Nädal välismeedias: 13. -19. jaanuar 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Poles have grown increasingly supportive of their country's bid to join the EU since it was invited to join at a historic enlargement summit in Copenhagen, according to a survey. Three weeks after the summit, 63 percent of Poles were in favor of Poland joining the EU, compared with 59 percent in December, the Public Opinion Research Center (CBOS) survey found. (Afp, 13.01)

Less than half of Latvian residents would vote "yes" to joining the EU, according to a poll published nine months ahead of a referendum on whether to join the bloc. (Afp, 14.01)

Croatia hopes to open accession talks with the EU in 2005 and become a member in 2007, European Integration Minister Neven Mimica said. The former Yugoslav republic's "associate membership" accord with the EU ran into trouble last year when Zagreb refused to hand over a retired general to the U.N. war crimes tribunal. It lodged a complaint against his indictment, which the tribunal rejected. (Reuters, 16.01)

Slovenia will hold simultaneous referendums on NATO and EU membership on March 23 and the government will consider the results binding, Prime Minister Anton Rop said. (Afp, 16.01)

Greek FM Georges Papandreou arrived in Macedonia at the start of a tour of five Balkan countries designed to strengthen relations with the EU, officials said. Papandreou, whose country holds the rotating six-month presidency of the 15-nation EU, will also visit Albania, Bosnia, Croatia and Serbia during his tour of southeastern Europe. (AFP, 13.01)

Greek FM Georges Papandreou, touring the Balkans as part of his country's EU presidency, voiced support for Croatia's ambition to apply in the near future for the membership in the bloc. "We welcome the intention of Croatia to submit its candidacy application during the Greek presidency," Papandreou told journalists after meeting his Croatian counterpart Tonino Picula at the start of a brief visit to Zagreb. (Afp, 14.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Kümne ELiga liitumiseks valmistuva riigi juhid tegelevad oma rahva arvamuse kujundamisega, et saavutada ühinemise heakskiit 2003.a. jooksul korraldatavatel rahvaküsitlustel. Enamuses ELiga liituvates riikides on rahvas sellega päri, aga toetus on segatud kahtlustega ning võib näha ka tugevaid euroskeptitsismi ilminguid. ELi kui turvalisuse ja jõukuse märgi sära tuhmistab kahtlus liitumise hinna üle. Kõige tugevam on toetus ELiga liitumisele Ungaris, kus rahvahääletus korraldatakse esimesena (12. aprillil), et ungarlaste tõenäoline JAH julgustaks ka tšehhe, poolakaid ja sloveene liitumise poolt hääletama. Balti riikidest on toetus suurim Leedus ja rahvahääletus on seal mais. Läti ja Eesti on teist tera. Eriti Eestis kardetakse, et ELiga liitumine ei mõju hästi riigi üliliberaalsele majandusele. Ent Venemaa naabrus mõjutab ka nende kahe riigi elanikke EL turvalisust toetama. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 10.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kolmeteist aastat pärast Berliini müüri langemist võime rõõmustada peaaegu kogu Euroopa taasühinemise üle. Paraku on prantslased ELi laienemise suhtes kõige skeptilisemad. Veel enam, võib täheldada isegi nostalgiat algse, kuuest liikmesriigist koosnenud "Euroopa" järele. (Christian Lequesne, Libération, 13.01)

Nagu viiskümmend aastat tagasi, on Euroopa nüüd taas suurte muutuste keerises. Kui Euroopa integratsiooni algusaastail oli keskseks poliitilise stabiilsuse ja majandusliku heaolu saavutamine ja hoidmine, siis seoses peatse laienemisega on muutunud prioriteetseks ELi poliitilise identiteedi tugevdamine ja süvendamine. Liidu laienemine ei tohi nõrgendada Euroopa häält maailmas. (Carlo Zeglio Ciampi; Johannes Rau, Le Figaro, 16.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ametiühingud ning tööandjad on ühiselt vastu valituse ettepanekule piirata tööjõu vaba liikumist uutest liikmesriikidest. EL on lubanud praegustel liikmesriikidel rakendada vastavat kuni seitsme aastast piirangut, tuues põhjenduseks elatustasemete suure vahe praeguste ja tulevaste liikmesriikide vahel. Rootsi valitsuse nõunik tööjõu vaba liikumise osas Berit Rollén näeb peamise probleemina "sotsiaalrännet". Avalikule sektorile aga oleks tööealiste elanike osakaalu kasv väga tervitatav nähtus. 100 000 sisserändaja puhul saaks riik viie aasta möödudes maksude lisalaekumise näol 2 kuni 3 miljardit (Rootsi) krooni täiendavaid vahendeid sotsiaalmakseteks, sh pensionite maksmiseks. (Andres Bolling, Dagens Nyheter, 16.01, 15.01)

Taani ajakirjandus

Rootsi valitsus püüab mõjutada Taani valitsust, et viimane hindaks ümber oma otsused tööjõu vaba liikumise kohta uutest liikmesriikidest. Teatavasti on Taani ja Suurbritannia jäänud seisukoha juurde, et ei kavatse kohaldada ELi poolt lubatavaid tööturu kaitsemeetmeid. Kui aga Rootsi kehtestab antud küsimuses kuni seitsme aastase üleminekuperioodi, satub Taani teatavasse isolatsiooni. (Dorte Ipsen Boddum, Jyllands-Posten, 16.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Estonia said it does not support a Franco-German proposal to create a presidency for the EU, warning it would lead to less influence by small states in the bloc. Berlin and Paris said the EU should be led by a Commission president, elected by the European Parliament, and another leader, selected by EU governments. "We do not find this reform necessary as the rotating six-monthly presidency has done its job fairly well so far," Henrik Hololei, head of the Estonian government's office for European integration, told. (Afp, 15.01)

The EU's six founding states should "begin discussions from today" on the convention shaping the EU's future, Italian Foreign Minister Franco Frattini said. Frattini said the six -- Belgium, France, Germany, Italy, Luxembourg and The Netherlands -- should try to establish a common position on reforms for EU enlargement which could then be used to convince other states. (Afp, 13.01)

The EU's new ombudsman, Nikiforos Diamandouros, vowed to defend the rights of citizens against remote EU institutions and abuses of power by EU bureaucrats. The outgoing national ombudsman of Greece promised "judicious use" of action on his own initiative against abuses of power by EU bureaucrats, while also acting on complaints lodged by citizens and businesses. (Afp, 15.01)

The fabled French-German motor driving European integration is back up and running again, less smoothly than in its heyday but strongly enough to pull them ahead of the pack as the EU heads towards enlargement. President Jacques Chirac and Chancellor Gerhard Schröder showed the way forward this week with a compromise deal calling for a two-headed EU presidency -- an admittedly unwieldy system that meets both countries' conflicting demands. (Reuters, 16.01)

The European Commission branded as confusing a proposal from France and Germany, the EU's pivotal members, for a long-term president of the European Council which groups the 15 national governments. "We don't think we need two executives in Brussels with two different tiers of bureaucracy that would end up competing with one another," chief Commission spokesman Jonathan Faull said. (Reuters, 16.01)

A Franco-German plan for a dual EU presidency would generate greater stability for the Union, Valery Giscard d'Estaing, the former French president who now heads a group charged with drawing up an EU constitution, said. "The Franco-German proposal is intended to stop the rotation of the EU presidency so we can have a stable presidency for a longer period," he told reporters. (Afp, 17.01)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa ühine ettepanek ELi kaksikpresidentuuri osas on tekitanud ELis sügavaid eriarvamusi. Ettepaneku pooldajad on öelnud, et see annaks näo Brüsseli tihti anonüümsele bürokraatiale, vastased ütlevad, et see lükkab kõrvale väiksemad riigid, kuna loobub ELis kehtivast roteeruva juhtimise põhimõttest. Diplomaadid on öelnud, et tõenäoliselt ei lähe Saksa-Prantsuse ettepanek praegusel kujul läbi, aga ta võetakse aluseks olulisele arutelule, kuidas Brüsselis võimu jagada. Euroopa tulevikukonvent on üheksa kuud arutlenud Brüsselis uute institutsioonide loomise üle. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leiab, et võtmeküsimus on tasakaalu leidmine suurte ja väikeste riikide vahel ja kui seda tasakaalu püütakse rikkuda, tekib oht, et EL võib laguneda. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 16.01)

Euroopa uue "põhiseaduse" loojatest hakkab kahju. Peaaegu aasta on arutletud Euroopa tuleviku üle. Prantsusmaa ja Saksamaa juhid aga otsustasid õhtusöögilauas, kuidas tuleb Euroopat edaspidi valitseda. Ettepaneku üksikasjad pole kõik veel selged. EKi presidendi peab tulevikus valima Europarlament, mitte ELi riikide juhid suletud uste taga. Lisaks saab EL Euroopa Ülemkogu "titulaarse" presidendi, Ülemkogu senisest 6-kuulise roteeruva eesistumise põhimõttest loobutakse. Ettepanek tõstab mitmeid küsimusi, aga ei anna neile eriti häid vastuseid. ELi juhi valimine EPi poolt tooks ELi põhimõtteliselt rahvale lähemale ja EPil oleks midagi olulist teha. Korralikult läbiviiduna tugevdaks see ümberkorraldus mõlemat institutsiooni. Selge ei ole aga, kuidas oleks valitud komisjoni president Euroopa rahva ees rohkem vastutav. Ülemkogu presidendi ametikohi loomisse suhtutakse artiklis skeptilisemalt. Kahe presidendi ametikoha tekitamine on retsept "sisemiseks tüliks ja välispidiseks kakofooniaks”. Vaatamata kogu ebaselgusele, on hea, kui kava ajab segadusse need, kes kavatsevad teha Euroopast föderaalse supervõimu. Lühidalt öelduna, kui tulemuseks on vähem ELi, võib see tähendada suuremat vabadust ja kasvu. (The Wall Street Journal, 16.01)

Saksa-Prantsuse tuleviku Euroopa kava toetab suurem osa ELi riikidest, kes tahavad, et ELil oleks paremini kooskõlastatud välis- ja majanduspoliitika. Mitmed Schröderi-Chiraci ettepanekus leiduvad mõtted lükatakse ilmselt kõrvale, aga plaani sisu - et valimiste kaudu ametisse saavatel ametiisikutel oleks suuremad võimalused otsuseid vastu võtta ja teha otsuste tegemine avalikkusele kättesaadavamaks - saab tõenäoliselt lõpliku dokumendi selgrooks. Kõik EL riigid, isegi seni kõige euro-skeptilisemad on nõus, et EL tuleb ümber korraldada, eriti kui arvestada, et liit laieneb 10 riigi võrra ja suures osas kehtivad selles ikka reeglid, mis pandi paika 1957. aastal kuut liikmesriiki arvestades. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 17.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Samal ajal, kui vaidlused EKi tulevase võimu üle võtavad tuure üles, ei ole kindel, et Euroopa tulevikukonvendi saadikud võtaksid komisjoni küsimuse tõsiselt käsile. Praegune komisjon on nõrk, ebademokraatlik ja mõnes mõttes kontrolli alt väljas. Romano Prodi poliitiline nõrkus on viinud üsna kahjuliku strateegilise juhtimise ja sihiseadmise puudumiseni. Kuna sellises olukorras järgivad EKi liikmed endi huvisid, on tulemuseks arusaamatu, aeglane ja raskesti juhitav Komisjon. Samas on hädasti vaja sellist kogu, mis esindaks Euroopa ühiseid huvisid ning EL ei saaks toimida ilma bürokraatiata, mis haldaks, jälgiks ja viiks otsuseid ellu. Nii on põhiküsimus selles, kuidas kontrolliks komisjon bürokraate ja kuidas saaks Komisjoni omakorda kontrolli all hoida. Edasiminek oleks, kui Komisjoni koosseisu vähendataks kaheteistkümnele liikmele, kusjuures igal riigil oleks rotatsiooni korras üks koht. Samamoodi annaks Komisjonile presidendi valimine talle tugevama mandaadi ning sellega poliitilise võimu bürokraatia üle. Põhjalikku reformi vastustavad tõenäoliselt nii komisjoni pooldajad kui vastased. Inglismaa ja Prantsusmaa tahavad rohkem võimu riikide valitsustele. Väiksemad riigid pooldavad tavapäraselt tugevat komisjoni ja tahavad säilitada oma kohta seal. Aga ainult väiksemal, demokraatlikult valitud komisjonil oleks voli ja autoriteet hoida koos suuremat ELi. (Kirsty Hughes, Financial Times 14.01)

Euroopa tuleviku konvendi juhi Valéry Giscard d'Esaing poolt pakutud põhiseaduse eelnõu sätestab, et EL annaks osa pädevusi üle liikmesriikide valitsustele. ELi tulevase põhiseaduse praegune versioon keelab ELil liikmesriikide seadusi kõigis valdkondades üksteisega kooskõlla viimast. Põhiseaduse eelnõus tehtavad ettepanekud tulevad samal ajal, kui Prantsusmaa ja Saksamaa on teinud ettepaneku luua uus Euroopa Ülemkogu presidendi ametikoht. Seda on tõlgendatud järjekordse sammuna valitsustevahelise koostöö soodustamise nimel EKi arvel. Lisaks kavandab Schröderi-Chiraci ettepanek EPi poolt valitava Euroopa Ülemkogu presidendi ametikoha loomise. Giscard d'Estaing ettepanek ei leia tõenäoliselt head vastuvõttu, kuna konvent lükkas eelmisel aastal tagasi veel kaugemale ulatuvad ettepanekud ELi volituste piiramisest - paljud konvendi liikmed kahtlustavad ELi suurte liikmesriikide mõju. (Daniel Dombey, George Parker, Financial Times 16.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa visioonid Euroopa tulevasest põhiseadusest on erinevad. Gerhard Schröder ja Jacques Chirac ning Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid kohtusid 13. jaanuaril Elysées, et leida sellel teemal ühist keelt. Kui mitmetes küsimustes, näiteks ühise julgeoleku- ja rahapoliitika osas, on konsensus olemas, siis lahkarvamusi tekitab põhimõttelisem nägemus ELi kui terviku ning tema institutsioonide olemusest. Saksamaa pooldab esimest, nii-öelda föderaalset lähenemist, kuna Prantsusmaa nägemuses peab EL olema suveräänsete riikide liit. (Jean Quatremer, Libération, 14.01)

Kohtumisel Élysées lahendasid Gerhard Schröder ja Jacques Chirac oma eriarvamused ELi presidentuuri tuleviku osas. Konsensusena pakuti välja kaheosaline ELi presidentuur, mis koosneks Euroopa Parlamendi poolt valitud EKi presidendist ja Euroopa Ülemkogu presidendist, kelle valivad Nõukogu liikmed. Sellel konsensusel on tähtis roll ELi institutsioonide tulevikku ja põhiseadust puudutavates aruteludes. (Luc de Barochez, Le Figaro, 15.01)

Kuigi hiljutist Gerhard Schröderi ja Jaques Chiraci ettepanekut ELi topeltpresidentuurist on peetud 'ülioluliseks', võib seda ka kritiseerida. Ehkki näiliselt saavutati kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa aktsepteerib, et EKi president valitakse Euroopa Parlamendi poolt, ja Saksamaa aktsepteerib, et Euroopa Ülemkogu eesistujaks on Ülemkogu liikmete poolt valitud president. Tegelikkuses on olukord siiski komplitseeritum. Võtmeküsimuseks on Euroopa Ülemkogu presidendi tegelik roll ja tulevik, millest sõltub ka prantsuse-saksa ettepaneku aktsepteerimine teiste riikide poolt. (Pierre Bocev, Le Figaro, 16.01)

Gerhard Schröderi ja Jacques Chiraci ettepanek ELi kaksikpresidentuuri osas täidab kahte eesmärki - leevendada erimeelsusi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel ning lisada ELi laienemisele ka "süvenemine." Samas on oht, et nimetatud ettepanek tegelikult suurendab vastasseisu Euroopa Ülemkogu ja EKi ülimuslikkuse propageerijate vahel ning "suurte" ja "väikeste" liikmesriikide vahel. Ettepanek põhjustaks Euroopa Komisjoni presidendi positsiooni kiiret politiseerumist, mida aga Pariis ja London on alati üritanud vältida. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 16.01)

Hiljutine Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi ühisettepanek ELi kaksikpresidentuuri osas on vääriline järglane koostööle de Gaulle'i ja Adenauer, Schmidti ja Giscard ning Kohl ja Mitterrand. Saksamaa ja Prantsusmaa on ELi võimsaimaks "mootoriks." Samas on laienev EL muutumas multilateraalsemaks ning tõenäoliselt ei jää Prantsuse-Saksa mootor tuleviku Euroopas ainsaks. (Hubert Védrine, Le Monde, 17.01)

Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi ettepanek reformida ELi institutsioone, muutes liidu presidentuuri "kahepealiseks", on põhjustanud nii poolehoidu kui kriitikat. Suurbritannia ja Hispaania, traditsioonilised liigse föderalismi vastased, on väljendanud heameelt Euroopa Ülemkogu presidentuuri tugevnemise üle. Samas on see põhjustanud kriitikat tugeva EKi pooldajate seas, nagu näiteks Hollandis. Nagu on väitnud EKi praegune president Romano Prodi, pole isegi selge, kas kaksikpresidentuur lihtsustab ELi "arhitektuuri" või muudab selle hoopis keerukamaks. (Henri de Bresson, Thomas Ferenczi et Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 17.01)

Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanek muuta ELi presidentuur "kahepealiseks" on pälvinud terava kriitika EKi ja mitmete väikeriikide poolt. Samas kallutab vaekaussi ettepaneku suunas Hispaania ja Suurbritannia toetus sellele. EKi pressiesindaja Jonathan Faull kardab, et kaksikpresidentuur vaid suurendaks Euroopa Liidu niigi kohmakat bürokraatiamasinat ning põhjustaks arusaamatusi kahe presidendi vahel. Arutelud sel teemal tõotavad kujuneda suurte ja väikeste riikide vastasseisuks. (Thomas Ferenczi; Arnaud Lepartmentier, Le Monde, 18.01)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa parteide CDU ja CSU visioon ELi tulevikust ei seostu võimul oleva koalitsiooni seisukohtadega. Seoses ELi idalaienemisega on vaja muuta seniolevat institutsionaalset süsteemi, on tõusnud nõudlus uue kontseptsiooni järele. Euroopa peab küll arenema selles suunas, et tagada siseturu, majandussüsteemi ning ühisvaluuta paindlikku ja kindlat toimimist, kuid ei tohi unustada, et tuleb suurendada ELi poliitilist mõju rahvusvahelisel areenil, sh rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO, WTO jt) Euroopa huvide esindamine ja kaitsmine maailmas peavad saama ELi prioriteetseteks eesmärkideks. (Joachim Wuermeling, Die Welt , 16.01)

Saksamaa ei soovi edaspidi jääda riigiks, kes tegelikkuses maksab kinni teiste riikide poliitikate elluviimist. Seega palub Saksamaa Brüsselit läbi vaadata Euroopa tõukefondide uut toetamisskeemi. Uue seisukoha kohaselt soovib Berliin muuta senikehtivat EL tõukefondide toetusmehhanismi: tõukefondide ressursse tuleb suunata ainult "sihtalasse nr 1" (sh Eesti) kuuluvatele riikidele. 5-10% võib hiljem suunata ka väljaspool sihtala 1 asetsevatesse riikidesse. (FAZ, 13.01)

Pariis ja Berliin soovivad reformida ELi ning selle ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ülejäänud ELi riikidele pakutakse veel kitsama koostöövormi nii sise- ja õiguspoliitika kui ka majandus- ja rahanduspoliitika valdkonnas. Lisaks sellele sisaldub Schröder'i ja Chirac'i ettepanekutes ka tulevane visioon ELi Notarikojast, ühisest piiripolitseist ning trahviregistrist. Samuti on lootust luua Euroopa Rahvusvahelise Majanduse Keskust, mis tegeleks ELi kooskõlastatud poliitikate väljatöötamise ja arendamisega majandus-, rahandus- ja kaubandusvaldkonnas.(Die Welt, 13.01)

ELi ees on dilemma: mis suunas peab liit arenema, kas see peab olema puhtalt majanduslikel põhimõtetel tegutsev riikide ühendus või sellest areneb edasi poliitiline unioon. Käesoleval ajal käivate arutlusdiskussioonide kohaselt peaksid ELi kuuluma ka Balkani riigid ning arvatavasti Aasias paiknevad riigid. Juba praegu tegeldakse ELi põhiseaduse koostamisega, mis viib Euroopa integratsiooni tugeva poliitilise liidu moodustamiseni. Kuid mõisted nagu "laienemine" ja "süvenemine" on vastuolulised, nii nagu Tulevikukonvendi president Giscard d' Estaing märkis oma teesis, et Türgi vastuvõtmine ELi võib lõhestada olemasolevat liitu. (Günter Nonnenmacher, Die Welt, 14.01)

Suurte raskustega puutub EL kokku 2004. aastal, mil liidust saab 25 riiki ühendav organisatsioon. Saksamaa liidukantsler Schröder ja Prantsusmaa president Chirac astusid välja initsiatiiviga anda ELile välispoliitiline "nägu" just selles mõttes, et kõrgemal tasemel hakkavad ELi esindama kaks presidenti: EKi president ja ELi riikide valitsustejuhtide hulgast valitud president. Väikeriigid on selles suhtes ilmutanud suurt murelikkust. Suurriikide huvid ei seostu Euroopa väikeriikide huvide ja ettekujutlustega ELi tulevikuvisioonist, Euroopa väikeriigid soovivad pigem jõulist komisjoni ja sügavamat integratsiooni. Ühise ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega on uuenevas Euroopas ka raskusi: kuigi igal riigil on omad positsioonid maailmas toimuvate sündmuste kohta, on neid positsioone võimalik hiljem ikkagi suure ja jõuka sõbra palvel muuta nii nagu seda teevadki praegu need riigid, kes kiirustasid Iraagi konflikti suhtes arvamust avaldama. (Andreas Middel, Katja Ridderbush, Die Welt, 17.01)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Andres Fogh Rasmussen on teinud ettepaneku kaaluda praeguse iga poole aasta järgi vahetuva ELi eesistumissüsteemi vahetamist püsiva eesistuja ehk presidendi institutsiooniga. Rasmusseni sõnul " peaks EL olema ka tulevikus rahvusriikide ühendus. Ent see peaks olema tugev ühendus, kus liikmesriigid on õiguse teatud asjade üle otsustamisel andnud ELi pädevusse. Sellel rahvusriikide tugeval ühendusel peab olema piisav poliitiline ja majanduslik jõud, et ka rahvusvahelisel areenil esindada neid põhimõtteid, millele EL rajatud on." Selle eesmärgi saavutamiseks peab Rasmussen vajalikuks ühtlustada ELi siseselt immigratsioonipoliitikat, tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, määrata kindlaks ELi ja rahvusriikide pädevused tulevases ELi põhiseaduses ning tugevdada rahvusparlamentide rolli. Rasmussen leiab ka, et ELi laienemist silmas pidades, on vaja vastata kolmele küsimusele: Millistel alustel organiseeritakse tulevikus EK töö? Millised on Euroopa Liidu Nõukogu tulevased töö põhimõtted? Kuidas lahendatakse tulevikus Nõukogu eesistumine? Rasmusseni seisukoht on, et juhul kui loobutakse eesistumisest rotatsiooni põhimõttel, aitaks Nõukogu valitav president tagada järjepidevust. Siiski on vajalik tagada väikeste ja suurte liikmesriikide võrdne sõnaõigus ELi otsuste langetamisel. (Andres Fogh Rasmussen, Politiken, 16.01, Hannes Gamilscheg, Frankfurter Rundschau, 17.01)

Soome ajakirjandus

EK suhtub tõrjuvalt Prantsusmaa ja Saksamaa ühisettepanekusse ELi presidendi ametikoha sisseseadmisest. Komisjoni pressiesindaja Jonathan Faulli sõnul ei teeks ELile presidendi valimine olukorda mitte lihtsamaks, vaid vastupidiselt suurendaks segadust ja arusaamatusi. Selle nädala algul esitasid Saksamaa ja Prantsusmaa ühiseid ettepanekuid laienemisjärgse ELi juhtimise uuendamiseks. Ettepaneku kohaselt valiksid ELile presidendi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid. Teiseks juhtfiguuriks oleks EPi poolt valitud komisjoni president ning kolmandaks ELi välisminister, kes ühendaks endas välisasjade voliniku ja ELi kõrgema esindaja ülesanded. Komisjoni arvates, võib ELi president Komisjoni presidendi võimuulatust piirata, kas osa väiksematest liikmesriikidest, nt. Belgia, Holland ja Soome eelistaksi ELI presidendile pigem tugevamat Komisjoni. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 17.01)

Prantsuse-Saksa koostöö on kogu ELi ajaloo jooksul olnud liidu keskseks arenguimpulsiks ning mõlema maa praegused juhid soovivad ka edaspidi initsiatiivi enda käes hoida. Möödunud teisipäeval esitlesid Prantsusmaa president Chirac ja Saksamaa liidukantsler Schröder kahe riigi ühist kava ELi tuleviku osas. Kuna lahendada tuleb nii liikmesriikide pädevus, komisjoni positsioon, EPi positsioon ning nende mehhanismide tõhusus, siis tuldi välja lahendusega, mis pakub igaühele midagi, ent selle lõpptulemus on probleemne. See on tüüpiline ELi kompromiss, milles on kokku pandud Prantsusmaa nõutud liikmesriigikesksus ning Saksa riigiülesust ja komisjoni tugevdamist pooldav mudel. Halvimal juhul võib aga saavutatud kokkulepe viia institutsionaalse segaduseni, mis kaugeltki ei lihtsusta ELi toimimismehhanisme ega suurenda ka kodanike usaldust. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.01)

ELi presidenti pooldavate liikmesriikide leer on võitmas. Saksamaa ja Prantsusmaa ettepaneku pooldajateks on kõik ELi suuremad liikmesriigid ning ka osa väiksematest liikmesriikidest on ELi presidendi poolt. Lisaks sellele tegid Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku ühendada ELi välisasjade voliniku Chris Patterni ja kõrgema ametniku Javier Solana ülesanded. ELi välispoliitika eest vastutav isik oleks üheaegselt nii komisjoni kui ka Ministrite Nõukogu liige ja juhataks liikmesriikide välisministrite kohtumisi. Selle ettepaneku põhjalikum arutelu toimub aga valitsustevahelisel konverentsil. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Germany and France want all EU decisions on foreign and security policy to be passed by a system of weighted voting and will forward their proposal to the EU convention, German FM Joschka Fischer said. (Afp, 15.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi kandidaatriigid soovivad liitudes säilitada lähedased suhted Ameerika Ühendriikidega. See iseloomustab eriti Ungarit, Poolat ja Tšehhi Vabariiki, kes on juba NATO liikmed, aga nõndasamuti Balti riike, Bulgaariat, Rumeeniat, Slovakkiat ja Sloveeniat. Nagu märgib Ungari Peaminister Peter Medgyessy: "Rohkem Euroopat ei tähenda vähem Ameerikat." Paljudes kandidaatriikides on toetus liitumisele NATOga suurem kui liitumisele ELiga, millel on objektiivsed ajaloolised ja julgeolekupoliitilised põhjused. (Véronique Soule, Libération, 16.01)

Venemaa ajakirjandus

Välisminister Igor Ivanov Vene-ELi suhetest: vaatamata tõsistele diskussioonidele erinevates küsimustes räägivad Venemaa ja EL ühes keeles, paljudes küsimustes langevad nende huvid kokku. Ivanovi sõnul ootab Moskva, et EL hakkaks juba lähiajal arutama viisavabaduse kehtestamist Vene kodanikele. Ivanov nentis, et nii ühendatud Euroopas kui Venemaal muutub üha teravamaks illegaalse immigratsiooni probleem. Ivanov toonitas samuti, et Schengeni leppe laienemine ja selle sisene liikumisvabadus tekitab üha suuremaid liikumisraskusi lihtsatele venemaalastele. (Igor Ivanov, Izvestija, 11.01)

EMU, majanduspolitiika

Uudisteagentuurid

French PM Jean-Pierre Raffarin urged the EU to modify its Stability Pact, which caps public deficits in euro-zone countries, saying it should be based more on political strategy and less on purely technical calculations. "We should not set aside the pact but modernize it by giving it a political perspective," Raffarin told European students at the Paris presitigious Institute of Political Science. (Afp, 17.01)

European Central Bank chief economist Otmar Issing said that the risks to the euro-zone growth outlook are "clearly" on the negative side. Speaking at a financial conference in Frankfurt, Issing said the outlook for 2003 had not essentially changed since the ECB published its December monthly bulletin. He said the most likely scenario is for an economic recovery in the course of 2003, with a slow decline of the inflation rate to under 2.0 percent. (Afp, 13.01)

Central European industrial structures are nearing EU productivity levels according to a report published by the Vienna Institute of Comparative Economics (WIIW). "Since 1995 industrial productivity in Central and Eastern European (CEE) countries has grown by almost 10 percent annually, about four times as fast as productivity in the EU," said the study commissioned by Bank Austria Creditanstalt. (Afp, 15.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui kolm aastat tagasi Lissabonis lubasid Euroopa riigijuhid teha EList aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisem majandus, tundus see küll ambitsioonika, aga ka saavutatava eesmärgina. Nüüd on EL silmitsi majanduskasvu seiskumise ja tööjõu- ning rahaturureformide “teotempolise” edenemisega. Arengu puudumisele lisandub ELi laienemine, mis toob juurde 10 uut riiki, kelle nõrgad majandused teevad Lissabonis sõnastatud eesmärgi saavutamise veelgi raskemaks. Mõned riigid peavad seejuures teistest rohkem pingutama. EK raport näitab kaheks jagunenud ELi, kus mõned riigid, nagu Rootsi, Taani ja Soome liiguvad kiiremini kui Kreeka, Portugal ja Hispaania. Komisjoni raport sõnastab, et nii EL praegused kui kutsutud liikmed peavad valima kasvu. Praeguses olukorras on seda lihtsam öelda kui teha. (Francesco Guerrera Financial Times 12.01)

EL kaalub osa eelarveraha suunamist kaitseotstarbelistesse uurimustesse, et kahandada selle valdkonna lõhet USAga. ELi eesistuja Kreeka kavatseb rakendada survet, et murda keeld, mis ei lase Brüsselil oma 4.4 miljardi euro suurust teaduslike uuringute eelarvet sõjalistele uuringutele kulutada. Kuigi Kreeka teab, et mõnele EL liikmele, näiteks neutraalsele Iirimaale, ei pruugi kava meeldida, leiab ta, et EL peab tegema tõsiseid valikuid, kui tahetakse 2010. aastaks saada "kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks." ELi sõjaliste uuringute tõhustamise mõte kerkis Euroopa tulevikukonvendis, mis püüab leida viise, kuidas teha EL iseseisvamaks ja üks ettepanek, mida on tõsiselt kaalutud, on Euroopa sõjaliste uuringute agentuuri (European defence research agency) loomine. ELi liikmesriikide juhid teavad selgelt, et nende kaitsekulutused ei ole tõhususelt võrreldavad USA omadega ja et vaja on rohkem koostööd. Ent sõjaliste uuringute suurem rahastamine on ühtlasi osa EL soovist tõsta konkurentsivõimet. (George Parker, Financial Times, 14.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta märtsis otsustasid ELi 15 liikmesmaad muuta liidu majanduse dünaamilisemaks, konkurentsivõimelisemaks ja kasvusuutlikumaks, ehk edendada majanduspoliitikat, mis sai tuntuks 'Lissaboni strateegia' nime all, siis kolm aastat hiljem tuleb tõdeda, et püstitatud eesmärke pole saavutatud. Oma raportis järgmise tippkohtumise tarvis tõdeb EK, et majanduskasv on olnud aeglane, reformid väheefektiivsed ja majanduspoliitika koordineerimata. Euroopa majandus on liikunud pigem stagnatsiooni teed. (Pierre Bocev, Le Figaro, 15.01)

ELi laienemise ja tulevikuga seotud debattide keskse teemana on poliitika asendanud majandusega. Kõigi nende arutluste käigus ei tohi aga unustada ELi moodustamise esmaseid eesmärke - töökohtade ja rikkuse loomist ning elatustaseme tõstmist. Kuigi ühisraha kasutuselevõtt oli oluline samm, et ei ole see veel edu tagatis ning arvestades negatiivseid protsesse Euroopa majanduses viimastel aastatel, on aeg asetada majandus poliitikaga ühele pulgale. (Denis MacShane, Le Monde, 17.01)

Vaatamata ühisrahale ei ole EL suutnud defineerida ühist majanduspoliitikat. Vaatamata jätkuvale ambitsioonikale laienemisele, ei näi Euroopa muutuvat poliitiliseks suurjõuks ega võistlejaks Ameerika Ühendriikide majandusele. Vastupidi, Euroopa on järjest sõltuvam kaubandusest USAga ja sealsetest finantsturgudest. Euro ei ole olnud sõltumatu rahapoliitika allikaks, sest ühisraha kasutuselevõtt ei tähendanud suveräänse riigi loomist (Jean-Louis Gombeaud, Libération, 17.01)

Poola hiljutisel otsusel täiendada oma relvajõude ameerika F16-tüüpi hävitajatega Euroopas toodetute asemel, on oluline sümboolne tähendus, mis õõnestab kujutelma ELi laienemisest kui kasvavast majanduslikust ja poliitilisest solidaarsusest. Poola juhtum ei ole küll pretsedenditu - ka Holland ja Suurbritannia on eelistanud USA hävituslennukeid Prantsusmaal toodetutele - kuid see on kõige üllatavam ja "reeturlikum", arvestades, et Poola kui ELi kandidaatriik saab ise liidult arvestatavat rahalist toetust. (Fançoise de Veyrinas, Le Monde, 18.1, Le Figaro, 14.01)

Soome ajakirjandus

Tundub, et ELi idalaienemise suurimaks kasusaajaks ongi ennekõike ettevõtted, kuna nemad pääsevad Euroopa turgudele ning saavad endale uusi kliente. Lisaks sellele on Ida-Euroopas halduskulud madalad. Kodanikel on palju raskem aru saada, millist kasu nad ELi laienemisest saavad. Selles tulenev otsene kasu on selline, mis tekib väga aeglaselt ning mille mõju rahakotile annab tunda ehk alles 20 aasta pärast. Kodanike seisukohalt on probleemiks see, et laienemise kulud katab maksumaksja, ent kasu sellest saavad endale ettevõtted. Samas aga tuleb ettevõtete hea käekäik osaliselt ringiga tarbijateni tagasi. Idalaienemise suurimad kulud kõigile praegustele liikmesriikidele tulenevad ELi eelarvest. Soomlaste jaoks laienemisjärgselt kuigi palju ei muutu. Soomlased on Eestis käinud juba kaua. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 19.01)

ELi probleemiks tunduvad olema liialt suured ootused. EK on sunnitud tõdema, et ka Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta kevadel kokku lepitud eesmärgid on paljuski vaid unistused. Lissabonis vastu võetud otsuse kohaselt peaks ELi arenema maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks aastaks 2010. Lissaboni eesmärkide saavutamist hindas raportis oli komisjon aga sunnitud tõdema, et ELi areng ei ole olnud piisavalt kiire ning liidu aeglane majanduskasv ja poliitikute pidurdav hoiak viivad eesmärki veel kaugemale. Komisjoni sõnul on ELis ka riigiti väga suured erinevused ning ELi laienemisel muutuvad erinevused endisest veelgi suuremaks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 15.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Brüsselis toimus Eesti ja NATO vaheliste liitumisläbirääkimiste teine voor. Eesti delegatsiooni juhtis suursaadik Jüri Luik, NATO delegatsiooni alliansi asepeasekretär Günther Altenburg. Eesti delegatsiooni juhi Jüri Luige sõnul on läbirääkimiste põhiküsimuseks Eesti panus alliansi koostöösse tugevdamaks üldist rahvusvahelist julgeolekut. Plaanijärgselt peaksid Eesti ja NATO läbirääkimised lõppema k.a märtsiks, sellele järgnevad liitumisprotokolli ettevalmistamine ja selle ratifitseerimine liikmesriikides. (IA Rosbalt, 15.01; Interfax, 16.01)

Eesti on valmis ühinema Euroopas tavarelvastuse piiramise leppega niipea, kui see tulevikus liitumiseks avaneb. Peaminister Siim Kallas väljendas seda soovi mullu aprillis Brüsselis Põhja-Atlandi nõukogus esinedes, ütles kaitseminister Sven Mikser riigikogus Sergei Ivanovi arupärimisele vastates. Mikser lisas, et seda seisukohta on hiljem korranud teisedki, näiteks välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido. (Interfax, 13.01)

Siim Kallas, Einars Repše ja Algirdas Brazauskas tõdesid Balti ministrite nõukogu raames toimunud kohtumisel, et ühised kaitsealased riigihanked võivad tuua kõigile Balti riikidele suurt rahalist kokkuhoidu ja leidsid, et selles valguses tuleks üle vaadata ka riigihankeid puudutavad seadused. (Interfax, Ytro.ru, 15.01)

The Baltic countries must rethink defence strategies -- including the emotive issue of conscription -- in the light of their recent invitations to join NATO, Latvia's defence minister said as NATO and Baltic officials met. "Our policy is to rethink this new situation. (NATO) membership will come with new responsibilities ... this question of conscription and total territorial defence was historically just one option," Latvian Defence Minister Girts Kristovskis told journalists. (AFP, 17.01)

The US expressed confidence that the EU's fledgling rapid reaction force would be ready to take over NATO's peacekeeping mission in Macedonia by March, denying a report that it was seeking to stall the plan. Officials said the United States made it clear at a meeting of NATO ambassadors in Brussels that it believed the 15-nation bloc should be ready for what would be its debut in military crisis management operations. (Reuters, 15.01)

Secretary of Defense Donald Rumsfeld said the US had formally requested military assistance from NATO allies in the event of a war with Iraq. (Reuters, Afp, 15.1

The Pentagon's second-ranking civilian and its top general will join NATO allies for the installation of a new supreme allied commander in Europe, defense officials said. Deputy Defense Secretary Paul Wolfowitz and General Richard Myers, the chairman of the joint chiefs of staff, were both in Europe for the change of command ceremonies for US Marine General Jim Jones. (Afp, 16.01)

U.S. Marine Corps General James Jones took over as NATO's top commander, a job that looks set to start with preparing the alliance to provide Washington with military backup in case of a war with Iraq. (Reuters, 17.01)

Russia agreed to adopt a coded tracking system for its military equipment in accordance with NATO standards, in a move that analysts say should help Russia compete on the global arms market. While keeping its own tracking system, Russia will also begin assigning a so-called NATO Stock Number to its equipment, according to an agreement signed by a visiting NATO delegation and their Russian counterparts. "This should greatly increase the export capabilities of our defense industry," Boris Alyoshin, head of Russia's standardization organization, was quoted as saying by the Interfax-AVN military news agency. (Afp, 13.01)

Experts at a NATO-sponsored bioterrorism workshop in the Polish capital called for the creation of a worldwide warning system to face what they see as a growing threat. "Smallpox does not stop at borders," said Michal Bartoszcze, a Polish researcher, in comments to the press. (Afp, 16.01)

A majority of Swedes are against the idea of joining the North Atlantic Treaty Organization (NATO), with opposition rising in the past year, a poll published in daily Svenska Dagbladet showed. (Afp, 19.01)

Gruusia võib saada NATO liikmeks juba 2006. aastal, ennustab riigi julgeolekunõukogu sekretär Tedo Džaparidze. Usutluses Vene ajalehele Vremja Novostei kinnitas Džaparidze, et Gruusia pürgimine NATOsse on seotud riigi julgeoleku tagamise probleemiga. "Me astume mis tahes organisatsiooni, mis tagab Gruusiale tema valitud teel julgeoleku," ütles julgeolekunõukogu sekretär. (Interfax, 15.01)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO avaldab tugevat survet, et Euroopa riigid võtaksid üle NATO sõjalised operatsioonid - Makedoonias märtsiks ja Bosnias järgmise aasta algupooleks. USA tõmbub vaikselt, aga kindlalt Balkanilt välja ja Euroopa peab piirkonnaga ise toime tulema. NATO soov peegeldab prioriteetide muutusi, kuna USA tegeleb Iraagiga ja ei taha oma vägesid mujal siduda ja ka NATO vaatab mujale, vaagides, kuidas võtta üle rahvusvaheliste rahutagamisjõudude (ISFOR) juhtimine Afganistanis, ja milline peaks olema tema osa USA poolt juhitud võimalikus sõjas Iraagi vastu. NATO uus katse puhuda elu sisse ESDP-le (Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika) tuleneb kokkuleppest, mis saavutati ELi Kopenhaageni tippkohtumisel, kus Türgi loobus viimaks oma vastuseisust "Berlin Plus"-ile, kokkuleppele, mis lubab NATOl ELile vahendeid laenata, kui EL tahab ise sõjalisi missioone täita. (Judy Dempsey Financial Times 11.01)

Saksamaa ajakirjandus

USA lojaalse liitlasena ei keeldu Poola osalemast Iraagi vastases sõjategevuses. President George Bush kutsus Poola kolleegi USAsse selleks, et arutada Iraagi olukorda. Ühendriigid on väga tänulikud Poolale veel selle eest, et Poola tegi Lockheed kontsernilt suure tellimuse sõjaväelennukite ostuks, mis maksab Poolale 3,5 mld $ võrra rohkem kui Poola oleks tõesti soovinud. Ja siingi mängib olulist rolli "poliitiline element". Sel ajal, kui Ameerika vanad liitlased NATOs suhtuvad skeptiliselt uude rünnakusse Iraagi vastu, püüavad Poola poliitikud igat moodi tõestada oma truudust Ameerikale. Eriti viimasel ajal, mil on tõusmas praeguse Poola presidendi Kwasnewski šansid saada kunagi Varssavi pakti kuuluva riigi esindajana NATO alliansi peasekretäriks. (Thomas Roser, Frankfurter Rundschau, 15.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatamata sellele, et USA ja Suurbritannia koondavad vägesid Pärsia lahe piirkonda, on avalik arvamus sõja puhkemise vastu. 60% inglastest ja 70% prantslastest leiab, et sõda Iraagi vastu poleks õigustatud ka juhul kui ÜRO Julgeolekunõukogu selle heaks kiidab. Euroopa skeptilisust USA motiivide suhtes suurendab ka Valge Maja suhteliselt vaoshoitum endast poliitika reaalset tuumaohtu kujutava Põhja-Korea ja Kim Jong-ili rezhiimi suhtes. (Juhtkiri, Le Monde, 15.01)

Prantsusmaa ja Jacques Chirac seisavad dilemma ees - kuidas öelda "ei" oma ameerika sõbrale, kes on käivitamas sõjamasinat Iraagi vastu. Varem või hiljem peab Prantsusmaa valima, kas olla selles potentsiaalses sõjas USA liitlane või vaenlane. Prantsuse diplomaatial lasub de Gaulle'i pärand - soovimatus muutuda Washingtoni vasalliks. Aga sedakorda ei ole dilemma pelgalt sentimentaalne ja auküsimus, sest Prantsusmaa dissidentlus tooks endaga ahelreaktsioonina kaasa ka vastandumise NATOle ja mitmetele ELi liikmes- ja kandidaatriikidele. (Bertrand le Gendre, Le Monde, 18.01)

Venemaa ajakirjandus

VF president Vladimir Putini abi Sergei Jastrzhembski loodab, et pärast NATO laienemist paraneb Balti riikides oluliselt suhtumine sealsesse venekeelsesse elanikkonda: "Me võime tõepoolest loota, et Baltimaade ühinemine NATOga sunnib neid põhimõtteliselt muutma oma suhtumist venekeelsesse elanikkonda. Eelkõige käib jutt Lätist ja Eestist." Presidendi abi kinnitas, et Venemaa kavatseb tähelepanelikult jälgida, kuidas hakkab muutuma venekeelse elanikkonna õiguslik olukord Baltimaades. (Sergei Jastrzhembski, Nezavisimaja Gazeta, 13.01)

Vene TA Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi töötaja Konstantin Voronov Balti riikide NATOsse astumisega seotud probleemistikust, alapealkirjaks: "Moskva ootab Balti riikidelt selget signaali idapoliitika tonaalsuse pehmenemisest". Voronovi arvates peavad Balti riikide juhid kinnitama, et Venemaal pole põhjusi muretsemiseks eraldusjoonte tekkimise tõttu regioonis. Balti riikide liitumine CFE-ga aitab kaasa nende poliitilis-sõjaliste kursside selgusele, mis on kõigi regiooni riikide huvides. (Konstantin Voronov, Nezavisimaja Gazeta, 14.01)

Moskvas allkirjastati kokkulepe Venemaa sõjatööstuskompleksi toodangu lülitamisest NATO liikmete kataloogiseerimissüsteemi, mis tõstab Venemaa sõjatööstuse konkurentivõimet. (Dmitri Litovkin, Izvestija, 14.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti välisministeerium esitas Venemaale noodi, milles küsis sealsete võimude selgitust Eestis elavatele endistele poliitrepresseeritutele makstava kompensatsiooni kohta, ühtlasi edastas Eesti Venemaale ka kompensatsioonitaotlused. (Interfax, 17.01)

Sillamäel tegutseva majandus- ja juhtimisinstituudi rektori Hanon Barabaneri sõnul on Eesti venekeelne akadeemiline avalikkus mures seoses Eesti võimude kavatsusega sulgeda Eestis tegutsevad venekeelsed kõrgkoolid. Barabaneri väitel tegi Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskus Haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku jätta Eestis tegutsevad venekeelsed kõrgkoolid ilma litsentsist ja akrediteeringust, kuna need õpetavad Venemaa programmide järgi ja teevad koostööd Venemaa instituutidega ning väljastavad Venemaa diplomeid. Rektori sõnul on tegemist provokatsiooniga, mis haakub Eesti natsionaalradikaalsete ringkondade sooviga muuta viimasel ajal keele-, haridus- ja kodakondsuspoliitikas ilmnenud liberaalseid tendentse. (Interfax, 17.01, Izvestia, 16.01)

President Arnold Rüütel kavatseb enne Riigikogu valimisi kohtuda kõigi erakondade esindajatega, et arutada kodakondsus- ja keelepoliitikat. Vastava ettepaneku tegi Kadriorus Isamaaliidu esimees Tunne Kelam ning Rüütel nõustus sellega. Kelam andis Rüütlile ülevaate erakondade ümarlauast, kus arutati keele- ja kodakondsuspoliitika küsimusi, ning tutvustas presidendile erakondade kokkulepet eelnõu kohta, mille eesmärk on hoida kodakondsus- ja keelepoliitika senist suunda. (Interfax, 17.01)

Kalvis Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames kohtunud Eesti, Läti ja Leedu peaministrid võtsid vastu ühisavalduse, milles väljendavad soovi reformida BMNi tööd. Peaministrid Siim Kallas, Einars Repše ja Algirdas Brazauskas olid ühisel arvamusel, et tulevikus peaks BMNi töökorraldus enam peegeldama olukorda, kus Balti riigid kuuluvad nii ELi kui ka NATOsse. Tuleviku BMNi struktuur peaks olema lihtsam ning lähenemine omavahelisele koostööle projektikesksem. (RIA Novosti, 10.01)

Valitsus otsustas mitte toetada EÜRP saadikute Viktor Andrejevi, Jevgeni Tombergi ja Valentina Võssotskaja poolt algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli lihtsustada kodakondsuse saamise nõudeid pensionäridele. (Interfax, RIA Novosti, IA Rosbalt, 14.01)

Reformierakonna vene fraktsiooni esimees Sergei Ivanov toonitas, et Eesti peab kodakondsuseta isikute probleemi põhiosas lahendama enne ELi ja NATOsse astumist. "Euroopas ei ole kellelgi vaja lõhestatud ühiskonda ja inimesi, kes ei kuulu ühtegi riiki," kirjutas Riigikogu liige. Ivanov kritiseeris Isamaaliidu üleskutset sõlmida lepe senise kodakondsus- ja keelepoliitika säilitamiseks. Ivanov teatas oma avalduses, et kodakondsuseta isikute probleemi saab siiski lahendada kodakondsuspoliitika aluseid muutmata, lihtinimeste huvidel ja rahvustunnetel mängimata. (Interfax, 14.01)

Venemaa ajakirjandus

Rootsi avalikustas ettekande demokraatia normide järgimisest erinevates riikides. Venemaad puudutav osa optimismi ei ärata: föderaalide kuriteod Tšetšeenias, dedovtshina armees, korravalveorganite seadusvastased teod jne. Rootsi saatkondade informatsioon Eestist, Lätist ja Leedust annab tunnistust, et samal ajal demokraatiarajale startinud Eesti, Läti ja Leedu on võrreldes Venemaaga palju kiiremini edasi liikunud. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 16.01)

Vastuseks Eesti, Läti ja Leedu kavatsusele esitada Venemaale 50 okupatsiooniaasta eest kahjunõue, valmistub VF Riigiduuma Balti riikidele esitama omapoolset kahjunõuete kalkulatsiooni. Baltimaadele vastunõude koostamise initsiaatoriks oli riigiduuma saadik Viktor Alksnis. Tema eestvedamisel tuleb arvelduskojal "kokku arvutada kapital, mis paigutati Baltimaadesse alates nende Nõukogude Liiduga ühinemise hetkest kuni liitriigi lagunemiseni". (Anton Brazhitsa, Gazeta.ru, 16.01; Ksenia Veretennikova, Vremja Novostei, 16.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Jaanuari alul tegi Eesti rahandusministeerium ettepaneku erastada Tallinna Sadam. Eeldatavalt oleksid ostjateks aga Venemaa transpordiettevõtted. Viimastele võib Tallinna Sadam osutuda väga kasulikuks - Venemaa sadamate ekspordivõimsused on praegu viimasel piiril. Peale selle, kontroll Tallinna terminalide üle lubab tulevikus alandada teiste Läänemere sadamate tariife. (RBC.ru, 10.01)

Narvas arutati Eesti ja Venemaa piiriäärse turismi arendamist. Seminarist võtsid osa Leningradi oblasti, Jaanilinna ja Narva esindajad, Eesti ja Vene diplomaadid, ettevõtjad ning ametnikud. Osalejad toetasid ettepanekut uue ühisprojekti teostamiseks, mis on seotud turistidele mõeldud internetilehekülje loomisega, kus on infot kõigist Narva ja Jaanilinna läheduses paiknevatest ajaloolistest ja kultuuriloolistest paikadest. (IA Rosbalt, 16.01)

EL eraldab Eestile ligi 1,8 miljonit dollarit kindlustamaks julgeolekut Paldiskis, kus endise nõukogude allveelaevade õppebaasi territooriumil asub 'radioaktiivsete jäätmetega objekt'. Raha eraldatakse tagastamatu abina PHARE programmi raames. (IA Rosbalt, 13.01)

Soome ajakirjandus

Mitmete Lahti maakonna ettevõtjate arvates peaks Lahti ja Tallinna vahel olema helikopteriühendus. Kasutajaid oleks nädalas kümneid, kuna ärisuhted Eesti ja ka ülejäänud Baltikumiga on muutunud aina tihedamaks. Ning äritegemisel osatakse kiirest transpordivõimalusest lugu pidada. (Kalle Puttonen, Etelä-Suomen Sanomat, 17.01)

Venemaa ajakirjandus

Eesti tahab erastada Tallinna Sadama, Eesti Energia, Eesti Viljasalve, riigi osaluse Estonian Airis ja Eesti Telekomis. Arvestades, millises armetusse olukorda on sattunud Ventspils (möödunud aastal vähenes naftatransiit peaaegu 2 korda), on loogiline järeldada, et Eestil pole midagi selle vastu, kui Tallinna Sadamast hakkavad huvituma vene investorid. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 15.01)

Varia

USA ajakirjandus

Gregg Bemis ja teised sõltumatud uurijad kinnitavad jätkuvalt, et parvlaeva Estonia uppumise loos ei ole kõik selge. Põhiliselt lähevad õnnetust uurinud ühiskomisjoni ja õnnetust omal käel uurinud inimeste arvamused lahku selles, kuidas sai laev sedavõrd kiiresti uppuda (35 minutiga). Artikkel jätab kõlama seisukoha, et Estonia hukkumise lugu ei ole puhas ning uurimiskomisjoni tegevuses on märke, mis viitavad varjamisele. (Drew Wilson, The Washington Times, 12.01)

Soome ajakirjandus

Mul ei ole midagi Martti Turtola raamatu vastu ei seetõttu, et see on pinnapealne ega ka seetõttu, et kiiresti kirjutatud raamatus on palju vigu, vaid seetõttu, et see on suure venna raamat väikevennast. Ka minul oli vend, kes oli sündides ja terve minu elu minust viis aastat noorem, ent nüüd oleme üheealised ning mõlemad selle üle rõõmsad. Ka praegu mõtleb iga eestlane Konstantin Pätsi meenutades, kas oli õige alluda Stalini ja Molotovi ultimaatumile 1939. aasta septembris või oleks Eestil tulnud oma piire sõjalise jõuga kaitsta, nagu seda tegi Soome kaks ja pool kuud hiljem? Minu sõber Ain Kaalep, Jätkusõja veteran, Pätsi vastane ja Tõnissoni pooldaja on aga selles küsimuses täielikult Pätsi poolel: kes oleks Potsdami konverentsil tundunud huvi maakaardilt kadunud eestlaste vastu? Kes tunneb täna veel huvi tšetšeenide vastu? Neile küsimustele vastust pole, seetõttu on ka sisutu Turtola asetatud küsimus:" Kas Eesti esimene president Päts oli sangar või riigireetur?" (Lennart Meri, Helsingin Sanomat, 19.01)

Venemaa ajakirjandus

Tallinnas toimus rahvusvaheline teatrifestival "Talveöö unenägu". Festivali idee pärineb Tallinna Linnateatri peanäitejuhilt Elmo Nüganenilt ja selle eesmärgiks on "viia Tallinn Euroopa teatrikaardile". “Tallinnas süüdatakse detsembrikuus väga palju küünlaid - kodudes, kauplustes, isegi tänaval. Treppidel põlevad väikesed tõrvikud. Lume ja tule kooslus ongi teatrifestivali tunnuseks.” (Irina Glushtshenko, Nezavisimaja Gazeta, 14.01)

Artikkel välismaal elavate venelannade seas läbiviidud konkursi "Russkaja krasavitsa" võitnud tallinlannast Julia Ziminast, kes on sündinud Eestis, räägib vabalt eesti keelt, oma tõeliseks kodumaaks peab aga Venemaad, "kuhu on jäänud tema juured". (Kommersant, 16.01)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee