Nädal välismeedias: 14. - 20. aprill 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU welcomed 10 new members to its ranks in a lavish signing ceremony rich in symbolism at the foot of the Acropolis, ancient cradle of Western democracy. "This is a historic day. This is an achievement which creates new obligations on us to look to the future with optimism and creativity," Greek PM Costas Simitis Simitis told the assembled leaders of the 15 current members and of the candidate states. (Reuters, 16.04)

Ateenas toimuval ELi tippkohtumisel allkirjastati 10 uue riigi ELiga ühinemise lepingud. ELiga on ametlikult liitunud Ungari, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Eesti. Ühinemisleping jõustub 1. mail 2004. (Interfax, 16.04)

Support for EU membership in Poland increased to 68 percent in April from 58 percent a month earlier, according to a poll by the CBOS institute. (Afp, 14.04)

Eesti valitsus kiitis heaks ühinemislepingu ELiga. (Interfax, 15.04)

The Latvian government endorsed the Baltic country's treaty on joining the EU. The treaty will be put for approval to the Riga parliament and a September 20 referendum. (Afp, 14.04)

EU FMs formally asked the EC to assess Croatia's readiness to join the 15-nation bloc, diplomats said. The EC says drafting its formal opinion on Croatia's bid will take about a year. A positive assessment would open the way for Croatia to begin accession talks, a process likely to take several more years. (Reuters, 14.04)

Czech President Vaclav Klaus said he is ready to formally call a referendum on joining the EU on June 13-14. (Afp, Reuters, 18.04)

The EU must help new member states tackle their growing drug problem when the 15-nation bloc expands to take in 10 new members next year from eastern and southern Europe, a leading EU drugs agency warned. "The challenge for an enlarged Union will be to help new member states build together a more comprehensive and more sustainable response to this complex issue," the Lisbon-based European Monitoring Center for Drugs and Drug Addiction said in its latest bi-monthly policy briefing. (Afp, 16.04)

Venemaa on huvitatud sellest, et eelolev ELi laienemine ei avaldaks negatiivset mõju Venemaa ja ELiga ühinevate riikide koostööle, teatas Venemaa välisminister Igor Ivanov. (Interfax, 15.04)

USA ajakirjandus

Ateenas allkirjastatav ELi liitumisleping on rahvaste vahel sõlmitud lepe, mitte lihtsalt riikidevaheline leping. (George A. Papandreou, International Herald Tribune, 16.04)

Sõda Iraagis lõppes õigel ajal, et mitte lasta eelnevalt kokku lepitud ELi suursündmusel märkamatult mööduda. ELi liitumislepingu allkirjastamine peaks olema Euroopa õnnehetk, ent pidumeeleolu rikuvad sõjavastased meeleolud. Iraagi sõda on löönud Euroopasse lõhe. ELi laienemine aitab aga selle lõhe parandamisele tunduvalt enam kaasa kui Schröderi ja Chiraci viimaste päevade ponnistused. (The Wall Street Journal, 16.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Akropolise varjus kirjutatakse alla lepingule, mis laiendab ELi 25 liikmeni ja 450 miljoni inimeseni. Laienenud Euroopa ulatub Kerry niitudelt Karpaatideni. Selle majandus on võrreldav USA. See peaks olema Euroopa ülima enesekindluse hetk. Selle asemel liituvad 10 uut riiki Euroopaga, mida on haaranud kahtlused ja kus levib Iraagi küsimuses tekkinud vastastikuste süüdistuste lehk. (George Parker, Judy Dempsey, Financial Times, 16.04)

Uute ELi liikmesriikide vastuvõtmine peaks põhimõtteliselt rahustama neid, kes tahavad, et ELi laienemine ei tähendaks tema kõikvõimsamaks muutumist. Uued liikmed, kellest enamik pärinevad endisest Nõukogude blokist, on oma ajaloost õppinud iseseisvust hindama. Nad suhtuvad eelarvamusega iseseisvuse loovutamisse, kavasse luua NATO asemele Euroopa kaitseunioon ning majanduse ümberkorralduste venimisse. Seni on aga iga laienemisega kaasnenud ELi võimu suurenemine liikmete üle. Praegugi tegeleb Euroopa tulevikukonvent ELi uue põhiseadusega. (The Times, 17.04)

Kui oli üks sümbol, mis valitses kõigi muude Ateenas silma hakanud sümbolite üle, siis oli see ELi liitumisleppe allkirjastamine ise. See ei märkinud mitte ainult Lääne- ja Ida-Euroopa poliitilist taasühinemist, vaid ka varem olemas olnud Euroopat kommunistliku ja mittekommunistlike poolte kadumist. Iseenesest on see imeline hetk, millest me liiga lihtsalt mööda läheme. Ent sellega muutub kogu ELi olemus. (The Guardian, 17.04)

ELi liitumislepingu allkirjastamine Ateenas oli nii südantlõhestav kui üldse olla saab. Iraagi sõja Euroopale tekitatud haavad on veel värsked ning samal ajal kui Euroopa riigijuhid kirjutasid minevikku Külma sõja aegse vastasseisu, ollkse silmitsi praeguse vastasseisu tagajärgedega. (Financial Times, 17.04)

10 liikmesriigi vastuvõtmine ELi on rõõmuhetk. Isegi liidus kahtlejad peavad tunnistama, et Euroopa projekti viimased saavutusi - euro kasutuselevõtt ja itta laienemine - on saatnud suured, lausa pretsedenditud kordaminekud. See tõestab, et hea tahtmise korral suudab Euroopa oma väikluse maha suruda. (The Independent, 17.04)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti president Arnold Rüütel selgitas ELi tippkohtumisel Ateenas, milliste erinevate ideedega mõõdetakse tänapäeva Euroopat ning kuidas defineeritakse "Euroopa" eri riikides. Eesti president nõustus Luksemburgi presidendi Claude Junckeriga, kes soovib integreerunud Euroopat, kuid Arnold Rüütel märkis samas, et EL võiks jääda rahvusriikide ühenduseks ja "mitte kunagi föderatsiooniks". (Sylvia Schreiber, Der Spiegel, 17.04)

Mõnede Lääne poliitikute silmis ei ole kujuta endast ajaloolist võimalust, vaid pigem 25 riigist koosneva institutsiooni ähvardavat torpeedot. Eelkõige Poola, Tšehhi ja Balti riikide jaoks võivad ELiga liitumisega nõustumine tuua hiljem kaasa avaliku pettumuse. (Paul Lendvai, Die Welt, 17.04)

25e riigi Euroopa teeb tihedamat koostööd, kuid selles peituvad ka suuremad erinevuse "eilse päeva" ELis, kuid see on positiivne, kuna Euroopa ongi kultuuriliselt, ajalooliselt, ja poliitiliselt mitmekesine. Suur Euroopal läheb tarvis mõistuslikku, üksmeelset ning euroopalikku riigikunsti. (FAZ, 17.04)

Kommentaar Pariis, Berliin, Moskva telje loomisele: Eesmärgiks peaks olema ad-hoc liitude loomine, vaid pühenduda aastaid edukalt tegutsenud koalitsioonile, mille nimeks on EL. Ainult majandusliku jõu ja välispoliitilise ühtsusega võib saada USA võrdväärseks partneriks, ning selles on brittidel ning sakslastel ja prantslastel üsna vastutusrikas roll, kuigi viimased nõrgendavad oma käitumisega uniooni oma otsese silla ülesehitamisega Venemaaga uue ELi-partneri Poola üle astudes. (Süddeutsche Zeitung, 14.04)

ELi laienemine toimub liiga hilja, see oleks pidanud toimuma veel enne Iraagi sõda. Lisaks sellele on Euroopas hilinetud institutsionaalsete reformide läbiviimisega. 10 uut riiki peavad kolima uude majja, milles on põhialused üsna ebakindlad. ELi ajaloolist laienemist koormavad debatid Euroopa tulevikukonvendis. Reformikonvent oleks pidanud lahendama olemasolevaid probleeme ja puudujääke ELis, kui on ka ise ELi jaoks koormavaks saanud. (Eric Bonse, Handelsblatt, 17.04)

Euroopa lõpetab külma sõja ajastut. Kuid vaatamata sellele paatosele pole päris selge, kuidas hakkab nii suur riikide ühendus edukalt toimima. "Euroopa laieneb, kuid ei süvene". Liituda ELiga võib iga riik, kes suudab täita kõiki poliitilisi ja majanduslikke vastuvõtukriteeriume. Selline avatus ongi ELi süsteemi nõrkus. (Andreas Middel, Die Welt, 17.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemine toob kaasa või süvendab kolme probleemi - suurte ja väikeste riikide vastasseis, majanduslik ebavõrdsus ning ühtse välispoliitika kujundamise keerulisus. Kõik need probleemid on aga ületatavad, mistõttu praegused ELi riigid, eriti Prantsusmaa, ei peaks kartma laienemist. (Maxime Lefebvre, Le Monde, 15.04)

Ajalugu kordub. Maastrichti lepingu arutamist varjutas esimene Balkani konflikt, praegust Euroopa konstitutsiooni arutelu takistavad eriarvamused Iraagi sõja küsimuses. On oht, et ELi laienemine vaid süvendab lõhesid liidu sees. (Baudouin Bollaert, Le Figaro, 17.04)

ELi laienemislepingu allkirjastamine Ateenas tähistab uut ajajärku Euroopa kujundamisel. Samas jätkuvad vaidlused laienenud ELi funktsioneerimise ja juhtimise teemal. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 17.04)

ELi laienemislepingu allkirjastamine Ateenas oli ajalooline päev kogu Euroopale, ent Euroopa riikide nägemus liidu tulevikust on väga erinev. (Jean Quatremer, Libération, 17.04)

ELi laienemine Ateenas saab toimuma läbi valu, sest "ühise Euroopa" küsimuses ollakse eri arvamustel. (Jean Quatremer, Libération, 16.04)

Rootsi ajakirjandus

Budapesti ja Valetta tänavatel on rõõmupidu: Ungari rahvas andis oma JAH-sõna ELiga liitumisele, Maltal võitis valimised ELiga liitumist toetav peaminister. Kuigi mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on ELi pooldajate ja vastaste suhtarvud üsnagi võrdsed, võib oletada, et teiste riikide poolthääl avaldab mõju ka kahtlejatele. Seega näib laienemisprotsess püsivat rööbastel. Pea see pole, kui üksnes Roots on NATO ja EMU seltskonnast välja jäänud. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 15.04)

Taani ajakirjandus

Ametliku versiooni kohaselt puudutas ELi Ateena tippkohtumine kümne liituva riigiga liitumislepingu allakirjutamist. Mitte-ametlikult oli keskseteks teemadeks Iraagi ülesehitamine ning ELi avalikuks saanud võimetus ühist välispoliitikat teha. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 17.04)

Läänemereregioon tõotab saada üsna tähtsaks laienenud ELis. Taani endine välisminister ja Läänemaade Arengufoorumi president Uffe Elleman-Jensen sõnab samuti, et “kui ELis suudavad Põhjamaad ja ülejäänud neli Läänemere maad oma jõud ühendada, saab sellest ELi siseselt üsna suure löögivõimeka üksus”. (Børsen, 15.04)

Soome ajakirjandus

Mitteametlikul tippkohtumisel Ateenas, kus kirjutati alla ka kümne uue liikmesriigi liitumislepingutele, proovis EL lepitada ka Iraagi sõja tõttu pingeliseks muutunud liikmesriikide vahelisi suhteid. Samas prooviti ulatada lepitavat kätt ka üle Atlandi USAle. Liitumislepinguta allakirjutamine tõi liituvad riigis ühe pika sammu lähemale 1. mail 2004 saabuvale liikmelisusele. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 17.04)

Ateenas allakirjutatud laienemisleping on märkimisväärne samm ka Läänemere seisukohalt. Aasta pärast saavad ELi täisliikmeteks Läänemere kaldal asuvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola ning Läänemerest saab peaaegu täielikult ELi sisemeri. Uute liikmete liitumine on suureks väljakutseks nii vanadele kui uutele liikmetele, eriti mis puudutab majanduslikku külge. Savijalgadel seisnud sotsialistlike riikide majandus kukkus kokku samuti nagu Berliini müür ning parandamistööd on olnud rasked. Veel praegugi on Eesti, Läti ja Leedu ja Poola SKP vaid 40 protsenti Euroopa keskmisest. Ning sellele lisaks on EL praegu just sellises olukorras, kus tal tuleks määratleda oma koht ja eesmärk globaalses maailmas. Läänemere seisukohalt on aga oluline, et laienemisega nihkuks ka ELi raskuskese itta, kirdesse ja põhja. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 17.04)

Algav nädal on oluliseks verstapostiks ELi ajaloos, kuna Ateenas kirjutatakse alla kümne uue liikmesriigi liitumislepingule. Laienemine on väljakutseks nii uutele kui praegustele liikmesriikidele. Keegi ei oska praegu täpselt öelda, kuidas EL muutub. Parimal juhul tõuseb laienemise tulemusel ELi majanduslik ja poliitiline tõhusus, halvimal juhul toob lähitulevik kaasa erimeelsused ning tegevuse halvatuse. Seekordne laienemine on eriline ka seetõttu, et uued liikmesriigid on praeguste liikmetega võrreldes küllalt vaesed, mitme riigi SKP on praegu vaid kolmandik ELi keskmisest. Varanduslik erinevus tähendab ka seda, et nii vanad kui uued liikmed peavad näitama üles palju head tahet, sallivust, kannatust ja suuri püüdlusi sest erinevuste tasandamiseks võib minna aastakümneid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.04)

Venemaa ajakirjandus

Kui vaadata, kuidas formeerus ELi kandidaatriikide koosseis, tekib tunne, et ELi liidrid soovisid luua Nõukogude Liidu analoogi, kus kvaliteedist tähtsam on kvantiteet. Kui oleks tõesti tahetud liitu võtta järjekindlalt turumajanduse printsiipe ellu viivad riigid, oleks endistest liiduvabariikidest võetud ELi vaid Eesti. EL on huvitatud väikeste riikide vastuvõtmisest (seepärast pole praegu lootust Venemaal, Ukrainal ega Türgil). (Boriss Volhonski, Kommersant, 17.04)

ELi laienemisest Iraagi kampaania taustal, erinevate kandidaatriikide probleemidest. Eesti kohta mainitakse, et 40%l elanikest pole ikka veel väljakujunenud seisukohta ELi suhtes - paljud polevat veel taastunud pärast kiireid majandusreforme, nüüd on aga juba uued ukse ees; täiesti uute figuuride võimuletulek pärast hiljutisi valimisi võib samuti mõjutada referendumit. Pärast ELi laienemist võib Venemaa kaubandus uute liikmetega aktiviseeruda, sest majanduskasv neis riikides kiireneb, ühised reeglid hõlbustavad samuti vene ettevõtete sealset tegevust, paljude partnerite asemele saab olema üks - Brüssel, kuid enamust neist positiivsetest võimalustest saab olema raske ellu rakendada, sest selleks on vajalik Venemaa kiire kohandumine euroopa normidega, mis pole lihtne. (Fjodor Lukjanov, Vremja Novostei, 15.04)

10 uue liikme vastuvõtmine teeb ELi maailma kõige võimsamaks majanduslikuks ja poliitiliseks liiduks. Juba toimunud liitumisreferendumid on näidanud, et opositsioon eurointegratsioonile on uutes liikmesriikides täiesti olemas. Venemaa jaoks on praegu negatiivseid EL laienemise tagajärgi näha rohkem kui positiivseid: viisaprobleemid, uued tariifid, kvoodid, mis siiani kehtisid vaid Vana Euroopaga. (Fjodor Lukjanov, Rossiiskaja Gazeta, 17.04)

Olles täienenud 10 uue liikme võrra, astub EL oma arengu järgmisesse etappi, millest paljud euroopa poliitikud juba ammu unistavad: ELi muutmisele föderatsiooniks. Ees seisab uue Euroopa majandusliku taseme lähendamine vana Euroopa omale, uue Euroopa välispoliitilised seisukohad erinevad samuti Vana Euroopa omadest. Euroopa integratsiooniprotsessi tahab lülituda ka Venemaa, 2007. aastaks soovib Venemaa saavutada ELiga viisavabaduse. ELi ametnikud on selles küsimuses skeptilisemad. (Vladimir Kara-Murza, Kommersant, 17.04)

Siseareng

Suurbritannia ajakirjandus

Iraagi sõda on purustanud Euroopa tihedama liitumise kavad. Vanad eurooplased on asunud uute vastu, Inglismaa on tagasi anglo-saksi maailmas, kõigile on meelde tuletatud kuivõrd nad USAst sõltuvad ja Euroopa Armee kava on osutunud naeruväärseks. Enamik meist kasutab uusi asjaolusid argumentidena, millega kinnitada väiteid, mida enne kaitsesime. See on loomulik inimlik püüe. Häda on aga selles, et eurofanaatikud on samasugused inimesed. Nende jaoks on sõda tõestus, et Brüssel vajab ühtset välispoliitikat. Võib küll olla, et Euroarmee, nagu ka Euroopa maksundus ja Euroopa rahaliit "ei tööta". See aga ei takista nende tekitamist. (Daniel Hannah, The Sunday Telegraph, 13.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kriiside käigus ilmnevad tihti seni latentsena püsinud pinged ja vastuolud. Iraagi sõda ELis tekkinud vastuolude põhjustaja vaid indikaator. Euroopa taasühinemise aastast võib saada Euroopa killustumise aasta. (Jacques Rupnik, Le Figaro, 17.04)

ELi laienemine 25 liikmesriigiga liiduks toob kaasa uue Euroopa sünni. Prantsusmaal on võime ja kohustus panna selle Euroopa süda "taas tuksuma." (Julien Dray, Jean-Louis Bianco, Libération, 18.04)

Rootsi ajakirjandus

Dotsent Inkeri Barenthin leiab, et demokraatliku korra üks aluseid on kiriku ja riigi lahusus. ELi põhiseadus ei tohiks seetõttu sisaldada viiteid Jumalale, kuigi sisemine tasakaal on tema arvates välimise rahu eelduseks. (Inkeri Barenthin, Svenska Dagbladet, 17.04)

Taani ajakirjandus

ELi suured ja väiksed liikmesriigid tülitsevad liidu tulevase juhtimismudeli üle. Taani on teatavasti arvanud ennast väikeriikide klubist välja, ent on endiselt vägagi kompromissialdis. (Anette Marcher, Politiken, 17,04)

Enamus ELi väikeriikidest tõmbavad suurriikide tulevikuvisiooni ees kartlikult saba jalgevahele. Selle kava järgi peaks ELi koostööd juhtima mitmeks aastaks valitav juht. Siiski ELi tulevase välisministri vajalikkuses ollakse üksmeelele jõutud. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 17.04)

Soome ajakirjandus

Enamik ELi praegustest ja tulevastest liikmesriikidest on ELile uute institutsioonide loomise vastu. See seisukoht on mitteametlik, nagu oli mitteametlik ka Ateenas toimunud seekordne ELI tippkohtumine, kuid sellegipoolest on see seisukoht väga selge. Euroopa tulevikukonvendis on praegu ettevalmistamisel institutsioonide pädevust puudutavad küsimused. Konvendi president Giscard d'Estaing sooviks asutada EPi ja rahvusparlamentide liikmetest koosneva Rahvaste Kongressi. Kreeka välisminister Giorgios Papandreou ütles, et loodab, et konvendi presidendil on nüüd olemas selgem nägemus praeguste ja tulevaste liikmesriikide soovidest. "Konvendi selge enamus soovib EKi ja EPi rolli tugevdamist ning praeguste institutsioonide lihtsustamist ning mitte institutsioonide arvu kasvu," ütles Papandreou. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 17.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU, celebrating its biggest ever enlargement, reached beyond its new borders and called for closer ties with neighbours such as Russia and Ukraine. In a joint declaration issued in Athens a day after 10 mostly ex-communist states signed their EU accession treaty, 41 European nations including the 15 current members of the Union vowed to bridge their economic and political divisions. "This is our vision of Europe. Europe has not enlarged in a spirit of egoism and exclusion, it is enlarging by offering its neighbours closer ties of neighbourhood," EC President Romano Prodi told a news conference. (Reuters, 17.04)

The EU called for a "central role" for the UN in rebuilding Iraq. In a statement agreed at a meeting in Athens, the EU also said it "reaffirms its commitment to play a significant role in the political and economic reconstruction of the country". (Afp, 17.04)

EC President Romano Prodi urged members of the enlarged EU to show tighter unity and stand up to the US, in an interview. "A more united Europe would win more respect and facilitate cooperation between the two sides of the Atlantic," he told the Italian daily La Repubblica. "Enlargement without a political objective is good enough only for those who see Europe simply as a free trade zone," he added, commenting that Europe should develop a "true political personality" with a common foreign and defence policy. (Afp, 19.04)

Italian PM Silvio Berlusconi said that an enlarged Europe should include Russia, after talks with his Russian counterpart Mikhail Kasyanov in Rome. "I believe it's necessary that the great Europe also includes the Russian Federation," said Berlusconi, reviving a personal campaign in a joint news conference with Kasyanov. (Afp, 18.04)

Russia, Lithuania and the EU have clinched a preliminary deal over visa-free access to Russia's Kaliningrad enclave after the Baltic nation joins the bloc next year, a top Russian diplomat said. "We have found a mutually acceptable solution for this issue at a political level. This is an effective indication that strategic partnership is being forged between Russia and the EU," Deputy FM Sergei Razov was quoted as saying by the Interfax news agency. (Afp, 18.04)

Viisavabadus Venemaa ja ELi vahel võib hakata kehtima 2007. aastal, teatas Venemaa välisministrit Luksemburgis saatvasse delegatsiooni kuuluv allikas. (Interfax, 15.04)

The US should use its clout to form consensus among its allies rather than impose its will by force, EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 20.04)

The EU's foreign policy chief Javier Solana said any new Iraqi government would need UN approval to be legitimate, in remarks published in the Spanish press. "Legitimacy is the key word: it is not possible for the (US-led) coalition powers to decide on an interim government for Iraq without a resolution or the blessing of the UN," he told the ABC daily newspaper. (Afp, 20.04)

Venemaa tegi ELile ettepaneku moodustada töögrupp, mis tegeleks viisavabaduse kehtestamisega seonduvate küsimuste arutamisega, teatas Venemaa välisminister Igor Ivanov. (Interfax, 15.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Sõltuvalt sellest, keda uskuda, on Iraagi sõda kas üldse purustanud mõtte ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast või siis jätnud ELile ühe valiku: saada USAle vastaliseks võistlejaks. Need äärmusesse kalduvad mõtted on mõlemad mingil määral valed. (Peter Hain, Financial Times, 15.04)

Euroopat vaevab sügav haav. Ühel pool on "uus Euroopa" toetanud Iraagi asjus USAd, "vana Euroopa" teiselt poolt on olnud USA vastu. Praegu peaks olema käes suuremeelsuse ja leppimise aeg. Ent haava parandamise asemel tahavad mõned Euroopas lasta tal mädanema minna. Belgia peaministri Guy Verhofstadti kokku kutsutud mini-tippkohtumine Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Luksemburgi osalusel suurendab tõenäosust, et kaht Euroopat eraldav lõhe jääb püsima või isegi laieneb. (Charles Grant, Ulrike Guerot, Financial Times, 17.04)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen kritiseeris USA poliitikat ELi uute liikmesriikide suhtes. Eelkõige Verheugeni kriitika alla sattusid USA kaitseminister Donald Rumsfeldi Iraagi sõja eelsed ütlused, mis põhjustasid probleeme, mida tulevikus lubada ei saa. Tugev ja ühtne riikide ühendus on ka USAle strateegiliselt kasulik. (FAZ, 17.04)

Nelja Euroopa riigi kohtumise (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg) eesmärgiks on luua ELi ühine kaitseunioon. Berliini arvates peab uus institutsioon kujunema selliseks ühendavaks jõuks, et see takistaks Euroopa riikide sisemist vastandumist, kuna on veel hästi meeles Washingtoni käitumine enne Iraagi sõda, mil tal õnnestus Euroopa riigid teineteise vastu ära kasutada. (Konrad Schuller, FAZ, 14.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi ELi tippkohtumine Ateenas oli Euroopa ühtsuse seisukohalt sümboolse tähendusega, ei suuda liikmesriigid Lähis-Ida küsimuses ikka veel ühisele seisukohale jõuda. (Pierre Bocev, Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 17.04)

Rootsi ajakirjandus

Kriisid Kosovos ja Iraagis on näidanud mida otsustamatus rahvusvahelisel areenil endaga kaasa toob. EL peaks seega nimetama ametisse ühise välisministri, misläbi ühendus saaks tugevdada oma rahuedendaja rolli. (Juhtkiri, Göteborgs-Posten, 14.04)

Taani ajakirjandus

9. aprillil kukkus Saddam Husseini kuju vastu maad. Sama juhtus ka Euroopas-sõjavastase poliitikaga, alates Prantsusmaa Jacques Chiracist ja Saksamaa Gerhard Schröderist ja lõpetades Taani enda Mogens Lykketoftiga. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 14.04)

Terve rida ELi liikmesriike kaalub tõsiselt võimalust ülesehitada ELi sõjalist juhtimisstruktuuri, mis oleks NATOst lahus, ja mis kujutaks endast esimest sammu tegeliku kaitseuniooni suunas. See aga tähendab, et esimest korda oma ajaloo jooksul kutsub EL teenistusse tankid. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 14.04)

USA ähvardused kehtestada sanktsioonid Süüria suhtes tekitavad Euroopas rahutust. ELi liikmesriigid kutsuvad USAd üles tooni pehmendama. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 15.04)

EMU, majanduspoliitika

Rootsi ajakirjandus

Kui rahvahääletuseni Rootsi kuulumisest Euroopa rahandusliitu EMUsse on jäänud viis kuud, tuleb esitada enestele küsimus: Millisesse maailma Rootsi tahab kuuluda. EMU-vastase argumendina tuuakse esile põhiliselt majanduslikke näitajaid. Seitse aastat tagasi läbiviidud nn Calmfors-uurimus kinnistas seisukoha, et Rootsi peaks EMU suhtes ootavale seisukohale jääma. Ent kui vaadata tänapäevast olukorda, kus euro-piirkond hõlmab 40% väliskaubandusest, ja ELi laienemisel eurotsooni osatähtsus suureneb veelgi, on selge, et selle uuringu tulemused vajavad revideerimist. Näib, et poliitiliste põhjuste järel on ka majanduslikud põhjused EMUle vastuseisuks kadunud. Vastuse sellele, mida otsustab Rootsi rahvas, saame alles viie kuupärast. (Peter Wolodarski, Dagens Nyheter, 14.04)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Slovak President Rudolf Schuster signed an accession charter to NATO, making the ex-Soviet satellite the first of seven alliance candidates to complete the entry process. "The signing of the accession charter to the NATO /…/ is the final step needed by the Slovak Republic for its definite inclusion in NATO," Schuster said. (Reuters, 15.04)

NATO is preparing to take part in the post-war reconstruction of Iraq. Ambassadors from NATO member states met with Secretary General George Robertson to discuss the alliance's possible role in Iraq. The meeting was called to establish "what was, and what was not possible for the alliance members". (Afp, 20.04)

A senior official in the US administration said that UN inspectors could not be sent back to Iraq and suggested NATO instead might take on a role in Iraq's disarmament. US Undersecretary of State for Political Affairs Marc Grossman also told that UN sanctions on Iraq - imposed after Iraq invaded Kuwait in 1990 - were no longer justified and had to be lifted. (Reuters, 20.04)

NATO Põhja-Euroopa vägede ülemjuhataja Jack Deverell alustab kolmepäevast tutvumisvisiiti Eestisse. Visiidi eesmärk on sisse seada otsekontaktid tulevase NATO liikmesriigiga. (IA Rosbalt, 14.04)

Eesti kaitsejõud saadavad Pärsia lahe piirkonda viis ohvitseri, et valmistada ette kaitsejõudude peamise üksuse saabumist. (Interfax, NTV.ru, 16.04)

Venemaa relvajõud võisid kontrollida Eesti uue kolmemõõtmelise radari töövõimet, suunates mitu korda oma sõjalennukid Eesti õhupiiri lähedale. (Utro.ru, 15.04)

Tartus Balti Kaitsekolledžis algas seminar-sõjamäng Amber Workshop - 2003, mille korraldajad on Eesti, Läti ja Leedu kaitseametkonnad. Ürituse eesmärk on kolmepoolse kaitsekoostöö tugevdamine. (IA Rosbalt, 14.04)

USA ajakirjandus

Kõik sõjad lõpevad taastamistöödega. Lisaks kõige käegakatsutavamatele töödele Iraagis tuleb seekord näha vaeva ka lääneriikide liitlassuhetega. Kui Jacques Chirac kohtub Venemaal Vladimir Putini ja Gerhard Schröderiga näib, et Elyseé palee ja Valge Maja on üksteisest väga kaugel. Ent liitlassuhte taastamine on võtmetähtsusega kui George W. Bushi administratsioon tahab jätkata ideega, mida Washington on pool sajandit tagant tõuganud: maailmastumisega. (John Micklethwait, Adrian Wooldridge, The New York Times, 13.04)

USA president George W. Bushi administratsiooni Iraagi-järgset strateegiat valitsevad kolm käsku: karista Prantsusmaad, eira Saksamaad ja andesta Venemaale. Selline lähenemine sobib hästi, kui on tarvis lihtsalt meelde jäävat hüüdlauset ja oleks õigustatud tunnetest kantud vastusena neile hädadele, mida nimetatud kolm "partnerit" on Bushile tekitanud. Ent selle lähenemise tõhusus on küsitav. Targem oleks kolme nurjatut karjatada selle asemel, et nad üksteise järel auti koksata. (Jim Hoagland, The Washington Post, 13.04)

USAl maksab Iraagi taastamist kavandades mõelda selle peale kuidas korraldada küsimus nii, et mitte tekitada meelepaha ja et tegevust sõjajärgses Iraagis ei võetaks USA-Suurbritannia okupatsioonina. Oleks tore kui USA saaks pöörduda rahvusvahelise organisatsiooni poole, mis oleks ÜROst tõhusam ja aitaks anda operatsioonile legitiimsust ning jagada kulusid. Õnneks on selline organisatsioon NATO näol olemas. (Philip H. Gordon, International Herald Tribune, 15.04)

Iraagi sõja kritiseerijad on kaua pilganud George W. Bushi administratsiooni "doomino teooriat" - et Husseini võimult kõrvaldamine viiks ka mujal diktaatorite mahavõtmisele. Doomino kujund eeldab automaatsust, mida on tegelikus maailmas väga harva. Pigem on Iraagi puhul tegu USA võimu ja põhimõtete kaitsmise tahte suurejoonelise näitamisega. Jõudemonstratsiooni toimet on praegu näha nii Pyongyangis, Damaskuses, Teheranis ja muudes kohtades, mis võivad pretendeerida Iraagist vabaks jäänud maailma kõige segasema paariariigi tiitlile. (The Wall Street Journal, 15.04)

Rüüstamine Bagdadis näib olevat vaibumas, aga nüüd on turule jõudnud esimesed tõeliselt väärtusliku saagi näidised. Iraaklased pakuvad linnas hulgaliselt ringi sebivatele ajakirjanikele valitsusasutustest "leitud" salajasi toimikuid ja dokumente. Prantsusmaa võib ilmselt tunda muret selle üle, mis võib Pariisi ja Baathi partei suhete kohta välja ujuda. Esimene korralik paljastus puudutab aga Venemaad. (Pavel Felgenhauer, The Wall Street Journal, 15.04)

"Meie võit," kostis Valgest Majast. Tikriti langemisega paistab asi nii ka olevat. Mida tulevik Iraagile toob, ei ole teada. Selge on ainult, et Iraagi tulevik on ilmselt päikeselisem kui ta minevik. Ning veel on selge, et pärast kõike seda ei ole maailmakord enam endine. Me oleme näinud USA välispoliitika otsustavat hetke. USA on küll olnud maailma ainus supervõim juba NL lagunemise hetkest 1991. aastal, ent seni ei tundnud Washington end selles osas kuigi koduselt. (Helle Dale, The Washington Times, 16.04)

Sõda on lõppenud, aga vaidlus jääb püsti Washingtoni kavandatud - või, nagu paistab, suuresti kavandamata - Iraagi rahustamise ja taastamise küsimuses samamoodi selles, mis hakkab Vahemere idaosa piirkonnas edasi juhtuma. (William Pfaff, International Herald Tribune, 17.04)

On aeg mõtiskleda selle Teise lahesõja sügavama strateegilise tähenduse üle. Sõda muudab Lähis-Ida strateegilist ja psühholoogilist kaarti. Sõda on väga selgelt näidanud kolme asja: a) USA on väga võimas riik; b) Seda riiki ei ole mõtet teda rünnates või pidevalt provotseerides üles ärritada; c) Kui viimast ikkagi tehakse, tuleb selle eest suure tõenäosusega maksta. (James Schlesinger, The Wall Street Journal, 17.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Tõsine võitlus on läbi, et liitlaste komandörid ei taha ikka veel sõda lõppenuks kuulutada. Erinevalt mineviku sõdadest ei ole kedagi, kes austusväärselt alistuks, räägiks läbi võimu ülemineku või vaherahu tingimuste üle. 1991.a. sõda tundub võrdluses ilusama lõpuga. Ent kuna Husseini režiim jäeti puutumata, loodi sellega tingimused 2003.a. sõjaks. 1991.a. otsused olid siis täiesti omal kohal. Tollal tundus selline käitumine uue maailmakorra koiduna, kus seati paika suurvõimude jõukasutamise reeglid (et jõu kasutamise peab kinnitama ÜRO jne.). Samas oli 1991.a Lahesõda erandlik ja selle tagajärjed peaksid tõstatama küsimuse, kas tollane mudel on üldse tõsiseltvõetav ja kas see saab töötada. (Lawrence Freedman, The Independent, 16.04)

NATO jaoks on sõda olnud halb ja tal tuleb kõvasti vaeva näha, kui ta tahab Bushi/Blairi telje loodud uues julgeolekukavas saada mõttekat kohta. (Michael Evans, The Times, 12.04)

Pärast USA ja Suurbritannia kiiret võitu Iraagis on mäng Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa jaoks keeruliseks läinud. Nende põhilisel argumendil, et mida kiiremini ja rohkem ÜRO kaastakse, seda paremad on eduka taastamistöö võimalused, on teatavat kaalu. Ent samal ajal on nende mõju Washingtonile üliväike. (Financial Times, 14.04)

Järelkajad, mis tekkisid Türgi kaitsmise üle tekkinud tülist ja sellele järgnenud Türgi keeldumisest lubada USA vägedel läbi oma territooriumi Põhja-Iraaki rünnata, on nii USAs, kui mujal tekitanud küsimuse, kas pole NATO oma aja ära elanud. Kahjuks on see ajakohane küsimus. (Wesley Clark, The Times, 16.04)

Iraagi küsimus vaevab maailma ametkondi veel tükk aega. Aga USA küsimus jääb vaevama veel palju-palju kauemaks. Sõjast tuleb kaugemale vaadata. Tuleb aru saada, et selle saaga tuumaks on USA ja ülejäänud maailma suhe. (Max Hastings, The Sunday Telegraph, 13.04)

Kõigi viimase aja kummalist kohtumiste kõrval on kõige kummalisem Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa kohtumine St. Peterburis. Mida loodab see tantsule mittepalutute seltskond saavutada peale oma ühise salaviha näitamise? Peterburi kohtumine meenutab kuulsamat Tilsiti kohtumist Napoleoni ja Venemaa tsaari vahel, kus tagaplaanil sebis ka Preisimaa kuningas. Keisrid otsustasid siis Euroopat jagama hakata. Ent nagu USA kaitseminister Donald Rumsfeld osutas, on tegemist vana Euroopaga ja uus Euroopa mõtleb teistmoodi. (Ferdinand Mount, Sunday Times, 13.04)

Saksamaa ajakirjandus

Iraagi territooriumile "uue vabaduse toomine rumsfeldiku dikteerimise kaugu" tähendab paljude iraaklaste jaoks vaid surma. Kui selline sõltumatu ja neutraalne organisatsioon nagi Rahvusvaheline Punane Rist teeb USAle kaudseid etteheiteid Iraagi ravihooldussüsteemi laastamises, on üsna halb märk. Ameeriklaste sõjaväelise invasiooniga püüti võimalikult rohkem säästa, olemasolev võit on saadud vaid täiendavate tsiviilelanikest inimohvrite kulul. Ameerika sõjaväelaste sõjajärgne tegevus on puudulik ja ebapiisava ettevalmistusega. (Rolf Paasch, Frankfurter Rundschau, 14.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iraagi sõda on õppetund väga mitmes mõttes. USA sõda Iraagi vastu ei ole religioosne ega ideoloogiline, vaid joondub strateegilistest huvidest, mida võimendab ameeriklaste traditsiooniline end messiase rollis kujutlemine. (Aymeric Chauprade, Le Figaro, 15.04)

Vaatamata paljude vastavasisulistele väidetele polnud rõhutatult Jumalasse uskuva Bushi sõda Iraagi vastu ristiretk vaid ideoloogiline ja strateegiline sõda. (Denis Lacorne, Le Monde, 17.04)

Iraak on Lähis-Ida Jugoslaavia. Selle etnilise ja religioosse mosaiigi muutmine demokraatlikuks riigiks saab olema suur katsumus. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 16.04)

Vaevalt Iraagi sõja võitnud, seab Bush juba regiooni teisi riike vaekausile. "Agressiivseks riigiks" kuulutatud Süüria on saanud peamiseks märklauaks. (Patrick Jarreau, Le Monde, 16.04)

USA võit Iraagi üle oli küll sõjaline, kuid mitte tingimata poliitiline. Saddami režiim on kukutatud, aga kas ameeriklased on nõus laskma iraagi rahval oma saatuse üle ise vabalt otsustada? (Joseph Yacoub, Le Figaro, 18.04)

Bagdadlased igatsevad stabiilsuse ja rahu järele. Okupatsioonvägede lahkumist siiski veel ei nõuta, sest ameeriklased on Iraagi jaoks "halbadest valikutest kõige vähem halb." (Philippe Grangereau, Libération, 19.04)

Küünilised diplomaatilised mängud ÜROs on põhjuseks, miks mitmed diktatuurid, naug näiteks Saddami oma, on aastaid pääsenud ÜRO inimõiguste komisjoni hukkamõistust. (B. Levenson Claude, Libération, 18.04)

Norra ajakirjandus

See tõik, et Suurbritannia välisminister Jack Straw pidi kinnitama, et Süüriat ei kavatseta rünnata, näitab maailmale, et USA ja Suurbritannia kannatavad raskekujulise usaldatavus-defitsiidi all. USA juhtivate poliitikute, sh ka president George W. Bush üleskutsed Süüriale tihedamaks koostööks, varjavad endas sisuliselt samuti Straw avaldusega sarnanevalt ähvardusi. (Juhtkiri, Aftenposten, 15.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütel autasustas Rootsi parlamendi spiikrit Björn von Sydowit Maarjamaa Risti I klassi ordeniga. (Interfax, 14.04)

Peaminister Juhan Parts kinnitas tema asendajate määramise korra. Peaministri äraolekul asendab teda majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, viimase puudumisel aga keskkonnaminister Villu Reiljan. (Interfax, 14.04)

23. ja 24. aprillil toimub Tartus Balti riikide presidentide traditsiooniline kohtumine. Eesti, Läti ja Leedu presidendid arutavad tippkohtumisel küsimusi, mis on seotud kolmepoolsete suhete edasise arenguga NATOs, samuti ELi liitumisreferendumite ettevalmistamisega. Peale selle toimub Balti tippkohtumise raames Eesti ja Leedu presidendi kohtumine, kus arutatakse kahe riigi majandus-, poliitilisi ja kultuurisuhteid. Presidendid avavad Tartus Leedu aukonsulaadi. (IA Rosbalt, 15.04)

Eesti Välisministeeriumi pressisekretäri teatel vastas Venemaa Välisministeerium Eesti eelnevale järelepärimisele represseeritutele kompensatsiooni maksmise kohta noodiga, milles viitas vajadusele küsimust põhjalikult analüüsida. (Utro.ru, 18.04)

Viimase aja arengud Eesti-Vene suhetes iseloomustavad kogu eelneval kümnendil sellel vallas toimunut. Euroopa uuringute instituudi juhtiva analüütiku Juhan Sillaste sõnul on Venemaa oma suhetes Ida-Euroopa riikidega jõudnud ummikusse. Viimaste liitumine ELi ja NATOga muudab Venemaa praeguse poliitika ebareaalseks ja talle endalegi juba vähemõistetavaks. Samuti pole enam veenvad tihti kasutatavad argumendid Venemaa avaliku arvamuse negatiivsest meelestatusest sel teemal. Sillaste arvates on vaja juba praegu kaardistada kogu piirkonda puudutavad probleemsed teemad, mille lahendamine on raskendatud ilma normaalsete Eesti-Vene suheteta. (IA Rosbalt, 11.04)

Soome ajakirjandus

Märtsivalimiste tulemusel liikus Eesti paar sammu paremale, kui parempopulistlik Res Publica sai Riigikogu 101st saadikukohast 28. Kuigi kõige rohkem hääli sai valimistel Keskerakond, on valitsuse moodustajaks Res Publica esimees Juhan Parts. Partsi valitsusse kuuluvad veel Reformierakond ja Rahvaliit. Politoloog Iivi Masso sõnul meenutab uue koalitsiooni ideoloogia anglo-ameerika parempoolsete seisukohta: seal on ühendatud liberaalne majanduspoliitika ja konservatiivsed väärtused. Kuid uue valitsuse koalitsioonilepingus on ka euroopaliku paremäärmusluse jooni, nagu korra nõudmine ja päritolu rõhutamine. Eesti valitud tee on pannud soomlased kulme kergitama. Veel 1990ndate algul usuti, et vastiseseisvunud riik hakkab arenema põhjamaise heaoluühiskonna ülesehitamise suunas, ent läks teisiti. Viimase kümne aasta jooksul on Eestist saanud uusliberalismi laboratoorium, kus poliitika õnnestumist mõõdetakse ennekõike majanduslike näitajate kaudu. Madalad maksud ja odav tööjõud ongi toonud oodatud majanduskasvu, riiki on tulnud väliskapital ning tekkinud on heal järjel olev keskklass, ent varanduslik ebavõrdsus on väga suur. (Miska Rantanen, Helsingin Sanomat, 13.04)

Kuigi geograafiliselt pole Soome ja Eesti vahemaa suur, siis tundub, et poliitilises plaanis on kaks riiki teineteisest kaugenemas. Erinevus on tulnud eriti teravalt esile eriti just viimaste päevade jooksul, kui mõlemal pool lahte moodustati uus valitsus. Nende suunad on üksteisest palju kaugemal, kui on teineteisest Soome lahe vastaskaldad. Juhan Partsi juhitav parempoolne valitsus on lubanud järgida indiviidikeskset liberalistlikku majanduspoliitikat. Partsi juhitav kolmest erakonnast koosnev valitsus on kokku pannud seitsmest punktist koosneva valitsusprogrammi, millega proovitakse lahendada Eesti suurimaid ühiskondlikke probleeme, milleks on elanikkonna arvu langus, kuritegevus, tööjõu madal tootlikkus, suured sotsiaalsed erinevused, suur riigiaparaat ja eestlaste nõrk tervis. Kui vaadata ainult loetelu, siis tundub, et valitsuse programm on segu põhjamaise heaoluriigi põhimõtetest ja neokonservatismist. Ent kui vaadata valitsusprogrammis sisalduvaid ettepanekuid asjade parandamiseks, siis nendes domineerib selgelt majanduslik liberalism. Eestist on endisest selgemini saamas majandusliku uusliberalismi laboratoorium. (Juhtkiri, Aamulehti, 16.04)

Venemaa ajakirjandus

Riigijuhtide tulek Peterburi, olgu see nii formaalne ja protokolliline kui tahes, võiks näiteks olla tõukeks Eesti, Läti ja Venemaa suhetele surnud punktist ülesaamiseks. Arvestades seda, et ELi liikmeks saades ei ole nad lahendanud probleeme venekeelse elanikkonnaga ning et nüüd on Tallinna ja Riia selja taga Brüssel, on Moskval järjest raskem 'võidelda' oma huvide eest regioonis. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 18.04)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

ELiga liituvate riikide sees on sellised riikide grupid, kelle jaoks Euroopa lõiming osutub üsna lihtsaks, nt baltlastele. Teised riigid ei ole nii stabiilsed. Eesti suhtes võib öelda, et aastaid tagasi toimusid siin radikaalsed majandusreformid, tänu sellele asub Eesti nüüd kandidaatriikide esiotsas. Erastamine on lõpetatud, infrastruktuur moderniseeritud. Välismaised investeeringuid tuleb riiki ohtrasti. Rahandusminister Harri Õunapuu rääkis isegi ülejäägist riigieelarves. Ameerika Fraser-Instituudi arvamuse kohaselt on Eesti liberaalseima majandusega terves piirkonnas. (Ulrich Machold, Welt am Sonntag, 14.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Pihkva oblasti lasteraamatukogus toimus tseremoonia, mille käigus anti Pihkva raamatukogudele kingituseks kooliõpikud, mis on kirjastatud vene koolidele Eestis. Raamatute üleandmise algatus tuli Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantselei juhatajalt Urve Nõult. (IA Rosbalt, 16.04)

Rootsi ajakirjandus

Järelhüüe germaani keelte professor Juhan Tuldavale, kes oma pika teadusliku tegevuse jooksul Tartu Ülikoolis tegeles muu hulgas kvantitatiivse lingvistikaga, andis välja Läänes kõige enam kasutatavama eesti keele õpiku Artur Hamani nime all, ning töötas veel ilmumata eesti-rootsi suursõnastiku kallal. (Stig Örjan Ohlsson, Svenska Dagbladet, 15.04)

Taani ajakirjandus

Moskva kasvavast jõukusest kõnelevas artiklis kirjutatakse, et Venemaad ei saa vaadelda vaese riigina, sest kui Eesti kõrvale jätta, on seal endise NLiidu riikide seast kõrgeim SKP. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 19.04)

Soome ajakirjandus

Baltimaade eliitülikooli Concordia pankrott kuulutatakse välja aprilli lõpus. Concordia üle tuhandest tudengist enamik on pärit Baltimaade jõukaimatest peredest, kellel on piisavalt raha oma laste kallite õpingute kinnimaksmiseks. Palju on tudengeid ka Soomest ja Hiinast. Ülikooli õppejõud on pärit erinevatest Euroopa riikidest ja USAst. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 16.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee