Nädal välismeedias: 21.-27. oktoober 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Brüsseli tippkohtumine

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers approved the enlargement of the 15-nation bloc to take in 10 new members in 2004, officials said. They also agreed a new distribution of deputies in the European parliament. But the ministers failed to make any headway on critical questions of how the enlargement eastwards will be financed, leaving the matter to a leaders' summit. (Afp, 22.10)

Britain wants the EU summit in Brussels to ensure that bids by Bulgaria, Romania and Turkey to join the 15-nation bloc will not be shoved aside, Foreign Secretary Jack Straw said. "Brussels must also agree, in our view, that EU expansion is a continuing process not a one-off," Straw said. (Afp, 23.10)

A German government official said Berlin did not want a EU summit this week to put a roadblock in the way of negotiations on EU enlargement. The official said Berlin still wanted the EU to agree before December that agricultural aid, which eats up half the bloc's budget, should be cut progressively after 2006, but said this should not stop talks on phasing in aid for the newcomers. (Reuters, 23.10)

The Dutch parliament backed government plans to support EU enlargement early only hours ahead of a key summit in Brussels set to pave the way for 10 countries to join the bloc in 2004. Outgoing PM Jan-Peter Balkenende got backing to approve the admission of the 10 candidate countries at the Brussels summit after a marathon debate in the 150-seat parliament in the Hague. The caretaker administration wants to approve the admission of 10 candidate countries, but to deny them a say in areas where they fail to meet EU standards. The Dutch have voiced concerns about shortcomings on food safety, crime and border controls. (Reuters, Interfax, 24.10)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said he was optimistic that a crucial summit opening in Brussels would resolve outstanding disputes over the cost of the EU's historic enlargement. "In my view we are very close... It is manageable" Verheugen said. (Afp, 24.10)

"We must get a result in Brussels, if not we will not be able to complete negotiations with candidates in time," said Danish PM Anders Fogh Rasmussen. "Not all of the obstacles have been removed... The first stone on the road has been removed, but there will be several more," he said after the Irish Yes vote on the Nice Treaty. The biggest potential stumbling block remains the thorny issue of agricultural subsidies in an expanded EU expected to include 10 mostly farm-intensive new members. (Afp, 21.10)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen criticised France for not showing willingness so far to address changes to EU farming aid to help fund the bloc's eastward enlargement. "We must keep our strategy to cut EU spending in general in order to facilitate additional spending for EU enlargement," Verheugen said. (Reuters, 21.10)

Romano Prodi, president of the EU's executive Commission, warned leaders hours before a two-day summit that failure to clinch a deal on funding could harm plans to wrap up accession talks with 10 candidates in December and admit them in 2004. (Reuters, 24.10)

The Danish EU presidency is bluntly warning that the make-or-break summit could turn into a weekend marathon. "The summit will go on until there is a decision on the financial questions," said one official ahead of the gathering in the Belgian capital. "We have to finish in Brussels. If we postpone to Copenhagen, it will be too late and enlargement will not take place," he said. (Afp, 23.10)

Italy has expressed concerns over a Franco-German agreement to control farm spending after 2007 as part of the EU's enlargement project. "I view the Franco-German deal with worry because it is a decision of two countries that overrides the EC and because it brings into question the medium-term reform of the CAP," Farm Minister Giovanni Alemanno said. " (Reuters, 25.10)

The EU agreed to limit rises in its hotly contested farm subsidies to one percent annually from 2007 - which could lead to the payments actually decreasing if inflation is more. The leaders agreed to phase in direct subsidy payments to farmers in 10 largely agricultural nations in eastern Europe and the Mediterranean from 2004. "We have an agreement according to which the phasing-in is combined with a decision on financial stability (of the CAP)," Danish PM Anders Fogh Rasmussen said. (Afp, 25.10)

EU states must commit to cap spending in the budget of an enlarged 25-member EU from 2007. The guideline was issued as EU leaders prepared to finalize an accord on the costs of the bloc's historic eastwards enlargement, after striking a last-minute compromise on the crucial issue of farm aid. The EU's next six-year budget period runs from 2007, three years after 10 new members from eastern Europe and the Mediterranean are expected to be admitted to the political and economic union. According to the draft, farm spending over 2007-2013 cannot exceed the amount set aside for the enlarged EU in 2006, the final year of the current budget. (Afp, 25.10)

EU leaders hailed an agreement thrashed out in Brussels as a key in the bloc's eastwards enlargement and a milestone towards reuniting the continent in peace and prosperity. The summit's progress was given an unexpected boost when French President Jacques Chirac and German counterpart Gerhard Schröder announced a surprise deal on farming subsidies - the critical issue confronting EU leaders - just hours before the summit opened. (Afp, Reuters, 25.10)

EU leaders grappled with the fine-tuning of a deal to fund its historic expansion into ex-Communist eastern Europe after striking a last-minute compromise on the key issue of farm aid. "Broad consensus" had been reached on the second and final day of the Brussels summit to finalise an agreement and avoid derailing the bloc's expansion to include 10 new countries in 2004, an EU presidency source said. (Afp, 25.10)

ELi liidrid jõudsid Brüsselis kokkuleppele liidu laienemise rahastamises. Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni sõnul oli see väga edukas tippkohtumine ja see on suur samm ajaloolise laienemisotsuse suunas. Saavutatud kokkulepe teeb võimalikuks 10 kandidaatriigi, teiste seas Eesti, Läti ja Leedu, liitumiskõneluste lõpetamise tänavu detsembris ja liiduga ühinemise 2004. aastal. (Interfax, RIA Novosti, 25.10)

EU leaders agreed to extend planned safeguards aimed at protecting the Union's internal market after eastern enlargement to three years from two years. The diplomats said EU leaders meeting in Brussels agreed the move partly to placate the Netherlands, whose caretaker government is under parliamentary pressure to ensure enlargement does not disrupt the bloc's internal market. (Reuters, 25.10)

Latvia gave a mixed welcome to prospects for a EU deal on the farm aid the 15-nation bloc will give the countries who hope to join it in the coming years. A Latvian agricultural ministry official said the hoped-for deal would help the process of EU enlargement but that Riga remained unsatisfied with the EU's proposed quotas limiting farm production. "If there is an agreement ... that facilitates further development... But in any case all this unequal treatment of farmers will be unfair," said Martins Roze, director of EU integration at the Baltic country's agricultural ministry. (Afp, 25.10)

EU candidate nations hailed an agreement by the bloc's leaders on financing its historic eastwards enlargement but said tough talks lay ahead if membership talks were to be completed in December as planned. "It is a step forward, a step in the right direction," Polish PM Leszek Miller said. Slovenian Foreign Minister Dimitrij Rupel said he too was "satisfied that the EU was capable of taking these financial decisions". But he added: "Difficult negotiations await us now. It will be important to respect the principle of solidarity between candidates. Together we can obtain more," he said. (Afp, 25.10)

USA ajakirjandus

ELi liidrid jõudsid pärast kahepäevast näpuganäitamist ning mahedat jutuajamist kokkuleppele laienemise finantseerimise osas. Mõned valitsusjuhid väljendasid aga kiiresti oma pettumust. Kõige pahasem oli Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes kritiseeris Saksamaa-Prantsusmaa kokkulepet, mille kohaselt hakatakse heldeid põllumajandustoetusi kärpima alles 2007. aastal. (Elaine Sciolino, The New York Times, 26.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa on lükanud lootused CAPi reformimiseks kõige varasemalt aastasse 2007, tegelikkuses tõenäoliselt isegi aastasse 2013. Uutele liikmesriikidele pakutakse 25% liikmesriikide poolt 2004. aastal saadavatest otsetoetustest, mis kasvab 2007. aastaks 40%ni ja lisaks veel 10% igal järgneval aastal. ELi liikmesriikide juhid nõustusid ka Taani ettepanekuga eraldada uutele liikmetele esimesel kolmel aastal regionaalabiks 23 miljardit eurot. See kokkulepe tähendab Prantsusmaa suurimat ja hävitavaimat võitu sellest ajast, kui ta viimati veenis Saksamaad loobuma armastatud margast ja liituma euroga. Veel nädala algul tundus Prantsusmaa olevat isolatsioonis, nüüdseks on Saksa-Prantsuse telg, mis domineeris liidu algusaastatest kuni Saksamaa ühinemiseni, taastatud. Kõige ebatavalisem on aga see, kui kergesti teised ELi liikmesriigid lasid sel sündida. (Juhtkiri, The Times, 26.10)

Euroopa kulukad põllumajandustoetused tuleb reformida, sest nad kahjustavad arenevat maailma, hoiatas Suurbritannia peaminister Tony Blair. Ta väljendas ka muret Saksa-Prantsuse kokkuleppe üle, mis kustutas lootuse CAPi radikaalseks reformimiseks. "Ma mõistan riikide muret oma põllumajanduse kaitsmisel, kuid maailm on liikumas ühes suunas ja selleks on liberaliseerimine," ütles Blair. Prantsusmaa president Jacques Chirac aga süüdistas Suurbritanniat laienemise eest maksmisest kõrvalehoidmises. (Ian Black, The Guardian, 26.10)

Lahing ELi liidrite vahel finantsküsimustes tähendab mitte laienemise rahastamist vaid eeskätt, milleks lähiaastatel raha kulutatakse. EKi plaani kohaselt läheb suurem osa rahast põllumajandustoetusteks, mille tulemusel muutuvad Ida-Euroopa põllumehed sõltuvaks ELi armuandideks. Selle asemel peaks hoopis investeerima regionaalarengusse, eriti infrastruktuuri. Iirimaa kogemus näitab, kuidas seda teha: tuleb investeerida haridusse ja reformida tervishoiusüsteemi. Mida ei tohiks uutel liikmetel teha lubada - kasutada raha põhjaläinud tööstuste toetuseks. (Heather Grabbe, Financial Times, 25.10)

ELi liikmesriikide valitsusjuhtide kohtumisel lepiti kokku põllumajandustoetuste ülemmäärad järgnevaks 11 aastaks. Prantsusmaa jääb endiselt suurimaks kasusaajaks. Lisaks Tony Blairile olid pahased ka saksa ametnikud, kui nad kuulsid, milles Chirac ja Schröder omavahel kokku leppisid. Samuti ei varja kandidaatriikidest oma pahameelt poolakad, kes leiavad, et nende põllumeestele on antud "teisejärguliste" staatus. Poola Põllumeeste Liidu esimees Wladislaw Serafim ähvardas, et "kui meid ei hakata varem võrdsetena kohtlema, on risk, et liitumisreferendumil on tulemuseks "ei"". (David Wastell, Colin Brown, The Daily Telegraph, 27.10)

10 uue liikmesriigi liitumine on harvaesinev võimalus oma aja äraelanud ja kasutu CAPi põhjalikuks reformimiseks. Liikmesriigid on subsiidiumite lõa otsas ning ei soovi neist loobuda, kandidaatriigid tahaksid aga toetustest oma osa saada. Reformimine ei ole kerge ajal, kui president Bush, kes lubas kärpida põllumajandustoetusi, suurendab neid 10 aasta jooksul 80%. Reformi tuleb aga alustada, sest on absurdne, et peaaegu poole ELi eelarvest neelavad põllumajandustoetused. Raha võiks hoopis tagastada tarbijatele või kasutada seda mitmetes tööstusharudes, näiteks ühise tehnoloogiapoliitika kaudu, aitamaks Euroopal USAst mahajäämust kõrvaldada. (Juhtkiri, The Guardian, 26.10)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuus ütleb Taani peaminister Aders Fogh Rasmussen, et teeb kõik endast sõltuva, et ELi laienemine edasi ei lükkuks. Selle nimel on ta nõus ka Brüsseli tippkohtumist pikendama, sest vanad liikmesriigid peavad mõistma, et laienemisest on ka neile kasu. Euroopa ühendamise hind ei ole nii suur kui arvatakse ja vanad liikmesriigid peaksid tähelepanu rohkem pöörama ka positiivsetele külgedele. (FAZ, 24.10)

EKi esimees Romano Prodi ütles Brüsseli kohtumisel, et Türgi on veel kaugel nõuete täitmisest, mis lubaksid alustada liitumisläbirääkimisi. Ka Euroopa Parlament (EP) kritiseerib Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi uut Türgi-poliitikat. Schröder tahab juba Kopenhaagenis arutada võimaliku kuupäeva paikapanekut, mil oleks võimalik alustada liitumisläbirääkimisi. (Die Welt, 25.10)

Saksa valitsus üritab eraldada tülisid praeguste liikmesriikide põllumajandustoetustest ja uute riikide põllumajandustoetustest. Nii nõuab kantsler Schröder uute riikide põllumajanduse finantstoetuste lahtisidumist tülist Prantsusmaaga vanade liikmesriikide põllumajandustoetuste üle. Gerhard Schröderi ettepaneku kohaselt saaks uued liikmesriigid esialgu 25% sellest summast, mida saavad vanad liikmesriigid ning otsetoetuste protsenti tõstataks kuni aastani 2013, mil otsetoetused oleks siis võrdsed vanade liikmesriikidega. Seega on Gerhard Schröder oma strateegiat muutnud, sest veel juunis nõudis ta hoopis vanade riikide põllumajanduse otsetoetuste vähendamist. (Christian Thiele, Wolfgang Proissl, FT Deutschland, 24.10, Austria ajakirjandus: Die Presse, 25.10)

Austria ajakirjandus

ELi laienemise lähenemisel on suurimaks probleemiks kerkinud raha - tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel põllumajanduse finantseerimise üle. Probleemi hakatakse arutama Brüsseli tippkohtumisel, kuid diplomaadid ei usu, et kokkulepe oleks saavutatav. Tüli põhjustavad just otsetoetused. Prantsusmaa on neist siiani kasu lõiganud, Saksamaa on olnud suurim maksja. Majandusprobleemide tõttu ei suuda Saksamaa aga enam makseid samas suurusjärgus jätkata, seda seisukohta toetavad ka Suurbritannia, Rootsi ja Holland (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 23.10)

ELi kandidaatriikidel on väga raske ühinemist ette valmistada, sest praegused liikmesriigid ei suuda paljudes põhiküsimustes kokkuleppele jõuda. Peamiseks liitumise takistajaks on eriarvamused põllumajanduspoliitika finantseerimises, mis ei lase asuda finantspeatüki juurde. Kui koheselt kokkuleppele ei jõuta, jääb Kopenhaagenis finantsküsimuste arutamiseks aega ainult paar tundi ning kandidaatriikidel ei oleks aega oma valitsustega seisukohti arutada. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 25.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Teelt ELi laienemisele eemaldati viimane takistus kui Prantsusmaa president Jacques Chirac ning Saksamaa kantsler Gerhard Schröder jõudsid kokkuleppele rahaküsimustes. Kui kümne viimase aasta jooksul pole Prantsuse-Saksa koostöö kuigi hästi sujunud, siis nüüd rõhutas Chirac, et "Euroopa koostöö on alati olnud Prantsusmaa ja Saksamaa ühine jõupingutus". Siiski arvab Saksamaa siiani, et laienemise eelarve on liiga suur (40 miljardit eurot perioodiks 2004-2006). Lisaks sooviks Saksamaa põllumajandustoetuste kaotamist ning selles osas toetavad teda Suurbritannia, Holland ja Rootsi. (Jean Quatremer, Libération, 25.10)

Pokkerimäng algas laupäeval. Jacques Chiraci pakkumine põllumajandustoetuste osas oli adresseeritud Saksamaa välisministrile Joschka Fischerile ning tema parteikaaslasele, põllumajandusminister Renate Künastile. Viimased kolm kuud tundus see küsimus olevat täiesti lahendamatu, neli eelnevat Prantsusmaa ja Saksamaa vahelist kohtumist selles küsimuses polnud toonud mingit edu. Kuid peale Pariisi usalduslikku kõnet Taani peaministrile, millele järgnes telefonikõne Hollandisse, külastas president Chirac kantsler Schröderit tema Brüsseli peatuspaigas, milleks oli hotell Conrad ning kaks poolt jõudsid kokkuleppele. Kuid president Chirac lausus ka, et pole veel täpselt oma ettepaneku maksumust arvutanud. "See oli pigem poliitiline otsus, mille mõju pole veel täpselt arvutatud," lausus Chirac. Sellele järgnenud Chiraci ja Blairi kohtumisel oli juttu Iraagist, viimaks tegi Chirac juttu ka brittide panusest ühiskassasse, kuid saareriigi peaminister ei soovinud sel teemal rääkida. Chiraci sõnul on see võimalik vaid kuni 2006. aastani, peale seda tuleb brittidel selle teemaga tegelema hakata. (Philippe Gélie, Le Figaro, 25.10)

Brüsselis toimuval riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel peaks põhiline osa ajast kuluma arvutustehtele, mille ülesandeks on selgitada, kuidas finantseerida uute liikmesriikiide vastuvõtmist klubisse. Teoorias peaks vastus olema lihtne ning sisalduma kolmes sõnas: kõik on tehtud. Berliini tippkohtumisel 1999. aastal pandi paika liidu finantspakett aastani 2006, arvestades ka laienemist. Ainus probleem seejuures on, et seal arvestati kuue uue liikmega. Mis puutub põllumajandustoetustesse, siis selles osas kasvaks ELi eelarve vaid 20%, mida pole tegelikult palju. Ent probleemiks on siin Saksamaa. Liidu suurim maksja pole nii põhimõttelistel kui rahalistel põhjustel nõus uutele liikmetele põllumajanduse otsetoetuste maksmisega, samas kui Prantsusmaa, suurim CAPi toetuste saaja, on nõus EKi ettepanekuga maksta esialgu otsetoetusi 25% ulatuses ning tõsta toetuste määra saja protsendini aastaks 2013. Kuid on veel teinegi vaidlusalune küsimus – Saksamaa, Holland, Suurbritannia ja Rootsi leiavad, et CAPi reform tuleks läbi viia nüüd kohe. (Philippe Gélie, Le Figaro, 24.10)

Kohtumisele ajalooga jõudis Euroopa Liit täpselt, enam ei saa miski takistada kümne uue riigi vastuvõtmist ELi aastal 2004. Reedel Brüsselis toimunud tippkohtumisel tegid viieteistkümne liikmesriigi riigi- ja valitsusjuhid kahjutuks kõik Cassandrad, kes veel laienemist takistada oleks võinud. Kuid tippkohtumisel antud signaalid ei puudutanud mitte üksnes kümmet kandidaatriiki vaid positiivseid signaale anti ka kolmele seekord laienemisest väljajäävale kandidaadile. Aasta 2007 on tõenäoliselt see aasta, mil Liitu pääsevad ka Bulgaaria ja Rumeenia. Mis aga puutub Türgisse, siis tervitati Türgis toimunud poliitilisi ja majanduslikke arenguid kuid ei laskutud konkreetsete kuupäevade tasandile. (Jean Quatremer, Nathalie Dubois, Julie Majerczak, Libération, 26.10)
Taani ajakirjandus

Saksa-Prantsuse kompromissi tõttu, mis tuli justkui kingitusena ELi eesistujamaale Taanile, on suuremad takistused ELi laienemise teelt kõrvaldatud. Taani peaminister Anders Fogh Rasmusen on seega saavutanud oma eesmärgi - detsembrikuine Kopenhaageni Ülemkogu jääb ajalukku Euroopa verstapostina. (Berlingske Tidende, 26.10, Jyllands-Posten, 27.10)

Vaid mõned tunnid enne seda, kui Taani peaminister Anders Fogh Rasmusen pidi esinema rahvusvahelise ajakir-janduse ees, 'varastasid' Saksamaa ja Prantsusmaa juhid tähelepanu, teatades, et nad on suutnud kõrvale jätta oma eri-meelsused põllumajanduse otsetoetusi puudutavates küsimustes. Nii on tee 25-liikmelisele ELile valla, leiavad artikli autorid. (Jeser Larsen, Ole Bang Nielsen, Ask Rostrup, Berlingske Tidende, 25.10, Dagen, 26.10, Rootsi ajakirjandus: Svenska Dagbladet, 25.10)

Soome ajakirjandus

Reedel Brüsselis toimunud ELi tippkohtumisel saavutati kokkulepe, mille kohaselt peavad 15 liikmesriigi põllume-hed hakkama oma põllumajandustoetusi jagama kümne uue liikmesriigiga. Soome peaministri Paavo Lipponeni sõnul oli tippkohtumine väga õnnestunud ning kõik läks oodatust palju paremini. Kokkulepe rahaküsimustes võimaldab liitumisläbi-rääkimiste lõpetamise detsembris toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel. Uued liikmesriigid hakkavad liitumisel saama vaid neljandiku praegustele liikmesmaadele makstavast toetusest, kuid see osa kasvab kuni aastani 2013, mil ka uued liikmed peaksid hakkama saama täismahus toetusi. (Petteri Tuohinen, Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 26.10)

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ning Prantsusmaa president Jacques Chirac otsustasid, et toetuste maksmi-ne külmutatakse 2006. aasta tasemele ning seejärel tehakse vaid inflatsioonil põhinevaid korrektuure. Üllatav selle kokku-leppe juures on Chiraci leebus, kuna seniajani oli Prantsusmaa keeldunud arutamast CAPi reformimist laienemisega seotu-na. Chiraci võiduks on aga see, et järgneval kolmel aastal püsivad Prantsuse põllumeeste toetused samal tasemel. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen tuletas Brüsselis toimunud ELi tippkohtumise algul aga meelde, et kahe riigi vahe-line kokkulepe pole veel terve küsimuse lahendus, sest otsus puudutab kõiki viiteteist liikmesriiki. Märkus oli eriti asjakohane ka seetõttu, et põllumajandustoetuste kärpimist on lisaks Saksamaale nõudnud ka Holland, Rootsi ning eriti Suurbritannia. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 24.10)

Iiri referendumi järelkajad

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers said the hard work was only just beginning after Ireland cleared the way for the EU's historic ex-pansion eastwards. Gathering for crucial talks ahead of a leaders' summit this week in Brussels, ministers hailed the Yes vote in Irish referendum on the Nice Treaty - a set of reforms that are a prerequisite for the EU's expansion. (Afp, 21.10)

French European Affairs Minister Noelle Lenoir welcomed the yes vote in the Irish referendum. She described the vote as an "extremely positive message towards countries who wish to join us and whom we must welcome." Asked about the budget problems which still threaten to hold up the expansion of the EU to take in 10 new members, Lenoir said, "We'll reach an agreement ... the talks will be concluded before the end of the year." (Afp, 21.10)

Major newspapers in Ireland welcomed the nation's endorsement of the Nice treaty on EU enlargement in a weekend referendum, saying it confirmed the Irish are "good Europeans". "Irish voters can be proud... Ireland's decision on Nice has opened the way for Europe to unite democratically under the rule of law for the first time in its history," the Irish Times said. The Irish Independent said: "The Irish people could not, without shame, have turned their backs on a hand-ful of small states with whom they share not only a common European heritage but the experience and the memory of a history of domination and oppression by larger states." "The outcome, greeted with a palpable sense of relief by gov-ernment across Europe, effectively refutes claims that the Irish people are isolationist or motivated by selfish considera-tions," the Irish Examiner said. (Afp, 21.10)

Europe's press gave a guarded welcome to Ireland's backing of the Nice treaty on European enlargement. "Cheers Ireland," said left-wing Polish newspaper Trybuna. Adam Michnik, editor in chief of Gazeta Wyborcza, Poland's biggest newspaper and on the centre-left said Poland should draw lessons from the Irish referendum ahead of its own poll next year. "Firstly, it is possible to lose the referendum on the EU as happened in Ireland a year ago. Secondly we can win the referendum on the EU if Poles follow the Irish road and manage to concentrate on what is really important, without taking political sides," the paper said. The second-largest Nepszava newspaper in Hungary said "sober minds and fair play have won" in Ireland. "This weekend has brought relief for every pro-European," said the liberal Magyar Hirlap. The Daily Mirror hailed the Irish result as a "triumph for those who believe in a bigger better union". Le Figaro said, "If each country has to ratify each treaty, where will we be when there are 25 of us? Or 27? Before the Irish, the Danes had to be called on the vote twice before (the treaty of) Maastricht was agreed. Who is next? The Slovaks?" In Germany, Süddeutsche Zeitung said "The Irish have saved the EU from a huge crisis," but warns that "we should not simply raise a glass of Guinness to the success and go back to the European agenda as usual." With the EU soon to be enlarged to 25 states, the paper says, a mechanism for allowing states to leave the Union should be put in place. The Danish Berlingske Tidende reported "The Irish Yes vote sends a moral signal to those European politicians, who at the last minute suddenly decide that enlargement will be too costly, dangerous or complicated". The Wall Street Journal Europe said the Irish had reaffirmed their commitment to open, de-regulated economic policies. In Paris, the economic newspaper La Tribune made the point, that after 16 months of explanation, the Irish had changed their minds, opening the door to millions of people in central Europe, 13 years after the fall of the Berlin Wall. The Financial Times said enlargement was less unpopular in the EU than had been supposed and the Irish had "put the interests of Europe as a whole over their own self interest". (Afp, 21.10)

Ireland's success in turning around public opinion in favour of the Nice treaty holds key lessons for British PM Tony Blair as he gears up for a possible euro referendum, campaigners argued. Surveys show the overwhelming majority of Brit-ons would vote to keep the pound if the promised referendum were held soon. Pro-euro campaigners say, however, that the Irish vote only confirms the fickle nature of opinion polls which can easily be turned around once persuasive argu-ments are put forward one way or another. (Reuters, 21.10)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso welcomed Ireland's weekend endorsement of the Nice treaty that paves the way to an expanded EU. "We obviously have a better situation now that Ireland has voted in favour," he saif. "The road to enlargement is now unblocked." (Afp, 21.10)

Leedu välisminister Anatanas Valionise arvates lisab Iirimaa Nice’i referendumi positiivne tulemus ELi laienemi-sele rohkem entusiasmi ja optimismi. Valionise sõnul nüüd sõltub ELi laienemise edasine protsess suurel määral kandidaatidest endist. Tänu referendumil ELi laienemise poolt hääletanud iirimaalastele avaldas ka Läti president Vaira Vike-Freiberga. (Interfax, RIA Novosti, 21.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Referendumi tulemusest sõltumata on iirlastel ELi suhtes tekkinud kahtlused. Miks? Iirimaa imago on igaveseks muutunud. Paljud euroametnikud ja kandidaatriigid leiavad, et iirlased on isekad - nad on ELi liikmelisuse läbi niivõrd palju kasu saanud, et kuidas nad võivad isegi mõelda vaesematelt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidelt sarnase võimaluse võtmise peale? Iirlaste kõhklused ELi suhtes põhinevad teatud määral ka asjaolul, et "Euroopa", millega nad kunagi ühinesid, on muutunud. Tegelikult peaksid Iirimaad kritiseerivad euroametnikud küsima: mis on niivõrd eemaletõukav praeguses ELis, et isegi iirlased on muutumas euroskeptikuteks? (The Economist, 19. - 25.10)

ELi laienemise toetajate suureks kergenduseks kiitis Iiri rahvas Nizza lepingu heaks. Samas ei ole laienemine lõplik - ELi liidrid peavad otsustama laienemise rahastamise ja CAPi reformimise, kuid kokkuleppele jõudmine neis küsimustes enne Kopenhaageni tippkohtumist tundub olevat võimatu. ELi liidrid peaksid arvestama Iirimaa referendumi õppetundidega. Esiteks, poliitikud peavad avalikkust otsustamisprotsessi rohkem kaasama. Möödunud aastal keeldusid iirlased Nizza lepingut ratifitseerimast, kuna valitsus ei selgitanud neile selle olemust. Seekord aitas tugev kampaania tulemust muuta. Teiseks, laienemine on ELis vähem ebapopulaarne, kui võis arvata. Iirlased seadsid Euroopa kui terviku huvid isiklikest hu-videst ettepoole - teiste ELi liikmesriikide jaoks on see väärtuslik pretsedent. Lõpuks, peamiseks Nizza lepingu hääletuse ebaõnnestumise põhjuseks möödunud aastal oli leping ise. - tarvitamiskõlbmatu seadus, mida polegi võimalik rahvale arusaadavaks teha. (Juhtkiri, Financial Times, 21.10)

Bertie Ahern tegi lubaduse teoks ja pööras möödunudaastase eituse sel korral Nizza lepingu toetuseks. Kõigi liikmesriikide poolt on leping nüüdseks ratifitseeritud ning laienemiseks on tee avatud - selline on ametlik versioon. Tõde seis-neb aga selles, et rohkem kui vaid mõni üksik ELi liider lootis, et iirlased ütlevad teistkordselt "ei". Suur osa neist ootas läbikukkumist siiski mitte seepärast, et nad ei toetaks laienemist, vaid eeskätt Nizza lepingu tõttu, mida nad peavad kohmakaks kompromissiks; lisaks on liikmesriikide juhtide seas ka neid, kes leiavad, et liit on laienemiseks halvasti ette val-mistunud. Raskeks kujuneb kompromissi saavutamine CAPi reformimise ja subsiidiumite maksmise küsimustes. Saksamaa on traditsiooniliselt olnud suurim netomaksja - ta on maksnud kinni Prantsusmaa põllumajanduse, Suurbritannia tagasimaksed, Hispaania ja Portugali liitumise. Berliini ei saa enam rohkem selleks sundida, keegi teine peab seekordse laienemise maksumuse enda peale võtma. Aga keegi ei taha seda teha vabatahtlikult. (Quentin Peel, Financial Times, 23.10)

Huvitav, kas ükski Iirimaa "jah"-sõna tervitanud Euroopa liider on tegelikkuses Nizza lepingu läbi lugenud. Kommentaatorid on kirjeldanud Iirimaa referendumi tulemust kui hääletamist laienemise poolt. Samas mainib Nizza leping laienemist põgusalt. Kolm varasemat laienemist lepiti kokku ilma Iirimaa referendumita. Nizza lepingu rahvale otsustamiseks esitamise tegelikuks põhjuseks oli tulevane suveräänsuse loovutamine Brüsselile. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 21.10)

Lääne- ja Ida-Euroopa liidrid võisid pärast Iiri referendumi tulemuste teadasaamist kergendatult hingata. Samas ei ole laienemine ikka veel lõplikult otsustatud, sest ELi netomaksjad nõuavad CAPi reformimist enne laienemise alustamist. Muret tekitab ka Poola, Ungari, Tšehhi ja Balti riikide elanikkonna suhtumine laienemisse. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 21.10)

Iirlaste "jah" Nizza lepingule kinnitas kaht tõsiasja: iirlased on innukad eurooplased, samas ei ole nende toetus enesestmõistetav. 2001. aastal võitsid lepingu vastased, sest nende hüüdlause oli tunduvalt taibukam: "Kui sa ei tea, ütle "ei"". Seekord töötas "jah" kampaania paremini, kuna ta keskendus üldisele, mitte detailidele. (Ian Black, The Guardian, 21.10)

Saksamaa ajakirjandus

ELi liikmesriigid tervitasid Iiri rahvahääletuse positiivset tulemust. EKi esimees Romano Prodi rõhutas peale hääle-tustulemuste selgumist Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise tiheda koostöö vajalikkust, mis tagab ELi kiire arengu. Ka kan-didaatriigid tervitasid iirlaste "ja-d" Nizza lepingule. (Die Welt, 21.10)

Iiri rahvahääletuse positiivne tulemus päästis ELi kriisist, kuhu viimane oleks Nizza lepingu ratifitseerimata jätmise korral langenud. Hollandi üleminekupeaminister Balkende püüab maha suruda ka Hollandis maad võtvat ELi vastasust. Nizza lepingut ei peeta ka ELis eriti õnnestunuks, kuid ELi arengu seisukohalt siiski vajalikuks. Nizza lepingut tahetakse asendada uue dokumendiga, mille vastuvõtmiseni jõutakse arvatavasti järgmise aasta lõpus. Iirlaste rahvahääletuse kõrval on nüüd vaja likvideerida teine laienemise komistuskivi: laienemise finantseerimine. (Rainer Koch & Thomas Klau, FT Deutschland, Süddeutsche Zeitung, Die Welt 21.10)

Iirlaste "ja" rahvahääletusel Nizza lepingu kohta koristas viimased tõkked ELi laienemise teelt. Pärast eelmise referendumi negatiivset tulemust pingutasid Iirimaa eurooptimistid tunduvalt rohkem positiivse tulemuse nimel. Euroskeptikud viitasid lepingu puudujääkidele, samuti ka Iirimaa neutraalsuse vähenemisele ning töökohtade kaotamisele lepingu ratifitsee-rimise korral. (Peter Nonnemacher, Frankfurter Rundschau, 21.10)

Iirlased neelasid alla kibeda pilli nimega Nizza. Järgi on jäänud ainult kibe kõrvalmaik: kas samamoodi oleks käitutud siis, kui Iirimaa asemel oleks tegu olnud mõne suure liikmesriigiga? Iiri rahvahääletusel lähtuti motost, et nii kaua hääletame, kuni tulemus meeldib. Ja seda ELis, mille eesmärk on muutuda veel demokraatlikumaks ja kodanikele lähemal seisvaks, kui ta seda on praegu.(Peter Nonnemacher, Frankfurter Rundschau, 21.10)

Iirlased on jälle korralikud eurooplased, nagu nad seda - väikese pausiga vahepeal - alati on olnud. Nad näitasid ‘positiivse’ rahvahääletuse tulemusega, et ELi arengul on prioriteedid, mis seisavad kõrgemal rahvuslikest huvidest. Kuigi Nizza leping on vigane, näitasid iirlased üles heasoovlikkust, mida suurriikide puhul on harva kohata. (Peter Hort, FAZ, 22.10)

Pärast Iiri referendumi tulemuse selgumist tõusid kõikide Ida-Euroopa börside indeksid. Investorite huvi keskpunktis on Poola, Tšehhi ja Ungari aktsiaturud. Analüütikute sõnul on pärast Iiri rahvahääletust investorite käitumisest kadunud ebakindlus. Baltikumis sai positiivset pööret pärast referendumit tunda just Eesti aktsiaturg, kus eriti hinnas olid Hansapanga ja Eesti Telekomi aktsiad. (Doris Heinmann & Christian Kirchner, Handelsblatt, 22.10)

Pärast Iirimaa rahvahääletust on ELi laienemise põhiküsimuseks saanud laienemise finantseerimine. Eriti suurt survet avaldavad selles osas netomaksjad, kes nõuvad ELi subsideerimispoliitika reformimist ning laienemiskulude vähen-damist. (FAZ, 22.10)

Venemaa ajakirjandus

Kui iirlased oleksid öelnud referendumil ‘ei’, siis oleks Venemaa jaoks oluline Kaliningradi küsimus iseenesest lahenenud. ELi liikmesriikide ja Ida-Euroopa riikide liidrite kartused ning Venemaa lootused osutusid asjatuiks: kaks kolmandikku iirlastest ütlesid ELi laienemisele ‘jah’. (Vladimir Kara-Murza, Oleg Zorin, Kommersant, 21.10)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The governments in central European nations want to make sure there are no obstacles in the way of EU mem-bership, a move they see as crucial to improving their economies and linking up with the prosperity of the West. The problem is that public opinion in these countries is not as unequivocally pro-European as many in the West believe. This is particularly true in the Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania, where many people feel that after casting off a repressive Soviet hegemony, they may be headed for EU control that could also be overbearing. (Afp, 21.10)

Ten EU candidate countries forged an alliance to boost their leverage in the expected stormy final stage of membership talks. Slovenian Foreign Minister Dimitrij Rupel said the so-called Laeken group of candidates, on track to join in 2004, will pressure the union to avoid joining under unfair conditions. "We do not want to become an annex to the EU which would be governed by different or maybe even discriminating principles," Rupel said. (Reuters, 22.10)

The 10 candidate countries expected to join the EU in 2004 said that they wanted to benefit financially from becom-ing members. "The net budgetary position of the new member states should be significantly better than their position prior to their entry to the EU," foreign ministers from the 10 mainly east European former communist states said in a declaration after meeting in Prague. (Afp, 22.10)

Six out of 10 people in the candidate states support EU membership, according to a "Eurobarometer" published by the EC. The figure drops to a meagre 32 percent in the Baltic state of Latvia and 38% for the Mediterranean island of Malta. Across the 15% members of the EU, 68 percent were "absolutely" or "rather" in favour of enlargement, another survey showed. 44% of those surveyed were unable to name even one candidate country, while one in four people named countries that had not actually applied for membership. (Afp, Reuters, 23.10)

Turkish President Ahmet Necdet Sezer has urged the 15 EU leaders to set a date for accession talks at a Copenhagen summit in December, Sezer's spokesman Tacan Ildem said. Germany said it was ready to help Ankara in its quest for EU membership. Germany "will try to accompany Turkey step by step on its path to membership of the EU," Foreign Minister Joschka Fischer said. "We are expecting a prudent outcome from the Copenhagen summit and a decision for starting accession talks in 2003 should be taken." (Afp, 23.10, Reuters, 25.10)

An extraordinary EU summit might be needed in late December because of the complexity of financing the bloc's enlargement, especially farm support to new member states, Sweden said. If such a summit were to become necessary, it would probably be held some time in December after the long ago scheduled December 12-13 summit of EU heads of state and government in Copenhagen. (Reuters, 23.10)

Pope John Paul praised plans to extend the EU to admit 10 mostly ex-communist countries, saying it would help end fear and isolation. "The free circulation of people and goods... is the only way to overcome fears, isolation and the nar-row nationalisms that have caused, up to very recently, so much hostility, on a European and international level," the Pope told Hungary's new ambassador. (Reuters, 24.10)

The EU wants a reunited Cyprus to join in 2004 but will admit the divided island's Greek-Cypriot government in the absence of a deal, according to draft conclusions of a summit. "The Union reiterates its preference for a reunited Cyprus to join the EU on the basis of a comprehensive settlement, and urges the leaders of the Greek Cypriot and Turk-ish Cypriot communities to seize the opportunity and reach an agreement before the end of the accession negotiations this year," the draft by the EU's Danish presidency said. (Afp, 25.10)

USA ajakirjandus

Juba pikka aega on enamus tähelepanu koondunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumiseelsetele ootustele. Vähe on käsitletud praeguste liikmesriikide ootusi uute liikmete suhtes. Kui Lääs muretseb odava tööjõu ja kuritegevuse sissevoolu pärast, siis tšehhid ja poolakad muretsevad, et rikkad sakslased hakkavad nende maad kokku ostma, samuti kardavad nad Lääne subsideeritud kaupade mõju kohalikule põllumajandusele ja tööstusele. Paljud kandidaatriikide kodanikud arvavad, et neid hakatakse liitumisjärgselt kohtlema teisejärguliste kodanikena, kes on liiga taltsutamatud ja vaesed, et pääseda koheselt kõigi õigustega rikaste meeste klubisse. (Steven Erlanger, The New York Times, 27.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Enne Kopenhaageni tippkohtumist tuleb lahendada mitu probleemi - CAPi reformimine, Kaliningradi elanike viisaküsimus, Küprose ühendamise poliitiline kokkulepe. Lisaks tundub, et kiirjooks ühinemise suunas on muutumas emotsionaalseks ja seetõttu võib lähiajal oodata esimese Iiri referendumi sarnaseid ebameeldivusi. Järgmise aasta aprillis peaksid toimuma referendumid liitumisküsimuses nii Tšehhis, Poolas kui Ungaris. Juhul, kui lähinädalate jooksul saavutatavaid kompromisse peetakse keskeurooplaste poolt rahvuslike huvide reetmiseks, võivad uustulnukad otsustada mitte ühineda. (Roger Boyes, The Times, 21.10)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemise tee on konarlik. Alles rõõmustasid liikmes- ja kandidaatriigid Iirimaa referendumi tulemuse üle, kuid nüüd on ühtsus kadunud, sest esile on kerkinud rahaküsimus. Euro stabilisatsioonilepingu tallab jalge alla EKi president ise. Saksamaa ei ole võimeline enam maksma ning loodab Prantsusmaale ja Hispaaniale. Kuid nemadki pole nõus rohkem maksma. Kus on solidaarsus ühinevas Euroopas? (Andreas Middel, Die Welt, 23.10)

Saksamaa ehitusturg saab EL-i laienemise järel suure löögi. Tööjõu vaba liikumise tõttu saab Saksamaa turule siseneda odav tööjõud Ida-Euroopast, mis tugevdab konkurentsi niigi pingelisel turul. Deutsche Bank'i analüütikud soovitavad ehitusfirmadel näha ka positiivset poolt: ka neile avanevad uued turud. Eriti raskeks võib olukord minna väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, seepärast kaalutakse kolmeaastase üleminekuaja kehtestamist, et Saksa ehitusfirmad saaksid end suurenenud konkurentsi jaoks ette valmistada. (Axel Granzow, Handelsblatt, 23.10)

Brüsselis vaieldakse selle üle, kuidas finantseerida EL-i laienemist, kuid unustatud on see, mida laienemisprotsess juba toonud on. Pärast kommunistlike diktatuuride lagunemist Kesk- ja Ida-Euroopas polnud sugugi kindel, et olud Euroopas nii rahulikuks jäävad, kui nad seda hetkel on. Loetletakse mitmeid konflikte, mis kõik oleks võinud lõppeda kodusõdadega ja nii ei arutaks Ministrite Nõukogu praegu mitte üleminekuaja kehtestamist tööjõu vabale liikumisele, vaid põgenike vastuvõtmise ja abiprogramme. See, et Ida-Euroopa ei langenud etniliste ja sotsiaalsete konfliktide keerisesse, on suuresti seotud nende riikide sooviga astuda ELi. EL on kandidaatriikide olemasolust ka võitnud, mitte ainult kaotanud, nagu praegus-te tülide põhjal tunduda võib. (Reinhard Veser, FAZ, 24.10)

EK korraldatud küsitluse andmetel on 68% sakslastest ELi laienemise poolt ja 24% selle vastu. Enim kardavad sakslased konkurentsi kasvu tööjõu turul, eriti peavad sakslased tõenäoliseks uute liikmesriikide elanikkonna lahkumist kodumaalt ja tööle asumist Saksamaal.(FAZ, 24.10)

Intervjuus väidab Deutsche Bank'i peaspetsialist Norbert Walter, et kahtlused, nagu poleks kandidaatriigid ELiga liitumiseks valmis, on alusetud. Tegelikkuses pole liikmesriigid valmis laienemiseks, kandidaatriigid on aga hästi ette valmistunud. Samuti kiidab Walter põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekut toodangu subsideerimise lõpetamise kohta. Kui talunikud on vaesed, tuleb neile anda sotsiaaltoetusi. Samuti ei usu Walter, et kandidaatriikides võib tekkida tõrge liitumise osas. Kuigi praegu on näha mõningaid tendentse selles suunas, võib arvata, et otsustavaks hetkeks on need kadunud. (Ernst August Ginten, Die Welt, 25.10)

Austria ajakirjandus

60% austerlastest on ELi laienemise poolt ja 24% selle vastu. Kõige rohkem kardetakse liitumise suuri kulusid ja seetõttu eelistaksid austerlased aeglasemat liitumisprotsessi. (Doris Kraus, Die Presse, 24.10)

Šveitsi ajakirjandus

ELi kandidaatriigid otsustasid tihedamalt koostööd teha, sest kardetakse, et liitumisjärgsetel aastatel, kui saadakse ELilt rohkem raha kui makstakse, võidakse neid kohelda kui "teise klassi liikmeid". Kuigi praegu on kandidaatriikides enamus rahvastikust ELiga liitumise poolt, on kadunud entusiasm, mis valitses 10 aastat tagasi. (Neue Zürcher Zeitung, 24.10)

Prantsuse ajakirjandus

Siiani on iga ELi laienemine tähendanud ühispoliitikate tugevdamist ning poliitilise integratsiooni arengut. Et seekordne laienemine õnnestuks, tuleks kõigepealt vaadelda Liidu praegusi nõrku külgi: jõuetus rahvusvahelisel areenil, võimetus kasutada kõiki ühisrahaga kaasaskäivaid eeliseid, ühise tööhõivepoliitika puudumine, võimetus luua ühine immigratsiooni ja varjupaigapoliitika ning viimaks ELi institutsioonide lonkav töö. Liidu laienemisel ning kümne uue liikmesriigi vastuvõtmi-sel ähvardavad need puudused halvata ELi töö, juhul kui liit ei suunda end eelnevalt reformida. ELil pole õigust laienemisest keelduda, see on liidu ajalooline ning samas ka pretsedenditu ülesanne: ühendada rahumeelselt ja demokraatlikult 500 miljonit elanikku. Üksnes laienemine võib ELi muuta USA hegemooniale võrdseks vastaseks, sellest keeldumine tähendaks Euroopa jätmist Ameerika ülemvõimu alla. Kuid laienemise õnnestumiseks on vaja EL eelnevalt reformida. (Elisabeth Guigou, Le Monde, 23.10)

Rootsi ajakirjandus

Ateena Ülemkogul 2003. aasta kevadel, kui kümme kandidaatriiki kirjutavad liitumislepingutele alla, on aastaid kestnud läbirääkimisprotsess lõpule viidud. Kuid ELis ei ole midagi selget enne, kui kõik on selge. Lootustandev on vaadata tagasi õnnestumistele ja kordaminekutele, kuid nende põhjal ei saa veel oletada, et kõik probleemid on lahendatud. Kõigis kandidaatriikides seisavad veel ees rahvahääletuse ELiga liitumise kohta, ning nagu Iirimaa näite varal teame, on rahvahääletuste tulemuste ennustamine väga keeruline. (Svenska Dagbladet, 22.10)

Soome ajakirjandus

Praegustes liikmesriikides on suur toetus ELi laienemisele, kuid samas ei tea paljud inimesed, milliste riikidega nad üldse liituma hakkavad. Värske küsitluse kohaselt pooldab laienemist 68% ELi elanikkonnast, vastu on umbes viiendik küsitletutest, ülejäänutel polnud veel seisukohta. Kodanikud kahtlevad vaid selles, kas kõik kandidaatriigid on ELiga liitumiseks valmis ning kas on mõtet vastu võtta korraga kümme uut liikmesriiki. EKi tehtud uuringu kohaselt teatakse praegustes liikmesriikides hämmastavalt vähe laienemise üksikasju. Iga teine ELi kodanik ei osanud nimetada ühtegi kandidaatriiki. EKi on kodanike teadmatus murelikuks muutnud ning seetõttu plaanib ta korraldada laienemisest teavitavaid lisakampaaniaid. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 25.10)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Commissioner Michel Barnier proposed that the positions of High Representative for Foreign Affairs Javier Solana and European Commissioner for External Affairs Chris Patten be merged. "Let's merge the two posts," he said. "Let's call it the Secretary of the EU, similar to the secretary of state you have in the US." His call fleshed out a proposal made in May by EC President Romano Prodi. Major EU powers Britain and France, as well as Solana himself, opposed Prodi's proposal. (Reuters, 21.10)

The EU should not establish a post of a common "president", because such a new institution would make deci-sion making in the union more complicated, Commissioner Margot Wallstrom said. France and Britain, with the backing of Germany's Gerhard Schröder, have previously proposed a powerful EU president as the public face and political driving force of Europe. Swedish PM Göran Persson has said he supports a presidency post for the EU, and that it could be merged in the position of top foreign policy representative currently held by Javier Solana. (Reuters, 22.10)

Spanish PM Jose Maria Aznar said he was against tying EU policy reform to the enlargement process, in an interview with an Italian newspaper. "I don't agree with mixing up EU policy reform and enlargement, as that could really complicate the prospect of European reunification," Aznar said. (Afp, 23.10)

The head of the convention examining Europe's future, Valery Giscard d'Estaing will brief EU leaders later amid reports that he will soon propose an exit route for member states to quit the 15-nation bloc - which under present ar-rangements would provoke chaos. (Afp, 24.10)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi esimees Valery Giscard D'Estaigni poolt visandatavas Euroopa põhiseaduses kirjeldatakse ka liidust "lahkumise mehhanismi". Hetkel sellist formaalset mehhanismi ei eksisteeri, nii et ühe liikmesriigi lahkumissoov tekitaks konstitutsioonilise kaose. (George Parker, Financial Times, 24.10)

Austria ajakirjandus

Valery Giscard D'Estaign esitles Brüsselis riigi- ja valitsusjuhtidele ELi reformikava, kuhu on sisse pandud ka klausel liidust välja astumise kohta. Giscard on seisukohal, et kellel ei meeldi, võib ära minna. Selle ettepaneku kriitikud karda-vad aga, et väljaastumise võimalus aktiveerib populistlike ja ELi vastaste liikumiste tegevust.(Die Presse,25.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi tulevikukonvendi asepresidendi Jean-Luc Dehaene'i sõnul on leitud konsensus nelja küsimuse lahendamisel: kõik Euroopa lepingud ühendatakse ühte koondlepingusse; EL saaks juriidilise isiku staatuse, mis võimaldaks sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, põhiõiguste harta kirjutatakse sisse Euroopa konstitutsiooni ning viimasena kõige keerukam küsimus, on otsustatud kaotada kolme samba süsteem ning ühendada ELi pädevused ühte mehhanismi. Prantsusmaal pole ühtegi ettepanekut, mis puudutab kolmnurka Komisjon - ministrite nõukogu – Parlament, kuid oluliseks peetakse liidu rolli tugevdamist rahvusvahelisel areenil ning siin toetab Pariis Chiraci ideed ELi presidendist, kes valitaks viieks aastaks ning kes asendaks roteeruvat eesistumise süsteemi. (Daniel Vernet, Le Monde, 24.10)

Soome ajakirjandus

Oktoobris Itaalia ajalehele La Stampa antud intervjuus lausus EKi president Romano Prodi, et EL on lähenemas oma lõplikele välispiiridele. Prodi sõnul on pärast praeguste kandidaatriikide liikmekssaamist vaid Balkani piirkonna riikidel reaalne võimalus veel ELi liikmeks saada. Nimetatud intervjuu on oluliseks lisaks praegu toimuvale arutelule ELi tule-vastest piiridest, mis algas 2002. aasta kevadel, mil Suurbritannia välisminister Jack Straw tegi ettepaneku nn "laiema Euroopa" poliitika arendamiseks. Arutelu eemärk on luua ELile pikaajaline poliitikastrateegia selliste riikide jaoks, kes ei või saada ELi liikmeteks. (Hiski Haukkala, Aamulehti, 24.10)

Soome väliskaubandusminister Jari Viléni sõnul peaks praegune eesistujariik Taani leidma lahenduse ELi toiduameti asukoha küsimuses. Vilén rõhutas, et lahenduse leidmine on eesistuja kohus. "Aeg on faktor, mis töötab Soome vastu. Aastal 2004 võib seda küsimust olla arutamas juba 25 liikmesriiki, " lausus Vilén. Ta on mõelnud ka kompromisslahenduse peale, mille kohaselt peamine osa ametist - juhatus ning suurem osa töötajatest - asuks Soomes ning mõningate ülesannetega tegeldaks Itaalias, Parmas. (Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 25.10)

Nii liikmesriikides kui Brüsselis arutletakse elavalt ELi võimaliku presidendi üle. Algul olid idee pooldajad vaid Suurbritannia ja Prantsusmaa, kuid nüüd soovivad ELile presidenti ka Rootsi, Hispaania, Saksamaa ja Itaalia. Prantsuse peaminister Raffarini arvates võiks EL hakata tööle Prantsusmaa mudelit järgides, kus president vastutab välispoliitika ning peaminister sisepoliitika eest. Soome esindaja ELi tulevikukonvendis, Teija Tiilikainen on ELi presidendi vastu mitmel põhjusel. Esiteks on väike võimalus, et presidendiks saaks mõni väiksema liikmesriigi esindaja, ning teiseks oleks tugev president konkurent liikmesriikide huve kaitsvale EKile. Konvendi töö peaks lõppema järgmisel kevadel ning seejärel peaksid ELi tulevase struktuuri arutelu algama liikmesriikides. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 24.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Russia hopes to resolve a row with the EU over its Baltic outpost of Kaliningrad within a few weeks, PM Mikhail Kasyanov said. Last week, Russia, which has criticised some EU proposals including a special obligatory travel pass for Kaliningrad's residents, said it was approaching a compromise with the EU despite lingering differences. The EU-Russia summit is scheduled for November 11 in Copenhagen. (Reuters, 21.10)

The EU said it expected to resolve its diplomatic dispute with Russia soon over travel rules for residents of the Russian enclave of Kaliningrad after the EU's eastern enlargement. EU foreign ministers meeting in Luxembourg said they hoped to convince Russian President Vladimir Putin to drop objections to a planned travel regime for Kaliningrad, which will become a Russian island inside the EU after enlargement in 2004. (Reuters, 22.10)

The EU claimed a breakthrough with Moscow in a dispute over the Russian enclave of Kaliningrad. EU leaders now hope to seal the deal at a EU-Russian summit on November 11. Russia now recognises the need for a "simple visa regime" to enable residents of the Baltic enclave to transit across Lithuania, which is set to enter the EU in 2004, to the rest of their homeland, said Danish FM Per Stig Møller. (Afp, Interfax, 22.10)

Leedu suursaadik Venemaal Rimantas Shidlauskas teatas, et Leedu nõustub viisavabade Vene kiirrongide käimapanekuga Kaliningradi suunal vaid juhul, kui saab ELilt selgesõnalised garantiid Schengeni leppe liikmeks vas-tuvõtmise kohta.(Interfax, 22.10)

ELi eesistujamaa Taani peaministri Andres Fogh Rasmusseni teatel toetab EL pantvangikriisi lahendamisele suuna-tud Venemaa juhtkonna jõupingutusi. Rasmusseni sõnul jääb tsiviliseeritud maailm ühtseks terrorismivastases võit-luses. (Interfax, 24.10)

The EU approved a plan to break a two-year deadlock between Greece and Turkey that has hamstrung the bloc's fledgling Rapid Reaction Force. "We have reached an agreement on the modalities," EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 25.10)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa riigid on otsustanud teha koostööd kaitse- ja välispoliitika alal, kuid lepete ja reaalsuse vahel haigutab sügav kuristik. Kuigi 3/4 ELi kodanikest on ühise kaitse- ja välispoliitika poolt, pole siiani selge, kes esindab ELi välispoliitikat. Siia lisanduvad veel väiksemad, kunagised neutraalsed liikmesriigid Iiirimaa ja Rootsi, kes lubavad endale rahvuslikku isepäisust. Oleksid maailmas rahulikud ajad, polekski probleem nii suur, kuid praegu tundub, et EL on tagasi pöördumas liikmesriikide rahvusliku kaitse- ja välispoliitika juurde. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 24.10)

ELi välisministrid teatasid Luxemburgi kohtumisel, et on järgneva kahe aasta jooksul nõus kaaluma Venemaa nõuet viisavaba rongiliikluse suhtes Kaliningradist Venemaale läbi Leedu. Praegu ei ole välisministritel rongiliikluse lubamiseks vastavaid õiguslikke volitusi. (FAZ, 23.10)

Venemaa on Kaliningradi elanike reisimisvõimaluste küsimuses tõstatanud inimõiguste probleemi, et ELilt võimalikult head tingimused "välja pigistada", selle asemel, et arutada probleemi ainult piiriületusprobleemina. Sellise poliitika tagajärjeks on aga välismaiste investorite eemalepeletamine, kuigi Kaliningrad neid hädasti vajaks. (Markus Wehner FAZ, 24.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Maastrichti lepingus oli kirjas kaks suurt arengut Euroopa ülesehituses: ühisraha loomine ning ELi välis- ja julgeolekupoliitika. Euro kasutuselevõtuga on üks neist täide läinud, samas kui ühine välis- ja julgeolekupoliitika on kiratsenud kümme aastat ning Iraagi küsimuse otsustamine võib sellele anda surmahoobi. Iial varem pole nii olulise küsimuse otsustamisel ELi kolme suure liikmesriigi seisukohad olnud sedavõrd erinevad. Saksamaa on põhimõtteliselt vastu sõjale Saddamiga, isegi kui see oleks konfliktiennetussõda. Prantsusmaa pooldab ÜRO relvakontrolöride saatmist Iraaki ning vajaduse korral jõu kasutamist Bagdadi vastu. Suurbritannia arvates on kogu probleemile aga ainult üks lahendus, milleks on Iraagi-vastane sõda. ELi esindavad välispoliitilistes küsimustes 3 isikut: eesistujamaa välisminister, EKi välisasjade volinik ning kõrge esindaja (high representative), kuid nende häältel pole antud arutluses olnud mingit kaalu. (Renaud Girard, Le Figaro, 24.10)

Lõpuks ometi üks teema, milles kõik liikmesriigid on ühel meelel. Brüsselis alanud ELi liidrite tippkohtumine peaks tooma lahenduse Kaliningradi probleemile. Venemaa enklaav on põhjustanud kaks probleemi: esiteks peab Leedu suutma väga hästi kontrollida oma piiri, millest on saamas ELi välispiir; ning teiseks peab Venemaa kodanikel olema võimalus vabalt liikuda enklaavi ning emamaa vahel. Venemaa president Vladimir Putin, kelle abikaasa perekond on Kaliningradist pärit, on muutnud antud teema Venemaa rahvusliku suveräänsuse küsimuseks. Huvide konflikti lahendamiseks pakkus EK septemb-ris välja "Kaliningradi passi" võimaluse. Venemaa, kelle esialgne soov oli "koridor", soovis aga nüüd kiirrongiliikluse sisseseadmist, rongid läbiksid Leedu ilma ühtegi peatust tegemata. Prantsusmaa pealekäimisel ja Leedu protestidest hooli-mata ongi liikmesriigid selle ettepanekuga nõusse jäänud. Ametlikku otsust pole vaja vastu võtta enne, kui see väike Balti riik on saanud liidu liikmeks. (Le Figaro, 25.10)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

German Finance Minister Hans Eichel indirectly hit out at France and its refusal to take any measures to narrow its structural deficit from next year. France is the only euro-zone member that is refusing to take measures to reduce its structural deficit by 0.5 percent of gross domestic product each year from 2003. (Afp, 21.10)

Noting that agricultural spending in the EU was spiralling and had to be lowered, European Enlargement Commissioner Günter Verheugen criticised France for its reluctance to accept a lowering of EU farm subsidies. (Afp, 21.10)

The German budget deficit stood at 25.8 billion euros (25.3 billion dollars) at the end of September, already 23 percent wider than the government's forecast for the whole year, the Bundesbank calculated. The German finance ministry has already said it was preparing to announce a supplementary budget for this year given the drop in tax revenues. The supplementary budget would be submitted to parliament in the middle of next month along with a new draft spending plan for 2003, recent press reports have suggested. (Afp, 21.10)

Ireland's main business groupings had campaigned strongly in favour of the Nice Treaty and applauded its endorsement by Irish voters. But the welcome was barbed with a warning from the country's exporter association that Ireland needs a new trade strategy if it is to cope with increased competition from candidate countries. Four of the EU accession coun-tries, the Czech Republic, Estonia, Hungary and Slovenia are considered by the World Economic Forum Global Competitiveness Programme to be ahead of Ireland in terms of "innovative driven production". (Afp, 21.10)

Britain insisted that the EU budget rebate is "not negotiable". "Our position on the UK abatement is well known, that it is not negotiable because it is still as justified on objective grounds as it always has been," a British Foreign Office spokesman said. French President Jacques Chirac suggested that negotiations over the post-enlargement financing of the EU should include the issue of Britain's rebate, which amounted to more than four billion euros last year. (Afp, 22.10, 25.10, Reuters, 23.10)

The European Parliament approved a first reading of the EU's 2003 draft budget, giving priority to plans for adding 10 more countries to the Union in 2004. Parliament deputies approved payment credits of 99.9 billion euros (97.2 billion dollars), or 1.04% of the Union's gross domestic product, close to a ceiling fixed at 1.27% of GDP. That would represent an increase from 2002 of about 4.5%. CAP remains by far the biggest budget item, at 45.2 billion euros, followed by structural funds and regional aid, which total 34.5 billion. Regarding costs of enlargement, the parliament proposed an increase in pre-adhesion aid to 3.2 billion euros from 2.6 billion in the 2002 budget. (Afp, 24.10)

USA ajakirjandus

Euroopa suurim tööandjate assotsiatsioon Unice teatas, et ELi käesoleva aasta majanduskasv on oodatust madalam, alla 1 %, inflatsioon kujuneb viimastel kuudel eeldatust ootamatult kõrgemaks ja "kergendust ei ole oodata" ka töö-puuduse kõrge taseme osas. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 23.10)

Suurbritannia ajakirjandus

On selge, et stabiilsuse- ja kasvupaktis ette nähtud defitsiidi 3%line ülemmäär on kahjustanud eurotsooni majandust ja euro usaldusväärsust. Romano Prodi ei kahetse, et ta intervjuus Le Monde'ile nimetas pakti "rumalaks", vastupidi, ta kinnitas ka EPile, et "on aeg öelda avalikult asju, mida me oleme rääkinud omavahel". Samas on reeglid ikkagi reeg-lid ja nende muutmine pole Prodi võimuses. Lisaks on ta muutnud Pedro Solbesi töö võimatuks. Kes usub nüüd, et euro-tsooni valitsusi karistatakse, hoolimata nende metsikutest kulutustest? (Juhtkiri, The Times, 22.10)

Saksamaa ajakirjandus

EKi hinnangul kujuneb Saksamaa selle aasta eelarve puudujäägiks 3,7% SKP-st, stabiilsuse- ja kasvupakti kohaselt on aga puudujäägiks lubatud maksimaalselt 3%. Samuti alandas Saksamaa oma selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,9%-lt 0,4%-le. Tänu sellele nõuavad paljud poliitikud, s.h. ka EKi president Romano Prodi 3% piiri kaotamist, selle idee vastased viitavad aga ühisraha euro usaldatavuse vähenemisele piiri kaotamise korral. (Die Welt, 21.10)

Kommentaaris võrreldakse Romano Prodit ja Jacques Chiraci alkeemikutega keskajal. Kui alkeemikud lubasid seatinast kulda toota, siis Prodi ja Chirac teevad niigi leebest stabiilsuse- ja kasvupaktist veelgi leebema leppe. Nii nagu kesk-ajal ei saadud seatinast kulda, ei ole ka sellest ideest midagi head loota. Prantsusmaa ja Saksamaa peidavad end pakti kritiseerimisel siseriiklike probleemide eest, selle asemel, et teha jõupingutusi leppest kinni pidamisel. (Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 24.10)

Vaidlused stabiilsuse- ja kasvupakti ümber lähevad aina tulisemaks. Nüüd sekkus ka Euroopa Keskpank, kes nõuab reeglitest kinnipidamist. Sellise otsuse tegi eile harva seisukohti võttev keskpanga nõukogu, mis näitab, kui tähtis pakt liikmesriikide jaoks on. Nõukogu avaldas pettumust mitme liikmesriigi majandusnäitajate suhtes. (Frankfurter Rundschau, 25.10)

Austria ajakirjandus

ELi stabiilsuse- ja kasvupakti täitmine on ohus ning just need riigid, kes lepingu sõlmimist nõudsid, pole võimelised seda täitma. Nii nõuavad Saksamaa, Portugal, Prantsusmaa ja Itaalia leppe lõtva tõlgendamist, s.t. et 3% piiri võiks teatud juhtudel ka ületada. Euro stabiilsusele polegi nii suureks ohuks Saksamaa 3,7%-ne eelarve puudujääk, kuivõrd asjaolu, et ei suudeta endale seatud eesmärke täita. (Josef Urschitz, Die Presse, 22.10)

Prantsuse ajakirjandus

Stabiilsuse- ja kasvupakt, mis sündis Prantsusmaa ja Saksamaa koostöös, on nüüd kõigi silme all oma loomulike vanemate poolt hüljatud. Neli eurotsooni riiki on praeguseks pakti reeglitega vastuollu läinud, kuid kui Itaalia ja Portugal hoiavad antud küsimuses madalat profiili, siis Prantsusmaa ja Saksamaa arutlevad selle üle valjul häälel. Kui Saksamaa on andnud lubaduse eelarvedefitsiit kontrolli alla võtta, siis Prantsusmaa praeguseks seisukohaks on olnud eelarvedefitsiidi reegli pidev eiramine ning Brüsseli nõudmistele vastuseismine. (Jean-Pierre Robin, Le Figaro, 24.10)

Taani ajakirjandus

Euroopa ühise tööstusorganisatsiooni, UNICE poolt täpsustatud prognoosi kohaselt on Taani ainuke ELi riik, mille märtsikuine majandusprognoos osutus tegelikkusest tagasihoidlikumaks. Äsja avaldatud prognoosi kohaselt hindab UNICE Taani tuleva aastast majanduskasvu 1,8%le, kogu ELi 2,1% prognoositava majanduskasvu foonil. Veel kevadel oodati 15 ELi liikmesriigilt 2,7%st majanduskasvu. (Hakon Redder, Børsen, 23.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi valitsus on seni pooldanud ELi stabiilsuspakti jäika tõlgendamist, kuid uus majandusminister Gunnar Lund leiab, et oleks mõttekas pakt tähelepanelikult üle vaadata. "On võimalik, et üksikutes punktides oleks mõistlikum lubada suuremat paindlikkust," leiab Lund. (Ingrid Hedström, Svenska Dagbladet, 23.10)

Rootsi turundusameti Kommerskollegium uurimuse kohaselt töötab siseturg väga kehvalt. Vaba liikumine toimub reaalselt ainult kapitali osas. Uurimus viidi läbi Rootsi välisministeeriumi tellimusel ning hõlmas kõiki ELi liikmesriike ning lisaks Euroopa Majanduspiirkonna liikmeid Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Kommerskollegiumi uurija Thomas Lindelli sõnul ei ole uurimuse tulemused kuigi üllatavad. (Björn Suneson, Svenska Dagbladet,23.10)

Soome ajakirjandus

Soome peaministri Paavo Lipponeni sõnul nõrgendavad Romano Prodi ütlused ELi stabiilsus- ja kasvupakti kohta ELi usutavust. Prodi arvates on paktis kirjas olev 3% eelarvedefitsiidi piir (SKPst) liiga jäik ning seetõttu "tobe" kuna see takistab majanduse elavdamist langusperioodil. Lippose arvates tuleks aga paktist kinni pidada. "Peamine on, et need riigid, kelle eelarvedefitsiit hakkab lähenema paktis äratoodud piirile, hakkaksid tegutsema defitsiidi vähendamise nimel. Küsimus pole mitte selles, et neid asju peaks ajama mingite jäikade reeglite kohaselt, kuid probleemi lahendamiseks peaks olema teatud kava ning sellest kavast tuleks ka kinni pidada." (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 24.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Germany reaffirmed that the Russia's conflict with the Chechens could only be solved by diplomatic means, but it said nothing could justify taking hostages. German FM Joschka Fischer said, "the Chechnya conflict does not justify terrorism. Nothing can justify hostage taking and terror and they must be roundly condemned". (Afp, 25.10)

EU foreign envoy Javier Solana said a deal formalising the EU's military relationship with NATO was inching closer. The absence of an agreement has prevented the EU setting up its first military force to take over NATO's peacekeeping mission in Macedonia. For the EU force in Macedonia to become operational, a deal is needed with NATO to define the relationship between the two and allow the EU to use NATO planning resources. That in turn depends on winning the consent of Turkey. (Afp, Reuters, 24.10)

Czech President Vaclav Havel warned that officials were inviting trouble at a November NATO summit by focusing more on security than the historic content of the meeting. "Never before at a NATO summit have there been demonstrations. This time, there certainly will be as we drum them up," Havel said. The police and government officials have been concerned lately with an estimated 12,000 demonstrators planning to descend on Prague, many of them suspected left-wing extremists and anarchists. (Reuters, 23.10)

NATO will reduce its command structure following improved relations with its former foe Russia, the head of the alliance's military committee, Harald Kujat, said. "The excellent relationship between Russia and NATO is one of the aspects which makes it possible for us to reduce the command structure to the absolutely essential needs. We want to have a struc-ture which is more adapted to the new security environment, more flexible, more responsive," he added. (Afp, 23.10)

NATO Secretary General Lord George Robertson opened talks with senior US officials on the expansion of the alliance to be formally announced at a summit next month in Prague. "We'll decide in a few weeks time, before the summit, how many countries will be invited to join NATO," Robertson said. In addition to discussing which countries will be invited to join the alliance in Prague, Robertson said his talks in Washington were also focused on larger matters, particularly how NATO can remain relevant in the post-Cold War world. (Afp, Reuters, 21.10)

Turkey's FM Sukru Sina Gurel left for a one-day working visit to Germany to discuss Ankara's bid to join the EU and the future of the international security force in Afghanistan. Turkey, the only Muslim member of NATO, opposes any US mili-tary moves against Iraq, fearing the economic and political fallout of such a war. (Afp, 23.10)

The EU condemned the seizure of hundreds of hostages by Chechen rebels in a Moscow theatre as a "terrorist attack" and said it was ready to help the Russian authorities deal with the crisis. "I utterly deplore this terrorist act, carried out against innocent civilians," EU foreign policy chief Javier Solana said in a statement. "Our primary concern is to see the quick and safe release of all the hostages and we will support all efforts to ensure this," he said. "We stand ready to offer further practical assistance, as may be required." (Afp, 24.10, 25.10)

Eelolevalt NATO tippkohtumiselt ühinemiskutset ootavad Balti riigid kavatsevad ühineda Euroopa tavarelvastusleppega, mille on allkirjastanud kõik praegused NATO liikmed, teatas kolmapäeval Moskva diplomaatiline allikas. Allikas viitas seejuures NATO ametlikule avaldusele, millest saadi teavet läbi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Viini ringkondade. "Siis kaoks oluline osa Venemaa murest Euroopa tavarelvastusleppe tuleviku ja järelikult ka stabiilsuse säilimise pärast nii Kirde-Euroopas kui kogu kontinendil," kinnitas diplomaat. "Medali teine pool on NATO liikmete suhtumine sellesse küsimusse," leiab allikas. (Interfax, RIA Novosti, 23.10)

Soome presidendi Tarja Haloneni arvates muutub NATOga liitumise referendumi küsimus Soomes aktuaalseks alles pärast seda, kui Soome otsustab esitada taotluse NATOga liitumiseks riikliku julgeolekuprogrammi alu-sel. Haloneni sõnul ei tasu lähiajal oodata, et alliansiga liitumise küsimus võib päevakorrale tõusta järgmise julgeolekuprogrammi väljatöötamisel. (RIA Novosti, 22.10)

NATO sõjalise komitee esimehe Harald Kujati arvates võimaldavad praegused "suurepärased suhted Venemaaga" NATOl kärpida oluliselt oma strateegilist struktuuri ja kontsentreeruda rahuvalvele. (RIA Novosti, 23.10)

Taani ajakirjandus

Kui Põhjamaad tahavad saavutada transatlantiliseses koostöös suuremat sõnaõigust, peavad nad tõhustama omavahelist kaitse- ja julgeolekupoliitilist koostööd. Sellise tõdemuse ütlevad oma ühises artiklis välja julgeoleku- ja kaitsepoliitika uurijad Preben Bonnén Aarhusi Ülikoolist ja Teemu Palosaari Helsingi Ülikoolist. Koostööplaane on peetud ennegi, kuid nüüd, leiavad artikli autorid, on aeg otsustavaks tegutsemiseks. (Preben Bonnén, Teemu Palosaari, Jyllands-Posten, 27.10)

Soome ajakirjandus

Vaidlus NATO jõudude kasutamise kohta ELi kriisireguleerimisoperatsioonides on lahenemas, usub ELi välispoliitika koordinaator Javier Solana. Vaidluse lahendamise võtmeküsimuseks on Kreeka ja Türgi suhted. NATO liikmesriik Türgi pole andnud luba liidu kriisireguleerimisüksustele NATO vahendite kasutamiseks oma operatsioonides. Samas on ELi ning NATO liikmesriik Kreeka vastu sellele, et Türgil oleks sõnaõigus ELi kriisireguleerimisoperatsioonide osas. Reedel teatas Solana, et on suutnud küsimusele lahenduse leida, kuid ei täpsustanud selle üksikasju. Vaidlust raskendab asjaolu, et Türgi nõuab valjuhäälselt ELilt konkreetset kuupäeva, millal võidaks alustada liitumisläbirääkimistega. Siiani on EL konkreetsetest kuupäevadest rääkinud väga vastumeelselt. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.10)

Venemaa ajakirjandus

Kokkuvõte Pihkvas toimunud seminarist teemal piirkondlik julgeolek ja NATO laienemine. Novõje Izvestija viitab järgmisele huvitavale faktile: ühe Pihkva asekuberneri sõnul jagab ‘keegi’ - tõenäoliselt Eesti võimud - Pihkva elanikele, sõltumata rahvusest, Eesti Vabariigi passe. Arvamusi sellel üritusel oli seinast seina, mis paljuski olid seotud just Balti riikide NATOga liitumisega. Samuti hakati traditsiooniliselt vaenlast otsima. Teema lõpetas VF Föderatsiooni Nõukogu liige Mihhail Margelov: Venemaa on nüüd Lääne peamine partner ning ainuvõimalikud ‘sõjad tulevikus on terase ja kanakoibadega seotud’. Üritusel ei pääsetud mööda ka Kaliningradi probleemidest. Krasnaja Zvezda võtab oma pika artikli kokku järgmiselt: esiteks on lõplikult selge see, et NATO laieneb Venemaa lääne- ja loodepiirideni, teiseks ei oska veel keegi öelda, kui ka-tastroofiliseks võib see saada Euroopa julgeolekusüsteemile. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 22.10; Marina Kalashnikova, Novõje Izvestija, 22.10; Olga Gratshova, Pskovskaja Pravda, 22.10)

Leedu NSV teeneline kultuuritegelane Tsheslav Võssotski: NATOga liitumisel ähvardab Balti riike katastroof. Tõsine antipropaganda: Balti riikidesse tuuakse liitumise järel tuumarelv, Leedule tähendab NATOga ühinemine vaid vaesust, orjust, kuritegevuse ja korruptsiooni järsku tõusu, narkomaaniat, prostitutsiooni ja rahvuse väljasuremist. Riigijuhid ei pea vajalikuks teavitada oma rahvast sellest, mida kujutavad endast EL ja NATO. (Tsheslav Võssotski, Pravda, 24.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian PM Siim Kallas will meet with his counterparts Guy Verhofstadt of Belgium and Anders Fogh Rasmussen of Denmark in Brussels. The meeting will concentrate on the enlargement of the EU, and will also be attended by Slovenian PM Janez Drnovsek, the EU Commission President Romano Prodi and EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen. (Afp, 23.10)

The Estonian government will correct administrative errors that threaten to strip hundreds of people of their citizen-ship in the Baltic country, PM Siim Kallas said. "We'll find a procedure under which those people can keep their passports." Earlier this month, nearly 1,000 people got a shock when they were told they were to be stripped of their citizenship due to mistakes made when passports were first issued 10 years ago after Estonia reasserted its independence following the collapse of the Soviet Union. (Afp, 22.10)

Ruling parties in Estonia won a convincing victory in weekend local elections seen as a dress rehearsal for parlia-mentary polls next March as the Baltic country makes final preparations to join the EU and NATO. The left-leaning Centrist Party of Tallinn Mayor Edgar Savisaar won half the seats in the capital and also performed well in many other municipalities. A total of 52.4% of eligible voters took part in the elections to 241 local councils, the national election committee said. (Afp, 21.10)

Eestis toimunud kohalike omavalitsuste valimised võitis ülekaalukalt üle Eesti Keskerakond. Keskerakond kogus Tallinnas 38,5% häältest ja sai 63-liikmelises volikogus 32 kohta. Teisel kohal on Res Publica, keda toetas 21%, mis tõi neile linnavolikogus 17 mandaati. Vene parteide nimekiri jõudis neljandale kohale, nad said volikogus 3-4 mandaati. EÜRP nimekirja ühe liidri Jevgeni Tombergi sõnul mõjutasid kohalike valimiste tulemusi uued valimiseelsed meetodid, tihe konkurents ja venekeelse elanikkonna madal valimisaktiivsus. (Interfax, RIA Novosti, 21.10)

Toomas Hendrik Ilves teatas, et astub Mõõdukate halva valimistulemuse tõttu erakonna esimehe kohalt tagasi. Esimehe kohalt lahkumist põhjendas Ilves partei nõrga esinemisega kohalikel valimistel, eriti Tallinnas, kus Mõõdukad jäid allapoole valimiskünnist. "Mina ei ole erakonna sõnumit piisavalt hästi edastanud," ütles Ilves. "Mõõdukad on ainus töötajate huve kaitsev tugev sotsiaaldemokraatlik partei Eestis, kuid mind peetakse pilvedes hõljuvaks intellektuaaliks." (Interfax, 23.10)

Välisminister Kristiina Ojuland kohtus Brüsselis EKi laienemisvoliniku Günter Verheugeniga. Kohtumisel keskenduti läbirääkimiste hetkeseisule ning edasisele laienemisprotsessile. Ojuland esines ka Brüsselis Euroopa poliitikakesku-ses seminaril "Meet the New Members" ettekandega "An EU of 25 and Estonia's place in it". (RIA Novosti, 23.10)

Siseminister Ain Seppiku ettepanekul muutis valitsus kiiresti kodakondsusseaduse ning jättis alles Eesti passi ja kodakondsuse neile inimestele, kellel küll selleks õigust polnud, kuid kes need kümmekond aastat tagasi ametnike hoole-tuse tõttu said. (Interfax, 23.10)

Peaminister Siim Kallas osaleb ELi kandidaatriikide riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel Kopenhaagenis. Välisministeeriumi pressiesindaja teatel annavad ELi eesistujamaa Taani ja EK kandidaatriikidele ülevaate Brüsselis toimunud ELi laienemisteemalisel Euroopa Ülemkogul otsustatust. (RIA Novosti, 24.10)

Eesti välisministeerium mõistis hukka terrorismi ja terroristlikud meetodid ükskõik milliste eesmärkide saavutamiseks, teatas välisministeerium seoses pantvangidraamaga Moskvas. (RIA Novosti, 24.10)

Pantvangide võtmine Moskvas tekitas Eesti parlamendisaadikutes shoki, teatas Riigikogu Eesti-Vene parlamendi-rühma juht Sergei Ivanov. Eesti parlamendi saadik Viktor Andrejev teatas päästeoperatsiooni lõppedes, et Vene erivä-gede tegevus pantvangide vabastamisel väärib igakülgset heakskiitu. (RIA Novosti, 24.10, 27.10)

Austria ajakirjandus

Eestis toimunud kohalike omavalitsuste valimistel saatis edu valitsuskoalitsiooni parteisid - Keskerakonda ja Reformierakonda. Tallinnas oli edukas Keskerakond, kes saavutas linnavolikogus absoluutse enamuse. Eesti suuruselt teises linnas Tartus olid edukaimad reformistid, kellel anti 39,4% häältest. (APA/dpa, Der Standard, 21.10)

Soome ajakirjandus

Poliitiline maavärin - nende sõnadega võiks lühidalt kokku võtta Eestis toimunud kohalike omavalitsuste valimised. Harva on kohalike valimiste tulemus nii märkimisväärne, et hakkaks mõjutama mõne riigi sisepoliitikat. Eestis oli aga valimistulemus sedavõrd suur muutus, et pärast seda pole miski enam endine. Kaks Eesti iseseisvusaja põlist parteid, Isamaaliit ja Mõõdukad, ei saanud Tallinna linnavolikogus ühtegi kohta. Tallinnas elab iga kolmas eestlane ning selle volikogu on nagu miniparlament. Möödunud sügisel toimunud muudatused linnavolikogus peegeldusid kohe ka Toompeal ning tõid kaasa koalitsiooni lagunemise ning tollase peaministri Mart Laari tagasiastumise. Eestis on raske olla tõsiseltvõetav partei, kui ei olda Tallinna linnavolikogus. Sellest ongi nüüd saanud Laari juhitud Isamaaliidu ja Ilvese juhitud Mõõdukate probleem. Kui veel sügise algul arutleti Res Publica eluea üle kahtleval toonil ning arvati neid sulanduvat Isamaaliitu, siis pärast viimaseid vali-misi tundub, et arengud võivad olla hoopis vastupidised. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 22.10)

Eesti kohalike omavalitsuste valimiste suureks üllatajaks tõusis peaaegu tundmatusest uus partei, millel on ladinapärane nimi, Res Publica. Enda arvates pole partei ei populistlik ega parempoolne, vaid oma sõnade kohaselt esindab see uut poliitikat, mis erineb tavapärasest parteipoliitikast. Res Publica sai Tallinnas 21% häältest ning tõusis sellega teisena kõige suuremaks häältesaajaks, samamoodi ka Pärnus. Äsja loodud partei selline edu toob täiesti uued tuuled Eesti sisepoliitikasse, sest märtsikuus seisavad ees parlamendivalimised. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 24.10)

Venemaa ajakirjandus

Ülevaade Eesti kohalike omavalitsuste valimiste tulemustest. Ajaleht märgib, et esmakordselt neljast venekeelsest parteist moodustatud valimisliit sai lootusetult lüüa. ‘Venekeelsed’ otsivad praegu kaotuse põhjusi ning vanade Vene tavade kohaselt süüdlasi selles. Ajaleht loeb üles, nii need elanikkonna grupid, kes said hääletada, kui ka need, kellel seda õigust vastavalt seadusandlusele pole. Artikkel lõpeb arutlusega teemal erimeelsused liitumisel ELiga - see on vaidlus Eesti ma-janduse ja laiemalt Eesti riikluse tuleviku üle. (Vahtang Dzhanashija, Gazeta, 22.10)

Suurele kaasmaalaste õiguste eest seisjale Kemerovi oblasti kubernerile Aman Tulejevile on mõttemõlgutusteks taas ajaleheruumi antud, kuigi sedakorda üpris piiratult. Artikkel algab Eesti võimude mõnitavjesuiitlikust suhtumisest Ve-nemaa kodanikesse, kes elavad selles Balti riigis. Eestis elavast enam kui 400 tuhandest venelasest on vaid neljandikul selle riigi kodakondsus. Praegu lisandub kolmele neljandikule mittekodanikule veel umbes 1000 inimest, peamiselt, loomulikult ju, venelased. Neile ei jää nüüd muud üle, kui hakata taotlema elamisluba või Eesti kodakondsust. Edasi jõuab Tulejev en-diste KGBlaste kohtuprotsesside juurde. Parlamendiliikmete hulgas on olnud kuulda isegi hääli, mis nõuavad Venemaalt kompensatsioonide maksmist kommunistliku rezhiimi ohvritele ning Venemaalt avalikku vabandamist. Need näited on tingitud Venemaa hambutust seisukohast: tahtmatusest või võimetusest kaitsta venelaste õigusi välismaal. Vaikib ka Lääs, kus inimõigused on kuulutatud pühaks lehmaks. Omasid peab esimeses järjekorras kaitsma Venemaa ise, selleks on vaja aga adekvaatsust. Sel juhul hakatakse Venemaaga arvestama ning järgmine kord ei riskita algatada kriminaalasja vene veterani vastu või jätta kodakondsusest ilma tuhatkond venelast. (Aman Tulejev, Rossijskaja Gazeta, 23.10)

Esinedes Concordia ülikoolis teatas VF suursaadik Eestis Konstantin Provalov, et Venemaa ja Eesti kavatsevad kirjutada alla kahepoolsele enamsoodustusrezhiimi lepingule juba 2003. aasta alguses. Suursaadiku arvates saavutas Eesti teatud edusamme venekeelse elanikkonna olukorra parandamises. Eesti välisministeeriumi teatel on nad valmis lepingu allakirjutamiseks ja kahepoolseks ekspertide kohtumiseks, kuid möödunud nädala alguses teatas VF saatkond, et VF esindajad ei saa tulla. Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Tiina Maibergi sõnul tegeleb välisministeerium kohtumise uue tähtaja kooskõlastamisega. (Pskovskaja Gubernija, 24.10)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Lugejakiri vastuseks 10.10 ilmunud artiklile, milles kandidaatriikidel soovitati EMUga liitumisega mitte kiirustada. Autor leiab, et Eesti on kaheksast Ida-Euroopa riigist kõige tugevam kandidaat. Eesti kroon on püsinud kindlalt fikseerituna esialgu Saksa marga ja nüüd euro suhtes, nii et Eesti on de facto juba eurotsooni osa. Eesti lühiajalised intressimäärad on lähedased Euroopa Keskpanga intressidele ja Eesti majandusel tervikuna läheb hästi. Kõigil kandidaatriikidel tuleb euroga ühinemise eel ületada mitmeid tõkkeid, kuid Eesti on valmis lendstardiks. (Maurice Fitzpatrick, Financial Times, 21.10)

Laienemine praeguste tingimuste kohaselt tähendab uute liikmete majanduskasvu langust, maksude suurenemist vanades liikmesriikides ning vähem demokraatiat mõlemates. Autor oli veel mitte ammu laienemise toetaja, kuid pärast Eesti liitumistaotlust hindavas komitees töötamist hakkasid ta seisukohad muutuma. Eesti majandus on liberaalsem pea kõigi liikmesriikide omast. (Daniel Hannan, The Daily Telegraph, 27.10)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti võiks Saksamaale oma maksupoliitikaga suureks eeskujuks olla: 26% tulumaks on sakslaste jaoks unistus. Maad, nagu seda on Eesti, jätavad pärast ELiga liitumist vanad liikmesriigid majanduskasvu osas pikalt seljataha. (Jür-gen Pohl & Andre Müller, Focus, 22.10)

Rootsi ajakirjandus

Kirjaümbrikuid valmistav Rootsi ettevõte Bong Ljungdahl korraldab ümber oma tootmist ning selle käigus viiakse Kohilast ümbrikute tootmine üle Torgausse Saksamaal. Kokku koondab Bong Ljungdahl 70 töökohta. (Svenska Dagbladet, 21.10)

Soome ajakirjandus

Euroopa üldsus on kandidaatriikidena heaks kiitnud kõigi kolme Balti riigi kandidatuurid. Riikide eeldused turumajandusele üleminekul on vaheldunud geograafilistel põhjustel ning aastakümnete jooksul on nende riikide majandused käinud eri sammu. IMFi värske raporti kohaselt olid Balti riikide majandused 90-ndatel aastatel kõige kiiremini kasvavad ülemi-nekumajandused ning kolmest kõige paremini läks Eestil. Eestile on kasu toonud ka naabrus Soome ja Rootsiga. (Vesa Varhee, Taloussanomat, 24.10)

Soome ettevõtluse maksusüsteem peab minema kohustuslikku remonti, kui Eestist saab 14 kuu pärast ELi liige. Eestis töötavad ettevõtted ei maksa tulumaksu, ettevõttete tulumaksumäär on null. Kuid sellega ei riku Eesti mingeid ELi reegleid, kuna nullmaksumäär kehtib kõikidele ettevõtetele - nii Eesti, kui välismaistele - võrdselt. Eestis tuleb makse maksta alles siis, kui raha läheb ettevõttest välja. Siis tuleb kasumi pealt maksta 26% tulumaksu. Kui aga kasum jääb ettevõttesse, siis selle pealt makse maksma ei pea. (Heino Ylisipola, Kaleva, 23.10)

Läti ajakirjandus

Baltic Republic Investments Ltd valmistub koos Venemaa partneri Tjumeni Naftakompaniiga sadade miljonite kroo-nide eest Paldiski Põhjasadamat laiendama. Sadama võimsuseks kavandatakse 1,8 miljonit tonni naftasaadusi pluss 200.000 tonni vedelkeemiat aastas. Lisanduks miljon tonni väetisi, paarsada tuhat tonni vilja ja muudki. Praegu ootab sada-ma laienemine keskkonnaekspertiisi valmimist. Siis peaks selguma, kui suuri kaubavooge Paldiski loodus ja linnaplaneering välja kannataksid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 24.10)

Eesti Pank saatis möödunud nädalal pankadele hoiatuse, et peab vajalikuks karmistada laenude omafinantseerin-gu määra. Eesti Panga mure tekitajaks oli peamiselt Nordea. Kevadel käivitatud laenuralli algataja Nordea Pank lasi kevadel pikaajalise eluasemelaenu intressi rekordmadalale, kuni 6,2%. Keskpangale ei meeldi pankade tegevus. Madal intress hoogustab laenuvõtmist ja tarbimist, mis omakorda suurendab väliskaubanduse puudujääki. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 25.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Kuna valitsus ei vastanud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiühinguliitude Keskorganisatsiooni küsimustele ja jätab täitmata tööturualased kokkulepped, alustab EAKL üleriigilisi aktsioone. EAKL kavatseb taotleda ELilt sotsiaalpeatüki taasavamist, kuna valitsus on jätnud ühtlasi täitmata ka ELi ees võetud kohustused. (Interfax, 23.10)

Valitsus otsustas 9. oktoobri istungil pikendada Afganistanis läbiviidava operatsiooni "Kestev vabadus" (Enduring Freedom) raames kolmekuulisel missioonil osaleva päästeameti demineerimismeeskonna missiooni veel kolme kuu võrra. (RIA Novosti, 22.10)

Tallinna linnakohus jätkas kohtuprotsessi kunagise operatiivtöötaja Juri Karpovi üle, keda süüdistatakse üle 50 aasta tagasi 41 harjumaalase Siberisse küüditamises. Prokurör nõudis Tallinna linnakohtus küüditamistes osalenud kunagise operatiivtöötajale Juri Karpovile inimsusevastaste kuritegude eest kaheksa-aastast vangistust, kuid tema vabastamist selle kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. (Interfax, 24.10)

Ülevaade ELi kandidaatriikide kodanike meeleoludest Iiri referendumi toimumise ja ELi laienemise eel. Eestit ni-metatakse vabaturu laboratooriumiks, kus mõned skeptikud leiavad, et ELiga liitumine on riigi jaoks samm tagasi. Eesti SKP kasv on üle 5% ja ta paikneb Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksis koos Iirimaaga neljandal kohal. Kuigi uuendatud maanteedel on märgid, mis teatavad, et ehitustööd on saanud võimalikuks tänu ELile, siis arvab vaid 33% eestlastest ja lätlastest, et ELiga liitumine on hea mõte. Eesti suurimad parteid toetavad riigi ELiga liitumist, kuid nad reklaamid ühinemist mitte kui õnnistust, vaid kui kaitset Venemaa võimaliku kättemaksu eest. Igor Gräzin, keda nimetatakse tuntud euroskeptikust juuraprofessoriks, tõmbab paralleeli ELi ja NLi vahele: "Ainsaks erinevuseks on see, et NL autasustas ületootmise, EL aga alatootmise puhul." Henrik Hololei selgitab, et euroskeptilisus on suurem just kõige kiiremini arenevates kandidaatriikides. Lisaks mainitakse Uno Silbergi kummalist nimekirja 22 põhjusest, miks Eesti ei peaks ELiga ühinema - näiteks, Interpol on nagu KGB, EK sarnaneb Poliitibüroole. (J.F.O. McAllister, Time, 21.10)

Saksamaa ajakirjandus

Pikk ülevaade Eesti geeniprojektist. Artiklis tuuakse välja projekti eesmärgid (kuidas geenid haigestumist mõjutavad, personaalsed ravimid jne). Analüüsitakse projekti võimalikkust Eestis ning samasuguse projekti võimalikkust Saksamaal. Esile tuuakse ka vabatahtlik osalemine ja eestlaste valmidus projektis osaleda (ainult alla 10 % inimestest on selle vastu, et nende geneetilised andmed salvestatakse). Veel tuuakse välja andmekaitse küsimus ja ka projekti läbiviimiseks vastu võetud seaduse olemasolu. (Olaf Schmidt, FT Deutschland, 24.10)

Rootsi ajakirjandus

Estonia vöörivisiir, mis siiani on seisnud vihma ja tuule käes Stockholmi skäärides asuval Älvsnabbenil, viiakse üle uude kohta. Rootsi meremuuseum on välja valinud neli võimaliku kohta, kus visiiri võiks ajutiselt hoida, kuid lõpliku paigutus-koha suhtes ei ole veel üksmeelele jõutud. (Dagens Nyheter, 26.10)

Taani ajakirjandus

Globaliseeruvas maailmas on riigid sunnitud enda turustamiseks välja töötama oma tootemärgi ehk brändi. John Williams Wolff Olins brändingbüroost leiab, et 20. saj. toimunud suurim muutus oli see, et maailm muutus mobiilseks. Riigi-piirid kui sellised on oma tähtsuse kaotanud. Riik peab endast teavitamiseks kasutama läbimõeldud reaalsusel põhinevat strateegiat. Eesti Brändi projekti suhtes on Williams kriitiline, kuna ta leiab, et lause "Welcome to Estonia" ei anna edasi mingit mõtet, ning positiivne muutus, millest inglise keelne reklaamlause Eesti kohta räägib, ei seostu Eestiga taoliselt, et see välistaks seosed mistahes muu riigiga. (Anders Klinkby Madsen, Dagen, 26.10)

Artikkel tutvustab Eesti e-demokraatia portaali Täna Otsustan Mina - TOM, kus üle 4000 registreerunud kasutaja saab osaleda seadusloome protsessis. Valitsuse elektroonilise meedia nõunik Tex Vertmann seletab TOMi kasulikkust ning toob näiteid selle kohta, milliseid seadusemuudatusi TOMi kaudu on menetlusse antud. (Malene Haakonsson, Dagen, 23.10)

Norra ajakirjandus

Norra ajakirjanduses on esitatud väide, nagu oleks Lahti MMil ja Salt Lake City OMil võistelnud suusatajate vereproovides midagi arusaamatut, mida norralased seostavad mingit sorti dopinguga. Sportlaste hulgas, keda süüdistatakse ebasportlikes võtetes, on ka Andrus Veerpalu, kes viis nii Lahtis kui ka OMil norralase Frode Estili eest kuldmedali. Veerpalu on süüdistustest üllatunud ning artikli autori sõnul pole Veerpalu inglise keelse vastuse põhjal kuigi sügavaid analüüse situatsiooni kohta võimalik teha. (Stein Erik Kirkebøen, Aftenposten, 25.10)

Soome ajakirjandus

20. sajandil suuri vapustusi üle elanud Eesti kuulub nende riikide hulka, kus ajalugu on väga tundlik teema. Vapustusi on siin juba tekitanud äsjailmunud Martti Turtola kirjutatud Konstantin Pätsi elulugu, milles Eesti rahva märtri poliitikat kritiseeritakse. Eesti äsjane välisminister Ilves on aga ka kritiseerinud oma põhjanaabreid, rääkides, kuidas augustis 1940. aastal palus Soome valitsus Eesti suursaadikut Helsingis üle anda saatkonna võtmed, samas kui Ameerika jätkas NLi mittetunnustamisepoliitikat. Ilvese sõnul on Eesti USAga võrdset tuge saanud vaid Carl Bildti Rootsilt. Kuid augustis 1940 oli Soome 25 000 hukkunuga lõppenud Talvesõjast toibuv riik. Teisel pool Atlandi on lihtne olla printsipiaalne. (Juhtkiri, Iltalehti, 22.10)

Venemaa ajakirjandus

Sügis-talvised turismitrendid Venemaal: siia kuulub ka Eesti. Eesti vajab vene turiste, Tallinna turismiameti mänedžer teatab ajalehele, et Eesti on väsinud Rootsi ja Soome nn alkoholituristidest, kes sõidavad nädalavahetuseks Tallinna. Nüüd olevat Tallinn orienteerunud rohkem venelastele. Estonian Air toob Tallinn - Moskva liinile lennuki Boeing-737 ning teeb kolmepäevaseid nädalalõpu tuure Tallinnasse. Suurt huvi tuntakse juba praegu neljapäevase aastalõpu tuuri vastu Tallinnasse. (Ivan Golunov, Gazeta, 22.10)

Eesti turismi "uueks missiooniks" peab ajakiri vene turistide meelitamist. Ajalehe teatel on Eestis tõusnud huvi Venemaaga koostöö vastu, kuna Vene koostisosa turismist saadud kasumis üha kasvab. Eesti turismiinfo kohaselt on Eesti hotellides peatunud Vene turistide arv kasvanud möödunud aastal 36% võrra. Lõpus ülevaade Eesti turismiäri struktuurist ja juhtimisest. (Jelena Borissova, Travel Trade Gazette-Russia, nr. 14)

Eesti Turismiagentuuri korraldatud tutvumisreisil käinud Vene ajakirjanik Eesti turismivõimalustest. Reisi organisaatorite sõnul on olemas suur potentsiaal Vene turismisuuna arendamiseks. Vene turistide voolu suurenemist takistab mitte ainult viisarežiim, vaid ka transpordi ja reklaami puudumine. Nende probleemide lahendamisega aga tegeletakse: Estonian Air alustab odavate lennureiside kampaaniat, riigis reguleerib turismitegevust turismiseadus. Eestis funktsioneerivad erinevad turismiharud: sanatooriumid ja kuurordid, äri- ja kongressiturism, ekskursioonid ja ökoturism. Artikli lõpus märgitakse, et turiste oodatakse Eestisse aastaringselt, sh ka Venemaalt - seda enam, et keeleküsimus venelaste jaoks siin praktiliselt puudub. (Natalja Anapolskaja, Travel Trade Gazette-Russia, nr. 14)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee