Nädal välismeedias: Riigikogu Valimised 2. märts 2003

13.03.2003

Uudisteagentuurid

Estonia's 860,000 voters were chose from 963 candidates, with six parties being likely to cross the five percent threshold to gain entry. Turnout at the election reached 58 percent. Analysts said the survival of the Centre Party-Reform Party government is not assured. The campaign has been marked by mudslinging. The Centre Party protested against a programme on public service radio on election day, most of which contained allegations about the shady sources of income for Centre Party leader Edgar Savisaar. And in a last-ditch attempt to draw out the new competitor Res Publica, the Reform Party published a half-page advertisment in the influential Postimees daily on Saturday, asking Res Publica to account for allegations of corruption and non-transparency. (Afp, 2.03)

A newcomer party, Res Publica, made a surprise showing at Estonia’s general election winning as many seats - 28 - as the ruling Centre Party. Both parties immediately laid claim to the Baltic country's leadership. Centre Party leader Edgar Savisaar acknowledged the strong and surprise showing by Res Publica, which he credited to "the term 'new politics'." Res Publica's strong showing completed a trio of successes by so-called new parties in the three former Soviet Baltic republics. Res Publica is in favour of both the EU and NATO organisations which the Baltic country is on course to join in 2004. The Reform Party limped into third place, according to provisional results, with 17.7 percent of the votes and 19 seats. Six parties gained seats in Parliament. The People's Union got 13 percent and 13 seats, Pro Patria 7.3 percent and seven seats and the Moderates seven percent and six seats. (Afp, 3.03)

Eestis toimunud Riigikogu valimistel juhib pärast poolte valimas käinute häälte kokkulugemist valitsuspartei Keskerakond (25% häältest), teisel kohal on 2001. aastal loodud Res Publica (23,1%). Senise häälte jagunemise põhjal võivad Riigikokku pääseda 6 erakonda. (Interfax, 2.03)

Eestis lõppenud Riigikogu valimistel juhivad Keskerakond ja Res Publica. Valimistel osales 491 623 hääleõiguslikku kodanikku, mis moodustab 58% kogu valijaskonnast e. 35-40% elanikkonnast. Keskerakond sai parlamendis 28 kohta. Arvestades, et eelnevalt ennustati neile 35-40 kohta, võib tulemust pidada teatud ebaõnnestumiseks. Siiski teatas Edgar Savisaar, et ta on tulemustega rahul. (RIA Novosti, 3.03)

Eesti parlamendi uues koosseisus ei ole vene parteid, esimest korda pärast 1991. aastat, enam esindatud. (Interfax, 3.03)

Rootsi ajakirjandus

Keskerakonna juht Edgar Savisaar leiab, teatab "Me oleme maksnud üüratult kõrge sotsiaalse hinna oma reformide kiire reakendamise eest. Rootslased vaevalt, et oleksid olnud nõus sellist hinda maksma." Arvatakse, et Savisaare poolt juhitud Kekserakond saab valimisel neljandiku häältest. Tema poliitiliseks vastaspooluseks on Keskerakonna valitsuspartner Reformierakond, eesotsas peaminister Siim Kallasega. Kallas tahab alandada tulumaksu määra kõigile 26%lt 20%le. (Arne Bentsson, Svenska Dagbladet, 1.03)

Hiljutiloodud parempoolne Res Publica erakond Eestis osutus valimistel üliedukaks saades Keskerakonnaga võrdslelt mandaate 101-kohalisse Riigikokku. Valimiste suurimad kaotajad olid paremtsentristlik Isamaaliit ja sotsiaaldemokraatlik Mõõdukad.(Mosse Wallén, Dagens Industri, 4.03)

Soome ajakirjandus

Eesti valimised võitsid nii vasakpoolne Keskerakond, kui ka vaid aasta tagasi asutatud parempopulistlik Res Publica. Uue valitsuse kokkupanek on raske valimisvõitluse ning vasturääkivate nõudmiste tõttu küllalt keeruline. Keskerakonna edu oli etteaimatav, kuid suurüllatajaks osutus Res Publica. Peaminister Kallase juhitud Reformierakond sai Riigikogus 19 kohta, mis on samuti rohkem, kui eelmistel üldvalimistel, kuid kaotajateks jäid Isamaaliit 7 ja Mõõdukad 6 kohaga. Hääletamas käisid eestlased veidi usinamalt kui neli aastat tagasi, hääletamas käis seekord 58.2% hääleõiguslikest kodanikest, kuid ka seda on vähe, kui võrrelda umbes 70% valimisaktiivsusega Eesti iseseisvusaja alguses. Üks, milles võib kindel olla, on see, et kaks võitjat omavahel koalitsiooni ei moodusta, kuna valimiskampaania ajal ei käitutud teineteise suhtes mitte kõige viisakamalt. Korda nõudev Res Publica süüdistas Edgar Savisaart korruptsioonis. Keskerakond vastas aga, et uus erakond kasutab valimisvõitluse vahendina jämedat valetamist. Peale valimistulemuste teatavakstegemist leidsid mõlemad erakonnad, et valitsuse peaksid moodustama just nemad. Praegune peaminister Kallas leidis aga, et Reformierakond võiks liituda pigem Res Publicaga. Tähtsad otsused NATO ja ELiga liitumise kohta tehti eelmise valitsuse aja, uuel valitsusel on võimalus keskenduda teistele probleemidele. (Juhtkiri, Kaleva, 4.03)

Eesti iseseisvumisjärgne areng on olnud tõeliselt edukas. Kuid poliitiline stabiliseerumine on sellegipoolest olnud aeganõudev. Ehk on osalt põhjuseks ka see, et õiget pärandit ei jäänud maha ka esimese vabariigi aegadest, kus demokraatiast mindi 1934. aastal üle Konstantin Pätsi - tõsi küll leebele - diktatuurile. Nõukogude pärandit näeb ka sellest, et ükski Eesti partei pole ennast kuulutanud sotsialistlikuks, saati veel kommunistlikuks parteiks. Ka Sotsiaaldemokraatliku partei nimi on Mõõdukad. Kõige vasakpoolsemaks parteiks on Edgar Savisaare juhitav Keskerakond. Seekordsete valimiste üllatajaks oli uus parempoolne erakond Res Publica, kes sai hääli peaaegu võrdselt Keskerakonnaga. Keskerakonda kahjustasid ilmselt Savisaarele valimiste lõppfaasis esitatud süüdistused. Eesti poliitika tavapäraseks olukorraks on Keskerakond versus kõik teised parteid, kuigi Keskerakond oli valimisliidus ka valimistel edukalt esinenud Reformierakonnaga. See-eest aga 1990ndatel aastatel peamiselt valitsusvastutust kandud Isamaaliit ja Mõõdukad olid seekordsete valimiste kaotajateks, kuigi ületasid veel valimiskünnise. Arnold Rüütli presidendiks valimine ning Keskerakonna suur edu valimistel näitavad, et Eestis on tugevad ka need jõud, kes soovivad heaoluühiskonna tasasemat arengut. Eesti areng sõltub paljus sellest, kas praegu tugevatel positsioonidel olevad paremerakonnad oskavad tulevikus arvestada praeguse ühiskonna tõrjututega. (Iltalehti, 4.03)

Eesti parlamendivalimistel hakkasid toimuma dramaatilised pöörded peale seda, kui hakkas tunduma, et valimiste võitjaks ennustatud Keskerakonna seis oli üllatavalt tasavägine parempoolse Res Publicaga. Kaks parteid võitlesid peaaegu tasavägise häältearvuga suurima partei positsiooni eest. Res Publica sa lõppkokkuvõttes palju rohkem hääli, kui ennustati. Teiseks valimiste üllatajaks oli Rahvaliit, mõningate küsitluste põhjal arvati, et erakond ei ületa isegi valimiskünnist, ent Rahvaliit tõusis järjekorras kolmandaks, möödudes Peaminister Kallase juhitavast Reformierakonnast. Rahvaliit on eriti populaarne just maaelanikkonna hulgas, nende kuulsaimaks esindajas on president Arnold Rüütel. Poliitilises mõttes on rahvaerakond konservatiivne parempoolne või tsentris olev erakond. Populaarsuse tõttu maapiirkondades on selle erakonna tähendust pidevalt Tallinna-keskses Eestis alahinnatud. Valimiste kaotajateks on aga eelmise valitsuse moodustajad, nn. kolmikliidu liikmed, kelles kahele, Isamaaliidule ja Mõõdukatele sai osaks kaotus. Mõlema partei puhul tekkis vahepeal isegi küsimus, kas nad üldse valimiskünnise ületavad, kuid mõlemad säilitasid siiski oma esindatuse parlamendis, neid päästis ilmselt asjaolu, et üldvalimiste valijaskond erineb oluliselt kohalike valimiste hääletajaskonnast. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.03)

Jaapani ajakirjandus

Eesti üldvalimistel võitlesid parlamendi kohtade eest 6 parteid. Tõenäoliselt kogub enim hääli Savisaare juhitud Keskpartei. Välistatud pole ka senise koalitsiooni jätkumine koos Reformierakonnaga. (Jiji Press, 3.03)

Venemaa ajakirjandus

Ülevaade Riigikogu valimiste tulemustest. Pikemalt peatutud Keskerakonnal ning Edgar Savisaare isikul (vastuoluline, Keskerakonnale enim probleeme tekitav figuur, kelle tõttu enamik parteisid ei soovi Keskerakonnaga koalitsiooni minna). Venekeelset elanikkonda esindanud parteid ei pääsenud Riigikogusse. Karuteene tegi venelastele Riigiduuma delegatsiooni hiljutine visiit, mille käigus tehti mitte just kõige korrektsemaid üleskutseid "hääletada omade, venelaste eest". (Aleksandr Shegedin, Afanasi Sborov, Kommersant, 4.03)

Ülevaade Riigikogu valimiste tulemustest. Valimiste kangelaseks on uus, agressiivne ning suurärimeeste poolt toetatud erakond - Res Publica. Ebameeldiva üllatusena ei pääsenud uue Riigikogu koosseisu vene parteide esindajad. (Anastasia Jermakova, Vremja Novostei, 4.03; Vremja MN, Moskovski Komsomolets, The Moscow Times, 4.03)

VÕIMALIKUD KOALITSIOONID

Uudisteagentuurid

Juhan Parts, the leader of party Res Publica said his party intended to lead the new government. "We have to fulfil our obligation to lead the formation of the new government," Parts said. Res Publica won 28 seats in the election, matching the score of the Centre Party. Parts reiterated his position that Res Publica would talk with four of the other five parties which gained seats in Sunday's election: all except the Centre Party. He said he hoped to avoid protracted coalition talks as Estonia prepares for a referendum on membership of the EU on September 14. It is up to President Arnold Rüütel to nominate the new prime minister and he has already indicated that he will not necessarily nominate the leader of the winning party. (Afp, 3.03)

President Arnold Rüütel said either the Centre Party or Res Publica could emerge as leader of the new coalition government. "If the next government would be formed on the basis of the (current coalition of) the Centre Party and the Reform Party, plus one or two more parties, it will be an efficient government," Rüütel said. "This government would pursue powerful economic reform while being able to acknowledge the real social problems this country has," he added. "If the next government would be based around Res Publica, it could also strive for a forceful economic policy, including the demands for law and order," Rüütel said, adding he did not think either option would result in a significant change of course for Estonia. "This version of government would need to be supplemented by Pro Patria, the People's Union, and perhaps the Moderates, to give a strong regional policy aspect, which is so badly required in the divided Estonia," he said. (Afp, 3.03)

President Arnold Rüütel is expected to ask the leader of the right-wing Res Publica party to form Estonia's new government, bypassing the Centre Party which won the general election. Res Publica's leader Juhan Parts is well placed to form a 54-seat, right-wing coalition with the pro-business Reform Party of outgoing Prime Minister Siim Kallas and the conservative Pro Patria, political observers said. Rüütel indicated recently he will pick the party leader he deems best able to form a government rather than automatically turning to the party that won the most votes. (Reuters, 3.03)

President Arnold Rüütel alustab valitsuse moodustamise konsultatsioone nii Keskerakonna kui Res Publicaga. (Interfax, 4.03)

Res Publica, kes koos Keskerakonnaga kogus parlamendivalimistel kõige enam hääli, on otsustanud alustada Reformierakonnaga koalitsiooniläbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. (Interfax, 3.03)

Riigikogu valimistel enim hääli kogunud Keskerakonna liider Edgar Savisaar avaldas lootust, et valitsuse moodustamiseks teeb president Arnold Rüütel ettepaneku just temale. (Interfax, 3.03)

Keskerakond tegi Reformierakonnale ettepaneku koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks. Enne valimisi teatasid küll mõlema partei esindajad, et nende koostöö võib osutuda võimatuks erimeelsuste tõttu maksupoliitika küsimustes. Kolmanda osapoolena soovib Keskerakond kaasata Rahvaliidu. (Interfax, 4.03)

Rahvaliit võttis vastu Res Publica ettepaneku koalitsiooni loomiseks. (Interfax, 5.03)

Reformierakonna juhatus otsustas alustada koalitsiooniläbirääkimisi Res Publicaga. (Interfax, 5.03)

Saksamaa ajakirjandus

Parlamendivalimiste järgsed koalitsiooniläbirääkimised Eestis tõotavad olla pikaajalised ja rasked, kuna valimistulemuste kohaselt ei olnud ühtki tugevat liidrit. Kaks suuremat parteid: Keskerakond ja Res Publica said hääli võrdselt. Res Publica parteijuht Parts välistas koalitsioonilepingusõlmimist Keskerakonnaga, kuna selle liider Savisaar on endine kommunistlik funktsionäär ja temale heidetakse suur korrumpeeritus ette. Poliitilised vastased nimetavad teda "balti Nixoniks" sarnase lindistusafääri korraldamise tõttu. (Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 4.03)

Rootsi ajakirjandus

Valimistel võidu saavutanud Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega ja poliitiliselt tundmatu suurus Res Publica Juhan Partsi juhtimisel on mõlemad olukorras, kus valitsuse moodustamise ülesanne võiks neile kuuluda. Ent kellest saab järgmine peaminister? Sellele küsimusele peab vastuse andma president Arnold Rüütel. (Erik Ohlson, Dagens Nyheter, 3.03)

Soome ajakirjandus

Eesti parlamendivalimistel kaalukeele positsiooni saanud peaminister Siim Kallase juhitud Reformierakond otsustas alustada koalitsiooniläbirääkimisi valimiste üllatusvõitja, parempopulistliku Res Publicaga. Reformierakonnale tegi pakkumise ka valimistel suurima arvu hääli saanud, tsentrist veidi vasakul olev Keskerakond, kuid paremliberaalne Reformierakond otsustas siiski Res Publica kasuks. Kallas soovis koalitsiooni kolmandaks osapooleks kolmandana kõige rohkem hääli saanud Rahvaliitu, kuid ka Isamaaliidu osalemine neljanda osapoolena pole välistatud. Siim Kallasele valmistab muret Res Publica kogenematus. Oma avalikus kirjas avaldas Kallas muret Res Publica kogenematute rahvaesindajate üle, kelle käitumine võib olla ettearvamatu. Kallasele teeb muret ka partei retoorika, mis sarnaneb 1930ndate aastate paremradikaalsete vapside omale. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 6.03)

Eesti sisepoliitilised olud on muutnud märkimisväärselt stabiilsemaks võrreldes 1990. aastate algupoolega, kus erakonnad alles kompisid oma piire ning valitsused vahetusid tihti. Erakondade enesemääramise protsess on veel pooleli, mille märgiks on vaevalt aasta vanuse Res Publica tõusmine valimisvõitjaks Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna kõrvale. Savisaar on Eesti poliitika ambitsioonikaim figuur, kelle isik jaotab kodanikud rangelt kahte leeri. Kuigi ta said valimistel kõige enim hääli, peetakse teda ka vahendeid mitte valivaks poliitiliseks mänguriks. Eesti kaasaegses poliitikas vasakpoolsed erakonnad läbi ei löö. Eestis loetakse Keskerakonda vasakpoolseks parteiks kuna erinevalt üldisest suunast hoolitseb Keskerakond ka vaeste, madalapalgaliste ja pensionäride eest. Reformierakond loeb ennast liberaalseks parteiks, muid majanduslikus mõttes on nende liberalism küllalt ameerikalikku laadi. Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuskoalitsiooni peeti kummaliseks, kuid see töötas väga hästi. Res Publica tõusis tundmatusest suureks üllatajaks juba sügisestel kohalikel valimistel. Tegemist on parempopulistliku parteiga, kes iseenda hinnangul pole ei populistlik ega ka parempoolne vaid esindab uut poliitikat. Selle juht Juhan Parts on endine riigikontrolör ning poliitiku kohta väga napisõnaline. Tundub et võti valitsuse moodustamiseks asub Siim Kallase käes, Kallasel on võimalus valida, kas jätkata koostööd Keskerakonnaga või tasuks moodustada pigem parempoolne koalitsioon. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.03)

Venemaa ajakirjandus

Eestis võib korduda 1999.a. variant, kui valimised võitnud Keskerakond jäi opositsiooni. Asjade sellise käigu teeb tõenäolisemaks keskerakondlase, Tallinna aselinnapea Vladimir Panoviga seotud rahapesuafäär. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 6.03)

KOMMENTAARID

Uudisteagentuurid

EÜRP esimees Jevgeni Tomberg kinnitas, et tema partei ebaõnnestumine Riigikogu valimistel ei olnud ootamatu. “seda võis oodata kehvade sotsioloogiliste küsitluste ning 2002. aastal toimunud kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste põhjal,” ütles Tomberg. (Interfax, 3.03)

Kuigi vene erakonnad ei pääsenud Riigikokku, võivad eesti erakondade vene rahvusest liikmed luua vene saadikutegrupi. (Interfax, 5.03)

Venemaa Välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko ütles, et Riigikogu valimiste tulemused ei ole Moskva jaoks ootamatud. Hinnates valimistulemusi, ei saa jätta arvesse võtmata, et “märkimisväärne osa Eesti alalistest elanikest on “mittekodanikud” ja seetõttu on nad ilma jäetud valimisõigusest.” Venemaa VM rõhutab, et Moskva on valmis tegema koostööd “ükskõik millise Eesti võimukoalitsiooniga, sidudes suhete arengu venekeelse elanikkonna probleemide lahendamisega ning tulevase valitsuse valmidusega teha koostööd mõlemapoolsetest sõjalis-poliitilistest, kaubandus-majanduslikest jt. huvidest lähtudes.” (RIA Novosti, Interfax, 3.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti Keskerakonna liidrit Edgar Savisaart süüdistatakse uutes korruptsioonitegudes. Keskerakonna juhile heidetakse ette osalemist Tallinna Keskturu kahtlastes erastamistoimingutes. Keskerakonnale ennustati 30%list edu parlamendivalimistel. Nüüd on aga vähetõenäoline, et keegi sõlmib Savisaarega koalitsioonilepingu. Savisaar töötas juba nõukogude ajal kõrgematel ametikohtadel. See räägib sellest, et ta pole vabanenud nõukogude ajal kivistunud mõtteviisist ja "vanade struktuuride" tegutsemisstiilist. (FAZ, 3.03)

Res Publica edu põhjuseks on see, et valimiskampaania jooksul pani partei suurt rõhku senise poliitika ja poliitikute töö laitmisele. Juhan Parts peab oma parteid pigem konservatiivseks kui liberaalseks. Partsi juhitud valitsuse peamisteks rõhuasetusvaldkondadeks saab uutel tehnoloogiatel ja uuendustel põhinev majanduspoliitika, elukvaliteedi tõstmine ning võitlus kasvava kuritegevuse ja korruptsiooniga. Partsi pretensiooniks oli seejuures see, et just tema saab Eesti probleeme ja mureküsimusi lahendada, hoidus samas ebarealistlike eesmärkide nimetamast. (FAZ, 4.03)

Endistes sotsialistlikes ja postkommunistlikes riikides võib jälgida uut valimiskampaania trendi: lubatakse igasugust ja laiahaardelist võitlust korruptsiooni vastu avalikus sektoris, kuna nende riikide kodanikud igatsevad aususe järele poliitikas. Res Publica on selle trendi taibanud ja võitnud ligi neljandiku valijate häältest. Seega kopeerisid Res Publica juhid Leedu presidendi Paksase ja Varssavi linnapea Kachzynski edu toonud valimiskampaania põhimõtted. (Süddeutsche Zeitung, 4.03)

Eestis toimunud valimiskampaania ajal arutlusküsimuste hulka ei kuulunud need küsimused, mis puudutavad ELi, selle laienemist ja Eesti lõimingut ELi, kuid just need küsimused on üsna tähtsad kui meenutada, et poole aasta pärast ELi kuulumise küsimus läheb referendumile. Kõik parlamenti pääsenud parteid on ELi poolt, kuid parima valimistulemuse saavutanud Keskerakonna ja Rahvaliidu hoiakud on skeptilisemad kui parempoolsete kaotaja-parteide omad. Reformierakonna kehv valimistulemus ei ole kindlasti boonuseks Kallase ja Ojulandi tingimusteta toetusele USAle. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 4.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti uue parlamendi valimistel 2. märtsil osales 58% hääleõiguslikest kodanikest ning Res Publica suhteliselt suur edu oli tõenduseks soovist värske ja nõukogude pärandist rikkumata poliitika järele. Samas andis suur hulk valijaskonnast oma hääle ka endistele koalitsioonipartneritele Keskerakonnale ja Reformierakonnale – valides seega stabiilse majandusliku ja poliitilise arengu, millega endist koalitsiooni seostatakse. Uuel valitsusel seisab ees kohustus viia lõpule liitumine ELi ja NATOga. (Le Monde, 2.03)

Rootsi ajakirjandus

Tallinna Keskturu erastamise ümber tekkinud skandaali vari langeb ka Keskerakonna esimehe Edgar savisaare peale; ta näib olevat olnud isiklikult selle segase, ent kriminaalse looga seotud. Eesti valijad võivad protestida Savisaare enda vastu, ning kuna valimiste uustulnuk Res Publica on vandunud leppimatuse nimel kiritegevuse vastu, on valijatel ka konkreetne valikuvõimalus. Eesti peaks ükskord ja korralikult tegema poliitikas toa korda, leiab artikli autor. (Tiina Meri, Dagens Nyheter, 2.03)

Taani ajakirjandus

President Arnold Rüütlil on peaministri kandidaatide osas valida korrumpeerunud reformkommunisti, läbiproovimata uustulnuka ja poliitilise väikevenna vahel. Selliselt võib iseloomustada vastavalt Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, Res Publica juhti Juhan Partsi ja kolmandaks enim hääli saanud Reformierakonna juhti ning praeguse valitsuse peaministrit Siim Kallast. Kuid sellise keerulise valiku olemasolu on iseenesest põhjus rõõmustamiseks - Eesti poliitiline maastik on korrastunud selliselt, et enam ei ole kandvaks rõhutatult rahvuslikud loosungid või hirm selle ees, et võiks Venemaa kohese rünnata. Valimiste keskmeks olid hoopis tavalised igavad teemad - majandus, maksud ja sotsiaalsed probleemid. (Jørgen Staun, Politiken, 4.03)

Norra ajakirjandus

Eesti valimised võitis küll hiljuti loodud Res Publica, ent kellele antakse valitsuse moodustamise ülesanne, on endiselt üpris selgusetu. Hoolimata sellest teadmatusest on üks kindel - Eesti jätkab lääneliku poliitika elluviimist, Brüssel sihina silme ees. (Henrik Width, Aftenposten, 4.03)

Soome ajakirjandus

Eesti üldvalimisi iseloomustas ebastabiilsuse jätkumine. Eestis pole Lääne-Euroopalikult tüüpilisi suhteliselt püsivaid poliitilisi hoiakuid. Parteide maastik on pidevas muutumises. Uusi parteisid sünnib tihti otsekui tühjalt kohalt. Võidud ja kaotused on valimistel suured Samad tendentsid on iseloomulikud ka teistele Ida-Euroopa uutele demokraatiatele, kuid Eestis pole need takistanud kiiret ühiskondlikku arengut. Eesti valimisaktiivsus oli alla 60%, mis annab selge pildi sellest, kui vähe rahval poliitikasse usku on. Valimiste suurvõitja ning üllataja oli uuserakond Res Publica, kes sai neljandiku valijate häältest. Samapalju sai ka Keskerakond, kuid nende jaoks oli see oodatust vähem ning erakonnale suureks pettumuseks. Kolmanda koha sai Reformierakond, kes oli samuti neil valimistel üks võitjatest, teiseks võitjaks oli Rahvaliit, kes esindab Eesti uuskapitalismile jalgu jäänud maapiirkondi. Palju oma valijatest kaotasid nii Isamaaliit kui ka Mõõdukad. (Juhtkiri, Suomenmaa, 4.03)

Res Publica sööst raketina Eesti poliitikataevasse sai võimalikuks seetõttu, et suur osa hääletajatest otsib üha uusi, endisest usaldusväärsemaid nägusid. Samale põhimõttele tugines Läti praeguse valitsuspartei võit nende sügisel toimunud parlamendivalimistel. Eestis mõjutavad hääletajaid veel siiani mälestused nõukogude ajast ning isegi teatav hirm. Sel talvel, kui Keskerakondlasest siseminister kaitses nõukogude ajal kohtunikuna langetatud otsuseid poliitilises kohtuprotsessis, siis tugevnesid kõikide peas mälestused nõukogude ajast. Ka nendel valimistel mõjutas tulemusi Eesti suhe oma minevikuga. Esile ei tõusnud sotsiaalsed probleemid, nagu narkootikumid või töötus, ega ka liitumine ELiga. Edasi aga tuleb ka Res Publica uutel nägudel suurendusklaasi alla minna nii nagu teistelgi poliitikutel. Saab näha, kuidas see neil õnnestub. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 4.03)

Eesti valimiskampaaniat iseloomustab ülim kommertslikkus. Ametliku info kohaselt on kõik erakonnad kokku valimiste peale kulutanud üle 100 miljoni krooni, teiste andmete kohaselt aga sama palju raha, kui Soome parteid enne Soome parlamendivalimisi. Ent Eestis on viis korda vähem hääletajaid, kui Soomes ning valimisreklaamile pole mingeid piiranguid, raha eest saab osta ükskõik millist reklaami. Suurimad erakonnad tellisid endale ka laulud, mille tegemisse kaasati tuntuimad muusikud ja luuletajad. Kõigil kuuel suuremal erakonnal oli teisi erakondi naeruvääristavad telereklaamid. Näiteks reformierakonna reklaamiklipis käib jõuluvana lastelt kinke ära korjamas, sellega vihjatakse Keskerakonna ettepanekule seda sisse astmeline tulumaks. Keskerakond seevastu kasutas peaminister reformierakondlasest peaminister Kallase palka näitena demonstreerimaks, kuidas astmeline suurendab kõikide palgasaajate tulusid, kaotajateks jäävad vaid peaminister ja teised tema palganumbriga võrdset palka saavad. (Mart Ummelas, Kaleva, 1.03)

Leedu ajakirjandus

Balti riikides toimunud valimiste võiduretsept on järgmine: tuleb asutada uus partei, mis jutlustab võitlust korruptsiooni vastu ja nõuab korda, omab hea reputatsiooniga liidrit, tutvustab ennast kui võimuringkondadele vastalist erakonda ja kombineerida seda kõike hästi koostatud populistlike loosungitega. Ajaleht jõuab Res Publica ja Paksase valimiskampaaniat analüüsides tulemuseni, et mõlemad on koostatud täpselt sama stsenaariumi järgi. Põhjus - reformide tee on kujunenud paljude inimeste jaoks tõeliselt valuliseks, seetõttu loodavad paljud jätkuvalt päästva ime saabumist. Sellised tendentsid pole iseloomulikud siiski mitte ainult Balti riikides, vaid on kohaldatavad kogu postkommunistlikule ruumile tervikuna. (Juhtkiri, Lietuvos Rytas, 6.03)

Venemaa ajakirjandus

Vene parteide lüüasaamine annab tunnistust "vene" vähemuse elu paranemisest. On vale öelda, et valimistel ei saanud osaleda 1/3 elanikkonnast, sest 120 tuhat neist on vene kodanikud, kes on oma valiku mitteosalemise kasuks teinud, enamus 170 000 kodakondsuseta isikust ei soovi erinevail põhjustel kodakondsust saada: nii pole neil vaja teenida armees, Venemaale on kergem viisat saada jne. (Boriss Volhonski, Kommersant, 4.03)

Vene parteid ei pääsenud Riigikokku. Ära toodud J.Tombergi põhjendus:" meie valimiskampaania oli 40 korda odavam", RTRi arvates on peamisteks põhjusteks ühtsuse puudumine ja valimisõiguse puudumine 200 000l venekeelsel elanikul. (RTR/Vesti, 3.03)

Venelaste seas puudus ühtsus, parteide ridu laastasid skandaalid, osa venelasi läks üle eesti parteidesse. Vene parteid on täiesti iseseisvusetud, elades siiani NLis, orienteerudes täiesti Venemaale, Moskvale. (Andrei Demenkov, Rossiiskaja Gaseta, 4.03)

Ülevaade valimistulemustest ning vene parteide lüüasaamisest. Lisatud ka Toomas Alatalu kommentaar: Eesti kaotab, kui valitsuse moodustavad parempoolsed. Eesti ühiskonnas on lõhe nii venelaste ja eestlaste vahel kui eestlaste endi vahel (rikas ja vaene Eesti). (Dmitri Suslov, Nezavisimaja Gazeta, 4.03)

Artiklis analüüsitakse, miks ikkagi vene parteidel nii halvasti läks: esiteks, venekeelsed parteid ei olnud ühtsed, vaid jagasid omavahel laskmata karu nahka, teiseks, venekeelsed parteid ei suutnud koostada valimisprogrammi, millega meelitada potentsiaalseid valijaid, kolmandaks ei suutnud nad oma potentsiaalsetele valijatele anda retsepti jäämaks ellu tänapäeva Eesti riigi tingimustes. Ainsaks lahendusteeks pakub artikkel ühendada vene parteid järgmistel valimistel ühiseks blokiks ning koostada programm, mis huvitaks nende potentsiaalseid valijaid. See programm ei peaks keskenduma vene 'algupära' säilitamise ideele, vaid seda, mida nõutakse venelastelt Eestis - õppima elama kaasaegses riigis, mis kohe-kohe liitub ELi ja NATOga. Seega peavad vene parteid mõtlema eelkõige vene vähemuse integreerumisprobleemidele Eesti majandus- ja poliitikaruumi. (Ilja Preobrazhenski, Politcom.ru, 3.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee