Nädal välismeedias: 4. - 10. november 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU and candidate countries voiced confidence that disputes over funding the EU's eastern enlargement would not derail plans to complete accession talks at a Copenhagen summit in mid-December. "Even if somebody wanted to derail enlargement, I do not think it is possible now. I am confident we will have a good landing in Copenhagen," EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen told the EP. Verheugen said that if, as expected, the EU's summit in Copenhagen backed enlargement, the EU would present the accession treaty by mid-January and sign it with the future members around April in Greece. (Reuters, 4.11)

The European commissioner for enlargement Günter Verheugen said at a European Investment Bank forum in Vienna, that enlargement would be "as of next year, a major domestic political theme for the 25 countries concerned." "A failure of enlargement would have absolutely catastrophic consequences for the future of the EU," Verheugen added. (Afp, 7.11, Doris Kraus, Die Presse, 6.11)

The enlarged EU must find ways to fight corruption in central-eastern Europe where it is a serious problem, a study published by an institute of George Soros said. "Although the EU accession process has had a major impact on anti-corruption policy in candidate states, major areas of concern remain, making it imperative that the EU devise ways of strengthening its own anti-corruption framework if it is to be prepared to combat corruption in an enlarged Union," the report said. Apart from corruption in candidate states, the report strongly criticized the EU itself, and said that the Union has failed to develop a clear EU anti-corruption framework. (Afp, 6.11)

The EU will turn into a modern Tower of Babel when it expands eastwards in 204. Translation costs are bound to soar and the bloc's already complex administrative procedures risk linguistic gridlock. Diplomats say the EU must pay the price to keep democratic control over its work. "It is the democratic right of every member state to use its own language. This rule must be kept," said Eneko Landaburu, chief of the EC enlargement office. The issue is sensitive for many candidate countries, such as Poland and the three Baltic republics, which have a long history of enduring foreign dominance and treat their languages as the most potent symbol of national sovereignty. (Reuters, 4.11)

The head of the party that won Turkey's weekend polls by a landslide was quoted as saying ties with the EU were his top priority and he was sending envoys to Brussels even before forming a government. (Reuters, 4.11)

USA ajakirjandus

Valery Giscard d'Estaingi ütlus Türgi ELi sobimatuse kohta tekitas Euroopas küll pahameelt, kuid paljuski mitte seetõttu, mida ta ütles, vaid et ta selle välja ütles. Paljud eurooplased on eravestlustes avaldanud kahtlust, kas Türgi üldse peaks ELi kuuluma, kuna ta "on liiga suur, liiga vaene ja liiga moslemlik." Ühe EKi ametniku sõnul on paljudel nüüd tegelikult hea meel, et Giscard nii ütles. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 9.11; The New York Times, 9.11)

EL valmistub ajalooliseks laienemiseks, kuid sel ajal, kui valitsused puhuvad fanfaare, on kandidaatriikide elanike suhtumine liitumisse muutunud leigeks: arvamusküsitluste tulemuste kohaselt on vaid neljas kandidaatriigis ELiga ühinemise pooldajad ülekaalus, kusjuures avalikkuse toetus on eriti märkimisväärne kolmes riigis, kes ELiga veel niipea ei ühine. Artiklis on pikemalt kajastatud tšehhide arvamusi liitumise suhtes. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 8.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Valery Giscard d'Estaing põhjustas "diplomaatilise tormi", nimetades Türgit Aasia rahvaks, keda ei tohiks kunagi lubada ELiga ühineda. 70 miljoni moslemi "sisselubamine" tähendaks ELi surma. "Tema pealinn ei asu Euroopas, 95% elanikkonnast elab väljapool Euroopat; see ei ole Euroopa riik, " ütles Giscard. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 9.11)

Korruptsioonioht praegustes ELi liikmesriikides kasvab pärast kandidaatriikide ühinemist, leiab OSI (Open Society Insitute) raport. Onupojapoliitika ja altkäemaksuvõtmine ning parteide, seadusandluse ja parlamendikohtade ost-müük on levinud kõigis kandidaatriikides. (Ian Traynor, The Guardian, 9.11)

Valery Giscard d'Estaing naudib taas rambivalguses olemist. Prantsusmaa on kaotanud esimese ELi laienemislahingu, nüüd keskenduvad prantslased Türgi takistamisele. Kui paljud ELi liikmesriigid on avaldanud heameelt peatse kohtumise üle Türgi valimiste võitja Reep Tayyip Erdoganiga, siis prantslased põiklevad sellest kõrvale. Seni on siiski vaid Suurbritannia, Taani ning Kreeka öelnud, et Türgile tuleb "rendezvouz kuupäev" välja öelda. Sama seisukohta kalduvad toetama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa (viimane küll USA surve tõttu). Prantsusmaa, Rootsi ja Soome ametnikud on aga eraviisilistes vestlustes avaldanud kartust, et Türgi häälte osakaal ELi institutsioonides muutuks väga võimsaks. (Judy Dempsey, Financial Times, 9.11)

Saksamaa ajakirjandus

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler ütles intervjuus ajalehele FAZ, et Brüsseli tippkohtumisel otsustatu ei tähenda veel põllumajandusreformidest loobumist, kuna uued liikmesriigid peavad ühehäälselt nõustuma kavandatud poliitikaga peale 2006. aastat. Fischler ütles ka, et kandidaatmaadel ei ole lootust suurematele põllumajandustoetustele ja hoiatas neid vaidluste ideologiseerimise eest. (FAZ, 5.11)

Kaalukas enamus EPi saadikutest on Türgiga läbirääkimiste alustamise kuupäeva kindlaksmääramise vastu Kopenhaageni tippkohtumisel.. Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni esimees Elmar Brok hoiatas, et USA survele järeleandmisel paneks EL oportunistlikest kaalutlustest lähtudes kahtluse alla oma laienemisprotsessi usaldusväärsuse. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 7.11)

Kohtumisel Poola presidendi Leszek Milleriga hoiatas Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, et kandidaatmaadel ei tasu saavutatud kokkulepet põllumajanduse rahastamise osas küsimuse alla seada, sest toetuste suurendamine ei tule kõne allagi. Eriti rahulolematud saavutatud kompromissiga põllumajanduse finantseerimisel on Poola talunikud, kes ei taha nõustuda sellega, et saavad võrreldes vanade liikmesriikidega neli korda vähem otsetoetusi. (Thomas Roser, Frankfurter Rundschau, Der Tagesspiegel 7.11)

Suurima kandidaatriigi Poola ELiga liitumisläbirääkimiste juht Jan Truszczynsky teatas, et Poola ei nõustu Brüsseli tippkohtumisel saavutatud kompromissiga põllumajanduspoliitika osas, sest kompromissiga nõustumine viiks Poola väga raskesse majanduslikku olukorda. Trunszczinsky toonitas, et Brüsseli kokkuleppe kohaselt väheneksid Poola talunike sissetulekud märgatavalt ja Poola ei saa mingil juhul nii kahjulikku lepet sõlmida. (Wolfgang Proissl, FT Deutschland, 8.11)

Balti riikide jaoks tähendab ELi laienemine julgeolekugarantiid rohkem kui teiste kandidaatriikide jaoks. Peale iseseisvuse taastamist valitseb hirm sattuda kahe poliitilise jõustruktuuri vahele ning jääda nende võitluse tallermaaks. Seepärast on kõik kolm teinud jõupingutusi, et täita kriteeriumid ELiga liitumiseks. Eestit peetakse kandidaatriikide hulgas isegi esimeseks maaks, kes täidab kõik nõuded ühisraha euro kasutuselevõtuks. Lahendamata on veel mõned tehnilis-struktuurilised ja poliitilised probleemid, millest tähtsaimad on piiriküsimused Venemaaga, vene vähemuste kohtlemine ja Kaliningrad. (Armin Laschet, Das Parlament, 14.10)

Austria ajakirjandus

ELi kandidaatriikide kodanikele on selge, et EL ei ole pudrumägede ja piimajõgede maa. Viimane Eurobaromeetri küsitlus näitab, et kandidaatriikides nende inimeste arv, kes peavad ELi tingimusteta üheks "väga heaks asjaks", langeb ning eks see ole märk kasvavast reaalsuse tunnetusest nendes riikides. Nii kaua, kui referendumil piisav arv inimesi liitumise poolt hääletab, on ükskõik, kas nad teevad seda vaimustusest või arusaamast, et see on hädavajalik. Palju sõltub ka järgmistest nädalatest. ELi liikmesriigid peavad näitama, et liitumisläbirääkimised on läbirääkimised, ka siis, kui nad vahel diktaadina paistavad. (Jörg Wojahn, Der Standard, 4.11)

Ajalehe Die Presse majanduslisa Eastconomist kirjutab "valulikest" maksureformidest, mis ELi kandidaatriikidel tuleb veel läbi viia. Samuti on lehe sõnul kõigil kandidaatriikidel vaja teha jõupingutusi maksude paremaks kogumiseks ja maksustruktuuri ühtlustamiseks ELi liikmesriikidega. Kandidaatriikide soovi, liituda nii kiiresti kui võimalik eurotsooniga, kommenteerib leht tsiteerides Euroopa Keskpanka: "Kiirustada tuleks aeglaselt". (Die Presse, 6.11)

ELi laienemisvolinikul Günter Verheugenil on hea meel, et Austrias toimuvad kahe nädala pärast erakorralised valimised. Regulaarsed valimised oleksid pidanud toimuma sügisel 2003 ja Verheugen tunnistas, et nendega oleks kaasnenud suur risk ELi laienemise ratifitseerimisprotsessile. Hetkel ei näe Verheugen ka ohtu Austria Vabaduspartei tegevuses, sest ta ei usu, et Vabadusparteil ka teisi parteisid õnnestub veenda laienemisele ei ütlema. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 8.11)

Usutluses ajalehele Die Presse selgitab Poola president Wlodzimierz Cimoszewicz Poola tagamaid Brüsseli kokkulepe vaidlustamisel. Ta toonitab, et Poola eesmärgiks ei ole Kopenhaageni tippkohtumise nurjamine, kuid see ei tähenda, et lahendamata probleemide eest tuleks põgeneda. "Poola eesmärgiks ei ole ELilt raha välja pressida, vaid anda Poola talunikele võrdsed võimalused ELi tugevas konkurentsis ellu jääda," rõhutab Cimoszewicz. Poola välisminister lisab, et EL peab ette vaatama, et ei tekiks kahte erinevat liikmestaatust. (Burkhard Bischof, Die Presse, 8.11)

Šveitsi ajakirjandus

Euroopa Komisjon on välja töötanud eelnõu, mille kohaselt liikmesriigid annaksid kõik reguleerimisõigused aatomienergia tootmise vallas üle ELile. Selle sammu vajalikkuse tingib ELi laienemine, sest peale laienemist asuvad ELi territooriumil ka Nõukogude Liidus välja töötatud projektide alusel ehitatud aatomielektrijaamad. Juba 1999 aastal nõudsid ELi riigi- ja valitsusjuhid, et liitumisläbirääkimistel pöörataks suurt tähelepanu julgeolekunõuete täitmisele tuumajaamades ja amortiseerunud tuumajaamade sulgemisele. (Neue Zürcher Zeitung, Saksamaa ajakirjandus: Die Welt, 7.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sellel "poliitiliselt korrektsel" kontserdil variatsioonidel "Türgi liitumine ELiga", otsustas Valéry Giscard d'Estaing lompi kivi visata, deklareerides sellise väljavaate suhtes oma raevukat vastuseisu. Ta teatas sellest esimesena mõnedele ajakirjanikele, öeldes, et "Türgi on Euroopa läheduses asuv riik ning väga oluline riik kuid see ta ei ole Euroopa riik," lisades veel, et" Türgi pealinn ei asu Euroopas ning 95% Türgi rahvastikust elab väljaspool Euroopat." Olles hämmastunud laienemise teemadel toimuva arutelu vaesusest, usub d’Estaing, et nüüd saab ka võimalikuks arutelu, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda ning mis samal ajal ei sõltu ka Türgi valijate otsusest. Liidu praegune põhiküsimus peaks d’Estaingi sõnul olema laienemise rahaküsimuste lahendamine. D'Estaingil on kahju ka sellest, et Türklastele on laienemist puudutavates küsimustes alati kahemõttelisi vastuseid antud, ning kuigi enamus Nõukogu liikmetest on Türgi liitumise vastu, pole seda kunagi öeldud ka türklastele endile. Ning lisas veel, et liitumisläbirääkimiste alustamine Türgiga tähendaks ka kohest küsimust laienemise kohta Marokolt, kuna Türgi puhul väljuks liit juba kontinendi piiridest, mis d'Estaingi sõnul tähendaks aga "Euroopa Liidu lõppu!" (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 8.11)

EKi arvates on Türgi kandidatuur üks "tore asi", sellega näitab Komisjon ka, et ei ühine konvendi presidendi Giscard d'Estaingi arvamusega, mille kohaselt Türgi liitumine ELiga tähendaks "Euroopa Liidu lõppu.” Rõhutades, et konvendi president väljendas vaid oma isiklikku arvamust, kinnitas Komisjon, et Brüsselil pole "mingit kavatsust" seada kahtluse alla Türgi kandidaatriigi staatus, mis anti Türgile 1999. aasta detsembris Helsingis toimunud ELi tippkohtumisel. Kui konvendi presidendi kinnitusel pole Türgi "euroopalik riik" ning Türgi liitumine tähendaks "ELi lõppu", siis Komisjoni laienemisvolinik Verheugeni sõnul jätkab EL aga tegutsemist Helsingis vastuvõetud otsuste alusel. (Philippe Gélie, Le Figaro, 8.11)

Oma ütlustega Türgi kohta tekitas Valéry Giscard d'Estaing tõelise diplomaatilise skandaali. Tundub, et olles seda öelnud ühele väiksele ajakirjanike grupile, oli ta samal ajal unustanud, et ta juhib juhuslikult ka ühte konventi, mille ülesandeks on valmistada ette laienenud ELi põhiseadust ning et selle ettevalmistamisel osalevad ka Türgi esindajad. Türgist sai ametlikult Euroopa kandidaatriik Helsingi tippkohtumisel 1999. aastal. Konvendi liikmed ei varjagi oma piinlikkust, mida d'Estaingi ootamatu väide neis tekitas, "Mina isiklikult seda teinud poleks," nendib konvendi asepresident Jean-Luc Dehaene. Ka Komisjon distantseerus kiiresti d'Estaingi avaldusest, teatades, et Türgi liitumine ei tähenda sugugi "Liidu lõppu". Jääb vaid mõistatada, mis olid d'Estaingi avalduse taga olevad põhjused, kas ta oli lihtsalt avameelne, riskides oma poliitilise laibastumisega või oli selle avalduse taga mõningate Liidu pealinnade tellimus, keda Türgi võimalik liitumine murelikuks on muutnud? (Jean Quatremer, Libération, 9.11)

Taani ajakirjandus

Kuigi EL on kandidaatriikidele üheks liitumise eeltingimuseks seadnud asjalike suhete sisseseadmise rahvusvähemuste ja enamusrahvuse vahel nendes riikides, puudub ELis endas selline institutsioon, mis reguleeriks ja monitooriks rahvusvähemuste olukorda. Seega võib OSCE rahvusvähemuste erivolinik Ralf Ekéusi arvates uutes ELi liikmesriikides rahvusvähemuste olukord koguni halveneda. Eelkõige toob ta esile venelaste olukorra Eestis ja Lätis ning ungarlaste olukorra Ungariga piirnevates riikides. (Birgitte Vestermark, Berlingske Tidende, 6.11)

Briti uurija Quentin Reed leiab, et siiani on ELi laienemisest kõneldes keskendutud üksnes sellele, kas ja kuivõrd kandidaatriigid on ELiga liitumiseks valmis. Hoopis olulisem küsimus on Reedi arvates see, kas EL on uute liikmete vastuvõtmiseks valmis, silmas pidades korruptsiooni ja avaliku võimu kuritarvitamist, mis on peaaegu kõigis kandidaatriikides üpris laialt levinud. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 7.11)

Ehkki brittidele ei avalda ELi idalaienemine rahalises mõttes mingit mõju, peavad taanlased harjuma mõttega, et neil tuleb lähiaastatel maksta ELi kassasse märksa rohkem kui siiani. Sellise tulemuseni jõudis Rootsi ökonoom Bengt Karlsson. Kui EKi poolt koostatud uuring ELi idalaienemisega kaasnevatest kuludest hõlmab üksnes kuni aastani 2006 prognoositavaid kulusid, siis Karlssoni prognoosid ulatuvad aastani 2013. Kõige enam viib ELi laienemisega seotud kulude tasumise tasakaalust välja tagasimaksete süsteem, mille kaudu paljud praegused liikmesriigid saavad märgatava osa oma sissemaksetest ELilt tagasi. Ainukesed liikmesriigid, kes tagasimakseid ei soorita, on Taani, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome, selgitab Karlsson. Ta nendib ka, et "laienemine ei ole iseenesest kuigi kallis, kuid tagasimaksete tõttu jaotuvad kulud ebaühtlaselt." (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 8.11)

Venemaa ajakirjandus

Eurokomisjoni esinduse juht Moskvas Richard Wright kinnitas VF Riigiduuma saadikutele, et EL püüab rahuldada venelaste õigusi sõita Kaliningradi oblastisse. Kuid venelased peavad arvestama siiski Leedu tingimustega. Vene diplomaatia ainsaks võiduks läbirääkimistel Kaliningradi küsimuses seni, on Vene passide kehtivuse pikendamine sõidudokumendina oblastisse sõitmiseks kuni 31. detsembrini 2004. Sellele vaatamata on Leedul õigus ise otsustada, kes saab loa transiidiks ja kes mitte. Transiitkiirrongide võimalust arutatakse pärast 1. juulit 2003, mil Leedu saab ELi liikmeks. Lisaks sellele peab Venemaa sõlmima lähiajal kandidaatriikidega tagasivõtmise lepingu, mis haarab kõiki rahvusi. (Dmitri Tshernov, Vremja MN, 6.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Britain's Tony Blair called on Monday for economic reform in the EU and said its debt pact should be interpreted more flexi-bly. "The issue for Europe is one about reform, in particular economic reform which is why we have been pushing that agenda so hard," the prime minister told a news conference. (Reuters, 4.11)

Lithuania urged the EU and Russia to respect its interests in any travel accord for Russia's Kaliningrad enclave, adding Vilnius would bar a deal that could delay its becoming a full EU member. "What is decided on November 11 will not be final but just a reference point for further negotiations, and Lithuania as a sovereign state will make its own decisions about how to go forward," Lithuanian Foreign Ministry spokeswoman Daiva Rimasauskaite told. (Reuters, 8.11)

EC President Romano Prodi said in an interview that creating a long-term EU president as suggested by the head of Europe's constitution drafters would paralyse the bloc. Former French President Valery Giscard d'Estaing, head of the constitutional convention, has proposed a longer term president could replace the current rotating presidency for the sake of efficiency. Prodi said creating a more powerful EU presidency could erode the power of the commission. (Reuters, 8.11)

Danish Foreign Minister Per Stig Møller, said that Turkey can become a member of the EU under the same condi-tions as the other candidate countries. On Friday, Valery Giscard d'Estaing, who is leading the discussions on the future shape of the EU, told a French newspaper that admitting Turkey as a member would spell the end of the European bloc. (Afp, 9.11)

Foreign Minister Benjamin Netanyahu favors Israel joining the EU and has asked Italian Prime Minister Silvio Berlus-coni to help him achieve that goal, military radio reported. (Afp, 9.11)

The man leading the discussions on the future shape of the EU, Valery Giscard d'Estaing, said that admitting Turkey as a member would spell the EU's end. "Turkey is a nation close to Europe and an important country ... but it is not a European country," he told the French newspaper Le Monde. "Its capital is not in Europe, 95 percent of its population is outside Europe." Warning that Turkish admission would immediately be followed by a request for membership from Mo-rocco, he said the EU should stop at the continent's borders. If not, "I give my opinion: it is the end of the EU," he said. (Afp, 8.11)

EP president Pat Cox attacked "ill-advised" comments by EU convention chairman Valery Giscard d'Estaing reject-ing Turkey's bid to join the EU. But Cox said it was up to the 15-nation bloc's leaders to pronounce the fate of EU hopefuls. "It is a time for a measured strategic evaluation and prudent self-expression," Cox said. (Afp, 8.11)

The deputy prime minister of the outgoing Turkish government has urged Valery Giscard d'Estaing to resign after the Frenchman leading discussions on the future shape of the EU said Turkey's membership would spell an end to the bloc. "It is not possible for somebody who has such views on Turkey to stay at the helm of the convention which is pre-paring the future of Europe. He should quit this post for he has lost his impartiality," Mesut Yilmaz, in charge of EU affairs. (Afp, 9.11)

A Russia-EU summit opens in Brussels Monday 11.11 amid hopes that a simmering dispute over the Baltic enclave of Kaliningrad can be resolved and clear the way for closer cooperation in the fight against terrorism. Dmitry Rogozin, de-scribed as having "brought the two sides' positions considerably closer." "We're hoping this agreement can be approved on Monday," a European diplomatic source in Brussels said, though another stressed that "a done deal has not been reached yet." (Afp, 10.11, 9.11)

ELi riikides jõudis septembris tööpuuduse tase 8,3%, ELi keskmine näitaja on 7,6% töövõimelisest elanikkonnast. Kõige madalam tööpuuduse tase on Luksemburgis (2,5%), kõige kõrgem – Hispaanias (11,2%). (Interfax, 5.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa põhiseaduse eesmärgiks peaks olema inimeste kaasamine, Euroopa institutsioonide lähendamine rahvale. ELi tulevikukonventsioon on jõudnud põhiseadusega poolele teele. Esitletud eelnõu on austustvääriv dokument, ent enamuses kirjeldab ta protseduure, mitte vastutust - ja see on ka ELi enese probleemiks. Juhul, kui Valery Giscard d'Estaing ja tema kaaslased pole millekski paremaks suutelised, suurendab põhiseadus "ELi lugemata kirjanduse" kogumit ning kodanike ELile lähendamise protsess ebaõnnestub. (Quentin Peel, Financial Times, 5.11)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa on pannud suured lootused riigi välisminister Joschka Fischeri tööle Euroopa tulevikukonvendis. Konvent pakub suurepäraseid võimalusi muutuste tegemiseks ELis ja Euroopapoliitika seaduslikustamiseks. Suurimaks probleemiks on lõhe föderaalse Euroopa ja riikidevahelise liidu pooldajate vahel ning siin võib Fischerile langeda võtmeroll. Fischer pooldab riigi- ja valitsusjuhtide võimu suurendamist ainult juhul, kui samal ajal suurendatakse ka Euroopa Komisjoni ja Parlamendi mõjuvõimu. Välisminister Fischeri saatmine konventi näitab, kui tähtis on Saksamaa valitsusele ELi reformimine. (Michael Stabenow, FAZ, 4.11)

Austria ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendis vaieldakse tõsiselt ELi sotsiaalsete funktsioonide üle. Paljud konvendiliikmed nõuavad eraldi töökomisjoni loomist selle küsimuse arutamiseks, kuid konvendi eestseisus pole sellele nõudmisele vastu tulnud. Paljud liikmed leiavad, et muude punktide kõrval peaks Euroopa põhiseadusesse kirja panema ka sotsiaalse turumajanduse, kui Euroopa tsivilisatsioonimudeli põhimõtte. Peale selle nõuavad järjest rohkem liikmeid põhiseaduse vastuvõtmiseks rahva-hääletusi kõigis liikmesmaades, mida oleks võimalik läbi viia samal ajal Euroopa Parlamendi valimistega aastal 2004. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 8.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Superriik või liitriik? See on tõsine küsimus ning võimalikke lahendusi on kaks: föderatsioon või konföderatsioon. Föderat-sioon on nii oma määratluselt kui ka parktikas superriik. Näideteks on USA ja Saksamaa ning nende osadeks on näiteks Texas või Reinimaa. Kuid kas on võimalik, et 15 rahvast, kes on uhked oma mineviku üle, uhked oma iseseisvuse üle, et need rahvad võiksid alluda superriigile, millel oleks oma põhiseadus, oma valitsus Brüsselis ning mis automaatselt juhiks ja juhendaks seda kooslust? Kuidas suhtuda mõttesse, et Prantsusmaa peaks olema samas staatuses Texase või Reinimaaga? See oleks solvang ning saatuslike konfliktide allikas. Konföderatsioon on oma määratluselt riikide liit. Kõik ju-ristid ja vaatlejad on selles osas ühel meelel kuid selle süsteemi tõelist näidet ei eksisteeri (kuigi Šveits seda tiitlit kasutab). Kuid "konföderatsiooniks" muutunud "Euroopa Liit" võiks selle kaudu täita kahte eesmärki: võtta efektiivsemalt osa üldisest julgeolekualasest tegevusest ning säilitada siiski iga selle liikmeks oleva rahvuse iseseisvus ja suveräniteet. Valik nende kahe vormi vahel seisab ees, see vastutusekoorem on ülimalt suur ning valel otsusel on katastroofilised tagajärjed. (Guy Sabatier, Le Figaro, 7.11)

Soome ajakirjandus

ELi pilt avalikkuse ees ning tegelik olukord on sel sügisel olnud taas teineteisest erinevad. On olnud palju kriise ja hädaohtu puudutavaid uudiseid kuid tegelikkuses elab EL läbi tugevat arengufaasi ning selle kiirusest tuleb kogu aeg uusi märke. EL on alati olnud omapärane organisatsioon, kus tõde mattub kergesti pisiasjade ning väärinfo taha ka siis, kui toimumas on palju olulist. Käesolev aasta on tõestanud, et euro mõjujõud on tugev, et teoks on saamas ELi laienemine ning samas on toimumas ka ELi institutsioonide reform konvendis ning lisaks ELi kriisireguleerimisüksuse loomine. Need neli asja toovad kaasa muutusi nii meie maailmajaos, kui meie igapäevases elus üldiselt, ning need muutused on palju suuremad, kui veel mõni aasta tagasi oleks osatud arvata. Samas on EL muutumas nii võimsaks, et EList või Majandus- ja Rahaliidust väljaspool olemine on muutumas üha raskemaks. Euroopa ühinemist mõjutab veel ka viies tegur, milleks on ELis ning ka mujal maailmas leviv arusaam, et Ameerikale on vaja tasakaalustavat jõudu, majanduslikult piisavalt tugevat tegijat, kelle lihased suudaksid pakkuda kaitset nii USA kui 1.3 miljardi elanikuga Hinna enesekesksuse eest. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 7.11)

ELi suured liikmesmaad soovivad vormida Liidu endale meelepäraseks enne, kui uued liikmesriigid sellest väike- ja keskmise suurusega riikide ühenduse teevad. Ka Nizza lepinguga kahmasid suured liikmesriigid endale Liidu institutsioonides rohkem võimu. Nüüd soovivad nad võimu juurde saada ka sisulistes küsimustes. Väikeriigid peaksid oma rinnet koomale tõmbama nii ELi arengut puudutavates küsimustes kui ka kesksetes poliitilistes küsimustes Siiani on väikeriigid vältinud ühehäälset sõnavõttu ka neil puhkudel, kui nad on tegelikkuses üksmeelel olnud, vältimaks Liidu siseselt suurte ja väikeste jagunemist eri leeridesse kuid nüüdseks on need kaks leeri siiski tekkinud ja seda just suurte riikide provokatsiooni tulemusel. Sellest saab aimu väikeriikide erilises kohtlemises sisulistes küsimustes ning see paistab välja ka tulevikuteemalisel arutelul. (Esko Antola, Helsingin Sanomat, 6.11)

Euroopa Komisjon püüab takistada Liidu presidendi institutsiooni loomist. Sel eesmärgil on volinikud valmis mitmeteks muudeks tähelepanuväärseteks uuendusteks, mis tooks kaasa teatava riski ka nende oma positsioonile. Hetkel valmistab Komisjon ette seisukohta, mille kohaselt Komisjon nõustuks oma presidendi valimisega Euroopa Parlamendi poolt ning lisaks oleks Komisjon valmis nn. kahepoolseks vastutuseks, mis praktikas tähendab seda, et Komisjoni tagasiastumist võib nõuda nii Parlament kui Ministrite Nõukogu. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 4.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The European Court of Justice said that eight EU states had broken community legislation by striking bilateral "open skies" air transport agreements with the United States. The EC launched the case against the states four years ago after being snubbed by EU governments over its request to negotiate an EU-wide pact on transatlantic air traffic rights with the United States. (Reuters, 5.11)

Poland and Lithuania, two future EU nations which encircle Russia's Kaliningrad enclave, have reacted respectively with relief and anxiety at the prospect of a breakthrough on transit for Kaliningrad residents at Monday's EU-Russia summit. "Po-land has no worries about the transit conditions between Kaliningrad and the rest of Russia," Poland's European Minister Danuta Huebner said. Lithuania this weekend expressed concern at signs that a solution would be reached at Mon-day's meeting between Russian President Vladimir Putin and the EU. In a statement Lithuania's foreign ministry reiter-ated that a compromise has to "respect Lithuanian sovereignty, an efficient control at the borders and equal treatment for Lithuanian citizens who want to go to Kaliningrad and the rest of Russia."It said that the solution should not hinder Lithua-nia's membership of the EU's border-free Schengen agreement, which it hopes to join within three years after joining the EU. The Lithuanian president's representative for Kaliningrad, Gediminas Kirkilas, also expressed concern, saying "the compro-mise negotiated is not totally in line with our position." (Afp, 10.11)

Leedu välisministeerium esines Vene-ELi tippkohtumise eel veel ühe avaldusega, milles manitseb osapooli Kaliningradi transiidiprobleemi lahendamisel Leedu huvidega arvestama. Venemaa ja ELi vahelised kokkulepped ei tohi saada takis-tuseks Leedu kiirele liitumisele Schengeni viisaruumiga ega tekitada Leedule täiendavaid rahalisi kohustusi, öel-dakse Vilniuse avalduses. 11. novembril algava tippkohtumisega seoses tehtud pöördumises toonitatakse, et Leedu tugineb Kaliningradi oblasti teemal käivates väitlustes "varem väljakuulutatud printsiipidele: Leedu suveräänsuse austamine, efek-tiivne piirikontroll, Leedu kodanike sõitudel Venemaale ja Kaliningradi oblastisse pariteetsuse põhimõtte tagamine". (RIA Novosti, 9.11)

ELi tunnistas neljapäeval Venemaa ametlikult turumajandusega riigiks, tehes ühtlasi vastavad muudatused Euroopa dum-pinguvastasesse seadusandlusse. ELi pressiteates öeldakse, et Venemaa uue staatuse tunnistamine peegeldab progressi, mida riik on saavutanud "turumajanduse põhimõtete austamise vallas". ELi otsuse kohaselt rakendatakse Venemaa suhtes dumpinguvastastes juurdlustes nüüd samu protseduure, mis ka kõigi teiste turumajandusega riikide suhtes. (Interfax, 7.11)

Saksamaa ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson rõhutas, et ELi ja NATO kiirregeerimisüksuste vahel ei ole konkurentsi, vaid mõlemad üksused hakkavad tegema koostööd, et astuda vastu kaitsepoliitilistele väljakutsetele 21. sajandi maailmas. Euroopa ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrgeim esindaja, Javier Solana rõhutas omakorda, et üksustel on küll sarnased, aga mitte identsed ülesanded. ELi üksuste peaülesandeks on rahuvalveoperatsioonide läbiviimine, NATO üksused aga peavad likvideerima uusi ohuallikaid. Peale seda, kui EL otsustas iseseisvalt hakata läbi viima oma välis- ja julgeolekupoliitikat läbi oma kiirreageerimisüksuste, on raske olnud vahet teha NATO ja ELi julgeolekupoliitilistel eesmärkidel. (Horst Bacia, FAZ, 5.11)

Isegi nii väikeseks sõjaliseks aktsiooniks, nagu seda oleks rahuvalvamine Makedoonias, pole EL praegu valmis. Aasta tagasi otsustas EL, et võtab üle rahuvalvemissiooni Makedoonias, et näidata oma võitlusvalmidust ja loodava kiirreageerimisüksuse tõhusust. Nüüd, aasta hiljem, on NATO ikka veel Makedoonias, kuid EL ei ole ikka veel oma eesmärki täitnud. Seda suuresti seepärast, et ei taheta astuda varvastele USAle ja Türgile. Kui Makedoonia-aktsioon ilma NATOta oleks näidanud ELi enesekindlust oma poliitika elluviimisel, siis praeguse poliitika juures on ELil raske võita maailma tunnustust. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 8.11)

Austria ajakirjandus

Euroopa kiirreageerimisüksus on ainult teatud tingimustel võimeline võitlema., kuigi ta peaks olema Euroopa ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika alustala. Selle põhjuseks on ELi liikmesriikide vähene valmidus suurendada kaitsekulutusi. Ka kandidaat-riikidest pole leevendust oodata, sest sealsed armeed on veel kehvemas olukorras. ELi sõjaline mahajäämus on eelkõige poliitiline probleem. (Jörg Wojahn, Der Standard, 6.11)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Euro-zone finance ministers were convening for their first talks since EC head Romano Prodi labelled the single currency's stability pact "stupid". The president of the EU's executive arm has insisted he meant to attack "rigid" interpretations of the pact, which notably sets a limit for euro nations to keep their annual public deficits under three percent of gross domestic product (GDP). (Afp, 4.11)

Eurozone finance ministers expressed by a "very wide consensus" their support for the Stability and Growth Pact, which has recently been attacked as "stupid," a key minister said. The 12 ministers agreed on the central importance of defi-cit levels in the 1997 pact, which has come under fire for being too rigid, notably by EC President Romano Prodi. "There has been a very wide consensus .. on the credibility, usefulness and flexibility of the stability and growth pact," said Greek Fi-nance Minister Nikolaos Christodoulakis, president of the eurogroup. (Afp, 4.11)

Austrian national bank governor Klaus Liebscher called for countries which breach public deficit limits under the EU's Stability and Growth Pact to be punished, at a conference in Vienna. "Countries which do not stick to the Stability and Growth Pact and with it the Maastricht criteria for budget deficits should see the agreed consequences," he said. Lieb-scher said that the pact, which underpins the euro-zone pact, but dubbed "stupid" by EC President Romano Prodi, contained "sensible and meaningful milestones", and he encouraged EU candidate countries to stick to its criteria. (Afp, 4.11)

A Franco-German proposal to loosen the economic pact which underpins Europe's single currency sparked immediate criti-cism, notably from small EU states who have tightened their belts most. Finance ministers from smaller countries, arriv-ing for a meeting in Brussels, lined up to defend the Stability and Growth Pact, whose future has been called into question after EC head Romano Prodi blasted it as "stupid" last month. (Afp, 4.11)

Under current proposals on financing enlargement, the 10 entrants will get just 10 billion euros net in aid in the first three years of membership. Once inside the EU they will be able to bargain hard for more generous aid for the 2007-2013 period. The 10 billion euros, well short of the 40 billion euro headline gross aid figure trumpeted by EU politicians, will barely build one road from the Estonian capital Tallinn to Poland, far from where prosperous western consumers live. "The candidates have to learn to use the aid money wisely," said Rafal Trzaskowski, analyst at a Polish EU think-tank. "Estonia has an incredibly liberal economy and it is likely to invest the cash well. But Poland is more protectionist and there is a risk the money will be wasted." (Reuters, 7.11)

EU trade chief Pascal Lamy chided the USfor not complying with rulings by the WTO and going it alone with tough security measures on seaborne cargo containers. (Reuters, 8.11)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad eurotsooni riikide finantspoliitika järelevalvet reformida. Kavade kohaselt peaks eelarve puudujäägi kõrval arvestatama ka muude majandusnäitajatega nagu inflatsioon, tööhõive, riigi võlad ja sotsiaalsüsteemi reformimine. Saksamaa rahandusminister Hans Eichel ja tema kolleeg Francis Mer Prantsusmaalt on seisukohal, et Euroo-pa Komisjonil peaks olema suuremad õigused üksikute riikide rahanduspoliitika hindamisel. Mõlemad rahandusministrid pooldavad küll stabilisatsioonileppe säilitamist, kuid leiavad, et selle järelevalvefunktsioon peaks asendatama eurotsooni majanduspoliitilise koordineerimisega. (Birgit Marschall, FT Deutschland, 5.11)

ELi rahandusministrite hulgas ei ole leidnud vastukaja Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministrite ettepanekud stabilisatsioonileppe reformimiseks. ELi rahandusvolinik Pedro Solbes ütles, et idee ei ole uus ning EK on valmis ettepanekute arvestamisega, kui ELi rahandusministrid seda soovivad. (Thomas Klau, FT Deutschland, 7.11)

Austria ajakirjandus

Brüsselis on stabilisatsioonilepingut hakatud nimetama ka nürimeelsuse lepinguks. Nii ristis selle lepingu Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kui ta pidas silmas, et leping ei arvesta võimalike eriolukordadega. Nüüdseks on lepingu kritiseerijatega liitunud ka Suurbritannia peaminister Tony Blair. Ei tohiks siiski unustada, et 3 % on küll nürimeelne, aga siiski väga distsiplineeriv suurus. Rahavolinik Pedro Solbes soovitab edaspidi selle 3% piiri juures arvestada ka inflatsioonimäära, kuid ka see nõrgendaks eesmärki, milleks pakt tegelikult loodud on. Nii Solbes kui Prodi peaksid olema valmis Euroopa majandust rohkem juhtima,. Nii nad nimelt ei tühistaks lepet, vaid täiendaksid seda omalt poolt. (Jörg Wojahn, Der Standard, 5.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Siiani kuulusid tuumaenergiat puutuvad küsimused rangelt liikmesriikide pädevusse, kuid ELi laienemise eelõhtul ei suuda Brüssel enam selle probleemiga tegelemata olla, ning EK on koostanud turvalisuse reegleid puudutavate ettepanekute paketi. Kui aastal 2004 liitub ELiga kümme uut riiki, tähendab see ka, et Liit saab juurde kaheksateist nõukogude-tüüpi tuumareaktorit. Kuigi EL on võtnud tarvitusele ettevaatusabinõud, nõutakse kolme reaktori, mille kaasaajastamine pole enam võimalik, sulgemist. EL nõuab ka edaspidi õigust teiste reaktorite kontrollile, kuna Liit ei tunne uute liikmete suhtes selles osas veel piisavalt usaldust - teine Tšernobõli sarnane õnnetus võiks saada saatuslikuks tuumaenergia kasutamisele terves Euroopas. Kuna poliitiliselt on võimatu uusi ja vanu liikmeid selle osas erinevalt kohelda, siis läheneb EK turvalisuse probleemidele globaalsest seisukohast. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 4.11)

Francis Mer, prantsuse rahandusminister ning tema saksa teisik, Hans Eichel, jumaldavad stabiilsuse ja kasvupakti. Selle "vaim" peab säilima, kuid kellelgi pole midagi selle "viimistlemise" vastu. Oma range eelarverežiimiga takistab pakt majanduskasvu. Mer nimetas aga viis parameetrit, millede kohaselt tema arvates riike hinnata tuleks, nendeks on: inflatsioon, tööhõive, ettevalmistus tulevikuks, eelarvedefitsiit ja riigivõlg. Hans Eichel sõnas, et liikmesriigid ei peaks tundma uhkust mitte üksnes oma eelarvedefitsiidi madaluse üle vaid ei majanduse stabiilsuse hindamisel peaks arvestama ka inflatsiooni ja tööhõivepoliitikat. Mis puutub inflatsiooni, siis selles osas on Saksamaa klassi priimus. (Odile Benyahia-Kouider, Libération, 5.11)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The Czech government has drafted a bill to authorize the US air force to protect Czech airspace during a NATO summit in Prague later this month, Defense Minister Jaroslav Tvrdik said. The cabinet of Social Democrat Prime Minister Vladimir Spidla drafted the law at a special meeting overnight from Sunday to Monday. Tvrdik said a total of 250 US soldiers and up to 15 warplanes would take part in security for the summit. (Afp, 4.11)

German Chancellor Gerhard Schroeder backed U.S. plans to develop a rapid reaction military force within the NATO alli-ance on Monday, the latest move to patch up strained relations with Washington. Robertson said in a speech in Berlin that NATO at the summit would reveal a leaner, meaner and more responsive structure focused on fighting terror-ism and weapons of mass destruction.

"Prague is going to demonstrate clearly that NATO is becoming a focal point for coordinating and planning the multinational military contribution to our defence against terrorism and other asymmetric threats," he said. (Reuters, 4.11)

NATO and European rapid reaction forces could work together in future crises, a top US commander said, indicating closer international military cooperation. "I think the NATO reaction force -- which will have a US component, obviously -- and the European reaction force, if it decides to act in pursuit of missions for the EU, do not necessarily have to be two dif-ferent forces," said Jones. (Afp, 7.10)

Just over a decade after breaking away from the former Soviet Union, three small Baltic states are awaiting with bated breath an invitation to join NATO. The prime minister of Estonia, Siim Kallas, was equally optimistic ahead of the summit which is expected to invite the three Baltic states of Lithuania, Latvia and Estonia to join along with Romania, Bul-garia, Slovenia and Slovakia. "We expect to be invited to join NATO, as we are well prepared and believe we have earned the invitation," Kallas told AFP. "We have had independence since 1990, but with NATO membership we shall have a secure independence and shall not be threatened any more," Vytautas Landsbergis, the musician turned post-Soviet leader who led Lithuania to independence, says. "This will be the full stop. It will dot the Is and cross the Ts of Latvia joining the rest of Europe," the Latvian president Vike-Freiberga said. (Afp, 10.11)

NATO is set to agree to a "big bang" expansion at a landmark summit in Prague this month, but clouds will hang over the party, notably on the Alliance's role in the post-September 11 world. The 19-member alliance is expected to give the green light for up to seven new ex-communist states at the November 20-21 summit, in its biggest enlargement ever into the former Soviet bloc. But while the new members will no doubt celebrate, NATO members are grappling with a wide range of problems, including notably Europe's stark military weakness compared to the US. (Afp, 10.11)

Chancellor Gerhard Schröder said that Bulgaria was justified in expecting an invitation to join NATO at the Alliance summit in Prague later this month. Schroeder's remarks came after talks with President Georgi Parvanov in Berlin. Parvanov, for his part, said that Sofia was "a factor of stability in the region and in Europe." (Afp, 5.10)

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts võttis osa Balti Sõjalise Komitee töökohtumisest, kus arutati Balti riikide ühi-seid kaitsealaseid projekte. Lisaks Balti riikide ühistele projektidele arutati töökohtumisel Balti riikide osalemist rahutagamis-operatsioonidel ja võimalikke koostöösuundi peale Praha tippkohtumist. (RIA Novosti, 7.11)

NATO kavandatud laienemine ei suurenda rahvusvahelise terrorismivastase võitluse efektiivsust, leiab Vene kaitseminister Sergei Ivanov. "Mitmeid riike haaranud terrorismilaine räägib ilmekalt sellest, et rahvusvahelise julgeoleku koordinaatide süsteem muutub radikaalselt ja kiiresti," ütles Kaug-Idas Venemaa vägesid inspekteeriv Ivanov. "Mina isiklikult ei suuda ette kujutada, kuidas NATO plaanitava laienemisega muutub vastuseis reaalsetele ohtudele ja väljakutsetele, ennekõike rahvus-vahelisele terrorismile ja massihävitusrelva levimisele," jätkas minister. Tema kinnitusel jääb Moskva NATO laienemise suh-tes endiselt eitavale seisukohale. (Interfax, 4.11)

NATO peasekretär George Robertson peab ekslikuks Hollandi valitsuse otsust kärpida kaitsekulutused 800 mln eurot võrra ja vallandada mitu tuhat kaitseministeeriumi töötajat. Robertsoni sõnul peavad tänapäeval alliansi liikmed mitte kärpida sõja-kulutusi, vaid nivelleerida vahet Euroopa ja USA relvastuses. (RIA Novosti, 9.11)

USA ajakirjandus

NATO on käesoleva laienemisega ning uue strateegia kujundamisega radikaalselt oma identiteeti muutmas. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid võrdlevad NATOga ühinemist tihti klubisse astumisega. Seni tundub, et nad teevad ka kõik selleks, et klubi standardeid rahuldada. Seitse praegust kandidaati on pidanud läbi viima arvukalt muudatusi nii avaliku halduse sektoris, seadusandluses, ja kõige enam muidugi kaitsejõududes. Kümme päeva pärast Praha tippkohtumist peaks NATO pea-sekretär George Robertson avalikustama uued liitumislepingud, mis seavad kandidaatidele täiendavad nõudmised. Seitse kandidaatriiki peaksid NATOga ühinema 2004. aasta maikuus. (Robert G. Kaiser, Keith B. Richburg, The Washing-ton Post, 5.11)

Suurbritannia ajakirjandus

NATOst on saamas agressiivne terrorismi-vastane võitleja, kes saadab sõdurid ükskõik millisesse maailma riiki, kes vajab oma territooriumil abi terroristide vastu võitlemisel. Uus strateegia avalikustatakse Praha tippkohtumisel. (Michael Evans, The Times, 8.11)

NATO peasekretär George Robertson nimetas Euroopa kaitsekulutusi (150 miljardit eurot) "raharaiskamiseks", sest Euroopa väed ei suuda ameeriklastega võrreldes piisavalt kiiresti reageerida ning positsioonidele asuda. Pooled USA sõjaväelennukid eurooplaste 10% vastu on võimelised öösiti lendama, USAl on sõjaväe transpordiks 250 suurt lennukit, eurooplastel vaid 11. Samal ajal on Euroopa kaitsejõududes kokku 2 miljonit sõdurit, USAl aga pool miljonit vähem. (Ian Black, The Guardian, 9.11)

Saksamaa ajakirjandus

Soomes on pead tõstnud debatt Soome liitumiseks NATOga. Intervjuus ajalehele FAZ analüüsib peaminister Paavo Lipponen kasu Soomele Balti riikide liitumisest NATOga ja toob välja erinevused, miks Balti riikidele on esmatähtis liitumine NATOga, samas kui Soome võib ka liitumata jätta, tehes küll NATOga tihedat koostööd. (FAZ, 4.11)

Saksamaa opositsioonipartei CDU/CSU parlamendifraktsiooni välispoliitika esindaja nõuab, et Saksamaa valitsus kasutaks NATO tippkohtumist ära selleks, et loobuda oma seisukohast, igal juhul mitte Iraagi sõja poolt olla. See poliitika olevat Sak-samaa viinud täielikku isolatsiooni. USA suhet Saksamaaga võib praegu nimetada " reguleeritud töösuhteks". Ajad, mil Wa-shington pidas Saksamaad sõbraks ja partneriks, on valgusaastate kaugusel. Bush tunneb end petetuna ja on Saksamaas pettunud. (FAZ, 4.11)

Kuigi NATO pole ametlikult nimetanud seitsme kandidaatriigi nimesid, on kindel, et Balti riigid on nende hulgas. Balti riigid täidavad ka NATO liikmelisuse nõuded. Probleemiks võib saada ainult vene vähemus Eestis ja Lätis, sest Venemaa võib läbi vähemuse nende riikide poliitikale survet avaldada. Probleemideks on veel raskendatud sõjaline koostöö Balti riikide vahel ja aegunud relvastus. Kuid samas on NATOle tähtis ka kõrgtehnoloogia kõrge arengu võimalikkus nendes riikides. Üks on kindel - liitumine NATOga on tähtis Balti riikidele ja mitte vastupidi. (Rolf Clement, Das Parlament, 14.10)

Novembris Prahas toimuva tippkohtumise esialgseks eesmärgiks oli kutsuda Balti riike liituma NATOga. Nüüd on NATO peasekretär George Robertson toonud esile veel ühe nõudmise, mis Prahas arutlusele tuleb. Selle nõudmise kohaselt peavad kõik maad peale USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa uuendama kardinaalselt oma jõustruktuure, et saada õigust kaasa rääkida tulevastes otsustes. Praha tippkohtumine näitab nüüd, kas Saksamaa, kes on sõjaliste aktsioonide vastu ja kelle jaoks kaitsepoliitika ei ole suurimaks prioriteediks, jääbki üksikuks hundiks rahvusvahelises terrorivõitluses. (Michael Stürmer, Die Welt, 5.11)

Ajalehe "Welt am Sonntag" korraldatud foorumil esitas NATO peasekretär George Robertson seisukohti NATO reformimisest, mis tulevad arutlusele ka Praha tippkohtumisel. Robertson toonitas, et NATO-st ei saa ülemaailmset terrorivastase võitluse organisatsiooni, sest terrorioht on liiga kompleksne, et selle vastu võitlemine ainult ühe organisatsiooni poolt kanda võtta. Kuid Prahas esitletakse NATO uut terrorivastast kontsepti, mille üks põhiseisukohti on jäänud samaks - NATO truppide kasutamisel ei ole geograafilisi piire. (Die Welt, 5.11)

Suurbritannia kaitseminister Geoff Hoon kritiseeris ajalehe Welt am Sonntag korraldatud foorumil Saksamaa valitsuse tege-vust kaitsepoliitika alal. Saksamaa ja Suurbritannia on eri seisukohtadel selles osas, kuidas käituda iraagiga massihävitus-relvade küsimuses. Hoon kritiseeris ka Saksamaa valitsuse liiga madalaid kaitsekulutusi, mistõttu arvatakse, et Praha tipp-kohtumisel sunnitakse Saksamaad kaitsekulutusi tõstma. (Hans-Jürgen Leersch, Die Welt, 6.11)

Saksamaa valitsus ei ole USA poolt välja pakutud mitmerahvuselise võitlustrupi "Response Force" idee vastu, kuid Saksamaa valitsus kujutab selle tööd hoopis teisiti ette, kui teevad seda ameeriklased. Saksamaa kaitseminister Peter Struck toonitas, et EL peaks arvestama ka kulutustega, mis kaasnevad ELi kiirreageerimisüksuse moodustamisel 2003 aastal. (FAZ, 7.11)

USAl on kavas Praha tippkohtumisel esitada uus kontsept NATO sõjalise töö jaoks, mille kohaselt igal liikmesriigil oleks tagada teatud kindla ülesande täitmine. Üks kõrge NATO-diplomaat selgitas, et kontsept on nii laiapõhjaline, et selle tulemusel "harutatakse NATO väikesteks tükkideks ja pannakse uuesti kokku tagasi". (Christian Thiele, FT Deutschland, 8.11)

Taani ajakirjandus

Taani valitsus on otsustanud eelseisval NATO tippkohtumisel teatada oma valmisolekust rahvusvahelise raketi tõrjekilbi projektis osalemise kohta. Sellega on Taani seisukoht selles küsimuses kardinaalselt muutunud. Taolise kilbisüsteemi rajab USA, ning see peaks kaitsma Lääne riike raketirünnakute eest poliitiliselt ebastabiilsetest riikidest. (Mikkel Thastum, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 8.11)

Soome ajakirjandus

President Martti Ahtisaari sõnul ei vaja EL tugevat sõjalist kaitset oma välispoliitika tugevdamiseks. Endise presidendi sõnul peaks EL keskenduma nn "pehme julgeoleku" ning kriisiregulatsiooni arendamisele. Kui EL suudaks majanduskasvu ja töö-hõive suurendamisega kasvatada oma jõukust siis peegelduks see ka välispoliitilises võimekuses. Ahtisaari loodab, et EL saab tugevaks tegijaks, kes seisab heade asjade eest. Selle eesmärgi jaoks on pehme julgeolek Euroopa jaoks sobivaim. Konvendi ettepanekute arutamist pidas Ahitsaari enneaegseks, kuna need pole veel piisavalt küpsed kuid oma ELi oma sõ-jalise jõu arendamist pidas Ahtisaari tarbetuks, see võiks jääda siiski NATO ülesandeks. ELi ülesanne puudutab siiski tsiviil-valdkondi ning ka ELi vahendid on ennekõike majanduslikud ning teised mitte-sõjalised vahendid. EList ei peaks saama sõ-jalist liitu. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 8.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Pihkva siseasjade osakonna juhi Sergei Matvejevi sõnul pole Eesti ja Läti konsulaadi ees 31. oktoobril toimunud NATO vastase piketi puhul tegemist rahvusliku ekstremismi, vaid noorte huligaansusega. Kõigi piketil osalejate isikud on tuvastet ja neid saab seaduslikus korras vastutusele võtta. Matvejev: “Kui linnavõimud ei lubaks selliseid aktsioone läbi viia, ei tuleks ka mingeid pikette". (Regions.ru, 4.11)

Eesti peaminister Siim Kallas ning Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko allkirjastasid Eesti ja Venemaa vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Kallas ja Matvienko andsid oma allkirjad ka rakendusaktidele, mis kuuluvad pensionilise kindlustamise alase kokkuleppe juurde. Eesti justiitsminister Märt Rask ja Vene asejustiitsminister Mihhail Kislitsõn allkirjastasid Eesti ja Venemaa vahelise kohtulikult karistatud isikute üleandmise lepingu. Matvijenko sõnul on tänapäeval loodud head tingimused kaubandus-majanduslike suhete laiendamiseks Eestiga. (RIA Novosti, Interfax, 5.11)

Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko sõnul on viimasel ajal Eesti valitsus lahendanud tähtsaid küsimusi, mis on Venemaale olulised. Nendeks on näiteks Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku registreerimine ja kiriku varadega seonduv ning Riigikogu otsus jätkata venekeelse gümnaasiumihariduse andmist, loetles Matvijenko. "Võtame seda kui Eesti valitsuse positiivset reageeringut," ütles Matvijenko. Matvijenko teatas pressikonverentsil, et on rahul läbirääkimistega Eesti poliitilise juhtkonnaga ja valitsustevahelise komisjoni tööga. Eesti press hindas Matvijenko visiiti kui suhete soojenemist pärast eelmise valitsuse erruminekut. (RIA Novosti, IA Rosbalt, 5.11)

Valentina Matvijenko lubas, et Venemaa aitab kõiki raskes olukorras olevaid kaasmaalasi. "Venemaa on mures Vene kaasmaalaste olukorra pärast, kuid me oleme veendunud, et suudame arendada dialoogi ka nende suhtes," ütles Matvijenko. Samuti avaldas Matvijenko muret seoses Eestis toimuvate kohtuprotsesside endiste KGB-laste üle. Matvijenko arvates on kohtuprotsessid poliitilise iseloomuga. (Interfax, 8.11; IA Rosbalt, 5.11, 6.11)

Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua esindajate koda kogunes esimesele istungile. Rahvusvähemuste ümarlaua esindajate koja avaistungil esinesid ka rahvastikuminister Eldar Efendijev, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja teised. President kinnitas mais rahvusvähemuste ümarlaua uue töökorra, mille kohaselt alustab ümarlaua ekspertkogu kõrval tegevust ka esindajate koda. Kotta kuuluvad rahvusvähemuste kultuuri- ja haridusseltside esindajad, kes esitavad oma ettepanekuid riigi- ja ühiskonnaelu probleemide lahendamiseks ümarlaua ekspertkogule. Tallinna linnapea Savisaar tegi istungil ettepaneku luua Rahvusvähemuste maja. (RIA Novosti, 9.11; IA Rosbalt)

Riigikogu hakkab arutama põhiseaduse muudatusi Eestis presidendi otsevalimiste kehtestamiseks. Täiskogu päevakorras on kaks eelnõu: üks möödunud aasta sügisel endise presidendi Lennart Meri esitatud, teine 38 riigikogu liikme algatatud. Viimasega pole ühinenud vaid Isamaaliidu ja Mõõdukate saadikud. Peale rahvale presidendi valimise õiguse andmise näeb Meri algatatud eelnõu ette põhiseaduse kohtu loomist. (RIA Novosti, 5.11)

USA ajakirjandus

Balti riikide elanike seas on ELiga ühinemise toetusprotsent madal - vaid 38% eestlastest, 46% lätlastest ning 55% leedulastest on liitumise poolt. Leige toetus on üllatav, sest need riigid soovivad ühineda ka NATOga, kuigi nad on liitumiseks vajalike nõuete täitmiseks teinud kümneid miljoneid muudatusi. Põhjus on lihtne - pärast sajandeid kestnud eurooplaste okupatsiooni ning kümneneid nõukogude repressioone on võtmesõnaks "julgeolek". Skeptikute arvates tagab NATO julgeoleku, EL aga mitte. Eesti liikumise “Ei ELile” juht Uno Silberg ütleb, et EL on järjekordne supervõim, kes tahab Eestit okupeerida. Poliitikute arvates ei ole aga Balti riikidel teist alternatiivi. Toomas Hendrik Ilves sõnab: "Kui me juba oleksime NATO liikmed, meie idanaabriks oleks Rootsi ja me istuksime naftaväljadel, võibolla siis me võiksime seda kaaluda." (Eve Conant, Newsweek, 4.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Väljavõtted Suurbritannia Euroopa asjade ministri Denis MacShane'i kõnest Tallinnas. "Teie, kes te nii hästi teate, mida tegi Euroopale raudne eesriie, saate õige pea tunda neid eeliseid, mida annab ühinenud Euroopa." MacShane kinnitab, et Suurbritannia on juba alates Vabadussõjast toetanud püüdlusi, millele Eesti iseseisvus rajati, ja lõpuks ometi on Eesti saavutanud koha Euroopa demokraatlike rahvaste tipplaua ümber. (The Independent, 8.11)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Saksamaa parlamendi poolt väljaantavas ajalehes annab ülevaate Eesti majanduslikust arengust viimase 11 aasta jooksul. Toonitatakse radikaalseid turumajanduslikke reforme ja Eesti valmidust kõike uut kohe katsetada. Kuigi viimasel ajal on Läti ja Leedu majanduskasvu osas Eestile järele jõudnud või isegi mööda läinud, on valmidus kasutada ebaharilikke võtteid probleemide lahendamiseks Eestis suurim. Esile tuuakse mobiiltehnika ja infotehnoloogia kõrge areng ning Eesti geeniprojekt. (Barbara Minderjahn, Das Parlament, 14.10)

Ajakirja "Europäische Sicherheit" (Euroopa julgeolek) novembrikuu väljaandes on avaldatud intervjuu Eesti välisminister Kristiina Ojulandiga. Intervjuus selgitab Ojuland Eesti suhteid Venemaaga, Eesti taotlusi ühineda ELi ja NATOga, Balti riikide koostööd ning Läänemeremaade Nõukogu tööd nii Eesti kui ka ELi julgeoleku tagamise seisukohast. (Eduard Gloeckner, Europäische Sicherheit, 8.11)

Soome ajakirjandus

Eestis on varsti jälle toimumas ajalooline pöördepunkt. Vaid 11 aastat tagasi NSVLiidust lahkulöönud riik on saamas kutseid liitumaks ELi ja NATOga. Oktoobri algul nimetas Euroopa Komisjon kümme kandidaatriiki, kes Komisjoni arvamuse kohaselt peaksid ELiga liituma ning vaid paari nädala pärast toimub Prahas NATO tippkohtumine, kus otsustatakse alliansi uute liikmete üle. Kuigi ametlikke lubadusi pole antud, näitavad kõik märgid seda, et ka Eesti on saamas NATO liikmeks. Eestis jaanuaris ametisse asunud välisminister Kristiina Ojuland usub, et varem või hiljem järgivad ka Läänemere neutraalsed riigid - Soome ja Rootsi - Balti riikide eeskuju ning liituvad NATOga. Ojuland sõnas, et tsiteerib alati meelsasti Uffe Elleman-Jensseni (endine Taani välisminister), kes mõned aastad tagasi ütles, et kunagi saavad ka Soome ja Rootsi NATO liikmeteks. Samas rõhutab Ojuland ka seda, et iga riik langetab oma otsused ikkagi ise. Ojulandi sõnul on Eestile NATOga liitumine oluline ka meie ajaloo seisukohalt. Eesti endine peaminister Mart Laar on olnud veelgi otsekohesem, öeldes, et Eestile on NATOga liitumine oluline ka seetõttu, et 1939. aasta sündmused pole veel kauged. Suhteid Venemaaga peab Ojuland pragmaatiliseks, ning usub, et see tunne on vastastikune. Kuid lisab samas ka, et ta ei ole sinisilmne ega arva, et halvad ajad on nüüd igaveseks möödas ning ees vaid roosiline tulevik. “Me tunneme Venemaad ning juhtuda võib veel mis tahes. “(Antero Eerola, Kansan Uutiset, 8.11)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland on teinud Eesti poliitikas ennenägematut karjääri. Noore riigikoguliikme võimalus saabus selle aasta jaanuaris, kui Mart Laari juhitud valitsus tagasi astus ning endine rahandusminister Kallas peaministriks sai ja koos Keskkerakonnaga valitsuse moodustas. Välisministriks määras Kallas Eesti poliitika tõusva tähe Kristiina Ojulandi. Ojuland valiti Riigikogusse esimest korda 1994 aastal. Algusest saadik on tema poliitiline karjäär olnud väga rahvusvaheline. Aastatel 1996-2002 oli Ojuland Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident ning kolm aastat ka liberaalide fraktsiooni esimees. Just Euroopa Nõukogu juhtivpositsioonidel töötades on Ojuland loonud palju rahvusvahelisi kontakte ning selle kaudu õppinud poliitika ajamist ka venelastega. (Kansan Uutiset, 8.11)

Omaaaegse Europarlamendi liikmena volitati Jörn Donnerit kogu ELi nimel hindama Eesti eurokõlbulikkust. Tema viis aastat tagasi antud intervjuu Eesti ajalehele tekitas Eestis tõelise furoori kuna intervjuus soovitas Donner Eestile sisse seada kakskeelsus. Oma raportis ELile Donner otsest soovitust kakskeelsuseks ei teinud kuid tegi sellele siiski viite. Donneri arvates peetakse Eestis venekeelset elanikkonda lihtsalt koormaks samas kui seda võiks vaadata ka rikkusena ning mitmes Euroopa riigis on kaks või enam ametlikku keelt. Donneri sõnul olid tema jaoks viis aastat tagasi Eesti, kui ELi tulevase võimaliku liikmesriigi puhul murettekitavateks kaks asjaolu, milledeks olid surmanuhtlus ning venekeelse elanikkonna kohtlemine. Esimene on Eestis nüüd tühistatud. Kuid probleemi lahenduseks ei ole lihtsalt tõsiasi, et Eestis on venelastel paremad tingimused kui Venemaal. (Seppo Peltoniemi, Uutispäivä Demari, 4.11)

Peale 60 aastast vaheaega võib Eesti President Iseseisvuspäeva vastuvõtul kanda jälle presidendi auraha, seda tingimusel, kui Vene asepeaministri Valentina Matvijenko Tallinnas antud lubadus nende tagastamise kohta ka kiiresti ellu viiakse. Aurahade tagastamiseks tehtud tingimuse Vene Õigeusukiriku registreerimise kohta täitis Eesti sel kevadel. Kolmapäeval valitses Eestis ettevaatlik lootusrikkus Eesti-Vene suhete elavnemise kohta. Eesti on Venemaalt presidendi aurahasid tagasi palunud juba Eesti taasiseseisvumise algusest kuid Peep Pillak Eesti Riigiarhiivist ütleb, et mäletab vähemalt kolme korda, kus Eesti on aurahasid asjatult tagasi oodanud, kuid iga lubadus nende tagastamise kohta peaks auraha Eestile ka lähemale tooma ning Pillak usub, et ühel päeval jõuavad need Eestisse tagasi. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 7.11)

Ebaseaduslik metsaraie Lahemaa Rahvuspargis tõi peale viieteistaastast vaheaega tänavatele jälle Eesti keskkonnaaktivistid. Kui keskkonnaminister Kranich tööle jõudis, ootas teda ees rühm erinevate keskkonnaorganisatsioonide esindajaid, kandes plakateid, millel nõuti ka ministri tagasiastumist. Kranich süüdistas protestijaid omakorda selles, et nende tegutsemise motiiviks on Euroopa rohelistelt rahalise toetuse saamine. Praegu Eestis kehtiva seaduse kohaselt vastutab ebaseadusliku metsaraie eest ainult metsa omanik, uue seaduse eelnõu tuleb Riigikogus novembris lugemisele kuid keskkonnaaktivistide sõnul on ka see Euroopa leebeim metsaseadus (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 5.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Neljandik Venemaa kaubakäibest SRÜ ja Balti riikidega on Moskva arvel, sellest teatas Moskva linnavalitsuse välis-suheteosakonna juht Georgi Muradov. (Ytro.ru, 16.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Parkimine on tihtipeale ülimalt keeruline toiming sest parkimisautomaadid kas ei ole korras või ei leidu piletit, mida neisse panna või pole täpset raha. Kõlab kui õudusunenägu, kuid Eestis on see möödanik sest selles Balti riigis piisab vaid mobiiltelefoni omamisest ning kõik saab korda. Olles oma auto parkinud, tuleb teil telefoni teel saata SMS; kus on kirjas teie parkimistsoon ning mõni sekund hiljem saate vastu teate, mis kinnitab operatsiooni õnnestumist. Parkimise lõppedes tuleb saata uus SMS ning vastav summa debiteeritakse automaatselt teie pangakontolt. Eesti on võtnud harjumuseks olla tehnoloogia vallas esirinnas. 1999. aastal oli Eesti esimene riik, kus oli võimalik isiku asukohta mobiiltelefoni abil tuvastada, kahe aasta pärast on Eestil e-valitsus. Tänaseks kasutab 34% Eesti elanikest internetipanga teenuseid, ning 90% pangatehingutest ja 50% börsitehingutest tehakse interneti teel. (Marie-Laetitia Bonavita, Le Figaro économie, 4.11)

Norra ajakirjandus

Larvik Cell AS omanik Roar Paulsrud on kohanud tervet rida probleeme, kuid ta ei ole alla vandud - ta on veendunud oma soovist siseneda Balti turule. Aasta pärast valmibki Kundas umbes 1 miljard Norra krooni maksev Estonian Celli tselluloosi vabrik. (Ståle Frydenlund, Østlands-Posten, 9.11)

Soome ajakirjandus

Eesti pensionireformi käivitumine oli üle ootuste edukas. Oktoobri lõpul oli pensinikindlustusega liitunud üle 190000 inimese, Rahandusministeeriumi esialgne hinnang oli poole väiksem. Eestlased hakkavad vabatahtlikult koguma pensioniraha fondidesse, mida haldavad kuus ettevõtet, muuhulgas ka Soome Sampo. Tööandja võtab kindlustatu palgast pensionifondi jaoks maha kaks protsenti ning riik lisab neli protsenti. Aastal 1983 ning hiljem sündinutel on pensionikindlustusega liitumine kohustuslik. Pensionikindlustuse suur populaarsus tekitab Eesti riigieelarvesse tulevaks aastaks üle 3000 miljoni krooni suuruse puudujäägi. Pensionireformi teel proovib Eesti tõsta pensionide suurust ning teisalt on Eesti elanikkonna vananemise kasvutempo niivõrd kiire, et reformiga soovitakse ennetada pensionisüsteemi kokkuvarisemist (Leena Hietanen, Kauppalehti, 4.11)

Läti ajakirjandus

Eesti kondiitritootjate liider Kalev kontrollib suurema osa Eesti kondiitritoodete turust. Kalevi konkurentideks on odavad Ukraina ja Vene kommid, mis jõudsid turulettidelt kaubanduskeskustesse. Kalevi juhtkond on kindel, et Ida toodangut tuuakse Eestisse ilmselgelt alandatud hinnaga, mida võib käsitleda dumpinguga. Konkurendivastases võitluses kasutab Kalev Eestis levinud meetodi, mis seisneb tuntud kaubandusmärkide registreerimises oma nimele. Kalev on registreerinud sellised kaubamärgid nagu Karakum, Belotska jt. Teiseks meetodiks on Kalevi poodide avamine üle Eesti. Mitte vähem muret tekitab Kalevile pärast Eesti liitumist ELiga tõusev suhkru hind. (Tatjana Vilde, Biznes&Baltija, 8.11)

Eesti valitsus kinnitas tollitöötajate premeerimise uue korra. Nüüd hakkavad nad saama preemiaid sõltuvalt kogutud trahvide või konfiskeeritud kaupade suurusest. Kuritarvituste vältimiseks eeldab uus süsteem premeerimist gruppide kaupa. Ajaleht aga kahtleb, kas see süsteem on nii kindel: kes annab garantiid, et 4 tollimeest ei lepi omavahel kokku, ega määra vedajale liigseid trahve. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 6.11)

Eesti suurima kaubanduskeskuse avamine Tallinnas Ülemistel nihkub 2004. aasta kevadesse - selle põhjuseks on Ülemiste Keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul maa kinnistamise venimine. Varasema info põhjal pidi Ülemiste Keskuse ehitus algama augustis ja avamine toimuma juba 2003. aasta sügisel. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 5.11)

Raskustes Kohtla-Järve keemiatehase AS-i Nitrofert omanikud küsivad valitsuselt viie miljoni krooni suurust abiraha, et maksta talvel seisva firma tootmisseadmete kütmise eest. Mistahes ettevõtte sulgemist niigi raskustes Ida-Virumaal oleks riigile kahjulik. Ettevõtte raskuste põhjuseks on Venemaa Gazpromi keeldumine tarnida Nitrofertile odavat gaasi. Oletatakse, et Gazprom tahab kavatsuslikult viia Nitroferti pankrotti, et osta ettevõte pärast maksimaalselt odava hinnaga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 5.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Slovakkias Kocitsa linnas toimub Ida-Euroopa piiriülese koostöö seminar, kus teiste hulgas osalevad Eesti, Läti piiriäärsete haldusüksuste, Pihkva oblasti ja Vene välisministeeriumi esindajad. (ABNews, 9.11)

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis avati näitus nõukogude propagandast, kus eksponeeritakse vana ENSV lippu, nõukogude plakateid, liiduvabariikide kingitusi Eestile jms. (Interfax, 7.11)

Saksamaa ajakirjandus

Frankfurter Allgemeine Zeitungi kultuurilisa iseloomustab Arvo Pärti tema päritolu ja esteetilise maailmavaate põhjal kui võt-mefiguuri erinevate kultuuride lähendamisel ja ühendamisel. Samuti analüüsib artikkel Pärdi uut teost "Orient ja oksident" ning heliteosega samal ajal ilmunud Oliver Kautny raamatut Arvo Pärdist: "Arvo Pärt zwischen Ost und West" ("Arvo Pärt ida ja lääne vahel"). (Wolfgang Sandner, FAZ, 2.11)

Saksamaa ja Baltikumi vahelised suhted kirjanduse vallas on peale 1995 aastat teist korda Gerhard Hauptmanni maja korraldatud Ida-lääne kultuurifoorumi teemaks, mis toimub 6. - 8. novembrini Düsseldorfis. Ürituse avamisel astuvad üles Viivi Luik ja Ida-Preisimaalt pärit Arno Surminski. (FAZ, 6.11)

Ajaleht Schweriner Volkszeitung teatab, et Berliinis hakkasid poliitilise trilleri "Baltic Storm" võtted. Filmi eelarve on 6 miljonit eurot ning film kajastab Potsdami ajakirjaniku Juta Rabe ja Rootsi juristi Henning Witte jõupingutusi tõe väljaselgitamisel parvlaeva "Estonia" huku kohta. (dpa, Schweriner Volkszeitung, 6.11)

Rootsi ajakirjandus

Võru rügementi külastanud Rootsi ajakirjanikud tutvusid Rootsi riigi poolt saadetud varustusega. Rootsi armee esindaja Võrus, ohvitser Peter Holmqvist selgitab, et Rootsi saadab abi korras Balti riikide sõjavägedele rõivastust, relvi, laskemoona ja isegi veokeid. Balti riigid saavad tõenäoliselt eelseisval NATO tippkohtumisel Prahas kutse Alliansiga ühinemiseks, ja sellega seoses tahab Rootsi riik toetada Eesti, Läti ja Leedu rahumeelset ja stabiilset arengut. Peale NATOga liitumist tuleb Rootsil tõenäoliselt käia Läänemere idakaldal sõjalistel õppustel. Seega on teatud mõttes tegu investeeringuga tulevikku, leiab Holmqvist. (Niklas Orrenius, Sydsvenska Dagbladet, 6.11)

Terve nädala jooksul toimus Östersundi väina mõlemal kaldal Arvo Pärdi loomingule pühendatud festival. Festivali keskpunktiks oli Pärdi uusima teose, "Orient & Occident" esitlus. Arvustuses antakse ka ülevaade festivali esitatud muudest Pärdi teostest. Autori hinnang on, et "Pärdi muusika ligineb vaikusele", kuid sellisena on ta oma populaarsusega erandiks kaasaegses klassikalises muusikas. (Thomas Anderberg, Dagens Nyheter, 6.11)

Arvamusloo autor võtab endale õiguse veidi nostalgiliselt heietada sellest, kui räpane, hall ja trööstitu elu Eesti veel kõigest kümme aastat tagasi oli. Nüüd on Eestil jalg nii NATO kui ka ELi ukse vahel. Tõepoolest, areng on olnud hämmastav. Eelseiseva rahavhääletuse tulemus ELiga liitumise osas on veel ebaselge, kuid mida iganes Eestlased valivad, on see nende endi ostus - kui ka rahvas otsustab liitumise vastu, on reformid olnud nii paikapanevad, et nende järgi otsustades on olelusvõitluse lahingus saavutatud juba oluline võit. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 8.11)

Intervjuu Astrid Lindgreni raamatute illustreerija Haapsalust pärit Ilon Wiklandiga. Oma seotusest Eestiga ütleb Wikland, et läbi kogu oma elu on tema jaoks kõige tähtsamateks inimesteks olnud tema vanaemad, kes jäid Eestisse, kui Wikland ise Rootsi põgenes. Ta leiab, et Dostojesvkit ja Gorkit lugedes tunneb ta sammuti erilist hingesugulust, ning leiab, et seegi on seletatav tema Eesti juurtega. (Karin Thunberg, Dag Hansson, Svenska Dagbladet, 10.11)

Kaks advokaati, kelle tegevuspiirkonda kuulub ka Eestis, leiavad oma kirjutises, et vastupidiselt Dagens Industris avaldatud arvamustele, on Eestis hästi arenenud õigussüsteem ja et Eesti on täiesti ELi vastuvõtmiseks valmis. (Margo Kask, Aku Sorainen, Dagens Industri, 8.11)

Norra ajakirjandus

Sportvõimlemise alafinantseerimist kajastavas artiklis räägitakse kuus aastat tagasi Eestist lahkunud treenri Sergei Eiseni tegevusest Kristiansandi sportvõimelmise eest võitlejana. (Fedrelandsvennen, 4.11)

Soome ajakirjandus

Koolipoisid heiskavad sakslaste okupeeritud Tartus Raekoja kellatorni Eesti lipu. On 1918 aasta sügis. Pool aastat hiljem on need poisid juba Punaarmee kuulirahe all surma saanud kuid tänu neile sai Eesti iseseisvuse - võimatu sai võimalikuks. 80 000-pealine kehvalt varustatud sõjavägi võitles oma riigile kätte iseseisvuse, vastaseks ülekaalukad Nõukogude väed. Albert Kivikase kirjutatud tõsielul põhineva romaani põhjal tehtud filmis vahetava koolipoisid raamatud relvade ning koolipingi lahinguhaua vastu. Sõda lõpeb ning koolipingid jäävad tühjaks. Eesti Vabadussõda on siiani olnud tabu, praeguste täiskasvanud eestlaste kooliõpikutes ei mainitud seda poole sõnagagi. Film "Nimed marmortahvlil" on aga põhi, millelt saavad alguse mitmed arutelud ning mitte ainult Eestis vaid ka Soomes. (Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 2.11)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee