Nädal välismeedias: 24. - 30. märts 2003

IRAAGI SÕDA

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Slovenian voters approved joining the EU by 89 percent to 11 percent and NATO by 66 percent to 34 percent in a dual referendum on 23th of March. Austrian Chancellor Wolfgang congratulated Slovenian voters for their overwhelming approval of joining the EU. "With this Slovenia has delivered an impressive vote of confidence in Europe," Schuessel said, adding that the small Alpine state's leaders had done "excellent preparations for EU accession" in 2004. (Afp, 24.03)

Support in Lithuania for joining EU increased to 65.5 percent in March, up from 63.9 percent in February. Only 13.3 percent of respondents said they were opposed to EU membership and 21.2 percent said they were doubtful. Lithuania's referendum on EU membership is to take place on May 10-11. (Afp, 25.03)

The EC proposed to double the money it gives to help Turkey prepare for eventual EU membership, to 1.05 billion euros (1.1 billion dollars) between 2004 and 2006, an official said. Provided the 15 EU member states agree, the Turkish funding would stand at 250 million euros in 2004, 300 million the next year and 500 million in 2006. The money is provided under Turkey's "partnership for accession" programme with the EU's executive arm. The EC has identified political reforms as being particularly pressing for Turkey, notably in the area of judicial independence so as to ensure respect of human rights and ethnic minorities. (Afp, 26.03)

Western Balkan states made progress towards joining the EU during 2002 but need to do more to strengthen their institutions and crack down on organised crime, the EC said in its annual assessment report of South East Europe. "We will offer all possible support to help the people of the Western Balkans progress towards the EU but our resolve cannot substitute the determination of these states themselves," Commissioner for External Relations Chris Patten said in a statement. (Reuters; Afp, 26.03)

Poola ajakirjandus

Ajalehe Rzeczpospolita eurobaromeeter on endiselt stabiilne: eurointegratsiooni pooldab 73% küsitletutest, kes kavatsevad kindlasti ka referendumil vastavalt hääletada. ELi vastaseid on ajalehe hinnangul 19%, kaheksal protsendil küsitletuist pole veel kindlat seisukohta. Kogu riigi peale näitab statistika veidi teistsugust pilti: 61% toetajate kõrval on 23% küsitletutest ELiga ühinemise vastu. Põhiline erinevus kahe statistika vahel seisneb siiski veel seisukohta mitteomavate isikute arvus: kogu Poola kohta on neid 16% - tervelt kaks korda nii palju kui Rzeczpospolita eurobaromeetri kohaselt. (Rzeczpospolita, 24.03)

Arvamus Poolast võib Brüsselis olla küllaltki erinev: Kopenhaagenis tuntuks saanud hispaanialikule kangekaelsusele, prantslaslikule teravmeelsusele ja britilikule euroskeptitsismile on lisandunud Saksamaa ja Prantsusmaa silmis ebapopulaarne otsus toetada USAd sõjategevuses Iraagi vastu. Poola pressiesindaja Brüsselis Małgorzata Alterman rõhutab, et Poola kui tulevase ELi suur ja oluline liikmesmaa kavatseb jääda headesse suhetesse nii ELi kui USAga, ent ei kõhkle oma seisukohti selgelt väljendamast. (Danuta Walewska, Rzeczpospolita, 24.03)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EU will hold an emergency summit on June 30 to discuss a draft constitution for the enlarged bloc, announced Greece. Greek government spokesman Christos Protopapas, whose country holds the rotating six-month EU presidency, said EU leaders aimed to resolve outstanding issues on the new constitution on April 16 and discuss the final text in June. (Reuters, 26.03)

USA ajakirjandus

Euroopa kisklemine Iraagi üle on pannud peaaegu kõik tarkpead kirjutama järelhüüdeid ühele ELi eesmärgile - ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Tundub, et EL on suureks Šveitsiks jäämise kursil, mõnuledes oma jõukuses, samal ajal kui USA seab maailma hädasid korda. Lõhe "vana" ja "uue" Euroopa vahel ja rumalad sõnavõtud on rebinud usalduse võrgustiku, mis aitab Euroopa riigijuhtidel omavahel läbi saada. Seda lõhet on aga võimalik ületada. Eurooplastel on ühised huvid enamikus välispoliitilistes küsimustes. Iraak on alati olnud erijuhtum, vähkkasvaja CFSPs, mille käimasolev sõda tõenäoliselt eemaldab. Iraagi sõjajärgse ülesehitamise puhul tahavad kõik eurooplased, et ÜRO mängiks juhtrolli. (Charles Grant, International Herald Tribune, 24.03)

Euroopa põhiseadust kirjutav mees arvab, et Euroopal on vaja ka Iseseisvusdeklaratsiooni. Valéry Giscard d'Estaing'i arvamus tuleb pärast mitmekuulist Euroopa sisevõitlust Iraagi küsimuses, mis on ajanud tülli mandri riigijuhid, lõhestanud Atlandi liidu ja raskendanud Euroopa põhiseadusliku lepingu koostamist. Vaatamata 50-aastasele koostööle, määravad EL liikmesriigid ise kaitse- ja julgeolekupoliitika. D'Estaing'i juhitav konvent on teinud ettepaneku teha ühiste välis- ja julgeolekupoliitiliste algatuste puhul veto õiguse kasutamine üksikutele riikidele raskemaks. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 26.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendis on kerkinud mõte, et "tuumikriigid" võiksid kaitsekoostöö arendamisel kiiremini edasi liikuda, kui see oleks üheskoos võimalik. Belgia surub nüüd Prantsusmaale, Saksamaale ja Luksemburgile peale, et aprilli lõpus kutsutaks kokku vastavateemaline ELi mini-tippkohtumine. USA kriitikast ikka veel pahurad Pariis ja Berliin paistavad kaasa minevat. Ja EK ning eesistuja Kreeka ei hakka ilmselt Belgiat takistama. Kuigi keegi ei vaidle vastu, et EL vajab julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, eriti kuna NATO kaotab asjakohasust, ent kui rühm ELi riike hakkab Londoni ja Washingtoniga rivaalitsemiseks kaitseblokki looma, on see kõige kindlam tee NATO lõhkumiseks enne kui EL suudab teda asendada. (Financial Times, 27.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Valéry Giscard d'Estaing on teinud ettepaneku võtta vastu ka "Euroopa iseseisvusdeklaratsioon," mis peab tagama ELile suurema poliitilise iseseisvuse. (Henri de Bresson, Thomas Ferenczi, Le Monde, 27.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU's foreign policy chief Javier Solana said the EU was willing to help with reconstruction work in post-war Iraq if the U.N. were to provide a mandate for these activities. "I don't think our friends in the United States want to appear as permanent occupants of the country," he said. Solana said the EU was also willing to support the political process in a post-war Iraq at a later time, but he said it was too early to assess whether U.N. soldiers, police or other experts would help after fighting ends. (Reuters, 25.03)

The leaders of France, Germany, Belgium and Luxembourg will hold a summit to discuss closer European defence integration on April 29. EC President Romano Prodi welcomed the move. "I consider this positively as long as the door can be left open to other countries that might want to join," said Prodi. The initiators all opposed the U.S.-led war in Iraq and called the meeting without involving Britain, the EU's other major military power apart from France, or other pro-American member states such as Italy, Spain or the Netherlands. Britain argues that collective defence should continue to be left to NATO. Diplomats said among the ideas under discussion were the creation of a single European air transport command, and greater integration of national air forces and navies, notably in training, logistics and maintenance. (Reuters; Afp 25.03)

A deeply divided EU, facing a decisive moment in its 50-year history, must forge a common defence policy to be taken seriously in global politics, EU Commission President Romano Prodi in the European Parliament. "The world will not take us into serious account until we stop looking divided, until the Union can match the United States as far as guaranteeing our own security," Prodi said in a debate. Some experts say the division in the EU has plunged it into the deepest crisis in its existence, but Prodi said history showed that crises often prompted the EU to take its boldest steps towards deeper integration. EU foreign policy chief Javier Solana applauded the Franco-German-Belgian move, telling Germany's Tagesspiegel newspaper: "There is no division here, just leadership." (Reuters, 26.03)

EU president Greece supports but will not participate in the forthcoming European defence mini-summit as it is not an official EU event, government spokesman Christos Protopapas announced. Greek Foreign Minister George Papandreou expressed Greece's support "as a country" for the summit. "If a 'one-speed' Europe in this domain is utopian, then I am in favour of a 'two-speed' Europe (where defence is concerned)," the Greek Minister for Euopean Affairs Tassos Yannitsis declared in Greek daily Ethnos. (Afp, 26.03)

USA ajakirjandus

"On see mäss?" küsinud Louis XVI, kui märatsejad bulvaritel möllasid. "Ei, see on revolutsioon!" kõlas vastus. Jutud USA ja Euroopa lõhe üle tuletavad meelde neid lauseid. Eurooplased ei ole lihtsalt Ameerika võimumängu vastu, nad teevad ehtsat revolutsiooni liitlase vastu, kes on nad endast välja ajanud, kuna on lõhkunud eurooplaste poolt hinnatud jõudude tasakaalu. Jacques Chirac oli kärme haarama juhita ELi ohjadest, et luua USA-vastane Pariisi-Berliini-Moskva telg ja et rõhutada Euroopa iseseisvust ja Ameerika "koloniaalseid" lootusi segava Prantsusmaa hiilgust. Selle tegevuse kahjud on märkimisväärsed. Enne kui ükski pomm Bagdadi tabas, oli austatud Atlandi liidus arenenud välja lõhe, EL oli ka lõhki ja ÜRO autoriteet langenud. (Viola Herms Drath, The Washington Times, 28.03)

Iraagi kriis on näidanud, et ELi liikmesriikide välispoliitika määravad nende endi rahvuslikud huvid. See jääb alati nii, olgu liit 15- või 25-liikmeline. Samas ei tohiks see takistada ELi ühistegevust piirkondades, kus Euroopal on ühised huvid, näiteks Balkanil. Lähis-Ida rahuprotsessis on EL koos USA, Venemaa ja ÜROga "kvartetis". Kui EL tahab neist saavutustest edasi minna, et viia oma rahvusvaheline mõju vastavusse majandusliku võisusega, tuleb ELi riikidel astuda selle nimel otsustavaid samme. Kuigi peaaegu kõigi ELi riikide kaitsekulutuste tase on langenud alla 2% SKTst, oleks vale järeldada, et EL on otsustanud eirata oma kohustusi rahvusvahelisel areenil. (Jack Straw, International Herald Tribune, 27.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa seisukoht on palju varjunditerikkam kui rohmakas kujund USAst ja Blairist, kes seisavad vastakuti ühinenud Euroopaga, kes on vastu Saddam Husseini suhtes jõu kasutamisele. Prantsusmaa ja Inglismaa teevad koostööd Balkanil. Makedoonias võttis EL rahuvalvamise NATOlt üle - tegemist on esimese EL sõjalise operatsiooniga. Le Touquet tippkohtumisel leppisid Chirac ja Blair kokku ambitsioonika sõjalaevastiku koostöökava. Euroopa kohalolek maailma asjades ei saa rajaneda Ameerika-vastasusele. Euroopal on anda oma panus. Kuid kõigepealt tuleb tegeleda majanduse kordaseadmise ja laienemise eduka lõpuleviimisega. (Denis McShane, The Observer, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

ELi välispoliitikajuhi Javier Solana arvates peaksid nii USA kui ka EL tegema tõhusat koostööd, sest nad mõlemad on huvitatud tugevast liitlasest. Tuleb loobuda mõttest, et poliitilist kaalu maailmaareenil võib saavutada oma sõjalise võimekusega. Sõjalise jõu näitamine on viimane vahend, pigem erand, mitte tavaline käitumisviis. Iraagi sõda ongi selline erandjuhus, kus USA näitab oma jõudu (FAZ, 24.03)

Saksa keskkonnaminister Trittin ütles oma intervjuus, et USA poolt kavandatava režiimi vahetamine Iraagis ei vasta ÜRO harta põhimõtetele. Sellest lähtudes peab tugevdama ÜRO rolli ning ELi läbirääkimisvõimu rahvusvahelistes suhetes. CFSP peab saama lõpplahenduseks sõjajärgsel perioodil. Euroopa peab olema võimeline lahendama rahvusvahelisi konflikte (nt Kosovos) USA abi kasutamata. (Welt am Sonntag, 23.03)

Euroopas valitsev poliitiline kriis võiks pikaajalises perspektiivis olla katalüsaatoriks tõhusama CFSP väljakujunemisele. Kõik eriarvamused Euroopa riikide vahel on lühiajalise iseloomuga. ELi riikide vahelised suhted sattusid kriisi just sellepärast, et ELil puuduvad vahendid, mis aitaksid ühiseid huvisid ja seisukohti eelnevalt kindlaks määrata ja kooskõlastada. (Andreas Middel, Die Welt, 22.03)

Eurooplased, k.a. britid võetakse Washingtoni poolt tõsiselt vaid juhul, kui need omakorda tõestavad oma tõsidust praktiliste pingutuste kaudu. Pole võimalik luua uut NATOt ega ELi, vaid pärast sõda tuleb paljudele Euroopa asjade üle uuesti järele mõelda. (Günther Nonnenmacher, FAZ, 27.03)

Ameerika vajab vastandjõudu. Selleks jõuks võiks saada EL CFSPga, sest juba nüüd on EList välja kujunenud tsiviilvõim, millel on Ameerikaga võrdne ülemaailmne majanduslik ja poliitiline mõjujõud. CFSPi loomisega saavutab EL julgeolekupoliitilise tegutsemisvõime. Seega võib suurest kriisist saada suur šanss. (Michael Staack, Süddeutsche Zeitung, 27.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Intervjuus ajalehele Le Monde leiab ELi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika koordinaator Javier Solana, et Euroopa ühine välispoliitika on võimatu seni, kuni Pariisi ja Londoni vahel valitsevad erimeelsused. (Laurent Zecchini, Le Monde, 29.03)

Rootsi ajakirjandus

Endine suursaadik Lars Lönnback leiab, et EL peab tajuma pikaajalise rahumeelse alternatiivi loomise vajadust USA ja Suurbritannia primitiivsele Lähis-Ida sõjapoliitikale. Ta teeb ka rea ettepanekuid konkreetsete usaldust loovate sammude astumiseks araabia maailmaga suhtlemisel. (Lars Lönnback, Svenska Dagbladet, 26.03)

Taani ajakirjandus

Kuna Euroopa on Iraagi kriisi valguses osutunud veel nõrgemaks ja otsustusvõimetumaks kui senini oli arvatud, on Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg ning mõned riigid veel otsustanud tõhustada kaitsekoostööd. Nende eesmärgiks on see, Euroopa võiks osutuda tõsiselt võetavaks koostööpartneriks. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Belingske Tidende, 25.03)

Soome ajakirjandus

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburg kogunevad aprilli lõpus arutama tihedama sõjalise koostöö arendamist. Belgia algatusel toimuvale kohtumisele pole aga kutsutud Suurbritanniat kuna Briti väed osalevad Iraagi-vastases sõjategevuses. Samas on Britid Belgiale nina peale visanud seda, et belglased on kavandamas tihedamat sõjalist koostööd samal ajal kui riigi sõjalisi kulutusi on kärbitud. Prantsusmaa president Chirac ütles aga, et kohtumine on avatud kõigile asjast huvitatuile ning ka EKi president Romano Prodi teatas, et toetab kohtumist, niikaua kui ühtegi liikmesmaad selle ukse taha ei jäeta. Praegune eesistujariik Kreeka on kohtumisele ka ettevaatlikku toetust avaldanud. Eri kiirustel arenev EL on niigi juba praegugi reaalselt olemas, kõik riigid ei kuulu rahaliitu ega ka mitte Schengeni piirkonda. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 28.03)

ELi välispoliitiline juht Javier Solana tegi algatuse, mille eesmärgiks on muuta EL välispoliitiliselt tõsiseltvõetavamaks. Intervjuus Saksa ajalehele Die Welt ütles Solana, et EL võiks ÜRO JNis saada oma tooli. Solana sõnul tekivadki probleemid just sellest, et EL tervikuna ei ole ÜROs esindatud. "Mõelge vaid, milline mõjujõud ELil oleks, kui Euroopa räägiks ühel häälel," ütles Solana. Samas ei täpsustanud Solana seda, kuidas Suurbritannia või Prantsusmaa võiksid loovutada oma alalised kohad Julgeoleknõukogus. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 25.03)

ELi suutmatus rääkida Iraagi kriisist ühel häälel ei ole ilmtingimata võimetuse tagajärg, vaid küsimus on ka selles, et ELi liikmesriikidel on tavaks lahendada probleeme sõjalisi vahendeid kasutamata. Tsiviilvõimuna puuduvad ELil sotsiaalsed vahendid. Seevastu rõhutab liit rahvusvaheliste lepingute ja institutsioonide tähendust. ELi mõjuvõim toetub mitte-sõjalistele vahenditele. Iraagi kriisi tulemusel on ELi liikmesriigid veelahkmel - kas alustada püüdlusi ELi rahvusvahelise mõjuvõimu suurendamiseks või seista Iraagi-kriisi järgse maailmaga teovõimetult silmitsi. Välis- ja julgeolekupoliitika on aga ELi jaoks olulisema tähtsusega küsimus, puudutades rohkemat kui vaid Iraagi sõda. Küsimus puudutab tervet ELi, kui mõjujõudu rahvusvahelises poliitikas. EL on oma ajaloo laps ja ajaloost on väga raske eemalduda. Olukorda ei kergenda seegi, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika puudutab liikmesriikide kõige õrnemaid külgi: kaitsepoliitikat ja riiklikke huve. (Esko Antola, Turun Sanomat, 25.03)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The number of Swedes in favour of adopting the euro is on the rise again, with supporters holding a thin lead over opponents six months ahead of a referendum on the issue.The survey, conducted by the Gfk polling institute for the Danish bank Danske Bank, indicated that 49 percent of Swedes were in favour of adopting the single European currency, while 47 percent were opposed. (Afp, 26.03)

Poola ajakirjandus

Asepeaminister ja finantsminister Grzegorz Kołodko teatas, et ei näe selles midagi halba, kui Poola ja Ungari ei läheks eurorahale üle enne 2008. või 2009. aastat. Maastrichti lepingu kõigi kriteeriumide täitmisel 2006. aastal peaks Poola olema valmis juba 2007. aastal ühisrahale üle minema. Grzegorz Kołodko väitel maksab Poola madala inflatsiooni eest kõrget hinda, sest majanduskasvu tempo on tunduvalt aeglustunud. Seetõttu oleks ka ühisrahale üleminek liigne kiirustamine. (Dziennik Polski, 29.03)

IRAAGI SÕDA

USA ajakirjandus

Olles nüüd sõjas, võiks vaadata, mida oleks Bushi administratsioon saanud paremini teha. Suutmata saavutada ÜRO JNi nõusolekut sõjaks, seisab USA silmitsi sellega, et suur osa rahvusvahelisest üldsusest seab tema tegevuse õigustatuse küsimuse alla. Tõeline läbikukkumine aga seisneb selles, kuidas USA eiras venelasi. Putin oli kuni eelmise nädalani põhimõtteliselt Washingtoniga samal liinil. Häda on selles, et Valges majas ei kavatsenudki keegi venelastega tegeleda. Bushi administratsioon lihtsalt eeldas, et Putin on Bushil taskus. JNi üksmeele päästmiseks on liiga hilja, hilja ei ole aga selleks, et päästa rahvusvaheline üksmeel kahes eesmärgis: Iraagi demokratiseerimine ja rahulikum ning turvalisem Lähis-Ida. (Martin Indyk, The Washington Post, 23.03)

ÜRO toit nafta vastu-programmi üle parda heitmine oleks hea koht, kust alustada kujutelma ümber lükkamist, et pärast ühepoolset tegutsemist tuleb USA Iraagi ülesehitamiseks "kahetsedes" tagasi ÜRO juurde, et viimaselt abi otsida. Õige tee oleks ÜRO vahemeeste väljajätmine nii toit-nafta-vastu programmist kui üldse Iraagi ülesehitamisest. Lõppude lõpuks on tegemist Iraagi naftarahadega. Kuna ÜRO ei suutnud aidata Iraaki Husseinist vabastada, ei tohiks neil lasta iraaklasi ka rohkem ära kasutada, mängides abiprogrammidega, et kindlustada oma võimu. (The Wall Street Journal, 26.03)

Kes kindlustab Iraagi turvalisuse pärast sõda? USA kahtleb õigustatult ÜRO-s ja nii on viimane mängust väljas. Kuidas oleks aga NATOga? NATO kaasamine on hea mõte, aga küsimärgi rollis sädeleb siin, nagu peaaegu kõigis praegustes asjades, Jacques Chirac, kes on NATOt veel enam pidurdanud kui ÜROd. (Mike Gonzalez, The Wall Street Journal, 26.03)

Türgi parlament sai hakkama endale suure kahju tekitamisega, hääletades USA sõjaväe "põhjarinde" avamiseks Türki paigutamise vastu. See kahjustas Türgi suheteid USAga, oma kõige tähtsama ja võimsama liitlasega. Kuna Türgil on ambitsioonid kurdidega asustatud Põhja-Iraagi aladel, võib lugu minna kahe NATO liitlase vastasseisuni. Kas Türgil õnnestuks Euroopast uusi sõpru leida? Vaevalt. Eurooplased näevad õudusunenägusid mõtte peale, et 67 miljonit türklast ELiga liituks. (Helle Dale, The Washington Times, 26.03)

ELi-sisesed erimeelsused Iraagi asjas on olnud ehedad ja sügavad. Mõnede riikide - eriti Prantsusmaa ja Saksamaa - positsioon paistab olevat mängida maailma-areenil USA "vastukaalu" osa. See võistleva pooluse loomise soov saab mõnikord võitu ükskõik millisest teisest sidemest USAga. Lisaks tollele Euroopa "tuumale", kes tahab olla tasakaalustaja, on Euroopas "tiivad" (Hispaania, Portugal, UK, Taani, Madalmaad, Itaalia, Kesk- ja Ida-Euroopa uued partnerid ning liitujakandidaadid Rumeenia ja Bulgaaria), kes on kaitsnud solidaarsust USAga. (Ana Palacio, The Wall Street Journal, 25.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Kes taastab tavaliselt riigi pärast sõda? Võitjad. Miks arvatakse siis, et ÜRO peaks Iraagi taastamisel etendama võtmeosa? On aga üks asi, mida ÜRO saab teha - "kolmanda" resolutsiooni (esimene oleks 1441 ja teine see, mis tegelikkuseks ei saanud). See resolutsioon lubaks muuta ÜRO nafta-toidu-vastu programmi. Me ei väida, et Iraagi kriis on tõestanud, et ÜROl pole mingit mõtet. Mingit foorumit, kus maailma võimud saaksid vaielda, on ikka vaja. Ent ÜRO viivitamine Iraagi asjus ähvardab organisatsiooni jõuetuks teha ja see viiks ta 1930ndate Rahvasteliidu allakäigu teele. Selle asemel, et kõik teeksid näo, et midagi pole juhtunud, peab ÜRO tõestama, et ta on jälle tõsiseltvõetav. (The Daily Telegraph, 27.03)

Saksamaa ajakirjandus

Sõda peaks lõppema nii ruttu kui võimalik. Vastasel juhul suureneb oht, et koalitsioon ei saavuta "vabaduse toojate ja sõprade" rolli. Veelgi enam - pikaajalise sõjakampaania korral muutub kalliks Iraagi taastamine ning mida kauem kestab võimu vahetumine Iraagis, seda rohkem saavad küpseks diktatuuri ajal raamides hoitud etnilised konfliktid. (Dietmar Ostermann, Frankfurter Rundschau, 24.03)

Sõjajärgsel ajal kasutatakse Euroopat mitte taastamisettevõttena, vaid partnerina: "piitsa ja prääniku" taktika läbiviijana. USA näitab despootidele, et massihävitusrelvade olemasolu korral saab tolerantsus otsa. Ning Euroopa teeb majanduslikke ettepanekuid vastandades selle efektiivsele relvastumise kontrollile. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 24.03)

Suurbritannia peaminister Tony Blair'i arvates oleks tugev Euroopa võinud mõjutada Iraagi sõja eelset perioodi ning vahelesekkumist. Poliitiliselt on Euroopale vajalik saavutada Ameerika partneri positsiooni. Seevastu Ameerikaga rivaalistemist võib pidada lapselikuks ebarearistlikuks käitumisstiiliks. (Thomas Schmid, FAZ, 25.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi Iraagi sõjal on moraalselt ja poliitiliselt negatiivsed tagajärjed, on selle mõju lääneriikide majandusele ilmselt positiivne. (Charles Wylosz, Libération, 24.03)

USA hoiatas Türgit Põhja-Iraaki tungimise eest, kuna see pingestaks olukorda regioonis veelgi ning halvendaks sealsete kurdide olukorda. Belgia välisminister Louis Michel avaldas isegi arvamust, et vägede viimine Iraaki vähendaks Türgi võimalusi liituda ELiga. (Thierry Oberlé, Le Figaro, 25.03)

Iraagi kurdid elavad hirmus, et sõda halvendab nende niigi kriitilist olukorda. (Ahmad Bamarni, Le Monde, 25.03)

Washingtonil on ambitsioonikas plaan ehitada sõjajärgne Iraak üles ühe aastaga. Bushi äsja Kongressilt sõja lisafinantseerimiseks palutud 75 miljardist dollarist 800 miljonit kuluks koheselt humanitaarabile ning 1,8 miljardit rekonstruktsioonile. (Eric Leser, Le Monde, 26.03)

Pärast Iraagi sõja lõppu peavad Euroopa riigid pühenduma mitte ainult Iraagi vaid ka lõhestunud ELi ülesehitamisele. Paljud liikmesriigid kardavad, et prantsuse-saksa "mootor" pretendeerib hegemooniale Euroopas. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 26.03)

Praegused nn. "neopatsifistid" ei võitle rahu poolt vaid vastu. Patsifistid on tihti leidnud end samast leerist vabaduse resoluutsete vaenlastega ja nii ka nüüd. (Robert Redeker, Le Monde, 26.03)

Washingtoni üleolev teesklemine, et Iraaki tuuakse rahu, vaid suurendab lõhet rahvastega, kes ei jaga Washingtoni poliitilist seisukohta. (Barthélémy Courmont, Libération, 26.03)

USAd, kus kõik Bushi administratsiooni otsused võetakse vastu "jumala nimel," juhivad psühhopaadid. (François de Bernard , Libération, 26.03)

Mesinädalad Moskva ja Washingtoni vahel on läbi, kuna Ameerika kahtlustab, et vene firmad on Iraagile müünud relvi ja mitmesugust sõjatehnoloogiat. (Patrick de Saint-Exupéry, Le Figaro, 26.03)

George Bushi julgeolekunõuniku Condoleezza Rice'i sõnul kavatseb Washington Iraagi ülesehitamisel töötada koostöös kõigi rahvusvaheliste organisatsioonidega, kaasa arvatud ÜROga. (Corine Lesnes, Le Monde, 27.03)

Varsti on algamas sõda ka "rahuleeris," kuigi küll diplomaatiline. Põhjuseks on nafta. (Pascal Lorot, Libération, 27.03)

Putini vastandumine USAle ei tähenda tingimata ühel meelel olemist Euroopaga. (Jacques Amalric, Libération, 27.03)

Iraagi sõja esimestel nädalatel on USA olnud küll militaarselt edukam, ent Saddamil on eelis psühholoogilises sõjas. (Luc de Barochez, Le Figaro, 29.03)

George Bush on alustanud jihadi maailma vastu. Demokraatia kehtestamine ei ole kui külmetushaiguse ravimine. Demokraatia küpseb aeglaselt ja igas ühiskonnas erineval moel. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 29.03)

Rootsi ajakirjandus

USA toetamine võib ennast üpriski hästi ära tasuda. Ehkki USA valitsus ei sea poliitilist toetust majandusliku abi saamise eeltingimuseks, väärib märkimist tõsiasi, et diplomaatilistele jõupingutustele lisaks on Iraagi-vastase koalitsiooni kokkupanemisel olulist rolli mänginud majanduslik toetus koalitsioonis osalevatele riikidele. Sellest hoolimata Egiptus, Türgi ja Venemaa, kelle majandusele on USA on toetus märgatavat mõju avaldanud, tõrguvad aktiivset koostööd tegemast või koguni seisavad aktiivselt USA plaanidele vastu. (Karin Henriksson, Svenska Dagbladet, 24.03)

Poola ajakirjandus

Juhul, kui Poola iseseisvus satuks tulevikus ohtu, võiks sisuliselt loota vaid USA sõjalisele abile. Seega on ka Poola strateegiliseks huviks oma peamise liitlase edu Iraagi-operatsioonis. Lääne - Euroopas eriti viimasel ajal pead tõstnud antiamerikanism ei saa kindlasti olla ei Poola ega kogu Euroopa huvides. (Jan Nowak Jeziorański, Rzeczpospolita, 25.03)

Poola ja Austraalia kinnitavad, et nende väed on võitlusega ühinenud. Kui varem eitas Poola kaitseministeerium üksuse GROM osalust otseses sõjategevuses, siis pärast Reutersi avaldatud fotomaterjale seda siiski tunnistati. Ent kaitseminister Jerzy Szmajdziński ei soostunud operatsiooni üksikasju täpsustama, lisades vaid, et GROM tegutseb Iraagi rannikupiirkondades. (Catherine Lyst, The Warsaw Woice, 25.03)

Kes ründab Iraaki – kas USA või Salvador, Suurbritannia või Eesti, Leedu või Nikaraagua? Ameeriklaste seisukoht käimasolevas kampaanias on mõneti ebalev ning liitlased seda vajalikumad, eriti, kui Araabiamaad on diplomaatilise palli nüüd Ühendriikidele visanud. Sõdu alustada on kerge, neid lõpetada aga märksa raskem ning pealegi ootab rida lahendamata küsimusi: kes ja kuidas hakkab Iraaki valitsema, kuidas garanteeritakse, et Türgi ja Iraan naaberriigi olukorda oma piiride laiendamiseks ära ei kasuta? (Rzeczpospolita, 26.03)

Miks iraaklased Saddam Husseini eest surevad? Iraaklased pooldavad senist diktaatorit, sest peavad teda karmusest hoolimata “omaks”, sissetungijaid aga võõrasteks anastajateks. Läänemaailm peab mõistma, et Iraagi ja ka teiste araabia riikide jaoks pole Lääne demokraatia omaette eesmärk ega ihaldatav väärtus. Ameeriklaste soovi kehtestada Iraagis pärast Saddam Husseini kukutamist demokraatia Lääne mõistes tuleb pidada praktiliselt võimatuks, ilmselt pole ameeriklased veel Afganistanis toimunust õppinud. Pealegi on iraaklaste tavapärane suhtumine demokraatiasse otsustavalt negatiivne. Saavutamaks edu, tuleb ilmselt paremini tundma õppida ühiskonda, kus viibitakse. (Włodzimierz Knap, Dziennik Polski, 29.03)

Poola on aastakümneid olnud olulisemaid relvaeksportööre Iraaki ning käimasolevas kampaanias kasutab Iraagi armee suures osas ka poolakatelt ostetud relvi. (Dziennik Polski, 29.03)

Venemaa ajakirjandus

USA protestib Venemaa relvatarnete vastu Iraaki. Rikkudes sanktsioone, müüs Venemaa öövaatlusseadeid, tankitõrje rakette, samuti elektroonseadeid, mis tekitavad vastavaid häireid ja eksitavad ameerika lennukeid ja isesihtuvaid rakette. Sellega seletatakse sagenenud vigu ja tsiviilobjektide tabamist Iraagis. (Anton Kljujev, Sergei Zhdakajev, Dmitri Litovkin, Izvestija, 25.03)

Venemaa Föderatsiooninõukogu tunnistas USA tegevuse Iraagis agressiooniks: parlamendi ülemkoda tegi avalduse seoses olukorraga Iraagis. Avalduse vastuvõtmisele, mille valmistas ette parlamendi ülemkoja väliskomitee, eelnes tormiline arutelu, mille käigus 'sõjategevus' muudeti 'agressiooniks' ning USA president oleks peaaegu kuulutatud sõjakurjategijaks. Enne arutelu esines ülemkoja ees ettekandega välisminister Igor Ivanov, kelle sõnul Iraagi konflikt on väljunud lokaalse kriisi raamidest ning muutunud potentsiaalseks ebastabiilsuse allikaks kogu Lähis-Ida piirkonnas. Sõja kuus päeva on näidanud, et tegemist pole mitte triumfaalse iraagi rahva vabastamisega minimaalsete ohvritega ning Iraaki ootab tegelikult ees humanitaar- ja ökoloogiline katastroof. (Svetlana Ofitova, Nezavisimaja Gazeta, 27.03)

Intervjuu asevälisminister Juri Fedotoviga. Fedotov kinnitab, et USA ja ta liitlaste sõjategevus Iraagis on ebaseaduslik, rikkudes rahvusvahelist õigust ja on üldse üks suur viga. Venemaa Välisministeerium tegeleb pragu aktiivselt Venemaa ärihuvide kaitsmisega Iraagis (ainult viimase aasta jooksul on vene ärimehed sõlminud Iraagis lepinguid 1,5 mlrd dollari ulatuses). (Jelena Suponina, Vremja MN, 27.03)

Intervjuu USA suursaadikuga Moskvas Alexander Vershbowga. NGs toimunud ümarlaual “Sõda Iraagis” avaldas USA suursaadik rahulolu sõjaoperatsiooni senise käiguga. Samas väljendas ta kahetsust selle üle, et USA ja Venemaa arvamuste lahknemine Iraagi küsimustes on mõjunud negatiivselt kahepoolsetele suhetele. Saadiku sõnul peaksid USA ja Venemaa tegema koostööd humanitaarabi küsimustes ning Iraagi majanduspotentsiaali taastamisel ja riigi muutmisel stabiilseks demokraatiaks, samuti on oluline ÜRO JNi töö tõhustamine. Intervjuus juttu skandaalist, mis oli seotud relvatarnetega Iraaki, humanitaarabi kohaletoimetamise probleemidest, Iraagi sõjajärgsest ülesehitamisest ja Venemaa majandushuvide arvestamisest. Viimase puhul rõhutas Vershbow veelkord, et selles vallas teeb lõpliku otsuse Iraagi uus valitsus, Washington ei saavat kuidagi midagi garanteerida, kuna USAl ei õigust dikteerida uuele valitsusele, kuidas toimida. (Nezavisimaja Gazeta, 28.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Divisions among NATO member countries over the Iraqi crisis will not hinder NATO's enlargement nor will they leave it without a role in world defence matters, NATO Secretary General George Robertson said at the meeting of the Estonian Atlantic Treaty Organisation in Tallinn. "There are no indications that any of the 19 parliaments will fail to ratify the accession because of the current debates (on Iraq)," Robertson said. "Estonia has an impressive record of international engagement in UN and NATO peacekeeping operations," Robertson said. He added NATO will continue to monitor the preparedness of would-be member countries to achieve the standards of the North Atlantic alliance. (Afp, 24.03)

NATO took another step towards its "big bang" expansion next year, signing membership accords with seven ex-communist states in a ceremony clouded by divisions over Iraq. "Today's ceremony is a vindication of the vision of all those who have, for many years, sought to anchor their countries firmly to a Europe with which they share democratic values," said NATO chief George Robertson. Estonian FM Kristiina Ojuland called the accession of seven newcomers "a historic step for a Europe free, whole and at peace." The NATO members-in-waitings' foreign ministers all broached the Iraq war in their comments at the ceremony, some of them openly expressing support for the war. "Latvia is part of that coalition," said FM Sandra Kalniete. Bulgaria's Solomon Passy said: "We are fully confident that... NATO and the EU will emerge from the current situation more unified and stronger than ever. And NATO enlargement will definitely play a key role in that." (Afp; Ap, 26.03)

Eestisse saabub 24. märtsil ühepäevasele visiidile NATO peasekretär George Robertson. (RIA Novosti, 24.03)

NATO peasekretär George Robertson kinnitas Tallinnas, et Iraagi sõda ei aeglusta NATO laienemist. (Interfax, 24.03, IA Rosbalt, 25.03)

19 NATO liikmesriigi esindajat allkirjastasid 7 kandidaatriigi NATOga liitumise protokollid. (RIA Novosti, Interfax, 26.03)

Eesti peab olulisimaks NATOga liitumise lepingu 5. paragrahvi, mis puudutab alliansi liikmete kollektiivset kaitset, teatas välisminister Kristiina Ojuland NATO peasekretär George Robertsonile alliansiga liitumise protokolli allkirjastamise tseremoonial. (Interfax, 26.03)

NATO peasekretär George Robertson tervitas Sloveenia NATOga liitumise referendumi tulemusi. (RIA Novosti, 24.03)

Slovakkia valitsus võttis ühehäälselt vastu NATOga liitumise dokumendi. (RIA Novosti, 27.03)

EKi pressiteenistus lükkas ümber uudisteagentuuri AP väite, justkui oleks EKi president Romano Prodi öelnud, et eurooplased peavad julgeoleku valdkonnas loobuma NATOst kui alliansist, kus domineerib USA. (RIA Novosti, 27.03)

NATO peasekretär arutab Gruusia juhtkonnaga NATO regionaalse esinduse avamise küsimust. “See küsimus tuleb arutlusele NATO peaskeretäri ametliku visiidi käigus, mis peaks toimuma maikuus,“ teatas Gruusia suursaadik NATO juures David Dondua. (Interfax, 25.03)

USA ajakirjandus

Usk aina tihedamasse ülemaailmsesse koostöösse on kadumas. Kuigi see ei ole kunagi olnud täiesti üksmeelne usk, on USA Iraagi sõja tõttu kaugenenud ka paljudest oma Euroopa lähimatest partneritest. Seda enam oleks põhjust USAl, ELil ja Jaapanil minna edasi kaubanduse liberaliseerimisega. Aga ka selles vallas on tegevus soikunud ja kahtlused kasvavad. (The Washington Post, 24.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa-USA kokkupõrge on andnud Atlandi-ülestele suhetele tõsise löögi. Nende kahe suhete paranemine võtab tükk aega. Tülliminek näitab, kui mõjutud on olnud transatlantilise koostöö tavapärased vormid. Nüüd tuleb hakata mõtlema, kuidas neid parandada. NATO oma senisel kujul on läbi ja üdini sõjaline liit, ning sellisena ei vasta ta tänapäeva vajadustele. Tarvis on hoopis Euro-Ameerika raamistikku, mis teeks võimaldaks laialdast dialoogi. Selle uue raamistiku loomise põhirõhk peaks olema Euroopa tulevikukonvendil. Atlandiülese viisakuse jätkumise nimel tuleb konvendil liikuda oluliselt edasi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat oluliseks pidavate riikide koostöö tugevdamise poole. (Guillaume Parmentier, Financial Times, 26.03)

Rootsi ajakirjandus

Me oleme paikapaneva maailmapoliitika muutuse tunnistajateks. Iraagi-vastase sõjaga on heakskiitu vääriva tegutsemise latt lastud madalamale. Üliriikidel suureneb kiusatus tegutseda ka järgneval korral, kui mõni “kurjuse telje” riik näib ohustavat maailma rahu. Seeläbi aga võime leida ennast märgatavalt ebaturvalisemas maailmas. USA lubadused Lähi-Ida demokratiseerimisest ei ole seotud tegelikkusega. Pigem seab USA koos oma liitlastega kogu selle piirkonna arengu tuleviku väljavaated ohtu, leiab artikli autor. (Eric Åsard, Dagens Nyheter, 24.03)

USA on põhjendamatult katkestanud ÜRO relvainspektorite töö, tunginud vastuolus rahvusvahelise õigusega oma vägedega Iraaki ning kavatseb kukutada Saddam Husseini. Sellega aga rikutakse ÜRO JNi resolutsioon 1441. vastu. USA harjutab ohtlikku välispoliitikat, mis põhjustab terrorismi ning araabia maailma lääne-vastast võitlustahet, leiab artikli autor, kes samas ihkab nähtavama ELi järele. (Maud Olofsson, Svenska Dagbladet, 25.03)

Artikli autor tõstatab küsimuse selle julgeolekupoliitiliste valikute kohta. Kas on nii, küsib ta, et on võimalik valida üksnes uuesti ülesehitatud ÜRO või kõigest ja kõigist sõltumatu USA vahel? Ehk on tekkimas kogunisti uus julgeolekupoliitiline süsteem, mis põhineb Külma sõja ajal valitsenud põhimõtetest erinevatel alustel. (Mikael Hörnqvist, Svenska Dagbladet, 27.03)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leiab, et Taani otsus USA poolt juhitavas Iraagi-vastases koalitsioonis osa võtta põhineb Taani pikaajaliste julgeolekupoliitiliste huvide põhjalikul analüüsil. Ta sõnab, et ka tulevikus põhineb Euroopa julgeolek tugeval üle-Atlantilisel koostööl. (Anders Fogh Rasmussen, Berlingske Tidende, 26.06)

Norra ajakirjandus

Norra statistikaameti uurimisjuht Per Richard Jonansen, on seisukohal, et Iraagi sõda võib saada alguseks arengule, mille tulemina kaob rahvusvaheline koostöö. Kui suured riigid ei tunneta rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste ja reeglite siduvust, võib sellel olla kaugeleulatuvaid tagajärgi. (Sigurd Bjørnestad, Aftenposten, 24.03)

Poola ajakirjandus

Leedu, Läti, Eesti, Slovakkia, Rumeenia. Bulgaaria ja Sloveenia kirjutasid Brüsselis alla NATOga liitumise protokollidele. NATO peasekretäri George Robertsoni sõnul tähistab seitsme uue riigi alliansiga liitumine tõsist ajaloolist murrangut teel ühinenud ja vaba, tihedalt USAga seotud Euroopa ülesehitamisel. Läti välisminister Sandra Kalniete lisas, et pärast NATOga ühinemist pole Lätil vaja enam karta sama saatust, mis tabas kõiki Balti riike pärast II maailmasõja puhkemist. (Rzeczpospolita, 27.03)

Veebruaris toetas NATOga liitumist 57 protsenti slovakkidest, nüüd on nende arv kahanenud ainult 34,4 protsendile, selgus Slovakkia Raadio korraldatud küsitlusele tuginedes. Languse on tinginud Iraagi sõda ning Slovakkia valitsuse USA poliitikat toetav seisukoht. Vallandunud on diskussioon Slovakkia üksuste konfliktipiirkonda saatmise üle, 9. aprillil korraldatakse Slovakkia parlamendis ka vastavasisuline debatt. (Andrzej Niewiadowski, Rzeczpospolita, 29.03)

Venemaa ajakirjandus

Vene TA üldise ajaloo instituudi juhtiv teadur Artjom Ulunjan analüüsib Ida-Euroopa riikide, sh Eesti käitumist ELi ja NATO suhtes NATOga liitumise protokollide allkirjastamise eel. Esiteks on Ida-Euroopa riigid toetanud USAd ja Suurbritanniat, teiseks, soovivad nad ühinenud Euroopasse, kolmandaks, nende valitsused esinevad "jõupositsioonilt", kuigi elanikkond on patsifistlikult meelestatud, ja neljandaks on nad teatanud, et nende võimalused Iraagi sõjas osalemiseks on piiratud. (Artjom Ulunjan, Vremja MN, 26.03)

Kandidaatriigid allkirjastasid Brüsselis NATOga liitumise protokollid. Ameeriklased on huvitatud baaside loomisest “uude Euroopasse”. (Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 27.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Riigikogu X koosseisu esimene istung toimub 31. märtsil. (Interfax, 24.03)

Res Publica taotleb peaministri ametikohta. (Interfax, 24.03)

Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit parafeerisid koalitsioonileppe. (Interfax, 27.03)

President Arnold Rüütel rõhutas kõnelustel Riigikogusse pääsenud erakondade juhtidega, et peab oluliseks ühiskondliku leppe sõlmimist. (Interfax, 28.03)

Eesti saadab Iraagi, Kuveidi ja Katari piirkonda rahuvalvemissioonile kuni 55 sõjaväelast. (Interfax, IA Rosbalt, 25.03

Tallinnas toimus Iraagi sõja vastane miiting, millel osales 50 inimest, peamiselt noored. (Interfax, 24.03)

Tallinnas arutavad Venemaa, Eesti ja Soome piirivalveteenistuste esindajad edasise koostöö perspektiive. (RIA Novosti, IA Rosbalt, 25.03)

Eesti kultuuriministeerium saatis Pärnu linnavõimudele kirja, milles teatas, et ei ole nõus fašistliku Saksamaa poolel sõdinud eestlaste auks mälestusmärgi püstitamisega. (Interfax, 28.03, RIA Novosti, 29.03)

Genfis ÜRO inimõiguste komisjoni 59. istungil väljendas Vene delegatsiooni esindaja Roman Romanov Venemaa rahulolematust kaasmaalaste õiguste diskrimineerimise pärast Eestis ja Lätis. (RIA Novosti, 25.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Väikese riigina peab Eesti olema pragmaatiline ja suunama pilgu nii oma turvalisuse tagajate USA ja NATO kui ka ELi suunas. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen on leidnud, et kümne Ameerika-meelse liikmesriigi vastuvõtmine tugevdab transatlantilisi suhteid. Prantslased on aga sellise laienemise suhtes palju kriitilisemalt meelestatud. (Patrice de Beer, Le Monde, 28.03)

Soome ajakirjandus

NATOga liitumise pooldajaid on Eestis palju ning NATO on juba andnud lubaduse Eesti oma liikmeks võtta. Takistusi ei tohiks enam ees seista, teadmata on vaid täpne liikmeks saamise aeg. Samas pole ELiga liitumise toetamine olnud Eestis niisama enesestmõistetav. Arvamusküsitlustes on toetajate ja vastaste arv olnud peaaegu võrdne. Rahvahääletus ELiga liitumise üle korraldatakse sügisel. Samas pole NATO pooldamine endaga kaasa toonud toetust Iraagi sõjale. Värske arvamusküsitluse kohaselt on 80% küsitletutest sõja vastu. (Helena Kinnunen, Helsingin Sanomat, 29.03)

Eesti valitsus plaanib peale sõja lõppu saata Iraaki rahuvalvajaid. Valitsus tegi vastava ettepaneku parlamendile. Ettepaneku kohaselt saadetaks Pärsia lahe piirkonda 55 sõdurit. USA on palunud Eestil kaaluda osalemist Iraagi sõjajärgsetes rahuvalveoperatsioonides. (STT, Turun Sanomat, 26.03)

Peale paar nädalat kestnud koalitsiooniläbirääkimisi tundub uue valitsuse kokkuseadmine juba küllalt edasijõudnud faasis olevat. Praegusel hetkel tundub, et järgmise valitsuse moodustavad valimiste üllatusvõitja Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Koalitsioonilepingu allakirjutamine peaks toimuma selle nädala lõpul. Eesti ajakirjanduse spekulatsioonide kohaselt ei saaks uue valitsuse liikmeks enam praegune peaminister Kallas ning samuti valimised võitnud Keskerakond jääks opositsiooni. Eesti Soome suursaadiku Matti Maasika sõnul ei tohiks president peaministrikandidaadi nimetamisega viivitada, kui kolm erakonda suudavad näidata, et neid toetab parlamendi enamus, kuna kõikide ühine edu on see, et riiki juhib teovõimeline valitsus. Eesti uue valitsuse üks esimesi ülesandeid on Eesti ja NATO liitumislepingu ratifitseerimine. Asjaga on küllalt kiire, sest Eesti sooviks 2004 aasta kevadel toimuval NATO tippkohtumisel osaleda juba täisliikmena. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 27.03)

Eesti ehitusfirmad loodavad pääseda osalema Iraagi ülesehitustöödel. Laialt levinud arvamuse kohaselt antakse tulevased ehituspakkumised ennekõike nende riikide ettevõtetele, kes USA sõjategevust Iraagis toetavad. Eesti on valmis koheselt peale lahingutegevuse lõppemist saatma Iraaki demineerijaid, praegu on Eesti demineerijad Afganistanis. (Laura Rotko, Kansan Uutiset, 26.03)

Leedu ajakirjandus

Eesti valitsuse moodustamise läbirääkimisi alustas tulevane koalitsioon vaidlustega. Nimelt nii võib hinnata praeguse peaministri Siim Kallase Reformierakonna ja hiljuti toimunud valimistel võidu saanud Res Publica katset jõuda kokkuleppele uue valitsusjuhi ja valitsuse teiste liikmete suhtes. Reformierakonna positsioone peaministri koha pärast tugevdasid ajakirjanduses avaldatud küllaltki vastuolulised hinnangud Juhan Partsi võimaliku valitsuse kohta. Kõige suurem päevaleht Postimees on valitsust, mille eesotsas oleks Juhan Parts, nimetanud "praktikantideks". Siim Kallase võimalust peaministriks saada hinnatakse minimaalseks. Eesti ajakirjandus kahtlustab, et kui see poliitik kangekaelselt vastu puikleb, siis võib talle osaks saada samasugune mustamise kampaania nagu Keskerakonnale. Räägitakse, et ühe keskerakonna liidri, Tallinna aselinnapea Vladimir Panovi vahetult pärast valimisi Tallinna südalinnas käte raudu panemine oli ilmselge meetod eemaldada parlamendis 28 kohta võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest. Peaministri kohale püüdlevale Partsile võidakse samuti meenutada erastamise kõige skandaalsemat lugu. Riigikontrolörina töötamise ajal ei protesteerinud Parts millegipärast Eesti Raudtee ilmselgelt kahtlase erastamise vastu 2000. aastal. (Eldoradas Butrimas, Lietuvos rytas, 26.03)

Venemaa ajakirjandus

Refereering suursaadik Karin Jaani intervjuust Postimehele. Kuigi välisminister Kristiina Ojuland lubas aasta tagasi läbimurret Eesti-Vene suhetes, ei ole seda saavutatud. (Kommersant, 28.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia is considering participation in the possible construction of a new nuclear power plant in Lithuania, to get access to cheaper energy. Einar Kisel, head of the Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications energy department, said participation in the construction of a new facility was a reasonable idea because nuclear power generation has been considered also in Estonia due to its lower burdern on the environment than energy based on oil shale. Estonian Energy board chairman Gunnar Okk said the construction cost of a nuclear power plant in Estonia would be twice as high as in Lithuania because Estonia lacks the respective infrastructure and trained personnel. The construction of the plant requires endorsement from the EC. (Afp, 25.03)

Jaapani ajakirjandus

Jaapani väliskaubandusorganisatsiooni ümarlaual kõneldi võimalikust puidutoodete eksportimisest Balti riikidest Jaapanisse. Arutati, kuidas mööbli, palkmajade ning saematerjali tootjad võiksid Jaapani turule jõuda. Balti riikide puidutööstus oleks Jaapanis konkurentsivõimeline. Kõige eelistatumaks ekspordiartikliks oleks lamineeritud saematerjal, mis on Jaapanis ka väga populaarne. (Japan Lumber Journal, 15.03)

Varia

Uudisteagentuurid

An international football friendly between Estonia and Canada resulted Estonia 2 (Oper 73, 90) Canada 1 (Stalteri 47) (Reuters; Afp, 29.03)

Anything but victory for Bulgaria in next week's Euro 2004 qualifier against Estonia will be a failure, national coach Plamen Markov said. "This will be a tough game for us. Estonia is a very strong team," he added. The teams meet on April 2. (Reuters, 24.03)

Taani ajakirjandus

Endine Iraagi väeülem Nazar Al-Karzaji, kes viibis Taanis koduarestis, on teadmata kadunud. Taani ajaleht Ekstra Bladet väidab, et Al-Karzajit on nähtud USA koalitsioonivägede juhtimiskuses Kataris, ning et hetkel peaks ta viibima Kurdistanis Põhja-Iraagis. Taani ühe juhtiva ettevõtte Claus Sørensen A/S juhtivdirektor John Andersen väidab aga, et nägi Al-Karzajit Tallinna lennujaamas 5. märtsil. Al-Karzaji täpset asukohta pole Taani ametivõimudel õnnestunud veel välja selgitada. (Jyllands-Posten, 26.06)

Soome ajakirjandus

Aidsi nakatanute arv on plahvatuslikult kasvanud nii Eestis, Leedus kui ka Venemaal. Eesti olukord on küllalt murettekitav. Nakatunute arv kasvab pidevalt, mõnel kuul on isegi sada uut nakatunut, mis suhtes Eesti rahvaarvuga on vägagi palju. Soomlastele on ohuks Eestis käivad seksturistid. Eelmisel aastal arvasid Tallinna ametnikud, et pealinna umbes 3500 prostituudist võib isegi kuni tuhandel olla HIV. (Elina Aholainen, Iltalehti, 26.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil:
vmpress@vm.ee