Nädal välismeedias: 30. september - 6. oktoober 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU plans for enlargement must not fail, Danish PM Anders Fogh Rasmussen warned, describing the issue as "the most important political decision of our generation." (Afp, 2.10)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen is to kick off a tour visiting all his EU counterparts ahead of a key summit on EU enlargement later this month, his office said. "This tour is to serve as the best possible preparation for the Brussels summit which will focus on two main issues: EU enlargement and Kaliningrad," Rasmussen said. (Afp, 3.10)

Candidates for the EU failed to make much headway in accession talks, storing up difficulties for the final months of negotiations, which are due to be concluded in December. Denmark had hoped to clear from the negotiating table by the end of September all issues other than key financial provisions, which are to be addressed in November, but talks stalled on the sensitive subject of state aid. (Reuters, 2.10)

A keenly awaited EU report on Poland will give the country a green light next week to join the EU in 2004, but also urge the candidate to fight corruption, strengthen borders and reform its farm sector. The annual progress report of the EU's executive, seen by Reuters, praises Poland for adapting its laws and economy to EU standards, but says the country must build a stronger administration to implement legislation. (Reuters 5.10)

Bulgarian President Georgy Parvanov said he was upbeat about his country's prospects of joining the EU despite missing out on the first wave of new entrants. (Afp, 3.10)

The EC will next week recommend that 10 ex-Soviet and Mediterranean countries join the European Union in 2004, but keep Turkey out for now, an official said. (Afp, Interfax, 4.10; RIA Novosti, 5.10)

Hungarian PM Peter Medgyessy said he was determined to steer Hungary into the EU and would not let the conservative opposition block accession by political "blackmail". (Reuters 5.10)

USA ajakirjandus

Sloveenia peaministri artikkel väikeriikide rahvuslikust identiteedist laienevas ELis. ELi liikmesriikide varasematele kogemustele tuginedes võib väita, et väikeriigid omavad ELi otsustusprotsessis mõjuvõimu - rahvusriigid on ELi põhialus. Ajaloolistel põhjustel jääb EL erinevalt USAst alati rahvusriikide liiduks. (Janez Drnovsek, International Herald Tribune, 1.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Kümme ELi kandidaatriiki võivad kahe aasta pärast seista silmitsi raskete sanktsioonidega, kui nad ei täida kõiki reegleid ning ei pea kinni liikmelisusega kaasnevatest lepetest. Euroopa Komisjon (EK) kaalub ettevaatusabinõuna lisameetmete sätestamist, mille kohaselt kas külmutataks finantseerimine või peatatakse ajutiselt uue liikmesriigi osalus teatud valdkonnas. (Rory Watson, The Times, 3.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Enne aasta lõppu nimetatakse õnnelikud uued liikmesriigid. Nimetamine toimub kolmes etapis: esimeseks etapiks on EKi eduraportid, teise etapina nimetab EK võimalikud uued liikmed oktoobri lõpul Brüsselis toimuval vahe-tippkohtumisel ning lõplikult otsustatakse uute liikmesriikide üle detsembris Kopenhaagenis toimuval Ülemkogul. Tundub aga, et kinnitust on leidnud nn "Big bangi" teooria, mille kohaselt kolmandasse etappi jõuavad kümme kandidaatriiki: kolm Balti riiki, Küpros, Malta, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, ja Tšehhi. (Martine Dubuisson, Pascal Martin, Le Soir, 2.10)

Saksamaa ajakirjandus

Hollandi uus valitsus seab laienemise tingimuseks CAPi reformimise. See ei tähenda, et Hollandis oleks võimule tulnud euroskeptikud, vaid hoopis näitab hollandlaste tahet lahendada olemasoleva süsteemi probleemid enne, kui uued liikmed ELi vastu võetakse. (Reiner Koch, FT Deutschland, 2.10)

Taani ajakirjandus

Paljud ELi laienemise toetajad loodavad, et iirlased ütlevad rahvahääletusel Nizza lepingule teist korda 'ei' ja seega kaotab leping oma jõu enne, kui ta kehtima hakkab. Nimelt leiavad nad, et ELi otsustusvõime parendamiseks on tarvis veel põhjalikumat otsustusprotsesside reformi, kui Nizza leping oleks läbi viinud. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 3.10)

Rootsi ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen on mures Rootsi seisukoha pärast, mille kohaselt nõutakse ELilt põhjaliku selgitustöö finantseerimist kandidaatriikides. Osa sellest rahast võib Verheugeni sõnul minna Ida-Euroopa populistidele, kes ei poolda ELiga liitumist. (Dagens Nyheter, 3.10)

Lähenev Iiri rahvahääletus tekitab ajakirjanike seas uitmõtteid ELi tuleviku teemal, juhul kui iirlased jälle 'valesti' hääletavad. (Svenska Dagbladet, 6.10)

Soome ajakirjandus

Lähipäevil teeb EK ettepaneku võtta liitu vastu kümme uut liikmesriiki. Lõplik otsus nimetatud küsimuses tehakse liikmesriikide riigipeade poolt aasta lõpul toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel. Ajaloolised liitumiskõnelused on jõudnud lõpusirgele, kuigi lahendamist vajavaid küsimusi on veel piisavalt. Põllumajanduse ja eelarvepeatükid on avatud veel kõikidel kandidaatriikidel. (Anssi Miettinen, Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; Turun Sanomat, 5.10)

EKi pressiesindaja Jonathan Faull käis visiidil Soomes. Faulli arvates on aastal 2010 ELIst väljaspool veel vaid Šveits, võibolla mõni Balkani riik, võimalik, et ka Norra ja Türgi. Faull peab juba oma töö iseloomu tõttu ELi arengu suhtes optimistlik olema, kuid see haritud mees jätab mulje, nagu ta usuks Euroopa riikide ühinemisse ka oma hingepõhjas. ELi probleemiks praegusel hetkel on asjaolu, et kuigi liidu juhid on laienemiseks igati valmis, siis paljudes liikmesriikides on rahvas oma juhtidest palju umbusklikum. Iirimaal toimub kahe nädala pärast uus Nizza lepingu referendum. Juhul, kui iirlased hääletavad lepingu ratifitseerimise vastu, satub EL täiesti enneolematusse olukorda. (Pasi Huuhtanen, Etelä-Suomen Sanomat, 4.10)

ELi idalaienemine saab teoks läbi töö ja vaeva. Praegused liikmesriigid kaotavad töökohti, samas kui odav ida "tõmbab ligi" investeeringuid ja ettevõtteid. Paljud praegustest liikmesriikidest kaotavad märgatavalt ELi toetusi, kuna neid hakatakse maksma vaesematele idanaabritele. (Tapio Honkamaa, Kauppalehti, 3.10)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu EKi laienemisvoliniku Günther Verheugeniga, teemadeks on ELi laienemine ning tulevik. Lubada ELi laienemist Venemaale ja Ukrainasse on hetkel võimatu. Euroopa perspektiiv ei tähenda mitte alati ELiga liitumist: EL praegusel kujul sureks, kui võtaks liikmeteks Ukraina ja teised endised liiduvabariigid. Eurooplased peavad algatuseks kogema, mis saab EList pärast eelseisvat laienemist. (Aleksandr Minejev, Novaja Gazeta, 2.10)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The head of the convention on the future of the EU proposed four options for a new name for the bloc, including "the United States of Europe." Valery Giscard d'Estaing listed the possibilities in a speech about the work of the convention, which is drawing up the framework of the EU after its enlargement and institutional reform. (Afp, 2.10)

Finland's PM Paavo Lipponen accused the other EU members of going soft on necessary economic reform, warning that the union's competitiveness could be at stake. "Several large member countries have avoided reforms," Lipponen said. "The United States' advance over Europe is increasing, and our competitiveness is slipping through our hands," Lipponen warned. (Afp, 2.10)

USA ajakirjandus

Valery Giscard d'Estaign on laienevale ELile pakkunud välja mõned uued nimed, sh. Euroopa Ühendriigid. ELi liikmesriikides on nimetatud variant tekitanud elavat ja halvustavat vastukaja - vastik, USAd matkiv nimetus. Nimemuutmise arutelu peetakse järjekordseks mõttetuks ajaraiskamiseks. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 3.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi hetkeülesandeks on ELi struktuuri lihtsustamine ning liidule tee rajamine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks ÜROsse. Valery Giscard d'Estaigni sõnul peab EList saama eraldiseisev juriidiline isik, kellel on volitused rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks ning globaalsetel foorumitel esindatuseks. (Daniel Dombay, Financial Times, 3.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kas Euroopa Parlament (EP) julgeb paluda konvendilt oma asukoha küsimuse lahendamist? EPi 50ndal juubelil tõstatasid selle küsimuse Suurbritannia konservatiivid. Parlamentäärid on EPi asukoha üle vaielnud juba üle kahekümne aasta. EPi töö toimub praegu kahes linnas, Brüsselis, kus tehakse peamine töö, ning Strasbourgis, kus toimuvad plenaaristungid ning kuhu kord kuus üheks nädalaks kogunevad kõik parlamentäärid ning hiiglaslik ametnikearmee. (Rafaele Rivais, Le Monde, 2.10)

Mis toimub Prantsusmaa Euroopa-poliitikas? Prantsusmaa president Jaques Chirac on maininud Euroopa kontekstis selliseid probleeme nagu liiklusohutus, võitlus vähihaigustega, puuetega inimeste olukord, kuid näiteks Euroopa tuleviku või Euroopa konstitutsiooni osas on Prantsusmaa nägemus siiani jäänud mõistatuseks. Põhjuseks on kindlasti muuhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa valimised, kuid peale "tugeva Euroopa" pole Chirac viimasel ajal midagi maininud. Brüssel ootab ärevusega, millal Chirac viimaks tegutsema hakkab. (Jean Quatremer, Libération, 4.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi poliitikud on muutunud ebapopulaarseteks, kuna ELi tulevikukonvendist kostub üha rohke hääli, mis nõuavad tugevama keskvalitsusega Euroopa liitriiki. Sellist 'toodet' pole aga Rootsi valijad eneste arvates 'ostnud'. (Svenska Dagbladet, 3.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU said countries hoping to join the 15-nation bloc must abide by new guidelines issued in a bid to resolve a row with the US over the fledgling war crimes court. (Afp, 30.09)

EL leppis kokku kompromissplaanis, et lahendada Washingtoniga tekkinud tüli uue sõjakuritegude kohtu üle. Brüsselis kohtunud ELi välisministrid kiitsid heaks rea juhiseid, mille järgi võivad liikmesriigid soovi korral nõustuda sõjakuritegudes kahtlustatavaid ameeriklasi mitte ICC-le välja andma. (RIA Novosti, 30.09)

The EU backed proposals for a special travel pass for Russians living in Kaliningrad despite angry opposition to the plan from Moscow. EU foreign ministers said they were "ready to make a special effort to accommodate" Russia's concerns, but in a statement the ministers said they supported the special pass proposal tabled by the EC, which has provoked Russian protests. The dispute has seriously soured relations between Brussels and Moscow. (Afp, 30.09)

Vene välisministeerium kritiseeris ELi välisministrite otsust toetada ideed reisipasside väljastamiseks Kaliningradi oblasti elanikele. "Meie partnerid pakuvad teatud "lihtsustatud transiididokumendi" kehtestamist, mis sisuliselt kujutab endast viisa surrogaati, ning puudutab seejuures vaid piiratud ja üpris häguselt määratletud "tihti Kaliningradis käivaid" venemaalasi," öeldakse välisministeeriumi avalduses. (RIA Novosti, 1.10)

Leedu on rahul ELi välisministrite Kaliningradi-teemalise nõupidamise tulemustega, teatas Leedu presidendi eriesindaja Kaliningradi küsimustes Gediminas Kirkilas. (Interfax, 1.10)

Kaliningradi oblasti transiidisüsteemi tulevik sõltub eelkõige ELi suurte liikmesriikide seisukohast, teatas Leedu peaminister Algirdas Brazauskas. "Leedu osaleb aktiivselt Kaliningradi probleemi erinevate lahendusvariantide arutamises, ent iseseisvalt ta seda lahendada ei saa. Lõplikke otsuseid ei ole veel langetatud. Hetkel kooskõlastatakse Leeduga erinevaid variante," ütles Brazauskas. (Interfax, 1.10)

Vene välisminister Igor Ivanov teatas, et Moskva on nõus Leedu kaasamisega Venemaa ja ELi kõnelustesse Kaliningradi teemal. (Interfax, 3.10)

Leedu välisministeerium esitas VF suursaatkonnale noodi, milles teeb ettepaneku alustada läbirääkimisi uuest ajutisest kokkuleppest Kaliningradi transiidi küsimuses. Leedu teeb ettepaneku kehtestada Venemaa ja Valgevene kodanikele alates 1. jaanuarist ELi nõuetele vastavad soodusviisad. (RIA Novosti, 5.10)

VF presidendi eriesindaja Dmitri Rogozini andmeil kavatseb Itaalia valitsus teha ELile ettepaneku Kaliningradi probleemi kompromisslahenduse osas, mis arvestaks Vene seisukohta. (Interfax, 3.10)

USA ajakirjandus

ELi välisministrite otsuse kohaselt võivad liikmesriigid sõlmida USAga kahepoolsed lepped, mis annaks USA sõjalistele ning tsiviilametnikele puutumatuse Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (RKK). Kuigi Saksamaa ei olnud saavutatud kompromissi vastu, andis ta mõista, et ei kavatse USAga puutumatuse lepet allkirjastada. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 1.10)

EL lubab liikmesriikidel sõlmida USAga lepped, mis tagavad USA sõduritele ja ametnikele puutumatuse RKKs, ameeriklased peavad selle eest olema tänulikud Suurbritanniale, Itaaliale ja Hispaaniale. Inimõigusorganisatsioonid on otsuse suhtes väljendanud pahameelt, nimetades seda "sügavat pettumust tekitavaks". Brüsseli analüütikud leiavad, et EL andis Ameerika survele liiga kiiresti alla. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 1.10)

Suurbritannia ajakirjandus

USA on sõlminud 12 riigiga kokkulepped, mis tagavad USA kodanikele puutumatuse RKKs. ELi välisministrid jõudsid ühisseisukohale, mille kohaselt võivad liikmesriigid sõlmida USAga sarnased lepped, kuid puutumatus tagataks siiski vaid sõjaväelastele ja ametnikele, kes on USA poolt välisriiki saadetud, mitte aga igale USA kodanikule, nagu seda võimaldavad juba sõlmitud lepped. (Judy Dempsey, Financial Times, 1.10)
ELi liikmesriikide välisministrid jõudsid ühisele seisukohale USA kodanikele RKKs puutumatuse tagamise küsimuses, USAle sellest aga ei piisa ning ta jätkab eurooplastega läbirääkimisi. (Judy Dempsey, Financial Times, 3.10)

Leedu võib mitte toetada ELi plaane Kaliningradi küsimuses, riskides pretsedenditu vastasseisu tekkimisega ELi kandidaatriigi ja Brüsseli vahel. Leedus on tekitanud pahameelt Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka vastutulek Venemaale, mille kohaselt tuleks igati kiirustada kinniplommitud rongide liiklemise alustamist läbi Leedu territooriumi. Leedule selline surveavaldus ei meeldi, ametnikud väidavad, et Leedu elanikkonnas kahandab see toetust ELiga liitumisele. Viimasel ajal on toetusportsent niigi kahanenud järeleandmiste tõttu energia- ja põllumajandusküsimustes. (Rafael Behr, Financial Times, 28.-29.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi liikmesriikide välisministrid jõudsid RKK küsimuses kompromisslahenduseni, võimaldades liikmesriikidel soovi korral sõlmida USAga kahepoolsed lepingud. London, Rooma ja Madriid pole varjanud oma kavatsust Ameerika palvele järele anda. Kompromissi taga on peamiselt soov ELi ühtsus säilitamiseks. (Jean Quatremer, Libération, 1.10; Le Figaro, 1.10)

Soome ajakirjandus

ELi välisministrid on RKK suhtes lahenduse leidnud, mis küll väldib ELi ühisrinde lõhenemise, kuid mille üle väga põhjust uhke olla ka ei ole. ELi mööndused nõrgendavad RKK positsiooni juba enne, kui viimane on õieti jõudnud töölegi hakata. Bushi valitsuse seisukoht RKK suhtes oli ju teada ning pragmaatiline valmidus kompromissideks on heade ELi ja USA vaheliste suhete eelduseks kuid RKK taolisele õiguslikule institutsioonile on poliitikast dikteeritud kompromissid mürgiks, vähemalt kui neid kompromisse liiga palju tehakse. ELi viimase otsusega on neid juba liiga palju tehtud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat; Etelä-Suomen Sanomat, 2.10, Turun Sanomat, 1.10)

EL pakub Venemaale endiselt Kaliningradi-probleemi lahendusena nn "Kaliningradi passi", kuigi möödunud nädalal teatas Venemaa, et on taolise kompromissettepaneku vastu. Brüsselis kogunenud ELI välisministrid jäid aga kindlaks EKi ettepanekule, kuigi mõned liikmesriikidest oleks valmis suuremateks järelandmisteks Venemaale. Lahenduse leidmisega on aga kiire, sest lõpplahenduseni peaks jõutama novembris toimuval ELi ja Venemaa tippkohtumisel. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 1.10)

Venemaa üritab nüüd kasutada kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, saavutamaks endale soodsat kompromisslahendust Kaliningradi-küsimuses. ELi välisministrite kohtumine esmaspäeval ei toonud Venemaale loodetud tulemust. Venemaa olulisim taotlus on säilitada viisavaba rongiühendus, selleks on Venemaa valmis mistahes reisijate kontrolliks ning vajadusel ka rongireisijate nimekirja eelnevaks üleandmiseks Leedule. Venemaa on aga täheldanud ka seda, et ELi siseselt on Vahemeremaad kompromissialtimad kui ELi põhjapoolsed liikmed. (Etelä-Suomen Sanomat, 3.10)

Soome-Vene kohtumine Peterburis oli erakordne: kõne all polnud mitte kahe riigi vahelised suhted, vaid Venemaa ja ELi vaheline Kaliningradi probleem. Venemaa president Vladimir Putin palus kohtumist Soome presidendi Tarja Haloneniga väga lühikese etteteatamisajaga ning sõitis ise nimelt seepärast Peterburi. Mõlemad presidendid kummutasid väite, nagu oleks Putin palunud Soomet Kaliningradi küsimuses ELiga “vahendajaks”. Putin hoiatas, et Kaliningradist ei tohiks saada teist Lääne-Berliini. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 6.10; Helsingin Sanomat, Turun Sanomat, 5.10, Turun Sanomat, 6.10)

Venemaa ajakirjandus

VF Riigiduumas arutati Kaliningradi teemat. Pateetilisele küsimusele ‘kas Vene riiklus on olemas?’ leiti kiiresti vastus - kõikides Kaliningradi oblasti probleemides pärast ELi laienemist on süüdi Brüssel, Vilnius ja ‘võimas Leedu lobby’ ning lahendust nähti oblastile suuremas raha eraldamises. (Mihhail Vinogradov, Izvestija, 1.10)

Vene poliitikute hiljutine vaimustuspuhang seoses Kaliningradi probleemidele võimaliku lahenduse leidmisega oli enneaegne: ELi liikmesriikide välisministrid kinnitasid taas oma jäika seisukohta - Kaliningradi ja tagasi peavad venelased sõitma viisadega. Vene seisukohast pani i-le täpi Läänemeremaade Nõukogu (LMN) demokraatliku arengu volinik Helle Degn, kes Läänemeremaade parlamentide XI konverentsil Peterburis teatas, et venelastele ei tehta viisarezhiimis mingisuguseid erandeid. Venemaa Välisministeerium avaldas koheselt oma rahulolematust ELi otsuse üle: Vene pool on kategooriliselt vastu igasugustele viisadele oma kodanikele, kes sõidavad Kaliningradi. (Aleksandr Shumilin, Izvestija, 2.10; Nezavisimaja Gazeta, 2.10)

Intervjuu Venemaa presidendi eriesindaja Dmitri Rogoziniga, kes on veel (ajakiri ilmus 1. oktoobril) suhteliselt positiivselt meelestatud ja arvab, et euroametnikega on võimalik kompromissi leida. Rogozin on kindel, et Venemaa ja EL jõuavad lähiajal kokkuleppele mitte ainult Kaliningradi küsimuses, vaid ka venelaste viisavabas reisimises Lääne-Euroopasse. (Svetlana Suhhova, Itogi, nr. 39)

Intervjuu ELi Moskva esinduse juhi Richard Wrightiga ELi ettepanekutest Kaliningradi probleemi lahendamiseks: EKi ettepanekul tuleks kehtestada spetsiaalne transiididokument tihti reisivatele Kaliningradi obalsti elanikele. Peale ELi laienemist võib seda transiididokumenti kasutada koos välispassiga. EK arvates puuduvad hetkel vajalikud tehnilised tingimused viisavaba rongisõidu turvaliseks tagamiseks, mida Venemaa sooviks rakendada. (Viktor Vodolazhski, Vek, 4.-10.10)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers struggled to agree on the crucial issue of funding for up to 10 countries due to join the EU from 2004. The 15-member EU has agreed that the nations, mostly impoverished former communist countries, will not have to pay more into the EU budget than they receive. (Afp, 30.09)

EU governments paid close attention to the problem of expanding deficits in a weakening economy as they prepared next year's budgets against a backdrop of concern about the pact that underpins the euro. (Afp, 30.09)

USA ajakirjandus

Suurbritannia peaminister Tony Blair kuulutas leiboristide aastakonverentsil, et kavatseb niipea kui võimalik korraldada EMUga liitumise küsimuses referendumi. Tony Blairi europoliitika on muutumatu juba alates 1997. aastast. Analüütikud on aga peaministri sõnavõtu suhtes skeptilised ning ei pea seda veenvaks järgmistel põhjustel: eurole pühendas peaminister oma sõnavõtus väga vähe aega, Suurbritannia positsioon ELis on väga tugev ka rahaliiduga ühinemata ning mis kõige tähtsam - avaliku arvamuse küsitluste tulemused näitavad, et Suurbritannia elanike seas rahaliiduga liitumise vastasus kasvab (hetkel 56%). (Marc Champion, The Wall Street Journal, 2.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa presidendi Jaques Chiraci ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi kokkulepe põllumajandustoetuste küsimuses on ajutiselt vähendanud pingeid valitsustevahelises suhtlemises. Chiraci ja Schröderi kokkuleppe kohaselt peab EL 2004. aastaks välja töötama CAPi reformimise raamistiku, kuid rakenduma peaks need muudatused alles 2006. aastal. Prantsusmaa kui suurim põllumajandustoetuste saaja, on soovinud CAPi reformimist edasi lükata nii kaugele kui võimalik, kuid on selge, et Prantsusmaa seisukohta jagavad vähesed ELi liikmesriigid ning edasine "venitamine" õõnestaks tema mõjuvõimu ELis. (Financial Times, 3.10, 4.10)

Hispaania peaministri üleskutse stabiilsus- ja kasvupakti rangeks järgmiseks. Igasugune muudatus paktis vähendaks nii euro usaldusväärsust rahvusvahelistel turgudel, kui ka ELi usaldusväärsust oma kodanike silmis. (Jose Maria Aznar, Financial Times, 4.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK saadab tõenäoliselt Prantsusmaa valitsusele hoiatuse riigieelarve ning avaliku sektori kulutuste kohta. Prantsusmaa jaoks ei piisa enam eelarvedefitsiidi stabiliseerimisest, vaid seda tuleb vähendada nii kiiresti kui võimalik. EKi ettepanek peab aga liikmesriikide rahandusministrite poolehoiu võitma. Otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Aasta alguses oli sarnane olukord, kuid tookord oli “patustajaks” Saksamaa, kes Suurbritannia toetusel EKi noomitusest pääses. Praegu kinnitab EK, et teeb ettepaneku hoiatuseks ka juhul, kui Pariis organiseeriks sellevastase koalitsiooni. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 30.09)

Soome ajakirjandus

Pikas perspektiivis on EMU liikmete eesmärgiks tasakaalustatud riigieelarve, see eesmärk on kirjas ELi asutamislepingutes ning sellel põhineval stabiilsuse- ja kasvupaktis. EKi roll stabiilsuse- ja kasvupakti järelvalvajana on keskne, kuna ta ülesandeks on eksimusele kalduva liikmesriigi hoiatamine ning vajadusel sanktsioonide tarvituselevõtmine. Kuid otsus sanktsioonide kohta võetakse siiski vastu Ministrite Nõukogus. Möödunud nädalal tegi EK ettepaneku pikendada eelarve tasakaalu viimise tähtaega aastani 2006, mis tähendab tagasilööki nii pakti kui EKi tõsiselvõetavusele. (Mika Widgren, Turun Sanomat, 4.10)

ELi maksupoliitika on surve all rahvusvahelise konkurentsi ning ELi laienemise tõttu. Eriti tihedaks muutub konkurents just lähiaastatel, kus ELi kandidaatriikidest saavad ettevõtete investeeringute sihtmaad. Näiteks Eestis on tulumaks 26% ning maksu tuleb maksta vaid jagatud kasumi pealt. (Juha-Pekka Raeste, Helsingin Sanomat, 2.10)

ELi põllumajandustoetuste kasutamist kontrollivatele ametnikele antakse õigus otsida dokumente ka toetust saanute kodudest. Soome valitsuse sõnul võib ELi toetuste kontrollimisel tekkida tõepoolest olukordi, mis eeldavad luba teostada otsinguid ka põhiseadusega kaitstud kodurahu piirist seespool. Valitsuse ettepanekul tohib läbiotsimist viia kodus läbi ainult sellisel juhul, kui on tõsiseid kahtlusi toetuste väärkasutuse kohta. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 2.10; Etelä-Suomen Sanomat, 2.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO will next week conduct its first military exercise in Estonia, a country which hopes to be invited to join the transatlantic military alliance next month at a summit in Prague. The logistics exercise, code-named Cooperative Support, grouping NATO and its Partnership for Peace allies, is to take place from October 8-16 in the Estonian capital Tallinn. Some 150 logistics officers from 28 NATO, Partnership for Peace and Mediterranean Dialogue countries are expected to participate in the staff exercise. (Afp, 2.10)

Russia reiterated its reservations about Baltic republics joining NATO, saying they would have to sign the Treaty on Conventional Forces in Europe (CFE) limiting conventional arms. (Afp, Interfax, 30.09)

NATO Secretary General George Robertson praised France for boosting its defence budget, saying the billion-euro-a-year increase was an example for other European countries to follow. Robertson, speaking after meeting French FM Dominique de Villepin in Paris, called the move "a very wise decision" that put pressure on other NATO members to help restore a balance between Europe and the US. (Reuters, 1.10)

Turkey said it fully backed a NATO membership bid by Bulgaria, its western neighbor and one of nine ex-Communist nations hoping to join the western alliance. (Afp, 3.10)

EU foreign policy chief Javier Solana said the bloc was "closer than ever" to clinching an elusive deal guaranteeing access to NATO assets for its crisis management operations. Solana said he saw no reason why the agreement, which has been blocked by a standoff between Athens and Ankara could not be reached before Turkey's general election on November 3. (Reuters, 4.10)

The EU vowed to set up its long-stalled Rapid Reaction Force next year despite budgetary and other hurdles, and insisted that it would not clash with a US-proposed NATO force. EU defence minister reaffirmed a timetable to establish the 60,000-strong force by the end of 2003, saying certain EU member states had to increase defence budgets to meet the target date. (Afp, 5.10)

Venemaa välisministeeriumi esindaja kinnitas, et Moskva ei kavatse NATOsse astuda. "Mis puutub Venemaa võimalikku NATO-liikmelisust, siis lähitulevikus seda võimalust näha pole," teatas asevälisminister Jevgeni Gussarov. (Interfax, 3.10)

Leedu endine majandusminister, seimisaadik Julius Veselka leiab, et Leedu pürgimine NATOsse vähendab riigi konkurentsivõimet, kuna riigile sunnitakse peale mõttetud sõjalised kulutused. "Mina olen kategooriliselt Leedu NATOsse astumise vastu. Riigi jaoks on hukutav pöörata selg Idale ning vaadata ainult Läände. Ida-Euroopa muutub täna hulga kiiremini kui Lääne-Euroopa, kus valitseb paigalseis. Olen veendunud, et ajalooliselt on Leedule valmistatud neutraalse riigi roll - kõige soodsam positsioon väikeriigi jaoks," ütles Veselka Vene ajalehele Vremja Novostei. (Interfax, 1.10)

Soome ei liitu veel niipea NATOga, mitteühinemispoliitika jätkub ka pärast märtsikuu üldvalimisi, ütles peaminister Paavo Lipponen. "Ütleksin, et NATOga liitumist pole veel ette näha ja sellepärast on arutamine referendumi üle täiesti enneaegne," teatas Lipponen Soome raadios. Lipponen on kindel, et mitteühinemispoliitika jääb ka järgmise valitsuse nurgakiviks. (RIA Novosti, 30.09)

NATO peasekretäri George Robertsoni teatel peab alliansi koostöö Venemaaga muutuma üheks peamiseks NATO põhimõtteks, kuna paljusid probleeme julgeoleku valdkonnas on võimalik lahendada ainult Venemaa osalusega. Robertsoni sõnul omab see koostöö suurt potentsiaali ja uus NATO-Venemaa Nõukogu on võti selle potentsiaali avamiseks. (RIA Novosti, 3.10)

Baltimaade mereväelased harjutavad iga-aastase rahvusvahelise õppuse Amber Sea käigus Eestis sadamate kaitsmist. Paldiskis toimuvatel õppustel osalevad Baltimaade ühine miinitõrjeeskaader Baltron, Eesti mereväe tuukrigrupp, baasikaitsekompanii ning Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevad. (RIA Novosti, 2.10)

USA ajakirjandus

NATO I, 1949. aastal moodustatud Nõukogude-vastane allianss, on surnud. NATO I, mis oli pühendatud kolme musketäri põhimõttele "üks kõigi - kõik ühe eest", on asendunud NATO IIga. Uus allianss ei ole enam USA poolt eurooplastele tagatud julgeoleku kehastus, vaid on rahvusriikide kogum, millest Washington valib ad hoc koalitsioonipartnereid. (Josef Joffe, The New York Times, 29.09)

Varssavis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel peatus USA kaitseminister Donald Rumsfeld pikemalt kiirreageerimisüksuse loomise teemal. Üksus, millesse kuuluks kuni 20 000 sõdurit, oleks võimeline positsioonidele asuma 7 kuni 30 päeva jooksul ning vajadusel tegutseks väljaspool Euroopat. NATOt on võimalik ümber kujundada ja Bushi administratsioon peaks selle võimaluse ära kasutama. (International Herald Tribune, 30.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa president Jaques Chirac, olles külastanud ja põhjalikult tutvunud ühe Prantsuse lennuväebaasiga, kutsus teisi ELi liikmesriike üles tõstma Euroopa julgeolekualast usaldatavust rahvusvahelisel areenil. Prantsusmaa kaitsekulutused 2003. aastal tõusevad 2002. aastaga võrreldes 6.2%. Chirac kutsus üles ehitama tugevat ning solidaarset Euroopat. (Anne-Charlotte De Langhe, Le Figaro, 1.10)

Soome ajakirjandus

Novembri lõpul peetaval NATO tippkohtumisel Prahas oli plaanitud esialgselt keskenduda uute liikmete vastuvõtmise üle otsustamisele. Nüüd tundub, et uute liikmete osas on otsused juba peaaegu et tehtud, ning tippkohtumisel pühendutakse hoopis alliansi-sisestele ümberkorraldustele. Muutuste pooldajate arvates on uued julgeolekuriskid maailma põhjalikult muutnud ning NATO peaks muutuma regionaalsest julgeolekuorganisatsioonist ülemaailmseks sõjaliseks jõuks. Samas, kui NATO oleks muutumas globaalseks jõuks, peaks tal valmis olema ka ülemaailmne strateegia. See aga on olemas vaid alliansi ainsal superriigil - USAl. Euroopas pole aga kõik enam nõus deklareerima peavaenlaseks terrorismi ja nn kurjuse telje riike ning tegevuspiirkonnaks tervet maailma. (Kaija Vista, Helsingin Sanomat, 6.10)

Soome peaminister Paavo Lipponen peab enesestmõistetavaks, et ka järgmise valitsuse tegevuskavasse kirjutatakse sisse neutraliteedipoliitika. Lipponeni arvates pole NATOga liitumine veel lähituleviku küsimus, niisiis on täiesti enneaegne arutleda rahvahääletuse vajalikkuse teemal. (Tapani Kusnetsoff, Turun Sanomat, 30.09; Etelä-Suomen Sanomat, 1.10)

NATO-arutelu on nagu kaardimaja, mis kuigi kindlalt enam püsti ei seisa. Arutlemine on turvaline, sest kõik juhtpoliitikud on veendunud, et Soome jätkab sõjalise neutraliteedi poliitikat. Milleks siis üldse NATO-arutelu vajalik on? Olulisus seisneb selles, et rahvale ei jääks muljet, nagu hiiliks Soome NATOsse kikivarvul, rahva seljataga. NATOga liitumise üle otsustamine ei tohi toimuda salaja, sõltumata sellest, kas selles küsimuses korraldatakse rahvahääletus või mitte. (Kalle Puttonen, Etelä-Suomen Sanomat, 2.10)

Venemaa ajakirjandus

Strateegiliste uuringute keskuse direktor Andrei Piontkovski tavarelvastuse piiramise leppest ja NATO laienemisest: NATO võiks Venemaaga tiheda koostöö atmosfääris ühepoolses korras alandada limiite tavarelvastuse põhilistele kategooriatele. (Andrei Piontkovski, Politcom.ru, 4.10)

Intervjuu Läti presidendi Vaira Vike-Freibergaga NATO ja ELiga liitumise, Vene transiidi, aktiviseerunud majandussuhete, endiste NKVDlaste üle peetavate kohtuprotsesside, kodakondsuse saamise tingimuste ja Vike-Freiberga vene keele õpingute teemal. Vike-Freiberga loodab, et pärast Läti liitumist NATOga muudab Venemaa oma suhtumist Balti riikide alliansiga ühinemisse: "Me teame, et Venemaal on vastuväiteid ja kartusi Baltimaade Põhja-Atlandi alliansiga ühinemise osas, kuid Läti sammub oma valitud teed ning me loodame, et kui me saame selle organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks, muudab Venemaa oma arvamust." (Vladimir Perekrest, Vek, 4.-10.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti annab kirikuvarad Moskva patriarhaadile alluvale kirikule 50 aastaks rendile hinnaga üks kroon kuus. Valitsus kiitis heaks Eesti ja õigeusu kirikute vaheliste kavatsuste kaks protokolli ning andis siseminister Ain Seppikule volitused need allkirjastada. Protokollid sõlmitakse Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu Kirikuga. (Interfax, 1.10; IA Rosbalt, RIA Novosti, 3.10)

Eesti Valitsus otsustas käsitleda endise NLi aladel ja lääneriikides elavaid väliseestlasi võrdselt. (Ytro.ru, 2.10)

Peterburis Läänemeremaade parlamentide XI konverentsi avamisel esinedes teatas VF Föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov, et Vene parlament on mures rahvusvähemuste probleemide pärast Balti riikides. Teravaks probleemiks on venekeelse elanikkonna massiline kodakondsusetus õiguste rikkumine Eestis ja Lätis. (ABNews.ru, 30.09)

VF Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov teatas Peterburis, et Venemaa ei anna Eesti ja Läti võimudele rahu ei ENPAs ega OSCEs. Spiiker ähvardas, et kui nimetatud riigid soovivad saada ELi liikmeks ja seal valgete varestena mitte näha välja, peavad nad muutma “kaasmaalaste” poliitikat. (IA Rosbalt, 1.10)

Venemaa Paremjõudude Liidu liider Boriss Nemtsov esineb novembris Tallinnas ettekandega Venemaa poliitikast. (Interfax, 3.10)

Soome ajakirjandus

Eesti peaministri Siim Kallase sõnul jälgib Eesti pidevalt ELi ning Venemaa vahelisi läbirääkimisi Kaliningradi küsimuse lahendamiseks. Kallase sõnul tuleks Eestile kahjuks, kui võimalik lahendus võiks hiljem raskendada Schengeni riikide kodanike liikumist. Kallase sõnul ei tohiks Kaliningrad raskendada ka Eesti kodanike liikumist, ega tekitada lisaprobleeme Eesti piirivalvele. Eestil on ees pinev aasta - liitumisläbirääkimised nii NATO kui ELiga on lõpusirgel. (Ilkka Ahtiainen, Helsingin Sanomat, 5.10)

Eestis käib aastast aastasse vaidlus poliitikute palga suuruse üle. Üksmeelt pole saavutatud ning tõenäoliselt ei saavutatagi. Rahva arvates teenivad poliitikud mõttetult palju, samas kui mõned poliitikud peavad oma tööd alatasustatuks. Eestlaste hari on poliitikute palkadega jälle kord punaseks aetud, kuna valimiste eel on see teema jälle üles võetud. Ka Eesti Pank on osutanud avaliku sektori suurtele kulutustele. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 2.10)

Venemaa ajakirjandus

Eesti täiendas häbiväärset nimekirja riikidest, kus rikutakse Vene kodanike õigusi. Eestis algas kohus endise KGBlase, 80-aastase Juri Karpovi üle, keda Eesti võimud süüdistavad “inimsusevastastes kuritegudes”. (Rossijskaja Gazeta, 1.10)

Jõustus Välismaalaste seaduse uus redaktsioon. Seadusemuudatused puudutavad eelkõige perede ühinemist. Senine olukord viimases küsimuses on pälvinud rahvusvaheliste inimõiguste ekspertide teravat kriitikat. Reageeringud uuele seadusele on erinevad - rahvusradikaalid peavad seda loomulikult liialt pehmeks, venekeelset elanikkonda esindavatest poliitikutest arvab osa, et seadus on pisut toores, kuid vajalikud sammud probleemi lahendamiseks on astutud, teised, eelkõige EÜRP on arvamusel, et uus seadus vaid halvendab venekeelse elanikkonna olukorda. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 2.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Muuga sadam sai Vene suurima söetootja Kuzbassrazrezugol strateegiliseks partneriks. Venelased said kohaliku söeterminali ekspluatatsiooniõiguse ning loodavad tulevikus läbi sadama ümber laadida 5 miljonit tonni sütt aastas. (RusEnergy, 3.10)

Tallinnas toimus ümarlaua Tartu-Pihkva laevaliini avamisele pühendatud istung. Tartu Sadama ASi juhi Ain Adamsoni sõnul üritatakse ühiselt ületada poliitilist ummikut, mis segab normaalsete kaubandussuhete arengut Eesti ja Venemaa vahel. (PAI, 3.10)

Rootsi ajakirjandus

Uusim trend Rootsi ehitusturul on puidust valmiskomponent majade import Eestist. Ivo Kaasik firmast Matek selgitab, et firma on müünud Rootsi juba 30 maja ning huvi nende vastu on suur. Ettevõttes töötab 50 inimest, 90% nende toodangust läheb ekspordiks, selgub artiklist. (Reet Waikla, Dagens Industri, 03.10)

Rootsi ettevõte Rottneros on otsustanud mitte investeerida Estonian Cell tselluloositehasesse, kuna analüüsid näitavad, et investeeringu kasum on väiksem kui esialgu arvati. (Dagens Industri, 2.10)

Soome ajakirjandus

Soome supermarketite ketid jagavad Eesti ning kogu Baltimaade turu. Eestis on nende tegevus kõige aktiivsem, peamisteks konkurentideks on kaks kohalikku ketti ning Norra Rimi, mis aga pole ennast Eestis veel õieti sisse seadnud. Kõige agressiivsemalt laieneb Kesko. Eesti kettidest on suurimad Kaubamaja Selveri kett ja ETK poed. Baltimaades käiakse aga traditsiooniliselt väga palju siiski turul, ostjate meelitamiseks on mitmed suuremad poed ehitatud turgude lähedusse. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 4.10)

Eesti ühiskond vananeb suhteliselt kiiresti, hetkel on 15% elanikkonnast üle 65 aasta vanused. Ennustuste kohaselt on 2030. aastaks pensionäre ligi veerand elanikkonnast. Eesti peab mõistma, et elanikkonna vananemisega tuleb arvestada kõigi ühiskonda puudutavate otsuste vastuvõtmisel. Juba praegu on tööealise elanikkonna ning pensionäride suhe langenud katastroofilisele tasemele, ühe pensionäri pensioni maksab 1.53 inimest ning see tase langeb pidevalt. (Aamulehti, 3.10)

Balti riikides on väärtpabereid puudutavat seadusandlust ning kauplemistehnikaid viimastel aastatel märgatavalt arendatud. Kuigi väärtpaberiturgude areng nendel "miniturgudel" nõuab aega, on elatustase kõigis Balti riikides ilmselgelt tõusmas, mis aja jooksul peaks tähendama ka väärtpaberikultuuri arengut. (Matti Mäenpää, Kauppalehti, 1.10)

ELi pürgivad Balti riigid ja Poola on nõudnud pakutust palju suuremaid piimatootmiskvoote. Soome põllumajandusministri Jari Koskineni sõnul võib taotletavate kvootide lubamine tähendada ohtu Soome toiduaineteekspordile. Kui Balti riikidele ja Poolale antaksegi suuremad kvoodid, siis on neil riikidel võimalus toota kodumaisest tarbimisest palju rohkem ning sel juhul tekib vajadus ülejäänud toodangule ekspordituru leidmiseks. Esimene koht, kuhu toodangut turustama hakatakse, on ilmselt Peterburi, kuhu viib palju tooteid ka Soome ettevõte Valio. (Juhana Lepoluoto, Keskisuomalainen, 1.10)

Läti ajakirjandus

Tallinna Sadam sõlmis esmaspäeval hoonestusõiguse lepingu Venemaa suuruselt teisele söetootjale Kuzbassrazrezugol kuuluva AS Coal Terminaliga, mis hakkab Muuga sadamas vahendama viis miljonit tonni sütt aastas. Ametlikult kinnitamata andmeil pidas Vene söetootja terminali rajamiseks läbirääkimisi ka teiste Läänemere sadamatega - valmidusest vahendada viis mln tonni sütt aastas rääkis ka Ventspilsi linnpea Aivars Lembergs. (Roman Golubev, Biznes&Baltija, 2.10)

Eesti konkurentsiamet andis loa Eesti Telekomi suuromanike Rootsi Telia ja Soome Sonera ühinemiseks. Amet ei keelanud firmade ühinemist ega seadnud ka mingeid tingimusi, kuna ühinemisel tekkiv firma ei saavuta Eesti Telekomi suhtes enamusosalust. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.10)

Venemaa ajakirjandus

Lähiajal hakatakse Eestis ehitama Baltikumi suurimat kivisöeterminali, mis ehitatakse Vene ettevõtte Kuzbassrazrezugol (KRU) teenindamiseks. Tallinna terminalist saab Venemaa Ust-Luuga sadama suurim konkurent. Samas teatas eelnimetatud Vene ettevõtte peadirektori asetäitja Dmitri Nosov, et söe eksport läbi Eesti on kõige keerulisem tee ning eitas KRU osalemist projektis. KRU traditsiooniline partner Baltikumis on Riia ja Ventspilsi sadam. (Sergei Tshereshnev, Aleksandr Shegedin, Kommersant, 2.10)

EK kiitis heaks Eesti-Vene Irboska infrastruktuuri arendamise ühisprojekti. TASIS programmi raames realiseeritava projekti eelarve on 220 000 eurot. Projekti eesmärgiks on turismimarsruudi asutamine Vastseliina ja Irboska vahel. (Petshorskaja Pravda, 1.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti Kaitsepolitsei algatas kriminaalasja välisminister Kristiina Ojulandi vastu seoses sellega, et minister “ei näidanud maksudeklaratsioonis esinduslikku korterit”. (Gazeta.ru, 1.10)

Pea pooltel Petseri elanikest on topeltkodakondsus. Vastavalt Eesti seadusandlusele saavad Eesti kodakondsuse isikud, kes sündisid piiriäärsel territooriumil enne 1939. aastat, ning nende järeltulijad. REN-TV teatel on Eesti kodanike hulk Petseris viimasel ajal järsult suurenenud, sest Eesti pass võimaldab lahendada igapäevaprobleeme, näiteks takistusteta pääsemist naaberriiki bensiiniäri ajamiseks. (Regions.ru, 1.10; PAI, 2.10)

Ida-Virumaal Sirgalas plahvatas elumaja, esialgsetel andmetel on vähemalt üks inimene jäänud rusude alla. (Interfax, 5.10)

USA ajakirjandus

Turismialane info võimalikest tuuridest Helsingist Balti riikidesse. (Florence Stickney, The New York Times, 6.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Turismifirma reklaam. Üks tund Tallinnast: meri, liiv ja nõukogude tuumabaas. Sihtkohtadena nimetatakse Haapsalut, Pärnut, Paldiskit, Lahemaa rahvusparki, Matsalu looduskaitseala ning Aegnat ja Naissaart. (The Independent, 29.09)

Taani ajakirjandus

Eesti on jätkuvalt negatiivse huvi orbiidis, kuna teemaks on AIDSi hirmkiire levik Eestis. Taanis kardetakse, et haigus võib hakata levima Ida-Euroopast sisserännanute seas ka Taanis. Võimaliku leviku ennetamiseks tehakse selgitustööd sisserännanute hulgas, kuid taolised projektid takerduvad tihti keelelistesse ja kultuurilistesse barjääridesse. (Lars Igum Rasussen, Politiken, 30.09)

Rootsi ajakirjandus

Ojamaal ilmuv leht tutvustab Saaremaad lindude sügisrände tugipunktina. Ornitoloogide seas teeb selle kohta selgitustööd Soome tugiühing Viron Lintuseura. (Gotlands Allehanda, 30.09)

Soome ajakirjandus

Helsingi Kriminaalpolitsei tabas kaks eestlast ülisuure hašisikogusega. Hašisi päritolu pole veel teada, tõenäoliselt on narkootikum toodud autoga Hispaaniast Rootsi ning sealt edasi Soome. (Risto Kunnas, Iltalehti, 1.10)

Venemaa ajakirjandus

Mõned näited endiste NL liiduvabariikide uutest ajalooõpikutest alapealkirjaga "Kuidas NL jättis Eesti ilma banaanidest ja närimiskummist". Ironiseeritakse Eesti ajalooõpikus toodud näite üle, mis kasutab Eesti Vabariigi aegse kultuuri kõrge taseme tõestuseks kinode arvu: "Ainult eestlaste vastased jõud julgesid nimetada Euroopa kultuuri keskuseks sellist kolgast nagu Pariis". (Komsomolskaja Pravda, 3.10)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee