Nädal välismeedias: 3. - 16. veebruar 2003
25.02.2003
EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika
IRAAGI KRIIS
"Kaheksa Kiri", "Vilniuse grupi" avaldus
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
The EU finished ironing out remaining problems with the 10 candidate countries paving the way for ratification of their accession treaty, diplomats said. The 15-nation EU and the mostly ex-communist candidates concluded marathon enlargement talks at a historic summit in Copenhagen last December, but some applicants had a few outstanding questions on the package agreed. (Afp, 5.02)
Even after the 10 countries join, they will be subject to "safeguard clauses" agreed in Copenhagen in a bid to ensure a smooth transition in the EU's biggest ever expansion. Such clauses were included in the EU's last wave of enlargement, when it took in Austria, Finland and Sweden in 1995. But this time they will be even tougher. From 2004 to 2007, the existing members will be able to invoke the safeguards if one of the entrants is deemed to be undermining the common market - identified as the free movement of people as well as goods. In other words, there can be no sudden influx of Poles to Germany or a deluge of shoddy goods from the less developed east. And the clauses could be extended beyond 2007 if required. (Reuters, 9.02)
Croatia will lodge its application to join the EU in Athens on February 18, FM Tonino Picula said Monday during a visit to Portugal. "I believe from the bottom of my heart that Croatia will be a member of the EU before the end of the decade," he said after a meeting with Portuguese counterpart Antonio Martins da Cruz. (Afp, 3.02)
Hungary gave strong backing to Croatia's intention to apply for EU membership and become a full-fledged member in a future enlargement wave of the European bloc, expected in 2007. "We are not only supporting Croatia to become an EU member sometime in the future, but we back it to become a full-fledged member in the next enlargement wave in 2007, along with Bulgaria and Romania," visiting Hungarian Foreign Minister Laszlo Kovacs told journalists. (Afp, 5.02)
Ukraina president Leonid Kutshma teatas, et kõik Ukraina riigiasutused ning diplomaadid peavad aktiviseerima tegevust teel ELi ning NATO liikmelisuse saavutamisele. (Interfax, 6.02)
Poland's finance ministry on Tuesday opened a special office to fight possible abuses of EU funds after it joins the bloc on May 1, 2004. "The day of its accession, Poland will be obliged to guarantee the same protection of the EU budget as of its own national budget," deputy finance minister Wieslaw Ciesielski told. (Afp, 11.02)
Croatia has postponed lodging its application for membership in the EU, scheduled for next week, as the EU has called an emergency summit over Iraq. (Afp, 11.02)
The Greek EU presidency invited the Union's 10 members-in-waiting and three candidate countries from central and eastern Europe to join an informal EU summit on Iraq scheduled to take place in Brussels on Monday. Greek foreign ministry spokesman Panos Beglitis told that the invited leaders would be consulted in "parallel meetings" on the sidelines of the EU summit. (Afp, 12.02)
The Polish parliament approved a bill to allow a June EU accession referendum to last two days, which the government says could help it win the vote. FM Wlodzimierz Cimoszewicz has said a two-day referendum would ensure a higher turnout, which is crucial for securing a "yes" vote. (Reuters, 13.02)
Denmark plans to protect its labour market from a potential influx of workers from EU candidate countries when they join the bloc is 2004, Danish Labour Minister Claus Hjort Frederiksen said. The Liberal-Conservative government's plans are similar to plans underway in Germany, Austria and Sweden, the minister told the daily Jyllands-Posten. The scheme could involve limiting access to certain sectors and tightening the requirements for residency permits. (Afp, 14.02)
Latvia's government will allocate 1.59 million euros (1.72 million dollars) in its 2003 budget to informing the public ahead of a referendum on EU accession, a finance ministry spokeswoman said. "This is the first time Latvia has allocated so much money to communication with the public before a referendum ... the EU is one of our biggest priorities," finance ministry spokeswoman Baiba Melnace told. Spending related to Latvia's NATO membership plans will also be raised to 110.7 million lats (176.27 million euros, 190.53 million dollars), bringing Latvia into conformity with a NATO guideline that members' defence spending should equal at least two percent of their gross domestic product (GDP), Melnace added. (Afp, 11.02)
Eesti valitsus peab arutama liitumislepingut ELiga, mis allkirjastatakse Ateenas 16.04. (Interfax, 13.02)
Eesti parlamendis toimub ELiga ühinemise teemaline arutelu. (RIA Novosti, 13.02)
Leedu valitsus kiitis heaks ELiga liitumislepingu projekti. (Interfax, 12.02)
ELi liitumisreferendumil Leedus võetakse ühinemisotsus vastu lihtsa häälteenamusega. (Interfax, 14.02)
Austria ajakirjandus
EPi president Pat Cox ütles oma intervjuus, et välispoliitiline vastasseis mõnede ELi ja kandidaatriikide vahel ei kujune niivõrd dramaatiliseks, et hakatakse pidurdama 2004.aasta maikuuks plaanitud ELi laienemist ida suunas. Tema sõnul on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid saavutanud head tulemused liitumisläbirääkimistes, seejuures on nad juba saanud nii moraalse kui ka poliitilise nõusoleku ELi poolt . (Der Standard, 12.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Võib juhtuda, et kümme uut ELi liiget ei saa kunagi osaleda roteeruvas ELi presidentuuri süsteemis. Hetkel pole neil selleks diplomaatilist pagasit ja vajalikku kogemust. Kindlasti peavad nad ootama vähemalt 2007. aastani, et end "ette valmistada." Presidentuuride uus järjekord otsustatakse enne 2005. aasta suve. (Jean Quatremer, Le Monde, 7.02)
Bulgaaria ja Rumeenia on ELi uute liikmesriikide seas punase laterna rollis. Eriti iseloomustab see Rumeeniat, mis ometi kannatamatult koputab ELi uksele. Rumeenia valitsus ja haldusstruktuurid on nõrgad ja ebaefektiivsed. Vaatamata majanduse edusammudele on korruptsioon Rumeenias endeemiline ning Rumeenia peaministri Adrian Nastase sõnul on korruptsioonivastane võitlus riigi "prioriteetide prioriteediks." (Nathalie Dubois, Marc Semo, Le Monde, 7.02)
"Brüsseli Euroopat" ümbritseb "Washingtoni Euroopa." Ida-Euroopa riigid, kes järgmisel aastal ELiga, imetlevad ja järgivad pigem USAd kui Euroopat, mis võib põhjustada ELi veelgi suuremat killustumist. Mis huvi peaks küll Prantsusmaal olema omada ELis selliseid Bushi- ja USA-meelseid kaaslasi!? Pigem võiks Prantsusmaa üritada EPis liidu laienemist blokeerida. (Alain Duhamel, Libération, 15.02)
Norra ajakirjandus
Norra elanikest 53,6% pooldab riigi liitumist ELiga, kuid kolmandik on endiselt vastu, selgub Norsk Gallupi poolt läbiviidud rahvaküsitlusest. Arvamusuuring näitab, et iga kolmanda norralase suhtumine on muutunud liitumise suhtes positiivsemaks, ning peamise põhjusena märgitakse Norra vähest mõjujõudu Euroopa asjade otsustamisel. (VG, 5.02)
Uudisteagentuurid
The EC hailed the first articles of a draft EU constitution as an important step towards reforming the Union, but Eurosceptics denounced the text as a "non-democratic fog". The head of the forum drawing up the constitution, Valéry Giscard d'Estaing, unveiled the first 16 articles, spelling out the values, aims and powers of the 15-nation EU, which is soon to admit 10 new members. (Reuters, 8.02)
Committee working on a proposed constitution for the EU released a draft that failed to make any mention of religion, bringing an instant rebuke from the Vatican, which termed the document "totally unsatisfactory." The convention on the EU's future, which is chaired by Valéry Giscard d'Estaing, released the first 16 articles of the proposed future constitution, from which any mention of either God or spiritual values was notably absent. (Afp, 7.02)
German Chancellor Gerhard Schröder called for a common EU foreign and security policy that would complement NATO policies and not work against the military alliance. "It's important for me to develop common Europe foreign and security policies that are not used against someone /…/ It's about creating a unique European identity within NATO and not against it," Schröder said. (Afp, 12.02)
Former French president Valéry Giscard d'Estaing, in charge of writing a future European constitution, reiterated his opposition to Turkey's membership in the EU. "Obviously, they are not Europeans at the moment and they will not be members for the next five, seven years," Giscard d'Estaing said. (Afp, 11.02)
Peaminister Siim Kallas teatas, et Eesti on ELi presidendi ametikoha loomise vastu. (Interfax, 13.02)
USA ajakirjandus
USA kaitseministri poolt käibele lastud vahetegemine "vana" ja "uue Euroopa" vahel tundub olevat avalikes sõnavõttudes juurdunud. Rumsfeldi vahetegemine pöörab teistpidi suurema osa eelmise kümnendi kommentaatorite ootustest Euroopa ühendamise suhtes. Maastrichti lepingust alates oodati, et Euroopa Ühendusest ELiks saanud liit tekitaks majandusliku kasvu, mis tõmbaks kaasa Ida-Euroopa ja pööraks Inglismaa/Iiirmaa nende tavapärasest USA-orientatsioonist. See pidi olema Prantsusmaa ja Saksamaa juhitud Uus Euroopa. "Vana uue Euroopa" ehk prantsuse-saksa telje asemele hakkas kerkime teistsugune eurooplus, mis kerkib kolme liiki riikidest, kellel on (üksteisest erinevad) soovid erineda prantsuse-saksa arvamusest. Esimene on Inglismaa ja Blairi leer. Inglismaa realistlikud huvid seisnevad USAga samas paadis olemises. Teine rühm on Hispaania ja Itaalia konservatiivsed valitsused, kes tahavad muuhulgas tasakaalustada Euroopa lõimumist, piisavalt tugeva üleatlandilise sidemega. Kolmas rühm on tõeline Uus Euroopa, Ida-Euroopa NATO liikmesriigid. Liialdus oleks öelda, et need kolme rühma (koos Iirimaa ja Skandinaaviaga) moodustavad üheskoos Uue Euroopa, mis toimiks pideva vastukaaluna prantsuse-saksa Vanale Euroopale. Praeguse Vana-Uue Euroopa vastandumise tulemuseks on tõenäoliselt kahe kiirusega arenev Euroopa. See seisneks ühtlustamist taotlevas Prantsuse-Saksa tuumikus ja äärealade "Uues Euroopas", mida iseloomustab vähem siduv vabakaubandus ja koostööraamistik, mis lubab riikidel säilitada ka väljapoole ulatuvad koostöösuhted. Selline areng võiks tipneda üleatlandilise vabakaubanduspiirkonna tekkega, mis hõlmaks Põhja-Ameerikat ja kogu Euroopat. (James C. Bennett, The Washington Times, 8.02)
Donald Rumsfeldi märkus "vana Euroopa" kohta tingis Prantsusmaa ja Saksamaa - kellele ta ilmselgelt viitas - vihase reaktsiooni. Kes neist aga esindab tegelikult "vana" mõtteviisi? Prantsusmaa ja Saksamaa on jätnud selja taha viis sajandeid sõdu, et luua ühise raha ja ühise välispoliitikaga liit. Selline samm on vanade erineva kultuuriga rivaalitsevate riikide puhul revolutsiooniline. EL on märkimisväärne ettevõtmine, kuna esimest korda inimkonna ajaloos loobuvad riigid ühisprojekti nimel suurest hulgast enda võimust. Ameerika esindab seevastu "vana maailma". USA näeb end heasoovliku maailma hegemooni või sandarmina. USA peaks arenguga kaasa minema, mitte selle vastu töötama. Tuleb töötada tuleviku rahvusvahelise koostöö jõujoonte järgi, mitte käituda mitmeid aastatuhandeid valitsenud "mina-kivikunigas"-stiilis. (Graham E. Fuller, International Herald Tribune, 12.02)
Suurbritannia ajakirjandus
Inglismaa oli kohe, kui ELi põhiseaduse ettepanekud lauale pandi, vihaselt vastu mitmele võtmetähtsusega lõigule. Briti valitsuse esindaja Euroopa tulevikukonvendis Peter Haini sõnul ei vasta ettepanekud konvendi töös arutatule. "Paljudel tekib küsimus, kas selle ettepaneku kirjutajad on vahest osalenud teises konvendis," ütles Hain. Inglismaa esindajaid ärritab eriti lõik, mis räägib, et ELil on "föderaalsel alusel teatud võimupiirid." Haini sõnul tuleb selgelt öelda, et ELi liikmesriigid on kesksel kohal ja on liidu ehituskivid ning et juttugi ei saa olla sellest, et Brüsselis luuakse mingit superriiki." (Rory Watson, The Times, 7.02)
Suurbritannia valitsuses on koostatud kava, mis näeb ette põgenike "turvaalade" loomise Ukrainas, Balkanil ja mujal, et tõkestada ümberasujate voolu Läände. Kava üksikasju arutatakse järgmisel nädalal ÜRO põgenike ülemkomissari (UNHCR) Ruud Lubbersiga viimase visiidil Londonisse. Kava järgi luuakse ÜRO kaitse alused piirkonnad näiteks Venemaal, Marokos ja Sudaanis ja kui mõni põgenik jõuab ELi riiki, saadetaks ta tagasi turvaalasse, kus ta asja läbivaatamise ajal viibib. Põgenik saaks seal olla kuni kuus kuud ja kui olukord tema päritolu piirkonnas ei ole selleks ajaks paranenud, võib EL ta kvoodi alusel vastu võtta. Briti valitsuse pressiesindaja on lekkinud kava olulisust kahandanud. (Ian Burrell, Stephen Castle, The Independent, 6.02)
Euroskeptikud on teinekord liialt valmis igat Brüsseli algatust Inglismaa iseseisvuse lõpuks pidama. Seekord nad aga ei liialda. Kui pakutud Euroopa põhiseaduslik leping ettepanekuga sarnasel kujul vastu võetakse, muutub EL riikide liidust päris omaette riigiks. Kui Euroopa tulevikukonvent saab oma tahtmise, siis asendab põhiseaduslik leping senise korralduse ja praeguse olukorra säilitamine ei oleks võimalik, kuna EL praegusel kujul lakkaks uue korra tekkimisega olemast. Sellise võimalusega silmitsi seistes arutleb konvent üsna huvitava lahenduse üle. Kui suurem osa riike ratifitseerib põhiseadusliku lepingu, aga mõni tõrgub - näiteks kuna nende elanikud on rahvaküsitlusel EI öelnud - siis neist võivad saada EL "assotsieerunud liikmed". Mida see tähendab, ei ole veel selgeks räägitud ja võib arvata, et sellist mõtet veeretatakse selleks, et hirmutada võimalikke vastuhakkajaid EI-ütlemise eest. (The Sunday Telegraph, 9.02)
Kära Iraagi ümber on varjutanud selle, kuidas Euroopa tulevikukonvent kujundab vaikselt mandri põhiseaduslikku tulevikku. Praegused segadused Lääne leeris ei muuda aga suurt tõsiasja, et järgmisel aastal kasvab 15-liikmeline EL 25-liikmeliseks. ELil tuleb otsustada, mis ta tahab olla. Valida on kokkukuuluvuse ja asjakohatuse vahel. Husseini-küsimuse loodud eraldusjoon annab kaks kainestavat õppetundi. Esiteks, et asutiste ümberkorraldamine ei asenda poliitilist tahet ja teiseks, et vaatamata püüdele rääkida ühel häälel, jääb Euroopa rahvusriikide soovide ja tahtmiste tööriistaks. Euroopa tulevikukonvendil endal on seejuures üsna omamoodi kaal. Need, kes lootsid, et ta esindaks uut Euroopa demost, on pettunud. Konvent on järjekordne Euroopa eliit. Suurem osa selle liikmetest tahaks pigem näha midagi Euroopa Ühendriikide taolist, mitte rahvusriikide Euroopat. Nii et kas konvendil on mõtet? On. EL peab oma kodanikele selgitama, mis ta on ja andma mingi kindluse, et ta ei ole pidavas muutumises. (Philip Stephens, The Financial Times, 13.02)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa tulevikukonvendi juhatus esitas ELi põhiseaduse 16 artiklit. Kompetentsusvaldkondi reguleerivate artiklite põhimõtteks on reglementeerida millal ja mis tingimustel saab EL õiguse üksinda käituda poliitikate rakendamisel ning millistes valdkondades kaasa lüüa täiendava jõuna. Paindlikkust reglementeeriv säte määrab ette ELi käitumismotiive juhul, kui ELi õigustikus ei leidu vastavat eeskirja. (Cornelia Bolesch, FAZ, 7.02)
Euroopa tulevikukonvent peab käesoleva aasta juunikuuks esitama ELi põhiseaduse eelnõu. Mainimisväärt on see, et mõnede artiklitega on konvent põhimõtteliselt nõus, näiteks liikmesriikide valitsuste veto-õiguse küsimuses, s.t. EPile antakse paralleelselt rahvusparlamentidele piiratud kaasotsustamisõiguse. Praegu on konvendi arutlusteemadeks kompetentside ja vastutusvaldkondade jagamine ELi ja liikmesriikide vahel. Samuti oli tõstatatud arutlusareenile ka kunagi EURATOMi pädevuses olnud energeetikapoliitika valdkond. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 6.02)
Euroopa tulevikukonvendi asepresidendi Giliano Amato sõnul on Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika tundub surnud veel enne kui see on sündinud. Euroopa ühisest "välispoliitilisest häälest" on vara veel rääkida. Euroopa Ülemnõukogu vajab autoriteetset presidenti. Võimalik president ei pea piirduma ainult EKi küsimuste lahendamisega, vaid looma konsensust 25 ELi riikide vahel. EL on oma olemuselt "pehme" võim, seepärast tuleb rõhku panna ELi välispoliitilise rolli tugevnemisele. (Christian Werncke, Süddeutsche Zeitung, 3.02)
Lähtudes Euroopa tulevikukonvendi poolt väljatöötatud ELi põhiseaduse eelnõust jagunevad ELi sisesed pädevusvaldkonnad 3 liiki. Kuid Giscard d'Estaingi arvates peaks Brüsselil olema suurem mõju ELi poliitikate kujundamisele ning ta toetab ELi keskvõimu suuremate kompetentside säilitamist. (Andreas Middel, Die Welt, 8.02)
Euroopa tulevikukonvendi poolt ettevalmistatud põhiseaduse eelnõu koosneb 16 artiklist. 11 kuud kestnud debattide tulemusena on konvendiliikmed saavutanud konsensuse ainult üksikutes küsimistes. On kokkulepe saavutatud selles, et liikmesriikide veto-õigust tuleb mõnel määral piirata ning EPi roll vajab tugevdamist. Samas ettepanekud põhiõiguste harta ja ELi välisministri ametikoha loomise kohta saavutasid üldise heakskiidu. (Mariele Schulze Bernd, Der Tagesspiegel, 10.02)
Austria ajakirjandus
ELi põhiseaduse eelnõu on tekitanud vastukaja Suurbritannias: Briti valitsuse esindaja Euroopa tulevikukonvendi juures Peter Hain ütles, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika definitsioon on liiga pikk ning vastab tegelikkuses maailma sündmuste status quole.. EPi saadiku Voggenhuberi arvates kujuneb EList mitte kodanike, vaid riikide liit, kusjuures väikeriigid on ülekaalukalt esindatud. (Andreas Schnauder, Die Presse, 10.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
1. veebruaril jõustus Nizza leping, 2005. aastal asendab sekke praegu koostamisjärgus olev ELi konstitutsioon. 2003-2005 peab aga EL toimuma Nizza Lepingu kohaselt. Sellel lepingule ei saa ennustada helgelt tulevikku, sest tegemist on täielikult ebaõnnestunud dokumendiga, mis muudab otsuste vastuvõtmise ELi sees keerulisemaks ja segasemaks. (Jean Quatremer, Libération, 3.02)
Euroopa tulevikukonvendi tegemised ja arutelud Euroopa põhiseaduse teemal on kui stiilipidu põlevas majas. Konvendi ettepanekud sisulistes sotsiaal- ja majandusküsimustes on olnud kahvatud, tegeletakse eelkõige vormiliste probleemidega. Üheks teemaks hetkel on ELi välisministri institutsioon ja see, kas välisminister peaks alluma Euroopa Ministrite Nõukogule, komisjonile, või mõlemale, samal ajal kui Euroopal puudub hetkel täielikult ühine välispoliitika. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.02)
"Jumal on Euroopa tulevikukonvendile probleemiks." Seoses ELi põhiseaduse väljatöötamisega seisavad Valéry Giscard d'Estaingi ja tema "presiidiumi" ees tõsised arutelud Euroopa religioosse pärandi, kristluse, religioosse pluralismi ja kiriku rolli üle tuleviku Euroopas. (Philippe Gélie, Le Figaro, 5.02, Le Monde, 8.02, Suurbritannia ajakirjandus: The Times, 6.02
Valéry Giscard d'Estaing on heiskamas "oma" põhiseaduse purjesid. Euroopa tulevikukonvendi presiidium on visandanud 16 esimest konstitutsiooniartiklit, mis suure tõenäosusega põhjustavad elavat arutelu eelkõige föderalistide ja skeptikute vahel. Eurofiilid peavad kindlasti kahetsusväärseks, et väljend "üha tihedam liit Euroopa rahvaste vahel" on jäetud põhiseadusest välja. Samas lohutab neid tõenäoliselt see, et põhiseadus võimaldab ELil teatud otsuste tegemisel toimida "föderaalse mudeli" järgi. (Pierre Bocev, Le Figaro, 7.02)
Euroopa tulevikukonvendil lasub Margaret Thatcheri vari. Viimane plenaaristung konvendis näitas, et Euroopa on lõhestunud ka sotsiaalküsimuste seisukohalt. Thatcheri ultraliberaalsete ideede järgijad ja isegi uusleiborist Tony Blair tahavad kärpida Konvendi igasuguseid sotsiaalseid ambitsioone. (Jean Quatremer, Libération, 10.02)
Kreeka on otsustanud 17. veebruariks kokku kutsuda ELi liikmesriikide tippkohtumise Brüsselis, et siluda riikide erimeelsusi Iraagi küsimuses või, nagu väljendus üks diplomaat, "kleepida portselanikillud taas kokku ning otsida üles ühine visioon." Kreeka soovib ka harmoniseerida USA ja Euroopa nägemusi kriisist ning võtta arutusele Iisraeli ja Palestiina rahuläbirääkimiste teema. (Laurent Zecchini, Le Monde, 12.02)
ELi eesistujamaa Kreeka peaminister Costas Simitis kutsub 17. veebruariks kokku liikmesriikide tippkohtumise Iraagi kriisi teemal. Ateena teeb kõik endast sõltuva, et "Euroopa kõneleks ühel häälel," mis võimaldaks ka olukorda ja USAd rohkem mõjutada. Samas on oht, et kohtumisest saab järjekordne tõend ELi ühise välispoliitika puudumise kohta. (P.G., Le Figaro, 11.02)
"Rahu, vabadus, solidaarsus." Euroopa tulevikukonvent otsib Euroopale "deviisi." Ent olulisem sõnadest on konkreetsed teod ja ühised projektid. Solidaarne tegutsemine rahu ja vabaduse nimel peaks saama printsiibiks, mille poole tulevased euroopa põlvkonnad püüdlevad. (Pierre Lequiller, Le Figaro, 14.02)
Taani ajakirjandus
Kes otsustab, mis juhtub salmonelloosihaigete kanadega? Kas ELil peab olema ka välisminister, kes esindaks liitu muu maailmaga suhtlemisel? See ala, millega EL tegutseb, on välja kujunenud aastate jooksul, ning keegi ei oska täpselt öelda, kus kulgeb see piir, mis jagab pädevused ELi ja liikmesriikide vahel. Euroopa tulevikukonvendi eesistuja Valéry Giscard d’Estaingi esitatud ELi põhiseaduse kava näeb ette pädevuste täpset piiritlemist. Üldjuhul ei muutu nende pädevuste paberile panemisega kuigi palju, kinnitatakse kõigest väljakujunenud olukorda. Ent mõningate diplomaatide sõnul tahetakse ELile anda suuremaid volitusi justiits- ja julgeolekuküsimustes. Paljudes muudes täpselt määratletud küsimustes jääb põhiseaduse kava kohaselt kogu seadusandlik pädevus liikmesriikidele. Seega muutub esitatud kava kohaselt võimu jagunemine liidu ja liikmesriikide vahel selgemaks ning läbipaistvamaks. (Christian Lindhardt, Politiken, 6.02, Berlingske Tidende, 7.02)
Uudisteagentuurid
Kiievis toimub “ELi troika-Ukraina” kohtumine ministrite tasemel. Kohtumisel arutatakse Ukraina sisepoliitilist olukorda ning majandusreforme, ELi laienemist ning ELi strateegiat Ukraina suhtes. (Interfax, 7.02)
Europe's foreign policy chief Javier Solana called on Ukrainian authorities to ensure press freedoms and improve relations with the opposition if they wish to obtain closer relations with the EU. "We have to repeat once again that in order (for Ukraine) to get closer to the EU the process of economic and political reform must be continued," Solana said after talks with Ukrainian Foreign Minister Anatoly Zlenko. (Afp, 7.02, Interfax, 7.02)
Italian Prime Minster Silvio Berlusconi said that he would use his country's EU presidency in the second half of 2003 to push for closer relations between Brussels and Moscow. "It's time to broaden relations between Russia and the EU," he said. Berlusconi said he would seek to create "a Russia-EU consultative body in Brussels, and even maybe a permanent council." Berlusconi added that he would use his country's presidency to develop his vision of a future Union including not only Russia, but also Belarus, Ukraine, Moldavia, Turkey, the Balkans and "the only democracy in the Middle East, Israel". (Afp, 3.02)
The EU must avoid creating a new wall cutting the continent in half as it extends eastwards, Ukraine said. "We do not want our borders with new EU member countries to become a Schengen Wall," Foreign Minister Anatoly Zlenko told visiting EU officials, referring to the Schengen agreement, which imposes a de facto shared external border for EU states. (Afp, 7.02)
EL on käivitanud Venemaal rahvustevaheliste suhete parandamise projekti, teatas EKi esinduse Venemaal juht Richard Wright. (Interfax, 5.02)
USA ajakirjandus
Kes vajab selliste "liitlastega" nagu Prantsusmaa ja Saksamaa veel vastaseid? Pariisi ja Berliini jaoks pole oluline mitte see, kuidas osaleda Iraagi kriisile lahenduse otsimises, vaid kuidas "siduda kinni Gulliver", so. ‘onu Sam’. Ent prantsuse-saksa Ameerika-vastasus ja ülbus Euroopa juhtimise küsimuses tingis selle, et kaheksa Euroopa riigipead avaldasid tugevalt USAd toetava kirja. See, et Euroopas on ka teisi riike, kes tahavad end kuuldavaks teha, tuli Prantsusmaale ja Saksamaale väga soovimatu üllatusena. Euroopas on selgelt lahendamata küsimus suhetest USAga ja see küsimus läheb teravamaks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ELi ja NATO-sse astudes. (Helle Dale, The Washington Times, 5.02)
USA kaitseministri Rumsfeldi märkus vana Euroopa kohta oli tõele lähemal selles osas, et Euroopa raskuskese kaldub itta. Postmodernistlikus Euroopas, kus sõda peetakse suuresti võimatuks, mõõdetakse võimsust majanduse jõuga. Järgmise aastakümne jooksul oodatakse Euroopa suurimat majandus- ja sissetulekute kasvu idakaares, piirkonnas Balti riikidest Bulgaariani. Kuigi Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia jäävad maailma suurimate majanduste ja juhtivate rahapaigutuse sihtriikide hulka, on seal näha raskuste märke. Mõnes mõttes hakkab "vana Euroopa" välja nägema vanaldaste pensionäridega asustatud tööstusliku muuseumi moodi. Aastakümneid väheseid sünde on tekitanud ühe maailma vanima rahvastiku. EL ja selle ühisturu laienedes sõltub tema majanduslik edu sellest, kuidas suudetakse korrata "vanas Euroopas" Teise maailmasõja järel olnud dünaamilisust. See vaim on ärganud kommunismi rusude vahel idas, aga on lääne heaoluühiskonnas suuresti summutatud. (William Drozdiak, Washington Post, 9.02)
Bushi administratsiooni eesmärk näib olevat Gerhard Schröderi hävitamine ja juhtkonna muutus Saksamaal. Saksamaa tundub Washingtonile "vana Euroopa" Bushi Iraagi-poliitikale vastuhakkamise leeri nõrk koht. Prantsusmaad peetakse lootusetuks juhtumiks. Washingtonis praegu valitsev mõtteviis peab Euroopat USA tulevaseks põhirivaaliks. Ja Saksamaal on vaatamata praegustele raskustele Euroopa võimsaim majandus ning ta jääb EL juhtivaks jõuks. Iraagi küsimuses on Saksamaa esimest korda USAle vastu hakanud ja ei nõustu taganema. Washingtoni arvates ei saa sellega leppida. Asi on seda ohtlikum, et Schröderi tegevus peegeldab Euroopa avalikku arvamust. Kaheksa Euroopa riigijuhi kiri, mis pidi näitama Euroopa lõhestumist, näitas iseenesest lõhet poliitikute ja avalikkuse vahel. See on oluline, kuna rahvas valib riiki juhtivad poliitikud. On ka veel teine lõhe, mis on püsivam. See jookseb nende vahelt, kes tahavad, et Euroopast saaks maailma asjades iseseisev tegija ja nende vahelt, keda hirmutab väljavaade, et Euroopa võib kaotada üleatlandilise sideme. Kuigi Euroopa ühine välispoliitika ei ole realistlik, võivad EL tuumikriigid Saksamaa ja Prantsusmaa juhtimisel ajada ühist välispoliitilist joont. Washington tajub seda ohuna. (William Pfaff, International Herald Tribune, 11.02)
Ükskõik, kas Iraagi sõda tuleb või mitte, on sõja tekitatud vaidlused juba saanud ühe ohvri: kujutelma EList kui ülemaailmse kaaluga otsustajast. Alates 11. septembrist 2001 on EL ühise kaitse ja julgeolekupoliitika vajakajäämised halastuseta paljastunud. ELi liikmesriigid on liidu kõrvale lükanud ja ajanud isiklikke asju. Maailma poliitikat otsustatakse mujal. Euroopa vaatekohast on järeldused üsna rõhuvad. Mida olulisem on välispoliitiline küsimus, seda vähem asjakohane on ELi raamistik vastava asjagea tegelemiseks. Kõik see ei tähenda aga, et ELi lühine välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika oleksid surnud. EL peab jätkama omaenda kriisimenetlemise võimete arendamist. (Burkhard Schmitt, International Herald Tribune, 13.02)
Praegused raskused Ameerika-Euroopa suhetes tekitavad muret. Lisaks sellele, et pingeid tekitavad küsimused on olulised, on kõnepruuk asju halvendanud. Mõnel kuuma peaga öeldud lausel võib olla soovimatu järelmõju mitte ainult poliitikutele, vaid ka hoiakutele mõlemal pool Atlandit. Esimene asi, mida olukorra parandamiseks teha, on nõuda suuremat kainust avalikkuse ees öeldult. Aga vaja on ka muud. Atlandi-ülestele suhetele edaspidi korraliku aluse loomiseks on vaja, et mõlemad pooled tunnistaksid, kui oluline on ühtne Euroopa seisukoht. See eeldab uute struktuuride loomist ELis. Selge ja ühine Euroopa poliitika tuleks kasuks nii Ameerikale kui Euroopale. (Peter Sutherland, International Herald Tribune, 14.02)
Suurbritannia ajakirjandus
On vast aeg tunnistada, et tegelikult ei teki kunagi Euroopa ühist julgeolekupoliitikat. Juba kaua enne Iraagi kriisi puhkemist vajus sellise poliitika loomise algatus tasapisi ära. ELil tuleb peaaegu kindlasti loobuda USA vastu astumisest või USA mõjutamisest ükskõik millises USA arvates olulises küsimuses. USAl on Euroopat vaja sõjaväebaaside, lennuväljade ja sidekeskuste pärast. Prantsusmaal on mõned kommentaatorid pakkunud, et edasi liikumiseks tuleb nii mõneski valdkinnas uuesti pihta hakata, ehk mõnes mõttes tuleks luua uus tuumik-EL (Prantsusmaa, Saksamaa ja Benelux) ning teised riigid jäetaks äärealadele. Selline rühmitus ei oleks mõttekas ei majanduslikult, kuna jätab välja Itaalia, ega sõjaliselt, kuna jätab välja Inglismaa. Lisaks ei oleks Prantsusmaa ja Saksamaa mitmes küsimuses ühel meelel. (Anatol Lieven, Financial Times, 2.02)
Uue Euroopa "kaheksase kamba" poolt korraldatud välispoliitiline putš annab ainult aimu sellest, mida võivad Prantsusmaa ja Saksamaa oodata, kui EL 2004. aastal vastu Venemaa piiri laieneb. Iga laienemine on muutnud klubi õhustikku, kahandades kuuese tuumiku mõju. Idaeurooplaste vastuvõtmine toob liitu 75 miljonit inimest ja 10 riiki, mis raputab praegust jõudude tasakaalu. Peaaegu kõik liituvad riigid ajavad oma liitumisasju inglise, mitte prantsuse keeles. Nad elavad teistsuguses maailmas, kui prantsuse-saksa eliit. Eesti on praegu madalate maksude laboratoorium. Kartes uute tulijate musklinäitamist, püüavad Prantsusmaa ja Saksamaa enne nende saabumist saavutada sügavalt läbipõimitud superriigi. Kes seda super-Euroopat juhiks? Ilmselt mitte keegi, tegemist oleks vajadustest tulenevate muutuvate liitude Euroopaga. Frits Bolkestein, ühisturuvolinik, iseloomustas olukorda tabavalt, öeldes, et Euroopa pöördub tagasi XIX sajandi "jõudude kontserdi" juurde, kus Inglismaal oli tasakaalustava jõuna suurim mõju. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 1.02)
Rumsfeldi-poolne Euroopa jagamine "vanaks" ja "uueks" ning USA toetuseks tehtud riigijuhtide avaldused on tekitanud kõva ärrituse, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal ning Brüsselis. Lugu näitas, et ELi praeguste liikmete hulgas pole ühist välispoliitikat ning selle olemasolu võimalus muutub nulliks kui EL laieneb 10 riigi võrra. Kuigi Euroopale ühise poliitika tekitamise taga on suuresti seisnud USA, ei taha viimane ka seda, et Euroopa ühine välispoliitika seisneks USAle vastuhakkamises. Iraagi kriis näitab, et USA püüab manipuleerida ELi uute liikmetega. Endistest NLi vasallidest on saamas USA vasallid. Kuigi 1989.a. järel arvati üldiselt, et Ida-Euroopa on alati olnud raevukalt iseseisvust pooldav kant, on sealsel eliidil taga 40-aastane ülemvõimuga kohanemise kogemus. (Jonathan Steele, The Guardian, 7.02)
Saksamaa ajakirjandus
Kaheksa Euroopa riigi toetus USAle põhineb kõigepealt soovil luua võimalikult tihe kontakt Ameerikaga, mis eeldab suuremaid julgeoleku garantiisid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Ida-Euroopa riikide arvamuste kohaselt peaks Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika sarnanema USA omaga ning toetama Ühendriike välispoliitilistes ringkondades. Ka NATOl peab olema selge välispoliitiline USAd toetav kurss. Sellega kerkib esile aliansi liikmete seas ameerikalik klientuur, mis muudab nii poliitilist Euroopat, kui ka Euroopa riikide NATOs osalemise põhimõtteid. (Lothar Rühl, FAZ, 2.02)
Austria ajakirjandus
Euroopa riigid on kokku puutunud sellise probleemiga, et nad ei soovi või siis ei ole suutelised partneritele Euroopa mandril oma tõekspidamistest teatavaks teha. On ikka lootust, et plaanitaval ELi tippkohtumisel püütakse Euroopa riikide vahelisest lahkarvamustest lahti saada ning kõikidest eelarvamustest üle saada selleks, et päästa ELi kurnatud välispoliitikat. (Friederike Leibl, Die Presse, 10.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Valéry Giscard d'Estaing möönab, et Euroopa erimeelsused Iraagi küsimuses kajastuvad ka Euroopa tulevikukonvendis ja seavad kahtluse alla selle usutavuse. Kiiremas korras oleks vaja välja töötada Euroopa ühine välispoliitika. (Thomas Ferenczi, Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.02)
Jacques Chiraci ja Tony Blairi kohtumisel Touquet's oli Prantsusmaa president põiklev, kui pidi vastama küsimusele, kas "olla või mitte olla" koalitsioonis George Bushiga Saddam Husseini vastu. Kõik Prantsusmaa ees seisvad valikud on halvad. Vetoõiguse kasutamine ÜRO Julgeolekunõukogus tähendaks Prantsusmaale marginaliseerumist. Sõja aktsepteerimine tähendaks aga Chiracile enda tuulelipuks tunnistamist. (Patrick Sabatier, Libération, 5.02)
Ühe prantsuse diplomaadi sõnul oli Chiraci ja Blairi kohumine 4. veebruaril Touquet's "südamlik teineteise mittemõistmine." Viimastel nädalatel tekkinud sisepinged Euroopas ei andnud võimalust konstruktiivse dialoogi arendamiseks. Chirac ei jätnud näiteks väljendamata oma kahetsust selle üle, et Prantsusmaa jäeti välja "kaheksa kirja" arutelust. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 5.02)
Kohtumisel Touquet's kinnitasid Jacques Chirac ja Tony Blair, et Prantsusmaa ja Suurbritannia plaanivad ühiselt ehitada kaks uut lennukikandjat. See tuleks kasuks nii prantsuse sõjatööstusele kui Euroopa ühisele julgeolekule, sest üks lennukikandjatest saaks olema pidevalt ELi kasutuses. (Henri de Bresson, Claire Tréan, Le Monde, 7.02)
President Putini visiit Pariisi ei ole oluline ainult Venemaa ja Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa ja Venemaa vaheliste suhete arendamise seisukohalt, mis on mõlema osapoole huvides. Venemaast on saamas ELile oluline koostööpartner nii majandus- kui julgeolekuküsimustes, ning Prantsusmaa on saamas nende suhete peamiseks sillaks. (Jean-Jacques Bonnaud Jean-Pierre Pagé, Jacques Sapir, Jean-Luc Schaffhauser, Le Figaro, 10.02)
Usutluses ajalehele Le Figaro rõhutas USA kaitseminister Donald Rumsfeld, et Euroopa ei ole vaid Pariis ja Berliin ning Euroopale endale oleks palju kasulikum olla välispoliitikas üksmeelne. (Ch.L., Le Figaro, 10.02)
Usutluses ajalehele Le Monde leiab Kreeka välisminister Georges Papandréou, et praegusesse Euroopa lõhenemisse Iraagi kriisi teemal tuleks suhtuda konstruktiivselt - see on proovikiviks Euroopale ja ei jää kindlasti viimaseks. Pigem peaks see aitama tugevdada eurooplaste püüdlusi ühtsema ja tugevama välispoliitika järele. (Laurent Zecchini, Le Monde, 14.02)
Rootsi ajakirjandus
Neutraliteet on Rootsi jaoks veidi kurnav, ent juba pikemat aega sisutühi mõiste. Viimaste aastate sündmustest on raske leida mõnd juhust, kus Rootsi oleks valinud või oleks võinudki valida neutraalse seisukoha. Ent valitsus ei ole suutnud endalt maha raputada sisseharjutud hoiakuid, leiab artikli autor. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 8.02)
Viimaste aastakümnete jooksul on suurenenud kaupade, teenuste, kapitali ja ideede vaba liikumine, ent kõige olulisem on see, et inimsust väärtustatakse rohkem. Oma osa on sellises arengus mängida USA laieneval huvisfääril, kuid selle loogilise jätkuna on küsimus kontrollist naftareservide üle. Käesoleva Iraagi kriisi on osaliselt põhjustanud Euroopa omandatud nõrkus. Sõda nafta üle on aga oma olemuselt sõda Ameerika eluviisi õigustuseks. Tekkinud olukorrast väljapääsuks on tarvis tugevdada konkurentsi maailmapoliitilistes küsimustes. Ent sellegi poolest ei tohi praegusel olukorral lasta eskaleeruda Ameerika ja Euroopa omavaheliseks nääklemiseks, mida terroristid muheledes pealt vaatavad. (Lasse Berg, Dagens Nyheter, 9.02)
Taani ajakirjandus
Tundub, et Euroopa kannatus Iraagi suhtes hakkab katkema. Taani välisminister Per Stig Møller leiab, et "Saddam Husseinile on antud piisavalt palju aega, et välja tulla. Ta ei saa lõpmatuseni maailma üldsusega kassi ja hiire mängu mängida". Sarnastest avaldustes kajab terve Euroopa vastu alustades Suurbritanniaga ja lõpetades Hispaania ning Kreekaga. Saksamaa ning Prantsusmaa avaldustes soovitakse anda relvainspektoritele lisaaega. Prantsusmaa leiab aga, et äärmise vahendina tuleb ka sõjalise jõu kasutamine kõne alla. (Jespen Larsen, Berlingske Tidende, 6.02)
Uudisteagentuurid
Spain, France and Portugal urged the EU to speed up moves to ban single-hulled tankers of the type that spilled thousands of tonnes of fuel oil off their coasts in November. A letter signed by Spanish Prime Minister Jose Maria Aznar, French President Jacques Chirac and Portuguese Prime Minister Jose Manuel Durao Barroso reminded EU leaders of a commitment to re-examine the subject of tanker safety at a March 21 summit. (Reuters, 8.02)
The EC proposed throwing open market access in key areas such as financial services and telecommunications as part of WTO negotiations. The EU's executive arm agreed on the broad thrust of services liberalisation to be presented as part of the WTO’s Doha round on freeing up trade. A list adopted by the commission covered information-technology, postal services, telecommunications, distribution, financial services, tourism and transport. Trade Commissioner Pascal Lamy said he would wait for the views of the EU member states and the EP before making public details of the list. (Afp, 5.02)
Finland is seeking EU help after failing to persuade Russia to stop a tanker from transporting 100,000 tonnes of crude oil near its shores, authorities said. Finland fears the Greek-registered ship does not have sufficient bow protection against icy conditions in the Baltic Sea to transport oil from the Russian port of Primorsk. (Reuters, 4.02)
The EC said it had expressed its concern to Russia over a tanker transporting 100,000 tonnes of crude oil in icy weather off Finland, but said it could not stop the ship. EU member Finland has failed to persuade Moscow to prevent the Greek-registered ship from leaving the Russian port of Primorsk and braving the icy conditions of the Baltic Sea. The boat left port on Tuesday. (Reuters, 5.02, Interfax, 5.02)
EC President Romano Prodi called for more flexible rules governing the 12-nation euro zone, amid warnings that war on Iraq could throw the region's economy further off course. Prodi's comments to the EP came after Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes gave the first indication of a possible relaxation of the Stability and Growth Pact should war break out. Prodi noted that the threat of war was aggravating the EU's economic slowdown. "This continues to have a big impact on the overall strategies and individual decisions of enterprises and investors," he told. (Afp, 12.02)
The German Finance Ministry rejected a newspaper report which said that Germany, France and Britain were seeking to have the EU's rules on public deficits relaxed in the event of a war in Iraq. "There is no special initiative (with France and Britain) to loosen the policy of budgetary consolidation," a ministry spokeswoman told. "We're sticking strictly to our path of budgetary consolidation," she added. (Afp, 11.02)
USA ajakirjandus
1960-70ndatel oli Euroopas korralik majanduskasv. Riikliku sektori kulutused olid 37 protsenti SKTst ja keskmine aastane majanduskasv 4,3%. Sellest alates on Euroopas valitsenud vasakpoolsed meeleolud ja valitsussektori kulutused on kasvanud 47%ni SKT-st (võrreldes USA 30%ga) ja majanduskasv langenud 1,7%ni. Samamoodi on töötus Euroopas viimase 20 aasta jooksul olnud rohkem kui 50% kõrgem kui USAs. Euro tulekuga kehtestati väga ranged nõuded eelarvedefitsiidi suhtes. See tundub küll tark otsus, ent tehti kaks olulist viga. Esiteks ei tehta vahet kahe defitsiidi vähendamise teoreetilise võimaluse - valitsussektori kulude kärpimine ja maksude tõstmise vahel. Teiseks võrdsustati defitsiit inflatsiooniga, kuigi neil kahel on vähe seoseid. Jaapanil on olnud hiiglaslik defitsiit, aga ta ei maadle mitte inflatsiooni, vaid deflatsiooniga. Aastaid on raha EList põgenenud sinna, kus selle vastu ollakse sõbralikumad. (Richard Rahn, The Washington Times, 6.02)
Suurbritannia ajakirjandus
Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa lubasid pühenduda Euroopa segase tööjõuturu vabastamisele ja vandusid, et seekord "panevad nad sõnadele ka teod juurde". ELi kolme suurima tegija algatust tõlgendati tõestusena, et nad saavad vaatamata sügavatele erimeelsustele Iraagi küsimuses koos töötada. Ent avaldus võetakse mõnel pool kahtlevalt vastu - Saksamaad ja Prantsusmaad nimetati möödunud kuul kui kahte kõige halvemini reformilubadustest kinni pidanut. Avaldusele vaatamata on ohus Euroopa eesmärk saada 2010 aastaks maailma kõige edukamaks majanduspiirkonnaks. (George Parker, Financial Times, 6.02)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa Keskpanga tööd ja tegutsemissüsteemi tuleb reformida, kuna 2006.aastal võivad ELi uued liikmesriigid ühineda Euroopa ühise valuutasüsteemiga. Kui Keskpanga tegevus jääb reformimata, saavad sellised väikse rahvaarvu ja majandusvõimsusega ELi väikeriigid nagu Malta, Eesti või Luksemburg enamuse hääli panga nõukogus. Seega pakuti kasutusele võtta rotatsiooni süsteemi, kus lisaks alalisele 6-liikmelisele direktooriumile saavad nõukogu töös osaleda 15 esindajat erinevatest ELi riikidest. (Benedikt Fehr, FAZ, 11.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kes maksab kinni sõja Iraagis? USA presidendi arusaama kohaselt on sõda kasulik majanduslik, moraalne ja poliitiline investeering. Samas on oht, et sõda toob endaga kaasa nafta hinna tõusu maailmaturul, põhjustades majandusliku allakäigu paljudes USA liitlasriikides. (Stéphane Marchand, Le Figaro, 11.02)
Soome ajakirjandus
EKi president Romano Prodi nõuab ELi stabiilsus- ja kasvupakti uuesti tõlgendamist. Prodi sõnul on vaja pöörata suuremat tähelepanu iga liikmesriigi majanduse olukorrale eraldi ning vajadusele finantseerida Lissaboni strateegias ettenähtud uuendused. "Lissaboni strateegia" on ELi auahne plaan muuta EL aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks. Stabiilsus- ja kasvupakt on praeguseks kärisenud juba mitmest kohast. Mitmetes liikmesriikides on eelarvedefitsiit kolmele protsendile väga ligidal või sellest suurem. Iraaki ähvardav sõda on lisanud pakti ümber olevat suminat. Teisipäeval vihjas ELi majandusvolinik Pedro Solbes, et sõja puhkemisel võidakse liikmesriikidele teha erandeid eelarvedefitsiidi ületamise nõudest. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 13.02)
Uudisteagentuurid
EU president Greece proposed a EU summit next week to discuss damaging splits on its Iraq policy as well as a crisis in relations with the US. The proposed date is three days after chief U.N. weapons inspector Hans Blix delivers a report to the Security Council on Iraq's compliance with the hunt for any weapons of mass destruction. A critical report could lead to the start of a countdown to U.S.-led military action against Iraq. (Reuters, 10.02, Interfax, 12.02)
The Greek presidency of the EU said it was pessimistic about the chances of a common EU position emerging from an emergency summit on Iraq to be held in Brussels. Greek PM Costas Simitis said that the presidency had taken the risk of calling the summit because "it would be the last political opportunity for the EU to get together a shared position on Iraq". It would have been a mistake for Greece not to have taken this opportunity "for fear of failing to get an agreement", Beglitis added. (Afp, 11.02)
The current divisions between some major European nations and the US are "a disaster" because they are distracting attention from the Iraq crisis, Swedish PM Göran Persson said. "That is a disaster -- we need to focus on Iraq (during) these weeks and not to focus on relations between the US and Europe. It's a huge mistake," he said in an interview. (Reuters, 11.02)
EU president Greece confirmed that EU leaders would hold an emergency summit on Iraq, but some member states said they feared it might only expose the depth of disunity in the bloc. The Iraq crisis has made a mockery of EU aspirations to forge a common foreign and security policy and has also badly undermined NATO. (Reuters, 11.02)
The EU's Greek presidency warned that the bloc risked plunging into crisis over Iraq, as Europe scrambled to find a common stance on the issue ahead of an emergency summit. "If no common position emerges from the meeting, the Greek presidency will have exhausted every political and institutional means at its disposal and it will mean a profound crisis for the EU," Greek foreign ministry spokesman Panos Beglitis said. (Afp, 12.02)
EU heavyweights France and Germany's stance on the Iraq crisis has damaged Europe's chances of being trusted with finding a solution to the Palestinian conflict, a top Israeli official said. "The attitude of a number of European countries, and especially France, has proved once again to Israel that it is impossible to trust Europe," PM Ariel Sharon's diplomatic advisor Zalman Shoval told. (Afp, 12.02)
EC President Romano Prodi said war in Iraq could still be avoided and that any military action must take place only with the endorsement of the U.N. Security Council. "I am still confident that war is not inevitable and that it can be avoided," Prodi told. (Reuters, 12.02)
EU foreign policy chief Javier Solana played down a rift in NATO over Iraq, saying there were no "substantive" differences in the military alliance. The rift, described in Brussels as one of the worst crises in the military alliance's 54-year history, centers on rejection by France, Belgium and Germany of a US proposal to offer Turkey military support in the event of a war with Iraq. (Afp, 12.02)
The leaders of Spain and Germany, both U.N. Security Council members, failed in talks to narrow their differences on how to handle Iraq, reflecting the wider European division on the issue. (Reuters, 11.02)
A deepening transatlantic rift over potential war in Iraq won't have a lasting effect on U.S.-European political and economic ties, the U.S. ambassador to the EU Rockwell Schnabel said. "I wouldn't call it a transatlantic crisis. I would think that we have some differences of opinion that are more pronounced because of the war effort and in the end hopefully we will get those resolved," Schnabel told. (Reuters, 11.02)
In a surprise move, the Greek presidency of the EU announced that UN Secretary General Kofi Annan would attend the EU's informal summit on Iraq in Brussels. The move was seen as a sign of Greek willingness to create a European consensus on maintaining the UN at the centre of developments in the Iraq crisis. (Afp, 13.02)
The EU's 10 future and three candidate countries were never invited to attend the EU leaders' summit on Iraq in Brussels on February 17, Greece said, denying press reports that such invitations had been issued and then withdrawn under pressure from member states. "We have seen these false reports. Greece never withdrew any invitation. The gathering was reserved to the 15 from the beginning. The leaders of the candidate countries were to take part in an informational meeting," he said. (Afp, 14.02, Interfax, 14.02)
The president of NATO member-to-be Latvia, Vaira Vike-Freiberga, urged European nations and the US to uphold their historic ties and settle differences within the alliance over Iraq. Speaking ahead of a meeting with US President George W. Bush in Washington, Vike-Freiberga told it would be "odious" to make future EU and NATO members choose between one side or the other. (Afp, 12.02)
EU member states are engaged in intense consultations on Iraq between each other and with candidate countries, French European Affairs Minister Noelle Lenoir said. "There are in-depth consultations, either through meetings, or telephone calls between the 25 heads of state and government, as well as foreign affairs ministers," Lenoir told a news conference. (Afp, 14.02)
Slovenia backed the EU's efforts to reach a common position on the Iraqi crisis but avoided taking a clear position between the US and European opponents over possible military intervention. "It is absolutely necessary to overcome the differences within the UN's Security Council and to reach a unified position," Slovenia's government said in a statement in the capital of the former Yugoslav republic. (Afp, 13.02)
US Defense Secretary Donald Rumsfeld called a veto by Germany, France and Belgium of NATO planning to defend Turkey "a mistake," and said it would not delay possible US military action against Iraq. Rumsfeld said the US was prepared to go outside NATO, if necessary, to plan for the defense of Turkey in the event of war with Iraq. (Afp, 10.02)
Belgium said it would not give in to the majority of its allies as an emergency meeting to discuss a compromise over planning for a possible U.S.-led war against Iraq went into its sixth hour. "They do not want to give us satisfaction but we won't give in," FM Louis Michel told the news agency Belga, adding that the negotiations were "very tough". (Reuters, 16.02)
Spanish PM Jose Maria Aznar called French President Jacques Chirac ahead of an emergency EU summit on Iraq in a bid to smooth tensions in the EU over the crisis, Chirac's office said. During their telephone conversation, the two leaders vowed to approach the summit "with a constructive attitude", with Chirac promising to do everything possible to help the EU find a common position. (Afp, 16.02)
NATO states meet in the hope of healing an angry rift over preparations for war in Iraq that has rocked the foundations of the world's most powerful and durable military alliance. International faultlines over Iraq yawned wide as NATO doves France, Belgium and Germany held up military deployments for NATO member Turkey intended to protect it from Iraqi retaliation if U.S. troops attack Iraq from Turkish soil. (Reuters, 11.02)
Iraq hailed a decision by Belgium, France and Germany to block proposals to boost NATO defences in Turkey as a "slap in the face" for US war plans. "This triple veto is a slap in the face for the US administration from NATO, which it considers as one of its most important military tools," said Babel newspaper. (Afp, 11.02)
The French ambassador to NATO went on British radio to argue that diplomacy be given more time to defuse the Iraq crisis before making preparations for war. "What's at stake is whether or not we give a litte more time to diplomacy and to a process, a UN resolution, that we all agreed to at the Security Council," ambassador Benoit d'Aboville said on BBC radio. (Afp, 10.02)
US ambassador to NATO Nicholas Burns said that the alliance is "obligated" to provide military support to Turkey, after Ankara requested help in case of a war on Iraq. "The US stands by its basic principle that under Article Four all of us are obligated to assist Turkey in its defense," he told reporters. (Afp, 12.02)
NATO's ruling body met again to try to resolve a crisis over Iraq, amid cautious hopes of progress after a compromise proposal was made to allow the alliance to help Turkey in case of war. (Afp, 12.02)
Põhja-Atlandi Nõukogu liikmed ei jõudnud Iraagi suhtes jõu kasutamise küsimuses üksmeelele. (Interfax, 6.02)
US Defense Secretary Donald Rumsfeld dished out fresh criticism of France, Germany and Belgium, saying the three NATO countries were hampering the alliance's vital planning by not committing to help Turkey in the event of a war with Iraq. "Turkey is a moderate Muslim country, the only country in NATO that borders Iraq, and to not behave in a way that recognized that and allow for that planning, I think, was most unfortunate," Rumsfeld told Senate lawmakers. (Afp, 13.02)
NATO Secretary General George Robertson's spokesman rejected criticism that the alliance chief has mismanaged a damaging crisis over Iraq within the 19-member organization. The rebuff came after a Belgian government spokesman alleged that Robertson had created "splits" in the alliance by convening six meetings of NATO's ruling body in four days. (Afp, 13.02)
German Defence Minister Peter Struck sharply criticised U.S. Defense Secretary Donald Rumsfeld for comparing the long-time NATO ally with Cuba and Libya, calling the remark unacceptable and even "un-American". Speaking in parliament a week after Rumsfeld bracketed Germany with Cuba and Libya regarding their lack of support for a U.S. military build-up against Iraq, Struck said his American counterpart had gone too far. (Reuters, 13.02)
Spain said it would work with Washington to build support for a resolution authorizing force against Iraq as other key European allies rejected a NATO compromise to bolster Turkish defenses and dismissed U.S. claims of a Baghdad-al Qaeda alliance. U.S. President George W. Bush secured a promise from Spanish PM Jose Maria Aznar to work with the United Nations on a resolution. (Reuters, 13.02)
Eastern Europe has offered the US strong backing for its tough line against Iraq because history has taught ex-Soviet states the peril of not tackling tyranny, Latvia's president said. Vike-Freiberga said Latvia was likely to support any fresh U.N. resolution sanctioning military action against Iraq for not disarming, partly due to history -- although a recent poll showed three quarters of Latvians opposed to a U.S. war on Iraq. (Reuters, 14.02)
Absoluutne enamus Läti elanikest (81%) on Iraagi sõja vastu. (RIA Novosti, 6.02)
Ungari osa võimalikus Iraagi-vastases aktsioonis piirdub Tasaris asuva õhujõudude baasi Washingtoni käsutusse andmisega, teatas Ungari VM esindaja Tamas Toth. (RIA Novosti, 8.02)
The US will soon abandon a diplomatic solution to the crisis over Iraq, White House national security adviser Condoleezza Rice said Sunday, revealing Washington's frustration with resistance to a possible war. "We are in a diplomatic window, but it cannot last very much longer," she told NBC. "It will have to come to an end pretty soon." She said Washington would welcome another UN Security Council resolution on Iraq if it would advance the goal of disarming the regime of Iraqi leader Saddam Hussein, but was determined not to allow Saddam to escape his obligations by splitting the council. (Afp, 16.02)
The US and Britain considered giving diplomacy more time in the face of resistance at the United Nations to their plans for war to disarm Iraq and vast weekend peace protests around the world. Among more than six million people who marched in a wave of global protest not seen since the Vietnam War, some of the largest crowds were in countries whose leaders have echoed the hawkish stance taken by U.S. President George W. Bush. (Reuters, 16.02)
USA ajakirjandus
NATO on silmitsi ühe oma ajaloo suurima kriisiga - ebavajaliku vaidlusega selle üle, kas tugevdada Iraagi sõja lähenedes Türgi kaitset. On selge, et Türgi peab saama sellist tuge, mida ta vajab. Antud küsimusest on aga alguse saanud kirglik vaidlus, kuna see on seotud teise olulise küsimusega - kas liitlased peaksid USA poliitikaga lihtsalt kaasa minema. Iraagi sõja küsimusest on saanud kaugelt liiga isiklik vaidlus USA juhtiva seisundi üle. Tulemusena paistab NATO alates Reagani ajast kõige põhjalikumalt lõhenenumana. See aga ei ole vaidluse kummalgi poole jaoks tark. Pentagonil võib küll olla õigus, et USA suudab Iraagi hõlpsalt võita ilma Euroopa liitlaste sõjaliste jõududeta. Samal ajal on USAl väga vaja laialdast Euroopa toetust terrorismiga võitlemisele ja Iraagi ülesehitamisele. (The New York Times, 11.02)
USA kaitsepoliitikat kujundavast ringkonnast on olnud kuulda, et Prantsusmaad ei tuleks enam käsitleda liitlasena. Endise USA kaitseministeeriumi kõrge ametniku Jed Babbini sõnul on sõtta minek ilma Prantsusmaata nagu jahileminek ilma akordionita. Prantsusmaa ja Saksamaa tahaksid EList teha superriigi, mis tasakaalustaks USAd. ELi laienemine on nende ambitsioonid hukule määranud, kuna väiksemad riigid ei taha, et nimetatud kaks suurt nende tegemisi määraks. (Jack Kelly, The Washington Times, 9.02)
Ähvardavast Iraagi sõjast tingitud pinged on juba enne sõjategevust löönud tõsised haavad kolmikule, mis kehastavad Lääne demokraatiate keskel mitmepoolse julgeoleku-koostöö püüdlusi: EL, NATO ja ÜRO Julgeolekunõukogu. Julgeolekukorraldus, mis on võimaldanud Läänel üleatlandilisi tormi-iile aastakümneid talitseda, seisab silmitsi sisemise väljakutsega, mis võib kogu süsteemi muuta või teha selle kasutuks. Kriisi lahendamine pole kerge, sest see seab üheaegselt küsimuse alla kõik kolm koostöö sammast: Euroopa ühtsuse, USA juhitud liidu ja suhted USA ning vetoõigusega Julgeolekunõukogu liikmete vahel. (Joseph Fitchett, International Herald Tribune, 12.02)
Pinge, mida Lääne liitlaste, NATO ja ÜRO sees tekitab Iraagi küsimus, on sügavalt häiriv. See tekitab hirmu, et maailma 50 aastat tasakaalus hoidnud julgeolekukorraldus võib laguneda, kui USA üksi Iraaki ründab. Olemasoleva julgeolekusüsteemi sünni juures kasutas USA välisminister Dean Acheson sõnu "Loomise juures olles." Kas me saame Iraagi küsimuse lahendatud ja olla kindlad, et Rumsfeldil ei tarvitse kasutada sõnu "Hävingu juures olles"? Saame, kui nii ameeriklased, prantslased, hiinlased kui venelased hingavad sügavalt sisse, tuletavad meelde ühishuvid ja järgivad neid terve mõistusega. Vaja on kompromissi. Kui sõda osutub möödapääsmatuks, peab vastav otsus olema rahvusvaheline. Ajastust ei saa otsustada ilm ega vajadus kasutada sõjaväge, kui ta kord juba kohal juhtub olema. (Thomas L Friedman, International Herald Tribune, 13.02)
Suurbritannia ajakirjandus
Venemaa seisab keerulise valiku ees. Arvamus, et Moskva toetab Prantsusmaa-Saksamaa plaani, kui selle kiidab heaks ÜRO Julgeolekunõukogu, ei ole enam päris õige. See, millise resolutsiooni üle Julgeolekunõukogu hääletama hakkab, sõltub eelkõige Venemaa seisukohast. Ühel pool on Saksamaa ja Prantsusmaa, kelle sõjavastase hoiakuga on Venemaal lihtne ühineda. Teisel pool on Inglismaa ja eelkõige USA, üliriik, kellega Kreml tahab väga heades suhetes olla. USA panustab reeglile, et schröderid tulevad ja lähevad. Aga ka bushid tulevad ja lähevad, nagu Pariis ja Berliin vaikselt loodavad. Nii et näeme, kes võidab. Kas aga Kreml suudab selle enne ära arvata? (Yelena Suponina, Pyotr Rozvalin, Yuri Shpakov, The Guardian, 11.02)
Prantsusmaa-Saksamaa rahuplaan Iraagi jaoks võib Putini jaoks - kelle toetust Pariisi-Bonni telg nii innukalt soovib - olla tuttavlik kõla. Putin püüab vältida 1990ndate vigu, mil Jevgeni Primakov püüdis luua nimelt mitmepooluselist maailma USAle vastukaaluks. Primakovi poliitika kukkus läbi ja selle tulemusena vähenes Venemaa mõju maailmas. Putin seevastu on otsustanud Venemaa huve peatamatutele suundumustele vastuhakkamisega mitte ohtu seada ja püüda neid suundumusi enda kasuks pöörata. Ta on täheldanud, et USA sõjategevus Iraagi vastu on väga tõenäoline ning see on ka edukas. Prantsusmaa ja Saksamaa pole seda märganud. Nad on isegi püüdnud takistada NATOt Türgit kaitsmast. Kuhu see NATO viib? USA Kongressi on "vana Euroopa" põhjalikult vihaseks ajanud. Samal ajal näevad kongresmenid, et on olemas teine Euroopa, näiteks "Vilniuse 10", kes toetavad USAd veel sõjakamalt kui Tony Blairi taha koondunud. Külma sõja lõpust on NATO väga hästi tõestanud ennast demokraatia tööriistana. (The Daily Telegraph, 10.02)
Rahvusvaheline üldsus on praegu Iraagi küsimuses nii lõhenenud, et on raske näha, kuidas lõhet saaks jälle tasandada. Lõhe tuleb aga ületada, kui tahetakse, et NATO, üleatlandiline liit ja ÜRO ei laguneks. Seda ei tohi lasta juhtuda. Üksmeel pole oluline mitte üksnes Saddami relvitustamiseks, vaid ka koostööks, mis on hädavajalik tuleviku ohtudega tegelemiseks. Esimese asjana tuleks kõigil tüli osapooltel tagasi tõmmata. Kaugemas väljavaates NATO tuleviku või Julgeolekunõukogu tegemiste üle arutada näib arukana. Kumbki ei paista praegu, külma sõja vastasseisu lõppemise järel, olevat tõhus võistlevate huvide tasakaalustamise vahend. Ent nende institutsioonide ohtuseadmine praeguse küsimuse pärast oleks hullumeelsus. (The Independent, 11.02)
Esimesed Iraagi sõja ohvrid on meie poolel: ÜRO, EL ja NATO. Põikpäisus ja pahurus kummalgi pool Atlandit on oma töö teinud. USA administratsioon, mis alustas rahvusvaheliste organisatsioonide eiramisega, muutis kusagil Afganistani ja Iraagi vahepeal meelt, aga mitte sellisel määral, et salliks tõsist vastuseisu oma eesmärkidele. Prantsusmaa ja Saksamaa valitsused, mis on käitunud mitmepooluselise maailma eestvõitlejatena, on jõudnud sinnani, et kaitsevad põhimõtet, mis ei hoia ära sõda, ent kahjustab institutsiooni, mis kehastavad mitmepoolset maailma. Lõppude lõpuks peaks kõik aga aru saama, et on olukordi, kus organisatsiooni püsimajäämine on olulisem sellest, kas ollakse nõus tema hetke-eesmärkidega. (Martin Woollacott, The Guardian, 14.02)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa solidaarsus pidas 2 päeva vastu. Esmaspäeval ühinesid 15 riigi ja valitsusjuhti Iraagi poliitika suhtes, kuid juba kolmapäeval järgnes kaheksa riigijuhti solidaarsusnoot, mis sai toeks USA Iraagi-vastasele käitumisele. Euroopa jagunemine kaheks leeriks on väga tõsine probleem. ELi poolt ettevalmistatav Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontsept muutus järsku mõttetuks. Toetades USA välispoliitilist suunda püüavad mõned Euroopa riigid saavutada ikkagi oma poliitilisi huve ja eesmärke. Teisalt on see ainukeseks väljapääsuks olukorrast, mil ELi sees hakkavad domineerima Saksamaa ja Prantsusmaa. Majanduslikult tundub EL hiiglasena, kuid välispoliitiliselt on ta kääbus. (Andreas Middel, Nikolaus Blomme, FAZ, 31.01)
Kesk- ja idaeurooplaste positiivseid assotsiatsioone USA suhtes saab põhjendada sellega, et nendes riikides kehtis kunagi totalitaarne režiim. Ning nad annavad endale väga hästi aru, mis režiimiga ka Iraagis tegu on. Teiselt poolt ei meeldi idaeurooplastele Saksa-Prantsuse tandem, mis sunnib neid oma pilku pöörama just USA poole. Ameerika rolli nähakse kõigepealt "vanale" Euroopale poliitilises vastandamises. Niisiis siirderiikidel ei jäägi muud üle, kui tagada endale kindlustunde olles tihedamas kontaktis USA kui ELiga. (Jerzy Mackow, Die Welt, 4.02)
NATO poolne surve kasvab nende riikide peale, kes ei toeta sõjalist tegevust Iraagi vastu ning blokeerivad oma vetoga NATO poolt kavandatavaid tegevusi. Saksamaa, Belgia ning Prantsusmaa satuvad veel raskemasse olukorda, kui sõjalise operatsiooni korral NATO-riik Türgi hakkab paluma abi. Siin tuleb mängu Washingtoni lepingu 4. ja veidi hiljem ka 5. peatükk ning kujunenud olukorras need kolm riik peavad täitma oma kohustusi liitlaste ees. Sellega võib ka Saksamaa saada konflikti vahetuks osaliseks. (Andreas Middel, Die Welt, 6.02)
NATO alliansile on praegune poliitiline olukord osutunud üsna valusaks. Kolme NATO liikme veto võib viia allianssi tasakaalust välja ning selle lõhestada. Saksamaa motiivi mitte toetada Iraagi-vastast sõjalist rünnakut on puhtalt sisepoliitiline ning see on Põhja-Atlandi Nõukogus kõigile teada. Prantsusmaa motiivid jäävad siiamaani teadmata. Võrreldes teiste NATO liikmetega on Prantsusmaa suhtumine allianssi pigem distantseerunud ning ka NATO uude ülemaailmsesse tegutsemisstrateegiasse suhtub ta umbusaldusega. (Horst Bacia, FAZ, 12.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa panid 10. veebruaril veto Türgi toetamisele NATO sõjaliste jõudude poolt, juhul kui Iraak peaks Türgit ründama. Belgia välisminister Louis Michel õigustas otsust väitega, et ettepanekuga nõustumine tähendanuks ühtlasi "sõjaloogika" omaksvõtmist. USA kaitseministri Donald Rumsfeldi väitel saab aga sõjaks valmistuda ka NATO-väliselt. Küll aga suurendab veto lõhet "vana Euroopa" ja Washingtoni vahel. (Jean Quatremer, Libération, 11.02)
Euroopa peaks Iraagi kriisi lahendamise küsimuses enam kui kunagi varem astuma vastu brutaalsele USAle ja "vanal", valgustusaja Euroopal peab selles olema eriline roll. Loomulikult tuleks Saddam Husseini desarmeerida, kuid seda ei tohiks teha õigluse hinnaga. (Tahar Ben Jelloun, Libération, 11.02)
Pariis ja Berliini lükkavad ümber kuuldused nagu oleks väljatöötamisel prantsuse-saksa “salaplaan” Iraagi küsimuses, mis näeks ette ÜRO rahuvalvajate saatmist Iraaki. Küll aga taotlevad Berliin ja Pariis relvastusinspektorite arvu suurendamist Iraagis. Seda plaani võivad toetada ka Venemaa ja Hiina. (Georges Marion, Claire Tréan, Le Monde, 11.02)
Usutluses ajalehele Le Monde leiab Washingtonis asuva Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Uuringute Keskuse direktor Simon Serfaty, et Washington ei taha mõista olulist tõsiasja, et Prantsusmaa presidendi soovimatust sõda Iraagi vastu alustada jagab 80% eurooplastest. (Corine Lesnes, Le Monde, 12.02)
International Peace Academy praeguse presidendi David Malone'i sõnul võiks ta kihla vedada selle peale, et USA saab kokku vajalikud üheksa häält ÜRO Julgeolekunõukogus, mis lubaks Iraagi sõjalist ründamist. Malone on kaitsnud doktoritöö Oxfordi Ülikoolis just ÜRO Julgeolekunõukogu otsustusmehhanismide teemal ning tema sõnul näitab ajalugu, et USA diplomaatilised kampaaniad on reeglina äärmiselt efektiivsed. (Mouna Naïm, Le Monde, 12.02)
Kohtumisel Jacques Chiraciga rõhutas Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa toetab Prantsusmaa ja Saksamaa ideed suurendada relvastusinspektorite arvu Iraagis. Debatt Iraagi küsimuses peab jätkuma. (Laure Mandeville, Le Figaro, 11.02)
Venemaa president Vladimir Putin on kui kahepäine kotkas, kes ehk liialt agaralt üritab lepitada Pariisi ja Washingtoni. Prantsusmaa ja USA peavad aga arvestama, et Putinil on ka omad huvid mängus, sest Venemaast, mis praegu on küll majanduslikult nõrk riik, saab ühel päeval neile tugev konkurent. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 13.02)
Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa veto Türgi toetamisele Iraagi rünnaku korral on põhjustanud NATOs kriisi, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Pariis, Berliin ja Brüssel eelistavad ÜROd NATOle. Mitmed NATO liikmesriigi on aga teisel erineval arvamustel. (Philippe Gélie, Le Figaro, 14.02, Le Figaro, 11.02)
Jacques Chirac on USA sõber, kes julgeb öelda "ei" George Bushile ning tema ebarealistlikele ja üliohtlikele ambitsioonidele. (Anne Fulda, Le Figaro, 14.02)
On üpris tõenäoline Hans Blixi ja relvastusinspektorite raport 14. veebruaril ei mõjuta kummagi poole - ei sõjavastaste ega -pooldajate - arvamust. Ometi tuleks teha jõupingutusi, et just ÜRO raames leida kompromisslahendus. Bush võiks anda Iraagile veel ühe võimaluse, eeldusel, et Saddam Hussein täidab laitmatult kõiki ÜRO Julgenõukogu tingimusi. (Patrick Sabatier, Libération, 14.02)
Belgia ajakirjandus
Intervjuus ajalehele Le Soir peab Belgia välisminister Louis Michel oma kohuseks teha kõik, mis tema võimuses, et sõda Iraagis ära hoida. USAl on tema sõnul oma legitiimsed eesmärgid selles kriisis, aga samuti on omad eesmärgid ja eelistused Euroopal. Samas on üha ilmsem, et Euroopal puudub ühtne välis- ja julgeolekupoliitika. Euroopa lõhenemise põhjuseks oli "kaheksa kiri", mitte Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia soov Iraagi kriis rahumeelselt lahendada. (Philippe Berkenbaum, Baudoin Loos, Le Soir, 11.02)
George Bush on pettunud Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia otsuses NATOt blokeerida ja mitte soostuda Türgit Iraagi agressiooni korral toetama, ent ta ei kavatse kriisi NATOs üledramatiseerida. Samas leiab ta, et selline otsus oli äärmiselt lühinägelik. (Patrick Anidjar, Le Soir, 11.02)
Brüsseli, Pariisi ja Berliini otsus Türgit Iraagi agressiooni korral mitte toetada oli "halb otsus halval ajal." See on põhjustanud totaalse psühhodraama NATOs ning on olemas oht, et organisatsioon kaotab tõsiseltvõetavuse. (Philippe Regnier, Le Soir, 11.02)
USA ja Euroopa erimeelsused Iraagi küsimustes ei kasutata enam ainult diplomaatilist keelt. Colin Powell on nimetanud Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa vetot "andeksandmatuks," Donald Rumsfeld "häbiväärseks." Wall Street Journal aga nimetab Jacques Chiraci "Saddami põlastusväärseks kupeldajaks." (Baudoin Loos, Le Soir, 11.02)
Onu Sam näitab hambaid. USA diplomaatiline ballett "sõprade" otsimise nimel Iraagi kriisis on kaotamas kergust ja graatsilisust. Ühe euroopa ministri sõnul on USA diplomaatia muutumas järjest imperialistlikumaks. (Martine Dubuisson, Le Soir, 11.02)
Stephen F. Brauer, USA suursaadik Belgias, leiab, et aitab retoorikast Iraagi teemal, sest aeg on otsustada ja tegutseda. (Stephen F. Brauer, Le Soir, 14.02)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa kaheksa riigipea ja valitsusjuhtide toetus USA poliitikale Iraagi suhtes tekitab palju poleemikat eelkõige mis puudutab Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitikat. ELi saab välispoliitiliselt tõsiselt võtta ainult sel juhul, kui tol oleksid ühised välispoliitilised struktuurid ning efektiivsemad otsustuste tegemise mehhanismid. (Michael Stabenow, FAZ, 3.02)
Austria ajakirjandus
Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks on alanud rasked ajad: on ikka veel vara rääkida ELi riikide ühisest välispoliitilisest hoiakust. ELi kandidaatriigid osutasid endale karuteene kaheksa riigi avaldusele allakirjutamisega. EPis tekitas selline tulevaste liikmesmaade käitumine pahameelt, nii et isegi mõnes parlamendisaadikud ähvardasid uute liiduliikmete ELi vastuvõttu blokeerida. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 6.02)
Kaheksa "uue" ja "vana" Euroopa riikide juhtide poolt allakirjutatud kiri USA suuna toeks tõestab veel kord, et vaatamata oma kuulumisele kas "uude" või "vanasse" Euroopasse, on riikide rahvuslikud huvid on esmatähtsad. Tekib isegi selline mulje, et EL on üldse võõras mõiste eurooplastele. Suurimaks probleemiks on veel see, et ELil puudub siiamaani oma välispoliitiline kontseptsioon ning selles on ikkagi süüdi nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa, kes oma salaplaanide loomisega nõrgendavad ELi positsioone USA suhtes veelgi. (Gerhard Plott, Der Standard, 10.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Euroopat ei lõhestanud mitte Iraak, vaid "kaheksa kiri." On kahetsusväärne, et viiskümmend aastat euro-atlandi koostööd ei ole lõpuks tootnud enamat kui diktaadi "meiega või meie vastu." ELi ühise välispoliitika vajadus muutub järjest ilmsemaks ning oleks viga arvata, et Euroopa ei suuda kollektiivselt USAd mõjutada. (Nicole Gnesotto, Le Figaro, 7.02)
Kaheksa Euroopa riigi toetusavaldus USAle oli oluline mitte ainult USA ja Euroopa suhete kujundajana vaid ka Euroopa sisepoliitika seisukohalt. Toetusavaldusele allakirjutanud riigipead ja peaministrid võtsid omaks ameerikaliku maailmavaate, kus rõhuasetus on "vabadusel", erinevalt euroopalikust rõhuasetusest "võrdsusele." Kiri tõi kaasa "ameerikaliku" ja "euroopaliku Euroopa" vastandumise. (Sami Nair, Libération, 3.02)
Uudisteagentuurid
Ten Central and Eastern European nations lined up behind the US on Iraq, saying in a joint statement it was now clear Baghdad was breaching UN disarmament resolutions. "We have actively supported the international efforts to achieve a peaceful disarmament of Iraq," the foreign ministers of NATO aspirants Albania, Bulgaria, Croatia, Estonia, Latvia, Lithuania, Macedonia, Romania, Slovakia and Slovenia said. (Afp, 5.02)
USA ajakirjandus
Husseinile vastuhakkamist pooldavate riikide nimekiri täieneb. USA Euroopa liitlased näitavad teed. Eelmisel nädalal toetasid kaheksa Euroopa riiki USAd. Nüüd on veel kümme riiki teinud samasuguse avalduse. Jutud Atlandi mõlemat kallast hõlmava koostöö lõpust olid ülepaisutatud. Enamus Lääne-Euroopa riike jääb truuks oma julgeolekulistele sidemetele USAga. Ent Iraagi üle käiv arutelu on toonud ka uue pöörde: endise Varssavi pakti riikide tõusu tõsiseltvõetavate diplomaatiliste partnerite sekka. "See on alles algus," ütleb Mart Laar, endine Eesti peaminister. "Me ei kavatse taluda prantsuse stiilis Ameerika-vastasust." Vale oleks öelda idaeurooplastele, et neil tuleb valida Ameerika ja Euroopa vahel. Külm sõda, mis oli neile palju hullem kogemus kui lääneeurooplastele, võib olla läbi. Aga see kogemus on õpetanud Ida uusi demokraatiaid vaatama 21. sajandi moraalsete ja julgeolekuväljakutsetega silmitsi seistes USA poole. (The Wall Street Journal, 6.02)
Suurbritannia ajakirjandus
Seitse uut NATO riiki Ida-Euroopast koostasid kirja, mis toetab USA poliitikat Iraagi suhtes, et näidata Bushile, et nad on osa "uuest Euroopast". Algatusele andis indu eelmisel nädalal kaheksa riigijuhi poolt avaldatud sarnane toetuskiri, mille eesmärk oli õõnestada Prantsusmaa ja Saksamaa vastuseisu Iraagi sõjale. USA jaoks on algatusel suuresti sümboolne tähendus ja Ameerika diplomaadid tõlgendavad seda kui tänulikkuse näitamist NATOsse vastuvõtmise eest. Allakirjutanud suhtuvad asjasse aga tõsiselt. Esiteks märgib see Kesk- ja Ida-Euroopa kaugenemist Saksamaa juhtimisest - ELis ja NATOs on Saksamaad alati ida eestvõitlejaks peetud. Samamoodi näitab avaldus, et Ida-Euroopa poliitiline klass on valmis mitte arvestama rahva vastuseisuga Iraagi sõjale. (Roger Boyes, Rory Watson, Philip Webster, The Times, 6.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
"Vilniuse kümne" avaldus oli vesi Donald Rumsfeldi veskile, kes oli väitnud, et "noor" Euroopa on USA poolel. Ida-Euroopa riigid, kellele alles detsembris Kopenhaageni tippkohtumise ajal anti roheline tuli ELiga liitumiseks, on juba jõudnud reeta euroopalikud ideaalid. "Nad soovivad oma portfelli täita viieteistkümne [praeguse ELi liikmesriigi] rahaga, ent nende süda lööb Washingtonile." Prantsusmaad ärritab nende riikide seas eelkõige Poola käitumine. (Jan Krauze, Le Monde, 8.02)
"Vilniuse grupp" - 2000. aastal moodustatud riikide rühmitus, mis ühisel jõul on üritanud kiirendada oma NATO liikmelisust ja mille hulka kuulub ka Eesti - tegi ühisavalduse Washingtoni kampaania toetuseks Bagdadi vastu. See avaldus järgnes juba varem tehtud kaheksa Euroopa riigi avaldusele. Ühe saksa kristlikust demokraadist EPi saadiku sõnul on alanud täielik "vasallide paraad." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.02)
Uudisteagentuurid
NATO remains the best security alliance despite its current division over how to deal with Iraq, the foreign and defence ministers of NATO member-to-be Latvia said. "I'm completely convinced about NATO as the most effective alliance," the Baltic country's FM Sandra Kalniete told a news conference. "(NATO chief George Robertson) will ensure that NATO will continue to exist and Latvia's integration with NATO will not be affected," Defence Minister Valdis Kristovskis said. (Afp, 12.02)
NATO started military exercises in the Baltic Sea involving the German, Polish, Spanish and US navy, a spokesman for the Polish navy Bartosz Zajda said. The manoeuvres are aimed at the "protection of maritime routes against attacks by submarines and from the air...", Zajda said. (Afp, 3.02, RIA Novosti, 3.02)
NATO Secretary General George Robertson is to visit Bulgaria to discuss NATO's position concerning Iraq, a Bulgarian government spokesman said. Robertson will discuss "NATO's position on the Iraqi crisis," spokesman Dimitar Tzonev said. He did not elaborate. Bulgaria, which has been invited to join NATO in 2004, has backed the United States over Iraq as a non-permanent member of the UN Security Council and has said it would give US armed forces the right to fly over its airspace and to use its Sarafovo air base on the Black Sea in case of war against Iraq. Robertson is to meet in Sofia with Bulgarian President Georgui Parvanov and Prime Minister Simeon de Saxe-Cobourg-Gotha. (Afp, 4.02)
Turkish leader Tayyip Erdogan braced deputies for what could be an unpalatable vote to open bases to U.S. forces, saying cooperation now could give Turkey a say in the make-up of any post-war Iraq. NATO ally Turkey's close ties with Washington, which could provide cash to Turkey to offset any losses, make permission likely for U.S. troops to forge a northern front against Iraq from Turkey, despite fears of a fallout at home from any war. (Reuters, 4.02)
The United States has asked Bulgaria to open up its air space and and allow US air crews to use Bulgarian bases in case of a war with Iraq, government spokesman Dimitar Tsonev said. Washington has also asked Bulgaria to send a unit specialised in dealing with chemical or biological attacks "in a crisis zone but not on Iraqi territory," Tsonev said. The government will consider the request before passing it on to the parliament for a decision, he added. (Afp, 4.02)
Eesti kaitseväega tutvunud NATO kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülem kindralleitnant Jan Scharling kiitis kaitseväe reforme ning valitud ühendstaabi põhimõtet. (RIA Novosti, 4.02)
Albaania, Makedoonia ja Horvaatia presidendid arutavad Tiranas nende riikide NATOga ühinemise küsimusi. (RIA Novosti, 4.02)
NATO peasekretär George Robertson ja Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov allkirjastavad Münchenis allveelaevade meeskondade päästekoostöö raamdokumendi. (RIA Novosti, 7.02)
Vaid 21,9% ukrainlastest toetab Ukraina ühinemist NATOga. (Interfax, 8.02)
Põhja-Atlandi Nõukogu istung Türgile abi osutamise küsimuses lõppes tulemuseta. (Interfax, 11.02, 12.02)
Albaania, Makedoonia ja Horvaatia presidendid arutavad Tiranas kolme riigi NATOga ühinemise perspektiive. (RIA Novosti, 12.02)
Venemaa Välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko teatas, et Moskva kahtleb USA sõjaväebaaside Saksamaalt Poolasse ümberpaigutamise kavatsuses. (RIA Novosti, 13.02)
Leedu Seimi esimees Arturas Paulauskas teatas, et erimeelsused NATOs ei takista Leedul alliansiga liitumast. (Interfax, 14.02)
NATO liikmekandidaatide seisukoht Iraagi küsimuses ei kiirenda nende liitumist alliansiga, teatas USA NATO asjade komitee juht Bruce Jackson. (Interfax, 14.02)
Suurbritannia ajakirjandus
NATO ajab ennast ise nurka ja seekord ei saa ükski 19 liikmest USAd süüdistada. Varsti pärast 11. septembrit 2001 sattus USA kõva kriitika alla. NATO oli esimest korda oma ajaloos tuginenud artiklile 5 ja lubanud rünnatud liitlasele appi minna. USA tänas ja keeldus, kuna ei tahtnud viita lõputus hulgas komiteedes aega üksmeele otsimisele. Nüüdse Iraagi kriisi osas otsustamise venitamisega on NATO sattunud seisu, et ta võib kogu küsimuse arutlemisel tähtsusetuks muutuda. Seejuures on just NATO endale osa nõudnud. Ja USA veenduks, et tema halvimad ootused on tõeks saanud. NATOlt ei saa oodata mõistliku aja jooksul otsustamist. (Judy Dempsey, Financial Times, 6.02)
NATO loodi, nagu teravmeelselt on öeldud, selleks, "et hoida ameeriklasi kohal, venelasi väljas ja sakslasi maas." Praegu tundub mõnede seisukohtade taustal, et ta on olemas selleks, et jätta ameeriklased välja, hoida türklased maas ja president Hussein rahul. Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa ähvardus blokeerida Türgi toetamine on erakordne ja andestamatu. Türgi kaitsmiseks vajalik on iseenesest tagasihoidlik ja ei tohiks vastakaid arvamusi tekitada. USA kaitseminister Donald Rumsfeldi sõnul jääb NATO sisemisest vaidlusest hoolimata püsima, aga selline kokkupõrge oleks "sedavõrd üllatav ja hingetuks võttev asi, et ta jääks mõneks ajaks kõlama". (The Times, 10.02)
NATO võimaliku lagunemise ja ÜRO tähtsusetuks muutumise juttude taustal tuleb meeles pidada, millest need arvamused tekivad: USA kavast alustada Iraagi vastu sõda. Bush ja Blair pole suutnud veenda Euroopat, Araabia riike ega suurt osa ameeriklastest, et pole teist võimalust, kui ennetav jõu kasutamine. Riikide vastuseis sõjale on aga üksnes jäämäe tipp ja pole kohane arvata, et rahvas ei saa aru, mis on vaekausil. Saab küll. Bushi ja Blairi "meie teame paremini" suhtumine avalikku arvamusse kahjustab demokraatiat. Iraagi relvitustamise vajaduse üle ei saa mingit arutelu olla. Küsimus on selles, milline on parim viis soovitava tulemuse saavutamiseks. (The Guardian, 11.02)
NATO on purunemise äärel. On aeg küsida, kas Euroopa ja USA väärtused ja vaated maailmale on põhimõtteliselt erinevaks muutunud. Kas George Bushi välispoliitika on paisanud eraldi Kolmanda Riigi ja NLi türannia poolt ühendatud mandrid? Euroopa-Ameerika suhete arutelu valitseb hiljutine Robert Kagani essee "Power and Weakness". Praeguses USA administratsioonis on liiga palju neid, kes vilistavad rahvusvahelistele reeglitele ja arvavad, et USA vastutab üksnes iseenda ees. Aga ka siin on lahenduseks see, kui püüda tõmmata USA, nagu ka Iraak, rahvusvahelisse võrgustikku. (Johann Hari, The Independent, 12.02)
Saksamaa ajakirjandus
Kas transatlantilist koostööd on või ei ole? NATO peasekretär Lord Robertsoni arvamuse kohaselt on see olemas, vaatamata kõikidele hiljuti esile kerkinud lahkhelidele NATO liikmete vahel. Robertsoni sõnul tuleb uuesti arutama hakata NATO rolli üle tänapäeval. Euroopal ja USAl on oma suhtumine võimalikesse ohtudesse ja väljakutsetesse. Üsna oluliseks aspektiks on NATO strateegiline partnerlus ELiga ja uut laadi koostöö Venemaaga. Samuti tõstetakse esile ka asjaolu, et allianss on paindliku iseloomuga ning vastavalt liikmesmaade julgeoleku nõuetele, saab ta ennast ümber kujundada. Seega ei ole NATO solidaarsus küsimärgi all. (Lord Goerge Robertson, Die Welt, 9.02)
Berliini-Pariisi telg ei tee head Brüsselile, ei ELi ega NATOle kuna partnerid mõlemas organisatsioonis on üheltpoolt üllatunud, teistpoolt ka vihastunud Saksa-Prantsuse käitumise pärast. Lisaks raskele olukorrale NATO alliansis, on olukord ELis ka murettekitav. On selgesti tunda kahe riigi dominantsi, nt viimati see puudutas stabiilsuspakti, kus mõlemad riigid soovivad pakti kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda keerulise finantsolukorra tõttu. (Andreas Middel, Die Welt, 12.02)
NATO on oma tegutsemisaja jooksul üle elanud mitmed rahvusvahelised konfliktid, kus bloki liitlaste huvid ei langenud kokku. Oli ikka tunda USA dominantsi otsuste tegemisel, seda näitavad nt 1956. aasta sündmused. Euroopa poliitikute väidetele NATO rolli tähtsuse languse kohta, võib tuua sellised vastuargumendid, et NATO on märgatavalt muutunud just viimase aastakümne jooksul, mil toimusid Varssavi bloki lagunemine ja Ida-Euroopa riikide vastuvõtmine NATOsse. Vaatamata kõikidele rasketele olukordadele on see blokk jäänud püsima, püsib ka edaspidi. (Kurt Kister, Süddeutsche Zeitung, 13.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ja USA seisukoht Iraagi küsimuses on jäänud diametraalselt vastupidiseks ka vahetult enne Colin Powelli esinemist Iraagi massihävitusrelvade olemasolu tõendavate väidetega ÜRO Julgeolekunõukogus. Ühe diplomaadi sõnul on Prantsusmaa ja USA omavahelised suhted hetkel kui malemäng: "USA liigub edasi oma ähvardava musta ratsuga, Prantsusmaa vastab rahumeelse valge ratsuga; võidab see, kes on parem." (Fabrice Rousselot, Libération, 5.02)
Mida tõenäolisemaks muutub sõda Iraagi vastu, seda suuremat piinlikkust peavad tundma prantsuse võimud. Nagu märgib Dominic Moïsi, prantsuse rahvusvaheliste suhete instituudi direktor, Prantsusmaa räägib kui Saksamaa, kuid valmistub ette sõjaks nagu Suurbritannia, kuigi küll vähemal määral. Samal ajal kui Jacques Chirac Touquet's esinedes väitis, et "sõda on endiselt halvim lahendus," lahkus lennukikandja Charles-de-Gaulle kolmenädalasele õppusele Vahemerel. (Jean-Dominique Merchet, Marc Semo, Libération, 5.02)
Ärevusega oodatud USA riigisekretäri Colin Powelli ÜRO Julgeolekunõukogus esinemise eelõhtul väidab Iraagi välisminister Tarek Aziz usutluses ajalehele Le Figaro, et "Bush tahab Iraaki muuta oma asumaaks." (Renaud Girard, Le Figaro, 5.02)
George W. Bushil ja tema "neokonservatiivsel õukonnal" on meelekindlust, millest tema eelkäijatel Clintonil ja Bush seenioril puudu jäi. Praeguses Iraagi kriisis ei ole midagi üllatavat ja ootamatut, sest Bush noorem soovis Saddam Husseini elimineerida juba enne presidendivalimisi. (Thierry de Montbrial, Le Monde, 6.02)
Harva võib rahvusvahelisest poliitikast leida sellist kinnisidee näidet, kui George Bushi poolt propageeritud sõda Saddam Husseini vastu, kelle "kõrvaldamist" ta jutlustas juba enne presidendiks saamist. Bushi ja tema lähikondlaste veendumus, et USA pole mitte lihtsalt jõud, vaid "moraalne" jõud, millel seega puuduvad piirid, on äärmiselt ohtlik. (Jean-Marie Colombani, Le Monde, 6.02)
Lahesõja ajal 1991. aastal soovisid paljud Bagdadi ründamist ja Saddam Husseini kõrvaldamist. Bush seenior ja toonane liitlasvägede ülemjuhataja Colin Powell pidasid seda aga liialt riskantseks, arvestades, milliseid pingutusi tuleks pärast sõda teha Iraagi stabiliseerimiseks. Bush juunior ja praegune USA välisminister Colin Powell soovivad toimida vastupidiselt. Mis saab aga pärast sõda? Riskid on nüüd veelgi suuremad ja USA-vastane intifada tõenäolisem. (Juhtkiri, Le Monde, 9.02)
Donald Rumsfeldi väide, et Prantsusmaa ja Saksamaa on "vana Euroopa" ja seetõttu tagurlik, oli lühinägelik. Vanadus ei tähenda tingimata seniilsust ja Alzheimeri sündroomi, vaid ka kannatlikkust, distantseerumise oskust, skeptilisust, rääkimata kogemusest ja tarkusest, kõigest sellest, millest "noorel" USAl paistab puudus olevat. (Christian Combaz, Le Figaro, 6.02)
Prantsusmaa välisministrit Dominique de Villepini ei veennud Colin Powelli ÜRO Julgeolekunõukogus esitatud "tõendid" Iraagi vastu. "Pole ühtegi tõendit, ei midagi uut, on vaid mõned lindistused ja pildid, väitis de Villepin. See pole tema ega ka president Chiraci arvates piisav põhjus sõja alustamiseks. (Luc de Barochez, Le Figaro, 6.02)
Colin Powelli 5. veebruaril ÜRO Julgenõukogus pooleteise tunni jooksul Iraagi vastu esitatud "tõendid," mis pidid olema vaid "jäämäe tipp," ei toonud paraku USA riigisekretärile võitu diplomaatilises lahingus ega veennud sõja vastaseid. (Jean-Jacques Mével, Le Figaro, 6.02)
Kui ka Washington suleb oma uksed teatud riikide poliitikutele, on Moskva omad endiselt avatud. Kedagi ei tunnistata persona non grataks. Hiljuti on Moskvat külastanud Pakistani president Pervez Musharraf, Süüria asepresident Abdel Halim Khaddam ja Põhja-Korea president Kim Jong-il. Ühe Moskvas resideeriva diplomaadisõnul on see Venemaa "hüperrealismi" poliitika - hoida kõiki raudu tules tasakaalustamaks USA hegemooniat. (Patrick de Saint-Exupéry, Le Figaro, 10.02)
Kas Venemaast on saamas Pariisi privilegeeritud partner nagu ta oli seda 19. sajandil? Igatahes loodab Jacques Chirac president Putini kolmepäevase visiidi käigus leida Venemaas usaldusväärse liitlase. (Laure Mandeville, Le Figaro, 10.02)
Venemaa ajakirjandus
Täna ei sõltu riikide reaktsioon USA välisministri Colin Powelli ettekandele mitte USA tõendusmaterjali uskumisest-mitteuskumisest, vaid nende lojaalsusest. Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema lähikonna viimastel päevadel tehtud avaldustest ja märkustest võib järeldada, et Venemaa kaldub Iraaki "ära andma". Putini jaoks on respektaablim ja kasulikum jääda Bushi partnerite ja liitlaste sekka. (Svetlana Babajeva, Georgi Bovt, Izvestija, 7.02)
Uudisteagentuurid
US President George W. Bush telephoned Estonian PM Siim Kallas. Kallas said that the US leader appreciated the Baltic country's support on the observance of the UN resolution disarming Iraq. "President Bush said the US was working hard to gain unity in the UN Security Council on the Iraqi issue," the Estonian government spokesman Daniel Vaarik told. "Bush thanked Estonia for supporting international cooperation regarding Iraq," Vaarik said. "Being a small country, Estonia attaches great significance to how small countries are treated during conflicts," Vaarik quoted Kallas as telling Bush. (Afp, 14.02, RIA Novosti, Interfax, 14.02)
Peaminister Siim Kallas teatas, et Eesti peab toetama USA Iraagi-poliitikat. Ajalehes Postimees avaldatud artiklis kirjutab peaminister, et ta ei mõista Saksamaa positsiooni antud küsimuses: “Ma ei saa aru, miks Eesti, kes kannatas II maailmasõjas, peaks minema koos Saksamaa ja Zhirinovskiga USA vastu. Saksamaa eesmärgid on mulle arusaamatud.” (Interfax, 11.02)
Moskvas pöörati tähelepanu peaminister Siim Kallase artiklile ajalehes Postimees, milles Eesti peaminister märgib, et “tuleb arvestada Venemaa-poolse agressiooni võimalikkusega Eesti suhtes”. Venemaa Välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko märgib, et “härra Kallase arvamus tekitab sügavat kahetsust”. (RIA Novosti, Interfax, 13.02)
Välisminister Kristiina Ojuland lükkas tagasi opositsiooni süüdistused, mille kohaselt toetas välisministeerium V10 ühisavaldust ilma presidendi ning parlamendi toetuseta. Ministri sõnul “ei näe ta selles dokumendis midagi erilist, mis vajaks laiemat arutelu”. (Interfax, 12.02)
Eesti välisminister Kristiina Ojuland kritiseeris Venemaa välisministri Igor Ivanovi seisukohta Balti riikide venekeelse elanikkonna õiguste küsimuses. Igor Ivanov pöördus 22.01 ELi poole kirjaga, milles väljendas murelikkust seoses Balti riikide, eriti Läti ja Eesti, venekeelse elanikkonna olukorraga. (Interfax, 12.02)
Eesti välisminister Kristiina Ojuland teatas, et Eesti valitsus ei ole valmis allkirjastama Venemaaga enamsoodustusrežiimi lepingut selle praegusel kujul. “Praegusel kujul sisaldab leping lisaks majandusküsimustele ka eeskätt inimõiguste valdkonda puudutavate humanitaarküsimuste lahendamist, mis aga ei vasta Eesti huvidele,” teatas Ojuland. (Interfax, 12.02)
Estonia's interior minister resigned over a bitter row about Soviet-era jailings which reopened old political wounds just a month before elections. "I want to spare the Centre Party and its supporters from this slander campaign," said Ain Seppik. Prime Minister Siim Kallas asked him to step down, despite fears his resignation might split the ruling two-party coalition. (Reuters, 3.02; Hollandi ajakirjandus: NRC Handelsblad, 5.02)
Peaminister Siim Kallas teatas, et on saatnud siseminister Ain Seppikule kirja, milles soovitab tal vabatahtlikult tagasi astuda. (RIA Novosti, Interfax, 3.02)
Eesti siseminister Ain Seppik esitas peaminister Siim Kallasele tagasiastumispalve. Keskerakonna pressiteenistus rõhutas, et “minister lähtus otsuse tegemisel Eesti huvidest ning ühiskonna ühtsuse säilitamise vajadusest.” (Interfax, 3.02)
President Arnold Rüütel nimetas siseministriks parlamendi Keskfraktsiooni esimehe Toomas Vareki. (Interfax, 3.02)
Siseministri ametikohalt tagasi astunud Ain Seppik esitas Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Päevalehe ja Postimehe vastu. Oma hagis nõuab Seppik ajalehtedelt kümne miljoni krooni suurust kahjutasu. “Kahjutasu summa on Eesti oludes enneolematu, kuid laimukampaania minu suhtes oli samuti pretsedenditu,” ütles Seppik. (Interfax, 3.02)
Ain Seppik ei kavatse vabandada isikute ees, kelle ta 1985. aastal nõukogudevastase tegevuse eest süüdi mõistis. (Interfax, 4.02)
Veebruari teise poolde kavandatud Eesti välisministri Kristiina Ojulandi visiit Moskvasse lükkub edasi, teatas VF Välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko. (RIA Novosti, Interfax, 4.02)
Eesti välisminister Kristiina Ojuland sõitis kolmepäevasele visiidile Marokosse. (IA Rosbalt, 4.02)
Transparency International has classed Latvia, the Czech Republic and Slovakia at the same rank as Sri Lanka and behind Ghana in its 2002 corruption index. Highly-ranked, non-corrupt countries such as Slovenia and Estonia were exceptions among the EU candidate states.(Reuters, 9.02)
Estonia's ruling coalition parties are facing a tough challenge from a new, unpredictable political force ahead of parliamentary elections in the Baltic state on March 2, analysts say.The latest opinion poll by Emor shows that while the centre-left Centre Party, one of the two coalition partners, enjoys a lead with 28 percent, it is tailed by newcomer Res Publica at 24 percent. The second coalition party, the free-market Reform Party of PM Siim Kallas, has been driven to third place at just 13 percent of support by the self-styled new party, which campaigns on a platform of anti-corruption and law and order. "One of the novelties of these elections is that we have a new, unpredictable political force, Res Publica, entering the national arena," public opinion pollster Juhan Kivirähk told AFP. (Afp, 16.02)
Eestisse saabuvad visiidile OSCE esindajad, kes peaksid otsustama, kas saata parlamendivalimistele oma vaatlejad. Kuna OSCE missioon on Eestis suletud, siis peaks delegatsioon samuti andma hinnangu missiooni taasavamise vajalikkuse suhtes. (RIA Novosti, 3.02)
EÜVRP teavitas OSCE eksperte venekeelse elanikkonna õiguste rikkumisest Eestis. EÜVRP peasekretäri Anatoli Jeogorovi sõnul teatati OSCE esindajatele, et Riigikogu valimiste eelsed debatid ETVs toimuvad vaid eesti keeles, millega piiratakse info kättesaadavust. Samuti tekitas Jegorovi sõnul ekspertides sügavat huvi nn. halli passi omanike olukord, kellel jäikade keelenõuete tõttu on raskendatud kodakondsuse saamine ning kes seetõttu ei saa parlamendivalimistel osaleda. (RIA Novosti, 4.02)
Moskvas loodetakse, et pärast Riigikogu valimisi tulevad Eestis võimule need, kes muudavad suhted Moskvaga konstruktiivsemaks, teatas Venemaa Riigiduuma väliasjade komisjoni esimees Dmitri Rogozin. (RIA Novosti, 14.02)
Venemaa patriarhi Aleksius II visiit Eestisse, mis pidi algama 7. veebruaril, lükkub tema tervisliku seisundi tõttu edasi. (RIA Novosti, 4.02)
Eesti valitsus ei kiitnud heaks erakoolide seaduse muudatusettepanekuid, mille vastuvõtmine võimaldaks haridusministeeriumil sulgeda õppeasutused, kes teevad koostööd Eestis registreerimata välisriikide õppe- ja haridusasutustega. (Interfax, 4.02)
Viis Tallinna politseinikku vallandati puuduliku eesti keele oskuse tõttu. Draama toimumise kohaks on Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseijaoskond, kes tegeleb korra tagamisega Pirital ja Lasnamäel, kus 70-80 protsenti elanikkonnast moodustavad venekeelsed inimesed. (RIA Novosti, 6.02)
Costa Rica told a Venezuelan citizen to stay out of the country after the U.S. government said he was a member of the Nazi police during the Second World War. Harry Männil Laul, who was in the process of changing his official residence to Costa Rica, was notified of the decision on Wednesday after he boarded a plane for Venezuela, a Costa Rican official said. According to the Justice Department report, Männil, 82, was a high-ranking Nazi official during the German occupation of Estonia. Männil, a Venezuelan citizen since 1952, has business interests in Venezuela and owns several properties in Costa Rica. He wanted to move to Costa Rica to escape the political crisis affecting Venezuela. (Reuters, 5.02, RIA Novosti, 6.02)
Peaminister Siim Kallas kutsus suuremate erakondade liidrid arutama valitsuse tegevust juhul, kui USA ja tema liitlased alustavad Iraagi-vastast sõda. (RIA Novosti, Interfax, 10.02)
Eesti parlamendi liikmed võtsid vastu Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee juhi Dmitri Rogozini kutse Eesti-Vene majandussuhete arendamise ümarlaua raames toimuval kohtumisel osalemiseks. (Interfax, 12.02)
Moskvas toimunud Eesti ja Venemaa ettevõtjate ümarlaual osalejad kutsusid kahe riigi juhtkondi üles kiirendama kaubandus-majandusleppe allkirjastamist. (RIA Novosti, 13.02)
Moskvas toimuvale Eesti-Vene majandussuhete arendamise ümarlauale sõidab 90-liikmeline delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad Eesti ettevõtjad, riigitegelased ning parlamendiliikmed. (RIA Novosti, 13.02)
Eesti majandusminister Liina Tõnisson ei saavutanud kohtumistel Venemaa valitsuse esindajatega positiivseid tulemusi, kuid enda sõnul ta selle poole ei püüelnudki. (Interfax, 14.02)
Eesti president Arnold Rüütel ei pea vene keelele riigikeele staatuse omistamist reaalseks. (RIA Novosti, Interfax, 13.02)
Uus siseminister Toomas Varek andis Riigikogu ees ametivande. (Interfax, 10.02)
Eesti parlament ratifitseeris Eesti-Vene pensionileppe. (Interfax, 12.02)
Riigikogu võttis vastu kriminaalmenetluse seaduse. (Interfax, 12.02)
Eesti parlamendi erakorraline istung peaks toimuma 25.02, istungi päevakorras on riigikontrolöri nimetamise küsimus. (Interfax, 13.02)
Eesti rahvastikuminister Eldar Efendijev kritiseeris kultuurautonoomia seadust: ”Seaduse vastuvõtmisest on möödas pea kümme aastat, ent see seadus ei toimi seniajani.” (Interfax, 12.02)
Opositsiooniline Isamaaliit nõudis Keskerakonna algatatud vähemusrahvaste seaduse eelnõu menetluse lõpetamist. “Seaduseelnõu on suunatud Eestis kakskeelsuse kehtestamisele,” teatas Isamaaliidu juhatus. (Interfax, 11.02)
Eesti erakonnad toetavad president Arnold Rüütli algatust hea tahte memorandumi sõlmimiseks. (Interfax, 14.02)
Eestis on alanud kaitsejõudude reformimise uus etapp: tööd alustasid kaitsejõudude nelja piirkonna staabid. Nelja sõjaväepiirkonna loomine suurendab kaitsejõudude mobilisatsioonivõimet sõjaseisukorras. (Interfax, 10.02)
Austria ajakirjandus
Eesti delegatsioon eesotsas välisminister Kristiina Ojulandiga toonitas veel kord, et Eesti praegune maksupoliitika peab ELi sees püsima jääma. Selline poliitika on enesega kaasa toonud Eesti majanduse elavnemise ning soodustanud investeeringute mahu kasvu. Eestis ollakse ka väga uhked oma saavutuste üle infotehnoloogia alal: 41% elanikkonnast kasutab Internetti, 90% kõikidest pangatehingutest sooritatakse elektrooniliselt. Kuid vaatamata suurele Euro-armastusele kõlas välisministri suust ka veidi kriitikat ELi suunas. Ojulandi arvates tuleks rohkem nimelt toetusi suunata teaduslikesse uuringutesse ja infotehnoloogiasse kui põllumajandussektorisse. (Martin Kugler, Die Presse, 5.02)
Soome ajakirjandus
Venelaste integreerimine Eesti ühiskonda on sujunud õnnelikult. Sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel selgus, et venelased pooldavad Eestis peamisi suuremaid parteisid ning neil pole endil enam oma venelaste parteid. Muutumas on ka Eestis elavate venelaste keel, saades mõjutusi nii eesti, inglise, kui soome keelest. ELi liikmeks saamise pooldajate arv on venelaste seas kõrgem kui keskmiselt Eesti elanikkonna hulgas. Eesti ettevõtjatest on suurem osa ELiga liitumise poolt. Eesti liitudes ELiga pääsevad eestlased ka ELi siseturule, kus on 500 miljonit tarbijat. Eesti Eurointegratsiooni Büroo direktor Henrik Hololei sõnul on riigi ekspordi suurimaks probleemiks väike lisaväärtus. Ning kuigi Elcoteq on Eesti suurim eksportöör, on see ka riigi suurim importija. Eestis tegeldakse peamiselt toodete komplekteerimisega ning probleemiks on, et Eestil puuduvad omad kaubamärgid. Eesti parlamendivalimised on 2. märtsil. Professor Rein Ruutsoo ennustuste kohaselt peaks pikalt opositsioonis olnud Keskerakond saama 32 kohta Eesti 101-kohalises parlamendis. Partei liider, karismaatilist ja kardetud Edgar Savisaart peetakse Eesti taasiseseisvumise sangariks ning partei pooldajad on peamiselt maaelanikud, pensionärid ja ülejäänud keskmisest vaesem elanikkond. Eelmise sügise kohalikel valimistel tekkis nagu tühjalt kohalt uus partei Res Publica. Partei on lubanud Eestisse tuua uue inimlähedasema poliitilise kultuuri, kus otsuseid ei langetataks ainult kabinettides. (Risto Suviala, Taloussanomat, 14.02)
Jaan Kaplinski, Eesti ehk rahvusvaheliselt tuntuim kirjanik, tegi möödunud nädalal avalduse, kus mõistab hukka Eesti valitsuse toetusavalduse USA Iraagi-poliitikale. Pühapäevaks oli juba ligi 250 Eesti kultuuritegelast kirjutanud alla internetileheküljel olevale avaldusele, nende hulgas oli palju peamiselt noori kunstnikke ja kirjanikke, aga ka teadlasi ning palju opositsioonierakondade esindajaid. Eesti liitumine nn. Vilniuse grupi avaldusega tuli eestlastele täieliku üllatusena Avaldus ilmus peaaegu samal hetkel, kui USA välisminister Colin Powell oli lõpetanud oma ettekande ÜRO Julgeolekunõukogus. Eesti peaminister Kallas oli sel hetkel visiidil Iirimaal ja välisminister Ojuland oli visiidil Marokos. Tagantjärele on mõlemad kinnitanud, et olid toetusavalduse tekstist teadlikud. Ojuland põhjendas nii kiiret avaldusega nõustumist sellega, et Eesti ei tohi siin pead põõsasse peita. Eesti president Rüütel ega ka julgeolekukomisjoni liikmed polnud avaldusest teadlikud. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 10.02)
Eesti siseminister Ain Seppik pani avalikkuse survel oma ameti maha vaid kuu aega enne parlamendivalimisi ning andis samas kohtusse ajalehed Postimees ja Päevaleht, kus kirjutati, et Seppik mõistis 1980ndate aastate NSVLis vangi süütud noored poisid. Seppik süüdistab ajalehti nõiajahis ning oma maine mustamises ning nõuab kümne miljoni krooni suurust kahjutasu. Nädalalõpul nõudsid Seppiku lahkumist Jaan Kross ja Lennart Meri, esmaspäeval palus Sepikul tagasi astuda ka Siim Kallas. Skandaal puhkes eelmisel nädalal, kui tuli ilmsiks, et Seppiku allkiri leidus mitmetel 1980ndatel aastatel tehtud kohtuotsustel, kus noori süüdistati huligaansuses, kuigi tegelikult oli tegu poliitiliste meelsuse väljendamisega Ain Seppiku otsusega saadeti 1980ndatel aastatel vanglasse või hullumajja selliste seinakirjutiste eest, nagu "Elagu Eesti Vabariik" või "Eesti vabaks". Ent kõige üllatavam oli Seppiku reaktsioon. Algul ta keeldus juhtunut meenutamast ning hiljem õigustas oma kohtunikuna tehtud otsuseid. Siseministrit kaitses ka Keskerakonna esimees Savisaar, öeldes "et minister julges fašiste kutsuda nende õige nimega". (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 4.02)
Venemaa ajakirjandus
Opositsiooni poolt organiseeritud võimas propagandakampaania sundis lahkuma keskerakondlasest siseministri Ain Seppiku. Seppik andis skandaali õhutanud päevalehed kohtusse ja nõuab neilt 10 miljonit krooni moraalse kahju hüvitust. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 4.02)
Kevadel peaks toimuma Venemaa patriarhi Aleksius II ametlik visiit Eestisse. Teda oodatakse ka Kuremäe kloostrisse, kus patriarh valib endale hauaplatsi. Ametliku visiidi toimumise ajaks oli eelnevalt planeeritud veebruari algus, kuid arstide nõudmisel lükkus see edasi. Visiidi kava peaks jääma endiseks. (Panorama, 5.02)
Uudisteagentuurid
Kaliningradi sadama Baltiisk arendamine ei tähenda, et Venemaa lõpetaks veosed Eestisse, teatas Venemaa Kaubandus-Tööstuskoja president Jevgeni Primakov kohtumisel majandusminister Liina Tõnissoniga. “Venemaa ei sulge traditsioonilisi Eesti marsruute,” ütles Primakov. (Interfax, 14.02)
Venemaa eksport Eestisse on 16 korda suurem impordist ning see tendents aina süveneb. (RIA Novosti, 14.02)
Eesti Tööturuameti andmetel on jaanuaris end töötuna registreerinud 46 537 inimest. (RIA Novosti, 10.02)
Saksamaa ajakirjandus
Kesk- ja Euroopa riikide võimuaparaatide korrumpeeritus on viimase 3 aasta jooksul tunduvalt alanenud. Valitsusametniku või riigi esindaja poolt saadav altkäemaksu osakaal on langenud 1,9%lt ettevõtte käibest kuni 1,6%ni, selgus erinevate finantsinstitutsioonide poolt läbiviidud küsitlustest 27 siirderiikide firmades. Kõige väiksem on altkäemaksu osakaal Eestis (0,3%), suurim Slovakkias. (FAZ, 4.02)
Uudisteagentuurid
Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents “Õigeusk ning ühiskonna sotsiaalsed ja kõlbelised orientiirid”. (Interfax, 3.02, RIA Novosti, 4.02)
Eesti Teaduste Akadeemia ruumes avati Vene muuseumi näitus “Haruldased leiud”. Näitust külastas peaminister Siim Kallas. (RIA Novosti, Interfax, 3.02)
Two people were killed and one injured when a small cargo plane crashed near Tallinn airport, the Estonian interior ministry said. Rescue services said the aircraft was on its way to deliver mail from Tallinn to Helsinki. (Afp, 10.02, Interfax, RIA Novosti, 10.02)
The Estonian Transport Ministry set up a special commission to find out why a small cargo plane crashed, killing two crew-members and injuring one. The Antonov An-28 plane, which belonged to Estonian cargo firm Enimex, crashed shortly after taking off from Tallinn airport. (Afp, 11.02, Interfax, 11.02)
Firma Enimex leiab, et lennuõnnetuse võis põhjustada mootori plahvatus. (Interfax, 11.02)
Johnny Baldeon scored twice to help Ecuador beat Estonia 2-1 in a friendly, their second win over the Europeans in four days. For the most part, Estonia, unused to the high altitude of Quito which lies 2,800 metres above sea level, sat back and attempted to catch their opponents on the counter-attack. (Reuters, 12.02)
Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents “Naised, mehed ja demokraatia”. (RIA Novosti, 13.02)
Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov kinkis Eestis elavatele sõjaveteranidele sanatooriumituusikud. (RIA Novosti, Interfax, 14.02)
Tartu maratoni võitis venelanna Svetlana Frizen. (RIA Novosti, 10.02)
Rootsi ajakirjandus
1989. aastal lavastas Georg Malvius Estonia teatris "Viiuldaja katusel", mis sinnamaani oli olnud keelatud kogu NLis. Sellega võitis Malvius endale "Aasta parima lavastaja" auhinna. Pärast ülimenukat "Miss Saigoni" lavastamist, on Malviusel tänavu kevadel käsil Tallinnas koguni kaks lavastust. Vanalinnastuudios esietendub märtsi alguses ajalooline draama "Bent" ning Vene Draamateatris musikal "Cabaret". Malviuse eesmärgiks on kutsuda inimestes esile rahulikkust ja rahutust kunstivõtetega. Malvius on Eestile lisaks hõivatud erinevates projektides Saksamaal, Luksemburgis ning Soomes. Selle suure töökoormuse põhjuseks on Malviuse sõnul soov ennast uuesti leida. (Anna Lena Persson, Svenska Dagbladet,9.02)
Soome ajakirjandus
Esmaspäeval Tallinna Lennuväljal toimunud lennuõnnetuse tõttu peatatakse ajutiselt kõik lennud Hiiumaale ja Kihnu kuna Lennuamet kehtestas lennukeelu kõigile Antonov 28 tüüpi lennukitele, kuni lennuõnnetuse põhjus välja selgitatakse ja erinevate firmade kasutuses olevad sama tüüpi lennukid üle kontrollitakse. Enimexi kaubalennuks oli teel Tallinnast Helsingisse, kuid kukkus alla varsti peale õhku tõusmist. (Etelä-Suomen Sanomat, 12.02)
Soomes hoiatatakse Eesti kuritegeliku rühmituste poolt valmistatavate ning Soome toodavate narkootiliste ainete eest. Keskkriminaalpolitsei andmetel valmistatakse Eestis ka piraatravimeid, mille koostist tänavalt ostes pole võimalik kindlaks teha. Soome narkoäri kamandatakse Eestist, Eesti kurjategijad on seotud kõigi Soome toodavate narkootikumidega. Venelastega võrreldes on eestlastel Soomes eelis ka keele osas ning Eesti peatne saamine ELi liikmeks hoiab sealsed grupeeringud teotahtelised ning suurendab ka nende laienemissoovi. (Petri Koivisto, Etelä-Suomen Sanomat, 15.02)
Ilma Kulle Raigi kirjutatud Georg Otsa eluloota oleks kõigi aegade kuulsaim eestlane - Georg Ots - jäänud vaid kivisse graveeritud profiiliks Kaarli puiesteel asuva maja seinal. Oma raamatuga annab Kulle Raig 25 aastat tagasi surnud armastatud lauljale ning tundelisele häälele ka näo. Raamat imeb lugeja kohe endasse, kirjeldades esimeste ridadega Soome lahel merehädas olevat noort mereväelast Georg Otsa, kes pääseb justkui ime läbi. Sõjajärgsed aastad Tallinnas on täis tööd ning Otsa populaarsus kasvab kõikjal. Välisreisidel käib Ots peamiselt Soomes, mõni reis viib teda ka Taani või Rootsi ja isegi Egiptusesse. NLis reisib Ots kõige kaugematesse soppidesse välja. Raamatus kirjeldatakse ka laulja pereelu. 1964 aastal lõpeb Otsa teine abielu Asta Otsaga ning samal aastal abiellub ta tollase kuulsa mannekeeni Ilona Noorega. 1967. aastal sünnib perre tütar. Mõned aastad hiljem diagnoositakse Georgil vähk ning viimast korda esineb kuulus laulja 1975. aasta jaanuaris. (Heljä Korpijoki, Keskisuomalainen, 3.02)
Venemaa ajakirjandus
Tallinnas avati konverents "Õigeusk ja ühiskonna vaimsed-moraalsed orientiirid", kus osalevad 14 riigi esindajad. Konverentsi korraldamine Tallinnas annab tunnistust õigeusu kiriku ja Eesti riigi suhete paranemisest. Konverentsil esinenud metropoliit Kornelius rõhutas samuti paljude ametnike ja saadikute toetust kirikule mitte kergel ajal. Artikli autor toob näidetena ära "natsionaalradikaalide surve tõttu valitsusest lahkuma sunnitud" Ain Seppiku teened kiriku registreerimisel ning Tallinna ja Paldiski linnavalitsuste toetuse. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 5.02)
Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
