Nädal välismeedias: 17. - 23. märts 2003

IRAAGI SÕDA

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Although polls in Estonia have shown EU support around 57 percent, people living in rural communities are expected to be the most difficult to convince. "The typical sceptic is female, over 50. Living in rural areas, not necessarily farms. Lost out in the transformation process. Badly paid," said the EU's ambassador to Estonia John Kjaer. Farmers complain they are facing the extra financial burden of adapting to EU rules. (Afp, 18.03)

Slovenians voted in referendums expected to back the country's accession to both NATO and the EU in 2004. But while public support for EU membership is strong, support for joining NATO has dropped to a slim majority since the start of the US-led war on Iraq. "We have to be aware that current international environment and situation are not beneficial for the referendum," said Prime Minister Anton Rop. "In these circumstances the result could be a little weaker, but I believe that overall chances that this referendum will succeed are good." The outcome on both referendums will be binding for the government. (Afp, 23.03)

Mitteametlikel andmetel hääletas enamik sloveenlasi riigi ELi ja NATOga liitumise poolt. ELiga liitumist toetas 92,7% kodanikke, NATO liikmelisuse poolt hääletas 60,3% referendumil osalenutest. (RIA Novosti, 23.03)

EKi president Romano Prodi teatas, et pikaajalises perspektiivis on ELi uksed Ukrainale avatud. (Interfax, 18.03)

Leedu president Rolandas Paksas sõitis Brüsselisse, et arutada Leedu ühinemist ELi ja NATOga. Paksas kohtub EKi presidendi Romano Prodiga, NATO peasekretäri George Robertsoniga, EKi laienemisvoliniku Günter Verheugeniga, Euroopa Parlamendi esimehe Pat Coxiga ning Belgia peaministri Guy Verhofstadtiga. (Interfax, 19.03)

Saksamaa ajakirjandus

EList peaks kujunema Euroopa rahvaste sõprusring. Siin peavad olema võetud arvesse kandidaatriikide kogemused ja teadmised. Selleks, et ELis ei tekiks piirjooni vaeste ja rikaste riikide vahel, peavad Euroopa riigid tegema rohkem koostööd institutsioonide tasandil. (Romano Prodi, Chris Patten, Süddeutsche Zeitung, 19.03)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Deep EU divisions over Iraq must not be allowed to slow the EU's plans for further integration and expansion, said Spanish FM Ana Palacio. "However big our differences, we must not threaten the European project," added Palacio, referring to EU plans ranging from continuing economic reform to eastward expansion. (Afp, 18.03)

EU leaders clinched an agreement on changing the European Central Bank's voting system for interest rate decisions, in a bid to ensure the bank is not paralysed by the arrival of new member states in the years ahead. According to the agreement at an EU summit, which came about after Finland and the Netherlands dropped their objections, 15 national central bank governors will have voting rights at any one time, while six executive board members will have a permanent vote. The changes have already been criticised by the European Parliament, which in a non-binding vote last week called for the current system to be retained. (Afp, 21.03)

Soome ajakirjandus

ELi eesistujariik Kreeka palus Brüsselis lõppenud ELi tippkohtumisel ELi riigi- ja valitsusjuhte kaaluda Euroopa tulevikukonvendi volituste pikendamist. Lisaaega sooviks ka konvendi president Valery Giscard d'Estaing, kuna pooleli on veel mitmeid olulisi projekte, kuigi konvent peaks oma põhiseaduse projekti esitama juunis toimuval Thessaloniki Ülemkogul. Kuid näiteks ELi välispoliitikat puudutava artikli osas pole veel ettepanekutki ning see jääb ilmselt konvendi töögraafiku lõpusirgele. ELi välispoliitikat puudutavad ettepanekud on olulise kaaluga, eriti just praeguses olukorras, kus liikmesriikide vahel on tekkinud mitmeid erimeelsusi. Kreeka tegi ettepaneku korraldada ka veel üks plaaniväline tippkohtumine, kus arutataks konvendi ettepanekuid. Mitmed liikmesriigid pole konvendile lisaaja andmisega nõus. Soome peaministri Paavo Lipponeni arvates oleks veel üks tippkohtumine üleorganiseerimine. Miks ei võiks konvendi ettepanekuid võtta vastu Thessalonikis, nii nagu plaanitud, küsib Lipponen. Peale seda, kui konvent teeb oma ettepanekud, kogunevad liikmesriigid neid arutama Valitsustevahelise Konverentsile. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 22.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

USA ajakirjandus

Nii Euroopa kui Ameerika tahavad terrorismist ja paariariikidest vaba maailma, vaatamata sellele, et ajakirjandus räägib mõlema poole mitmetest komistuskividest. Viimase kuu läbikukkumisi, miks ei ole saanud asja Euroopa ja USA kokkuleppest "ühistele julgeolekuohtudele täielike sõjaliste liitlastena vastu astumiseks", seletab aga Tony Blari maratonkõne Briti parlamendile. Euroopa ei ole kunagi võtnud tõsiselt Ameerika muret massihävitusrelvade leviku ja terrorismi pärast. Nii ei saa Euroopa ka kaevata, kui Washington on kurt tema muredele. "Euroopa" all mõtles Blair pigem Prantsusmaa-Saksamaa õnnelikku paari. Partnerluse asemel pakkusid nad Ameerikale lõputut vastuseisu. NATO kõrgemast juhtkonnast kõlab resigneerunud hääli, mis ütlevad, et edaspidi kasutatakse liitu ainult rahuvalvamiseks ja jutuajamiseks, ei millekski rohkemaks. Euroopa ühisel välispoliitikal on mõtet ainult siis, kui Euroopa ja USA on koos. Tänu Prantsusmaale ja Saksamaale seda ei juhtunud ja ÜRO, NATO ning EL on nõrgemad. Ameerika suudab elada ilma partnerluseta, Euroopa aga mitte. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 20.03)

Enamik USA olulisemaid Euroopa liitlasi ja Venemaa suhtuvad Ameerikasse halvasti ning ei ole nõus sellega, kuidas president Bush välispoliitikat teostab. Üheksas riigis korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et Iraagi sõja suunas liikumine langeb kokku pahameele ja vaenulikkuse kasvuga Ameerika ja eriti Bushi suhtes. Vastajad kõigis riikides sooviksid Euroopa ja USA suhted ümber kujundada, et anda eurooplastele rohkem iseseisvust julgeoleku- ja välispoliitika kujundamisel. (Christopher Marquis, International Herald Tribune, 19.03)

Suurbritannia ajakirjandus

See, mis on ELiga Iraagi tõttu juhtunud, on ko-hu-tav. ELi erimeelsused on kiskunud laiali ühise välispoliitika ja kammitsenud liidu mõju rahvusvahelise olukorra ümberkujundamisel. Vastastikused süüdistused käivad ikka edasi, kuigi riigijuhid peaksid sügavalt sisse hingama ja mõtlema ühise eesmärgi pihta. Millised ka pole ELi välispoliitilised läbikukkumised, jääb ta märkimisväärseks majanduslikuks jõuks oma mõjuga rahvusvahelisele kaubandussüsteemile. Praegune kriis on näidanud, et olulistes küsimustes tõusevad esile rahvuslikud huvid. Kuigi see pole lihtne, ei tohi lubada, et praegused eraldusjooned ei muutuks jäikadeks liitudeks: selles aitab EL tava tekitada erinevates küsimustes ajutisi liite. Mida EL aga teha ei tohi, on peita pea liiva alla ja loobuda igasugusest vastutuse võtmisest tõsiste välispoliitiliste küsimuste puhul. Ühel või teisel moel tuleb leida vastused küsimustele ELi vahekorrast Washingtoni - tema julgeoleku tagajaga. (Financial Times, 20.03)

Saksamaa välisminister Joschka Fischer on tunnistanud, et "ELi ei loodud selleks, et teha sõda ja rahu." Sakslased on olnud väga mures, et lahkarvamused Iraagi asjus, mis on Euroopa lõhestanud, on löönud kildudeks ka EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika. Tegelikult pole aga olnud suurt midagi, mida kildudeks lüüa. Maastrichti leping teatas 1992.a., et tuleb kujundada ühine poliitika. Kaks aastat hiljem ei suutnud EL mingil moel Bosnia kriisiga hakkama saada. Ega sellest ajast palju muutunud pole. See päev, mil Euroopa suudab jagu saada ootamatust rahvusvahelisest kriisist või loob hirmutava euroarmee, on väga kaugel. Euroopa tüli ei käi millegi üle, mille suhtes Euroopa saaks ühiselt midagi ette võtta, vaid puudutab seda, mida Inglismaa ja Prantsusmaa saaksid teha. Tüli pole tegelikult mitte Iraagi pärast, vaid Ameerika võimu pärast ja küsimuses, kas seda peaks kuidagi piirama. (Neal Acheson, The Guardian, 16.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui juba 15 liikmesriigiga EL on lõhenenud, siis ühtsuse saavutamine peatselt laienevas liidus saab tõenäoliselt olema veelgi keerulisem ja lahkarvamusi tekitavaid küsimusi on ilmselt rohkem. (Michel Barnier, Le Figaro, 19.03)

USA ei soovi tugevat Euroopat ning Iraagi sõjast tekkinud lõhed Euroopa ühtsuses tulevad kasuks sellisele välispoliitikale. (Jacques Amalric, Libération, 20.03)

Saksamaa ajakirjandus

Suurbritannia Euroopa asjade minister Denis MacShane kahtleb, et ELil oleks ühine välis- ja julgeolekupoliitika. On olemas põhilised välispoliitilised küsimused, millest sõltub rahvaste identiteet ning need küsimused loovad piirjooned ELi riikide vahel. Samuti märkis ta, et Euroopa ühine välispoliitika ei tohiks põhineda Ameerika vastastel meeleoludel. (Der Tagesspiegel, 18.03)

ELi välis- ja julgeolekupoliitika võimalikkusest võib arvatavasti rääkida juba sõjajärgsel perioodil, mil tekib arusaam, ükski Euroopa riik ei suuda mõjutada maailmas toimuvaid protsesse. Optimaalseks lahenduseks sõja järel oleks Euroopa riikide veel tihedam koostöö selles valdkonnas, kui seda võisime näha sõja ettevalmistamise ajal Teiseks lahenduseks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ebaõnnestumise korral oleks assotsiatsioonilepingute sõlmimine riikidega alates Põhja-Aafrikast läbi Balkani ja lõpetades Kaukaasia vabariikidega, kes vajavad käesoleval ajal finantsressursse, millega saab EL neid poliitiliselt rohkem enda külge siduda. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 19.03)

ELi jaoks on Iraagi kriis heaks õppetunniks, kuna kavandatava ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamiseks on vajalikud vastavad institutsioonid. See ei anna kindlasti veel täielikku garantiid ühise välispoliitika toimimisele, kuid annab vähemalt šansi vältida pikaajalist vastandumist ELi riikide välispoliitikas. (Peter Hort, FAZ, 20.03)

Saksamaa välisminister Joschka Fischer ei arva, et EL ning Euroopa tervikuna on muutunud vähetähtsaks, nagu seda väidavad mõned Ameerika politoloogid. Sõjaväelise struktuuri poolest võib küll arvata, et Euroopa on "irrelevantne", kuid majanduslikult ja poliitiliselt on Euroopal oma kindel nišš maailmas. Fischer ei näe 21. sajandil põhimõttelisi muudatusi Põhja-Ameerika ja Euroopa huvides. Uue maailmakorra kohta ütles ta, et Saksamaa aktsepteerib vaid koostööl ja multilateraalsetel põhimõtetel põhinevat maailmakorda. (Frank Schirrmacher, Christian Schwägerl, FAZ, 17.03)

Saksamaa CDU-partei juht Edmund Stoiber peab Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriike võrdseteks partneriteks ELi sees ning hoiatas ette, et Moskva-Pariis-Berliin telje olemasolu lagundab ELi veelgi, kuna paljudel idaeurooplastel on veel hästi meeles, et nad olid "Saksa erisuuna" ning Nõukogude hegemoonia ohvriteks. Ühtse Euroopa nimel tuleb silmas pidada, et Prantsuse ja Saksa toon on mürkaineks eurooplaste ühtsusele ning topeltstandardite eksisteerimist ELi sees tuleb igati vältida. (Die Welt, 17.03)

Venemaa Riigiduuma saadik Dmitri Rogozin on veendunud, et ELi alternatiiviks võib tulevikus olla Euroaasia Liit, mis saab Euroopa riikide ühishuvide põhjal uueks maailmavõimuks. Venemaal on piisavalt energiaressursse, et neid Euroopa partneritega jagada ning muutuda sõltumatuks Ameerika Ühendriikidest. (Friedemann Weckbach-Maria, Die Welt, 16.03)

Soome ajakirjandus

ELi eesistujariik Kreeka tunnistas, et Euroopa ja Ameerika suhetes valitseb praegu tugev kriis. Kreeka proovis omalt poolt teha kõik, mis tema võimuses, et parandada Brüsselis ELi tippkohtumisel Iraagi sõjategevuse tõttu ELi liikmete vahel tekkinud diplomaatilisi haavu ning et samas paraneksid ka suhted ameeriklastega. Kreeka välisminister Giorgios Papandreou sõnul on ELi suhe USAga suures kriisis. Ka EKi esimees Romano Prodi oli pressikonverentsil märgatavalt nukker, öeldes, et pole võimalik eitada tõsiasja, et praegused ajad on ELi välis- ja julgeolekupoliitikale ning ka liidule tervikuna väga halvad. Samuti on raskusi ÜROl, NATOl ning transatlantilistes suhetes üldiselt. “Sõjas ei ole võitjaid vaid ainult kaotajad,” ütles Prodi. Liikmesriikide nägemused Iraagi olukorrast on teineteisest endiselt sedavõrd kaugel, et sõja õigustamist ei hakatud isegi arutama. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 21.03)

ELi tippkohtumisel ei keskendutud mitte Iraagi sõja tõttu tekkinud erimeelsustele, vaid vaadati juba edasi tulevikku ning sõjajärgsesse perioodi. Tippkohtumisel võeti vastu avaldus, kus rõhutatakse humanitaarabi andmist ning sõjajärgse Iraagi ülesehitust. Soome presidendi Tarja Haloneni kinnituste kohaselt jäi avaldusest välja lõik, kus viidati liikmesriikide arvamustele sõja suhtes. Selle asemel tõdetakse avalduses, et EL soovib tugevdada oma ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 21.03)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Euroopa majanduseksperdid valmistuvad eurotsooni majanduskasvu aeglustumiseks. EK vähendab tõenäoliselt majanduskasvu prognoosi 2003. aastaks 1,8%lt 1%le. (Interfax, 18.03)

USA ajakirjandus

Idas toimuv, milles Iraagi sõda on üks osa, tõstab Kaspia nafta ja gaasi Lääne turule toomise eesmärgi olulisust. Tegemist on Lääne majanduse, uute Läänega liituvate demokraatiate ja Kaspia ning Lõuna-Kaukaasia tootjate ühishuviga. Kuigi need suundumused rõhutavad vajadust rajada kiiremini Kaspia piirkonnast läände viivad torujuhtmed, võib oodata suuri raskusi, kui EL ei tööta välja energiasektori investeerimisstrateegiat ja EL uut liikmete jaoks energiaallikate mitmekesistamise kava. EL ei paista taipavat, kui oluline on see küsimus. Kui aga Venemaa energiasektori ettevõtete ülevõtmise strateegia Kesk-ja Ida-Euroopas ning samaaegne ELi tegevusetus jätkub, võib laienenud EL leida end jagatuna kaheks, energeetilise julgeoleku seisukohast väga ebavõrdseks piikonnaks. Läänes jääb Venemaa üheks ELi vanadele liikmetele energiakandjate tarnijaks. Kesk- ja Ida-Euroopa uued EL liikmed võivad aga leida end täielikus sõltuvuses Venemaa tarnetest. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 21.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Brüssel vastutab umbes 66 miljardi naela suuruse summa kulutamise eest aastas. See raha tuleb põhiliselt ELi maksumaksjate taskust. Ta eeldab, et kontrollib eurotsooni rahamajandust ja soovib oma vastavat võimu laiendada. Samal ajal on ta rahamajandus Läänemaailma räpaseim. Brüsseli arvepidamine on põhjatu must auk, kuhu iga aasta kaovad jäljetult miljardid eurod. See ei tulene raamatupidajate puudusest (Brüsseli palgal on neid 4000), petturite ega siseringi audiitorite tegevusest. Asi on lihtsalt selles, et Brüsseli raamatupidamine ei vasta üldse mingile standardile ning et sissekandeid saab (seejuures märkamatult) vastavalt vajadusele muuta. Komisjon väidab, et enamasti saab süü raiskamise ja pettuste pärast panna liikmesriikidele. Niivõrd kui see tõele vastab, on põhjus ikkagi selles, et Brüssel on petturitele sedavõrd magus koht. Muutused ei saabu enne kui valitsused pole Brüsselile selgeks teinud, et nad annavad raha üksnes väljaminekutele, mis on saanud Kontrollikoja heakskiidu ning muud kulutused lähevad tagasi liikmesriikide kontrolli alla. (The Times, 17.03)

Vaatamata sellele, et Lähis-Ida sündmustest oodatakse head, jäävad pikaajalised probleemid püsima. USA ja Inglismaa majanduskasvu on toitnud laenudele tuginev kulutamine ja avaliku sektori ülejäägilt puudujääki minek. Enamikus mandri-Euroopa riikides ei kipu tarbijad kulutama, millest tuleneb madal majanduskasv. Jaapanis on rahanduslikud probleemid hiiglasuured ja majandus on sama sünge kui enne. Kõik need maailma majanduse murettekitavad näitajad jäävad alles ka pärast tulistamise lõppu. (Hamish McRae, The Independent, 19.03)

Saksamaa ajakirjandus

ELi siseturu volinik Frits Bolkensteini arvates ei pea kolmele ELi riigile tegema järeleandmisi stabiilsus- ja kasvupakti leevendamise osas. Juhul, kui Euroopa riigid ei hakka lähenema majandusliku ja sotsiaalse süsteemi poolest USAle, ei saavuta nad 2010.aastaks Lissabonis vastu võetud otsuse tulemust, mis eeldab, et EList saab maailma kõige konkurentsivõimelisem ühendus. Bolkensteini ideaalmudeli järgi peaks EList saama "keskatlantiline, s.t. Ameerika ja Euroopa vaheline mudel". (FAZ, 17.03)

Soome ajakirjandus

Pärast Eesti ELiga liitumist peaks soomlaste Eestisse reisimine jätkuma nii nagu ennegi, ent kasum soomlaste reisimisest kolib laevadelt mandrile. Eestis on peale õlu ka teisi odavaid asju. Soome alkoholipoliitikaga tegelevad ametnikud ootavad hirmuga aega, kus kaovad praegu kehtivad piirangud Eestist toodavale alkoholikogusele. Soomes käib vaidlus selle üle, kas oleks vajalik alandada alkoholiaktsiisi, et kogu alkoholi ei hakataks tooma Eestist. On hea, kui Eesti ELi liikmelisus sunnib Soomet oma maksupoliitikat muutma, Soomes on maksud niigi kõrged. (Arno Juutilainen, Hämeen Sanomat, 13.03)

IRAAGI SÕDA

Uudisteagentuurid

After what was variously described as an "icy", "surreal" or pointless summit dominated by the Iraq crisis, the EU appears no nearer to moving beyond one of the most damaging rifts in its history. On the contrary, the arguments have already started in the EU about how a post-war Iraq will be run and rebuilt, with French President Jacques Chirac lashing out at any notion of "the American and English belligerents" ruling the roost after Saddam Hussein. In the event, the EU leaders including British PM Tony Blair issued a joint declaration that stressed their determination to help the civilian victims of the US-led war against the Iraqi leader. (Afp, 23.03)

The EU's future members papered over a spat with France and Germany, backing a declaration by the bloc's leaders, which highlighted unity rather than divisions over Iraq. The easing of tensions came a day after the EU's own leaders papered over their own hugely damaging split on Iraq, agreeing a joint statement stressing their determination to help the civilian victims of the US-led war against Saddam Hussein. "Actually our position is quite similar to the EU at this moment. That we don't want to issue very forceful and dividing judgments /.../ we have also tried to focus the main effort on the post war reconstruction," said Estonian PM Siim Kallas. (Afp, 21.03)

Brüsselisse ELi tippkohtumisele kogunenud riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu Iraagi-teemalise ühisdeklaratsiooni, milles rõhutatakse, et ÜRO “peab mängima Iraagi kriisis keskset osa”. (Interfax, 21.03)

USA ajakirjandus

EKi pressikonverentsil küsiti, kas Euroopa peseb jälle nõud, viidates tihti tsiteeritud lausele, et "USA peab sõjad ja Euroopa peseb pärast nõud." Milline on ELi osa Iraagi sõjas? Volinik Chris Patteni sõnul: "Kui sõjalisel rünnakul ei ole ÜRO heakskiitu, on seda palju raskem teha." See tähendab, et EL on valmis täielikuks ja laiaulatuslikuks koostööks ka pikemaajalises taastamistöös. Patteni seisukoht on selles suhtes erakordne, et ta peegeldab üksnes ELi vähemuse arvamust. Komisjoni presidendi Prodi seisukoht on, et "erinevused on valitsuste, mitte rahvaste vahel." Tõlge: Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia räägivad kõigi eurooplaste eest. (The Wall Street Journal, 19.03)

Atlandi mõlemal kaldal valitseb veendumus, et Washington on Husseini vastu üksi ja enamus Euroopa riike suhtuvad sõjalise jõu kasutamisse leigelt või lausa vaenulikult. Veendumust kinnitavad Prantsusmaa ja Saksamaa väljapaistev sõjavastane hoiak ning Euroopa pealinnades toimunud jõulised rahumeeleavaldused. Prantsusmaa väide, et tema seisukohta toetab suur enamus rahvusvahelisest avalikkusest, võib kehtida Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika puhul, ent Euroopas toetab tegelikult enamik riike Bushi poliitikat. 27 ELi kuuluva või varsti selle liikmeks saava riigi võrdlus näitab, et 16 neist toetavad sõjalisi meetmeid Husseini desarmeerimiseks, seitse on kategooriliselt sõja vastu ja neli on erapooletud või pole otsustanud. (Gareth Harding, The Washington Times, 18.03)

Prantsusmaa on USA Husseini-vastasele kampaaniale vastuseismisega seadnud ohtu laialdased välispoliitilised ja majanduslikud huvid. Washingtonil on vähe vahendeid, et väljendada otsest rahulolematust. See-eest on ta ideaalses seisus, et rikkuda Pariisi pikaajalised huvid olla oluline Lähis-Idas, Euroopas ja maailmas. USA ei saa Prantsusmaad kaubandushoobadega mõjutada, kuna kaubandust sätestavad ELi ja WTO kaudu kokku lepitud reeglid ning USA väljakutse ELile mõjutaks Prantsusmaa kõrval ka lähedasi liitlasi Inglismaad ja Hispaaniat. Kui USA ja ta liitlased aga otsustavad Prantsusmaale kätte maksta, on ohus nii viimase juhtroll laienevas ELis, tasuvad õigused Iraagi naftaväljadele ja võimalikud sõjajärgsed taastamistöö lepingud. Prantsusmaa suurvõimu seisund sõltub tema vetoõigusest ÜRO Julgeolekunõukogus. USA ametiisikud on öelnud, et nad ei ole mõelnud Prantsusmaa veto kaotamise või vähendamise peale, aga tulevasel USA välispoliitikal, mis läheb suurte kokkupõrgete korral ÜROst mööda, oleks sama mõju. (David R. Sands, The Washington Times, 18.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Ameerika väide, et ta on Iraagi vastu koondanud laia koalitsiooni, hakkas murenema, kui ilmnes, et Washingtoni 45 liitlast koosnevad mõnedest planeedi kõige vaesematest, uuematest, väiksematest riikidest. Mõned Ida-Euroopa endised kommunistlikud riigid nagu Poola, Tšehhi ja Rumeenia on pakkunud väikesi sõjaväeüksusi, mis tõenäoliselt sõjategevust ei näe. Teisi riike, nagu Leedu, Läti ja Eesti, polnud eelmise sõja ajal olemaski. Ülejäänud liit koosneb USAga majanduslikult tihedalt seotud maadest. Tolle kirju liidu vastas seisab hulk riike eesotsas Prantsusmaa, Venemaa ja Hiinaga. Sõja vastu on enamus arenenud maailmast. (Richard Beeston, The Times, 20.03)

Praeguse Iraagi kriisiga võrreldav murrang oli 1940ndate lõpus, kui Teisest maailmasõjast võtjatena väljunud liitlased suutsid üheskoos tegutseda ning asutasid kolm järgnenud poole sajandi põhilist mitmepoolset/rahvusvahelist organisatsiooni: ÜRO, NATO ja ELi. Praegu näeme, kuidas jõud kaob neist kõigist samaaegselt. Selle sügava ja kiire muutuse katalüsaator on Iraak. “Pudru segaja” osa on kõigi kolme puhul alates 1991.aastast täitnud Prantsusmaa välispoliitika. Segamiseks kasutatav “lusikas” on olnud Chiraci oportunistlik Ameerika-vastasus. Kõige selle taustal vaevleb Saksamaa. Tema peavalud - suhted USA-ga, suutmatus kujundada majandusstrateegiat, libisemine majanduslanguse poole ja lõpuks osalemine Euroopa põhiseaduslikus sulatustiiglis - on kõige meeleheitlikumad ning Saksamaa tulevik on praeguses üldises kriisis kõige segasem. (Gwyn Prins, The Guardian, 15.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

USA võit sõjas Iraagi vastu on vältimatu. Seetõttu räägiti Assooridel, USA, Suurbritannia ja Hispaania riigijuhtide kohtumise juba enne esimese lahingupaugu andmist sõjajärgsest perioodist. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 17.03)

Rünnakukäsklus on antud ja võit algavas sõjas on ettemääratud. Harva on ükski riik olnud sõja eel nõnda enesekindel kui USA praeguse Iraagi kriisi puhul. (Jean-Jacques Mével, Le Figaro, 19.03)

Kiire võit Iraagi sõjaliste jõudude vastu ei pruugi USAle tähendada poliitilist võitu pikas perspektiivis, pigem vastupidi. (Jean De Belot, Le Figaro, 19.03)

Iraagi vastast sõda toetavate riikide koalitsioon on esimese Lahesõja aegse koalitsiooni jõuetu vari. (Luc de Barochez, Le Figaro, 20.03)

USA sõjaline võit Iraagi vastu saab ilmselt olema muljetavaldav, ent diplomaatiliselt on tegemist Pürrose võiduga. (Luc de Barochez, Le Figaro, 20.03)

Iraak saab olema pika sõja lühike lahing. Mida aga tegelikult Saddami kõrvaldamine annab, kui eesmärgiks on massihävitusrelvade kõrvaldamine ja terrorismivastane võitlus? (Wesley Clark, Libération, 17.03)

Milline on üldsuse reaktsioon, kui sõda Iraagis saab olema kiire ja "efektiivne"? Millised teemad sõjale eelnenud diskussioonide teemadest säilivad? Ilmselt on nendeks sõja legitiimsuse küsimus, ÜRO roll ning George Bushi ja Jacques Chiraci vastasseis. (Yves Thréard, Le Figaro, 18.03)

USA sõjakust on kerge kritiseerida, eriti kuna riik on võtnud endale ideoloogilise messiase rolli. Ent samas on sõjakuse otseseks põhjuseks Iraagi soovimatus rahvusvahelise kogukonnaga koostööd teha. USA paljukritiseeritud erinev poliitika Iraagi ja Põhja-Korea suunal on õigustatud, kuna Iraagi desarmeerimise nõue tulenes otseselt selle riigi agressioonist Kuveidi vastu. (Bruno Tertrais, Le Figaro, 18.03)

Keda või mida Iraak tegelikult ähvardab? Paljude arvates on selleks Iisrael. (Guy Sorman, Le Figaro, 18.03)

USA administratsioon võiks Iraagi ründamisel õppida Iisraeli vigadest Liibanoni sõjas 1982. aastal. (Charles Enderlin, Libération, 18.03)

Iraagi kriis on muutunud Araabia riikide ühiseks probleemiks. Bagdadi vallutamisel USA vägede poolt on ettearvamatud tagajärjed, sest see muudab olukorda ja jõudude vahekorda piirkonnas täielikult. (Mohammed El Oifi, Libération, 18.03)

Iraagi kriis muudab fundamentaalselt mitte ainult olukorda Lähis-Idas vaid ka transatlantilisi suhteid, sest USA on teinud lõpu alustele, millele need suhted varem toetusid. (Christophe Bertram, François Heisbourg, Le Figaro, 19.03)

USA unilateraalne tegutsemine annab põhjust arvata, et meediakajastus Iraagis toimuvast ei ole neutraalne. (Jean-Jacques Celerier, Emmanuel Dupuy, Serge Misrai, Henri Weill , Le Figaro, 20.03)

Iraagi kriis võib põhjustada ÜRO täielikku marginaliseerumist. On selge, et pärast Iraagi sõda ei saa ÜRO roll ja tähtsus maailmas olema endine. (Fabrice Rousselot, Libération, 17.03)

Iraagi kriis on ÜROle suur löök, kuid tingimata mitte fataalne. Ent Berliini, Kuuba, Kosovo ja paljude teiste kriiside kogemus näitab, et ÜRO suudab sellised kriisid üle elada ja võimalik, et seeläbi isegi tugevneda. (Claire Tréan, Le Monde, 19.03)

Resigneerunud ÜRO Julgeolekunõukogu arutas oma rolli sõjajärgses Iraagis. See oli ühtlasi debatt oma edasieksisteerimise üle olukorras, kus ÜRO on ilmutanud võimetust sõja puhkemist Iraagis ära hoida. (Fabrice Rousselot , Libération, 20.03)

Jacques Chirac on kategooriliselt vastu USA-Briti administratiivsele hegemooniale sõjajärgses Iraagis. Iraagi ülesehitamisel pärast sõda peab keskne roll olema ÜROl. (Luc de Barochez, Le Figaro, 22.03)

Iraak on alles Bushi geopoliitika ja -strateegia esimene samm. USA hegemoonia on muutumas järjest imperialistlikumaks. (Arnaud Blin, Le Figaro, 22.03)

George Bushi "preventiivne sõda" Iraagi vastu destabiliseerib kogu maailma; vana maailmasüsteem lööb kõikuma ning sündimas on uus. (Jean-Pierre Chevènement, Le Figaro, 22.03)

Venemaa ajakirjandus

Pärast pikka vaikust Iraagi teemal võttis sõna president Vladimir Putin: "Venemaa juhtkond arvab endiselt, et relvastatud konflikti laienemine on viga" ning lisas: "Venemaal elab 20 miljonit moslemit, kelle arvamusega me ei saa arvestamata jätta". Izvestija arvates soovib Kreml nende 20 miljoniga põhjendada ameeriklastele oma toetusest loobumist Julgeolekunõukogus. (Maksim Jussin, Izvestija, 18.03)

Kaitseinformatsiooni keskuse Vene ja Aasia programmide juht Nikolai Zlobin: Venemaa peab Iraagi "üle elama" Ameerikaga partnerluse säilitamise nimel. (Nikolai Zlobin, Nezavisimaja Gazeta, 18.03)

Vladimir Putin rääkis telefonitsi George W. Bushiga, väljendades kahetsust Bushi ultimaatumi pärast ning meenutas ÜRO tähtsust. Venemaal usutakse, et ÜRO elab üle ka selle kriisi. Usk mitmepolaarse maailma võimalusse pole Moskvas surnud. USA demonstreerib, et ei vaja mitmepolaarset ÜROd ning proovib uut julgeolekusüsteemi nö. osta, lubades lojaalsuse eest tasuda miljonitega. (Georgi Bovt, Izvestija, 19.03)

Venemaa Riigiduuma arutas arenguid Iraagis ja tema ümber. Saadikute kutsel võttis arutelust osa välisminister Igor Ivanov. Minister rõhutas, et hinnangu sõjategevusele andis president Vladimir Putin oma avalduses ning kinnitas veelkord, et 'sõjategevusel ei ole loomulikult õiguslikku alust'. Ta lisas, et praegu on olulisim ülesanne viia Iraagi küsimus tagasi poliitilise reguleerimise tasandile ÜRO egiidi. Võitlus terrorismiga on USA ja Venemaa ühisosa ning koostöö kahe riigi vahel peab jätkuma. Duuma võttis vastu asjakohase avalduse, milles tehakse president Putinile ettepanek tõstatada JNis küsimus ÜRO rahuvägede viimisest Iraaki lahutamaks võitlevad pooled, kutsuda kokku ÜRO Peaassamblee eriistung arutamaks USA, Suurbritannia ja nende liitlaste agressiooni suveräänse riigi ja ÜRO liikme Iraagi vastu ning Iraagi sõjajärgset taastamistööd ÜRO egiidi all. Liitlased on loonud sõjalise ja poliitilise olukorra, mis ähvardab potentsiaalselt Venemaa rahvuslikke huve, mistõttu peab riigi juhtkond võtma kasutusele meetmed tugevdamaks Venemaa kaitsevõimsust, viies selleks alates 1. juunist 2003 sisse parandused 2003. aasta riigieelarvesse ja suurendada kaitse-eelarve mahtu min 3,5%ni SKPst. Viimase eesmärk on kiirendada Vene relvajõude moderniseerimist. (Andrei Zaitsev, Izvestija, 21.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti Valimiskomisjon kinnitas Riigikogu valimiste ametlikud tulemused. (Interfax, 20.03)

Eesti valitsus kinnitas kaitsejõudude mobilisatsiooni korra ning sõjategevuses osalemise valmidusastmete nimistu. (Interfax, 18.03)

Eesti valitsus tegi siseminister Toomas Varekile ülesandeks sõlmida Eesti Apostelliku Õigeusu kirikuga kirikuvara võõrandamise leping. Nimetatud vara antakse rendile 50 aastaks sümboolse tasu eest (1 kroon kuus) Moskva Patriarhaadi õigeusu kirikule Eestis. (Interfax, 18.03) Eesti siseminister Toomas Varek ja EAÕK volitatud esindaja Ard Hellamaa allkirjastasid kirikule kuuluva kahe objekti riigile võõrandamise lepingu. (Interfax, 21.03)

Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud otsustas, et mai lõpus korraldatakse rahvusvähemuste probleemidele pühendatud konverents. Ümarlaud analüüsis ka Riigikogu valimistulemusi ja koalitsiooni läbirääkimisi ning selle liikmed leidsid, et rahvastikuministri ametikoha ja büroo säilitamine uues valitsuses on jätkuvalt hädatarvilik. (Interfax, 19.03)

Eesti presidendi Arnold Rüütli initsiatiivil kogunes Riigikaitsenõukogu, et arutada Iraagiga seonduvat olukorda. Nõukogu arutas ka Tallinna võimalikku osalust sõjajärgsel missioonil Bagdadis. Sellega seoses andis demineerimisüksuste valmisolekust ülevaate kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts. (RIA Novosti, 19.03)

Erakorralisele istungile kogunenud Eesti valitsus avaldas lootust, et sõda Iraagi vastu möödub kiirelt ja liitlased kasutavad rünnakutel jõudu vaid minimaalselt. Valitsus avaldas ka kahetsust, et Iraak ei kasutanud võimalust probleemi rahumeelselt lahendada. (Interfax, 20.03)

Iraagi sõda ei mõjuta ELi laienemisplaane, teatas Eesti peaminister Siim Kallas. (Interfax, 20.03)

Kaitseminister Sven Mikser teatas, et Iraagi sõja puhkemise korral on Eesti valmis USA ja tema liitlaste lennuvägedele õhuruumi avama. (Interfax, 18.03)

Eesti Välisministeerium ei soovita seoses Iraagi kriisi teravnemisega eestlastel Iraaki ja selle naaberriikidesse reisida. (Interfax, 18.03)

President Arnold Rüütel ütles intervjuus Postimehele, et Iraagi sõda võib osutada Eesti majandusele negatiivset mõju, kuid Eesti siiski toetab Iraagi probleemi sõjalist lahendust. (Interfax, 19.03)

Eesti pealinn ei ühine Eurocities üleskutsega langetada Bagdadi ja teiste Iraagi linnade elanikega solidaarsuse märgiks lipud linna administratiivhoonetel. (Interfax, 21.03)

Šveitsi ajakirjandus

Eestis elavate venelaste toetus ELile on viimasel ajal kahanenud, arvatavasti on sellise skeptilise suhtumise põhjuseks Kaliningradi problemaatika ja Kopenhaageni tippkohtumine ei mõjutanud Eesti naturalisatsioonipoliitikat. Venekeelse elanikkonna vanem generatsioon ei poolda eriti Eesti integreerumist ELi, küll aga toetavad noored seda vägagi – siis saab nende arvates viisavabalt mööda Euroopat reisida. (Paul Flückiger, NZZ, 16.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti rahandusministeerium on murelik kasvava jooksevkonto defitsiidi tõttu. 2002. aastal moodustas see 12,5% SKPst. (Interfax, 17.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Valga maakohus peaks 50ndatel aastatel nn. “metsavendade” tapmises süüdistatavate endiste ENSV julgeolekutöötajate Vladimir Penarti ja Rudolf Tuvi asjas otsuse tegema 9. aprillil. (Interfax, RIA Novosti, 19.03, IA Rosbalt, 20.03)

Kolm Eesti kaitseväelast peeti kinni, kui nad üritasid kaitsejõududele kuuluvat lahingumoona ja lõhkeainet müüa. (RIA Novosti, 21.03)

Saksamaa ajakirjandus

Saksa ajakirjanik kiidab Eesti teenindussfääri. Juuksed kasvavad pidavalt ning siis, kui olin jälle Eestis, mõtlesin lasta oma juukseid lõigata. Polnud aega käia mingi Tallinna juuksuri juures ning sattudes Sillamäele, mis nõukogude ajal oli tuntud “suletud linnana”, praegusel ajal on aga kauge provintsilinn, astusin kohalikust juukslast läbi. Seal askeldas juuksur Nataša. Kui ta hakkas mu juukseid lõikama, panin oma prillid kõrvale, et oma fiaskot mitte pealt vaadata. Hiljem sain ma teada, et Nataša oli Peterburis toimunud juuksurite konkurssidel esikohad saanud. Tõepoolest, 3 eurot maksnud soeng oli võrratu. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 15.03)

Norra ajakirjandus

Eestist pärit treilerijuht otsustas sõita Bergenist Eestisse, kuid vaid kolmekümne kilomeetri kaugusel Bergenist pidas ta sõiduki kinni politsei, kes avastas, et poolhaagise kummagi silla pidurid ei töötanud. Autojuhi seletuse kohaselt ei olnud tal aega oodata vajalike osade saabumist parandustöökotta ja oli seetõttu sunnitud siirduma riskantsele teekonnale ilma piduriteta. Politsei eskortis auto tagasi Bergenisse, kust see peale pidurite remonti saab teed jätkata. (NTB, Aftenposten, 21.03)

Venemaa ajakirjandus

Võru ringkonnakohus määras linnavõimudele miljoneid kroone trahve, sest nad lubasid ehitada hoone, mis varjab kõrvalasuva hoone elanikele päikese. (NTV.ru, 17.03, RIA Novosti, 17.03)

Eesti sotsiaalmajandusliku analüüsi instituudi direktori Juhan Sillaste sõnul suhtub 85% vene massiteabevahendeist Eestisse negatiivselt, vaid 3-5% suhtuvad sõbralikult, 10-15% neutraalselt. Viimastel aastatel olevat olukord küll mõnevõrra paranema hakanud. (IA Rosbalt, 23.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil:
vmpress@vm.ee