Nädal välismeedias: 18. november - 1. detsember 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers tentatively set May 1, 2004, as "E-day", the date for the accession of 10 mostly ex-communist candidate countries, diplomats said. The choice of date reflected the time needed to ratify the accession treaty after it is signed, probably in April 2003 in Athens, one diplomat said. "The general view among the 15 foreign ministers was that it would take about a year to ratify the treaty," the diplomat told. (Reuters, 18.11)

The EU warned there is still a "real risk" that the bloc will fail to finalize its enlargement next month if key issues are not resolved with candidate states. The warning came at a symbolic session of the EP in Strasbourg, attended by lawmakers from the candidate countries, 10 of which are hoping to join the EU in 2004. "Each of the candidate countries should do its utmost to resolve the outstanding issues in due time," said Danish PM Anders Fogh Rasmussen. (Afp, 19.11)

EU president Denmark presented a sweetened financial offer to 10 countries expected to join the bloc in 2004 despite objections to the plan from other EU members. Denmark's plan met loud resistance from Germany and several other member states. "There was a lot of opposition. Nobody felt able to offer whole-hearted support," an EU diplomat told. Despite the criticism, Denmark began a series of individual meetings with candidates presenting the financial packages on its own responsibility to try to wrap up negotiations before a December 12-13 EU enlargement summit in Copenhagen. "We still believe that our proposal has a fair chance of being the final one for enlargement," a Danish diplomat said. The Danes proposed that new members pay 2.5 billion euros ($2.5 billion) less than initially expected in EU dues in their first year, get just over one billion euros in extra cash and be able to spend more of their own money to boost farmers' incomes. (Reuters, Interfax, 26.11)

EC President Romano Prodi appealed to candidate countries to make concessions in order to ensure a smooth conclusion of accession talks in two weeks' time at a summit in Copenhagen. And adding to the pressure on the applicant states, the EU's Danish presidency warned that failure to end negotiations at the December 12-13 summit could delay their EU entry until 2007. "I really try to underline...to all 10 candidates that in the last days we must reach compromises, we must reach agreements," Prodi told after talks with President Arnold Rüütel. "We cannot be, on both sides, 100 percent happy (with the final package), but this is a great, great historic event. We have to work together to find satisfactory solutions," he said. (Reuters, Afp, 28.11)

The Polish PM Leszek Miller accepted a EU decision for Poland to join the bloc on May 1, 2004 - four months later than it hoped - saying it "was not a bad proposition". "The enlargement of the EU on May 1 2004 means for Poland that it contributes less to the EU budget in the first year. In return, Poland will receive all of the annual amount of EU structural aid," Miller said. (Afp, 18.11)

Poland called on the EU to make a "last effort" to meet candidate states' farm aid demands, saying Brussels' current offer was not good enough. The central European heavyweight, which has by far the biggest agricultural sector in the region, said there was "some room for maneuvre" in the EU position. "We are not satisfied with the present offer concerning agriculture," Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. "We need to make a last effort to upgrade the size of direct payments," as well as quotas, he added. (Afp, 18.11)

Poland will hold out for better EU membership terms in the final two weeks of negotiations, said its chief negotiator Jan Truszczynski. Truszczynski, however, described as "a big step forward" a compromise proposal by current EU president Denmark. "The Danish proposals are almost satisfactory but we still have to work to improve them," he said. Government spokesman Michal Tober said the govenrment had adopted its position unanimously. (Afp, 29.11)

Support for EU membership in Lithuania jumped in November by 7.3 percentage points from the previous month to a record high of 61.8 percent of the population, according to a new poll. To date the highest support for EU membership in Lithuania was recorded in January 2002, when 57.1 percent of those questioned in the Baltic country said they would vote "yes" in a referendum on EU membership expected next year. (Afp, 19.11)

Britain reaffirmed its support for Turkey's membership in the EU, as it welcomed the leader of the dominant Justice and Development Party (AKP) to London 17 days after its electoral landslide. (Afp, 20.11)

The leader of Turkey's new ruling party said he did not see a solution on the divided island of Cyprus until a meeting of EU leaders in Greece in seven months. Tayyip Erdogan, head of the AKP,
indicated there was little chance of an agreement on a United Nations plan to reunite Cyprus ahead of the next meeting of EU leaders in Copenhagen on December 12-13. "We must reach a deal before the summit in Thessaloniki," he added. (Reuters, 21.11)

Irish PM Bertie Ahern has promised to help Turkey in accession negotiations to join the EU, a government statement said. The announcement followed a meeting in Dublin between Ahern and Recep Tayyip Erdogan. (Afp, 21.11)

EU leaders told Turkey it should cooperate quickly on Cyprus and on questions about European defence if it wants to win a date next month for starting talks on joining the bloc. French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder said progress towards a political settlement on Cyprus would improve Ankara's chances of a positive answer from EU leaders when they meet in Copenhagen on December 12-13. (Reuters, 22.11)

Turkish President Ahmet Necdet Sezer said he did not think EU leaders were being totally sincere with him during a series of meetings he held to press for Turkey's membership of the 15-nation bloc. Sezer held talks with the leaders of Britain, Denmark, France, Italy and Spain as well as EU foreign policy supremo Javier Solana at the Prague NATO summit, which he has been using to campaign for support. He said they had indicated that while they had no objections themselves to Turkey joining the EU club, other countries had. "Everybody says the same thing. I do not think they are 100-percent sincere in their answers," Sezer told a press conference as the summit here closed. (Afp, 22.11)

Suurbritannia ajakirjandus

EL pakub kümnele kandidaatriigile soodsamat finantspaketti ja suuremaid põllumajandustoetuseid. ELi eesistuja Taani usub, et kandidaatriikidega saavutatakse kokkulepe enne Kopenhaageni tippkohtumist. Kokkulepe aitaks vältida rahateemalist nääklust tippkohtumisel, kus keskendutaks peamiselt Küprose ühendamisele ning Türgile läbirääkimiste alustamise kuupäeva osas kokkuleppe saavutamisele. (George Parker, Financial Times, 25.11)

Saksamaa ajakirjandus

Parempopulistlik Taani Rahvapartei on asunud võitlusse "miljonite" vastu, kes "alla käinud, tundetutest ja korruptiivsetest idabloki maadest" pärast ELi laienemist Taanisse ümber asuda kavatsevad, et nii endale Taani heldes sotsiaalsüsteemis helge tulevik kindlustada. Rahvapartei teab väga hästi, et laienemisele osaks saavat suurt poolehoidu Taani rahva hulgas on lihtne vähendada, kui natuke tagamaades urgitseda. Vaatamata analüüsidele, mille kohaselt on nende poolakate ja baltlaste protsent, kes Taanisse ümber asuda kavatsevad, pea olematu, hoiatab Rahvapartei laienemise tagajärgede eest Taani sotsiaalsüsteemile. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 18.11)

ELi liikmesriikide välisministrid leidsid, et põllumajandustoetuste osas mänguruumi pole ja kandidaatriigid peavad lep-pima Brüsseli tippkohtumise tulemustega. Usalduslikelt isikutelt on kostunud, et laienemise osas pole enam tülipunkte, mida ei saaks enne Kopenhaageni tippkohtumist lahendada. Ühe kõrge ELi diplomaadi sõnul näidatakse aga välja, et selliseid tüliküsimusi, mis laienemist ohustada võiksid, veel jätkub, et kandidaatriikide rahvale näidata, kui vapralt nende esindajad oma riigi õiguste eest võitlevad. (FAZ, 19.11)

ELi liikmesriikide vahel on puhkenud uus tüli laienemise kulude üle. Taani sooviks kandidaatriikidele rohkem raha eraldada, kuid selle ettepanekuga pole nõus ELi eelarve netomaksjad - Saksamaa, Austria ja Luxemburg, neid toetab ka EK. EL on teinud jõupingutusi laienemise kulutuste kokkuhoiuks, lükates näiteks liitumiskuupäeva 2004. a. maikuusse. (Die Welt, 26.11)

Taani PM Anders Fogh Rasmussen teatas peale Euroopa Parlamendis toimunud debatti, et kõigi 10 kandidaatriigi ühinemine ELiga 2004. aasta mais ei ole veel kindel, kui kandidaatriigid ei ole oma nõudmistes järeleandlikud. "Me oleme nõus läbi rääkima, kuid aeg ja mänguruum on piiratud," sõnas Rasmussen. Ka laienemisvolinik Günter Verheugen on kandidaatriike hoiatanud liigsete nõudmiste eest. (FAZ, 20.11)

Poolas on pead tõstnud ELi vastaste liikumine, mille eesotsas populaarne poliitik Jaroslaw Kaczynski. Kaczynski võitleb sel-le eest, et Poolast ei saaks alama klassi liikmesriik, mis aga on vägagi võimalik, kui EL jääb Brüsseli kokkuleppe juurde ja põllumajandustoetusi uutele liikmetele ei võrdsustata vanade liikmete omadega. Kaczynski algatas üleskutse "Mitte iga hinna eest Euroopa Liitu!", millele ta on alustanud ka allkirjade kogumist. Sellise asjade käiguga polnud Brüsselis keegi arvestanud. (Michael Ludwig, FAZ, 21.11)

Kaks nädalat enne Kopenhaageni tippkohtumist suurendab Poola oma diplomaatilisi jõupingutusi võimalikult soodsate liitumistingimuste saavutamiseks. Kui varem ei teinud kandidaatriigid läbirääkimistel koostööd ja nii mõnigi neist ei olnud nõus Poolat "järele ootama", siis nüüd vaatavad kandidaatriigid lootusrikkalt Varssavi poole. Kuigi Poola tegutseb oma jäiga läbirääkimistaktikaga eelkõike iseenda huvides, saavutab ta järeleandmisi ka teistele liitujatele. (Thomas Roser, Frankfurter Rundschau, 28.11)

Pärast valimistulemuste selgumist Austrias võib kindlalt öelda, et Austriast ja Jörg Haideri juhitud FPÖ-st ei saa ELi laienemise takistajat. Sellegipoolest on pööre Austria poliitikas hilinenud, sest kandidaatriikide poliitikud, sealhulgas ka suured Austria sõbrad on Austriale ette heitnud, et Austria teeb kõik, et ELi kandidaatidele kaikaid kodaratesse visata. See tendents on Austriale andnud Euroopas ka ettearvamatu partneri kuulsuse. (Paul Lendvai, Die Welt, 25.11)

EL võib Türgi liitumise ELiga teha võimalikuks veel sellel kümnendil. Suure tõenäosusega pakub EL Kopenhaagenis Türgile välja liitumiskõneluste alguskuupäeva, mis jääb arvatavasti aastasse 2004, hilisemalt aga aastasse 2005. Sel juhul oleks Türgi ELiga liitumine enne 2010. aastat väga tõenäoline. Soosituim läbirääkimiste algusaeg on hetkel 2004. a. märtsis toimuv ELi tippkohtumine, kui praeguste kandidaatriikide liitumine on ratifitseeritud, kuid neil ei ole veel tippkohtumisel sõnaõigust. Brüsselis kardetakse praeguste kandidaatriikide vastuseisu Türgi liitumisele, eriti aga seda, et Küpros võib kasutada veto-õigust ning lükata läbirääkimiste alguse edasi. (Thomas Klau, FT Deutschland, 27.11)

EL kannatab palju välja - nii ebaproportsionaalse põllumajandussüsteemi, tippkohtumiste otsused, millest keegi aru ei saa, kui ka 10 uut liikmesriiki. Mida aga EL välja ei kannata, on riigid, kellel on vale arusaam vabadusest, nagu seda võib täheldada Türgi puhul. ELil ei oleks midagi Türgi vastu, kus üks inimene loeks sama palju kui Belgias või Austrias, kus inimeste õigused ei seisaks ainult paberil, kus sõjavägi ei loeks ennast kõrgeimaks võimuks, kus kohtud järgiksid seadusi jne. Kuid sellest on Türgi veel kaugel. Loomulikult saab EL Türgit asumisel demokraatlikule teele aidata, kuid Türgi peab seda ikkagi ise tahtma. Eriti, kui ta soovib liituda ELiga. (Bernd Ulrich, Der Tagesspiegel, 28.11)

ELi laienemine toob kaasa täieliku Paabeli segaduse, sest aastast 2004 on ELis 22 ametlikku keelt. Sellegipoolest ei tohiks riigid järele anda kiusatusele vähendada nende keelte arvu, sest kõikide keelte võrdsel kohtlemisel on suur emotsionaalne roll. Kuigi praegu on ELis 11 ametlikku keelt, leiab neist igapäevatöös suuremat kasutamist vaid inglise keel. "Inglise keel on kõige lihtsam ja peale selle veel ka ainuke keel, kus võib vigu teha ning sellegipoolest saadakse sinust aru," kommenteeris inglise keele võidukäiku Brüsseli ametikoridorides üks kõrge ametnik. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 28.11)

Austria ajakirjandus

ELi laienemine lükati neli kuud edasi, laienemiskuupäevaks määrati 1. mai 2004. Kandidaatriikidele peaks lohutuseks olema see, et hilisema laienemiskuupäevaga säästavad nad raha. (Doris Kraus, Die Presse, 19.11)

Konflikt Türgi võimaliku ELi liikmekssaamise ümber teravneb. EPs toimunud debatil, kus esmakordselt osalesid ka kandidaatriikide saadikud, ei leidnud Türgiga läbirääkimiste alustamine poolehoidu, samas kui USA jõuliselt toetab Türgi ELiga liitumist. Türgi saadikud, kellele oli parlamendis nagu Leedulegi eraldatud 12 kohta, arutlusest osa ei võtnud. Vaatlejad arvavad, et Türgi hoidub otsestest konfliktidest ja on kaardid pannud USA toetusele. Kandidaatriikide esindajad tõid debatil päevakorrale rahvuslikud probleemid. Leedu esindaja rääkis ökoloogilistest probleemidest Ignalina tuumajaama sulgemisel. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 20.11)

"Damoklese mõõk ELi laienemislepingute ratifitseerimise kohalt on kadunud," ohkas üks kõrge ELi ametnik pärast Austria valimistulemuste selgumist. Brüsselis tuntii Austria valimistulemuste suhtes suurt kergendust. Kui Jörg Haideri juhitud FPÖ oleks valimistel sama palju hääli kogunud kui eelmistel valimistel, oleks seda tõlgendatud kui austerlaste kindlat "ei’d" ELi laienemisele. (Doris Kraus, Die Presse, 26.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ligi 200 saadikut 13 ELi kandidaatriigist võtsid osa sümboolsest EP istungist. Toimus laienemise eeldegusteerimine enne Kopenhaageni tippkohtumist. EP president Pat Cox, näitamaks europarlamendi soovi, et laienemine toimuks võimalikult kiiresti, kutsus Strasbourg’i kandidaatriikide parlamentide esindajad. Strasbourg’i oli kutsutud 214 parlamendisaadikut mitte ainult kümnest 2004. aastal liituvast kandidaatriigist vaid ka Rumeeniast, Bulgaariast ja Türgist. Kutsutute arv vastab kandidaatriikidele määratud esindajate arvule, mis on kirjas Nizza lepingus. (Rafaele Rivais, Le Monde, 18.11)

Oma intervjuus ajalehelehe Le Monde lausub EKi president Romano Prodi, et Türgi on ELi kandidaatriik, kuid ei täida veel kõiki Kopenhaageni kriteeriume. “Kui Türgi liitumise kohta peaks otsuse tegema praegu, siis ma arvan, et EPi hääletustulemus ei oleks positiivne”, ütleb Prodi. Ent me peame lõpuks otsustama, millist Euroopat me oma kodanikele pakume. Tuleb otsustada, kust läheb Euroopa piir. Üks asi on aga selge, varem või hiljem saavad Balkani riigid osaks meie Euroopast. (Le Figaro, Saksamaa ajakirjandus: Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, Taani ajakirjandus: Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 27.11)

Jah, Türgi on islamiriik ning soovib saada osaks Euroopast. See pole kellelegi just uudiseks, kuna juba alates 1963. aastast räägitakse, et Türgi on ELi kandidaatriik ning seda kutset on mitmeid kordi ametlikult kinnitatud. Ja järsku algab sel teemal taas arutelu, avalöögi teeb Valerie Giscard d'Estaing, teatades 7 novembril, et Türgi liitumine tähendab ELI lõppu. Samal ajal alustavad Türgis toimunud valimiste võitjad oma ringsõitu mööda Euroopa pealinnu, et võidelda oma eesmärgi nimel enne detsembris toimuvat Kopenhaageni tippkohtumist, mille peateemaks kujuneb ELi laienemine. (Claire Tréan, Le Monde, 25.11)

Taani ajakirjandus

ELi laienemise edasilükkumine paari kuu võrra annab võimaluse järele mõelda, kuidas praegused liikmesriigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid võiksid paremini koostööd korraldada. Lahendamist ootavad terve rida tõsiseid probleeme, mis on tekkinud liigsest kiirustamisest ning mida ei ole võimalik kiirustades lahendada. Uued liikmesriigid peavad oma majandusnäitajad viima EMUga liitumise eel teatavatesse piiridesse. Võimude tasakaalu kohalt on Holland teinud omalt poolt algatuse, töötades välja väikeste riikide ühenduse põhimõtted. Sellesse ühendusse kuuluvad liikmesriigid saavad siis, kui 'suured' kõnelevad, ka oma sõna sekka öelda. Kõik eelolevad sammud vajavad kaalumist ja läbimõtlemist, ja seetõttu on lisaaeg väga teretulnud. Sellest lõikavad pikas perspektiivis kasu nii kandidaatriigid kui ka praegused liikmesmaad, leiab juhtkirja autor. (Børsen, 21.11)

Nii Taani PM Anders Fogh Rasmussen kui ka EKi president Romano Prodi hoiatavad kandidaatriike, et nad ei ootaks ELilt viimase hetkeni paremat pakkumist, vaid nõustuksid selle kompromissiga, mis on juba saavutatud. Need kandidaadid, kes veel Kopenhaageni Ülemkogu alguseni kahtlevad, peavad jääma ootama laienemise järgmist vooru, mis leiab aset aastal 2007. (Jette Elbæk Maressa, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 28.11, Jyllands-Posten, Politiken, 27.11, Børsen, 29.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

France is wooing Germany to back a new super-presidency of the EU in which a single appointed leader would head both the EC and the European Council of EU leaders, diplomats say. President Jacques Chirac and Chancellor Gerhard Schröder have agreed in principle to present a joint proposal for solving the EU's leadership conundrum in time for the 40th anniversary of a Franco-German friendship treaty on January 22. A joint initiative on Europe's constitutional future would confirm the resurrection of a Franco-German axis that sputtered back to life last month after years of strife with a deal on farm subsidies and financing the bloc's eastward enlargement. (Reuters, 19.11)

The draft EU constitution unveiled last month does not do enough to bridge the divide between citizens and governing institutions, European Ombudsman Jacob Söderman said. The draft EU constitution calls for the creation of an EU president who would be appointed by member states' leaders as well as the establishment of a grand congress made up of national legislatures and the European Parliament. But Söderman said during a university round-table meeting held in Lisbon these two measures would "increase the distance between citizens and the decision-making process of the European Union rather than shorten it". He added that the constitution "harbours too many omissions" and focused too much on the philosophy of intergovernmental cooperation among member states. (Afp, 18.11)

EC President Romano Prodi said the EU should have only one representative in matters of foreign policy and that he or she should be a member of the Commission. "In place of that range of foreign policy representatives -- and without adding an extra one -- there should be only one 'EU foreign minister', the EU Secretary," Prodi told. "Obviously, such a EU Secretary must be appointed by the member states and be accountable to both the EC and the Commission President, at least initially," Prodi added. (Afp, 22.11, Saksamaa ajakirjandus: Der Tagesspiegel, 29.11)

Saksamaa ajakirjandus

Ajakirjale Focus antud intervjuus toonitab Euroopa Juudikongressi president Michel Friedman, et kõik Euroopa riigid peaksid vastu võtma seadused, mille kohaselt usuline diskrimineerimine oleks kriminaalselt karistatav. Suurimaid probleeme näeb Friedman hetkel Venemaal. Ta rõhutab, et Lääneriikide ülesanne on Ida-Euroopale selgeks teha, et ELis usulist diskrimineerimist ei sallita. Selleks tuleks lähtuda põhimõttest, et riigid, mis võitle antisemitistlikke vaadete vastu, ei saa astuda ka ELi. (Focus, 18.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vajadus anda Euroopale oma nägu ning teha lõpp pooleaastasele eesistuja roteerimisele on pannud mitmed liikmesriigid toetama viieaastase mandaadiga ministrite nõukogu presidendi valimist, kellel poleks siseriiklikke ülesandeid ning kelle käsutuses oleks ka Euroopa välisminister. See ettepanek pole lõpuni halb, kuid selles peitub siiski mõningaid ohte, mis tuleks panna põhjalikule kaalumisele. Kui Ministrite Nõukogul oleks ilma siseriiklike kohustusteta president, tähendaks see seda, et Euroopal oleks kaks presidenti: Ministrite Nõukogu ja Komisjoni president, mõlemad määratud sarnaste protseduuridega ning omaks sarnase kestvusega mandaati. Siiski, nimetatud uuendus ei lihtsustaks ELi institutsioonilist süsteemi, vaid vastupidi, muudaks selle veel keerukamaks ning ähmastaks ELi nii seest- kui väljastpoolt vaadelduna. Lisaks tekitaks see ka kahe presidendi vahelise rivaalitsemise, mis ei soodustaks liidu ühispoliitikate arengut. (Robert Toulemon, Le Figaro, 26.11)

Soome ajakirjandus

ELi väikeriigid on otsustanud tulevikukonvendis oma jõud ühendada. Praegu on aktiivselt arutluse all ELi presidendi temaatika. ELi tulevikukonvendi president Valery Giscard d'Estaing on selle institutsiooni loomise poolt ning teda toetavad ka mõningad suured liikmesriigid. Hea oleks, kui väikeriigid suudaksid selle ettepaneku blokeerimiseks moodustada ühisrinde. Ka teist Giscardi mõtet rahvaste kongressi loomisest oleks põhjust blokeerida. Väikeriigid ei ole samal arvamusel küll kõigis küsimustes, kuid ega nad ei peagi olema. Konvent on küll oluline, kuid väikeriikide koostööd peaks harjutama endisest rohkem just praktiliste küsimuste lahendamiseks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 28.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

France and Germany called for new rules to make it easier for the EU to carry out military operations, in fresh signs of a revival of their partnership at the bloc's centre. In what appeared to be a slap in the face for Britain, the two countries urged EU member states to press ahead with defence cooperation by majority vote when some do not want to participate. (Reuters, 22.11)

British PM Tony Blair rushed to the defense of the EU’s rapid reaction force, saying it would not conflict with a similar outfit being put together by NATO allies. "It is extremely important that we can push forward European de-fense," the British leader told the House of Commons. "There are going to be circumstances where Europe is able to act but for example, because of American unwillingness to act, NATO is not willing to act," he said. "In those circumstances it makes perfect sense for European defense to take this over," he added. "It is not creating some sort of 'Euro army'." (Afp, 25.11)

VF peaministri Mihhail Kasjanovi arvates tugevnevad ELi laienemisega Venemaa suhted Ida- ja Kesk-Euroopa rii-kidega. Laienenud EL muutub Venemaa peamiseks kaubanduspartneriks, erinevate riikidega hetkel töötavad Vene firmad hakkavad tegutsema ühtse süsteemi raames, mis kindlasti aitab kaasa majandussuhete arengule. (RIA Novosti, 18.11)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseliidu idee, mida Prantsusmaa ja Saksamaa ELi tulevikukonvendis propageerivad, ei ole uus. Selle liidu loomist arutasid aastaid tagasi Prantsusmaa ja Suurbritannia, kui nende riikide omavahelised suhted veel jahene-nud polnud. Ühine kaitsealane liit ei ole halb mõte, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa idee mitte kaasata Suurbritanniat on naeruväärne, seda eriti siis, kui mõelda "tiisikusele", mida põeb Saksa sõjavägi. Saksamaa kaitsekulutused aina vähe-nevad ja ka suhted NATOga tuleks “selgeks rääkida”. (FAZ, 26.11)

Briti teadlane Steven Everts kommenteerib Euroopa ja USA suhete kehva seisu ja toob selle põhjuseks Euroopa välispoliitika. Evertsi arvamuse kohaselt peaks Euroopa oluliselt reformima oma välispoliitikat. Tuleks anda suurem võim kõrgemaile välispoliitika esindajale Javier Solanale. Samuti tuleks paremini kooskõlastada majandus-, abi- ja sisserändepoliitika Euroopa välispoliitiliste eesmärkidega. Välispoliitika paremaks koordineerimiseks on vaja ka suurendada finantsabi. (Steven Everts, Süddeutsche Zeitung, 20.11)

ELi ühine välispoliitika on sügavas kriisis. Euroopale on suureks häbiks, et ta ei suutnud ellu viia oma ähvardusi ja kehtestada sanktsioone Valgevene diktaatorist presidendile Lukašenkole ning ta kaaskonnale. Ka Tšehhi oli lähtunud sellest, et järgnevad sanktsioonid ja Lukašenkole ei antud seetõttu sissesõiduluba. Sanktsioonide mittekehtestamine jäi Portugali vastuseisu taha, kellele ei meeldinud sanktsioonirežiimi üks alapunkt. Nüüd kehtestavad 14 ülejäänud liikmesriiki bilateraalselt sanktsioonid, kuid kas seda nimetatakse ühiseks välispoliitikaks? (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 20.11)

Saksamaa välisminister Joschka Fischer teatas, et ei saa kuidagi nõustuda USA plaanitud tööjaotusega NATO ja ELi kiirreageerimisüksuste vahel. Fischer lausus, et Euroopa ei saa nõustuda sellega, et ELi kiirreageerimisüksusest saaks ainult rahuvalvekorpus, ELi kiirreageerimisüksus olema ka ründeüksus. (Rainer Koch, Florian Güssgen, Christian Thiele, Hubert Wetz, FT Deutschland, 20.11)

Ajal, kui USA tegutseb globaalselt, müttavad eurooplased oma tagahoovis, suutmata tagada sõjalist ettevalmistust iseenda kaitseks. Vaid USA kaitseminister Donald Rumsfeld suutis sundida Euroopa riike kaitsekulutusi suurendama. Siiani olid kõik valitsused oma kaitseministrite sellisele palvele reageerinud eitavalt. Kui USA relvajõud on tegutsemas kogu maailmas, siis Euroopa ei saa hakkama isegi rahu valvamisega Makedoonias. See näitab, kui nõrk on Euroopa kaitsevõime. Isegi Balkanil kuuluvad Euroopa rahuvalvajad NATO üksustesse, mis tähendab, et käsuandjaks on ameeriklased, mitte eurooplased. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 18.11)

Austria ajakirjandus

Saksamaa ja Prantsusmaa murravad Euroopa tulevikukonvendis teed Euroopa ühisele kaitsepoliitikale, millest võik-sid osa võtta, kuid ei peaks tingimata osa võtma, kõik ELi liikmesriigid. Ettepaneku eesmärgiks on Euroopa sõjalise võime suurendamine ja ühise relvastuspoliitika arendamine. Tehtud ettepanek on aga vastuolus Suurbritannia seisukohtadega. London on seisnud selle eest, et kõik liikmesriigid osaleksid ühises kaitsepoliitikas. Samuti pooldab Suurbritannia tihedat koostööd NATOga. (Die Presse, Der Standard, 27.11)

Suurbritannia kardab, et Saksamaa ja Prantsusmaa poolt Euroopa tulevikukonvendis esitletud ELi julgeolekukontseptsiooni elluviimine nõrgendab oluliselt NATO tähtsust. Seepärast esitas London konvendile oma nägemuse julgeolekualasest koostööst, kus toetatakse küll tihedat kaitsealast koostööd, kuid ei nähta ette, et rünnakut ühele liikmesriigile võib käsitleda kui rünnakut kogu ELile, nagu see on NATO puhul. London leiab, et kaitsetegevus tuleks jätta organisatsioonile, mis on selleks sõjaliselt ette valmistatud ja see organisatsioon on NATO. (Die Presse, 29.11)

Taani ajakirjandus

Esimest korda on Prantsusmaa ja Saksamaa esitanud ELi tulevikukonvendile ühise ettepaneku. Selle ettepaneku kohaselt tõhustataks ELi siseselt kaitse ja julgeolekupoliitika-alast koostööd ning pandaks tulevases ELi põhiseaduses paika ühiste Euroopa kaitsejõudude loomise põhimõtted. Sellest koostööst ei pruugi kõik liikmesriigid osa võtta, kuid need, kes liituvad antud sõjalise ühendusega, töötaks välja eraldiseisva käsustruktuuri ning sooritaks ühiseid relvahankeid. Julgeolekupoliitilisel tasandil soovivad Prantsusmaa ja Saksamaa tugevdada Europoli raames tehtavat koostööd, nii et selle tegevus puudutaks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist kõigis liikmesriikides. Loogilise jätkuna antud teemale soovivad ettepaneku esitajad näha ka ühist Euroopa prokuratuuri. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, Politiken, 28.11)

Soome ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa on teinud ettepaneku, et osa ELI liikmesriikidest võiks soovi korral tihendada oma sõjalist koostööd. Välisministrid Domonique Villepin ja Joschka Fischer tegid ELi tulevikukonvendile vastava ettepaneku. Villepini ja Fischeri arvates võiks sõjalist koostööd puudutavaid otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, kuid põhimõtteliselt tuleks loota, et kõik liikmesriigid sooviksid tõhustatud koostööst osa võtta. Samas mainivad Villepin ja Fischer ka tõsiasja, et tulevikus on kindlasti tekkimas olukordi, kus kõik riigid ei soovi sõjalises koostöös osaleda, kuid see ei tohiks takistada teiste riikide tegutsemist. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.11)

Dotsent Teija Tiilikaineni sõnul arenevad EL ja NATO eri suundades. Samas, kui NATO roll poliitilise organisatsioonina on kasvanud, on EL tugevdanud oma kaitsedimensiooni. Tiilikaineni sõnul pole ELi kaitsejõudude tugevdamise põhjuseks hirm vaid asjaolu, et ühisvaluuta ja ühine rahapoliitika eeldavad ka poliitilist stabiilsust ja usaldusväärsust. Usaldust on aga raske saavutada, kui puudub sõjaline mõjujõud. NATOs on areng olnud vastupidine - NATO on väljapoole avatum. Tiilikainen ei näe ka probleemi ELI ja NATO kriisireguleerimise organiseerimises. EL ei ole NATO konkurent. Ta leiab, et ELi kriisireguleerimise eesmärk on rõhutada Euroopa seisukohta ning arendada võrgustik, mis NATOst selgepiirilisemalt teeniks Euroopa riikide huve. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 26.11)

Venemaa ajakirjandus

EKi Moskva esinduse juhi Richard Wrighti arvates pole Venemaa-ELi suhted kriisis. Ülevaade Venemaa-ELi tippkohtumisest, kus jõuti kokkuleppele Kaliningradi küsimuses, otsustati tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses, võeti vastu ühisavaldus olukorrast Lähis-Idas, arendati energiadialoogi jne. Kokkulepet Kaliningradi osas nimetab Wright peamiseks saavutuseks. (Richard Wright, Izvestija, 25.11)

EKi juures tegutseva Euroopa poliitiliste uuringute keskuse ekspertide hinnangul võib Venemaa, juhul kui kaotab tollid ELi kaupadele, avab teenusteturu, liberaliseerib energeetikasfääri ja harmoniseerib seadusandlust, loota SKP 14%lisele tõusule. Vene diplomaadid siiski nii optimistlikud pole, väites, et Euroopa eksperdid kasutasid uuringus Riikliku statistikakomitee andmeid, mis pole alati tõepärased. (Anastasia Onegina, Vedomosti, 27.11)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC president Romano Prodi sought to clarify his recent controversial comments regarding the European Stability and Growth Pact (SGP), saying the spirit behind the pact was "intelligent", even if the actual wording of the pact was "stupid." Speaking at the European Banking Congress, Prodi insisted that he had always been a supporter of the pact, which lays down strict budgetary rules for countries participating in the single currency. (Afp, 22.11)

Unless Germany reduces government spending and undertakes serious labour reforms, Berlin is set to break euro-zone rules for a second consecutive year by running a public deficit above three percent of economic output in 2003, the OECD warned. "Germany is expected to breach the three-percent SGP deficit limit while France is approaching it," the OECD said in its twice-yearly Economic Outlook. The report estimated Germany's deficit would total 3.7 percent of gross domestic product this year and remain above the threshold at 3.3 percent next year before falling to 2.6 percent in 2004. (Afp, 21.11)

The SGP imposing tough constraints on euro-zone public deficits has failed to function effectively and should be "adapted," the chief OECD economist said. The 1997 pact "is not a bad idea," Jean-Philippe Cotis told a news conference following release of the OECD's twice-yearly economic outlook report. "It has not worked well in recent times and it deserves to be adapted," he said. (Afp, 21.11)

Swedish public opinion has turned dramatically against the euro, according to a poll. The news, a setback to PM Göran Persson who favours Sweden joining the majority of its EU partners in the euro zone, sent the Swedish currency tumbling on the foreign exchanges. The poll by the Sifo organisation, showed 41 percent of Swedes would vote "no" to the euro while 37 percent would be for it. (Reuters, 22.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsis peaks referendum euroga ühinemise suhtes toimuma järgmise aasta 14. septembril. Avaliku arvamuse küsit-luste tulemuste kohaselt on liitumise pooldajaid ja vastaseid enam-vähem võrdselt. Rootsi peaminister Göran Persson on ühinemiskampaaniat juba alustanud: "Me elame Euroopa kõige kiiremini arenevas majanduspiirkonnas. On loomulik, et kõik-jal Läänemeremaades kasutatakse eurot." Juhul, kui Rootsi referendumi tulemuseks on "jah", toimub 2004. aastal referen-dum ka Taanis. (Stephen Castle, The Independent, 30.11; Financial Times, 22.11)

Austria ajakirjandus

Hispaania riigisekretär Euroopa küsimustes Ramón de Miguel ütleb intervjuus ajalehele Die Presse, et ei saa aru netomaksjate lõputust kurtmisest. Ka Hispaaniast saab lähiajal netomaksja, kuid Hispaania on rõõmus, sest majandus on jõudsalt arenenud ja saavutatud on soovitud tase. Samuti kritiseerib ta ELi liikmesriike, kes ei pea kinni stabilisatsiooni paktist ning leiab, et üleliigne on ka väikeste liikmesriikide hädaldamine selle pärast, et neid ei võeta piisavalt kuulda. (Friederike Leibl, Die Presse, 21.11)

EK kasutab stabilisatsiooni pakti valvamisel vana kasvatusmeetodit - tublisid tuleb kiita ja pahasid karistada. Kuid leppe täitmise järelvalvajana on komisjoni tegevus piiratud, sest karistusõigus on ainult Ministrite Nõukogul. Sellegipoolest on EK välja töötanud uued meetmed, et juba ohu tekkides sekkuda ning riike, kes ei suuda oma eelarvedefitsiiti kontrolli all hoida, hoiatada. Need meetmed ei veena arvatavasti küll riike, kes on ületanud eelarvepuudujäägi lubatud 3% piiri, kuid lepet rikkunud riigid peaksid siis aru andma, kuidas oleks võimalik eurotsooni 12 kirjut liiget distsiplineerida ühise raha väärtuse tagamiseks. (Jörg Wojahn, Der Standard, 28.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

1. mail 2004 on ELis kümme uut liikmesriiki, kuid mitte majandus- ja rahaliidus. Uued liikmed peavad liikmeks saades kõigepealt kohaldama Maastrichti kriteeriumid: eelarvedefitsiit mitte suurem kui 3% SKPst, riigivõlg mitte suurem kui 60% SKPst, mis tähendab, et kulub vähemalt kaks aastat, enne kui nad EMUsse saavad. (Jean Quatremer, Libération, 26.11)

Soome ajakirjandus

EK tegi üllatuse, esitledes uusi nägemusi EMU stabiilsuse- ja kasvupakti kohta. Paljud ootasid volinikelt karmide eelarverežiimi tingimuste lõdvendamist, kuid lõpptulemust võib tõlgendada pigem reeglite karmistamisena. Komisjoni tegude eesmärk selgub alles hiljem. Võimalik, et EKi eesmärgiks oli kiirendada liikmesriikide riigivõla vähendamist. Ent kui riigivõlg toodi esile, et tõmmata ära tähelepanu Saksamaa ja Prantsusmaa praegustelt probleemidelt, siis sellisel juhul on komisjon küll eksiteel. Ehk oli komisjoni tagamõtteks vaid oma ridade koondamine. Hispaanlasest rahandusvolinikku Pedro Solbest toetab nüüd ka EKi president Romano Prodi, kes varem nimetas stabiilsuse- ja kasvupakti "tobedaks". Hiljem on Prodi väitnud, et ütles seda vaid arutelu algatamise eesmärgil. Nii ka juhtus, kuid siiani pole arutelu tulemusel mingit oluliselt tarka lahendust välja pakutud. Süsteemi kõige “tobedam” osa pole mitte stabiilsuspakt iseenesest, vaid see, et on üldse loodud süsteem, mis vajab midagi nii veidrat, nagu seda on stabiilsuse- ja kasvupakt. Probleem on selles, et majandus- ja rahaliit on tegelikult ainult rahaliit. Nagu on öelnud Belgia majandusteadlane Paul de Grauwe - EMU on nagu ilma katuseta maja. (Juhtkiri, Aamulehti, 28.11)

Pärast pikki vaidlusi jõuti ELis kokkuleppele elektriturgude avamise kuupäeva osas. ELi energeetikaministrid leppisid kokku, et elektriturud avanevad ettevõtetele juulis 2004 ning majapidamistele kolm aastat hiljem. Kuigi turgude avanemine on paar aastat EKi graafikust maas, loeti Brüsselis kokkuleppe saavutamist selles osas siiski suureks võiduks. Prantsusmaa vastuseisu tõttu näis pikka aega, et kokkulepet ei saavutatagi. Prantsuse riigi omanduse olev EDF on ajanud vihale kogu Euroopa, kuna tänu monopoolsele seisule Prantsusmaal on ettevõte sellest tulevatest rahadest on laienenud teiste liikmesriikide turgudele. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 26.11)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

China is currently reviewing its foreign policy and seeking closer cooperation with NATO, Chinese FM Tang Jiaxuan said. (Afp, 23.11)

A majority of Finns remain opposed to joining NATO, but many think the non-aligned country will end up joining the enlarging military alliance anyway, an opinion poll showed. The survey by polling agency Suomen Gallup for a group of regional papers showed 62 percent of Finns do not want their country to join the NATO, while 18 percent said it should. Some 20 percent did not give an opinion. Support and opposition to NATO membership in Finland, the only EU member bordering on Russia, has stayed relatively steady since spring 1999, when support for joining the alliance fell during NATO's air campaign against Yugoslavia. But despite the opposition, 70 percent of Finns surveyed for the poll said they believed the country would nevertheless decide to apply for membership in the coming years. (Reuters, 23.11)

Pekingis ametlikul visiidil viibinud Soome president Tarja Halonen teatas, et Soome ei kavatse liituda NATOga ja Soome valitsustel ei ole käesoleval ajal tehtud alliansiga liitumiseks mingeid plaane. (RIA Novosti, 26.11)

NATO laienemise tagajärjel kaotab Venemaa oluliselt oma positsioone ning tõrjutakse välja eluliselt tähtsate huvide piirkonnast, leiab Vene Geopoliitika Akadeemia asepresident Leonid Ivašov. "Seitsme uue liikme kutsumine NATOsse on vaid järjekordne etapp alliansi muutumisel globaalseks monstrumiks, üleilmse ülevõimu kehtestamisel ja muude, kui Lääne tsivilisatsioonide allasurumisel kasutatavaks jõuinstrumendiks," ütles kindralpolkovnik. (Interfax, 29.11)

Eesti Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts esitleb Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil Eesti uut sõjalist esindajat NATO juures kindralleitnant Johannes Kerti. (RIA Novosti, 1.12)

Leedu välisminister Antanas Valions on veendunud, et Leedu astumine NATOsse parandab riigi suhteid Venemaaga. Valionis ütles, et Leedu ühinemine NATOga "muudab head suhted Venemaaga veelgi paremaks". (Interfax, 23.11)

VF Riigiduuma asespiikri Irina Hakamada teatel peab NATO tegevus olema suunatud terrorismivastasele, mitte aga Venemaa-vastasele võitlusele. Hakamada arvates muutub see võimalikuks Venemaa ja teiste postnõukogude ruumi riikide astumisel allianssi. (Interfax, 29.11)

USA ja Kanada instituudi direktori Sergei Rogovi arvates on Balti riikide NATOga liitumise soov pigem psühholoogiline. Vene eksperdi sõnul tekitab alliansi laienemine Venemaal paratamatult muret, kuigi samas on nii Venemaal kui NATOl olemas koostööperspektiivid Venemaa-NATO Nõukogu raames. (RIA Novosti, 29.11)

VF asevälisminister Vladimir Tshizhov toetab Venemaa ja NATO terrorivastase koostöö arendamist. Tshizhovi sõnul on Venemaal ja NATOl hädavajalik keskenduda võitlusel uute riskide ja väljakutsetega. Tshizhovi arvates on seisukoht, et 21. sajandiks sõjalised meetmed on juba vananenud, naiivne -teisi meetmeid pole inimkond välja leiutanud. (Interfax, 28.11)

NATO PA liikmed külastavad Balti riike eesmärgiga tutvuda venekeelse elanikkonna olukorraga. VF Riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska juhatas NATO PA liikmete tähelepanu Balti riikide venekeelse elanikkonna õigusetule staatusele. Sliska sõnul on keeleeksamite protseduur alandav. (RIA Novosti, 28.11)

USA ajakirjandus

Miks võtab NATO uute liikmetena vastu sõjaliselt nõrgad Balti riigid? Miks soovivad Balti riigid NATO liikmeteks saada, kui Venemaa poolt mingit selget ähvardust karta pole? Erinevalt Poolast ja Ungarist polnudki Balti riikidel armeed, mida moderniseerida. Erinevalt Ukrainast, kes sai Nõukogude armeelt päranduseks sõjalaevad ja lennukid, ei jätnud venelased Balti riikides asunud baasidesse mitte midagi. Ent Balti riikide tähtsus NATO jaoks seisneb mitte niivõrd militaarses võimsuses kui uues radarivõrgustikus BaltNet. USA kindral Joseph W. Ralston ütleb, et see süsteem "on üks parimaid, mida ma olen kunagi näinud. Selline peaks olema meil NORADis Alaskal." Teine oluline Balti riikide NATOsse kutsumise põhjus on rahaline: relvatööstus on saanud endale juurde mõned uued kliendid. Keda aga Balti riigid peavad vaenlaseks, kelle eest NATOst kaitset otsitakse? Kui terroristid välja arvata, siis on Balti riikide ametnikud vaenlase defineerimisel vägagi ettevaatlikud. Kuid pole kahtlust, et silmas peetakse Ve-
nemaad. Kui Leedu kaitsejõudude nooremleitnant Rimantas Rudnickaselt küsiti, kes võiks olla Leedu vaenlane, põrnitses ta tükk aega maha ja ütles siis: "Seesama, kes alati." (James Geary, James Graff, Michael Tarm, Time, 25.11)

Ajalugu nõuab, et Praha tippkohtumise saavutuste seas oleks aukohal laienemisotsus. Autor avastas enda jaoks Eesti, Läti ja Leedu vanadel kaartidel sel ajal, kui neid riike ei eksisteerinud; ta isa ütles: "Nad olid olemas, kuid Nõukogude Liit hävitas nende iseseisvuse." NATO suursugune zhest valmistab talle heameelt. Suurim osa ajaloolises laienemises on president George W. Bushil. Kuigi laienemisprotsess algas veel president Clintoni ajal, märgib Ron Asmus, et Bush väärib "laienemise eest A-d". (Michael Gonzalez, The Wall Street Journal, 25.11)

Praha tippkohtumine oli "uute võitjate kongress". Uute liikmesriikide jaoks pole NATO kunagi olnud sõjaline allianss, vaid Lääne tsivilisatsioon, mis neile pikaks ajaks kättesaamatuks oli jäänud. NATO tähendab pigem väärtusi, vastutust ja poliitilist solidaarsust kui tanke ja sõjaväelasi. (Frederick Kempe, The Wall Street Journal, 28.11)

Praha tippkohtumisel saavutas NATO oma ajaloo suurima võidu. Allianss "kustutas" lõplikult Ribbentrop-Molotovi ning Jalta paktide tagajärjed, mis olid Euroopa pooleks sajandiks kaheks osaks jaganud. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 29.11)

Saksamaa ajakirjandus

Ajaleht FAZ avaldab loo sellest, kuidas leedulased tulid vaatamata külmale ilmale lippe lehvitades USA presidenti George W. Bushi NATO kutse eest tänama. Irooniliselt märgitakse ka ära, et tervitajaid oli 9000, mitte 50 000, magu oli ennustanud Valge Maja pressisekretär Ari Fleischer. Bush lubas leedulastele, et "hirmu, ebakindluse ja üksilduse aeg" on nüüd möödas. (FAZ, 25.11 Austria ajakirjandus: Die Presse 25.11)

Kui kolm aastat tagasi Tšehhi, Poola ja Ungari NATOga liitusid, vahutas Moskva vihast. Nüüd, kui kutsuti liituma Balti riigid, väidab Moskva, et laienenud NATO neid ei ohusta. Seepärast ei reisinud Venemaa president Vladimir Putin ka Prahasse. Kuid USA president George W. Bush tegi teel Vilniusse ka põike Peterburi, et Putiniga koostööküsimusi arutada. See lühike visiit näitab, et USA arvestab terrorismivastases sõjas ka Venemaaga. Bush kaitses Putinit kriitika eest, mis langes viimasele osaks seoses Moskva pantvangidraama lahendamisega. Kuigi Moskva nõuab, et Balti riigid kirjutaksid alla tavarelvastuse piiramise leppele, on ka Moskvas hakatud aru saama, et Venemaa-sõbralikus NATOs olevad Balti riigid on parim lahendus ka Moskvale. (FAZ, 23.11)

Kommentaaris NATO tippkohtumisele Prahas võrdleb Der Spiegel muuhulgas NATO kandidaatriikide riigipeade kohtumist ühise konverentsilaua taga kunagiste sotsialistlike vennasvabariikide kohtumist. Ära tuuakse nii Eesti, Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia kui ka Slovakkia riigipeade karjäär kommunistlikus parteis. Irooniaks annab põhjust ka asjaolu, et kohtumine toimus Praha kultuuripalees, kus Tšehhoslovakkia kommunistid veel mõni aeg tagasi töölisklassi partei võidukäiku ennustasid. (Ralf Beste, Walter Mayr, Alexander Szanda, Der Spiegel, 25.11)

Venemaa suursaadik Saksamaal Sergei Krõlov leiab oma kommentaaris NATO laienemise teemal, et arvestades tänaseid maailmas valitsevaid olusid, ei ole NATO laienemiseks mingit objektiivset vajadust. Venemaa ei saa ja ei tohi mööda vaadata tõsiasjast, et NATO piir on nüüd vastu Venemaa riigipiiri. Laienemise üheks tingimuseks peaks Krõlovi sõnul olema tavarelvastuse piiramise leppe allkirjastamine Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia poolt. Nende riikide liitumisega ei saa parandada NATO konstruktiivset koostööd Venemaaga, sest uute kandidaatide poliitika on mõjutatud "imperialistliku minevikuga võitlemisest" ja "omakasupüüdlikult tõlgendatud ajaloolisest õiglusest". Tänu sellele on suur oht, et Balti riikide liitumisega tuuakse NATOsse Venemaa-vastased õhutused. Samuti on väga ebatõenäoline, et Balti riikide liitumisel NATOga lõpetatakse venelaste diskrimineerimine nendes riikides. (Sergei Krõlov, Focus, 25.11)

Šveitsi ajakirjandus

Poolehoid USA poliitikale, sh ka Iraagi-poliitikale, on Baltimaades suurem kui Lääne-Euroopas, sest baltlased teavad väga hästi, et tänu USA initsiatiivile kutsuti nad NATOga liituma. USA julges riskida Venemaa pahameelega ja likvideeris sõjalise halli tsooni, kus Balti riigid muidu oleksid olnud. Ning baltlased on tänulikud, sest nad oskavad endale ette kujutada ka agressiivset, revanšistlikku Venemaad. (Neue Zürcher Zeitung, 25.11)

Soome ajakirjandus

Olles veel presidendi ametis, pidurdas Ahtisaari teadlikult arutelu Soome võimalikust NATO-liikmelisusest. Nüüd veab ta Soomet NATO poole. Juba ammu on olnud selge, et Balti riikide liitumine NATOga tekitab ka Soomes uue arutelu vajaduse. Kuigi president Tarja Halonen ja välisminister Erkki Tuomioja kinnitasid kohe pärast Praha tippkohtumist, et “Soome liini” ei ole vaja korrigeerida, sest neutraliteedipoliitika on Soomele piisav, tuli Ahtisaare avaldus Soome NATOga liitumise kohta üllatusena. Ahtisaare arvamus põhineb maailmas toimunud suurtel muutustel. Ahtisaari sõnul soovib ta soomlastele selgitada, et "ida oht on kadunud" ning seetõttu peaks Soome eelarvamustevabalt NATO liikmeks astumist kaaluma. Ahtisaari pole enam ametlik Soome välispoliitiliste suundade esindaja, seetõttu ei tuleks tema arvamust üle tähtsustada. Tema arvamus on tegelikult võrdne iga üksikisiku arvamusega ja just nimelt selles seisneb ka tema arvamuse väärtus. (Juhtkiri, Kaleva, 27.11)

Venemaa ajakirjandus

Riigiduuma välisasjade komitee aseesimees Sergei Shishkarjov: kaotanud sõjalise ja ideoloogilise vaenlase, on NATO sattunud süsteemikriisi. NATO ringkondades napib otsustavust alliansi kardinaalse muutmise alustamiseks. Lääne ekspertide arvates läheb käesoleva laienemise juriidiliseks, tehniliseks ja moraalseks “allaneelamiseks” 10-15 aastat. NATO peamisteks probleemideks nimetab autor Euroopa liikmesriikide väikest eelarvet ja Euroopa kaitseväe mahajäämust USA armeest. Näiteks Balti riigid on sunnitud eraldama kaitsekulutustele 2% SKP-st, mis on nende jaoks lubamatu luksus. NATO liikmete kasv tekitab probleeme ka juhtimistasandil. (Sergei Shishkarjov, Rossijskaja Gazeta, 25.11)

Intervjuu Philadelphia Välispoliitika instituudi töötaja Michael Radu’ga NATO laienemisest: NATO on uutele liikmetele julgeoleku vihmavarjuks; USA aga saab toetavad liitlased, kes erinevalt Saksmaast või Prantsusmaad hakkavad USAd toetama enamuses küsimustest; USA jaoks on tähtis ka sümboolne moment: noorte demokraatiate lülitamine NATOsse; USA saab samuti enda käsutusse mitmed strateegiliselt tähtsad baasid. NATO tuleviku määrab paljus ära Venemaa käitumine. (Juri Zhigalkin, Vremja MN, 25.11)

Kui Balti riikide NATOsse astumine ei halvenda Lääne ja Venemaa suhteid, võivad Soome ja Rootsi oma senist suhtumist muuta ja samuti kursi NATOga ühinemisele võtta. Soome liitumisel alliansiga on aga vähemalt kaks probleemi: esiteks on selle vastu president Tarja Halonen, teiseks on NATO liitumise vastu ka enamik soomlasi. Rootsi ei kiirusta NATOga liituma neutraliteedipoliitika tõttu, kuigi Göran Persson on hakanud minevikutraditsioone tasapisi muutma. (Konstantin Voronov, Nezavisimaja Gazeta, 26.11)

Harvardi Ülikooli Belferi poliitikateadusete ja rahvusvaheliste suhete keskuse julgeoleku programmi direktor Steven Milleri arvates kaotab NATO oma tähtsust Washingtoni jaoks. Edasi pikemalt põhjustest, miks toimusid NATO kaks viimast laienemist: Clintoni administratsioon tahtis esimese laienemise abil taastada USA liidrikoha Euroopas, NATO laienemisest kujunes välja ka tähtis element Clintoni valimiskampaanias. Nüüd laieneb NATO teistel põhjustel: poliitilisest inertsist, laienemist toetab endiselt Vabariiklik partei, USA käsitleb NATOt kui võimalike partnerite "allikat", jääb lootus, et NATO hakkab tegelema rohkem terrorismivastase võitlusega. (Steven Miller, Nezavisimaja Gazeta, 26.11)

Balti liidrite eufooriat ei jaga umbes pool elanikkonnast, 2% nõue kaitsekulutusteks võtab ära sotsiaalprogrammide vahendid. Vene vähemuse olukord arvatavasti NATOsse astudes ei muutu. Läti ja Eest julgevad tulevikus tõenäolisest senisest enamgi venevastased olla: Eestis algas just enne Praha tippkohtumist kohtuprotsess endiste julgeolekuorganite töötajate üle, kõigis kolmes riigis on Itshkeeria “infokeskused”. NATO saab Balti riikide baasid, Balti riikide NATOsse astumine võib esile kutsuda ahereaktsioonina Soome ja Rootsi NATOsse astumise. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 28.11)

Gruusias käis kolmepäevasel visiidil USA relvajõudude staabiülemate komitee esimees Richard Mayers, kes lubas Gruusiale toetust sõjareformi läbiviimisel. Visiit toimus pärast Praha tippkohtumist, kus Gruusia avaldas soovi astuda NATOsse. Prahas toimus ka George Bushi ja Eduard Shevardnadze kohtumine, kus Bush lubas olla Gruusia kõrval ka edaspidi. Samas ei arva Gruusia, et NATO liikmelisus võib komplitseerida Vene-Gruusia suhteid ja nimetab Venemaad "hinnatuks strateegiliseks partneriks". (Mihhail Vignanski, Vremja Novostei, 26.11; Vladimir Novikov, Sergei Strokan, Kommersant, 26.11)

Intervjuu politoloogi, TVTsentri saate Postskriptum saatejuhi Aleksei Pushkoviga NATO laienemise teemadel. Pushkovi arvates oli laienemine USA välispoliitika võiduks, sest uute liikmetega täienev NATO on endisest USA-sõbralikum. NATO laienemine ahendab aga Venemaa manööverdamisvabadust. Pushkovi sõnul ei piirdu USA teise laienemislainega, kuid Venemaast sõltub, kas NATOsse astuvad ka Ukraina ja Valgevene. (Armen Gasparjan, Literaturnaja Gazeta, 27.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian President Arnold Rüütel said that the Baltic country's next parliamentary elections would be held on March 2, 2003. In a statement Rüütel called on the country's political parties to present during the pre-election campaign their substantive views as regards the directions in which Estonia should develop. (Afp, 26.11, Ria Novosti, 27.11)

VF Riigiduumas toimus SRÜ ja kaasmaalaste suhete komitee eestvedamisel arutelu teemal ‘Venemaa ja Balti riikide kau-bandus-majandussuhete areng ja vene kaasmaalaste huvid’. Arutelul märgiti, et Balti riigid jäävad Venemaa erihuvide valdkonda, kuna Moskva seob oma kaubandus-majandussuhted nende riikidega kohalike venelaste olukorraga. Osalenute arvamusel on venelaste olukord eriti pingeline Lätis ja Eestis ja seda saavat muuta ‘majanduslike hoobade’ - Balti torujuhtmete süsteem ning sadamad Soome lahes -kasutamisega. Arutelu kokkuvõttes soovitati seadusandlikule ja täide-saatvale võimule viia lepinguline-õiguslik baas Balti riikidega vastavusse kujunenud olukorraga; sõlmida Eestiga kaubandus-majandussuhete lepe; soodustada avalike ja äristruktuuride konkreetsete projektide väljatöötamist. (RIA Oreanda, 19.11)

Eesti Valitsus volitas välisminister Kristiina Ojulandi vastu võtma NATO peasekretäri kutse alustada läbirääkimisi Eesti liitumiseks NATOga ja moodustas valitsusdelegatsiooni läbirääkimisteks Eesti NATOga liitumise tingimuste üle. Delegatsiooni juhiks nimetas valitsus välisministeeriumi nõuniku Jüri Luige. (Interfax, RIA Novosti, 26.11)

Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul pole Tšetšeenial Eestis ametlikku esindust. "Tulenevalt Vene föderatsiooni territo-riaalse terviklikkuse tunnustamisest ei oma Eesti vabariik mingeid diplomaatilisi suhteid Tšetšeenia vabariigi Itškeeriaga ning samuti ei ole registreeritud Itškeeria esindust Eestis," teatas Ojuland EÜRP esindajaile riigikogus saadetud kirjas. (RIA Novosti, Interfax, 27.11)

Eesti Valitsus kiitis heaks Eesti ja Venemaa pensionilise kindlustamise lepingu ratifitseerimise eelnõu, mis tagab mõlema riigi kodanikele pensioni maksmise elama asumisel Eestist Venemaale või vastupidi. (Interfax, 26.11)

Eestil tuleb NATO liikmena tunnistada Venemaa oma liitlaseks, leiab Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov Tallinnas toimunud seminaril “Venemaa ja NATO laienemine: uus ajajärk Eesti-Vene suhetes”. "Sisuliselt sunnib Brüssel Eestit saama Venemaa liitlaseks ehk tegema seda, millest paljud Eesti poliitikud isegi kartsid mõelda kogu aja vältel, mis on möödunud perestroika algusest," sõnas Margelov. Margelovi sõnul peab Moskva ja Tallinna suhete ise-loom olema pragmaatiline ja asjalik ning arvestama teineteise rahvuslikke huve. (Interfax, 29.11; RIA Novosti, 30.11)

Eesti-Vene piirilepe allkirjastatakse ja ratifitseeritakse alles 2004. aasta algul, pärast parlamendivalimisi mõlemas riigis, ütles Mihhail Margelov. "Vaevalt, et valimiskampaania ajal hakkavad Eesti ja Vene parlamendisaadikud tõsiselt ja objektiivselt piirileppega tegelema," ütles Margelov. Ta märkis, et teine tähtis dokument Eesti-Vene suhetes on Eesti jaoks diskrimineerivad topelttollid kaotav enamsoodustusrežiimi taastamise lepe, mis võidakse allkirjastada tuleva aasta sügisel. Eesti-Vene konstruktiivsete majandussuhete praktiliseks näiteks nimetas Margelov allkirjastatud lepet laevaühenduse alus-tamisest Pihkva ja Tartu vahel. (Interfax, 29.11)

Eesti siseminister Ain Seppik arutas Peterburis oma Vene kolleegi Boriss Grõzloviga võitlust ebaseadusliku immig-ratsiooni, narkootikumide smugeldamise ja terrorismiga. Seppik ja Grõzlov arutasid kohtumisel veel 2003.-2004. aasta siseministeeriumide vahelise koostööprotokolli sõlmimist, kahe riigi ministeeriumi ekspertide vastastikuse väljaõppe võima-lusi, infovahetust ja siseministeeriumi alluvuses olevate õppeasutuste koostööd. (Interfax, 25.11)

Eesti võiks pärast NATOsse ja ELi astumist liberaliseerida kodakondsus- ja migratsiooniseadust, ütles Venemaa Paremjõudude Liidu (SPS) liider Boriss Nemtsov. Samuti kinnitas Nemtsov, et tema arvates paraneb venekeelse elanik-konna elu Eestis aeglaselt. Eesti poliitikuid, kes 90-ndate algul pidasid kohalikke venelasi Vene impeeriumi agentideks, pole enam võimul, rahvas neid enam ei vali," ütles Nemtsov. (Interfax, 23.11)

VF majandusarenguministeeriumi Euroopa osakonna direktori Sergei Ivanovi arvates jääb Venemaa ja Balti riikide peamiseks majanduskoostöövaldkonnas Vene kaupade transiit Balti riikide sadamate kaudu. Ivanovi sõnul jääb endi-selt kõrgeks Venemaalt tarnitud toorkaupade osakaal (nafta ja naftatooted, gaas, mineraalväetised) – see grupp moodustab ligi 75% Leedu kogu impordist, ligi 60% Läti impordimahust ja ligi poolt Eesti impordist. (RIA Novosti, 18.11)

Saare maakohus jätkab kohtuprotsessi üle 50 aasta tagasi saarlaste Siberisse küüditamises süüdistatavate kuna-giste riikliku julgeoleku operatiivtöötajate üle jaanuari lõpus. Kohus kuulas üle kohtusse ilmunud kannatanud ning jät-kab protsessiga 27. jaanuaril, ütles Saare maakohtu sekretär. Kohus ei rahuldanud advokaat Aleksandr Kustovi taotlust saata küüditajate kriminaalasi täiendavale eeluurimisele. (RIA Novosti, 29.11)

Narva linnavolikogu pöördus valitsuse poole palvega lubada Narvas vene keele teise asjaajamiskeelena kasutamist. Autorid viitavad valitsuse poole pöördumises põhiseaduse ja keeleseaduse paragrahvidele, mis annavad võimaluse kasutada rahvusvähemuste keelt riigikeele kõrval teise asjaajamiskeelena. (RIA Novosti, 29.11)

USA ajakirjandus

Igal nädalal tulevad sajad ostuhimulised soomlased Eestisse, tormates pealinna munakivitänavatel ja ostes kokku rõivaid, õlut, toiduaineid ning elektroonikat, sest hinnad on Eestis kaks korda odavamad. Soomlaste dessandid näitavad, kui lähedale on Eesti - kunagine NLi tõrges eelpost - Euroopale jõudnud. Kuid eestlased ei soovi ELis olla vaid soomlaste poepidajad. Seepärast ongi nad Läände integreerunud enam kui ükski teine kandidaatriik. Eesti on Euroopa üks kõige enam dünaamilisemalt areneva majandusega riike. Eesti on võitnud lähedusest Soome ja Rootsiga. Veelgi tähtsam on aga haritud oskustööliste olemasolu, tänu kellele on võimalik täita Nokia ja Ericssoni taoliste klientide tel-limusi. (Ariane Sains, Business Week, 18.11)

Suuriigid tõmbavad kogu tähelepanu endale, kuid autor imetleb väikeriike - alates 1990. aastate algusest, kui ta töötas Eestis. Tol ajal valitses Eesti majanduses suur segadus: käibel oli väärtusetu rubla ja Eesti elas läbi hüperinflatsiooni. Miljon eestlast olid aga piisavalt südid, et aidata kaasa NLi lagunemisele. Kümne aasta jooksul on Eesti aga märkimisväärselt edenenud, asudes majandusvabaduse indeksis maailmas kuuendal kohal. Tänu tugevale majandusele kutsutakse Eesti järgmisel kuul ELi, eelmisel nädalal tervitas USA president George Bush eestlasi NATOs. Globaliseerumise ajastul ei ole Eesti Andorra-taoline kurioosum. Kümnest ELi kandidaatriigist kuut aastal 1990 ei eksisteerinud. Kõik nad on aga uued ning edukad tegijad. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 29.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Balti riikide jaoks on NATO kutse saamine aastakümnete pikkuse unistuse täitumine. Üks noormees lausus ajakirjanikule: "Meie jaoks on NATOga liitumine väga oluline. Me ei usalda ja ei hakka kunagi Venemaad usaldama." Tallinnas ei toimunud sel puhul mingeid rämedaid pidusid ega lippude lehvitamist - eestlased on uhked oma vaoshoituse üle. Margus Värav, PR mänedzher ütleb: "Ärge oodake tänavapidustusi, see pole eestlastele omane, kuid oma südames oleme me sügavalt õnnelikud." (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 23.11)

Kuressaares algas küüditajate kohtuprotsess. Üle 20 000 eestlase, enamuses jõukad talunikud, küüditati 1949. aastal Stalini poolt loomavagunites Siberisse. Umbes 400 inimest viidi Siberisse Saaremaalt. Nüüd, pool sajandit hiljem, on ellujäänud kogunenud tunnistuste andmiseks kohtusse. Sellest tõotab kujuneda suurim Stalini-aegsete kuritegude kohtuprotsess endise NLi territooriumil. Vilma Suult, kes küüditati 17-aastaselt, ütleb: "Kohtuprotsessi eesmärgiks pole mitte karistuse mõistmine, vaid vastutavate isikute süüdlasteks tunnistamine. Sakslased sooritasid kuritegusid ja nad maksid selle eest. Kuid venelaste puhul tundub, justkui me ei tohiks isegi teemat tõstatada." (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 26.11)

Soome ajakirjandus

Käesolev aasta on olnud Eesti välispoliitikale nagu tuhkatriinu muinasjutt. Vastupidiselt varasematele arvamustele peaks Eesti 2004 aasta mais saama nii ELi kui NATO liikmeks. Suur hüpe nõukogude korrast Euroopasse võttis Eestil vaid 13 aastat. Alates 1990-ndatest aastatest on Eesti välisministreid iseloomustanud eitav suhtumine Venemaasse. Selle aasta alguses välisministriks saanud Kristiina Ojuland teatas, et alanud on ka uus ajajärk Eesti-Vene suhetes. Eestis pole välisministri teod mitte ainult kiita saanud. Peaminister Siim Kallas eemaldus koheselt välisministri uuest Vene-poliitikast. Välismaal on Ojuland aga kiitva hinnangu osaliseks saanud. Ojulandi sõnul tähendab Eesti pääs ELi seda, et kasvab Eesti roll ELi piiririigi ning Venemaa naabrina. Oma nägemustelt ja taustalt erineb Ojuland oma eelkäijast Toomas-Henrik Ilvesest. Ilves soovis viia Eesti maailma, vaadates mööda Balti naabritest ning nimetades Eestit Põhjamaade hulka kuuluvaks. Ojulandil on Eesti tulevase rolli jaoks ELis selged nägemused. Ojulandi sõnul peab Eesti väikeriigina lähtuma oma resurssidest ja võimalustest. Väikeriigina on meie huvides Euroopa institutsionaalne tasakaal. Ojulandi sõnul ei lähe Eesti ELi mitte ainult õpilase ning saaja rollis, vaid Eestil on ELile and palju ka omalt poolt. “Uue liikmena toome liitu uut verd. Eestil on seljataga rohkem kui 10 aastat kestnud uuendusi. Ma ei taha öelda, et me läheme Euroopat reformima, kuid julgen väita, et mitmed Euroopa riigid ning EL võiksid meie kogemustest õppida,” ütleb Ojuland. (Kai Juvakka, Turun Sanomat, 25.11)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu peaminister Siim Kallasega NATO kutse saamise puhul. Kallase sõnul on Eesti jaoks suurimaks probleemiks NATOsse integreerimisel vastava sõjalise potentsiaali loomine. Suurte baaside loomist Eestil plaanis pole, Kallase väitel keskendutakse hoopis kõrgetasemeliste sõjaliste spetsialistide koolitamisele. NATOsse astumine ei loo pingeid Venemaaga: kui sai selgeks, et Eesti ikkagi astub NATOsse, hakkasid kahepoolsed suhted hoopis paranema. (Marina Kalashnikova, Novõje Izvestija, 23.11)

Intervjuu Siim Kallasega Eesti-Vene suhetest Eesti NATOsse astumise taustal. Kallase sõnul ei kavatse Eesti pärast NATOsse astumist paigutada oma territooriumile alliansi sõjalist infrastruktuuri ega tuumarelvi: "Me rakendame jõupingutusi peamiselt nüüdisaegse kaadripotentsiaali arendamiseks, kvalifitseeritud professionaalsete sõjaväelaste ettevalmistuseks." Peaminister ei uskunud Eesti-Vene suhete pingestumist pärast Eesti astumist NATOsse: "Praegu pole meie suhted halvad, neid võib isegi headeks nimetada ja ma ei arva, et NATOga ühinemine toob kaasa pingete kasvu Eesti ja Venemaa vahel. (Aleksandr Minejev, Novaja Gazeta, 28.11)

Vagit Alekperovi võimalik Eesti kodakondsusest ilmajäämine võib olla tingitud teravnenud konkurentsist kohalikul naftatransiidi turul, kuid tõenäolisem on variant, et Alekperov ei ilmunud kohale passi vahetama ning siis asuti ta antud andmeid kontrollima. Eesti passist ilmajäämisega kaotab Alekperov võimaluse saada lihtsal moel ELi kodanikuks, aga Eesti passi saab Venemaal ka teisel viisil: legaalsetest (näit juriidilise büroo "Aksjonov ja partnerid") mittelegaalseteni (koduleheküljel http://www.pass4you.info/ lubatakse passi 800-8000 dollari eest). Aga võimlik, et küsimust arutatakse Ain Seppiku - Boris Grõzlovi kohtumisel Peterburis, “vaevalt keeldub Eesti kodakondsusest LUKOLi suurimale aktsionärile, kelle käive 2002 a. ületas Eesti riigieelarve kolmekordselt”. (Dmitri Butrin, Kommersant, 25.11)

Saaremaa kohtuprotsessist endiste NKVD agentide üle. Ajaleht leiab, et huvitavaks faktiks selle kohtuasja puhul on see, et kaheksast süüdistatavast on kuus - vähemalt nimede järgi - eestlased. Ajaleht tuletab meelde, et Eestis ei olnud vasakpoolsed mõjutused üldse nii levinud nagu Lätis, kuid arvatavasti juhtusid ka erandid. (Aleksandr Ivanitski, Novõje Izvestija, 21.11)

Kemerovo oblasti kuberner Aman Tulejev väljendab oma nördimust sellega, et Eestis peetakse kohtu endiste tshekistide üle. Miks ei võiks Venemaa vastuseks kohtuprotsessile kuulutada väljaspool seadust olevaks metsavennad ja hakata neid jälitama Venemaa territooriumil? “Vastumeetmed peavad olema adekvaatsed ja karmid kuni majandussanktsioonideni nende riikide vastu, kus rõhutakse meie omi”. (Aman Tulejev, Izvestija, 26.11)

Erinevalt Lääneriikides elavatest venelastest tegutsevad Balti riikide venelased aktiivselt äritegevuses, mitmetes majandusharudes on neil põliselanikest tugevamad positsioonid. Balti riikide venelased elavad Euroopas: seda kinnitavad Balti riikides toimuvad poliitilised protsessid. ELi liikmelisuse vormistamine on enamasti formaalse iseloomuga - Balti riigid on juba integreeritud Euroopasse, mitte ainult majanduslikult ja poliitiliselt, vaid ka psühholoogiliselt, eelkõige kodanike eneseteadvuse tasandil. (Renald Simonjan, Novoje Vremja, 24.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Keijo Suila, chief executive of Finland's state-controlled flag carrier Finnair, said his airline would allow its Estonian sub-sidiary to serve domestic Finnish destinations to cut costs once Estonia becomes a member of the EU. "We are try-ing to cut costs and this gives us the possibility to operate, in a profitable way, the lines where we have problems with profit-ability," Suila told. (Afp, 22.11)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ärikontserni Borås Wäfveri jätkuvalt nõrgenevaid majandusnäitajaid käsitlev artikkel mainib ära, et kontserni Eestis asuv osa on kõige tulusam. Eestis on kontsern suutnud täita käesoleva aasta kolme esimese kvartali kasumiprognoosi ja sama trendi ennustatakse ka aasta viimasele kvartalile. Samas on sedagi tuluosa vähendanud sel aastal suured investee-ringud Eesti ettevõttesse ning tootmismahtude kahanemine suvekuudel. (Dagens Industri, 27.11)

Soome ajakirjandus

Pangakaardiga maksmine kas poes või restoranis on meeldiv nii kliendi kui teenindaja seisukohast, kuna see päästab vaevalisest sedelitega krabistamisest. Ent kõige rohkem kasu saavad kaardimaksetest siiski pangad. Vähemalt Eestis on see nii. Juba mitu nädalat teevad pangad Eestis meedias "maksa kaardiga" kampaaniat ning pankade innukus on arusaadav, võttes arvesse, et Eestis peavad kaupmehed kaardimaksete pealt maksma märgatavalt rohkem kui tavaliselt Euroopas kombeks on. 2,4% vahendustasu pealt teenivad pangad aastas umbes 200 miljonit krooni. Hoolimata plastikraha mugavusest on see Eesti kaupmehele ja baaripidajale suureks koormaks. Eriti väikeettevõtetes, kus panga vahendustasu võib olla ka kolm protsenti. (Ivo Laks, Kaleva, 27.11)

Läti ajakirjandus

Eesti Energia nõukogu kiitis heaks kontserni loomise, mis hakkab tervikuna kontrollima energia tootmist ja müüki. Eesti energiaturu restruktureerimise tulemusel muutuvad iseseisvateks ettevõteteks Eesti Energia senised struktuuriüksused põ-hivõrk, jaotusvõrk ja Iru elektrijaam. Kõik nende ettevõtete aktsiad hakkavad kuuluma Eesti Energiale. Reorganiseerimine annab võimaluse kasutada ELiga liitumisläbirääkimistel saavutatud õigust hoida energiaturgu suletuna. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 28.11)

Muuga Grain Terminal kavandab investeeringuid laadimisvõimsuste tõstmiseks. Vilja eksport on Venemaa ja Kasahstani jaoks kujunenud tähtsaks strateegiliseks ülesandeks ning MGT püüab kasvanud ekspordinõudlusega kaasa minna. Samas liigub Muuga terminaali kaudu USA-st itta suunduv sojauba. MGT eesmärgiks on tõsta viljaterminaali võimsus kolme miljoni tonnini aastas, mis teeks Muuga sadamast Euroopa suurima viljasadama. (Oleg Malinin, Biznes&Baltija, 28.11)

Eesti kaupmehed liitusid Euroopa kaubandusorganisatsiooni protestiga kaardimaksete eest võetava tehingutasu vastu. Eesti pangad koorivad kaupmeestelt kaardimaksetehingutelt kordades rohkem kui Euroopas tavaks, pistes tehingutasuna taskusse ligi 200 miljonit krooni aastas. EuroCommerce protestis mõne aasta eest EKi juures isegi üheprotsendilise tasu vastu, pidades seda maksemäära läbipaistmatuks ning konkurentsi kahjustavaks. Eesti kaubanduses oli mullu aga keskmiseks vahendustasuks pankadele 2,4 protsenti kaarditehingult, väikeettevõtetel ulatus see määr kuni 3 protsendini. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.11)

Varia

Uudisteagentuurid

The ageing oil tanker Byzantio headed out of the Estonian port of Muuga, as authorities in the Baltic state breathed a sigh of relief after a three-day stopover filled with drama on the low seas. "The ship is leaving the port now," said the port's market-ing manager Erik Sakkov, as the 1976-built single-hulled vessel headed out of Tallinn's Muuga port with its load of 53,000 tonnes of heavy fuel oil. Estonian police have blocked off the part of the port of Tallinn harbouring the controversial Byzantio oil tanker due to a protest by members of Greenpeace. (Afp, 29.11)

21. - 24. novembril koguneb Sõktõkvari üle 100 esindaja 13 soome-ugri piirkonnast ja riigist osalemaks 10. soome-ugri rah-vaste üleilmsel kongressil. Ürituse programmis on ümarlaud põlisrahvaste keelte kasutamisest kakskeelsuse tingimustes ning konverents ‘Soome-ugri maailm: reaalsus ja perspektiivid’. Külaliste hulgas on ka Ungari, Eesti ja Soome saatkonna esindajad. (Regions.ru, 19.11)

Suurbritannia ajakirjandus

USA president George Bush kutsus Eesti NATOsse. Võibolla ärkab nüüd ellu ka Paldiski. Paldiskit ei olnud olemas, vähemalt mitte maakaartidel. Ja juhul, kui avaneski võimalus mingil moel see linn avastada, siis ei lubatud sinna siseneda, sest Paldiskis asus nõukogude tuumaallveelaevade baas. Nüüd on linn kõigile avatud. Artikli lõpus on toodud Estonian Airi kontaktandmed ning lennupileti hind (£ 176). (Malcolm Senior, The Independent, 26.11)

Saksamaa ajakirjandus

FAZ-i reisilisas ilmus pikk artikkel Eestist, kus kiidetakse eestlaste reformimeelsust, riigi kiiret arengut viimasel 10 aastal ja antakse soovitusi, milliseid paiku kindlasti külastada. Mainitakse ära ka soomlastest vodkaturiste, kes kunagi ei satu Tallin-nast kaugemale, kuigi Eestis on piisavalt ilusaid paiku, mida külastada. (Andreas Spaeth .FAZ, 21.11)

Positiivne arvustus Enn Vetemaa raamatule "Eesti näkiliste välimääraja", mille teine trükk saksa keeles mõned kuud tagasi ilmus. Raamatu ilmumisel mängis suurt rolli saksa kunstnik Kat Menschik, kes tegi teisele trükile ka illustratsioonid. (Olga Martynova, Der Tagesspiegel, 26.11)

Lühike reportaaž Berliinis toimunud Eesti suursaadiku Riina Kionka ja kaitseatašee Riho Terrase vastuvõtust Eesti NATOsse kutsumise puhul. Balti riikidest väikseim on uhke selle üle, et võib varsti kuuluda NATO ridadesse. Kiidusõnu saab artiklis suursaadik Riina Kionka poolt pakutud muusikaline vahepala, kus Kionka ise trompeti järele haaras ja oma oskused proovile pani. (Die Welt, 28.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sama vanus, sama struktuur, sama ehitus...Kui Tallinna sadamas olev naftalaev pole mitte Presitge´i väikevend, siis teatav sarnasus nende kahe vahel siiski on. Prantsuse ametnikud, kes on nüüdsest otsustanud vanade naftalaevade elu keeruliseks teha, andsid sellest teada ka Eestile, kes nõustus laeva kontrollimisega. Byzantione ja Prestige'sid liigub Läänemeres regulaarselt. Neil on küll teistsugused nimed, kuid nad on samasugused seisukorras kui Prestige, väidab Stuart Thompron, Greenpeace'i aktivist sellel suletud merel. (Antoine Jacob, Le Monde, 28.11)

Byzantio on laev, mis peaks oma laadungi peale võtma Tallinna sadamast ning seejärel sõitma Suurbritanniasse. Prantsuse transpordiministri sõnul on laeva omanikuks sama ettevõte, kelle valduses oli ka Prestige, mis 19 novembril Hispaania ranniku lähedal purunes. Rene Siroli, Eesti merejulgeoleku osakonna juhataja sõnul teostavad nad laeval inspektsiooni, kuigi selleks pole otsest põhjust. Inspektsiooni teostatakse, kuna sellest on meedias nii palju juttu olnud. Tallinna sadama turundusdirektori Erik Sakkovi sõnul pole Prantsusmaa kahtlused laeva potentsiaalse riskiohtlikkuse osas õigustatud. Sakkovi sõnul pole päris selge, miks laeva ümber selline kära on tekkinud, sest varem on see laev vähemalt kuuel korral Tallinna sadamas olnud, ilma et sellest mingit kära oleks tekkinud. Laeva kontrolli nõudsid Eesti ametnikelt Prantsuse võimud. (Le Monde, 28.11)

Hollandi ajakirjandus

Pärast ühtteist aastat iseseisvust valmistuvad kolm Balti riiki astuma järgmisse liitu, Euroopa Liitu. Skeptikud arvavad, et "kui Nõukogude Liidus olime rikas lääs, siis nüüd saab meist Euroopa Liidu vaene ida". Artikkel Hollandi ajakirjas Vrij Nederland kirjeldab olukorda ja meeleolusid Balti riikides enne ühinemist ELiga. Eesti puhul tuuakse välja vene vähemus, kes tunneb ennast siin hästi ja on enamasti riigile lojaalne, kuid kodakondsuseta. Eraldi mainitakse Narvat kui linna, mis tunneb end pigem kuuluvat Venemaale kui Eestisse. Kiidetakse jõupingutusi piirikontrolli tugevdamisel ja kirjeldatakse ka külaskäiku Eesti ainsasse põgenikelaagrisse. (Irene van der Linde, Vrij Nederland, 16.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

On pooleldi polaarpäeva algus. Me lahkume Tallinnast, Eesti pealinnast ning sajab lund. Tallinna vanalinn meenutab Saksamaa linnu, kuid asub otse Venemaa väravates. Tallinna restoranid, ööklubid, sekspoed ja kasiinod tõmbavad ligi turiste põhjast, kes tulevad siia odavate hindadega lõbutsema. Jätame seljataha Tallinna troostitud äärelinnad ning kuigi päev lõppeb enne, kui ta õieti alata on jõudnud, muudab lumi ümbritseva justkui rõõmsamaks. Varsti jõuame Tartusse ning käime külas Jaan Kaplinskil. (Télérama, 20.11)

Rootsi ajakirjandus

Veidi enam kui aasta pärast, siis kui Eesti, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid ELiga liituvad, kolib ELi välispiir idapoole. Selle tarvis on EL 'pumbanud' ohtrasti raha kandidaatriikide tolliametite töö tõhustamisse. Muuhulgas on ehitatud ka kõikidele kaasaegsetele nõudmistele vastavaid tollipunkte. See puudutab ka Eesti ja Venemaa-vahelist Luhamaa piiripunkti. Seal, kus enne oli vaid kahest roostetavast konteinerist ehitatud ajutine kontrollpunkt, seisab nüüd uhke, kõige vajalikuga varustatud tollipunkt, mis oma tehniliste näitajate poolest on kaasaegsem kui mistahes Rootsi tollipunkt. (Niklas Orrenius, Sydsvenska Dagbladet, 18.11)

Taani ajakirjandus

Seoses Hispaania ranniku lähedal toimunud laevahukuga, kus uppus toornaftat kandnud ühekordse kerega naftatanker Prestige, on enam tähelepanu pööratud ka teistele sarnastele laevadele, mis vahendavad Läänemere sadamate kaudu Vene naftat teistesse riikidesse. Nii sattus meedia tähelepanu keskpunkti ka Tallinnas naftat tankinud Byzantio, mis tehniliste näitajate poolest sarnaneb Prestigega. Ajakirjanduses avaldatud kahtlused antud laeva merekõlbulikkuse kohta aga lähemal kontrollimisel kinnitust ei leidnud - Eesti Veeteedeameti poolt läbiviidud ülevaatus tuvastas vaid kolm tehnilist puudujääki, millest ühtki ei peetud piisavaks, et laeva mitte merele lasta. Taani ametivõimud on otsustanud laeva enne Storbælti väina jõudmist veelkord üle kontrollida. (Ann Nissen, Jyllands-Posten, 29.11, Politiken, 28.11)

Norra ajakirjandus

Elektri hinna jätkuv kasv suurendab oluliselt küttepuude müüki Norras, kuid Norra küttepuude tootjatel ei lähe sellegipoolest kuigi hästi. Põhjuseks sellise olukorra tekkele on ASi Fjordaved juhatuse esimees Josef Blikra sõnul Eestist ja teistes Ida-Euroopa riikidest tulev import. Kui praegune tendents jätkub, arvab Blikra, et küttepuude tootmine Norras võib üldse lõppeda. (nrk.no, 26.11)

Ülemaailmse AIDSi ennetuspäeva puhul pöörati erilist tähelepanu ka AIDSi plahvatuslikule levikule Eestis ja teistes Balti riikides. Eriti murettekitav asjaolu on see, et AIDSi levik Baltimaades ohustab otseselt ka Skandinaaviat, kuna Läänemere idaranda külastavad turistid viivad tihtilugu endaga selle haiguse pärast halva kuulsusega lõbustusasutuste külastamist kaasa. (Henrik Width, Aftenposten, Rootsi ajakirjandus: Expressen, Taani ajakirjandus: Politiken, 27.11

Vaivaras on Eesti valitsuse poolt eraldatud 1,5 miljoni eesti krooni eest püstitatud mälestusmärk Norra sõduritele, kes võitlesid vabatahtlikena II maailmasõja ajal Saksa okupatsiooniarmees. See on päästnud Norras valla meelepahatormi. Eriti ägedalt on norra SSlastele püstitatavate monumentide vastu võidelnud endine Norra parlamendi, Stortingi president Jo Benkow. Tema sõnul on tegu SSis võidelnud 6000 norralasega, kellest 1000 hukkus Idarindel või NLiidu vangilaagrites. Ülejäänud mõisteti riigireetmise ja massimõrvade eest pärast sõda Norras süüdi ning pidid kandma aastatepikkuseid vanglakaristusi. Vaivaras püstitatud monumendil on mustadesse kivitahvlitesse tahutud nende nimed, kes langesid selles piirkonnas. Ka Stortingi praegune president Jørgen Kosmo on Vaivara mälestusmärgi hukka mõistnud ning ütleb: "Minu arvates on norra lahingusõduritele mälestusmärgi püstitamine Eestis maitsetu tegu. Kui Balti riikide esindajad peaks minu käest selles osas arvamust küsima, ütleksin ma selle otse välja." Kosmo lisab samas, et mõistab, et Eesti ajalookäsitlus selle kohta, mis sündis enne II maailmasõda, selle ajal ning pärast seda, erineb oluliselt Norra ajalookäsitlusest, kuid Norra ja ka ajaloolisest vaatevinklist vaadatuna on taoline mälestusmärk maitsetu. Vastukajana on üks Norra sõjaveterane, John Sandstad, kirjutanud toimetusele kirja, milles ta parandab mõningaid faktivigu. Ta peab meelevaldseks nimetada Vaivara mälestusmärki "norra sõjamonumendiks", kuna seal mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid. Nende hulgas on olnud ka norralasi. Temale ei ole teada ühtegi juhtumit, kus Saksa sõjaväes teeninud norralasi oleks peale sõda riigireetmise või massimõrvade eest süüdimõistetud. Endise eestlaste relvavennana on Sandstad'il hea meel selle üle, et Eesti on lõpuks oma vabaduse saavutanud. (Kars Kristian Steen, Nationen, 21.11 Nationen, 20.11, 27.11)

Norra Scandinavian Design Group võitis teist aastat järjest Norra Desaininõkogu (Norsk Designråd) poolt välja antava International Design Award auhinna. Selleaastane võit tuli Saku Õlletehase poolt valmistatava Saku Originaal õlu etiketi kujunduse eest. (boarding.no, 29.11)

Soome ajakirjandus

Byzantio naftatanker, mille seisukorra suhtes oli tugevaid kahtlusi, jätkab oma reisi Muuga sadamast Rotterdami suunas, lastiks 55000 tonni masuuti. Eesti Veeteedeameti laevakontrolliinspektorid tunnistasid laeva merekõlbulikuks peale neli tundi kestnud kontrolli. Byzantio seisukord on muret tekitanud peamiselt seetõttu, et see on sama tüüpi ühekordse kerega tanker nagu Hispaania ranniku lähedal põhja läinud Prestige. Eesti teostas Byzantio kontrollimise suuresti tänu ajakirjanduse survele ning Prantsuse ametivõimude palvele (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 29.11)

Jaapani ajakirjandus

Eesti koorimuusika traditsioon ulatub XIX sajandisse, kui hakati korraldama iga-aastaseid laulupidusid. Koorimuusika on Eestis niivõrd populaarne, et laulupidude läbiviimiseks on ehitatud tohutu suur lava, mis mahutab 30 000 lauljat. Jaapanis kontsertturneel viibiv Filharmoonia Kammerkoor kuulub Eesti koorimuusika eliidi hulka. Järgneb Tokyo kontserdi (17.11) hiilgav arvustus, muuhulgas märgitakse, et Arvo Pärt on elavate seas Eesti suurim helilooja. (Yukiko Kishinami, The Daily Yomiuri, 21.11)

Helilooja Shigeaki Saigusa on olnud aastaid Arvo Pärdi loomingu austaja ja seetõttu ootas ta pikisilmi võimalust, et kuulata tema “Litaaniat” Filharmoonia Kammerkoori esituses. "Litaania" valmistas talle pettumuse, kuid kontserdist tervikuna oli ta sügavas vaimustuses. (Shigeaki Saigusa, Asahi Shinbun, 21.11)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee