Nädal välismeedias: 19. - 26. jaanuar 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

A Franco-German proposal for a double-headed presidency of the EU came under heavy fire from supporters of closer integration who say the plan by the EU's pivotal duo is unworkable and undemocratic. The proposal is an attempt to bridge Germany's integrationist views with the "Europe of nations" model favoured by France. The Benelux countries issued a joint statement calling for retention of the current system whereby the Council presidency rotates among member states, giving each a turn at the helm. (Reuters, 20.01)

EU heavyweights France and Germany defended proposals to create a new EU presidency, after the plans were sharply attacked by smaller states fearing political domination. French FM Dominique de Villepin and German counterpart Joschka Fischer said no country should be concerned about the proposals for how to run the EU after its imminent enlargement. "We want to bridge the divisions between ... big and small countries," said the French minister. (Afp, 21.01)

The head of the body debating the future of Europe forecast that the EU will in the long-term overcome its need to keep power at the nation-state level and embrace federalism fully. But euroskeptics should not be overly alarmed: the process will take decades, if not half a century, said former French president Valery Giscard d'Estaing, who stressed that he was "dreaming" a long way ahead. (Afp, 20.01)

Finland and Portugal blasted a Franco-German proposal for a dual EU presidency, saying it would allow larger member states to dominate the bloc. "The Franco-German proposal seems to be taking the Union in an inter-governmental direction, creating a structure that would be very complicated and non-transparent, where the equality between member states will no more be guaranteed," Finnish PM Paavo Lipponen told. "We must guarantee equality between member states," Lipponen said. "As long as a better system has not been presented ... we would rather stick to the present one." (Afp, 20.01)

The EU must set firm limits on immigration while at the same time it beefs up efforts to integrate newcomers allowed into the territory, Justice Commissioner Antonio Vitorino said. "There is a limited capacity for hospitality, limits have to be defined and new players, like municipal governments and volunteer organizations, need to get involved in integration efforts," he said. (Afp, 24.01)

USA ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi saadikud lükkasid suure enamusega tagasi Prantsuse-Saksa kava tekitada ELile kaks presidenti. 35-st konvendi kogunemisel sõna võtnust rääkisid ainult neli kavast hästi. Ülejäänud suhtusid sellesse tõrjuvalt, kuna kava looks kaks võistlevat võimukeskust. Selle asemel kutsuti üles säilitama rotatsiooni põhimõtet. "Aeg-ajalt tekkivaid vastuolusid tuleks lahendada muul viisil kui ülemkogule presidenti valides," ütles Henrik Hololei, Eesti valitsuse esindaja konvendis, rääkides suurema osa konvendi saadikute eest. Brüsselis käima läinud vaidlus näitab, kuivõrd teises rütmis elavad ELi suurriigid (nagu Prantsusmaa ja Saksamaa) Euroopa üldise hoiakuga võrreldes. Suurriigid, mis olid ELi algusaegadel vaieldamatud juhid, on nüüd vähemuses ja see süveneb veelgi, kui 2004. aastal võetakse ELi vastu kümme uut riiki. Valéry Giscard d'Estaing, Euroopa tulevikukonvendi juht sõnab, et ELi olemus "teeb eriti raskeks tasakaalu saavutamise" suurte ja väikeste riikide huvide vahel. Euroopa tulevikukonvent loodi selleks, et arutada, kuidas muuta ELi otsustusmehhanismi, aga see ei ole suutnud ületada eri riikide lahkarvamusi Euroopa edasise lõimumise suhtes. Väikesed riigid pooldavad suurema võimu koondumist üle-euroopaliste asutiste (EK ja Euroopa Keskpank) kätte, samas on föderaalne süsteem "sama hästi kui vastand sellele, kuhu on EL 50 aastat suundunud," ütleb Giscard d'Estaing ja ennustab, et EL näeb lähemate aastate jooksul uute föderaalsete kokkulepete tekkimist, aga mitte täielikku föderaalset süsteemi. (Brandon Mitchener, Wall Street Journal, 21.01)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi rahvusvahelise kuvandi tugevdamise uute kavade järgi saab liit endale diplomaatilise korpuse ja saatkonnad. Diplomaatilise teenistuse hälliks on EKi esindused 130 riigis. Kava, mis sisaldub Euroopa tulevikukonvendile esitatud Prantsuse-Saksa ettepanekus, näeb ette, et nad hakkavad esindama kogu ELi, töötama tihedas koostöös EL riikide diplomaatidega ja vastutama Euroopa välisministri ees. Viimane ametikoht asendaks senise segase lähenemise välispoliitikale, millega tegelevad kõrvuti Chris Patten, kes vastutab EKi ees ja Javier Solana, kes vastutab ELi valitsuste ees. Briti esindaja konvendis leiab, et kaval on idu, eeldades et ametikoha täitja kuulab ELi liikmesriikide juhiseid. Samamoodi pooldab Inglismaa Prantsuse-Saksa mõtet, et ELi valitsusjuhid valivad tugeva, pika ametiajaga presidendi. Samas suhtub suurem osa konventi üsna kahtlevalt uue Euroopa presidendi ideesse. (Rory Watson, The Times, 21.01)

Viimase nädala jooksul Brüsselis ilmnenud erinevate arvamuste taga võib hakata kuju võtma Euroopa tulevane ilme. Ühe arvamuse järgi peaks ELi moodustavatel riikidel olema Euroopa asjades rohkem sõnaõigust nende huve esindava pool-alalise "presidendi" või "eesistuja" kaudu, kes töötaks koos EKi presidendiga. Teise arvamuse järgi lõhub kahe presidendi kava viimase 50 aasta jooksul tekkinud jõudude tasakaalu. Esimest arvamust pooldavad Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania ning Valéry Giscard d'Estaing, Euroopa tulevikukonvendi juht. Teisel pool on EK, tõenäoliselt suurem osa 105-st konvendi saadikust ja väiksemad riigid, kelle read täienevad järgmisel aastal ELi laienemisega. (Daniel Dombey, Financial Times, 22.01)

Euroopa tulevikukonvendi istungil Brüsselis kaitsesid Prantsusmaa ja Saksamaa ELi kaksikpresidentide kava, väites, et see võimaldaks liidul maailma asjades suuremat rolli mängida. Samal ajal on konvendis Valéry Giscard d'Estaing'i sõnul tugev üksmeel ELile "välisministri" nimetamise osas. Inglismaa on jäigalt vastu kavale, kus EL välispoliitikat ajaks liikmesriikide ülene komisjon, aga on valmis leppima kavaga kujul, mis jätab rahvusriikidele tugeva võimu. Samal ajal on Blairi valitsus tervitanud Prantsuse-Saksa ettepaneku põhilisi ideid. Kuna ka Itaalia ja Hispaania on nende poolt, on kõik ELi viis suurriiki ühes paadis. Kaks päeva vaidlusi on aga ka näidanud, et ideele on tugevalt vastu peaaegu kõik ELi väiksemad riigid ja kõik järgmisel aastal ELiga ühinevad kümme riiki. (Ian Black, The Guardian, 22.01)

Prantsusmaa ja Saksamaa pidasid oma pulma-aastapäeva. Tegelikult on selles abielus kolm poolt, mis - nagu printsess Diana on öelnud - võib selle pisut ülerahvastatuks teha. Suurbritannia on alati olnud Euroopa kolmnurga kolmas ots. Alates Teisest maailmasõjast saab Euroopa ajaloo ükskõik mis hetkel mõista seda, mida Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia kahepoolselt ajavad, üksnes siis, kui on teada, millega tegeleb samal ajal kolmas - ja mismoodi asetuvad nad kõik USA suhtes. Kuigi Prantsuse-Saksa suhe on Euroopat hästi edasi viinud, on ajad muutunud. ELi alguses olid Saksamaa ja Prantsusmaa kaks suurimat riiki kuue liitunu hulgas. Saksamaa ja Prantsusmaa võivad edaspidigi olla kaks tähtsamat, aga nende suhteline jõud on märkimisväärselt vähenenud. Suurbritannia on Euroopa asjades väga aktiivne. Itaalia, Hispaania ja Poola on keskkaalu tegijad, kes tahavad oma sõna öelda. Väiksemad riigid, keda on ELis selge enamus, sallivad aina vähem, et suuremad ütlevad neile ette, mida teha. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 23.01)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa ja Prantsusmaa presidentidelt tulnud ettepanek, mida hakati arutama Euroopa tulevikukonvendis sattus suure kriitika surve alla. Kuid vaatamata konvendi liikmete negatiivsele meelestatusele võimaliku Euroopa kaksikpresidentuuri loomise kohta, leidus ka paar kiidusõna seoses "uute elementide" sisseviimisega ELi institutsionaalsüsteemi. Mõnede ELi valitsuste esindajate sõnul on oodata kahjutoova konkurentsi suurenemist Nõukogu ja komisjoni vahel. Oma ettepanekutega soovivad mõlema riigi juhid saavutada ELi huvide paremat kaitset rahvusvahelisel areenil, kuna ELi hakkab esindama välisminister, kes oleks ka samas tasakaalustavaks jõuks Euroopa Ülemkogu ja Komisjoni vahel. Juba praegu võib märgata lahknevusi kahe institutsiooni vahel, eriti mis puudutab ELi ja liikmesriikide vaheliste kompetentside määratlemist. (Cornelia Bolesch, Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 21.01)

Väikeriikide esindajad Euroopa tulevikukonvendis ei nõustu Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekutega ELi reformimisel, vaid pooldavad eesistumise rotatsiooniprintsiibi jätkamist. Sellest tuleneb kaks kompromissi ideed: need, kes näevad ELis peamiselt üldiste huvide teostamise instrumenti, nõuavad jõulisemat Euroopa Ülemkogu, need, kes aga pooldavad ühise poliitika rakendamist, kalduvad rohkem jõulise Komisjoni poole. Siiski jääb arusaamatuks, milliseid rolle hakkavad täitma Nõukogu ja Komisjoni presidendid, ning millisteks kujunevad nende tegutsemisvaldkonnad. (Thomas P. Spieker, FAZ, 22.01)

Chrirac'i ja Schröder'i ettepanek ELi topeltpresidentuuri loomisest tekitas konvendis väga palju arutelu. Konvendi presidendi Valéry Giscard d'Estaingi arvamuse kohaselt on ELi välisministri ametikoha loomine vägagi aktsepteeritav, temaga nõustusid ka paljud tulevikukonvendi liikmed. Kuid probleemseks küsimuseks on kujunenud topeltpresidentuur, selle loomise vastu on suurem osa konvendi liikmetest. "Topeltpresidentuuri loomisega rikutakse ELi poliitiline tasakaal", ütles EKi endine president Jacques Santer. (Andreas Middel, Die Welt, 22.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi uus eesistujamaa Kreeka soovib oma presidentuuri jooksul propageerida Lissaboni tippkohtumise ajal 2000. aasta märtsis defineeritud "Euroopa mudelit," mis paraku on unustuse hõlma vajunud. Sotsiaalpoliitika, üks Lissaboni tippkohtumise põhipunktidest, on ELis olnud majandusküsimuste kõrval sekundaarse tähtsusega ja Kreeka eesmärgiks on muuta see üheks arutluste prioriteediks. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 21.01)

Mõned päevad enne prantsuse-saksa sõpruslepingu 40. aastapäeva pidustusi antud intervjuus märgib Prantsusmaa president Jacques Chirac muuhulgas, et "kui Prantsusmaa ja Saksamaa omavahel läbi saavad, siis liigub Euroopa edasi, kui ei saa, siis peatub." Chiraci sõnul pole see püüdlus hegemoonia suunas, vaid lihtsalt tõsiasi. Prantsuse president usub, et tema suhted kantsler Schröderiga võivad olla sama head kui François Mitterand’il Helmut Kohliga ning Prantsusmaa ja Saksamaa koostöö tuleb ELile vaid kasuks. Samuti mainib Chirac, et Euroopa ei peaks olema "tsitadell" ja põhimõtteliselt ei ole ta Türgi ELi võtmise vastu, kui see võtab omaks euroopaliku demokraatia kriteeriumid. (Luc de Barochez, Pierre Rouseline, Jean de Belot, Le Figaro, 20.01)

Kui Saksamaa ja Prantsusmaa omavahel läbi ei saa, mõjub see negatiivselt kogu Euroopale. Samas ei tähenda aga nende omavaheline kokkulepe edu ja heaolu kõikidele riikidele. Selle tõendiks on Euroopa väikeriikide terav kriitika hiljutise Chiraci ja Schröderi kaksikpresidentuuri ettepaneku aadressil. Iiri valitsuse esindaja Dick Roche on nimetanud seda lausa "riigipöördeks." (Pierre Bocev, Le Figaro, 22.01)

Mitmed riigid on kiitnud heaks Saksamaa ja Prantsusmaa ettepaneku Euroopa Ülemkogu pikaajalise presidentuuri kohta. Hispaania peaminister José Maria Aznar on diskreetselt juba oma kandidatuurist juttu teinud. Soosivalt on suhtunud ka Suurbritannia ja Rootsi ning üllatuslikult ka Taani. Sellele rühmale vastanduvad aga Beneluxi maad, Kreeka, Portugal, Iirimaa, Soome ja Austria, kes kõik omadel põhjustel ei taha kuulda taolisest "Euroopa presidendist" ning Romano Prodi järglase valimisest Strasbourgis. (Pierre Bocev, Le Figaro, 20.01)

Kuigi hiljutist Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi ühisettepanekut ELi kaksikpresidentuuri osas on peetud eelmiste Saksa-Prantsuse lepete ja sõprussuhete loomulikuks jätkuks, on Chiraci suhe Saksamaa ja oma ametivennaga oluliselt erinev näiteks François Mitterand’i või Valéry Giscard d'Estaingi omast. See põhineb pigem mõistusel kui tunnetel. Chirac on pragmaatik ja utilitarist, kellele aga saksa kultuur ja meelelaad on tegelikult võõras. (Anne Fulda, Le Figaro, 21.01)

Muutuvas Euroopas on siiski üks püsivalt oluline faktor - Prantsusmaa ja Saksamaa omavahelised suhted. Kui need on halvad, seisab Euroopa paigal, kui head, siis areneb edasi. Prantsuse-saksa "mootori" toimimine tuleb kasuks kogu Euroopale, mistõttu mõelda võiks kahe riigi veelgi suuremale koostööle ja teineteisele lähenemisele. Kõne alla võiksid tulla eelarvepoliitikate ühtlustamine, ühine armee, diplomaatiliste korpuste ühendamine jne. (Pascal Lamy; Günter Verheugen, Libération, 21.01)

Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Euroopa tulevikukonvendile esitatud institutsionaalsete reformide ettepanekud on pälvinud paljude konvendi liikmete kriitika. Eelkõige väikeriigid tõrguvad uut saksa-prantsuse "direktiivi" heaks kiitma. Teiste hulgas on ka Eesti (Tunne Kelami isikus) kritiseerinud kaksikpresidentuuri ning soovinud rotatsioonisüsteemil põhineva Euroopa Ülemkogu presidentuuri säilimist. (Le Monde, 22.01)

Belgia endine peaminister Lean-Luc Dehaene leiab, et Prantsusmaal ja Saksamaal on ajalooline vastutus Euroopa ees, ent hiljutist Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi ettepanekut tuleks käsitleda kui ühte paljudest võimalikest visioonidest Euroopa institutsioonide tuleviku kohta, ja mitte kui selle debati viimast sõna. Dehaene arvates kätkeb kaksikpresidentuur ka endas riske, sest Euroopa Ülemkogu ja EKi presidentide vastandumine võib põhjustada institutsionaalseid konflikte ja pingeid. (Pierre Bocev, Le Figaro, 21.01)

Euroopa väikeriigid pelgavad, et prantsuse-saksa ettepanek kehtestada ELi kaksikpresidentuur tugevdab suurte riikide positsiooni tuleviku Euroopas. Belgia välisminister Louis Michel näiteks leiab, et Euroopa Ülemkogu pikemaks perioodiks valitava presidentuuri kehtestamine oleks lubamatu, sest see põhjustaks konkurentsi Euroopa Ülemkogu ja komisjoni vahel. (Jean Quatremer, Libération, 21.01)

Usutluses Le Figarole leiab Euroopa tulevikukonvendi president ja endine Prantsusmaa riigipea Valéry Giscard d’Estaing, et hiljutine Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi ettepanek ELi institutsioonide tuleviku osas on positiivne, ning selle eesmärk ei ole mitte niivõrd topeltpresidentuuri sisseseadmine, vaid Euroopa Ülemkogu roteeruva presidentuuri asendamine püsivamaga. Ta ei usu, et kaksikpresidentuur tooks kaasa vastandumise Euroopa Ülemkogu ja komisjoni vahel. Samas pole d'Estaing veendunud, et EKi presidendi valimine Euroopa Parlamendi poolt oleks hea lahendus, kuna võib põhjustada selle politiseerumise. (Baudoin Bollaert, Pierre Rousselin, Jean de Belot, Le Figaro, 22.01)

Prantsusmaa Rahvusassamblee saadik Philippe de Villiers leiab, et uues nn prantsuse-saksa "mootoris" on vaid üks "silinder," milleks on Saksamaa. Prantsusmaa on Saksamaale teinud liialt palju järeleandmisi, eriti mis puutub EKi presidentuuri. Chiraci ja Schröderi ettepaneku kohaselt valitaks EKi president EPi poolt, kus aga Saksa saadikuid on oluliselt enam kui Prantsuse omi. Mida enam Euroopa föderaliseerub, seda enam ta amerikaniseerub, leiab Philippe de Villiers. (Guillaume Tabard, Le Figaro, 22.01)

Usutluses ajalehele Le Figaro märgib Saksamaa endine kantsler Helmut Kohl muuhulgas, et on juba ammu loobunud "Euroopa Ühendriikide" ideest. Reaalsuses võib Euroopa kujuneda millekski riikide liidu ja liitriigi vahepealseks, aga USAsarnase föderatsiooni kujunemine on Euroopas võimatu juba keeleliste, kultuuriliste ja rahvuslike erinevuste tõttu. Ka sakslased, keda on peetud föderaalse mudeli pooldajateks, sooviksid Kohli sõnul ja Thomas Manni tsiteerides olla siiski pigem "Euroopa sakslased ja Saksamaa eurooplased." (Johann Michael Möller; Ansgar Graw, Le Figaro, 23.01)

Belgia ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa "mootor" hakkas tööle viimasel hetkel - ELi laienemise eelõhtul ning Iraagi kriisi teravnedes. Vaid tänu Saksamaale ja Prantsusmaale võib Euroopa suuta vastu seista USA ja George Bushi sõjakusele. Samas ei pruugi tõele vastata Chiraci ja Schröderi veendumus, et "mis on hea Prantsusmaale ja Saksamaale, on hea ka Euroopale." (François Modoux, Le Soir, 22.01)

Soome ajakirjandus

ELi kümme uut liikmesriiki pole kaugeltki vaiumustuses Saksamaa ja Prantsusmaa ettepaneku üle ELi institutsionaalse reformi osas. Kandidaatriikide peamine vastuseis on suunatud kavatsuse vastu luua ELile presidendi ametikoht kuna just nüüd, kui neist on saamas liidu liikmed, tehakse lõpp roteeruvale eesistumisele. Uute liikmesriikide seisukoht sai selgeks Euroopa tulevikukonvendi valitsusjuhtide kokkusaamisel, kus ükski uutest liikmesriikidest ei asunud toetama Saksamaa ja Prantsusmaa ühisettepanekut ELi presidendi kohta. Uute liikmesriikide arvamus on aga oluline seetõttu, et kuigi nad saavad täisliikmeteks alles 2004. aasta 1. mail, on neil siiski täisõigus võtta osa enne seda toimuvast VVKst. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 21.01)

ELi suured liikmesriigid pakuvad väiksematele erinevaid lohutusauhindu, et teostuks nende kava liidu presidendi ametikoha sisseseadmisest. Teisipäevasel Euroopa tulevikukonvendi istungil esitleti muuhulgas ettepanekut roteeruvatest presidentidest ning kohtumiskohtade ‘reisimisest’ erinevate liikmesriikide vahel. Kuigi suurriikide presidendiplaani tõrjuti suurel määral juba esmaspäevasel istungil, tõsteti see teisipäeval ometi uuesti üles, eriti innukas plaani pooldaja oli Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin. Just enne oma prantsuse kolleegi esinemist võttis sõna ka Saksamaa välisminister Joschka Fischer, kes pole kuigi innustunud presidendi-idee toetajate leeri asumisest. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 22.01)

Soome on tõrjunud Saksamaa ja Prantsusmaa ettepaneku ELi presidendi ametikoha sisseseadmisest, kuna Soome arvates võib uute mehhanismide teke liidu ülesehitust vaid keerukamaks muuta ning ähmastada vastutuse jagunemist. Kuigi ka näiteks Rootsi ja Taani toetavad ELi presidendi ideed, pole mitmed väikeriigid sellega nõus, kuna president vähendaks EKi võimu. Loogiliselt võiks ju komisjoni president olla ühtlasi ka liidu president, juhtides nii komisjoni kui ka Ministrite Nõukogu. Lisaks sellele leidub demokraatia puudujääki ka sise- ja justiitsküsimuste lahendamisel, ning selle olukorra parandamiseks tuleks parlamendile rohkem pädevusi anda. ELi presidendi ametikoha loomise vastu räägib ka see fakt, et sellega lõppeks roteeruv eesistumine. Ent kui pragugi on kodanikel tunne, et EL on kauge ja ebamäärane, siis oleks siiski tore, kui "tsirkus" ikka külas käiks, isegi kui see juhtub kord kümne aasta jooksul. (Tuomas Kainulainen, Turun Sanomat, 21.01)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Support in Hungary for joining the EU next year has dropped sharply although the pro-EU government remains on track to win an April referendum, according to latest polls. Public support for joining the EU in Hungary has dropped to 56 percent from 62 percent ahead of a referendum on membership in April. (Reuters, Afp, 23.01)

The Lithuanian parliament voted at first reading to hold a referendum on EU membership on May 11. The vote, which must be followed by a second reading in February, makes it almost certain that May 11 will be the date for the popular vote. (Afp, 23.01)

Poland's deepening relationship with the US will help rather than hinder its ties to the EU as it prepares to join the bloc, FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. "We are not driven by shortsighted motives," Cimoszewicz said in his annual foreign policy address to parliament. "It is a strategic choice. Europe is our destiny - it is here that our interests are being decided," he said. Cimoszewicz said the "special nature" of Poland's relations with the US would be turned to its advantage after it joins the EU on May 1, 2004. (Afp, 22.01)

Leedu president Rolandas Paksas ei olnud rahul ELiga liitumisläbirääkimiste tulemustega energeetika ja põllumajanduse valdkonnas. Paksas palus Leedu euroläbirääkijaid Petras Austreviciust ja Klaudijus Maniokast edastada talle põhjalikku informatsiooni Leedu põllumajanduse finantseerimise kohta ELi struktuurifondidest. (Interfax, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüsselist on saamas Ida-Euroopa eliidi “eldoraado.” Juba lähitulevikus vajab Brüssel vähemalt 500 uut ametnikku kümnest ELi kandidaatriigist ning 10. jaanuariks laekus Brüsselisse 25 000 konkursiavaldust. Nii Brüsselis kui kandidaatriikides kardetakse aga, et see põhjustab ‘ajude äravoolu’. Konkursile laekus 10 000 avaldust Poolast, 6000 Slovakkiast, 1900 Tšehhi Vabariigist, 1400 Ungarist, 650 Sloveeniast, 600 Eestist jne. Eriti üllatav on suhteliselt suur avalduste hulk Slovakkiast, Sloveeniast ja Eestist. Oma kandidatuuri olevat üles seadnud isegi mitmed Brüsselis resideerivad Ida-Euroopa ajakirjanikud. (Jean Quatremer, Libération, 21.01)

Soome ajakirjandus

ELi juhid tegid ajaloolise otsuse laienemise toimumise kohta väga õigeaegselt. Kui laienemist oleks veelgi tulevikku edasi lükatud, tähendanuks selline viivitus tõsiseid tagajärgi nii liikmes- kui kandidaatriikidele. EL oleks kaotanud oma usaldusväärsuse nii kandidaatriikide kodanike ka muu maailma silmis, selline otsus oleks ka nõrgendanud ELi mõjujõudu rahvusvahelise poliitika rindel suurriikide ja ÜRO kõrval. Laienemise edasilükkumise korral oleks praegustes kandidaatriikides maad võtnud ilmselt ELi-kriitilisus. Ka poliitiliselt oli tark viia laienemine läbi majanduse tõusuperioodil. Vastasel korral poleks liikmesriikide juhid sellega nii lihtsalt nõustunud ning valitsustel oleks keeruline laienemise vajalikkust oma kodanikele põhjendada. (Timo Metsä-Tokila, Taloussanomat, 22.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Macedonia has officially asked the EU to take over NATO's peacekeeping mission in the Balkan country, in what would be the 15-nation bloc's debut in military crisis management operations. In a letter to EU foreign policy chief Javier Solana, President Boris Trajkovski asked the EU to prepare for its fledgling rapid reaction force to take over the mission. (Reuters, 20.01)

A common European foreign policy remains a distant goal despite France and Germany taking a joint position against a war on Iraq, Valéry Giscard d’Estaing, the head of the Convention on the Future of the EU. The former French president told that national interests still governed foreign policy decisions in Europe, where the necessary structures for a common position were lacking. Giscard said he was skeptical whether a common European policy could be developed in the "short term". (Afp, 24.01)

EU foreign policy chief Javier Solana urged the US and the EU to "cool off" after a rift between them over Iraq. Solana said: "A rift between the EU and the US would be a very, very negative thing and I hope very much that it won't be introduced. I think we have to cool off a little bit, on statements etc. to look at the situation with rational eyes. We are allies of the US. We have a very profound friendship with the US and we have to do the utmost to maintain this relationship." (Reuters, 24.01)

German Chancellor Gerhard Schröder said the current rift between some European states and the US over the Iraq crisis underlined the need for the EU to develop a common foreign policy. (Reuters, 24.01)

France and Germany, celebrating 40 years as the key axis of power in the EU, declared they were of one mind on Iraq and determined to avoid a conflict there. President Jacques Chirac and Chancellor Gerhard Schroeder, speaking at ceremonies to mark the 40th anniversary of their bilateral friendship treaty, said the Security Council was the only body with the legitimacy to approve an attack on Iraq. "War is not inevitable," Chirac said (Reuters, 22.01)

France said it aimed to mobilise the EU to avert a war against Iraq. Rejecting mounting U.S. pressure for an early decision on military action, FM Dominique de Villepin said: "It is important that Europe speak on this issue with a single voice. We are mobilised, we believe war can be avoided." "We see no justification today for a (military) intervention, since the inspectors are able to do their work. We could not support unilateral action," de Villepin said. (Reuters, 21.01)

The Iraq crisis has exposed EU foreign policy divisions but the 15-member bloc hopes to forge a common position bridging British preparations for war and German pacifism, diplomats said. While Britain follows the U.S. example in dispatching troops to the Gulf, France and Germany - the EU's pivotal duo - say U.N. arms inspectors seeking banned weapons in Iraq must have far more time to do their job. "It is if and when the US decides to take action without a second UN resolution... it is then that the EU's common foreign and security policy will be tested," said one diplomat from a neutral EU country. "But we are not there yet," he added. (Reuters, 23.01)

German and French officials were still fuming after US Defense Secretary Donald Rumsfeld scathingly dismissed their anti-war alliance, amid a growing transatlantic rift over Iraq. Former French president and the head of the Convention on the Future of the EU, Valéry Giscard d'Estaing, said on a visit to Berlin that Rumsfeld had been wrong in his assessment that Germany and France were part of an "old Europe" out of touch with today's security concerns. (Afp, 24.01)

Greek FM George Papandreou urged the US to avoid stereotypes in the wake of comments by US Defence secretary Donald Rumsfeld in which he referred to France and Germany as representing "old Europe". Papandreou added that the EU had a valuable contribution to make to the resolution of the Iraq crisis, suggesting the Union was more experienced in the region than the US. "In a US-European dialogue, we must avoid stereotypes," Papandreou said, adding that the goal of US-European discussion on Iraq must be to safeguard the rule of law on an international level. (Afp, 23.01)

Relations between the EU and Russia have improved significantly and more discussion should take place in the areas of security and defence, Russian FM Igor Ivanov said during talks with EU counterparts. Solana echoed those sentiments while saying there was still "room for improvement" in EU relations with Moscow. (Afp, 25.01)

Hailed by Washington as America's best friends in Europe, Poland, Hungary and other central European former members of the Soviet-era Warsaw Pact are among the most vocal supporters of a possible US-led war on Iraq. But next year, when many of them are set to join the EU, analysts predict their enthusiasm for US foreign policy will begin to wane. "For the moment, NATO is the key to security while the EU holds the purse strings," said a Brussels-based EU diplomat on condition of anonymity. However, according to Andres Kasekamp, director of a major Estonian foreign policy think-tank, the 'Europeanisation' of politics is already well underway in his country. "Over time, Estonians are becoming more and more influenced by the European way of thinking," said Kasekamp. "The likelihood is that the Baltic countries (Estonia, Latvia and Lithuania) will line up with the EU positions in all policy areas, even before their 2004 entry date." (Afp, 26.01)

Relations between the EU and Russia are of "strategic importance" and are a priority of Greece's EU presidency, Greek FM Georges Papandreou said. "It is necessary to further strengthen cooperation between the EU and Russia to assure stability and peace not only in Europe but throughout the world," Papandreou said after meeting with his Russian counterpart Igor Ivanov, the EU's External Relations Commissioner Chris Patten, the EU foreign policy chief Javier Solana and Italy's deputy FM Roberto Antonione. (Afp, 24.10)

Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin leiab, et Venemaa peaks ühtlustama oma seisukohti koostöös ELiga. Välisministeeriumis on see teema kolme aseministri pädevuses, lisas ta, kutsudes "Venemaa juhtkonda sisemisele koordineeritusele" ning "meie ühistegevuse mehhanismi timmimisele". Saadik pööras tähelepanu asjaolule, et õige pea on kuni 50 protsenti Venemaa väliskaubanduse käibest seotud ELi riikidega. Ka ei välistanud Rogozin, et seoses Euroopa-teema tähtsuse kasvamisega võib tekkida vajadus luua duumas Euroopa asjade komisjon. (Interfax, 24.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Atlandi kahe kalda erimeelsused jõudsid teravusteni, kui Prantsus- ja Saksamaa poliitikud andsid vastulöögi USA kaitseministri välja öeldule, mis vähendas nende kalli liidu tähtsust seda "vanaks Euroopaks" nimetades. Donald Rumsfeld ütles, et Euroopas ei maksa näha üksnes Prantsus- ja Saksamaad. "Minu arvates on nad vana Euroopa. Kui vaadata NATO Euroopat täna, näeme, et raskuskese nihkub itta ja näeme hulka uusi liitlasi." Käredamaid sõnavõtte arvestamata oli isegi Prantsuse valitsuse pressiesindaja Jean-Francois Cope tervmeelne: Rumsfeld teeks targasti, kui kuulaks "vana Euroopat". (John Hooper, Ian Black, The Guardian, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Élysée lepingu 40ndal aastapäeval, 22. jaanuaril, teatasid Saksamaa ja Prantsusmaa "ühisrinde" moodustamisest Iraagi kriisi lahendamisel. Samas ei ole Pariis ja Berliin kõiges ühel nõul: Prantsusmaa ei välista sõda kui "äärmuslikku võimalust," Saksamaa on aga kategooriliselt vastu sõjale Iraagis, isegi kui ÜRO peaks selle heaks kiitma. Mõlemad on aga ühel meelel, et sõja vältimiseks tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused. (Luc de Barochez, Le Figaro, 23.01)

Rumsfeldi väide, et Saksamaa ja Prantsusmaa esindavad "vana Euroopat," mis on võimetu mõtlema selgelt ja käituma otsusekindlalt, on neile riikidele solvav. Pigem on USApoolsed ähvardused ja kriitika tõenditeks Bushi välispoliitika närvilisusest ning pigem tugevdavad prantsuse ja saksa välispoliitilise liini determineeritust. Prantsusmaa ei ole rasketel perioodidel kunagi USAle selga pööranud, ent praegune sõnasõda võib halvimal juhul viia ka transatlantilise kriisini. (Michel Schifres, Le Figaro, 24.01)

Vaatamata Prantsusmaa ja Saksamaa ühisdeklaratsioonidele puudub Euroopal täielikult ühtne seisukoht Iraagi kriisi osas. Suurbritannia on Washingtoni vääramatu liitlane. Prantsusmaa ei välista sõda kui "äärmuslikku lahendit," ent on vastu USA unilateraalsele tegutsemisele. Saksamaa seisukoht on äärmuslikult patsifistlik. Hispaania ei välista sõda ega pea ka uut ÜRO resolutsiooni vajalikuks, kuna Itaalia, vastupidi, seab uue resolutsiooni militaarse sekkumise tingimuseks. Ka Belgia ja Kreeka seisukoht sõltub eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu teisest resolutsioonist. Poola ja Bulgaaria väldivad igasugust kriitikat USA aadressil ning Türgi teeb USAga järjest suuremat koostööd. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 24.01)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa välisminister Igor Ivanov lendas Ateenasse ELi esindajatega kohtuma. Kohtumise peateemaks 31. mail Peterburis toimuva ELi-Venemaa tippkohtumise ettevalmistamine. Venemaa kavatseb kasutada Kreeka ELi eesistumisperioodi oma suhete tugevdamiseks ELiga. Eelmise aasta oktoobris loodi Vene-Kreeka töörühm, mille ülesandeks on Venemaa ja ELi koostöö strateegiate uuendamine. Samuti on Ivanovil kavas arutada ELi esindajatega venekeelse elanikkonna probleeme Eestis ja Lätis: olukord muutub seal aeglaselt, Venemaa tahaks, et need probleemid oleksid lahendatud enne nende riikide liitumist ELIga. (Viktor Sokolov, Strana.Ru, 22.01)

EMU, majanduspolitiika

Uudisteagentuurid

EU finance ministers adopted an "excessive deficit procedure" against Germany and urged the bloc's biggest economy to get its finances in shape as soon as possible. The ministers upheld the European Commission's recommendation that Germany's budget shortfall had grown to alarming levels and said far-reaching reforms were needed, according to a statement issued during talks in Brussels. (Afp, 22.01)

PM Tony Blair has ruled out holding a referendum this year on whether Britain should join the single European currency, considering that public opinion is not ready and that a possible war in Iraq did not leave enough time for a campaign. (Afp, 20.01)

Many Swedish companies say they experience problems because Sweden is not a member of the euro-zone, according to a poll. (Afp, 22.01)

USA ajakirjandus

Kahekümne aasta pärast on USAs sama raha, mis praegu, riigil samad piirid ja tõenäoliselt on ta jätkuvalt maailma juhtiv sõjaline ja poliitiline jõud. Milline on Euroopa kahekümne aasta pärast, ei tea keegi. Lühidalt võttes otsustab maailma heaolu 21. sajandil sama määraja, mis 20. sajandilgi, Euroopa. Kuidas Euroopa enda ja maailmaga hakkama saab, otsustab 21. sajandi alguse kujunemise, võib-olla olulisemalgi määral kui Ameerika, kelle mõjukus ei püsiks ilma Euroopa liitlasteta. Zbigniew Brzezinski muretseb, et kui Ameerika tembeldatakse ülemaailmseks paharetiks, kui Hiina vajub sisesegadustesse ja "Euroopat saab jätkuvalt käsitleda ennasttäis poliitilise tühisusena", oleme saavutanud maailma, mis jättis kasutamata Küla sõja järgsed võimalused. Teine võimalus on vastutustundlik USA, poliitiliselt kaalukas ja ühise seisukohaga Euroopa partner ja Hiina, mida on üheskoos lõimitud, ning "maailm 20 aasta pärast võib isegi olla üsna meelepärane koht." (Frederick Kempe, The Wall Street Journal, 24.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa põllumajanduse ümber käiv võitlus jõudis uude järku, kui EK kiitis heaks radikaalsed ümberkorraldused, mille eesmärk on piirata ületootmist, tõsta toiduainete ohutust ja parandada ELi positsiooni kaubandusläbirääkimistel. Ümberkorralduste paketi üle hakkavad nüüd ELi 15 liikmesriiki tuliseid vaidlusi pidama, kuna põllumajanduspoliitika ja ELi sisukoha üle kaubandusläbirääkimistel ollakse sügavalt eri meelt. Eriti Prantsusmaa on vihaselt selliste kavade vastu. Samamoodi tuleb komisjonil võidelda põllumeeste lobbyga, mis on jäigalt vastu igasugustele ELi helde põllumajandusabi muudatustele, aga ka tarbijarühmade, keskkonnakaitsjate ja kolmanda maailma mõjurühmadega, kelle arvates ei lähe kava nii kaugele, kui vaja. (Tobias Buck, Frances Williams, Finacial Times, 23.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hiljutise EKi raporti kohaselt on ELi kolm kõige konkurentsivõimelisemat riiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi - just need riigid, mis ei ole läinud üle eurole. Aasta pärast euroopa ühisraha kasutusele võtmist on pettumus üldine. Ükski euroga seotud lootustest ei ole täitunud - ühisraha pole taganud hindade stabiilsust ja majanduskasvu ning euro pole muutunud dollari rahvusvahelise tähtsusega võrreldavaks valuutaks. On järjest ilmsem, et euro ei ole lahendus Euroopa probleemidele. Pigem on eurost endast saanud probleemide põhjustaja. (William Abitbol, Le Figaro, 23.01)

Maailma majandusfoorumil Davoses tõdeti peaaegu ühehäälselt, et Hiina on hetkel ainuke suurriik maailmas, mis "kõnnib kahel jalal." Euroopa majandus on samal ajal madalseisus. Bonni Ülikooli professori Jürgen von Hageni arvates ei kasva Euroopa majandus järgneva viie aasta jooksul mitte loodetud 2,5-3%, vaid kõigest 1,8%. Suurim probleemide allikas on Saksamaa, kus oleks kiiresti tarvis radikaalseid ja ilmselt valusaid reforme, ent ka Itaalia ja Prantsusmaa majanduse olukord halveneb jätkuvalt. Suurbritannia majandus on hetkel elujõulisem ja dünaamilisem, mistõttu on aga vähe lootust, et seal lähiajal naelsterlingilt eurole üle minnakse. (Eric Le Boucher, Le Monde, 26.01)

Soome ajakirjandus

Kulutused põllumajandusele moodustavad ligi poole ELi eelarvest. Selleks, et nad mingigi kontrolli all püsiksid, tuleb praeguse toetuspoliitikaga midagi ette võtta. Süsteemi muutmise teeb pakiliseks ka asjaolu, et liiduga ühinevad uued liikmesriigid, kelle põllumajanduse süsteemi reformimisele kuluksid tohutud summad. Survet toetussüsteemi muutmiseks on avaldatud ka WTO Doha läbirääkimiste voorul, kus arengumaad nõuavad toetuste maksmise lõpetamist, et saada turgu ka omadele toodetele. Juulis avaldas EK auahne CAPi reformiprojekti, mis sai koheselt armutu kriitika osaliseks. Suurim muutus projektis kavandatud uuendustes oli see, et toetused seotaks toodangumahu asemel keskkonnamõjude ja loomakaitsega ning ka toodete kvaliteediga. Tollal uskusid paljud, et sellise laastava kriitika survel võiks komisjon oma reformikavast loobuda, ent nad eksisid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 24.01)

ELi liikmesriikide rahandusministritel õnnetus lõpuks korda saata midagi, mida on tulemusetult üritatud teha juba 1980ndatest aastatest alates. Nii kaua võttis aega kokkuleppele jõudmine, et kõik kodanikud peavad maksma makse oma säästude intresside pealt. Nii juba tehaksegi, juhul kui käitutakse tavaliste kodanike kombel, kuid süsteemis on olnud auke nagu sõelas. Raha on olnud võimalik kantida üle piiri pankadesse, kuhu neid otsima pole mindud. Nüüd vastu võetud otsus on oluline kahest aspektist: esiteks on samm juba iseenesest oluline ning teiseks tõstab see otsus ELi usaldatavust. (Juhtkiri, Kaleva, 23.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO chief George Robertson announced he will stand down later this year after steering the alliance through a key phase in its post-Cold War transformation. "My decision has been made following a long period of reflection. I have greatly enjoyed working in and for NATO, and nothing on our current agenda has changed that in any way," he said. "I have been asked by a number of governments to stay on for the optional fifth year, but I believe four years is the right term in this demanding and onerous job." (Reuters, Afp, 22.01)

Polish President Aleksander Kwasniewski said he was not interested in becoming NATO secretary general, to succeed Britain's George Robertson, who announced he will not seek to renew his mandate as head of the Alliance in December. Kwasniewski, whose name has been mentionned as a potential successor, said he intended to carry out the rest of his presidential term, which ends at the end of 2005. (Afp, 22.01)

NATO ambassadors failed to agree to launch military planning after the US requested the alliance's support for a possible war against Iraq, sources said. The North Atlantic Council, the alliance's executive, will continue discussing the possibilities, said a diplomat, adding that the timing of any decision was the crucial factor. "There are no differences of opinion in principle...NATO may have a role to play, that is not the problem. The issue now is to decide when it is appropriate for nations to make a decision," said a NATO official. "NATO nations are talking . They will eventually come to a conclusion but we didn't have this conclusion today", he added. Several countries, notably France and Germany, have expressed their unwillingness to go ahead at this time with military planning, saying all the efforts at this stage should be "focused on the UN inspections", confirmed one diplomat. (Afp, 22.01)

Latvia, one of seven countries recently invited to join NATO, would be prepared to support NATO "activities" in Iraq, a foreign ministry spokesman said. "If NATO countries ask for our support for their activities in Iraq, Latvia will give support to the extent that she is able," foreign ministry spokesman Rets Plesums told. (Afp, 23.01)

Läti lubab Iraagi sõja puhkemise korral USA sõjaväe transpordilennukitel kasutada oma õhuruumi, teatas ajaleht Diena viitega välisministeeriumi kantslerile Maris Riekstinsile. Läti võimud teatasid juba varem, et juhul kui sõjategevust Iraagi vastu ei ole võimalik ära hoida, aitab Läti USAd kui kindel liitlane ja tulevane NATO liige. (RIA Novosti, 23.01)

Latvia's Defence Minister Girts Valdis Kristovskis heaped criticism on Russia, saying it wanted to see a "toothless" NATO. Kristovskis said: "Russia, today, wishes to minimise the influence of NATO, encouraging it to become a peacekeeping force and thereby reduce its war-fighting capabilities. NATO membership is equal to territorial homeland security," the Latvian defence minister told the conference in Salen. Russia "has to come to the conclusion that the world is no longer based on large-power bi-polar Cold War relations, but rather on democratic values and international multipolarity," Kristovskis said. (Reuters, 22.01)

Albanian President Alfred Moisiu invited his Macedonian and Croatian counterparts to meet here next month to discuss a mutual strategy for joining NATO. Conferring with Macedonia's Boris Trajkovski and Croatia's Stipe Mesic would "help strengthen regional cooperation and our countries' campaign to join NATO," Moisiu said in a letter to Trajkovski and Mesic. (Afp, 24.01)

Rakveres kohtusid korralisel töökoosolekul Balti riikide ja Põhjamaade kaitseväe juhatajad. Kohtumisel tuli arutlusele julgeolekualane olukord Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas ning Balti kaitsealaste projektide edasine areng. Samuti arutasid kaitseväe juhatajad võimalikke muutusi suhetes Põhjamaadega Praha tippkohtumise järel. (RIA Novosti, 24.01)

Venemaa ei hakka riigi loodeosas paiknevaid piirivalvejõudusid NATO laienemise pärast suurendama, kinnitas Vene Föderaalse Piirivalveteenistuse direktor Konstantin Totski. "Piirivalvel on teised eesmärgid. Meie ülesanne pole mitte NATO vägedega sõdida, vaid piiri valvata ja kaitsta," selgitas kindralpolkovnik Totski. "Veelgi enam, me informeerisime oma kolleege sellest, et loodesuunal - Soome ja Norra piiril paiknevate piirikaitsejõudude väekoondist vähendatakse," toonitas Totski. (RIA Novosti, 23.01)

USA ajakirjandus

Pärast seda kui USA palus NATOlt abi võimaliku sõja puhuks Iraagiga, räägivad mõned Euroopa ametiisikud, et nad ei taha sõjaks valmistuma hakata, sest see annaks ohtliku poliitilise signaali, justkui oleks NATO kaotanud lootuse lahendada Iraagi tüli rahumeelsete vahenditega. NATO vastus USAle iseloomustab liidu kasvavat suutmatust saada üle liikmetevahelistest poliitilistest erimeelsustest ja parandada oma mainet organisatsioonina, mille sõjaline võimekus on kokku kuivanud. (Philip Shishkin, Wall Street Journal, 20.01)

Mitu NATO liitlast ei lasknud Liidul teha otsust USA Iraagi ründamise abipalve osas, seejuures tegi Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhid ühisavalduse, kus mõistsid hukka “tormamise vaenutegevuse suunas”. Suurbritannia, Hispaania ja Ida-Euroopa riigid on üldiselt toetanud USAd, aga teised riigid, eriti Euroopa kaks suuremat - Prantsusmaa ja Saksamaa - on Bushile tugevalt vastu. USA on reageerinud Donald Rumsfeldi sõnade kaudu teatega, et prantsuse-saksa seisukoht "on probleem," aga selle tähtsust on vähendatud, nimetades neid kahte riiki "vanaks Euroopaks." Euroopa vastumeelsuse põhjust otsitakse selles, et senine tegevus Iraagi ümber viitaks nagu sõja möödapääsmatusele, samas kui ÜRO relvainspektorid ei ole oma tööd veel lõpetanud. Samuti kardavad Euroopa riigid sõja korral suurt põgenikelainet ning suure hulga moslemite tõttu tänavarahutusi. Aja kulg paistab sõjavastaste positsioone tugevdavat. Prantsusmaa on praegu ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja ja annab oma koha üle Saksamaale. Lisaks teatas NATO peasekretär George Robertson, et ta astub oma kohalt pärast ametiaja lõppu tagasi. Bushi administratsioon on Robertsonis näinud võtmetähtsusega liitlast sõjas terrorismi vastu. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 23.01)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO liitlaste hulgas hakkab välja kujunema tööjaotus. Kui asi puudutab paariariike ja terroriste, siis oleks USA osa uks maha lüüa ja eurooplaste osa segadus pärast ära koristada. Mõnedele Euroopa riikidele ei meeldi selline jaotus, kus "päris" sõjategevus jääb USAle. Teised, kellel ei ole selliseid sõjalisi ambitsioone, on asjaga rahul. Üldisemalt aga näitab see nii NATO liikmete spetsialiseerumise kasvu, kui ka puudujääke. Seni on ainult väikesed Euroopa riigid olnud nõus jätma sõjalise osa, milles teine liitlane on oluliselt tugevam, tolle kanda. Uute liikmete tulek on spetsialiseerumist suurendanud - näiteks Tšehhi vabaneb vanadest tankidest ja panustab Varssavi pakti ajast jäänud tuuma-, bioloogilise- ja keemiasõja alasele võimekusele. Kuigi ka suuremad NATO Euroopa riigid on otsustanud spetsialiseerumises osaleda, näiteks Saksamaa õhutranspordi alal, jääb küsimus: mis saab õhutranspordist siis, kui Saksamaa ei taha (vaatamata spetsialiseerumisele) mingis operatsioonis osaleda? Sellise küsimuse tõttu jäävad suuremad riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, rääkimata USAst - ikkagi lootma täismahuliste kaitsejõudude peale. (Financial Times, 20.01)

Lord George Robertsoni teade, et ta kavatseb detsembris NATO peasekretäri kohalt lahkuda, pani nii mõnegi kulmu kerkima. Endine Briti kaitseminister teatas oma lahkumisest ajal, kui USA valmistub võimalikuks sõjaks Iraagis. USA ja mõned teised NATO liikmed püüdsid teda veenda veel üht aastat ametis olema, siis näeks ta Iraagi kriisi arengut, ja saaks vastu võtta seitse uut liiget. Kuigi Robertson teatas ühtlasi, et järelejäänud 11 kuud tegutseb ta aktiivselt, ütlevad diplomaadid USA juhitavas sõjalises liidus, et alates lahkumisotsuse teatavakstegemisest muutub lahkuja kõrbenud tegelaseks. Tähelepanu kandub Robertsonilt tema järeltulijale. Mõnede nimedega juba mängitakse. Üks on Antonio Vitorino, ELi andekas ja (erinevalt Robertsonist) mitut keelt rääkiv õiguse ja siseasjade volinik, hariduselt jurist, töönarkomaan ja pidanud varem Portugalis ministriametit. Terrorismi ja julgeolekuga tegeleva NATO jaoks oleks ta kõige õigem nimi. Teised kõlenud nimed on endine Hollandi välisminister Jozias van Aartsen, Norra kaitseminister Kirstin Krohn Devold ja Poola president Alexander Kwasniewski. USAle, kes otsustab lõplikult, kellest saab NATO järgmine peasekretär, sobivad nad kõik. (Judy Dempsey, Ruth Sullivan, Financial Times, 24.01)

Saksamaa ajakirjandus

Ameerika president George Bush kipub tihti kordama kahte lauset, mis peaksid iseloomustama tema suhtumist Iraaki - konflikti lahendamiseks tuleb leida rahumeelseid võimalusi, ja Saddam Husseini on vaja relvitustada. Kuid Bushi arvamust ei ole millegipärast kuulda ei Ameerikas ega mujal maailmas, kuna Iraagi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmise võimalus näib ebarealistlikuna, kuna USA väed asuvad juba Iraagi naaberpiirkondades. Üha harvem kuuleb Ameerika presidendi suust ka põhjendusi rünnaku vajalikkusest. Seda probleemi vaadeldaks kindlasti teisiti, kui Iraak oleks mõnele suveräänsele riigile kallale tunginud, või kui mõni islami riik toetaks rahvusvahelist terrorismi. Maailm peaks oma silmadega nägema ülekohtu ilminguid teiste rahvaste või riikide vastu, kuid praegusel hetkel võib öelda, et USA on kaotanud võib olla peamise trumpi – maailma avalikkuse poolehoiu. (Stefan Kornelius, Süddeutsche Zeitung, 20.01)

USA tunneb rohkem toetust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidelt kui "vanaks Euroopaks" nimetatavatelt riikidelt. On tähelepanuäratav ka see asjaolu, et viimasel ajal on ameeriklaste huviorbiiti Euroopas sattunud just "uue Euroopa" riigid ning on ka kasvanud USA poolne toetus nendele riikidele just nende riikide NATOsse ja ELi astumise osas. Kuid selline Ameerika käitumine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhtes loob eurooplaste silmis mulje nagu tahaks USA Euroopat nõrgestada. Kriisisituatsiooni tekitamine Lähis-Idas ning terrorismisõjaks liitlaste otsimine pole midagi muud, kui võimu- ja majandushuvide piiritlemine maailma kaardil, leiab artikli autor. (Matthias Rüb, FAZ, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 20. jaanuaril ühehäälselt vastu terrorismivastast võitlust puudutava deklaratsiooni. Kohtumine toimus hetkel Julgeolekunõukogu eesistujamaaks oleva Prantsusmaa initsiatiivil, kes on võtnud endale ka ameerika sõjamasina pidurdaja rolli. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 21.01)

Prantsusmaa on endiselt vastu sõjale Iraagis. Nagu märkis Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin 20. jaanuaril, ei õigusta hetkel miski sõjalist aktsiooni Iraagi vastu ning relvastusinspektorite tööst piisab. De Villepini toetasid Saksamaa, Hiina ja Venemaa. Prantsusmaa on isegi ähvardanud kasutada oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et blokeerida USA resolutsiooni, mis annaks sõja alustamisele rohelise tule. (Corine Lesnes, Le Monde, 22.01)

Pärast USA kaitseministri Donald Rumsfeldi avaldust ning Iraagi kriisiga seotud erimeelsuste teravnemist USA ja nn "vana Euroopa" vahel on Jacques Chirac püüdnud leevendada pingeid alanud sõnasõjas ning kutsunud "kogu maailma" üles mõistlikkusele, otsekohesusele ja tõsidusele. Prantsusmaa ei välista sõda kui "äärmuslikku vahendit," ent on sunnitud laveerima sõjaka ja kannatamatu USA ning patsifistliku Saksamaa vahel. (Luc de Barochez, Le Figaro, 24.01)

Venemaa ajakirjandus

Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Andrei Nikolajevi vastused välisriikide sõjaväeatasheede küsimustele. Teemadeks on NATO laienemine ja NATO 20, kaitseeelarve, võimalikud muudatused julgeolekustrateegias, OSCE roll Põhja-Kaukaasias, Venemaa kohustused tavarelvastuslepingu raames Moldaavias ja Gruusias. Viimase kohta ütleb Nikolajev, et Venemaa tegevust takistab Gruusia ja Dnestri-äärse partneri suhtumine: Gruusia arvab, et Vene vägesid võib välja viia 2-3 aastaga, Venemaa on seisukohal, et "baaside likvideerimiseks tsiviliseeritud kombel on vaja 11 aastat". (Aleksandr Vitkovski, Parlamentskaja Gazeta, 20.01)

Riias toimunud NATO-alasel seminaril soovitas inglise kindral Harry Johnson lätlastel hõivata NATOs oma nišš: demokraatia ja julgeoleku kogemuse eksport Gruusiasse ja teistesse Kaukaasia riikidesse. Seminaril rõhutati, et üleminek NATO standarditele on eelkõige kandidaatriikide enda mure: kandidaatriikide armeed peavad muutuma sõjaliste konfliktide täisväärtuslikeks osalejateks, mitte jääma ainult rahuvalvemissioonide täitjateks. (Jevgeni Vostruhhov, Vremja MN, 21.01)

Intervjuu Kreeka kaitseministri Joannis Papandoniu’ga, kelle sõnul tervitab Kreeka igasuguseid Venemaa NATOle lähenemise samme ja isegi tema astumist allianssi. ELiga võiks aga Venemaa jääda parem heaks parteniks kui saada liikmeks. Juttu ka ELi kaitsepoliitikast: Papandoniu sõnul peab Euroopal olema oma kaitsesüsteem juhul, kui ta tahab maailmapoliitikas tähtsamat rolli mängida. NATO ja ELi poolt allkirjastatud Strateegilise Partnerluse deklaratsioon annab ELile võimalusi sõjaliste ja rahuvalve operatsioonide läbiviimiseks. Nüüd saavad ELi sõjaväelased kasutada NATO sõjalise planeerimise potentsiaali, samuti alliansi luureteenistuste teeneid. (Gennadi Tsharodejev, Izvestija, 22.01)

Leedu välisministeerium ja Kaitseministeerium said USAlt ametliku kirja palvega toetada USAd Iraagi-vastases sõjalises operatsioonis. Kaitseminister Linas Linkjaviciuse sõnul saab Leedu Iraaki saata grupi sõjaväemeedikuid, insenere ja ehitajaid ning avada oma õhuruumi liitlase õhuväele. Eesti ja Läti valmistuvad samuti võimalikuks sõjaliseks operatsiooniks. (Vladimir Vodo, Kommersant, 22.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

A two-year investigation by Estonian security police has failed to find any evidence to support allegations against a suspected Nazi war criminal now living in Venezuela, a news report published said. Efraim Zuroff, director of the Wiesenthal Centre's Israel office, has repeatedly called on the Estonian authorities to put Harri Männil on trial for crimes against humanity. But Toivo Kamenik, director of the Estonian Security Police, told the Eesti Pävaleht daily that after two years of investigations his office had found no evidence to support the allegations. He said documents which Zuroff handed over to Estonian authorities last year as fresh evidence of Männil's guilt, turned out to be copies of the originals which are kept in the Estonian state archive and had already been studied. "I don't think Zuroff will end his accusations now," said Andres Kasekamp, war historian and director of the non-governmental Estonian Foreign Policy Institute. (Afp, 25.01)

Eesti ja Soome peaministri kohtumisel Helsingis tõdesid Siim Kallas ja Paavo Lipponen, et mõlemal riigil on ühine tahe ELi tuleviku suunamiseks ja koostöö jätkamiseks. Peaministrid arutasid ühe olulise teemana Läänemere keskkonnakaitset ja ohutuse tagamist Läänemere piirkonnas. (Interfax, 22.01)

Eesti peaminister Siim Kallas ning abikaasa Kristi Kallas viibisid kahepäevasel visiidil Soomes. Kohtumine Soome peaminister Lipponeniga laabus suures üksmeeles, mõlemad valitsusjuhid rõhutasid, et kõigis kesksetes ELi puudutavates küsimustes oldi üksmeelel. Eesti peaks ELi liikmeks saama 2004. aasta kevadel, kui ka Eesti rahvas selle otsuse referendumil heaks kiidab. Kallas usub, et rahvas hääletab liitumise poolt. Eesti ELi liikmelisus tähendab Soome jaoks muuhulgas ka seda, et alkoholi toomine Eestist Soome kasvab hüppeliselt, vähemalt teatud perioodi jooksul. Kallase sõnul pole Eestis kavas oma aktsiisimäärasid muuta. (STT, 22.01)

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II andis Moskvas Päästja Kristuse kirikus Eesti suurettevõtjale Aadu Luukasele kätte õigeusklike rahvaste ühtsuse rahvusvahelise fondi preemia, Luukas annab raha Kuremäe kloostrile. Luukas sai auhinna rahvustevaheliste suhete parandamise ja rahvusvahelise majandustegevuse eest: Luukase ja teiste suurärimeeste pingutused aitasid aastail 2001-2002 ületada Eestis tekkinud probleeme õigeusu kiriku ümber. (RIA Novosti, 20.01)

Eesti ametiühingud kavatsevad anda valitsuse kohtusse, süüdistades teda seaduste rikkumises. "Ametiühingud on sunnitud sellise valitsuse kohtusse andma, et kaitsta ametiühingute õigusi ning nõuda Eestis kehtivate seaduste täitmist," ütles EAKL juht Kadi Pärnits. Oma ettekandes heitis Pärnits kaksikliidu valitsusele ette taganemist koostööst ametiühingute ja tööandjatega, mille käigus on kümne aasta jooksul sõlmitud 15 kolmepoolset kokkulepet. Pärnits väitis, et 2002. aastal algas kolmepoolsete sotsiaalkõneluste taandareng. (Ytro.ru, 22.01)

Venemaa välisminister Igor Ivanov väljendas ELile saadetud kirjas muret Baltimaade, eeskätt Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna olukorra pärast. "Balti riikide venekeelse elanikkonna olukord on võib-olla paranemas, kuid paraku äärmiselt aeglaselt. Me püüdleme selle poole, et see probleem saaks lahendatud enne nende riikide ELi liikmeks saamist. Me ei sooviks, et see probleem koormaks meie suhteid ELiga." (Interfax, 22.01)

Valitsus arutas ja kiitis heaks pagulaste kohalikku omavalitsusüksusesse elama asumisel tekkivate kulude katmise tingimused ja korra. Eelnõu kohaselt kaetakse kulud valitsuse reservist, kuna pagulaste väikese ja raskesti ennustatava hulga tõttu ei ole vajaminevaid rahasummasid planeeritud riigieelarvesse. (Interfax, 21.01)

Eesti välisministri Kristiina Ojulandi sõnul tegi Venemaa ennast ise rumalaks, kuna sealne välisminister Igor Ivanov saatis ELile kirja, milles väljendas muret Eesti venekeelse elanikkonna olukorra pärast. "Vene välisministri kiri on tegelikult Venemaa enda suur aps ja suur viga," ütles Ojuland ETV "Valimisstuudios". "Selge on see, et Venemaa ei saa oma nina toppida NATO asjadesse, Venemaa ei saa toppida oma nina ka ELi asjadesse," lisas ta. Ojulandi sõnul on näiteks kodakondsuspoliitika küsimused Eesti ja ELi vaheline aruteluteema, millesse kolmandad riigid ei sekku. (Interfax, 23.01)

Soome ajakirjandus

Eesti valimiskomisjon kinnitas parlamendivalimiste saadikute lõplikud nimekirjad. Riigikogu ukse taga on järjekorras ühtekokku 9563 kandidaati, neist 947 kandideerivad 11 erineva partei nimekirjas, kuid 16 hullujulget üksikkandidaati proovib oma jõududega hakkama saada. Kokkuvõttes tähendab see, et ühele saadikukohale on 9 kandidaati. Seaduse poolt lubatud pikima, 125 liikmega nimekirja esitasid oodatult Eesti suurimad parteid Keskerakond, Mõõdukad, Rahvaliit, Isamaaliit, Reformierakond ja esmakordselt valimistest osavõttev Res Publica. 1999. aastal, kui kandidaatide arvule veel mingit piirangut polnud, kandideeris näiteks Mõõdukate nimekirjas 300 inimest. Venekeelset elanikkonda esindav EVÜRPi nimekirjas on 106 kandidaati. Varasematel valimistel valijaid uute nägudega üllatanud Keskerakond toetub nendel valimistel kogenud tegijatele, kelle tõhusus on juba kontrollitud. Endised koalitsioonparteid Mõõdukad ja Isamaaliit, kes pärast kaotust sügisestel kohalikel valimistel lubasid kevadel märksa paremini esineda, loodavad ‘vanade tegijate’ peale. Ent viie protsendi valimiskünnise ületamine võib neile ka parlamendivalimistel raskusi tekitada, kui nad ei suuda kiiresti lahti saada kaotaja mainest. (Etelä-Suomen Sanomat, 21.01)

Venemaa ajakirjandus

Hiljuti Tallinnas peetud konverentsil “Venemaa ja Eesti: suhted uue Euroopa kontekstis” käinud Izvestija peatoimetaja asetäitja Georgi Bovt kirjutab Eesti-Vene suhetest. NATO probleem on Eesti-Vene suhetest kadunud, venekeelsete oma alles kaob. Vene diplomaatide sõnul on tervikuna need, kes on soovinud kodakondsust määratleda, seda juba teinud. Olmetasandil konflikte pole. Venemaa kehtestas omal ajal Eestile venelaste diskrimineerimise eest topelttollid, kuid tänapäeval "rääkida venelaste "ahistamisest" peaaegu ELi liikmesriigis Eestis moslemi riikide probleemide taustal pole enam adekvaatne". Konverentsil esinenud vene külalised kutsusid eestlasi üles tegema Moskvas rohkem lobitööd ja rääkisid sellest, et läbimurdeks kahepoolsetes suhetes oleks vaja vastastikusi järeleandmisi. Konverentsil mainiti, et järgmiseks sammuks õigeusu kiriku registreerimise järel võiks olla kirikule varade tagastamine. (Georgi Bovt, Izvestija, 23.01)

Pikk ülevaateartikkel rahvusolukorrast ja kodakondsuspoliitikast Eestis ja Lätis. Balti riikide, sh ka Eesti liitumist ELiga komplitseerib kodakondsuseta isikute suur arv - Eestis on neid 168 000. Riigikogu saadiku Sergei Ivanovi sõnul toimuvad Eestis muutused Euroopa integratsiooni surve all, natsionalismi fenomen kaob. Artiklis jõutakse järeldusele, et kodakondsuspoliitika Balti riikides on muutunud palju liberaalsemaks võrreldes 1990. aastate algusega, ka kodakondsuseksamid muutusid lihtsamateks. "Kuigi Eesti ja Läti poliitikud kinnitavad ametlikes vestlustes, et kodakondsuse saamise protseduuri lihtsustamine on vähetõenäoline, näitavad viimastel aastatel toimunud muutused, et liberaliseerimine on vältimatu." (Jelena Afanasjeva, Politbüro, 20.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

20. - 22. jaanuaril viibib Tatarstanis Eesti delegatsioon eesotsas Sergei Ivanovi, Urmas Sõõrumaa ja Parbo Juchnevitschiga. Visiidi eesmärk on kaubandus-majanduslike ja kultuurisuhete arendamine Eesti ja Tatarstani vahel. Tatarstanis viibiva Eesti delegatsiooni liikme Urmas Sõõrumaa sõnul on Eesti valmis Tatarstanile pakkuma koostööd naftatöötlemisel. Traditsiooniliselt ekspordib Tatarstan Eestisse naftat ja naftatooteid, sünteetilist kautšukki, etüleen polümeere, rehve ja teravilja. Eestist veetakse Tatarstani kautshuki vulkaniseerimise kiirendajaid, happeid, fenoole, ehituskonstruktsioone ja tekstiilitooteid. Tatarstan on huvitatud ka Eesti kogemusest ELiga liitumisel ning väike- ja keskmise ettevõtluse arendamisel. (Regions.ru, 20.01; Regnum.ru, Rusenergy.com, 21.01)

Tallinna firma ONAKO Eesti analüüsi ja uuringute osakonna andmeil langes Balti riikide naftaeksport tänu Primorski sadamale ligi 10%. (Rusenergy.com, 21.01)

Rootsi ajakirjandus

Eesti pensionreformi on saatnud suur edu. Juba esimese poole aasta jooksul on huvi pensionifondide vastu ületanud kõik ootused - prognoositud 50 000 liituja asemel on tänaseks liitunud kogumispensioniga umbes 207 200 inimest. (Reet Waikla, Dagens Industri, 23.01)

Taani ajakirjandus

"Eesti on Taani ettevõtete jaoks ideaalne turg," kirjutab artikli autor, ent nendib samas, et taani ärimehed ei ole võimalusest kinni haaranud ning nii on peamiselt Soome ja Rootsi selle turu endale haaranud. Taanlaste loidusele ei leiduvat ka mingit head vabandust - Eesti on Taanile nii geograafia, infrastruktuuride kui ka kultuuri poolest väga lähedane. Artikli autor ei ole kiidusõnadega kitsi, ning positiivset statistikat jätkub - The Heritage Foundationi andmetel on Eesti maailmas neljandal kohal majanduse vabaduse näitajate järgi ning World Economic Forumi konkurentsijõulisuse indeksi kohaselt on Eesti maailmas kolmandal kohal info- ja sidetehnoloogia rakendamise osas oma majanduses. Veel leiab artiklis äramainimist Eesti edumeelne maksupoliitika ning väliskapitalimahutuste 10%line kasv aastas. Taani suursaadik Tallinnas kannustab Taani ärimehi tihedamatele kontaktidele Eestis ning osutab kohalike partnerite olemasolu vajalikkusele Eesti turule sisenedes. (Karsten Jensen, Børsen, 20.01)

Taani riskihaldusfirma Geling NCM hindab Eestisse investeerimise riski Balti riikide väikseimaks. Birgitte Stougaard Madsen nimetatud ettevõttest viitab Eesti jõudsale majanduskasvule ning stabiilsele poliitilisele keskkonnale, mis on viinud Eesti NATO ja ELi lävepakule. Madsen kirjeldab Eestit hästi Skandinaavia majandusse integreerituna. (Birgitte Stougaard Madsen, Børsen, 20.01)

Soome ajakirjandus

Aktsiisivaba alkoholi müük on loonud Läänemerele täiesti unikaalse kruiisikultuuri. Eelmiseks hoobiks laevaliiklusele oli aktsiisivabastuse lõppemine ELi siseselt 1999. aastal. Eestis on alkohol odav aktsiisimäärast hoolimata. Ent mis juhtub peale seda, kui Eestist saab ELi liige? Vaevalt, et keegi päris täpselt seda ennustada oskab. Kuid reisimine ei kao ning Eesti jääb ikka soodsaks sisseostude sooritamise kohaks. Peale selle peetakse Eestit ELi liikmena turvalisemaks ning ka piiriületusprotseduurid lihtsustuvad. (Pirjo Kamppila, Etelä-Suomen Sanomat, 22.01)

Läti ajakirjandus

Tihedalt Gazpromiga seotud Venemaa naftafirma Noil Group kavatseb ehitada Sillamäele kaks nafta- ja gaasitoodete tehast, kus saab tööd mitusada inimest. ASi Silmet Kinnisvara tegevjuht Tõnis Seesmaa sõnul müüs Silmet Grupp oma territooriumilt maatüki Noil Groupile, kes kavatseb käesoleva aasta jooksul rajada naftatehas, 2004. aasta lõpuks peab olema valmis ka teine ettevõte, mis hakkab tegelema gaasitöötlusega. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 20.01)

AS Ecometal plaanib augusti lõpus Sillamäel käivitada vanade akude ümbertöötlemistehase, mille maksumuseks kujuneb praegustel hinnangutel 80 miljonit krooni. Ecometali nõukogu esimees Tõnis Kaasik ütles, et kolmes vahetuses tööle hakkavas tehases saab tööd 45 inimest. Tehas kavandab aastas ümber töödelda 15 000 tonni akusid. (Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 22.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Otepääl toimuvad 9. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused triatlonis, mida korraldab Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu. (RIA Novosti, 19.07)

Valga Maakohus jätkab NKVD veteranide Vladimir Penarti ja Rudolf Tuvi kohtuasja arutamist. Valga Maakohus lükkas protsessi poole sajandi taguses metsavendade tapmises süüdistatavate Vladimir Penarti ja Rudolf Tuvi üle haigestunud tunnistaja puudumise tõttu edasi. Kuna tunnistaja on haige, siis lükkas kohus järgmise istungi 19. märtsile. (NEWSru.com, Interfax, 21.01)

Saare Maakohus lükkas edasi endiste tšekistide kohtuasja arutamist, kuna üks kohtualustes. Saaremaa elanike küüditamises 1947. aastal süüdistatav Pjotr Kislõi vajab kirurgilist operatsiooni. (RIA Novosti, 24.01)

Eesti võimud algatasid kohtuasja veel ühe endise NKDV töötaja, Kohtla-Järve elaniku Valentin Lukjanovi vastu, keda süüdistatakse Eesti karistusseadustiku 61-1 paragrahvi järgi “Inimsusevastased kuriteod”. (RIA Novosti, 24.01)

Wiesenthali keskus jahib Eestis natsikurjategijaid: järgmisel nädalal ilmuvad Eesti päevalehtedes keskuse avaldused, mis kutsuvad üles andma infot vastutuse eest varjunud natsikurjategijaid - tasu 10 000 dollarit. (Regnum.ru, 22.01)

Tallinna linnavalitsus andis MPEÕKle hoonestusõiguse õigeusu kiriku rajamiseks Lasnamäele. MPEÕK sai hoonestusõiguse 99 aastaks. MPEÕK peab püstitama Puju tänava krundile kiriku ja abihoone nelja aasta jooksul. (Interfax, 22.01)

Tšetšeenia esimese presidendi ja sealsete iseseisvuslaste kauaaegse juhi ning 1980. aastatel Tartus teeninud nõukogude lennuväekindrali Džohhar Dudajevi lähisugulased kaalusid Eestisse elama asumise võimalust. Postimees kirjutas, et mullu oktoobris arutas Dudajevi lähisugulaste võimalikku Eestisse kolimist ka Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooninõukogu. Katse ebaõnnestus, kuna Eesti seadused nõuavad teistest riikidest pärit inimestelt taotluse esitamist välismaal asuvasse Eesti esindusse. (Interfax, 22.01)

Saaremaa muuseum kannab maha sadu kunagise kommunistliku riigikukutaja Viktor Kingissepaga seotud esemeid, ajaleheväljalõikeid ja fotosid, millel pole enam ajaloolist ja kultuuriloolist väärtust. Kokku kannab Saaremaa muuseum maha 744 eset, millest enamuse moodustavad Kingissepa tegevust kajastavad väljalõiked ajalehtedest või Vene marksistide fotod. (Interfax, 21.01)

Venemaa vaadatuima telekanali Pervõi Kanali programmi Baltimaades edastav Läti firma Pervõi Baltijski Kanal (PBK) hakkab Eestis näitama venekeelseid kohalikke teleuudiseid. PBK Eesti esindaja Margus Merima sõnul on saateid ligi 18 tundi ööpäevas, millest umbes 80 protsenti moodustab PK programm ning ülejäänu on PBK ostetud või toodetud materjal. (Interfax, 23.01)

Saksamaa ajakirjandus

Seoses Eesti, Läti ja Leedu astumisega ELi on need riigid viimasel ajal Euroopale tunduvalt lähenenud erinevates valdkondades, sh ka turismivaldkonnas. Baltikum on ammusest ajast saadik olnud Lääne-Euroopa kaupmeestele tõmbepunktiks, ning see on soodustanud piirkonna majandusliku potentsiaali kasvu. Tänaseks on Balti pealinnad taastanud oma ainulaadse välisilme - nõukogude aja jäljed on kõrvaldatud, tänavad ja hooned on restaureeritud ja "poleeritud". Balti metropolide ehituskunsti "pärlid" kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. Balti riigid on muutunud huvipakkuvateks riikideks; siin saab veeta oma puhkust kõrgkvaliteedi nõuetele vastavates hotellides ning nautida sellele Euroopa piirkonnale iseloomulikku ainulaadset loodust. (Elke Sturmhoebel, Die Welt, 20.01)

Jaapani ajakirjandus

Intervjuu Eesti Tokio Saatkonna 3. sekretäri Argo Kangroga Eesti välispoliitilistest prioriteetidest ning eestlaste rahvustoitudest ja toitumisharjumustest. (Hiromi Yokoi, Sekai Shuho, 14.01)

Tšehhi ajakirjandus

Tšehhi president Vaclav Havel jättis pidulikult “jumalaga” riiki akrediteeritud diplomaatiliste esindajatega. Eesti suursaadik Eve-Külli Kala märkis Haveli aadressil: “Härra president on meie riigis sügavalt lugupeetud, tema toetus aitas kaasa Eesti NATOsse vastuvõtmisele.” (Johanna Grohova, Mlada Fronta Dnes, 8.01, CTK, 7.01)

Venemaa ajakirjandus

Valgas on uuesti kohtu ees endised ENSV julgeolekuorganite töötajad Vladimir Penart ja Rudolf Tuvi, keda süüdistatakse metsavendade tapmises. Ükski tunnistajatest eile kohale ei tulnud. Protsess võib lõppeda Euroopa Kohtus: Penartit kaitsva Moskva advokaadi Vahtang Fjodorovi sõnul kaebavad nad edasi igasuguse süüdimõistva otsuse kuni Euroopa instantsideni välja, sest süüdistus on poliitilise värvinguga. Mõnede ühiskondlike organisatsioonide arvates tuleks aktiviseerida ka natside kuritegude uurimist, vastavate avaldustega on esinenud näiteks Wiesenthali keskus. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 22.01)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee