Nädal välismeedias: 23. - 29. september 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Danish PM Anders Fogh Rasmussen is to visit all his EU counterparts next month for face-to-face talks ahead of a key summit in Brussels dealing with enlargement. The tour is to start in Athens on October 4 for talks with Greek PM Costas Simitis and will last two weeks, ending in Berlin with a meeting with German Chancellor Gerhard Schröder on October 18. (Afp, 26.09)

Latvian President Vaira Vike-Freiberga sets out to push her Baltic country's EU and NATO membership bids, seeking President Jacques Chirac's sympathy during a three-day visit to France. (Afp, 29.09)

The 10 countries queueing for membership of the EU called on Irish voters not to stand in their way when they vote in a referendum on the Nice treaty on enlargement next month. The appeal was made in a statement agreed by Europe ministers from the candidate countries at a meeting in Warsaw. (Afp, 25.09)

Irish PM Bertie Ahern said he hopes next month's referendum on the Nice Treaty "will go OK". (Afp, 23.09)

The outcome of Irish plebiscite to ratify the key Nice Treaty on EU enlargement hangs in the balance, with almost a third of people still to decide how they will vote, according to an opinion poll. The Irish Times/MRBI poll found that 37 percent intend to vote in favour of the treaty compared to 25 percent who will vote against. The outcome depends on how the 32 percent still undecided will vote. The rest of those polled said they will not vote. (Afp, 27.09)

Austrian President Thomas Klestil began a visit to Italy and held talks with his Italian counterpart Carlo Azeglio Ciampi which focused on EU enlargement. In a joint statement the two presidents backed enlargement but said Europe must establish a coherent political entity. (Afp, 24.09)

The victory by the coalition of German Chancellor Gerhard Schröder could speed up the enlargement of the EU, Slovenia's FM Dimitrij Rupel said. (Afp, 23.09)

George Vassiliou, Cyprus's chief EU negotiator said he expected a favourable progress report on the island's bid next month, followed by a firm invitation in December to join the club. (Reuters, 23.09)

Poland is likely to hold its referendum on whether to join the EU on May 11, 2003, PM Leszek Miller said. (Afp, 28.09)

The EC welcomed Slovakia's election outcome which it said showed a pro-West slant that should help the country's accession to the EU. "The elections have shown that the Slovak people are open to a democratic system, open to Europe," the spokesman for Enlargement Commissioner Günter Verheugen told. (Afp, 23.09)

Greek FM Georges Papandreou said his country fully backed Turkey's efforts to join the EU. (Afp, 26.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi ajaloolise muutuse ja 380 miljoni elaniku saatus on 3 miljoni Iiri valija kätes. Eelmisel referendumil oli edukas üleskutse: "Kui te ei tea, hääletage "ei"". Seekord alustas Bertie Ahern varakult pro-euroopa alast kasvatustööd (jagatud on 1,4 miljonit 14-leheküljelist voldikut), mis jäi hooletusse eelmisel aastal. Euroopa liidrid ja EK volinikud kordavad, et ELil ei ole "ühtegi asenduslahendust" iirlaste teise "ei" korral. Vaid Prantsusmaa asevälisminister Euroopa asjades Noėlle Lenoir erines teistest, kui ta septembri alguses deklareeris: "Laienemisprotseduur jätkub ka iirlaste "ei"korral ja selleks mooduse leidmine jääb "diplomaatide kujutlusvõime" hooleks." Minister korrigeeris oma eksimuse nädal hiljem. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 25.09)

Kui laienemisläbirääkimised ettenähtud ajal lõpule jõuavad, peavad selle lõppdokumendi ratifitseerima ELi liikmesriigid. See ei ole riskivaba protseduur, kuna avalik arvamus on laienemisest vähe informeeritud ja teatud kartusi on mitmetes riikides. Prantsusmaa sotsialistid nõuavad referendumit. Praegu on oluline kokku leppida ELi finantseerimise, CAPi ja struktuurifondide tulevik. Peab teadma, kas laienemisega muutub EL suureks vabakaubandustsooniks, mis aitab vaeseid sugulasi Idas, või säilivad integreeritud poliitikad, millest saavad kasu kõik riigid. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 25.09)

Artikli autori, Nobeli majanduspreemia laureaadi sõnul peaks ELi praegune prioriteet olema sobiva konföderaalse poliitikaraamistiku loomine, mitte idalaienemine, mis on hetkel kahtlemata enneaegne. Ainus, millega EL võiks Ida-Euroopale praegu kasulikuks osutuda, oleks poliitiline, kultuuriline ja teadusealane assotsiatsioon Ida-Euroopa ja ELi vahel. (Maurice Allais, Le Figaro, 23.09)

Saksamaa ajakirjandus

Kümne kandidaatriigi välisministrid tegid ühisel koosviibimisel Varssavis tagasihoidliku pöördumise Iiri valijate poole, milles paluti 19. oktoobril Nizza lepingule seekord jah-sõna anda. Eelmisel rahvahääletusel lükkas Iiri rahvas Nizza lepingu 54% vastuhäälega tagasi, ning sellest ajast on salamisi arutletud tagavaraplaani, plaani "B" võimalikkust. EK president Romano Prodi pressiesindaja Jonathan Faull on sellele reageerinud kategooriliselt ning väidab: "Pole olemas ei plaani "A", "B", "C", ega "D", vaid üksnes Nizza leping.” (Reiner Koch, Paul Flückiger, FT Deutschland ,26.09)

Austria ajakirjandus

Poola ajalehe Gazeta Wyborcza teatel ollakse Varssavis nõus põllumajandustoetuste osas järelandmisi tegema. Selle ettepanekuga on lehe sõnul nõustunud ka neli kabinetiministrit. (Die Presse, Saksamaa ajakirjandus: FTD, 25.09)

Soome ajakirjandus

Ungari liitumisläbirääkimised ELiga on edenenud ajakava kohaselt, 26 peatükki on juba ajutiselt suletud. Seniajani avatud peatükid on see-eest kõige probleemsemad. Siiski loodab Ungari aasta lõpuks läbirääkimised lõpetada ning seejärel võimalikult kiiresti korraldada rahvahääletuse. Praegu toetab ELiga liitumist ligi kaks kolmandikku rahvastikust. Kuigi üldine olukord tundub hea, pole Ungari tee ELi siiski niisama lihtne. Riik elab praegu üle valimistejärgset kohandumisperioodi ning opositsioonis olev endine peaminister Viktor Orban proovib ELiga liitumist muuta sisepoliitiliseks küsimuseks. Parempoolsete ELi vastasus on kasvamas, kuigi varem koalitsioonis olles tehti tõhusat tööd liitumise nimel. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 23.09)

ELi idalaienemiseks valmistudes on paljud ELi kodanikud ükskõiksed uute kaaskodanike suhtes, mille põhjuseks on suures osas teadmatus. Uuringute kohaselt ei tea enamik lääne-eurooplasi, et Poola vabanes kommunistliku režiimi alt üle kümne aasta tagasi, et seal on parlamentaarne demokraatia ja turumajandus. Klišeed kuritegevusest, korruptsioonist ja illegaalsest immigratsioonist varjutavad Poola ning väiksemate ELi kandidaatriikide saavutusi. Idas tuntakse lääne vastu rohkem huvi, kuid eelarvamusi on ka kandidaatriikides. Paljud kardavad, et ELiga liitumine mõjub hävivalt kohalikule kultuurile ja tavadele. Brüsseli naljahammaste sõnul ei tee EK laialdast laienemist toetavat kampaaniat, sest sel juhul hakkaksid ELi kodanikud arvama, et laienemine pole just kõige parem lahendus. (Douglas Busvine, Reuters, Aamulehti, 24.09)

Türgi on juba aastaid võidelnud ELi liitumisläbirääkimistele pääsemise nimel ning ootab nüüd positiivset otsust detsembris Kopenhaagenis peetavalt tippkohtumiselt. Ent Türgi majandus on praegu katastroofilises olukorras ning riigil on piisavalt nii sise- kui välispoliitilisi probleeme. Sisepoliitiliselt on olukord segane, rahvaküsitluste kohaselt on riigi populaarseimaks parteiks islamistlik Õigus ja Areng, lisaks hõõgub tuha all jagatud Küprose probleem. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU leaders welcomed German Chancellor Gerhard Schröder's re-election, and downplayed concerns that the narrowness of his victory could weaken Berlin's power as a motor of EU reform. The EU's Danish presidency congratulated Schröder and expressed confidence that key EU aims including enlargement remain on track, although noting the "tight" timetable as the bloc prepares for a December summit. (Afp, 23.09)

French President Jacques Chirac congratulated German Chancellor Gerhard Schröder on his re-election, putting aside chilly relations and saying their countries must work together in an enlarged Europe. (Reuters, 23.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi võit valimistel on soodus tulemus ELi kandidaatriikide ja EK jaoks. ELi liikmesriigid ja EK näitasid üles harvaesinevat üksmeelt, väites, et Schröderi tagasivalimine on tõeline tõuge laienemisele. EK ametniku sõnul on Schröderi puhul tegemist kantsleriga, kes toetab laienemist, ning Saksamaa välisminister Joschka Fischer on huvitatud Euroopa käekäigust. Kuigi Schröder ei ole kunagi seadnud laienemist oma isiklikuks ülesandeks, on kandidaatriigid kindlad, et Kopenhagenis toimuval tippkohtumisel detsembris ei sea Saksamaa laienemist ohtu. Ühe Saksa diplomaadi sõnul on Saksamaal varutingimused laienemisele minevate kulude, eriti CAPi osas, kuid "see ei takista laienemist. Suured rahalised küsimused jäetakse hilisemaks aruteluks." (Judy Dempsey, Financial Times, 24.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa konstitutsiooninõukogu ekspresident pakub Euroopa Konstitutsiooni oma versioonis ELile presidenti, kes asuks Saksamaal, ning peaministrit, kes oleks tõeline täitevjuht. Parlamendi võimu süvendataks rahvusparlamentide komitee loomisega. Konstitutsioonikavandi autori sõnul on peamine tunnistada, et EL ei ole föderaalriik nagu USA, vaid riikide föderatsioon. (Daniel Vernet, Le Monde, 27.09)

Ei saa endale luua väärettekujutust, et uued institutsionaalsed arengud võimaldaksid laienenud Euroopas prantsuse ideedel kõlada paremini kui praeguses süsteemis. Ei saa väita, et enam Euroopat tähendab automaatselt enam võimu. Prantslased on küll väga avatud, aga nad ootavad rohkemat kui sloganeid. Nad ootavad, et neile öeldaks miks, kuidas, mis tagajärgedega ja millised on tulemused. Hädavajalikud etapid ühise Euroopa poole tuleb ületada avatud silmadega. (Hubert Védrine, Le Monde, 27.09)

Soome ajakirjandus

Kasvava inimkaubanduse tõkestamiseks alustavad ELi liikmesriigid laiaulatuslikku koostööd, millesse on kaasatud kõik korrakaitseorganid. Koostöö on vajalik nii inimkaubanduse preventsiooniks kui ohvrite kaitseks ja abistamiseks. EK justiits- ja siseküsimuste volinik Antoni Vitorino on teinud ettepaneku töörühma asutamiseks, mis peaks endasse koondama erinevate valdkondade eksperte. Inimkaubandus on piiriülene kuritegevuse liik, mille takistamiseks on vajalik laiaulatuslik ning rahvusvaheline koostöö. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 23.09)

ELi ombudsmani Jacob Södermani sõnul on ELi institutsioonides andmekaitse alasest seadusandlusest valesti aru saadud. Andmekaitse mõte on kaitsta kodanike eraelu avalikkuse eest, kuid tundub, et andmekaitse ettekäändel püütakse ka avalike ülesannete täitmisel anonüümseks jääda. Ühe näitena tõi ta juhtumi, kus Europarlament oli otsustanud avalikustada parlamentäärde nõunike nimed, kuid hiljem otsustas seda mitte teha. Södermanis äratas nimetatud asjaolu suurt imestust, sest nõunikud on ju ametis avalikus sektoris. Södermani sõnul võiks sel juhul avalikest protsessidest osa võtta anonüümsena kasvõi Al Capone ja keegi ei saaks sellest teada. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 27.09)

Soomes käis visiidil Euroopa tulevikukonvendi president Valery Giscard d'Estaing. Soomlaste arvates on tulevikukonvent "rappa minemas", kuna konvent või vähemalt selle liidrid hellitavad mõtteid ajalukku pääsemisest USA konstitutsiooni loonud Philadelphia konvendi kõrvale. Mida suuremad on konvendi unistused, seda kindlamalt riikide ja valitsuste juhid konvendi ettepanekud 2004. aasta lõpuks prügikasti saadavad. (Juhtkiri, Aamulehti, 26.09)

Euroopa tulevikukonvent on Valery Giscard d'Estaingi juhtimisel eksiteele sattumas ning sekkumas küsimustesse, mille arutamisega konvent tegelema ei peaks. Soome peaministri Paavo Lipponeni sõnum Giscard d'Estaingile oli selge: Soome ei suhtu hästi konvendis küpsevatele plaanidele. Soome pole nõus suurriikide võimu suurenemise ega ka Euroopa armee või uute bürokraatlike institutsioonidega. Prantsusmaa koos paari teise liikmesriigiga on harjunud ELi arengus ettekirjutusi tegema. Konvent peaks olema ettevalmistav organ, kuid selle liidrid on hakanud käituma nii, nagu oleks otsustamine nende kätes. (Juhtkiri, Kaleva, 27.09; Turun Sanomat, 25.09, Helsingin Sanomat, 27.09)

Valéry Giscard d’Estaing’il on Prantsusmaa endise presidendina ka EList küllalt prantslaslik nägemus, mille kohaselt teevad poliitikat rohkem suured liikmesriigid ning seetõttu pole konvent tegelenud mitte niivõrd intellektuaalsete pingutustega, kui olnud rohkem reaalpolitiika teatrilavaks. (Ilkka Lampi, Kauppalehti, 26.09)

Valery Giscard d’Estaing tõrjub väited, nagu ignoreeritaks konvendis ELi tulevikku planeerides väikeriikide ettepanekuid. Giscard d’Estaingi sõnul on konvendis nii suured kui väikesed riigid võrdselt esindatud. Eeldatakse ka, et Euroopale oma konstitutsiooni loomine peaks mõjuma tervendavalt ka kiratsevale majandusele. (Matti Remes, Taloussanomat, 26.09)

Valery Giscard d'Estaing läks väga ärevile, kui sai võimaluse kõneleda suurest rahvaste kongressist. Rahvaste kongress on Giscardi "lemmiklaps", mille eesmärk oleks aastas kord või kaks kutsuda kokku ELi liikmesriikide parlamentide ning Europarlamendi esindajad, et arutleda koos ELi ja selle tuleviku üle. Soome peaminister ei andnud selle kohta kohest kommentaari, kuid hilisemas intervjuus sai Paavo Lipponeni seisukoht selgeks: Soome ei soovi ELile olemasolevatele lisaks veel uusi institutsioone. Nii Giscard d'Estaing kui Lipponen rõhutasid konvendi töö olulisust ja vajalikkust. (Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 26.09)

Valery Giscard d'Estaingi Soome visiidi jooksul said Soome juhid värskeimat teavet Euroopa tulevikukonvendi töö kohta. Peaminister Paavo Lipponenil on konvendi töömeetodite ja eesmärkide suhtes olnud kahtlused juba algusest peale. Lipponeni sõnum Giscard d'Estaingile oli järgmine: konvendi ülesanne on mitte ainult suurte liikmesriikide huvide eest seismine, vaid arvestada tuleb ka väiksematega. Lipponen on rõhutanud ka vajadust suurendada ELi institutsioonide pädevust ning muuta pädevuse jaotus selgemaks. Lipponeni ärritab ka see, et konvent on arutluse all olevate teemade hulka võtnud julgeoleku ning Lipponeni sõnul võiks unistused Euroopa armeest unustada. Ka otsustusõigus ELi tulevikku puudutavates küsimustes ei tohiks libiseda liikmesriikide valitsuselt konvendile, seetõttu on väga oluline konvendi tegevusel silm peal hoida. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 26.09)

Väidetavalt on Brüsseli ametnikkond bürokraatlik, massiivne, anonüümne ning seetõttu ELi kodanikest eemaldunud. Samas arvatakse, et ka väike põhjamaine liikmesriik suudab mõjutada lõunamaisest bürokraatiast läbipõimunud ning suurte riikide ametnikest vallutatud bürokraatlikke mehhanisme. Kas väikeriigil on mõtet üritada? Sõltub vaatenurgast. ELi institutsioonides töötab 30 000 inimest, Komisjoni 20 000 töötajast on soomlasi 550, itaallasi ja prantslasi kokku 5000. ELi haldusstruktuurid on suletumad kui Põhjamaades tavaks, kuid ELi ametnik pole isoleerunud. ELi ametnikud liiguvad palju ning nendega on lihtne kohtuda. ELi ametnik pole mitte anonüümne ja kodutu, vaid ideaalsel juhul on temas ühendatud objektiivne rahvuslik vaatenurk ning rahvusvaheline kogemus. Nii on ta kasulik nii ELile kui oma kodumaale, mistõttu tuleks noortes haritud inimestes ELi suhtes suuremat huvi äratada. (Alec Aalto, Helsingin Sanomat, 25.09 )

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU and Moscow fired fresh salvos in their row over travel rules for residents of the Russian enclave Kaliningrad. Russian PM Mikhail Kasyanov lashed out at EU proposals, which include a special travel "pass" and the possibility of introducing high-speed sealed trains. President Vladimir Putin also voiced his doubt about the plan in a telephone conversation with EC President Romano Prodi. Kasyanov linked the issue to future relations with the Union and the prospect of visa-free travel between Russia and the EU. (Reuters, Afp, 27.09)

The EC insisted its proposals on Kaliningrad were still on the table after Russia rejected the introduction of a special travel pass for the isolated Baltic enclave's inhabitants. "We don't think that our proposal has been rejected," EC spokesman Jonathan Faull told. (Afp, 27.09)

Soome peaministri Paavo Lipponeni sõnul ei toeta Soome Vladimir Putini ettepanekut viisavaba rezhiimi kehtestamiseks Venemaa ja ELi vahel. Lipponeni sõnul on viisavabadus ning Kaliningradi probleem kaks erinevat küsimust. (Interfax, 27.09)

The EU said its dispute with Romania over a new war crimes court will not harm the country's bid for membership in the bloc. But EC President Romano Prodi warned visiting Romanian PM Adrian Nastase the EU expected his country to be loyal in international policies in the future. (Reuters, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka nõuavad tihedamaid suhteid Venemaa president Vladimir Putiniga ning võivad kasutada Kaliningradiga seonduvat laienemise kahjuks. EK on öelnud, et võib kaaluda pärast ELi laienemist Venemaa ettepanekut plommitud rongide osas, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kreeka aga tahavad, et EK kaaluks mainitud ettepanekut juba enne laienemist. Diplomaatide sõnul tähendaks see detailset tehnilist uuringut, mis kestaks mitmeid kuid. (Judy Dempsey, Financial Times, 27.09)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Soome presidendi Tarja Haloneniga. Venemaa on Euroopa riik ja osa Euroopa tulevikust. Soomlased venelasi enam ei karda, Halonen kardab vaid protsesse, mis võivad väljuda poliitilise kontrolli alt. Küsimusele viisavabaduse võimalikkusest Venemaaga, vastab Halonen, et eelistab viisasid, mis võimaldab piire efektiivselt kaitsta ning toob Balti riikide näite: "Kui ma nägin, mis juhtus pärast viisade kaotamist Balti riikidega, otsustasin, et see oli enneaegne, vähemalt Soome jaoks." (Aleksandr Minejev, Novaja Gazeta, 23.09)

EK president Romano Prodi helistas Venemaa president Vladimir Putinile pärast seda, kui rohkem kui nädala jooksul ei reageerinud Moskva Prodi kirjale. Venemaa presidendi pressiteenistuse sõnul oli vestlus konstruktiivne. Peaminister Mihhail Kasjanov esines seejärel aga terava avaldusega, milles teatas, et Venemaa ei kavatse vastu võtta ELi ettepanekuid Kaliningradi probleemi lahendamiseks. Kasjanovi sõnul "ei lahenda ELi ettepanekud tegelikkuses midagi, need on põhimõtteliselt teisiti pakitud mitmekordsed viisad". Veelgi enam, valitsusjuht näeb ELi ettepanekutes Brüsseli kavatsust "seada Venemaal sisse Kaliningradi pass". Samas tunnistas Kasjanov, et läbirääkimiste õhkkond on palju paremaks muutunud, kuid ei arene veel nii dünaamiliselt, kui Moskva seda sooviks. (Aleksandr Kornilov, Gazeta.ru, 27.09)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

German FM Joschka Fischer said that he hoped a "quick compromise" could be found with France to resolve their dispute over EU farm subsidies. Fischer told time was running out to reach an agreement ahead of an EU summit in Copenhagen in December. (Afp, 23.09)

France and Germany are at major risk of missing self-imposed targets to balance their books, Brussels warned as it put back a financial deadline that has been a pillar of the euro project. EC President Romano Prodi said the deadline for the 12 euro-zone countries to balance their budgets by 2004 was no longer feasible. "In any event, the objective must be reached by 2006 at the latest," he told. (Afp, Reuters, 24.09)

The EC accused France of backsliding on belt-tightening after it unveiled its 2003 draft budget, in an unusually frank and rapid assessment from Brussels. Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said France was unlikely even to meet a new deadline of 2006 for balanced budgets among the 12 euro nations. (Afp, 26.09)

Danish Finance Minister Thor Pedersen refused to comment on an EU proposal to delay a deadline for balanced budgets and said there was no reason to change the Stability and Growth Pact that binds the 12-state euro zone. (Afp, 27.09)

EU agriculture ministers began tackling controversial proposals to scale back Europe's fishing fleet that could entail 28,000 job losses. The proposals made by the EU's executive commission in May to reform the Common Fisheries Policy have already been denounced by the major fishing nations. Spanish fisheries minister Miguel Arias Canete expressed hope a compromise could be found by the end of the year on the reforms, which the Commission wants to implement from the beginning of 2003. (Afp, 24.09)

Suurbritannia ajakirjandus

CAPi puhul on tegemist meeletu lollusega, mida ei saa endale lubada ei Euroopa ega ülejäänud maailm. CAP on tõsiseks takistuseks ELi laienemisele, Doha kaubandusläbirääkimistele ja globaalsele majandusarengule. CAPil ei ole õnnestunud saavutada püstitatud eesmärke, rikastades suuri talunikke ja põllumajandusettevõtteid väikeettevõtjate arvel. Muidugi on Brüsseli plaanid kaugel radikaalsest liberaliseerimisest, mida ELi põllumajandus vajaks, kuid põllumajandusministrite keeldumine kiita heaks isegi see, mis peaks nende valijaskonna huvides olema, paneb sügavalt kahtlema nende reaalsustajus. Võib-olla ongi tõsi, et need, keda jumalad hävitada soovivad, aetakse esmalt hulluks. (Financial Times, 24.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK võttis arvesse majanduskasvu aeglustumise ja lükkas edasi eelarvetasakaalu saavutamise tähtaja. Eriti paneb EKi muretsema Prantsusmaa olukord. EKi selline otsus kohe pärast Saksamaa valimisi ja Prantsusmaa eelarve esitluse eelõhtul üllatas Brüsselis paljusid. Ühe diplomaadi sõnul ei eelnenud sellele konsultatsioone liikmesriikidega. Ettepanek võib tema sõnul esile kutsuda väikeste riikide ja Euroopa Keskpanga rahulolematuse, kes näevad 2004. aasta tähtaja hülgamist eelarvedistsipliini lõdvendamisena. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 26.09)

Pariisi arvates oli "kuupäeva loogika" algusest peale vale: ei ole mingit mõtet nõuda riikidelt, kel on erinevad probleemid, ühes taktis edasiliikumist, kommenteeritakse valitsusringkondades. Teisiti öeldes, oleks vaja vastu võtta iga riigi jaoks eraldi defitsiidi vähendamise tähtaeg e. stabilisatsioonipakt a la carte. (Jean Quatremer, Libération, 26.09)

Soome ajakirjandus

Prantsusmaa on CAPi reformi vastases kampaanias oma leeri saanud juba "kuus ja pool" ELi liikmesriiki: Hispaania, Luksemburg, Portugal, Austria, Iiri ja Valloonia e. Belgia lõunaosa. Prantsuse põllumajandusminister ja tema kuus kolleegi avaldasid ühiskirja, kus avaldavad toetust "Euroopa põllumajandusmudelile". Kirja kohaselt on ELi põllumajandust valedel alustel süüdistatud ületootmises, reostuses ja loomahaiguste levitamises. CAPi uuendamise poolt on "põhjaviisik": UK, Saksamaa, Holland, Taani ja Rootsi. Soome, Kreeka ja Itaalia suhtuvad uuendustesse kriitiliselt. (Anssi Miettinen,Helsingin Sanomat, 24.09)

EKi ettepanek anda EMU liikmesriikidele ajapikendust eelarve tasakaalustamiseks aastani 2006 on tagasilöögiks stabiilsus- ja kasvupaktile. EMU esimesed kolm ja pool aastat on kurb näide kaotatud ajast ning võimalustest. Kolm aastat on püüeldud selleni, et rahaliidu liikmed saavutaksid tasakaalustatud eelarve ning veel vaid mõned kuud tagasi kinnitati Sevillas, et 2004. aastaks peavad EMU liikmesriigid oma eelarved tasakaalu saama. EK ettepanekusse suhtutakse kaheselt, ühtede meelest on EK ja EMU sellega kaotanud oma usalduse, teised peavad ettepanekut lihtsalt realistlikuks. Siinkohal võiks aga küsida, et kas vaid mõned kuud tagasi tasakaalu saavutamine siis veel polnud nii ebarealistlik? Rahaliit on keerulises olukorras.
Kaheteistkümne riigi hulgas on nö jänesed, kes naudivad rahaliidu poolt pakutavaid hüvesid, kuid pole nõus nende eest teistega võrdsetel alustel maksma. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.09)

Financial Timesi andmetel soovib EK, et aktsiatega oleks võimalik kaubelda ka väljaspool börsi. Nii oleks investoritel lihtsam sooritada tehinguid pankade, teiste vahendajate ning alternatiivsete kauplemiskohtade kaudu. EK kavandab mitmeid muudatusi Euroopa aktsiaturgude liberaliseerimiseks ning soovib ka, et Euroopa investeerimispangad ja börsid muutuksid rahvusvaheliselt aktiivsemaks. Financial Timesi sõnul tähendaks see aga kasu suurtele investeerimispankadele ja börsidele ning kahju väiksematele. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 28.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO chief George Robertson said that he was confident that a landmark summit in Prague in November would result in an "ambitious enlargement" of the defence alliance. He also told that a planned EU rapid reaction force would not be affected by a US proposal for a standing NATO response force, but said he was disappointed at the lack of EU-NATO military cooperation. (Afp, 26.09)

NATO defence ministers rebuffed Russian concerns over the alliance's plans for enlargement and the problem of Chechen rebels that Moscow says are hiding with impunity in Georgia. "It was a polite and affable meeting, nobody banged the table," a NATO official said after a meeting between Defence Minister Sergei Ivanov and alliance defence ministers in Warsaw. Russian President Vladimir Putin has softened Moscow's criticism of NATO plans to expand eastwards as part of his broad pro-Western policy. But there are still misgivings in Moscow about NATO taking in Estonia, Latvia and Lithuania. (Reuters, 25.09)

USA suursaadik Venemaal Alexander Vershbow kinnitas taas, et NATO laienemine pole suunatud mitte ühegi riigi vastu. Vershbow sõnul ei tähenda NATO laienemine Venemaa lüüasaamist, tegu olevat ka Venemaad haarava integratsiooniprotsessi ühe aspektiga, mis näeb võimalust luua tihedamad sidemed alliansi ja Venemaa vahel. (Interfax, 26.09)

Venemaa kaitseministri Sergei Ivanovi sõnul toetasid NATO esindajad Vene-NATO kohtumisel Moskva seisukohta, et Balti riigid peaksid alliansiga liitudes ühinema Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga. (Interfax, 25.09)

NATO allies welcomed a US proposal for a 21,000-strong strike force to respond to new threats of terrorism and weapons of mass destruction but asked US Defense Secretary Donald Rumsfeld searching questions on Iraq. (Afp, Reuters, 24.09)

Canada, frequently criticized for overstretching its military resources, welcomed the US proposal for a NATO response force, saying it could commit hundreds to the nascent plan. (Afp, 25.09)

A proposed EU rapid reaction force will complement instead of compete with NATO, former EC president Jacques Santer said. (Afp, 26.09)

NATO defence ministers have decided to meet one more time before a landmark summit in Prague which is expected to agree on how to transform and expand the alliance, German Defence Minister Peter Struck said. The session could be on October 31 in Brussels. (Afp, 25.09)

Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike andis Brüsselis üle NATO liikmelisuse saavutamise tegevusplaani Eesti kahe järgmise aasta riikliku aastaprogrammi. (RIA Novosti, 23.09)

Eesti Riigikaitsenõukogu hindas heaks Eesti ettevalmistused NATOga liitumiseks. (RIA Novosti, 27.09)

The EU said it would ask Ukraine about allegations it had sold arms to Iraq, but was holding back from following the US' example in suspending aid to the country. (Reuters, 26.09)

Ukraine's FM Anatoly Zlenko briefed NATO chief George Robertson on Kiev's answer to US allegations of illegal arms sales to Iraq during a meeting in Brussels, the Ukrainian foreign ministry said on its web site. NATO Secretary General Robertson hailed Ukraine's decision to ask the UN to send experts to probe the allegations, the foreign ministry added. NATO did not immediately confirm the information. (Afp, 28.09)

Gruusia kavatseb esitada tänavu novembris Prahas toimuval NATO tippkohtumisel avalduse alliansiga liitumiseks. Gruusia välisminister Irakli Menagarishvili ütles täna Tbilisis, et selle küsimusega tegelev erikomisjon peab andma oktoobris presidendile aru Gruusia NATOsse integreerimise kava ettevalmistamisest. (RIA Novosti, 23.09)

USA ajakirjandus

NATO teeb mitu kuud väldanud, kuid väliselt märkamatuks jäänud diplomaatiliste sammude tulemusena liitumisettepaneku seitsmele Ida-Euroopa riigile. Alliansi 53-aastase ajaloo suurim laienemine kuulutatakse välja novembris Praha tippkohtumisel, kus allianss esitab kutse Eestile, Lätile, Leedule, Bulgaariale, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale. NATO ametnikud on otsustanud jätta laienemise detailid enne Praha tippkohtumist avalikustamata. Alliansi peasekretär George Robertson ütles, et NATO kaitseministrid arutasid Varssavis mitteametlikul kohtumisel, mida kandidaatriigid liikmestaatuseks valmisolemiseks veel tegema peavad. Mitme kaitseministri sõnul NATO laienemist Varssavis ei arutatud, sest seitsme kandidaadi vastuvõtmise otsus on juba langetatud. (Robert G. Kaiser, The Washington Post, 26.09)

Washingtoni ettepanek moodustada NATO kiirreageerimisüksus on märgiks, et USA soovib taastada NATO kohta sõjalises klubis, mis ühendab globaalselt tegutsema võimelisi demokraatiaid. Tegemist on ambitsioonika plaaniga, nii mõnigi on alliansile omistanud pigem poliitilise jututoa või üksnes Balkani politseijõu rolli. USA ametnikud on väljendanud kahetsust, et NATO jäeti Afganistanis kõrvale. Nüüd, kus USA püüab tõsimeelselt alliansile tagastada olulist rolli, tõstatub küsimus, kas eurooplased toetavad neid reforme ning sõjalisi uuendusi. Eurooplaste esmased reaktsioonid on olnud valdavalt positiivsed, va Belgia ja Prantsusmaa, kes on rahulolematud, et ameeriklaste ettepanekuga tõrjutakse kõrvale ELi plaanitud kiirreageerimisüksus. (The Wall Street Journal, 24.09)

Kuidas USA administratsioon ka ei otsiks rahvusvahelist toetust võimalikule Iraagi rünnakule, ei ole NATO see, kellelt sõjalist toetust oodatakse. Eurooplased on üha enam mures, et USA valmistub suuremaid operatsioone läbi viima valdavalt üksi või siis väiksemate või suuremate ad hoc koalitsioonidega. Üheks põhjuseks, miks NATOt ei kaasata, seisneb alliansi poliitikas: ei ole kerge saavutada konsensust 19 liikmesriigi seas, mis toetaks USA vastuolulisi ettevõtmisi väljaspool Euroopat. Kuid põhjus on ka vägagi praktiline: üha kasvav lõhe USA ja Euroopa sõjaliste jõudude suutlikkuses. (Bradley Graham, Robert G. Kaiser, The Washington Post, 24.09)

NATO kaitseministrid toetasid USA ettepanekut kiirreageerimisüksuse loomiseks. USA kaitseministri Donald H. Rumsfeldi sõnul poleks alliansil palju 21. sajandi maailmale pakkuda juhul, kui NATOl puudub jõud, mis on kiire ning suudab positsioonidele asuda päevade või nädalate jooksul. (Bradley Graham, Robert G. Kaiser, The Washington Post, 25.09; The New York Times, The Washington Times, 25.09)

NATO peakorteris sosistatakse, et USA on päevakorda võtnud plaanid, mis olevat sedavõrd ambitsioonikad, et eurooplased poleks suutelised neid aktsepteerima, andes sellega USAle suurepärase ettekäände alliansist lahkumiseks. Kui USA tõepoolest sooviks nõrgendada NATOt, teeks ta seda. Vastupidiselt aga taotleb Washington radikaalseid sõjalisi reforme ning suurimat laienemist NATO ajaloos. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

USA surve mõjul on allianss valmis ambitsioonikaks idalaienemiseks NATO liidrite tippkohtumisel Prahas. Diplomaatide sõnul esitatakse liitumiskutse kindlasti Eestile, Lätile, Leedule, Slovakkiale ja Sloveeniale, tõenäoliselt ka Rumeeniale ja Bulgaariale. Samas aga on tõstatunud küsimused NATO tulevikust sõjalise organisatsioonina. Otsuste tegemine konsensuse alusel muutuks edaspidi keeruliseks. NATO vaevalt muudab oma reegleid sarnaselt ELile, kes kiitis heaks enamushääletuse põhimõtte. Uute liikmesriikide vastuvõtmine ei suurenda NATO kaitsesuutlikust, kuid kohustab allianssi kaitsma mitmeid väikeriike. (Anton La Guardia, The Daily Telegraph, 27.09)

Ajalehele antud intervjuus sõnas Condoleezza Rice, et nüüd, kus NATO on muutumas väga suureks organisatsiooniks, ei suudaks mitte iga riik anda sõjalist panust. Seetõttu on Rice'i arvates NATO liikmesriikide seas vajalik teatud spetsialiseerumine. Rice sõnas, et juhul, kui NATO liikmesriigid võtavad tõsiselt muutuste ja reformide läbiviimist ja eelarveid, mis oleksid adekvaatsed, võiks NATO tulevikus olla üsna oluline sõjaline organisatsioon. (Financial Times, 23.09)

USA kaitseminister Donald Rumsfeld sundis Varssavis toimunud kaitseministrite kohtumisel NATOt toetama uue kiirreageerimisüksuse loomist, hoiatades, et alliansi ellujäämine sõltub tema võimest muutuda ning vastata uutele ohtudele. USA idee tõstatas eurooplaste seas mitmeid küsimusi. Prantsuse kaitseminister Michele Alliot-Marie hoiatas, et NATO võib kaugeneda oma kohustuste geograafilisest piirkonnast. Hispaania ja Belgia küsisid, kas kiirreageerimisüksus ei jätaks varju ELi püüded analoogse üksuse loomiseks. (Judy Dempsey, Financial Times, 25.09; The Daily Telegraph, The Guardian, 25.09)

Kui USA kaitseminister Donald Rumsfeld Varssavisse saabus, tegi ta ühemõtteliselt selgeks, et kohtumise päevakorrapunktiks ei ole NATO, vaid Iraak. Allianss püüab jätkuvalt läbi teha muutumist kollektiivsest kaitseliidust modernseks, efektiivseks ja paindlikuks sõjaliseks jõuks. NATO siseselt on vähesed eksperdid võimelised ütlema, kuidas NATO peaks muutuma või kas allianssi üldse vaja ongi. Osa liikmesriike arvavad, et NATO peaks terrorismi vastu võitlemiseks olema paremini varustatud, osa aga leiavad, et alliansil puuduvad selleks nii vahendid kui ka personal. Samas aga liigub USA edasi ning on rohkem kui kunagi varem valmis kasutama NATOt pigem diplomaatilise ja poliitilise toena kui sõjalise liitlasena. NATOle ei eraldata sõjas Iraagi vastu mingisugust rolli, isegi Rumsfeld tunnistas, et ta pole sellele mõelnud ja et USA ei ole vastavat ettepanekut teinud. Üks NATO diplomaat küsis seejärel: "Milleks siis üldse allianss?" (Judy Dempsey, Financial Times, 24.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi on püstitatud küsimus alliansi vajalikkusest muutuvas geopoliitilises keskkonnas, on USA paradoksaalselt väljendanud soovi NATOt tugevdada, tehes ettepaneku luua selle raames kiirreageerimisüksus. Reaktsioonid sellele on olnud erinevad alates Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Türgi toetusest, kuni Prantsusmaa ja Saksamaa märkuseni, et tegemist on "huvitava" ideega. (Laurent Zecchini, Le Monde, 26.09)

Saksamaa ajakirjandus

Viie aasta eest NATO laienemisele toodud ohvri üle õhkamine, Venemaa vastuväited ja "uute eraldusjoonte" kinnistumise vastu protesteerimine - see kõik on nüüdseks möödanik, kui peatselt saab allianss suure pauguga seitse uut liikmesriiki - Baltimaad, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. Nüüd tõstatatakse vaid küsimusi teemal, kas uued liikmesriigid suudetakse integreerida nii kiiresti, et liit sellest ei nõrgeneks, vaid vastupidi – tugevneks. Ühtekuuluvustunnet, mis tekkis ühise Nõukogude ohu ees, ei suudeta kindlasti enam kunagi saavutada; käesolev laienemisring on uue NATO ilming. Uus liit peab otsustama, kas ta tuleb oma peasekretäri nõudmisele vastu ja tõstab sõjalist valmisolekut. Kui seda ei tehta, muutub Euroopa julgeolekupoliitiline mõjuvõim veelgi marginaalsemaks. Vanad head ajad on möödas! (Karl Feldmeyer, FAZ, 27.09)

Austria ajakirjandus

Ilma erilise poliitilise vaimustuseta, kuid julgeolekupoliitilistel kaalutlustel, liigub Soome NATOle lähemale. Sõjalise koostöö kaudu on Soome tegelikkuses juba tagaukse kaudu NATOsse pürgimas. Soome kaitseminister Jan-Erik Enestam leiab, et kuna Soome on NATO kasutusse andunud oma sadamad ja lennuväljad, peaks NATO tulevikus ohu korral ka Soomele kaitseabi andma. 2004. aasta kaitsepoliitilisi põhiseisukohti lahti seletav valge raamat võimaldab Helsingi Kaitseakadeemia uurija Tomas Riesi sõnul Soomel juba NATO esiuksele koputada. Tuomas Forsberg Välispoliitika Instituudist leiab, et taoline poliitikamuutus poleks kuigi dramaatiline. Neutraalsus pole Forsbergi arvates eesmärk omaette, vaid kõigest vahend: oli parem olla neutraalne kui sõltuda NList. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 23.09)

Rootsi ajakirjandus

NATO laienemist võrreldakse "suure pauguga", kuid kõigi mõtted pöörlevad selle ümber, kuivõrd tegutsemis- ja reageerimisvõimeline uus laienenud sõjaline liit on. Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia edus pole hetkekski kaheldud. Slovakkia valimised kindlustasid ka selle riigi tuleviku NATO liikmena. Küsimusi tekitab aga Rumeenia ja Bulgaaria demokraatia areng, kuid Prahast kostub hääli, et ka need kaks riiki saavad novembri lõpul ühinemiskutse. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 27.09)

Soome ajakirjandus

Samal ajal, kui EL arendab oma kriisireguleerimisüksust, soovivad ameeriklased arendada NATO kiirreageerimisüksust. Mõned ELi liikmesriikidest, nagu Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa, kes on ka NATO liikmed, on ameeriklaste ettepanekut murettekitavaks pidanud, sest investeeringud NATO üksustesse tuleksid otseselt ELi üksuste arvelt. Üldiselt aga Euroopas ei arvata, et ameeriklaste ettepanek NATO kiirreageerimisüksuse loomiseks võiks segada ELi asutamisel oleva kriisireguleerimisüksuse tegevust. Pentagon on eurooplasi rahustanud, öeldes, et uued NATO üksused ei astuks ELi üksuste varvastele, kuna ELi ja NATO üksuste ülesanded on erinevad. EL keskendub kriisireguleerimisele ning NATO üksused rohkem sõjalistele rünnakutele. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 27.09)

Praegused kaitsekulutused pole piisavad, et tagada ELi kriisireguleerimisüksuste tegevus. Üksus peaks koosnema 50 000 - 60 000 sõdurist ning suutma reageerida vähemalt 60 päeva jooksul. Hoolimata mõningate militaarasjatundjate hoiatustest, kuulutati Laekeni tippkohtumisel 2001. aastal üksus teovõimelisteks. Nüüd peaks Euroopa tulevikukonvent pakkuma lahenduse sellele, kuidas garanteerida, et liikmesriigid täidaksid oma sõjalisi kohustusi, ning kas oleks sobiv luua EMUga sarnane mehhanism. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 29.09)

Soome NATO-teemalises arutelus on mitmeid kodanike jaoks väga segaseks jäävaid küsimusi ning hea, et arutelust võtavad osa ka mõned julgeoleku- ja kaitsepoliitika eksperdid, nagu kaitsejõudude juhataja ning kaitseminister. Ent asjaolu, et viimased on korduvalt pidanud seletama, et neist on valesti aru saadud, pole mitte pelgalt oskamatute ajakirjanike süü. Põhjuseks on, et mõlemad üritavad samaaegselt rääkida nii Soome neutraliteedipoliitika kui ka NATO liikmelisuse poolt ning nende sõnumite lugemine ja tõlgendamine hakkab muutuma juba samasuguseks salateaduseks nagu Kekkoneni-aegsete Soome ja NSVLiidu ühiste teadete sisu mõistatamine. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 29.09)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Leedu kaitseminister Linas Linkiaviciusega Leedu ettevalmistustööst NATOsse astumiseks. Kaitseministri sõnul vastab Leedu armee juba praegu NATO minimaalsetele standarditele. Sõjalis-tehnilist koostööd tehakse peamiselt Läänega, sest sõjatehnika peab vastama NATO standarditele. Samas ei välista Linkiavicius koostööd Venemaaga ning seda oli ta hiljuti avameelselt arutanud ka VF kaitseminister Sergei Ivanoviga. Leedu on valmis ühinema tavarelvastuslepinguga niipea, kui see võimalik on. Vene sõjatransiidi küsimuses on Leedul Venemaaga sarnane positsioon, Linkiavicius ei usu, et vastuseks Balti riikide NATOsse astumisele viib Venemaa Kaliningradi oblastisse taktikalise tuumarelva. (Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 23.09)

Venemaa president Vladimir Putin kohtus Bulgaaria kollegi Georgi Põrvanoviga. Bulgaaria võimaliku NATOsse astumise kohta avaldas Vladimir Putin arvamust, et Bulgaaria julgeolek pärast seda sammu "kindlasti ei suurene". NATO oli jutuks ka Vladimir Putini kohtumisel Läti Seimi Vene sõprusgrupi juhi Janis Jurkansiga: Venemaa president tõdes, et Lätil on õigus valida oma tee integratsiooniprotsessides. Peateemaks olid kohtumisel Jurkansiga siiski kahepoolsed suhted. Putin leidis, et Vene suhted Lätiga "võivad olla mitte halvemad kui Ida-Euroopa riikide ja Euroopa partneritega". (Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 23.09)

VF kaitseminister Sergei Ivanov osaleb NATO liikmesriikide ja Venemaa kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutatakse tulevast Praha tippkohtumist. Prahas tulevad arutlusele NATO reformimine uute ülesannete ja ohtude valguses, võimalikud löögid Iraagi pihta, USA ettepanek luua mobiilsed kiirreageerimisjõud. Eurooplastele ei pruugi see ettepanek meeldida, sest see on ELi kiirreageerimisjõudude loomise idee alternatiiviks. Poolaga eraldi tuleb jutuks sõjalis-tehniline koostöö, on ju Poola armee 80% ulatuses varustatud nõukogude relvastuse ja varustusega, mille remondiks ja moderniseerimiseks vajalik Venemaa abi. (Svetlana Babajeva, Aleksandr Vernikov, Izvestija, 24.09; samal teemal Vremja Novostei)

Jabloko esitas Riigiduumasse seaduseprojekti, mis muudaks kaitsekulutuste rea veidi läbipaistvamaks. Jabloko liige, Riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Aleksei Arbatov projekti tagamaadest: USA kaitseeelarve detailiseeritakse 3000-4000 avaliku positsioonina. Vene Kaitseministeeriumi eelarve seletatakse lahti vaid 128 arvu abil, kusjuures avalikud neist on vaid 3. Sõjaliste kulutuste struktuur ei anna tunnistust Vladimir Putini Lääne-suunalisest välispoliitikast: 90% kaitseeelarvest läheb NATOga sõjapidamiseks ettenähtud vägede ettevalmistamiseks ja ülalpidamiseks. (Aleksei Arbatov, Moskovskije Novosti, 24.09)

Varssavis toimunud NATO 20 kaitseministrite kohtumisel arutati terrorismivastast võitlust, regionaalseid konflikte, koostööd Balkanil. Iraagi küsimust Venemaa kaitseministri Sergei Ivanoviga eraldi ei arutatud, toimus kohtumine USA-NATO, kus kuulati Donald Rumsfeldi ettekannet Iraagist. Venemaa rääkis taas Balti riikide tavarelvastuselepinguga ühinemise vajadusest, Robertsoni sõnul puudub aga seos NATO laienemise ja tavarelvastuslepingu vahel. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 26.09)

Sergei Ivanov rõhutas Varssavis taas, et NATOga liitumine on iga riigi suveräänne õigus, kuid samas avaldas ta muret selle üle, et Eesti, Läti ja Leedu on keeldunud ühinemast adapteeritud Euroopa tavarelvastuse lepinguga. Nende riikide liitumine praeguses olukorras võib tekitada õigusliku vaakumi, mis mõjub negatiivselt piirkonna stabiilsusele. Vene eksperdid on endiselt seda meelt, et pärast alliansiga liitumist võivad Balti riigid paigutada oma territooriumile relvajõude sellisel hulgal, mis ületab lepingus sätestatud piirangud. (Aidõn Mehtijev, RTR-Vesti.ru, 26.09)

Varssavi oli Venemaale viimaseks võimaluseks väljendada oma negatiivset suhtumist NATO ekspansiooni suhtes. Armee ei mõista, miks president Putin ei üritanud takistada NATO idalaienemist ja Balti riikide NATOsse astumist. Balti riikide NATOsse astumine annab Vene kommunistide juhile Gennadi Zjuganovile ja tema radikaalsemaile liitlasile võimaluse kasutada poliitilisi loosungeid, mida mõistab ka rahulolematu armee. (Viktor Nesterovitsh, Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 26.09)

Intervjuu NATO majandusdirektoraadi juhi Patrick Arduan'iga uute riikide NATOsse astumise tingimustest. Arduani sõnul peavad NATOga liitumise kulud katma nende riikide maksumaksjad: "NATOsse jänesena sõita ei saa". Küsimusele teiste NATO liikmesriikide sõjaväeosade paigutamise võimalusest uutesse liikmesriikidesse Arduan vastata ei saa, sest see ei kuuluvat tema kompetentsi. (Andrei Lebedev, Izvestija, 27.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's PM Siim Kallas presented parliament with a draft budget for 2003 focused on defence, education and regional development, the government's press office said. The 38.7 billion kroon budget, together with foreign aid, shows an increase of 7.6 percent, Kallas said, while the nominal growth of GDP is expected to be 9.8 percent. (Afp, 26.09)

Eestisse tuleb kahepäevasele visiidile Sloveenia välisminister Dimitrij Rupel, kes kohtub riigikogu esimehe Toomas Savi, peaminister Siim Kallase ning välisminister Kristiina Ojulandiga. Sloveenia välisminister keskendub kohtumistel ELi ja NATO laienemisega seonduvale ning kahepoolsetele suhetele. (RIA Novosti, 23.09)

Eesti Välisministeeriumis toimub seminar rahvusvähemustest Eestis. Seminari eesmärgiks on teavitada avalikkust integratsiooniga seotud riigiasutuste ja rahvusvähemuste organisatsioonide tegevusest integratsiooni edendamisel ning ENis ja ÜROs käesoleval aastal valminud Eestit puudutavatest vastavatest dokumentidest. (RIA Novosti, 26.09)

Iirimaa ajakirjandus

Eestlased usuvad kindlalt muusika jõusse. Selle tõenduseks on laulev revolutsioon ning Eurovisiooni lauluvõistlus. Eurovisiooniga näidati, et Eesti on moodne euroopalik riik imeilusa pealinnaga. Eestis on enam enesekindlust, kui tema naabritel Lätil ja Leedul kahepeale kokku. Peaministri nõunik Simmu Tiik sõnas: "Kui me oleme viimase kümne aasta jooksul midagi õppinud, siis seda, et suudame oma enda jalgel seista." Eesti puhul on tegemist väljapaistva Balti piirkonna majandusliku success story'ga. Üks viimase kümnendi suurimaid raskusi on seotud põllumajandussektoriga, mis on hetkel Eesti jaoks ELiga liitumisläbirääkimistel põhimureks. Toomas Kevvai põllumajandusministeeriumist ütles, et Eesti talunikud on pidanud läbima viimasel kümnendil tõelise põrgu. Need, kes on "ellu jäänud", elavad Kevvai sõnul probleemideta üle ka ELi. Eesti valitsus on kindel, et suudab enne referendumi läbiviimist oma valijaskonda veenda ELi liikmelisuse kasulikkuses. Samas aga tunnistatakse, et iirlaste Nizza lepingu poolt mittehääletamine võib rikkuda nende plaane. Simmu Tiigi sõnul on Eesti jaoks olulisim juurdepääs vabakaubandusele. "Me arvame, et meid tuleks tagasi vastu võtta perekonda, milles me sündisime," lisas Tiik. (Derek Scally, The Irish Times, 26.09)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojuland maksab riigile tagasi kahe kuu hotelliarved. Ojulandi hotelliskandaal on osa praegu Eestis käivast valimisvõitlusest, kohalikud valimised toimuvad kolme nädala pärast ning Ojuland on Reformierakonna kandidaat Tallinnas. Oma lühikese ministrikarjääri jooksul on Ojuland endale juba mitmeid vaenlasi soetanud. Lähenevad valimised on Eestis alati mudamaadlust tähendanud, kohalikud valimised toodavad skandaale võrdselt parlamendivalimistega. Muuhulgas kahtlustatakse praegu kõiki kandideerijaid, kellel on oma ettevõte, ümbrikupalkade maksmises. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 29.09)

Vähem kui kuu aja pärast toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste valimised ning seetõttu võib iga päev lehest leida erinevate küsitluste tulemusi. Huvitavaim neist oli küsitlus eestlaste minapildist. Küsitluses uuriti nii asjade kohta, mille üle ollakse uhked, kui seda, mida häbenetakse, suhtumist riigi sümbolitesse ning peresiseseid kõneaineid. Küsitluse kohaselt on üle poolte inimestest oma eluga Eestis rahul. Suurem rahulolu on seotud parema hariduse, noorema ea ning veider küll, mitte-eestlusega. Rahulolematumad olid just eestlased. Eestlased on väga rahul oma riigi sümbolitega, vaid hümn, mille viis on sama kui Soomel, tekitas kahtlusi. Murettekitavateks probleemideks olid narkootikumide tarvitamine, kodutud, kuritegevus. Häbenetakse oma poliitikute käitumist ja riigi vaesust. (Mart Ummelas,Kaleva, 24.09)

Riigikontrolöri kohalt poliitikasse tulnud Juhan Partsi sõnul öeldakse Tartus, et parteilise kuuluvuseta muud juhtivat kohta peale lasteaiajuhataja koha saada pole võimalik. Veel riigikontrolöri ametiti pidades kritiseeris Parts ametnike politiseerumist. Selles on lisaks noorele demokraatiale süüdi ka riigi väiksus. Eestis töötab palju asju sõpruskondade toel, viimastel aastatel on ka parteidest kujunenud omalaadne sõpruskond. Kõige karmim näide ametnikkonna politiseerumisest riigi tasemel on Keskkonnaministeerium, kus suurem osa osakonnajuhatajatest kuulub reformierakondlasest ministri parteisse. Partsi sõnul on loogika selles, et eesti parteid on nõrgad ning ametnikke "aetakse" parteisse ka partei tugevdamise eesmärgil. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 23.09)

Venemaa ajakirjandus

Mis takistab Venemaa ja Eesti vahelise veetee avamist? Sellele küsimusele otsisid vastust Tartu sadama juhtkond ja Pihkva oblasti administratsioon. Põhjuseks on Eesti poolele kavandatava piiripunkti ehitamise aeglus. Ka Venemaa poolel kulgevad ehitustööd aeglaselt, ent Eesti pool tegutseb kahjuks veel aeglasemalt, tõdes Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blank. (Pskovskaja Pravda, 24.09.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

EL valmistub nälja esile kutsumiseks Eestis: järgmisel aastal hakkavad kehtima euronõuded, neile mittevastavuse tõttu võidakse Eestis sulgeda 80% toiduaineteladudest. (Ytro.ru, 27.09)

Saksamaa ajakirjandus

Kui EL 2004. aastal itta laieneb, on liikmesriikide hulgas ka kolm Balti riiki. Ettenägelikud kinnisvarainvestorid on juba pilgud sellele piirkonnale suunanud. Nendes riikides on majanduskasv olnud märgatav - 2001. aastal oli SKP kasv Eestis 4,5%, Leedus koguni 7,7% ja Lätis 5,9%. Inflatsioon aga oli kandidaatriikide madalaim, olles Eestis 4%, Lätis 2,5% ja Leedus 1,1%. Kinnisvaraarendajad on täheldanud kasvavaid üürimäärasid ja vabade pindade kahanemist. Tallinnas on ka kontoripindade üürimäärad tõusuteel. Investeeringute tuluprotsent on hetkel 12 kuni 14%. (Julia Davydova, Christian Schmidt, Hans-Peter Bayer, FAZ, 27.09)

Rootsi ajakirjandus

Gävles aset leidnud ettevõtlusmess Baltic Trade Arena viis omavahel kokku 80 Rootsi ettevõtjat 50 ettevõtjaga Balti riikidest. Erilist huvi tundsid rootslased IT-lahenduste pakkujate vastu, kuid üllatuslikult suur oli huvi ka Eestis valmistatavate palkmajade ja muude puukonstruktsioonidega majade vastu. Eesti ettevõtjate toodete madal hind mõjub konkurentsieelisena. Samas on rootsi ettevõtjad huvitatud taoliste majade soojustamis-, elektri-, siseviimistlus- jmt. töödest. (Sigrid Bøe, Dagens Industri, 25.09)

Välismaine kapital jätkab sissevoolu Eestisse. Käesoleva aasta esimesel poolel moodustasid Eestisse suunatud otseinvesteeringud 1,9 miljardit Rootsi kooni (ca. 3,04 EEK), mis Eesti Investeerimisagentuuri juhi Andrus Viirgi sõnul on paremuselt teine tulemus pärast taasiseseisvumist. Viirg ennustab, et kui Eesti peaks ELiga liituma, püsivad kulutused tööjõule konkurentsijõulisel tasemel veel kümne aasta jooksul. Suurim Rootsi investor on sellel aastal ABB, kes avab detsembris Jüris asuva generaatoritehase. (Reet Waikla, Dagens Industri, 26.09)

Soome ajakirjandus

Eve Küntäjä on kunagi ise Eestist Soome tööle läinud, kuid praegune töö toob teda Tallinna tagasi, sest Soome Ametühingute Keskliidu (SAK) projektijuhina on tema mureks SAKi Tallinna teeninduspunkti sisseseadmine. Avamispidu loodetakse pidada novembris-detsembris. SAKi teeninduspunkt on mõeldud kõigile Eesti elanikele, kes soovivad Soome tööle minna. Projekti rahastavad lisaks veel EL ja Uudenmaa TE-keskus. Eve Küntäjä meelest on hullumeelne väita, et Soome ametühing värbaks teeninduspunki avamisega endale Eestist liikmeid, punkti ülesandeks on lihtsalt jagada infot Soome tööelu kohta ning kui küsitakse, siis ka muu ühiskonda puudutava kohta. Teeninduspunktis on kaks töötajat ja projekt peaks kestma vähemalt mõne aasta. (Maarit Raunio, Etelä-Suomen Sanomat, 29.09)

Läti ajakirjandus

Eesti mobiilside operaatorid kinnitavad, et 2003. aastal kolmanda põlvkonna mobiilsidet (UMTSi) Eestis kasutusele ei võeta. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 23.09)

Kuni 80% toiduainete hulgiladudest võidakse uuel aastal euronormidele mittevastavuse tõttu sulgeda. (Aleksander Suits, Biznes&Baltija, 26.09)
Eesti teede- ja sideministeerium kavatseb muuta raudtee kasutamise reegleid, mis jätab ASi Eesti Raudtee ilma vaba konkurentsi monopolist ja seab tema läbilaskevõime riigikontrolli alla. Transporditavate vedude suunamisega hakkab uue seaduse järgi spetsiaalne erikomisjon. Juristide arvates on see aga küsimus, kuhu riik ei tohiks sisse segada. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.09)

Venemaa ajakirjandus

Heritage Foundation koostas Majandusvabaduse indeksi, milles arvestati vaatlus all olevate riikide 10 peamise kriteeriumiga. Nimetatud reitingu põhjal on Eesti 4., Venemaa aga 131. kohal. Uudises on toodud ka SRÜ maade kohad ning mainitud, et Eesti kõrval on esikümnes Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, USA, Holland, Iirimaa, Luksemburg, Austraalia ja Tshiili. (m3m.ru, 26.09)

Suuskade ja hokikeppide tootja Viisnurk kavandab suurendada toodangu eksporti Venemaale. (Elvi Usmanova, Delovoi Peterburg, 25.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Valgas jätkub kohus endise tshekisti Vladimir Penarti üle. Vene saatkond Tallinnas arvab, et sellel kohtuprotsessil on selgelt poliitiline iseloom. (Regions.ru, RIA Novosti, 23.09)

Helsingin Sanomat andmeil saab Eesti elanikke värvata kergesti narkokulleriteks. Eesti Keskkriminaalpolitsei komissar Lenno Reimandi sõnul on värbajateks peamiselt Soome kinnipidamisasutustest karistust kandnud isikud, kellel on sidemed nii Eesti kui ka Soome kuritegelikus maailmas. Kulleritele pakutakse tööd ja raha ning teadmine, et nad riskeerivad pikaajalise vabadusekaotusega, peatab harva neid inimesi. Kuna narkokaubandus 'järgib turumajanduse reegleid', siis ei peata kulleriks olemist ka Eesti keskmise palga viiekordne tõus. Samuti ei kardeta varsti enam Eesti vanglaid, sest need ehitatakse ümber eurostandarditest lähtudes. (Ytro.ru, 24.09)

Kaheksa aastat tagasi reisiparvlaeval Estonia hukkunute omakseid ühendava Memento Mare liikmed ei toeta Estonia huku uurimise jätkamise ideed. (RIA Novosti, 28.09)

Tallinnas avati Keskerakonna toetusel loodava Vene muuseumi nõukogu liikme Aleksandr Dormidontovi näitus “Vene vaim”, mis kajastab vene kogukonna ajalugu Eestis alates aastast 1855. (RIA Novosti, 24.09)

EK kiitis septembris heaks Eesti - Vene ühisprojekti turismiinfrastruktuuri arendamiseks Izborskis ning eraldas selleks 220 000 eurot. Projekt puudutab turismimarsruuti Vastseliina - Izborsk ning see kavatsetakse teostada pooleteise aasta jooksul. 30. septembrist 2. oktoobrini viibib Eestis turismiprojekti aruteluks Pihkva oblasti delegatsioon. (Regions.ru, 27.09)

Endiste KGB kaastöötajate valimisõiguse piiramine on põhiseaduse vastane, teatas õiguskantsler Allar Jõks. Samuti on õiguskantsleri arvates Isamaaliidu parlamendifraktsiooni ettepanekute (endiste KGBlaste valimisõiguste osalise piiramise kohta) vastavus põhiseadusele 'üsna vaieldav'. (IA Rosbalt, 27.09)

Iirimaa ajakirjandus

Lühiuudis Mehhiko kunstniku Jose Luis Cuevas'i näitusest Dublinis. Uudises on ära toodud Dublinis asuva Eesti saatkonna ajutise asjuri Krista Kilveti kommentaar Cuevas'i töödele, mis on tema sõnul "väga huvitavad, kuna tööde stiil on väga järjepidev", vaatamata kunstniku aastakümnete pikkusele karjäärile. (The Irish Times, 21.09)

Saksamaa ajakirjandus

Tallinnas võib küll olla Eesti majandus- ja kultuurielu keskus, kuid Pärnus, mis asub samanimelise jõe suudmes Läänemere kaldal, asub riigi suvepealinn. Pärnu tähtsus Eesti jaoks on sama, mis Lidol Itaalia jaoks, või Nizzal Prantsusmaa jaoks. Vahe on ainult selles, et Pärnu hinnatase on meeldivam kui lõunas. Kuna Põhjala suvi on nii lühike, hakati Pärnus juba varakult mõtlema sellele, kuidas külalisi aastaringselt ligi meelitada. Juba 1838. aastal ehitati üks võõrastemaja ümber nii, et selles külalised soojendatud merevees supelda saaksid. See pani aluse supeluse- ja raviasutustele, mille teenused on tänapäeval aastaringselt kättesaadavad. Pärnule annavad iseloomuliku ilme avarad pargid ja omapärane puitarhitektuur ning vanalinna peatänava, Rüütli tänava ääres asuvad majad. (Christian Nowak, Berliner Zeitung, 28.09)

Šveitsi ajakirjandus

Meeleolukas reisikiri Narvast, milles autor kirjeldab viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi linnas, ja usutleb erinevaid linna elanike. (Margret Mellert, Christian Gümtlisberger, Neue Zürcher Zeitung, 28.09)

Rootsi ajakirjandus

28. septembril möödus kaheksa aastat M/S Estonia hukust. Djurgårdeni mereväekalmistul asuva mälestusmärgi juures Stockholmis oli sellel päeval vaikne. Norrmalmsorg'il toimus 50 kuni 100 inimese osavõtul rahvakogunemine, kus räägiti laevahukust. Kogunemise eestvedajad ei võta omaks komisjoni lõppraporti seletusi huku põhjustest, mille järgi laevale osutus saatuslikuks tugev torm, mitte plahvatus. Norrmalmtorg'ilt suundus rahvahulk Djurgårdeni mälestusmärgi juurde, kus peeti lühike mälestushetk. (TT, Dagens Nyheter, 29.08)

Soome ajakirjandus

Eesti dirigent Eri Klas on Soomes üks populaarseimaid muusikuid. Eri meeldib kõigile. ta on tore mees, suurepärane dirigent, alati heas tujus, kiirgab energiat. Eri Klas on väga jutukas ja jutustab suurepäraseid lugusid. Hakates lugema Eri Klasi memuaare "Kes ma olen?" („Eri estradeilla") tundub, nagu kõmiseks kõrvus Klasi hääl. Eriti huvitavaid lugusid jutustab Klas omaenda värvikast elust, kust samas saab teavet ka nii Eesti muusikaelu kui kogu rahva olukorra kohta nõukogude okupatsiooni ajal. Õnneseene ja meistrina igast olukorrast väljatulemises valab Klas optimismi ning tulevikuusku ka Eesti lähiajalukku. (Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat, 28.09)

Venemaa ajakirjandus

Eesti on vene turistide jaoks alati olnud ligitõmbav paik. Kümne aasta eest vähenes aga turistide arv märgatavalt viisanõude kehtestamise tõttu. Peterburi elanikud 'pöörasid oma pilgud' seejärel hoopis Soomele, kuhu on tunduvalt kergem pääseda. Viimastel aastatel on siiski vene turistide arv taas kasvamas. Kui Vene pool peab turistide voolu suurenemise takistuseks endiselt viisanõuet, siis eestlased leiavad, et põhjuseks on hoopis otselennu puudumine, samuti on probleeme rongiliiklusega (pikad peatused piiripunktides). (Elvi Usmanova, Delovoi Peterburg, 25.09)

Eestisse saabunud vene turistid kasutavad peatuskohana kohalikke hotelle 2 korda vähem kui rootslased ning 27 korda vähem kui soomlased. Ülevaade Eesti hotellide täituvusest hooaegade lõikes. (Elvi Usmanova, Delovoi Peterburg, 25.09)

Saaremaa on turistide üks lemmiksihtkohti. Saarel elab 40 000 inimest, kuid turiste käib aastas Saaremaal 300 000. Veel kümne aasta eest puudus saarel turismialane infrastruktuur, sest nõukogude ajal oli saar piiritsooniks ning hotelle sinna loomulikult ei ehitatud. (Elvi Usmanova, Delovoi Peterburg, 25.09)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee