Nädal välismeedias: 11. - 17. november 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The Czech parliament gave its final approval to a law paving the way for a referendum on the country's entry into the EU. PM Vladimir Spidla's government decided that the vote will be held on June 15-16 next year. (Afp, 14.11)

Favourable opinions among Norwegians towards joining the EU are on the rise and now stand at 58 percent, according to a poll published by the Norwegian daily Aftenposten. For the first time Norwegian women, who have in the past been resistant to joining the EU, are now in favour, with 53 percent supporting membership as opposed to 42 percent in August. (Afp, 16.11)

VF Riigiduuma asespiiker Vladimir Lukin arvab, et Venemaal on olemas kõik perspektiivid ELiga liitumiseks. See pers-pektiiv on väga kauge, kuid Lukini arvates tekib millalgi kindlasti olukord, kui EL palub Venemaad liituda. Lukini sõnul on põhjuseks liitumiseks ühtne majandusruum ELi ja Venemaa vahel. (Interfax, 12.11)

USA ajakirjandus

Valery Giscard d'Estaing'i ütlused Türgi sobimatuse kohta ELi ei tekitanud Euroopas mingeid reaktsioone - ilmselt oldi shokis. EK ütles: ei mingeid kommentaare. Saksamaa Välisministeerium: ametlikku seisukohta ei olda võetud. ELi tulevikukonventsiooni sekretariaat teatas: Türgi territooriumist asub tõesti vaid 5% Euroopas. Samas lisati kiiresti, et tegemist oli siiski Giscardi isikliku seisukohaga. Autor leiab, et seisukoht ei olnud ei isiklik ega geograafiline, vaid poliitiline ja ettekavatsetud. Giscardi ütluste eesmärgiks oli tõenäoliselt "õngitsemine" - nüüd peavad ju nii EL kui iga liikmesriik oma tegelikud tunded Türgi suhtes avalikuks tegema. Päris huvitav on näha, mida Giscard "välja õngitseb". (Brendan Greeley, The Wall Street Journal, 11.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Valery Giscard d'Esting'i karmile sõnavõtule Türgi ELi liikmelisuse teemal reageeris üllatust tekitavalt võimsalt mitte Prantsusmaa, vaid Kreeka, Türgi ammune rivaal. Kreeka peaminister Costas Simitis teatas, et Türgi on ELi rahuldamiseks muutnud oma seadusandlust piisavalt, et saata talle signaal liitumiskõneluste alustamiseks. Mis puutub aga Giscardi käitumisse, siis leiab The Times, et see on olnud jõle. Märkus, et EL peaks eksisteerima kui "kristlik klubi", Rooma impeeriumi kaasaegne versioon, on tõeliselt ebameeldiv. (Juhtkiri, The Times, 12.11)

Küprose ühendamise küsimus on tõusnud teravalt päevakorda - EL ei näe jagatud saareriiki liidus kuigi hea meelega ning on vihjanud, et Küprose liitumine võiks edasi lükkuda. Kreeka aga sellist ideed ei poolda ning on teatanud, et blokeerib sel juhul kogu laienemise. Kreeka kardab samas, et kui ELiga liitub jagatud Küpros, siis pole erilist lootust, et ta kunagi võiks ühendatud saada. (Judy Dempsey, Financial Times, 13.11)

Saksamaa ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi presidendi Valéry Giscard d'Estaing arvamus, et Türgi vastuvõtt tähendaks Euroopa lõppu, on päevakorrale kergitanud küsimuse Euroopa piiride kohta. Euroopa peaks selgelt piiritlema, kus on laienemise piirid idas ja lõunas. Kui vastu võetakse Türgi, siis miks jätta välja Maroko, Tuneesia ja Alžeeria, kellel on erilised sidemed Prantsusmaa ja Hispaaniaga? Või miks ei räägita selles kontekstis Iisraelist, mis kõige rohkem mainitud riikidest Euroopa traditsioonidele toetub? (FAZ, 13.11)

Austria ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi president Valéry Giscard d'Estaing ütles välja ebameeldiva tõe Türgi lootustest saada ELi liikmeks. ELil on raskusi 10 uue riigi vastuvõtmise "seedimisega", rääkimata siis veel Türgi vastuvõtmisest, kes ei vasta kaugeltki mitte nõuetele. Kahetsusväärne on aga viis, kuidas Giscard seda tegi. Giscard väitis nimelt, et Türgi pole euroopalik ja sundis niimoodi EKi teatama, et ei jaga Giscardi vaateid ning vaatleb Türgit ikka veel kui kandidaatriiki. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 11.11, Die Presse, 9.11)

Taani ajakirjandus

Need 10 kandidaati, kes ELi perre ihkavad pääseda, soovivad enamat kui patsu käele, kui nad sõlmivad liitumislepingu ELiga. Kuid vaid kaks kuud enne otsustavat hetke Kopenhaagenis hoiatab ELi laienemisvolinik Günter Verheugen, et kandidaatriigid ei usuks imedesse detsembris toimuval tippkohtumisel. (Jørgen Ullerup, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 15.11, Dagen, 16.11, lk. 4)

Arutlused selle üle, kui palju ametlikke keeli ELis kasutusel peaks olema, puhkevad kindlasti uuesti siis, kui idalaienemise ettevalmistuste käigus võetakse tööle umbes 1800 uut tõlki. Tõlkimisteenused on ELi eelarves üks suuremaid kuluartikleid, ning aastal 2006 moodustavad tõlketasud 800 miljonit eurot. (Hakon Redder, Børsen, 12.11)

Kuna ELi suured liikmesriigid soovivad tulevikus näha Euroopa juhina valitavat presidenti, on EK president Romano Prodi hakanud aktiivselt oma positsiooni kindlustama. Peatselt peaks Prodi astuma üles ELi tulevikukonvendis, ning tema kõne peamisi punkte ongi Euroopa presidendi institutsiooni kriitika. Prodi seisukohta tugeva EKist toetavad ka ELi väiksed liikmesriigid. Vastupidiselt presidentuuri pooldajatele nõrgendaks Prodi arvates kahe võimukeskuse olemasolu ELi poliitiliselt. (Hakon Redder, Børsen, 12.11)

Soome ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi presidendi Valéry Giscard d'Estaingi seisukoht Türgi ELi liikmelisusest on laia hukkamõistu leidnud. Möödunud nädalal ütles d'Estaing intervjuus ajalehele Le Monde, et Türgi ei kuulu Euroopasse ning et kui Türgi saaks liidu liikmeks, tähendaks see ELi lõppu. Giscardi väited võivad töötada hoopis ettekavatsuste vastaselt. Laienemisvolinik Günter Verheugeni arvates võivad liikmesriigid detsembris toimuval tippkohtumisel Türgile hoopis suuremaid järeleandmisi teha, kui esialgselt kavatseti. Kopenhaagenis toimuval tippkohtumisel peaksid liikmesriigid jõudma kokkuleppele ELi laienemise osas ning võimaliku kuupäeva osas, millal EL alustaks Türgiga liitumisläbirääkimisi. Türgi valimiste võidupartei esimees Tayyip Erdogan suhtus Giscardi sõnadesse aga rahulikult, öeldes, et neid tuleks tõlgendada vaid tundepuhanguna. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 14.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EU cannot expand to include countries such as Turkey unless the entire EU system is revised, Valéry Giscard d'Estaing, has insisted. "Let's first make the current enlargement plan a success before asking ourselves if we should ex-pand beyond the borders of Europe," Giscard d'Estaing told the French weekly magazine Le Point in an interview. (Afp, 13.11)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa Rahvapartei esitas esimesena oma nägemuse tuleviku Euroopast Euroopa põhiseaduse eelnõu näol. Selle pream-bulas toonitavad rahvaparteilased Euroopa ühiseid religioosseid juuri. Samuti eelistavad nad ühiste institutsioonide loomist valitsustevahelisele koostööle ja on teinud ettepaneku anda EPile ja EKile rohkem õigusi. Euroopa presidendi idee lükkavad nad oma eelnõuga tagasi. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 13.11, Austria ajakirjandus: Der Standard 13.11)

Paavst Johannes Paulus II pidas Itaalia parlamendi ees kõne, milles toonitas, et Euroopa, mis salgab oma kristlikke juuri, ei salga mitte ainult oma minevikku, vaid mängib maha ka oma tuleviku. Kristlike väärtuste mainimine Euroopa põhiseaduse preambulas ei oleks teiste religioonide diskrimineerimine, vaid aitaks Euroopal leida ühendavaid väärtusi. Ühisraha euro seda ju ei tee. Kristlike väärtustega pandaks paika ka Euroopa piirid - riigid, kes ei austa põhiõigusi ja vabadusi ning diskrimineerivad naisi, ei saa kuuluda Euroopa väärtushinnanguid austavasse ühendusse. (FAZ, 15.11)

Austria ajakirjandus

Austria eestvedamisel moodustasid väikesed liikmesriigid ELi tulevikukonvendis "väikeste klubi", mis hakkab võitlema Euroopa presidendi ametikoha sisseviimise vastu. Lisaks Austriale kuuluvad sinna Soome, Rootsi, Taani, Belgia, Holland, Luxemburg, Portugal ja Kreeka. "Väikeste klubi" loomine on reaktsioon konvendi juhi Valéry Giscard d'Estaingi autoritaarse juhtimisstiili vastu. (Doris Kraus, Die Presse, 9.11)

Šveitsi ajakirjandus

Uute liikmesriikide liitumisega muutub ELi struktuur märgatavalt. Et neid muutusi parimal viisil läbi viia, loob ELi tulevikukon-vent Euroopa põhiseadust. Kuid kas ainuüksi põhiseadus on võimeline ühendama neid erinevaid identiteete, ajalugusid ja kultuure? Tihti võrreldakse Euroopat USAga, kuid Euroopa ei ole 13 kolooniat, mis vajavad ühendamist, vaid 25 riiki, mis ühinevad riikide ühenduseks, mille iseloomu me veel ei tunne. (Neue Züricher Zeitung, 9.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pärast Ida-Lääne kohtumist ning liidu laienemise algust, mille tulemuseks peaks olema ühinenud Euroopa, on Euroopa ülesehitamise protsess ähmastunud, nagu ka selle mõte ning Euroopa identiteet. Mobiliseerimine euro sisseseadmiseks oli viimaseks suureks ühiseks projektiks ning euro kasutuselevõttu võib siiani lugeda õnnestunuks. Sarnast positiivset mõju pole olnud ei Maastrichti ega ka Nizza lepingutel. Just seepärast loodigi tulevikukonvent, kes peaks välja töötama ELi põhiseaduse. ELi edasiseks funktsioneerimiseks on pakutud välja mitmeid võimalikke mudeleid ning need kõik on paljulubavad. Euroopa ülesehituse edasiarenemiseks on aga vaja rahva suuremat osalust. Ei tohi unustada, et Euroopa kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Heaks võimaluseks Euroopat rahvale lähemale tuua on teha seda läbi rahvusparlamentide. Aitab vaid eurokraatide ja ekspertide Euroopast ning sündigu kodanike Euroopa! (Christian Poncelet, Le Figaro, 12.11)

Ei tule ootamatusena, et laienenud ELi ühiseks keeleks kujuneb inglise keel. Konvendi töös osalevad kandidaatriikide esindajad on oma töökeeleks valinud mitte keele, milles kirjutas Moliére, vaid kõik kandidaatriikide esindajad eranditult on valinud oma töökeeleks keele, milles kirjutas Shakespeare. Algul oli konvendi töö keelepoliitika väga liberaalne, kõik võisid sõnavõttudel kasutada oma emakeelt ning nende jutt tõlgiti kõikide kuulajate jaoks nende emakeelde. Emakeele kasutamine oli lubatud ka kandidaatriikide esindajatele, tingimusel, et nad muretsevad ise endale tõlgid või siis võivad kandidaatriikide esindajad võtta sõna ühes liidu üheteistkümnest töökeelest. Kandidaatriikide esindajad aga loobusid kiiresti tõlkide teenetest, eelistades pidada oma sõnavõtte keeles, mida nad kõik kõige paremini oskavad ning kurva tõsiasjana on selleks inglise keel. (Jean Quatremer, Libération, 13.11)

Soome ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi töö on arenenud väga positiivses suunas. Juhtpositsioonidele on tõusnud valitsuste esindajad, kuna kõik teavad, et konvendi töö peab lõpuks saama heakskiidu ka Valitsustevahelisel konverentsil. Mitmed valitsuste esindajad tugevdavad liikmesriike esindavate institutsioonide - Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu - rolli ning seega jäävad tugevat Komisjoni pooldavad föderalistid vähemusse. Föderalistide nägemuses võiks EK olla poliitiline valitsus, mille president valitaks otsevalimistel ning kellest saaks kogu ELi president. Ministrite Nõukogu muutuks aga Ühendriikide Senati sarnaseks parlamendi ülemkojaks. (Paavo Väyrynen, Helsingin Sanomat, 13.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU and Russia agreed a deal on transit rules to the Baltic enclave of Kaliningrad, diplomats said. (Afp, 11.11)

Venemaa ja ELi juhid leppisid Brüsselis kokku, et Venemaa kodanikele Kaliningradi ja Venemaa ülejäänud osa vahel läbi Leedu territooriumi liikumiseks vajalikud uued transiididokumendid hakkavad kehtima alates 2003. aasta 1. juulist. EL kehtestab vajaliku seadusandluse, lihtsustatud transiididokumentide mehhanismi loomiseks. (Interfax, 11.11)

Leedu peaminister Algirdas Brazauskas hindab positiivselt Venemaa ja ELi vahel Kaliningradi oblasti transiidiprobleemi osas saavutatud kokkuleppeid. Kommenteerides Brüsselis toimunud Venemaa president Vladimir Putini kõnelusi ELi juhtidega, leidis Brazauskas, et "kõik transiiti puudutavad küsimuse on lahendatud, Brüsselis arutlusel olnud transiidikord oli eelnevalt Leeduga kooskõlastatud". (Interfax, 14.11)

Leedu välisminister Antanas Valionis nimetas ELi ja Venemaa vahelist kokkulepet Kaliningradi transiidiprobleemi kohta keeruliseks kompromissiks, mis avas siiski võimalused jätkata probleemi reguleerimist. Kommenteerides toimunud Vladimir Putini ja ELi juhtide kohtumise tulemusi, ütles Valionis, et Leedul tuleb transiidiküsimuses saavutatud kokkulepete dokumente nüüd põhjalikult uurida. (Interfax, 14.11)

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen kinnitas Leedu presidendile Valdas Adamkusele, et ELi ja Venemaa kokkulepete realiseerimine ei takista Leedu ‘lülitamist’ Schengeni ruumi. (Interfax, 14.11)

EU officials lamented as "regrettable" comments by Russian President Vladimir Putin urging a Western reporter to come to Moscow and get "circumcised." The EC said the remarks, were "entirely inappropriate." (Afp, 12.11)

Russian President Vladimir Putin returned to Moscow after a tense two-day summit with European leaders. The summit's negotiations included some key issues for Russia's ties with the EU, such as transit for the residents of Russia's isolated Baltic enclave of Kaliningrad and the crisis in Chechnya. During the summit, Putin and his European counterparts clinched a long-awaited visa deal over Kaliningrad. However, Russian media and experts were not overly enthusiastic about the deal, which forces Russians to acquire special documents to travel to Kaliningrad through countries that join the EU in 2004. (Afp, 13.11)

USA ajakirjandus

Kui EL lootis, et Venemaa-ELi tippkohtumisest kujuneb meeldiv ja ladus ELi idalaienemise arutelu, siis tegelikkuses varjutasid selle Vladimir Putini karmisõnalised hoiatused. Õigustades oma karmikäelisust Tšetšeenia suhtes ütles Putin, et Tšetšeenia mässulised "tahavad tappa ameeriklasi ja tema liitlasi" ning hoiatas, et kristlaste elu on hädaohus. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen väitis aga, et Tšetšeenia konflikti ei saa taandada vaid terrorismiprobleemiks - tuleb leida poliitiline lahendus. ELi ametnikud tunnistasid, et ühisavalduse vastuvõtmine ebaõnnestus, kuna venelased keeldusid sellesse lisamast viiteid inimõigustele ja seaduslikkusele, samuti punkti, mis käsitlenuks Tšetšeenia konflikti. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, The Washington Post, 12.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast EL-Venemaa tippkohtumist Brüsselis ütles Venemaa president Vladimir Putin: "Tippkohtumine tõestas, et meil on koostöö laiendamiseks tohutud võimalused. Meie positsioonid on paljudes küsimustes väga sarnased või peaaegu identsed." Samavõrd optimistlikult kõlas ka EKi president Romano Prodi. Kumbki pool ei lasknud end häirida tippkohtumisele eelnenud spiooniskandaalist Rootsis ega Taani-Venemaa jahenenud suhetest. Putin ulatas tippkohtumisel Taani peaministrile Anders Fogh Rasmussenile isegi "oliivioksa", nõustudes, et suhteid tuleb parandada. Rasmussen andis aga selgelt mõista, et peab Venemaa suhtumist thsetsheenide kongressi küsimuses "ülereageerimiseks". (Rory Watson, The Times, 12.11)

EL ja Venemaa lahendasid lõpuks kauakestnud vaidluse Kaliningradi küsimuses, eemaldades sellega tõkke ELi idalaienemise teel. Venemaa president Vladimir Putin nõustus Kaliningradi kompromissplaaniga, kuid ei lasknud end häirida ELi kriitikast Tšetšeenia-poliitika suhtes. Tippkohtumisel ei võetud vastu ühiskommünikeed ning ELi välisasjade volinik Chris Patten ütles, et kohtumisel vastastikuse teineteisemõistmiseni ei jõutud. (Stephen Castle, The Independent, 12.11)

Euroopa hääl rahvusvahelisel areenil on endiselt nõrk. On selge, et kui ELi majanduspoliitika sõltub Saksamaa-Prantsusmaa teineteisemõistmisest, siis välispoliitika sõltub Prantsusmaa-Suurbritannia suhetest. Seni, kuni Euroopa kaks tuumariiki on eriarvamustel, jäävad ka Euroopa nõudmised rahvusvahelisel areenil vaid nõudmisteks. Probleem asub sügavamal kui vaid erimeelsused Iraagi küsimuses. 1998. aastal St Malo lepingut allkirjastades trotsisid nii Tony Blair kui Jacques Chirac vasturääkivusi suhtumises Washingtoni. Tony Blair ei ole seniajani mõistnud, et president Bushi sõjakabineti liikmeks olemine ei kasvata Euroopas tema usaldusväärsust. (Philip Stephens, Financial Times, 14.11)

Saksamaa ajakirjandus

Sellel nädalal toimub uus katse ELi ja Venemaa lähendamiseks. Kui veel paar aastat tagasi tundus, et ELi laienemine läheb võrreldes NATO laienemisega libedamalt, sest Venemaa vastuseis ei olnud nii tugev, siis praegu tundub, et olukord on kuju-nenud vastupidiseks. ELi laienemise komistuskiviks ähvardab saada Kaliningradi probleem. EL võib teha milliseid ettepane-kuid tahes, kuid ükski neist ei sobi Venemaale. Selle põhjuseks on Kaliningradi staatus: Venemaa käsitleb Kaliningradi kui sõjasaaki ning ei suuda harjuda mõttega, et keegi teine peale tema võib veel Kaliningradi pinnale astuda. (Jasper Altenbockum, FAZ, 11.11)

Leedu on skeptiliselt meelestatud Venemaa ja ELi tippkohtumisel saavutatud transiidikokkuleppe suhtes, sest kardetakse, et see võib takistada Leedu ühinemist Schengeni lepinguga. Samuti toob läbisõidudokumentide väljastamine Leedule kaasa suuri kulutusi. Leedu ajakirjandus on seisukohal, et ELi juhid tegid järeleandmisi Venemaale Leedu suveräänsuse arvelt. (FAZ, 14.11)

Kuigi Euroopas arvati, et Venemaa on muutumas demokraatlikuks riigiks, näitas Moskva pantvangidraama, et Venemaa on langenud ajajärku, mis valitses enne Glasnostit. Liiga kaua on Euroopa end tagasi hoidnud kritiseerimast Venemaa sisepoliitikat ja sõda Tšetšeenias. Mingil juhul ei tohiks katkestada suhteid Moskvaga, kuid Euroopal tuleks selgelt välja öelda, et tulevikus on heade suhete aluseks demokraatia, pressivabadus ja Tšetšeenia konflikti lahendamine, sest muidu võib Venemaad varsti käsitleda autoritaarse riigina ja Tšetšeeniat teise Palestiinana. (Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 11.11)

Venemaa ja ELi tippkohtumise üleviimine Brüsselisse õpetab Euroopale kahte asja - esiteks, et Venemaa ei ole veel demokraatlik, riik ja teiseks, mis veel hullem, ELil puudub välispoliitiline selgroog. Kohtumise üleviimine Brüsselisse näitab, et ELi on lihtne siia-sinna tõugata. Kas oleks midagi hullu juhtunud, kui Putin Moskvasse oleks jäänud? Loomulikult on asju, mis tuleb läbi rääkida, kuid EL ei tohiks unustada, et Venemaal on ELi sama palju vaja kui ELil Venemaad. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 12.11)

ELi ja Venemaa tippkohtumine oli mõeldud sümboliseerimaks tihedat koostööd, kuid ta tähistab hoopis kaugenemist, ning seda on selgelt näha. EL on pettunud Moskva võtetest pantvangidraama ajal; Venemaa on kibestunud, et sel ajal, kui endised nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu on täitnud ELiga ühinemise nõuded, on samas piirkonnas asuv Kaliningrad majanduslikult väga kehvas seisus. Euroopa eksis arvestades Venemaa reformimeelsusega ja on Venemaas pettunud, kuid see pettumus aitab ajada õiget poliitikat - Venemaa ei vaja rohkem mõistmist, Venemaa vajab rohkem Euroopat. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 12.11)

Austria ajakirjandus

Kaliningradi konflikti lahenduse võiks kokku võtta järgmiselt: viisad, mida ei nimetata viisadeks. Leedu ei jää Schengeni kokkuleppest välja ja Kaliningradi ei ohusta emamaast äralõikamine. Venemaa president Vladimir Putin näeb Kaliningradi konflikti meelsasti ajaloolises kontekstis: Kaliningradi kaotamine - seda ka ainult viisarežiimi kehtestamisega - tähendaks Teise maailmasõja tulemuste revideerimist ning sellega ei saa Venemaa kuidagi nõus olla, kuna tunneb end ikka veel võitjana. Nafta- ja gaasiekspordiga üritab Moskva oma enesekindlust üleval hoida, kuid päris tülli ei tohi ta ELiga majanduslikel kaalutlustel minna. (Jörg Wojahn, Der Standard, 12.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Chris Patten, ELi välissuhete volinik, ei oleks oodanud, et suurem osa ELi-Venemaa vahelisest tippkohtumisest kulub nelja seina vahel toimuvatele läbirääkimistele leidmaks lahendust Kaliningradi probleemile. Saavutatud kokkuleppe kohaselt võivad Venemaa kodanikud nüüd teatava lihtsustatud reisidokumendiga reisida Kaliningradi ja Venemaa vahel. Putini sõnul kestsid läbirääkimised "kuni viimase minutini", kuigi ta ei saavutanud sellega just midagi oluliselt enamat kuna, selle teema lahendus oli praktiliselt valmis juba peale Dmitri Rogozini visiiti. Kuid Putini sooviks oli arutada veel kolme punkti ning kõige lõpptulemuseks oli Patteni sõnul siiski mõistlik kokkulepe. (Philippe Gélie, Le Figaro, 12.11)

Rootsi ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putin on üsna otsustaval viisil käitunud sise- ja välispoliitikas väga erinevalt. Kui välispoliitikas on Putin lähendanud Venemaad Läänele, toetades USAd Afganistanis, tõhustades koostööd ELiga ja isegi loobudes vastuväidetest Baltimaade liitumisele NATOga, siis sisepoliitikas näitab ta hoopis teist nägu. 'Juhitud demokraatia' deviisi all on ta sisse viinud nõukoguliku süsteemi, kus on muuseas ka piiratud sõnavabadust. Sõda Tšetšeenias iseloomustab samuti seda olukorda. ELi-Venemaa tippkohtumisel unustas Putin nähtavasti, et ta ei olnudki Venemaal ning kutsus ajakirjaniku, kes talle maamiinide kasutamise kohta Tšetšeenias küsimuse esitas, Venemaale, et ajakirjanik seal ümber lõigataks. Putin lisas ka, et tšetšeenide eesmärk on tappa kõik kristlased. Veidi raskem oleks aga leida tõestust väitele, nagu oleks kahe Rootsist väljasaadetud ja Venemaa kasuks Erikssoni spioneerinud diplomaadi tegude taga samuti tšetšeeni mässulised, leiab juhtkirja autor. (Svenska Dagbladet, 15.11, Taani ajakirjandus: Jyllands-Posten, Politiken, 13.11)

Taani ajakirjandus

ELi ja Venemaa vahelist kokkulepet Kaliningradi transiidi osas peab ajaleht "mõistlikuks, oluliseks ning muljetavaldavaks". Kokkuleppe 'mõistlikkus' avaldub selles, et avaneb konkreetne võimalus reisimiseks Kaliningradi ning teiste Venemaa osade vahel. 'Oluliseks' teeb selle kokkulepe asjaolu, et ilma selleta oleks Leedul puudunud võimalus tulevikus liituda Schengeni lepinguga ning seega oleks Leedu juba ELi astumise hetkest olnud teise klassi liikmesriik. Kokkuleppe muutsid 'muljetavaldavaks' sündmused Vene-Taani suhetes, mille taustal kokkulepe saavutati. (Berlingske Tidende, Børsen, Rootsi ajakirjandus: Svenska Dagbladet, 12.11)

Soome ajakirjandus

Vaidlus Kaliningradi probleemi lahendamise üle oli pikalt ELi ja Venemaa vaheliste suhete kitsaskohaks. See iseenesest väike probleem ähvardas peatada kogu liidu ja Venemaa vahelise koostöö. Seetõttu ei tulnud Brüsselis saavutatud kokkuleppe hetkegi liiga vara. Probleemi lahendamine on ka tõestuseks, et Venemaa vankumatuid seisukohti on võimalik veenvate argumentidega mõjutada. Venemaa president Vladimir Putini jaoks oli Kaliningradi probleemi lahendamine muutunud juba auküsimuseks, mille lahendamisest "sõltus Venemaa ja ELi vaheliste suhete tulevane areng". Saavutatud lahenduse kohaselt vajavad Venemaa kodanikud Leedu läbimisel passi ja reisidokumenti. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 13.11)

Mitmed Moskva juhtivad ajalehed olid ilmselgelt šokeeritud president Vladimir Putini kohatust keelekasutusest Venemaa ja ELi tippkohtumise viimasel pressikonverentsil Brüsselis. Pressikonverentsi eesmärgiks oli teatada Venemaa ja ELi vahelise lahenduse leidmisest Kaliningradi probleemile kuid selle asemel kutsus ülierutatud endise superriigi president Tšetšeenia kohta küsimuse esitanud prantsuse ajakirjanikku Moskvasse ümberlõikusele. Kuigi tõlgid leevendasid Putini sõnu, olid vene ajakirjanikud presidendi valimatust keelekasutusest hämmastuses. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 13.11)

ELi tulevikukonvendi eesotsas olevad prantslased ajavad oma joont, mis võimaldaks liikmesriikide-vahelist tihedamat koostööd ka kaitseküsimustes. Konvendi kaitsepoliitika töörühma prantslasest juhataja Michel Barnier on teinud ettepaneku, et tihedamat kaitsekoostööd soovivatele riikidele seataks sarnased tingimused, nagu on majandus- ja rahaliidu liikmetel. Need, kes tihedamat koostööd ei poolda, võiksid jääda sellest väljapoole. Mõned riigid, nagu nt Soome, on nimetatud ettepaneku vastu. Üheks probleemiks oleks ka see, et juhul kui sõjalises siseringis oleksid vaid teatud riigid, muudaks see kriisireguleerimisoperatsioonid väga keerukaks. Barnieri ettepaneku tagamaaks arvatakse olevat ELi praegune habras välispoliitika. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 10.11)

Venemaa ajakirjandus

Brüsselis toimuva Vene-ELi tippkohtumise eel on Venemaa suhted ELi riikidega halvimad kui kunagi varem. Tippkohtumisel on Venemaa jaoks olulised teemad Tšetšeenia, mille tõstatab tõenäoliselt EL, ning Kaliningrad, mille raames on kavas vastu võtta kaks dokumenti, mis puudutavad Kaliningradi küsimust: ühine poliitiline avaldus võimalusest kehtestada tulevikus viisavabadus ELi ja Venemaa vahel ning tehniline kokkulepe viisavabaks transiidiks Leedu territooriumil. Kavas on rakendada lihtsustatud transiididokument eraldi raudtee- ja autotranspordile. Venemaa järeleandmine on see, et Leedul on õigus keelduda andmast transiidiluba nn mustas nimekirjas olevaile Vene kodanikele. Moskva on aga oma endisest resoluutsest hoiakust paljugi kaotanud: VF välisministeeriumi esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul on Kaliningradi probleem Venemaale küll väga tundlik ja oluline, kuid suhted ELiga ei piirdu vaid sellega; Venemaa strateegilisel partnerlusel ELiga on dünaamiline, pragmaatiline iseloom. (Katerina Labetskaja, Vremja Novostei, 11.11)

Tippkohtumise eel andis intervjuu EKi president Romano Prodi, kes on kindel, et Kaliningradi probleem lahendatakse sellel kohtumisel. Tippkohtumisel arutatakse teiste rahvusvaheliste küsimuste hulgas ka olukorda Iraagis ja Lähis-Idas, samuti ELi ja Venemaa energiadialoogi, mis pakub suurt huvi mõlemale poolele. EL vaatleb Venemaad kui tähtsat poliitilist partnerit julgeoleku- ja kaitsevallas. Küsimusest terrorismis kahtlustavate isikute väljaandmise kohta Taani ja Venemaa tüliküsimuse valguses hiilib Prodi vaikselt mööda, rõhutades koostöö tähtsust terrorismivastases võitluses ja inimõiguste kaitse küsimuses ning jätab Taani taas üksi - ei kommenteeri Venemaa ja ühe ELi liikmesriigi vahelisi õigusküsimusi. (Aleksandr Korzun, Izvestija, 11.11)

Üpris kriitiline artikkel pealkirja all 'Putin andis Kaliningradi ära': tippkohtumine Brüsselis oli Putini ja kogu Venemaa delegatsiooni läbikukkumine. Eelkõige lahendus Kaliningradi küsimuses, mis muudab oblasti faktiliselt piiritaguseks. Izvestija sõnul sai Venemaa just needsamad plombeeritud vagunid, mida Dmitri Rogozin veel hiljuti alandavaks nimetas. Udused lubadused ehk "vagunid" sai ta Venemaale Nord Osti pärast kaasatundvalt Euroopalt kõigis peamistes päevakorrapunktides. Mingid sõnad partnerlusest ei õigusta seda suhtumist, mida eurooplased demonstreerisid Putinile, eriti Tšetšeenia küsimuses. Gazeta interpreteerib Kaliningradi lahendust Venemaa juhtkonna jaoks soodsamalt: Venemaal õnnestunud Brüsselit veenda Venemaale selles küsimuses vastu tulema. (Jelena Shishkunova, Gazeta.ru, 12.11; Svetlana Babajeva, Izvestija, 12.11; Andrei Reut, Gazeta, 12.11)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The 12-nation euro zone should enjoy "only moderate" growth this year and early in 2003, European Central Bank (ECB) president Wim Duisenberg said, as he appealed to Germany, France, Portugal and Italy to honor their public finance com-mitments. (Afp, 12.11)

The EC lit warning signals to keep Germany and France on the rails of budgetary discipline as laid out in the euro zone's Stability and Growth Pact. The pact allows the commission to recommend an "early warning" against a country whose public deficit is approaching the euro zone's limit of 3.0 percent of gross domestic product. (Afp, 13.11)

The 10 countries knocking on the EU's door are enjoying solid growth despite the global economic downturn, the EC said. Presenting its autumn economic outlook, the EC said the 10 members-in-waiting would sustain average growth of 2.1 percent this year, 3.6 percent in 2003 and 4.2 percent in 2004. "For candidate countries, the picture remains compara-tively bright," EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. (Afp, 13.11)

Euroopa Komisjon (EK) alandas 10 ELi kandidaatriigi majanduskasvu 2002. aastal 0,8% võrra. Kesk- ja Ida-Euroopa riike mõjutab negatiivselt Poola, kuna regiooni suurim majandus on stagnatsioonilähedane. Tööpuudus on jõudnud Poolas möödunud aastal rekordtasemeni 18,6%. (Interfax, 13.11)

EU candidates cannot adopt the euro single currency before 2006, Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. "None of them will be able to adopt the single currency for at least two years after they join," said Solbes. (Afp, 13.11)

Banks in the EU are restructuring to face growing competition as a result of deregulation, internationalisation and the pres-sure to create shareholder value, the ECB said in a report. In a report on structural developments in the EU banking sector, the ECB said banks are responding to these pressures by enhancing the diversification of their activities, intensifying efforts to reduce costs, streamlining their organisation and taking a more cautious approach to risk. (Afp, 15.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa valitsus on andnud Suurbritanniale märku, et viimane kiirustaks euroga ühinema, lubades liitumisläbirääkimisteks paindlikke tingimusi. Uus Prantsusmaa rahandusminister François Mer ütles ühele Suurbritannia parlamendiliikmele, et Suurbritannia peaks ühinema eurotsooniga, kuna see aitaks kaasa ELi stabiilsuse- ja kasvupakti paindlikule interpreteerimisele. Prantsusmaa toetaks Suurbritannia kiiret ühinemist, lubades, et Suurbritannia puhul loobutakse mõningatest formaalsetest reeglitest. (Patrick Wintour, The Guardian, 12.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Väikese libastumise kohta on see väga pikk libastumine: Saksamaa eelarvedefitsiit 2002. aastal on 3,8% SKPst, ületades nii stabiilsuse- ja kasvupaktiga ettenähtud 3% ülemmäära. 2003. aastal pole Saksamaa avaliku sektori kulutuste osas olulist paranemist ette näha, eelarvedefitsiidimäär saab olema kõige vähem 3,1% SKPst. Prantsusmaal läheb veidi paremini, 2002. aasta eelarvedefitsiidimääraks saab olema 2,7% kuid kui majanduspoliitikas muutusi ei toimu, siis see määr kasvab, olles 2003. aastal 2,9% SKPst. Komisjon on avalikustanud oma aastalõpu majandusprognoosid ning kavatseb nüüd nii Pariisi kui Berliini suhtes rakendada "varajase hoiatuse" ("early warning") protseduuri. Riigi suurel kulutamisel on üks ja väga lihtne seletus: nimelt pole majanduskasv pärast 2001. aasta WTC terroriakti olnud päris ootustekohane. Eurotsoonis on veel kolmaski riik , kellel on eelarvedefitsiidi ning eriti just riigivõlaga suuri probleeme, nimelt Itaalia, kuid millegipärast on Brüssel selle koha pealt veidralt passiivne. (Jean Quatremer, Libération, 14.11)

Igal aastal avaldab Euroopa Kontrollikoda oma raporti, mis põhjustab alati naeru ja ärevust euroskeptikute ridades, kuna selle raporti põhjal selgitatakse välja liikmesriikide rahade raiskamine ELi institutsioonide poolt. Kontrollikoja esimees Juan Manuel Fabra Vallés teatas taas Europarlamendi liikmetele, et Kontrollikoda ei saa anda oma kinnitust sellele, et raamatupidamises näidatud tehingud vastavad reaalselt tehtud kulutustele, eriti mis puudutab põllumajandustoetusi ning struktuurifondide raha. Kontrollikoda on sunnitud tõdema, et põllumajandustoetuste maksmisel tekkinud vead on põhjustatud nende saajate poolt vigaselt täidetud deklaratsioonidest. Kohapealsed toetusesaajad deklareerivad tegelikkusest suuremat ületootmist. Toetustega manipuleerivad nii Hollandi kui Põhja-Iiri veisekasvatajad kui ka Kreeka ja Hispaania oliivi- ja puuvillakasvatajad. (Rafaele Rivais, Le Monde, 12.11)

Romano Prodi hiljutine intervjuu, milles ta nimetas stabiilsuse- ja kasvupakti "tobedaks", on tekitanud suurt kõmu. Pakti kohaselt ei tohi “eurolandi” liikmete eelarvedefitsiidi määr olla suurem kui 3%. Sarnane nõue oli kirjas ka Maastrichti lepingus, mille kohaselt riik ei või ühineda eurosüsteemiga, kui ta ei pea teiste nõudmiste hulgas kinni ka 3% eelarvedefitsiidi ülemmäärast. Euro kasutuselevõtust alates on stabiilsuse- ja kasvupakt olnud üks eurotsooni alustalasid. Kas me peaksime Prodi avaldust võtma kui vaieldamatut ning ootamatut pakti hukkamõistu? Kui me vaatame lähemalt tema ütlust, mille kohaselt "pakt on tobe, nii nagu kõik paindumatud otsused," siis me näeme, et Prodi eesmärk polnud mitte muuta küsitavaks ELi institutsioonide järelvalve EMU liikmete eelarvedefitsiidi üle, vaid küsitav on hoopis 3% reegli liigne jäikus. Prodi ei pidanud mitte silmas seda, et tuleks lõpetada eelarvedefitsiidi üle muretsemine, vaid pigem seda, et jäik ning automaatselt rakendatav reegel tuleks asendada mingi paindlikuma mehhanismiga, mille rakendamine toimuks vastavalt vajadusele. (Pascal Salin, Le Figaro, 13.11)

Soome ajakirjandus

EK avaldas oma majandusprognoosi, kus tulevikku ei kujutata just helgetes toonides. Prognooside kohaselt on selle aasta majanduskasv eurotsooni riikides 0,8% ning tuleval aastal 1,8%, mis on 1,1% vähem Komisjoni veel kevadel tehtud prognoosist. Olukord võib hakata paranema järgmise aasta teisel poolel, kuid seda tingimusel, et tarbijate ja investeerijate usaldus tõuseb, nafta hind langeb ning aktsiahinnad stabiliseeruvad. Kehva majandusliku olukorra põhjustena mainib Komisjon skandaale ja aktsiahindade langust, mis on vähendanud üleüldist usaldust majandusliku olukorra suhtes. Lisaks on eelnevatel aastatel tehtud hiiglaslikke investeeringuid tehnoloogiaettevõtetesse ning nafta hind on teinud läbi märkimisväärse tõusu. Komisjon mainib ka, et vaja oleks paindlikumat majanduspoliitikat. Kohanemine oleks lihtsam, kui ELi majandus poleks mitte nii jäik, vaid konkurentsivõimelisem. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 14.11)

JULGEOLEK

Jüri Luik: "President Putin on aru saanud, et mõjuvõimu ei saavutata sellega, kui kogu aeg 'ei' öeldakse." Die Presse, 13.11

NATO diplomaat: "Tegu on sõja ja rahu küsimusega ning tehnilised probleemid ei mängi siin suurt rolli." Der Standard, 14.11

Uudisteagentuurid

China has approached NATO to seek a strategic dialogue for the first time in the alliance's 53-year history, a senior NATO official said. The Chinese ambassador to Belgium, Guan Chengyuan, met NATO Secretary-General George Robertson on October 10 and asked to begin regular contacts on strategic concepts, common threats and NATO activities in Central Asia, the official said. (Reuters, Afp, 14.11)

Russian President Vladimir Putin urged NATO to avoid taking decisions harmful to Moscow's security at a summit expected to approve the Alliance's enlargement. Speaking after talks with NATO chief George Robertson, he warned that "mutual military restraint" was needed as the Alliance prepares to expand into the former Soviet Union. (Afp, 11.11)

Russia's closer ties with NATO and its consultative role in the alliance's affairs does not mean it has eased opposition to NATO's eastwards expansion, a foreign ministry spokesman said. Spokesman Alexander Yakovenko noted that President Vladimir Putin's talks with NATO Secretary General George Robertson would be the first at the highest level between Russian and NATO leaders, the Interfax news agency reported. (Afp, 11.11)

NATO chief George Robertson sought to reassure President Vladimir Putin that the Alliance's enlargement plans do not threaten Russia. "We don't have any worries in our relationship with Russia," he told reporters shortly ahead of a meeting with Putin in Brussels. "It's going extremely well." He said he would explain to Putin that NATO's plans "are non-threatening to Russia." (Afp, 11.11)

Lithuania said it had signed a contract with the US to buy its Stinger anti-aircraft missile system for 31 million dollars (euros). Under the contract, signed by Lithuanian Defence Minister Linas Linkevicius and the US ambassador to the Baltic country John Teft, Lithuania will receive 60 missiles and eight launching mechanisms. (Afp, 13.11)

Läti vastne välisminister Sandra Kalniete eeldab, et maailma ajakirjanduses ilmunud info Läti eriteenistuste mittevastavusest NATO standarditele võib olla tingitud alliansi laienemiseelsetest sisepingetest. Kalniete lükkas ümber arvamuse, et sellise info ilmumine on Läti-vastane erikampaania, ent märkis, et tähelepanu suurenemine Läti eriteenistuste tegevuse vastu "tugevdab valitsuse otsustavust need küsimused lahendada". (Interfax, 13.11)

NATO tippkohtumisel Prahast arutatakse kolme tähtsamat teemat – alliansi kaitsevõimaluste tugevdamist, alliansi laienemist ja suhteid uute NATO naabritega. NATO esindaja sõnul pole alliansi uute liikmete kohta veel lõplikku otsust langetatud, kuigi tema hinnangul on kõikide kandidaatide ettevalmistuse tase rahuldav. (RIA Novosti, 13.11)

Vladimir Putini sõnul ei tõstata Venemaa tänapäeval küsimust täisväärtuslikust NATO liikmelisusest. Putini sõnul aktiviseerub Venemaa koostöö alliansiga juhul, kui NATO transformeerub ja need muutused vastavad Venemaa rahvuslikele huvidele. (RIA Novosti, 11.11)

Uued NATO liikmed võtavad osa alliansi istungitest kohe pärast liitumist. Kuigi täisõiguslikeks liikmeteks saavad nad alles pärast laienemislepingu ratifitseerimist kõikide NATO liikmesriikide poolt, osalevad nad juba 21. novembril NATO tippistungil, kus arutatakse NATO transformeerumist, uusi eesmärke ja ülesandeid. (RIA Novosti, 15.11)

Seoses terroriohuga kontrollivad Eesti piirivalvurid kontrollivad põhjalikult kõiki riigi sadamatesse sisenevaid laevu. Möödunud nädalavahetusel tõsteti Eesti piirivalve valmisolekuastet, kuid mingit erirezhiimi sisse ei viidud. (RIA Novosti, 12.11)

Saksamaa toetab USA ideed NATO kiirreageerimisjõudude loomisest, kuid teeb seda teatud tingimustel, teatas Saksa välisminister Joschka Fischer. Otsuse üksuste saatmisest missioonile peab alati vastu võtma NATO nõukogu, Saksa parlament peab kiitma heaks Saksa üksuste osalemise ning NATO kiirreageerimisjõud peavad sobima kokku ELi poolt planeeritavate kriisijõududega. (RIA Novosti, 14.11, Saksamaa ajakirjandus: FT Deutschland, 15.11)

Saksa välisminister Joschka Fischeri sõnul hindab Saksamaa Venemaa ja NATO suhteid positiivselt. Fischeri sõnul on NATO-Vene suhete aktiviseerumine viinud selleni, et NATO laienemine ei ole enam Venemaa jaoks tõsine probleem. (RIA Novosti, 14.11)

Vene presidendi abi Sergei Jastrzhembski teatas, et Moskva soovib Praha tippkohtumisel saada NATOlt kinnitusi, et alliansi idalaienemise eesmärgiks pole Venemaa nõrgestamine. Jastrzhembski ütles pärast NATO, ELi ja Venemaa suhete teemalise konverentsi lõppu, et suhtub alliansi laienemisesse skeptiliselt. Jastrzhembski arvates on Balti riikide liitumissoovil psühholoogiline taust. Vene presidendi abi arvates on Balti riikide sattumisel alliansi struktuuri teatud positiivsed aspektid, kuna on oodata, et NATO riikides levinud demokraatlikud normid rahvusvähemuste suhtes hakkavad kehtima ka Baltimaades. (Interfax, RIA Novosti, 15.11, Izvestija, Rossijskaja Gazeta, 16.11)

USA ajakirjandus

Pärast möödunud aasta 11. septembrit olid Balti riigid tõsiselt mures, et NATO laienemine võib president Bushi agendas tahaplaanile lükkuda. Ent USA tajus õige kiiresti, et terrorismivastases sõjas ei ole suuri ega väikeseid rahvaid. Sven Mikser ütleb: "11. september näitas, et isegi väga väikesed liitlased võivad kasulikeks osutuda ning isegi tagasihoidliku abi järgi on suur nõudlus." Veel pooleteise aasta eest võisid vaid vähesed kihla vedada, et Balti riigid pääsevad käesolevasse laienemisringi. Peamiseks põhjuseks oli Venemaa vastuseis, kuna Balti riikide ühinemine viinuks NATO Venemaa ukselävele. Jüri Luik sõnab: "Balti riigid on NATO käesoleva laienemise kroonijuveelid". Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli esimeseks märgiks selle kohta, et Balti riigid on võitjate seas, president Bushi juunis 2001 Varssavis peetud kõne. Ilves lisab, et tegelikult on ta üllatunud selle üle, kui ladusalt on asjad läinud. (Nicholas Kralev, The Washington Times, 16.11)

NATO laieneb - ja las ta kutsub liikmeks kelle iganes. Nagu Afganistani sõda on näidanud, on enamus NATO liikmesriike sõjaliste kulutuste ning kaitsejõudude moderniseerimise osas USAst niivõrd palju maha jäänud, et nad pole enam suutelised USAga käsikäes sõdima. NATO on nüüd klubi, mille eesmärgiks on olla tugigrupiks ning kohvi-klatshi kohaks uutele Kesk- ja Ida-Euroopast pärit liikmesriikidele, kes külma sõja ajal kannatasid ja piinlesid autoritaarse korra all. NATO klubi ei ole enam tõsiseltvõetav võitlusjõud, kuid muretsemiseks pole põhjust, sest Pentagon on seda teadnud juba mõnda aega ning see on ka põhjuseks, miks ta pole isegi mõelnud kaasata NATOt Afganistani ega Iraagi sõtta. (Thomas L. Friedman, The New York Times, 17.11)

Veel viie aasta eest pöördusid 50 Ameerika poliitilist prominenti president Clintoni poole, hoiatades, et endiste Nõukogude satelliitide kutsumine NATOsse oleks suur ajalooline viga. Selline samm jagaks Euroopa taas, destabiliseeriks kogu konti-nendi ning tõukaks eemale venelased, kes soovivad Läänega koostööd teha. Selline mõtlemine oli muidugi pärit veel külma sõja ajast ning praegu peame seda täiesti iganenuks. NATO on kaotanud oma esmase eesmärgi. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks on NATO sissepääs Lääne maailma, millesse kõik need riigid on igatsenud pääseda majandusliku ja poliitilise kasu ning psühholoogilise julgestuse saamiseks. (Robert G. Kaiser, The Washington Post, 17.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Pentagoni ametnikud on soovitanud USA kaitseministril Donald Rumsfeldil järele mõelda, kas ikka esitada Praha tippkohtumisel NATO liitumiskutse kõigile seitsmele kandidaatriigile. Üks NATO vanemdiplomaat sõnas kommentaariks, et "need olid keskastme ametnikud, kes ütlesid, et Washington peaks Läti, Bulgaaria ja Sloveenia kutsumise üle järgi mõtlema". Pentagon olevat nimetanud Lätit ja Bulgaariat, kuna nende julgeolekualane ettevalmistus polevat piisav, Sloveenia puhul aga olevat argumendiks kaitsekulutuste väiksus ning avalikkuse vähene poolehoid NATOga liitumisele. (Judy Dempsey, Financial Times, 13.11)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa on endiselt NATO laienemise vastu. President Putin ei mõista, et kui ollakse sõbrad, siis miks peaks NATO piir ulatuma Venemaani, kuid Venemaad ennast vastu ei võeta. Väga suurt rolli mängib ka see, millised riigid NATOsse vastu võetakse. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide vastuvõtmise üle ei nurise eriti ka Moskva sõjalised ringkonnad, kuid Balti riikide vastuvõtmine tähendab Moskva arvates Venemaale suurt sõjalist ohtu. Siiski on Moskvas aru saadud, et Venemaa ei saa takistada Balti riikide NATOga ühinemist. Moskva kaitsepoliitikast huvitatud poliitika- ja ajakirjandusringkondadest on kuulda veel ühte huvitavat arvamust. Leitakse, et on väga tore, et NATO võtab endised sotsialistlikud ja sõjaliselt nõrgad rii-gid organisatsiooni liikmeks, sest see nõrgendavat oluliselt NATO enda sõjalist tugevust ning nii on Venemaal liht-sam NATOt sõjalise konflikti korral purustada. (Markus Wehner, FAZ, 11.11)

Ajaleht Welt am Sonntag avaldab osavõtjate kommentaarid foorumile "Sõjavägi ja ühiskond", kus tsiteerib ka Eesti Välispolii-tika Instituudi esimeest Andres Kasekampi: "Minu jaoks oli üllatus see, et Venemaa ei ole enam Balti riikide NATOsse vastu võtmise vastu." (Die Welt, 10.11)

Austria ajakirjandus

Balti riigid tahavad, et neid vaadeldaks osana Lääne-Euroopast, mitte aga Venemaa lähisvälismaana. See soov on nüüd täitumas, sest Praha tippkohtumisel saavad Balti riigid liitumiskutse. Ka Venemaa vastupanu on võidetud. "President Putin on aru saanud, et mõjuvõimu ei saavutata sellega, kui kogu aeg ‘ei’ öeldakse," kommenteerib Venemaa vastuseisu kadumist Eesti tippdiplomaat Jüri Luik. NATO jaoks on tähtis Balti riikide poliitiline roll. Kui algselt soovisid Balti riigid liituda NATOga hirmust Venemaa rünnakute ees, siis praegu on NATOl Balti riikide näol head "Venemaa tundjad" omast käest võtta. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 13.11)

Praha tippkohtumisel saab alguse NATO "tahumatu" laienemine. Laienemisega ei võida NATO sõjaliselt midagi, kuid tõuseb lepinguorganisatsiooni poliitiline kaal. Ainult vähesed uutest kandidaatriikidest täidavad NATO sõjalisi nõudeid, kuid see ei ole praegu esmatähtis. Üks juhtiv NATO diplomaat Brüsselis rõhutas, et tegemist on sõja ja rahu küsimusega ning tehnilised probleemid ei mängi siin suurt rolli. Kuid Poola, Tšehhi ja Ungari kõrval veel 7 sõjaliselt nõrga riigi vastuvõtmine võib oluliselt nõrgendada NATO sõjalist jõudu. (Jörg Wojahn, Der Standard, 14.11)

Euroopa ja USA esindavad küll samu väärtushinnanguid, kuid ammu pole kahe suurjõu vaheline koostöö olnud sellises madalseisus. NLiidu lagunemisega sai USAst ainus sõjaline suurjõud maailmas, EL aga vähendas kaitsekulutusi, sest kadus otsene ähvardav oht. Euroopa on majanduslikult küll võimas, kuid sõjalises mõttes kääbus, omamata vastupidiselt USAle mõju rahvusvahelises jõupoliitikas. Euroopa tahab küll maailmapoliitikas kaasa rääkida, kuid tal puuduvad selleks vahendid. Et USAle võrdväärseks partneriks saada, ei piisa kogu kontinendi ühendamisest, vaid tuleb luua ka hästi töötav ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Senikaua kuni Euroopa ei räägi ühel häälel, ei võeta teda maailmas kuulda. (Albert Rohan, Der Standard, 14.11)

Taani ajakirjandus

NATO laienemine raputab Taani kaitsekontseptsiooni põhitalasid. Suur kutsealuste väekontingent muutub peagi ülearuseks, ning vaja on hoopis soetada kõrgtehnoloogilist varustust. Samas, käesolev laienemine ei tugevda NATOt kuigi palju. Pigem saab NATO kuulda kindlasti palju kiidusõnu ajaloolise sammu eest, millega endised vaenlased Idast on kutsutud alliansiga ühinema. Lõpeb viimaks ajalooliselt ebaõiglane olukord, kus Ida-Euroopa ja Balti riigid on olnud puhvertsooniks Ida ja Lääne vahel. Võibolla leiab selle läbi NATO ka enda olemasolule õigustuse. (Christian Brøndum, Berlingske Tidende, 15.11, Ole Bang Nielsen, Jesper Larsen, Michael Ehrenreich, Berlingske Tidende, 17.11)

Soome ajakirjandus

Prahas toimuval NATO tippkohtumisel otsustatakse nii uute liikmete vastuvõtmise kui ka põhimõtteliste muudatuste üle organisatsioonis eneses. NATO pädevusi muudetakse, lisaks oma territooriumi kaitsele lisandub kriisiennetus kolmandates riikides. Kuigi avalikkus on viimasel ajal arutanud peamiselt NATO laienemise küsimust, ongi suuremaks uuenduseks tegelikult organisatsiooni sisemine reformimine. Oma territooriumist väljaspool tegutsemiste üle on arutatud juba aastakümneid, kuid USAs toimunud terroriaktid on olukorda muutnud. Muutus on oluline ka ELi neutraalsete liikmete jaoks, kuna tippkohtumisel määratletakse ka USA ja ELi vahelist tulevast vahekorda. Kuna EL ilmselt niipea oma kaitsemehhanismide ettevalmistusega ühele poole ei jõua, on suhe USAga NATO kaudu ELile väga oluline. NATO ajaloos on praegu juba neljas ajajärk, mille märksõnadeks on liikuvus, kiirus, rahvastiku kaitse ja kriisiennetus. Olulisel kohale on jõudude koondamine neisse piirkondadesse, kus seda kõige rohkem vajatakse. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 14.11)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa Peastaap taotleb Euroopa tavarelvastuslepingu ülevaatamist. Sõjaväelaste arvates peab see toimuma mitte hiljem kui NATO Praha tippkohtumisel 21. novembril, kus Balti riigid peaksid saama ühinemiskutse. Moskva on arvamusel, et kui CFE lepingut üle ei vaadata, tekib Balti riikides ‘hall tsoon’, kuhu võib paigutada lugematul arvul relvastust ja tehnikat. (Dmitri Litovkin, Andrei Zaitsev, Izvestija, 11.11)

Läti välisminister Sandra Kalniete hoiatas valitsust, et Läti NATOsse võtmist võib takistada Läti julgeolekustruktuuride seos poliitiliste ringkondadega. Välisministri sõnu kinnitavat USAlt, Suurbritannialt ja Saksamaalt saadud signaalid. Siseminister Maris Gulbis tegi ettepaneku peaminister Einars Repshele arutada seda küsimust korrakaitseorganite juhtkonnaga, kuigi kaitseministri arvates peaksid seda kõigepealt arutama poliitikud. (Valeri Zaitsev, Nezavisimaja Gazeta, 12.11)

Vremja Novostei refereerib Gazeta Wyborcza artiklit (kus räägitakse Rumsfeldi kahtlustest Läti, Sloveenia ja Bulgaaria NATO-kõlbulikkuse kohta) ja T.H. Ilvese artiklit Eesti Päevalehes (kus väljendab kartust, et Eesti võib Praha tippkohtumisel Iraagi küsimuse pärast leida ennast delikaatses olukorras). Artiklis tuletakse samuti meelde, et alliansi lähenemine Vene piiridele tekitab endiselt Moskvas muret, mida kinnitas ka Riigiduumas toimunud NATO laienemisele pühendatud arutelu. (Katerina Labetskaja, Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 13.11)

Moskva on leppinud NATO laienemisega. Kuigi Moskva ei taha puhtpropagandistlikel eesmärkidel avaldada NATO laienemisele ametlikult heakskiitu, on selge, et tegelikult pole Moskval midagi alliansi laienemise vastu. Brüssel hindab Moskvas viimase kolme aasta jooksul toimunud metamorfoose positiivselt, erilisi lootusi seotakse Vene-NATO 20ga. (Vadim Solovjov, Nezavisimaja Gazeta, 11.11)

Praha tippkohtumisel esitab Gruusia NATOle avalduse NATOsse astumiseks. Gruusia liidri esinemine on lühike - ta vaid teatab, et Gruusia eesmärgiks on NATO liikmelisus ja annab aru, mida selleks tehakse. Juba praegu on teada, et Eduard Shevardnadze kohtub Prahas George Bushiga, kohtumist Vladimir Putiniga ei planeerita. Ajalehe kommentaar: “Siin pole midagi üllatavat - Gruusia on oma valiku teinud”. (Anatoli Gordijenko, Nezavisimaja Gazeta, 15.11)

Probleemidest Norra-Vene suhetes: USA raadiolokatsioonijaam Globus 2, USA ja NATO sõjalise aktiivsuse kasv Norra põhjaosas ja Spitzbergenis ning territoriaalvaidlused Barentsi meres. USA sõjaline aktiivsus Norra põhjaosas pole viimasel ajal kasvanud - NATO sõjaväeüksused korraldavad seal pidevalt õppusi, seal lendavad NATO lennukid ja käivad NATO laevad. Moskvale tekitab see kõik tõsist muret. Norra seletab sõjalise aktiivsuse kasvu terrorismivastase võitlusega. Vene diplomaatide arvates lahendatakse Vene-Norra vahelised probleemid varem või hiljem, kuna kahe riigi suhted on piisavalt küpsed ja rahvusvaheline olukord on muutunud nii kardinaalselt, et midagi muud ei saagi olla. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 12.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The fact that Estonia is a not signatory to a landmark European arms control treaty should not be an obstacle to its accession to NATO, Estonian PM Siim Kallas said. Russia has persistently raised in the context of NATO enlargement the necessity for Estonia to accede to the Conventional Forces in Europe Treaty. Kallas said the NATO enlargement and the possible accession of new members to the CFE Treaty are two separate processes. "There is no connection between the two," Kallas told. (Afp, 15.11)

Estonian FM Kristiina Ojuland arrived in Germany to meet her German counterpart Joschka Fischer to discuss Estonian membership of the EU and NATO. During the three-day visit, Ojuland was also to meet other German leaders and attend a forum called Europe in World Politics. "We expect the meeting with Fischer to give us an update on how the EU and NATO enlargements are proceeding from Germany's point of view," a spokeswoman for the Estonian foreign ministry told. (Afp, 14.11)

Peaminister Kallas ütles riigikogu infotunnis mõõduka Marju Lauristini küsimusele vastates, et kuigi Valentina Matvijenko rääkis avalikel kohtumistel Venemaa teatud nõudmistest Eestile, ei esitanud ta neid ametlikus vormis ega teinud mingeid ettepanekuid nende üle mingeid läbirääkimisi alustada. "Kõnelustes minuga ütles Matvijenko, et Venemaal on teatud humanitaarseid muresid ja puudutas tegelikult ainult üht küsimust - kohtuprotsesse küüditajate üle," lisas Kallas. "Mina vastasin mõistagi, et Eestis on inimsusevastastesse kuritegudesse suhtumine üheselt määratud, kõik, kes on inimsusevastastes kuritegudes süüdi, tuleb kohtu alla anda ja nende üle kohut mõista ja sellega see jutuajamine lõppes." (Interfax, 13.11)

Meelis Atonen võttis riigikogus menetlusest tagasi eelnõu, millega oleks taas lubatud kioskites lahja alkoholi müüki. Atonen algatas avalikkuse kriitikatule alla sattunud eelnõu koos rahvaliitlase Vahur Glaase ja EÜRP liikme Jevgeni Tombergiga. Tomberg hindas lahja alkoholimüügi keeldu kioskites kui kangete alkohoolsete jookide ja veini eksportööride võitu. (RIA Novosti, 13.11)

President Arnold Rüütel sõitis kolmepäevasele töövisiidile Suurbritanniasse. Rüütlil on visiidi käigus kavas kohtumised Prints Charlesiga ning lordkantsler Irvine of Lairgiga. President külastab ka Oxfordi ja kohtub seal Eestist huvitatud tudengitega ning peab St Johns College'is kõne. (RIA Novosti, 11.11)

Moskva ja kogu Vene Patriarh Aleksius II visiit toimub detsembri teisel poolel, mitte 6. kuupäeval, nagu teatati varem. Visiidi toimumisaja muutus on tingitud sellest, et Aleksius II jätkab hiljutise hüpertoonia ravi. (IA Rosbalt, 14.11)

Riigikogu Eesti-Vene töörühma esimees Sergei Ivanov soovib venekeelsele elanikkonnale laiemat ligipääsu riiklikule informatsioonile. Ivanovi sõnul on Eesti venekeelne elanikkond jäetud märgataval määral ilma võimalusest tutvuda seadusandlike aktide, rahvusvaheliste lepingute ja riigivõimude otsustega. (Interfax, 12.11)

Riigikogu liige Sergei Ivanov kinnitas, et astub novembris koos umbes 300 mõttekaaslasega Reformierakonda ning loob partei sees ühenduse nimega Reformierakonna Vene Fraktsioon. Fraktsiooni peamiseks ülesandeks onmittepõliselanike probleemide tutvustamine Eesti poliitikutele ja nende probleemide ühine lahendamine. (Interfax, 15.11)

Valitsus kiitis heaks lennujulgestuse korra muutmise, mis jätab võimaluse põhjendatud kahtluse korral otsida lennueelses julgestuskontrollis läbi ka diplomaatilist posti. Valitsus otsustas, et nõuetekohaselt vormistatud diplomaatiline post on tavaliselt lennueelsest kontrollist vabastatud, kuid põhjendatud kahtluse korral võivad lennujaama turvatöötajad seda kontrollida. (RIA Novosti, 12.11)

Eesti, Läti ja Leedu justiitsministrid sõlmisid Tartus koostööleppe eesmärgiga tugevdada riikidevahelist koostööd justiits- ja siseasjade valdkonnas, eriti võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja inimkaubanduse vastu. (RIA Novosti, 15.11)

Piiripunktis Kunitshina Gora toimus Venemaa, Eesti ja Soome piirivalvurite kohtumine, kus arutati kuritegevusevastase koostöö perspektiive piiri rajoonis. (PAI, 11.11)

Eesti politsei ja Pihkva miilitsa esindajad eesotsas Politseiameti juhi Harri Tuuli ja Pihkva oblasti Siseasjade valitsuse aseesimehe Aleksandr Kolossoviga arutasid Tallinnas Eesti ja Vene õiguskaitseorganite-vahelisi koostöö küsimusi. (RIA Novosti, PAI, 12.11)

USA ajakirjandus

Kunagi ütles Mihhail Gorbatshov eestlastele, et nad on liialt väiksed, et väljaspool NLi sooja embust ellu jääda. Üks miljon eestlast tõestasid talle, et väiksus pole parema elu jaoks takistuseks - väike iseseisev maailmale avatud riik on kutsutud ELiga ühinema. Globaliseerumise ajastul ei ole eestlased ajalooliseks kurioosumiks nagu Luksemburg ja Andorra. Suurte maailmas ei saa väikeriikidele osaks erilist austust. Autor aga imetleb väikeriike: eestlased, lätlased ja leedulased olid südid, julged ja piisavalt jonnakad NLi lagundamiseks ning seejärel ELiga liitumiseks. Väikeriigid on tihtipeale demokraatlikumad ja vähem sõjakad. Nende majanduspoliitika on targem, kuna nad vastutavad vähema arvu inimeste ees ning nad ei saa raisata oma piiratud ressursse. Suurriigid kalduvad olema võimsad, väikeriigid aga rikkad (näitena kirjeldatakse pikemalt Islandi kogemust). (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 13.11)

Soome ajakirjandus

Eesti välisministri Kristiina Ojulandi sõnul võiks Eesti euroreferendum toimuda augustis 2003. Referendumi ajastust mõjutab eelkõige see, et järgmise aasta märtsis toimuvad Riigikogu valimised. Tegelikult on veel mõnevõrra lahtine, kuidas rahvalt liitumise osas nõusolekut küsitakse. Liikmelisuse eelduseks on Eesti põhiseaduse muutmine ja ka see eeldab referendumit. Ongi juba otsustatud, et korraldatakse kaks referendumit. Kriitikud on nõudnud isegi seda, et Riigikogu hääletaks liitumisküsimuse üle nii enne kui pärast märtsis toimuvaid valimisi. Ojulandi sõnul ei lähe see protsess siiski nii keerukaks, vaid tõenäoliselt korraldatakse ikkagi vaid üks rahvahääletus, lahtine on veel aga see, mitmes küsimuses sellel hääletusel rahva arvamust küsitakse. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 17.11)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Eesti Moskva suursaatkonna minister-nõuniku Jüri Arusooga, teemaks on Eesti liitumine ELi ja NATOga, suhted Eesti ja Pihkva oblasti vahel. Arusoo sõnul on liitumine mõlema organisatsiooniga Eesti teadlik valik. ELi ja NATO liitumiseks vajalikke nõudeid - näiteks inimõiguste küsimusi - Eestis täidetakse, Eesti pole saanud mingeid pretensioone ei Euroopa Nõukogust ega kusagilt mujalt. Arusoo vastab küsimusele Eesti passide väljastamise kohta Petseri elanikele - see on kooskõlas Eesti seadusandlusega, sel ei ole midagi ühist Venemaa asjadesse sekkumisega. (Juri Moisejenko, Panorama, 13.11)

Vladimir Putinile võid küll loota, aga ole ka ise mees: pealkirja all 'Kas Venemaa unustas oma kaasmaalased?' artikkel vene fraktsiooni loomisest Reformierakonna sees. Fraktsiooni juhi Sergei Ivanovi sõnul võib ühendus saada eesti ja vene poliitikute tulevase koostöö etaloniks ning teenib eesti- ja venekeelse kogukonna lähendamise eesmärki. Artiklis tuletatakse meelde, kui palju elab Balti riikides venelasi, andmed aga pärinevad 1989. aastast. Taustas ei saa artikli autor aga kuidagi mööda Eesti ja Läti kodakondsusega seotud seadusandlusest ning venekeelse elanikkonna, kodakondsuseta isikute diskrimineerimisest ja muidu raskest elust Baltikumis. Venemaa aga unustas oma kaasmaalased Balti riikides pikkadeks aastateks. Vene võim ärkas alles eelmise aasta märtsis, kuid ilusatele sõnadele pole järgnenud ühtegi konkreetset tegu. (Dmitri Tshirkin, Pravda, 15.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

US credit rating agency Moody's Investors Service said it has upgraded its ratings on the government bonds denominated in foreign currencies of the eight Central European countries due to join the EU in 2004. The credit rating agency said it had raised its ratings for the Czech Republic to A1 from Baa1, Estonia to A1 from Baa1, Hungary to A1 from A3, Latvia to A2 from Baa2, Lithuania to Baa1 from Ba1, Poland to A2 from Baa1, Slovakia to A3 from Baa3, and Slovenia to Aa3 from A2. (Afp, 12.11, RBC.ru, Taani ajakirjandus: Børsen, 13.11)

Eesti suurim kondiitrivabrik Kalev tahab monopoliseerida nõukogudeaegsed kommide nimetused. Vene importööride arvates on aga Kalevi käitumine kaubamärkide omastamisel ebaaus, sest osa neist kaubamärkidest olid Venemaal regist-reeritud varem kui Eestis. (Ytro.ru, 13.11)

Eesti on üks maailma vabama majandusega riikidest, eespool on veel Hongkong, Singapur, Luksemburg, Uus-Meremaa, Iirimaa, USA ja Taani. (Ytro.ru, Regions.ru, Läti ajakirjandus: Biznes&Baltija, 13.11)

Tallinnas toimub Balti Ministrite Nõukogu tolli vanemametnike komitee korraline istung, kus Leedu, Läti ja Eesti tolli-juhid panevad paika ümberkorraldused komitee töö temaatikas ja korralduses. Delegatsioone juhivad Eesti Tolliameti peadi-rektor Aivar Rehe, tema Leedu kolleeg Valerijonas Valickas ja Läti tolliameti juht Kalvis Vitolins. (RIA Novosti, 15.11)

USA ajakirjandus

Heritage Foundationi ja The Wall Street Journali poolt avalikustatud majandusvabaduse indeksis on tegijaks Euroopa. 10st "kõige vabama majandusega" riigist 6 asuvad Euroopas või Põhja-Ameerikas, pooled "vaba majandusega" riikidest asuvad Euroopas. Euroopa kõige edukamaks võib aga pidada Eestit, kes asub kuuendal kohal koos USA ja Taaniga. Käesoleva aasta indeksis on Eesti ekspeaministri Mart Laari essee, milles ta kirjeldab üksikasjalikult riigi teed vabadusele, rõhutades eriti omandiõiguse ning õigusnormide tähtsust. (Mary Anastasia O'Grady, The Wall Street Journal, 12.11)

Rootsi ajakirjandus

Luksusjahtidel Arcona, mõningatel Finngulfi mudelitel ning Saksa mootorpaatidel Classic on ühine nimetaja. Nimelt ehitatak-se need kõik Saaremaal. Acronade ehitaja Lennart Alpståli ettevõte Eestis, Luksusjaht, kasvatab jõudsasti kasumit ning on Saaremaa stabiilsemaid ettevõtteid. (Reet Waikla, Dagens Industri, 16.11)

Soome ajakirjandus

Eesti liitudes ELiga võib siinsete kalastajate sadu aastaid vana räimepüügitraditsioon kaduda, kuna Eesti vete räim on ELi standardite kohaselt liiga väike ning selle püük ja müük inimtoiduks ei oleks enam lubatud. Räim oli ja on olulisim püütav kala, moodustades 85% rannapüügist. Räimepüük annab tööd ligi 7000 inimesele, kes keelu jõustudes kaotaksid oma töö ja sissetuleku. Suur osa kalatööstusettevõtetest peaksid tooraine puudumisel uksed sulgema. ELi standardeid järgides ei tohiks Eesti vetest püütud räime isegi randa tuua. Probleem on tõsine ning selle tõsiduse avastas järsku ka Eesti valitsus, kes on teatanud, et toob liitumisläbirääkimistel uuesti käsitlusele kalanduspeatüki, kuigi see juba ammu ajutiselt suleti. (Etelä-Suomen Sanomat, 11.11)

10. detsembril avatakse Tallinna vanalinnas Soome Ametühingute Keskliidu infopunkt, kust hakkab saama infot Soome tööturu kohta. Projekti eesmärgiks on edendada kahe maa ametühingute vahelist koostööd, kuid infopunkti eesmärgiks ei ole ametühingute propaganda tegemine, vaid soov anda infot kõige kohta, mis puudutab Soomes töötamist. Eesti pole ametühingute maine veel väga kõrge, kuna paljudes tekitab see mälestusi nõukogude ajast. Eesti töötajatest kuulub ametühingutesse vaid 17%. (Sari Saloranta, Uutispäivä Demari, 15.11)

Läti ajakirjandus

Riigikohus tühistas osaliselt Tallinna ringkonnakohtu otsuse, mis tunnistas AS-i Balti Baas ja OÜ Rasmussoni vahel sõlmitud Tallinna Bekkeri sadama kasutusvalduse lepingu õigustühiseks ning saatis asja uueks läbivaatamiseks kohtule tagasi. Selline otsus on kasulik firmale Onako, kellel on head kontaktid Kasahstaniga. Saavutatud võit võimaldab Onako'l järsult vedude mahtu suurendada. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 11.11)

Plaanide järgi peaks tuleval aastal algama ‘Eesti Nokiaks’ nimetatud bioplasti tootmine, kuid projektiga tegelev Estbiotech pole suutnud leida investorit ega alustada tehase rajamist. Ettevõtte rajamist nõustava Cresco Väärtpaberite esindaja nõuab Tartu maakohtus bioplasti tootmise arendamisega tegeleva Estbiotechi pankroti väljakuulutamist. Vastukaaluks pankrotiavaldusele esitas Estbiotech omakorda pankrotihoiatuse Crescole. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 14.11)

Venemaa ajakirjandus

Mineraalväetiste eksportöör Akron peab läbirääkimisi Eesti suurima keemiaterminali Dry Bulk Terminal (Muuga sadamas) 45% aktsiate ostuks. Kinnitamata andmetel ostab Akron endise Vene teede- ja sideministri poja Rustam Aksjonenkoga seotud Lotrans Logisticsi osaluse, makstes selle eest 15 miljonit dollarit. (Ilja Hrennikov, Vedomosti, 13.11)

Varia

Uudisteagentuurid

A Baltic youth "NATO bus" is due to depart from the Estonian capital Tallinn and travel through Latvia and Lithuania to the Czech capital Prague, Estonia's Atlantic Treaty Association said. "We want to demonstrate the solidarity of the Baltic youth to the aspirations of our countries to join NATO," Jörgen Siil, the association's head told. (Afp, 16.11, Interfax, 17.11)

Eesti on ELi kandidaatmaadest kõige pessimistlikum, kuna siin on kõige vähem ELiga ühinemise pooldajaid (48%), selgub rahvusvahelisest uuringust. (Interfax, 14.11)

Moskva ja tema mahitusel ka Eesti venelased kurdavad vene keele ja kultuuri olukorra üle Eestis, kuid Dostojevski sünnipäeva tähistamine Tallinnas jäi nii kohalikel kui ka Vene saatkonnal Tallinnas kahe silma vahele. 11. novembril kogunes Dostojevski mälestusmärgi juurde Kanuti aias vaid 5-6 inimest, kes esindasid Slaavi heategevusühinguid. Kuigi ürituse kutsed olid varakult ära saadetud, ei leidnud mahti tulla ei Vene saatkonna esindajad ega vene kirjanikud, teistest kohalikest venelastest rääkimata. (IA Rosbalt, 12.11)

Novembri lõpus algab Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestival. Festivalist võtab osa ka mitu Venemaal toodetud filmi, nende hulgas ka uus ja Venemaal populaarne 'Lollide maja'. (IA Rosbalt, 14.11)

Pihkva kutsehariduskoolide juhid tutvusid Narvas Eesti kutseharidusalaste kogemuste ja Narva Kutsehariduskeskusega. Vene delegatsiooni liikmed hindasid kõrgelt Narva kutseharidusasutuste taset ja õppetöö korraldamist. (PAI, 13.11)

Karjalas avati esimene rahvusvaheline festival "Soome-ugri rahvaste traditsioonilised mängud ja tantsud". Festivalis osalevad folklooriansamblid Karjalast, Mari Elist, Peterburist, Eestist ja Soomest. (RIA Novosti, 15.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Turismifirma reklaam: laevareis Balti riikidesse, mis algab Riiast ja lõpeb Helsingis ning mille käigus külastatakse lisaks nimetatutele Ruhnut, Saaremaad, Haapsalu, Paldiskit ning Tallinnat. Märgitakse, et Paldiski ja Ruhnu muutusid turistidele avatuks alles 1991. aastal. (The Times, 9.11)

Saksamaa ajakirjandus

Berliinis algasid filmi "Baltic Storm" võtted, mis räägib Estonia hukust. Tegemist ei ole katastroofifilmiga, nagu seda oli "Titanic", sest film algab "Baltic Storm"-nimelise laeva hukkumisega. Jutta Rabe toonitab, et kassaedu kõrval on talle tähtis, et "rahvusvaheline tähelepanu suunataks veelkord skandaalsele hukkumispõhjuste varjamisele ja võltsimisele". (Andreas Conrad, Der Tagesspiegel, 10.11)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel Eduard Tubina elutööst. Tema elu oli väga pikalt seotud Rootsiga, ning ehkki Tubin oli maailmaklassi helilooja, ei teata temas Rootsis kuigi palju. Artiklis antakse arvustus Tubina sümfooniate kogule, mille on plaadistanud Neeme Järvi. (Svenska Dagbladet, 15.11)

Soome ajakirjandus

Pooli Eesti koolisööklatest ähvardab trahv ja halvimal juhul sulgemine järgmise aasta algul, kui valitsus hakkab järgima ELi vastavaid nõudeid. Eesmärk oli muuta kõigi koolide köögid euronormide kohasteks järgmise aasta alguseks, kuid kõige enam on graafikust maas Tallinna koolide sööklad. Pealinna koolidest 70% ei vasta puhtusstandarditele. Suurimaks probleemiks on ventilatsioon, lisaks pole köökides piisavalt kuuma vett. Maakoolides tuuakse osa veest endiselt kaevult. Seinad, põrandad ja lagi peaksid olema kergemini puhastatavad. Aknad tuleks renoveerida nii, et need ei koguks enam tolmu. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 12.11)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Seto Kongressil osalenud Helju Tsopotaloga, kelle sõnul on peamiseks setode probleemiks raha. Vene ja Eesti valitsused eraldavad seto keele ja kultuuri arendamisele üha vähem raha. Eesti tegeleb setodega siiski märgatavalt rohkem: Eestis on juba loodud seto tähestik ja õpetatakse seto keelt, Petseri oblastis pole see projekt surnud punktist nihkunud. Paljud setod lahkuvad Petserist just nendel põhjustel, mingeid poliitilisi tunnuseid ei ole. Probleemide lahendamiseks on hädavajalik piiriülese koostöö arendamine. (E. Petrenko, Petshorskaja Pravda, 12.11)

Kaitsepolitsei Narva osakonna juht Vladimir Kulikov tegeles kahtlase äriga Peterburis elava sutenöörist Ukraina kodaniku Vladimir Berezhkoga. "Partnerid" plaanisid salalõbumaja avamist Narva lähedal KAPO "katuse" all. Kulikov tegi kohtukahtluse all olevale Berezhkole huvitava pakkumise: ta organiseerib Kulikovi isikliku kaitse all lõbumaja, ainult ühe tingimusega - tubades töötavad varjatud videokaamerad. Artikli lõpus on retooriline küsimus, kas KAPO juht Jüri Pihl teadis ka Kulikovi koostööplaanidest sutenööriga? (Mihhail Rutman, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 13.11)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee