Nädal välismeedias: Kopenhaageni Ülemkogu 12.-13.12.2002

EL LAIENEB

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen: "Uus Euroopa on sündinud!" Kopenhaageni tippkohtumist lõpetades. Turun Sanomat, 16.12.

Euroopa Komisjoni president Romano Prodi: "Kümne maa liitumine ELiga teeb lõpu Euroopa lõhestatusele. Esimest korda ajaloos tekib ühtne Euroopa, sest see ühinemine toimub rahvaste vaba tahte tulemusel." Helsingin Sanomat, 15.12.

Uudisteagentuurid

The European Union (EU) opened a two-day summit dedicated to the historic enlargement of the bloc deep into ex-Soviet territory. Turkey's long-running bid to join the union was also set to dominate proceedings as the 15 EU leaders headed into talks expected to approve the membership of 10 other eastern European and Mediterranean countries. (Afp, 12.12)

The EU's historic enlargement project, dubbed the "big bang," will create an economic and political union with the largest population on the planet after China and India. The admission of 10 new members from eastern and central Europe and the Mediterranean will boost the population by 75 million to around 453 million - greater than the NAFTA grouping of Canada, Mexico and the United States. The cost of enlargement, set to be thrashed out at the summit in Brussels, is estimated at a relatively modest 42 billion euros (dollars) between 2004 and 2006, compared with the EU's annual budget of almost 100 billion euros. (Afp, 11.12)

The EU reached the climax of a decade-long drive to bring political and economic stability to ex-communist central Europe, following the fall of the Berlin Wall. The invitations to 10 countries to join in 2004, including three - Estonia, Latvia and Lithuania - which used to be part of the Soviet Union, represent the biggest enlargement since the European project began in the 1950s. "Accession of 10 new member states will bring an end to the divisions in Europe," Romano Prodi, the head of the European Commission said. "For the first time in history Europe will become one because unification is the free will of its people." (Afp, 13.12)

Romania and Bulgaria want their proposed 2007 EU entry date formally endorsed at the bloc's summit this week and will seek a clear road-map towards it, plus funds for the journey. The two Balkan candidates are far poorer than the 10 mostly ex-communist states which look set to join the EU in 2004 and geographically more remote from much of the bloc. They fear the historic EU expansion to 25 members may delay their own accession date, so they want 2007 to be made an official target at the December 12-13 summit in Copenhagen. (Reuters, 11.12)

The prime ministers of Finland and Sweden welcomed the EU's historic expansion eastward to include 10 new member countries and Denmark's six-month tenure at the helm of the EU. "I feel a very big relief and happiness, at the same time it feels like 'it's now it really begins'. This gives us fantastic possibilities," Swedish Prime Minister Göran Persson told public broadcaster SVT. Finnish Prime Minister Paavo Lipponen was particularly pleased about inviting the neighboring Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania, which were occupied by the Soviet Union for decades - into the EU. (Afp, 14 .12)

The United States heralded the EU's decision to offer membership to 10 nations of Central Europe and the Mediterranean as "a bold and historic step" that bolsters US-EU relations. "The EU's decision further unites the new and the established democracies of Europe, and advances the creation of a Europe whole, free and at peace," White House spokesman Ari Fleischer said in a statement. (Afp, 14.12)

Citizens from eastern European states set to join the EU will be able to work in Britain as soon as the countries join the bloc in 2004, Foreign Secretary Jack Straw announced. (Afp, 10.12)

Estonian herring, Latvian lynxes and Maltese finches are facing an unhappy future after 10 countries celebrated their historic invitations to join the EU at the weekend. The fate of these species might seem a drop in the Mediterranean or Baltic seas when compared with the billions of euros of farm and other aid on the table during the EU membership talks. (Afp, 15.12)

Favourable opinions among Norwegians towards joining the EU continue to rise, according to a poll published by Norwegian daily Dagbladet. Some 44 percent are now in favour of joining, compared with
36 percent in September, while opposition to the EU has dropped to 37 percent, from 45 in September, with 19 percent undecided. (Afp, 11.12)

Norway is likely to hold a referendum on joining the EU before 2010, Prime Minister Kjell Magne Bondevik said. Asked whether a vote on the issue would take place before 2010, Bondevik told the Aftenposten newspaper: "It is more likely than not that there will be a referendum." (Afp, 13.12)

Norwegians are edging towards the EU after twice refusing to join as the focus shifts from worries about food safety and rigid rules to attractions like lower prices and the convenience of the euro. For the first time, a poll has shown that a majority of Norwegian women want to seek membership of the bloc. Even the traditionally most anti-EU coastal communities are growing less hostile to Europe ahead of the Union's planned enlargement eastwards in 2004. (Reuters, 15.12)
Taani välisministri Per Stig Mølleri sõnul hakkab laienenud EL tegelema ühtse majandusliku ja poliitilise ruumi loomisega Venemaaga. Møller ei pidanud võimalikuks Valgevene, Moldova ja Ukraina kiiret liitumist ELiga, tema sõnul on EL huvitatud oma naabritega tihedast koostööst. (RIA Novosti, 13.12)

EKi Moskva esinduse juhi Richard Wrighti sõnul toob ELi laienemine kaasa stabiilsuse ja julgeoleku, mis laieneb naaberriikidele, sh ka Venemaale. Wrighti sõnul puudutavad laienemise tulemused inimõiguste kaitset, rahvusvähemuste huvide kaitset jms. (RIA Novosti, 11.12)

USA ajakirjandus

Eurooplaste osakaal maailma rahvastikus väheneb pidavalt. Et oma majanduslikke ja geopoliitilisi huve kaitsta, peavad eurooplased üha enam kokku hoidma. ELi püüdlused kõrgema elukvaliteedi tagamiseksliikmesriikides on ebaõnnes-tunud. Kopenhaageni kohtumine peab leidma eelkõige uue toimiva poliitilise mehhanismi, et juhtida EL uues olukorras õige-tesse rööbastesse. (Giles Merritt, International Herald Tribune, 11.12)

Laienemisotsuse teinud Euroopa domineerib viimastel päevadel maailma poliitilist kaarti. Kõige olulisem on ELi jaoks kindlustada, et Euroopa ühtne turg jääks vabaks ja avatud turuks. Reeglina pooldavad kõrgete maksude ja suhtelise heaoluga ELi liikmesriigid koostöö süvendamist liidu siseselt, jäädes laienemise suhtes ettevaatlikuks. Türgi saavutatud kok-kuleppeid võib lugeda progressiks, kindlameelset kurssi hoides jõutakse ka liitu pääsemiseni. (Wall Street Journal, 16.12)

ELi väitel järgneva kolme aasta jooksul 40 miljardit maksvale laienemisele kulub tegelikult ainult veerand sellest rahast, üle-jäänu tuleb maksta tulevastel liikmetel. Odavama laienemise nimel on palju vaeva nähtud. Liikmesriikide kodanikule läheb see maksma 9 eurot aastas. Kuigi EL põhineb hiiglaslikul heaolusüsteemil, eesmärgiga toetada vaesemaid, on summad, mida Ida-Euroopa riikidele esimestel aastatel jagatakse, märksa väiksemad vanadele liikmetele suunatud toetustest. Läbirääkimiste tulemusena saavad ELi uued liikmed põllumajandustoetusteks veerandi lääneriikidele jagatavast summast. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 17.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Ida-Euroopa töölised võivad avaldada positiivset mõju ELi tööturule ja ka päritolumaadele. Artikkel püüab kummuta-da kahte levinud müüti. "Võimalik emigreerujate vool Lääne-Euroopa tööturgudele suurendab tööpuudust ja viib alla palgad"; autor kummutab selle näidetega statistikast ja veendumusega kohaliku tööturu elavnemisest uustulnukate arvel. "Noorte ja haritud töötajate äravoolamine raskendab üleminekut jätkusuutlikule arengule"; ometi saadavad need töötajad osa tuludest perekondadele, samuti investeeritakse sissetulek oma ettevõtte rajamisesse. Võõrtöölised liiguvad lühikese aja jooksul, aita-vad uute oskuste omandamisega kaasa üldisele produktiivsuse kasvule. (Roger Vickerman, The Guardian, 10.12)

Peaministrid näevad ELi laienemist investeeringuna tulevikku, mis lähtub meie ühisest minevikust, Euroopa rahvas-te naasmisena koju, Euroopasse. "Oleme valmis ehitama üles uut demokraatlikumat ja enama koostöö Euroopat", kus on rohkem õigusi, võimalusi ja vastutust. Viimased sammud enne Kopenhaageni tippkohtumist peavad tagama majanduse tasakaalustatud kasvu ja stabiilsuse tulevikus ning õiglased tingimused põllumajanduslikele tootjatele Portugalist Baltikumini. Kutsutakse üles erilisele tundlikkusele kõikide otsuste vastuvõtmisel, mis puudutavad uute liikmesriikide põllumajandust. Ent mõlemaid pooli rahuldavatest lahendustest ei olda kaugel, tunnistavad peaministrid. (Mikulas Dzurinda, Peter Medgyessy, Leszek Miller, Vladimir Spidla, Financial Times, 9.12)

Suurbritannia avab ainukese Euroopa suurriigina oma piirid kaheksa Ida-Euroopa riigi kodanikele koheselt pärast ELiga liitumist, otsustas valitsus. Poola, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakki ja Sloveenia rahvaarv on kokku 73 miljonit ning riikide keskmine sissetulek moodustab 1/8 Inglismaa keskmisest sissetulekust. Väiksematest Euroopa riikidest on liitumise järel idaeurooplaste tööloa lubanud anda Iirimaa, Holland, Taani, Rootsi ja Kreeka. (Anthony Browne, Melissa Kite, The Times, 11.12)

Ühtsest Euroopast, mis ühendaks nii "türklasi kui moskvalasi" unistati juba sajandeid tagasi. ELi lõhestab peibutus ihaldatu poole ja kartus mitte töötava süsteemi ees. Tänane ‘viieteistkümne’ Euroopa on homogeenne ja rikas. Uus EL, mis hõlmab esmalt 10 uut liiget ning järgneva Balkani-laienemisringiga veel tõenäoliselt seitset, oleks heatahtlik koloss ilma kultuurilise, ajaloolise ja arengutaseme ühtsuseta. Autor esitab rea argumente, mis kinnitavad ELi laienemist ebamugava sammuna, mille lahendus oleks täielike ja vastupidavate tingimuste kehtestamine liitumiseks. (Martin Wolf, Financial Times, 10.12)

Kopenhaageni kohtumine oli edukas kõiges v.a. mööda lastud võimaluses pakkuda lahendus jagatud Küprose küsimuses. See puudutab stabiilsust ja rahu kogu piirkonnas. Rootsi endine peaminister Carl Bildt näeb Küprosel toimuvat mudelina olukorrale Iraagis ja Kosovos. Sõda alustada on märksa lihtsam kui rahu lõpule viia. Ei saa toetada integratsiooni mujal ja lubada rahvuslikku lõhenemist ELi ridades. (Carl Bildt, Financial Times, 16.12)

Saksamaa ajakirjandus

Uute riikide liitumisega peaks ELis kasvama elatustase nii uutes kui vanades liikmesriikides. Vähemalt teoorias. Te-gelikult on EL laienemise eelõhtul kui piinlev patsient, kes ei suuda tagada majanduskasvu ja reformide läbiviimist. Optimis-tid ennustavad, et laienenud EL võib mööda minna ka USAst, kui tegelikult on EL end juba ammu USAst sõltuvaks muutu-nud, seda eriti madala majanduskasvu ja puudulike struktuurireformide kaudu. Kui liikmesriike tuleb juurde, kulub vaidlustele veel rohkem aega kui seni. Üheks halvimaks näiteks uutele liikmesriikidele on Saksamaa, kes tõstab makse ja maksab pea-le firmadele, et need investeeriksid kodumaale, aga mitte sinna, kus on odavam toota. Tee heaoluni viib aga ainult läbi kõva konkurentsi. ELi laienemine oleks hea võimalus arutada liidu majanduspoliitika üle ning muuta ebaefektiivseid protsesse. Kuid reformide asemel vaidleb EL põllumajandustoetuste üle. ELi laienemine on majanduslikult edukas ainult siis, kui peale Kopenhaagenit asutakse kohe reforme teostama. (Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 09.12)

Kas vihast Saksamaa ja Prantsusmaa lubaduste vastu või muude soolonumbrite taustal otsustas Euroopa Ülemkogu presi-dent Anders Fogh Rasmussen iseloomu näidata ja liitumisläbirääkimisi mitte sooduspakkumisena maha müüa. Türgil lubati alustada liitumisläbirääkimisi ELiga, kui on täidetud vastavad tingimused. Kõik tingimused. Reformidele järgnevad läbirääki-mised, neid ei alustata keset reformiprotsessi, vaid peale reformide läbiviimist. (FAZ, 10.12)

Eurooplased peavad endale selgeks tegema ELi eesmärgid, vormi ja piirid, sest ei saa rääkida föderaalsest Euroopast ja poliitilisest jõust maailmas, kui samal ajal lubatakse laieneda igasse ilmakaarde. Mida rohkem EL laieneb, seda nõrgemaks muutub koostöö, seda pingestatumateks muutuvad raha jagamise võitlused ning seda rohkem kahaneb institutsioonide täht-sus. Mis lonkab juba 15 liikmesriigi korral, halveneb 25 puhul veelgi enam. Kes suudab avalikkust, mis juba praegu leiab ELi olevat ebaülevaatliku, ebaefektiivse, kodanikekauge ja isegi ohtliku, veenda, et geograafiliste piirideta, poliitiliselt, majandus-likult ja kultuuriliselt nii heterogeenne organisatsioon on solidaarne ühendus või et EL hakkab veel maailmapoliitikas suurt rolli mängima? (Günther Nonnenmacher, FAZ, 11.12)

Sõjalis-strateegilised kaalutlused ei ole piisavad, et võtta Türgi ELi liikmeks. ELi ees seisab kaks ülesannet: laienemine ja lõiming. Ent laienemine, mis ületab Euroopa piirid, läheb vastuollu lõimimispüüdlustele. Poliitilise liidu aluseks on ühine "meie” -identiteet, mis eeldab ühist ajaloolist tausta. Kuid EL, mille liikmeks on ka Türgi, ei saa apelleerida "meie” -identiteedile. Euroopa idee oleks surnud ning see tooks kaasa rahvuslike ideede piiramatu leviku, sest rahvuslikkus rahuldab vajadust identiteedi järele. Türgi liitumist ELiga ei saa vaadelda ainult tehnokraatlikkust ja sõjalis-strateegilisest lähtepunktist, vaid tuleb lähtuda ka ajaloost. (FAZ, 11.12)

Saksamaa kantsleri Helmut Kohli õhutusel pandi 1992. aastal Kopenhaageni tippkohtumise lõppdokumenti sisse punkt, mis kutsus Kesk- ja Ida-Euroopa riike liituma ELiga. Nüüdseks on laienemise tollased alustalad - Helmut Kohl, John Major ja Felipe Gonzalez - juba ise ajalooks muutunud. Laienemisprotsess on aga neelanud veelgi rohkem poliitilisi juhte. Valitsused, kes Euroopa nimel oma riikides reforme läbi viisid, kaotasid alati järgmistel valimistel. Kui Ida-Euroopas valmistuti liitumiseks, siis Lääneriikides jättis visioon uuest Euroopast inimesed külmaks. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 11.12)

Esimestel aastatel pärast külma sõja lõppu oli EL idabloki riikidele rohkem sümboliks kui reaalsuseks, millest oldi kommunistliku režiimi tõttu kaugel, kuid ajalooliselt siiski seotud. Toetus ELile hakkas kõikuma, kui liitumisvõimalused reaalseks muutusid. ELi vastased kritiseerisid sarnaselt lääne euroskeptikutele ülereguleerimist, suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi kadumist, kuid sellel kriitikal oli teine väärtus, sest idabloki riigid tulid režiimist, kus enesemääratlemine oli nii isiklikul kui ka riiklikul tasandil olnud võõrsõna. Nii nagu 10 aasta eest Ida-Euroopas ELi idealiseeriti, nii kirutakse teda nüüd sealsamas samal määral ‘maa põhja’. Selles on süüdi ka euroopameelsed valitsused, kes ehitasid oma poliitika üles algul valitsenud eufooriale ning jätsid ELi funktsioneerimise tutvustamise tahaplaanile. See on viinud selleni, et praegu käsitletakse ELi tutvustamist sama skeptiliselt nagu aastaid tagasi kommunistlikku propagandat., kuid inimeste teadmised EList on endiselt kehvad. (Reinhard Veser, FAZ, 12.12)

Euroopa pürib Kopenhaagenis ühinemisele, kuid sõnade "ida" ja "lääs" lahutavat mõju on raskem kõrvaldada kui okastraatmüüri. Nii varjutabki ühinemise üle rõõmustamise võõrastus, mida eks-ida ja eks-lääne vahelt pole suudetud kõrvaldada. Selle üheks põhjuseks on tõsiasi, et Brüssel jättis raha üle arutamise viimaseks küsimuseks enne liitumist. Kandidaatriigid tunnevad end kui külalised, kes on ebasoodsal ajal tulnud, mitte kui kaasomanikud. Tüli põllumajandustoetuste üle näitab, et EL on liitumiseks kehvemini ette valmistunud kui rangelt kontrollitud kandidaatriigid. EL peab laienema, sest sellele pole vastuargumente. See kõlab küll nii, nagu poleks seda palju, kuid tegelikult on see enam kui piisav põhjus. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung,12.12)

Kartused võimaluste ja väljakutsete pärast, mis ELi laienemisega kaasnevad, olid suured. Seda just eriti sakslaste ja austerlaste seas. Laienemisel on nii häid kui ka halbu külgi. Negatiivne on see, et lääneriikides usuvad inimesed, et nemad on laienemisel kaotajateks ning inimesed Eestis, Poolas ja Sloveenias võitjateks. Tegelikkus on palju keerulisem, sest kandidaatriikide miljonid väikeettevõtjad ja talunikud ei suuda vastu panna konkurentsile, mille toovad kaasa lääne suurettevõtted. Vähe pööratakse tähelepanu sellele, et endistes kommunistlikes riikides oli reformide läbiviimine palju keerulisem kui Franco poolt valitsetud Hispaanias. 1989 oli Ida-Euroopa täis eurooptimiste, millal aga järgmine optimistide põlvkond sünnib, on väga raske ette ennustada. Üks ajalooline otsus võib ka 20 aasta pärast vilju kanda. Selleks ajaks saab loodetavasti täideviidud, mis aastal 2002 Kopenhaagenis otsustati. (Gerhard Gnauck, Die Welt, 12.12)

ELi laienemisega seoses on jälle päevakorrale kerkinud tõlkimise ja keelte küsimus, kuna 10 riigi liitumisega suureneb ametikeelte arv 10 võrra ja sellega seoses kasvab senine keeltekombinatsioonide arv 110lt 380le. Kui keelepoliitikas jätkatakse sama suunda, siis tõusevad ELi konverentsi- ja tõlketeenistuse kulud kolmekordselt. Juba praegu neelab see asutus igal aastal ELi eelarvest 50 miljonit eurot. Probleemi lahendamiseks on tehtud ettepanek premeerida neid riike, kes loobuvad tõlketeenustest. Sellisel juhul maksaksid riigid, kes tõlketeenust ei vaja, ELi ühiskassasse vähem. Sellise lahenduse juures ei arvestata aga sellega, et kõik liikmesriigid ei ole võrdsed. Nii oleks Eestile ja Lätile tõlketeenuse kasutamine tänu nende väikesele rahvaarvule oluliselt kallim kui suurtele riikidele nagu Prantsusmaa ja Saksamaa. (FAZ, 13.12)

Austria ajakirjandus

Türgi kandidaadistaatus on tõstatanud küsimuse Euroopa piiridest. ELi leping ütleb, et iga Euroopa riik võib astuda ELi, kui täidab teatud tingimused. Kuid mis on Euroopa riik? Türgile kuupäeva nimetamine, millal arutataks läbirääkimiste alustamist, avaks kohe järgmised rinded, sest ajaloolised, geograafilised ja väärtuselised liitumistingimused mõjutavad ELi tulevikku. Nii on ka Valgevene ja Ukraina Euroopa riigid ning peagi on neil ka ühine piir ELiga. Minsk aga ühineks parema meelega Venemaaga. Ka Venemaa kuulub kuni Uurali mägedeni Euroopasse. Kui kogu Türgi ELi astub, siis miks ei võiks seda teha ka Venemaa. Geograafilised piirid on suhtelised. (Jörg Wojahn, Der Standard, 10.12)

Otsus Türgiga läbirääkimiste alustamise arutamisest 2004. aastal iseloomustab protsessi, kus tahetakse öelda "ei", aga millegipärast ei julgeta. Valitsusjuhid ei taha oma otsustes olla konkreetsed, sest ei Türgi ega EL pole valmis Türgi liitumiseks ELiga. Türgi ELi astumise vastu räägib asjaolu, et EL ‘seedib’ veel kaua praegu käsilolevat laienemist. Hetkel tähendaks uue liikme vastuvõtmine ELi muutmist vabakaubandustsooniks. Teisest küljest pole Türgi veel ELi mõistes Euroopa riik, seda nii põhilistes inimõiguste küsimustes kui ka sõjaväe ülemvõimu poolest. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 13.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

25 liikmesriigiga Euroopa on sündinud. Peale viimaseid finantsläbirääkimisi tuli Kopenhaageni ülemkogu toime oma peamise ülesandega, kutsudes ELi liikmeteks kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki ning lisaks Küprose ja Malta. Need kümme peaksid 2004. aasta esimesel mail ametlikult liidu liikmeteks saama, enne juunis toimuvaid europarlamendi valimisi. Rumeenia ja Bulgaaria peaksid teistele järgi jõudma 2007. aastal. Ja Türgil tuleb veel oodata. Liikmesriigid ning kandidaatriigid kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, mis toetab järgnevaid Türgi kandidatuuri puudutavaid otsuseid. Kõik riigi- ja valitsusjuhid tervitasid seda ajaloolist päeva, Taani peaminister tervitas uusi liikmeid ning Komisjoni president Romano Prodi lausus, et peaks algatama arutelu “Euroopa uute piiride ning tulevaste uute naaberriikide üle." (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 14.12 )

Euroopa ühineb - ida ja lääs, mis viiskümmend aastat külma sõja tõttu eraldatud olid, saavad Kopenhaagenis kokku. Kandidaatriigid seadsid peale kommunismi kokkuvarisemist suure entusiasmiga eesmärgiks demokraatia ning turumajanduse arendamise. See tee ei ole olnud kerge sest raske on kustutada neljakümmet aastat üheainsa päevaga. Tagasitulek Euroopa juurte juurde tähendas tihti ka traagilisi kogemusi neile, kes olid harjunud plaanimajandusega. Tagajärjed olid kahesugused, osaliselt passiivsus ning teisalt egoistlik aktiivsus ning hoolimatus ühishuvide ja sotsiaalsete reeglite suhtes. Kopenhaagenis liitumiskutse saanud kümme uut liiget austavad küll ELi seadusandlust, ent nad on siiski veel üleminekuriigid, olles tulnud autoritaarsest süsteemist ning saades nüüd osaks liberaalsest süsteemist, mille terviklikku toimimist nad mõnikord veel ei tunne. Nende saabumine Euroopasse taastab küll õigluse, kuid ei lahenda veel kõiki nende probleeme. (Daniel Vernet, Le Monde, 13.12)

Poolakad kutsuvad Günter Verheugenit mõnikord "Brüsseli onuks", nii nagu mõnikord unistatakse "Ameerika onust". Aastaid on sakslasest laienemisvolinik Verheugen olnud üks Varssavi tulisemaid kaitsjaid. Kopenhaagenis sai Verheugen oma tahtmise: ELi võeti vastu kümme uut liikmesriiki. Verheugeni sõnul on sellelaadse suure projekti juhtimine midagi sellist, mis võib igal poliitikul juhtuda vaid korra elus. See sündmus poleks iialgi võimalik olnud üksnes siseriiklikul tasandil poliitikat tehes. Olles esimese Schröderi valitsuse eurominister, läks Verheugen Komisjon teenistusse 1998 aastal, võttes üle laienemisprotsessi juhtimise, mis oli Saksamaa jaoks ülimalt olulise tähtsusega. Luksemburgi peaminister Junckeri sõnul sai Verheugenist "ELi saadik kandidaatriikide jaoks ning kandidaatriikide saadik ELi jaoks". Verheugeni töö pole olnud kergete killast, ELis on teda peetud tegelikkuse ilustajaks samas kui kandidaatriikides on teda ELi nõudmiste esitamisel ebaõiglaseks peetud. Rakse on olnud öelda ka kandidaatriikidele, et kõiki hinnatakse vastavalt nende individuaalsele aren-gule samas kui on teada, et laienemine ei toimu ilma Poolata. 2002 aasta sügisel otsustas Verheugen, et kuigi eduraportite põhjal pole kandidaadid liitumiseks veel küpsed, siis abiprogrammide toel peaksid nad olema valmis 2004 aasta 1. maiks. See taktika on Verheugenile ka tugevat kriitikat toonud kuna öeldakse, et Verheugen soovib lihtsalt oma šampanjapudeli avada ning töö lõpetada. Ta alahindab kõiki probleeme, sulgeb oma laienemise direktoraadi ning tekkivate probleemidega peavad edasi tegelema teised volinikud. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 15.12)

Siberis sündinud Läti välisminister Sandra Kalniete tervitab Euroopa ühinemist. Kopenhaageni tippkohtumisele jõudmiseks pidid kandidaatriigid läbima väga pika tee. Kalniete sõnul on laienemine endiste raudse eesriide taga olnud riikidele ajalooliseks sündmuseks ent tundub, et seda ajaloolisust kiputakse mõnevõrra ka unustama. Inimesed küsivad laienemise kohta tihtipeale, et kas see tähendab, et selle tõttu tööpuudus kasvab. Riigijuhid peaksid oma rahvale rohkem selgitama, et laienemisega on lõpuks jalule seatud ajalooline õiglus. (Henri de Bresson, Le Monde, 14.12)

Taani ajakirjandus

EL kannatab kasvuvalude käes ning üha enam ja enam kostub poliitikute hulgas arvamust, et laienemistele tuleb piir panna. Muidu avastab Euroopa end ulatuvat sügavale Aasiasse. Samas, kus kulgeb Euroopa piir, kui iga demokraatlik riik võib taotleda ELi liikmestaatust? (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 13.12, Rootsi ajakirjandus, Svenska Dagbladet, 12.12)

Kuigi kümme kandidaatriiki on nüüd valmis ühinema ELiga 1. mail 2004, pole viimast sõna selles asjas veel öeldud. Pärast Kopenhaageni Tippkohtumist otsustavad valijad kokkulepete tegeliku saatuse. Kui ka see samm on läbitud, võib neid riike, kes oma kuldse tähekese Euroopa lipule lisada saavad, olla ikkagi vähem kui kümme. (Politiken, 15.12, Jyllands-Posten, 12.12, Berlingske Tidende, 9.12, 11.12, 14.12)

Varssavis asuva Institute for Public Affairs direktor professor Lene Kolarska-Bobinska unistab tugevast ja ühtekuuluvast Euroopast. Kuid tegelikkus on see, et rahvuslikud erisoovid pannakse kord korra järel ettepoole sellest, mis oleks ühiselt kasulik. Antud usutluses arutleb professor Euroopa nõrkuste ja võimalike tugevuste üle. (Birgitte Vestermark, Berlingske Tidende, 13.12)

Soome ajakirjandus

"Uus Euroopa on sündinud", nende sõnadega lõpetas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen reede õhtul Kopenhaagenis lõppenud ELi tippkohtumise peale seda kui keerukad liitumisläbirääkimised lõpetatud olid. Kohtumise lõppedes ei hoitud kiitusega kokku ning nimetati korduvalt sündmuse ajaloolisust. Läbirääkimiste lõppu tähistati külma sõja lõpu ning Euroopa jagatuse lõpuna. Lisaks kandidaatriikide ja Komisjoni tehtud suurele tööle ei saa mainimata ka seekordse eesistuja Taani erakordselt tõhusat tööd, kuigi samas möönis Taani peaminister ise, et võis kohati läbirääkimiste käigus end isegi liiga järsult väljendada. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 16.12)

Reede oli üks tähelepanuväärsemaid päevi ELi ajaloos, kui lõpetati liitumisläbirääkimised kümne kandidaatriigiga. "Kümne maa liitumine ELiga teeb lõpu Euroopa lõhestatusele. Esimest korda ajaloos tekib ühtne Euroopa, sest see ühinemine toimub rahvaste vaba tahte tulemusel," ütles EK president Romano Prodi. Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis muutub EL 1. mail 2004 25 liikmesriigiga liiduks. Uuteks liikmeteks on Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Malta ja Küpros. Lisaks sellele jätkuvad läbirääkimised Bulgaaria ja Rumeeniaga, kes peaksid olema ELi-kõlbulikud 2007. aastaks. Lisaks otsustatakse 2004. aasta sügisel Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise üle. Reede õhtul ei tulnud Kopenhaagenis aga draamast puudust, kuna Poola tingis viimase hetkeni põllumajandustoetuste suuruse üle. Keerukaid liitumiskõnelusi juhtinud Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen oli reede õhtul kergendunud, öeldes, et on ehk olnud karm, kuid seda on õigustanud asjade olulisus. "Loodetavasti annavad kandidaatriigid mulle selle andeks," ütles Rasmussen. (Anssi Miettinen, Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 14.12)

ELi Kopenhaageni tippkohtumine läks korda. Seekord on ka igati õigustatud väljendi "ajalooline tippkohtumine" kasutus. Verise 20. sajandi jagatud Euroopa muutub ajalooks kolmeteist aastat peale Berliini müüri langemist. ELi suurem laienemine toob Liitu kümme uut liikmesriiki aastal 2004, seda küll eeldusel, et rahvahääletustel mingeid üllatusi ei toimu. Uued liikmesriigid peavad pingutama, et saada võitu vaesusest ja teistest sotsiaalsetest ja ühiskondlikest probleemidest, kuid kandidaatide senine areng on olnud julgustav. Soomlastel on põhjust tervitada oma vennasriike Eestit ja Ungari, nende maade liitumine Liiduga toob esmakordselt (sic!) suure nii osa soome-ugri rahvastest ühte liitu. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.12)

Soome peaminister Paavo Lipponeni arvates on ELi laienemine eriti tähelepanuväärseks sündmuseks just Soomele, kuna “Balti riigid saavad nüüd ka osaks meie ühisest perest ning olukord Läänemere ümber stabiliseerub”. Lipponeni sõnul on laienemine Soomele ka majanduslikult kasulik kuna Soome on konkurentsivõimeline riik ning laienemine tuleb kasuks meile kõigile. Ta lisas ka, et sellega seoses kasvab Vene suhete tähtsus. Poola probleem lahendati Lipponeni arvates Kopenhaagenis väga elegantselt ning Lipponenil oli palju kiidusõnu Taani jaoks, kelle eesistumisperiood oli siiani üks parimaid üleüldse, mis on tõestuseks sellest, et ka väikeriik tuleb eriti keerukates olukordades eesistumisega suurepäraselt toime. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 14.12)

Venemaa ajakirjandus

Briti Sõjaväeakadeemia Konfliktiuurimise keskuse peaspetsialist James Sherr ELi laienemisest. Sherr väidab, et seda Euroopat, kuhu postkommunistlikud riigid pürgivad, ei ole enam olemas. EL on enamusele selle algatajatele ja nende järgijatele olnud postmodernistlik projekt, mille eesmärk oli minna kaugemale modernse maailma aluselementidest: rahvus-test ja rahvusriikidest. Tänased Venemaa ja samuti Eesti ning Ukraina püüdlused on aga rõhutatult modernistlikud. EL pole geopoliitiline projekt ehk vastukaal USAle. Venemaale on ELi laienemine igal juhul ebameeldiv nähtus. Kui Venemaa sisepo-liitikas läbimurret ei toimu, siis jäävad Vene-ELi suhted parimal juhul suheteks võrdsete, kuid erinevate poolte vahel. Kui Euroopa projekt areneb aga edasi, siis ELi ja Venemaa suhted muutuvad suhteks erinevate, kuid mitte võrdsete osapoolte vahel. (James Sherr, Nezavisimaja Gazeta, 12.12)

Juri Borko Vene TA Euroopa instituudist püüab artiklis ‘Kas EL on valmis partnerluseks Venemaaga?’ leida vastust küsimustele Venemaa kohast Euroopas ning novembris toimunud EL-Venemaa tippkohtumise tulemustele selles valguses. ELi tegelikku poliitikat Moskva suhtes ei määra mitte usaldamatus, vaid pragmaatilisus. Lähima 10-15 aasta jooksul kujunevad ELi prioriteedid järgnevalt: majandus- ja rahaliidu mehhanismide korraldamine, institutsionaalne reform, uus ida- ja kagulaienemine, USAga suhete ümberkorraldamine ja siis juba kõik muu - Venemaa, Vahemereäärne regioon, Aasia ja Ladina-Ameerika. (Juri Borko, Vremja MN, 11.12)

Ülevaade Kopenhaageni tippkohtumisest: siiani pole lõplikku vastust küsimusele, kas uute ELi liikmesriikide majandussüsteemid suudavad vastu pidada konkurentsisurvele ühtse majandusturu tingimustes. Kompensatsiooniks pakub Brüssel otsest rahalist abi ja Lääne-Euroopa investeeringute voolu laienemist. Paralleelselt laienemisega toimub ELi sisestruktuuride ja -mehhanismide ümberstruktureerimine, mis peab kindlustada liidu efektiivsuse ka pärast laienemist. Uute riikide liitumine ELiga parandab arvatavasti Euroopa suhteid USAga: ajalooliselt pole Poola, Ungari või Balti riigid USAga seotud vähem kui vahetute naabritega Euroopas. (Timofei Bordatshov, Nezavisimaja Gazeta, 16.12)

PINGSAD LÄBIRÄÄKIMISED

"Tegelikkus on see, et rahvuslikud erisoovid pannakse kord korra järel ettepoole sellest, mis oleks ühiselt kasulik." Lene Kolarska-Bobinska, Varssavis asuva Institute for Public Affairs direktor. Politiken, 15.12.

Uudisteagentuurid

Candidate countries pressed the EU to make more concessions on farm aid and budget rebates just days before a deadline for completing their accession talks at a summit in Copenhagen. Cyprus officially became the first of the 10 candidates to wind up negotiations, but the biggest applicant Poland said it remained at odds with the EU over the scale of future EU aid. (Reuters, 9.12)

The EU held 11th-hour talks with 10 candidate states hoping to hammer out final terms of its expansion, to avoid a public showdown at a summit this week. The EU's Danish presidency met with the 10 mostly ex-communist states, before a gathering of EU foreign ministers charged with paving the way for a deal at the Copenhagen summit. (Afp, 9.12)

Poland is preparing to go to battle for the best membership terms at EU summit in Copenhagen, as it seeks to nip opposition in the bud ahead of a referendum on entry next spring. "Obviously, these negotiations could have ended in five minutes if our negotiators had agreed to all the (EU) proposals," Prime Minister Leszek Miller told a news conference. (Afp, 10.12)

The EU's historic enlargement was set to go down to the wire with heavyweight Poland proving the hardest nut to crack out of the 10 would-be member states. Frantic talks in advance of an EU summit in Copenhagen left two countries - Poland and Malta - holding out for the best deal possible, officials said. (Afp, 10.12)

The Polish government insisted that it had wrung more money out of the EU for its millions of farmers, after the EU presidency denied any concessions had been made. "The EU has proposed to increase the ceiling on subsidies to farmers in the 10 candidate countries to 50 percent of the level of direct aid received by farmers in current EU member states," Michal Tober, spokesman for the Polish government, told AFP. (Afp, 12.12)

EU leaders were under pressure to offer more cash to Poland and set a date for entry talks with Turkey as they arrived for a summit that will seal the bloc's expansion beyond the old Iron Curtain. (Afp, 12.12)

The EU struck agreements on the terms of enlargement with all 10 candidates states set for membership in 2004, a source with the EU Danish presidency said. The breakthrough came after Poland, by far the biggest of the candidate states negotiating their entry at a landmark EU summit in Copenhagen, agreed a deal with the Danish EU presidency. "We will complete an enlargement of 10," said Swedish Prime Minister Göran Persson. (Afp, 13.12)

After clinching a hard-won membership-deal with the EU in Copenhagen, Poland's leaders now have to convince voters in a crucial referendum early next year to opt in favour of joining the EU. "Perseverance, patience and a kind of audacity by the Polish delegation turned out to be justified," President Aleksander Kwasniewski said after Warsaw took talks at the bloc's Copenhagen summit to the brink by holding out for better entry terms. (Afp, 15.12)

USA ajakirjandus

ELi kandidaatriikide uute tingimuste taotlustele vastati Kopenhaagenis, et "raha ei ole". Taani peaminister Rasmusseni sõnul võib riikide liitumine, kellega tingimuste osas üksmeelt ei leita, lükkuda 2007. aastasse. Kümne kandidaatriigi valitsused on avaliku arvamuse suhtes väga tundlikud, kohalik opositsioon süüdistab neid halvas tehingus. Kõige emotsionaalsem aga ka murrangulisem vastu võetud otsustest, on Türgile antud kinnitus liitumise kohta ELiga tulevikus. Türgi näib omavat enamiku ELi liikmete toetust. Kõige üllatuslikem on Kreeka osutatud toetus kauaaegsele rivaalile. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 13.12)

1960ndatel anti Türgile esmakordselt lootust saada ELi liikmeks. Hoolimata transatlantilisest üksmeelest liitumise vajalikkuse küsimuses, jääb selleni käia veel pikk tee. ELi laienemine liigub teokiirusel ning Türgi seisab alles järjekorra lõpus. EL püsib demokraatial ja seadusandlusel, Türgi liitumine toob kaasa meile tuntud ELi kadumise. Ka vastuseis Türgi liitumisele on Euroopas jätkuvalt tugev. (Jeffery Gedmin, The Washington Post, 13.12)

Tänane Türgi on väga erinev sellest, kes esmakordselt EL liikmeks pürgis. Eitada Türgi tulevikku Euroopas religioossetel alustel, tähendab eitada olemasolevat usundite paljusust. Türgi riik on valmis kohaldama demokraatlike põhimõtteid ja ELi seadusandlust. Kreeka toetab oma naabri püüdlusi. EL peaks võimalikult kiiresti välja pakkuma uue aja läbirääkimiste jätkamiseks liitumise küsimuses. (George A. Papanderou, Kreeka välisminister, The Wall Street Journal,11.12 2002)

Saksamaa ajakirjandus

Kopenhaageni tippkohtumisele eelnenud tingimine on hea näide sellest, kuidas ELis suurte otsuste ees seisavad paljud väikesed erisoovid. Läbirääkimised toimuvad suure ajalise surve all, mis tegelikult peaks kompromissile jõudmist kergendama, kuid on mõned riigid viinud uute nõudmisteni. Nii on portugallased otsustanud kasutada viimast võimalust, et saada endale paremaid tingimusi. Nimelt ei taha Portugal kuidagi leppida sellega, et uute liikmesriikide liitumisel saab ta ELilt toetustena ainult tühise osa võrra rohkem raha, kui ta ise ELi ühiskassasse maksab. Kuid ka Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ei taha lasta "oma" ajaloolist tippkohtumist lõunamaalastel ära rikkuda. Tal on niigi käed-jalad tööd täis kandidaatriikide nõudmistes kompromissi saavutamisega. (Helmut Bünder, FAZ, 13.12)

Austria ajakirjandus

Enne ajalooliseks nimetatud Kopenhaageni tippkohtumist saab üha selgemaks, et EL kujutab endast üha enam laata, kus häbenemata oma riiklike huvidega kaubeldakse. Kauplevad nii liikmes- kui ka kandidaatriigid. Kohati isegi õigusega. Austria kauplemist transiidi osas võib lugeda õigustatuks, kuid ökopunktide järjekordne päevakorrale toomine teeb Austriast naljanumbri kogu Euroopa ees. Mis on ühist intressimääradel ja Temelini tuumaelektrijaamal transiidiga? Selle asemel, et solvunut mängida, peaks Austria vaatama, kas tema huvid ELis on ikka optimaalselt esindatud. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 12.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Poolale on 13 detsember oluline päev, 13.12.1981 toimus Poolas kindral Jaruzelski organiseeritud riigipööre ning 2002 aasta 13. detsembril lõpetas Poola liitumisläbirääkimised ELiga. Nädala algul saavutas eesistujariik Taani teiste liikmesriikidega kokkulepe, mille kohaselt kandidaatriikidele antava toetuse suurus on 40.4 miljardit eurot kolme aasta jooksul. Seda on rohkem kui Brüsseli tippkohtumisel kokkulepitud 39.3 miljardit ent see summa on siiski 2.1 miljardi võrra väiksem 1999 aastal Berliinis kokkulepitust. Poola sooviks oli saada rohkem toetusi, kuid Taani peaminister kasvatas pinget, teatades, et "Rohkem mul raha ei ole. Me teeme kõik, et Poola oleks laienejate hulgas ent kellegi jaoks pole saladus ka see, et Poola pole pakutuga rahul". "Need, kes siin läbirääkimistega lõpule ei saa, saavad liikmeteks tõenäoliselt 2007. aastal,” ütles Rasmussen. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 14.12)

Taani ajakirjandus

Kuigi Taani loodab lõpetada liitumisläbirääkimised veel oma ELi eesistumise ajal, on mitmed kandidaatriigid, sh ka Poola teatanud, et kavatsevad 'sidrunist kogu mahla välja pigistada'. Seega on arvata, et läbirääkimisi peetakse ka veel tippkohumise toimumise ajal. Poola nõudmiste ja ELi poolt pakutavate summade vahe on suurusjärgus 15 miljardit eurot, kui näiteks niigi makseraskustes Saksamaa, kes on ka üks ELi netomaksjaid, ei ole nõus laienemise eest sentigi rohkem maksma. Samas ei pea Saksamaa ELi laienemist ilma Poolata võimalikuks. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 9.12, 10.12, Politiken, 11.12, 13.12, Rootsi ajakirjandus: Svenska Dagbladet, 12.12, Dagens Nyheter, 10.12, 13.12)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Lipponeni arvates pole võimalik Kopenhaagenis Türgile veel liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäeva öelda. Selle takistuseks on ELi aluslepingud, kuid mingi arengugraafik Türgile tippkohtumisel ilmselt siiski antakse. Türgile läbirääkimiste kuupäeva nimetamise osas on ELile survet avaldanud ka USA, küsimus oli päevakorras ka Lipponeni ja Bushi kohtumisel Washingtonis. Lipponeni sõnul näevad ameeriklased seda küsimust poliitilisest- ning julgeolekupoliitilisest seisukohast, samas kui eurooplaste jaoks on see küsimus ühe suure maa vastuvõtmisest ning integreerimisest ELi. Lipponen usub aga siiski, et ühel päeval saab ka Türgist ELi liige. Kopenhaagenis on aga ELi riigi- ja valitsusjuhtide eesmärgiks lõpetada läbirääkimised kümne kandidaatriigiga, eriti raskeks kujuneb läbirääkimiste lõpetamine pakutud tingimustega rahulolematu Poolaga. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 12.12)

Balti riigid ning kolm teist kandidaatriiki on praktikas ELiga laienemistingimustes juba kokkuleppele jõudnud. Nüüd on küsimus vaid selles, millised kokkulepped saavutavad Poola, Tšehhi, Ungari ja Malta. Taani sooviks oleks olnud lõpetada läbirääkimised enne tippkohtumise algust ent Saksa liidukantsler Schröderi viivitamine on olnud selge märk sellest, et kokkuleppeid ei saavutata enne reedel algavat tippkohtumist. Taanlaste sooviks on sellest hoolimata enne reedel algavat tippkohtumist võimalikult paljudele küsimustele lahendus leida, et tippkohtumisest ei kujuneks viimasel ajal tavaks saanud viimase-hetke ning südaöiste kokkulepet sõlmimise kohta. Kolmele Balti riigile andis Taani üllatavalt heldekäeliselt lisaks põllumajanduse otsetoetusi, peale selle on neil luba püüda Läänemerest ELi normidest väiksemat räime ning Leedu sai veel lisaraha Iganlina tuumaelektrijaama sulgemiseks. Ent kui mõni teine riik suudab eesistujalt veel soodamaid kokkuleppeid välja kaubelda, siis kehtivad need ka Balti riikide puhul. (Matti Märttinen, Aamulehti, 8.12)

ELi ajaloolise laienemise teel tunduvad nüüd takistusena olema mõningad vanad liikmesriigid oma eriliste soovidega. Austria nõuab Tšehhilt tuumaelektrijaama sulgemist, Saksamaa soovib lisagarantiisid tuumajulgeoleku osas ning Portugal vajab lisatuge omaenda põllumajandusele. Põhimõtteliselt on kõik kandidaatriigid peale Poola ja Malta liitumistingimustes kokkuleppele jõudnud ent rahaküsimuste lahendamine ei toimu siiski enne Kopenhaageni tippkohtumist. Kandidaatide oletuste kohaselt on ELil veel 2,1 miljardit eurot varuks lisaks praegu pakutule, hetkel on aastateks 2004-2006 kandidaatriikide toetustena ette nähtud ligi 40 miljardit eurot. Ent eesistujariigi Taani välisminister Møller on nüüd seda meelt, et liikmesriigid on oma rahakoti taskusse tagasi pannud ning enam seda sealt välja ei võeta. Eesti oli kandidaatriikidest kolmas, kes kõigis küsimustes kokkulepped saavutas esmaspäeva hilisõhtul. Paljuräägitud ilveste küttimise osas lepiti kokku, et sellega võib jätkata veel viie aasta jooksul. Arvutuste kohaselt peaks Eesti aastatel 2004-6 saama toetusi 730 miljoni euro eest, makstes samal ajal liikmemaksu vaid 220 miljoni euro eest. Enne referendumit räägitaksegi Eestis rahvale ilmselt seda, et igale eestlasele tähendab see 120 eurot aastas. ELi referendum toimub Eestis 14 septembril. (Antti Sarasmo, Matti Mörttinen, Aamulehti, 11.12)

Venemaa ajakirjandus

Euroopa Liidu kandidaadid solvusid ‘rikaste naabrite’ peale. Kopenhaageni tippkohtumise eelõhtul on Brüsseli ja kandidaatide suhted muutunud teravamaks kui tavaliselt: komistuskiviks on saanud küsimus põllumajanduse otsetoetustest. Tippkohtumise eelset olukorda iseloomustavad ka terminid ‘teise sordi kodanikud’ ning ‘topeltstandardid’. "Europiruka" jagamine võib korrigeerida ELi laienemise kulgu: ühelt poolt pole välistatud, et Kesk-Euroopa solvunud elanikkond ei toeta liitumist referendumil, teiselt poolt pole välistatud, et seda ei toeta kandidaatide kangekaelsusest ärritatud ELi liikmesriigid. (Viktor Prussakov, Izvestija, 12.12; Artur Blinov, Vremja MN, 12.12)

Kopenhaageni tippkohtumine oleks peaaegu lõppenud tohutu skandaaliga. Kuni viimase minutini ei olnud teada, kas ametlik osa lõpeb nagu plaanitud reede õhtuks või jätkuvad läbirääkimised ka nädalavahetusel. Põhilised probleemid olid seotud Poola ja Türgiga. Peale selle kajastati Silvio Berlusconi sensatsioonilist avaldust, milles ta pooldas Venemaa ja Iisraeli liitumist ELiga. (Jelena Shesternina, Izvestija, 14.12)

TEISED MEIST

Taani suursaadik Eestis, Jørgen Munk Rasmussen: "Eestlased on väga rõõmsad. See ei väljendu selles, et rahvas juubeldades jookseks tänavatel, sest nõnda siin lihtsalt ei tehta. Nad on inimesed, kes kannavad ennast teatava uhkusega, ning nad leiavad, et nende kaasamine laienemisse on täiesti õigustatud. Minu isiklik arvamus on, et neil on selles osas õigus." Berlingske Tidende, 15.12.

Eesti kohta sobib nüüd pigem ütelda "ELi ja NATO tulevane liige" kui "endine liiduvabariik". Etelä-Suomen Sanomat, 16.12.

Uudisteagentuurid

Finland will drastically cut its traditionally high alcohol taxes once neighboring Estonia, where alcohol is considerably cheaper, joins the EU, officials said. "The only choice is to decrease alcohol taxes, if not we loose our tax base and there will be a gray market for alcohol," Petri Malinen, economist with the Ministry of Finance, said. "We are planning to cut alcohol taxes by 20 to 25 percent," he added. (Afp, 12.12)

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas teha parlamendi täiskogule ettepaneku korraldada Eesti Euroopa Liiduga ühine-mise referendum järgmise aasta 14. septembril. Komisjon soovitab konsensuslikul esitada referendumil küsimuse: "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?". (Interfax, 9.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Kuigi ajalooline hetk on saabunud, ei oodata inimesi tänavatele juubeldama, selle asemel tõstetakse üha enam häält ELi vastu. 1989.a. tähendas Euroopa osa saamist suurest ja värvilisest lääne muinasjutust, praegu peetakse kõnelusi halli ja bürokraatliku kolossiga. Hirm tundmatu ees sütitab vastupanu, kardetakse saada Euroopa superriigi vaeseks perifeeriaks. Kõige enam on kartuseks alust poliitikutel, kes on suure illusiooni lõpule viinud, sest vaatamata kõigele võib rahvas öelda ei. Autori arvates ohustab selline võimalus riigipeadest kõige enam Arnold Rüütlit. ELi vastaste hulk Eestis ületab pooldajate leeri, vastavalt 42% 32% vastu. Vene kogukond, kes Stalini ajal Eestisse toodi, et rahvuslikku identiteeti murda, moodustab 1/3 rahvaarvust. Poliitika kuukirja Foorum toimetaja Kertu Ruusi sõnul, on eestlased juba loomu poolest väga skeptilised - kardetakse ohtu vabale turumajandusele ja on neid, kelle jaoks lisab õli tulle pelgalt fakt, et ka ELi passi kaaned punased. Kuigi kõik Ida-Euroopa riigid üritavad olla üle oma NL-minevikust, hoiab see meid ikkagi tagasi, ning hoolimata kahtlustest võitleme Kopenhaagenis ikkagi tuliselt, leiab Ruusi. (Jana Ciglerova, The Observer, 8.12)

Saksamaa ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ütles intervjuus ajalehele "Welt am Sonntag", et Kopenhaagenis jõulukingitusi ei tehta ning kandidaatriikidele rohkem raha ei eraldata. Samas loodab ta, et Kopenhaagenis tehakse sellegipoolest ajalooline otsus ELi laienemiseks. Küsimusele, mis juhtub, kui eesti rahvas hääletab referendumil ELiga liitumise vastu, vastas Rasmussen, et ta loodab südamest, et midagi sellist ette ei tule, aga rahva sooviga tuleb arvestada. Samas on liitu-mistingimused täitnud kandidaatidel võimalus ELiga liituda ka hiljem. Rasmussen toonitas veel, et Türgile ei anta Kopen-haagenis kuupäeva, mil otsustatakse liitumisläbirääkimiste alustamine. (Waltraud Kaserer, Die Welt, 08.12)

Türgi valimised võitnud partei AKP esimees Recep Tayyip Erdogan heitis peale kõnelusi Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseniga ELile ette kahekeelsust, mis muuhulgas väljendub selles, et Eesti on kutsutud liituma, kuigi ühele miljonile [sic!] Eestis elavale venelasele pole tagatud kõiki kodanikuõigusi. (Handelsblatt, 10.12)

Endiste sotsialistlike riikide hulgas kuulub Eesti ELi musterõpilaste hulka, kuid jagab sarnaselt teiste väikeste kandidaatriikidega muret, millele abi leida on raske. Nimelt ei jõua Eesti ELi õiguse ülevõtmisega kuidagi teistele järele, sest 1,4 miljoni elaniku juures on Eestil loomulikult vähem juriste, ametnikke ja tõlke kasutada kui seda on näiteks suurimal kandidaatriigil Poolal, oma 39 miljoni elanikuga. Kuid enne liitumist tuleb ELi õigusaktid üle võtta ning nende maht on kõigile liikmesriikidele sama. Nii tuleb tõlkida eesti keelde 60 000 lehekülge ELi Teatajat, eesti keelt rääkivaid inimesi on aga ainult 900 000. (FAZ, 12.12)

Eestis põhjustavad ELi vastasust kartused, et peale liitumist tõusevad hinnad ning et riik ei ole Skandinaavia turistidele enam nii atraktiivne. Samuti toovad skeptikud välja palgavahed Eestis ja ELis. Ka hindade võimalik kahekordne tõus on põhjuseks sellele, miks ainult 57% eestlastest toetab liitumist ELiga. Eesti peaminister Siim Kallas on sellegipoolest optimistlik ja arvab, et septembris 2003 hääletavad eestlased ELiga liitumise poolt. Põllumajanduspoliitika osas on eestlastel liitumisläbirääkimistel hoopis teine positsioon kui ülejäänud kandidaatriikidel. Kuna Eesti avas oma põllumajandusturu kohe peale iseseisvumist, on Eesti põllumehed konkurentsvõimelised. Seepärast võitlevad läbirääkijad ka suuremate piima- ja lihakvootide eest. Leedus seevastu loodetakse, et otsetoetuste määraks saab Taani ettepaneku kohaselt 40%. Leedus on ELiga liitumise toetajate protsent kõigi aegade kõrgem (61,8), samal ajal kui Lätis on liitumise toetajaid alla poole - 46,2%. (Doris Heimann, Handelsblatt, 09.12)

Välispoliitiliselt on Eesti jaoks ELiga liitumine strateegiline samm suveräänsuse suunas. Peale taasiseseisvumist istub Eesti sõltumatuna läbirääkimislaua taga, kuid eestlased on kahtlevad, kas väike riik suudab oma huve suurte keskel kaitsta. Eesti on majanduslike vastuolude maa: kui Tallinnas, kus leidis aset ka Eurovisiooni lauluvõistlus, on kõik ülimodernne ja läänelik, siis maal elavad inimesed on uuendustest vähe kasu saanud. Vahe rikaste ja vaeste vahel on suur. Sellegipoolest on Eesti paremini arenenud kui naabrid Läti ja Leedu. Kiirele arengule on kaasaaidanud kiire turumajandusele üleminek ja välisinvesteeringud, eriti Soomest ja Rootsist. Välisinvesteeringute osakaalu poolest on Eesti idabloki riikide hulgas Ungari järel teisel kohal. (Der Tagesspiegel, 12.12)

Austria ajakirjandus

Samal ajal, kui noored on Eestis ELiga liitumise poolt, on vanemate inimeste hulgas vastuseis suur. Isegi kui ei olda liitumise vastu, tunnistavad vanemad inimesed, et ümberorienteerumine on raske. Eesti seisab probleemi ees - tuleb otsustada hiljuti saavutatud suveräänsuse ja ELi lõimingu vahel. Vastupidiselt mõnele teisele kandidaatriigile on Eestil juba kogemusi liitudega. NLi osana polnud Eestil mingeid iseseisvaid struktuure. Just oma identiteedi ja koha leidmiseks Euroopas on eestlased palju tööd teinud. Nii ei meeldi neile ka, kui neid Läti ja Leeduga ühte patta pannakse, sest erinevused, nii ajaloolised, usulised, kui ka keelelised, on väga suured. (Eduard Steiner, Der Standard, 12.12)

Rootsi ajakirjandus

Olemusloos kirjeldab artikli autor 1991 aasta nõukogude elu - ühiskonda, kus ka kõige igapäevasemad teenused olid luksus. Turisti jaoks oli see eksootika, kuid nende inimeste jaoks, kes seda elu elasid, oli see igapäevane elu. Tundeid elati välja laulva revolutsiooni ajal, kuid ELi ja NATOga liitumisel on argipäevased piimakvootide ja väekontingendi suurust puudutavad küsimused need, mis valitsevad päevakorda. Ja eks ta nii peabki ju olema. (Tiina Meri, Dagens Nyheter, 12.12)

Taani ajakirjandus

Eesti peaminister Siim Kallas marssis rahulolev naeratus suul pressi ette juba mitu tundi enne tippkohtumise ametlikku lõppu. Ehkki kõiki Eesti soove ei täidetud, oli hetk niivõrd tähtis, et pisiasjadesse ei soovinud peaminister Kallas langeda. Kallas hindab ELi pakutud liikmelisust pragmaatiliselt sõnades "Eesti ei ole enam määratlemata hallis tsoonis. See annab meile uut laadi iseteadvuse." (Line Holm Nielsen, Berlingske Tidende, 14.12)

Kesk- ja Ida-Euroopa elanikud ootavad oma tulevast ELi kodakondsuse staatust ühest küljest kergendusega, kuid ka teatava skepsisega. Erinevates riikides reageeriti Kopenhaagenis allakirjutatud otsustele erinevalt. Taani suursaadik Eestis, Jørgen Munk Rasmussen kirjeldab eestlaste suurt rõõmu liitumisläbirääkimiste lõppemise üle nõnda: "Eestlased on väga rõõmsad. See ei väljendu selles, et rahvas juubeldades jookseks tänavatel, sest nõnda siin lihtsalt ei tehta. Nad on inimesed, kes kannavad ennast teatava uhkusega, ning nad leiavad, et nende kaasamine laienemisse on täiesti õigustatud. Minu isiklik arvamus on, et neil on selles osas õigus." (Maria Kentorp, Berlingske Tidende, 15.12)

Soome ajakirjandus

Ajalehe "Äripäev" andmete kohaselt on Eestis toetus ELile kolmekordistunud ning seda kolmel põhjusel: Eurovisiooni lauluvõistluse võit 2001. aasta kevadel, pensionäride ja maarahva lemmiku Arnold Rüütli valimine presidendiks 2001. aasta sügisel ning Iiri referendumi positiivne tulemus selle aasta sügisel. Valitsusel puudub plaan selle kohta, mida teha siis, kui Eesti rahvas peaks referendumil hääletama ELiga liitumise vastu. Terve iseseisvusaja jooksul on välispoliitiliseks eesmärgiks olnud ELi liikmeks saamine ning Eestit on ELis peetud eeskujuliku andvaks riigiks Eesti kiire arengu tõttu. Eesti referendum toimub hiljem kui mitmetes teistes riikides - alles järgmise aasta sügisel. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 14.12)

Eesti koos teiste kandidaatriikidega lõpetas nädalavahetuse Kopenhaagenis aastaid kestnud liitumisläbirääkimised ELiga. Seekordne laienemine on ELi jaoks kuues, kui laienemise hulka arvata ka endise DDRi liitumine. Ajalooliseks muudab aga praeguse laienemise asjaolu, et kunagi varem pole liiduga liitunud korraga kümme uut liikmesriiki. Ning ka enam kunagi tulevikus ei toimu samasuurt liitumist. Kopenhaagenis saavutas eesti oma teise olulise välispoliitilise eesmärgi, vaid kuu varem Praha tippkohtumisel sai Eesti kutse liituda NATOga. Viimased kümme aastat on olnud Eesti jaoks kiire areng ning Eestit kohtas sobib nüüd pigem ütelda "ELi ja NATO tulevane liige" kui "endine liiduvabariik". (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.12)

Kuigi Eesti jaoks on läbirääkimiste tulemused juba selged, kaalub Eesti siiski läbirääkimiste uuesti avamist juhul, kui Kopenhaagenis olemasolevates kokkulepetes veel muudatusi tehtaks. Ojulandi sõnul on Eesti liitumisläbirääkimised olnud keerulised. Ojuland on rõõmus lahenduste üle, mis Eesti on saavutanud maksu- ja energeetikaküsimustes. Eestil on teistes riikidest erinev maksusüsteem kuid Eestil ei tule seda ELiga liitudes muuta. Referendum, millega otsustatakse ELiga liitumine, toimub Eestis 2003. aasta 14. septembril. Eestlaste esialgu tõrjuv hoiak ELi suhtes on leevenenud sedamööda, kuidas liitumisläbirääkimised edenenud on. Kui aasta algul oli vaid 39% eestlastest ELiga liitumise poolt, siis värskete küsitlustulemuste kohaselt hääletaks poolt juba 60% rahvastikust. Ojulandi sõnul on ELi liikmeks saamine Eesti jaoks ainulaadne võimalus tulla tagasi oma hingeliste juurte juurde. Ojulandi sõnul võiks selle ajaloolise hetke iseloomustamiseks kasutada tundelisi sõnu tagasi koju jõudmisest. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 3.12)

Venemaa ajakirjandus

Kopenhaageni tippkohtumise eelsed kommentaarid laienemisvolinik Günter Verheugenilt, Euroopa Keskpanga juht Wim Duisenbergilt ning DW korrespondendilt Eestis Aleksandr Tsukermannilt. Viimase sõnul tuli ELi eesistujale Taanile üllatusena, et seni üks paremini liitumiseks ettevalmistunud ja läbirääkimistel esirinnas olnud riik - Eesti - ajas vahetult enne tippkohtumist sõrad vastu ning nõudis oma. Tänu oma ‘jäärapäisusele’ saavutas Eesti mitmes valdkonnas edu, mida küll eestlased ise vast kõige paremini hinnata oskavad. Peaminister Siim Kallase sõnul saavutas Eesti tunduvalt rohkem, kui ta oodata võis ning avaldas lootust, et võimalus mingiteks muudatusteks Kopenhaagenis on väga väike. (Pavel Los, Deutsche Welle, 13.11)