Nädal välismeedias: 27. jaanuar - 2. veebruar 2003

JULGEOLEK
"Kaheksa kiri"

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU's Nice Treaty, which enters into force on February 1, is an essential but not the final step on the road to a bigger and better EU, top officials said. The treaty, which was negotiated at a marathon summit of EU leaders in the French Riviera city of Nice in December 2000, "paves the way for the first peaceful unification of the European continent", EC President Romano Prodi said. (Afp, 31.01)

The Slovenian parliament said it would hold simultaneous referendums on EU and NATO membership on March 23, before the government signs the accession agreements with both organizations. By law the outcome of neither vote will be binding on the government, but Slovenia's ruling coalition parties, led by the Liberal Democracy Party (LDS), said they would by February 14 sign a joint pledge to respect the result of the vote. (Afp, 30.01)

Malta will hold a referendum on EU membership on March 8, PM Eddie Fenech Adami announced. (Afp, 29.01)

The Polish government has asked the EU to guarantee that its accession treaty will include a declaration relating to the protection of moral values and human life, government spokesman Michal Tober said. Poland has the strictest abortion legislation in Europe after Ireland and Portugal. "The Polish government means that no clause of the EU's founding treaty, nor the later treaties which modify or complete it, will prevent the Polish republic from directing its own moral questions and those relating to the human life," the text addressed to the European bloc read. (Afp, 28.01)

A majority of Norwegians, 55 percent, want a new referendum on EU membership to be held before Norway's next legislative elections in 2005, a poll published in the daily Nationen showed. (Afp, 30.01)

Switzerland could be in a position to start talks in the next four years on joining the EU, Economy Minister Joseph Deiss said. But Deiss acknowledged in a radio interview there were concerns about the impact that EU membership might have on neutral Switzerland's sovereignty and its unique form of direct democracy. Under Swiss law, citizens can launch referendums and, provided a sufficient majority is achieved, overrule government decisions. Any government proposal to join the EU would probably face a challenge of this kind from voters. (Reuters, 2.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Malta on esimene kümnest ELi võimalikust uuest liikmest, kus korraldatakse liitumise asjus rahvahääletus ning on olemas tõsine oht, et maltalased võivad öelda "ei". See võib mõjutada teisi liituvaid riike, eriti kahtlejaid nagu Eesti. Malta, väikseima ELiga liituva riigi hääletustulemus ei ole siduv, aga seda vaadatakse testina, kui hästi suudab valitsus liitumist rahvale selgitada. Lisaks kõigele, mida liitumise poolt või vastu Malta sisepoliitikas räägitakse, on Malta eurovastastel veel üks tugev argument. Nagu ütles üks Malta ärimees: "meil käib siin palju inglise turiste ja me küsime neilt, mida nad EList arvavad. Peaaegu igaüks soovitab meil sinna mitte minna." (Richard Owen, The Times, 31.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kümnest ELi kandidaatriigist kaheksal on poolesajandiline Moskva ülemvõimule allumise kogemus, mistõttu paljud neist kardavad, et ELis asendub see lihtsalt Brüsseli ülemvõimuga. See hirm on eriti tugev Balti riikide hulgas, aga omane ka teistele suhteliselt väikestele kandidaatriikidele. Samuti ärritab väikseid kandidaatriike Poola kui ainukese suure ja Prantsusmaa ning Saksamaaga erilisi suhteid omava kandidaatriigi pürgimus nende isehakanud liidriks. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 29.01)

ELi laienemine toob kaasa veelgi suurema majandusliku ebavõrdsuse liidu sees ning "vaesuskeskme" nihkumise Ida-Euroopasse. Kui laienemisega ei kaasne struktuurfondide suurenemist, siis voolab kogu regio-naalsete ebavõrdsuste leevendamiseks mõeldud raha Ida-Euroopa riikidesse. Sellisel olukorral ei tohi lasta tekkida, leiab usutluses ajalehele Libération ELi komissar Michel Barnier ning lahenduseks oleks struktuurfondide eelarve suurendamine. (Julie Majerczak, Jean Quatremer, Libération, 29.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Latvia objects to a Franco-German proposal to end the EU's rotating presidency as part of a plan to reform the bloc, a foreign ministry official said. "Although rotation will take twelve-and-half years this possibility must be retained," Andris Kesteris, the foreign ministry's under secretary of state for European affairs, told. The present system by which the presidency moves from one member country to another every six months is important because it gives a voice to small countries like Latvia, Kesteris said. (Afp, 31.01)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa on Euroopas juhtohjad otsustavalt enda kätte võtnud. Saksamaa ja suurem osa EList asuvad selle taha. Inglismaa on mängust välja nügitud. Selline on Euroopa tulevikukonvendile esitatud Prantsuse-Saksa ettepaneku mõte. Prantsusmaa-Saksamaa liit oli kunagi Euroopa algatuse käimalükkamise taga. Kuni Gerhard Schröderi ja Jacques Chiraci ajastuni läks kõik ilusasti, siis aga liit takerdus. Taasühinenud Saksamaa tundis, et ta ei pea enam mineviku pärast lõputult vabandama. Chiraci positsioone nõrgestas see, et ta pidi sotsialistist peaministriga võimu jagama. Suurbritannia ajakirjandus rääkis rõõmsalt, et Prantsuse-Saksa püüetel Euroopa üle valitseda on lõpp. Eelmise aasta valimiste järel muutus palju. Prantsusmaal ei pea Chirac sotsialistidega võimu jagama, Schröder sai aga läbi häda tagasi valitud. Chirac nägi oma võimalust: kui ta lööks mesti nõrgenenud Saksamaaga, saaks nemad kaks juhtida Euroopa ehitamist ja valitsemist ning Prantsusmaa oleks juhtiv pool. Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa sõlminud kokkuleppe ELi ühise põllumajanduspoliitika osas ning tulnud lagedale ELi kaksikpresidentuuri ettepanekuga. Ettepanek ilmselt muutub arutelude käigus ja paljud ei pruugi seda algul vastu võtta. Aga see võib jääda ainsaks lauale jäänud ettepanekuks ja ta võib töötada. Miks on Inglismaa kõrvale jäänud? Kahel põhjusel. Esiteks, algusest peale pole Inglismaa Euroopas tahtnud mitte midagi enamat, kui lõtva kaubandusliitu. Teiseks on Inglismaa olnud nii pühendunud oma Briti-USA eriliste suhete illusioonile, et on kõikumatult eelistanud USAd Euroopale. Nii tuleb muul maailmal järgnevatel aastatel arvestada, et Euroopa näo kujundavad suurel määral Prantsusmaa ja Saksamaa ja et tähtsates välispoliitilistes asjades tuleb tegemist teha Euroopa Ülemkogu poolt nimetatud asjamehega. Üksikasjalikumates küsimustes tuleb asju ajada komisjoniga. Võtmeriigiks on aga Prantsusmaa. (Roy Denman, International Herald Tribune, 29.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

6. veebruaril arutab Euroopa tulevikukonvent esmakordselt ELi ühist sotsiaalpoliitikat puudutavaid küsimusi. Arutelu aluseks on 29. jaanuaril avaldatud raport, mis muuhulgas kutsub üles suuremale sotsiaalsele õiglusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning elustandardi tõstmisele erinevates elusfäärides. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 29.01)

EKi presidendi Romano Prodi initsiatiivil on moodustatud kaks töögruppi, millest esimene tegeleb "euroopa mudeli" analüüsimisega - eelkõige sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaküsimustega - ning peab 2003. aasta oktoobriks välja pakkuma soovitatava poliitika nendes valdkondades järgnevaks kümneks aastaks. Töögruppi kuuluvad muuhulgas saksa filosoof Jürgen Habermas, Saksamaa Liidupanga endine president Hans Tietmeyer, poola ajaloolane Bronislaw Geremek ning portugali kirjanik ja Nobeli preemia laureaat José Saramango. Teine töögrupp, mida juhib poola filosoof Krzysztof Michalski ja kuhu kuulub ka Prodi ise, tegeleb laieneva Euroopa "kultuurilise ja spirituaalse dimensiooniga." Islamiküsimus ja Türgi liikmelisus saavad ilmselt selle töörühma peamisteks arutlusteemadeks. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 30.01)

1. veebruaril jõustub Nizza leping, mis võeti vastu 2000. aasta detsembris ja näeb ette laienenud ELi peamiste institutsioonide - Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlamendi (EP) ja EKi reformimist. Nüüd, kus ELi laienemine on juba peaaegu otsustatud, tuleks Nizza leping kiiremas korras asendada lepinguga, mis konkreetsemalt sätestaks ELi arengusuunad tulevikus. (Pierre Bocev, Le Figaro, 31.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The West must not slip into war with Iraq due to logistics or weather, EU foreign policy chief Javier Solana warned, saying the case for war is not yet made. While welcoming the US choice to work through the United Nations, he also rebuffed "hawks" who argued that only force will achieve the required results. "The choice of the US last September to work through the Security Council is a choice to be applauded and a choice that should be pursued in good faith," he said, according to the text of an address to the European parliament. He said he would prefer if Iraq could be disarmed peacefully. (Afp, 29.01)

"Old Europe" still has much to teach the New World, top EU officials said in response to an "insult" by US Defence Secretary Donald Rumsfeld. Dozens of EP members stood up during a debate on Iraq to demand the US back off from threats of military action, waving English-language cards reading "no war for oil" and "Old Europe, yes". The message was a pointed criticism of Rumsfeld, who last week consigned France and Germany to "old Europe" for opposing a war against Iraq. The impromptu demonstration in the 626-seat chamber, which was three-quarters full at the time, came as EU foreign policy high representative Javier Solana briefed the MEPs on the Iraq crisis. (Afp, 29.01)

EU president Greece is trying to arrange a special foreign ministers' meeting of the 15-nation EU and 13 candidates in mid-February to seek a common stance on the Iraq crisis, Greek diplomats said. EU diplomats said the meeting could be one of the last chances for a deeply divided Union to unite around an appeal to Iraqi President Saddam Hussein to disarm under U.N. supervision or face looming military action. One diplomat said Athens might also invite Iraq's neighbours, including Iran, Syria and Saudi Arabia, to join the 28 in a bid to build the widest possible consensus ahead of any U.S.-led war. (Reuters, 31.01)

USA ajakirjandus

ÜRO eelkäija Rahvasteliit on nüüd ebameeldiv lõik ajaloos, kuna ta ei suutnud tegeleda rahu ohustavate nähtustega. Algusaegadel oli Rahvasteliidu tegevus isegi edukas, aga kui tekkisid tõsised ohud, ei suutnud liit midagi mõistlikku teha. Kui Jaapan 1931.a. Mandžuuriasse tungis, saatis liit sinna mitmekuulise viivituse järel uurimiskomisjoni, kes raporteeris omakorda mitme kuu pärast, kui Jaapani sissetung oli juba eduka lõpuni jõudnud. Kui Mussolini Itaalia Etioopiat ründas, kehtestas liit Itaalia suhtes kasutud sanktsioonid. Selle järel vaatas liit tegevusetult pealt, kuidas Hitler Euroopa riike annekteeris, mis viis lõpuks 2. Maailmasõjani. ÜRO on käinud sama asjakohatuse rada, mis võib viia tema hinguseleminekuni. Iraagi vastu on koostatud 16 resolutsiooni, millest ühtki pole suudetud jõustada. ÜROle võib olla jäänud mõned nädalad aega tegusaks eluks - kui kas Prantsusmaa, Venemaa või Hiina panevad veto Iraagi sõda puudutavale USA palvele, lõpetab see ÜRO 60-aastase valitsusaja. (Martin Gross, The Washington Times, 29.01)
Euroopa on saanud eri rahvaste rahuliku kooselamise kohaks ja nii arvab suurem osa eurooplasi, et ameeriklased vaatavad maailma liiga sirgjooneliselt ja kasutavad rahvusvahelistes suhetes jõudu seal, kus tuleks toetuda diplomaatiale. Sõjavastasus pole aga mitte niivõrd "vana Euroopa" (viidates Rumsfeldi sõnadele), vaid uue, jõuka, kosmopoliitse ja sõjaliselt nõrga Euroopa tunnus. Eurooplased on andnud sõjalise sekkumise vastutuse üle ameeriklastele, aga tahavad säilitada oma koha maailma asjade arutamise juhtijatena. Iraagi sõjaga seoses on tekkinud paradoks, et USA on hakanud rääkima sõjalisest sissetungist, et levitada demokraatiat. Samas on eurooplased, eriti prantslased, alati pidanud enda ülesandeks õpetada teistele, kuidas elada. Euroopa hirm on selles, et USA poolt juhitud sõda Iraagis võib vähendada euroopaliku elukorralduse tähtsust. Kuigi Euroopa peab enda välispoliitiliseks tõsiseltvõtmiseks kulutama rohkem relvastusele, tuleks tema arvamustele, näiteks terrorismivastase sõja osas, tähelepanu pühendada. (Ethan Bronner, The New York Times, 31.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Robert Kagan leiab, et on aeg lõpetada teesklus, justkui näeks eurooplased ja ameeriklased maailma ühtemoodi. Ameeriklased kalduvad tema sõnul "kasutama vähem ÜRO-taolisi rahvusvahelisi kanaleid, tegema vähem koostööd teiste riikidega ühise eesmärgi nimel, usaldama vähem rahvusvahelist õigust ja tegutsema rohkem väljaspool selle kitsendusi." Eurooplased seevastu "tegelevad probleemiga mitmekülgsemalt". Nad püüavad teisi kaudselt mõjutada, suhtuvad leplikumalt läbikukkumistesse, on kannatlikumad, kui tulemused ei ilmne kohe. Kõik see sobib väga hästi praegusega, kui USA ja Euroopa on Iraagi suhtes vastakatel arvamustel. Rumsfeldi "vana Euroopa" viitas nii sellele, et ELi ja NATO laienemise tõttu ei räägi prantsuse-saksa telg enam kogu Euroopa eest, kui ka 1930-ndate Euroopale, mis viis hukutavate tagajärgedeni. Just see mineviku Euroopa on põhjus, miks Euroopa suurvõimud - Inglismaa välja arvatud – käituvad, nagu nad käituvad. 20. sajand tekitas eriti Prantsusmaal ja Saksamaal meeleheitliku soovi vältida sõda. Kuigi see maailmavaade on ajalooliselt arusaadav, ei sobi ta üldse tänapäeva maailma tegelikkusega. Kriis Iraagis on näidanud, et eurooplased ei lahenda ega aita maailmal probleeme lahendada. See peaks USAle ja Inglismaale tõestama, et nende valitsuste tegevus on õiglane ja vajalik. (The Daily Telegraph, 26.01)

Saksamaa ajakirjandus

Sõda Iraagis ei ole veel alanudki, ent juba on Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika sattunud löögi alla. Sel ajal, kui eurooplased arutavad ühise välisministri ametkoha loomise, kaksikpresidentuuri vajalikkuse ning põhiseaduse üle, ei jää eurooplaste üldisest välispoliitilisest strateegiast eriti palju järgi. Viimasel ajal ei ole üldse näha Euroopa riikide ühist lähenemist ei Iraagi kriisi suhtes ega ka muidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika olemasolu. Võib ka oletada, et Saksamaa truu partner Prantsusmaa võib lähiajal ka muuta oma senist seisukohta, väites, et "Prantsusmaa ei saa kõrvale jääda" või et "Prantsusmaa huvides on teiste suurriikidega ühise laua taga olla". Seega Prantsusmaa välispoliitiline degollistlik lähenemine välispoliitikas jääb alles. (Michael Stürmer, Die Welt, 28.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi ELi liikmesriikidel on "ühine seisukoht" Iraagi küsimuses, mille järgi lõppeesmärgiks on Iraagi desarmeerimine ja sealsete massihävitusrelvade kõrvaldamine, puudub ELil ühine strateegia ja nägemus, kuidas seda eesmärki saavutada. London, Madriid, Kopenhaagen, Rooma ja Haag kalduvad toetama USA sõjakat liini, Saksamaa on põhimõtteliselt sõjalise sekkumise vastu, Prantsusmaa ja enamik teisi Euroopa riike on valinud kesktee. (Plilippe Gélie, Le Figaro, 28.01)

27. jaanuaril kogunesid Brüsselis ELi liikmesriikide välisministrid, et muuhulgas vaagida Euroopa riikide seisukohtade erinevusi Iraagi küsimuses. Et Ameerika Ühendriigid olid päev varem survet Iraagile pisut lõdvendanud, oli konsensuse saavutamine "sõjakamate" ELi riikide (Hispaania, Itaalia, Holland, Taani, Suurbritannia) ja sõjavastaste vahel suhteliselt lihtne, ja võttis aega kõigest 15 minutit. Ühiseks seisukohaks oli, et relvastuskontrolli inspektori tegevuse jätkumist Iraagis tuleks aktiivset toetada ja sõjalist jõudu Iraagi vastu esialgu mitte kasutada. (Jean Quatremer, Libération, 28.01)

USA kaitseministri Donald Rumsfeldi väide, et Prantsusmaa ja Saksamaa on "vana Euroopa" ja olemuselt erinev ELi kandidaatriikidest, mis on NATO-meelsemad, on tekitanud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide seas piinlikkust ning soovimatust seada end olukorda, kus nad peavad valima kahe kuuluvuse ja alliansi vahel. (Laure Mandeville, Le Figaro, 31.01)

Nüüd, kus NATO uksed on endistele Varssavi Pakti riikidele avatud, on ilmnenud, et need riigid toetavad USAd Iraagi sõjalisel ründamisel tugevamalt kui mitmed Euroopa riigid. Bulgaaria ja Rumeenia unistavad isegi strateegilisest rollist Iraagi sõjas ja on pakkunud USAle oma sõjaväebaase ning vägesid. Ida-Euroopa riigid näevad NATOs oma peamist julgeolekugarantiid. Nagu märgib Poola Rahvusliku Julgeolekubüroo direktor Marek Siwiec, suudab neile reaalset julgeoleku tagada hetkel vaid NATO ja mitte ELi ühtne julgeolekupoliitika. USAst on saamas Ida-Euroopa riikide uus "suur vend." (Christophe Chātelot, Mirel Bran, Martin Plichta, Le Monde, 1.02)

Venemaa ajakirjandus

ELi ja Venemaa suhete perspektiividest aastal 2003. Euroopa Komisjoni Moskva-esinduse juhi Richard Wrighti sõnul on suhete peamiseks probleemiks Tšetšeenia. Hiljutised läbirääkimised Kaliningradi probleemi osas näitasid, et mõlemad pooled on valmis kompromissideks ning jõudma praktiliste tulemusteni. Wright kirjutab pikemalt sellest, millised ülesanded tuleb ELil ja Venemaal ühiselt lahendada käesoleval aastal, nende hulgas on illegaalne migratsioon, eksporttollide likvideerimine Venemaal, Venemaa liitumine WTOga, Kyoto protokolli ratifitseerimine Venemaa poolt, Venemaa osalemine CFSP ja ESDP valdkonnas. (Richard Wright, Nezavisimaja Gazeta, 27.01)

EMU, majanduspolitiika

Uudisteagentuurid

An enlarged EU will have to boost spending on its poorest regions by 50 percent from 2007 if it is to develop new members without stripping the most deprived areas of the old EU of vital aid, a new report says. The economic cohesion study, due to be approved by the EC, will form the basis for the EU executive's proposals in November for the bloc's next seven-year budget plan for the period 2007-2013. The report recommends that spending on so-called structural funds for poor regions rise to 47 billion euros ($50.8 billion) a year from 2007 in a 25-member EU from 33 billion euros at present in the 15-nation bloc. The report divides an enlarged EU into three groups. The poorest eight new members - Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Lithuania, Latvia, Estonia and Malta - will have a fifth of the EU population but on average only 42 per cent of the gross domestic product per capita. Latvia has the lowest with just 37 percent. The second group - old members Spain, Portugal and Greece, and new members Slovenia and Cyprus - will have on average 71 percent of GDP per capita. The largest group of countries, with two-thirds of the EU population, covers the remaining 12 existing member states, with 115 percent of the EU average GDP per capita. The Commission proposes concentrating most EU funds on the first group. Two-thirds of structural funds would go to regions below 75 percent of the community average GDP. (Reuters, 28.01)

The German government expects to bring down its public deficit back within EU limits this year, despite a sharp downward revision in its growth forecast, Economy and Labour Minister Wolfgang Clement said. "Even with weaker growth, it will be possible to bring the deficit ratio back below 3.0 percent of gross domestic product (GDP)," Clement told a news conference on the presentation of the government's annual report on the state of the economy. "We're targeting a ratio of about 2.85 percent." (Afp, 29.01)

USA ajakirjandus

Väidetavalt on USAl suur probleem jooksevkonto defitsiidiga. Seda väidet kinnitab nähtavasti ka see tõsiasi, et seda kõikjal korratakse. Ent milline on jooksevkonto ülejäägiga majandus? Vaatame Saksamaad. Saksamaa jooksevkonto ülejääk oli 2002. aasta jaanuarist novembrini 18 korda suurem kui ülejääk eelneva aasta samal ajavahemikul. Jooksevkonto pärast muretsemine on nannipunnide mure. Kaubandusdefitsiit on tüüpiline kiiresti arenevale majandusele, mis vajab ebaproportsionaalselt suurt osa maailma varudest ja pakub tasakaalustamiseks rahapaigutusvõimalusi. USAl oli kaubandusülejääk ajal, mille enamus ameeriklastest tahaks unustada - Suure Depressiooni ajal. Saksamaa juurde tagasi tulles: Schröderi valitsus ei ole suutnud majandust elustada. Raha põgeneb riigist, majandus toetub liialt ekspordile, mis meenutab seda, kuidas omaaegne Weimari vabariik toetus lühiajalistele laenudele. Lisaks teeb Saksamaa valitsus vigu juurde: tõstab maksusid, ei vabasta tööturgu ja mängib populismiga. Kui kaubandusülejääk tähendab seda, mis oli USAs 1930-ndatel ja mis on praegu Saksamaal, siis olgu parem puudujääk. (Michael Gonzalez, The Wall Street Journal, 29.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa ametnikke teeb euro tõusev kurss aina murelikumaks, kardetakse, et see annab surmahoobi hulgale raskustes ettevõtetele ning võib Saksamaa majandussurutisse lükata. Samal ajal, kui EK ja Euroopa Keskpank tervitavad euro 25%-list tõusu, ilmneb selge rahulolematus nendes riikides, keda majanduskasvu aeglustumine rohkem mõjutab ja kes sõltuvad suuresti ekspordist väljapoole eurotsooni. Tõusev euro toob välja pinged rahaliidus, mis loodi siis, kui valuuta oli nõrk. Bernard Connolly, endine EKi ametnik, ütleb, et poliitilised pinged on alles algamas. Europiirkonna majandusväljavaated on tema sõnul hirmsad. Suurt muret tekitab võimaliku börside kokkuvarisemise mõju pensionidele ja finantsasutustele. Juba hädas olevad riigid astuvad ajajärku, kus neid tabavad kõik hädad ühekorraga, ütleb ta. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 29.01)

Austria ajakirjandus

ELi jaoks on üpris raske saada dünaamiliseks majandusregiooniks veel enne aastat 2010. Eesti välisminister Kristiina Ojuland leiab, et enesega rahulolek ja nõrk konjunktuur võivad eesmärgi saavutamist ohustada. Tema sõnul peaks EL rohkem kulutama uurimus- ja arendustegevusele kui põllumajandusele. Eesti kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman tegi ELile ettepaneku minna Eesti teed, st juurutada liberaalset maksupoliitikat tööstussektoris, kus on ettevõtetel võimalik pääseda maksude tasumisest oma tulu reinvesteerides. Seega on Eesti saavutanud esikoha EKi innovatsiooniindeksis. Eesti on ka teinud ELile ettepaneku uue maksupoliitika voliniku ametikoha loomise osas. (Wirtschaftsblatt, 31.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemisega kasvab ebavõrdsus liikmesriikide vahel. Et seda vähendada, plaanib EK suurendada struktuurfonde eelarveperioodiks 2007-2013. Praegusel hetkel saavad neist fondidest toetust ELi piirkonnad, kus SKP elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest. Laienemine aga vähendab ELi keskmist SKPd elaniku kohta ning selle tagajärjel jäävad toetustest ilma 18 28st praegu regionaaltoetusi saavast piirkonnast. EKi voliniku Michel Barnier arvates peaks struktuurfondidesse minema aastatel 2007-2013 0,45% ELi SKPst praeguse 0,32% asemel. (Pierre Bocev, Le Figaro, 29.01)

PriceWaterhouseCoopersi (PWC) analüütikute arvates ootavad Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat ees "rasked ajad." Need kolm peamist eurotsooni riiki, mis annavad kolm neljandikku piirkonna SKPst, on samas kõige aeglasema majanduskasvuga. PWC ennustuste kohaselt ei saa Prantsusmaa 2003. aastal oodata kõrgemat majanduskasvu kui 1,5%, Itaalia majanduskasv on ligikaudu 1,25% ja Saksamaal umbes 1%. (Georges Quioc, Le Figaro, 30.01)

Soome ajakirjandus

Kriitika ELi stabiilsuse- ja kasvupakti kohta jätkus Davosis teisipäeval lõppenud Maailma Majandusfoorumil. Nimelt leitakse, et pakti paindumatud reeglid takistavad majanduskasvu. Philipsi juhi Gerard Kleisterleeni arvates peaks eurotsooni riigid oma eesmärgiks seadma stabiilsuse asemel majanduskasvu. EKi president Romano Prodi tõdes juba möödunud sügisel, et stabiilsuse- ja kasvupakt on tobe. Kriitika taustaks on suuremate eurotsooni riikide majandusraskused ja aeglane majanduskasv. Suurimates raskustes oma defitsiitse eelarvega on olnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal. Arutelu stabiilsuse- ja kasvupakti vajalikkuse ja mõistlikkuse üle poleks ilmselt tekkinud, kui eelarvedefitsiit oleks olnud probleemiks vaid väikestes eurotsooni riikides. Saksamaa rahandusministeeriumi riigisekretär Caio KochWeseri sõnul ongi irooniline, et need, kes lõid stabiilsuspakti piinapingi, on ise selle esimesed ohvrid. (Juhtkiri, Taloussanomat, 30.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Peaminister Siim Kallase sõnul on NATO liitlased Eestilt küsinud, kas Eesti valitsus aktsepteerib seda, et meie õhuruumist võivad vajadusel läbi lennata teiste riikide sõjalennukid. "Eesti valitsus on öelnud, et jah, see on aktsepteeritav," lisas peaminister. "Kõik muud küsimused tulevad kõne alla ainult parlamendi otsusel." Samas kinnitas peaminister, et Eesti pole teinud mingeid konkreetseid otsuseid Iraagi võimaliku konflikti suhtes. (Interfax, 28.01)

A rift between the US and France and Germany over how to deal with Iraq was not a major problem but must be resolved quickly, NATO chief George Robertson said. "The difference of opinion at the moment relates only to timing. It is therefore not an issue of substance or principle," Robertson told a news conference at the World Economic Forum in the Swiss ski resort of Davos. "It's not a significant problem. But clearly if it goes on too long it might be," he said. He said NATO had overcome similar differences in the past, and added the rift "has minimal effect on the unity of the alliance as a whole." (Afp, 27.01)

Germany confirmed that it would allow US and NATO forces unfettered access to rear bases here, after a German parliamentary legal report said it was not obliged to do so. The report suggested that Germany might no longer be bound by NATO treaties on access if the US went to war on Iraq without a UN mandate. In that case, it had said, Germany could legally refuse to allow US planes to overfly its territory. (Afp, 31.01)

NATO ambassadors remained deadlocked over agreeing to provide indirect support for a US-led war on Iraq, amid opposition by several countries, diplomats said. The North Atlantic Council (NAC) failed for a second week to resolve its disagreements over the US request. "The situation has not progressed compared to last week," said a diplomat. (Afp, Reuters, 29.01)

The credibility of NATO will be reduced to "zero" if the alliance does not defend Turkey against a possible attack by neighboring Iraq, Turkish FM Yasar Yakis said. "Turkey being a NATO ally would expect the other NATO countries to regard such an attack by Iraq... as an attack directed (against) other member countries and take any action they deem appropriate," Yakis said. (Afp, 31.01)

George Robertson, secretary general of NATO, said during a visit (to Finland) that people in Finland and Sweden should revisit their views on the alliance. "NATO has changed quite dramatically from the days of the Cold War, and I believe that people would need to look at that, whether they are contemplating membership or not," Robertson said at a press conference. Many people in Finland, who lived under the shadow of the Soviet Union during the Cold War, are still afraid of upsetting Helsinki's ties with Moscow, and currently only 24 percent of the Finns want to join the NATO. "Our links now with Russia have produced a new forum, an exiting new forum, where we are engaged in deep cooperation with the Russian Federation," Robertson said. He stressed that the door for Finland and Sweden to join the alliance was wide open. (Afp, 30.01)

US President George W. Bush has proposed Italian Defense Minister Antonio Martino as the next NATO secretary general, a leading Italian daily reported. Martino would replace the current head of the Atlantic alliance, George Robertson, who is due to step down at the end of the year, the Corriere della Sera newspaper said. (Afp, 01.02)

Poland will walk away from a $3.5 billion fighter jet contract with Lockheed Martin if Lockheed's investment offer is unsatisfactory, an official said, though he said this option was unlikely. Science Minister Michal Kleiber, who is negotiating the "offset" package under which Lockheed is to invest $6 billion in exchange for the sale of 48 F-16 jets, said Poland was not happy with the initial offer and would push for a better deal. The new planes, eastern Europe's largestever defence order, are key to NATO member Poland's drive to modernise its forces, and the government is counting on the offset package to kickstart industry and help cut its 18 percent jobless rate. (Reuters, 29.01)

Balti- ja Põhjamaade vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide juhid sõidavad Vilniusse arutama koostööküsimusi. Kohtumisest võtavad peale Baltimaade riigikaitseorganisatsioonide juhtide osa ka Norra, Rootsi ja Taani vabatahtlikud riigikaitsjad. Kohtumisel kinnitatakse alanud aasta koostööplaanid ja kavandatakse 2004. aasta töösuundi. (RIA Novosti, 29.01)

Venemaa ei suurenda väekontingenti Venemaa läänepiiril seoses eelseisva NATO laienemisega, teatas VF Föderaalpiirivalve ülem Konstantin Totski. Totski sõnul ei seisne piirivalve ülesanne mitte NATO vägedega võitluses, kuna piirivalvuritel on teised eesmärgid. Totski teatel hakatakse väekontingenti Soome ja Norra piiridel hoopis vähendama. (RIA Novosti, 27.01)

USA ajakirjandus

Vaevalt kaks kuud tagasi tõotasid NATO 19 liiget tõsta liidu valmisolekut ja suutelisust võitluses terrorismiga ning massihävitusrelvade eest kaitse pakkumisel. Praegu, kui sama seltskond on hetkeks halvatud ja arutleb oma osa üle võimalikus sõjas Iraagiga, vaevad eurooplased seda, kas NATO ei muutu külma sõja järgses maailmas teisejärguliseks nähtuseks. NATO Euroopa liitlaste ebalev vastus USA abipalvele Iraagi sõjaga seoses on äratanud liitlaste kartused, et juba niigi mitmepoolsete organisatsioonide toeta tegutseda eelistav USA kaotab taas huvi NATO vastu. Euroopas muretsetakse, et ilma USA huvita muutuks NATO OECD-laadseks organisatsiooniks, mis ei ole otsuste tegemise eesliinil. Washington suhtub NATOsse, millel pole tõsiseltvõetavat sõjalist varustust, välja arvatud AWACS-lennukid, ja mille liikmete vananevad relvajõud jäävad USA omast maha, rohkem kui takistusse. Ka Euroopas, kus ELi tähtsus kasvab, seatakse NATO tähtsus küsimuse alla. EL, mis on kujundanud välja oma julgeolekupoliitika, võtab käesoleval aastal üle NATO rahutagamise Makedoonias ja asendab lõpuks NATO kogu Balkanil. Suurim küsitavus NATO puhul on selle eesmärk. Külma sõja ajal oli Nõukogude oht siduv tegur. Nüüd tehakse nägu, et ollakse üksmeelel uute ohtude osas, aga ei suudeta isegi kokku leppida, mida rahvusvaheline terrorism endast kujutab. Paljud NATO riigi kardavad pealegi, et liidu suurenemine 26 liikmeni aeglustab otsuste langetamist veelgi. (Craig S. Smith, The New York Times, 27.01)

28. jaanuaril esitab USA president oma 2003. a. kõne olukorrast riigis. Eelmisel aastal oli kõigil hambus presidendi kõnes kõlanud määratlus "kurjuse telg". Tagasivaates tundub see pehme kõnena, Põhja-Korea on põhjustanud järjekordse "tuuma"kriisi, Iraan on kasvatanud toetust islamiäärmuslikele liikumistele ja Iraak eirab ÜRO ja rahvusvahelise üldsuse nõudeid lõpetada massihävitusrelvade ümber salatsemine. Kuidas oleks selle aasta kõnes uue telje määratlemisega, seekord asjakohatuse telg? Kandidaadid on Prantsusmaa, Saksamaa, EL, ÜRO. (Oliver North, The Washington Times, 26.01)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertsonist hakatakse NATO peakorteris puudust tundma. Kõige muu hulgas sellepärast, et ta usub ürituse edusse. Kogu aja jooksul, mil sõjaline liit on külma sõja järgses maailmas endale uut eesmärki otsinud, pole Robertson kordagi kõhelnud, et see tal ka leida õnnestub. NATO avas möödunud oktoobris Prahas oma uksed seitsmele Ida-Euroopa riigile, nõustus võtma Venemaa osaliseks oma vaidlustes, lubas luua kiirreageerimisjõud. Ja Euroopa liitlased on pühalikult lubanud tõsta kaitsekulutusi. Ent mida lähemale võimalik Iraagi sõda jõuab, seda selgemaks saab, et NATOl tuleb ikkagi leida tõeline olemasolu põhjus. Euroopa tahab NATO abil USAd endaga seotud hoida. USA tahab, et NATO utsitaks Euroopat oma tagahoovi korras hoidma. Ainsad tõelised entusiastid on uued liikmed, kes tahavad, et NATO valvaks Venemaad, nagu vanasti. Iroonia on selles, et Washingtonis võidakse lõpuks Robertsonist veel suuremat puudust tundma hakata kui Brüsselis. NATO on lojaalse liitlasena USAle hästi sobinud. Euroopa vajab aga midagi, mis uutele julgeolekuohtudele paremini vastab. (Quentin Peel, Financial Times, 28.01)

Saksamaa ajakirjandus

Enamik Euroopa riike ei toeta USA ja Suurbritannia Iraagi-vastast sõjaväeoperatsiooni. NATO ei ole ka veel saanud vastust, kas NATO hakkab toetama USA ja Suurbritannia poolt kavandatavat rünnakut. Suurbritannia ja Hispaania ootavad vastava ÜRO resolutsiooni vastuvõtmist. Eestilt võib oodata vähemalt "moraalset" toetust USA-Suurbritannia ettevõtmisel Iraagi vastu. (Frankfurter Rundschau, 27.01)

Washingtoni arvates ei toeta eurooplased USA Lähis-Ida poliitikat just sellepärast, et islami usuvähemused Euroopas määravad Euroopa välispoliitilise suuna. Samas, USA välispoliitika vastab just Iisraeli välispoliitilistele huvidele. Sellise väitega esines Stuart Eizenstat, endine US rahandusminister ja suursaadik ELi juures. Saksamaal ja mujal Euroopas suhtutakse sellesse väitesse suure skepsisega, sest leitakse, et need moslemid, kes Euroopas elavad ei mõjuta Euroopa poliitikat, kuna nende osakaal on võrdlemisi väike. Paljud moslemid on integreerunud euroopalikku ühiskonda ning nende poolt avaldatavast mõjust ei saa rääkida. Ka eurooplaste positiivse suhtumise põhjuseks Palestiina elanikesse on Euroopa vastumeelsus Lähis-Idas aset leidva vägivalla vastu. Seetõttu toetakse Iisraeli ja Palestiina vahelist konflikti kiiret lahendamist. (Stephan-Götz Richter, Financial Times Deutschland, 28.01)

USA kaitseminister Donald Rumsfeldi sõnavõtt eelmisel nädalal tekitas palju lahkarvamusi Euroopa poliitikute seas. "Uue" ja "vana Euroopa" mõisted on esile toodud just selleks, et ülistada uusi Ida-Euroopa demokraatiaid ning tekitada lahkarvamusi "uue Euroopa" ja "vana Euroopa" (Saksamaa ja Prantsusmaa) vahel. Tõepoolest defineerivad tšehhid, poolakad ja ungarlased oma sidumist Läänega just läbi kitsama liidu Ameerikaga. Idaeurooplastest on saamas ideaalsed USA partnerid Euroopas, sel ajal kui Lääne-Euroopa tundub ameeriklastele olevat liikumatu ja vähem paindlik. (Carl Gustaf Ström, Junge Freiheit, 31.01)

Euroopas võib USA-sõbralikeks riikideks nimetada esiteks Poolat, seejärel Balti riike ja Ungarit ning mõnede mööndustega ka Tšehhit. Üks tuntud Poola diplomaat mainis, et poolakatel on teatud eelarvamusi sakslaste ja veelgi rohkem venelaste suhtes. Ning poolakate reservinimekirjas on ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kes ohverdasid Poola 1939. aastal. Ühe Euroopa sõjalise eksperdi arvamuse kohaselt kujuneb Poolast ELis Ameerika "käsi". Poola argumenteerib, et USA-sõbralik suhtumine on Poola kui riigi stabiilsuse garantii. Eestis, Lätis ja Leedus peetakse USAd ainukeseks sõjaliseks jõuks. USA toetas Balti riike sõltumatuse saamisel. Ning Saksa-Prantsuse-USA tülitsemise tõttu on juba kuulda Vene välisministeeriumis šampusepudelite avamist, väitis üks Eesti poliitik. (Richard Herzinger, Die Zeit, 28.01)

Sõnadega "If you look at the entire NATO Europe today, the center of gravity is shifting to the east" mõtles USA kaitseminister Donald Rumsfeld seda, et EL ja NATO ei koosne ainult Saksamaast ja Prantsusmaast ja need riigid ei hakka enam domineerima pärast NATO ja ELi idalaienemist. (Edward Kanterian, FAZ, 30.01)

Austria ajakirjandus

USA kaitseminister Donald Rumsfeld kirjeldas tänast poliitilist olukorda väga täpselt: tulevasi NATO liikmesriike Kesk- ja Ida-Euroopas võib nimetada uueks, tähtsaks Euroopast. Tulevased NATO liikmed on valmis toetama USA-lähedasemat välis- ja julgeolekupoliitikat. Poola soovib NATOs ja hiljem ka ELis saavutada erilise positsiooni selleks, et olla vahendajaks USA ja Euroopa vahel. Balti riigid, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Bulgaaria ei hoia saladuses oma USA-lähedasi tõekspidamisi. (Paul Lendvai, Der Standard, 29.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

USA sõda Iraagi vastu oleks riskantne poliitiline malemäng, mis paljudele Euroopa riikidele ei tundu hea lahendusena. Ent millise lahenduse Euroopa ise välja pakub? Saddam Husseiniga seostuvad kaks olulist probleemi - Iraagi ohtlikkus oma vahetutele naabritele ja kogu maailmale ning Saddam Husseini diktatuuri negatiivne mõju iraaklastele endile. Prantsuse-Saksa sõjavastasus oleks õigustatud kui sellega kaasneks soov anda Saddam Hussein Rahvusvahelise Inimõiguste Kohtu alla ning püüe aktiivselt toetada Iraagi demokraate. (Guy Sorman , Le Figaro, 28.01)

Prantsuse valitsuse arvates ei ole debatt ÜROs sõjalise jõu kasutamise üle Iraagi vastu hetkel millegagi õigustatud. Resolutsiooni 1441 tuleks rakendada vaid juhul, kui Iraak takistab ÜRO relvastusinspektorite tegevust ning sellisel juhul peaksid need pöörduma vastavasisulise raportiga ÜRO Julgeolekunõukogu poole, kes alles siis teeb otsuse alternatiivsete meetmete rakendamise kohta. (Claire Tréan, Le Monde, 28.01)

Usutluses mitmele Euroopa ajalehele väitis USA riigisekretär Colin Powell muuhulgas, et kuigi USAl ja Euroopal on Iraagi küsimuses erimeelsusi, ei saa siiski rääkida lõhest Euroopa ja USA vahel. Samas pole asjaolu, et USA on sõjaliselt tugevam kui kogu muu maailm kokku, Powelli väitel iseenesest halb, sest USA on ka minevikus tõestanud, et oskab oma sõjalist jõudu targalt kasutada. USA sõjaline võimsus on maailma seisukohalt stabiliseeriv faktor, arvab Powell. (Jean-Marie Colombani, Le Monde, 28.01)

Vaatamata Prantsusmaa ametlikule sõjavastalisusele oleks riigi õige koht praegustes Iraagi kriisiga seonduvates väitlustes tegelikult USA kõrval, arvestades, et rasketel hetkedel on USA alati Euroopat toetanud, seda ka lähiminevikus. USA ja Euroopa jagavad ühiseid demokraatlikke väärtusi ning peaksid tegutsema koos iraagi rahva vabastamise ja Saddam Husseini kõrvaldamise nimel. (Alain Medelin, Le Figaro, 30.01)

Soome ajakirjandus

Soome visiidil antud pressikonverentsil kinnitas NATO peasekretär George Robertson, et ta pole ringsõidul Soome või Rootsi NATO liikmeteks värbamiseks. Robertsoni sõnul on NATOl piisavalt kandidaatriike järjekorras juba praegu, seetõttu ei pea ta mööda maailma ringi sõitma ja uusi liikmeid värbama. Ka rõhutas Robertson, et Soome otsus on täiesti iseseisev ning probleeme ei teki ka NATOst välja jäädes. Robertsoni sõnul on Soome rahva enda otsustada, kas nad soovivad NATOga liituda või mitte. (Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 31.01)

“Kaheksa kiri”

Uudisteagentuurid

Eight European leaders made an impassioned appeal for unity with the US on Iraq, in a rebuff to France and Germany which have led calls in favor of diplomacy over war with Baghdad. In an open letter published in 12 newspapers across Europe, the leaders spoke of the historic bond between Europe and the US and asserted that "in today's world, more than ever before, it is vital that we preserve unity and cohesion." "The transatlantic relationship must not become a casualty of the current Iraqi regime's persistent attempts to threaten world security," the eight leaders wrote. It was signed by Britain's Tony Blair, Spain's Jose Maria Aznar, Italy's Silvio Berlusconi, Portugal's Jose Manuel Barroso, Hungary's Peter Medgyessy, Poland's Leszek Miller, Denmark's Anders Fogh Rasmussen and President Vaclav Havel of the Czech Republic. (Afp, 30.01)

The open letter of support for the US' Iraq stance has sabotaged the EU's efforts to create a unified foreign policy, and perhaps fatally undermined its future ability to act on the world stage, Europe's press said. Newspapers across the continent expressed dismay that Greece, which holds the EU presidency, as well as heavyweights Germany and France had not even been asked by the signatories to put their names to the letter. Germany, France and the EU presidency were conspicuously absent from the eight countries at the foot of Thursday's letter, which included Britain, Italy and Spain, as well as three EU applicant states. "The result of the letter is that Europe is split between the arrogance of the Franco-German tandem and the pro-American declarations of the 'magnificent eight'," lamented Italy's Corriere della Serra. (Afp, 31.01)

Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil 'Teel NATOsse - edasised perspektiivid' toetas Sven Mikser Eesti võimalikku osalemist Iraagi-vastases sõjas. Mikseri sõnul toetab Eesti riike, kelle peaministrid allkirjastasid ühiskirja Iraagi-vastase sõja võimaliku alustamise kohta. (IA Rosbalt, Interfax, 1.02)

USA ajakirjandus

Nn. “kaheksa kiri” - Inglismaa, Hispaania, Tšehhi, Taani, Ungari, Itaalia, Poola ja Portugali riigijuhtide allkirju kandev avaldus toetab USA presidendi pingutusi kaotada oht, mida Iraak tsiviliseeritud maailmale kujutab. See kummutav väite paljuräägitud lõhest USA ja Euroopa vahel. Lõhe on olemas, aga see on USA ja Saksamaa vahel, viimane ei moodusta tervet "Euroopat". Prantsusmaa seab nagu ikka oma huvid ettepoole ükskõik millisest ühishuvist. Euroopa on suur koht ja hõlmab nüüd ametlikult ka endised Raudeesriide tagused riigid, kellel pole kaua aega lastud mandri asjades kaasa rääkida. USA on George W. Bushi sõnul valmis juhtima Iraagi desarmeerimise liitu ja on värskendav näha toetust, mida avaldab talle Euroopa, mida nii paljud kommentaatorid on nimetanud vaenulikuks. Loodame, et need kommentaatorid on edaspidi "Euroopa" vaadetest rääkimisel täpsemad. (The Wall Street Journal, 30.01)

Selleks, et mõista Blairi, Aznari ja kuue teise Euroopa riigijuhi avalduse julgust, tuleb elada Euroopas. Ameerikat toetavas avalduses esitatud mõtted on puhas ketserlus praeguses Euroopas, kus Ameerika-vastased meeleolud on hakanud esinema palavikulise sagedusega. Kuigi ka Ameerikas esitatakse küsimusi, miks ei ründa USA näiteks Iisraeli, kus tegeletakse samuti massihävitusrelvade tootmisega, aga erinevus Euroopaga on selles, et Euroopas ei käi see tingimata kokku äärmuslike vaadetega, vaid on n.ö "peavool". Euroopa tavainimene on rohkem Ameerika-vastane kui kunagi varem. (Robert Kagan, The Washington Post, 31.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Kaheksa Euroopa riigi juhi avaldus on viimane näide Euroopa nihkuvast raskuskeskmest, mis tugevneb veelgi, kui Prantsusmaa ja Saksamaa ei osale võidukas liidus Iraagi vastu. Lisaks poliitikale on Prantsuse-Saksa telg ka majanduslikes raskustes. 1980. aastatel maailma kolmas ja neljas olnud majandus on allakäiguteel, samal ajal kui Inglismaa ja Iirimaa majandus on viimase 15 aasta jooksul nautinud vabamajanduslikku elavnemist. Holland ja Skandinaaviamaad on teinud läbi Californiaga võrreldava palavikulise infotehnoloogilise hüppe. Koos optimismist ja tegutsemistahtest pakatavate poolakate, tšehhide ja ungarlastega moodustavad need maad omamoodi "uue Euroopa", mis langeb enam-vähem kokku Ameerika-meelsete riikidega, keda Rumsfeld kiitis, nimetades samal ajal Prantsusmaad ja Saksamaad "vanaks Euroopaks". (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 31.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa on oma suhtumises Iraagi kriisi lahendamisse lõhenenud, mille tõenduseks oli äsjane kaheksa riigi ühisavaldus, milles väljendati toetust USA Iraagi-suunalisele poliitikale. See oli löögiks Saksamaale ja Prantsusmaale, keda ühisavalduse koostamisel eirati. (Luc de Barochez, Le Figaro, 31.01)

Pariisi ja Berliini sõjavastalisusest ei ole olnud mingit kasu. Äsjane kaheksa Euroopa riigi toetusavaldus USAle oli löök nii Prantsusmaale kui Saksamaale ning tõendiks, kui raske on Euroopal toimida ühtse poliitilise jõuna rahvusvahelisel areenil. Nimetatud avaldus on "karm meeldetuletus" kolmetasandilisest lõhest Iraagi küsimuses ELi sees. Lõhe esineb nii praeguste ELi liikmesriikide vahel, valitsuste ja avalikkuse vahel, kui ka liidu asutajariikide ja uute liikmesriikide vahel. Lojaalsus NATOle on saanud olulisemaks lojaalsusest ELile. (Nathalie Dubois, Julie Majerczak, Libération, 31.01)

"Kakofoonia" ELis on muutumas järjest kõrvulukustavamaks. Harva on Euroopa riikide liidrid olnud välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes nõnda suurtel eriarvamustel. Saksamaad ja Prantsusmaad ei kutsutud isegi mitte arutama äsja kaheksa riigi poolt tehtud toetusavaldust USAle. Pariis on saadud lööki üritanud pehmendada, väites näiteks, et paljudele ühisavalduses esinenud väidetele oleks ka Prantsusmaa võinud probleemideta alla kirjutada. Pariis on kutsunud üles Euroopa ühtsusele Iraagi küsimuses, sest lõppkokkuvõttes ollakse väljas samade põhimõtte eest. (Marc Semo, Christophe Boltanski, Libération, 31.01)

Kaheksa riigi USAd toetava avalduse taga võib näha riigijuhtide isiklikke huvisid. José Aznaril on omad selged ambitsioonid seoses Euroopa tulevikuga, Silvio Berlusconi on ennegi esinenud jõuliste avaldustega lääne tsivilisatsiooni ülimuslikkusest, ning Tony Blairil, George Bushi peamisel liitlasel, on kogu afäärist kõige rohkem võita. See tekitab ka küsimusi seoses uute ELi liikmesriikidega. Kui eurofiilsed nad tegelikult on? Kas nad tahavad lihtsalt liituda euroopa turuga või anda oma panus ka Euroopale kui ühtsele poliitilisele jõule. Kui viimast ei toimu, siis ei saa me ka tulevikus rääkida "Euroopa diplomaatiast." (Jean de Belot, Le Figaro, 31.01)

Hiljutine kaheksa riigi toetusavaldus USAle ei ole tõend mitte ainult lõhenemist ELi, vaid ka NATO sees. Prantsusmaa ja Saksamaa sõjavastaseid seisukohti toetavad mõningal määral Belgia ja Luksemburg. On ka märkimisväärne, et kolm kõige uuemat NATO liiget - Ungari, Poola ja Tshehhi Vabariik - on kõik "kaheksa kirjale" alla kirjutanud. (Pierre Bocev, Le Figaro, 31.01)

Kuigi toetusavaldus USAle oli tehtud José Maria Aznari ettepanekul, kannab selle toon ja sisu Tony Blairi pitserit. Kolmnurk "BAB" (Blair-Aznar-Berlusconi) on kujunenud vastukaaluks tandemile Chirac-Schröder. Võib isegi arvata, et "kaheksa kiri" oli tellitud Washingtoni poolt, et isepäist Saksamaad ja Prantsusmaad isoleerida. (Jacques Duploich, Le Figaro, 31.01)

Saddam Husseini vastase sõja esimeseks ohvriks on Euroopa. "Raketiks", mis Euroopat äsja tabas, oli "kaheksa kiri." Võib arvata, et see oli Washingtoni poolt tellitud, takistamaks Euroopa kui poliitiliselt ühtse jõu formeerumist ja sundimaks Prantsusmaad soostuma Bushi sõjaretkega Husseini vastu. Blairist, Aznarist ja Berlusconist on aga seeläbi saanud Bushi vasallid. (Partick Sabatier (Juhtkiri), Libération, 31.01)

Vana printsiip "jaga ja valitse" kehtib endiselt. "Kaheksa kiri" jagas Euroopa ja mängis kaardid Bushi kätte, isoleerides Saksamaa ja Prantsusmaa. Samas on paradoksaalne, et 82% ELi rahvastikust on sõja vastu, mistõttu võib väita, et tegelikult on just sõda toetavate ELi liikmesriikide valitsused end rahvast isoleerinud. Kõnekas on ka tõsiasi, et ELi eesistujamaa Kreeka kuulis ühisavaldusest alles selle tegemise eelõhtul, mis on ilmne näide roteeruva ELi presidentuuri vähesest mõttekusest. (Laurent Zecchini, Le Monde, 2.02)

Taani ajakirjandus

'Kaheksa kiri' näitas maailmale, kui vähe üksmeelt tegelikult Euroopas Iraagi küsimuses leidub. Selle kirja poliitilist eesmärki ei ole võimalik kaksiti mõista - sellega taheti anda ELi “jõuduole”, Saksamaale ja Prantsusmaale kõrvakiil. Kirja mõjul võib ka jõutasakaal Euroopas oluliselt muutuda, kuna need kaks riiki, kes USA kaitseminister Donald Rumsfeldi sõnul kuuluvad 'vanasse Euroopasse' , satuvad veelgi suurmasse isolatsiooni. (Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 31.01, Berlingske, 31.01)

Soome ajakirjandus

ELi liikmesriigid võiks nüüd jagada tuvideks ja kotkasteks peale seda, kui neljapäeval avaldasid kaheksa liikmesriigi riigijuhidtoetust USA Iraagi-vastastele visioonidele. Riikide ühisele seisukohavõtule kirjutasid alla Suurbritannia, Hispaania, Portugali, Itaalia, Taani, Tšehhi, Ungari ja Poola juhid. Kaheksa riigi ühisavaldus oli suur tagasilöök ELi ühisele välispoliitikale. Kirjast ei teadnud näiteks liidu välispoliitiline esindaja Javier Solana ega ka välisasjade volinik Chris Patten. Kirja suhtes lepiti kokku täiesti väljaspool ametlike kanalite sest isegi mitte ELi eesistujariigi Kreeka peaminister Costas Simitis ei olnud selles teadlik. Ka Soome peaministrilt Paavo Lipponenilt ei palutud kirjale toetust. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 31.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütel sõitis neljapäevasele töövisiidile Rootsi, kus ta kohtub kuningas Carl XVI Gustafi, parlamendi esimehe Björn von Sydowi ja peaminister Göran Perssoniga. Kohtumiste põhiteemad on ELi laienemine ja tulevik ning kahepoolsed suhted. (RIA Novosti, 29.01; IA Rosbalt, 29.01)

President Arnold Rüütel ja peaminister Siim Kallas saatsid õhtul kaastundeavalduse Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bushile seoses kosmosesüstik Columbiaga juhtunud õnnetusega. "Oleme šokeeritud, kuuldes kosmosesüstik Columbia katastroofist. See pole traagiline mitte ainult Ameerika rahvale, vaid kogu inimkonnale," kirjutasid president ja peaminister. (Interfax, 02.02)

Välisminister Kristiina Ojuland sõitis kahepäevasele visiidile Austriasse, kus ta arutab riigi juhtidega ELi tulevikku. Ojuland kohtub liidupresident Thomas Klestili, liidukantsler Wolfgang Schüsseli ja välisminister Benita Ferrero Waldneriga. Samuti on kõne all rahvusvaheline julgeolek ning kahepoolsed suhted, eeskätt Eesti-Austria majandussidemed. (RIA Novosti, 29.01)

Eestisse tuleb seoses lähenevate Riigikogu valimistega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo delegatsioon. Välisministeerium teatas, et visiidi käigus on kavas kohtumised keskvalimiskomisjoni, erinevate ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. OSCE vaatlejana mitmel valimisel Balkanil ja endistes NL vabariikides osalenud Riigikogu liige Mart Nutt ütles, et uutes demokraatlikes riikides on välisvaatlejate kohalviibimine reegliks. (Interfax, 2.02)

Peaminister Siim Kallas nimetas positiivseid nihkeid suhetes Venemaaga üheks praeguse valitsuse aastatöö sisuliseks tulemuseks. Kallase sõnul rajati selleks alus tema kohtumise ajal eelmisel aastal VF peaminister Mihhail Kasjanoviga. (RIA Novosti, 28.01)

The Patriarch of the Russian Orthodox Church, Alexis II, has postponed a planned visit to his native Estonia because of poor health, a spokesman for the Russian Orthodox Church said. Alexis II was due to visit Estonia from February 7-13. "The Patriarch's health is poor and doctors do not recommend travel for him now," a spokesman for the Church told Postimees Online. (Afp, 30.01, Interfax, 30.01, Strana.Ru, 31.01)

Siseminister Ain Seppik kinnitas, et ei kavatse 1985. aastal toimunud poliitilise värvinguga kohtuprotsessiga seoses ajakirjanduses esitatud süüdistuste pärast ametist lahkuda. "Mind on hoiatatud, et minu vastu püütakse fabritseerida ka muid kõikvõimalikke süüdistusi. Mul jääb üle vaid meelde tuletada, et laim ja tõe moonutamine ei kuulu heade poliitiliste tavade hulka," teatas Seppik oma avalduses. Seppiku kinnitusel pole ta kunagi poliitilistest protsessidest osa võtnud. (Interfax, 29.01)

Riigikogus kukkus läbi opositsiooni poolt siseminister Ain Seppiku suhtes algatatud umbusaldusavaldus. Ministri umbusaldamist toetas 29 saadikut. Ülejäänud puudusid või ei hääletanud. (Interfax, 30.01)

Riigikogu kinnitas kodakondsusseaduse muudatused, millega jäävad Eesti pass ja kodakondsus alles inimestele, kellel küll polnud neile õigust, kuid kes need kümmekond aastat tagasi ametnike hooletuse tõttu said. Otsuse poolt hääletas 61 ja vastu oli 12 riigikogu liiget. (Interfax, 30.01)

EÜVRP peasekretäri Anatoli Jegorovi sõnul toetab EÜVRP kodakondsuse saamise lihtsustatud korra kehtestamist ja vähemalt rahvusvahelise suhtluskeele staatust omistamist vene keelele. Jegorovi sõnul on Eesti kui tulevane ELi liige lihtsalt kohustatud tagama mittepõliselanikele kõiki poliitilisi, majanduslikke ja kultuuriõigusi vastavalt rahvusvahelise ja Euroopa konventsioonide sätetele. (RIA Novosti, 29.01)

Eestis kasvab surve venekeelsele kõrgharidusele. EPLi teatel viivad Venemaa ülikoolide filiaalid ellu Moskva ametlikku poliitikat, kehtestades riigis venekeelne kõrgharidus. Sillamäe majandus- ja juhtimisinstituudi Hanon Barabaneri sõnul ei ole artikkel midagi muud kui venekeelsete kõrgkoolide vastane kampaania, mis tekkis seoses eelseisvate parlamendivalimistega. (RIA Novosti, IA Rosbalt, 29.01)

Reformierakonna vene fraktsiooni esimees ja Riigikogu Venemaa sõprusgrupi esimees Sergei Ivanov sõnas, et venekeelse hariduse saatus Eestis tuleb määratleda riiklikul tasandil. Ivanovi arvates peaks haridusministeerium venekeelsete ülikoolide vastaste repressiivsete meetme asemel koos vene kõrgkoolide rektoritega välja töötama programmi, kuidas saaksid venelased hariduse nii eesti kui ka vene keeles. Ivanov tervitas rahuldusega Vene akadeemilise seltsi ettepanekut luua Eestisse vene ülikool nii venelastele kui ka eestlastele. (IA Rosbalt, 31.01)

Rahvusvaheline Parlamentaarne Õigeusu Assamblee (RPÕA) korraldab veebruaris esimest korda oma ajaloos konverentsi Eestis. Foorumi korralduskomitee juht, riigikogu liige Viktor Andrejev teatas, et RPÕA konverents toimub 4.-5. veebruarini Tallinnas. (Interfax, 30.01)

29.-31.01 viibib Siseministeeriumi delegatsioon Päästeameti peadirektori Mati Raidma juhtimisel visiidil Moskvas VF Eriolukordade Ministeeriumis. Visiidi käigus allkirjastatakse ministeeriumide vaheline kavatsuste protokoll ning tutvutakse Vene päästeteenistuse erinevate ülesannetega. (RIA Novosti, 29.01; Interfax, IA Rosbalt, 30.01)

Eesti piirivalve käesoleva aasta peamised ülesanded on ehitada välja idapiiri infrastruktuur, parandada piiripunktides teeninduskvaliteeti ja täiendada piirivalve lennusalga tehnilist varustatust. Siseministeerium on piirivalvele eraldanud selleks aastaks ligi 22,6 miljonit krooni. Idapiiri infrastruktuuri väljaehitamiseks, kordonite ehituseks ja renoveerimiseks kulub 14,1 miljonit krooni, piiripunktide teeninduskvaliteedi parandamiseks kaks miljonit. (RIA Novosti, 30.01)

Norra ajakirjandus

Eesti suursaadik Norras Peep Jahilo ütleb usutluses Norra ajalehele: "Me tervitame teid südamest, kui te ELi uksele koputate." Suursaadik Jahilo on seisukohal, et Eesti osalemine Euroopa Tulevikukonvendi töös on äärmiselt oluline, kuna nõnda on Eestil võimalus kaasa rääkida Euroopa tulevikustruktuuride loomisel. Norra on sunnitud seda protsessi aga kõrvalt järgima. Sellegi poolest usub Jahilo, et Norra varem või hiljem teeb otsuse isolatsioonist loobuda ja liitub ELiga. CAPi reformimist puudutavates küsimustes ei pea Jahilo vajalikuks kuigi suuri muudatusi. Iraagi osas väljendab ta aga Eesti soovi leida rahumeelne lahendus teravnenud olukorrale. "Kui aga rahumeelne lahendus osutub võimatuks, soovime me näha uut Julgeolekunõukogu resolutsiooni," ütleb Jahilo. (Sten Inge Jørgensen, Morgenbladet, 31.01)

Soome ajakirjandus

Eesti peaminister Siim Kallas ütles, et koalitsioonileping Keskerakonnaga lõpeb 2. märtsil ning selle pikendamine pole kuigi tõenäoline. Reformierakond ning Edgar Savisaare juhitav Keskerakond on valitsusvastutust kandnud sellest ajast, kui Mart Laari juhitud eelmine valitsuskoalitsioon 2002. aasta algul lagunes. Paljudele tundus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon algusest saadik kunstlik ja loomuvastane, kuna kaks parteid esindavad täiesti erinevaid maailmavaatelisi seisukohti. Kallas ütles: “Koalitsioonilepingut sõlmides oli meil kolm peamist eesmärki, hoida astmeline tulumaks Eesti maksusüsteemist eemal ning kindlustada, et läbirääkimised NATO ja ELiga kulgeks edukalt. /.../ Need eesmärgid me ka saavutasime.“ Astmelise tulumaksu poolt on aga reformistide koalitsioonipartner Keskerakond. Kallase sõnul võib peale valimisi tekkida Keskerakonna ning uustulnukate Res Publica koalitsioon, kuid Res Publica ise loeb ennast reformlastele sarnaselt parempoolseks parteiks. Kallase sõnul aga räägivad respublikaanid enne valimisi midagi hoopis muud, ent Keskerakonna ja Res Publica seisukohad, eriti kodakondsusküsimustes, on üpris sarnased. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 29.01)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel euroreferendumi ajastustest kolmes Balti riigis. Eestis ja Lätis toimub referendum sügisel, Leedus on selle ajaks määratud aga 11. mai. Osa Leedu poliitikuid on teinud ettepaneku viia referendum üle sügisele, sest ‘maarahvas’ ei ole kevadeks veel valmis tegema ‘õigeid otsuseid’. Kolmest Balti riigist on Eestis rahva meelestatus kõige euroskeptitsistlikum. Sotsioloogid seletavad eurooptimismi langust Brüsseli ‘diskrimineerivate’ otsustega - eelkõige põllumajandustoetuste vallas - uustulnukate suhtes. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 27.01)

Vaprad eesti noormehed aitasid ameerika sõpru: teisipäeval toimus Eesti siseministeeriumis Afganistaanis teeninud seitsme eesti sapööri autasustamistseremoonia. Poole aasta jooksul tegid eestlased koos kolleegidega kahjutuks üle 1800 lõhkeseadeldise. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 30.01)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Nõukogude ajast pärit, 1968. aastal tegevust alustanud Pärnu ettevõtte Viisnurk toodangu populaarsus Läänes kasvab pidevalt. AS Viisnurga tootmismaht on u. 200 000 paari murdmaasuuski aastas. Suurem osa toodangust tehakse suuremate tootjafirmade nagu Rossignol, Atomic, Karhu tellimusel. Iga viies paar suuski maailmas pärineb Eestist. AS Viisnurk turustab oma suuski ka enda kaubamärgi VISU all. Selle kaubamärgi all tuntud suusad olid tuntud peamiselt Baltikumis, kuid eestlased tungivad agressiivselt oma toodanguga ka Saksa turule. Saksamaal on nõudmine selle toodangu järele väga suur. (Doris Heimann, Handelsblatt, 28.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ja Suurbritannia majandusanalüütikute 'keskpika' prognoosi kohaselt on ELi kandidaatriikides oodata stabiilset majanduskasvu, keskmiselt 2% aastas. Kõige helgemad on Eesti väljavaated, kellele lubatakse kuni 2,8%ilist majanduskasvu. ELiga liitudes suureneb poliitiline stabiilsus nendes riikides veelgi, ning seetõttu on pikemas perspektiivis oodata keskmiselt 4%list majanduskasvu, kusjuures enim lõikavad sellest protsessist majanduslikku kasu Leedu, Rumeenia ja Bulgaaria. (Mattias Lundbäck, Svenska Dagbladet, 27.01)

Borås Wäferi, kellele kuulub Eesti suurim tekstiilitootja Kreenholm, vallandas viimase tegevjuhi Meelis Virkebau. Borås Wäferi esindaja sõnul oli põhjuseks erimeelsused ettevõtte arengustrateegia üle Eestis. Samas vaevleb Kreenholm majandusraskustes ning 2002. aasta üheksa esimese kuu lõikes ulatus ettevõtte kahjum 14 miljoni [Rootsi] kroonini. Sellest tulenevalt on ettevõte vähendanud personali. Eelmisel aastal koondati 300 töökohta, ning töötajatele maksti kompensatsiooni kümne kuupalga ulatuses, mis Narva oludes on ebatavaline, märgib artikli autor. (Reet Waikla, Dagens Industri, 30.01)

Soome ajakirjandus

Soome Ametühingute Keskliidu Tallinna infopunktis käib vilgas tegevus. Soomes töövõimaluste kohta uurivate eestlaste ja venelaste küsimustele vastab kaks ametnikku. Infokeskus on olnud avatud kuu aega ning päevas käib seal keskmiselt 10-25 külastajat, neist enamus eestlased, mehi on naistest kolm korda rohkem. Paljud külastajad on aga pettunud, mõistes, et Infokeskus ei vahenda töökohti. Külastajad võib jagada kolme rühma: oskustöölised, hooajatöölised ning kõrgelt haritud eksperdid. Peamine põhjus, miks soovitakse Soome tööle asuda, on parem palk. (Kauppalehti, 29.01)

Kui broneerid telefoni teel laeva või lennupileti või öö Hiltoni hotellis, siis järjest tihedamini vastab telefonile eestlane, kes töötab Eestis. Soome laevafirma Viking Line lasi hiljaaegu lahti suurema osa Soomes asuva broneeringukeskuse 30st töötajast ning palkas nende asemele madalama palga eest eestlasi. Küsimus on aga puhtal rahas - ühe soomlase palga eest saab Tallinnas palgata 4-5 eestlast. Ka Silja Line on avanud Tallinnas oma broneeringukeskuse, kuid pole veel Soome broneeringukeskusest oma töötajaid koondanud. Tallinnas on ka SASi broneeringukeskus. (Seppo Peltoniemi, Uutispäivä Demari, 30.01)

Varia

Uudisteagentuurid

David Vseviov kaitses Tallinna Pedagoogikaülikoolis hiljuti väitekirja Kirde-Eesti sõjajärgsest arengust. Vseviov kinnitab oma töös, et NL tahtis Kirde-Eesti muuta kinniseks tsooniks seoses uraanitööstuse paigutamisega regiooni. (Ytro.ru, 28.01)

Eesti siseminister Ain Seppiku sõnul on elu Eestis muutunud turvalisemaks. Kuritegevuse kasvu pidurdamine oli üks siseministeeriumi 2002. aastaks seatud eesmärkidest. 2002. aastal peatus kuritegevuse kasv Eestis. 2002. aastal registreeriti Eestis 8,2 % (Tallinnas 7,5%) vähem kuritegusid kui aastal 2001. (IA Rosbalt, 29.01)

Valitsus eraldas 246 540 krooni Eesti Punasele Ristile kommunismi- ja natsismiohvritelt kompensatsiooniavalduste vastuvõtmise ja nende läbivaatamise kulude katteks sellel aastal. Valitsus nõustus mullu 17. detsembril kabinetinõupidamisel Eesti Punase Risti ettepanekuga hakata koguma lisaks natsismiohvritele avaldusi hüvituse saamiseks ka Eestis elavatelt kommunistliku korra ajal represseeritud inimestelt. (Interfax, 28; IA Rosbalt, 29.01)

Üle 50 aasta tagasi toimunud küüditamistes osalemise eest tingimisi vangi mõistetud kunagine julgeoleku operatiivtöötaja Juri Karpov kaebas teisipäeval enda süüdimõistmise inimsusevastastes kuritegudes riigikohtusse. Karpovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotleb kassatsioonkaebuses riigikohtult oma kaitsealuse õigeksmõistmist. (Interfax, RIA Novosti, 28.01)

Soome ajakirjandus

Professor Mart Saarma sai Finska Läkersällskapeti Runebergi autasu. Saarma on Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi juhataja. Saarma on sünnilt eestlane ning alustas oma teadlasekarjääri Tartu Ülikoolis. 1990. aastal nimetati ta Eestis akadeemikuks ning samal aastal kolis ta Soome, kui ta valiti suure hulga kandidaatide hulgast Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi juhataja kohale. Saarma teadustöö keskendub aju uuringutele. Auhind antakse välja kahe aasta tagant uurijale, kes on saavutanud tipptulemusi arstiteaduslikus uurimistöös. (Helsingin Sanomat, 27.01)

Kui keegi teeks dirigent Eri Klasi elust filmi, siis selle kõige pöörasemaid pöördeid peetaks ilmselt stsenaristi fiktsiooniks. Klasi möödunud aastal Soomes ilmunud memuaaridest saaks aga materjali mitmeks erinevaks filmiks, nii suhtedraamaks, põnevusfilmiks, tragöödiaks, komöödiaks kui ka farsiks. Klas võiks väga hästi praegu Eesti president olla, kui ta oleks nõustunud kandideerima. Klasi nimi tõusis pinnale siis, kui arutleti, kes Eesti avaliku elu võtmefiguuridest suudaks täita legendaarse kultuuripresidendi Lennart Meri kohta. Leiti aga vaid üks kandidaat - Eri Klas. Kuid Klasil oli tulevik ammu ette ära planeeritud ning ei tema ega ka ta pere ei võtnud presidendiks kandideerimise juttu tõsiselt. “Eri Estraadeilla” on ühe memuaariraamatu kohta hämmastavalt vitaalne. Klas on ka "hea" meenutaja. Jutustaja hääles pole ei kibedust ega viha ka siis, kui selleks põhjust võiks olla. (Raili Suominen, Turun Sanomat, 29.01)

Eri Klas imestab ka ise, et on Šoštakovitši ehk tuntuimat sümfooniat, nn Leningradi-sümfooniat elus enne sellenädalast kontserti juhatanud vaid kahel korral. Sellegipoolest on tal kokkupuude nimetatud sümfooniaga juba lapsepõlvest. "Minu seitsmendal sünnipäeval viis ema mind sünnipäevakingituseks Leningradi. Seal andis ta koos Bruno Lukkiga kontserdi, kus dirigeeris Karl Eliasberg. Sõja ajal oli aga Eliasberg juhatanud Šoštakovitši sümfoonia esmaettekannet samas saalis ning tal oli sellest palju jutustada. Kuulasin kõiki neid vestlusi kõrvalt pealt, kuigi ma tollal ei saanudki kõigest aru," ütles Klas. (Raili Suominen, Turun Sanomat, 29.01)

Eesti veoautod rühivad küttepuulaadungitega mööda Rootsi teid Norra poole. Osa neist sõidab mööda suuri teid ja läbi tolli, ent üha rohkem neist ületab piiri mööda hämaraid metsateid. Norras istub rooli kohalik norra autojuht, kes tunneb ümbruskonda. Salakaubana veetav eesti küttepuu annab nüüd Norra tollile sarnast tööd nagu viin, suitsud ja narkootikumid. Küttepuude müügist on Norras võimalik kuni 300% kasumit teenida. Norra tolli sõnul tegutseb selles äris hästi organiseeritud salakaubagrupeering. Ühes piiriületuskohas on toll kätte saanud halge lausa 12 miljoni krooni väärtuses. Eesti ja teiste Balti riikide küttepuud olid Norras nõutud kaup juba enne selleaastast karmi talve. (Eeva-Liisa Jor, Keskisuomalainen, 30.01)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee