Nädal välismeedias: 28. oktoober - 3. november 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU launched the final stage of enlargement negotiations, explaining the details of a funding package which candidate countries have criticised as mean and discriminatory. EU leaders clinched the deal on financing enlargement despite a row among member states over the future of the costly Common Agricultural Policy (CAP). "Today we have started final negotiations for the historic enlargement of the EU," Danish PM Anders Fogh Rasmussen told after talks with leaders of the 13 candidate countries, including Turkey. "The reunification of Europe is close," added EC President Romano Prodi. (Reuters, Afp, 28.10)

EU candidate Romania said it was worried that waning commitment amongst EU members to enlargement after a first round in 2004 may delay Romania's and Bulgaria's entry beyond 2007. Romania and its neighbour Bulgaria are the two poorest countries hoping to join the EU, and they are not expected to join until 2007. While they have won EU assurances that negotiations will continue at full speed they have yet to secure a firm target date. (Reuters, 29.10)

Poverty, unemployment and human trafficking are the most important problems Bulgaria and Romania must address to win EU membership in 2007, a senior EU official said. Anna Diamantopoulou, EU commissioner for employment and social affairs, told the Balkan neighbours faced a difficult and painful journey in dealing with social problems to get ready for accession. (Reuters, 30.10)

Slovakia plans to hold a referendum on its EU entry in the first two weeks of June 2003, a government spokesman said. (Reuters, Afp, 29.10)

ELi eesistujamaa Taani pealinna kogunesid 13 liikmekandidaadi esindajad, kellele EL tutvustab hiljutisel tippkohtumisel sõlmitud kokkulepet laienemise rahastamise kohta. ELi liikmete vahel saavutatud finantseerimiskokkulepe avab tee läbirääkimiste viimasesse faasi kümne kandidaadiga, kes loodavad liituda 2004. aastal. (Interfax, 28.10)

USA ajakirjandus

Kandidaatriikide jaoks ei ole ELi riigipeade poolt liikmelisuse eest pakutav summa kuigi muljetavaldav. Eesti välisministeeriumi kantsler ja endine suursaadik ELi juures Priit Kolbre ütles: "Me ei saa öelda, et me oleks tulemustega rahul." Kuigi teada on summad, mis laienemise rahastamiseks on eraldatud, pole kandidaatriikidel kuigi selget pilti, kui palju nad ELilt saavad, sest iga kandidaatriigi kohta tuleb välja töötada oma valem, mis põhineb rahvaarvul ja majanduslikul olukorral. (Brian Grow, Scott Miller, The Wall Street Journal, 28.10)

Brüsseli tippkohtumisel selgus, et mitte ükski liider ei soovi, et teda peetaks laienemise vastaseks, ent samal ajal ei taha keegi ka arvet maksta. Selles mängus on igaühel "lemmiktoetus" või "lüpsilehm" kaitsta - Jacques Chiraci jaoks on see multimiljardiline osa CAPist, hispaanlaste ja portugallaste jaoks ELi struktuurifondid. Hollandlastel õnnestus laienemislepingusse sisse pressida kaks nn. ettevaatusabinõu, millest üks võimaldab kaitsta kohalikke tööstusi, kui konkurents uute liikmesriikidega peaks neile kahju tekitama. Selle abinõu kohaselt piirataks või blokeeritaks uue liikmesriigi pääs ühisturule kuni kolmeks aastaks liitumishetkest alates. (The Wall Street Journal, 29.10)

Saksamaa ajakirjandus

Kandidaatriikide valitsusjuhid tervitasid kokkuleppe saavutamist uute liikmesriikide vastuvõtutingimuste osas, kuid kritiseerisid samas ka toetuste ja kvootide väiksust. Muuhulgas tsiteerib artikkel ka Eesti peaminister Siim Kallast, kes nõudis suuremaid kvoote Eesti põllumeestele, sest seni pakutud normid ei kata isegi Eesti omi vajadusi. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen hoiatas aga kandidaatriike entusiasmi puudumise eest enne liitumist. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 29.10)

EL on oma aluslepingutes, inimõiguste konventsioonis ja põhiõiguste hartas, deklareerinud inimõiguste tagamise, samas on EK jõudnud järeldusele, et Tšehhi Beneši dekreedid ei takista Tšehhi liitumist ELiga. Beneši dekreedid aga rikuvad inimõigusi ning mis kõige hullem, nad on ikka veel jõus ning keegi ei mõtlegi tehtu heastamisele. Nii Saksamaa valitsus kui ka EK mõjuvad väga ebausutavalt, sest nad ei pea kinni põhimõtetest, mis nad ise on endale seadnud. (Rüdiger Goldmann, FAZ, 1.11)

Euroopa ühendamise idee vundamendiks on kogemused, mis ulatuvad tagasi 20. sajandi algusesse. Nende kogemuste põhjal peab Lääne-Euroopa oma demokraatiat iseenesest mõistetavaks, samas kui Ida-Euroopa võitleb demokraatia eest. Euroopal on vaja leida ühine eesmärk, mille nimel pingutada, ning strateegia selle eesmärgi saavutamiseks. Kõigepealt tuleb ELil ennast defineerida vabade ja võrdsete kodanike ühendusena, keda ka Brüsselis tõsiselt võetakse. Sealt edasi tekivad juba lootustandvad arenemisvõimalused. (Matthias Arning, Frankfurter Rundschau, 1.11)

ELi eelseisvale laienemisele on raske tuua sarnaseid näiteid ajaloost, nii erakordne on see sündmus. Liikmesriikide elanikud ei tundu aga sellest just eriti vaimustuses olevat. Põhjusi selleks on mitmeid. Eurooplastetele tundub, et ei ühine mitte kultuurid ja rahvad, vaid viljapõllud, karjamaad ja loomalaudad. Samuti on paljudel neist valed ettekujutused Ida-Euroopa naabritest, sest väga vähesed eurooplased on kandidaatmaade vastu huvi tundnud. Seevastu on ida-eurooplased olnud väga avatud, tutvustades oma maad maailmale ja tundes huvi oma naabrite vastu Euroopas. (Brigitte Kols, Frankfurter Rundschau, 1.11)

Austria ajakirjandus

Austria kantsler Wolfgang Schüssel hoiatas, et kui ei leita lahendust transiidi küsimusele, võib Austria 10 uue liikmesriigi vastuvõtmise ratifitseerimisest keelduda. Austria kardab nimelt, et peale laienemist suureneb oluliselt kaubaautode transiit läbi Austria ning soovib, et liikmesriikide sideministrid töötaks välja transiidi regulatsiooni. (Doris Kraus, Die Presse, 28.10)

Juba mitu aastat on Prantsusmaa-Saksamaa suhted olnud kriisis, kuid nüüd tundub, et mõlemad on oma rahvuslikud huvid suutnud tõrjuda tagaplaanile, et tegutseda ühise Euroopa eest. Kompromissi leidmine põllumajanduse rahastamise küsimuses on rõõmustav, kuid tuleb ära mainida ka see, et otsuse tegemisel teiste liikmesriikidega ei arvestatudki, neile jäi statisti roll. Kõhklejate küsimusele, kas on vaja kõik 10 riiki ühekorraga vastu võtta, tuleb vastata jaatavalt. Poola on liitumise võtmemaa, seda nii ajalooliselt kui kaitsepoliitiliselt, kuigi on halvemini liitumiseks ette valmistatud kui kõik teised kandidaatmaad kokku. Tuleb küsida, kes välja jätta? (Thomas Mayer, Der Standard, 28.10)

Kandidaatriigid kurdavad Brüsseli tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe liiga kitsast finantseerimisraamistikku. Paljud valitsusjuhid peavad tehtud ettepanekut sobivaks ainult läbirääkimiste alusena. Kuid Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ei anna lootust lisarahale, sest finantsraamistik on paika pandud ja muudatusi on võimalik teha ainult selle alajaotuste osas. Artikkel tsiteeritakse ka peaminister Siim Kallast: "Kehv kokkulepe on ikkagi parem kui kokkulepe puudumine." Kallas nõuab Eestile suuremaid kvoote, sest praegused ei kata Eesti enda vajadusigi. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 29.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi ideoloogia määratlemine põhineb kolmel kriteeriumil, milleks on ajalugu, geograafia ja tsivilisatsioon, ning neil kõigil peaks lisaks riikide tasemel tunnustamisele olema koht ka inimeste südametes. See on üks Euroopa ühtsuse alustalasid ning kehtib ka kaheteistkümne praeguse kandidaatriigi kohta, kuid ei kehti kolmeteistkümnenda kohta. Türgi ei vasta ühelegi neist kriteeriumidest ning seda kolmel põhjusel. Esiteks on vaid 3% Türgi territooriumist geograafiliselt Euroopas, ülejäänu asub Väike-Aasias. Rääkimata ristisõdadest ning miljoni armeenlase genotsiidist 1916. aastal, ei saa märkimata jätta ka 700 aastat valitsenud Otomanide impeeriumi, mille tõttu Balkani rahvastes äratavad türklased siiani salaviha. Oma arengust hoolimata on Türgi islamiühiskond ning ei jaga kristlikel traditsioonidel põhineva Euroopaga samu väärtusi. Kõik eelnev ei tähenda, et Euroopa ei peaks olema Türgiga heades suhetes, kuid head suhted on üks asi ning sugulus hoopis teine. (Louis Morel, Le Figaro, 2.11)

Rootsi ajakirjandus

25-liikmelises ELis on tõsisne oht, et mingi vabalt määratletud väike grupp, mis koosneb ELi suurtest liimesriikidest, saab enam ja enam sõnaõigust. Tõenäoliselt on ELis ka vajalik vähendada neid piirkondi, kus otsuseid saab vastu võtta ühehäälselt. Oma huvide kaitseks peab Rootsi välja arendama tugeva suhetevõrgustiku, mis haaraks ka uusi liikmesriike. (Prof. Ulf Bernitz, Dagens Nyheter, 30.10)

Taani ajakirjandus

Enne rahvahääletust ELiga liitumise kohta on Eestis 'jah' ja 'ei' hääled väga võrdselt jagunenud ning on peaaegu võimatu ennustada, kumb pool jääb peale. Peaminister Siim Kallase sõnul peaks EL tegema parema liitumispakkumise, et kindlustada 'jah' häälte ülekaal. Kallase sõnul, kes on siiski ettevaatlikult optimistlikult meelestatud, viitavad paljud märgid sellele, et Eesti rahvas soovib ELiga liituda, kuid laialt levinud arvamuse kohaselt on ülimalt ebaõiglane, et EL on kvootide arvutamise aluseks võtnud Eesti majanduse kriisiaastad. (Jette Elbæk Maressa, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, Børsen, 29.10)

Kandidaatriigid hoiatavad, et kui eelseisvatel läbirääkimistel ei arvestata nende majanduslike nõudmistega, võib korraldatavatel rahvahääletustel jääda ELiga liitumise toetus üsna kasinaks. Taani peaminister Andres Fogh Rasmussen väljendas heameelt selle üle, et ELi ajaloolised laienemisläbirääkimised on jõudnud otsustavasse faasi, kuid leiab samas, et kandidaatriigid ei tohiks esitada enam uusi nõudmisi. (Jette Elbæk Maressa, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, Berlingske Tidende, 29.10)

Taani peaminister Andres Fogh Rasmussen andis kandidaatriikidele teada, et nende kõrgendatud nõudmised majanduslike toetuste osas peale liitumist on "täiesti ebarealistlikud". Rasmusseni eesmärk on lüüa mõra kandidaatriikide ühtsetesse nõudmistesse, et saavutada mingi konkreetne läbirääkimistulemus Kopenhaageni Ülemkoguks detsembri alguses. On ka mõningaid märke sellest, et see strateegia on vilja kandud, kuid Ungari peaminister Peter Medgessy väidab, et kandidaatriikidel on teatud küsimustes ühisseisukohad, millest ei taganeta. (Hakon Redder, Ulrik Horn, Børsen, Rootsi ajakirjandus: Dagens Nyheter, 29.10)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU members would have the option of quitting the bloc in the event of a terminal falling-out under an outline constitution. A convention on Europe's future chaired by Valéry Giscard d'Estaing released its first rough findings eight months after being set up to chart a strategic vision for the EU. The three-part document comprises chapter headings of a proposed constitution lasting "at least 20 years, or better still 50 years" for what Giscard d'Estaing would like to call "United Europe". (Afp, 28.10)

The head of a forum plotting the future shape of Europe set out ideas for a European constitution, but any suggestion of a "United States of Europe" was quickly rejected by Britain. Former French President Valéry Giscard d'Estaing presented the document after months of discussion by the Convention on the Future of Europe, charged with charting a political course for an enlarged EU of up to 30 members. (Reuters, 28.10)

EU member states could gain a new power to sack the executive EC under an idea raised by Commission President Romano Prodi, EU officials said. The suggestion, apparently designed to appeal to governments that accuse the Brussels executive of bias or exceeding its powers, comes amid intensifying debate on a constitution for the 15-nation bloc, soon to take in 10 new member states. At present, only the European Parliament has the right to fire the Commission for mismanagement and breach of its duties under EU law by passing a no-confidence motion. (Reuters, 31.10)

Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine toimub 11. novembril Brüsselis, teatas Vene välisminister Igor Ivanov. Ministri sõnul on kohtumise ajakava ja koht kooskõlastatud. (Interfax, 31.10)

USA ajakirjandus

Valéry Giscard d'Estaing peab Euroopa põhiseadusega kirjutuslaua taha naasma. Esiteks kavandab Giscard kahtlast ELi nimevahetust, juba kolmandat viimase kaheksa aasta jooksul. Teiseks, EList peaks saama Brüsseli võimupiire laiendav õigussubjekt. Vaevalt et ELi liidrid ootasid sellist tulemust, kui nad aasta tagasi tulevikukonvendi kokku kutsusid. Dokument meenutab kangesti Nõukogude Liidu aega. Laienev EL vajavat Euroopat, kus kõik kodanikud tunneksid end eurooplastena, põhiseaduse kavandis on kirjas, et ELi liikmesriikide kodanikest saavad "liidu kodanikud", tõsi küll, säilitades ka oma riigi kodakondsuse. (The Wall Street Journal, 30.10)

Euroopa põhiseaduse projektis on üheks kõige vastuolulisemaks elemendiks ELi liikmesriikide vetoõigus ELi algatuste suhtes. Ettepanek on tehtud kaks nädalat pärast Iiri referendumit. Kuigi riigi elanikkond moodustab ELi elanike koguarvust 1%, oli tal võimalus ohtu seada liidu laienemine. Taolise võimaluse vältimiseks tulevikus lihtsalt ignoreeritakse liikmesriiki, kel ei õnnestu ratifitseerida ELi algatust, ja ta muutub teisejärguliseks liikmesriigiks või tal palutakse liidust lahkuda. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 28.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Veel aasta tagasi pilkasid skeptikud, eesotsas Briti poliitikutega, ELi tulevikukonvendi ideed. Giscard ei ole Thomas Jefferson, ütlesid nad siis. Ja mingit formaalset põhiseadust pole ka vaja. Aasta hiljem on Valéry Giscard d’Estaingil valmimas põhiseaduse projekt ning Euroopa liidrid on valmis seda ka heaks kiitma. Idalaienemise tõttu ei ole ELil võimalik reformi vältida niikuinii. Eurooplasi on varemgi alahinnatud - ameeriklased ei uskunud, et sakslased, prantslased ja itaallased suudaksid kunagi rahaliidu osas kokkuleppele jõuda. Kultuurilised, ajaloolised ning rahvusliku temperamendi erinevused tegevat eurooplaste omavahelise koostöö võimatuks. Nüüdseks on aga euro ajalooline saavutus ning ükskord mõistab ka Suurbritannia, et ta peaks rahaliiduga ühinema. (Michael Prowse, Financial Times, 02.11)

Suurbritannia peaministri Tony Blairi käitumine Brüsseli tippkohtumisel tõestas taas, et Suurbritannia jaoks omab ELis tähtsust vaid ta ise. Enamikel juhtudel räägitakse vaid sellest, mida Suurbritannia on võitnud või kaotanud ja seekordki ei suvatsetud mainida, et oldi osalised Lääne- ja Ida-Euroopa ühendamisel. Iseloomulikud on ka reaktsioonid Valéry Giscard D'Estaingi poolt koostatava Euroopa põhiseaduse suhtes - keskendutakse vaid sellele, et Euroopa võidakse tulevikus ümber nimetada Euroopa Ühendriikideks ja mitte sisule. (Juhtkiri, The Guardian, 29.10)

Valéry Giscard D'Estaingi poolt avalikustatud Euroopa põhiseaduse kondikavas on hoomatav ELi (kuidas iganes teda ka nimetataks) föderaalsus, EList kujuneb rahvusvahelise õiguse subjekt. ELil saab olema "ühtne institutsionaalne struktuur", mis tähendab Ministrite Nõukogu pädevuse vähenemist ning toetust EKile ja EPile. ELi liikmesriigid peavad tegutsema vastavalt Brüsseli kehtestatud eesmärkidele. Ühtse välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas pole liikmesriikidel mingit sõnaõigust, neis valdkondades, kus pädevus on liidu ja liikmesriikide vahel jagatud, peab liikmesriigi valitsus käituma ikkagi vaid ELi kehtestatud "teatud piirides". (The Times, 29.10)

Euroopa põhiseaduse esialgset varianti tervitati Suurbritannia valitsusringkondades ettevaatlikult. Valéry Giscard d'Estaingi ettepanek nimetada EL Euroopa Ühendriikideks tekitas aga pahameelt, britid on vägagi rahul ka praeguse nimega. Mõjuvõimsa Euroopa presidendi ametikoha loojate meeleheaks arvab ka Giscard, et põhiseaduses tuleks sätestada presidendi osa ja vastutus. Tugeva juhi ametikoha loomist on toetanud nii Suurbritannia kui Prantsusmaa, ELi väiksemad liikmesriigid on aga selle vastu. (Rory Watson, The Times, 29.10)

Saksamaa ajakirjandus

Gerhard Schröderi eesmärgiks oli Brüsseli tippkohtumisel saavutada põllumajandustoetuste summa jätmine praegusele tasemele, et väheneksid põllumajanduse otsetoetused ning Saksamaa makstav liikmemaks. Kuid kohtumise tulemus oli siiski see: põllumajandustoetustele määratud summa suureneb ning Saksamaa jääb endiselt suurimaks netomaksjaks. Brüsseli kohtumise tulemus kujunes taoliseks seetõttu, et Jaques Chirac kavaldas läbirääkimistel Schröderi üle. (Andreas Middel, Die Welt, 28.10)

Chirac ja Schröder on Brüsseli kohtumise tulemustega rahul. Mõlemad riigijuhid kiitsid üksteise tegevust kompromissi saavutamisel, mille tagajärjel lükatakse tagasi põllumajandusvoliniku Fischleri tehtud ettepanek. Fischler tahtis toetusi vähendada ja maapiirkondi toetada. (Rainer Koch & Thomas Klau, FT Deutschland, 28.10, Austria ajakirjandus: Die Presse 28.10)

EKi presidendi ülesandeks on olla vahendaja ning kaitsta lepingute täitmist. Viimasel ajal on aga üles kerkinud küsimus, kas Romano Prodi saab nende ülesannetega hakkama. EK oleks nagu ilma kompassita, sest puudub suund ja sihtmärk, kuhu poole püüelda. Kui Prodi kolm aastat tagasi EK etteotsa tuli, oli tunda reformitahet, millest praeguseks küll midagi järele pole jäänud. (Peter Hort, FAZ, 29.10)

Vaatamata Brüsseli tippkohtumise tulemustele, hoiab EK kinni oma põllumajanduspoliitika reformimise plaanidest. Põllumajandusvolinik Franz Fischler teatas, et reformikavad on ikka veel päevakorral. Ka WTOle on EL lubanud, et põllumajanduse subsideerimine sellisel määral lõpetatakse. (Michael Bergius, Frankfurter Rundschau, Austria ajakirjandus: Die Presse 29.10)

London reageeris võõristusega Prantsusmaa-Inglismaa tippkohtumise ärajätmisele Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci poolt. Kohtumise ärajätmise põhjuseks on erimeelsused ELi poliitika osas. London kardab, et Prantsusmaa tahab Suurbritanniat otsuste tegemisest eemal hoida. Samal ajal on Suurbritannia konservatiivide seas pälvinud pahameeletormi ka tulevikukonvendi presidendi Valéry Giscard d’Estaingi ideed ELi reformimise osas. (Peter Nonnemacher, Frankfurter Rundschau, 30.10)

Prantsusmaa-Suurbritannia tippkohtumise ärajätmine prantslaste poolt ei ole mingi tühiasi, vaid tõsine probleem Euroopa arengus. Prantsusmaa ja Suurbritannia on 20. sajandil ikka pigem hästi läbi saanud. Tülitseti ikka väikeste asjade üle, nagu põllumajandustoetused ja ELi liikmemaks. Kuid tippkohtumise ärajätmine pole tühiasi ning ükski president ei tee seda kergekäeliselt. Ju kartis Jacques Chirac, et tippkohtumisel arutlusele tulevad erimeelsused toovad suuremat poliitilist kahju kui tippkohtumise ärajätmine. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 1.11)

Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hispaania ettepanek Euroopa presidendi institutsiooni loomiseks ohustab volinik Michel Barnieri arvamuse kohaselt ELi funktsioneerimist. President konkureeriks komisjoni presidendiga ning sellist rivaalitsemist ei ole ELil vaja. ELi reformi eesmärk peaks olema Euroopa institutsioonide lihtsustamine, mitte aga uute ametikohta loomine. Presidendi institutsiooni loomisega kardetakse peamiselt EKi mõjujõu vähenemist. (Thomas Klau, FT Deutschland, 28.10)

Harva on mõne dokumendi ümber olnud nii palju salatsemist, kui seda on Euroopa põhiseaduse eelnõu ümber. Seda ka sellepärast, et eelnõu sisaldab palju küsimusi, mille üle erinevad poliitilised koolkonnad eriarvamustel on. Sellest ka salatsemine, et teatud küsimusi juba ette "surnuks ei räägitaks". Juba alanud vaidluste taustal võib öelda, et tahaplaanile on jäänud küsimus, kas Euroopal üldse põhiseadust vaja ongi. Peaaegu ühiselt ollakse nõus, et sellel dokumendil peaks olema ühine raamistik ja ta peaks koosnema kahest osast: üldistest eesmärkidest ning eri poliitikate õiguslikest alustest. (Michael Stabenow, FAZ, Die Welt, Frankfurter Rundschau, 29.10)

Vastukajad Euroopa põhiseaduse eelnõule on peamiselt olnud positiivsed. Eelnõu esitamisele eelnenud debatid näitasid, kui erinevad on eri huvigruppide ettekujutused ELi tulevikust. Sellegipoolest on kõik optimistlikud, sest midagi pole veel otsustatud. Tulevikukonvent tundub olevat ühisel seisukohal, et poliitiliste kompetentside ülekandmist liikmesriikidelt ELile, seda eriti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikas, ei rakendata. Kuid on ka avaldatud arvamust, et konvendi president Valéry Giscard d’Estaing proovib läbi suruda Euroopa ühendriikide ideed ja et ta ei ole huvitatud riikide ühenduse edasiarendamisest. (FAZ, 30.10)

ELi tulevikukonvendi arutlused põhiseaduse ümber toimuvad takistusteta ja annavad lootust, et lõpuks kujundatakse EList rahvusvaheliselt toimiv täieõiguslik õigussubjekt. Kindel on see, et EL on läbinud aja, mil tegeldi ainult mõttetute ja lõputute vaidlemistega. Idee tuua ELi tuleviku üle otsustamine suletud uste tagant välja ja anda see liikmesriikide poolt kokku pandud konvendi kätte on end täiel määral ära tasunud. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 30.10)

Euroopa superriigi vastased, keda juhib taanlane Jens-Peter Bonde, kavatsevad Giscardi esitatud Euroopa põhiseaduse eelnõule esitada omapoolse vastu-eelnõu. Ka britid ei ole rahul ette pandud uue nimega Euroopa Ühendriigid. Põhiseaduse eelnõu koostajad rõhutavad, et tegemist on ainult kavandiga. Midagi pole otsustatud, paika on pandud ainult põhimõtteline struktuur. (Thomas Gack, Der Tagesspiegel, 30.10)

Valéry Giscard d’Estaing laseb käiku trikid, et läbi suruda omi ideid ning jätta liikmesriikide valitsusjuhid tahaplaanile. Kuna konvendi töö toimub plenaaristungitena, teemasid ettevalmistavaid töögruppe ei ole. Nii paisuvad istungid suurteks vaidlusteks ning kui kõik on väsinud, tuleb Giscard kui tark juht välja oma ideega, mis siis vastu võetakse, sest kõik on vaidlemisest väsinud. Eelnõu vaatab veel üle ka presiidium, kuid ka tema võib teatud hetkedel osutuda liiga nõrgaks, et korrigeerida autoritaarse eesistuja käekirja. Kui midagi ei muudeta, võib Euroopa takerduda antikvaarse tulevikunägemuse harudesse. (Thomas Klau, FT Deutschland, 31.10)

Austria ajakirjandus

Nii Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kui ka välisminister Joschka Fischer üritavad säilitada oma mõjujõudu ELi poliitikas. Selleks üritas Schröder luua Euroopa ministeeriumi, kuid see üritus jäi ainult idee tasandile. Välisminister Fischer kutsus aga tagasi Saksamaa esindaja tulevikukonvendis, et nüüdsest ise Saksamaad konvendis esindada. (Friederike Leibl, Die Presse, 30.10)

Tüli Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci ja Suurbritannia peaministri Tony Blairi vahel nõrgendab ELi nii seest- kui ka väljastpoolt. EL ei ole mitte ainult rahajagamismasin, vaid ühenduse eesmärgiks on ka Euroopa riikide huvide tasakaalustamine. Kui siiani on selles tähtsat rolli mänginud Saksamaa ja Prantsusmaa, siis nüüd soovib liidu juhtimisse sekkuda ka Suurbritannia. Prantsusmaa reageeris Suurbritannia sekkumisele sellesse valdkonda suhete külmutamisega. Samas aga ei ole ELi areng ilma Suurbritannia aktiivse kaasamiseta võimalik, seepärast peaks vahendama asuma Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, keda peaminister Blair omakorda aitab suhete parandamisel USA-ga. (Eric Frey, Der Standard, 30.10)

Euroopa põhiseaduse eelnõu näeb ette Euroopa presidendi ametikoha sisseviimise. Selles peitub aga suur konfliktipotentsiaal suurte ja väikeste liikmesriikide vahel, sest presidendi ametikoht suurendaks suurte liikmesriikide mõjujõudu ja oleks kahjulik väikestele liikmesriikidele. Kindel on see, et liikmesriikide pooleaastased eesistumisajad kaotatakse. Taani on teinud ettepaneku, et eesistujaks oleks mitu riiki korraga. (Die Presse, 28.10)

Euroopa põhiseaduse eelnõu sisaldab küll ainult peatükkide pealkirju, kuid näitab siiski, millise Euroopa poole liigutakse. Põhiseadusesse pannakse kava kohaselt kirja nii põhiõigused kui ka liidust välja astumist võimaldav klausel ning ELi rahvastekongressi kokkukutsumine. Valéry Giscard d’Estaing üritab luua Euroopa Ühendriike, mitte aga riikide liitu, mida on nõudnud paljud konvendi liikmed.(Wolfgang Böhm, Die Presse, 29.10)

Euroopa põhiseaduse eelnõu peegeldab soovi enama Euroopa järele. Põhiseaduse eelnõu koostamisel oli üheks mõjutajaks demokraatiline surve, mida avaldasid ELi kodanikud, saates reformijatele kirju soovide ja ettepanekutega. Kui vaidluste algul oli esikohal liidu kompetentside piiramine, siis nüüdseks on prioriteetide nimekirjas esikohal integratsioon. Integratsiooni süvendamiseks tuleb aga loobuda senisest ELi kolme samba struktuurist. Giscardi nägemuse kohaselt peaks iga riik ise otsustama, kui suurel määral ta integratsioonis osaleb. Ja kellele ei meeldi, võib ära minna. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 31.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi ELi tulevikukonvendi juhatus palus presidendilt veidi lisa-aega, ei soovinud Valéry Giscard d'Estaing enam oodata ning teatas esmaspäeval, et soovib, et Euroopal oleks ka oma deviis ning et selleks oleks "vabadus, õiglus, ühismeelsus" (“Liberté, justice, solidarité”). Endine vabariigi president toob oma ideid avalikkuse ette peamiselt selleks, et nende vastuvõtmise korral hiljem kaitsta oma isadust. Pole oluline, et see ettepanek ei sisaldu veel Euroopa põhiseaduse projektis. Selles projektis on president ELile välja pakkunud ka neli võimalikku nimevarianti ning kuigi konvent sooviks säilitada status quod, ei lase president end sellest kõigutada. Ka pole ta aru saanud leigest vastuvõtust ELi presidendi ideele, kinnitades, et selle idee taga on konvendis laiapõhjaline konsensus. (Le Monde, 30.10)

Jacques Chiraci ja Tony Blairi möödunudnädalane avalik sõnelus on nagu kirss kõigi enesest lugupidavate briti "French hater'ite" koogitükil, prantslasliku üleolevuse, kavaluse ja arguse tõestus. Chirac nimetas Blairi halvasti kasvatatuks pärast seda, kui Blair oli öelnud, et Chirac kaitseb oskamatute talupidajate huve. Erimeelsuse põhjuseid on tegelikult palju, lisaks CAPile veel brittide suhteliselt väiksem panus ELi ühisesse eelarvesse, NATO Makedoonia operatsioon, Euroopa kaitsepoliitika, Iraak.... Tegelikult pole taolises sõneluses midagi harukordset, ka varem on ilmateade Prantsuse ja Suurbritannia kahepoolseteks kohtumisteks vihma ennustanud. Kui probleemiks pole loomaliha, siis on selleks sõjavägi, kui mitte Iraak, siis ühine rahapoliitika. On tõsi, et Prantsuse-Saksa telg on viimaks tööle hakanud, kuid sama ei saa öelda Pariisi ja Londoni kohta. Sarnane olukord oli ka Mitterandi ja Thatcheri ajal, kuid sellegipoolest ei takistanud see neil la Manche'i alla tunnelit rajamast. Kuid vastandina Thacherile soovib Tony Blair Euroopa-poliitikas endale kohta esireas, soovides, et Suurbritannia oleks 2004. aastal laieneva ELi südames. (Jean-Paul Mulot, Le Figaro, 31.10, 30.10)

Viimaks nägi siis ilmavalgust see paljuräägitud "skelett", Euroopa põhiseaduse eelprojekt. Peale kaheksat kuud töötamist esitleb konvent oma kollektiivse töö tulemust. Kuid see "skelett", mille on visandanud Valéry Giscard d’Estaing ning mis peaks valitsema Euroopat järgneval viiekümnel aastal, sarnaneb palju tänapäeva Euroopale ning seetõttu vastab vaid vähesel määral euroentusiastide unistustele ning euroskeptikute hirmudele. (Pierre Bocev, Philippe Gelie, Le Figaro, 29.10)

Taani ajakirjandus

Taani ekspertide hinnangul ei loo Euroopa Tulevikukonvendi eesistuja Valéry Giscard d'Estaingi poolt esitatud Euroopa põhiseaduse kavand veel mingit alust Euroopa rahvusriigi loomiseks, kuigi selles on pandud paika mõningad põhimõtted. Selle dokumendi väljakuulutatud eesmärgiks on kogu ELi seadusandliku baasi lihtsustamine ja koondamine ühte tavakodanikule mõistetavasse kogumisse. Seda eesmärki ei ole täielikult saavutatud, ning kui ka oldaks, on sealt veel pikk tee Ühendatud Euroopa loomisele, leiavad eksperdid. (Jespen Stein Larse, Jyllands-Posten, 30.10)

Soome ajakirjandus

Prantsusmaa endise presidendi Valéry Giscard d'Estaingi juhtiv ELi tulevikukonvent avaldas "Euroopa põhiseaduse" projekti, mis Giscardi sõnul on vaid tulevase põhiseaduse skelett. Kuigi hetkeseisuga pole midagi lõplikku otsustatud ning valitsustevaheline arutelu pole isegi veel alanud, on projekt üllatavalt ambitsioonikas ning selles on tunda konvendi presidendi sihikindlat kätt. Loodetavasti elavdab see projekt ka väiksemates riikides toimuvat arutelu, enne kui selleks on liiga hilja. Soome peaminister Paavo Lipponen lausus Põhjamaade ministrite kohtumise pressikonverentsil, et d'Estaingil pole mingit alust käituda nii, nagu oleks tema paberile pandud ideed juba heaks kiidetud. Soomes on suhtumine põhiseaduse projekti vaieldamatult negatiivne, kuna selles sisalduvad mõte ELi presidendist ning Euroopa rahvaste kongressist, kumbki neist mõtetest ei leia Soomes toetust, samas on need ka peamiselt konvendi presidendi enda ideed, mis vaevalt laiemat heakskiitu leiavad. Tänu põhiseaduse projektile on aga lõpuks avanenud võimalus konkreetseks aruteluks ELi tuleviku üle, mis senini on toimunud väga abstraktsel pinnal. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 31.10)

Valéry Giscard d'Estaingi tehtud ettepanekud on juba praeguseks suurt imestust äratanud, kuid see on alles debati algus. D'Estaingil on ilmne soov end ELi tuleviku kujundajana ajalukku jäädvustada. Tema esitatud põhiseaduse projekt on hämmastanud nii konvendi liikmeid kui ka teisi, kes selle tööd on jälginud. Niipalju siis avatud, demokraatlikust ja probleemide üle arutavast konvendist, sest mängureeglid määrab selle presidendi sooloesinemine. Eriti väikeste liikmesriikide jaoks on asjade taolist korraldust raske taluda ning Helsingis kohtunud Põhjamaade peaministrite esmased kommentaarid olid ebalevad ning isegi hapuka alatooniga. Projektist vaatab vastu Ühinenud Euroopa või Euroopa Ühendriigid, millel oleks ka oma president. Ilmselge võrdlusmoment leidub teispool Atlandi ookeani, kuid nii tugevaks föderaliseerituseks pole keegi d'Estaingile volitusi andnud. Siiski, üks teretulnud mõju sellel põhiseaduse projektil on, nimelt on see saanud aluseks asjalikule ELi tuleviku teemalisele arutelule. (Juhtkiri, Kaleva, 31.10)

ELi tulevikukonvendi juhatuse esitatud Euroopa põhiseaduse "skelett" on äratanud palju kriitikat ka konvendi liikmete hulgas, kuna sellest sisaldus mitmeid osi, mida konvendi koosolekutel kunagi arutatud pole. Soome esindajaid konvendis hämmastas ka see, et eraldi jaotisena oli välja toodud "kaitsepoliitka", eraldi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast, mis hõlmab endas ka kriisireguleerimist. See aga tähendaks, et Soomes toimuvad NATO-teemalised arutelud on juba ammu ajast maha jäänud. Põhiseaduse projektis tehtud ettepanek tähendaks NATOga sarnaste julgeolekugarantiide sisseseadmist ning et ELi siseselt hakkab arenema ka julgeoleku-alane koostöö. Praegusel hetkel kogub EL 60 000 sõdurit kriisireguleerimisüksusesse, mis peaks olema tegutsemisvalmis juba järgmisel aastal, ELil puuduvad aga paljud selleks vajalikud ressursid, näiteks transpordivahendid. Põhiseaduse projektis on lisaks nimetusele Euroopa Liit, kasutatud ka selliseid nimetusi nagu Euroopa Ühendriigid ja Ühendatud Euroopa. Paljude konvendi liikmete arvates aga pole mõtet hakata ristima veel sündimata last. Eriti probleemsed kohad selles projektis olid aga need, mis puudutasid liidu institutsioone. Artiklites ei selgitatud pädevuste jagunemist, kuigi välja oli toodud näiteks Nõukogu presidendi valimise võimalus. Iseäranis Suurbritannia ja Prantsusmaa soovivad ELile tugevat välispoliitilist esindajat, kuid Soome taolised väikeriigid on selle vastu, kartes, et ELi president hakkaks teenima suurte riikide huve. (Petteri Tuohinen, Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 29.10)

Brüsseli ELi haldamisest lõplikult väsinud liikmesriigid saavad tulevikus võimaluse liidust välja astuda. Sellisel arvamusel on vähemalt konvendi president Valéry Giscard d'Estaing, kes esitles ELi põhiseaduse projekti. Selle projekti ühe jaotisena on olemas ka liikmesriikide võimalus vabatahtlikult EList lahkuda. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 29.10)

Valéry Giscard d'Estaingi esitletud ELi põhiseaduse projekt tõestas, et konvendi töö iseloom on muutunud ning muutub veelgi enam läbirääkimisteks, mille eesmärgiks on luua võimalikult terviklik põhiseaduse projekt. Brüsselis arvatakse, et Giscard soovib saada nii valmis lõpptulemust kui võimalik, et asja üle lõplikult otsustaval valitsustevahelisel konverentsil (VVK) oleks selle muutmine keeruline. VVK on oluline väikeriikidele, kuna seal teostub väikeriikide võrdsus paremini kui konvendis. ELi praeguse struktuuri muutmine on keerukas, EKil on praegu olemas selge positsioon, kuid suurte liikmesriikide huvides on seda nõrgendada ning tugevdada valitsustevahelist koostööd. Põhiseaduse projektis on sees ka Giscardi mõte Rahvaste kongressist, kuid asjatundjate hinnangul oleks see vaid uue bürokraatliku mehhanismi loomine ning seega oleks vastuolus ka konvendi loomise algpõhjusega - eesmärgiks peaks olema ELi lihtsustamine ja tõhustamine, mitte uute institutsioonide loomine, mis süsteemi veelgi segasemaks muudaksid. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 31.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

With a cancelled Russian state visit and allegations of solidarity with "terrorists", the soured relations between Russia and Denmark have threatened to spread to the rest of the EU. (Afp, 30.10)

When EU president Denmark defended the democratic right of a Chechen conference to go ahead, few expected the issue to spark a diplomatic sparring which threatened wider EU-Russian ties. But by refusing to bow to Russian pressure to ban the talks, Denmark prompted Russian accusations of "solidarity with terrorists," and many in the tiny Nordic kingdom now want the EU to step in. "This crisis is not one between Russia and Denmark but between Russia and the EU," said Holger Nielsen, head of the opposition Socialist People's Party. "The EU must adopt a clear declaration protesting the unacceptable pressure brought by Russia on a member state obliging it to renege on its democratic rights and freedom of expression and assembly," he added. (Afp, 31.10)

Luxemburg PM Jean-Claude Juncker arrived in Moscow for a two-day visit expected to center on the row between Russia and the EU over Russia's Baltic enclave of Kaliningrad. Juncker was also to touch on Russia-NATO relations and bilateral ties between Luxemburg and Moscow during talks with Russian PM Mikhail Kasyanov and FM Igor Ivanov. (Afp, 30.10)

Europe and Russia should cooperate more closely in fighting terrorism, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker told his Russian counterpart Mikhail Kasyanov. "Your country encountered an awful challenge from terrorism that should be mercilessly combated collectively," Juncker said. (Afp, 31.10)

A Russia-EU summit scheduled on November 11 will be held in Brussels and not Copenhagen as originally planned, Russian FM Igor Ivanov said. Denmark volunteered to shift the summit to Brussels following intense Russian anger over the Danish government's decision to host a meeting of senior representatives from Chechnya, some of whom are regarded as terrorists by Moscow. (Afp, 31.10)

Leedu peaministri Algirdas Brazauskase kinnitusel ei avalda EL Leedule Kaliningradi oblasti transiidiprobleemi osas survet. Brazauskase sõnul kinnitas EL põhimõtted, mille kohaselt hakkab transiitliikumine rongidega Leedu kaudu alates tuleva aasta juulist toimuma "lihtsustatud transiididokumentide alusel". Valitsusjuhi sõnul töötatakse välja ettepanekud Kaliningradi transiidiprobleemi lahendamiseks pärast seda, kui Leedust saab ELi liige. (Interfax, 29.10)

Military and security policy for the Mediterranean basin will become a priority for the EU when Greece takes over its rotating presidency in January, Defense Minister Yannis Papantoniou said. "This critical objective means the establishment of the EU Rapid Reaction Force in 2003, which has had important setbacks," Papantoniou told. "For this force to be operational, we must make up for our weapons systems weaknesses by March 1, 2003," Papantoniou said, adding that EU member states "must contribute their own national resources to fill these needs." (Afp, 2.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa-Prantsuse kokkulepped on ELi siseasjade ladusaks funktsioneerimiseks vajalikud ning seetõttu tekitas põllumajandustoetuste osas saavutatud kokkulepe kergendust. Sarnaselt on tähtis Suurbritannia-Prantsusmaa koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas, mis praegu aga on kahjuks kriitilises seisus. Iraagi sõja suhtes eriarvamusel olemine on ülejäänud ELi liikmesriigid segadusse ajanud, kui aga Prantsusmaa ja Suurbritannia jõuaksid ühisele seisukohale, ühineks sellega kogu EL. Segaduses on ka Javier Solana, kes peaks kehastama Euroopa ühist välispoliitikat, kuid kellel puudub edastamiseks ühtne sõnum. Richard Holbrooke arvab, et ELil ei saa kunagi ühtset välispoliitikat olema, vähemalt mitte senikaua, kuni need kaks riiki on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed. (Quentin Peel, Financial Times, 29.10)

Saksamaa ajakirjandus

Javier Solana teatas, et ELi liikmesriigid jõudsid kokkuleppele NATO ja ELi koostöö osas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika programmi raamides. Euroopa kiirreageerimisüksuse esimene ülesanne on Makedoonia rahumissiooni ülevõtmine NATOlt kuu aja pärast. Kiirreageerimisüksuse loomine oli siiani takerdunud lahkarvamuste taha Kreeka ja Türgi vahel Küprose saare osas.(Katja Ridderbusch, Die Welt, 29.10)

Soome ajakirjandus

ELi liidrite Kopenhaageni tippkohtumine pole enam kaugel. Sellel kohtumisel peaks tehtama ka lõplik otsus Kaliningradi olukorra lahendamise kohta. Venemaa ootab sellelt kohtumiselt palju, kuigi senini pole EL piisavalt konstruktiivselt suhtunud probleemidesse, mis selles Venemaale kuuluvas piirkonnas tekivad pärast Leedu ja Poola ELiga ühinemist. Konkreetsed ettepanekud, mis sisaldusid Venemaa presidendi Vladimir Putini kirjas ELile, ei ole mõistmist leidnud. EL ütleb seevastu, et eranditult kõik Venemaa kodanikud vajavad rongi või autoga Kaliningradi reisimiseks viisat. Kaliningradi elanikele on pakutud veidi leebemat režiimi, kuid asja mõtet ei muuda ka see: teiste riikide ametnikel on voli otsustada, kellel on õigus liikuda ja kellel mitte. ELi otsus Kaliningradi suhtes põhineb aga kuulujuttudel, mitte faktidel. Näiteks väidetakse, et Kaliningradist leviks tsiviliseeritud Euroopasse aids, tuberkuloos ja narkootikumid. Uuringute kohaselt on Kaliningradis aga olukord kontrolli all ning narkootikumitarbijate suhtarv pole Kaliningradis suurem kui Pariisis või Londonis ning kuritegevust pole seal rohkem kui naaberriikides Poolas või Leedus. Piirkonna majandusareng on stabiilne. Oma igapäevases elus tunnevad Kaliningradi inimesed ennast pigem eurooplaste kui venelastena. (Vladimir Jakovlev, Helsingin Sanomat, 31.10)

Venemaa ajakirjandus

Brüsselis toimunud ELi tippkohtumisel lepiti kokku laienemiskõneluste lõpetamise küsimuses ja kinnitati kompromissvariandi leidmist Kaliningradi küsimuses. 01.01.2003 kehtestab Leedu Venemaa suhtes formaalselt viisarežiimi, kuid režiim saab olema “pehme, et mitte kahjustada traditsioonilist transiitvoogu”. 01.06.2003 viiakse sisse lihtsustatud transiitdokumendid. Venemaa peab aga allkirjastama tagasivõtulepingud ELi ja kandidaatriikidega. (Olga Potjomkina, Nezavisimaja Gazeta, 28.10)

VF Riigiduuma väliskomitee juhi Dmitri Rogozini, Taani suursaadiku Venemaal Lars Vissingu ja EKi Venemaa esinduse nõuniku Silvia Koefleri kommentaarid Tšetšeeni kongressile Taanis. Rogozini sõnul ei räägita hetkel Vene-ELi tippkohtumise ärajätmisest, kuid Taani võimude individualistlik positsioon võib mõjutada negatiivselt kahepoolseid suhteid. Vissingu sõnul oleks kongressi keelustamiseks vaja vastavat kohtuotsust. Ajalehe kommentaar: kongressi läbiviimine tähendab, et EL karmistab mitte ainult majanduslikke, vaid ka poliitilisi positsioone Venemaa suhtes. Venemaa ja ELi aktiivne lähenemine, sh ka Põhjamõõtme raames, on nüüdsest seatud kahtluse alla. (Tamara Shkel, Aleksei Tšitškin, Rossijskaja Gazeta, 29.10)

Vene-ELi tippkohtumisel võib diskussiooniteemaks number üks saada Kaliningradi asemel Tšetšeenia: nii ELi välispoliitika juht Javier Solana, Prantsusmaa president Jacques Chirac kui Saksamaa kantsler Gerhard Schröder on terrorismi hukka mõistes samaaegselt toonitanud Tšetšeenia konfliktile poliitilise lahenduse leidmise vajalikkust. NG arvates ähvardab Vene-ELi summitit nurjumine: kahepoolseid suhteid on komplitseerinud mitte ainult Tšetšeenia probleem, vaid ka pidevalt päevakorras olev Kaliningradi küsimus. (Katerina Labetskaja, Juri Shpakov, Vremja Novostei, 31.10; Jevgeni Verlin, Nezavisimaja Gazeta, 29.10)

Moskvas toimunud ümarlaual teatas EKi esinduse juht Richard Wright, et EK näeb Kaliningradi transiidi lahendust lihtsustatud transiididokumentide rakendamises. EL-Vene tippkohtumiseni on vähe aega, kuid Wright avaldas lootust, et hea tahte olemasolul leitakse neile probleemidele lahendus. ELi riikide välisministeeriumid jõudsid oktoobris ühisele seisukohale kehtestada alates 1. juulist 2003 uued lihtsustatud transiididokumendid Kaliningradi ja Venemaa teiste osade vahel sõitmiseks. See dokument võimaldab mitmekordset maismaatransiiti ning on suhteliselt odav, samuti saab seda kasutada sisepassi asemel. (Strana.Ru, 1.11)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

French Farm Minister Herve Gaymard dismissed British objections to a EU farm aid deal reached last week, and said the British were only interested in the EU being a free trade zone. "The British have been against the CAP (Common Agricultural Policy) for 40 years. Moreover, they are against all common policies, as they say themselves," Gaymard told. (Reuters, 29.10)

EU Trade Commissioner Pascal Lamy welcomed the "discipline" shown by EU leaders over farm subsidies but regretted that commission reform proposals had been put on the backburner. The decision of a EU summit last week to limit spending on the CAP from 2007 showed "unprecedented budgetary discipline", Lamy told a news conference. "That should reassure our British friends in case they thought that the CAP would ... keep going in the same direction and keep getting more and more expensive," he said. (Afp, 30.10)

Confidence among consumers in the euro-zone economy faltered in October even though the business climate improved slightly, studies by the EU Commission showed. An index of economic confidence, measuring general sentiment among consumers and industrialists in the 12-nation euro zone, fell by 0.1 points to 98.9 points in October from 99 in September on a revised basis. Throughout the 15 EU member countries the confidence index held steady at 99.2. (Afp, 31.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsi on täitnud kõik eurotsooniga ühinemiseks vajalikud tingimused ning Sotsiaal-demokraatliku partei juhatus on teatanud, et käes on aeg ühinemisreferendumi toimumise kuupäeva arutamiseks. Avaliku arvamuse küsitluste tulemuste kohaselt toetab eurotsooniga ühinemist vajalik enamus. (James Palmer, The Independent, 29.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Chiraci versioon ELi põllumajanduspoliitika muutmisest: põhjalik muutmine ei tule 2003 aastal kõne allagi, ei mingit reeglite muutmist enne 2006 aastat. Blairi versioon: jah reformile enne 2006 aastat, et põllumajandus muutuks arenemisvõimeliseks ning et põllumajanduspoliitika oleks kooskõlas WTO reeglitega. Prantsusmaad toetavad Hispaania, Portugal ja Iirimaa, samas kui Suurbritanniat toetavad Rootsi ja Holland. Prantsusmaa põllumajandusminister Hervé Gaymardi sõnul on riik valmis läbirääkimisteks põllumajanduspoliitika parandamiseks ja arendamiseks kuid see ei tohiks toimuda enneaegselt. Tema hinnangul tähendab Brüsseli tippkohtumisel saavutatud kokkulepe Prantsuse talunikele kümmet rahulikku aastat. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 30.10)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine kümne uue liikmesriigi võrra on muutumas üha kindlamaks, kuna liikmesriikide liidrid jõudsid kokkuleppele ka laienemise rahastamise küsimustes. Selle kokkuleppega on kõrvaldatud juba teine takistus teel laienemisele, esimeseks oli Iirimaal toimunud referendum Nizza lepingu ratifitseerimise kohta. ELi liidrid leppisid kokku selles, et põllumajanduse otsetoetusi hakatakse maksma ka uutele liikmetele, kuid esialgu vaid veerandi ulatuses praegustele liikmetele makstavatest toetustest. Toetused võrdsustuvad aastaks 2013. Sellist lahendust loeti suureks võiduks Prantsusmaa presidendile Chiracile, kuna kokkuleppe põhjal jääb ELi põllumajanduspoliitika olemuselt samaks veel järgnevaks kümneks aastaks ning Prantsusmaa saab praegusest süsteemist enim kasu. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 28.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Bulgaria said it had finished dismantling its Soviet-made missiles, meeting a key pledge to the US as Sofia strives to join NATO. The Balkan state, which hopes to be invited to join the Western military alliance at a November summit in Prague, promised Washington it would destroy its arsenal of some 100 surface-to-surface SS-23, Scud and Frog missiles by the end of October. (Reuters, 31.10)

Ukrainian President Leonid Kuchma once again denied allegations that Kiev sold radars to Iraq in violation of a UN arms embargo and called on NATO to open talks with his country. (Afp, 29.10)

NATO said it would meet Ukrainian officials but not President Leonid Kuchma at a summit of the military alliance in Prague next month. (Afp, 30.10)

Ukraine's FM Anatoly Zlenko criticised NATO for snubbing President Leonid Kuchma by failing to invite him to a meeting next month, saying relations had been soured over mistaken charges of arms sales. (Reuters, 31.10)

Eestisse tuleb ametlikule visiidile Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helso. Taani kaitseväe juhataja tutvub Ämari õhuseirekeskuse ja lennubaasiga ning külastab mereväebaasi ja Taani kingitud Eesti mereväe lipulaeva Admiral Pitka. Kindral Helso kohtub Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Kõutsiga ning saab ülevaate Eesti kaitseväe arengust. (RIA Novosti, 30.10)

Leedu peaminister Algirdas Brazauskas avaldas lootust, et NATOga liitumise küsimuses ei hakata rahvahääletust korraldama. Brazauskas toonitas sotsioloogiliste küsitluste tulemustele viidates, et Leedu liikmelisust Põhja-Atlandi alliansis toetab ligikaudu 70% Leedu elanikest. Pealegi on tema sõnul jäänud liitumiseni väga vahe aega, "referendumit pole aga nii sama lihtne korraldada". (Interfax, 29.10)

NATO üks tippametnikest, Ida-Euroopa ja Venemaa komitee juht ameeriklane Ira Strauss nimetas väga oluliseks Venemaa vastuvõtmist alliansi liikmeks. Strauss, kes esines sõnavõtuga konverentsil "NATO laienemine: Venemaa ja Jugoslaavia", kinnitas, et Jugoslaavia võiks oma eeskujuga aidata ka Venemaal kõhklustest üle saada ning etendada omamoodi silda Venemaa ja NATO vahel. Ühtlasi aitaks see kummutada Venemaa ühiskonna ühes osas juurdunud eelarvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrkest. (RIA Novosti, 31.10)

Ungari välisminister Ferenc Juhas kinnitas, et Ungari on viimase nelja aastaga NATOst kaugenenud ja tunnistas raskuste olemasolu rahvusliku kaitseväe moderniseerimisel. (RIA Novosti, 31.10)

USA ajakirjandus

Tšehhi ohvitserid, diplomaadid ning kaitseministeeriumi ametnikud leiavad, et seitsme NATO kandidaatriigi jaoks, kellele Praha tippkohtumisel esitatakse liitumiskutse, võiks Tšehhi kogemus olla õppetunniks. Nii nagu Tšehhi, on ka praegused kandidaatriigid endised kommunistlikud riigid, enamikus väikese rahvaarvuga, kes võitlevad eelarve piires NL-aegse relvastuse ja sõjaliste struktuuride kaasajastamisega. On selge, et NATO sõjalisse võimsusesse panustamisel saavad kandidaatriigid suure isikkooseisu ning kõrgtehnoloogilise relvastuse puudumise kompenseerida spetsiifilise "niši" leidmisega. NATO peasekretär George Robertson ütleb, et uues NATO teevad liikmed erinevaid asju ja teevad neid hästi. Rumeenia armees on head mägedes sõdimiseks välja õpetatud üksused, Balti riigid võivad osaleda rahuvalvemissioonides. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 03.11)

Rootsi ajakirjandus

NATO läheneva tippkohtumise eel kasvab Rootsis soov omada paremat ülevaadet ja enam mõjuvõimu nende protsesside üle ja suhtes, mis juhivad NATO tegevust. Paljud NATO liikmesriigid mõistavad Rootsi soovi, kuid leiavad samas, et kõige lihtsam viis selle probleemi lahendamiseks oleks Rootsi liitumine NATOga. (Bengt Alons, Dagens Nyheter, 30.10)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu VF Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee juhi Mihhail Margeloviga Vene-Balti riikide suhetest. NATOsse astumisest kordab juba tuntud mõtteid: NATO laieneb inertsist, kellegi julgeolekule see protsess midagi juurde ei anna. Balti riigid tuleb Venemaaga majanduslikult siduda, ainult nii saab reaalselt sealsete venekeelsete olukorda parandada. (Aleksei Ljashtšenko, Krasnaja Zvezda, 1.11)

Nõupidamisel valitsusliikmetega teatas Venemaa president Vladimir Putin Venemaa sõjalise doktriini muutumisest: nüüdsest on peamiseks vastaseks terrorism. Uus doktriin sarnaneb hiljuti avalikustatud G. Bushi doktriinile: preventiivsete löökide andmisest terroristidele ja riikidele. Izvestija allika teatel tehakse parandused operatiivselt, tõenäoliselt Sõjalisse doktriini ja Seadusse sõjaolukorrast. Vremja Novostei pealkirja alla "Teine vaenlane. NATO koha hõivas terrorism" lisab, et sõjajõudude peamine tähelepanu viiakse NATO asemel rahvusvahelisele terrorismile. (Dmitri Litovkin, Izvestija, 29.10, Vremja Novostei, 29.10)

Intervjuu NATO peasekretär George Robertsoniga: Venemaa jaoks pole NATO juba mõnda aega vaenlaseks. Robertson ei usu, et Venemaa esitaks lähiajal NATOle liitumisavalduse, kuid maailm muutub kiiresti ja seega ei saa midagi välistada. NATO riikide kogemus ütleb, et Tšetšeenia konfliktile peab leiduma ka poliitiline lahendus. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 1.11)

Venemaa ei tee NATO laienemisest tragöödiat. Enamuse ekspertide arvates peavad uustulnukad nõustuma ühise Venemaa-partnerlusega ja vastu võtma NATO standardid ka inimõiguste valdkondades. NATO peasekretär George Robertson kutsus Riias olles üles keeleseadust euronormidega kooskõlla viima. (Stanislav Tarsssov, Vek, 1.-8.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia sentenced an 81-year-old former Soviet KGB officer for crimes against humanity and handed down a conditional jail term of eight years for deporting 41 people to Siberia in 1949 from the then-Soviet country, a court official said. Yuri Karpov was convicted of identifying those 41 people, whom he then arrested and handed over to the loading point at a railway station, where the deportees were put into cattle wagons and transported to Siberia. Karpov denied the charges, saying he was unaware of how his signatures appeared on the deportation documents. He also told the court he had not been involved in identifying the deportees. (Afp, 31.10, Suurbritannia ajakirjandus: The Independent, 01.11)

Tallinna linnakohus tunnistas küüditamises osalenud 81-aastase Juri Karpovi süüdi inimsusevastases kuriteos ja mõistis talle kaheksa-aastase vangistuse. Samal ajal ei pööra kohus süüaluse kõrget vanust arvestades karistust täitmisele, kui Karpov ei pane järgmise kolme aasta jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. VF välisministeerium hindas seda otsust kui poliitiliselt motiveeritut, mis on vastuolus Eesti väidetega rahvusvahelise õiguse normide täitmisest. (RIA Novosti, Interfax, IA Rosbalt, 31.10)

Siseminister Ain Seppik hindas positiivselt Vene eriüksuste tegutsemist pantvangude vabastamise operatsiooni ajal Moskvas. "Lahendus ja eriüksuste tegutsemine oli igatahes professionaalne. Lõppfaasis kindlasti. Kahjuks kaasnesid ka inimohvrid, kuid siiski ilmsemalt väiksemad kui need võinuks olla," ütles siseminister Seppik. (Interfax, 28.10)

Kolm riigikogu liiget tegi välisminister Kristiina Ojulandile ettepaneku sulgeda Tšetšeenia vabariigi Itškeeria esindus Eestis. Viktor Andrejev, Jevgeni Tomberg ja Valentina Võssotskaja viitavad Tšetšeenia esindaja Imran Ahhajevi esinemistele ajakirjanduses, sealhulgas tema hinnangule, mille järgi pantvangide võtmine Moskvas polnud terror, vaid spetsiaalne sõjaoperatsioon. (RIA Novosti, Interfax, 30.10)

Reformierakonna fraktsiooni esimees riigikogus Jürgen Ligi taunis vene poliitikute avaldust, mis oli ajendatud eelmisel nädalal Moskvas aset leidnud pantvangidraamast. "Ei saa kuidagi mõista kohalike vene emakeelega poliitikute katseid Moskvas toimunud traagilistest sündmustest endale poliitilist profiiti lõigata," sõnas Ligi. Ta märkis, et riigikogu liikmete Viktor Andrejevi, Jevgeni Tombergi ja Valentina Võssotskaja avaldusel pole mingit muud põhjendust. (Interfax, 31.10)

Eestisse tuleb kahepäevasele töövisiidile Vene Föderatsiooni valitsuse esimehe asetäitja Valentina Matvijenko. Visiidi ajal on kavandatud allkirjastada topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping ning 1993. aastal alla kirjutatud pensionilise kindlustamise kokkuleppe rakendusaktid. Matvijenko kohtub samuti president Arnold Rüütli, riigikogu esimehe Toomas Savi, välisminister Kristiina Ojulandi ning Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. (Interfax, 31.10)

Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul ei ole Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu puudumine vähendanud Eesti julgeolekut. "Me siiski loodame, et Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamine ja ratifitseerimine ei lükku ebamäärasesse tulevikku, sest see pole ei meie, Venemaa ega ka ELi huvides," sõnas välisminister. (Interfax, 29.10)

Eesti Kirikute Nõukogu koosolekul 24. oktoobril 2002 võeti Eesti Kirikute Nõukogu liikmeks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Moskva Patriarhaadi hinnangul aitab see samm kaasa erinevate kirikutraditsioonide kaaseksisteerimisele, kõikide Eesti elanike kultuuri-, religiooni- ja keeleidentiteedi paremale mõistmisele. (RIA Novosti, 29.10)

Läti ajakirjandus

VF asepeaminister Valentina Matvijenko kavatseb alla kirjutada Tallinnas mitmele tähtsale kahepoolsele dokumendile. Veel hiljuti oleks see sündmus tekitanud suurt kõneainet, praegu ei ole see enam nii aktuaalne. Pärast seda, kui EL võttis vastu laienemisotsuse, teatas Eesti VM kõikide kahepoolsete majanduslepete tühistamise vajadusest. Isegi juhul, kui Eesti-Vene topeltmaksustamise vältimise leping saab alla kirjutatud, ei kesta tema toime üle aasta. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.10)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Jan Pallokat analüüsib oma majandusreportaažis Balti riikide majandusarengut peale iseseisvumist, tuues välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned ning edasised arenguvõimalused. (Jan Pallokat, Die Zeit, 31.10)

Norra ajakirjandus

Tööstuslikus tootmises toimuv tootmise massiivne riigist väljaviimine on möödapääsmatu leiab Norra Stortingi majanduskomitee esinaine Siv Jensen. Liberaalse Frp esindaja Jensen, kes on majandusteadlane, leiab, et Norra majanduses tuleb paika panna need majandusharud, millel on Norras tulevikku. Ametühingute keskorganisatsiooni (LO) tööstusharu esindajatega kohtunud Jensen pidi ka andma vastuse küsimusele, kas Norra suudab üldse mingilgi määral konkureerida selliste riikidega nagu Eesti, kus kulutused tööjõu peale on tunduvalt madalamad. Jensen leiab, et Eestiga ei ole tõepoolest võimalik konkureerida kõigil aladel, kuid seevastu peaks Norras keskenduma nende tööstusharude arendamisele, mis on konkurentsivõimelised. (Frank Ertesvåg, VG, Aftenposten, 31.10, Harstad Tidende, 1.11)

Läti ajakirjandus

Eesti parlament kiitis heaks uue maksukonventsiooni Eesti ja Läti vahel. Konventsioon vahetab välja eelmise dokumendi, mille Läti peatas möödunud aasta juunis pärast reinvesteeritud kapitali tulumaksust vabastamist Eestis 2000. aastal. Uus konventsioon määratleb dividendide maksmise, autoritasude ja kapitali maksustamise korra, kehtestades maksimummäära, mida teine riik seda tüüpi tulu suhtes rakendada võib. Uus konventsioon jõustub paari nädala pärast. (Aleksandra Bumane, Biznes&Baltija, 28.10)

Eelmisel nädalal tegi Rootsi rahandusministeerium ettepaneku, kus taotleb "maksuparadiisides" asuvate Rootsi tütarfirmade kasumi otsemaksustamist, teiste seas peab ministeerium selliseks ka Iirimaad, Šveitsi ja Eestit. Taolise ettepaneku võimalikuks põhjuseks peetakse reinvesteeritud kapitali tulumaksust vabastamist Eestis. Uute reeglite eesmärk oleks takistada Rootsis teenitud kasumi ümberkantimist maksuvabaks kapitalituluks. Juhul, kui ettepanekud realiseeritakse, kolivad Rootsi firmad Lätti ja Leetu, kus on madalam tulumaks. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.10)

EK lükkas edasi ulukiliha töötlemisega tegelevale ASile Villem Lihakaup impordiloa andmise, mistõttu ettevõte ei saa alustada toodangu eksporti ELi. Firmas ei tea keegi, millal küsimus lahenduse saab ja kas saab üldse. Firma juhid hoiatavad ette: ELiga töötada soovivad Balti ärimehed peavad arvestama lisariskiga - bürokraatiga. Villem Lihakaup töötajate arvates on see risk kõige suurem. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.10)

Kuigi Lukoili Eesti filiaal teatas suvel gaasitanklate keti arendamisest Eestis, jõudsid esimestena projekti realiseerida hoopis soomlased. 96 protsendi ulatuses Soome kapitalile kuuluv AS Reola Gaas avas Tallinnas uue vedelgaasil põhineva keskkonnasäästliku autokütuse ECOM 102 tankla, sarnased tanklad tegutsevad juba ka Tartus ja Pärnus. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 31.10)

Venemaa ajakirjandus

Värvi- ja lakitehase Eskare ASi tütreettevõte Eskaro Kemikal AS kavatseb investeerida uue tehase ehitamisse Peterburis ligi 2,8 mln eurot. Eskaro Kemikali juhi Igor Tšumakovi arvates on kvaliteetsete värvi- ja lakimaterjalide turu sektor siiani täitmata ning ettevõte loodab suurendada märgatavalt oma osa Venemaa turul. Peterburis hakatakse rakendama Tallinna tehases väljatöötatud tehnoloogiad Korall ja EKO line. Ettevõte kavatseb alustada ulatuslikku reklaamikampaaniat 2003. a. kevadel. (Jelena Shushunova, Delovoi Peterburg, 28.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Pärast Eesti liitumist ELiga peavad riigi kodanikud vahetama sinised Eesti passid ELi bordoopunaste vastu. KMA teatas, et peale kaante tuleb muuta ka mõne lehekülje kujundust. Passide väljavahetamine algab alles pärast Eesti liitumist ELiga ja ka siis kehtivad passid paralleelselt. Rosbalt lisab, et need muudatused ei puuduta kuidagi Eestis elavaid Venemaa kodanikke. (IA Rosbalt, 31.10)

Vabaduspartei kohalikud aktivistid piketeerisid Eesti ja Läti konsulaati Pihkvas. Meeleavaldajate hulgas oli ka u 20 skinheadi. Aktsiooni eesmärk oli protesti avaldamine ja üldsuse tähelepanu juhtimine probleemidele, mis on seotud Kaliningradi oblastiga. Tegelikkuses aga kõlasid üleskutsed venelaste kaitsmiseks Balti riikides, NATO laienemise kategooriliseks hukkamõistmiseks, samuti leiti, et ELi lähenemine Venemaa piiridele on vastuvõetamatu. (IA Rosbalt, 31.10)

Aleksandr Nevski katedraalis Tallinnas toimus Moskva pantvangidraamas hukkunute mälestusteenistus. (RIA Novosti, 28.10)

VF suursaatkonnas toimus ratastoolide pidulik üleandmine Eestis elavatele Suure Isamaasõja veteranidele. Ratastoolid osteti VF tööministri Aleksandr Potšinoki ja Eesti vene ettevõtja Aleksandr Beloussovi initsiatiivil. (RIA Novosti, 31.10)

Rootsi ajakirjandus

Kohaliku ajakirja kajastus oli pealkirjastatud järgnevalt: "Küng: "Eesti saab vabaks."". Retsensiooni aluseks oli imperialismi käsitleva raamatu esitlus, mille autoriks oli Andres Küng. Aasta oli 1971. Selline teemakäsitlus tundus naiivse unistusena, mis kõigele lisaks ei tekitanud enamuses inimestes mingit huvi. Balti riigid kuulusid NLiitu, punkt ja jutul lõpp. Kakskümmend aastat hiljem on punktist saanud sulud. Balti riigid on taasiseseisvunud ja on oma tegevusega kaasa aidanud NLiidu lagunemisele. Nüüd esitleb Andres Küng oma mälestusteraamatut "Ett liv för Baltikum" (Baltikumile antud elu). Küngi elus on toimunud väga palju, kuid olulisim on olnud tema võitlus vabaduse nimel Rootsis ning võitlus Balti riikide vabaduse eest. (Claes Arvidson, Svenska Dagbladet, 31.10, 30.10)

Jaapani ajakirjandus

Maailmakuulus Eesti Filharmoonia Kammerkoor tuleb pärast kaheaastast vaheaega taas Jaapanisse kontserttuurile. 17. novembril esitatakse Tokio kontserdil esmakordselt Jaapanis Arvo Pärdi "Litania". (Hiroko Oikawa, Ashahi Shinbun, 1.11)

Soome ajakirjandus

Anu Saagimi aasta Eesti seksikaima naisena lõppes pühapäeval, kui ta kroonis uueks Eesti seksikaimaks naiseks Rakvere teatri näitlejanna Ülle Lichtfeldti. Selle aasta seksikaim mees on aga soomlastele tundud põgenik, pangaröövel, restoraniomanik ja teletäht Alex Lepajõe. Aasta seksikamate valimine toimus seekord juba kuuendat korda. (Jorma Rotko, ltalehti, 29.10)

Eesti tuntuima teatrilavastaja Elmo Nüganeni film "Nimed marmortahvlil" räägib Eesti vabadussõjas sõdivatest koolipoistest. Nüganeni sõnul oli tema eesmärgiks eestlasi üles raputada: kui eestlasega rääkida isamaa-armastusest, siis ta kas muutub irooniliseks või sulgub endasse, ning nüüd arvatavasti ka vihastab. On aga tõsi, et kui Punaarmee Eestit 1918. aastal ründas, siis jäid paljud väeteenistusse kutsutud koju. Sõjavägi koguti kokku vabatahtlikest, vanuritest, lastest ja soomlastest, kes olid vaevalt toibumas oma sõjast. Filmi tegemist on plaanitud juba pikka aega, kuid varem oli asi raha taha pidama jäänud. Selle valmimise eest tuleb tänada ka Eesti endist peaministrit Mart Laari, kes pidas filmi tegemist oluliseks ning raha andsid ka soomlased. (Päivi Ängenselvä, Suomen Kuvalehti, 44/2002)

Venemaa ajakirjandus

Suhtumine Tšetšeenia separatismi pole endise NLi territooriumil ühene: Lätis ja Ukrainas on Dudajevi nimelised tänavad, kusjuures Lätis on selle tänava elanikkond valdavalt venekeelne, Leedus on Dudajavi nimeline väljak, Eestis ja Leedus on Tšetšeenia esindused. Leedu poliitik V. Landsbergis osaleb Kopenhaagenis Tšetšeenia kongressil jne. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 1.11)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee