Nädal välismeedias: 3. - 16. märts 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Malta's pro-EU PM Eddie Fenech-Adami claimed victory in a weekend referendum which he said showed the "strong will of the Maltese people to join Europe." "It is very clear that the Maltese people have said Yes, so Malta will become a nation of the EU on the 1st of May, 2004," he said. (Reuters, Afp, 9.03)

Malta has voted to join the EU by a 53.6 percent majority. The opposition refused to concede defeat and said the issue should be decided in a general election, which could happen as soon as next month. (Reuters, 10.03, Afp, 9.03)

Hungary welcomed Malta's decision in a weekend referendum to join the EU, saying the Maltese vote could favourably affect similar polls in the other EU candidate states. "It has a special significance that in the first country which held a referendum on its accession to the EU, the majority voted Yes," FM Laszlo Kovacs said. (Afp, 10.03)

Danuta Hübner, Poland's minister for European integration said that the result of Malta's referendum on EU membership will be important for Poland and other EU candidates. (Afp, 7.03)

Support in Poland for EU membership stands at 58 percent, a two percentage point drop from February, a new poll said. According to a poll of 975 people interviewed by the CBOS agency during March 1-4, 24 percent oppose membership, one percentage point less than last month, PAP news agency reported. Seventy four percent of respondents said they intend to vote in a membership referendum, down by three percentage points from February. Sixty-nine percent of those intending to vote said they would vote "yes", a drop of one percent, while 21 percent said they would vote "no". (Afp, 10.03)

The Slovenian government urged citizens to vote "yes" to both EU and NATO membership in referendums this month, saying accession would boost the international standing of the former Yugoslav republic. According to opinion polls, public support for EU membership has remained steady at over 60 percent in the past year, but the nation is divided on NATO membership and officials blame this on the Iraqi crisis. (Afp, 4.03)

EC President Romano Prodi urged Slovenes to vote in favour of joining both the EU and NATO in a dual referendum on March 23. (Afp, 7.03)

Eesti valitsus kiitis heaks ELi struktuurifondide vahendite kasutamise riikliku programmi. Eesti loodab esimestel ELi liikmeks olemise aastatel saada ELilt 5,1 miljardit krooni. (Interfax, 4.03)

Leedu ja Kreeka välisministeeriumide esindajad arutavad Ateenas Leedu ELiga ühinemist. (Interfax, 13.03)

UN Security Council member Bulgaria dismissed suggestions that its strong support for a U.S.-led war on Iraq could hurt its drive to join the EU. (Reuters, 10.03)

Swedish FM Anna Lindh said she supported Croatia's application to join the EU. "We welcome Croatia's application for EU membership. Of course we are well aware that there is a lot of work to be done in the next few years," Lindh said. She added that Stockholm was "aware of the readiness of Croatian government to address those problems on which the EU countries insist, notably the situation in the judiciary, cooperation with the UN (war crimes) tribunal and the return of refugees". (Afp, 10.03)

The Polish upper house of parliament approved an amendment to the country's referendum law that will allow a plebiscite on EU membership to be held over two days, PAP news agency said (Afp, 6.03)

EP chief Pat Cox has issued a "political wake-up call" in a row over EU expansion which threatens the signing of a key treaty, officials said. Cox warned action must be taken "to ensure that the problem doesn't turn into a crisis," after meeting Greek FM George Papandreou, whose country holds the EU presidency. (Afp, 12.03)

The EP may hold up next month's signing of the EU accession treaty with 10 new members because of a row over the funding of enlargement, a parliament spokesman said. Such a delay would not affect the wider enlargement timetable, which envisages 10, mostly ex-communist countries joining the EU on May 1, 2004, he said. (Reuters, 12.03, Afp, 13.03)

A row over funding EU expansion that threatens the signing of the accession treaty by EU's 10 members-in-waiting could "easily" be solved, EP chief Pat Cox said. (Afp, 14.03)

Poland said it was worried by a row over the EU enlargement budget that threatens to delay next month's signing ceremony of the Accession Treaty with 10 candidate countries. Poland's European Affairs Minister Danuta Hübner warned that any hold-up would hamper the government's efforts to win a referendum in June on joining the EU. (Reuters, 13.03)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen was quoted saying the failure of talks to unite Cyprus hurt Turkey's bid to join the EU. Peace talks collapsed after negotiators for the minority Turkish Cypriots rejected a deal and the UN announced the end of its long efforts to reunite the island before it accedes to the EU in May 2004. (Reuters, 12.03)

Turkey condemned the EC over remarks to the effect that Ankara would become an occupation force on Cyprus when the island joins the EU next year. "This statement shows ignorance of the conditions and the reasons why Turkey is on the island," the Turkish foreign ministry said in a written statement. The commission's spokesman Jean-Christophe Filori warned Ankara that its aspirations to become an EU member would be jeopardized without a peace deal on Cyprus. (Afp, 12.03)

Candidate countries in line to join the EU will not attend a summit dinner next week devoted to Iraq, officials said. Instead the 13 EU hopefuls will be invited to a lunch , the day after the Iraq talks, to discuss economic affairs, EC spokesman Jonathan Faull said. (Afp, 13.03)

The enlargement of the EU will not only boost the economic competitiveness of its new members but also that of the current 15 member states, economists said at a symposium in Vienna. The former communist countries of central Europe that are due to join the EU in 2004 have in the past decade "gone through a dramatic process of structural adjustment," said Peter Havlik, an economist at the Institute for International Economic Studies in Vienna (WIIW). (Afp, 14.03)

The EU stepped pressed ahead with efforts to forge a rapid reaction force, signing a crucial pact with NATO to support its future crisis management operations. (Reuters, 14.03)

Greek FM George Papandreou said Serbia and Montenegro "will be a part of our Europe" at the funeral of slain PM Zoran Djindjic in Belgrade . "I solemnly make this pledge to you, Zoran, and to Serbia and Montenegro, that you will be part of Europe, of our Europe," Papandreou said in his speech at Djindjic's funeral. (Afp, 15.03)

Hungarian PM Peter Medgyessy called for high turnout and a 'yes' vote at next month's national referendum on EU (EU) accession. It will be the first of the bigger nations to hold a vote on membership, on April 12. The results are seen as an important indication to voters in other states like Poland and the Czech Republic. (Reuters, 16.03)

USA ajakirjandus

Inglismaa tahab kutsuda kokku ELi erakorralise tippkohtumise, et "Ameerika-vastasus mõnedes Euroopa pealinnades" ei hakkaks segama ELi laienemist. Algatus on ilmselt sihitud Prantsusmaa ja Saksamaa pihta, kuigi kumbagi nimepidi ei nimetata. Lisaks iseloomustab algatus Inglismaa raevu Prantsusmaa suhtes, kuna viimane ähvardab kasutada veto-õigust ÜRO Iraagi ründamist lubava teise resolutsiooni suhtes. Võimalus, et ELi eesistuja Kreeka tippkohtumise tõepoolest kokku kutsub, on väikesed, arvestades, et kreeklased keeldusid veebruaris Ida-Euroopa kandidaatriike ELi Iraagi-teemalisele tippkohtumisele lubamast. (John Vinocur, International Herald Tribune, 14.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Esimese rahvahääletuse korraldaja ELi-küsimuses, Malta hääletustulemus ei mõjuta tõenäoliselt Ida-Euroopa riike, keda on 10 liituja hulgas valdav enamus. “EI”-tulemus aga seaks ELi raskesse olukorda, kuna Brüssel tahab, et liitumine läheks tõrgeteta. Laienemise ümber on tekkinud poliitilised pinged pärast Prantsusmaa kriitikat Ida-Euroopa riikide pihta, et need on Iraagi küsimuses USAga ühte paati istunud. Järgmiselt hääletuse korraldajalt, Sloveenialt oodatakse “JAH”-tulemust. Tšehhid, slovakid ja poolakad on üldiselt ELiga liitumise poolt. Ungaris on liitumise toetajate hulk vähenenud ja vastaste hulk kasvanud. Nõrk on toetus liitumisele Eestis ja Lätis, neid võib aga mõjutada ELi-meelsem Leedu. Küprose puhul varjutavad liitumise küsimuse pingutused saare taasühendamiseks (Stefan Wagstyl, Financial Times, 7.03)

Tulevaste laienemise rahvahääletuste peale mõeldes oli Brüssel täis otsustavust saavutada Maltal “JAH”-tulemus. EK kulutas kampaaniale 700 tuhat eurot, rahvaarvu arvestades on see sama, kui Inglismaal oleks kulutatud 70 miljonit naela. Lisaks pumbati Maltale kaudselt ELi-meelsete organisatsioonide kaudu hiidsummasid. Ja nagu sellest kõigest oleks veel vähe, asus ajakirjandus, äriringkonnad ja peaaegu kõik kodanikeorganisatsioonid “JAH”-poolele. Kuidas seletada siis nappi ELi-pooldajate võitu? Poliitiline eliit, kes on ühtlasi ELi-pooldajate tuumik, pani selle eelarvamuse ja teadmatuse arvele. Sellel argumendil on aga nõrk külg. Võib-olla arvab rahvas, et ELi liikmelisus on küll hea sissetulekutele, võib aga mõjuda laastavalt maale, kui sellisele. 10 liituva riigi valitsejad võidavad liitumisest tohutult. Viis õnnelikku maltalast lähevad Euroopa parlamenti, hakates teenima 6 korda rohkem kui nende peaminister. Üks Eesti ajaleht on välja arvestanud, et Tallinnast Brüsselisse asuv ametnik hakkab teenima 22 korda enam. Liituvate riikide diplomaadid ja poliitikud on meeleheitlikus liitumistuhinas nõustunud läbirääkimistel märkimisväärselt halbade tingimustega. Liitujate, nagu ka liikmete hulgas avaneb lõhe eliidi ja rahva vahel ning see saab lõpuks liitudes ainult suureneda. (The Daily Telegraph, 10.03)

Malta on ELiga liitumise rahvahääletuse eel sügavalt lõhenenud ja ka britid üritavad Vallettas mõjutada neid 16%, kes pole veel otsust teinud. Blair rõhutab oma kirjas Malta Timesile (mis on välisriigi juhi kohta erakordne asi), et EL "ei ole ja ei saa föderaalseks superriigiks". "Jõukuse ja mõjukuse poolest" on Inglismaa Blairi sõnul "alati leidnud, et sees on parem kui väljas". Malta on küll väikseim ELiga liituv riik, kuid ta korraldab rahvahääletuse esimesena ning sealne “EI” võib mõjutada teise kandidaate enne liitumislepingule allakirjutamist järgmisel kuul Ateenas. (Richard Owen, The Times, 3.03)

Poola valitsus kukkus kokku vaevalt neli kuud enne ELiga liitumise küsimuses korraldatavat rahvahääletust ja see võib rahvast mõjutada vastu hääletama. Peaminister Leszek Miller nõudis oma asetäitja, tugeva põllumajandusministri ja keskkonnaministri tagasiastumist. Milleri valitsus pooldas ELiga liitumist, aga sõltus Poola põllumeeste partei toetusest, kes väidab end esindavat ELiga rahulolematuid põllumehi. Põllumeeste partei tunnetas ohtu, et võib kaotada osa oma pooldajaid, kui toetab ELi liikmelisust. Nii lõi ta ummikseisu, lõhestades valitsuse maateede parendamiseks kehtestatava maksu küsimuses. Miller püüab vähemusvalitsusega võimul püsida, aga tema püüdlusi ELiga liitumiseks hakatakse õõnestama. (Roger Boyes, The Times, 3.03, Financial Times, 4.03)

Vaclav Klausi, tchatcheristi ja euroskeptiku napp võit Tšehhi presidendivalimistel kõigutab Tšehhi ELi liikmelisust ja valitsuse stabiilsust. Klaus võitis ühe häälega, saades 281-liikmelises parlamendis 142 häält. Keeruline valimissüsteem, poliitiline kauplemine ja see, et kahes voorus ei suutnud parlament Havelile järglast valida, on rahvast pahandanud ja kergitanud nõuded otsevalimise järele. Haveli järglaseks saab mees, keda on kutsutud "anti-Haveliks", kuna olles suure osa 1990ndate jooksul riigi president ja peaminister, põlgasid need kaks meest teineteist. Klaus on kuulus oma põhimõtetele kindlaks jäämise poolest ja ta on üks Kesk-Euroopa valjushäälsemaid ELi kritiseerijaid. Kuigi Klaus ei korralda tõenäoliselt avalikku ELi-vastast kampaaniat, võib tema põhimõttekindlus tekitada pingeid Prantsusmaa ja Saksamaaga. (Ian Taynor, The Guardian, 1.03)

Saksamaa ajakirjandus

EP on üsna skeptiline selles suhtes, et jõuab läbida laienemist puudutavat hääletamisprotseduuri 16. aprilliks, mil on kavatsus sõlmida liitumislepingud kõigi 10 kandidaatriikiga. Kiirlahenduse all kannatavad eelõige kandidaatriigid, kuna nad ei saa enne 2006. aastat võimaliku vajaduse tekkimise korral ELi poolt mingit täiendavat rahalist abi. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 13.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen leiab, et Malta hääletustulemus ELi liikmeksastumise osas oli ootuspärane. Ta on ka optimistlik Poola hääletustulemuse suhtes ning leiab, et Ida-Euroopa kandidaatriikide USAmeelsust ei tuleks üle dramatiseerida. Kandidaatriigid on toetanud kõiki ELi liimesriikide ühisavaldusi, ning nende praegune toetus USAle peegeldab pigem lahkhelisid Iraagi küsimuses ELi enese sees. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 11.03)

Malta referendum ELiga liitumise küsimuses lõppes üllatusteta ning Brüssel võib kergendatult hingata, kuna kardeti, et negatiive tulemus oleks põhjustanud nn. lumepalliefekti teistes kandidaatriikides. (Nathalie Dubois, Libération, 11.03)

Venemaa ajakirjandus

ELi kandidaatriike ees ootavatest liitumisreferendumitest ja avalikust arvamusest. Eesti avaliku arvamuse küsitluste põhjal toetab ELi astumist 57%, kuid EKi poolt läbi viidud küsitluse järgi on pooldajaid palju vähem: 32%, vastu 42%. Kommentaatorite arvates on loid suhtumine tingitud kiiretest majandusreformidest, millest paljud pole veel suutnud toibuda. (Fjodor Lukjanov, Evropa, Märts, nr. 26)

Eurointegratsioonist Iraagi kriisi taustal. Ida-eurooplased kalduvad instinktiivselt jõu poole, kes näib neile prestiižsem, ja valivad liidu nendega, kes paistavad tugevamatena. Lisaks on ida-eurooplastel USAs suured diasporaad. Pole ka välistatud, et Ida-Euroopa kasutab praegust olukorda endale paremate liitumistingimuste väljakauplemiseks. (Aleksandr Kustarev, Novoje Vremja, 2.03, nr. 9)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EU convention, working out how to manage a bloc set to expand from 15 to 25 members next year, must do all it can to ensure it presents a draft EU constitution by June as planned, EP head Pat Cox said. (Afp, 5.03)

German FM Joschka Fischer said the EU should not be swayed from its ambitious timetable for drafting a new constitution this year, saying global tensions made it all the more needed. "I am very much of the opinion that we should not hesitate, that we should come to a conclusion at a short intergovernmental conference in the Italian presidency in the second half of the year," Fischer told the German parliament. (Reuters, 13.03)

Germany's governing Social Democrats are debating whether to create a small group of EU states based around Germany and France to formulate EU foreign policy, an SPD official said. The head of the SPD working group, Michael Roth, said that alternatives had to be discussed in case a convention discussing the future shape of Europe failed to come up with a way of improving and coordinating EU foreign policy. (Afp, 12.03)

USA ajakirjandus

Iraagi küsimuses käiv vaidlus heidab tahtmatult Euroopale rohkem valgust kui arutelu tulevase põhiseadusliku lepingu või laienemise üle oleks iial suutnud. Iraagi kriisi tõttu teame järgmist: tuleb välja, et nagu minevikus, nii ka praegu on sõja ja rahu küsimustes määravad rahvusriigid, mitte EL. Selge on ka, et Euroopa riikide seisukohad tänapäeva olulistes küsimustes erinevad sügavalt. Lühidalt tähendab suurem ja "ühinenum" Euroopa rohkem jagunenud Euroopat. Brüsselis ajab see mõned tähtsad tegelased ahastusse. Eurooplased ise võiksid aga rõõmustada. Euroopat on alati iseloomustanud rahvaste, mõtete, kultuuride ja poliitiliste süsteemide mitmekesisus. Tulevane EL ei paista ei ühtne ega staatiline. Poliitilise laborina pole Euroopale vastast. (The Wall Street Journal, 7.03)

Inglismaa on loonud uue liidu Ida-Euroopa riikidega, et seista vastu föderalismile ja luua rahvusriikide EL. Esimest korda tunnistab Briti valitsus avalikult, et ELiga liituvad riigid on Euroopa konvendis sedavõrd olulised liitlased. Kuigi Inglismaa on nõus mõnedeks kompromissideks, näiteks valitava EPi presidendiga, on mõned alad, milles London järgi ei anna ja on valmis minema põhiseadusliku lepingu loomise käigus veto kasutamiseni. Need on näiteks põhiseaduse kavas sätestatud õigus ELil korraldada liikmesriikide majanduspoliitikat, sh tegeleda maksude ühtlustamisega ja põhimõte, et olulisi välis- ja julgeolekuküsimusi saab otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega. (Philip Webster, The Times, 7.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia peaminister Tony Blair ja tema Hispaania kolleeg Jóse Maria Aznar on esitanud ühise kava, mille järgi suureneks mitme ELi institutsiooni võim. Muuhulgas sisaldub selles ettepanek luua alaline ELi "super-presidendi" koht, kes nimetataks neljaks aastaks ja oleks liidu tegevjuht. Tugev super-president vastutaks valitud peaministrite kogu ees, kes omakorda vastutavad rahvusparlamentide ees, mis rõhutab ELi riikide suveräänsust. Sellegipoolest oleks selle kava teostamine suur samm ELi lõimimise teel. Uus institutsioon sisaldaks muuhulgas "tõelist ELi välisministeeriumit", mis vastutaks nii euroarmee kui ELi diplomaatilise masinavärgi eest (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 1.03)

Prantsusmaa ja Saksamaa tegelevad Bushi olemise talumatuks tegemisega ja kuumad sõnavõtud ei tee asja paremaks. Nende "vanaks Euroopaks" tembeldamine on viga nii taktikaliselt kui tõsiasjade poolest. 1870 ja 1945 vahel pidasid Saksamaa ja Prantsusmaa kolm sõda. Nüüd on sõda nende kahe vana vastase vahel mõeldamatu. Söe-ja teraseliidust tänase ELini on saksa-prantsuse koostöö loonud midagi maailma ajaloos seniolematut. EL pole uus võimsa sõjaväega riik. Eurooplased pole kõik samas paadis, aga nende paadid on kokku seotud ja nii on tekkinud stabiilsuse piirkond, mis tõmbab naabreid ligi. (Joseph Nye, Financial Times, 10.03)

Saksamaa ajakirjandus

ELi põhiseaduse kavandamine Euroopa tulevikukonvendis kulgeb üsna aeglaselt. Põhiseaduse lõplik variant peaks olema valmis selle aasta juunikuuks, kuid mõnede konvendi liikmete sõnade kohaselt on konvendi töös peamine lõpptulemus: "otsustavaks on lõpptoodangu kvaliteet", seega põhiseaduse lõpliku variandi esitamist võib oodata oktoobri või novembrikuus. (FAZ, 1.03)

Euroopa suurriikidee valitsuste juhid ei jõua kokkuleppele ELi siseste reformide osas. Hiljutine Saksa-Prantsuse ettepanek Euroopa presidendi ja välisministri ametkohtade loomise ja valimise protseduuri kohta ei ole muud kui kompromiss mõnede saksapoolsete järeleandmistega. Sellele visioonile vastanduvad Hispaania peaminister Jóse Maria Aznar ja Suurbritannia peaminster Tony Blair, kes pakuvad oma strateegiat ELi institutsioonide reformimise osas. Võtmeküsimuseks on ikkagi see, kuivõrd on Euroopa suurriigid valmis tegema järeleandmisi koostöös uute liikmesriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas ja kas on "vana" Euroopa valmis uute liikmesriikide kasvavaks kaasotsustamisrolliks. (Nikolaus Busse, FAZ, 4.03)

Kõiki Euroopa probleeme tulevikukonvent ei lahenda, kuid konvendi president Valéry Giscard d'Estaing on optimistlik. ELi põhiseadus peaks ilmuma tema sõnul vaatamata sellele, et Maastrichti lepingu rakendamine on mõnevõrra raskendatud. (Susanne Scheerer, FAZ, 5.03, Süddeutsche Zeitung, 3.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU warned the US against attacking Iraq without UN approval and said Europe might withhold funds for reconstruction under such circumstances. EU External Relations Commissioner Chris Patten told the EP that launching military action without UN legal backing would do enormous damage to the authority of the UN, NATO and transatlantic relations. (Reuters, 12.03)

German Chancellor Gerhard Schröder and Polish PM Leszek Miller sought to patch up a spat over Iraq, saying suggestions that Europe was divided along "new" and "old" lines were unfounded. (Afp, 7.03)

Walter Kolbow, junior minister in the German Defence Ministry said the US was behaving like a dictator over the Iraq crisis, a statement likely to put relations between Washington and Berlin under further strain. He said his comments were a criticism of the phrase used by U.S. leaders: "Anyone who is not with us, is against us." (Reuters, 9.03)

EL ei peaks julgeolekuküsimustes USAst sõltuma, teatas EKi president Romano Prodi. (Interfax, 11.03)

NATO ja EL allkirjastavad julgeolekuleppe, mis võimaldab salajaste sõjaliste dokumentide vahetamist. (RIA Novosti, 4.03)

EL asutas Kaliningradi oblasti arengu fondi. (Interfax, 4.03)

USA ajakirjandus

Eurooplased on vapustatud selle üle, kuivõrd on Iraagi kriis nad segamini löönud ja kui sügavad on lõhed ELi sees. Mida aga kavatsevad nad selles suhtes ette võtta? NATO lõhenemine Türgile antava abi küsimuses näitab hoopis tõsisemat puudust: ilmneb, et ELi üles kiidetud ühine kaitse-ja julgeolekupoliitika pole üksnes sisutühi, vaid et teda pole üldse olemaski. Meedia on pühendunud valitsuste omavahelistele vastuoludele, olulisem on aga see, et poliitikategijad ei suuda määratleda, millised on üldse ohud julgeolekule. ELi liikmed ei suuda kokku leppida ühise julgeoleku olemuses ega oma "julgeolekunaabruse" ulatuses. Samamoodi ei olda ühel meelel selles, kas otsida või võtta endale ülemaailmsed kaitse- ja julgeolekukohustused. Kuhu Euroopa segadus viib, ei tea keegi. Palju sõltub Iraagi sõja tulemusest, samuti tulevikukonvendi tegevuse tulemuslikkusest. (Giles Merritt, International Herald Tribune, 14.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Viimase paari nädala jooksul on olnud võimalus näha seniolematut kakofooniat Euroopa välispoliitikas. ELil oli ainulaadne võimalus näidata, et Euroopa suudab rahvusvahelises kriisis ühisel häälel rääkida. Läbikukkumine oli sama fantastiline kui võimalus ja tundub, et süüdistada saab kõiki. Lõpptulemusest olenemata võib öelda, et enamus Euroopa riike ja riigijuhte väljuvad kriisist kaotajatena. EL seisab ristteel: tal on valida, kas jätkata senist välispoliitilist kakofooniat või teha välis- ja julgeolekupoliitikas põhjalikke ümberkorraldusi. Kui valitakse esimene võimalus, on USAl lihtne ühepoolset liini jätkata. Kui valitakse teine tee, võib EList saada USAle maailmapoliitikas suhteliselt võrdne partner. (Alexander Stubb, Financial Times, 14.03)

Valéry Giscard d'Estaing esitas väljakutse NATO rollile Euroopa julgeoleku kaitsjana, esitades ELi põhiseadusliku lepingu kavas ühise kaitse klausli. See peab edendama Euroopa ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Inglismaa on selliste kavade suhtes alati kahtlev olnud ja kartes Atlandi-ülese sideme kahjustamist, on alati eelistanud NATOt. Giscardi kava järgi võivad riigid, kes tahavad, ühise kaitsega liituda, kellelgi aga ei ole seda kohustust. Antud küsimus on võib aga NATOle mõju avaldada. Inglismaa ja erapooletute riikide vastuseisu tõttu ei suudetud küsimuses üksmeelt saavutada ja lepiti üksnes kokku "solidaarsuses" terroristliku rünnaku puhul. Giscardi sõnul on aga mitmed riigid huvitatud küsimuses edasiminekust. (Stephen Castle, The Independent, 1.03)

EKi avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et pooled ELi elanikest ei näe Washingtonis positiivset jõudu, vaid hoopis ohtu maailma rahule. Ainus valdkond, milles USAd nähti "heal poolel" olevana, on võitlus terrorismiga. Kõigis muudes võtmeküsimustes olid vastused USA välispoliitika suhtes otsustavalt kriitilised. Samamoodi ei arvata hästi USA osast keskkonnakaitses. See peegeldab ametiisikute sõnul viha Washingtoni vastuseisu suhtes Kyoto protokollile ja veendumust, et USA naftatööstus on Valge maja endale tasku pistnud. (Andrew Osborn, The Guardian, 5.03)

Saksamaa ajakirjandus

EPi saadik sakslane Elmar Brok avaldas oma arvamuse Iraagi kriisi kohta, märkides, et "pikaajalises perspektiivis võiks Iraagi kriis kujuneda šansiks Euroopa ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale" ning "kriis on ELi reformide kiirendamise mootoriks". (Katja Ridderbusch, Die Welt, 3.03)

Saksamaa kristlike demokraatide (CDU) juht Angela Merkel kritiseerib Saksamaa senist välispoliitikat, mis viis Saksamaa välispoliitilise maine kahjustamisele maailmas. Merkel toonitas, et Saksamaa huvides on tihe koostöö NATOga ning Schröderi poliitika nõrgendab alliansi tegutsemissuutlikkust. Samas mainis Angela Merkel ka seda, et Saksa-Prantsuse hea ja tihedama koostöö nimel ei tasu ohverdada häid ja konstruktiivseid suheteid Ameerikaga, kuna see, kes soovib näha poliitilises mõttes tugevat Euroopat, ei pea kunagi juhinduma USA vastasest tegutsemisstiilist. Saksamaa huviks on tugevdada NATOt, sest Euroopa ei suuda tagada julgeolekut Euroopa mandril ainult oma jõududega ning mainis Jugoslaavia kaasust. (Welt am Sonntag, 2.03)

Euroopa "ühine" välis- ja julgeolekupoliitika on väärtuseta muster. Tegelikkuses valitseb Euroopas rahvusliku prestiiži mõttelaad ja monarhia-aegne õukonna-turustaja mentaliteet. Siseturu seadused ei mängi siin mingit rolli. Riiklike tellimuste tegemisel lähtutakse eelkõige rahvuslikest favoriitidest kui euroopalikust solidaarsusest. (FAZ, 12.03)

Rünnakuga Iraagi vastu lagundavad Ühendriigid rahumeelse maailmakorra demokraatliku ja legitiimse aluse. ÜRO pole kunagi olnud maailma parlamendiks nagu seda idealistid näha tahtsid, ÜROl oli kindel eesmärk - vältida võimalikke sõjaväelisi konflikte riikide vahel ning tasakaalustada eri võimude poliitilisi huve. (Wolfgang Münchau, Financial Times Deutschland, 12.03)

Kohtumisel Saksa välisminister Joschka Fischeriga ütles tema Poola kolleeg Cimoszewicz, et Euroopa ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale on "see kriis isegi kasuks", kuna CFSP võib tugvneda. Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika peab põhinema üleatlantilisel koostööl. "Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ei tasu arendada anti-ameerikalike tunnete kaudu ning Euroopa identiteedi loomise protsess ei pea kulgema läbi anti-amerikanismi" sõnas Cimoszewicz. (Richard Meng, Knut Pries, Frankfurter Rundschau, 13.03)

ELi välisasjade volinik Chris Patten arvab, et vaatamata kandidaatriikide toetuse avaldamisele USAle ei tasu seada mingisuguseid takistusi nendele riikidele ELi astumisel. Kuid ka märkis samas, et kandidaatriigid peaksid ka arvestama sellega, et ELi astudes peavad nad olema valmis täitma ELi liikmesriikide puhul kehtivaid kohustusi ning vältima selliseid tegusid, mis seaksid kahtluse alla ELi ühtekuuluvuse. (Andreas Middel, Die Welt, 13.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa ühtsuses on mõrad ning Euroopa tulevikukonvendi püüdlused kujundada Euroopa ühist välispoliitikat on takerdunud. "Kaheksa kiri" ja V-10 kiri on selle ilmseteks näideteks. (Maxime Lefebvre, Le Figaro, 6.03)

EK on teinud ettepaneku "relvastusagentuuri" loomiseks. See oleks samm edasi ühtse Euroopa julgeolekupoliitika suunas. (Pierre Bocev, Le Figaro, 11.03)

Usutluses ajalehele Le Monde leiab briti eurominister Denis MacShane, et Saddam Husseini on ÜROd kaksteist aastanud pilganud, ja sellest aitab. Kuigi Iraagi kriis on Euroopa lõhestanud, ei tähenda see, et ühine välispoliitika tulevikus võimatu oleks. (Patrick Cohen, Gérard Courtois, Pierre-Luc Séguillon, Le Monde, 11.03)

Ateenas 14. märtsil kogunenud ELi liikmesriikide kaitseministrid kinnitasid soovi töötada välja Euroopa ühtne julgeoleku- ja kaitsepoliitika, vaatamata Iraagi kriisile ja eriarvamustele Euroopas. (Laurent Zecchini, Le Monde, 16.03)

Euroopa kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Ateenas püüti päästa Euroopa ühtsust. Paraku puudus kohtumiselt aga Suurbritannia kaitseminister Geoffrey Hoon. (Jean-Dominique Merchet, Libération, 15.03)

Venemaa ajakirjandus

EK arutab võimalust luua vabakaubanduspiirkond, kuhu kuuluksid laienenud ELiga piirnevad riigid: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Palestiina, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Tuneesia ja Süüria. Romano Prodi teatas teisipäeval Strasbourg'is, et komisjon kavatseb arendada poliitikat nende riikidega, kes soovivad erilisi suhteid ELiga, kuid kellel pole lähitulevikus võimalik ELiga liituda. 'Laienenud Euroopa' kindlustaks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise ELi ja tema naaberriikide vahel. (Andrei Terehhov, Nezavisimaja Gazeta, 14.03)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

British finance minister Gordon Brown renewed his call to other EU members to honour their commitment to carry through radical reform to their economies to boost growth and employment. With just three months to go until the government's self-imposed deadline for a decision on whether to join the euro, Brown told London-based think tank the Centre for European Reform (CER) that increased economic flexibility is a must for countries which no longer have exchange rate or interest rate flexibility. (Reuters, 10.03)

USA ajakirjandus

Ei EL ega USA ei saa kiidelda sellega, et oleksid täielikult järginud WTO ettekirjutusi. Probleeme tuleb aga aina juurde, eriti USA poolel. WTO vahekohus on ummistatud kaebustega USA vastu. Ühe WTO poolt ELi suhtes tehtud ettekirjutuse vastu on USAl panna viis täitmata ettekirjutust, millest neli on algatatud ELi kaebuse põhjal. Seni on Euroopa erinevalt Ameerikast hoidunud vastulöögi andmisest, aga selline olukord ei saa enam kaua kesta. (Pascal Lamy, The Wall Street Journal, 3.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi Tony Blair on väitnud, et pooldab Suurbritannia liitumist Euroopa ühisrahaga, on tõenäone, et liitumine ei toimu enne 2006. aastast. 58% brittidest ei poolda naela asendamist euroga., ja miks peakski majanduslikult dünaamiline Suurbritannia ühinema rahatsooniga, mille kaks suurimat majandust - Saksamaa ja Prantsusmaa - evivad ilmseid stagneerumise märke. (Eric Le Boucher, Le Monde, 09.03)

Euro kallines hiljuti dollari suhtes veelgi, ületades piiri 1.10 dollarit euro kohta. Paljud leiavad, et tegemist on USA poolt orkestreeritud dollari langusega, kuigi ametlikult pole USA valitsus midagi teatanud. Eurot tugevdab ka Iraagi sõjaga seotud ebakindlus. (Cécile Prudhomme, Le Monde, 12.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The EU and NATO signed a landmark political accord to share classified information and give Europeans access to the alliance's logistical and planning capacities. The deal will help provide muscle for Europeans' military ambitions in their own backyard, especially the Balkans, as the bloc plans to mount its first peacekeeping mission within the next several weeks. (Afp, RIA Novosti, Interfax, 14.03)

NATO said that a "no" vote in Slovenia's March 23 referendum on alliance membership would be another severe blow. (Reuters, 6.03)

Eestis väheneb NATOga liitumist toetavate elanike arv. EMORi küsitluse andmete kohaselt kahanes toetajate arv veebruaris 61%-le (jaanuaris oli vastav arv 76%). (Interfax, 9.03)

USA soovitab Eestil moodustada kolm kiirreageerimisüksust. (Interfax, 10.03)

Läti on valmis kaaluma NATO vägede paigutamist oma territooriumile, teatas Läti president Vaira Vike-Freiberga. (RIA Novosti, Interfax, 4.03)

Latvian Defense Minister Girts Valdis Kristovskis was told during a visit to the US that Washington hopes to move part of its military bases to eastern Europe, his spokesman said. Kristovskis "got affirmation during his visit (of the) wish of the US to move part of its military bases to eastern Europe," his spokesman told. (Afp, 14.03)

USA Riigidepartemang lükkas ümber meedias levinud väited, justkui sooviks USA Saksamaal asuvad väeosad mujale Euroopasse paigutada. (RIA Novosti, 4.03)

NATO peasekretär George Robertson saabub töövisiidile Sloveeniasse. (RIA Novosti, 10.03)

NATO peakorteris Brüsselis toimuvad Gruusia ja NATO poliitilised konsultatsioonid. (RIA Novosti, 13.03)

NATO chief George Robertson urged Slovenians to back membership in the alliance in an upcoming referendum, saying they should not allow the Iraq crisis to sway their vote. NATO would have "no role to play in the discussions taking place in the UN, even though NATO nations are on both sides of the arguments," Robertson said. "NATO is not going to be involved in any military action that might follow a decision by the Security Council," the secretary general told a news conference at Brdo pri Kranju. (Afp, 10.03)

NATO Secretary General George Robertson met the leaders of Slovenia and Slovakia for talks on taking their countries into the alliance and called on their populations, where sizeable numbers oppose accession, to join the party.. (Afp, 10.03)

NATO Secretary-General George Robertson told invitee Slovakia it should not take its ratification as a member of the alliance for granted and urged it to continue political and economic reforms (Reuters, 10.03)

The EU is to take over peacekeeping operations in the F.Y.R.O.M. from NATO by the end of March EU foreign policy chief Javier Solana said. The 300-400-strong EU force will take over from NATO's operation Allied Harmony, said Solana, speaking after a joint meeting of EU and NATO ambassadors and political leaders. (Afp, 11.03, 12.03)

USA ajakirjandus

Mida iganes nad ka Iraagi sõjast ei arvaks, ühes asjas paistavad poliitikud ja "asjatundjad" olevat samal meelel: praegune kriis seab küsimuse alla ÜRO asjakohasuse ja usaldusväärsuse. Rahvusvahelise õiguse tundjale või lihtsalt välispoliitika pikaajalisele jälgijale on seejuures kõige vapustavam just see, kui asjakohaseks on ÜRO muutunud. JN oli külma sõja vältel nii kaua kõrvaltegelane, et inimesed unustasid ÜRO põhikirja tõsiselt võtmise. Ent alates Bushi kõnest JNis läinud aasta septembris on ÜRO olnud Iraagi kriisi keskmes. Iseenesest ei ole pärast ÜRO loomist selle põhikirja - selles osas, mis puudutab ülemaailmset organisatsiooni, mis peab tegelema rahvusvahelise rahu ja julgeolekuga - kunagi nii selgelt tajutud. Praegu toimuv on täpselt see, mida ÜRO loojad soovisid - maailma suurvõimud arutlevad JNi vahendusel, kuidas suurele ohule vastu astuda. Nii võib Bushist saada lõpuks ÜRO parim sõber. Mida rohkem ta püüab kasutada Ameerika jõudu, et maailma ohtudest vabastada, seda rohkem vajavad teised rahvad kohta, kus USAd talitseda. Selline koht saab nüüd ja ka tulevikus olla üksnes ÜRO. (Anne-Marie Slaughter, The Washington Post, 2.03)

Võib-olla on see liiga palju tahetud, arvestades "vana Euroopa" ja Bushi administratsiooni vahel Iraagi asjus käivat tulist diplomaatilist kähmlust, aga üsna varsti tuleb ametnikel mõlemal pool Atlandit hakata mõtlema, kuidas parandada NATOle tekitatud kahju. NATO läinud aasta tippkohtumine pakkus ühe võimaluse, kuidas liidule uut elu niiviisi sisse puhuda, et saa eitaks tänavusest kriisist üle saada. Tippkohtumine kavandas NATO kiirreageerimisjõu loomise, mis nihutaks liidu fookuse külma sõja aegsetelt tankiarmeedelt tuleviku paindliku ja tipptehnoloogilise sõjajõu poole. NATO ametiisikud rõhutavad nüüd, et kui seda õigesti teha, siis ei saa "vana Euroopa" USA Euroopas asuva väekontingendi möödapääsmatust vähendamisest valesti aru. Arukad eurooplased peaksid aru saama, et USA soomusüksuste Saksamaal asumisel pole enam suurt mõtet. Loogiliselt oleks Poola, Rumeenia ja Bulgaaria USA vägedele Euroopas õige koht. Õigesti korraldatuna aitaks USA Euroopa vägede ümberkorraldamine kõvasti kaasa liidule diplomaatiliste vahenditega tekitatud kahju parandamisele ja teeks laienenud NATO tuleviku väljakutsete suhtes sama asjakohaseks kui oli väga edukas NATO külma sõja ajal. (Martin Walker, The Washington Times, 2.03)

Samal ajal kui maailm vaatab, kas ÜRO tümitab Iraaki "teise" resolutsiooniga (mis oleks tegelikult 18nes), kaalub Bush millal - mitte kas - anda korraldus Iraagi ründamiseks. Ning presidendi kodu- ja välismaised kriitikud panevad talle üheaegselt pahaks nii seda, et ta käitub nagu oleks USA maailma sandarm kui ka seda, et ta laseb Iraagil end Põhja-Korea kriisist kõrvale kallutada. Astumaks vastu Ameerika tahtele kasutada oma sõjalist jõudu on kerkinud idee, et USA peaks lubama oma jõu "kollegialiseerumist". Ent ükskõik milline jõu kasutamine (isegi pärast edukat sõjalist rünnakut USAle) peab saama Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina heakskiidu, kes ei ole küsinud JNilt luba ei Elevandiluurannikule sissetungiks, tšetšeenide puruks jahvatamiseks ega Tiibeti lämmatamiseks. (George F Will, The Washington Post, 4.03)

Viimastel nädalatel oleme kuulnud, et ida- ja keskeurooplased käituksid jälle lakeidena. Olles vaevalt vabanenud Nõukogude ikkest, allutasime end kohe USA tahtele. Tegelikult ei tulene meie käitumine mitte soovist kedagi teenida, vaid lähimineviku kogemusest. Me teame, kui ohtlik ja laastav on totalitaarne võim ja mitte ainult orjastatutele, vaid ka naabritele ja inimkonnale. Iraagis on selline diktaator. Kaalukausil on ÜRO usaldusväärsus. Me oleme veendunud, et rahvusvaheline üldsus peab praegusel juhul tegutsema konkreetselt ja venitamata. ÜRO on selle probleemi lahendamiseks õige koht. Me oleme Euroopa ühinemise tulised pooldajad, aga oleme ühtlasi veendunud, et meil tuleb oma arvamust avaldada. (Martin Palous, The Washington Post, 5.03)

Iraagi tüli taustal tõestas üks organisatsioon - NATO - miks ta on asendamatu Põhja-Ameerikat ja Euroopat ühendav sild. NATO suutis ületada oma 54-aastase ajaloo ühe raskema katsumuse. Mida on meil sellest kogemusest õppida? Esiteks kõige olulisem: sõbrad aitavad sõpru isegi kõige raskemates oludes. NATO tõestas jälle, et ta suudab teha, mida vaja ja mis on õige. Kuigi otsustamine võttis palju rohkem aega kui pidanuks, tulemus ikkagi saavutati. Teiseks võivad NATO tulevased liikmed olla kindlad, et liidus olles saavad nad kaljukindla julgeolekutagatise. NATO väljus heitlustest küll sinikatega, aga resoluutsena. Kuigi liidul seisab kindlasti ees uusi katsumusi, on kindel, et ta suudab neist välja tulla, niikaua kui jäädakse kindlaks kohustustele ja üksteisele. (R. Nicholas Burns, The Wall Street Journal, 7.03)

Pärast seda, kui Venemaa ootamatult teatas, et paneb veto ükskõik millisele ÜRO Iraaki tungimise heakskiidule, arvavad kommentaatorid Ameerikas, et Valge maja on teinud põhjaliku valearvestuse oma suutlikkuse osas mõjutada Kremlit toetama sõda, millest too kardab, et see võib tema huvisid kahjustada. Mõned panevad selle valearvestuse Ameerika "ülbuse" (sõna, mis on äkki väga moodi läinud) süüks. On ka mõista antud, et USA võis oodata teenitud karistust pärast aastate jooksul mitmetest Venemaa vastuväidetest üle sõitmist - NATO õhurünnakud Jugoslaaviale, 1972.a ABM lepingu prügikasti saatmine, NATO laienemine. Aga erinevalt 1990. aastast, mil Ameerika äpardused võisid hädadesse langenud supervõimus tekitada kahjurõõmu virvendusi, muretseb Putini Venemaa, et möödapääsmatuna näiv sõda kahjustab oluliselt Ameerika kohta maailmas ja Lääne ühtsust, mis on mõlemad Venemaa huvides. Peale selle kardab Moskva, et sõda võib tuua kaasa uue islamiterroristide laine, kes on valmis ründama nii Venemaad kui Läänt. (Michael Wines, International Herald Tribune, 7.03)

Türgi saadikul Washingtonis oli nimekiri põhjustes, miks otsustas Türgi parlament kolmehäälelise enamusega mitte lubada USA vägedel Türgit läbida. Üks neist jääb silma: Bushi administratsiooni surve kiire vastuse järele. Lisaks saadiku nimekirjale käib juba arutelu, mis on USAl Iraagi tülis nii halvasti läinud ja mida see tähendab uuele maailmakorrale, mis algab ilmselt Ameerika vägede Bagdadi saabumisega. Kuigi Lääneliitlasi ei aja lahku mitte ainult isikutevaheline ebakõla, vaid ka pikem ajalugu: nii Prantsusmaa kui Venemaa on viimase kümne aasta jooksul üritanud Lähis-Idast teha USA võimu piiramise näitelava. See ei seleta siiski Türgi juhtumit. Türgi sõltub raskekujuliselt USAst nii julgeoleku, majanduse kui Läände kuuluva islamimaa maine kujundamisel. Bushi meeskonna arvates algatab Iraagi sõda ajastu, mil USA kasutab vabamalt oma jõudu. See nõuab kohandumist teistelt, kes jõudsid harjuda Ameerika 1990ndate suhtelise passiivsusega. USAl aga tuleb õppida tegema vahet ülemaailmse juhi rolli ja hirmuvalitsuse vahel. Türgi näitab, et Washingtonil ei pruugi see veel selge olla. (Jackson Diehl, The Wall Street Journal, 10.03)

Paljude sakslaste jaoks on masendav istuda ja vaadata kõrvalt, kuidas enda valitsus lammutab liitu, mis teenis Saksamaad viimase 50 aasta jooksul nii hästi. 50 aastat oli USA-Saksamaa liit aluseks Prantsusmaa ja Saksamaa leppimisele, sellest aga algas Euroopa ühinemine. Nüüd aga arvab Berliin tõsiselt, et ta saab heita kõrvale liidu Washingtoniga ja jätta samal ajal puutumata prantsuse-saksa suhted ning Euroopa ühinemise. 50 aastat oli Saksamaa Euroopas USA väiksem partner. Nüüd tuleb tal kohaneda uue, Prantsusmaa väiksema partneri osaga. On see vast vahetus. Keegi ei võida, ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Euroopa. Euroopasse on juba ilmunud lõhed. Pool sajandit võrdsustas vajadus NATO järele kaitset vajavad Euroopa riigid. Liidu nõrgestamine tähendab võitlust ülemvõimu eest Euroopas. Ka ÜROl tuleb oma osa üle järele mõelda. On raske näha tema mõtet, kui mõned suured liikmed arvavad, et teda on peamiselt vaja USA takistamiseks. (Heinrich Maetzke, The Washington Times, 11.03)

Kurvaks teeb, et 11.09.2001 järel alanud sõjamarss kahjustab ja võib-olla hävitab soliidsed ja väärtuslikud institutsioonid: ÜRO, NATO ja sõbralikud suhted Euroopa, eriti Prantsusmaa ja Saksamaaga. Millised vead neil organisatsioonidel ja tavadel ka pole, tuleb meil nad juhul, kui neist loobutakse, millegagi asendada. Või me riskime sellega, et satume jälle üksildasse, iga-riik-enda-eest maailma. (Tony Blankley, The Washington Times, 13.03)

Suurbritannia ajakirjandus

ÜRO juhtivate liikmesriikide tüli ei iseloomusta mitte Husseini poolt kujutatavat ohtu, vaid selle all peituvaid uue maailmakorra kujunemise märke. JNis ilmnevatest erimeelsustest see otse välja ei paista. Kujunemas on kaks erinevat rahvusvahelise korra kujutelma. Üks oleks mitmepooluseline (multipolar) maailm, mille järgi on Ameerika takistamatu jõukasutamine kahjulik, seejuures ka USA enda huvide seisukohalt ja mille järgi peab USAle tasakaaluks olema võistlevad jõukeskused Euroopas, Venemaal ja Hiinas. Teist võiks nimetada mitmepoolseks (multilateral) maailmaks, mis arvestab Ameerika juhtiva osa reaalsusega ja on seisukohal, et USA sekkumine on hädavajalik maailma julgeoleku kindlustamiseks ja mille järgi on parim viis selle jõu talitsemiseks olukorra tekitamine, kus USA eelistab kasutada mitmepoolseid institutsioone, mis oleksid asjakohased ja usaldatavad. Prantsusmaa on multipolaristide ja Inglismaa multilateralistide juht. Iraagi vastasseisu tulemis pole sedavõrd oluline aga mitte selleks, et näha, kelle kujutelm võidab, vaid kuna USA administratsioonis käib võitlus, kus on kaalul hoopis olulisem jõud: ühepoolsus. See ei lepi mingite piirangutega USAle. (Peter Mandelson, The Guardian, 10.03)

Iraagi sõja lähenedes kestab diplomaatiline sõda edasi. Küsimus ei ole enam selles, kas Prantsusmaa või Venemaa või mõlemad panevad ÜRO teisele resolutsioonile veto. Ameeriklased lähevad sõtta ja võidavad selle. Oluline küsimus on: kas nad kaotavad seejuures rahu? See ei ole küsimus mitte ainult ameeriklastele. See, mida on Euroopa valmis Iraagis pärast kiiret sõda tegema, kujundab aastakümneteks tema osa ja mõju maailma-areenil. See kujundab ümber transatlantilised suhted ja suhted Lääne ning islamimaalima vahel. (Dominique Moisi, Financial Times, 9.03)

Kuidas on Iraak - riik, mille SKT on väiksem kui Essexil - suutnud lõhestada ÜRO, NATO ja lükata EL segadusse? Sellise küsimuse esitas hiljaaegu endine välisminister lord Howe. Küsimus on tegelikult konksuga. Iraagil pole tegelikult midagi pistmist rahvusvahelise üksmeele lagunemisega. Segaduse põhjustaja on USA, täpsemalt USA tohutu võimsus. Maailmal on üksainus supervõim ja ta ei tea, kuidas sellega kohaneda. Iraagi kriis on esimene kord, mil teised, keskmiseks kahanevad võimud, eriti Euroopa suured riigid peavad olema silmitsi selle uue maailmakorraga, mis kujunes NLi kokkuvarisemise järel. USA võimsus on Euroopa laiali kiskunud. Euroopa riikidel tuleb vastata lähedase koostööga nii kaitse- kui majandusküsimustes. Praegu paistab see fantaasiana, aga teine võimalus on see, et Essexist väiksema SKT-ga riik põhjustab tahtmatult kaose. (Steve Richards, The Independent, 9.03)

Põhimõtteliselt on ÜROga selge - kõik on läbi, kaputt, aidaa. Mäng on otsustatud sõltumata sellest, mis juhtub - kas teine resolutsioon tuleb või mitte. Tuleb välja, et ÜRO pole jututuba, nagu kriitikud on teda alati nimetanud, vaid diplomaatiline turuplats, kus maksavad manipuleerimine, edevus ja altkäemaksud. Nagu Rahvasteliit enne teda, loodi ÜRO foorumina, kus hoida rahu ja julgeolekut kõigi rahvaste jaoks ja nii pidid kõik rahvad saama tema tegemistes sõna sekka öelda. Nii said türanniad demokraatiatega samal alusel isegi JN alalisteks liikmeteks - määrav oli üksnes viimases maailmasõjas võitjate poolel olemine. Mis iganes see ka pole, mis hoiab ÜRO kaitsjatel hinge sees, igal juhul on nad suutnud selle avalikkusele "maha müüa". Kui korraldada küsitlus ja küsida, kas Iraaki tuleks sisse tungida ja Saddamist vabaneda, siis vastab valdav enamus "jah". Kui aga lisada küsimus, kas seda tuleks teha ka ilma ÜRO resolutsioonita, tuleb automaatne vastus: "Oi-oi, ei, ilma ÜRO nõusolekuta küll mitte." Kui aga Husseini jõuga kõrvaldamine on õigustatud, miks ei ole see siis nii kui JN liikmed ei suuda üksteist nõusse kaubelda või ähvardada? (Janet Daley, The Daily Telegraph, 12.03)

30 aastat on vetopoliitika ÜROs olnud USA välispoliitika keskne joon. Rohkem kui 70 korda on ta häbitundeta vetoõigust kasutanud, viimati selleks, et lasta põhja JNi Iisraeli-vastane resolutsioon. Enamik USA vetosid on kaitsnud tema liitlast Iisraeli. Nüüd teatab Bush, et kui Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa oma vetoõigust kasutavad, siis muutub JN mõttetuks. Selleks, et tuletada USA administratsioonile meelde tema kohustusi ülejäänud maailma ees, on aga olemas üks külma sõja aegne jäänuk. See on ÜRO resolutsioon 377, mis lubab Peaassambleel soovitada ühistegevust, kui JN ei suuda alaliste liikmete vahelise üksmeele puudumise tõttu täita oma peamist ülesannet: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku hoidmine. Irooniliselt surus selle kunagi läbi USA, et takistada NL vetot Korea sõja asjus ning seda on kasutatud Suessi kriisi ajal. Põhimõtteliselt teeb see selgeks, et Peaassamblee saab sekkuda kui JNis ei ole üksmeelt - nagu on ka 10 korda juhtunud. (Robert Fisk, The Independent, 14.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Bagdadi suurenenud koostöövalmidus ning Türgi parlamendi otsus mitte lubada riiki USA vägesid tekitavad Washingtonile mitmeid probleeme sõjaks valmistumisel. Relvajõud, mis pidi baseeruma Türgis, suunatakse nüüd hoopis Kuveiti. (Patrick Jarreau, Le Monde, 04.03)

USA tahab jõuga maailmale peale suruda rahvusvahelist julgeolekusüsteemi. President Bush ei ürita maailma lihtsalt kontrolli all hoida, vaid seda ka vormida, rakendades maailmale USA kui "suure multietnilise demokraatia kogemust." Sellised püüdlused meenutavad Woodrow Wilsoni omi. (Charles Zorgbibe, Libération, 4.03)

"Non," "niet" ja "nein" uuele Iraagi-vastasele resolutsioonile. Kaks päeva enne ÜRO JN koosolekut on Pariis, Moskva ja Berliin endas kindlad - resolutsioonil, mis annaks rohelise tule jõu kasutamisele Iraagi vastu, ei lasta läbi minna. (Véronique Soule, Libération, 8.03)

Pariis ja Moskva, keda toetab ka Berliin, ähvardavad panna ÜRO JN uuele Iraagi-vastasele resolutsioonile veto. Oma deklaratsioonis kordavad Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa juba teadaolevat - oma toetust Iraagi rahumeelsele desarmeerimisele ning relvastusinspektorite tõhusamale ja kiiremale tegutsemisele riigis. (Luc de Barochez, Le Figaro, 6.03)

On aeg loobuda ideest, et eurooplaste ja ameeriklaste maailmavaade on sarnane. Pigem elavad nad täiesti erinevates maailmades. Nende arusaamad jõu ja võimu rakendamisest, võimalustest ja selle legitiimsusest on radikaalselt erinevad. (Robert Kagan, Le Figaro, 6.03)

Kui USA soovib, et uus Iraagi-vastane resolutsioon ÜRO JNis läbi läheks, peab ta selgemalt sõnastama oma huvid ja eesmärgid selles sõjas. Oma praeguses strateegias ja väitluses teeb USA mitmeid absurdseid loogikavigu. Esiteks näib, et Husseini saatus on otsustatud sõltumata sellest, milline on relvastusinspektorite töö tulemus. Kui massihävitusrelvi Iraagist leitakse, siis karistatakse Husseini selle eest. Kui relvi aga ei leita, siis karistatakse Husseini simuleerimise ja valetamise eest. Teiseks, USA süüdistab Iraaki väheses koostöövalmiduses, olles ise otse väljendanud soovi sellane režiim välja vahetada. Kolmandaks, Bush seostab Iraagi ründamist terrorismivastase võitlusega, ja ometi on tema poliitika näiteks Jeemeni ja Pakistani suhtes leebem, kuigi seal on teadaolevalt Al-Qaeda rühmitused olemas. (François Gere, Libération, 7.03)

"Transatlantiline keel" ja sõnakasutus peaksid muutuma, et praegusest kriisist väljuda. Euroopal ja Põhja-Ameerikal on liialt palju ühiseid väärtusi ja tõekspidamisi, et jätkata sel viisil teineteise solvamist. (Denis Macshane, Libération, 7.03)

Praegune Iraagi kriis on tegelikult rahvusvaheline kriis, mille keskmeks ei ole Iraak, Saddam ega massihävitusrelvad, vaid küsimus, kas maailma asjade üle otsustamise võib jätta ainult Ameerika Ühendriikidele. (Pierre Lellouche, Le Figaro, 7.03)

Pariis ja Washington on diplomaatilise sõja äärel, ning mõlemad üritavad saada enda poolele enamust ÜRO JN liikmetest. Colin Powell väitis 9. märtsil, et Prantsusmaa veto Iraagi-vastasele resolutsioonile oleks ränk look USA ja Prantsusmaa bilateraalsetele suhetele. (Patrick Jarreau, Le Monde, 11.03)

Kui Lahesõja eesmärgiks oli Kuveidi vabastamine, siis praeguse Iraagi kriisi kontekstis räägitakse sõja eesmärkidest vähe. Pigem rõhutatakse "vajadust" sõja järele. Ameerika tuleks aga "päästa" fataalse unilateraalsuse ohust. (Serge July, Libération, 11.03)

Paradoksaalsel kombel on NATO muutunud USAle piduriks, mitte toetajaks. Ühelt poolt sunnib NATO USAle peale kohustusi, isegi kui riigi huvid ei ole ohus, nagu näiteks Kosovo puhul. NATO läheb USAle ka kalliks maksma, ning pidurdab USAd seal, kus see sooviks kiiremini tegutseda, nagu näiteks Iraagis. (Barthélemy Courmont, Libération, 11.03)

Usutluses ajalehele Le Figaro ennustab Liibüa liider Muammar Gaddafi, et Bush võit Iraagis saab olema ajutine, seda enam, et sõjale pole tema arvates hetkel ühtegi õigustust. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 11.03)

Vaevalt, et USA hoiab 300,000 meest Iraagi väravate all niisama ja lõputult. Sõda tundub olevat vältimatu, ent USA seisab absurdse dilemma ees - tungida järgnevatel päevadel Iraaki ilma ÜRO mandaadita või kaotada diplomaatiline lahing verise diktaatori vastu. (Jean-Louis Bourlanges, Libération, 11.03)

USA üritab konstrueerida uut maailmakorda preventiivse terrori abil. Saddami väljavahetamine on vaid mask sellele. (Jean Baudrillard, Libération, 11.03)

Iraagi kriis ohustab ÜRO rolli maailmas ning ähvardab selle muuta pelgaks moraalseks autoriteediks, millel puudub reaalne jõud USA unilateraalsuse vastu. (Jean-Louis Turlin, Le Figaro, 11.03)

Paistab, et ÜRO JN hääletustulemus ei mõjuta enam USA sõjaplaane. Saddam Husseinil on vaid kümmekond päeva aega teostada võimatut - tõestada Washingtonile ja selle liitlastele, et on täielikult desarmeerunud. Vastasel korral on sõda Iraagis vältimatu. (Jean-Louis Turlin, Le Figaro, 13.03)

Bushi doktriin läheb vastuollu nii rahvusvahelise avaliku arvamusega kui ameerika enda väärtustega. Kiire võit Iraagi üle on tegelikul praeguse kriisi lahendamise kõige lihtsam etapp. (George Soros, Le Figaro, 13.03)

Demokraatia eeldab kaalutletud ja läbimõeldud tegutsemist, Bushi administratsioon aga on kannatamatu. ÜRO ülesanne on seda kannatamatust taltsutada. (Dominique Boullier, Libération, 13.03)

Iraagi kriisi ei ole võimalik lahendada ilma Palestiina ja Iisraeli vaheliste vastuolude lahendamiseta. Vastasel korral toob sõda Iraagis kaasa uue ja veel suurema terrorismilaine piirkonnas ja kogu maailmas. Euroopa kohus on kohus on seda Ameerikale meelde tuletada. (Philippe Gélie, Le Figaro, 14.03)

Venemaa ajakirjandus

USA planeerib lähiajal alustada osade Lääne-Euroopas asuvate sõjaväebaaside üleviimist Poolasse, Ungarisse, Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Balti riikidesse. Venemaa ei saa seda protsessi mõjutada, sest Moskva-NATO suhted on reglementeeritud NATO-Vene suhete aluslepingu ja Euroopa Tavarelvastuslepinguga, millega pole keelatud uute liikmeriikide sõjalise infrastruktuuri täiustamine. (Dmitri Litovkin, Izvestija, 1.03)

Intervjuu NATO sõjalise missiooni juhiga Venemaal Peter Williamsiga NATO-Vene suhetest, NATO-sisestest suhetest. Muuhulgas Balti riikide liitumisest Euroopa tavarelvastuslepinguga: NATO pole selle lepingu eest vastutav, kuid rida NATO liikmesriike on avaldanud arvamust, et on soovitav, kui Balti riigid selle lepingu allkirjastaksid. (Anatoli Shapovalov, Rossiiskaja Gazeta, 5.03)

Eesti alustas koos USA korporatsiooni Lockhead Martin spetsialistidega Rakvere lähistel asuva radari testimist. Radar võimaldab jälgida õhuruumi mitte ainult Eesti ja Läti, vaid ka Peterburi, Novgorodi ja Pihkva kohal. Uus radar hakkab kuuluma BaltNeti süsteemi, mis omakorda on osa NATO õhuruumi kontrollisüsteemist. Järelikult saab NATO nüüdsest peale informatsiooni õhuruumi kohta rea vene lennuväebaaside ja keskuste kohta Loode-Venemaal. (Ivan Safronov, Kommersant, 11.03, RIA Novosti, 10.03, Interfax, 11.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Res Publica juhatus otsustas, et koalitsiooniläbirääkimistele kutsutakse Reformierakond, Rahvaliit ja Isamaaliit. (Interfax, 7.03)

Valitsuskoalitsiooni peaks moodustama kolm erakonda, teatas Res Publica esimees Juhan Parts. Koalitsioonist jääb välja Isamaaliit, Parts tunnistas, et selline otsus sündis Reformierakonna ja Rahvaliidu survel. (Interfax, 12.03)

Valimised võitnud Keskerakond on valmis opositsiooni minema, teatas erakonna juht Edgar Savisaar. (Interfax, 15.03)

Riigikogu valimiste tulemuste ametlik kinnitamine ning peaministri kandidaadi määramine venib Ülo Paloveri protesti tõttu. (Interfax, 10.03, 13.03)

Eesti Riigiprokuratuur alustab kriminaalmenetlust, et uurida Keskerakonna ja Res Publica valdusesse sattunud isikuandmete päritolu, mille põhjal erakonnad saatsid elanikele valimisreklaame. (Interfax, 13.03)

Venemaa kavatseb sõlmida Eestiga lepingu, mis puudutab Eestis elavatele Vene sõjaväepensionäridele osutatava meditsiiniabi rahastamise korda. (RIA Novosti, 11.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eestlased on pragmaatilised, energilised moderniseerijad. Geeniuuringute ja tehnoloogia valdkonnas on nad paljudest riikidest ees. Majandusarengut puudutavaid seadusi peab Eesti enne ELi astumist isegi deliberaliseerima. Kuid vaatamata sellisele majanduslikule järelejõudmisele moodustab Eesti SKP ühe kolmandiku Saksa omast ja eestlaste keskmine palk on vaid 300 eurot. (Wiebke Hüster, FAZ, 12.03)

Põhused, miks Balti riigid USAd toetavad, on mitmekesised. Ajaloolised kogemused ja geostrateegilised kaalutlused mängivad siin olulist rolli. Sarnase olulisusega on ka baltlaste tänulikkus ja lojaalsus selle rahva suhtes, kes pakkus Balti riikidest emigrantidele varjupaiga ja loobus NLi poolset okupatsioonirežiimi tunnistamast. Sellest kasvas välja lai sidemete võrgustik Ameerika ja Balti riikide vahel. Tõsi küll omavad nende suhetes tähtsust nii raha kui ka küllakutsed. Mart Laari sõnul põhineb Kesk- ja Ida-Euroopa riikide välispoliitika vabaduse ja demokraatia põhimõtetel isegi suuremal määral kui Lääne-Euroopa riikides, lähtuvalt ida-eurooplaste kogemustest NLiga. Ameerika toetamine toimub julgeoleku stabiilsuse eesmärgil ning "uus" Euroopa ei hakka kunagi ennast "vana" Euroopale vastandama. (Robert von Lucius, FAZ, 10.03)

Soome ajakirjandus

Eesti parlamendivalimistel said Keskerakond, mis on üks Eesti vanimaid parteisid, ning Res Publica - Eesti noorim partei, mõlemad võrdselt 28 kohta. Kuigi Keskerakonna karismaatiline liider sai veidi rohkem hääli, kui Juhan Parts, on siiski küllalt tõenäoline, et president Rüütel usaldab valitsuse moodustamise Partsile. Uue valimisseaduse kohaselt tuleb aga selleks enne valimistulemused kinnitada, kuid see võib veel aega võtta, sest üks Kagu-Eesti elanik on valimistulemuste peale kaevanud. Kaebaja arvates polnud vaesematel elanikel võimalik hääletamas käia, kuna ühisliiklus Kagu-Eestis on peaaegu lõppenud. Koalitsiooni loomise võtmepositsioon on aga tegelikult Eesti praeguse peaministri ning reformierakonna esimehe Kallase käes. Praeguseks on Res Publica loobunud oma laiapõhjalise koalitsiooni ideest ning peab läbirääkimisi Reformierakonna ja Rahvaliiduga. Nii Res Publica kui ka Reformierakond soovivad viia läbi tulumaksumäära radikaalse vähendamise ning lisaks soovitakse tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 13.03)

Läänemeremaade Nõukogu liikmesriikide peaministrid nentisid üheskoos, et praegusesse põhjadimensiooni programmi, mis kehtib aastani 2004, tuleks teha täiendusi, mis võetks arvesse liidu laienemist ning selle raames tuleks kindlustada ka see, et laienemisest tulev kasu ei jääks vaid liidu piiride sisse. ELi laienedes muutub liidu üldine rõhuasetus põhjamaisemaks ning samas kasvab ka vajadus põhjadimensiooni tugevdamiseks. Rõhuasetuse muudatus ELi siseselt ei toimu aga automaatselt. On olemas mitmeid avatud küsimusi, nagu näiteks see, kuidas kaasata protsessi Saksa ja Poola, üheks probleemiks on ka komisjoni bürokraatia jäikus. (Hannu Halinen, Helsingin Sanomat, 12.03)

Venemaa ajakirjandus

Vene parteide Riigikogust väljajäämine kutsus esile Venemaa 'patriootliku avalikkuse' reflektoorse reaktsiooni: Balti pseudodemokraadid solvasid jällegi 'meie omi', samas jäi venelaste arv Riigikogus pea samaks - enne oli 7, nüüd on 6, kuid nad on valitud eesti parteide nimekirjas. Artiklis seletatakse lahti, mis on statistilise numbri '300'000 valimisõigusest ilmajäetud venelase' taga. Samuti võrreldakse venelaste elu Balti 'apartheidi' ja SRÜ riikide 'sõbraliku kooseksisteerimise viljakates' tingimustes. Vene eliit pole kunagi vaevanud end rahvuslikest huvidest arusaamisega, seetõttu võetakse põgenikke SRÜst vastu ametnike nahaalsuse ja lumpeni sallimatusega, Kreml aga jätkab võitlust baltlastega. Eelmisel aastal vastuvõetud migratsiooniseadus võrdsustab aga Kasahhi venelase eaka neegriga Burkina Fasost. (Globalrus.ru, 5.03)

Venemaal ei mõisteta vene diasporaas toimuvaid protsesse, selles andis tunnistust vene poliitikute toetus parteile, kes isegi vene elanikkonnaga Narvas kogus vaid 7%. Enamus kaasmaalasi ei soovi, et neid peetaks "viiendaks kolonniks" või "Moskva käeks". (T. Poloskova, Literaturnaja Gazeta, 6.03)

Venemaa Riigiduuma SRÜ ja kaasmaalaste komitee aseesimees Vjatsheslav Irgunov vene parteide kaotusest Riigikogu valimistel. Venelased on lojaalsed sellel riigile, kus nad elavad. Nii andestavad venelased isegi olmetasandil eestlastele "nende kohutava tänamatuse, kõrkuse ja ratsionaalse egoismi". Balti riikide venelased jäävad oma riikide lojaalseteks elanikeks. Eesti vene parteid on getoparteid, venelased aga ei vaja sellist parteid, vaid strateegia väljatöötamist, mis annaks neile alust loota parematele perspektiividele. (Vjatsheslav Igrunov, Nezavisimaja Gazeta, 7.03)

Eesti Riigikohus ei võtnud läbivaatamisele kassatsioonikaebust Tallinna ringkonnakohtu otsusele 19. detsembrist 2002, mis puudutab 80-aastast veteran-tšekisti, Venemaa kodanikku Juri Karpovit. Eeldatavasti võtab advokaat Anatoli Jaroslavski lähitulevikus vastu otsuse edasiste sammude kohta Karpovi kohtuasjas. (Gazeta.ru, 7.03)

VF Saatkonnas Tallinnas autasustati Nõukogude armee ridades Afganistani sõjas teeninud sõjaväelasi. (Izvestija, 13.03, Interfax, 12.03)

Majandus

Norra ajakirjandus

Trondheimi lähedal puubriketi tootmisega tegelev ettevõte Peto Nord on oma kümme töötajat puhkusele saatnud, ning ettevõte suleb peatselt uksed. Tegu ei ole siiski luhtunud äriideega, vaid ettevõtte juht ja omanik Yngve Bakkeid on otsustanud kogu tootmisprotsessi Eestisse üle tuua. Eestis on ta käinud kolmel korral ning on Norra saatkonna abil asutanud siia Peto Nord OÜ. Bakkeid on alustanud ka eesti keele õppimisega, ent siia elama asumist ei pidavat ta kaaluma. (Gunn Heidi Nakrem, Trønderbladet, 7.03)

Iirimaal peakorterit omava lennufirma Ryanairi tulevikuplaanidest kõneledes mainitakse ära Tallinnat. Odavate lendude poolest tuntud Ryanair kavatseb ELi laienedes tugevdada oma positsioone Läänemere ümbruses. Tallinna kaudu võiksid reisida nii Balti riikide elanikud kui ka Soome reisijad, leiab artikli autor. (John Smith, boarding.no, 15.03)

Soome ajakirjandus

Kui mõõta Tallinnast kaasa ostetud liitrite põhjal, siis on soomlaste viinaisu viimase kuue aasta jooksul püsinud samasugusel tasemel. Eestis hinnad tõusevad ja võimalik, et Soomes hakkavad alkoholihinnad langema, kuid muutus on veel väga aeglane. Järgmisest aastast alates võib soomlane võtta eestist kaasa 110 liitrit õlut, 90 liitrit veini, 30 liitrit aperitiive ja 10 liitrit viina. (Matti Posio, Aamulehti, 12.03)

AS Liviko, mille käes on praegu 52% Eesti viinaturust, ootab pikisilmi aega, mil Eestist saab ELi liige. Selle põhjuseks pole aga mitte üle Soome lahe viidava lubatud koguse kasv vaid hoopis unistus pääseda Venemaa turule. Liviko müügidirektori Janek Kalvi sõnul on liitumine ELiga Eesti jaoks oluline, kuid seda suures osas seetõttu, et see tähendab meie jaoks Venemaa piiride avanemist. Peale liitumist kaovad praegu Eesti ja Venemaa vahel kehtivad topelttollid, mis siiani on Eesti kaupade konkurentsivõimelisust oluliselt pärssinud. Kalvi sõnul on näiteks Vana Tallinn juba vanast ajast Venemaal hinnatud mark ning kõlbab ärikingituseks sama hästi nagu välismaine margikonjak. Kuid praegu poliitilistel põhjustel kehtestatud topelttollid muudavad eesti alkoholi miinimumhinna lootusetult kõrgeks. Venemaal on aga ekspordituruna Eesti jaoks suurim potentsiaal, huvitavad on ka mõned teised riigid, kuid seal on konkurentsitingimused palju keerukamad. Näiteks Suurbritannias on turg kindlalt ära jagatud ning turule sisenemiseks peaks kulutama hiiglaslikke summasid. (Matti Posio, Aamulehti, 12.03)

Usk homsesse on Tallinna Sadamas suur. Selle kinnituseks investeerib ettevõte sadama arendusse aastaks 2007 250 miljonit eurot. Tallinna Sadama haldusalasse kuulub neli sadamat, kuid arv kasvab viieni 2004 aasta kevadel, kui valmib Saaremaa reisisadam. Tallinna Sadama juhi Riho Rasssmani hinnangul on Saaremaale ehitatava süvasadama maksumuseks umbes 4,5 miljonit eurot. Sel aastal läheb aga 45 miljonit eurot investeeringuteks Muuga kaubasadamasse. Järgmise aasta jooksul valmib Muugal kaks uut kaid ning konteineriterminal, uue söeterminali läbilaskevõime on viis miljonit tonni aastas. Täiesti uue sadama ehitamist kavandab Tallinna Sadam ka Sillamäele. Tallinna Sadama investeeringukavad on ettevõtte enda võimsust arvestades hiiglaslikud. Sadama käive on u 60 miljonit eurot aastas, e samapalju, kui palju sadam sellel aastal investeerida kavatseb. Möödunud aasta kasum oli 28 miljonit eurot. (Sami Lotila, Tekniikka ja Talous, 13.03)

Soome turuliider Valio soovib peale ELi laienemist vallutada 15 aasta jooksul 80% Eesti piimandusturust. Ka Taani-Rootsi päritolu Arla piimanduskontsern soovib oma juustu müüki Baltimaades kümnekordistada. Valio ning Arla on mõlemad stardipositsionil, ootamas märguannet, et Eesti turul soodus positsioon sisse võtta. Eesti juhtiv piimatoodete tootja on praegu Eesti kohalik ettevõte E-Piim, kelle kontrolli all on 15% Eesti piimatoodete turust. E-Piima projektijuhi Alar Oppari sõnul on Valio juhatus talle mitmel korral öelnud, et nende ettevõte püüab enda kätte saada neli viiendiku toorpiimatoodete turust. (Etelä-Suomen Sanomat, 14.03)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa raudteeministeerium seab kaupade veole Venemaalt Eestisse ajutise keelu. Ministeeriumi pressiteenistus teatas, et selle otsuse ajendiks oli see, et seoses Eesti-Vene kaubakäibe suurenemisega veebruaris ja märtsis ei suudetud Ivangorod-Narva ja Petseri-Orava piiripunktis kindlustada kaupade õigeaegne läbilaskmist. Vene pool süüdistab Eestit: kaubavoo liikumise aeglustumine on põhjustatud Eesti piirivalve ja tolliametnike piiratud haldussuutlikkusest. Piduriks on samuti mittetäiuslik tehnoloogia vene vedurite vahetamisel eesti omade vastu. Uudises on toodud ka statistikat, mille järgi on Oktoobri raudteel tekkinud rongidest päris korralik 'ummik'. Ministeerium saatis Eesti Raudteele kirja, milles palub rakendada meetmeid olukorra normaliseerimiseks. Töö täiustamiseks nimetatud piiripunktides on loodud Eesti Raudtee ja Oktoobri Raudtee ühiskomisjon. Peale selle märkis raudteeministeerium, et Eesti sadamad ei kindlusta vedelkaupade ja teravilja õigeaegset ümberlaadimist. Tekkinud keerulise olukorra tõttu Eesti sadamates võttis raudteeministeerium vastu otsuse seada teravilja ümberlaadimisele keeld ajavahemikuks 5.-10. märts. (Strana.ru, 5.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Andrus Veerpalu, Estonia's first ever gold medallist at the winter Olympics, clocked 2hr 16min 57.5secs winning the victory in the men's World Cup 50km classic cross country race. (Afp, 8.03)

Harkus avati riigist väljasaadetavate välismaalaste keskus. (Interfax, 10.03)

Eesti kaitseväelased viisid läbi merekalda jäätumise tõttu hukkumise äärel olevate luikede päästeoperatsiooni. Kokku päästeti 175 luike. (Interfax, 9.03)

Selgunud on Enimexi lennuki An-28 hukkumise põhjus – parempoolse mootori seiskumine. (Interfax, 10.03)

Mihhail Vellerile määrati Kultuurkapitali vene keeles kirjutavate autorite kirjanduspreemia. Velleri sõnul oli preemia saamine tema jaoks täielikuks üllatuseks. (RIA Novosti, 14.03)

Tallinna Linnakohus kuulutas välja riigi vanima uudisteagentuuri pankroti. (Interfax, 14.03)

Seitse eestlast ja üks leedulane kavatsevad vallutada Everesti. (Interfax, 16.03)

The Baltic state of Estonia has set up an e-academy to transfer its pioneering knowledge of electronic governance to the Caucasus, Central Asia and the Balkans, in its drive to act as role model for ex-communist states. The Tallinn government said last week it was setting aside 300,000 kroons (20,000 dollars) for the project, which will offer training to visiting top civil servants and politicians from countries like Kyrgyzstan and Uzbekistan.The technology-savvy country, which made fast economic reforms after restoring independence from the Soviet Union in 1991, in 2000 became the first country to change its cabinet meetings to paperless sessions, using a web-based document system. (Afp, 15.03)

Suurbritannia ajakirjandus

ÜRO poolt Euroopa riikideks arvatute hulgas on vaid üks, kelle sündimuse näitajad on sellised, et kindlustavad rahva juurdekasvu. See on väike ja vaena Albaania. Põhja- ja Lääne-Euroopas on sündimuse näitajad veel suhteliselt kõrged. 2050 aasta rahvastiku ennustuse näitajad on alates Soome mõõdukat 5%st kahanemisest Iirimaa 31% kasvuni. Lõunapoolses Euroopas on kahanemine järsem, kuna sündimus on väga väike. 2050. aastaks väheneb näiteks Hispaania rahvaarv 8% ja Itaalia oma 22% võrra. Järgmine hull rühm on ELiga liituvad riigid, kus rahvaarvu kahanemine ulatub Slovakkia 8%st Eesti vapustava 52%ni. Euroopa ühiskond vananeb kiiresti. See, kui hästi Euroopa selle probleemiga hakkama saab, ei määra mitte ainult tema tuleviku, vaid ka selle, kuipalju Euroopal üldse on tulevikku. (Martin Wolf, Financial Times, 4.03)

Saksamaa ajakirjandus

Baltikum on kogu aeg olnud NLi "aknaks" Euroopasse. Eestil on omakorda palju rohkem sidemeid Euroopaga kui näiteks mõnel teisel endisel NLi vabariigil. Seega ei ole Eesti asumine ELi "uueks alguseks", vaid see on hoopis "koju naasmine". Eesti saavutustest nii majandus- kui ka infotehnoloogia valdkonnas on räägitud palju kiidusõnu. "Eesti on alati olnud musterriigiks", väidab Michal Krejza, ELi diplomaat Eestis. Eesti on IT valdkonnas üks juhtivaid riike, seega pole õige väita, et uusi liikmeid võetakse ELi puhtalt armust ning kandidaatriikide vastuvõtmisega saab EL endale täiendavad probleemid kandidaatide vananenud struktuuride või odava tööjõuga. Mõnes valdkonnas on kandidaatmaad vanadest liikmesmaadest paar sammu ees. Eesti puhul võib veel seda mainida, et ELi astumine on selle liberaalse Balti riigi superliberalistide jaoks "langus sotsialismi aegadesse". (Hannes Gamillscheg, Die Tageszeitung, 14.03)

Norra ajakirjandus

6. aprillil võib Fredrikstad Toomkirikus kuulda J. S. Bachi Johannesepassiooni, mille kannavad ette Borg Bach-koor ning Tallinna Barokkorkester. Tallinna Barokkorkestri muusikud mängivad ajastu pillidel, ning nendega on kaasas soliste nii Eestist kui kas Soomest. Fredrikstad lisaks esinetakse eelneval õhtul Oslo Uranienborgi kirikus. (Geir Løvli, Fredrikstads Blad, 16.03)

Arvustus. Olari Elts viibib Norras Stavangeri sümfooniaorkestri külalisdirigendina. (Ballade, 11.03)

Øståseni kirikuõpetaja Yngvar Ruud sõitis Eestisse kaasas 25 000 NOK (ca. 50 000 EEK), mis koguti heategevuskontserti käigus ühe Tallinnas elava noormehe tarvis. 23-aastane Roman Merlin sai kannatada liiklusõnnetuses, kuid temale otsasõitnud juht põgenes sündmuskohalt tetamata õnnetusest isegi politseile. Tema ravikulud on osutunud perele ülejõukäivaks, ning sellepärast ongi see toetus üsna vajalik. (Ole Endresen, Østlandets Blad, 10.03)

Venemaa ajakirjandus

Positiivne reisikiri Eestist (Tallinn, Sagadi), kus vene turistide naasmise üle ollakse õnnelikud, pealegi räägitakse nendega vene keeles ja alkohol on kolm korda odavam kui Moskvas... (Olga Zahharova, Gazeta.ru, 11.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil:
vmpress@vm.ee