Nädal välismeedias: 24. veebruar – 2. märts 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Lithuania moved to amend its referendum law in order to make it easier to secure a "yes" vote in a plebiscite pencilled in for May. Under the amendment presented to the parliament, which could be adopted in a matter of days, a simple majority of those turning out to vote would be needed in order to win the referendum. At the moment at least one third of registered voters would have to vote in favour, meaning a low turnout could scupper the referendum. (Afp, 24.02)

Hungary has launched a massive campaign to drum up public support for the country's planned accession to the EU in 2004 ahead of a referendum on membership on April 12. The campaign features giant posters, television spots, direct mail, telephone hotlines, Internet sites, specialised newspaper articles and has politicians touring the country to answer questions. (Afp, 24.02)

EC President Romano Prodi urged Hungarians to turn out in full force for an April referendum on EU membership, warning complacency could derail the unification of Europe. Hungarians are scheduled to cast ballots on joining the 15-nation bloc of wealthier European nations on April 12 with opinion polls currently showing strong support in favour of accession at around 70 percent. (Reuters, 27.02)

Croatia, the former Yugoslav republic which lodged its bid to join the EU last week, voiced confidence it would have met the membership criteria by the end of 2006. "For all we know today, all we do and all we estimate, Croatia can be ready to become an EU member at the end of 2006," Minister for European Integration Neven Mimica told. However, Mimica stressed this did not mean Croatia's negotiations on EU membership would be concluded by then. (Afp, 25.02)

Spain voiced support for Croatia's application for membership in the EU, /.../ pledging to help the Balkans country in the process of approaching the bloc. "We fully support this idea," of Croatia's bid to join the EU, visiting Spanish State Secretary for European Affairs, Ramon de Miguel Egea, told journalists. (Afp, 27.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaatamata Horvaatia majanduse edusammudele (kasv 4%, inflatsioon 2,2%), tuleb tal näidata suurt inimõiguste-alast ja poliitilist arengut, enne kui liitumiskõnelused ELiga saavad üldse alata. Ühe ELi diplomaadi sõnul peaks Horvaatia liitumistaotlust sisse andes andma üle ka mõned sõjakurjategijad. Samamoodi tuleb Horvaatial koos naaberriikidega teha tööd, et tõsta piirkonna stabiilsust, korraldada ümber oma partisaniriigi meedia ja lubada tagasi nelja-aastase kodusõja jooksul riigist põgenenud serblased. Horvaatia eesmärk on saada ELi liikmeks 2007. aastal koos Rumeenia ja Bulgaariaga. Kui liitumisläbirääkimised kulgeksid edukalt kasvataks see laienemine EL riikide arvu 28ni. Türgi ja veel lmõned riigid jääksid veel kannatamatult ELi servale kibelema. (Rory Watson, The Times, 22.02)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The body drafting an EU constitution faces a key test as it struggles to meet a tight deadline to finish its work, after over 1,000 amendments were tabled to initial proposals. An impending war on Iraq is also likely to complicate matters, adding further political strains to the task of working out how to manage a bloc set to expand from 15 to 25 members next year. The Convention on the Future of Europe is due to meet Thursday and Friday for its latest session under an increasingly tight deadline to end its work before an EU summit in Greece on June 20. (Afp, 26.02)

Spain and Britain proposed that the head of the EU's Brussels executive commission be appointed by EU government chiefs under a future EU constitution currently under preparation. In a joint contribution to a Convention on the Future of Europe published after talks between Prime Ministers Tony Blair and Jose Maria Aznar, the two countries said they envisioned a twin EU presidency. (Afp, 28.02)

USA ajakirjandus

Põhiseaduse kirjutamine võib olla lihtne või see võib kujuneda lootusetuks sasipuntraks. Esimesel puhul on inimestel selge arusaam sellest, kuhu teel ollakse ja mida tahetakse riigi võimu piiramiseks kokku leppida. Teisel juhul rõhutavad erinevate huvidega rühmad "õigusi", mida nad tahavad tingimata kõigi seaduste emasse sisse panna. Euroopa sobib praegu teise kategooriasse. Euroopa tulevikukonvendile esitatud põhiseadusliku lepingu kavale esitati 1040 parandusettepanekut. See seab ohtu konvendi töö lõpetamise juuniks. Põhiseaduse valmimise tähtaega tuleb edasi lükata ja mitte ainult parandusettepanekute pärast. Järgmisel aastal ühinevad ELiga kümme riiki. Arvestades, et nende liikmelisus on sama hästi kui kindel, oleks juba lihtsalt viisakas nad ära oodata ja mitte panna nad fait accompli ette. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 27.02)

Iraagi tõttu on USA, Prantsusmaa ja Saksamaa suhted madalseisu jõudnud. Meeleavaldused Euroopas ohustavad valitsusi, mis on USA poliitikat toetanud. Nüüd pakub Venemaa president Putin end Euroopa ja USA vahemeheks. Mida võib järgmiseks oodata? Kannatajate hulgas on ka Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kelle ELiga liitumise soov on saanud löögi pärast seda, kui Vilniuse 10nena tuntud rühm julges USAd toetada. Järgnenud Chiraci suupruukimine põhjustas teises pooles arusaadavalt suure solvumise. Olles saanud välja NLi surve alt avastavad nad nüüd, et prantslased ja sakslased kirjutavad ette, mida nad peavad ELi nimel tegema. ELiga liituvad riigid, kellel seisavad liitumise asjus ees rahvaküsitlused, on end avastanud olukorras, et nad on USA ja ELi vahepeal nagu haamri ja alasi vahel. Lisaks on NATOs puhkenud sisetüli, mis tekitab küsimuse, kas NATO ikka on usaldusväärne. Ida-euroopa riikide diplomaadid kasutavad Washingtonis küll talitsetud keelt, aga räägivad hiiglaslikult murest, et nad tahavad toetada USAd ja ei salli Husseini totalitaarsust, aga ei taha ka kahjustada oma tulevikku Euroopas. (Helle Dale, The Washington Times, 26.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Kolmest Iraagi kriisi tõttu segadustesse paisatud organisatsioonist - ÜRO, NATO ja EL - on viimane kõige haavatavam, kuna Iraagi küsimuse taga on mitmekülgsed eriarvamused. Need pole üksnes poliitilised, vaid ka majanduslikud. Eriarvamuste ja usaldamatuse tõttu võib laienenud EL lõhki käriseda - mida Prantsusmaa küll ka kardab, kuid jätteb siiski endale õiguse otsustada, milliseid reegleid ise järgida. Euroopa mitte ei põimu aina tihedamini, vaid vajub aina rohkem laiali. ELil on eduks vaja poliitilist ja majanduslikku paindlikkust. See aga võib nõuda maavärinat. (Rosemary Righter, The Times, 25.02)

Mõtlematult öeldud ähvardustega tegi Prantsusmaa president Jacques Chirac "uue Euroopa" loomiseks rohkem kui Donald Rumsfeld oleks iial võinud loota. Reaktsioonide järgi otsustades andis Chiraci väljapurse soovitule vastupidise tulemuse - uus Euroopa leidis ühise eesmärgi, mis sest, et see sündis vajadusest kaitsta ennast ja toetada Ameerikat. Küsimus pole isegi niivõrd selles, et uues Euroopas tajutakse Ameerikat demokraatia kaitsjana - väärtus, mida tal mujal Euroopas pole. Küsimus on ka selles, et mitmel pool Ida-Euroopas arvatakse, et Prantsusmaa ja eriti Saksamaa on jätnud täitmata lubadused olla sillaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. (Robin Gedye, The Daily Telegraph, 22.02)

Euroopa tulevikukonvendil tuleb varsti tegeleda oluliste küsimustega: kuidas jagada võim EL institutsioonide vahel ja kuidas nad poliitiliselt vastutavaks teha. Eriarvamused on siin möödapääsmatud. Ainus mõistlik tee on vaadata antud küsimust pikemaajalises väljavaates. Uut põhiseaduslikku lepingut ei tehta pärast praegust pika aja jooksul. Tõenäoliselt on ELil tulevikus praegusest tugevam kontroll välispoliitika, sisemise julgeoleku ja tõenäoliselt ka kaitsepoliitika üle. Seda tahab valdav enamus ELi kodanikke. Sellise võimu loomulik koondumiskoht on EK. Välis-ja kaitsepoliitika on aga nii olulised ülesanded, et neid ei saa jätta bürokraatiale. Seega on põhiküsimus, kuidas panna komisjon vastutama. Mitmete poolt- ja vastuargumentide kaalumise tulemusena on kompromiss Komisjoni president, kelle valiks EP. (Guido Tabellini, Charles Wyplosz, Financial Times, 26.02)

ELi püüdlus luua täisväärtuslik põhiseadus on parandusettepanekute laviini tõttu raskustesse sattunud. Kõige suurem tõrge tuleb ELiga liituvate riikide poolt, keda ärritab ka Chiraci raevukas rünnak nende USAd toetava seisukoha pihta. Kuus liitujat nõuavad, et põhiseadusliku lepingu arutamine valitsuste poolt lükataks edasi, kuni ka nemad on liitunud. See näitab selget soovi, et ka nende häält võetaks kuulda. Ja arutelu ühe elutähtsa valdkonna üle - kuidas peaks EL maailma-areenil esinema - on määramatult edasi lükatud, kuna lahkarvamused Husseini ümber on ühise välispoliitika naljanumbriks teinud. "See kõik on lihtsalt liiga raske," ütles üks diplomaat. Konvendi president Giscard d'Estaing, kelle arvates kestab kirjutatav põhiseaduslik leping pool sajandit, rõhutab, et töö on võimalik tähtajaks lõpetada. Konvendi liikmed ja vaatlejad on aga üsna veendunud, et konvent, mis on juba aasta jagu koos käinud, peab kauem töötama. (Ian Black, The Guardian, 27.02)

Saksamaa ajakirjandus

Vaatamata Kreeka kõikidele püüdlustele sundida Euroopat rääkima "ühist keelt" ei jõudnud ELi valitsusjuhid kokkuleppele ühise positsiooni osas, mis puudutab Iraagi konflikti. Lõhestunud Euroopa näitas "enesepurukskiskumise" näidendit kogu maailmale. Oli võimalik ette arvata, millise stsenaariumi järgi see toimuma hakkab. Kuid jääb lootus, et olukord Euroopas võib normaliseeruda, ja see sõltub enamjaolt kahest härrasmehest: Blairist, kes pidanuks kuulama avalikkuse arvamust kodus ning ÜRO soovitusi rohkem aktsepteerima ja Schröderist, kes peaks olema konsekventsemaks ning järgima Prantsuse positsiooni Iraagi küsimustes. (Christian Wernicke, Die Welt, 17.02)

Kantsler Kohli välispoliitiline nõunik Joachim Bitterlich ütles oma interjuus, et Saksamaa kaotab oma positsioone Euroopas juba alates 1998. aastast. Mis puudutab Prantsusmaad, siis see on vaieldamatu Euroopa liider. Olenevalt olukorrast, eriti siis, kui Prantsusmaa rahvuslikud huvid peavad olema tagatud, hakkab Prantsusmaa jälgima just seda välispoliitilist joont, mis kuulub tema rahvuslike prioriteetide hulka. Prantslaste vetole Julgeolekunõukogus ei saa sel juhul loota. Bitterlich lisas veel, et Euroopa ühine tulevik sõltub eeskätt Prantsusmaa ja Saksamaa maneerist edastada fakte ja just sel viisil, et keegi ei oleks otsustamisprotsessist välja arvatud. (Die Welt, 18.02)

ELi tippkohtumisel püüti saavutada liidu riikide vahelist kokkulepet Iraagi suhtes ning ühtlustada seega liikmesmaade poliitikat, mis puudutab võimalikku sõjaväelist operatsiooni Iraagis. 13 tunni jooksul püüti taas ehitada silda nn "Vana" ja "uue" Euroopa riikide vahel. 13 tunni pikkune istung andis ka oma kaua oodatud tulemuse: kompromissi küsimuses, kas Türgi saab kaitseabi NATO liitlaste poolt. (Katja Ridderbusch, Andreas Middel, Die Welt, 18.02)

EKi president Romano Prodi on pettunud selles, et tulevased ELi liikmesriigid ei ole veel mõistnud, mis organisatsiooniga tegu on. EL on rohkem kui majanduslik ühendus. Chirac ütles tippkohtumise ajal, et "see, kes valib Ameerika-lähedase välispoliitilise suuna ELi partneritega kooskõlastamata, käitub vastutustundetult". (Michael Stabenow, FAZ, 19.02)

ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika volinikuks saanud endine NATO peasekretär Xavier Solana püüdis eelmise nädala jooksul veenda ELi liikmesmaade juhte konsensuse saavutamiseks. Tema meelest ei ole arvamuste erinevused liikmesriikide vahel nii sügavad nagu näida võib. Tänu 17. veebruaril vastuvõetud otsusele võib loota, et tulevikus loodava ELi välisministri ametikoht hakkab tähendama midagi enamat kui ainult imposantsust. (Andreas Middel, Die Welt, 19.02)

Arvatavasti valitseb Rheini riikides arusaam, et just need riigid ongi kontinentaalriigid, teised eurooplased peavad aga vait olema. Kui ühise Euroopa idee hakkab baseeruma sellisel arogantsusel, kaotavad paljud eurooplased usalduse üle-euroopaliku projekti kandejõulisuse suhtes, kuna võrdõiguslikkuse printsiip võib saada kahjustatud. (Jaques Schuster, Die Welt, 19.02)

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhid vastasid Chirac'i etteheidetele öeldes, et "tõeline partnerlus tähendab seda, et kõigil on ühesugused õigused oma seisukohtade tutvustamise korral" ja "emotsioonid on poliitikute jaoks üsna kehvad nõustajad" (Michael Bergius, Frankfurter Rundschau, 19.02)

Milles on probleem, et ELi arengus viimasel ajal ei lähe kõik nii libedasti? Vastuseks võib olla see, et ettekujutus Euroopa integratsioonist ei tiivusta enam eurooplasi. Mõningaid euro-entusiaste veel leidub, ent mõnedes Euroopa riikides tuleb ka pisut vaenulikkust ette. Eurooplastel on juba oma valuuta, on selge, et see on üsna oluline, kuid kuidagi võõras asi. Euroopa vastandab ennast Ameerikale püüdes vastata enam murettekitavatele küsimustele, mis puudutavad eelkõige Euroopa identiteeti ja selle kujunemist. Üks on selge: "pole aus tugevdada ehitist nimega Euroopa antiameerikalike tunnetega". (Ralf Dahrendorf, Süddeutsche Zeitung, 21.02)

Jacques Chirac unistab ühinenud ja tugevast Euroopast, mis oleks võrdseks ja tasakaaluvaks jõuks USA suhtes. "Ajaloolise väljakutse" realiseerimisel loodab Prantsusmaa Saksamaa toetusele. Tony Blairil on Euroopa tulevikust teistsugune ettekujutus. Tema soovib tõmmata Euroopa valitsused enda ja USA leeri. Käesoleva võimumängu võtmemotiiviks polegi Euroopa, vaid maailmakorra idee, mida kontrollituks multilateraalsed institutsioonid. Prantsusmaa jaoks on see ÜRO, milles Chirac näeb ainsat võimalust piirata USA võimu ilmutamist. (Hans-Hagen Bremer, Frankfurter Rundschau, 25.02)

EL vajab hädasti välisministrit, kes esindaks ELi rahvusvahelisel tasandil. Ilmnenud lahknevused liikmesriikide vahel seoses Iraagi-konfliktiga ei oleks pidanud põhjustama pessimismi. Nimelt kujunenud olukorrast lähtudes tuleb suurema motivatsiooniga püüdelda Euroopa ühise välispoliitika kujundamisele. (FAZ, 26.02)

ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu soovib Prantsusmaa mängida maailma poliitikas esimest viiulit. Juba praegu palub Prantsusmaa ameeriklastelt kinnituse selle kohta, et Prantsusmaa ettevõtted saaksid peale sõda osaleda Iraagi majanduse taastamises saadud litsentside alusel. (Michael Stürmer, Die Welt, 26.02)

Gerhard Schröderi strateegia tulevaste ELi liikmesriikide suhtes on selline: anda idaeurooplastele mõista, et EL tagab nende julgeoleku edasiviiva integratsiooni kaudu ning see hõlmab ka teisi valdkondi peale sõjaväelise kaitse. Teisalt tunnevad ELi asutajaliikmed vastutust ühtekuuluvuse osas ning on võimelised osa võtta ühistegevuses. (Thomas Hanke, Financial Times Deutschland, 27.02)

Jacques Chirac, keda hakati nimetama Euroopa keisriks, arvab, et ainult tema suudab päästa maailma sõjalisest kriisist tuginedes Prantsusmaa ajaloolisele kogemusele. Tema käitumises on tunda degolilikke jooni: panna Prantsusmaad koos Saksamaaga võrdväärsele positsioonile USAga maailma suurriikide hulgas: jõuproovist George W. Bushiga peaks EList saama maailma suurvõim. (Romain Leick, Bernhard Zand, Der Spiegel, 27.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iraagi kriis segab Euroopa tulevikukonvendi tööd, ning on kahtlane, kas konvent juuni lõpuks Euroopa põhiseaduse väljatöötamisega ühele poole saab. Eriti mures on ELi kandidaatriigid, kes kardavad, et sellises olukorras koosatud põhiseadus saab olema vigane ja nende huvidega mittearvestav. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 25.02)

Euroopa ühtsus ei toimi vaatamata ühiselt vastu võetud otsustele. Suurbritannia välisminister Jack Straw teatas Brüsselisse ELi välisministrite tippkohtumisele saabudes sõjakalt, et Suurbritannia ühineb koheselt ÜRO JN teise resolutsiooniga. Sama otsekohene oli Hispaania välisminister Ana Palacio, kuna Prantsusmaa ja Saksamaa on säilitanud oma endise sõjavastase tooni. (Jean Quatremer, Libération, 25.02)

Kui juba enne Chiraci avaldust oli kandidaatriikide hulgas levinud arvamus, et neid ei võeta ELis võrdväärsete partneritena, siis Chiraci kriitika vaid suurendas euroskeptikute ridasid neis riikides. Iraagi kriisi puhul seisavad kandidaatriigid raske dilemma ees. USAd mitte toetades oleks nad tolle pool "reeturiteks" tembeldatud. Nüüd peavad neid äraandjateks Saksamaa ja Prantsusmaa. Chirac aga jättis Ida-Euroopa valikuid kritiseerides ära märkimata tõsiaja, et EL ei koosne vaid Saksamaast ja Prantsusmaast. See on tõendiks, et ELil on veel käia pikka tee oma ideaali - liikmete võrdsuse - suunas. (Jiri Pehe, Libération, 25.02; Saksamaa ajakirjandus: Die Welt, 25.02; Austria ajakirjandus: Der Standard, 21.02)

Euroopa tulevikukonvendi poolt visandatava ELi põhiseaduse kohale on koondumas mustad pilved. Praegust töötempot ja eriarvamusi arvestades on kahtlane, et põhiseaduse tekst juuniks valmis saab. (Jean Quatremer, Libération, 27.02)

Küsimus Jumalast tekitab Euroopa tulevikukonvendile endiselt probleeme. Valéry Giscard d'Estaingi otsus jätte ELi põhiseaduses religioonile viitamata ei meeldi paljudele. Jumala häälekate partisanide hulgas ei ole mitte ainult konservatiivid, vaid ka näiteks mitmed poola sotsialistid. (Jean Quatremer, Libération, 28.02)

Praegune Euroopa on mitmes mõttes isegi lõhenenum kui enne Berliini müüri langemist ning kõige rohkem kannatavad seeläbi taas just Ida-Euroopa riigid. (Milan Kucan, Libération, 28.02)

Üle tuhande parandusettepaneku esimesele 16nele ELi konstitutsiooni peatükile sunnib kahtlema, kas Euroopa tulevikukonvent konstitutsiooni visandamisega juuni lõpuks valmis saab. Ometi on Valéry Giscard d'Estaing optimistlik, pidades lahenduseks "töörütmi tõstmist." (Jean Quatremer, Libération, 01.03; Saksamaa ajakirjandus: Süddeutsche Zeitung, 27.02)

Euroopa tulevikukonvent soovib vaatamata Iraagi kriisile juuniks ELi konstitutsiooni esialgse tekstiga valmis saada. Valéry Giscard d'Estaing on veendunud, et eurooplased "ei resigneeru." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 01.03)

Soome ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi päevakavas on hetkel kaks väga olulist küsimust, esiteks kas ELi tuleks kutsuda riikide liiduks ning kas religiooni küsimus peaks saama osaks praegu arutluse all olevast põhiseaduslikust lepingust. Ka Soome esindajad on selles küsimuses kaheks jagunenud. Religiooni küsimus on aga eriti delikaatne, kuna paljude meelest muudaks viitamine kristlusele ELi kristlikuks klubiks. Eriti valusalt puudutaks see Türgit sest seal on suurem osa elanikkonnast moslemid. Usu rolli ELis kaitses aga kiivalt Itaalia asepeaminister Gianfranco Fini, kes ütles, et “Euroopa pärandi juured on judaismis ja kristluses ning et me ei saa eraldada oma väärtushinnanguid oma religioossest pärandist”. Konvendi president Giscard d'Estaing pole kuigivõrd huvitatud religiooni segamisest põhiseaduslikku lepingusse. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.02)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Prantsusmaa ajakirjandus

Bruce Jackson, keda peetakse nn V10 kirja tegelikuks autoriks, väidab, et "Brüsselis ja Pariisis on inimesi, kes arvavad, et isiklikku arvamust ei tohi omada, kui pole Bismarckilt või Talleyrandilt luba küsitud." (Mirel Bran, Le Monde, 27.02)

Iraagi kriis on lõhestanud Euroopa, jagades selle "euroopalikuks" ja "ameerikalikuks." Sellise lõhenemise esmaseks ohvriks Euroopa tulevikukonvent, ning konvendi ühe peamise eesmärgi saavutamine - ELi välisministri institutsiooni loomine - muutub järjest keerulisemaks. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 02.03)

Austria ajakirjandus

Prantsusmaa välispoliitiliseks käitumismotiiviks on "euroopaliku" Euroopa loomine, vastandades selle "atlantilise" Euroopa mudelile, kuhu kuuluvad Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugal, Taani ja Ida-Euroopa kandidaatriigid. Euroopa identiteedi kujunemine ei pea toimuma Washingtoni kaudu. ELi liikmelisusega kaasneb solidaarsuse põhimõte; vastasel juhul ei pea kandidaatriike imestama panema see asjaolu, et saksa avalikkus pidurdab ELi laienemise rahastamist. (Reinhold Smonig, Die Presse, 18.02)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa võitleb viisavabaduse eest ELiga: Brüsselis toimuvad Venemaa ja ELi läbirääkimised tagasivõtmise lepingu üle. Euroopa ametnikud viitavad sellele, et alles pärast nimetatud lepingu sõlmimist võib tõsisemalt rääkida viisavabaduse läbirääkimiste alustamisest Venemaa ja ELi riikide vahel. Viisvabadust mõjutab aga eelkõige poolte poliitiline tahe ning psühholoogiline valmisolek sellise radikaalse sammu astumiseks. Kommenteerivad Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov ning Venemaa esinduse ELi juures asejuht Andrei Avetisjan. (Svetlana Babajeva, Natalja Ratiani, Izvestija, 28.02)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

British PM Tony Blair and his Swedish counterpart Göran Persson urged the EU to set common goals for renewable energy so it can account for 12 percent of the bloc's total energy production by 2010. In an article contributed to Sweden's influential daily Dagens Nyheter, Blair and Persson said they had written to the European Commission and the Greek EU presidency to demand that the issue be discussed at an EU summit in Brussels on March 21. (Afp, 25.02)

Britain and Portugal said they will recommend at an upcoming EU summit that Brussels set up a task force to fight growing unemployment in the 15-member bloc. The proposal, to be made in March by British PM Tony Blair and Portuguese counterpart Jose Manuel Durao Barroso in a joint declaration to the European Council, was published by Portuguese daily Publico. (Afp, 26.02)

Rootsi ajakirjandus

Peaministrid Tony Blair ja Göran Persson nõuavad avalikkusele esitatud ühises kirjas, et taastuva energia tootmine ELis peaks seitsme aasta jooksul kahekordistuma. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid seadma eneste jaoks eesmärgid, mida nad 2010ndaks aastaks saavutada soovivad. Samuti on ELis tarvis välja töötada keskkonnasõbralike sõidukite klassifitseerimissüsteem enne aastat 2005. Bioloogilise kütuse kasutamine peab kasvama ning nn kasvuhoonegaaside hulk peab vähenema sellest hoolimata, et liiklustihedus ELis kasvab jätkuvalt. Blair ja Persson leiavad, et on vaja vastu võtta konkreetseid otsuseid. See loob aluse uudsele lähenemisele, loob uusi töökohti ja aitab kaasa majanduse kasvule. (Göran Persson, Tony Blair, Dagens Nyheter, 25.02)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO's future Baltic members host the alliance's Secretary General George Robertson, as the finishing touches are put to membership documents due for signature next month. Robertson, paying his first visit since NATO leaders invited seven ex-communist nations to join at a summit in November in Prague, is due to visit Lithuania and Latvia during this stay. He will visit Estonia later in March. (Afp, 26.02)

NATO peasekretär George Robertson saabub 27. veebruaril Vilniusse ühepäevasele visiidile. Robertson kohtub Leedu presidendi Rolandas Paksasega, Seimi esimehe Arturas Paulauskasega ning peaministri Algirdas Brazauskasega. Kohtumistel arutatakse Leedu ettevalmistusi NATOga ühinemiseks, rahvusvahelist olukorda ning Iraagi kriisi. (Interfax, 24.02)

NATO peasekretär George Robertson ütles Läti Seimi liikmetele, et Läti seisukoht Iraagi küsimuses ei mõjuta NATO laienemislepingu ratifitseerimist. (Interfax, 28.02)

One month ahead of a referendum in Slovenia on NATO membership, public support for joining the alliance plunged in February by seven points to 37 percent, according to a poll. The number of opponents to NATO membership slipped three points to 36 percent while undecideds jumped to 27 percent from 17 percent in January. (Afp, 24.02)

Finnish support for membership in the NATO has plunged from 24 percent in January to 15 percent in February, according to a poll. Security policy experts attributed the drop primarily to the possibility of a war in Iraq. (Afp, 25.02)

Eesti valitsus otsustas, et NATOle saadetakse kiri, milles Eesti teatab valmisolekust sõlmida liitumisleping ja täita võetud kohustusi. (Interfax, 25.02)

Venemaa ja NATO eksperdid asuvad Brüsselis NATO peakorteris välja töötama Vene-NATO Nõukogu raames 2003. aastal vastu võetud plaanide täideviimise mehhanismi. (Interfax, 26.02)

USA ajakirjandus

Teisest Maailmasõjast alates on USA globaalset poliitikat toetanud püsiv hulk ameeriklasi. 1945 arvas 71% ameeriklastest, et kõige parem oleks, kui "me osaleme maailma asjades aktiivselt." 2002 arvas seda ikka 71% ameeriklasi. See toetus aga ei ole ette määratud, ta võib närbuda. Omaette tõmbumisest kaotaksid ka sakslased, belglased, hiinlased ja isegi prantslased. Maailmas alahinnatakse USA tagasilöögi ohtu. Ameeriklastele ei meeldi oma poegi ja tütreid ohtu seada ainult selleks, et teenida ära nn liitlaste põlastust. Kuigi USA ei ihale impeeriumi, püüdleb ta välispoliitika maailmas majandusliku ja poliitilise korra edendamise suunas. USA samastab oma huvid nende laiemate eesmärkidega. Ükski riik (ega blokk, nagu EL või ÜRO) ei suuda seejuures asendada seda, mida pakub praegu USA. (Robert J Samuelson, The Washington Post, 26.02)

Valges majas oli äsja kahe suure strateegilise partneri, USA ja Bulgaaria, tipptasemel kohtumine. Bulgaaria? Saddami kättesaamiseks on Bushi administratsioon maailma segi pööranud. Meie uued parimad sõbrad on need, kelle eest me varem oma parimaid sõpru kaitsesime. Külma sõja ajal kaitsesime Vana Maailma Kurjuse impreeriumi eest. Nüüd embame endisi nõukogude bloki riike liitlastena, kes kaitseksid meid endiste armude Prantsusmaa ja Saksamaa mahhinatsioonide eest ÜRO Julgeolekunõukogus. Diplomaatilistes ringkondades kutsutakse meie uusi Ida-Euroopa liitlasi kuivalt "Bushi Varssavi Paktiks". Kas Prantsusmaa asendamine Bulgaariaga on hea vahetus? Bulgaarlased olid Venemaa ees nii orjameelsed, et tahtsid aastal 1960 saada NLi 16ndaks vabariigiks. Avis Bohlen, endine USA Prantsusmaa saatkonna nr. 2 ja saadik Sofias 1990ndate lõpus, nimetab Bulgaariat "väga sisukaks väikeseks riigiks", mis on teinud palju enda parandamiseks. Bohlen suhtub kahtlusega Bushi administratsiooni vihahoogudesse vanade liitlaste suhtes. "Välispoliitikat ei saa rajada solvangutele", ütleb ta. Aga arvab ka, et Bulgaariast saab hea liitlane: "nad on matemaatikas ja teaduses väga head ning neil on kuulsad veinid". Nii et meil ei olegi lõpeks prantsuse veine vaja. (Maureen Dowd, The New York Times, 26.02)

Mõni nädal tagasi käis läbi Poola kuulujutt: USA võib mõned oma sõjaväebaasid Saksamaalt Poolasse tuua. Poolas tekkinud entusiasm oli nii suur, et USA välisministeerium pidi eitama igasuguste "ametlike läbirääkimiste" olemasolu. Sellel nädalal algasid kuulujutud uuesti. Ent seekord ei lükka keegi neid ümber. Selline mõte on juba mõnda aega ringi tiirelnud. Rohkem kui üks Pentagoni kõrge ametnik on viimastel aastatel märkinud, et Saksamaa baasid on üsna kaugel Lähis-Idast, mis on astunud põhilise võimaliku kokkupõrke allikana NLi asemele. Ka on Saksamaa baase kallis ülal pidada. Ida-Euroopas on kõik seevastu odavam, baase saaks ümber korraldada, et seal saaks viibida suurem hulk inimesi lühema aja jooksul ja Euroopa kagunurk on ühtlasi Pärsia lahele palju lähemal. Küsimus on tegelikult selles, kas tegu on millegi enama kui psühholoogilise sõjaga. On kõlanud arvamused, et Pentagon tahab Saksamaa juhtkonnale parajalt kätte maksta või lausa Saksamaa majanduse purustada. Sellised arvamused on valed. Kuigi läheb veel kaua, enne kui USA hülgab kõik oma Saksamaa baasid, on piisavalt logistilisi põhjuseid, mis üksusi liigutada või vähemalt nende äraviimist õigustada. Selle mõju Ida-Euroopale oleks hiiglaslik. Need on riigid, kelle juhid on USA diplomaatia eest oma pea pakule pannud, riskides isegi ELi iikmelisusega. Mis oleks veel parem viis selle hüvitamiseks? (Anne Applebaum, The Washington Post, 26.02)

Bushi kummaline sõda Iraagi vastu on nüüdseks kestnud kauem kui 1939-40 kummaline sõda. Iga viivitatud kuuga on tugevnenud vastuseis USA Iraaki tungimise kavale. Viis, kuidas Bushi administratsioon sõjakampaaniat ajab, on Lääne-Euroopa avalikus arvamuses tekitanud tõelise ameerika-vastasuse, mis läheb sügavamale kui ühes küsimuses eriarvamusel olemine. See ebakindlus, mida äriringkonnad vihkavad, on lämmatanud varem oodatud maailmamajanduse tervenemise. Bushi nõuandjad ei paista olevat seda märganud. USA kummaline sõda kahjustab rahvusvahelist majandust, põhilisi rahvusvahelisi julgeoleku ja poliitilisi organisatsioone ja seda, mis on USA tõsiseltvõetavuse mainest veel järel. (William Pfaff, International Herald Tribune, 27.02)

Ameerika meelitab uue Iraagi-teemalise resolutsiooni tarvis üheksa Julgeolekunõukogu hääle kokkusaamiseks Kameruni, Guineat ja Angolat. Olukorra absurdsus peegeldab ÜRO enda absurdsust. Guinea on väga tore koht, aga aegade algusest kuni ÜRO leiutamiseni pole olnud mingit tähtsust selles, mida arvab väike, jõuetu ja kõrvaline riik temast tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvast kokkupõrkest. Ka praegu ei loe see midagi, välja arvatud ÜRO imedemaal, kus lähevad arvesse ka Guinea, Kamerun ja Angola. Ainult veidi vähem absurdne on, et USA-l tuleb saada Prantsusmaa nõusolek. Prantsusmaa püüab olla suurriik, mida ta pole olnud enam 50 aastat. Koht Julgeolekunõukogus anti Pariisile selleks, et säilitada kujutelm kangelaslikust Hitleri-vastasest liitlasest Prantsusmaast, mitte riigist, mis alistus ja tegi Hitleriga koostööd. (Charles Krauthammer, The Washington Post, 28.02)

Pärast kogu Prantsusmaa Iraagi sõja vastaste pingutuste motiivide analüüsi tundub, et Prantsusmaa püüab tõestada oma "asjakohasust", et president Jacques Chirac tahab "jäädvustada ennast ajaloos", et Prantsusmaa tahab olla Ameerikat tasakaalustav jõud, mis võtab sisse enda arvates õige koha Euroopa eesotsas. Kus on aga Prantsusmaal jõud "uuele Euroopale" ja Bushi koalitsioonile vastu hakkamiseks? Robert Kagan ütleks, et seda polegi. Sellisell juhul oleksime me tunnistajaks lihtsale häbematusele. Prantsusmaal aga võib-olla midagi, mis trumpab üle nii NATO kui, vajaduse korral, ka ELi - või laseb prantslastel vähemalt sedaviisi arvata. See "miski" on sügav ja siduv suhe moslemi-Araabia maailmaga. Ajaloolase Bat Ye'ori järgi algas kõik 1973.a. naftakriisiga, mil Euroopa sõlmis Prantsusmaa eestvedamisel Araabia Liigaga tehingu: Euroopale nafta ja turud ning Araabia maailmale vastutasuks Iisraeli-vastane poliitika. Kokkuleppe eesmärk on Euroopa ja moslemi-Araabia maailma sidumine Ameerika isoleerimiseks. Selline lugu seletaks ka Ida-Euroopa riikide asumise USA poolele. Kokkuleppe sõlmimise ajal olid nad NL võimu all ning Euro-Araabia dialoog nendeni ei ulatunud (Diana West, The Washington Times, 28.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa Iraagi küsimuses avaldunud USA-vastase seisukoha taga on põhimõtteliselt väljakutse maailmakorrale, mis on kehtinud külma sõja lõpust möödunud ligikaudu kümne aasta jooksul. Jacques Chirac on tõstnud lipu, mille ümber ta ootab koonduvat suurt osa maailmast. Lipukiri pole niivõrd Ameerika-vastasus, kuivõrd mitte-Ameerikalikkus. See sümboliseerib usku, et ühepooluseline maailm on ohtlik. Maailm vajab veel teist telge, mis läheb juhuslikult just läbi Elysee palee. Ameerika toetajatel tuleb arvestada piinarikka tõsiasjaga, et tegemist pole mitte tavalise ameerikafoobide hulgaga, vaid laialdase Euroopa avaliku arvamusega. Kui aga võrrelda USA hegemooniat maailmas teiste telgedega: Prantsusmaa poolest oleks Kuveit ikka veel Iraagi 19. provints. Saksamaa praegune arusaam ülemaailmsest juhirollist seisneb kõigest lahtiütlemises. Venemaa? Kõige parem on ilmselt küsida idaeurooplaste või tšetšeenide käest, mida nad arvavad Moskvast kui Washingtoni tasakaalustavast teljest. (Gerard Baker, Financial Times, 27.02)

Toetus Jacques Chiraci diplomaatilisele sõjale Washingtoniga tundub tema toetajate hulgas murenevat: poliitikud ja ajalehed on väljendanud muret kahepoolsete suhete kahjustamise pihta. Chiraci enda parteis püüab aina suurem hulk inimesi teda veenda mitte kasutama ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigust. Avalik toetus Chiraci seisukohale ulatub aga ikka taevani ja mitte ei saa ennustada, mida ta järgmiseks ette võtab. (Philip Delves Broughton, The Daily Telegraph, 28.02)

George W. Bushi administratsioon, nagu ka Bill Clintoni oma, surub Euroopa liitlastele peale, et need tõstaksid kaitsekulutusi ja rajaksid omaenda kaitsevõimsuse. USA kulutab praegu kaitseotstarbel kolm korda rohkem kui kogu Euroopa ning kaitsekulutused kasvavad 2007 aastani 10% aastas. Pinnapealselt järgivad mõned Euroopa riigid USA eeskuju, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa tõstavad kaitsekulutusi, aga külma sõja järgne rahumeeleolu, Iraagi kriisist tingitud majanduslik ebakindlus, majandusraskused ja avalikkuse vastuseis sõjale teevad tõsiste kavatsuste väljavaate ähmaseks. USA hegemoonia kasv sunnib Euroopa sõjatööstusettevõtteid keskenduma USA pakkumistele või arvestama lõpuks USA firmade poolt ülesostmisega. Euroopa suutmatus kujundada ühist kaitsepoliitikat ja tugevamat sõjalist jõudu ei jäta neile teist valikut. (David Gow, The Guardian, 28.02)

Saksamaa ajakirjandus

Peamiseks lahkarvamuste tekke põhjuseks trans-atlantilises kontekstis on ameeriklaste ja eurooplaste erinevad hoiakud ühiskondliku heaolu mudeli suhtes. Eurooplaste huviks on ELi printsiipide ülekandmine teistele maailma regioonidele, s.o. uue missiooni juurutamine erinevates maailma paikades, mis põhineb üksnes "igavese rahu avastamise motiividel". Ameerikas kui maailma peamises võimus nähakse ohtu uuele Euroopa idealismile, mis kokkuvõttes võib seada küsimärgi alla Euroopa projekti kandevõimelisuse. (Jaques Schuster, Die Welt, 15.02)

Maailma viimaste nädalate sündmuste keerises selginesid mõnede Euroopa riikide huvid ja välispoliitilised prioriteedid. Lisaks Berliin-Pariisi teljele tuli mõni aeg hiljem esile ka Berliin-Pariis-Moskva telg, kusjuures Moskva on ainuke USAd toetavate vaadetega telje osaliige. On võimalik, et säärases olukorras on Prantsusmaal ja ka Saksamaal kõige kehvemad šansid saada Euroopa ühise välispoliitika kujundajateks ning säilitada oma autoriteedipositsioone Euroopas (eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas). Seega on soovitav mitte vastandada Euroopat USAle. (Aleksandr Rahr, Die Welt, 17.02)

NATO alliansi olemasolu on sama tähtis tänapäeval nii nagu 1949. aastalgi. Tõsi küll, NATO sees on kuulda erinevaid lahkhelide ja arusaamatuste hääli, kuid alliansi vajalikkus tänapäeval on äärmiselt suur. Seepärast tuleb nii ruttu kui võimalik tegelda NATO "ümberehitustöödega " ja alguse peab tegema Saksamaa. Realistlikust vaatevinklist lähtudes võib mainida ka veel seda, et USA rolli Euroopas on raske üle hinnata. Euroopa julgeolekust ei saa rääkida juhul, kui kaasas ei ole nii tugevat liitlast nagu USA. (Klaus Naumann, Die Welt, 16.02)

NATO tuli konsensusele küsimuses, mille puhul ei oleks pidanud olema mingeid väärmõistmisi ega teisi arvamusi. See, mida NATOs arutati moodustabki alliansi põhimõtet: solidaarsust juhul, kui üks partneritest on ohus. Kompromiss NATOs on samas ka ELi jaoks šanss ja väljakutse. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 18.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatamata USA püüdlustele kontrollida maailma, on tal mitu nõrkust. Neist olulisim on suur välisvõlg. Teiseks on ilmne, et ka niivõrd ülivõimsa tehnoloogia abil ei suuda 280 miljonit ameeriklast täielikult ja kauakestvalt domineerida 6 miljardi maailmakodaniku üle. USA näeb maailma mustvalgena, kus alati on olemas kurat - vaenlane, kelle vastu võidelda. (Jean-Pierre Chevènement, Le Figaro, 25.02)

USA on asunud diplomaatilist survet avaldama Hiinale, mis on Iraagi küsimuses sama meelt Prantsusmaa ja Saksamaaga. Paraku lahkus Colin Powell 24. veebruaril Pekingist suuremate tulemusteta. (Frédéric Bobin, Le Monde, 26.02)

Briti eurominister Denis MacShane väidab usutluses ajalehele Le Monde, et Tony Blair ei jäta Ameerika kunagi üksi võitluses türanni vastu. ÜRO usaldusväärsusele ei oleks löögiks mitte USA ja Suurbritannia otsus alustada sõjategevust Iraagi vastu ka juhul kui Julgeolekunõukogu ei peaks seda heaks kiitma, vaid pigem tõsiasi, et ÜRO on kümmekond aastat Saddam Husseini tegemisetele läbi sõrmede vaadanud. (Laurent Zecchini, Le Monde, 26.02)

Iraagi ja Põhja-Korea küsimuse lahendamine on USA jaoks erineva raskusega. Kuigi suurem osa tähelepanust on praegu Iraagil, on Põhja-Korea kriisi lahendamine tegelikult isegi keerulisem ja ohtlikum. Iraaki ei toeta otseselt ükski riik, ent Põhja-Korea taga seisab Hiina, kes on vastu Koreade ühendamisele. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 26.02)

Usutluses ajalehele Le Monde väidab Itaalia välisminister Franco Frattini, et Itaalia abi sõja korral Iraagi vastu oleks eelkõige logistiline, võimaldades kasutada sõjaväebaase Itaalia territooriumil. (François Bonnet, Marie-Claude Decamps, Le Monde, 27.02)

Mida tahab Jacques Chirac vastandades end nõnda aktiivselt Bushile ja USAle? Kas rõhutada "Euroopa olemasolu," taaselustada "gaullistilikud unlemad" või lihtsalt segada politiilise mängu karate? Pariisi taotlused jäävad senini segasteks. (Jacques Amalric, Libération, 27.02)

Venemaa ajakirjandus

NATO asepeasekretär ja NATO-Venemaa nõukogu spetsiaalse raketitõrje alase töögrupi esimees Robert Bell kirjutab raketinduse ajaloost ning raketid kui kaasaja ja tuleviku ohud, Venemaa ja NATO koostööst ühistes strateegilistes küsimustes. NATO-Venemaa nõukogu raketitõrje alase koostöö peamine eesmärk on Venemaa ja NATO raketitõrjesüsteemide erinevate tasemete kokkusobivuse analüüs ja hinnang, samuti praktilise koostöö aktiveerimisvõimaluste uurimine, s.h ühised õppused. Spetsiaalsel töögrupil on juba välja töötatud ajutine tööprogramm, milles on kindlaks määratud tähtajad ja täpselt sõnastatud eesmärgid. Töö lihtsustamiseks on raketitõrje koostöö jagatud viide valdkonda: terminoloogia ühildamine, eksperimentaalne raketitõrje kontseptsioon, ühine operatsioonikontseptsioon, ettevalmistus ja õppused, raketitõrjesüsteemid ja nende võimalused. (Robert Bell, Krasnaja Zvezda, 27.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia goes to the polls to vote in a new government to lead the small Baltic country to membership of the EU and NATO. Although the economy is growing at around six per cent and the country's foreign policy goals of EU and NATO membership are close at hand, the rule of the two governing coalition parties may come to an end as a new, unpredictable political force is entering national politics. Latest opinion polls that while the centre-left Centre Party, one of the two coalition partners, enjoys a lead with 27 percent, it is being chased by newcomer Res Publica at 16 percent. (Afp, 28.02, 2.03)

Eestis on riigipüha – tähistatakse iseseisva riigi loomise 85. aastapäeva. (RIA Novosti, Interfax, 24.02)

Eesti Vabariigi 85. aastapäeva tähistamise üritusel ütles president Arnold Rüütel, et üha süvenevad sotsiaalsed probleemid on Eesti kiire arengu hind. (Interfax, 24.02)

Venemaa patriarh Aleksius II avaldas Eesti president Arnold Rüütlile Iseseisvuspäeva puhul saadetud õnnitluses lootust, et “kõik vabariigi õigeusklikud omandavad võrdsed õigused, sealhulgas ka õiguse kirikuvarale.” (RIA Novosti, 24.02)

Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts hindab kõrgelt riigi kaitsejõudude arengut. Samal ajal tuleb kaitsejõududel aastaks 2008 arendada välja kaitseväe operatiivstruktuur nõutava tasemeni, tagades Eesti sujuva ühinemise NATO-ga ning Eesti kaitsejõudude iseseisva kaitsevõimekuse, sõnas kaitseväe juhataja. (RIA Novosti, Interfax, 24.02)

Eestis algas Riigikogu valimiste eelhääletus. (Interfax, 24.02)

Kolm organisatsiooni, mis ühendavad endisi Eesti poliitvange, kutsusid üles valimistel mitte hääletama ekskommunistide poolt. (Interfax, 26.02)

President Arnold Rüütel ei välista, et annab valitsuse moodustamise õiguse erakonnale, kes ei kogu valimistel enim hääli. (Interfax, 26.02)

Eesti peaminister Siim Kallas leiab, et Eestis on palju inimesi, kes kardavad Venemaad kritiseerida. (Interfax, 23.02)

Riigikogu pikendas kohalike omavalitsuste volitusi kolmelt aastalt neljale. (RIA Novosti, Interfax, 25.02)

Riigikogu kinnitas erakorralisel istungil riigikontrolöriks Mihkel Oviiri. (Interfax, 25.02)

märtsil jõustub Eestis seadus, mis lihtsustab märgtavalt riigis illegaalselt viibivate välismaalaste väljasaatmist. (Interfax, 1.03)

Eestis on 26.02-28.02 mitteametlikul visiidil Venemaa Riigiduuma delegatsioon, mida juhib asespiiker Ljubov Sliska. Kavas on kohtumised vene kaasmaalaste organisatsioonidega ning arutatakse EÜVRP ja “Ühtse Venemaa” koostöö arenguperspektiive. (Interfax, 25.02, RIA Novosti, 26.02)

Venemaa Riigiduuma esimehe esimene asetäitja Ljubov Sliska teatas, et venekeelse elanikkonna kodakondsuse probleemi lahendamisel tuleb teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Nõukoguga. “Üheskoos suudame selle probleemi “surnud punktist” liigutada, “ütles Sliska. (Interfax, 26.02)

Ljubov Sliska hindab kõrgelt Tallinna ja Moskva suhteid valitsuste tasemel. (RIA Novosti, 28.02)

Faktumi küsitluse tulemuste kohaselt soovib peaaegu kolmandik eestlasi, et Siim Kallas jätkaks peaministrina ka pärast Riigikogu valimisi. (Interfax, 25.02)

Ariko Marketingi poolt läbi viidud küsitluse tulemuste kohaselt leiavad Eesti elanikud, et elu muutub paremaks juhul, kui valimised võidab Res Publica. (Interfax, 1.03)

Rohkem kui 200 kalurit viisid valitsuse ja keskkonnaministeeriumi hoonete ees läbi valitsuse kalanduspoliitika vastu suunatud protestimiitingu. (Interfax, 27.02)

Vene Erakond Eestis korraldas USA saatkonna ees kavandatava Iraagi sõja vastase miitingu. VEE andmetele osales miitingul 100 inimest. (Interfax, 27.02)

Saksamaa ajakirjandus

Balti riik ei soovi Iraagi pinnal tekkinud eriarvamuste tõttu rikkuda oma suhteid ei USA ega ELiga. "Oleme alati tahtnud Euroopasse kuuluda ", ütleb Tiina Intelmann, Eesti Välisministeeriumist, "isegi siis, kui 50 aasta jooksul oli see meile tõkestatud". Niisiis, Eesti on riik sügavate Euroopa kultuurijuurtega ja tugeva euroopaliku identiteediga. Seepärast see on ootamatu, et hakati vastandama "uut " ja "vana" Euroopat ning "vana" Euroopa kaldub õpetama teistele vait olema. "USA ja Euroopa vaheline konfliktolukord on viimane, mida me endale soovida saame", sõnas kaitseminister Sven Mikser. " Baltlased soovivad olla nii USA kui ka ELi parimad sõbrad", kommenteerib Andres Kasekamp, Välispoliitika Instituudi juht. "Kui parimad sõbrad tülitsevad, satud ka sina kimbatusse" Vilniuse-grupi avaldusest sai Eesti president Arnold Rüütel teada ajalehtede kaudu. "Oli kohane näidata, kus me oleme", arvab Intelmann. "Grupis tegutsemine on efektiivsem kui seda teha üksinda". Toonitakse samas, et vastasel juhul Eestit oleks võinud identifitseerida Venemaa vasallriigina, kes ei saa vanadest sõltuvustest lahti saada. Kaitseministri sõnul ei vaja Eesti teist OSCEd ning Tiina Intelmanni arvates tähendab NATO eestlastele eelkõige Washingtoni lepingu artiklit nr 5. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Eesti valimiste peamiseks teemaks on tõusnud erinevad tulumaksusüsteemi reformikavad. Keskerakond sooviks sisse viia astmelise tulumaksu, seevastu Reformierakond soovib säilitada praeguse süsteemi, ent alandada maksumäära praeguselt 26%lt 20%le. Tundmatu suurus nendel valimistel on aga Res Publica, kelle valimisprogramm kuulutab täisleppimatust kuritegevuse vastu. Samas on neil ka venekeelsele elanikkonnale midagi pakkuda - nimelt tahavad nad kaotada keelenõude kodakondsuse taotlemisel. (Erik Ohlson, Dagens Nyheter, 28.02)

Soome ajakirjandus

Tallinna tänavatel on plakatid, kus ühe vuntsidega härra ja teise prillidega härrasmehe vahel on punane süda ja selle all kiri, hääleta Reformierakonda ja saad jälle Savisaare. Vuntsidega mees on Eesti peaminister Siim Kallas paremliberaalsest reformierakonnast ja prillidega härra on Tallinna linnapea Edgar Savisaar vasakpoolsest Keskerakonnast. Plakat kuulub aga nende mõlema partei suurimale konkurendile - Res Publicale. Reklaamis on sellevõrra tõtt, et pühapäeval peetavate valimiste tulemus on täiesti ettearvamatu. Kindel tundub olevat vaid Savisaare juhitud Keskerakonna võit. Hoolimata meedias avalikustatud skandaalidest on partei populaarsus olnud vankumatu. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 28.02)

Riigikogu suurim partei ning valimiseelsete arvamusküsitluste liider Keskerakond on just enne pühapäeval peetavaid parlamendivalimisi langenud avalikkuse kriitilise tähelepanu alla Muuhulgas on ka mitmed eesti haritlased ja avaliku elu tegelased varjamatult Keskerakonda kritiseerinud. Muret teeb eelkõige aasta tagasi peale endise koalitsiooni lagunemist valitsuse moodustanud Keskerakonna viis võimu kasutada. Kirjanik Kaur Kender kirjutas nii eestikeelses Päevalehes kui ka venekeelses Estonijas ja Molodjož Estonijas "Ärge hääletage Keskerakonna poolt! Hääletage Eesti vabaduse poolt!". Kender ise ei kandideeri valimistel ega ole ka ühegi partei liige. Ajaleht Postimees ning Kanal 2 ja TV 3 keeldusid Kenderi üleskutseid avaldamast, Kenderi sõnul hirmust kohtusse kaebamise ees. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 2.03)

Enne pühapäevaseid parlamendivalimisi on Eesti Keskerakonda raputanud mitmed skandaalid, mis tõenäoliselt ei jäta mõjutamata ka valimistulemusi. Arvamusküsitlusi juhtiv partei üritab oma mainet kaitsta süüdistades oma vastaseid au haavamises ja meediat poliitilises tellimuses. Esimene skandaal puudutab Tallinna Politsei peakorterit, praegune on väga kehvas seisus. Kuid uue maja ehitamise asemel sõlmis Tallina politseiprefekt Kalle Laanet rendilepingu Kalevi Kommivabrikuga ning Oliver Kruuda, üks Kalevi suuromanikest, on omakorda üks Keskerakonna suurimaid sponsoreid. Selle nädala Äripäev kirjutas aga sellest, kuidas perekond Savisaarte arveid on tasunud ärimees Leonid Apanaski. Savisaar on Äripäeva kohtusse kaevanud, nõudes ajalehelt vabandamist ning miljon krooni kahjutasu au haavamise eest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 1.03)

Kuigi Eesti taasiseseisvus ametlikult 20 augustil 1991, tähistatakse riigi iseseisvuspäeva sellegipoolest 24. veebruaril. Eesti Soome suursaadiku Matti Maasika sõnul pole Eesti mingil hetkel lakanud olemast kuna riigi okupeerimine oli ebaseaduslik. Maasikas kinnitas, et 50 aastat kestnud okupatsioon pole muutnud eestlaste iseseisvuse tunnet. Maasika sõnul rahva alistamine pigem veel tugevdas vabadusejanu. Praeguseks on iseseisvust avalikult tähistatud juba 12 aastat. Seljataga on nõukogude aeg ning ees ELi periood. Mõni võibki Eesti minevikku arvesse võttes avaldada imestust selle üle, miks riik ühest liidust kohe teise liitu läheb. Maasikas rõhutab aga, et on siin on oluline vahe. ELi läheme me vabatahtlikult. Iseseisev Eesti saab langetada omaenda valikuid. (Kirsi Sulkala, Hämeen Sanomat, 24.02)

TTÜs algab korvpallimatš. Üliõpilased mängivad meeskonna vastu, kellel kõigil on seljas särk kirjaga "Juhan Parts peaministriks". Üks mängijates on loomulikult Parts ise, üks valimiste favoriite. Parts pani kevadel maha Riigikontrolöri ameti ning läks poliitikasse, saades Res Publica esimeheks. Paljudel Res Publica nimekirjas kandideerijatel on sarnane taust, nad on vanast ajast tuntud teistelt elualadelt, kuid mitte poliitikast ning nüüd ühendab neid partei, mis lubab uut poliitikat ja korda. Sügisel sai Res Publica kohalikesse omavalitsustesse, nendelt valimistelt on oodata õige mitut kohta parlamendis. Enne mängu algust loetles Parts, mida tähendab uus poliitika: "Uus poliitika tähendab vastutust, osalemist, keskendumist kodanikele ning tulevikku vaatamist." Uue partei liikmete hulgas on ka mitmeid endisi teiste partei liikmeid ning isegi paar endise kommunistliku partei liiget. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 28.02)

Venemaa ajakirjandus

Peaminister Siim Kallase poolt EV 85. aastapäeva puhul peetud kõnest. Siim Kallas taunis selles neid, kes uhkelt ja julgelt kritiseerivad USAd, samal ajal kui vaid üksikud ja siiski harva, kirjutavad kriitilisi artikleid Venemaa kohta. (Kommersant, 26.02)

Eesti Vabariigi 85. aastapäevale pühendatud ning vene lugejale Eesti välispoliitilisi prioriteete selgitav artikkel Eesti suursaadiku sulest. (Karin Jaani, Kommersant, 25.02)

Pikem intervjuu Jevgeni Tombergiga teemal 'Meil on veel palju mittekodanikke: juttu elust Eestis, valimistest, katsed likvideerida vene poliitika (ja seda isegi ELi ja NATOsse astumise eel), venekeelsest haridusest Eestis, Eesti-Vene suhetest, NATOga liitumisest ja sellest tulenevatest muudatustest ühiskonnas ning lühidalt ka olukorrast Iraagi ümber. (Krasnaja Zvezda, 26.02)

Venemaa Riigiduuma saadik Aleksandr Nevzorov teatas intervjuus Rosbaltile, et mingeid vajalikke kvalitatiivseid muudatusi pärast Riigikogu valimisi Eestis ilmselt ei toimu. Valimised Eestis ei erine märgatavalt valimistest Venemaal. (Pskov.ru, 26.02)

Intervjuu Venemaa Riigiduuma saadiku Vladimir Nikitiniga küüditajate kohtuprotsesside teemal. Ilmselgelt ignoreeritakse nendel kohtuprotsessidel rahvusvahelist õigust, tegemist on puhtalt poliitiliste protsessidega. Veteranidele esitatud süüdistused sisaldavad suures osas vaid oletusi, paljude juristide arvates puuduvad materjalides juriidilised tõendid, mille alusel saaks süüd tõestada. Kaasmaalaste huvisid tuleb kaitsta ning selleks on näiteks Venemaa Välisministeerium osutanud süüdistatavatele igakülgset õigusabi. (A. Aleksejev, Pskovskaja Pravda, 11.02)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Konvergentsaruannete kohaselt, mis olid läbi viidud Deka Converging Europe Indicator'i poolt, on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas väljakujunenud edukate riikide kvartett, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Sloveenia ja Leedu, s.t. nendel riikidel on võimalik esimestena kandidaatriikide seas astuda Euroopa Ühisvaluuta Uniooni juba 2007. aastal. (Dietmar Hornung, FAZ, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Balti riikide majandus on arenenud üllatavalt võimsalt hoolimata ülemaailmsetest majandusraskustest. Selle kohta annab kinnitust Föreningsbankeni Östersjörapport (Läänemere raport). Eestis majandus kasvas 2002. aastal 1,8% enam kui seda Föreningskbanken oli esialgselt ennustanud, ja realselt kasvas SKP ligi 6%. Ka käesolevaks ja tulevaks aastaks on väljavaated head. Inflatsioon on kontrolli all ning majapidamiste reaalseid sissetulekud kasvavad. Üldine madal laenutase on julgustab inimesi ka kulutus- ja elamuasemelaene välja võtma. (Reet Waikla, Dagens Industri, 26.02)

Varia

Uudisteagentuurid

A Maltese registered tanker and a Norwegian containership collided near Estonian waters, but neither was badly damaged and there was no oil leak or pollution, the Baltic News Service said. (Afp, 25.02)

Šveitsi ajakirjandus

Eesti on palju kordi tsiteeritud näide selle kohta, kui edukalt võib toimuda üleminek plaanmajanduselt turumajandusele. Kuid vaatamata keskaegse pealinna viimasel ajal tekkinud rohketele modernsetele klaasist ja alumiiniumist ehitatud hoonetele, on paarisaja kilomeetri kaugusel veel selliseid kohti, kus üksiti püütakse võidelda nõukogude aja pärandiga. Samas toimub siin ka võitlus narkomaania levikuga, kuna Kirde-Eesti piirkonnas on madalaim noorte tööhõive määr riigis. (Neue Zürcher Zeitung, 19.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi saadab Eestisse relvi tuhandete sõdurite tarvis, sadu sõidukeid, laevu, radari- ja hospidalivarustust - kokku mitme miljardi Rootsi krooni väärtuses. Abi korras saadetakse eesti kaitseväele Rootsi armee reformimise ja väekontingendi vähendamise käigus üleliigseks jäänud vara. Eesti Piirivalve staabiülem Aare Evisalu sõnab: "See abi on meie jaoks oluline. See annab meile võimaluse kasutada oma ressursse muudes valdkondades. Samas, investeerib Rootsi ka enda julgeolekusse. " Rootsi toetab ka Balti riikide ohvitseride väljaõpet ja seeläbi aitab Eestil ette valmistuda ELi ja NATOga liitumiseks. (Jan Höglund, Göteborgs-Posten, 1.03)

Eesti politsei on veendunud, et 34-aastase rootslase vastu toimepandud röövmõrva asjaolud selguvad peagi. Röövmõrvale osutab asjaolu, et Umeåst pärit Jan-Ola Byströmi rahakott ja mobiiltelefon on senini leidmata. Politsei loodab turvakaamerate videosalvestistest leida rohkem informatsiooni selle kohta, kes võiks antud kuriteo taga olla. (Lena Lindehag, Expressen, 26.02, Svenska Dagbladet, 25.02)

Järelhüüdes Rootsi ühiskonnategelasele Ivo Ilistele toovad tema lähemad kaastöölised välja Ivo Iliste erakordset aktiivsust arengu- ja koostööabi korraldamisel Rootsis. Iliste oli ka kolonialismi uurija ja tema loengud sellel teemal olid kõrgelt hinnatud. Iliste ehk üheks olulisemaks saavutuseks võiks aga pidada väsimatud tõlketööd eesti kirjanduse vahendamisel Rootsi lugejatele. (Lennart Frick, Gunnar Rydström, Birgitta Östlund, Dagens Nyheter, 27.02)

Tihenev naftatransiidi liiklus Läänemerel ning käesoleva talve rasked jääolud on tõstatanud inimeste teadvusse laevaliikluse võimaliku keskkonda reostava mõju. Sellepärast soovivad paljud Soome, Rootsi ja ka Eesti valitsustegelased põhjalikult läbi vaadata laevatamise korda enne kui leiab aset mõni pöördumatute tagajärgedega katastroof. (Tiina Meri, Dagens Nyheter, 27.02)

Taani ajakirjandus

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Paul Hillieri juhatusel, andis seoses Eesti Vabariigi 85. juubeliga piduliku kontserti Taani Kuninglikus Raamatukogus. Kontserti käigus anti Taani endisele peaministrile, Poul Schlüterile üle Eesti kõrgeim riiklik autasu, ning asustati veel kahte Taani riigi alamat kahepoolsete suhete arendamise eest. Koori iseloomustades peab esile tooma nii põhjatult sügavaid basse kui ka taevakõrgeid soprane. Kontserdi kava veidi ehk üllatas kuulajaid, ent üldmulje oli ülimalt meeldiv. Esitati Pärdi, Kreegi, Tormise ja viie põhjamaise autori loomingut. (Søren H. Schauser, Berlingske Tidende, 26.02)

Soome ajakirjandus

Möödunud nädalal toimus tallinna vanalinnas julm röövmõrv, mille ohvriks langes 34-aastane rootslasest pereisa. Eesti lehtedes ei saanud juhtum samasugust tähelepanu nagu Rootsis. Kuid kuivõrd turvaline öine Tallinn siis tegelikkuses on? Politsei andmetel on kuritegevuse tase kahe viimase aasta jooksul langenud, samas on patrullpolitseinike ja traumapunktide kogemus teistsugune - vägivalda on üha rohkem. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 2.03)

Läti ajakirjandus

Eesti Vabariigi 85. aastapäeva puhul esitati Riias Suure Gildi laval väljapaistvate kaasaegsete Eesti heliloojate teoseid. Kontserdi programmis kõlasid Erkki-Sven Tüüri, Heino Elleri, Arvo Pärdi ja Eino Tambergi heliteosed. Kõige tähelepanuväärsemaks osutus aga maailmakuulsa, Eesti rahvusliku uhkuse ning lihtsalt suurepärase inimese Arvo Pärdi külaskäik. Riia publikule langes osaks suur au kuulda Pärdi mõningaid teoseid, mida esitatakse "mitte kõigile", näiteks Monaco printsessi Caroline'i palvel loodud "Cantique de degre's", mis pühendatud prints Rainier III 50ndale valitsusaastale. (Lada Garina, Vesti Segodnja, 22.02)

Venemaa ajakirjandus

Pihkva Kremlis avati Mare Piho fotonäitus "Eestlased Siberis: kolmanda aastatuhande künnisel". (Novosti Pskova, 21.02, Pskov.ru, 25.02)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil:
vmpress@vm.ee