Nädal välismeedias: 7.-20. oktoober 2002
25.10.2002
EUROOPA LIIT
Iiri referendum, Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
Iiri referendum, Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
Ireland formally announced that it had adopted a treaty on EU enlargement following a make-or-break referendum, paving the way for 10 countries to join next year. Officials said almost 63 percent of voters had cast their ballots in favour of the Nice Treaty on enlargement in referendum, reversing a No vote in an earlier referendum last year. (Afp, 20.10)
The Danish presidency of the EU welcomed Ireland's vote in favour of EU enlargement, saying it sent a clear signal to candidate countries that the bloc was ready to enlarge. (Afp, 20.10)
EU candidate nations thanked Ireland for removing a key hurdle to their membership by voting in favour of EU enlargement. "We wish to thank the Irish people for their decision to give the enlargement a go-ahead. Ireland has always been a role model for Estonia, for historical and economic reasons," Estonian PM Siim Kallas told. "We can praise the Irish decision as wise and helpful." (Afp, 20.10)
Irish Deputy PM Mary Harney predicted that the Nice treaty on EU enlargement would win 60 per-cent support nationwide, after initial results in Dub-lin gave a lead to the Yes camp. (Afp, 19.10)
On the eve of a referendum that could make or break the EU's thrust into the east, Irish voters sought to make sense out of the Nice treaty and its potential impact on their island nation. PM Bertie Ahern, who has promised his fellow EU leaders to deliver the goods, is calling the referendum "a date with his-tory." (Afp, 18.10)
The EU is anxiously crossing its fingers ahead of a second Irish referendum on the Nice Treaty, which could yet derail the bloc's historic enlargement. EU leaders have repeatedly warned that "there is no plan B" if Irish voters again reject the treaty, which paves the way for 10 mostly ex-communist countries to join in 2004. (Afp, 17.10)
An Irish rejection of a treaty aimed at expanding the EU would be "a tragedy," EC President Romano Prodi warned. (Afp, 18.10)
A second rejection by Ireland of a treaty aimed at enlarging the EU would create an "unprecedented and unpredictable" situation, Danish PM Anders Rasmussen warned. (Afp, 18.10)
Irish PM Bertie Ahern has promised a vigorous and intensive final push to persuade his country to vote for the Nice Treaty. (Afp, 10.10)
European Parliament President Pat Cox said Ireland would "sow a bitter seed" if it rejected the Nice Treaty in a referendum. (Reuters, 17.10)
Finland's FM told he was confident Ireland would not block the Nice treaty on enlargement when it votes in a referendum. "I'm confident that the Nice treaty will go forward and there will be no obstacle to enlargement," Erkki Tuomioja said. (Afp, 16.10)
The EU’s plans to expand into the oncecommunist east hung in the balance on the eve of a referendum in Ireland, as EU chiefs warned a second rejection would cause an unprecedented crisis. (Afp, 18.10)
An Irish "no" vote in referendum on EU enlargement would be a "tremendous blow" which could delay the accession of 10 countries by years, Poland's minister for Europe said. Danuta Huebner told she hoped Ireland's three million voters would open the door to over 70 million citizens in candidate states, but forecast more bumps along the road to planned EU enlargement in 2004 even if vote backed expansion. (Reuters, 18.10)
USA ajakirjandus
Enne referendumi toimumist on Nizza lepingu toetuseks sõna võtnud riigi poliitiline eliit tervikuna. Kõik peale Roheliste ja Sinn Feini partei toetavad lepingu ratifitseerimist. Peaminister Bertie Ahern veedab kaks referendumile eelnevat nädalat ELi kaitstes ja on palunud seda teha ka valitsuskabinetil. Temaga on ühinenud Euroopa Parlamendi president Pat Cox ja iirlasest kõrgeim ametnik EKis, David O'Sullivan. Nende sõnum on järgmine: EL annab rohkem kui ta võtab, ja Iirimaa on ELi liikmelisuse läbi saanud rohkem kui paljud teised riigid, seetõttu ei peaks ta teistelt riikidelt sarnast võimalust võtma. (Brandon Mitchener, Brian A. Grow, The Wall Street Journal, 9.10)
Nizza leping kiideti heaks ülekaaluka häälte-enamusega. Iirimaaa peaminister Bertie Ahern ütles, et hääletus oli "ajalooline mitte ainult meie, vaid terve Euroopa jaoks". (Kathleen Cahill, The Washington Post, 20.10, The New York Times, 20.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Ootamatult on ELi laienemisele viiv tee muutunud muhklikuks. 10 kandidaatriigi jaoks on klubi uks juba käeulatuses, kuid klubis eneses on tekkinud põhjused ukse mitteavamiseks - Hollandi valitsuskriis ja
Iiri referendumi ettearvamatu tulemus. Iirlaste teistkordne "ei" julgustab kindlasti laienemise oponente suud paotama - Prantsusmaad, kes kardab laienemisega kaasnevat põllumajanduspoliitika reformi, ja Belgiat, kes on seni vaikinud, kuna laienemise toetamine on poliitiliselt korrektne, kuid kes kardab kaotada föderatsiooni keskuse positsiooni. Holland on juba öelnud, et mitte kõik kandidaatriigid pole liitumiseks valmis. Poola tekitab probleeme oma suuruse pärast, Slovakkia lähimi-neviku poliitiline võim on olnud rõhuv ja despootlik, Leedu ja Läti ei ole vabanenud Venemaale sarnasest korruptsioo-nist. (Juhtkiri, Financial Times, 17.10)
Iiri valitsus oli möödunud aastal toimunud referendumi tulemustest sügavalt hämmingus, seekord üritatakse sarnast lõpptulemust vältida. Arvamusküsitluste tulemused näitavad, et Nizza leppe toetajad peaksid saavutama vajaliku enamuse. Siiski on Brüssel selgelt tajutavalt närviline ning väidab, et mingit plaani referendumi eitava tulemuse korral neil ei ole. "Plaani B ei ole olemas, sest eitava tulemuse korral on tagajärjed ettearvamatud," ütles EKi pressiesindaja Jonathan Faull. (Rory Watson, The Times, 17.10)
Nizza leppe nurjumine ühe väikese riigi käe läbi ei saa ELi laienemist tagasi hoida, kuid Iirimaa võimuses on selle protsessi häirimine. Paradoksaalne, et just iirlased, kes on alati olnud nii tuliselt pro-Euroopalikud, võivad takistada kontinendi arengut. (David McKittrick, The Independent, 18.10)
Kontinendi kõige läänepoolsema saare elanike hääletamine määrab 100 miljoni ida-eurooplase saatuse. Juhul, kui Iirimaa, kes on ELiga ühinemisest võitnud enam kui ükski teine riik, peaks Nizza lepingule "ei " ütlema, siis oleks see euroskeptikute jaoks seni kõige olulisemaks skalbiks. (The Observer, 13.10)
Iirimaa on referendumil valmis "jah" ütlema ja lubama 100 miljonit ida-eurooplast ELi. Samas on eeldatava madala osalusprotsendi tõttu ikkagi kartus, et referendum võib läbi kukkuda. Enne referendumi toimumist esineb Iiri televisioonis Tshehhi president Vaclav Havel, kes kavatseb iirlastele tungivalt soovitada Nizza lepingu poolt hääletada, rõhudes asjaolule, et nii nagu Iirimaa 1970ndate aastate algul, vajab praegu ELi abi tema riik. (Henry McDonald, The Observer, 13.10)
Viimane avaliku arvamuse küsitlus näitas, et referendumil peaksid Nizza lepingu ratifitseerimise pooldajad saavutama enamuse, kuid madal osalusprotsent ja pahameel, et samas küsimuses tuleb hääletada juba teistkordselt, või-vad ikkagi viia dramaatilise lahenduseni. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 18.10)
Üks Sinn Feini toetaja ja Nizza leppe ratifitseerimise vastane sõnas: "Iirimaa ütles möödunud aastal Nizza lepingule "ei". Järjekordne referendum on ju naljategemine. Juhul, kui möödunud aastal oleks enamuse saavutanud pooldajad, kas siis minusugused inimesed oleks saanud teistkordse võimaluse? Häbiasi. Pole tähtsust, milline on hääletustulemus, valitsus leiab ikkagi tee talle meelepärase tulemuse saavutamiseks." (Edward Power, The Independent, 20.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kõikjal räägitakse sellest, kuidas teine "ei" Nizza lepingu ratifitseerimisele iirlaste poolt viiks Liidu sügavasse kriisi ning takistaks Liidul täitmast oma moraalset kohust Kopenhaageni tippkohtumisel detsembris, et võtta vastu 50 aastat kom-munistliku režiimi all kannatanud kandidaatriike. Tegelikkuses toimuks laienemine sõltiumata Niza lepingu ratifitseerimisest kuna liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid on juba nii otsustanud ning töötavad juba selle jaoks vajalike muutuste kallal. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 18.10)
Rootsi ajakirjandus
Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen kirjeldab Iirimaa referendumi eelõhtul miks iirlased peaksid Nizza lepingu rahvahääletusel heaks kiitma, kuid leiab samas, et iirlaste otsust tuleb austada, olgu see ‘jah’ või ‘ei’. (Uffe Ellemann-Jensen, Dagens Nyheter, Saksamaa ajakirjandus: Die Welt, 18.10)
Taani ajakirjandus
Järelkajana Iirimaal toimunud rahvahääletusele, kostub tervest Euroopast kergendusohe. Iirimaa peaminister Bertie Ahern sõnas hääletustulmust iseloomustades, et see oli "tundeküllane" ‘jah’ ELi laienemisele. Sellega on iirlased Euroopale näidanud, et nad suhtuvad täie tõsidusega eelseisvasse laienemisprotsessi. Veel on jäänud leida lahendus põllumajandus otsetoetusi puudutavatele probleemidele, kuid ka siin peaks üksmeelele jõutama, leiab ELi eesistujamaa, Taani peaminister Anders Fogh Rasmusen. (Pierre Collignon, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 21.10)
Soome ajakirjandus
Londonis sotsiaaldemokraatidest parteiliidritega kohtunud Soome peaministri Paavo Lipponeni arvates ei tohiks Iirimaal toimuv referendum ohustada ELi laienemist. Iiri sotsiaaldemokraatliku partei esimehe Quinni arvates on Iirimaal selles küsimuses uus hoiak. Sotsiaaldemokraatlike parteijuhtide kohtumisel oli peamiseks kõneaineks ELi tulevik, suhtumine laienemisse oli peamiselt pooldav. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 10.10)
Iirlased hääletavad juba teist korda Nizza lepingu ratifitseerimise üle. Iirimaa on ELi liikmelisusest väga palju kasu saanud, tema poliitiline ja majanduslik identiteet on uuenenud ning küsitakse, kas Iiri ei võimalda siis ka teistele riikidele sarnast teed paremale elule. Ent ehk kardavad iirlased, et saavutatud edu ähvardab muuta ELi raskemini hallatavaks ning pärast laienemist muutuks praegune saajarollis olev Iirimaa liidu netomaksjaks. (Ilkka Lampi, Kauppalehti, 17.10)
Iirimaa peamiste suurte parteide pooldajad on Nizza lepingu ratifitseerimise poolt, kuid vastu on rohelised ja Sinn Fein. Kuigi katoliku kirik on ametlikult lepingu ratifitseerimise poolt, on mõned selle vanameelsemad rühmitused ratifitseerimise vastu, kuna kardetakse, et ELi mõjud suurendavad sallivust abordi ja abielulahutuse suhtes. Valimiskampaania toimub ainult parteide ja eraisikute rahakoti peal. Riigi raha selleks ei kulutata sest ei peeta õigeks, et ratifitseerimist pooldav valitsus kasutaks maksuraha oma seisukoha propageerimiseks. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 17.10, Aamulehti, 16.10)
Majanduskasvul ning selle jagamisel on väga oluline roll Nizza lepingu ratifitseerimise rahvahääletusel Iirimaal. Iirimaa on riik, kes on ELi liikmelisusest kõige suuremat kasu saanud - ligi 30 liikmesoleku aasta netokasumit arvutatakse kümnetes miljardites eurodes. SKP põhjal on ühest maailmajao vaeseimast riigist saanud üks rikkamaid. Seetõttu öeldakse iirlastele, et nad peavad sama võimaluse andma kümnele kandidaatriigile. Iiri poliitiline juhtkond on terve sügise püüdnud iirlastele selgitada, et laienemine oleks ka neile majanduslikult kasulik , öeldes, et "Iirimaa osa koogist ei vähene, kuigi kook kasvab". Tööstus loodab, et laienemine kasvatab nende turuosa. Samas kasutavad majanduslikke argumente ka laienemise vastased, kelle üheks peamiseks propagandalauseteks on: "Säilitage iirlaste töökohad!" (Saarinen, Kauppalehti, 18.10)
Uudisteagentuurid
Peaminister Siim Kallas peab vähetõenäoliseks, et detsembris ELi kohtumisel tuleks kandidaatriikide jaoks ebameeldivaid üllatusi ja mõnda neist ei kutsuta ELi liikmeks. "On ebaloogiline oletada, et tippkohtumise otsus erineks EKi ettepanekust," sõnas Kallas ajakirjanikele. (Interfax, 9.10)
Välisminister Kristiina Ojuland alustas visiiti Prantsusmaale ja Tšehhi Vabariiki, kus ta arutab ELi laienemisega seonduvat. (RIA Novosti, 7.10, 8.10)
A right-wing populist Dutch minister hinted in remarks that his party was considering a veto to bloc the enlargement of the EU if it was deemed to be bad for the Netherlands. Economy Minister Herman Heinsbroek made his remarks ahead of a government meeting to discuss its position on enlargement. He said enlargement of the EU should be accompanied by a major overhaul of the common agricultural policy. Both the LFP, the party of slain antiimmigration politician Pim Fortuyn, and fellow junior coalition partner, the liberal VVD, have voiced reticence over the inclusion of Lithuania, Poland and Slovakia in an enlarged EU. (Afp, 15.10)
The EU looked anxiously ahead as its ambitious plan to take in 10 new members was confronted with the collapse of the Dutch government and the threat of Ireland voting against a key enlargement treaty in a referendum. "The enlarge-ment process is on its way. We still think we will be able to finish it in December in Copenhagen," said Danish FM Per Stig Møller. (Afp, 16.10)
The Netherlands reassured the EU that the collapse of its government would not stall key EU decisions on enlargement, EU president Denmark said. (Reuters, 17.10)
Outgoing Dutch PM Jan Peter Balkenende said that his government had approved the enlargement of the EU to take in 10 new mostly eastern European members. (Afp, 18.10)
Dutch ministers are discussing a proposal to penalise some EU candidate countries if they are seen falling short of accession criteria, a diplomatic source said. The government will present its position at a parliamentary debate on October 23. (Reuters, 18.10)
The EU warned Estonia, Latvia and Lithuania not to expect any extra financial aid in their final negotiations with Brussels next month on the terms of their entry into the EU. Danish FM Per Stig Møller issued the warning at the start of a two-day summit on the three Baltic states' development. "There are possibilities to change certain things in the bilateral talks, but the overall picture remains the same," said Møller. "There's no more money on the table than has already been proposed. The enlargement budget cannot be increased." (Afp, 14.10)
The 10 mainly Eastern European countries approved as candidates to join the EU should be given time to fight inflation as they must also focus on structural reforms, European Central Bank president Wim Duisenberg said. (Afp, 14.10)
The Polish government adopted its negotiating position on the crunch question of agriculture in its talks on joining the EU, Agriculture Minister Jaroslaw Kalinowski said. The stance struck confirmed an announcement last week that Poland had given up on getting full EU farm subsidies in the early days of its membership of the bloc, in a key shift in its position. (Afp, Reuters, 8.10)
Poland said it would be ready for the day it forms the EU's border with the rest of the world. "On December 31, 2003, we will be ready," Interior Minister Krzysztof Janik told. (Afp, 18.10)
The EU may soon open talks with Albania -- one of poorest nations in the troubled Balkans -- on an accord paving the way for membership negotiations, the Danish EU presidency said. (Reuters, 17.10)
The EU launched an online opinion poll to ask Internet users about their views on the bloc's plans for eastwards enlargement. The survey, prepared by the EU's executive Commission and the European Parliament, poses seven questions on the expected impact of enlargement on the EU's internal policy-making, international influence, unemployment rate and other issues. The questionnaire can be found on EU websites http://www.europa.eu and http://www.europarl.eu.int. (Reuters, 16.10)
Malta appears to have second thoughts about membership of the 15-nation EU, an opinion poll found. Support for membership dropped to 38.2 percent from 45 percent in February, while the number of undecided people rose to 36 percent from 13 percent over the same period. Opponents to membership fell to 26 percent from 42 percent. (Afp, 19.10)
Norwegians have swung to favour European Union membership for the first time in two years, apparently lured by everything from cheaper food to lower interest rates, an opinion poll indicated. (Reuters, 7.10)
USA ajakirjandus
Tundub, et Prantsusmaa ja Saksamaa eelistavad teha koostööd Saddam Husseini totalitaarse riigiga, mitte lääneliku islamidemokraatiaga - selline on ELi poolt saadetud sõnum, kui 10 ELi kandidaatriiki tunnistati liitumiskõlbulikuks, Türgi aga mitte. Ümbermõtlemiseks ei ole veel hilja, detsembris toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel võiks EL nimetada läbirääkimiste alustamise kuupäeva - näiteks viie aasta pärast, nagu Ankara soovib. Probleem seisneb selles, et paljud eurooplased ei soovi Türgit liidus näha, väites, et nad ei ole kristlased, kuigi Euroopas on kõige tühjemateks hooneteks just nimelt kirikud... (The Wall Street Journal, 17.10)
Suurbritannia ajakirjandus
EL on varasemate laienemiste puhul võtnud uued liikmesriigid vastu ilma eelnevate lepeteta. Milleks on siis seekord vajalik Nizza leping? Euroopas on arvukalt poliitikuid ja diplomaate, kes salamisi loodavad, et laienemine lükkub edasi. Peaaegu igal liikmesriigil on omad motiivid projekti põhjalaskmiseks: belglastele meeldib EL tema praegusel kujul, kus Belgiat võetakse mõõduka tõsidusega, prantslased sooviks vältida konkurentsi põllumajanduses, hollandlased ja skandinaavlased ei soovi maksta suuremaid summasid struktuuri- ja regionaalfondidesse, hispaanlased, kreeklased ja portugallased teavad, et nad poleks ELi laienedes enam toetuste saajate esireas. (Boris Johnson, The Daily Telegraph, 17.10)
Suurbritannia välisminister Jack Straw teatas, et Türgi liitumisest ELiga oleks kasu nii Suurbritanniale kui kogu ELile. Türgi on terrorismivastases võitluses oluliseks liitlaseks ning on teinud ELiga liitumiseks vajalike kriteeriumide täitmisel "märkimisväärseid edusamme". (Christopher Adams, Financial Times, 18.10)
Saksamaa ajaikirjandus
ELi laienemisvolinik Günter Verheugen hoiatab Hollandi valitsust, et võimalikud ennetähtaegsed valimised ei tohi ELi laienemisprotsess ohtu seada. Hollandi võimult lahkuv valitsuskoalitsioon ei ole nimelt rahul sellega, et EK soovitab liikmesriikidel heaks kiita ka Leedu, Poola ja Slovakkia kandidatuurid. (Klaus Bachmann, Der Tagesspiegel, 18.10)
Hollandi valitsuskoalitsioon ei ole rahul ELi laienemisega praegustel tingimustel ning ähvardab laienemise hoopis nurjata, kui CAPi reformi ei võeta arutusele. Samas levib laienemisvastane meeleolu ka rahva seas – Prantsusmaal on laienemise vastu 47% küsitletutest, Austrias ja Saksamaal on laienemise vastu iga viies. Kõige enam kardavad ELi kodanikud, et idalaienemisega väheneb nende heaolu ning turvalisus. (Klaus Bachmann, Frankfurter Rundshau, Taani ajakirjandus: Politiken, 15.10)
EK on teinud ootamatu sammu ning asunud osaliselt kaitsma kandidaatriikide põllumajandustoetusi puudutavaid seisukohti. Nimelt leiab EK, et idalaienemisel peavad uued liikmesriigid saama põllumajandustoetusi kuni 25% ulatuses võrreldes ‘vanade’ liikmesriikidega, kuid et uute liikmete sissemaksed ELi ei tohi mingil juhul ületada neile välja makstavate toetuste summasid. (Financial Times Deutschland, 15.10)
Rootsi ajakirjandus
Balti riikides kasvab ELi suhtes kriitiliselt meelestatud elanik suhtarv. Lätis avaldab rahva suhtumisele kõige rohke mõju ELi vastutulematus põllumajandustoetuste osas; leedulasi aga ärritab ELi nõudmine, et nad peavad sulgema Ignalina AEJ vähemalt aastaks 2009. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 14.10)
Taani ajakirjandus
Kuna näib, et ELi idalaienemine muutub iga päevaga tõenäolisemaks, tõstatatakse liikmesriikides palju selliseid küsimusi, millele siiani pole piisavalt tähelepanu pööratud. Üheks selliseks küsimuseks poliitika, mida rakendatakse on asüülitaotlejate suhtes. Siiani on riigiti olnud see küllaltki erinev, kuid nii Taanist kui Austriast kui Rootsist kostub üha enam hääli, mis nõuavad asüülitaotlustingimuste ühtlustamist ning karmistamist. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, Austri ajakirjan-dus: Die Presse, 16.10, Rootsi ajakirjandus: Dagens Nyheter, 15.10)
Taani ajalehele antud usutluses leiab ELi laienemisvolinik Günter Verheugen, et ELi laienemine peab toimuma nüüd. Verheugen ütleb, et ta jagab Taani peaminister Anders Fogh Rasmuseni muret selles osas, et Iiri rahvahääletuse ‘ei’ võiks laienemisprotsessile ettearvamatut kahju tuua. (Tom Jensen, Berlinske Tidende, 17.10)
Soome ajakirjandus
EKi president Romano Prodi proovis visualiseerida ELi tulevasi piire ning Prodi sõnul ei saa sellistest riikidest nagu Venemaa, Moldova või Ukraina, ega ka lõunapoolsetest Vahemereriikidest, k.a. Iisrael, kunagi ELi liikmesriike. Pealegi on ELil praegu piisavalt tegemist käsil oleva laienemisega. Balkani riike loodab aga Prodi küll kunagi ELi liikmete hulgas näha. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.10 )
Venemaa ajakirjandus
Prantsusmaal on ELi laienemise toetajad vähemuses: viimaste küsitluste tulemuste järgi on laienemise vastu 47% prantslastest, toetajaid on 40%. Pooleni küsitletutest ei ulatu toetusprotsent ka Suurbritannias (toetajaid 38%, Saksamaal 43%, Austrias 45%). Analüütikud juba otsivad prantslaste skepsise põhjusi. Nende arvates on põhjuseks see, et prantslastel puudub selge arusaam Euroopa tulevikust. Prantsusmaa kardab probleeme, mis toob endaga kaasa ELi laienemine: tööpuuduse kasv, immigrantide vool, eelarve jagamine uute liikmetega jne. (Elmar Gusseinov, Izvestija, 16.10)
Uudisteagentuurid
The former French president who heads the board overseeing Europe's future, made a push to change the EU’s name to "United Europe". “United is a strong word: it is a united continent, united in the constitutional sense," Valery Giscard d'Estaing told. (Afp, 7.10)
The EU needs both a new constitution and a full-time president, British Foreign Secretary Jack Straw said. Writing in the Economist magazine, Straw criticised the nearest thing the EU currently has to a constitution, the series of international treaties that set out its governing principles. Britain said it backed the creation of a new powerful post of President of Europe, a move which press reports said had secured provisional backing from German Chancellor Gerhard Schröder. British Foreign Secretary Jack Straw said he wanted to end the current system of "musical chairs" under which each EU state holds the rotating chairmanship of the Union for six months. (Reuters, Afp, 11.10)
Germany will replace its representative in the EU's Convention on the Future of Europe with FM Joschka Fischer, the government said. The move could indicate that Berlin plans to take a more active role in shaping the Convention's final report, due to be presented by next summer. So far it has kept its objectives vague, leaving other countries, notably Britain, to make the running. (Reuters, Afp, 17.10)
The EU's drive to create a common asylum and immigration policy will be put to the test when EU interior ministers meet in Luxembourg. There were around 87,000 requests for asylum in the EU in the first three months of 2002, with Iraqis the largest group wanting to enter the 15-nation bloc, according to U.N. data. Following stunning electoral gains by right-wing populists in Europe, EU leaders set firm deadlines at a summit in Spain earlier this year for ministers to produce results on a common policy. "The lack of a common asylum policy creates competition among the member states, who compete partly in attracting the brains and partly in being the most restrictive towards asylum shoppers," one EU diplomat told Reuters. (Reuters, 14.10)
Suurbritannia ajakirjandus
EL olevat tema liidrite sõnul "ristteel". Sellisel juhul on võimalik liikuda igas suunas. EL on võtnud enesele tohutult ambitsioonikad ülesanded - kiire laienemine, uus põhiseadus, rahaliit, majanduslik uuenemine ja põllumajandusreform. Euroopa soovib hammustada suurema tüki, kui ta suudab läbi närida. (Juhtkiri, The Times, 17.10)
Suurbritannia valitsus on ELi arengu ning Suurbritannia juhtrolli suhtes parandamatult optimistlik, paljud asjad on Suurbritannia seisukohalt viimastel nädalatel siiski läinud kehvasti. Euroopa hääl välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas on endiselt lõhestunud ja ebaefektiivne, eurotsooni majandus on loid, poliitiline pilt on Hollandi valitsuskriisi tõttu segane, Iiri referendumist sõltub ELi laienemine, liitumisläbirääkimised on küllaltki keerulised. Lisaks veel probleem Türgiga, kellega EL peaks tingimata liitumisläbirääkimisi alustama, ja lõpetuseks Euroopa tulevikukonvent ning põhiseaduse koostamine. Suurbritannial on loetletud küsimustes selged ja tugevad seisukohad - kui vaid ülejäänud EL käituks nii, nagu Suurbritannia seda soovib. (Peter Riddell, The Times, 18.10)
Tony Blairi ootab eest võitlus CAPi reformimisel. ELi liikmesriikide peaministrite kohtumisel domineerib Iiri referendumi järgselt sõltuvalt selle tulemusest kas laienemine või siis põllumajandustoetuste teema. CAPi-teemaline debatt hõlmab kahte laagrit - ühel pool on reformimist toetavad Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi ja Holland, teisel pool aga Prantsusmaa poolt juhitav, reformiplaane 2006. aastasse edasi lükkamist sooviv grupp. Suurbritannia olevat võitmas "ideede lahingut" Euroopa tulevikukonvendis, tegelikult võiks ta aga võita CAPi lahinguväljal. (James Blitz, Financial Times, 17.10)
Kes juhib ELi? Euroopa vajab praegu rohkem kui kunagi varem liidrit - ent kes võiks see olla? EK on enese kahvatu vari, kel puudub Jacques Delorsi ajastu enesekindlus ja mõjuvõim. Ministrite Nõukogu kuuekuulist eesistumist ei võta väljaspool ELi tõsiselt mitte keegi, Saksa-Prantsuse allianss, mis kunagi oli mitteametlikuks liidriks, on suremas. Euroopa Ülemkogu on bürokraatlik tsirkus, 10 uue liikmesriigi lisandumine teeb olukorra veelgi halvemaks. Euroopa Ülemkogu peaks määrama eesistuja viieks aastaks, sellele ametikohale sobiks suurepäraselt mõni endine peaminister. Nimetatud ideed toetavad kolm praegust peaministrit - Tony Blair, Jose Maria Aznar, Silvio Berlusconi, samuti meeldib mõte Prantsus-maa presidendile Jacques Chiracile, Euroopa Tulevikukonvendi esimees Valery Giscard d'Estaingile ja aseesimees Giuliano Amatole. (Charles Grant, Financial Times, 8.10)
Suurbritannia välisministri nägemus Euroopa põhiseadusest. Põhiseadus peab vastama küsimustele liidu eesmärgi, põhimõtete, organite ja institutsioonide kohta. Põhiseadus peab lihtsas keeles "segaduses olevatele valijatele" selgitama institutsioonide rolli ja vastutust. Jack Straw toetab jõuliselt Euroopa presidendi ametikoha loomist, kes valitaks Euroopa Ülemkogu poolt ning viimase ees oleks ta ka aruandekohuslane. (Jack Straw, The Economist, 12-18.10)
Suurbritannia teeb ettepaneku Euroopa presidendi ametikoha loomiseks. Mõned valitsuseliikmed usuvad, et Tony Blair näeb ennast nimetatud ametipostil pärast järgmisi valimisi. "Downing Street on sellest ettepanekust väga huvitatud," ütles üks valitsusallikas. (Andrew Grice, The Independent, 11.10)
Suurbritannia Euroopa asjade minister Peter Hain kummutas väited, justkui oleks peaminister Tony Blairile pakutud ELi presidendi ametikohta. (Jean Eaglesham, Financial Times, 11.10; The Guardian, 11.10)
Prantsusmaa ja Suurbritannia ettepanek mõjuvõimsa ELi presidendi ametikoha loomiseks on saanud ka Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi toetuse. Schröder teatas, et toetab plaani, kui see ei õõnesta EKi presidendi Romano Prodi ja tema kolleegide jalgealust. Prantsusmaa ja Suurbritannia initsiatiivi toetavad ka Hispaania ja Rootsi, kuid enamus väikseid liikmesriike, kes usuvad, et nende huvisid kaitseb käige paremini tugev komisjon, on jõuliselt vastu. (George Parker, Robert Graham, Financial Times, 10.10)
Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kavatseb mitteametlikel kohtumistel Pariisis selgitada Saksamaa seisukohti ELi presidendi ametikoha loomisel. Saksamaa toetab endiselt tugevalt EKd ja eriti tema presidenti, kuid Schröder on mõista andnud, et kavatseb toetada ka Prantsusmaa initsiatiivi. (Haig Simonian, Robert Graham, Financial Times, 12.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Ligi 400 000 afgaani pagulasele ELis on saabunud lahkumise tund. Eesistujamaa Taani tegi ettepaneku korraldada tagasisaatmise programm, kuna peale talibani režiimi kukutamist ei kehti afgaanidele enam põgenikustaatus. Sise- ja justiitsministrite kohtumisel otsustati, et esialgu toimub tagasisaatmine vabatahtlikkuse alusel, kuid välistatud pole ka sunniviisilise tagasisaatmise võimalus. (Julie Majerrczak, Libération, 16.10)
Austria ajakirjandus
Siiamaani on paljudele ELi kodanikele jäänud mulje, et nende riigid ei suuda teostada ühist välispoliitikat. Nüüd kinnitab nende taolist arvamust ka teaduslik uuring, mille viis läbi Austria Rahvusvahelise Poliitikainstituudi (OIIP) uurija Paul Luif. Ta võrdles ELi liikmesriikide hääletamist nii ÜRO Üldkogul kui ka ÜRO Julgeolekunõukogus. Kõige sarnasemalt hääletasid ELi liikmeriigid Austria eesistumise ajal 1998. aastal. Siis langesid 15 ELi liikmesriigi hääled kokku 82,1% juhtudest. 2000. aastal oli see näitaja langenud 72,3%ni. Luifi sõnul muutub ELi laienemisel ühtse ja koordineeritud välispoliitise suuna hoidmine veelgi raskemaks. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 15.10)
Soome ajakirjandus
2004. aasta algul liituvate riikide esindajad pääsevad kohe pärast liitumist Ministrite Nõukogusse ning hiljem samal aastal toimuvad kõigis liikmesriikides Epi valimised. Keegi aga ei tea veel, kas uute liikmesriikide esindajad pääsevad kohe 2004. aasta algul ka komisjoni, või peavad nad ootama 2005. aastani, mil lõpeb Romano Prodi juhitava komisjoni ametiaeg. EKi täiendamine uute liikmetega keset ametisoleku perioodi oleks keeruline lahendus. On ka võimalus, et Prodi komisjon astub ametist tagasi enne ametiaja lõppu. Sel juhul tuleks ka vanadel liikmesriikidel valida uued volinikud, ent sellise valiku tegemine on väga keeruline, kuna volinukult nõutakse peaaegu üliinimlikke võimeid. Ta peab olema pädev, kogenud ja haruldase töövõimega. Voliniku ametis enam ei õpita, seal tuleb juba ametit osata. (Unto Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 18.10)
Uudisteagentuurid
The EU is confident that differences with Moscow over Kaliningrad can be resolved before an EU-Russia summit next month, the EU presidency said. (Afp, 15.10)
The EU, in an unusually strong statement, urged Russia to be constructive in their row over the Baltic enclave of Kalin-ingrad following talks with Russian FM Igor Ivanov in Moscow. FM Per Stig Møller of Denmark sounded an unusually sharp tone in a statement issued in Copenhagen after the talks. "On this issue the EU has showed more flexibility than towards any other country ever," Møller said. "But Russia must also be constructive and show a willingness to cooperate," he added. Ivanov, however, said Russia and the EU were moving closer to a compromise, though differences re-mained. (Reuters, Afp, 17.10)
Venemaa ja EL liiguvad kompromissi suunas tülis Kaliningradi oblasti pärast, kuid erimeelsused venelaste enklaavi ja sealt emamaale liikumise osas püsivad, ütles Vene välisminister Igor Ivanov. "Meie läbirääkimised Kaliningradi teemal on olnud konstruktiivsed ja oleme näinud oma positsioonide lähenemist," ütles Ivanov ühisel pressikonve-rentsil ELi delegaatidega. (Interfax, 17.10)
VF välisministri Igor Ivanovi teatel jääb Venemaa strateegiliseks eesmärgiks ELiga viisavaba rezhiimi taotlemine. (Interfax, 18.10)
ELil on kavas Venemaaga Kaliningradi transiidiprobleemi osas lahenduseni jõuda enne 11. novembril Kopenhaagenis toimuvat Vene-ELi tippkohtumist. Sellise avalduse tegi Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen pärast Kaliningradi-teemalist arutelu EKi presidendi Romano Prodi ja Epi esimehe Pat Coxiga. Rasmussen ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et "meie jaoks on elutähtis kindlustada head suhted ELi ja Venemaa vahel ning me teeme kõik meist oleneva, et seda saavutada". Samas märkis ta, et otsus, milleni pooled jõuavad, peab austama Leedu suverään-sust. (Interfax, 16.10)
ELi uued liikmed peavad saama võimaluse kiiresti Schengeni leppega ühineda, öeldi Krakowis toimunud ELi kandidaatriikide parlamentide Euroopa asjade komiteede juhtide kohtumisel vastuvõetud avalduses. Leedut esindanud Seimi liikme Vytenis Andriukaitise sõnul lülitati Leedu ettepanekul ühisavaldusse seisukoht, mille kohaselt ELi uutel liikmetel peab olema võimalus kiiresti ja ilma mingite tingimusteta ühineda Schengeni leppega, mis reglementeerib isikute vaba liikumist liikmesriikides. (Interfax, 8.10)
Leedu on valmis arutama Kaliningradi ja ülejäänud Venemaa vahel kulgevate viisavabade transiitrongide ideed alles pärast ELiga ühinemist, teatas Seimi spiiker Arturas Paulauskas. "Ei tohi eksperimenteerida ei Leedu ühinemisega Schengeni leppega ega tema suveräänsusega - me ei saa riskida oma kodanike, ettevõtluse ja transpordi liikumisvabadusega Euroopas, selleta pole liikmelisus ELis täisväärtuslik," kinnitas Paulauskas. (Interfax, 15.10)
Leedu on nõus kaaluma Kaliningradi oblasti vahet sõitvate Vene kodanike suhtes ajutiselt pehmema viisarežiimi kehtestamist juhul, kui EL annab Leedule konkreetsed tagatised ühinemiseks Schengeni viisaruumiga. Vil-niuse sellise seisukoha avaldas reedel pressikonverentsil Leedu välisminister Antanas Valionis. (RIA Novosti, 18.10)
Soome ajakirjandus
Venemaa ja Soome presidentide seekordne kohtumine Peterburis oli erandlik, kuna kõne all polnud mitte kahe riigi vahelised küsimused, vaid Venemaa ja ELi vaheline Kaliningradi probleem. Nii Tarja Halonen kui Vladimir Putin rõhutasid, et Venemaa ei soovi kasutada Soomet vahendajana - Soome on hoopis sihikindlamalt kui mõni teine liikmesriik toetanud EKi ettepanekut ning rõhutanud Leedu iseseisvat positsiooni küsimuse ühe osapoolena. Seetõttu on huvitav, et Putin Haloneniga kohtumist nii hinnaliseks pidas. Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ei varjanud Putin ka seda, et tal on raske olnud mõista EKi rolli selle küsimuse lahendamisel. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.10)
Soome meedia on kaotamas huvi presidendi tegevuse vastu. Tarja Haloneni välisvisiitidele pööratakse veelgi vähem tähelepanu kui Martti Ahtisaari maakondlikele visiitidele. Ka Halonen ise on ilmselt teadlikult madalat profiili hoidnud. Möödunud nädalal helistas aga Halonenile Vladimir Putin ning palus Kaliningradi probleemi arutamiseks kiiret kohtumist, hoolimata tõsiasjast, et peaministrid Mihhail Kasjanov ja Paavo Lipponen olid kohtunud vaid nädal varem. Soome uue põhiseaduse kohaselt kuuluvad ühise välispoliitika küsimused peaministri pädevusse. Kas Halonen oleks pidanud Putini ettepa-nekust keelduma ning soovitama tal pöörduda Lipponeni poole? Loomulikult mitte, Vene-Soome suhetes on Halonenist saanud Putinile usaldusväärne partner ning endise välisministrina valdab Halonen oivaliselt kõike Soome välispoliitikat puuduta-vat. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.10 )
Venemaa ajakirjandus
Balti riigid ja Poola muutuvad ‘Venemaa Euroopast’ lihtsalt Euroopaks. Lühiülevaade Venemaa suhetest Balti riikide ja Poolaga alates Ivan Julma aegadest. Autor tõdeb artikli lõpus, et nüüd, mil Eesti, Läti, Leedu ja Poola liituvad ELiga, peab Venemaa hakkama õppima, mida kujutab endast Euroopa tolli- ja transpordipoliitika otse Venemaa piiri ääres. (Sergei Minajev, Kommersant, 10.10)
Ajaleht kommenteerib EKi esimehe Romano Prodi intervjuud Itaalia ajalehele La Stampa, kus Prodi määratles Euroopa tulevased piirid. Intervjuust võib järeldada, et Venemaal tuleb loobuda lootustest kunagi Euroopa riigiks saada ning rahulduda erinevate koostöövormidega. Gazeta arvates on Prodi avaldus reaktsiooniks Venemaa liigsele toetusele USAle ELi ja USA teravnenud suhete foonil. (Anastassia Skogoreva, Gazeta, 16.10)
VF välisminister Igor Ivanov kommenteeris kohtumist ELi troikaga Kaliningradi küsimuses: ”erimeelsused veel on, kuid on juba märgata positsioonide lähenemist”. ELi välispoliitika juht Javier Solana kinnitas, et Kaliningradi küsimuse näol on tegemist “tehnilise, mitte poliitilise küsimusega“. Izvestija arvates jääb EL endiselt mitmekordsete odavate transiitviisade nõudmise juurde. EKi allika sõnul saab viisavabadust arutada alles pärast ELi laienemist. (Natalia Ratiani, Izvestija, 18.10)
Välisminister Igor Ivanov peab Moskvas läbirääkimisi ELi troikaga, delegatsiooni kuuluvad Taani ja Kreeka välisministrid, ELi välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana ja EK välisvolinik Chris Patten. Päevakorras on Kaliningrad ja Iraak. Läbirääkimiste eel teatas Taani välisminister, et EL on huvitatud lahenduse leidmisest Kaliningradi küsimusele enne Kopenhaageni tippkohtumist. Moskva positsiooni toetavad prantslased, hispaanlased, itaallased ja austerlased, kes kiirustavad Leedut tagant, et raudteetransiidi tehniliste aspektide uurimine lõppeks 2004. aastaks. (Jevgeni Vassiljev, Vremja MN, 17.10)
Intervjuu ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solanaga Kaliningradist, Rogozinist ja Iraagist. Solana sõnul ei ole Kaliningradi küsimus EL-Vene suhetes nii põhimõtteline, et määrata nende edasist käiku. Poliitilist probleemi siin ei ole, kõik sõltub tehnilistest detailidest ja sellepärast ei saa olla ka mingeid riske. (Julia Petrovskaja, Nezavisimaja Gazeta, 18.10)
Intervjuu EKi Moskva esinduse juhi Richard Wrightiga Kaliningradi probleemi lahendusvariantidest. Venemaa on ELi strateegiline partner, seega tahab EL tugevdada koostööd Venemaaga. Kaliningradi probleemi kohta ütleb Wright, et ELi prioriteetideks antud küsimuses on esiteks Leedu suveräänsuse säilitamine, teiseks - Schengeni süsteemi terviklik-kuse säilitamine. ELi Ministrite Nõukogu uurib praegu viisavaba transiidiliikumise võimalust Kaliningradi oblasti ja Venemaa vahel. (Aleksandr Kuranov, Nezavisimaja Gazeta, 17.10)
Itaalia president Silvio Berlusconi teatas oma välkvisiidi ajal Moskvasse, et Venemaa peab astuma ELi, sest vaid koos Venemaaga saab EL muutuda “sõjalises ja strateegilises mõttes autoriteetseks subjektiks” ja “jagada USAga rahu kaitsja ja valvuri rolli kogu maailmas”. Läbirääkimiste järgselt rääkis oma positsioonist Iraagi suhtes vaid Vladimir Putin, Berlusconi hoidus igasugustest kommentaaridest. Diplomaatide prognooside kohaselt kavatsevad Venemaa ja Itaalia koos-kõlastada oma positsiooni ÜRO Julgeoleku Nõukogu uue resolutsiooni arutamisel. (Andrei Reut, Gazeta, 17.10)
Intervjuu VF presidendi eriesindaja Dmitri Rogoziniga: vaidlus Kaliningradi ümber kasvab tehnilisest küsimusest geopoliitiliseks. Rogozin võttis kohtumise ELi voliniku Chris Patteni ja Taani välisministri Per Stig Mølleriga kokku järgmiste sõnadega: EL on valmis arutama Vladimir Putini ettepanekut kehtestada viisavabadus Venemaa ja Schengeni riikide vahel. (Natalja Ratiani, Izvestija, 19.10)
Uudisteagentuurid
With doubts accumulating about the 2004 timetable for the entry of 10 new members into the EU, two of the EU's pillars are looking shaky: the stability pact and the Common Agricultural Policy. France and Germany are at logger-heads over the future of the CAP and the EU engine is not being helped by the discord between its two traditional mo-tors. "In two words: the situation could not be any worse or more paralysed than it is today," EC president Romano Prodi said. (Afp, 18.10)
German Chancellor Gerhard Schröder renewed calls for EU states to try harder to reach an agreement on financ-ing enlargement of the bloc. "We must find a viable solution for all the partners" as far as financing enlargement is concerned, Schröder told after meeting Danish PM Anders Fogh Rasmussen. "Germany must make a contribution and it will do so. But all the partners have to make an effort," Schröeder said. (Afp, 18.10)
The failure of certain EU countries to meet the budgetary conditions of the European Stability and Growth Pact sets a dangerous precedent ahead of EU enlargement, Spanish PM Jose Maria Aznar said. (Afp, 18.10)
EC President Romano Prodi called rigid EU budget rules designed to protect the euro "stupid", dealing them the most damaging blow since monetary union. After years of fending off governments' attempts to weaken the Stability and Growth Pact, the head of the institution that polices the accord gave its critics new ammunition. (Reuters, 17.10)
The Danish EU presidency has no intention of proposing changes to the Stability and Growth Pact, despite EC President Romano Prodi labelling the euro-zone regulatory measure "stupid." (Afp, 18.10)
Germany looked set for a new run-in with Brussels over its spiralling public deficit after Chancellor Gerhard Schröder, hitherto a staunch proponent of budgetary rigour, suggested the European Stability and Growth Pact should be inter-preted "flexibly". (Afp, 15.10)
French Minister for European Affairs Noelle Lenoir said that the system that allows Britain a substantial annual EU budget rebate is no longer acceptable. Britain has been granted a rebate since 1984 when Britain's then prime minister Margaret Thatcher succeeded in convincing her European partners that Britain was paying more into the farm subsidies pool than it was getting out. (Afp, 17.10)
Luxembourg PM Jean-Claude Juncker warned France against going it alone in Europe, in a reaction to Paris's deci-sion not to reduce its public deficit. (Afp, 11.10)
The euro will gradually become more important but will not overtake the US dollar's dominance in the global economy in the near future, a senior official from the European Central Bank (ECB) said. Instead, the ascension of 12-nation euro-zone common currency, which will possibly put it on par with the dollar, is expected to progress steadily, ECB executive board member Tommaso Padoa-Schioppa said in Singapore. (Afp, 9.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Suurbritannia peaminister Tony Blair nimetas EMU-liikmelisust Suurbritannia "saatuseks" ning peab võimalikuks euroreferendumi korraldamist järgmisel aastal. (Christopher Huhne, The Guardian, 11.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
7 oktoobril toimunud eurotsooni rahandusministrite kohtumisel oli Prantsusmaa majandusminister Francis Mer olukorras "üks kõigi vastu". Prantsusmaa on ainus EMU liikmesriik, kes on keeldunud vähendama eelarvedefitsiiti alates 2003. aasta algusest. Ülejäänud 11 EMU liikmesmaad on EKi ettepanekuga nõus, Pariis aga teatas, et ootab selle reegli kehtes-tamisega kuni aastani 2004. EKi uue ettepaneku kohaselt peavad EMU liikmesriigid 2006. aastaks oma eelarved tasakaalu saama, esialgselt oli selleks tähtajaks aasta 2004. Nimetatud tähtaja pikendamine tekitas pahameelt just neis liikmesriikides, kes olid selle saavutamise nimel kõvasti pingutanud - Holland, Soome, Austria ja Hispaania. (Arnaud Lemarmentier, Le Monde, 08.10)
Prantsusmaa otsus eirata eelarvedefitsiiti puudutavaid reegleid ning Prantsusmaa rahandusministri Francois Meri üleolev toon on Brüsseli Pariisi poliitika suhtes umbusklikuks muutnud. Samas pole Prantsusmaa president Jacques Chirac uue ametiaja algusest väsinud kordamast oma pühendumust Euroopa asjadele ning vajadust koostööks Saksamaaga, et kaks suurriiki saaksid koos vastata kahele eelseisvale väljakutsele, milleks on ELi laienemine ja institutsionaalsete pädevuste ümberkorraldamine. Ühise reegli aktsepteerimisest keeldumine Prantsusmaa poolt on algus pikale konfliktide reale. (Henri de Bresson, Le Monde, 8.10)
Intervjuus ajalehele Le Monde ütles Romano Prodi, et stabiilsuse- ja kasvupakt on võimalus ühisraha kasutamiseks ning praegune reaalsus. See pakt pole küll täiuslik, kuna peaks olema mingi veelgi targem vahend ning rohkem paindlikkust, kuid paindlikkus nõuab autoriteeti ning seda pole praegu kellelgi. See ongi probleem. (Arnaud Leparmenntier, Laurent Zecchini, Le Monde, 18.10 )
Romano Prodi kinnitas intervjuus ajalehele Le Monde, et “teab väga hästi, et stabiilsuse- ja kasvupakt on tobe, nagu kõik jäigad otsused”. Seejärel lausus ta, et mõistliku ja paindliku mehhanismi kasutamiseks on vaja autoriteeti, kuid et selge on ka see, et kellelgi pole autoriteeti. Ehk teisiti öeldes - eurotsooni reeglid on üles ehitatud vesiliivale. (Pierre Bocev, Le Figaro, 18.10)
Soome ajakirjandus
Prantsusmaa ei nõustu vähendama eelarvedefitsiiti. Prantsusmaa rahandusminister Meri sõnul on Prantsusmaal praegu teised prioriteedid. Prantsusmaa on otsustanud tõsta kaitsekulutusi ning toetada majanduskasvu. Lisaks Prantsusmaale on ka Saksamaal, Itaalial ja Portugalil kulud selgelt suuremad kui tulud, kuid erinevalt Prantsusmaast on need riigid soostunud defitsiidi vähendamisega algust tegema kohe, samas kui Prantsusmaa pole nõus seda tegema enne 2004. aastat. Prantsusmaa olukord pole niivõrd tõsine kui Saksamaal, kuna Prantsusmaa eelarvedefitsiit pole veel ületanud 3% SKPst, kuid see-eest on Prantsusmaa hoiak mitmeid teisi liikmesriike tõsiselt ärritanud. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 9.10)
Portugali presidendi Jorge Sampaio sõnul peaksid euro kaitseks loodud reeglid olema paindlikumad. Sampaio arvates ei tuleks stabiilsuse- ja aksvupaktis kirjas olevatest reeglitest aeglase majanduskasvu ajal küünte ja hammastega kinni hoida. Sampaio arvates on ühised reeglid küll vajalikud, kuid reegleid peaks kohandama vastavalt liikmesriikide vajadustele. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 10.10)
Uudisteagentuurid
US President George W. Bush is scheduled to visit Lithuania to meet Baltic leaders after NATO's summit in Prague in the clearest sign yet that the three former Soviet republics will be invited to join NATO. "It is expected that the US President will come to Vilnius on November 22, straight after the NATO summit in Prague," a senior Lithuanian official told. (Afp, 14.10)
The United States is expected to publicly announce in early November that it favors inviting seven of the nine NATO aspirant countries to join the alliance, US officials said. Washington is prepared to support the candidacies of Estonia, Latvia, Lithuania, Slovakia, Slovenia, Romania and Bulgaria but will not back Macedonia or Albania for mem-bership, the officials told on condition of anonymity. (Afp, 8.10)
The United States' Ambassador to NATO, Nicholas Burns, said NATO candidate countries' attitude to the Holocaust would be weighed by the US Senate when it decides on ratifying an agreement to expand the military alliance. "We don't raise the issue in order to evaluate other countries, but because the position of the United States is that the subject is important," Burns told reporters during a visit to Estonia. (Afp, 11.10)
Finland is open to joining the military alliance, NATO, the country's president said. "We have excellent relations with NATO, we participate in operations in times of crises," Tarja Halonen told. "NATO has its doors open to us, maybe one day we will apply for membership." (Afp, 8.10)
The US has stepped up its bid to protect US troops from prosecution by the International Criminal Court, sending a senior envoy to negotiate immunity deals with reluctant nations in Europe, State Department officials said. (Afp, 9.10)
NATO Secretary General George Robertson called for an end to an impasse that has stymied plans for full security cooperation between the alliance and the EU. He also said Europe had to catch up with the US in modernising its mili-tary capabilities. (Afp, 8.10)
Lithuania and Latvia are serious candidates for NATO membership, the US ambassador to the alliance, Nicholas Burns, said. Burns used the words "serious candidate for admission" during separate visits to each country. (Afp, 10.10)
Seven countries will be invited to join NATO at the alliance's November summit in Prague, Polish President Aleksander Kwasniewski said. (Afp, 11.10)
Russia questioned the credibility of NATO expansion into the Baltic states if the former Soviet republics do not ratify the 1990 treaty on Conventional Forces in Europe (CFE) limiting the deployment of armed forces in Europe. How-ever Defence Minister Sergei Ivanov warned that "if this decision is taken, we will be concerned about a clear and con-crete aspect: the Baltic states are not signitaries of the CFE treaty," the Interfax news agency reported. Ivanov reitered the Russian position on what it sees as NATO encroachment into its former sphere of influence, describing the proposal as "a mistake." "To my knowledge, everyone in NATO understands the absurdity of this situation. (...) This prob-lem must be resolved in order to maintain security in Europe," said the minister. (Afp, Interfax, 18.10)
The inability of the NATO to play more than a peripheral role in the worldwide fight against terrorism has become a source of debate both inside and outside the alliance, the International Institute for Strategic Studies (IISS) said. NATO members' pledge to assist the US in the wake of last September's terrorist attacks had only served to highlight the alliance's "inability to conduct operations against asymmetric threats," the influential London-based think-tank said in its annual report The Military Balance 2002-2003. (Afp, 17.10)
Valitsus pikendas USA keskväejuhatuse soovil Eesti demineerijate Afganistani missiooni veel kolme kuu võrra. Peaminister Siim Kallase sõnul on eestlased näidanud end igati heast küljest ja missiooni korraldajad on nende tööga rahul. Missiooni pikendamine läheb maksma veidi üle 1,47 miljoni krooni. (RIA Novosti, 8.10)
Kaitseminister Sven Mikser ja USA asekaitseministri asetäitja Euroopa ja NATO asjades Ian Brzezinski sõlmivad massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste suhete arendamise lepingu. Lepingu eesmärk on arendada Eesti ja USA valitsuse koostööd kaitsealaste ja sõjaliste suhete valdkonnas. (RIA Novosti, 11.10)
Tallinnas algas esimene Eestis toimuv NATO staabi juhitav logistikaõppus "Cooperative Support 2002", mida Eesti kaitseväelased valmistasid ette ligi poolteist aastat. (RIA Novosti, 8.10)
Kaitseminister Sven Mikser sõidab töövisiidile Londonisse, kus ta arutab Suurbritannia kaitseministri Geoffrey Hooniga NATO laienemist. Kohtumisel on arutusel ka Eesti-Suurbritannia kaitsekoostöö, Balti koostööprojektid, rah-vusvahelise terrorismi vastu võitlemine ja globaalne julgeolek. (RIA Novosti, 9.10)
Venemaa relvajõudude kindralstaabi aseülem Juri Balujevski soovib NATOlt selgitust alliansi liikmesriikide sõjalise eel-arve kasvu pärast. Balujevski sõnul kasvavad ka alliansi uute liikmete - Poola, Tshehhi ja Ungari kaitsekulutused, ehkki varem kinnitati, et pärast nende ühinemist NATO-ga kaitsekulud vähenevad. (Interfax, 9.10)
NATO peasekretäri George Robertsoni sõnul toetab NATO kandidaatriikide üheaegselt alliansi liikmeks kutsumist mitte individuaalselt, vaid grupina. Teade tuleb ilmselt novembri esimesel nädalal, enne 21.- 22. novembri Praha tippkohtumist, kus kutsed ametlikult teatavaks tehakse. (RIA Novosti, 8.10)
Vene president Vladimir Putin ei kavatse novembris Prahas toimuvale NATO tippkohtumisele sõita. Putini sõnul esindab Venemaad Praha kohtumistel välisminister. (Interfax, RIA Novosti, 11.10)
Gruusia esitab tõenäoliselt pärast novembris Prahas toimuvat NATO tippkohtumist ametlikult taotluse Põhja-Atlandi alliansiga ühinemiseks, teatas Gruusia president Eduard Shevardnadze. "Gruusia soov NATO liikmeks saada ei tähenda sugugi Venemaa rolli eiramist, seda enam, et Vene Föderatsioon osaleb juba peaaegu täieõiguslikult NATO olulisimate otsusta langetamises," lisas Shevardnadze. (Interfax, 11.10)
17.-18. oktoobril toimub Pihkvas Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni väljasõiduistung teemal 'Piirkondlik julgeolek ja NATO laienemine: tagajärjed Balti riikidele, Skandinaaviamaadele ja Vene Föderatsiooni piiriäärsetele aladele'. Istungi avab ja viib läbi väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov. Väljasõiduistungi raames toimub temaatiline seminar, kus arutatakse järgmisi probleeme: 'Venemaa ja Euroopa. Euroopa integratsioon ja julgeolek', Venemaa - NATO. Roomast Prahani', NATO. Laienemise strateegia', Mida ootavad Balti riigid NATOga liitumisest', 'Venemaa loodeosa ja Balti rii-gid'. Seminaril osalevad USA, Rootsi, Poola, Leedu, Läti ja Eesti saatkonna esindajad, aga samuti NATO, teaduslike uurimis- ja ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide esindajad. (Regions.ru, Ytro.ro, RIA Novosti, 14.10)
VF Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov teatas seminaril Pihkvas: 'Venemaale ei meeldi, et NATO on valmis oma liikmeks võtma riike, kel on territoriaalseid pretensioone Venemaale'. Margelov tuletas meelde asjaolu, et mitmel võimutasandil Lätis on olnud kuulda pretensioone osale Põtalovi rajoonile Pihkva oblastis ning Eestis - Irboskale ja Petseri kloostrile, aga samuti Jaanilinnale Leningradi oblastis. (Regions.ru, 18.10)
USA suursaadik Venemaal Alexander Vershbow ei näe mingit takistust, miks Venemaa ei võiks tulevikus NATO liikmeks saada. "Me ei näe perspektiivis takistusi Venemaa liitumisele NATO-ga," ütles Vershbow Pihkvas, kus ta osaleb rahvusvahelisel seminaril "Regionaalne julgeolek ja NATO laienemine". (RIA Novosti, 17.10)
Põhja-Atlandi alliansi idalaienemine ei häiri sõjaliste jõudude tasakaalu Venemaa piiride ümbruses," kinnitas Moskvas asuva NATO infobüroo direktor Rolf Welberts Pihkvas, kus algas kaks päeva kestev konverents teemal "Regionaalne julgeolek ja NATO laienemine: tagajärjed Balti riikide, Põhjamaade ja Venemaa läänepiiride jaoks". Kui kõik Balti riigid saavad kutse NATOga ühinemiseks, siis Venemaa piirisuhted nende riikidega alliansi laienemise tõttu ei muutu ega hakka erinema neist sõbralikest ja heanaaberlikest suhetest, mis on Venemaal kujunenud Poola ja Norraga, kes on NATO liikmesmaad, kinnitas Welberts. (Interfax, 17.10)
Balti riikide eesmärk on mitte ainult ELi ja NATOsse pääseda, vaid ka arendada Venemaaga sõbralikke, heanaaberlikke suhteid, kinnitas Läti suursaadik Venemaal Argita Daudze Pihkvas toimunud rahvusvahelisel NATO laienemise teemalisel seminaril. "Läti tahab Venemaaga suhteid arendada ja püüab seda teha juba nüüd, kuid see peaks olema kahepoolne protsess. Loodan, et Venemaa tuleb meile vastu," täheldas Daudze. (Interfax, 18.10)
Leedu suursaadiku Venemaal Rimantas Shidlauskase sõnul ootab Leedu NATOga ühinemiselt julgeoleku suurendamist ja investeeringute voolu. Leedu suursaadiku sõnul näeb Leedu alliansiga liitumises suuri võimalusi suhete arendamiseks Venemaaga, eriti tänapäeval, kui moodustub uus koostöö Venemaa ja NATO vahel. Shidlauskase sõnul ei muutu midagi Leedu ja Kaliningradi oblasti majandussuhetes pärast Leedu liitumist ELiga. (Interfax, RIA Novosti, 18.10)
VF Föderatsiooni Nõukogu rahvusvahelise komitee juhi Mihhail Margelovi arvates ei ole Venemaal NATOga ühinemist vaja isegi pikemas perspektiivis. Margelovi sõnul tähendab NATO liikmelisus vastastike sõjaliste garantiide esitamist, kuid väliskomitee arvates ei tasuks Venemaal võtta endale selliseid kohustusi. Margelov nõudis, et Lääs selgitaks venelastele, kuidas võib alliansi laienemine neile kasulik olla. Margelovi tahtis teada, kuidas saab nelja tuhande meheline Eesti armee olla abiks terroristide tõrjumisel. (Interfax, RIA Novosti, 17.10)
Pihkva kuberneri Jevgeni Mihhailovi arvates tekitab Balti riikidesse laienenud NATO Pihkva piiril muret seni, kuni maailmas ei ole ühist julgeolekusüsteemi. (Pskov.ru, 16.10)
USA ajakirjandus
Venemaa ei ole seniajani leppinud Balti riikide kaotamisega. Kuigi ametlikult on Venemaa vastasseisust loobunud, mõjutab ajalugu reaalpoliitikat seniajani. Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga sõnul on alliansiga ühinemise põhjuseks "tõsiasi, et sa lähed õhtul magama ja ei pea muretsema, et keegi koputab uksele ja topib su Siberisse sõitvasse rongi." Lät-lased peavad NATOt "julgeolekukatteks" ja vahendiks, et Venemaast alatiseks lahti rebida. (Susan B. Glasser, The Wa-shington Post, 7.10)
Rootsi ajakirjandus
Ahvenamaa Rahuinstituudi üllitises on artikkel, mille on kirjutanud Teija Tiilikainen, Soome esindaja Euroopa Tule-vikukonvendis. Tiilikaneni artikli pealkiri “Ahvenamaa, Soome ja Euroopa julgeolek” ei tekita esmapilgul mingit tugevat reakt-siooni, kuid artikli sisu on poliitiline püssirohi. Nimelt arendab Tiilikainen Rootsi valitsuse jaoks üsna muret tekitavat mõttekäiku sõnades, et muutuv NATO on üha vähem sõjaline organisatsioon, ning keskendub enam ja enam Euroopa julgeoleku-le. Tiilikainen on Helsingi Ülikooli Eurouuringuteinstituudi teadlane, kuid tema poolt välja öeldud mõtted käivad ühte ka Soome peaminister Paavo Lipponeni omadega – Soomel peab olema õigus sõna sekka öelda Euroopa asjade üle otsustamisel, isegi kui see peaks tähendama NATOga liitumist. Tekib küsimus: Mis aga saab juba aastast 1921 demilitarisee-ritud olnud Ahvenamaast? Vastusena tuuakse näiteid Teravmägedest ja teistest demilitariseeritud saartest NATO territooriumil. Ahvenamaa maavalitsus ei poolda föderaalset ELi, ega ELi või NATO poolt antud julgeolekugarantiisid. Siiski lõpeb üllitis tõdemusega, et neutraliteedipoliitika jätkamine ei pruugi meie muutuvas maailmas igavesti võimalik olla. Artikkel esitab küsimuse Rootsi valitsusele ja tahab teada, kas selline sündmuste areng ei peaks juba panema kõik häirekellad helisema ka Stockholmis? (Svenska Dagbladet, 20.10)
Soome ajakirjandus
NATO peasekretär George Robertson nimetas ELi relvajõude praktiliselt töövõimetuks. Näiteks hävituslennukid saavad lennata ainult päeval ja Robertsoni sõnul tuleks Euroopas selles küsimuses midagi kiiresti ette võtta, et lõpeks maksumaksja raha kulutamine mõttetuste peale. Robertson pidas EPs kõne, nimetades mõttetuseks ka juttu ELi ning NATO kiirreageerimisüksuste omavahelisest võimalikust konkurentsist, kuna NATO üksus oleks mõeldud vasturünnakuks, samas kui ELi üksuse ülesandeks oleks kriisireguleerimine. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 9.10)
Venemaa ajakirjandus
Novembris on NATO tippkohtumisel Prahas oodata kutset alliansiga liitumiseks seitsmele riigile, nende hulgas kolmele Balti riigile, mis tähendab NATO laienemist Venemaa piirideni ning Vene poliitikute valveproteste. Andrei Piontkovski ja teiste analüütikute sõnul on NATO muutunud bürokraatlikuks organisatsiooniks oma arvukate ja tihti mittevajalike struktuuridega. NATO elujõulisus sõltub tema suhetest Venemaaga Euraasia uue julgeolekusüsteemi loomisel. Venemaal ei ole alternatiive strateegilisele partnerlusele Läänega, kuid senini on Venemaa rahvusliku julgeoleku kontseptsioonis USA ja NATO endiselt peamised vaenlased. Kolmanda tee on välja pakkunud Euroülikooli professor, Eesti Peastaabi ülema endine asetäitja Jüri Kadak: rahvusvaheliste suhete vektorit peab täna vaatlema suunal põhi-lõuna, Venemaale ei ole suurimaks ohuks mitte Euroopa, vaid Põhja-Kaukaasia ning väheasustatud Lõuna-Siber. Hetkel jäävad aga paljud küsimused ilma vastuseta: kuidas arenevad Venemaa suhted uute alliansi liikmetega? Eesti armees teenivate slaavi päritoluga sõjaväelaste käest on küsitud, kas nad hakkavad Venemaa vastu sõdima. Vastused on, loomulikult, positiivsed, kuid mis toimuks tegelikkuses, seda ei tea keegi. Vastuseta on ka küsimus tuumarelva paigutamisest uute liikmesriikide territooriumile. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 7.10)
Vene TA Rahvusvaheliste julgeolekuprobleemide instituudi direktori 17 teesi teemal ‘NATO, ELi ja Venemaa suh-ted’. Venemaa rahvuslike huvide hulka kuuluvad nii suhted NATO ja ELiga kui ka Hiina ja Indiaga. Demokraatia ja turumajanduse kursi järgimine ehk ‘tagasipöördumine Euroopasse’ ei tähenda mingil tingimusel ‘lahustumist Euroatlantilises ühis-konnas’ ning Venemaa majandus-, välis- ja kaitsepoliitika täielikku samastamist rikaste Läänenaabrite poliitikaga. Venemaa osa Hiina ja India sõjalistehnilisel turul sõltub mitte ainult sõjatööstuskompleksi, vaid ka teadusmahukate tööstusharude ellujäämisest, ei NATO ega EL ei paku Venemaale alternatiive sellel turul. Venemaa peaks suhetes ‘euroatlantilise ühiskonna’ liikmetega otsima uusi koostöövorme, mitte arendama vaid kütuse ja energeetika valdkonda. Venemaa jätkab koostööd NATOga, eelkõige massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja võitluses terrorismiga, kuid pärast alliansi laie-nemist muutub nende küsimuste lahendamise kliima tüki maad jahedamaks. NATO idalaienemine võib mõjuda negatiivselt Venemaa ja alliansi uute liikmesriikide, eelkõige Balti riikide majanduskoostööle. Venemaa jätab endale õiguse võtta sõltuvalt olukorrast tarvitusele vajalikud meetmed oma huvide kindlustamiseks. (Andrei Kokoshin, Nezavisimaja Gazeta, 7.10)
Intervjuu Venemaa TA Euroopa Instituudi asedirektori, SVOPi presiidiumi esimehe Sergei Karaganoviga Euroopa tulevikust. Praegu ei liigu Euroopa föderalismi suunas, pigem teostub seal Suurbritannia variant. Uute liikmete ELi ja NATOga kohanemisvõime suhtes on Karaganov pigem optimistlikult meelestatud. Keerulisem on NATO arenemise endaga, sest tegemist siiski mineviku ohte peegeldava liiduga. NATO on aegunud ning ei saa enam areneda üksnes ekstensiivselt, ta peab muutuma kvalitatiivselt ja Venemaa liikmeks võtma. Venemaa peab ka edaspidi proovima Euroopale läheneda, looma ühise majandustsooni, võimalikult palju harmoneerima seadusandlust, püüdlema inimeste vaba liikumise poole. (Aleksandr Ivanov, Nezavisimaja Gazeta, 7.10)
Moskva ja Balti riikide ‘imelikud’ suhted pidurdavad oluliselt dialoogi Läänega. Venemaa koht Euroopas on siiani määratlemata, selle lahendamine on üks olulisemaid küsimusi Venemaa ja Euroopa suhtes. Nii EL kui ka NATO on huvitatud Venemaa ja Balti riikide suhete parendamisest. Balti riikide strateegiline valik määras kindlaks mitte ainult nende välispoliitika, vaid ka jäigad raamid käitumisele. Selle tõttu on Vene - Balti suhted suureks probleemiks Venemaa ja Lääne dialoogis ning selle edasisel arendamisel. Vaatamata käepigistustele, lootustandvatele sõnavõttudele ja soojale õhkkonnale, on Venemaa ja NATO oma seisukohtadele Balti riikide alliansiga liitumise suhtes kindlaks jäänud. Venemaa ja EL on saanud seni läbi teravate konfliktideta, kuid Balti riikide ELiga liitumisega seoses on tõusetunud probleemid Kaliningradi oblastiga. Vene-Balti suhete tulevik sõltub paljuski Venemaa sisepoliitika demokraatlikust arengust, samuti sellest, kuidas integreeruvad Eesti, Läti ja Leedu Lääne struktuuridesse - kas uue eraldatud Euroopa idapiir või kui ‘Suure Euroopa’ keskmine osa, kus mõistetel ‘ida’ ja ‘lääs’ on ainult geograafiline tähendus. (Nadezhda Arbatova, Nezavisimaja Gazeta, 7.10)
Venemaa suhted USA ja Läänega on pärast eelmise aasta 11. septembrit muutunud, Moskva tundub olevat Balti riikide NATOga liitumisega leppinud, kuigi ei lase sellel just kergelt sündida. Viimaseks näiteks on Balti riikide soov pakkuda oma abi terrorismivastases võitluses, kuid Moskva survel ei andnud Kirgiisia baltlaste väiksearvulistele sõjaväelaste rühmadele luba riiki sisenemiseks. Samuti ei ole selle ‘sulaga’ kaasnenud muutusi Venemaa ja Balti riikide suhetes. Üheks suuri-maks probleemiks on suur vene kaasmaalaste kogukond, kellest pooled ei ole end määratlenud ühegi riigi kodanikuna. Vene juhtkond vaatleb siiani Balti riike kui mässulist kolooniat - seniajani ei ole nendega sõlmitud piirilepinguid. Läti parlamendi liider D. Kudums on öelnud: "Me ühineme ELiga, et elada paremini. Aga et üldse ellu jääda, peame me ühinema NATOga." (Susan B. Glasser, The Moscow Times, 10.10)
Kokkuvõte Pihkvas toimunud NATO laienemisele pühendatud seminarist, kus räägiti seitsme riigi kutsumisest al-lianssi kui juba otsustatud küsimusest. Seminaril püüti leida vastuseid küsimusele ‘Eesti ja Läti liitumisel allianssiga läheneb NATO Pihkva oblasti piirideni - millised plussid tulenevad sellest regioonile?’. Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov tuletas meelde, et Venemaa ei pea endiselt bloki laienemist mõistlikuks. Plussidena märgiti vaid julgeoleku üldist tugevnemist ning suhete edasist paranemist naabrite vahel. Vene poliitikud arvavad, et NATO edasine laienemine praegustel alustel on mõttetu ning üldse on allianss saavutanud juba oma ‘juhitavuse optimumi’. (Andrei Lebedev, Izvestija, 19.10)
Uudisteagentuurid
Almost a thousand people in Estonia got a shock when they were told they were to be stripped of their citizenships due to mistakes made when passports were first issued 10 years ago. Koidu Mesilane of Estonia's citizenship depart-ment told the people concerned have "absolutely legal and valid passports, but they don't have Estonian citizenship", due to the mistake. The mistakes tended to happen when the spouse of a person already naturalised also applied for citizenship. (Afp, 11.10, Lenta.ru, 13.10)
Ligi tuhatkond endist Eesti kodanikku jäetakse kodakondsusest ilma. Artikli lõpus tõstatatakse küsimus parlamendi legitiimsusest, kui paljude aastate vältel on valimas käinud mittekodanikud. Samuti on IA Rosbalt andmeil tekki-nud skandaal selle ümber, et riik, mis ei tunnista topeltkodakondsust, annab Eesti passid paljudele nn sünnijärgsetele kodanikele, kellel on USA, Rootsi ja teiste riikide kodakondsus. (IA Rosbalt, PAI, 15.10)
Peaminister Siim Kallas lubas Narva elanikele saadetud pöördumises anda Eesti alalistele elanikele Eesti kodakondsuse. Kallase sõnul kavatseb ta teha tööd Venemaaga suhete parandamiseks ja kiireima ELi liitumiseks, mis mõjutab positiivselt Kirde-Eesti elanikke. (Interfax, 18.10)
Presidendi otsevalimiste eelnõud sätestav Põhiseaduse muutmise eelnõu jõudis Riigikokku. Eelnõu sätestab presidendi otsevalimised, kuid vähendab presidendi volitusi. (RIA Novosti, 8.10)
Põhiseaduse muutmise eelnõu arutanud riigikaitsekomisjoni enamus ei toetanud presidendi pädevuse piiramist riigikaitse kõrgeima juhina ning kaitseväe allutamist vabariigi valitsusele. (Interfax, 14.10)
Polling started in local government elections in the Baltic state of Estonia, the election commission said. The elections, in which 15,181 candidates will be vying for council seats in 241 rural municipalities and cities, are expected to significantly influence the outcome of national parliamentary elections next March. (Afp, 20.10)
Tallinnas algas eelhääletus, kus volikogu valimistest saavad osa võtta kõik valimisõiguslikud tallinlased, kes 20. oktoobril Tallinnas ei viibi. Tallinna valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp tuletas meelde, et valimistes võivad osaleda ka vä-lismaalased, sh ka Vene kodanikud, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel. Samas ei ole õigust hääletada tähtajalise elamisloaga inimestel. EÜRP peasekretär Anatoli Jegorov pidas seda olukorda Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumiseks. (RIA Novosti, 14.10)
Kohalike omavalitsuste valimistel Eestis osales üle 52 protsenti valijatest. Valimistest võtsid osa 13 erakonda, seal-hulgas ka EÜRP. (RIA Novosti, 20.10)
Septembrikuus võrdset 17-protsendilist toetust omanud Keskerakonna ja Reformierakonna reitingu vahe on oktoob-riks suurenenud kahekordseks Keskerakonna kasuks, selgub Emori uuringust. (Interfax, 17.10)
Valitsus arvas Eesti-Vene valitsustevahelisest komisjonist välja endise kultuuriministri Signe Kivi ja nimetas tema asemele kultuuriminister Margus Allikmaa. Valitsus määras Allikmaa valitsustevahelise komisjoni kultuurialase töögrupi juhiks. Samuti nimetas valitsus välisministeeriumi ettepanekul komisjoni uueks liikmeks välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektori Margus Rava. (Interfax, 15.10)
Ukraina presidendi Leonid Kutshma arvates läheb Eesti ELi kindlalt ja otse, sel ajal kui Ukraina valis endale kõr-valise tee. (Interfax, 14.10)
Eesti valitsus keeldus Ernesto Preatonilt Eesti kodakondsuse äravõtmisest, sest Preatoni on Maksusameti andmeil Eesti riigile võlgu 51,2 miljonit krooni. (IA Rosbalt, 9.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kolmel Balti riigil on ühist vaid seal aegade jooksul käinud võõrvallutajate osas - kõigepealt rootslased, seejärel sakslased ja viimaks venelased, II MSst kuni 1991. aastani. Kümne aasta eest taastusid Eesti kontaktid Läänemere naabrite Soome ja Rootsiga. Lähedus kahe ELi liikmesriigiga seletab osaliselt, miks Eesti alustas ELi liitumisläbirääkimisi 1998. aastal, peaaegu kaks aastat Lätist ja Leedust varem. Suure naabri Venemaaga on Eestil 294 km ühist piiri ning see muudab rahvusküsimused regioonis tundlikuks teemaks. Katrin Saks, hariduselt ajakirjanik ning Mart Laari valitsuse rahvastikuminister, pidi selles ametis kasutama kogu oma diplomaatia- ja läbirääkimisoskust. Eestlased, kes moodustavad kaks kolmandikku rahvastikust, elavad külg-külje kõrval venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste ja soomlastega. Taasise-seisvumisest alates on kodakondsuse saamise eelduseks eesti keele oskus. Selle tulemuseks on, et ligi 200 000 Eesti elanikku on nagu eikellegimaal, neil pole ei Eesti ega Vene kodakondsust. (Alain Beuve-Méry, Le Monde, 8.10)
Soome ajakirjandus
Läänemere piirkonna areng viimase kümne aasta jooksul on ületanud ka kõige optimistlikumad prognoosid, kuid regioonil on siiski olemas ka veel kasutamata ressursse. Lähiajal mõjutavad Läänemere piirkonna arengut kõige enam ELi ja NATO laienemisprotsessid. Kiirelt on arenenud ka Eesti ja Soome vaheline koostöö ning Eesti liitumine ELiga avab uue ajajärgu kahe riigi suhete arengus. Seejuures on olulised lisaks poliitikute ja ametnike koostööle ka ärisidemed, kahe riigi kultuurisuhted ning ka kodanike isiklikud kontaktid. (Erkki Tuomioja/Kristiina Ojuland, Helsingin Sanomat, 9.10)
Eesti peaministri Siim Kallase sõnul on lõppev aasta olnud Eesti ajaloos tähelepanuväärsemaid. Liitumisläbirääkimised ELiga on lõpusirgel ning uks NATOsse avatud. Liitumisläbirääkimisi kommenteerides lausus Kallas, et nende lõpetamisega on nüüd kiire, kuid Eesti on siiski positiivselt meelestatud. Eesti ja Venemaa suhteid kommenteerides lausus Kallas, et suhted on paranenud ning Eesti seisukohast on Venemaa ja NATO "mõõdukas" koostöö ainult tervitatav. (Timo Mikkilä, Suomenmaa, 8.10)
USA on ka Eestile teinud ettepaneku sõlmida kahepoolne puutumatusleping, kuid peaminister Kallase sõnul on Eesti seni oodanud ELi seisukohta selles küsimuses. Eesti jaoks on ülimalt oluline säilitada head suhted mõlema, nii ELi kui USAga. Kallase sõnul tuleb ka ameeriklastest selles küsimuses aru saada. Samas sõnas Kallas, et kuigi Eestis on räägitud, et Ameerika on lepingu saavutamiseks kasutanud survet, siis midagi sellist pole toimunud. Eesti kaitseminister Sven Mikseri sõnul soovib Eesti selles küsimuses madalat profiili hoida, kuid Eesti peab eelkõige oluliseks transatlantilisi suhteid. (Antero Eerola, Kansan Uutiset, 8.10)
Eesti kohalike omavalitsuste valimised on parlamendivalimiste lakmuspaberiks. Kõige enam pakubki seetõttu huvi praeguste koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Keskerakonna edukus. Need kaks parteid on koalitsioonis mitte üksnes valitsuses, vaid ka mitmetes kohalikes omavalitsustes. Erinevalt üldiselt Baltimaades tavaks kujunenud olukorrast tundub, et valitsusvastutus pole praeguse koalitsiooni populaarsust vähendanud, otse vastupidi. Neil valimistel testib oma populaarsust ka uus parempoolne partei Res Publica. Partei asutati aasta tagasi ning selle eesmärk on sama, mis Läti Uuel Ajal, st tõusta tundmatusest kohalike- ja parlamendivalimiste võitjaks. Kuu aega tagasi valiti Res Publica esimeheks endine riigikontrolör Juhan Parts. Uue esimehe initsiatiivil on partei kuulutanud oma valimisloosungiks korruptsiooni kaotamise. Opositsiooniparteisid ähvardab neil valimistel aga kaotus, kõigil on raskusi valimiskünnise ületamisega, Isa-maaliitu ja Rahvaliitu pooldab vaid 4% valijaist. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 18.10)
Läti ajakirjandus
Justiitsminister Märt Rask soovib ka NATOga liitumise küsimuses korraldada rahvahääletuse. Raski sõnul pooldab ta seda varianti, kus kogu rahva saatust puudutavad küsimused otsustatakse rahvahääletusel ja kindlasti nendeks on nii ELiga kui ka NATOga liitumine. (Sergei Tõshtshenko, Vesti, 11.10)
Eestis võivad kohalikel valimistel hääletada mitte ainult kodanikud, vaid ka kodakondsuseta isikud ja VF kodanikud, kes on elanud Eesti vähemalt 5 aastat. Eestis tunnevad mittekodanikud end kasvõi pisut vajalikena, nad tunnevad, et nende arvamusega arvestatakse ja et neil on olemas mitte ainult kohustused, vaid ka õigused. Läti jääb siiani ainsaks ELi kandidaatriigiks, kes loobub järgimast eurostandardeid ja kainet mõistust. Kuigi olukord Eestis on sama mis Lätis (seal on samapalju apatriide, VF kodanikke on isegi rohkem), võib Eesti olla selles küsimuses Lätile eeskujuks. (Abik Elkin, Vesti Segodnja, 19.10)
Venemaa ajakirjandus
Venemaa magas maha võimustruktuuride mõjutamise võimalused Balti riikides. Autori arvates oleks võinud transiidi abil kindlustada pro venelike jõudude võimuletulekut Baltikumis, ja küsimuse hind oleks olnud suhteliselt väike - mitte suurem kui Krasnojarski kuberneri valimiste eelarve. Vene investeeringute abil oleks võinud ka pidurdada Balti riikide liitumist NATOga. Vladimir Putin pole Boriss Jeltsinist selles mõttes parem - ta lasi käest võimaluse Seimi kooseisu kardinaalseks mõjutamiseks. Jurkansi visiit Moskvasse kutsus Lätis esile mitmetähenduslikke reaktsioone. (Stanislav Belkovski, Nezavisimaja Gazeta, 8.10)
NG lisa Nezavisimoje Vojennoje Obozrenije kirjutab Eesti, Läti ja Leedu valmisolekust NATOsse astumiseks. Selgub, et Eesti kaitseminister on Juri Luika, kaitsejõud aga on relvastatud NL armeest maha jäänud varustusega ja kujutavad endast Eesti puhul rumeenia automaatidega relvastatud partisanijõuke. Eesti pretendeerib ka jätkuvalt suurele tükile Pihkva oblastist koos Petseri, Irboska ja Ivangorodiga. (Mark Steinberg, Nezavisimaja Gazeta, 11.10)
4. oktoobril kirjutasid siseminister Ain Seppik ja metropoliit Kornelius alla dokumendile, millega Eesti võimud rendivad MPEÕKile 1 krooni eest 18 kirikuhoonet 50 aastaks. Kokkulepe pole ideaalne, kuid annab siiski juriidilise õiguse kirikuhoonete kasutamiseks. Moskva Patriarhaadi arvates oleks parimaks lahenduseks nn. Zürichi kokkuleppe realiseerimine, mis annaks võrdsed õigused nii Moskva kui Konstantinoopoli alluvuses olevaile õigeusklikele. Juba novembris võib Aleksius II külastada Eestit. (Dmitri Voitovski, Nezavisimaja Gazeta, 17.10)
Uudisteagentuurid
Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna asedekaan Stanislav Tkatshenko teatas rahvusvahelisel konverentsil "Koostööperspektiivid Läänemere regioonis", et Venemaa naftatransiit moodustab 7-9% Eesti SKPst ning 8-10% Läti SKPst. (Rusenergy.ru, 8.10)
Eesti tõusis Shveitsis Lausanne'is asuva Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) koostatavas riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis eelmise aastaga võrreldes ühe koha võrra, 21. kohale. (IA Rosbalt, 7.10)
Soome ajakirjandus
Kui väike- või keskmise suurusega ettevõte tegutseb rahvusvahelisel turul, siis on ülimalt oluline leida õigetele koh-tadele õiged töötajad. Seda teed on läinud ka Kesk-Soomes asuv ettevõte Betset OÜ, kes müüb betoonitooteid ning asutas Eestisse oma filiaali. Eesti turumajanduse algusaastatel oli tegevuse arendamine küllalt raske ning ka töötajaid tuli mitmel korral välja vahetada, kuid nüüdseks on kõik paigas, õigetele kohtadele on leitud õiged inimesed, ettevõtte tegevuses on tekkinud järjepidevus ning äri õitseb. (Tommi Salo, Keskisuomalainen, 8.10)
Eesti puidutööstus areneb ELi nõuetele vastavuse suunas. Igas puidu tarnelepingus on nüüd kirjas ka puidu päritolu. Otepääl töötava ettevõtte FSS Plywoodi tegevjuhi Kaido Kuke sõnul jälgivad nad hoolikalt puidu päritolu, kuid sellegi-poolest on käsil ka mõned kohtuasjad. Riigimetsast tulnud puude päritolus pole kahtlust, kuid erametsast tulnud puude puhul on see mõnikord keerulisem. Ettevõttes on praegu 130 töötajat, mis teeb Plywoodist Otapää suurima tööandja. (Martti Rantanen, Taloussanomat, 10.10)
Aker Finnyards ehitab Tallinkile uue reisilaeva, mis hakkab sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel. Tehingu maksumuseks on 150 miljonit eurot. Uus laev antakse Eesti ettevõttele üle 2004. aasta kevadel. Estonia õnnetusest saadik on rootslastel siiani hirm Eestisse sõitmise ees, mistõttu laeva ehitamisel võetakse arvesse "rootsi reisijate erivajadusi". Laev on mõeldud 2500 reisija jaoks ja seal on 763 kajutit. Kui Helsingist Tallinnasse on käeoleval aastal sõitnud 2.4 miljonit reisijat, siis Stockholmist vaid 400 000. (Teri Width, Helsingin Sanomat, 16.10)
Evli Pank teatas, et ostab Baltimaade juhtiva investeerimispanga Suprema. See tehing viib Evli keset Batimaades alanud keeristormi, mille põhjuseks on otsus nende riikide ELi liikmeks vastuvõtmise kohta 2004. aastal. Baltimaad on muutunud endisest atraktiivsemaks investeeringute tegemise sihtkohaks nii Põhjamaade kui Saksamaa jaoks. Suprema on juba kaua teinud koostööd Soome ja Rootsi ettevõtetega ning Eesti konsultatsiooniteenuste turul on Supremal 30-40 protsendili-ne osalus. (Paula Nikula, Kauppalehti, Taloussanomat, 18.10)
Erinevalt Eesti riigist ootab Eesti tööhõivesektor ELiga kaasnevat tööjõu vaba liikumist hirmuga, sest välismaale lähevad Eestist just parimad töötajad - töökad, koolitatud ja keeleoskajad - ja selliseid töölisi ei ole Eestis ülemäära palju. (Sami Lotila, Tekniikka ja Talous, 15.10)
Läti ajakirjandus
Eesti delegatsioonijuht läbirääkimistel ELiga Alar Streimann tegi ettepaneku taotleda ELilt suhkrutootmise kvootide suurendamist. Streimanni arvates aitab suhkru tootmine vältida suhkruhinna tõusu. Streimanni ettepanek on alternatiiv kondiitrite poolt pakutud riigidotatsiooni süsteemile. Majanduslikult on tema idee huvitavam: eelarveraha banaalse raiskamise asemel hakatakse arendama uut tööstusharu. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 18.10)
Eesti suurim tekstiiliettevõte Kreenholmi Valduse AS kavatseb lähema kuue kuni kaheksa kuu jooksul koondada üle 300 töötaja. Seejuures lubab ettevõte välja maksta koondatud töötajatele enneolematud kompensatsioonid - 10 000 - 40 000 krooni. See on väga suur summa Kirde-Eesti jaoks, kus mitteametlikel andmetel moodustab tööpuudus kuni 25%. (Polina Elksne, Biznes&Baltija, 7.10)
Mitu aastat kestnud Eesti Merelaevanduse AS erastamine on lõppenud. Norra laevandusfirma Tschudi & Eitzen Group teatas ESCO 100 protsendi aktsiate ostu-müügi lepingu sõlmimisest. Tschudi & Eitzen sõlmis Eesti Merelaevanduse enamusomaniku ESCO Holdinguga lepingu pärast kuid kestnud kõnelusi. Riigi kahjumit ESCO müügitehingus hinnatakse 175 mln krooni ulatuses. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.10)
Ernesto Preatoni hakkab oma äri Eestis lõpetama, kuigi eelistab sellest avalikult mitte rääkida. Tänavu suvel loobus ta Eesti suurimast kaubanduskeskusest - Primost, mis tõi kolme aastaga kahjumit umbes 40 mln krooni ulatuses. Äripäeva teatel peab Preatoni juba mitu kuud läbirääkimisi talle kuuluva Preatoni Panga müügi suhtes. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.10)
Eesti firma Skinest Veeremi AS tarnib 2003. aasta lõpuks Eestisse 1000 uut naftasaaduste transpordiks kasutata-vat tsisternvagunit, tarnelepingu kogumaksumus on 400 miljonit krooni. Kõik tarnitavad tsisternvagunid komplekteeritakse Skinest Veeremi eritellimuse järgi Ukraina vaguniehitustehastes Azovmashis ja Krjukovskis. Ostu peamiseks eesmärgiks on Balti suunalise Vene naftatransiidi suurendamine. (Polina Elksne, Biznes&Baltija, 17.10)
Eestis kehtestatud masuudi pumpamise keeld otse merel viis selleni, et osa transiidivoolusid läks Lätti. Transiidiga tegelevate ärimeeste arvates oleks piisav lihtsalt karmistada kontrolli pumpamise üle. Lätis jäid kehtima vanad reeglid ja sinna lähevad ka suured laevad ja suured partiid. (Roman Golubev, Tatjana Merkulova, Biznes&Baltija, 17.10)
Tallink kinnitas, et sõlmis Soome laevatehasega Aker Finnyards leppe 150 miljonit eurot maksva reisilaeva ehita-miseks Tallinna-Stockholmi liini tarvis. 150 miljoni euro ehk 2,35 miljardit krooni suuruse kogumaksumusega projekti rahas-tab Saksa Hamburgische Landesbank ning laenule annab garantii Soome ekspordikrediidi agentuur FINNVERA. (Oleg Bozhko, Telegraf, 18.10)
Uudisteagentuurid
Eestis kavatsetakse välja anda raamat kommunismi kuritegudest. Valitsus eraldas 52.000 krooni õigusvastaselt represseeritute liidule Memento kommunismi kuritegusid käsitleva raamatu väljaandmiseks. Memento kavatseb üllitada eesti keeles raamatu "Judgement of the International Public Tribunal in Vilnius". (Ytro.ru, 8.10)
Narva linnavõimud kavatsevad püstitada monumendi Venemaa tsaarile Peeter I-le. Monumendi püstitamise ühe algataja, linnavolikogu aseesimehe Vladimir Homjakovi arvates peab uus mälestusmärk, mille püstitamise kohta “on palju kokkuleppeid Moskvas ja Peterburis”, paiknema Peetri väljakul. (RIA Novosti, 9.10)
Eesti supermarketite juhid väidavad, et turvatase Eesti ostukeskustes on kõrgem kui Soomes. Kommenteerivad mitme ostukeskuse juhid. Allan Remmelkoor Kristiine keskusest teatab aga, et hullude eest ei ole keegi kaitstud, kui keegi väga tahab, leiab ka võimaluse plahvatuse korraldamiseks. Meenutatakse ka vahejuhtumit suvises Pärnus, kus Port Arturis üritas keegi noormees lõhata omavalmistatud lõhkekeha. (IA Rosbalt, 14.10)
MPEÕK sinod valis Lasnamäele rajatava õigeusu kiriku asukohaks Puju tänava krundi, teatas linnaosavanemale saadetud kirjas metropoliit Kornelius. Korneliuse teatel ootab kirik lõplikku otsust selle ehituskrundi kinnitamise ja kogu ümbruskonna detailplaneerimise kohta. (Interfax, 15.10)
Pärnus Laeva tänaval plahvatanud auto kuulus Kihnu vallavolikogu esimehele ja OÜ Kihnu Liini juhatajale Johannes Leasele. Plahvatuse lööklainega eemale paiskunud 58-aastane Mõõdukate erakonna liige Leas ei saanud vigastada, kuid vajas meedikute abi plahvatusest tingitud vapustuse tõttu. (RIA Novosti, 16.10)
Kaitsepolitsei ja Tallinna politsei pidasid kinni tallinlase, kes kirjutas Delfis anonüümse ja solvava kommentaari Kesk-erakonna esimehe Edgar Savisaare kohta ning kutsus üles Savisaarte perekonda tapma. (Press-center.ru, 17.10)
Hispaania kõrgem kohtukolleegium määras 10-aastase vanglakaristuse ja suure trahvi 12 meremehele, kes on pärit Venemaalt, Valgevenest (2) ja Eestist (1). Süüdi mõisteti nad katse eest vedada Hispaaniasse 7 tonni kokaiini. Meremehed olid laeva 'Tammsaare' meeskonnaliikmed ja selle laevaga püüdsid Kolumbia ja Hispaania mafioosod ve-dada narkootikume. 'Tammsaare' peeti kinni Kanaari saarte juures 1999. aasta juulis. (RTR-Vesti.ru, 18.10)
Ka Eestis osatakse teha filme "spioonidest": sel sügisel esilinastus Tallinnas režisöör Marko Raadi film "Agent Sinikael". Lähiajal osaleb film kahel rahvusvahelisel konkursil: oktoobris Genfis ja novembris Stockholmis. (Profifilm.ru, 18.10)
Tallinnas avati Õismäe Vene Lütseum, mis loodi VKÜLi ja Vene koolide õpetajate ühenduse initsiatiivil. VKÜLi esime-he Arkadi Prisjazhnõi sõnul on lütseum Eesti-Vene ühisprojekt, mille asutamist toetasid Eesti Haridusministeerium ja Moskva Linnavalitsus. (Interfax, 18.10)
Greece, France and Italy faced the worst smog levels in Europe this summer, while the air was cleanest in Scandina-via and the Baltic countries, the European Environment Agency (EAA) said. (Afp, 16.10)
Saksamaa ajakirjandus
Noor pangatöötaja saadab bussi sisenedes oma mobiiltelefonilt lühisõnumi, ning saab vastuseks e-pileti. Ta pole erand – selliseid teenuseid on veel palju. Mitmed autojuhid kasutavad näiteks parkimise eest tasumiseks sammuti oma mo-biiltelefoni. Eesti kuulub kahtlemata kõige enam edusamme teinud kandidaatriikide hulka ning ei kohku ära uuenduste eest. Londonis ilmuv ajakiri "Time Out" on asetanud Tallinna koguni “kohale viis kolmekümne kõige ‘kuumema’ reisisihtkoha hul-gas.” Ka endise peaministri, Mart Laari arvates näevad igateisipäevased valitsuse välja nagu stseen kosmoselaeva “Enterprise” seiklustest, kus kogu valitsuskabinet istub keskaegse Toompea varaklassitsistlikus lossis kaasaegsete lamekuvararvutite taga. Kogu ühiskond on haaratud kaasa uuenemisprotsessi, mis on stagneerunud käsumajandusega NLiidu pro-vintsi muutnud edumeelseks turumajanduslikuks imeks, omalaadi Hongkongiks. Noorte põlvkond on haaranud võimu – kaitseminister Sven Mikser on 28 aastane, haridusminister Mailis Rand temast veel aasta võrra noorem. Ühe Lääne diplomaadi sõnu laenates on "Eestlased otsustava vahe teinud. Vanalt nõukogude kaardiväelt on kogu võim käest võetud." Majanduski kasvab noorusliku tempoga – aastal 2001 kasvas ettevõtjate arv 12% võrra. Suurem osa ekspordist läheb Rootsi ja Soome. Soomlastelt on eestlased üle võtnud ka vaimustuse kõiksugu uudistehnika vastu. Seepärast pole ime, et arvutite taga ei istu ainul noored, vaid ka pensionärid võtavad aktiivselt osa neile suunatud arvutikoolitusest. IT-arendusele lisaks võib Eesti edu pandiks pidada molekulaarbioloog Andrus Metspalu ettevõtmist, mille tagajärjel kaardistatakse kahe kolman-diku eestlaste DNA. Selle maailma suurima geeniprojekti vilju reklaamib Metspalu meelsasti kõigile. Kahtlejad, näiteks nagu Dr. Tiina Tasmuth viitavad juba olemasolevatele psühholoogilistele probleemidele. Eestis on nii enesetappude kui lahutuste arv maailma kõrgemaid. Talvekülma tulles, ei soojenda südant ei kõikjal kostuv tehnomuusika ega ka arvutiekraan. (Hartwig Nathe, Focus, 7.10)
Leedu president Valdas Adamkus avas Berliinis Leedu suursaatkonna uue hoone. Kohal viibis teiste seas ka Eesti suursaadik Dr. Riina Ruth Kionka ja tema abikaasa Lauri Lepik. (Mania Feilcke, Die Welt, 13.10)
Rootsi ajakirjandus
Ivo Nikkolo on esimene Eesti moekunstnik, kes on suutnud endale nime luua ka väljaspool Eestit. Oma esimese poe avas Nikkolo Tallinnas Suur-Karja tänaval 1994. aasta, kuid nüüd müüakse tema rõivaid kõikjal üle Rootsi ja Soome. Tema stiil on väljapeetud, ajatu aga samas naiselik; rõivad on mugavad ja kõrgkvaliteetsed. Ehkki Nikkolo nimi on kõige tuntum, pole ta siiski ainuke Eesti moelooja. Artikli autori sõnul võib Tallinna vanalinnas leida mitmeid moe aardeid, nende hulgas ka käsitsi kootud villaseid kampsuneid, mis esmapilgul tunduvad olema kahest erinevast maailmast, kuid tegelikkuses esindavad need kaks näidet eesti kunsti kahte tugevust – traditsioone ja innovatiivsust. (Lisbeth Borger-Bendegård, Dagens Nyheter, 5.10)
Suri üks Eesti Piirivalve taasrajamise alustugesid, Johan Saar. Saar oli enne II maailmasõda ohvitser Eesti armee ohvitser ning sarnaselt paljude saatuskaaslastega pidi ta Norilski vangilaagrites selle eest kannatama. Aastast 1991 juhatas ta piirivalvelaagri tööd Remnikul Narvast lõunas. Järelhüüde autor meenutab teda kui tõelist Rootsi sõpra. (Leif Törnquist, Svenska Dagbladet, 14.10)
Taani ajakirjandus
Esmapilgul võib jääda mulje, et kaubanduslikel kaalutlustel on eesti-soome ühisorkestri esikplaadi väljaandjad ühendanud küünilisuse ja meesšovinismi. Kuid siis selgub, vaatleja suureks üllatuseks, et pildilt vastu naeratav blond tütarlaps ongi orkestri dirigent, 30 aastane Anu Tali. Plaadil kõlab Veljo Tormise, Jean Sibeliuse, Ja Debussy loomingut. (Peter Michael Hornung, Politiken, 15.10)
Soome ajakirjandus
Pärast Eesti taasiseseisvumist on paljud Soome uurijad vennasrahva ajalugu uurinud. Nüüd nägi ilmavalgust dotsent Martti Turtola raamat Eesti esimesest presidendist Konstantin Pätsist. Läbi Pätsi eluloo vaadeldakse raamatus Eesti iseseisvumist ja iseseisvuse kaotust II MS keerises. Turtola tõestab, et 1939 aastal andis Eesti NSVLi nõudmistele järele suures osas seetõttu, et Pätsil ja tema valitsusel puudus rahva toetus. Eestis oli diktatuur ning rahvas ei usaldanud oma poliitilisi juhte. (Lasse Kangas, Keskisuomalainen, 10.10)
Soome vanglates on praegu kokku umbes 120 eestlasest vangi. Mitte ühtegi neist pole veel Eestisse tagasi saadetud oma karistust kandma, mille põhjuseks on kohutav bürokraatia ning lõputud edasikaebamisvõimalused. Plaanid Eesti vangide tagasisaatmisest on praktikas osutunud ülioptimistlikeks. Vangide tagasisaatmisega sooviti esialgselt teha ülerahvastatud vanglatesse ruumi juurde ning takistada vanglates alguse saavate kuritegelike võrgustike tekkimist. Esimene eesti vang pidi tagasi saadetama juba septembris, kuna kõnealune vang oli juba ära kasutanud kõik edasikaebamise võimalused. Siis aga lükkus kõik edasi, kuna vang kaebas edasi tagasisaatmise täideviimise otsuse. (Risto Kunnas, Iltalehti, 8.10)
Soome siseminister Ville Itälä sõnul tuleks kiirendada Soomes olevate Eesti vangide tagasisaatmist Eestisse. Itälä sõnul tekivad Soome kuritegelikud rühmitused just vanglates, kus Soome, Vene ja Eesti kurjategijad omavahel tuttavaks saavad ning kontakte loovad. Soomes tegutseb praegu 33 kuritegelikku rühmitust ning suurem osa neist on sündinud Soo-me vanglates sõlmitud tutvuste põhjal. Probleem on tähelepanuväärne ka seetõttu, et enamus Soome toodavatest narkootikumidest smuugeldadatkse sinna Venemaalt ning Eesti kaudu. (STT, Turun Sanomat, 14.10, Etelä-Suomen Sanomat, STT)
Poola ajakirjandus
Venelastel, kes elavad Narvas, ei ole eriti palju lootusi elu paranemisele. Igal kaheksandal on Eesti kodakondsus, igal neljandal Vene, ülejäänud kannavad taskus kasutuid NL punaseid passe. “Meie suhtes kasutatakse pehmet maalt väljaajamise taktikat,” väidab Juri Mishin, Narva Vene kodanike Liidu esimees. “Vanavanemad Eestist sõidavad Venemaale, et külastada lapselapsi, kuna nad ei saa neid enda juurde kutsuda. Abikaasa Eestist sõidab naise juurde Venemaale, kuna Eestis ei lubata neil elada. Isegi surema sõidame Venemaale, kuna eestlased ei lase vene perekondi matustele.” Esimestel iseseisvuse aastatel võis Eestis teha enneolematut karjääri. Suurte firmade direktorite vanuseks oli sageli 25-30 aastat, Eesti ühe esimese kommertspanga direktor oli 22-aastane. Samas tempos kujundas valitsust Mart Laar, ministriteks said tuttavad Tartu Ülikooli päevilt. Eestis ei olnud kunagi mobiiltelefonide analoogvõrku, vaid kohe digitaalvõrk, Laari valitsus ei raisanud aega mõõdukale majanduse transformatsioonile, vaid kasutas šokiteraapiat, ei tugevdanud rubla, vaid viis sisse krooni, mis oli seotud saksa margaga, ei proovinud süstemaatilist kaadrite vahetust, vaid asendas päeva pealt endised kommunistliku taustaga juhid noorte huntidega. Kui seadus ei sobinud äri reeglitega, siis muudeti seadust. Veel eelmisel aastal maksid eestlased ainukestena Euroopas lineaarset tulumaksu, sõltumata sissetuleku suurusest. Tolleaegne Eesti Panga esimees Siim Kallas ei jätnud mingeid illusioone, lubades ehitada kapitalismi eliidi tarbeks, ülejäänute saatus ei omavat tähtsust. Sellist tempot ei kannatanud välja paljud eestlased ja suur osa venelasi, kes algusest peale vaidlustasid Eesti iseseisvuse. Ülerahvastatud tööstuspiirkond Kirde-Eestis ei suutnud end leida uues tegelikkuses, kuni tänaseni toidab see end Eesti vastase retoorikaga ning on kui kaotatud mängu kehastus. Paljud eestlased, eriti Ida-Eestis, räägivad paremini vene kui eesti keelt. Nad on osaliselt venestatud eliit endise impeeriumi provintside pealinnadest. Nad käisid vene koolides, lugesid vene raamatuid. Omavahel nad rääkisid ja isegi mõtlesid vene keeles. Eestlus oli midagi häbenemisväärset, takistu-seks ühiskondlikus elus ja karjääris. Puhta, reklaamidesäras Tallinnaga võrreldes näib Narva hirmuäratav. Suured tühjad tänavad, maanteekraavid ja muda põlvini, majadelt langenud krohv, mustus ja vaesus. Puuduvad elegantsed poed, pubid ja pangad. Kinni on pandud nõukogude armee jaoks töötanud tööstused, mööblivabrik ja nahatööstus. Puuvilla kombinaat, kus NL aegadel töötas 10 000 töölist, müüdi rootslastele, kus nüüd töötab vaid 850 inimest. Eestis elavatel venelastel ei ole kuhu minna. NSVL aegadel olid nad siin härrad, täna ei ole nende jaoks aga lootust. KGB töölised ja nõukogude armee sõduritele ning nende peredele ei anta kunagi Eesti kodakondsust.” Ja milleks mulle mitte midagi tähendava riigi kodakondsus,” kaeb-leb Juri Mišin. ”Pealegi olen kindel, et Kreml sunnib Eestit vene keelt teiseks riigikeeleks tunnistama ja kõigile kodakondsust andma.” (Marek Berowski, Dziennik Polski, 27.09)
Tallinna Vanalinn on täis Soome ja Saksa turiste. Kõik Baltikumi pealinnad on puhtad ja värsked, üllatav on luksuslike lääne autode hulk tänavatel. Tallinna tänavaliiklust võib võrrelda Luksemburgi või Rootsiga – juht peatub kohe, kui näeb jalakäijat äärekivil. Pubides ja klubides üllatab meeldiv teenindus ja valve, baarmeni inglise keele oskus ei ole midagi erakordset. Inimesed on paremini riietatud, kui Poolas: kaasaegselt, avangardselt, värviliselt. Riias ja Tallinnas ei ole vajadust küsida noorelt inimeselt, kas ta räägib inglise keelt. Parimal puhul väljendaks viimane hämmingut, kuna inglise keele oskus on siin normiks. Eestis investeerivad soomlased telekommunikatsiooni, rootslased aga pangandusse ja hotellindusse. Halvem lugu on postkommunistlikke "mammutettevõtetega", nende rekonstrueerimine on kulukas. Pärast NLi lagunemist enamus ettevõtteid suleti ja töötus kasvas 20%ni. Lootuseks on vaid välisinvestorid. Usutakse, et pärast ELiga liitumist tõusevad palgad ja hakatakse rohkem reisima. Samas kardetakse, et paljud väikeettevõtted peavad oma uksed sulgema, kuna ei suuda täita kõiki EL nõudmisi. Eestlased räägivad avalikult, et neile ei meeldi, kui neid identifitseeritakse Balti maadena. Hingelähedasem on neile Soome, nii kultuuriliselt kui ka keeleliselt. (Wojciech Rogacin, Newsweek Polska, 6.10)
Läti ajakirjandus
Eesti suursaatkonnas Riias toimus vastuvõtt, mille põhjustasid kaks sündmust. Esiteks sai saatkond uue suursaa-diku, Toomas Lukki, teiseks avati saatkonnas tuntud Eesti fotograafi Peeter Toominga fotonäitus. Näitus valmis koostöös Läti fotomuuseumiga. (Lada Garina, Vesti, 13.10)
Venemaa ajakirjandus
USA NGO Freedom House, Läti Instituudi ja Eesti Ajalehtede Liidu poolt organiseeritud II vene ajakirjanike visiidi raames Lätis ja Eestis käinud vene ajakirjaniku muljed. Pikk 90ndate olukorra kirjeldus, lõpus tõdemus, et asjad liiguvad õiges suunas. Kuigi Balti riikides on suur osa elanikkonnast jäetud ilma õigustest, hoiab Eestit ja Lätit sotsiaalse plahvatuse eest elatustase: isegi mittekodanikel on see suurem kui Venemaal keskmiselt. Narvas elavatel venelastel piisab heita pilk vastaskaldal asuva Jaanilinna poole, et veenduda: seal on palk väiksem ja tööpuudus suurem. Õnneks on viimasel ajal Vene-Balti riikide vastastikune toon pehmenenud, Eesti hakkas tõsiselt tegelema integratsiooniga, ka VF suursaadik Konstantin Provalov tunnistas, et Eestis elades tuleb osata eesti keelt. (Maksim Blant, Ezhenedelnõi Zhurnal, 17.10)
Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
