Nädal välismeedias: NATO eriväljaanne
30.11.2002
NATO LAIENEMINE
NATO TULEVIKUVÄLJAVAATED
NATO-VENEMAA SUHTED
SUHTUMINE IRAAKI
VARIA
NATO TULEVIKUVÄLJAVAATED
NATO-VENEMAA SUHTED
SUHTUMINE IRAAKI
VARIA
Endine Eesti välisminister Toomas-Hendrik Ilves: "Näeme NATO liikmelisuses ajaloolist võimalust, mis lubab meil ise otsustada oma saatuse ning julgeolekualase keskkonna üle.” (Etelä-Suomen Sanomat, 19.11.)
Uudisteagentuurid
NATO entered a new era as the former Cold War bloc opened its doors in its biggest ever expansion to seven ex-communist countries, extending its sphere firmly into the former Soviet Union. The world's most important military alliance, meeting at a landmark summit in Prague, extended invitations to Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Slovakia, Slovenia and Romania. The new members are expected to join at NATO's next summit in 2004. Leaders of the Alliance hailed the historic decision as changing the map of Europe. US President George W. Bush said the enlargement would "refresh" the spirit of the alliance, ushering in a new era as it struggles to transform itself into a force relevant in the post-September 11 world. French President Jacques Chirac said it was "a historic moment in which Europe is coming together little by little, eliminating the fractures which divided it in the past." British PM Tony Blair said NATO "will remain the bedrock of our common security for many years to come for the benefit of future generations." NATO chief George Robertson said consensus for expansion had been reached over years. "I therefore put it to the heads of state and government of NATO meeting here in the North Atlantic Council that we invite to accession talks Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia." There was a short silence, then: "I take it that this is agreed. Thank you very much, the council has so decided," Robertson added, prompting a round of applause. He promised that the door to membership remained open. "Today's invitees will not be the last." PM Siim Kallas of Estonia, one of the invited nations, pointed to his country's history as a vassal of the former Soviet Union. "Definitely this is a tremendously important day for Estonia, because it finally determines our security environment in a most positive way," he said. (Afp, Reuters, Interfax, RIA Novosti, 21.11)
Canadian PM Jean Chretien hailed NATO's enlargement as it took into the fold seven former eastern bloc nations, recalling Ottawa was among the first to urge the opening to the east. (Afp, 21.11)
NATO's seven newly-invited members hailed their acceptance into the world's premier military alliance as a fresh start for them as full members of the West, 13 years after the collapse of communism. Romanian President Ion Iliescu, whose country is the largest of the eastern European states invited to join NATO as of 2004, expressed the sentiments of all when he said: "It is a historic moment which signifies a total and radical break with the past." "We have a historic chance to participate in the process of reunifying our continent and as free people of building our future," Iliescu told. (Afp, 21.11)
Eleven years after regaining independence from the Soviet Union, three Baltic states had particular reason to celebrate their invitation to join NATO, saying they had finally found freedom. Unlike the other four countries invited to join NATO, Latvia, Lithuania and Estonia were actually part of the Soviet Union rather that satellite states of Moscow's far-flung empire. "For us in Latvia, this comes as a sign of international justice," Latvian President Vaira Vike-Freiberga told NATO leaders, after they invited the Baltic countries of Estonia, Latvia and Lithuania along with Bulgaria, Romania, Slovakia and Slovenia to join. She said the decision by NATO leaders had "put an end once and for all to the last vestiges of the Second World War" and the various decisions and pacts which threw the Baltic states into the hands of Moscow, until they broke away and declared independence in 1991. "Latvia lost its independence for a very long time... Latvia knows the meaning of the loss of liberty," she said. "This historic decision brings us closer to a vision of a Europe strong and free," Valdas Adamkus, the president of Lithuania, told NATO leaders during the joint session with leaders of members to be. Estonian PM Siim Kallas told NATO leaders that when Estonians reclaimed independence 11 years ago they would not have imagined they would become members of NATO "in our wildest dreams". "Suddenly I remember the old Soviet times, Soviet ideology and propaganda," he later told. "So it's very nice to be part of a structure which provides security for Estonia and for the whole world. All three countries, which having lived under the Red Army, had no armies of their own to speak of when they restored independence and have had to rebuild their militaries from scratch, vowed to do their homework and make a contribution to the alliance. Estonia and Latvia also stressed that they had a role to play, especially in the changed security environment after the September 11 terrorist attacks, in specialised niche area like mine detection. US President George W. Bush, who had strongly backed expansion of the alliance to the Baltic states, is scheduled to visit Lithuania to meet leaders of the three Baltic countries just after the NATO summit. (Afp, 21.11)
U.S. President George W. Bush praised Baltic nations for defeating tyranny and told the NATO invitees they had the full protection of American military might in confronting any future aggression. Bush won a loud cheer when he emphasised NATO's security guarantee was backed by the U.S. armed forces. "Our alliance has made a solemn pledge of protection. Anyone who would chose Lithuania as an enemy has also made an enemy of the United States of America," said Bush. Bush said Lithuania, Estonia and Latvia's fight to rid themselves of Soviet occupation was a lesson on the need to stand up to tyranny, an argument he has invoked frequently to back his drive to disarm Iraqi President Saddam Hussein. The three Baltic states endured half a century of occupation by the Soviet Union until they won their freedom in 1991. They remain suspicious of Moscow and regard NATO as a guarantee they will never again be dominated by Russia. Bush carefully avoided mention of who tyrannised the Baltics, mindful of lingering Russian unhappiness at the Prague NATO summit decision to expand into Moscow's backyard and keen to keep warm ties with Russian President Vladimir Putin. (Reuters, Interfax, 23.11)
Seven former Soviet bloc countries may be elated at their new invitations to join NATO, but officials warn that they have much work to do before joining the transatlantic military alliance. Like the three other ex-communist countries which joined the West's premier military club in 1999, they face a mammoth task to upgrade their armed capacities. "We fully understand that today's decision marks not the end, but rather the beginning of a new era," said Lithuanian President Valdas Adamkus, whose country was among three Baltic states to receive a NATO invite last week. "No matter how convincing our achievements are to date, there is still much to be done," added Adamkus. Lithuania is seen as the best prepared of the Baltic members-in-waiting, with an army of 15,000. The invitees appear well aware of the tough challenge ahead. "Talks with NATO are only beginning and there is serious work still ahead," said Arnold Rüütel, the president of Estonia, whose Baltic country of just 1.4 million people has an army of 4,100. (Afp, 24.11)
NATO trumpeted its historic enlargement and vowed to transform itself from a Cold War bloc to a key post-September 11 force -- but deep and enduring doubts remain about the Alliance's future. The leaders of seven eastern European countries are celebrating after winning invitations to join the alliance, taking it from 19 members to a 26-country grouping in barely two years' time. But analysts are quick to point out that NATO remains an overwhelmingly US-dominated organization, at a time when diplomatic tensions between America and Europe have rarely been higher. "NATO is still a tremendously important political organization," said Clifford Beal, editor in chief of Jane's Defence Weekly. "It's crucial for augmenting political stability within western and eastern Europe. "But what remains in question is how militarily significant it will be in the future," he added. (Afp, 21.11)
Chancellor Gerhard Schröder said that NATO was a "community of values" that the next phase of enlargement would bring benefits to the entire Euro-Atlantic area. In an interview with German news agency DPA, Schröder said: "NATO is more than a military alliance. It is a community of values engaged for peace, freedom and the respect of human rights." (Afp, 20.11)
Denmark's PM Anders Fogh Rasmussen said NATO should not expand for many years beyond the seven countries expected to join the alliance at this week's summit. Rasmussen said Balkan countries such as Macedonia, Croatia and Albania were not ready to join the 19-member security alliance, daily Jyllands-Posten said. "Now we are talking about seven countries, and that is what we can (handle)," the newspaper quoted Rasmussen as saying. (Reuters, 19.11)
Czech President Vaclav Havel urged NATO to offer the prospect of membership to more Balkan countries including former Yugoslav republics, after a two-day summit on enlargement expected to give the green light to seven new states. "Membership in the alliance should sooner or later be also offered to other Balkan countries - Croatia, Albania, Macedonia, Serbia, Montenegro and Bosnia and Herzegovina - and this already should be clearly stated now," he said in a speech, ahead of the NATO summit. (Afp, 20.11)
U.S. Defense Secretary Donald Rumsfeld said that seven former communist states invited to join NATO must make reforms to fight corruption and ensure the protection of the alliance's military secrets. Rumsfeld flew to the Slovak capital and met government leaders a day after NATO extended an invitation to Slovakia and six other East European states to become members in 2004. Their membership will extend NATO's footprint deep into the former Soviet bloc, which the West believes will bolster stability in the region and increase support in its global fight against attacks on Western targets. But the ex-Soviet states have also been quietly chided by diplomats for dragging their feet on tasks such as eliminating graft and cracking down on illicit weapons deals with NATO foes. Concerns remain that, despite vetting, Soviet-era spies may still be lurking close at hand trying to see NATO secrets. (Reuters, Afp, 22.11)
U.S. Defence Secretary Donald Rumsfeld visited the small and prosperous Alpine state of Slovenia to press NATO's invitation for membership in the alliance along with six other former communist countries. Rumsfeld watched crack Slovenian special operations troops conduct a mock peacekeeping exercise, including troops dropping from helicopters on ropes to capture members of an opposition militia group near a military checkpoint. It was the kind of "niche" military capability that NATO is looking for in the seven candidates invited to seek membership by the alliance this week. (Reuters, 23.11)
Georgia officially applied for NATO membership at the alliance summit in Prague, in a move likely to anger Russia and further strain relations between the two countries, Russian television reported from the Czech capital. "Everybody is asking me how this will impact on our relations with Russia, but ... I am absolutely sure we can solve" this problem, TVS television quoted Georgian President Eduard Shevardnadze as saying. (Afp, 22.11)
Balti riikide presidendid kinnitasid, et nad on valmis andma oma võimalustele vastava panuse rahu ja vabaduse kaitseks. President Arnold Rüütel ütles Vilniuses ajakirjanikele, et langetades otsuse saada alliansi liikmeks, võttis Eesti sellega endale kohustuse osaleda kõigis NATO operatsioonides. (Interfax, 23.11)
Prahas NATO tippkohtumisel viibinud Läti delegatsiooni allikail alustab Läti Balti riikidest esimesena liitumiskõnelusi NATOga. Liitumiskõneluste esimene voor peaks algama 4. detsembril ja teine voor 11. detsembril. 30. detsembrile on kavandatud täiendavad konsultatsioonid kaitseküsimustes. (Interfax, 24.11)
Leedu peaminister Algirdas Brazauskas on veendunud, et Leedu sai kutse NATOga ühinemiseks teenitult. "Leedu valmistus pidevalt alliansi liikmelisuseks, seda hindasid nii rahvusvaheline üldsus kui NATO riikide juhid Praha tippkohtumisel," ütles Brazauskas usutluses Leedu raadiole. Leedu president Valdas Adamkus nimetas NATOsse kutsumise päeva "suurpäevaks". (Interfax, 21.11)
Aserbaidžaan astub NATOsse, kui selleks tekivad vastavad tingimused, teatas presidendi kantselei esindaja. "Meie poliitika näeb ette vaoshoitud ja tasakaalustatud vormis kaalutletuid samme, mida astutakse vajalikul ajal," ütles kantselei välisosakonna asejuhataja Novruz Mamedov. (Interfax, 21.11)
Ukraina alustab konkreetseid ettevalmistusi NATO liikmeks saamiseks, teatas riigi välisminister Anatoli Zlenko. Zlenko ütles Prahas Ukraina-NATO ühiskomisjoni lõppedes, et istungil vastuvõetud 2003. aasta tegevuskava ja eesmärkide plaan "avavad Ukraina suhetes NATOga uue strateegia". "Neid dokumente realiseerides alustab Ukraina liitumiseks ettevalmistumise tegelikku protsessi," ütles minister. (Interfax, RIA Novosti, 22.11)
USA ajakirjandus
Praha tippkohtumine kujuneb 53-aastase alliansi jaoks pöördepunktiks - tema kaitsetegevus ei piirne nüüdsest vaid Euroopaga, vaid ohu korral peab ta olema suuteline tegutsema ka oma piiridest tunduvalt kaugemal. Selleks, et välisele ohule vastu seista, ongi NATO muutumas, tõhustades kaitsealast suutlikkust, võttes vastu uusi liikmeid ning arendades suhteid Venemaa ja teiste riikidega. Suutlikkuse suurendamiseks tuleb tõsta kaitsekulutusi (USAs sel aastal 3,5% SKPst), soovitavalt peaks kõigi liikmesriikide kaitsekulutused moodustama 2% SKPst, paljudes liikmesriikides jääb see aga allapoole nimetatud piiri. Mõnedki liikmesriigid võiksid eelarvelisi vahendeid otstarbekamalt kasutada, arendades alliansi missioonide täitmiseks professionaalseid väeosi (enam kui kutsealustest koosnevaid üksusi). NATO liidrid kavandavad lisaks ka radikaalset juhtimisstruktuurireformi, mis võimaldab üksuste kiiremat ja paindlikumat positsioonidele asumist ning vastulöögi andmist. USA on küll tugev , kuid ta vajab tugevaid liitlasi, nii vanu kui uusi. Sel põhjusel kutsutaksegi Prahas NATOga ühinema ajalooliselt suur arv "noori Euroopa demokraatiaid". (R. Nicholas Burns, The Wall Street Journal, 18.11)
Viimase kümne aasta jooksul on Balti riigid üritanud pääseda NATOsse, et tagada oma tulevast julgeolekut. Veel 1993. aastal küsis autor USA asepresidendi Al Gore'i käest, kas ta toetab Balti riikide NATOsse vastuvõtmist. Tema 'jah' oli täiesti üheseltmõistetav. Strobe Talbotti ootamatu abiga ning hoolimata kindralite vastuseisust, suutis Gore NATO laienemise teha Clintoni välispoliitika osaks. Noorem Bush jätkas NATO laiendamist vaatamata Vladimir Putini vastuseisule. Putin on kulisside taga üritanud laienemist edasi lükata: esmalt nõudis ta, et Balti riigid ühineks Euroopa tavarelvastuse leppega, seejärel nõudis, et piirataks NATO vägede ja relvade paigutamist Balti riikidesse, mis muudaks Balti riigid teisejärgulisteks liikmeteks. George W. aga ei andnud järgi ja NATO tippkohtumisel Prahas on Balti riigid seitsme väljavalitu seas. Bush ütleb, et Venemaa ei ole enam vaenlane. Vilniuses on aga Vytautas Landsbergisel pikem mälu ja ta ütleb: “Ma ei näe mingit põhjust Venemaa usaldamiseks. NATO peamiseks eesmärgiks on vältida, et Venemaa muutuks taas NATO vaenlaseks.” (William Safire, The New York Times, 21.11)
Seitsmele kandidaatriigile liitumiskutse esitamist tuleb pidada imetlusväärseks ja igati tervitatavaks. NATO uued liikmed tõestavad, et poliitilist ja majanduslikku vabadust on globaliseerumise ajastul võimalik saavutada kiiresti ja isegi "mitte eriti paljulubavais" paigus; samuti on nad heaks argumendiks väitluses, et moslemimaalimas pole liberaliseerumine võimalik. Taotledes sõjalise alliansi poolt pakutud julgeolekut ja ihaldades kuuluda Lääne eksklusiivsesse klubisse, tagati kandidaatriikides sõnavabadus, viidi läbi valimisi, lahendati plahvatusohtlikud probleemid rahvusvähemustega, likvideeriti nõukogudeaegsed sõjalised ning politseiüksused. NATOle tuleb tänulik olla kahe saavutuse eest: varasemalt Nõukogude agressiooni eemalepeletuse ning nüüd Euroopa ühendamise eest. (The Washington Post, 21.11)
Kas NATO vastab meie ajastu julgeolekuvajadustele? Praha tippkohtumine peaks sellele küsimusele vastuse andma. Alliansi laienemine, poliitiliselt ja sõjaliselt vähem märkimisväärne kui viie aasta eest toimunu, näitab, et üks osa Euroopast vajab Ameerikat seniajani. "Kui midagi läheb tõesti halvasti, siis kes teie arvates tuleb meile appi, kas Prantsusmaa?" küsis üks Balti riikide suursaadik. Seega tõotavad uutest liikmetest kujuneda head liitlased, vähemalt Washingtoni jaoks. Mis puutub aga Euroopa-USA erimeelsustesse, siis vajavad mõlemad pooled teineteist samapalju kui külma sõja ajal. Siiski kohtleb Washington NATOt nagu "vanatädi, kes on ootamatult külla saabunud - heameel on teda näha, palju ühised mälestusi jagada, kuid üsna varsti saab vanatädi aru, et ta on tulnud valel ajal." George Robertson ütleb, et nii mõnedki USA administratsiooni kõrged ametnikud suhtuvad NATOsse halvustavalt (ta peab silmas Donald Rumsfeldi ja Paul Wolfowitzi), kuigi varem või hiljem peaks nad mõistma alliansi kasulikkust ja tähtsust. NATO on tõepoolest tähtis - ta on ainus institutsionaalne ühenduslüli Euroopa ja USA vahel. Aga kasulik? Laienemisega kaasatakse allianssi sõjaliselt nõrgad riigid, mis teeb NATO operatsioonide läbiviimise ilmselt veelgi raskemaks. USA eelistab igaks konkreetseks operatsiooniks leida individuaalse liitlase kas siis Suurbritannia, Prantsusmaa või Türgi, kelle relvajõud on mobiilsed ja kaasaegsed. Juhul, kui NATO soovib jääda sõjaliseks organisatsiooniks, peab ta tõendama, et ta sõjaliselt midagi väärt on. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 21.11)
Suurbritannia ajakirjandus
President Bush pole eurooplaste arvates kunagi teab mis oraator olnud, kuid 50 000 leedulast tervitasid teda Vilniuse raekojaplatsil ovatsioonidega ja see on mõistetav. Washingtoni ja Balti riikide vahel on alati eksisteerinud eriline side. Enne Vilniusesse saabumist põikas Bush korraks Venemaale Vladimir Putinit rahustama. Putin käitus NATO laienemise olukorras väärikalt, ja kuigi ta ei osalenud Praha tippkohtumisel (see oleks siiski olnud liig), siis saatis ta sinna välisministri, näidates sellega, et Venemaa ei kiida laienemist heaks, kuid ei kavatse seepärast ka eriliselt sekeldada. NATOsse kuuluvad nüüd kõik võimsad ja edukad riigid ning erinevalt ÜROst teeb ta kõike, mida USA soovib. Mõningaid probleeme võib ju tekkida, nagu näiteks 1999. aastal, kui Pentagon Serbiat ründas, ent igal juhul on NATO liikmesriikide veenmine lihtsam kui ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidu saavutamine. Uute liikmete lojaalsuses USA suhtes pole mingit kahtlust. (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 24.11)
NATO Praha tippkohtumises nähakse õigusega pöördepunkti organisatsiooni ajaloos. Kollektiivse kaitse järele, mis kunagi Nõukogude armeed ohutus kauguses hoidis, pole enam vajadust. NATO on asumas võitlusse globaalse terrorismi vastu ning keskendumas "reaalsetele" probleemidele, nagu näiteks rahuvalve ja allveelaevade päästmine. Samas on justkui tahaplaanile jäämas NATO märkimisväärne saavutus - II MS järgselt jagunenud Euroopa ühendamine. (The Times, 21.11)
Kui pikalt ettekavatsetud muudatused lõppude lõpuks teoks saavad, siis sageli juhtub nii, et kriitilisena tundunud probleemi lahendus on muutunud minevikuprobleemide lahenduseks. Tihtipeale ei vasta need muudatused käeoleva hetke vajadustele. See kehtib täielikult nii NATO kui ELi laienemise suhtes. Nimetatud kaks protsessi ühendavad Euroopa nii, nagu sellest unistati 20 aastat tagasi. Ühinemine toimub aga ajal, mil NATO kahtleb oma rollis ja isegi tähtsuses ning EL seisab silmitsi uute jagunemiste ning raskustega. (Martin Woollacott, The Guardian, 22.11)
Saksamaa ajakirjandus
Intervjuus nädalalõpulehele Die Welt am Sonntag ütleb NATO peasekretär George Robertson, et NATO seekordse laienemise esmatähtis eesmärk polegi alliansi sõjaline tugevdamine, vaid poliitilise mõjuvõimu suurendamine. NATO ja ELi kiirreageerimisüksuste paralleelse tegutsemise ja eksisteerimise vajalikkuse kohta märgib Robertson, et kui USA ei ole nõus tulema "kustutama metsatulekahjusid Euroopas, siis peab EL võimeline olema ise midagi ette võtma". (Die Welt, 17.11)
NATO laienemine toimub ilma suure kärata, sest USA tahab alliansile anda uut rolli. NATO poliitiline tähtsus tema sõjalise kõrval peab kasvama. Ning üha vähetõenäolisem on tõsiasi, et NATO peaks oma liikmesriike kaitsma klassikalises sõjas. NATO peab tagama Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikide integreerimise Lääne-Euroopa institutsioonidesse, et sellega ära hoida Balkani konflikti võimalikku uut puhkemist. Samuti soovib USA alliansi laienemisega tagada oma mõjujõudu Euroopa julgeolekupoliitikale, ning seda võimalikult suurel territooriumil. (Der Tagesspiegel, 18.11)
Ilma USAta ei toimuks NATOs mitte midagi, ning arvestades USA võimsat sõjalist ülekaalu tekib küsimus, kas USAl üldse NATOt vaja ongi. Samal ajal, kui Euroopa poliitikud unistavad oma mõjujõu suurendamisest NATOs OSCE mudeli järgi, on Ühendriigid juba ammu NATO eesmärgid üle vaadanud. Enam ei ole esikohal enesekaitse, vaid rahvusvaheline võitlus terrorismi vastu. See tähendab seda, et USA sõdib ja NATO saab varemeid koristada, sest USA sõjaline üleolek on nii suur. Oma aktsioonidesse kaasab USA NATOt vaid selleks, et keegi ei saaks talle ette heita, et ta korraldab sõjalisi aktsioone üksi. Ka NATO laienemine ei muuda olukorda, sest kandidaatmaad on tuntud kui USA truud toetajad. (Ottmar Berbalk, Peter Gruber, Caroline Mascher, Thomas Wiegold, Focus, 18.11)
Prantsusmaa tervitab NATO laienemist seitsme riigi võrra. Laienenud Euroopa meenutaks esmapilgul prantsuse endise presidendi Charles de Gaulle'i ettekujutust "Euroopast Atlandi ookeanist Uurali mägedeni". Kuid Pariisis vaadatakse kriitiliselt USA rollile laienemisel. Ida-Euroopa riigid kalduvad pärast vabanemist Nõukogude võimu alt tingimusteta toetama USAd, sest USA on ainus riik, kes Venemaa rünnaku korral oleks võimeline neid riike kaitsma. Nii pani Pariis ka tähele, et kui arutluse all oli maailma reageering sündmustele Iraagis, olid Ida-Euroopa riigid kärmed USAd toetama. (FAZ, 19.11)
Intervjuus ajalehele Die Welt rõhutab NATO peasekretär George Robertson, et NATO kaitsevõime suurendamiseks on kaitsekulutuste kõrval vaja ka oskusi ja võitlustahet. NATO usaldusväärsus sõltub just võitlustahtest ja oskustest. Paljudel NATO-riikidel on palju tarbetut - liiga palju väeüksusi vähese ettevalmistusega, liiga palju tanke, mida arvatavasti kunagi ei kasutata, liiga palju lennukeid. Robertsoni sõnul peaksid NATO-riigid oma kaitsevõime tugevdamiseks tähelepanu pöörama mitte kvantiteedile, vaid kvaliteedile. (Michel Stürmer, Die Welt, 19.11)
FAZ teeb tagasipõike aastasse 1992, et näidata, kui tähtis on Balti riikidele nende kutsumine NATOsse. Siis ümbritsesid äsja iseseisvunud Leedu parlamendihoonet betoonblokid, Moskvast ähvardati ka Lätit ja Eestit, kasutades selleks tihti vene vähemust, kuid Lääneriigid ei toetanud baltlaste püüdlusi kuigi innukalt. Nüüd on hirmu aeg siiski möödas. (FAZ, 22.11)
Maailma ähvardavate ohtude taustal tehti Prahas väga vaikselt ajalugu. Kutsuti liituma seitse uut riiki, ja seega on Varssavi pakt lõplikult purustatud. Prahas suleti ajaloo peatükk, mis on Euroopat piinanud mitte alates Jalta konverentsist, vaid juba Habsburgide dünastia kukutamisest. NATO laienemisega kaob nn. vahe-Euroopa, mis on olnud Euroopa ebastabiilsuse allikaks aastaid. Ning keegi ei nuta seda kommunistide ja natsionaalsotsialistide poolt ihaldatud territooriumi taga. NATO olgu julgeoleku ja rahu tagajaks. (Karl-Peter Schwarz, FAZ, 22.11)
Kõik NATOga liituma kutsutud riigid juubeldasid ja olid asjade käiguga väga rahul. Liituma kutsumist nimetati kõige tihedamini "ajalooliseks". Läti president Vaira Vike-Freiberga rääkis "uue ajastu" algusest. (Die Welt, 22.11)
Austria ajakirjandus
NATO peasekretär George Robertson sõnas peale seitsme uue kandidaatriigi ühinemisele kutsumist, et sellega ei ole NATO laienemine veel lõppenud. Tšehhi president Vaclav Havel leidis, et kindlasti peaks NATOga liituma ka Balkani riigid ning oma erapooletuse üle peaksid järele mõtlema ka senised neutraalsed riigid, kuna kadunud on ida ja lääne vastasseis, mis on asendunud rahvusvahelise terrorismiga. Ka USA näitas tippkohtumisel, et on huvitatud sellest, et NATO täidaks efektiivselt kõiki oma kohustusi ning et USA ei pane panust ainult üksi tegutsemisele. (Burkard Bischof, Die Presse, 22.11)
Balti riikide kutsumine NATOsse näitab, kui kiiresti on olud maailmas viimasel ajal muutunud. Balti riikide poliitikud on liitumist NATOga pidanud isegi tähtsamaks liitumisest ELiga, millel rahva seas nii suurt populaarsust pole. Ka Venemaa president Vladimir Putin ei taha Balti riikide liitumakutset liigselt tähtsustada, sest see võib ohustada Washingtoniga sõlmitud terrorismivastase võitluse sidemeid. Kuigi Venemaa hoiak ei ole tingitud Balti riikide vabaduse respekteerimisest, vaid omakasust, on maailm siiski muutunud. Seda näitab juba Venemaa kaitseministri Sergei Ivanovi repliik, et Baltimaade ühinemine NATOga "ei ole meie asi". (Christoph Winder, Der Standard, 22.11)
Juba praegu on raske vahet teha ELi ja NATO laienemise erinevustel, sest protsessid on muutunud väga sarnaseks. Isegi ajakava. Ainult et NATO laienemist ei saada vaidlused finantseerimise üle. Stabiilsuse eest Euroopas peavad hoolt kandma mõlemad organisatsioonid. Varem olid mõlema organisatsiooni ülesanded selgelt piiritletud - EL tagas stabiilsuse heaoluühiskonna, NATO relvajõududega. Täna me sellist eristust enam teha ei saa. Seda näitavad kasvõi Bulgaaria ja Rumeenia majanduspoliitilised lootused, et NATOga läbirääkimiste alustamine meelitab ligi välisinvestoreid. (Jörg Wojahn, Der Standard, 22.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Mis puutub sellesse organisatsiooni, mida ta juhib, siis võiks Lord Robertson Praha tippkohtumisel Oscar Wilde'i kombel kuulutada: "Kuuldused NATO surmast on liialdatud". Peale 11. septembrit ennustasid ka parimad eksperdid alliansile langust. See polnud kindlasti esimene kord, kui seda tehti, alates külma sõja lõpust ning selle vaenlase kadumisest, kelle vastu organisatsioon 1949. aastal loodi. Juba 1990-ndate aastate algul tundus selle, kommunismi leviku vastu võitlemiseks loodud organisatsiooni, eesmärk kaheldav. Peale 11.09 terroriakti tundis NATO enda suutmatust ja kasutust - Al-Qaida vastu võitlevad ameeriklased üksi või vähemalt valides oma liitlasi vastavalt omaenda vajadustele. Sellest saadik on Robertson püüdnud näidata, et pessimism on enneaegne. Afganistani sõtta saatis ta mõned radarlennukid, näitamaks, et ka NATO ei puudu talibanide vastasest võitlusest. Ja kui veel mõned aastad tagasi oleks Balti riikide NATOsse kutsumine tähendanud sõda Venemaa ja lääne vahel, õigemini poleks lääs kunagi julgenud nii kaugele minna, siis täna Putin vaevalt kergitab selle teate peale kulmu. Kas NATO on muutunud siis sedavõrd tähtsusetuks? Õnneks on olemas Iraak ja terrorismivastane võitlus, kuigi NATO pole selles veel kuigi suur osaline, on see ometi väljavaade tulevikuks. (Daniel Vernet, Le Monde, 20.11)
Rootsi ajakirjandus
Rahvusvaheline õiglus on jalule seatud ning ajaloolisest ebaõiglusest tulenev viga on parandatud. Selliselt väljendas selle päeva tähtsust pisarateni liigutatud Läti president Vaira Vike-Freiberga, mil NATO kutsus Lätile lisaks veel kuus riiki alliansiga ühinema. Ta tänas NATO riike "selle tarkuse ja julguse" eest, mida nad selle kutsega üles näitasid. Riigikogu istungil viibinud rahvasaadikud tõusid püsti ning aplodeerisid kuuldes sõnumit selle kohta, et Eesti on samuti saanud kutse NATOga ühinemiseks. Leedu president Valdas Adamkus nimetas seda päeva Leedu jaoks ülimalt tähtsaks. Kolm Balti riiki on siiani esimesed NLiitu inkorporeeritud riigid, kellele NATO kutse on esitatud. Tippkohtumise lõppdokumendis nähakse järgmise laienemisvooru võimalike uute liikmetena Albaaniat, Horvaatiat ning Makedooniat. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, Expressen, 22.11)
Taani ajakirjandus
Käesoleva NATO laienemisega endistesse kommunistlikesse käsumajandusriikidesse Ida-Euroopas, haarates ka kolme Baltimaad, tehakse viimaks lõpp külmale sõjale ja juuritakse see lõplikult välja. Seega on ka valeks osutunud nende kriitikute arvamus, kes leidsid, et kuna NATOl pole enam ühisvaenlast, ei ole alliansil ka enam motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Taanil on tõsiselt hea meel, et viimase kümne aasta sihikindel tegevus on vilja kandunud, ning aset leidnud laienemine on väga laiapõhjaline. Bulgaaria välisminister hindab NATO liikmeks saamist stabiilsust tagava faktorina, ning loodab, et loob Bulgaaria jaoks uusi majanduslikke võimalusi. Läti peaminister Einars Repse leiab, et NATOsse vastuvõtmine toob endaga kaasa Lätile täieliku julgeoleku tagatise. Siiski, liitumiskutse saanute hulgas on ka neid, kes suhtuvad NATOsse veidi vähem entusiastlikult. Sloveenias, kus vaadatakse ELi pääsemisele, kui praktiliselt juba otsustatud tõsiasjale, ei leidu kuigi palju neid, kes mõistaksid, miks on Sloveenial tarvis oma kaitsekulutusi kasvatada üksnes NATOsse astumise tõttu. Sloveenlaste hulgas on ka USA iseteadlik käitumine maailma areenil tekitanud ameerika-vastasust, ning seetõttu seisab Sloveenia valitsusel veel ees raske ülesanne võita NATOga liitumise 'jah' sõna ka rahvahääletusel. (Berlingske Tidende, 22.11, Jyllands-Posten, 21.11, 22.11)
Soome ajakirjandus
NATO idalaienemine toimub vastavalt stsenaariumile, kuid otsus võtta seitse endist idabloki riiki alliansi uuteks liikmeteks, ei mõjuta ehk Euroopat nii dramaatiliselt nagu veel mõni aeg tagasi arvati, kuna ka NATO enda roll on muutunud ning samal ajal ka ähmastunud. Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia pääsevad NATOsse 2004 aastal. Seejärel pole Norra põhjapiir mitte ainus Venemaa kokkupuutepunkt NATOga vaid olulisemaks muutub nüüd Soome lahe lõunaserv. Juba paar aastat on arutletud selle üle, kuidas Venemaa suhtub NATO laienemisse endistesse liiduvabariikidesse. Moskvast on ajuti tulnud karmi kriitikat, kuid nüüd, kui käes oli tõe hetk, ei reageerinud Venemaa juhtunule peaaegu millegagi. Selle asemel sõitis USA president Bush peale tippkohtumist Peterburi, kohtumaks oma liitlase President Putiniga. Kuigi Venemaa ei suhtu laienemisse üdini positiivselt, ei nähta NATOt ka enam vaenlasena. Venemaa mured on nüüd riigi lõunapiiril ning mitte lääne suunal. (Juhtkiri, Kaleva, 23.11)
NATO tippkohtumine Prahas läks plaanitult, toomata kaasa ühtegi märkimisväärset üllatust. NATO peasekretär George Robertson rõhutas Praha kohtumise tähendust kui verstaposti alliansi ajaloos. Otsus seitsme uue liikme vastuvõtmise kohta on poliitiliselt ja ka geograafiliselt väga suur muutus. Eesti, Läti ja Leedu kroonisid oma kümne aasta pikkuse töö ning avasid endale ukse NATOsse. Kui kõik läheb plaanipäraselt ning need riigid saavad NATO liikmeks 2004. aastal, siis tähendab see seda, et NATO ulatub Soome lahe rannikule ning peaaegu Peterburi väravateni. Selline mõte oleks olnud uskumatu veel mõned aastad tagasi. Praegu aga aktsepteerib Venemaa juhtunut ning Vene peaminister Ivanov rääkis Prahas soravalt julgeolekuarhitektuuri muutusest Euroatlantilises regioonis ning kritiseeris ka neid kahtlejaid ja küünikuid, kes keelduvad mõistmast aegade muutumist. Tundub, et Vene-NATO suhetes on viimaks ületatud oluline psühholoogiline künnis. Palju tähelepanu pöörati Prahas ka NATO arendamisele nii, et see vastaks tänapäeva julgeolekupoliitilise olukorra nõudmistele. . Ühendriikide jaoks on aga NATO sõjaline väärtus märgatavalt kahanenud ning võtnud pigem poliitilise koostöö ning arutelufoorumi vormi. USA jaoks on NATO pigem suhete ja mõjutamise võrgustik, kust on võimalik värvata liitlasi vastavalt vajadusele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 23.11)
NATO Praha tippkohtumine on alliansi ajaloos üks olulisemaid. Kui oluline täpselt, selles osas ollakse aga eriarvamusel. Tippkohtumise agenda kõige olulisemaks punktiks pole enam uute liikmete vastuvõtmine vaid pigem see, kuivõrd suudab USA läbi suruda oma eesmärke NATO muutmisel. Rääkigu Euroopa kuitahes lennukalt oma julgeolekuidentiteedist, NATO tõeline dünaamika paistab siiski selgelt välja: USA näitab suunda ning teised reageerivad - toetades, pidurdades või hämmastunult aia peal õõtsudes. NATO uuteks ülesanneteks võiksid USA arvates olla terrorismivastane võitlus hing massihävitusrelvi kavandavate nn. röövelriikide kantseldamine. Euroopa riikides on aga sõjaliste jõudude ülesehitus traditsiooniliselt suunatud oma riigi kaitseks ning Euroopas puudub poliitiline tahe anda raha uuendusteks. Kuid joon Euroopa ja USA vahel pole sirge, ka Euroopa riikide endi vahel on suuri erinevusi, eriti mis puudutab ülemaailmset tegutsemist. Endistel koloniaalriikidel, Suurbritannial ja Prantsusmaal, on endiselt sõjalisi baase üle maailma, samas, kui Saksamaal on oma ajaloo tõttu raske kasutada võimu välismaal ning väiksemad NATO riigid pole kuigi innukad seda tegema just nimelt oma väiksuse tõttu. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 18.11)
Praha tippkohtumisel kutsutakse NATOga ühinema ka kolm Balti riiki. Kui Eesti liitub NATOga, siis jõuab NATO ka Soome lahe äärde, Soome naabriks. Arutelu Soome NATO liikmelisuse üle peaks sellega jõudma ka uuele tasandile. NATO on endale ehitamas uut idapiiri. Bulgaaria, Rumeenia, ehk veel ka mõni Balkani riik on saamas liikmeteks, kuid alliansi piir jookseb Valgevene ja Ukraina juurest. Isegi nende riikide juhte ei oodata Praha tippkohtumisele, kuhu nad koostöölepingu alusel ju tulla võiksid. Ent kas NATO idapiir on tõmmatud Soomest ja Rootsist läänepoole? Mõlemas riigis on enamus rahvastikust NATO liikmelisuse vastu. Juba see iseenesest takistab NATO reeglite ja traditsioonide kohaselt liikmelisuse sest liikmeks saamiseks on vajalik uue liikmesmaa rahva enamuse poliitiline tahe. Soomes ei soovita NATO temaatikat enne parlamendivalimisi esile tõsta ja see võib olla hea lahendus, teisalt võib see aga tähendada ka seda, et selleks ajaks on rong Soome jaoks juba läinud. Juunis 2001 kirjutas Eesti tollane välisminister Toomas-Hendrik Ilves: "Näeme NATO liikmelisuses ajaloolist võimalust, mis lubab meil ise otsustada oma saatuse ning julgeolekualasekeskkonna üle”. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 19.11)
Ühena seitsmest kandidaatriigist sai ka Eesti kutse alustada liitumisläbirääkimisi NATOga liitumiseks. Arvatavasti kestavad läbirääkimised umbes poolteist aastat, seejärel peab liitumise heaks kiitma Riigikogu. Kaks Eesti peamist poliitilist eesmärki on täitumas peaaegu üheaegselt, sest 2004. aasta kevadel saab Eestist tõenäoliselt ka ELi liige. Peaminister Siim Kallas ei väsi kordamast, et NATOga liitumine on Eesti tuleviku seisukohast vältimatu ning lisab, et NATO on hetkel ainus demokraatlike riikide poolt moodustatud sõjaline liit, millel on tõelist võimu. Ajalooline mälu ongi ehk olulisimaks põhjuseks, miks ka tavainimeste aruteludes pole Eestis kunagi oldud NATO-liikmelisuse vastu. Kõikides aastate jooksul tehtud rahvaküsitlustes on NATOl alati olnud rohkem pooldajaid kui vastaseid. Küsitluste kohaselt peavad eestlased olulisimaks julgeolekugarantiiks just NATO-liikmelisust, teisel kohal on head suhted Venemaaga, kolmandal ELi liikmelisus ning neljandal tugev kaitsevägi. Eesti venelaste hulgas tehtud küsitluste põhjal on esimesel kohal head suhted Venemaaga ning alles neljandal kohal on NATO-liikmelisus. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.11)
Kutse NATOsse võeti Tallinnas vastu rõõmsas peomeeleolus. Peod algasid juba keskpäeval, kui parlament katkestas oma istungi, tõusis aplausiks püsti ning asus seejärel šampust jooma. Õhtuks oli eesti uuenduspoliitika juhtfiguur, endine peaminister Mart Laar teinud teoks oma lubaduse ajada maha oma uhkus ja kaubamärk - paks valge habe. "Habe on läinud," tõdes Laar ning lisas: "Oleme kergendunud ja rõõmsad ning loodame, et Soome tuleb meie jälgedes”. Habeme mahaajamisega täitis Laar oma lubaduse, mille andis oma teise peaministriks oleku ametiaja alguses 1999. aastal. Siis tundus, et kutset NATOsse ei saa Eesti veel niipea ning lisas sama hingetõmbega, et "Plaanisime juba 1982 aastal, et lagundame Nõukogude Liidu ja liitume NATOga”. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 22.11)
Kui teade kutsest NATO liitumisläbirääkimistele jõudis seitsmesse Ida-Euroopa riiki, paukusid šampanjapudelid. Läti peaministri sõnul oli see neljapäev Läti iseseisvuspäeva järel Läti ajaloo olulisim päev. Tulevastes NATO-riikides on teade liitumiskutsest tõstnud ootusi jõukuse kasvu kohta. Endiselt oodatakse endistes kommunismimaades äkktervenemise laadseid imesid. NATO liikmelisus on üks taolistest ravimitest, mille kohta loodetakse, et stabiilsuse ja julgeoleku kasvades muutub see kõik lõpuks rahaks. Kuid paljas NATO liikmelisus ei suuda investeeringuid ligi meelitada, vaid selle eelduseks on valitsuste endisest sihikindlamad reformid. Viimaste aastate jooksul on NATO jõuliselt laienenud ning ulatub nüüd Balkanilt Läänemere kallastele. Järgmisena võivad sihikul olla Kesk-Aasia partnerlusriigid, ent globaalseks organisatsiooniks NATO ei muutu. NATO on ligitõmbav kuna ta pole mitte sunnil vaid konsensusel põhinev organisatsioon. Kuid mida suurem on NATO, seda nõrgem on tema sisemine ühtsus. (Juhtkiri, Aamulehti, 21.11)
Algselt lääne sõjalise liiduna asutatud NATO kasvas Prahas euroatlantiliseks liiduks, kinnitades seitsme uue liikmesriigi kandidatuurid ning lubades nende NATOsse liikmeks võtmise aastaks 2004. Oodatult said NATO-kutse Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia. Lisaks uute liikmete vastuvõtmisele leppisid praegused 19 liikmesriiki kokku ka mitmetes uuendustes, millega NATO peaks muutuma endisest tõhusamaks ja mobiilsemaks. Eriti soovib NATO arendada terrorismivastast võitlust ja massihävitusrelvade levikuga kaasnevaid uusi ohte. NATO ooteruumi jäid veel Albaania, Makedoonia ja Horvaatia. Oma sõjalise efektiivsuse parandamiseks võeti Prahas vastu otsus kiirreageerimisüksuse asutamise kohta. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 22.11)
Venemaa ajakirjandus
Praha-eelne vaade Lätist ja Leedust. Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Edgars Rinkevitshs on optimistlik: Läti ei liitu lihtsalt sõjalise liiduga, vaid jagab euroopalikke väärtusi. Läti ei pea samas Venemaad vaenlaseks, tänapäeva olukorras on palju aktuaalsem oht näiteks Läti piiri rikkumine organiseerimata gruppide poolt. Liitudes alliansiga loodab Läti investeeringutele mitte ainult sõjalistesse, vaid ka tsiviilprojektidesse. Leedu seimi liikme ja väliskomisjoni aseesimehe Alvidas Medalinskase sõnul tahab Leedu väga tõsiselt saada NATO liikmeks ning pealegi on koos odavam ja kindlam. EL ja NATO on omavahel seotud, see on kõik ühise välispoliitika osa. (Darja Zhdanova, Vremja Novostei, 21.11; Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 21.11)
NATO tippkohtumisel Prahas esitati liitumiskutse alliansiga seitsmele riigile. Läti president nimetas kutset ajalooliseks võiduks, Leedu peaminister Leedu paljude aastate jõupingutuste tulemuseks ning Eesti president Arnold Rüütel uue etapi alguseks Eesti ajaloos. Moskvast tulevad aga väga erinevad signaalid: välisministri Igor Ivanovi sõnul ei vaatle Moskva NATO laienemist itta enam kui ohtu oma huvidele – “meil on nüüd ühine vaenlane, globaalne terrorism”. Ivanovi asetäitja Vladimir Tshizhov aga teatas, et VF välisministeerium peab alliansi laienemist Brüsseli suureks veaks - NATO laienemine on vastus ‘külma sõja’ aegsetele väljakutsetele. Riigiduuma kaitsekomitee nõuniku Valeri Tshebani arvates on aga liikmekspürgijatel puhtalt majanduslikud huvid. (Jekaterina Kudashkina, Vedomosti, 22.11)
Kaitseminister Sergei Ivanov rõhutas NATO laienemiskutset seitsmele riigile kommenteerides, et Venemaa suhtub rahulikult NATO laienemisse, kuivõrd ta pole selle organisatsiooni liige, ega kavatse sinna astuda. Laienemine oli vajalik eelkõige alliansi enese reformimise pärast, et vastata "reaalselt olemasolevatele ohtudele, mitte müstilisele vaenlasele". Samas avaldas Ivanov muret olukorra üle Balti riikides - Eesti, Läti ja Leedu peaksid võimalikult kiiresti ühinema CFEga, sest see leping "kindlustab stabiilsuse Euroopas". Tippkohtumisel osalejad tervitasid mitme tulevase liikme valmisolekut ühineda Euroopa tavarelvastuse leppega. Moskvale tuletati viisakalt aga meelde, et Vene vägede ja relvastuse väljaviimine Gruusiast ja Dnestri äärest on peamine tingimus lepingu ratifitseerimiseks. (Juhtkiri, Izvestija, 22.11)
Uudisteagentuurid
NATO leaders agreed to set up a strike force for high-intensity warfare and modernise equipment for perceived new security threats, including terrorism and weapons of mass destruction. The 19 nations also agreed at a Pra-gue summit to streamline the alliance's military command structure, moving away from the static posture shaped in the Cold War to reach across the globe. The package of measures is designed to reassert the U.S.-led alliance's relevance for dangers highlighted by the September 11 attacks on the United States last year, and answer critics who argue that it has outlived its usefulness. "NATO's credibility depends fundamentally on its military capabilities," alliance Secretary-General George Robertson said. Each NATO nation committed itself in the Czech capital to provide specific equipment, from aircraft and missiles to field hospitals, within defined timeframes. In all, they signed up to 408 commitments to pro-duce forces that can:
- deploy further and faster with all they need to fight
- support themselves wherever and for however long they need
- defend themselves effectively against any enemy or weapon
- strike hard with increased accuracy. (Reuters, 21.11)
USA ajakirjandus
Euroopa riikide mahajäämus USAst relvajõudude kaasajastamisel on märkimisväärne. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa välja arvata, siis on kaitsekulutused vähenenud ja vähenevad veelgi. Samal ajal on USA kaitsekulutuste kasv suurem kui kõigi Euroopa liitlaste kulutuste kogusumma. NATO peasekretär George Robertson on juba aastaid kutsunud Euroopa liitlasi üles kulutuste suurendamisele, lõpuks on olukord muutumas. Kui eelarve ei pruugigi suureneda, siis leitakse lisaallikaid vananenud üksuste kaotamise teel. Väiksemad liitlasriigid tõstavad kaitsejõudude suutlikkust spetsialiseerumise läbi. Suurem oht seisneb aga Euroopa ja USA vastuoludes, mis on põhjustatud nii võimalikust sõjast Iraagis kui ka USA administratsiooni stiilist - kui varem pidasid liikmesriigid teatud eesmärgi saavutamiseks läbirääkimisi, siis nüüd USA vaid informeerib liitlasi oma kavatsustest. (Frederick Bonnart, International Herald Tribune, 19.11)
Praha tippkohtumisel tehakse rida tähtsaid otsuseid - kavandatakse ajaloo suurimat laienemist, loodetakse leppida kokku kollektiivse kaitse meetmete osas terrorismivastases võitluses ja tugevdada sidemeid partneritega idas. Samas on probleemiks Ameerika-Euroopa suhete tulevik. Külma sõja lõppedes lõppes ka ajastu, mil USA kohtles Euroopat tähtsaima liitlasena. USA kui ainsa supervõimu positsioon on üha tugevnenud tänu usule Ameerika erandlikkusesse ning majanduslikule võimsusele. USA välispoliitika traditsiooniline eesmärk on olnud võimude tasakaalu säilitamine. Euroopa vajab Ameerikat globaalse stabiilsuse säilitamiseks. Ilma USAta ei suuda Euroopa tagada konfliktipiirkondades ka minimaalset stabiilsust. Eurooplaste jaoks tähendaks ebastabiilsus teistes regioonides nii tooraine- kui ekspordituru kaotamist. USA vajab samuti Euroopat kui poliitilist, diplomaatilist ja sõjalist liitlast, igaks juhuks, kui kriisikoldeid peaks samaaegselt mitmes kohas tekkima. (Alexander Vondra, Sally Painter, The Washington Post, 18.11)
Praha tippkohtumisele minnes on Ameerika ja Euroopa ametnikel erinevad vaated kujuteldavale ohule ja seetõttu ka NATO eesmärkidele ja tulevikule. Üks eurooplasest NATO ametnik ütles, et Iraak ei ole NATO teema, sest Lähis-Ida ei asu NATO mõjusfääris. Kui USA peaks seetõttu NATO vastu huvi kaotama, muutub allianss sõjaliselt tähtsusetuks. (Juhtkiri, The Washington Times, 21.11)
NATOl ei ole enam konkreetse asukohaga konkreetset vastast, vaenlane on n.ö. "laiali valgunud". Seega ei saa NATO enam jääda endiseks, suureks, kohmakaks organisatsiooniks. Kui allianss soovib olla mõjuvõimas, siis peab ta olema võimeline käsitlema informatsiooni professionaalselt ja kiirelt, sekundi murdosa jooksul otsuseid vastu võtma ning kus iganes vajalik kaasama koheselt kiirreageerimisjõudusid. (Vaclav Havel, The Wall Street Journal, 21.11)
Suurbritannia ajakirjandus
USA on sõjaliselt nii võimas ja arenenud, et ta tuleb toime ka Euroopa abita. Eurooplased on olnud siiski kaasatud Balkanil ja teda võidakse kaasata järgmisel aastal Afganistanis: ameeriklased teevad raske töö ja eurooplased tegelevad seejärel nö koristustöödega. Bushi administratsiooni poliitika põhimõte on järgmine: missioon määrab koalitsiooni, mitte vastupidi. Washingtoni silmis on NATO siiski veel midagi väärt, kuigi otsuste tegemisse kaastakse teda üha vähem ja NATOs nähakse vaid tööriista, sõjalist üksust, mis on võimeline ühinema USA juhitud operatsioonidega. Washington otsustab, mida ta tahab teha ja palub seejärel abi (näiteks Suurbritannia toetust võimalikuks aktsiooniks Iraagis). Muidugi teeb eurooplasi murelikuks, et neil on nii vähe mõju USA otsuste langetamisel. Euroopa valik on aga lihtne - ta ei suuda USAga sõjaliselt võistelda ja on ka edaspidi enam huvitatud rahuvalvamisest ning arenguabi andmisest. Kuid seni, kuni ei tõsteta kaitsekulutusi ja ei arendata kiirreageerimisjõude, ei võta Washington eurooplasi kuulda. Loeb suutlikkus, mitte arvukus. Või nagu Stalin ütles - kui palju üksusi on Rooma paavstil? (Peter Riddell, The Times, 21.11)
NATO tippkohtumine Prahas määrab Euroopa riikide julgeolekuhuvid pikkadeks aastakümneteks. Ta määrab strateegilise suuna ja selle, millal Euroopa riigid lähevad sõtta ja millal tagavad rahu. Neid otsuseid ei tee aga mitte sõltumatud riigid vaid USA. Tundub, et Blairi valitsus on juba otsustanud, et Suurbritannia ja USA huvid kattuvad. Eeldatavalt pidi Praha tippkohtumisest kujunema laienemise tähistamine, seejärel aga kerkis teravamalt päevakorda USA kasvav ignorantsus alliansi suhtes. Siiski pole Washington NATO vastu veel täielikult huvi kaotanud. Donald Rumsfeld loodab, et NATO suudab moodustada kiireageerimisjõud, mis läheksid "igal ajal igale poole ja väga klühikese aja jooksul". USA tagab tulevärgi ja eurooplased tegelevad segaduse likvideerimisega. USA loodab ka, et NATO kiirreageerimisjõud lämmatavad eurooplaste samalaadse üksuse loomise idee. Suurbritannia näibki juba sellega leppivat, kaitseminister Geoff Hoon ütles: " NATO on ja jääb ainsaks kollektiivse kaitse organisatsiooniks Euroopas." (Richard Norton-Taylor, The Guardian, 18.11)
Praha tippkohtumise tulemuseks on NATO kiirreageerimisjõudude loomine ning Euroopa lubadus eraldada rohkem raha kaitsekulutusteks. Oleks võinud halveminigi minna. Viimasel aastal on kasvanud transatlantiline pinge: USA on kritiseerinud eurooplasi võimetuses täita liitlaskohustusi, eurooplased omakorda on pahased, et USA ei kaasa NATOt terrorismivastasesse võitlusse. Kuigi Prahas ei lepitud kokku NATO kaasamises Iraagi vastasesse aktsiooni, siis vähemalt sõlmiti kahepoolseid kokkuleppeid erinevate liikmesriikide kaasamiseks. Mis juhtub edasi? Kas alliansiga ühinenud 10 endist kommunistlikku riiki teavad, millega nad on ühinenud? Tegelikult ei ole ei USAl ega liitlastel veel selget kontseptsiooni. (Financial Times, 23.11)
Mida enam räägivad poliitikud institutsiooni olulisusest ja uuestisünnist, seda rohkem on see organisatsioon "tagajalgadel". Ameeriklased on viimase aasta jooksul NATOt ignoreerinud, kuid nüüd näevad temas võimalust suure Iraagi-vastase alliansi moodustamiseks. Eurooplased, kes on rääkinud USA unilateralismist, on nüüd muutumas närviliseks ja kardavad, et Ameerika võib minna oma teed. Uued liikmesriigid näevad NATOs vahendit nende vabaduse tagamiseks. NATO tugevuseks on alati olnud ühise vaenlase olemasolu ning juhtimissüsteemi efektiivsus. Nüüd pole tal kumbagi. George Robertsoni sõnul polevat sel tähtsust, sest NATOl on nüüd poliitiline eesmärk. Kuid juhul, kui soovitakse moodustada poliitilist liitu, miks mitte luua siis uus ühendus või arendada midagi ELi sees või ümber. NATO suureks kergenduseks on George Bushil alliansi jaoks uus "sõjaline" ülesanne - võitlus globaalse terrorismi vastu. (Adrian Hamilton, The Independent, 22.11)
Saksamaa ajakirjandus
Kui algselt oli Praha tippkohtumine mõeldud uute liikmete nimetamise pidulikuks ürituseks, siis peale 11. septembrit 2001 on tippkohtumise funktsioon muutunud täielikult - tuleb luua uus NATO. USA rünnakud Afganistanis näitasid selgelt, et ülejäänud alliansi liikmed ei olnud võimelised rünnakuid toetama, kuna nende sõjavägi on ette valmistatud ründama külma sõja tingimustes. Seega peavad ülejäänud alliansi liikmed kiiresti reformima oma relvajõude. See aitaks kaasa ka poliitilise lõhe kaotamisele NATOs, mis suuresti on tingitud USA sõjalisest ülekaalust. (Horst Bacia, FAZ, 20.11)
Peale NLiidu lagunemist on NATO sattunud identiteedikriisi. Paljud liikmed küsivad, kas NATO ka siis koos püsiks, kui puuduks ühine vastane. Ameerika näeb Euroopat stabiilsena ja on oma tähelepanu pööranud ohukolletele, mis asuvad väljaspool euroatlantilist tsooni. Samas kui USA suurendab kaitsekulutusi, viitavad liikmesriikide kaitseministrid Euroopast tühjadele riigikassadele. Lisaks solvab Euroopa riike ka see, kui USA oma jõudu ja seega Euroopa riikide kaitsetust demonstreerib. Euroopa ei tohiks juba Iraagi konflikti taustal unustada, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainult stabiilsusest oma kontinendil. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 20.11)
NATO on endale seadnud uue eesmärgi - võitluse rahvusvahelise terrorismiga, milleks on poliitiliste vahendite kõrval vahel ka vaja sõjalisi. Kuid rahvusvahelise terrorismiga võitlemisel ei ole tegu klassikalise kaitsega, milleks kasutati alati sõjalisis vahendeid. Terrorismi vastu võideldes on olulised ka poliitilised ja majanduslikud vahendid. Poliitiliselt oleks aus pidada debatte NATO uue funktsiooni üle ning arvatavasti oleks mõistlik alla kirjutda ka uus NATO-leping, sest NATO funktsioonid on nii palju muutunud. NATO, kes sammub uut rada pidi, peaks selleks kõigepealt oma rahvastelt luba küsima. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 22.11)
NATO seisab suure väljakutse ees - nimelt tuleb lahendada küsimus, milliseks kujuneb NATO tulevik. NATO võib keskenduda ainult rahu tagamisele euro-atlantilises tsoonis, või siis võtta ette muudatused ning struktureerida NATO ümber organisatsiooniks, mis hoolitseb meie kollektiivse julgeoleku eest. Valida tuleb teine variant, sest muidu muutuks NATO äärenähtuseks. Seda eesmärki saab aidata ellu viia ainult üks inimene – George W. Bush. Ainult USAl on kollektiivse julgeoleku tagamiseks piisav sõjaline võimsus. George W. Bushi ülesanne on Praha tippkohtumisel veenda Euroopa riike USAle järgnema. (Ron Asmus, Die Welt, 21.11)
Praha tippkohtumine peab näitama, kui tähtis on USA jaoks veel NATO. Sõda Afganistanis näitas, et USA saab hakkama ilma NATOta, kuigi esimest korda NATO ajaloos rakendati NATO lepingu artikkel 5. Ron Asmus, kes oli president Bill Clintoni valitsuses NATO-ekspert, leiab, et NATO peaks enda eesmärgiks seadma võitluse massihävitusrelvade vastu terroristide käes ja ‘kurjse telje’ maades, kui ta soovib USAga sammu pidada. Osad vabariiklastest poliitikud ei näe aga ka probleemi selles, kui NATOst saabki rohkem poliitiline organisatsioon, mis tagaks stabiilsuse Euroopas ning sõdu peaks siis USA koos sihtpartneritega. (Yvonne Esterhazy, Hubert Wetzel, FT Deutschland, 21.11)
Austria ajakirjandus
NATO peasekretär George Robertson toonitab oma seisukohavõtus, et Praha tippkohtumine näitab, et ka NATOl on roll võitluses rahvusvahelise terrori vastu ja et USA ei ole huvitatud üksi tegutsemisest. Robertson tutvustab ka NATO uut kontseptsiooni, mille alustaladeks on võitlus terrorismi vastu, sõjalise võime parandamine, laienemine, partnerluste tihendamine ja NATO ning Venemaa suhete parandamine. (George Robertson, Der Standard, 20.11)
NATO on endale pärast külma sõja lõppu leidnud üllatavalt kiiresti ja valutult uue funktsiooni. Kui pärast Ida-Lääne vastasseisu raugemist arvati, et NATOst on saanud mõttetu organisatsioon, siis NATO on tõestanud vastupidist. NATO kreedoks on saanud globaalsus, sest kui NATO ei tegutse globaalselt, siis puudub tal organisatsioonina mõte. Euroopa kriitika NATO tegevuse ja USA ülemvõimu kohta on kohatu, sest nii kaua kui Euroopal puuduvad oma kaitsejõud, on NATO Euroopa ainukeseks julgeolekugarantiiks. (Christoph Prantner, Der Standard, 21.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kas NATOl võiks olla roll rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses? Kas allianss oleks suuteline tagama meie julgeolekut radikaalselt muutunud keskkonnas. Järgmisel nädalal vastavad NATO liikmesriikide valitsus- ja riigijuhid nendele küsimustele üksmeelselt "jah". 11.09. terrorirünnakute järgseid kuid iseloomusavad pingelised arutelud mõlemal pool Atlandi ookeani. On ameeriklasi, kes leiavad, et USA ei vaja enam liitlasi. Ja on eurooplasi, kes leiavad, et USA tegevus muutub aina ühepoolsemaks. Ent need kaks vaadet on ekslikud ning Praha tippkohtumine tõestab, mil moel. Tippkohtumine peaks lepitama ka kõige suuremad skeptikud sest mis puutub julgeoleku pikaajalistesse perspektiividesse, siis ei ole alternatiivi USA ja Euroopa ühistegevusele. (George Robertson, Le Figaro, 19.11)
Miks on NATOt vaja? Põhja-Atlandi allianss elas üle idabloki lagunemise, ent 11. september oli NATOle suureks löögiks. Peale terrorirünnakut kogunesid alliansi 18 liiget Brüsselisse, et arutada Põhja-Atlandi lepingu artiklit 5 ning seda otsustati rakendama hakata alates 2 oktoobrist. Ning sellest saadik pole juhtunud peaaegu midagi. Saadeti välja mõned lennukid, Vahemerre väike laevastik ning üht-teist veel, kuid peamistes operatsioonides NATO väed ei osalenud. NATO vägesid polnud ei Afganistanis ega India ookeanil. See NATO vägede puudumine hämmastas prantsuse sõjaväelasi. Ja mis puutub NATO eelarvesse, siis Ameerika Ühendriikide kaitseminister Donald Rumsfeld on Ameerika kaitsepoliitika kokku võtnud ühe lausega "Ülesanne on see, mille põhjal valitakse liitlased ning mitte liitlased need, kelle põhjal valida ülesanne." Ehk lahtiseletatuna tähendab see seda, et USA ei lase dikteerida endale ülesandeid liitlastelt kes proportsionaalselt kulutavad kaitsekulutusteks kaks või kolm korda vähem. Prahas peaks toimuma pööre NATO arengus. Ent selle toimumiseks peaksid eurooplased käe rahakotti panema. (Jean-Dominique Merchet, Libération, 21.11.2002)
Praha tippkohtumist on nimetanud ajalooliseks nii NATO peasekretär George Robertson kui ka USA president George Bush. Tippkohtumine toimub Prahas, koht, kus lõpetati Varssavi pakt ning 19 riigi- või valitsusjuhi eesmärgiks selle kohtumisel on organisatsiooni vastu võtta veel seitse uut liikmesriiki. Allianss hakkab ulatuma Ameerikast Venemaa ukse alla. Ent tippkohtumise tõeline eesmärk on NATO “nahaajamine” kuna NATO eksistentsi mõte on hämardunud juba Berliini müüri langemisest saadik. Ent kuidas muuta allianssi, mis loodi 53 aastat tagasi külma sõja ajastul, ning mille vundamendiks oli selle liikmete tahe luua vastane NSV Liidule, ja muuta selliseks organisatsiooniks, mille sõjaline tehnoloogia oleks kõrgtasemel ning mis suudaks vastu panna sellistele kaasaaegsetele uutele ohtudele nagu rahvusvaheline terrorism ja massihävitusrelvad. Ameerika soovib NATOle uut reageerimisüksust ning seda ajal, mil EL loob omaenda kiirreageerimisüksust. USA ettepanekusse suhtutakse ühes küljest kergendusega ning teisalt umbusuga. Kergendatult suhtuvad need, kes ei soovi loobuda NATO vihmavarjust, kuna see võimaldab neil vähem muret tunda oma riikliku julgeoleku pärast. Umbusuga aga seetõttu, et pole mingi saladus, et Pentagonile pole kunagi meeldinud idee ELi sõjalisest jõust kuna see võiks NATO marginaliseerida. Niisiis on praegu eurooplase kord USA suhtes umbusklik olla, sest kinnitus, et need kaks üksust poleks mitte konkurendid, vaid täiendaksid teineteist, on vaid pooltõde. (Laurent Zecchini, Le Monde, 21.11)
NATO tippkohtumise eelõhtul näitas Prantsusmaa oma tuska. Euroopa julgeolek on ajast maha jäänud. Euro kasutuselevõtt oli edukas, varsti peaks EL laienema kümne uue liikme võrra, valmistatakse ette ELi põhiseadust. Kuid sõjaliselt arengult, mis on oluline, kui EL soovib olla vastukaaluks USAle, on Euroopa siiski ääremaa. Isegi selline lihtne operatsioon, nagu Makedoonia operatsiooni ülevõtmine, on blokeeritud Kreeka-Türgi vastuolude tõttu. ELi kiirreageerimisüksuse loomine, mis peaks päevavalgust nägema juba tuleval aastal, on täis kaheldavusi. Ning Prahas tuleb USA välja kiirreageerimisüksuse loomise ideega NATO joaks. ELi julgeoleku tiibu kärbitakse veel enne, kui see on lendu tõusnud. Ühe NATO kõrge ametniku sõnul oleks NATO kiirereageerimisüksus sõdimiseks ning Euroopa üksus rahu kaitseks. Kuid selline rollide jaotus on sobiv vaid Washingtonile ning muudab Euroopa julgeoleku teiseks viiuliks. (Luc de Barochez, Le Figaro, 20.11)
Taani ajakirjandus
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leiab, et kui NATO selles laienemisvoorus seitse uut liiget vastu võtab, peab järgmise vooruga mõnda aega ootama. Ta leiab, et "Sellega, et NATO muutub jututoaks, ei võida me mitte midagi. NATO peab vastama teatavatele konkreetsetele nõudmistele: ta peab Euroopa julgeoleku tagamisele kaasa aitama, peab mõjuma ühiskonda stabiliseeriva jõuna, ning peab vastama majanduslikult sõjapidamise nõudmistele. Seetõttu ei saa NATO lõpmatult laieneda." (Niels Ditlev, Jette Elbæk Maressa, Jyllands-Posten, 19.11)
NATO Praha tippkohtumine näitas veelkord seda, kui suur sõnaõigus USAl Euroopa asjades tegelikult on. Ameerika president sai oma tahte läbi - NATO tegevus suunatakse enam Euroopa väliste ohtude ennetamisele, seal hulgas terrorismivastasele võitlusele, ning eurooplased peavad nüüdsest peale ise enam oma julgeoleku tagamiseks vaeva nägema. Ent jätkuvalt on ebaselge, kui kaua suudavad USA ja ta Euroopa liitlased NATOt elus hoida pärast külma sõja peale sunnitud kooselu. (Ole Bang Nielsen, Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 22.11)
Norra ajakirjandus
Praha tippkohtumisel jäetakse hüvasti kaheks jagatud Euroopaga, selliselt nagu see külma sõja ajal oli. Sellega astutakse edasi stabiilsema ja koostöövalmima Euroopa poole, Euroopa poole, mida iseloomustab demokraatia, rahu ja areng. Kõik seitse NATO kandidaati on teinud uskumatu arengu NATOga liitumise eeltingimuste täitmiseks. Toetamaks seda olulist arengut, on Norra valitsus teinud ettepaneku viia sisse kahepoolne partnerlus praeguste ning uute NATO liikmesriikide vahel. Seeläbi peaks läbikäimine Balti riikide ja Norra vahel oluliselt aktiivsemaks muutuma. Norra initsiatiiv Vene-NATO suhete arendamisel on samuti vilja kandunud, ning seda on näha nii Vene-NATO nõukogu näol kui ka erinevate kahepoolsete Norra-Venemaa vaheliste projektide näol. Kõik need sammud aitavad kaasa stabiilse arengu tagamisele nii meie regioonis kui ka kogu Euroopas. (Kjell Magne Bondevik, Dagbladet, 20.11)
NATO, milles on USAl enam ja enam sõnaõigust; NATO, mis on poliitiliselt aktiivsem ning millel puudub selgelt määratletud idapiir; NATO, milles on üha enam "alliansisiseseid alliansse" ning ühised relvahanked. Selliks on pilt meie vanast alliansist pärast Praha tippkohtumist. (Nils Morten Udgaard, Aftenposten, 23.11)
Venemaa ajakirjandus
Eelolev NATO tippkohtumine Prahas on tähtis sellepoolest, et alliansi liikmeteks kutsutakse 7 uut riiki. Tippkohtumise olulisimaks teemaks aga ei ole laienemine, vaid Põhja-Atlandi liidu tõsistest ümberkorraldustest teavitamine. Reformimise käigus tuleb senise kolme käsuliini asemel viis, vastavalt selle sajandi alguse väljakutsetele: võitlus terrorismiga, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, abi osutamine riikidele, mis on saanud kannatada looduskatastroofides või erakorraliste olukordades, rahuvalveoperatsioonide läbiviimine ja teiste kriisiolukordade ohjamine. NATO valmistab Prahaks ette ka ametlikku avaldust uutest suhetest Venemaaga. Selles antakse teada, et alliansi laienemine ei ohusta Venemaa julgeolekut: Balti riikide territooriumile ei paigutata suuri väekontingente ega ka tuumarelva. NATO ja Venemaa tegusat koostööd eelkõige terrorismi vastu võitlemisel näitab seegi, et eksperdid on ettevalmistanud rea konkreetseid ettepanekuid, mis tulevad arutlusele 9. detsembril Moskvas toimuval konverentsil, millest võtavad osa ka NATO peasekretär lord Robertson ja kaitseminister Sergei Ivanov. Vene kindraleid ei rahusta aga säärased NATO avaldused. Moskvas tuletatakse endiselt meelde, et Balti riigid ei ole Euroopa tavarelvastuse lepingu liikmed, mistõttu ei laiene neile raskerelvastuse piirangud. Samuti ei ole vene kindralid rahul radarijaamade ehituse algusega Norras ja Lätis, lahtine on USA 180 - 200 tuumapommi paiknemise küsimus 11 sõjaväebaasis 9 NATO liikmesriigis Euroopas ning sellega, et alliansi liikmed ei ole huvitatud tihedast koostööst Vene (relva)konstruktoritega. (Viktor Litovkin, Vremja MN, 19.11)
USA uurimiskeskuse Brookings Institution Praha tippkohtumisele pühendatud konverentsist. Konverentsil osalenud olid üksmeelsel arvamusel, et Bushi administratsioon on alliansi sõjalisest aspektist kõrvale pöördunud ja vaatleb NATOt rohkem poliitilise, piiratud mastaapidega organisatsioonina. Brookings Institutioni direktor Strobe Talbott ning analüütikud Philipe Gordon, Ivo Daalder ja James Steinberg avaldasid arvamust, et Bush vaatleb NATOt üha enam mitte täisväärtusliku partnerina, vaid sõjaväeliste vahendite laekana, kus võib välja võtta väed ameeriklaste erinevate ülesannete täitmiseks. Selline suhtumine võib alliansi tuleviku ohtu seada. (Natalja Hmelik, Politcom.ru, 19.11)
NATO laienemine: vaade seestpoolt. NATO laienemine lähiajal tundub olevat kindel, kuid Brüsselis ei osata veel praegugi üheselt öelda, kas sellega kaasneb rohkem plusse või miinuseid. NATO uus doktriin on vastata ohule, kust iganes see ka ei tuleks, st vastutuse tsoon laieneb kogu maailmale. Terrorismivastases võitluses on aga NATO vastaseks endiselt riigid, mitte grupeeringud või grupid - Afganistan, mitte Al-Queda. Viimaste puhul ilmneb alliansi võimetus kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Laienemine ja uued väljakutsed nõuavad ka struktuurilisi muudatusi alliansi juhtimissüsteemis - Praha tippkohtumisel arutatakse ka neid küsimusi. (Sergei Sumbajev, Krasnaja Zvezda, 19.11)
Prahas avati NATO kahepäevane tippkohtumine, kus ei toimu ainult alliansi piiride tunduv laienemine, vaid hinnatakse radi-kaalselt ümber ka NATO kaitsedoktriin. Venemaa ei ole enam alliansi peamine ohuallikas, NATO kuulutab selleks rah-vusvahelise terrorismi. Eile rõhutas peaminister Siim Kallas, et Eesti ei kavatse NATOs teisejärgulisse rolli jääda. President George Bush rõhutas enne Praha-sõitu Ida-Euroopa ajakirjanikega kohtudes, et “Venemaal pole NATO itta laienemist vaja enam karta” ning et “Venemaa ei ole vaenlane ja lähtudes sellest uuest reaalsusest peab NATO oma sõjalise doktriini ümber hindama”. Bush andis mõista, et tühja ‘nõukogude ohu’ niši on ülevõtnud rahvusvaheline terrorism. Reedel kohtub Prahasse sõitmast keeldunud Vladimir Putin Peterburi lähedal George Bushiga. (Georgi Bovt, Andrei Lebedev, Izvestija, 21.11; Serge Strokan, Kommersant, 21.11)
Följetonistlikus toonis artikkel: NATO on kui rootsi laud, kus USA valib paremaid palu - Balti riikide spetsialiseerumistest NATOs. Üks grupp sõjaväelasi, kes ei tunnista kaasaegse maailma tegelikkust, soovitavad kasutada Balti riike luurevaldkonnas (arvatavasti Venemaa vastu). Teine grupp arvab, et Balti riikide koht oleks sõjalises politseis. Kolmas grupp väidab, et panuse peab tegema sapöörioskustele. Autor on sunnitud tunnistama, et Eesti on teinud suuri edusamme miinide kahjutuks tegemisel ja näidanud end selles osas väga heast küljest Afganistanis. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 22.11)
Intervjuu NATO peasekretäri George Robertsoniga: NATO uued väljakutsed - terrorismivastane võitlus ja kiirreageerimisüksuste loomine. NATO käesolev strateegiline kontseptsioon on väga hea, tema lähtealusteks on paindlikkus, mobiilsus ja kestev toime. NATO vajab suuremat lõimumist, tulevased kiirreageerimisjõud peavad muutuma mobiilseteks üksusteks, mida saab kasutada kriiside ohjamisel. NATO on juba mitu korda laienenud, kuid mitte kordagi ei ole läinud täide sünged ennustused NATO lõpu saabumisest laienemise tõttu. (Vek, nr. 41)
Vene välisminister Igor Ivanov: "Küünikud ja kahtlejad ei soovi mõista maailmas toimuvaid arenguid." (Helsingin Sanomat, 23.11.)
Uudisteagentuurid
U.S. President George W. Bush said that enlargement of NATO to include Lithuania and other ex-Soviet Baltic republics was in Russia's interests. "I want Russia and President Vladimir Putin to understand there is no reason to fear NATO expansion -- membership of the Baltic countries in NATO is useful for Russia," Bush was quoted as saying in an interview with Lithuania's Lietuvos Rytas newspaper. He said people in Lithuania, Latvia and Estonia should recognise that "the world definitively changed" when they regained independence from Moscow in 1991. "Russia is no longer (their) enemy, and the United States is not Russia's enemy," he said, noting that the United States had never recognised Soviet annexation of the Baltic states after World War Two. (Reuters, 19.11)
NATO leaders reassured Russia that its enlargement into ex-Soviet territory does not threaten Moscow's security, a day after agreeing to invite seven ex-communist states to join the alliance. But the end of a two-day landmark summit was marred when Russian-speaking protestors threw tomatoes at NATO head George Robertson, shouting that the alliance was "worse than the Gestapo," Hitler's secret police. The incident came minutes after Robertson reiterated the alliance's argument that NATO expansion would be good for Russia. "Russia has nothing to fear from an enlarged alliance," said Robertson at a final press conference after the two-day summit. "They will eventually realise that a zone of real and genuine stability to their west is very much in the interests of the Russian Federation," he added. (Afp, RIA Novosti, 22.11)
Russia said it was "not dramatizing" NATO's enlargement after the Atlantic alliance formally invited seven former communist eastern European countries to join the bloc at a landmark summit in Prague. "Russia is not dramatizing NATO enlargement, and we respect the legitimate right of any country to decide on joining the structures of its choice," foreign ministry spokesman Alexander Yakovenko said. The threats for which the military alliance was designed "belong to the past" and the enlargement is proceeding "largely through inertia," he told. Moscow has in the past vigorously opposed the enlargement taking in the Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania, which for 50 years formed part of the Soviet Union. It has also voiced concerns about plans aired by neighboring Georgia to also apply for NATO membership during the two-day Prague meeting. But analysts believe the Kremlin is now more relaxed on the issue, regarding it as having little bearing on its relations with Europe and the United States. Dmitry Rogozin, a leading State Duma (lower house) deputy and aide to President Vladimir Putin, told that NATO enlargement was a "virtual threat" to Russian security and that the real threat came from the country's southern flank. (Afp, 21.11)
Russian Foreign Minister Igor Ivanov met his NATO counterparts in the NATO-Russia Council, set up earlier this year to define the post-September 11 shift in relations between the two former Cold War foes. "Yesterday we took a huge step towards peace and freedom," said US President George W. Bush at a meeting of NATO leaders with their partners from the former Soviet Union. "I'm off to St Petersburg to visit with our friend Vladimir Putin to assure him that NATO expansion is in Russia's best interests," he said. Only two years ago Moscow was vigorously opposed to the western alliance's enlargement into the Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania which for 50 years formed part of the Soviet Union. These days it is taking a more relaxed line with Defense Minister Sergei Ivanov telling that Russia was treating NATO's expansion "calmly." FM Igor Ivanov told that he welcomed NATO's transformation, but was more cautious on its enlargement. "This transformation of NATO should be welcomed and should be considered within the general context of those international efforts... by the international community to achieve greater stability and security," he said. But asked if Russia felt threatened with NATO drawing closer to its borders, Ivanov said "Our position on this issue is very well known. It has been demonstrated on a number occasions. "We have always emphasized that mechanical enlargement of NATO without re-orientation of its military program is not in keeping with the idea of security and cooperation in the world." Ivanov said. (Afp, Interfax, 22.11)
Russia wants to see NATO's enlargement accompanied by a re-orientation of the Alliance's military program, Russian FM Igor Ivanov said. "We have always emphasized that mechanical enlargement of NATO without re-orientation of its military program is not in keeping with the idea of security and cooperation in the world." Ivanov told after a meeting of the NATO-Russian Council (NRC). (Afp, 22.11)
NATO chief George Robertson paid tribute to improving relations with Russia, in a meeting with Moscow's foreign min-ister a day after the Alliance's historic enlargement into ex-Soviet territory. In particular, Robertson noted their cooperation in the fight against international terrorism. "The real change has not been in the quantity but the quality of NATO Russia coop-eration work," he told a meeting of the NATO-Russia Council (NRC), a body set up in May as a consequence of the warming of relations since September 11. "I have often been quoted as saying that the real difference between 19 plus 1 and 20 is not one of mathematics but one of chemistry," he said, referring to the 19-member alliance's addition of Moscow to form the 20-member NRC. "I am pleased to report that chemistry has been present at all levels," he said. (Afp, RIA Novosti, 22.11)
Venemaa loodab NATO liikmesriikide ühinemisele Euroopas tavarelvastuse piiramise lepinguga. "Me arvestame, et NATO riigid ühinevad kõige lähemal ajal tavarelvastuse piiramise adapteeritud lepinguga ning sama teevad ka kõik tulevased alliansi liikmed," ütles Vene välisminister Igor Ivanov. Ivanovi sõnul on Moskva valmis koostöö laiendamiseks NATOga juhul, kui allianss hakkab "aktiivselt tegutsema rahvusvahelise terrorivastase koalitsiooni raames, tänu millele Vene ja NATO koostöö võimalused mõistagi suurenevad". Vene kaitseminister Sergei Ivanov teatas, et Eesti, Läti ja Leedu NATOga ühinemise juures häirib Venemaad vaid see, et need riigid pole allkirjastanud Euroopa tavarelvastuslepet. (Interfax, 21.11, 23.11)
Vene välisministri Igor Ivanovi sõnul kavatseb Moskva väga tähelepanelikult jälgida, kuidas NATO liikmesriikide liidrid peavad kinni oma lubadusest, et Põhja-Atlandi alliansi tegevus ei kahjusta Venemaa rahvuslikku julgeolekut. (Interfax, 23.11)
Venemaa president Vladimir Putin ei välista Venemaa ja NATO suhete süvenemise” võimalikkust juhul, kui “alliansi tegevus vastab Venemaa julgeoleku huvidele". Vene välisminister Igor Ivanov kinnitas Moskva eitavat suhtumist NATO laienemisse, kuid toonitas samas, et kui NATO muudab end, et toime tulla uute julgeolekuohtudega, siis laiendab see Venemaa ja alliansi vahelise koostöö võimalusi. (RIA Novosti, Interfax, 22.10)
Vene riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov leiab, et NATO idalaienemine ei ole Venemaa huvides. Seleznjov ütles ajakirjanikele, et ühinemiskutse saanud riigid ei aita oluliselt suurendada NATO sõjalist võimsust. Ta pööras tähelepanu sellele, et mõned varem alliansiga liitunud riigid ei ole võimelised organisatsiooni tingimusi täitma. Seoses sellega "võib NATO muutuda amorfseks sõjaliseks organisatsiooniks", lisas ta. Samas lisas Seleznjov, et sooviks isiklikult, et NATOst saaks "eranditult poliitiline organisatsioon", mis mõjutaks reaalselt julgeolekutsooni moodustumist Euroopas. (Interfax, 21.11)
Venemaa kommunistide liider Gennadi Zjuganov leiab, et NATO laienemine tähendab tõsiseima sõjalise ohu tekkimist Venemaa jaoks alates natsi-Saksamaa kallaletungist Nõukogude Liidule. Seda arvamust väljendas Zjuganov oma kirjas president Vladimir Putinile. Kommunistide fraktsiooni Riigiduumas hindas väga negatiivselt NATO laienemist, nende arvates on uute liikmete liitumine alliansiga sai võimalik tänu Venemaa võimude kollaboratsionistlikule poliitikale. (Interfax, 21.11, 22.11)
Seitsme NATOlt liitumiskutse saanud riigi saadikud Moskvas kinnitavad, et nende liikmelisus alliansis ei kahjusta Venemaa rahvuslikke huve. Reedel toimus Moskvas briifing, kus osalesid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia diplomaatiliste missioonide juhid. Kõikidele nendele riikidele esitati eelmisel päeval Prahas alanud NATO tippkohtumisel kutse liituda Põhja-Atlandi alliansiga. (Interfax, 22.11)
Eesti suursaadiku Moskvas Karin Jaani teatel soovib Eesti teha panuse maailma julgeolekusüsteemi NATOga liitumise kaudu. Jaani sõnul on alliansiga liitumine Eesti jaoks üks välispoliitilisi prioriteete. Jaani arvates on NATO kaudu avanevad head perspektiivid suhetes naaberriikidega, kes ei ole NATO liikmed – sh ka Venemaa ja Soomega. (RIA Novosti, 22.11)
Vene politoloogi Sergei Markovi arvates muutis NATO laienemise järel alliansi struktuur veel vähem elujõuliseks. Allianss ei transformeeru, selle juures üritab NATO bürokraatia leida endale tööd laienemise arvelt. Pealegi lakkas Markovi arvates NATO olemast demokraatlike riikide ühendus, kuna ebademokraatlikule Türgile lisandusid veel Eesti ja Läti, kus juriidilise bürokraatia taga peitub tegelikult apartheidi rezhiim. (Interfax, 21.11)
NATO laienemine ei lisa Vene-Balti suhetesse usaldust, leiab Kaliningradi oblasti kuberner Vladimir Jegorov. Kommenteerides NATO poolt Balti riikidele liitumiskutse esitamist, ütles kuberner: "Ma ei arva, et uutel Põhja-Atlandi allianssi pürgijatel oleks olnud terav vajadus sõjalise blokiga liituda. Olukord Läänemerel on juba pikka aega küllalt rahulik olnud, selle piirkonna maade vahelised suhted on kujunenud koostöö ja konstruktiivsuse alusel. Usun, et seda kinnitaksid ka nende riikide juhid, kellele allianss tegi ametliku liitumisettepaneku." (Interfax, 22.11)
Saksamaa ajakirjandus
Venemaa presidendi Vladimir Putini nõunik julgeoleku alal Sergei Jastršembski avaldab oma nägemuse sellest, mida Venemaa NATOlt ootab. Venemaa ja NATO istuvad ühes paadis, sest ohud on ühesugused: rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvad. Samuti saab Venemaa aru Balti riikide püüetest, end iga hinna eest kaitsta, kuid unustada ei tohiks, et Tallinn on Peterburist isegi rattaga sõites vaid paari tunni tee kaugusel. Venemaa püüab Balti riikide liitumises näha ka häid külgi. Balti riigid peavad loobuma oma eelarvamustest Venemaa suhtes, sest NATOs kehtivad demokraatlikud põhimõtted ja nii ei saa Balti riigid oma eelarvamusi teistele peale suruda. Seega sunnitakse neid rohkem arvestama vene vähemusega oma territooriumil. (Sergei Jastršembski, Süddeutsche Zeitung, 20.11)
Venemaal ei ole NATO laienemise vastu midagi, teatas Moskva. Kuid Venemaa ise ei saa kunagi NATO liikmeks, sest Vene väed ei ole nõus juhtimise all võitlema. Sõjaline koostöö Venemaa ja USA vahel areneb hästi, kuid koostöö eurooplastega ei taha mitte kuidagi laabuda. Venelased kurdavad, et eurooplased tõlgendavad sõda Tšetšeenias valesti. Kui Venemaa leppis hambaid kiristades seitsme Euroopa riigi kutsumisega NATOsse, siis on õhus veel küsimus, kuidas reageerib Moskva, kui liituma kutsutakse ka Gruusia ja Ukraina, kes selleks juba soovi on avaldanud? (Alexander Rahr, Die Welt, 22.11)
Taani ajakirjandus
Ehkki Balti riigid said NATOlt kutse liituda alliansiga, ei eelnenud ega järgnenud sellele mingeid Venemaa poolseid dramaatilisi avaldusi. Vastupidi, Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas päev pärast seda, kui NATO laienemiskutsed oli jaganud, et Vene kaitsejõude tuleb reformi käigus kärpida. Sellist asjade käiku on üsna üllatav jälgida, võttes arvesse suhteliselt pingelise kümnendi, mil president Boris Jeltsin väitis, et NATO laienemine võib Euroopas uue sõja valla päästa. Pealegi, on NATO muutunud. See näib olevat USA austajate klubi, mille liikmed tulistavad meelsamini Julgeolekunõukogu resolutsioonide kui kuulidega. Seega on Venemaa-taolisele kohasem USAga otse suhelda. Kuid väita, et laienemisega seonduv Venemaale haiget ei tee, oleks vale. Venemaa Teaduste Akadeemia USA ja Kanada Instituudi direktor Viktor Krementshuk teatas strana.ru vahendusel, et president George W. Bushi Peterburi visiidi eesmärk on tulla (president Vladimir) "Putinit pärast Praha kohtumist lohutama." (Anna Libak, Berlingske Tidende, 22.11)
Soome ajakirjandus
Venemaa peab Prahas alguse saanud NATO uuenemist niivõrd positiivseks, et tundub, et tema hoiak alliansi laienemise suhtes on oluliselt pehmemenud. Vähemalt võis seda järeldada Vene peaminister Igor Ivanovi ütlustest. Pool aastat töötanud NATO ja Venemaa ühine nõukogu on NATO peasekretär Robertsoni sõnul ületanud kõik ootused ning peale kohtumist oli Vene peaminister Ivanov täis indu "uuest euroatlantilisest julgeolekuarhitektuurist, milles NATOl on keskne roll”. Ivanovi sõnul suhtub Venemaa eitavalt NATO mehhaanilisse laienemisse, kui ei toimu selle sõjalise programmi uuendamist. Kui Ivanovilt küsiti, mida ta vastaks küünikutele, kelle arvates NATO laienemine, eriti just Balti riikidesse, on Venemaale suureks löögiks, vastas Ivanov, et "Küünikud ja kahtlejad ei soovi mõista maailmas toimuvaid arenguid," lisades, et NATO ja Venemaa teevad ühiseid pingutusi, et murda külma sõja jäänuseid ning olla valmis uuteks ohtudeks. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 23.11)
Venemaa ajakirjandus
Strateegiliste hinnangute ja analüüsi Instituudi direktor Vagif Huseinov NATO-20st ja NATO laienemisest: NATO-Vene koos-töö üheks põhivaldkonnaks on nimetatud terrorismivastast võitlust, kuid ka siin on Venemaa pigem alluva rollis: Venemaad allianssi abistamas on reaalne ette kujutada, seevastu NATOt osutamas abi Venemaale, näiteks Tšetšeenias mitte. (Vagif Huseinov, Polit.ru, 18.11)
Venemaa ei käsitle NATO laienemist tragöödiana, kuigi jätkuvalt peab seda ekslikuks sammuks. Laienemise juures on tähtis, kuidas mõjutab alliansiga liitumine Balti riikide suhtumist Venemaasse. Enamik eksperte on arvamusel, et uutel liikmetel tuleb tahes-tahtmata võtta vastu NATO positsiooni, mis on suunatud koostööle Venemaaga. Kõige vähem soovib Venemaa, et NATO muutuks surveinstrumendiks. Enam kui laienemise, huvitavad Venemaad koostöö perspektiivid alliansiga. Venemaa jaoks kõige vastuvõetavamaks Praha tippkohtumise lahenduseks oleks jõupingutuste ühendamine transatlantilises võitluses uute ohtudega nagu näiteks rahvusvahelise terrorismiga. (Oleg Petrov, Strana.ru, 19.11)
Intervjuu peaminister Siim Kallasega NATO kutse saamise puhul. Kallase sõnul on Eesti jaoks suurimaks probleemiks NATOsse integreerumisel vastava sõjalise potentsiaali loomine. Suurte baaside loomine Eestil plaanis pole, Kallase väitel kontsentreerutakse hoopis kõrgetasemeliste sõjaliste spetsialistide koolitamisele. NATOsse astumine ei loo pingeid Venemaaga: kui sai selgeks, et Eesti ikkagi astub NATOsse, hakkasid kahepoolsed suhted hoopis paranema. (Marina Kalashnikova, Novõje Izvestija, 23.11)
Intervjuu Austria suursaadikuga Venemaal Franz Cedega Austria neutraliteedist. Austria peab NATO ja ELi idalaienemist julgeoleku ja demokraatia tsooni laienemiseks. Cede ei näe Austria neutraalses staatuses midagi paha, kuid Austria neutraliteet on siiski külma sõja sünnitis, Euroopa riigid ja Venemaa peavad koos looma uue julgeolekuarhitektuuri, et adekvaatselt vastata uutele ohtudele. Kesk-Euroopa ja Balti riikidega on teine lugu - nad olid traumeeritud omal ajal sotsialismi poolt. Nüüd kinnitab nende liitumine NATO ja ELiga formaalset tagasitulekut Euroopasse. (Aleksandr Artjomov, Nezavisimaja Gazeta, 18.11)
Intervjuu NATO peasekretäri George Robertsoniga: NATOsse uute liikmete võtmine loob veel suurema stabiilsuse tsooni Kesk-Euroopas. Tippkohtumisel keskendutakse ka suhetele Venemaaga. Koostöö NATO-20 raames on loodud terrorismivastase võitlusega tegelev töögrupp, korraldatakse otsinguid ja päästeoperatsioone merel, arutatakse raketitõrjeküsimusi, toimub massihävitusrelvade leviku tõkestamine. Tšetšeenia kohta arvab Robertson, et Venemaal on õigus kaitsta oma territooriumi terviklikkust ning võtta kasutusele meetmed nende vastu, kes korraldavad terroritegusid. Paljude NATO liikmesriikide kogemus näitab aga, et võitlus terrorismi vastu ei tähenda ainult sõjalisi, vaid ka poliitilisi meetmeid. (Ivan Safronov, Kommersant, 21.11)
NG lisa Vojennoje Obozrenije. Venemaa-NATO suhete väline külg on rahuldav - Venemaa ei tervita, kuid pole ka NATO laienemise vastu, jätkab koostööd NATO 20 raames. Samas on Vene-NATO suhetes säilinud palju erimeelsusi ja usaldamatust. NATO tahaks Venemaaga tihedamaid suhteid, kuid mõistab, et Venemaa pole selleks veel valmis. Suureks probleemiks on endiselt NATO laienemine - laiahaardeline laienemine kutsub Moskva sõjalis-poliitilisel juhtkonna esile kadedustunnet, sellest tuleneb ka alliansi poliitikast alateadlik distantseerumine. Autori arvates on juba aeg formuleerida Vene julgeoleku tõelisi prioriteete ja just nende abil mõõta suhteid alliansiga. (Vadim Solovjov, Nezavisimaja Gazeta, 22.11)
Uudisteagentuurid
Iraq was given another clear warning to comply with United Nations weapons inspectors, with NATO leaders announcing readiness to take "effective action" to support UN demands for Iraq to disarm. "NATO Allies stand united in their commitment to take effective action to assist and support the efforts of the UN to ensure full and immediate compliance by Iraq, without conditions or restrictions" with UN Security Council Resolution 1441, NATO leaders meeting in Prague said in a statement. The alliance also called on Iraq "to comply fully and immediately with this and all relevant UN Security Council resolutions," but did not specifically endorse military action against Baghdad. A senior US administration official quickly lauded the "very helpful" statement from the NATO, which he said "sends a powerful statement" about NATO's commitment to disarm Iraq. "This is surprisingly strong language, and we are very pleased that NATO agreed to the language that they did," the official told reporters on condition of anonymity. (Afp, Reuters, 21.11)
NATO committed itself to supporting "effective" action to back UN demands for Iraq to disarm, but key ally Germany made clear it would not be a party to any military action. (Afp, 21.11)
Czech PM Vladimir Spidla said Prague would support military action against Iraq if diplomatic efforts fail to defuse the crisis over disarming Baghdad. "If Saddam Hussein does not fulfil the UN resolutions, we are ready to support a military so-lution," Spidla said after meeting US President George W. Bush. (Afp, 20.11)
Norra ajakirjandus
Nüüd, kus NATO on terve maailma enda mängupaigaks muutnud, kasvab USA sõjaline haare Euroopa ümber. Võib koguni väita, et juba tõuseb nuga kõrile. Prahas teatas president George W. Bush, et Iraaki tegudel on "tõsised tagajärjed". Kohtu-misel otsustati, et alliansil peavad olema vabad käed tegutsemiseks mistahes maailma paigas, kui liikmesriigid leiavad, et selleks on "piisav juriidiline põhjendus". Ning sellest hoolimata, et NATO seekordne laienemine on ajaloolise tähtsusega suursündmus, valitseb päevapoliitikat Iraagi-küsimus. Karta on, et USA kasutab soodsat hetke ära selle jaoks, et võtta initsiatiiv Lähis-Ida suhtes. Mis see endaga kaasa toob, näitab aeg. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 22.11, Rootsi ajakirjandus: Dagens Nyheter, 22.11)
Uudisteagentuurid
NATO says it has reinvented itself to confront new security threats after a deep "relevance crisis" following the September 11 attacks on the United States, but the jury is still out on the role of a revamped alliance. At a two-day summit in Prague, leaders of the 53-year-old Western defence organisation agreed to take in new members, create a new strike force, acquire new equipment and build new partnerships stretching into Central Asia and the Caucasus. Above all, by calling NATO "our nation's most important relationship", President George W. Bush renewed the U.S. commitment to an alliance that influential forces in his administration had appeared to regard as at best a toothless cheerleader, and at worst a dinosaur. "NATO is back, or at least this summit gives us a very good chance of a comeback," a senior NATO official said. (Reuters, 22.11)
French may be losing out to English as the language of diplomacy, but it came in handy at a NATO summit on Friday to snub Ukrainian President Leonid Kuchma, who has been accused of arms smuggling to Iraq. Kuchma turned up in Prague for the alliance's meeting despite blunt warnings to stay away. He even attended a gala evening whose guests included U.S. President George W. Bush. But by using the French names for the 46 nations in the Euro-Atlantic Partnership Council (EAPC) -- and arranging them alphabetically -- the leader of Ukraine was kept apart from the leaders of the "United Kingdom" and "United States". Kuchma found himself next to the president of Turkey, seven seats away from British Prime Minister Tony Blair of "Royaume-Uni" and more than 30 away from Bush of "Etats-Unis". "This is the first time I've seen a meeting like this arranged alphabetically in French," a NATO official said, although French is one of the alliance's two official languages. "It's a very neat trick: the point is that he's not sitting next to the United Kingdom and the United States," said another. "We didn't want to make a big scene and appear undignified, but we wanted him to know what we think." (Reuters, 22.11)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaa lootis, et Praha kohtumisel suudetakse likvideerida vastuolud USAga, kuid kohtumine näitas, et suhted ei ole üksnes häiritud, vaid koguni katkenud. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder lootis kohtumise raames rääkida USA presidendi George W. Bushiga, kuid kahe suurmehe kohtumine piirdus kätlemisega. Sellegipoolest ei tagane Saksamaa oma otsusest Iraagi sõjas mitte osaleda. (Karl Feldmeyer, FAZ, 22.11)
Šveitsi ajakirjandus
Šveitsi ajaleht Neue Zürcher Zeitung avaldab ülevaate Eesti kaitsejõududest ja sellest, kuidas NATOga liitumine kogu aeg Eesti eesmärk on olnud. Mainimist saavad inimeste suur toetus NATOle, kaitsekulutuste tõstmine, senine koostöö NATOga, õhuvägi, jalavägi, Estbat, Baltbat jne. (Neue Zürcher Zeitung, 19.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Oma raamatus "NATO ajalugu" räägib rahvusvaheliste suhete professor Charles Zorgbibe Põhja-Atlandi alliansi paradoksaalsest saatusest - NATO võitles neljakümne aasta jooksul oma virtuaalse vaenlase, NSVLiga, ilma, et kordagi oleks toimunud reaalset sõjategevust, enne kui algas NATO teine ja palju sõjakam elu Balkanil ning nüüd lõpuks on NATO jaoks algamas kolmas ajajärk. Toimunud on radikaalsed muutused, NATO on muutumas USA ja Venemaa alliansiks. NATOst võib saada ka vaid poliitiline allianss, sõltuvalt Moskva ja Washingtoni vahelistest suhetest. NATO suhete kontekst muutus seoses 11.09 terroriaktidega. Sellist arengut märgib 2002. aasta mais loodud Vene-NATO ühisnõukogu. Stalinile tuleks õnne soovida sest just enne oma surma seletas ta, et NSVL võiks väga hästi osa võtta ka Euroopa ja Põhja-Atlandi julgeolekust... (Jean-Dominique Merchet, Libération, 21.11)
Rootsi ajakirjandus
Artiklis "Vaenlase vaenlane Vilniuses" peatutakse põgusalt USA president George W. Bushi visiidil Vilniuses, kus ta kohtus kolme Balti riigi presidentidega ning avaldas toetust nende maade saavutustele NATOsse pürgimisel. Põigates tagasi möödanikku, võrreldakse George Bush seeniori visiiti NLiitu 1991. aasta juulis, mil ta tegi ka lühivisiidi Kiievisse, kus ta hoiatas "destruktiivse natsionalismi" eest. (Michael Winiarsk, Dagens Nyheter, 23.11)
Taani ajakirjandus
Eesti ülikoolilinnas, Tartus oodatakse pikisilmi NATOga liitumise kutset. Siin linnas asub ka Balti kaitsekolledž, kus on valmis koolitatud juba sada ohvitseri kolme Balti riigi tarvis. Sellel puhul on artikli autor kirjutanud olemusloo, milles on peamine tähelepanu pööratud Igor Schvedele, kes õpib Balti kaitsekolledžis. Igori isa on ka seotud Prahaga, kus tänavune NATO tippkohtumine toimub. Igori isa nimel saabus linna Nõukogude armee tankidega 1968. aastal. Nüüd aga on ajalugu teinud täispöörde ning Igor aitab Eestis üles ehitada Eesti NATO-mereväge. (Flemming Rose, Jyllands-Posten, 20.11)
Nii NATO kui ka EL laienevad ning võtavad oma ridadesse vastu uued liikmesriikid Kesk- ja Ida-Euroopast. Möödapääsmatuna aga näib kultuurišokk, mida selline laienemine nendes organisatsioonides võib põhjustada, kuna pikemat aega on need olnud üksnes Lääne-Euroopale avatud klubid. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 18.11)
Soome ajakirjandus
Eestil seisavad ees murrangulised ajad. Detsembris Kopenhaagenis toimuval tippkohtumisel otsustatakse Eesti ja kümne ülejäänud kandidaatriigi vastuvõtmine ELi, Praha tippkohtumisel kutsutakse teiste seas ka Eesti, Läti ja Leedu julgeolekuorganisatsiooni. Eesti tegi endale eesmärgiks saada mõlema liidu liikmeks juba 1990ndate aastate keskpaigas ning neist eesmärkidest on kinni peetud. Ükski partei pole liitumist kahtluse alla seadnud ning ei poliitikutel ega ka ametnikel pole olemas Plaan B-d juhuks, kui rahvas ütleks ELile lõpuks "ei". ELi liikmelisuse kahtlevad paljud, eestlased on kandidaatriikidest siiani skeptilisimad, kuid see-eest pole NATO liikmelisus kunagi vastuseisu äratanud. Seda valikut suunavad ajaloolised kogemused. Öeldaksegi, et eestlased suhtuvad ELi mõistusega ja NATOsse tunnetega. Andres Kasekambi, Eesti Välispoliitika instituudi juhataja, sõnul on Eestile olulised ka NATO väärtushinnangud, sest kui Eesti liikmelisus ei anna NATOle sõjaliselt just kuigi palju juurde, siis selle väärtusi me jagame koos teistega. Oluline on ka tunne, et kuulume ühte maailma olulisematest "klubidest", ütles Kasekamp. (Pertti Grönholm, Turun Sanomat, 18.11)
Tallinna raekojaplatsilt startis väikeses vihmasajus valge mikrobuss, mille küljele oli kirjutatud: Next Stop NATO. Buss võtab peale viis noort Eestist, Lätist ja Leedust, kes sõidavad Prahasse, et avaldada meelt Balti riikide NATOga liitumise poolt. "Kuigi enamus eestlasi pooldab NATOga liitumist, soovime veelgi tõsta rahva teadlikkust ning tõmmata tähelepanu sellele, et see toimub siin ja praegu," ütles Annemari Päll, üks Prahasse sõitjatest. NATOsse minekut pole Balti riikides kunagi kuigi küsitav olnud, Päll ei tunne kedagi, kes oleks NATOga liitumise vastu. Äärmisel juhul kehitatakse lihtsalt õlgu, kui see teema huvi ei paku. Noored ei usu, et kohtaksid NATO vastaseid isegi Prahas. Noored saadab teele Norra suursaadik ning ka Tallinna linnavalitsuse esindajad. Saatjate hulgas on ka mõned vanamemmed, kes joonistasid valgele linale oma käejälje ja kirjutasid selle juurde oma nime. Reisi eesmärk on näidata, et kodanikud toetavad valitsuse otsust NATOga liitumisel. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 18.11)
Läti ajakirjandus
Läti, Eesti ja Leedu said kutse NATOsse, nüüd tulevad esiplaanile poliitikute asemel sõjaväelased. Kõige usinamad on leedulased, kes teatasid plaanidest muuta Šiauliai rahvusvaheline lennujaam NATO sõjaväebaasiks. Läti on samuti põhimõtteliselt nõus valmistama ette oma lennujaamad NATO lennuväe jaoks, kuigi Brüsselist pole selliseid palveid siiani tulnud. Eesti on vankumatu: tema territooriumile NATO baase ei paigaldata. Pealegi on Eesti liitunud tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga, mis teoreetilised sulgeb teed Eestisse NATO rakettidele. NATO liikmena on Eesti valmis esitama alliansile kasutusele oma infrastruktuuri - räägitakse Tartu lähistel asuvast lennuväebaasist ja lennuväljast Ämaris. (Aleksandr Shahov, Roman Golubev, Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 22.11)
Venemaa ajakirjandus
NATO tippkohtumine Prahas läbi Läti prisma: alates sellest, et president ja ministrid unustasid hetkeks kohtumise protokolli ja lõpetades ühe Läti diplomaadi sõnadega, et Läti on valmis paigutama oma territooriumile NATO objekte, näiteks sada-maid või lennuvälju, kuid armeed ei hakata oluliselt suurendama. Läti pakub alliansile toetust erioperatsioonides, olles või-meline saatma sapööre, sõjaväemeedikuid, tuukreid ja administratiivpersonali. Lõpus on Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni tsitaat: ta tervitas südamest Balti riikide liitumist alliansiga. Ühe Taani ajakirjaniku sõnul hindab Rasmussen seda positiivselt, sest uued liikmed ei hakka vastu vaidlema tähtsate otsuste langetamisel. (Irina Jesina, Vremja MN, 22.11)
Intervjuu kaitseminister Sven Mikseriga: pikalt Eesti kaitsevägede struktuurist, sõjaväelaste ettevalmistusest jne. Juttu ka CFE-st: Mikseri sõnul on Eesti juba avaldanud soovi liituda antud lepinguga niipea, kui see saab võimalikuks - pärast lepingu jõustumist. Eesti-Vene sõjaliste kontaktide kohta ütleb Mikser, et nad on suhteliselt harvad - koostööd tehakse relvastuskont-rolli, sõjameditsiini ja kaplaniteenistuse valdkondades. Eesti olevat mitu korda kutsunud Venemaad üritustele, kuid Venemaa on järjest loobunud: jalgpallimängule 2001. a., sõjamängudele Erna-2002. Mikseri sõnul loodab Eesti suhete paranemist pärast Eesti liitumist NATOga. (Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 22.11)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
