Nädal välismeedias: Euroopa Komisjoni eduaruanne

Siim Kallas: "It's not the time to start polishing the champagne glasses...It's not the end of the journey." Afp, 9.10

Kandidaatriikide poolt tehtud tohututele jõupingutustele kontrastiks on liikmesriikide ja institutsioonide äpardumine kandidaatide vastuvõtmiseks ettevalmistuste tegemisel. Financial Times, 10.10

Miks toimub laienemine "big bangina", kuigi räägiti iga kandidaatriigi individuaalsest hindamisest? Romano Prodi ja Günter Verheugen on alates 1999. aastal Brüsselisse saabumisest teinud laienemisest suure ettevõtmise, mis tuleb lõpule viia enne nende ametiaja lõppu 2004. aastal. Libération, 9.10

Uudisteagentuurid

Estonia said it was too early to celebrate after being recommended by the EU executive to join the bloc in 2004. "It's not the time to start polishing the champagne glasses...It's not the end of the journey," PM Siim Kallas told after the European Commission (EC) said it and nine other countries should be allowed to join in 2004 as long as it finished EU membership talks by year end. (Afp, 9.10)

EU candidate countries welcomed their "entry ticket" to join the EU but conceded they still had work to do after the EC recommended that 10 nations be allowed into the bloc in 2004. Turkey however reacted bitterly to Brussels' failure to set a date for starting membership talks and warned that relations between Turkey and the EU could suffer. Estonia, Latvia and Lithuania all called the report good news but said it showed they could not relax in fighting corruption in their countries. (Afp, 9.10)

Latvia said it was satisfied and proud but not complacent after the EU executive recommended that it join the bloc in 2004. "There is a very positive feeling of satisfaction and a certain amount of pride at what we have done," the country's chief negotiator in EU entry talks Andris Kesteris told. (Afp, 9.10)

Lithuania said a report recommending that it join the bloc in 2004 was "good and expected news", but showed that it could not relax in its entry preparations. (Afp, 9.10)

The EC recommended that Cyprus join the EU in 2004 with or without a settlement between the divided island's Greek and Turkish communities. (Afp, 9.10)

Poland said it accepted criticisms by the EU executive of its preparations for membership of the bloc. European Integration Minister Danuta Hübner told the criticism corresponded to the Warsaw government's own concerns, as it approaches the finishing line in its EU membership talks at the end of the year. (Afp, 9.10)

German Chancellor Gerhard Schröder expressed strong support for the EC decision to recommend the entry of 10 countries into the EU by 2004. "It is an outstanding decision, fair and reasonable. Germany will obviously support it," he said. (Afp, 9.10)

Corruption can be found everywhere in countries bidding to join the EU. The EC has rapped most of the eight ex-communist countries it recommended to join the EU in 2004 for failing to progress in the fight against corruption. International watchdog Transparency International classed Latvia, the Czech Republic and Slovakia at the same rank as Sri Lanka and behind Ghana in its 2002 corruption index. But highly-ranked, non-corrupt countries such as Slovenia and Estonia are exceptions among the EU candidate states. (Afp, 11.10)

Irked by a European snub of NATO ally Turkey, the US called on the EU to open negotiations with Ankara "as soon as possible" on EU membership. (Afp, 9.10)

Estonia, the smallest of three Baltic candidates seeking EU membership, in many ways identifies itself more with its Nordic EU neighbours than with the two other Baltic countries with which it broke away from the Soviet Union in 1991. With its high mobile telephone and internet penetration and the lowest corruption level among the EU candidate countries, the country of 1.4 million people hopes EU membership will help narrow the wealth gap between it and its affluent nordic neighbours across the sea. It has maintained a balanced budget by law, kept its kroon currency pegged to the German mark, and now to the euro, and is proud to have no corporate income tax from reinvested profits. (Afp, 9.10)

Eastern European ambassadors to Denmark have criticised the Danish presidency of the EU for not keeping them informed of key decisions dealing with EU enlargement. The report comes as the EC is set to recommend officially the entry of 10 countries into the EU by 2004, with formal invitations to join due to be extended at the landmark Copenhagen summit in December. (Afp, 9.10)

EK soovitas võtta 2004. aastal ELi 10 uut liiget. Baltimaad ning Poola, Ungari, Tshehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta peaksid suutma tänavu lõpetada liitumiskõnelused ning 2004. aastal liiduga ühineda, teatas komisjon üksikasjalikus aruandes liikmekandidaatide edusammude kohta. Aruandest aga nähtub, et EKil on palju pretensioone uute liikmete ja nende Kopenhaageni kriteeriumidele vastavuse suhtes. EKile teeb muret veel üks probleem: mitte kõik ELi elanikud ei ole liidu laienemise tulised pooldajad, 30% on kategooriliselt laienemise vastu. (Interfax, 9.10; RIA Novosti, 11.10)

USA ajakirjandus

ELi käsutuses on üks mõjus välispoliitiline vahend – ligitõmbav ELi liikmelisus. ELiga liitumise perspektiiv on motiveerinud riike muutma oma poliitikat, liberaliseerima majandust, reformima haldusjuhtimist ning edendama suhteid naaberriikidega. Rohkem kui kümnendi vältel on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tantsinud ELi pilli järgi, isegi kui Brüsseli nõutud reformid olid elanikkonna seas vägagi ebapopulaarsed. Paljud Lääne-Euroopa poliitikud aga sosistavad, et EL ei ole laienemiseks valmis ning oleks isegi hea, kui iirlased teistkordselt "ei" ütleksid ja laienemisplaanid segi lööksid. Seejärel tekiks võimalus ja piisavalt aega raskete eelarveliste ning institutsionaalsete muudatuste tegemiseks. Need kahtlejad ei mõista aga laienemise geopoliitilist tähtsust. Kaalul on enam kui ELi sisemised reformid, laienemine on eeskätt välispoliitika - valdkond, milles EL saab reaalset võimu rakendada. USA ei saa hoobelda, et ükski riik oleks üritanud talle niivõrd meele järgi olla kui kandidaatriigid ELi suhtes. Kui EL ei suuda oma lubadusi pidada ja võtta vastu riigid, kes on liitumiseks ette valmistunud nii hästi nagu seda on Ungari ja Eesti, siis ei saa ta liitumisperspektiiviga meelitada ei Horvaatiat, Serbiat ega Ukrainat. (Heather Grabbe, The Wall Street Journal, 10.10)

EK soovitas esitada liitumiskutse 10 kandidaatriigile, kuid mitte Türgile. Otsus on USA jaoks pettumust tekitav. EK otsustas mõru pilli magusamaks teha, lubades kahekordistada Türgile eraldatavat abi. (Barry James, International Herald Tribune, 10.10)

EL otsustas lõpetada liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga, mille tulemusel luuakse maailma suurim kaubandusliit. Kuigi rasked läbirääkimised jätkuvad kuni formaalse liitumiskutse esitamiseni detsembris, on EL öelnud, et ta laieneb kahe aasta jooksul. Laienemine sõltub hetkel aga iirlaste hääletusest Nizza lepingu küsimuses. Iirimaa referendumi ebaõnnestumine lükkab laienemise edasi 2006. aastasse. (Scott Miller, Brian Grow, Dan Bilefsky, The Wall Street Journal, 10.10)

EK soovitab lõpetada liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga. ELi liidrid on kuulutanud, et liidu laienemine on sõdades jagatud Euroopa taasühendamise ajalooline võimalus. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 9.10)

EK ütles, et läbirääkimised 10 kandidaatriigiga lõpetatakse selle aasta lõpus. Vaatamata suurelistele avaldustele Euroopa ühendamisest võib laienemise nurjata iirlaste referendumi tulemus. Siiski näitavad küsitlustulemused, et iirlaste seas on toetusprotsent kasvamas. (Paul Meller, The New York Times, 10.10)

10 kandidaatriiki on ELiga ühinemiseks peaaegu valmis ning liituma peaksid nad 2004. aastal. Euroopa integratsiooni 50-aastases ajaloos on eelseisev laienemine suurim. Laienemise maksumus ei ole võrreldav mittelaienemise hinnaga, märkis EKi president Romano Prodi. "Me loome maailma suurima ühisturu." (Robert Wielaard, The Washington Post, 10.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Uue, 450 miljoni elanikuga Traleest Tallinnasse laiuva ELiga ei sarnane ükski varasemast ajaloost tuntud ühendus. Milliseks see kujuneb ja milline võiks olla selle roll maailmas? Laienemise teostumise teel on veel mõningaid takistusi, lähimaks Iirimaal toimuv referendum. EKi soovitus esitada liitumiskutse 10 kandidaatriigile võimaldab ELi ajaloo suurima laienemise. Algselt liitis ühendus lääne-eurooplasi, kes olid 70 aasta jooksul üksteisega 3 korda sõdinud, seekord lõpetatakse külma sõja aegne jaotumine idaks ja lääneks. EL ei ole suurvõim ja tal ei ole ka kuigi palju eeldusi selleks saada. Ent edukas laienemine suurendab regiooni julgeolekut ning aitab süstida liitu ettevõtlikkust. Auhind on pingutust väärt. (Juhtkiri, Financial Times, 12.10)

EKi kinnitusel on 10 kandidaatriiki 2004. aastal valmis liiduga ühinema. Kandidaatriikide poolt tehtud tohututele jõupingutustele kontrastiks on liikmesriikide ja institutsioonide äpardumine kandidaatide vastuvõtmiseks ettevalmistuste tegemisel. Vabandusi on leitud mitmeid, kuid ikkagi on shokeeriv, et puuduvad plaanid põllumajanduspoliitika reformimiseks, et liikmesriikide elanikkonna seas ei tehta piisavalt selgitustööd uute liikmete vastuvõtu kasulikkusest ja piirdutakse vaid retooriliste hüüdlausetega ajaloolisest võimalusest. (Juhtkiri, Financial Times, 10.10)

Romano Prodi teatas, et "laienemisprotsessiga kaasnevad lähiaastatel suured rahalised kulutused, kuid sarnane olukord oli ka 1985. aastal, kui lõppesid liitumisläbirääkimised Portugali ja Hispaaniaga. Keegi ei saa seada kahtluse alla tookord tehtud otsuse õigsust ja ettenägelikkust, kuigi sel ajal tundus otsus vastuolulisena." Laienemine ei ole aga veel lõplikult kindel - EK plaanid võib nurjata Iirimaal toimuv referendum Nizza lepingu küsimuses ning samuti peab EL ootama Kreeka ja Türgi vahel Küprose üle peetavate kõneluste tulemusi. (The Guardian, 9.10)

EL on astunud sammu lähemale 1957. aastal Rooma Lepinguga seatud eesmärgile. Kuue asutajaliikme asemel on 2004. aastal liidus 25 liiget, ulatudes Portugalist Eestini. 50 aasta eest ei osanud Jean Monnet ja Robert Schuman küll ette kujutada, et ühel päeval ühinevad nende projektiga mitte ainult endised kommunistlikud riigid, vaid isegi endised NLi vabariigid. Euroopa taasühinemine väärib tähistamist. (Juhtkiri, The Independent, 10.10)

Eesti kõrged riigitegelased tervitasid EKi otsust. Eurointegratsiooinibüroo juhataja Henrik Hololei sõnul on EKi eduaruanne õiglane ja tõene. Kandidaatriikidest kõige põhjapoolsem ja üks väiksematest tunnistati toimiva turumajandusega riigiks. Tunnustus on hilinenud, leiavad mõned ametnikud, sest Eesti on teostanud teiste endiste kommunistlike riikidega võrreldes kõige radikaalsemaid reforme. (Rafael Behr, Financial Times, 10.10)

Tulevased liikmesriigid on vaesed ja paratamatult toob nende ühinemine kaasa suured kulutused. Samas on nad majanduslikult dünaamiliselt arenevad riigid. Küsimus on, kas nad kujunevad lähitulevikus ELi jaoks Iirimaaks või Ida-Saksamaaks. (Hamish McRae, The Independent, 13.10)

ELi ambitsioonikas laienemisplaan sõltub hetkel iirlaste otsusest Nizza lepingu suhtes. Kui iirlased peaksid teistkordselt "ei" ütlema, siis tekitavad nad EKilt "rohelise tule saanud" kandidaatriikide seas suure kaose. (Alan Ruddock, The Daily Telegraph, 13.10)

EK andis lõpuks stardipaugu 10 uue liikmesriigi pääsemiseks ELi, kuid märkis, et enamik neist on haletsusväärselt halvasti ühinemiseks ette valmistunud. Romano Prodi arvates on laienemine Euroopa "poliitiline meistriteos". Artiklis peatutakse EKi poolt eduraportis loetletud vajakajäämistel, kuid samas märgitakse, et ega ELgi pole puhas ja süütu - Transparency International hindab Sloveeniat ja Eestit kõrgemalt kui Itaaliat. Vaid katastroof või iirlaste teistkordne "ei" referendumil võib laienemise peatada. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 10.10)

ELi kõige ambitsioonikam ja problemaatilisem laienemisplaan sai EKi heakskiidu. Kõrgelennulisele retoorikale (Romano Prodi poolt nimetatud "kontinendi ajalooline ühinemine") vaatamata ootavad liitu ees tõsised probleemid. 10 kandidaatriigi summaarne SKP võrdub Hollandi SKPga, iga neljanda Poola elaniku sissetulek sõltub põllumajandusest. EKi laienemisvolinik Günter Verheugen tõdeb, et seekordne laienemine erineb eelnevatest. "Me ei tea, millised raskused meid kahel esimesel aastal ees ootavad." (Steven Castle, The Independent, 10.10)

Kui laienemine õnnestub, siis täitub ka ELi poolt püstitatud Euroopa rahvaste ühendamise missioon. Kui laienemine nurjub, siis hävivad praeguse ELi saavutused, k.a. ühisturg. EK usub, et tal ei ole muud võimalust kui laiaulatusliku laienemise läbiviimine. Igasugune hilinemine võib 12 aastat demokraatlikku ja majanduslikku tunnustust oodanud riikidele mõjuda katastroofiliselt. (Stephen Castle, The Independent, 10.10)

EL valmistub "big bang" laienemiseks, aastal 2004 peaks liituma 10 uut liikmesriiki. Mõned EKi volinikud, siseturu volinik Frits Bolkesteini juhtimisel, leiavad, et paljud kandidaatriigid ei suuda ühinedes konkurentsisurvele vastu seista. Taolise olukorra vältimiseks võetakse kasutusele täiendavad meetmed, mis kaitseksid siseturgu majandusliku ebastabiilsuse või tööturu lõhestumise eest. (Judy Dempsey, Financial Times, 9.10)

EK soovitab eduaruandes esitada liitumiskutse 10 riigile. Kui järgmisel aastal laabub kõik kenasti ka ratifitseerimisprotsessiga (sõltuvalt liikmesriikide valitsuste otsustest ja referendumitest kandidaatriikides), siis ühinevad uued liikmesriigid ELiga 2004. aasta keskpaiku. (Financial Times, 8.10)

EK soovitas esitada liitumiskutse 10 kandidaatriigile. Romano Prodi nimetas laienemist "Euroopa poliitiliseks meistritööks". Suurbritannia välisminister Jack Straw hindas Euroopa ühendamist heaks nii Suurbritannia kui Euroopa jaoks. Günter Verheugen kinnitas, et EK on meelestatud optimistlikult: "Me pole avastanud ühtki probleemi, mis ei võiks olla heastatud 2003. aasta lõpuks." (Andrew Osborn, The Guardian, 10.10)

Brüssel avas ukse 10 uuele ELi liikmesriigile, ent keelitas neid euro kasutuselevõtuga mitte kiirustama. Igal juhul on ekspertide arvates esimeste EMUga ühinejate seas Sloveenia, Küpros, Ungari, Malta ja Balti riigid, kõige varasemalt 2006. aastal. (George Parker, Financial Times, 10.10)

Pole kahtlust, et eduaruandes soovitatakse Leedule esitada liitumiskutse. Kas Leedu aga tajub, mis teda ees ootab? Leedu on Kaliningradi probleemi tõttu kaasatud Euroopa võimuvõitlusse. Vladimir Putini imetlejad Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa toetavad Venemaad, kes taotleb oma kodanikele tüütute viisadeta reisimist läbi Leedu territooriumi. Günter Verheugen on öelnud, et otsustajaks on Leedu, teda  toetab EKi välisasjade volinik Chris Patten. (Financial Times, 9.10)

EKi eduraporti kohaselt vastab Poola liikmelisuse põhilistele poliitilistele ja majanduslikele kriteeriumitele, samas osutatakse puudustele põllumajanduses, haldussuutlikkuses ja justiitsküsimustes. Poolat nimetatakse ka inimsmuugeldamise "võõrustajaks, allikaks ning transiidipunktiks"  ning viidatakse vohavale tarkvara-, muusika- ja videopiraatlusele. (John Reed, Financial Times, 9.10)

EKi eduaruandes puuduvad kaks asja: optimism ja Türgi. Liidu laienemise suhtes ei olda liikmesriikide elanikkonna seas eriti optimistlikud, uustulnukad ei ole teretulnud. Kuigi iirlased võivad isegi hääletada Nizza lepingu poolt, näitavad avaliku arvamuse küsitlused, et Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias on usaldus institutsiooni suhtes vähenemas. Millal võiksid alata Türgi liitumisläbirääkimised, pole seniajani teada. Tõde seisneb selles, et mõnede ELi liikmesriikide (Kreeka ja Saksamaa) arvates ei peaks Türgi kunagi liiduga ühinema. Selline seisukoht on lühinägelik ja ebaaus. NATO liikmena on Türgi tõestanud, et suudab täita endale võetud kohustusi. (Adrian Hamilton, The Independent, 10.10)

Kreeka toetab Türgi püüdlusi ELiga liitumisläbirääkimiste alustamiseks. Kreeka peaminister Georgios Papandreou ütles, et ELi tippkohtumisel Kopenhaagenis tuleb Türgile saata "julgustav signaal", milleks võiks olla läbirääkimiste alustamise kuupäeva väljakuulutamine. (Daniel Howden, The Independent, 11.10)

USA on ELile Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise suhtes tugevat survet avaldamas. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul ei möödu nädalatki, et Washington ei räägiks EKi ja liikemsriikidega Türgi ELi liikmelisuse perspektiivist. (Judy Dempsey, Financial Times, 8.10)

10 riiki on ELile sammu lähemale astunud ning artiklis selgitatakse, mida tähendab ELi laienemine praegustele ning tulevastele liikmetele. Vastatakse järgmistele küsimustele: miks EL laieneb? kes otsustab? kas laienemine on populaarne? millised on ühinemiskriteeriumid? kuidas laienemine toimub? millised reformid tuleb ELi siseselt läbi viia? kuidas mõjutab laienemine ELi välissuhteid? kui palju laienemine maksab? Vastus viimasele küsimusele - ühe kümnendiku Saksamaa ühendamiseks tehtud kulutustest. (Simon Jeffery, The Guardian, 9.10)

Vastused triviaalsetele küsimustele: kes on kandidaatriigid, millised muudatused kaasnevad uute liikmesriikide ühinemisega, kas suureneb immigrantide vool praegustesse liikmesriikidesse jne. (Faisal Islam, The Observer, 13.10)

Humoorikas ülevaade kriteeriumitest, mille alusel üks või teine kandidaatriik ELiga ühinemiseks kutse on saanud. Eesti puhul märgitakse: Eesti pääseb liitu Eurovisiooni lauluvõistluse võitmise ja korraldamise eest, mis on pöördeline sündmus ja ilmselt olulisim kõigist teistest ühinemiskriteeriumitest. (Sarah Left, The Guardian, 9.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

EKi otsus võtta liitu vastu 10 uut liikmesriiki on EPi esimehe Pat Coxi sõnul erakordne ja pretsedenditu hea tahte avaldus. Sarnast mõtet väljendas ka tema alter ego Komisjonist, Romano Prodi. Samas on ka ratsionaalseimad lähenemisi, EKi ühe kõrge ametniku sõnul "on suure poliitilise eesmärgi nimel tehtud suur usalduse žest". Ka laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnul on sellel otsusel vaid üks õigustus - need riigid on usalduse ära teeninud, aktsepteerides klubisse kuulumise rangeid reegleid. Kuigi EK on andnud soovituse 10 riigi vastuvõtmiseks, on ta samal ajal osutanud ka mitmetele puudustele, mis selleks ajaks paremuse poole muutuma peaksid, neist peamisteks on haldussuutlikkus ja inimkaubandus. Kuid EK usub ka, et kõigest hoolimata pole ükski praegune liikmesriik vastu ühegi uue kandidaatriigi vastuvõtmisele. (Pierre Bocev, Philippe Gélie, Le Figaro, 10.10 )

Neid on 10, nad pole veel valmis ning nad saavad ELi liikmeks aastal 2004. 10 kandidaatriiki peaksid lõpetama liitumisläbirääkimised Kopenhaageni tippkohtumisel ning kirjutama alla liitumislepingutele 2003. aasta kevadel, saama liikmeks 2004. aasta algul ning võtma osa 2004. aasta kevadel toimuvatest EPi valimistest. Protsessi võib rööbastelt kõrvale juhtida vaid iirlaste teine "ei" Nizza lepingu ratifitseerimisele. “Big bang”, mille tulemusel on ELil 25 liiget, on liikmesriikide valitsuste ja Günter Verheugeni hea tahte tulemus. 10 kandidaatmaad pole aga mitte kõik samal stardijoonel. Liikmeks saamiseks on oluline, et kandidaadid järgiks kolme olulist kriteeriumi, mis määrati 1993. aastal toimunud Kopenhaageni tippkohtumisel ja nendeks on demokraatia ja õigusriik, konkurentsivõimeline turumajandus ning viimasena ühenduse seadusandluse rakendamine. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 8.10 )

Mille poolest erineb seekordne laienemine varasematest? Erinevuseks on esiteks selle laienemise suurus - 10 riiki, 75 miljonit elanikku, need arvud pole kuidagi võrreldavad varasemate laienemistega. Lisaks on liitujad alles hiljuti turumajandusele üle läinud riigid, kelle keskmine elatustase moodustab praeguste liikmesriikide omast vaeval poole ning teiseks tuleb selle laienemise õnnestumiseks põhjalikult muuta ELi praegusi tööpõhimõtteid. Nizza tippkohtumisel saavutatud tulemus on samavõrra keerukas kui ebapiisav ning lahenduse peaks välja pakkuma Euroopa tulevikukonvent. Miks aga toimub laienemine "big bangina", kuigi räägiti iga kandidaatriigi individuaalsest hindamisest? Prodi ja Verheugen on alates 1999. aastal Brüsselisse saabumisest teinud laienemisest suure ettevõtmise, mis tuleb lõpule viia enne nende ametiaja lõppu 2004. aastal. (Jean Quatremer, Libération, 9.10)

EK avalikustas soovituse võtta ELi vastu kümme uut liiget. Nüüd on pall liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide käes. Hetkel on aga kõigi pilgud suunatud Iirimaale, kus peaks toimuma teistkordne Nizza lepingu ratifitseerimise referendum. EKi kinnitatud eduaruanne erines mõnevõrra selle esialgsest projektist. Mis puutub10 kandidaatriiki, siis Romano Prodi sõnul on nad "käinud läbi tee diktatuurist demokraatiani", varjamata aga seejuures asjaolu, et kõigi arengus on veel vajakajäämisi (haldussuutlikkuse, korruptsiooni, inimõiguste osas), mis tuleks enne 2004. aastat kõrvaldada. (Philippe Regnier, Le Soir, 10.10 )

14 kuu pärast pole 15 liikmesriigiga EL enam muud kui vaid mälestus, mida 1. jaanuarist 2004. aastal asendab 25 liikmega liit. Taaskohtumine ajalooga nõuab, et suletaks silmad mõnede puuduste ees. (Jean Quatremer, Libération, 9.10)

Robert Schumani tulevikuprojekt on tõeluseks saamas. 1959. aastal lausus Schuman, et "meie kohuseks pole üles ehitada Euroopat mitte ainult vabade rahvaste huvides, vaid me peame olema valmis vastu võtma ka Ida-Euroopa rahvaid sel päeval, kui nad seda soovivad." Kolme kuu pärast see teostub. EKi sõnul täidavad kõik kandidaatriigid, v.a. Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi, ühinemiseks vajalikke kriteeriume. Raportis ei mainita aga Iiri referendumit, kuigi see on hetkel laienemisele kõige suuremaks ähvarduseks. (Philippe Gélie, Pierre Bocev, Le Figaro, 7.10)

EK avaldas aruande, milles soovitab ELi liikmeteks võtta 10 kandidaatriiki; Rumeenia ja Bulgaaria peavad ootama ning Türgi suhtes otsustati ikka veel liitumisläbirääkimisi mitte alustada. Kõikidel kandidaatriikidel on oma poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik reaalsus, mida viimaste aastate jooksul on hoolikalt järgitud. EK on raportis ära toonud saavutatud progressi ning vajakajäämised, mis tuleks likvideerida aastaks 2004. (Martine Dubuisson, Pascal Martin, Philippe Regnier, Le Soir, 9.10)

On neid, kelle arvates võib 10 riigi liitumine minna ELile väga kalliks. Ometigi on EKi koostatud raportis laienemiseks ette nähtud 40 miljardit eurot kolme aasta jooksul, mis on vaid 0.15% ELi liikmesriikide SKPst. Liikmesriikides elab praegu 380 miljonit elanikku, mistõttu silla ehitamine Leetu või Poola taluniku aitamine ei osutu tegelikkuses nii kalliks, kui arvata võiks. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 9.10)

Saksamaa ajakirjandus

Idalaienemine ei saanudki teoks ühe suure ajaloolist ja moraalset õigustunnet taastava sammuna, nagu seda mõningad inimesed pärast NLi kokkuvarisemist ootasid. Selle asemel on toimunud ülimalt bürokraatlik protsess. See vastab otseselt ELi iseloomule, mis teatavasti kujutab endast läbirääkimiste ja kompromisside masinavärki. See vastab ka nende majanduslike, õiguslike ja poliitiliste probleemide raskusastmele, mis tuleb enne laienemist lahendada. Siiski niipalju on kindel - kandidaatideks nimetatud riigid saavad enamal või vähemal määral pingeliste läbirääkimiste tulemusel kunagi vaid Lääne-Euroopa riike ühendanud liidu liikmeteks. Mõned varem, teised hiljem. (FAZ, 9.10)

94 leheküljel jagab EKi laienemisvolinik Günter Verheugen kiidu- ja laidusõnu. 13 kandidaatriiki saavad kuulda, kuidas nad on laienemiseks ette valmistunud - saavad kuulda, et Tšehhi valitsus on puhtama õhu ja joogivee tagamisel edusamme teinud, et Ungari võitleb otsustuskindlamalt kui kunagi varem "pettuste, korruptsiooni ja rahapesu" vastu. Taolist informatsiooni on Verheugeni ametnikud kogunud sadade lehekülgede kaupa. Sellest aruandest sajab aga ka kriitikat - et olukord Rumeenia vanglates on nagu ennegi "ebatavaliselt halb" või et Sloveenia peab lõpuks oma "kalalaevade registri" korda saama. Selline on juba kord Euroopa - kes tahab sisse pääseda, peab tõestama, et ta on Brüsseli filigraansele masinavärgile vastuvõetav. Teine võimalus on jalad lihtsalt seinale tõsta. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 7.10)

Kandidaatriikide üldine reaktsioon EKi eduaruandele on olnud rahulik. Enamus on tunnistanud oma vigu ja on pidanud aruannet ootuspäraseks. Suhtumist iseloomustab ühe Ungari kõrge riigiteenistuja ütlus, et aruandes on kiitust ja laitust parasjagu. Eesti peaministri Siim Kallase sõnul tõstab eduaruanne esile Balti riikide edusamme. Kallas leiab ka, et kriitika on üldjuhul põhjendatud. Siiski leiab Eesti, et ei ole põllumajanduse ja regionaalpoliitika kohta käivat kriitikat ära teeninud, kuid kõik kolm Balti riiki tunnistavad oma puudujääke haldussuutlikkuse parandamisel ning õigussüsteemi vallas. (Carola Kaps, Robert von Lucius, Michael Ludwig, FAZ, 11.10)

Kunagi varem ei ole EL korraga vastu võtnud nii palju (ja nii vaeseid) uusi liikmeid kui nüüd. Välised ohud kannustavad liikmesriike tagant ühinemisprotsessi toetama. Ent nii ihaldatav kui Euroopa mandri ühendamine ka ei oleks, sunnib see liikmesriike tõsisemalt järgi mõtlema Euroopa tulevikuga seotud küsimuste üle. (Andreas Middel, Die Welt, 9.10)

Ehkki 10 uue liikme vastuvõtmine ELi on juba peaaegu et käegakatsutav, oleks praegune laienemine võinud aastal 2000 ootamatu lõpu saada. Günter Verheugen nimetas "Mandri Ühendamist" Euroopa poliitilise eliidi projektiks, ning soovitas selles küsimuses viia läbi rahvahääletuse igas liikmesriigis. Verheugen mängis tulega: kui iga riigi kodanikud oleks selles küsimuses oma sõna pidanud sekka ütlema, oleks ametnikud olnud sunnitud laskuma inimeste argimurede tasemele, ning selgitama, miks on 10 uue liikmesriigi vastuvõtmine otsustava tähtsusega. Avatud Euroopat pooldavad vähemalt pooled ELi kodanikest, kuid nad sooviks Slovakkia, Rumeenia ja Türgi asemel näha uute liikmesriikidena Šveitsi, Norrat ja Islandi. Asja komplitseerib vaid nende riikide tahtmatus liituda. ELi kodanikel on kartused laieneva liidu ees, ning selle ees, et lihtinimese võimalus asjade käiku mõjutada pidevalt väheneb. Sellise tendentsi ärahoidmiseks on ametnikel vaja ohtrasti selgitustööd teha. Ainult selgitustöö kaudu on võimalik kodanikke veenda ELi laienemise kasulikkuses. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 9.10)

Kui veel 2000. aastal oli ELi laienemise toetajaid ELi liikmesriikides vähem kui laienemise vastaseid, siis tänaseks on näiteks Saksamaal tõusnud laienemise toetajate arv 53,39%ni. Samas on kandidaatriikides täheldatav vastupidine tendents - liitumist pooldavate osakaal pigem langeb, ja on seda madalam, mida edukamad on konkreetse kandidaatriigi liitumiskõnelused. Põhjus seisneb tulevaste liikmesriikide kodanike hirmus, et pärast liitumist jäävad nad 'teise klassi' ELi kodanikeks. (Klaus-Peter Schöppner, Die Welt, 10.10)

Austria ajakirjandus

Brüsselis süveneb hirm stsenaariumi ees, mille kohaselt varjutavad Türgiga seotud probleemid pidulikku laienemisläbirääkimiste lõppu tähistavat Kopenhaageni tippkohtumist. EKi poolt avaldatud eduaruanne ei pea Türgi poolt tehtud edusamme piisavaks, et määrata kindlaks Türgi liitumisläbirääkimiste algkuupäev. Türgil on NATOsse kuulumisega käes teatud trumbid, mida ta ELi mõjutamiseks kahtlemata püüab kasutada. Näiteks võib Türgi blokeerida ESDP arendamise. Ehkki Türgi igal võimalusel püüab rõhutada, et need teemad on üksteises lahus, räägib tegelikkus teist keelt. On võimalik, et Kopenhaagenis nimetatakse kuupäev, millal tehakse otsus, kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi või mitte. Vaatlejate hinnangul aga viib see ELi - Türgi suhted uuele tasandile, "punkti, millest tagasipöördumine on võimatu". (Doris Kraus, Die Presse, 9.10)

EKi põllumajandusvolinik Franz Fischler arutleb põhjuste üle, mis võiksid laienemisprotsessi aeglustada. Ta nendib, et juhul, kui iirlased Nizza lepingu teistkordselt tagasi lükkavad, tuleb enne uute liikmete vastuvõtmist tõsiselt nõu pidada. See aga võtab aega ja 2004. aastaks kavandatud laienemine lükkuks tõenäoliselt edasi. "Mingisugust 'B' plaani meil küll ei ole," selgitab Fischler. Sarnane tulemus ootab ka siis, kui liikmesriigid ei suuda kokkuleppele jõuda laienemise finantseerimise üle. Kolmandaks võib Kopenhaagenis tekkida olukord, kus laienemisele seatakse erinevaid eeltingimusi, näiteks nagu Benesi dekreedi tühistamine või Temelinin TEJ küsimus. Pärast Kopenhaagenit peavad kõik kandidaatriigid ELiga liitumise rahvahääletuse teel otsustama ning lõpuks peavad kõik liikmesriikide parlamendid veel liitumislepingud ratifitseerima. Nagu näha, peab laienemisprotsess ületama veel mitmeid takistusi, tõdeb Fischler. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 10.10)

Taani ajakirjandus

ELi kandidaatriigid teavad, et nad on praeguste liikmesriikidega võrreldes mahajäänumad, kuid sellegipoolest ei rõõmusta neid teadmine, et ka pärast liitumist teostatakse nende üle erilist järelvalvet. Kandidaadid leiavad, et selline käitumine on vahetegemine. EL soovib võimalikult rahulikku üleminekut ja on valmis kompromissideks. Seetõttu on ta teinud kandidaatidele terve rea järeleandmisi. Praeguste liikmesriikide kartuste leevendamiseks tahab EL aga rakendada nö käsipidurit ehk teisisõnu jätta enesele õigus uusi liikmesriike kahe esimese liikmeks olemise aasta jooksul teatud otsustusprotsessidest välja lülitada, kui mõnel riigil peaks tekkima raskusi kõigi endale võetud kohustuste täitmisel. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 11.10)

Küpros võib küll olla nende 10 riigi seas, kelle vastuvõtmist EKi vastavasisuline aruanne soovitab, kuid Taani välisminister Per Stig Møller rõhutab, et kõige tähtsam on, et Küprosel leitaks rahumeelne lahendus enne detsembrikuist Kopenhaageni tippkohtumist. "On tähtis jätkata mõlema osapoole mõjutamist. Peamine on, et suudetakse saavutada taasühendamine. Me ei sea seda eeltingimuseks ja mingit survet ei avaldata, kuid see oleks suureks eeliseks. Ning olenemata komisjoni aruande sisust, on pidevalt vaja lahendada poliitilisi probleeme," leiab Møller. (Christian Liondhardt, Kjeld, Hybel, Politiken, 8.10)

Rootsi ajakirjandus

10 aastat tagasi seisid Eesti, Läti ja Leedu valitsushoonete läheduses massiivsed kiviblokid, mis pidid peatama Nõukogude vägede tanke. Need tankid sõitsid neil päevil mööda laulva revolutsiooni tänavaid, sellal kui elanikel oli kõike napilt - süüa, toasooja, bensiini ja tarbeasju. Kümme aastat hiljem on olukord kardinaalselt muutunud ja EK kutsub 10 demokraatlikku Ida-Euroopa riiki ELiga liituma. Kaitsemüürid purunevad, raudtarad lastakse alla - EL avab oma süle. Ehkki EKi laienemisvolinik Günter Verheugen ja ELi eesistuja Taani leiavad, et 10 uue liikmesriigi vastuvõtmisega on rahu maapeal, ei saa silma kinni pigistada ka nende probleemide ees, mis lahendust nõuavad. Nende hulka kuuluvad eelarveküsimused, CAPi reform, võimu jagunemine uues laienenud ELis. Siiski on Euroopa seda nägu, milliseks inimesed ja valitsused ta teevad, ja seetõttu peavad Lääne poliitikud julgema rääkida laienemisest positiivselt, kuna see toob endaga kaasa suurenenud heaolu, rahu ja ühtsema Euroopa. (Dagens Nyheter, 10.10)

Viimase hetke muudatuste jaoks on juba hilja; Brüsseli koridorides võib kohata närvilisi pilke. Mis õigupoolest pärast laienemist kandidaatriikidest saab, ei tea keegi. ELi vaevavad tõsised küsimused, mis tuleb lähemate aastate jooksul lahendada - eelarve põhimõtted, CAPi reform, ühine põhiseaduslik alus. Kõike seda peataolekut arvesse võttes tundub, et kandidaatriigid on laienemiseks paremini ette valmistunud kui EL ise. (Svenska Dagbladet, 7.10)

10 uue riigi liikmeksvõtmine detsembri alul toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel on juba üsnagi tõenäoline, kuid selle saavutamiseks tuleb veel mitmeid poliitilisi jõupingutusi teha. Lahendamist vajavad mitmed tõsised probleemid. Ebaefektiivset ja keskkonnavaenulikku põllumajanduslikku tootmist tuleb reformida ning põllumajandusele makstavaid otsetoetusi tuleb vähendada kiiremini, kui EK on pakkunud. Samuti tuleb muuta regionaalpoliitikat. Uutele liikmesriikidele tuleb ELi struktuurifondide kaudu suunata täiendavaid rahalisi vahendeid keskkonna, teede ja raudteede olukorra parandamiseks. Tuleb muuta töökorraldust nii, et ka siis, kui kohtumislaua taga istub 25 ministrit, on veel võimalik midagi asjalikku otsustada; tuleb lõpetada olukord, kus 'suured' riigid kinniste uste taga otsuseid teevad. Euroopa tulevikukonvent peab oma tööülesannete tähtsust tajuma, sest 'väikestel' Rootsi-taolistel riikidel on hilisematel valitsuskonverentsidel väga raske mingeid muudatusi läbi viia. Sotsiaalset ühtekuuluvustunnet laienenud 500 miljoni töötajaga siseturul tuleb tõsta. EL peab saama selgemalt tajutavama sotsiaalse mõõtme; tuleb vähendada vahet Ida ja Lääne vahel. Majanduses tuleb keskenduda jätkusuutlikele ELi stabiilsuspaktist tulenevatele investeeringutele uutes liikmesriikides. Koostööd Venemaa ja Ukrainaga tuleb tõhustada ning EL peab selgemalt toetama inimõiguste arengut nendes riikides. (Aftonbladet, 10.10)

Rohkem töökohti, kiire majanduskasv, paranenud töö- ja elukeskkond. Läänemere regioon võib ELi laienemisest kõige enam kasu saada. Ehkki on oodata, et EL laieneb 10 uue liikme võrra, on sinna veel pikk tee ning lahendamist nõuavad eelarveküsimused, Kaliningradi transiit, Küprose ja Türgi suhted. Tulevik pakub mitmeid võimalusi. Saabuv sügis näitab, millised neist ka realiseeruvad. (Aftonbladet, 7.10)

Türgi küsimus muutub ELi poliitilisele ladvikule üha piinarikkamaks 'peavaluks'. Ebakõlad selle küsimuse lahendamise osas mürgitavad juba praegu poliitilist õhkkonda ning olukord kulmineerub kahtlemata 12.-13. detsembril peetaval Kopenhaageni Ülemkogul. Sellel tippkohtumisel tahab Taani täita võõrustaja rolli, kes pidulikult teeb teoks ELi ajaloolise laienemise 10 uue liikme võrra, kuid kogu selle piduliku ürituse võib varjutajuda Türgi probleem. (Svenska Dagbladet, 9.10)

Euroopa piiride avardumine on ainult aja küsimus. Väljaspool ELi on kandidaatmaade mässav meri - neid, kes Euroopa-perekonna liikmeks saada soovivad, on palju. Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Türgi moodustavad vaid osakese neist, kes ELi poolt pakutavaid hüvesid tahavad maitsta. (Eric Vänerlöf, Daniel Ferreira, Europafokus, 8.10)

ELi kandidaatriigid on 10 'majanduslikku kääbusriiki', leiab SEB hiljutises kandidaatriike tutvustavas analüüsis. Nendes kümnes riigis elab 75 miljonit elanikku, kuid nende summaarsed majandused vastavad ainult 4% ELi SKPst. (Johan Myrsten, Svenska Dagbladet, 10.10)

13 aastat pärast seda, kui Berliini müür langes, ja selle järgnenud kümnendit, mida iseloomustasid vaevarikkad struktuurireformid ning peadpööritav kasvutempo, otsustas EK soovitada liikmesriikidel võtta aastal 2004 ELi vastu 10 uut liiget. Kergendusohet oli kuulda kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, ka Bulgaarias ja Rumeenias, kes peavad ootama kuni 2007. aastani. Ainult Türgi, kes on läbi viinud terve rea reforme ja kaotanud surmanuhtluse on nördinud, kuna EL ei ole isegi teatanud liitumiskõneluste algustähtaega. (Tomas Lundin, Svenska Dagbladet, 10.10)

Ehkki pärast EKi eduaruande teatavaks tegemist võivad poliitikud kergendatult õhata, ei ole inimõiguste organisatsioonide hinnang ELi kandidaatriikidele üldsegi nii positiivne. Amnesty International teatab tervest reast inimõiguste rikkumistest nendes maades. (Andreas Öbrink, Svenska Dagbladet, 10.10)

Kuigi EL andis kümnele kandidaatriigile õnnistuse, seisab nende riikide ees veel terve rida takistusi. Eeloleval laupäeval toimub Iirimaal Nizza lepingu suhtes rahvahääletus. Juhul, kui iirlased Nizza lepingu ka seekord tagasi lükkavad, ei saa EL 2004. aastal uusi liikmeid vastu võtta. Tõele näkku vaadates võib öelda, et kogu laienemisprotsessiga seotud küsimuste taustal on raha. Iiri rahvahääletusele järgneval nädalal kogunevad ELi valitsusjuhid Brüsselisse, et jõuda ühistele seisukohtadele. Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Holland on aga teatanud, et ei kavatse ELi ühiskassasse täiendavaid sissemakseid teha. Ühispositsioonile peab aga Brüsseli kohtumisel jõudma lisaks eelarvele ka põllumajanduse ja regionaalpoliitika küsimustes. See on aga kõigest eelmäng lõppläbirääkimistele Kopenhaagenis, kus otsustatakse, kas pärast tuhandet aastat sõdimist ja 36 aastat Berliini müüri on Euroopa lõpuks ühtne või on eraldusjooned püsivama iseloomuga. (Lena Mellin, Aftonbladet, 10.10)

Endiste kommunistlike riikide vastuvõtmisel ELi jõuab optimistide meelest lõpule loomulik protsess, milles Ida ja Lääs kohtuvad. Ehkki EKi eduaruanne kinnitab kandidaatriikide majanduslikku tugevust, kasutas EK vaid päev varem väga karme sõnu liikmesriikide majandusliku olukorra kohta. Nimelt on mitmetel riikidel raskusi ELi stabiilsusfondi kriteeriumite täitmisega. Lõuna-Euroopa riikidele lisaks, kelle eelarvepoliitilist lahkekäelisust tundes sellised kriteeriumid paika pandi, on nüüd ka Saksamaal ja Prantsusmaal raskusi endale võetud kohustuste täitmisega. Laienemisega selgub ka, mis saab tõsisematest ja raskematest küsimustest. Kui näiteks põllumajandus- ja regionaaltoetusi praegusel viisil edasi jagada, kukub pärast laienemist süsteem kokku. Või kui 15 liikmesriigi osavõtul on otsuste tegemine olnud raske, mis saab siis, kui otsustajaid on 25? Veel on vaja ära oodata Iiri rahvahääletuse tulemused. Kui iirlased peaks jälle 'ei' ütlema, satub kogu laienemine ohtu ning EL seisab ajaloo tõsiseima kriisi ees. (Mats Larsson, Expressen, 10.10)

Norra ajakirjandus

EL muudab vana Euroopa uueks - nii võib lühidalt kokku võtta Euroopas aset leidvaid protsesse. 'Uus' on Euroopas see, et varsti on pea terve manner demokraatlik, vaba, rahumeelne ning üpriski tähtsates küsimustes toimib see Euroopa ühiste mängureeglite järgi nii majanduses kui poliitikas. 'Vana' on Euroopa juures see, et inimesed ja mõtted võivad vabalt liikuda, ilma ideoloogiliste tulemüüride ja sügavate rahvuslike vallikraavideta. Sellist Euroopat tunneme me keskajast ja mõnede sajandite jooksul pärast keskaegagi. Käesolev laienemine on Norra jaoks tähtis kolmel põhjusel: esiteks, EL muutub poliitilisel areenil tähtsamaks teguriks. ELi poliitilise mõjujõu kasvades muutub Norra üha perifeersemaks, ning võimalused Euroopa poliitiliste otsuste mõjutamiseks vähenevad. Teiseks, tuleb arvestada sellega, et suurim majanduskasv leiab aset uutes liikmesriikides, ja kuna Norra on jällegi väljaspool, ei laiene selle kiiresti kasvava majanduspiirkonna mõjud otseselt Norra firmadele. Kolmandaks, kuna EEC turg kasvab, kasvavad ka Norra liikmemaksud sellel turul osalemiseks. (Aftenposten, 11.10)

Soome ajakirjandus

Eeldatavasti teeb EL ettepaneku 10 uue liikmesriigi vastuvõtmiseks. Võibolla lisandub veel kaks aastal 2007, kuid sellest kaugemale ette keegi näha ei oska. Samas oleks vaja vaadata just nimelt kaugemale. On kerge ohjeldada laienemisindu sellega, et 10 uue riigi liitumine toob kaasa suuri raskusi. Rääkides tehnilistest raskustest, põllumajandus- ja kaubanduspoliitikast ning isikute vaba liikumise probleemidest, peidab Euroopa aga lihtsalt pea liiva alla. Laienemist tuleks vaadata ajaloolise missioonina. Laienemine on rahu tagamine läbi majandushuvide ühildamise. Seda eesmärki arvestades on laienemist liigagi kaua edasi lükatud, julgemata silma vaadata uue aastatuhande rahumissioonile, milleks on liidu suhe Venemaaga ning teiselt poolt Türgi ja kogu islamimaailmaga. Ka Soomes on laienemisest räägitud hirmutaval toonil, algul räägiti odava tööjõu sissevoolamisest, seejärel võeti hambusse Eesti maksusüsteem. Targem oleks suhtuda laienemisse kui suurde võimalusse ning heaolu edendamisse ning mitte kui igasuguste probleemide põhjustamisse. (Juhtkiri, Aamulehti, 9.10)

ELi laienemine ning 10 uue liikme liitumine lõpetab kontinendi kaheks jagunemise ning loob stabiilsust, kuid samas toob kaasa ka mitmeid probleeme, millest ilma põhjaliku ELi reformita välja ei tulda. Uue laienenud liidu tegevus ei ole kerge. Kandidaatide majandus on sotsialistliku režiimi järel kehvas seisukorras, vajakajäämisi on ka õigussüsteemis, lisaks on probleeme korruptsiooni ja inimkaubandusega. Samas pole ka laienemine iseenesestmõistetav. Tulekul on veel Iiri referendum ja kui iirlased Nizza lepingule ei ütlevad, mis siis juhtub? ELil pole valikuvõimalust. Samas pole ühtegi teist organisatsiooni, mis probleemide ees nii lihtsalt silma kinni pigistaks. See aga näitab, kui kergekäeliselt ELi liidrid veel siiani probleemidesse suhtuvad. (Juhtkiri, Kaleva, 11.10)

EK leiab, et kuigi kandidaatriigid veel hetkel kõiki kriteeriume ei täida, siis aasta pärast on olukord palju parem. Kuid nn "suure paugu" teooria on äratanud kahtlusi ka laienemise ebaõnnestumise suhtes. Halvimate stsenaariumide kohaselt muutuks EL pelgalt vabakaubanduspiirkonnaks. Probleemne on ka kandidaatide elatustase, mis jääb märgatavalt alla ELi keskmise. Laienemisjärgselt langeb ELi SKP 13%. EKi raport kandidaatriikide poliitilise, majandusliku ja tehnilise valmisoleku kohta laienemiseks 2004. aastal mõjub optimistlikuna. Korruptsiooni ja teisi vajakajäämisi ei kästa likvideerida päevapealt. Uute liikmete elatustaseme tõstmine ELi keskmisele tasemele on vähemalt 10 aasta töö ning kurnav ka praegustele liikmesriikidele. EK lähtub aga sellest, et tööd tuleb teha ELi siseselt ning mitte nii, et kandidaatriigid jäävad aastateks liidu uksele koputama. Kui kõiges muus on EK lubanud olukorra parandamiseks erinevaid meetmeid, siis üks asi, mille puhul EK on võimetu, on nädala pärast toimuv Iiri referendum. (Juhtkiri, Kauppalehti, Juhtkiri, Aamulehti, 10.10.)

Laienemisjärgselt muutub Euroopa vabamaks, rikkamaks, võrdõiguslikumaks, õiglasemaks ja paremaks. Enne laienemist ootavad aga ELi raskused, mis on võrreldavad Odüsseuse katsumustega. Esimene neist on 19. oktoobril Iirimaal toimuv referendum. Teiseks katsumuseks on ELi sisereform. 25 liikmega EL ei saa enam toimida sarnaselt praegusega. Tulevikukonvendi kaudu toimuv uuenemine on aga keeruline, sest suured liikmesriigid ei soovi oma võimu loovutada. Ümber tuleb vaadata ka ametlike keelte arv, volinike arv ning roteeruv eesistumine. Seni on EL olnud põllumajandustoetuste sularahaautomaat. Uued Ida-Euroopa liikmesriigid pole selleks kõigeks valmis ning vajavad erikohtlemist ja üleminekuperioode. On ka oht, et kõigist ELi ettevaatusabinõudest hoolimata jaguneb liit Lääne liikmesriikideks ning teise järgu uusliikmeteks. Seda tuleks vältida. (Juhtkiri, Kaleva, 11.10)

EKi raporti kohaselt on kandidaatmaad arenenud piisavalt ning on võimelised liituma. Romano Prodi meenutas olukorra ajaloolisust ning lausus, et rahu, julgeolek ja demokraatia levivad üle terve Euroopa. Raportis nenditakse, et ees ootab veel mitmeid probleeme: EK on mures kandidaatide haldussuutlikkuse pärast, kaheldes kandidaatide võimes järgida ELi seadusandlust ning nende justiitssüsteemi nõrgendab personali ja rahaliste vahendite vähesus. EK soovib rakendada ettevaatusabinõusid tarbijakaitseküsimustes ning sise- ja justiitsküsimustes. Prodi mainis ka inimkaubandust ja korruptsiooni, mis on kandidaatriikides endiselt tõsiseks probleemiks. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 10.10)

ELi laienemist on pidevalt saatnud ametlik optimism, sellega valatakse kõigisse usku, et asjad laabuvad plaanipäraselt ja õnnestunult. Lootusrikkus tekitab valesid ootusi ning tunnet, et halvim on juba möödas. Tegelikult seisab ees palju majanduslikke ja poliitilisi raskusi ning tegelikult ei oska keegi öelda, milliseks EL lõpuks muutub. Laienemise innukaimad poolehoidjad toovad alati eeskujuks Hispaania ja Portugali - pärast liitumist on mõlemad riigid väga kiirelt arenenud ning kunagise diktaatorliku režiimi mälestus peaaegu et kadunud. Kui aga vaadata arve, siis on näha, kuivõrd palju higi ja pisaraid veel kulub, enne kui kandidaatriigid praeguste liikmesriikide tasemele jõudma hakkaksid. Ajaliselt tähendab see aastakümneid. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 10.10, Turun Sanomat, 10.10 )

Leedu ajakirjandus

EK on hinnanud Leedut kõrgelt, raportis on viidatud problemaatilistele valdkondadele, ent neid tuleks käsitleda pigem arenguruumi omavatena kui hävitava kriitikana. Ajaleht märgib samas, et pidustustest võivad saada matused, kui miljon Iiri katoliiklast ütlevad Nizza lepingule “ei”. (Juhtkiri, Lietuvos rytas, 10.10)

Leedu läbirääkimisdelegatsiooni tegevjuht Petras Auštrevičius nimetab eduaruannet ajalooliseks, sest ta sisaldab soovitust uute liikmete vastuvõtmiseks, mitte ainult ei anna hinnangut toimunud arengule. Tema sõnul jätkavad läbirääkijad Leedu huvide kaitsmist, et Leedust ei kujuneks teisejärguline ELi liikmesriik. (Lietuvos rytas, 12.10)

Petras Auštrevičius ütles, et kõiki Balti rike hinnati ühtmoodi kõrgelt, erinevused on vaid teatud valdkondades. Läti ja Leedu peavad enam korruptsiooni vastu võitlema, Läti ja Eesti integreerima paremini kohalikku venekeelset elanikkonda, Eesti peab tõhustama haldussuutlikkust, võitlema rahapesu vastu. (Lietuvos rytas, 12.10)

Leedu asevälisminister Rytis Martikonis märgib, et eduaruanne on “punktipanev lepe enne finishijoone algust”. Martikonis märkis ühtlasi, et lähinädalad ei kujune kergeks: naasmine juba suletud peatükkide juurde, Schengeni suhtes otsuse tegemine ja läbirääkimiste lõppemine Ignalina AEJ küsimuses. (Respublika, 10.10)

Ajaleht Veidas hoiatab, et edasine läbirääkimisprotsess sõltub nüüd rohkem liikmesriikidest, mitte EKist. Ent ikkagi on Leedu saanud kindla lubaduse ja kuulub nüüd erilisse klubisse. (Veidas, 10.10)

Läti ajakirjandus

Ajaleht Diena käsutuses olevas EKi eduaruande projektis on öeldud, et Läti, samuti nagu 9 ülejäänud kandidaatriiki, on kõige tõenäolisemalt valmis võtma endale liikmesriigi kohustused plaanitud ajal. EK kutsub Lätit üles “kiirendama naturalisatsiooni, eraldades selleks ja eriti keeleõppeks vajalikke vahendeid”. Peaaegu identselt kõlavad EKi soovitused nii naturalisatsiooni kui keele kontekstis ka Eesti eduraportis. EK soovitab 2004. aastal vastu võtta 10 kandidaatriiki, sealhulgas Läti ja lõpetada liitumisläbirääkimised nende riikidega käesoleva aasta lõpus. EK lubab esitada järgmise aasta juulis raporti kandidaatriikide lubaduste täitmise kohta eeltöödel strukturaalsete fondide vahendite kaasamiseks. Võttes arvesse, et ELi laienemisel osalevad korraga 10 riiki, teeb EK ettepaneku lülitada liitumislepingusse nn spetsiifiliste kaitsemeetmete kasutuselevõtmine juhul, kui mõni uutest liikmesriikidest ei suuda oma kohustusi täita või rikub ELi seadusandluse norme. EK jätab endale õiguse sellistel juhtudel vastavalt reageerida. Kaitsemeetmete kehtivusaeg võiks olla 2 aastat. (Kristine Plamše, Diena, 8.10)

Esmakordselt teostas EK liitumiskõnelustel antud lubaduste täitmise kontrolli. Läti ja Sloveenia on ainukesed kandidaatriigid, kes täidavad täielikult antud lubadusi. Teistele riikidele teeb EK eduraportis etteheiteid, et nad venitavad lubatud seadusandluse vastuvõtmise ja elluviimisega. Kõikide kriteeriumide täitmisel kerkib kandidaatriikidest oluliselt esile Sloveenia, mahajäänuim on Poola. Nagu suurem osa kandidaatriikidest, on ka Läti saanud hinnangu: “kõrge vastavus paljudes valdkondades”. Hinnang Eestile: “kõrge vastavus suuremas osas valdkondades”, mis on natuke parem; Leedule: “hea vastavus paljudes valdkondades”. (Kristine Plamše, Diena, 9.10)

Läti läbirääkimisdelegatsiooni juht Andris Kesteris ütles, et ta on raportiga väga rahul ja eduraportis mainitud probleemide lahendamiseks olevat veel aega. Vaatamata paljudes valdkondades osaks saanud kriitikale, avaldas ka peaminister Andris Berzinš rahulolu eduraporti üle. President Vaira Vike-Freiberga teatas, et pöörab seimi valitud parteide tähelepanu eduraportis märgitud puudustele ja avaldas lootust, et kriitikat pälvinud küsimused muutuvad järgmise valitsuse ja seimisaadikute tegevuse prioriteetideks. (Kristine Plamše, Dita Araja, Janis Krastinš, Evita Prokopova, Diena, 10.10, Biznes&Baltija, 11.10)

Ühe tähtsama lahendamist vajava probleemina nimetati peaaegu kõikide kandidaatriikide eduraportites administratiivse suutlikkuse puudulikkust. Kõrgelt hinnati kandidaatriikide saavutusi ELi õigusnormide ülevõtmisel, kuid rahutust tekitab riikide suutlikkus neid rakendada. Paljudel riikidel, ka Lätil, tuleb tugevdada korruptsioonivastast võitlust ja teostada ulatuslikke kohtureforme. Probleemina märgitakse ära ka ühiskonna integratsiooniküsimus. Eestile heidab EK ette vajakajäämisi administratiivses suutlikkuses, tööpuuduse probleemi lahendamisel ja võitluses rahapesu vastu; Leedult oodatakse administratiivse suutlikkuse parandamist, kohtureformide läbiviimist ja Ignalina aatomielektrijaama mõlema reaktori sulgemist. (Artis Nigals, Latvijas vestnesis, 10.10)

Venemaa ajakirjandus

Brüsselis kiideti heaks EKi raport ELi tulevasest laienemisest. Kommersant teatab, et laienemisotsus ei ole lõplik ning kuni 2004. aastani võib sellesse tulla erinevaid, ennustamatuid korrektiive. Dokument ei sisalda tegelikult midagi uut. Liitumismaraton lõpeb minimaalselt pooleteise aasta pärast ja kui sel perioodil tõusetub midagi ettenägematut, võib EL alati oma otsuse konkreetse kandidaadi puhul üle vaadata. Suurimaks küsimuseks on laienemise maksumus - kui palju peavad praegused liikmed maksma uute kaaslaste vastuvõtmise eest. Räägitud on kuni 40 miljardist eurost. Mitte vähemtähtsamad ei ole ka subsiidiumite ja põllumajanduse valdkonnad. Kõik see võib aga muutuda - 19. oktoobril toimub Iirimaal referendum, mille tulemus määrab ELi edasise arengu. (Boriss Volhonski, Kommersant, 10.10)