Nädal välismeedias: 16. - 22. september 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU president Denmark dashed hopes of candidate countries that the EU might significantly improve its offer of post-accession aid during the final round of enlargement talks. Danish European Affairs Minister Bertel Haarder said the final financial package for new member states was likely to be similar to proposals made by the EC earlier this year. (Reuters, 20.09)

The EC said it would publish its annual reports on EU candidates' readiness for membership earlier than expected. A commission spokesman said the publication date had been moved forward to October 9 to give EU member states more time to consider the reports before a summit in Brussels on October 24-25 that will centre on enlargement. (Afp, 16.09)

The Danish presidency of the EU has proposed an extraordinary summit with 10 would-be EU members on October 28 in Copenhagen, a source within the presidency told. "The summit... would present the results of the special EU summit in Brussels on October 24 and 25 and the position of the fifteen EU members in final negotiations with the candidate states," said the source, who asked to remain anonymous. (Afp, Reuters, 19.09)

The EU’s farm chief Franz Fischler ended a three-day visit to the Baltic states, promising to deal with concerns that farmers in the ex-Soviet countries will be forced to slash production after joining the bloc. "We are prepared to display a certain flexibility in the quota fixing," he told. "We hope the information we got will give us solid arguments (to raise the proposed quotas)", he said. (Afp, 16.09, 18.09)

Farmers in Latvia said they were dissatisfied by a proposal from visiting EU farm chief Franz Fischler for integrating their ex-Soviet farm sector into the EU, saying it was like "dry bread". (Afp, 16.09)

EU president Denmark urged candidate countries to drop what it called unrealistic demands in farm talks, saying they would get a chance to improve the deal once they join the bloc in 2004. (Reuters, 19.08)

Maailma majandusfoorumi (WEF) lõppistungil arutati ELi laienemist. Eesti ja Sloveenia esindajad rõhutasid, et ELiga liitumisel on tekkinud teatud raskused - eelkõige põllumajandust puudutavates peatükkides. Eesti ja Sloveenia esindajate sõnul on vaja leida optimaalne lahendus, mis garanteeriks uutele ELi liikmetele põllumajanduskvootide kehtestamist kompenseerivate toetuste eraldamise. (RIA Novosti, 16.09)

A second "no" vote by the Irish in a referendum on October 19 would kill the EU's Nice Treaty and could spell disaster for the planned enlargement of the 15-nation European Union. (Afp, 19.09, 20.09)

As Ireland gears up for a second referendum on the Nice Treaty, a new study suggested that only 16 percent of voters "adequately" understand what they will be voting on. "In spite of a previous referendum on the issue and considerable media discussion, levels of understanding remain unacceptably low," said the country's retired chief justice Tom Finlay. (Afp, 18.09)

Hungarian PM Peter Medgyessy said that a favourable deal on joining the EU was more important for him than keeping to the timetable for concluding accession talks in December. Highlighting rising tensions between the EU's 15 members and candidates ahead of the final stage of negotiations, Medgyessy named farm and budget issues as the most difficult areas to reach agreement. (Reuters, 16.09)

Hungary's parliamentary parties agreed to hold a referendum on joining the EU and on changes to the constitution that would be required for membership, officials said. (Afp, 19.09)

The EU must guarantee new members they will not have to pay more into the EU budget than they receive back in benefits, enlargement commissioner Günther Verheugen said as he sought to defuse a controversy that risks delaying the expansion. Slovenian PM Janez Drnovsek said it would be hard to explain to Slovenians they must "finance it (the EU) from the very beginning." (Afp, 16.09)

European officials warned Hungary's conservative opposition leader that placing conditions on Hungarian EU membership would be dangerous. Viktor Orban, a former PM, said several times last week that the conservatives will only approve Hungary joining the EU if key conditions are met, including banning foreigners from buying farmland in the country. (Afp, 16.09)

The EU may omit Cyprus next month from a keenly awaited list of candidate states deemed ready to close accession talks in December for fear of upsetting delicate peace negotiations, diplomats said. (Reuters, 17.09)

The EU and NATO are praying for the victory of parties opposed to autocratic former PM Vladimir Meciar in Slovakia's general election. (Reuters, 19.08, Afp, 20.09)

Romania still has some way to go before gaining EU membership, Danish European Affairs Minister Bertel Haader said after talks with his Romanian opposite number, Hildegard Puwak. Haarder said that "the EU wants to encourage Romania" to continue the progress it has made to meet the economic criteria for membership. (Afp, 18.09)

A date for the opening of negotiations on Turkey's entry into the EU will probably not be announced in the near future, an EC official said. (Afp, 18.09)

USA ajakirjandus

Maailma majandusfoorumil Salzburgis avaldasid Ukraina, Serbia, Rumeenia ja Bulgaaria riigipead kartust uue raudse eesriide tekke üle, juhul kui nende lootused ELi liikmelisuse osas luhtuvad. Isegi Sloveenia ja Eesti väljendasid pettumust, et liidu liikmesriikide juhtidel ei ole õnnestunud oma kodanike seas teha piisavalt head laienemisalast selgitustööd. ELi laienemisvolinik Günther Verheugen nõustus, et ees ootavad teatud probleemid, juhul kui liikmesriikides ei alustata lähemal ajal avalikku debatti. Eesti ja Sloveenia liidrid hoiatasid laienemise ELi sisepoliitiliste debattide - ELi konstitutsioon, CAPi reformimine – pantvangiks langemise eest. (Marc Champion, The Wall Street Journal, 17.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Millward Brown IMSi poolt tehtud küsitlustulemused näitavad, et 29% iirlastest hääletaks Nizza lepingu poolt, 19% selle vastu, samas aga ei ole enamus, st 44%, oma otsust veel teinud. Iirlaste teistkordne "ei" tekitaks raskusi uute liikmesriikide vastuvõtmisel ning poliitilise kriisi, andes riikidele, kes ei ole laienemise suhtes entusiastlikud, ettekäände laienemise edasilükkamiseks. Iiri peaminister on kutsunud iirlasi üles hääletama lepingu poolt, hoiatades, et vastasel juhul võib Iirimaad ja kandidaatriike oodata ees katastroof. (Stephen Castle, The Independent, 20.09, The Guardian, 20.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Läti president Vaira Vike-Freiberga rõhutab ajalehele antud intervjuus, et lätlaste toetuse vähenemine eurointegratsioonile on otseselt seotud EK poolt pakutud finantspaketiga, mis puudutab põllumajandustoetusi: "On normaalne, et inimesed küsivad endilt, et kas meid koheldakse liidus võrdseina, või pakutakse meile teatud liiki neokolonialismi." Vastuseks venekeelset vähemust puudutavale küsimusele lausus president, et ei ole poliitiliselt aktsepteeritav, et Läti annaks kodakondsuse kõigile, kes saabusid Lätti okupatsiooni tingimustes, vaid teatud naturalisatsiooniprotsess on vajalik. (Laurent Zecchini, Le Monde, 18.09)

Ajaloolase Aivars Stranga sõnul "arvavad paljud lätlased, et NATO liikmelisus aitaks vähendada pingeid suhetes Venemaaga, kes oleks kohustatud Lätit enam respekteerima". Läti püüab vähendada sõltuvust hetkel 15% Läti SKP-st moodustavast Venemaa transiidist Euroopaga kaubavahetuse kasuks. Venemaa ei vaata tegevusetult pealt: "Kui Moskva jätkab poliitilistel põhjustel ekspordi ümberorienteerimist vaid Venemaa sadamatesse, mõjutab see president Vaira Vike-Freiberga sõnul kõiki Läänemere sadamaid. (Laurent Zecchini, Le Monde, 18.09)

Austria ajakirjandus

Laienemiskandidaatide eduraport antakse ELi praegustele liikmesriikidele üle juba 8. oktoobril, nädal aega ettenähtust varem. Nii on liikmesriikide valitsustel kauem aega nende sisuga tutvumiseks enne 24. ja 25. oktoobril aset leidvat Brüsseli tippkohtumist, millel otsustatakse, milliste kandidaatidele tehakse ettepanek aasta lõpuks läbirääkimised lõpule viia. Laienemise võib veel edasi lükata Iirimaal Nizza lepingu üle peetav rahvahääletus. (Katharina Krawagna-Pfeifer, Der Standard, 18.09)

EK president Romano Prodi nimetab seda "väikseks probleemiks". Dublinist lähtub teistesse ELi liikmesriikide pealinnadesse sõnum: "Ärge meid jälle ignoreerige!". ELi eesistuja Taani kordab mantrat: "Plaani 'B' pole olemas". Jutt käib mõistagi Nizza lepingu rahvahääletusest Iirimaal. EL ei kavatse üle Iiri valijate pea laienemist 'ära teha', ning pigem ollakse nõus tooma ohvriks Nizza leping. Nimelt lepitakse olematu plaani 'B' kohaselt uute volinike ja EP saadikute arvu suhtes kokku kandidaatriikide liitumislepingutes. (Doris Kraus, Die Presse, 21.09)

ELi eesistujamaa Taani PM Anders Fogh Rasmussen soovib kutsuda kümne kandidaatriigi valitsusjuhid erakorralisele tippkohtumisele Kopenhaagenisse 28. oktoobril. See tippkohtumine asendab tavapärase piduliku vastuvõtu, ning leiab aset kaks päeva pärast ELi tippkohtumise lõppu. Uued liikmesriigid ei saa tõenäoliselt kunagi kanda sellist kuue kuu pikkust eesistumiskohustust nagu see hetkel on, kuna Taani on teinud ettepaneku praegune rotatsioonisüsteem lõpetada ja asendada see kaaseesistumissüsteemiga, kus üks 'suur' ja üks 'väike' liikmesriik ühiselt juhiks ELi tööd pikema perioodi, näiteks ühe aasta vältel. (Die Presse, 20.09, Taani ajakirjandus: Metro Expressen, 19.09)

Rootsi ajakirjandus

Iirimaa on ELi pailaps: kui riik blokiga 1973. aastal liitus, oli ta kõige vaesem liikmesriik. Nüüd on see roheline saar heaolutasemelt ELis kolmandal kohal, eespool Rootsist, kes on tagasihoidlikul seitsmendal kohal. Kuna Iirimaa on kolmekümne aasta jooksul nii palju ELi käest saanud, on aeg võtta vastutus ja anda oma jah-sõna Nizza lepingule, leiab artikli autor. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 21.09)

Soome ajakirjandus

ELis hoitakse kuni 19. oktoobril Iirimaal toimuva rahvahääletuseni hinge kinni. Iiri peaminister Bertie Ahern on lubanud, et valitsus teeb aktiivset propagandat, et saada tulemuseks rahva jah-sõna. Asjatundjate arvamuste kohaselt võiks Iiri eitava vastuse korral leida alternatiivseid lahendusi ELi laienemise läbiviimiseks, kuid nende kasutamine oleks poliitiliselt väga komplitseeritud: iirlaste tahtest "üle marssimine" annaks õiguse neile, kes kritiseerivad ELi ebademokraatlikkuse pärast. Kuigi enamus Iiri arvamusliidreid on lepingu ratifitseerimise poolt, pole jaatavat tulemust veel kantslist kuulutatud. Seega on oodata pingelist kampaaniat. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.09)

Bertie Ahern on lubanud korraldada korraliku kampaania, kuid see ei ole kerge, hiljutise uuringu kohaselt mõistab vaid 16% iirlastest Nizza lepingu tähendust ja tähtsust. Iirlased pole teistest eurooplastest mitte küll aeglasema taibuga, kuid Iirimaa on ainus riik, kus Nizza lepingu ratifitseerimiseks on vajalik rahvahääletus. ELi ärritab aga see, et liidu toel rikastunud Iiri on nüüd laienemise pidurdaja. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, 20.09)

Küprose jagatud saare staatus satub sügisel rahvusvahelise üldsuse huviorbiiti, kui saare lõunapool ootab ELiga liitumist, käes järjekorranumber numbriga 1. Türgi mõjuvõimu all olev Põhja-Küprose Türgi Vabariik siin oma pahameelt ei varja, samas pole Põhja-Küprose Türgi Vabariiki tunnustanud ükski teine riik peale Türgi, kes nüüd aga ise püüdleb ELi liikmelisuse poole. Lõuna-Küpros on igati ELi kõlbulik, selles on ühel meelel nii Küprose valitsus kui EL. Küprose liitumisele peab heakskiidu andma parlament, kuid ka rahva hulgas on poolehoid ELile suur, liitumist peetakse julgeolekugarantiiks suure põhjanaabri vastu. (Sole Lahtinen, Helsingin Sanomat, 22.09)

Slovakkia valimistulemused olid suureks üllatuseks kõigile, kõige enam oli hämmastunud valimiste võitja, peaminister Mikulas Dzurinda, sest keegi ei oodanud tema jätkamist ja Vladimir Meciari naasmise ebaõnnestumist. Slovakkia valimiste tulemused tähendavad rahva kindlat jah-sõna liitumisele ELi ja NATOga. (Marita Vihervuori, Turun Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, Helsingin Sanomat, Reuters-AP, 23.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Representatives of European governments and international organizations met in Finland to set up an advisory body on immigration and coordinate their policies. (Afp, 16.09)

The EC unveiled plans for a European disaster fund that could reach one billion euros and said it could start doling out payments to flood-stricken countries by the end of the year. (Afp, 18.09)

Critical of German Chancellor Gerhard Schröder's approach to Europe and his "disastrous" relationship with France, many EU officials in Brussels can barely contain their desire for a change of leadership in Berlin. (Afp, 19.09)

Saksamaa ajakirjandus

Rootsis on kõik muutusteta - juba seitse aastakümmet peaaegu katkematult kestnud sotsiaaldemokraatide ülemvõim jätkub, ehkki seekord sotsialistide ja roheliste kaasabil. Ka seniajani on Göran Persson enamusvalitsust juhtinud ning valimisvõit peegeldab rahva hinnangut poole väiksemale töötusprotsendile, tugevale eelarvepoliitkale ja heale riigimehelikkusele, mida Persson ELi eesistujana ning pärast 11. septembrit üles näitas. Valitsuskoalitsioon oli oma edus nii kindel, et see oleks võinud neile valimised maksta, kuid opositsioon ei saavutanud suurt pooldajate juurdekasvu. Siiski vajavad järelemõtlemist liberaalide (folkpartiet) tõstatatud muulaste integreerimispoliitikaga seotud probleemid. Euroopas, mis muutub üha konservatiivsemaks, tugevdas Persson oma valimisvõiduga London-Stockholm-Berliin telge. Nüüd jääb vaid loota, et ta oma edaspidise tegevusega seda telge ei nõrgesta. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 16.09,17.09)

Rootsi ajakirjandus

Valimistulemus oli ootuspärane: sotsiaaldemokraatidel, vasakpoolsetel (vänstre) ja rohelistel (miljöpartiet) on terve aasta läbi olnud selge juhtpositsioon. Rahvapartei (folkpartiet) tegi märgatava spurdi, kuid seda tasakaalustas moderaatide (moderaterna) ja kristlike demokraatide (kristdemokraterna) tagasihoidlik valimistulemus. Uuel valitsusel on ees mitu kriitilist punkti, mis ootavad lahendust. Esimene puudutab rootsi poliitiliselt segast valitsemismudelit, mille kohaselt valitsus on koalitsiooniväliselt teinud tihedat koostööd mõnede parteidega, tekitades olukorra, kus valijatel puudub selgus poliitilise vastustuse suhtes. Teiseks on Rootsi taas silmitsi suure eelarvedefitsiidiga. Veel on vaja ära hoida Rootsi majanduse muutumist nn. tütarettevõtte majanduseks, kus uurimustöö ja ettevõtteid puudutavad strateegilised otsused tehakse väljaspool Rootsit. (Dagens Nyheter, 16.09)

Soome ajakirjandus

Kui EL sooviks astuda ELi liikmeks, siis poleks see võimalik, sest ta ei täida kandidaatriikidelt nõutavaid demokraatiakriteeriume. ELi võrreldakse tihti rahvusriigiga ning eeldatakse, et liit järgib traditsioonilisi demokraatia põhimõtteid. Tegelikkuses puudub ELil valitsus, pädevuste jagunemine institutsioonide vahel on väga segane ning otsuste arutelu harva avalik. Kuidas oleks võimalik ELi demokraatiadefitsiiti vähendada? Eurooplaste ühtekuuluvustunne areneb väga aeglaselt, kuid seda on võimalik siiski mõjutada. Kõigepealt peaks liidu institutsionaalse süsteemi selgemaks muutma, mis praktikas tähendaks valitsuse ja kahekojalise parlamendi moodustamist. Teiseks peaksid liidu institutsioonid muutuma avatumaks, kolmandaks tuleks demokratiseerida liidu rahastussüsteemi, seos ELi kodanike ning ELi eelarve vahel tuleks muuta selgemaks ning viimasena tuleks arutada liidu arengusuundi ja eesmärke ning see arutelu peaks olema aus. Paradoksaalsel kombel aga just need, kes kritiseerivad liidu demokraatiadefitsiiti, ei tee omapoolseid ettepanekuid, kuidas olukorda parandada võiks. (Alexander Stubb, Helsingin Sanomat, 22.09)

ELi liikmesriikide parlamentidele soovitakse tulevikus anda nn hädapiduri mehhanism, mille abil nad saaksid takistada ELi seadusandluse laienemist selle pädevusse mittekuuluvatele aladele. Kui praegu saadab EK ELi seaduseelnõud liikmesriikide valitsustele, siis tulevikus saadetaks ettepanekud ka liikmesriikide parlamentidele, et need juba varakult saaksid oma arvamust avaldada. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, STT, Etelä-Suomen Sanomat, 21.09)

Euroopa Ametühingute Liidu (EAL) esimees Emilio Gabaglio kritiseeris Euroopa tulevikukonventi sotsiaalpoliitilise tahte puudumises. EALi itaallasest peasekretäri meelest keskendub konvent peamiselt ELi majanduslikule ühendamisele ning unustab seejuures sotsiaalse ühendamise. Konvendi ülesandeks on leida lahendus laieneva liidu kompetentside jagamisele. Tulevikukonvendi vaatlejaliikme Gabaglio sõnul soovivad kodanikud turvalisust, mis tähendab ka kindlat töökohta ja sotsiaalseid tagatisi. Konvendi poolt oleks viga sellele mitte tähelepanu pöörata ning samuti oleks viga eeldada, et ametühingute positiivne suhtumine integratsiooni on enesestmõistetav. (Marjo Ollikainen, Helsingin Sanomat, 20.09)

ELi tervise- ja tarbijakaitse voliniku David Byrne’i meelest peaks ELi Toiduameti asukohaks jääma Brüssel. Byrne arvates on ka tarbija seisukohast parem, kui toiduainetega seotud riske mõõtvad inimesed töötavad otsustajatele lähemal. Byrne rõhutas, et tal pole midagi Soome vastu ning tema arvates oleks Soome väga hea asukoht mõnele ELi ametile, kuid Toiduaineameti asukoht peaks siiski olema ELi vastavale volinikule geograafiliselt lähedal. (Minttu Mikkonen, Kristiina Markkanen, Helsingin Sanomat STT, Etelä-Suomen Sanomat, 17.09)

Poliitiline mäng ELi ombudsmani Jacob Södermani mantlipärija leidmiseks peaks järgmisel nädalal kraadi võrra kuumemaks muutuma. Söderman lahkub ametist alles tuleval kevadel kuid tema järglane peaks valitama juba sügisel. Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon oli vastu parempoolsete ettepanekule anda see amet poliitikule, olgugi, et pädevale. Samas on parlamendis tugev enamus, kes soovib uueks ombudsmaniks igal juhul juristi. Söderman on seda ametit pidanud alates 1995. aastast. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 21.09)

ELis on ettevalmistamisel direktiiv, mille abil püütakse piirata ELis vohavat inimkaubandust. Komisjoni ettepanekul võiks inimkaubanduse ohvritele muuhulgas lubada ka ajutist kuuekuulist elamisluba sihtriigis, tingimusel, et ohver nõustub tunnistama kuritegeliku inimkaubandusega tegeleva grupeeringu vastu. Direktiivi heakskiitmine on aga kõike muud kui kindel, sest elamislubasid puudutavad seadused on riigiti väga erinevad. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EC floated proposals designed to end a row over Russia's Baltic enclave of Kaliningrad that has soured relations between Moscow and the EU ahead of EU enlargement. The EC proposed a special transit document for the enclave's nearly one million citizens for travel to the rest of Russia once they find themselves surrounded by EU member states. (Afp, Reuters, 18.09)

Dmitry Rogozin, a representative of President Vladimir Putin said that Moscow thought the latest EU proposal on a special travel pass for Russian citizens of its Kaliningrad enclave had "some positive" elements. (Afp, 18.09)

Poland criticised as "artificial" and "impracticable" the EU proposal aimed at defusing a row over Russia's Baltic enclave Kaliningrad that has seriously soured relations between Moscow and the bloc ahead of EU enlargement. Dariusz Szymczycha, a political adviser to President Aleksander Kwasniewski, said the proposal for a special transit pass for Kaliningrad residents seeking to cross Poland and Lithuania after the two countries join the EU was "artificial". (Afp, 20.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Lõpetamaks ELi ja Venemaa vahel tekkinud pinged Kaliningradi küsimuses, tegi Brüssel ettepaneku Kaliningradi elanikele lihtsustatud reisidokumendi ehk nn "Kaliningradi passi" väljastamiseks. Moskva esmane reaktsioon ELi ettepanekule oli puiklev. Venemaa eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozini sõnul on Venemaal pakutu osas tõsiseid küsimusi. Positiivseks pidas Rogozin aga seda, et EL esitas oma positsiooni ning Venemaa seisukohalt võib seda pidada lähtepunktiks. Vene võimude andmetele tuginedes reisib enklaavi ja Venemaa vahel aastas rongiga 960 000 ning autoga 620 000 inimest. (Stephen Castle, The Independent, 19.09)

ELi diplomaadid usuvad, et Kaliningradi probleemile, mis on olnud komistuskiviks liidu ladusale laienemisele, on võimalik lahendust leida. EL esitas Moskvale ettepanekud kaliningradlaste liikumiseks: neile väljastataks lihtsustatud, mitmekordseks sisse- ja väljasõiduks õiguse andvad transiitdokumendid. Leedu konsulaat hakkab nimetatud dokumente väljastama tasuta või minimaalse tasu eest, konsulaadil on õigus dokumendi väljastamisest keelduda. (Judy Dempsey, Financial Times, 19.09)

Soome ajakirjandus

NLi lagunemisest ning raudse eesriide langemisest on kulunud kümme aastat. Mõnedes lääneriikides peetakse ELi laienemist ajalooliseks kohustuseks nende riikide ees, kes toona raudse eesriide taha jäid. Samas ähvardab laienemine tekitada uue raudse eesriide ELi ja sinna mittekuuluvate Euroopa riikide vahele. Paljud NLi endised vabariigid võidakse peale laienemist klassifitseerida kui Lääne-Euroopa unustatud tagahoov, Moldova, Ukraina ja Valgevene on ühed Euroopa vaeseimatest riikidest. Kümme aastat tagasi usuti, et Kaliningradist saab Venemaa jaoks sillapea, mille kaudu hakkab toimuma kaubavahetus läänega, selle asemel on Kaliningradist saanud narkokaupmeeste ja seksituristide lemmikkoht. Samas on need riigid potentsiaalsed ELi tulevate illegaalsete immigrantide lähteriigid, kuna elatustaseme vahe ELi ning endiste NL liiduvabariikide vahel on väga suur. Nimetatud riigid on ka Aasiast ELi tulevate illegaalsete immigrantide transiitriikideks ning seal lokkab salarelvaäri ja prostitutsioon. Peale ELi laienemist hakkab see kõik toimuma vahetult ELI piiri taga ning lääs ei saa neis riikides toimuva suhtes enam silmi kinni pigistada. (Jukka Ihanus, Suomenmaa, 17.09)

ELi ettepanekud on heaks põhjaks, saavutamaks Kaliningradi-probleemile kõigi osapoolte jaoks sobiv lahendus. Kuigi Kaliningradi asukoht on mitmes mõttes väga problemaatiline, on ELi poliitilise küpsuse tõenduseks tõsiasi, et probleemi vaadatakse poliitilisest ja mitte julgeolekut puudutavast aspektist. Kui Vene ja Lääne suhted oleksid pingestunud, oleks lahenduse leidmine praegusest hulga raskem, kuigi peavalu jagub ka praeguses olukorras ning seda kahel põhjusel. Miljoni elanikuga piirkond on vaene ka Venemaa mastaapides, 30% elanikkonnast elab allpool toimetulekumäära. Leedu ja Poola arenedes vahe naabritega vaid kasvab. Aids, narkootikumid, prostitutsioon ja kuritegevus lokkavad. Kaliningradi majandust pole suudetud jalule aidata ning piirkonna asukohaga kaasnevaid eeliseid pole osatud kasutada. Venemaa pole piirkonnas toimuva eest õieti vastutust võtnud, samas pole lasknud ka kellelgi teisel seal tegutseda. Oluline on ka viisaküsimus. Venemaa president Vladimir Putin on karmil häälel rääkinud, et venelastelt viisat nõuda ei või. Karmi hääle tagamaad on küll sisepoliitilised, kuid samas on see nõue Venemaa seisukohast ka küllalt arusaadav. EL on teinud ettepaneku probleemi lahendamiseks teatava reisidokumendiga, arvates, et kinnised rongid või läbikäigukoridorid ei kuulu tänapäeva Euroopa juurde. Siiski on EK pidanud ka võimalikuks, et Kaliningradi-suunaline liiklus toimuks Leedut läbivate kiirrongidega. (Juhtkiri, Kaleva, 23.09)

EK pakub Venemaale Kaliningradi probleemi lahendusena nn "Kaliningradi passi", mille abil venelased saaksid liikuda Kaliningradi ja suure Venemaa vahel viisavabalt. Selle ettepanekuga üritab EK lahendada ELi ja Venemaa vahelist vaidlust, mis on mõlemale poolele saanud oluliseks põhimõtteküsimuseks. Venemaa on viisanõudele visalt vastu seisnud, väites, et see piirab Vene kodanike liikumist oma riigis ning piirab vene kodanike inimõigusi. Kaliningradi pass meenutaks mitmekordset viisat, selle vahega, et seda võib kasutada vaid läbisõiduks. Venemaa on teinud ettepaneku, et viisat poleks vaja Kaliningradi ja muud Venemaad ühendavates kiirrongides, mis tee peal peatusi ei teeks. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, STT, Turun Sanomat, 18.09, 19.09)

Venemaa ajakirjandus

Brüssel ei kiirusta vastusega: EL kujundab oma seisukoha Kaliningradi küsimuses 11. novembril Kopenhaagenis toimuvaks EL-Venemaa tippkohtumiseks. Presidendi eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin on negatiivselt meelestatud: EL-Venemaa tippkohtumine võib läbi kukkuda tänu ELi järeleandmatusele Kaliningradi küsimuses. Samas on mõned Taani meediaväljaanded alustanud kampaaniat muutmaks Kaliningradi ‘Läänemere Hongkongiks’. Leidub ka Moskvat süüdistavaid kirjatükke: venelased on ise loonud praeguse probleemi, muutes kunagi õitsva Köningsbergi demokraatliku Euroopa vastu suunatud sõjaväebaasiks. Müncheni Ida-Euroopa ja NSVL-SRÜ Instituudi hiljutiste hinnangute kohaselt võib ‘Hongkongi’-idee ka teoks saada - kui Kaliningradi iseseisvus suureneb, on sinna oodata sakslaste suuri kapitalimahutusi ja tehnoloogiaeksporti. Samas teatas Vene asevälisminister Sergei Razov pärast konsultatsioone ELi diplomaatidega, et viimased suhtuvad Vene ettepanekutesse transiidiküsimustes heasoovlikult. (Aleksei Balijev, Rossijskaja Gazeta, 17.09)

Dmitri Rogozin arutab Kaliningradi küsimust Leedus ja Hispaanias. Rogozin andis mõista, et Riigiduuma pakub Leedule tehingut - piirilepingu ratifitseerimine järeleandmiste eest transiidikorras. Rogozinil oli kaasas ka kompromissettepanek transiidikorralduses: Venemaa nõustuvat viisarezhiimiga autotranspordi kasutajate jaoks, soovivat aga viisavabaduse jätkumist rongiga ja liinibussiga sõitjaile. Vilnius kardab Brüsseli negatiivset reaktsiooni: Rogozini sõnul mõistab ta seda, kuid tahab veenduda Leedu valmisolekus teha positiivset koostööd. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 17.09)

Brüssel kinnitas lõpuks, ‘võttes arvesse Venemaa kogu murelikkuse’, oma ametlikud ettepanekud Kaliningradi probleemi lahendamiseks: kehtestada erilised mitmekordsed ‘transiidikaardikesed’ sõiduks Kaliningradi oblastisse ehk teisisõnu - mitmekordsed viisad. Brüsselis arvatakse, et EKil õnnestus leida paindlik lahendus Kaliningradi probleemidele, eelkõige kaupade ja inimeste transiidi lihtsustamise osas, jäänud on vaid kokku leppida seni veel puuduvates tehnilistes tingimustes. Venemaa ametlikku seisukohta Brüsseli vastuse kohta esindas vaid presidendi eriesindaja Dmitri Rogozin, kes teatas, et positiivne on juba seegi, et Brüssel avaldas oma positsiooni; lõpuks on jõutud konsultatsioonidelt läbirääkimisteni. EK avaldus väärib tähelepanu analüüsi ja vastuettepanekute koostamise osas, kuid selles avalduses on palju nii õigusliku kui ka poliitilise iseloomuga valgeid laike. Rogozinit ei rahulda aga sugugi see, et Brüssel teeb ettepaneku kehtestada n.ö lihtsustatud viisarežiim. (Svetlana Popova, Natalja Ratiani, Izvestija, 19.09)

Majandusarenguministeeriumi kaubanduspoliitika ja multilateraalsete läbirääkimiste osakonna juhi Jelena Danilova sõnul tekitab ELi laienemine Venemaale palju probleeme, millest Kaliningrad on alles algus. Ida-Euroopa ja Balti riikide liitumine ELiga võib tekitada vene eksportööridele kahju 300 miljonit dollarit aastas, mille põhjuseks on euroliidu seadusandlus kaubanduse vallas - uued liikmed peavad võtma endile kohustuse kehtestama piirangud Venemaalt imporditavatele kaupadele. Näiteks, praegu võib Venemaa tarnida tuumakütust Ida-Euroopa riikidesse ilma kaubanduslike piiranguteta, pärast ELi laienemist läheb see kaubaartikkel kvoodi alla.(Vera Sitina, Mihhail Vorobjov, Vremja Novostei, 19.09)

Venemaa presidendi eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin valmistab ette kommentaare EK ettepanekute suhtes ning annab need üle Vladimir Putinile. Rogozini arvates on Venemaale vastuvõtmatu ettepanek nimekirjadest sageli Kaliningradis käivatest inimestest, küll aga peaks ELIga pidama läbirääkimisi teemal, kuidas kindlustada rongitransiit nii, et välistada rongidest väljahüppamine. ELi ettepanekud transiitdokumendist on sisuliselt ikkagi viisanõude säilimine. Suure kiirusega ronge, millega viisavabalt Kaliningradi saaks, Venemaal aga lihtsalt ei ole. (Julia Petrovskaja, Nezavisimaja Gazeta; Vitali Portnikov, Politcom.ru, 20.09)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

French PM Jean-Pierre Raffarin restated his country's opposition to faster reform of Europe's costly CAP, which benefits French farmers. A financial timetable decided upon in Berlin in 1999 for 2000-2006 allows for a review of the CAP, which gives huge subsidies to farmers, before a full-blown reform after 2006. "The timetable defined in Berlin is untouchable for us," said Raffarin. (Afp, 16.09)

Euro-zone inflation breached the European Central Bank's two-percent target in August, rising 0.1 percent from July to 2.1 percent on a 12-month basis, the EU's statistics office Eurostat said. (Afp, 18.09)

Rootsi ajakirjandus

Tugev kroon, langevad intressimäärad ja muutumatu böriskurss iseloomustasid valimistele järgnenud turureageeringut. Valimistulemus tekitab tugeva põhja EMUga liitumise kohta peetava rahvahääletuse jaoks järgmisel aastal, leiavad analüütikud. (Martin Hammarström, Dagens Industri, 16.09)

Soome ajakirjandus

Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarin rõhutas Brüsselis, et ELi põllumajanduspoliitikasse ei tohiks teha muudatusi enne 2006. aastat ning üllatuslikult toetas Raffarini avaldust ka EK president Romano Prodi, kes lausus, et komisjon soovib kinni pidada kokkulepitud tähtaegadest ning Berliini paktist. Prantsusmaa on CAPi reformile olnud vastu alates kevadest, kui komisjon esitas selle kohta nn Agenda vahearuande, mis tegelikult osutus aga CAPi reformikavaks. Saksa liidukantsler Gerhard Schröder on keeldunud seda teemat arutamast enne, kui parlamendivalimised on toimunud ning riigil on uus valitsus. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 17.09)

Euroopa tööstustoodangu langus juulis oli oodatust palju suurem, majandusanalüütikute sõnul on sõnum nende arvude taga selgemast selgem - lähiaegadel ei tasu paremuse poole liikumise märke majanduses oodata. Aktsiaturgude mõju eurotsooni majandusele on viimasel ajal suurenenud, tõdes Euroopa Keskpank (EKP). (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 20.09)

Kuigi Barcelona tippkohtumisest, kus lepiti kokku ELi energiaturgude avamises, on möödas juba pea pool aastat, pole selles osas mingit edasiminekut märgata. Uus käteväänamine peaks algama oktoobris-novembris. Eesistuja Taani on eesmärgiks seadnud liikmesriikidega sellekohase direktiivi osas kokkuleppe saavutamise veel selle aasta jooksul. Märtsis leppisid liikmesriikide riigipead kokku, et energiaturgude liberaliseerimine algab ettevõtetele 2004. aastal, kuid Prantsusmaa nõudel lükati edasi küsimus elektriturgude avamisest kodumajapidamistele. Riigipeade saavutatud kompromisslahendus on vaid poliitiline kokkulepe, mis pole õiguslikult siduv. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 17.09)

Kreeka pangaametnikud saatsid kirja EKPle, milles teevad ettepaneku asendada euro mündid kupüüride vastu. Kui ühe- ja kaheeuroste müntide asemel oleksid pabersedelid, ei kasutaks inimesed neid nii hooletuult ning peaksid nende tõelisest väärtusest rohkem lugu, mis lõppkokkuvõttes aeglustaks inflatsiooni. Aasta algusest alates on Kreeka tarbijahinnad tõusnud ligi 4%. Juba enne euro kasutuselevõttu ennustasid analüütikud, et kõrgemate hindadega riikides põhjas võivad hinnad euro kasutuselevõtuga seoses langeda, samas kui lõunas tuleb hinnatõus. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 18.09)

EKil on kavas Portugali veidi karistada viimase suure eelarvedefitsiidi pärast. Komisjoni võimaliku ettepaneku kohaselt teeksid teised ELI liikmesriigid Portugalile avaliku noomituse, mille eesmärgiks oleks “karjast eksinud lambuke” range eelarve juurde tagasi tuua. Juhul, kui must lammas hoiatust kuulda ei võta, võivad sellele järgneda suured trahvid. Portugali eelarvedefitsiit möödunud aastal oli 4.1%. (Reuters-HS, Helsingin Sanomat, 21.09)

ELi majandusvoliniku Pedro Solbesi sõnul jääb ELi majanduskasv ilmselt alla 1%. Olukord on aasta algusest pidevalt halvenenud ning ähvardab kontrolli alt väljuda. Mis saab nii stabiilsus- ja kasvupaktist ning EMU usaldatavusest? Kopenhaagenis neid asju kõva häälega ei arutatud, kuid see on vaid vaikus enne tormi, sest kaua pole nimetatud teema vältimine enam võimalik. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 19.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

At least four NATO candidates are set to be invited to join NATO at a summit in November in a "robust" enlargement, an Alliance source said. The new candidates, expected to include at least the three Baltic states and Slovenia, would be scheduled to actually join the 19-member Alliance in last spring 2004, he said. (Afp, 18.09)

Czech President Vaclav Havel said he would be pushing for the NATO military alliance to take in seven post-Communist East European states in meetings with top U.S. officials. (Reuters, 17.09)

US President George W. Bush and visiting Czech President Vaclav Havel discussed Iraq and NATO expansion amid Russian opposition to admitting Baltic states to the alliance. (Afp, 18.09)

Military reforms by the Baltic states are sufficient to earn them invitations to join NATO at an alliance summit in November, but more investment is needed in defence, Denmark's defence minister Svend Aage Jensby said. (Afp, 18.09)

Moscow fears that NATO may deploy nuclear weapons in the Baltic states and therefore opposes the Atlantic alliance's expansion into the former Soviet republics, General Yury Baluyevsky, the deputy head of the Russian general staff said. (Afp, 16.09, Interfax, 16.09)

Russian fears that Latvia will become a NATO outpost for nuclear weapons after its planned entry into the Western alliance are unfounded, Andrejs Pildegovics, a foreign policy adviser to President Vaira Vike-Freiberga, told. (Reuters, 17.09)

The US is set to propose the creation of a "NATO Response Force" as part of a drive to refit the defence alliance's military toolbox for post-September 11 security threats, officials said. The force could give NATO small and highly mobile units for risky missions in far-flung troublespots. (Reuters, Afp, 16.09, Reuters, 18.09)

Vene kaitseministri Sergei Ivanovi väitel ei häiri NATO edasised laienemisplaanid Moskvat. "Meid erutab NATO laienemises ainult üks juriidiline aspekt - Balti riikide liitumine alliansiga, sest nemad pole ühinenud Euroopas tavarelvastuse vähendamise adapteeritud lepinguga," selgitas Ivanov. "Kui Balti riigid selle dokumendiga ei liitu, võib tekkida juriidiline hall auk, mis hakkab regiooni stabiilsust ohustama," ütles Ivanov. (Interfax, 19.09; 21.09)

Vene välisminister Igor Ivanov kinnitas, et Moskva vastuseis NATO laienemise suhtes pole muutunud ega muutugi. Ivanovi arvates pole NATO laienemisel praegu mõtet. Vene ministri hinnangul ei paranda paari-kolme liikme lisandumine NATOsse ei alliansi ega liituvate riikide julgeolekut. Ivanovi hinnangul tuleb otsida selliseid sõjalise koostöö vorme, mis aitaksid tänapäeva probleemidest jagu saada. (Interfax, RIA Novosti, 18.09)

President Arnold Rüütel kutsus 27. septembriks kokku riigikaitsenõukogu, mis hakkab arutama Eesti ettevalmistuste seisu NATOga liitumiseks. Riigikaitsenõukogus on kõne all veel ka informatsiooni turvamise küsimused ja valmistumine terrorismivastaseks võitluseks. (Interfax, 22.09)

Välisminister Kristiina Ojuland toonitas New Yorgis ÜRO peaassambleel peetud kõnes, et Iraak peab tingimusteta täitma ÜRO resolutsioone. "Eesti hindab kõrgelt rahvusvahelise üldsuse otsustavust viia ellu Iraaki puudutavad resolutsioonid ja toetab ÜRO peasekretäri edasisi jõupingutusi, et saavutada Iraagi allumine Julgeolekunõukogu resolutsioonidele. ÜRO relvainspektorite naasmine Iraaki on alles algus, millele peavad järgnema teised sammud," rõhutas Ojuland. (Interfax, 21.09)

NATO rahvusvahelise sõjalise staabi koostöö ja piirkondliku julgeoleku direktoraadi ülem kindralmajor Federico V. Yasniz tuleb Eestisse, et tutvuda Eesti kaitseväega. (RIA Novosti, 18.09)

Eestisse tulevad visiidile Taani kaitseminister Svend-Aage Jensby ja Taani parlamendi kaitsekomisjoni delegatsioon. (RIA Novosti, 18.09)

Eestis lõppes rahvusvaheline sõjaväeõppus "Baltic Eagle 2002", kus osales ligi 1500 sõjaväelast erinevatest riikidest. "Baltic Eagle 2002" oli selle aasta suurim Eestis peetud Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks Baltimaade valmisolekut NATOga liitumisel. (Interfax, 21.09)

Balti riigid koos Saksamaa, Taani ja Poolaga avavad Poolas Szczecinis kolme riigi ühiskorpuse kirderegiooni korpuse staabis oma esinduse, iga riik on esindatud ühe sideohvitseriga. Eesti liitumisel NATOga hakkavad Eesti üksused tõenäoliselt koostööd tegema just Saksamaa, Taani ja Poola kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse koosseisus. (RIA Novosti, 18.09)

Leedu välisministeeriumi sekretäri Giedrius Cekuolise sõnul liitub Leedu Euroopa tavarelvastuse vähendamise adapteeritud lepinguga niipea, kui see muutub avatuks uutele liikmetele. (Interfax, 20.09)

Norra annab Leedule üle õhukaitsesüsteemi RBS-70. (Interfax, 20.09)

NATO peasekretär George Robertson nimetas kavatsust alustada NATO ja Venemaa ühiseid rahuvalveoperatsioone oluliseks teetähiseks, mis aitab tagada Euroopa julgeolekut ja stabiilsust. Ühisoperatsioonide korraldamise poliitilised aspektid lepiti kokku Brüsselis toimunud Vene-NATO nõukogu istungil. (Interfax, 20.09)

USA ajakirjandus

USA president George W. Bushi väljakutse ÜROle võib peagi tabada NATOt, kes püüab endale leida kohta 11. septembri järgsete sündmuste maailmas. Eeldati, et Praha tippkohtumisel on peamisteks aruteluteemadeks laienemine ja muutuste läbiviimine alliansis. Nüüd on aga selge, et tippkohtumine keskendub Iraagi teemale. Prahas selgub tõenäoliselt, kas USA jääb seotuks külma sõja aegse institutsiooniga. Bushi administratsioonis on kasvamas arusaamine, et USA vajab NATO abi Iraagis ning et oli vale jätta liitlased välja Afganistani sõjast. (Jackson Diehl, The Washington Post, 16.09)

USA veenab NATOt looma alalist kiirreageerimisüksust, mis aitaks parandada alliansi võitlusvalmidust. USA ettepanek esitati ajal, mil NATO on identiteedikriisis, ebakindel oma rollis ja tulevikus ning isegi selles, kes on alliansi tulevased liikmesriigid. Pentagoni ametniku sõnul loodaks NATO kiirreageerimisüksus eraldiseisvana ELi samalaadsest 60 000 liikmelisest üksusest. USA valitsus on juba mõnda aega tugevasti NATOt kritiseerinud. Bushi valitsus soovib muuta NATO sõjalist struktuuri selliselt, et allianss oleks võimeline efektiivsemalt ja kiiremini reageerima globaalsetele ohtudele. USA valitsuse vanemametnikud eitasid, justkui tuleneks USA plaan soovist toetuse kogumisest NATO liikmesriikidelt Iraagi ründamiseks. Üks endine NATO kindral sõnas, et tegemist on ilmselge huvide kokkulangemisega: "Bush vajab liitlasi. NATO peab tõestama oma tähtsust." (Elaine Sciolino, The New York Times, 18.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Miks loodi NATO nõukogu 20? Kui väga otsekoheselt väljenduda, võib öelda, et tegemist oli altkäemaksuga Venemaale, et see soostuks uute riikide vastuvõtmisega allianssi. NATO ei saa esindada kõike kõikide jaoks. Alliansi puhul on tegemist eelkõige institutsiooniga, mis ühendab Lääne-Euroopa tugevaid demokraatiaid ning stabiliseerib nõrgemaid demokraatiaid Ida-Euroopa riikides, kes on jätkuvalt vähe kaitstud etniliste ja natsionalistlike rühmitiste vastu. NATO ei tohiks muutuda peamiseks tegevusväljaks koostöös Venemaaga, selleks on ÜRO Julgeolekunõukogu. (Henry R. Nau, The Guardian, 15.09)

USA ja Euroopa on erinevatel seisukohtadel Bushi administratsiooni plaani osas, mis näeb ette uue NATO kiirreageerimisüksuse loomist, nimetatud üksus tegutseks väljaspool alliansi liikmesriikide territooriume. Washington soovib tõenäoliselt anda NATOle suurema sõjalise rolli juhul, kui otsustatakse Iraagi rünnaku kasuks. Üks alliansi diplomaat aga sõnas, et Washington ei kasutaks Iraagi puhul kvalifitseerimatut abi, nagu see oli Afganistani puhul. Mitmed NATO ja ELi liikmesriigid, sh Belgia ja Prantsusmaa, kardavad, et selline üksus õõnestaks ELi enda püüdlusi luua 60 000-liikmeline kiirreageerimisüksus. (Judy Dempsey, Financial Times, 18.09)

Rootsi ajakirjandus

Veidi enam kui kümne aasta möödudes on taas tekkimas uus maailmakord. Esimene maailmakord kadus NLi ajaloo prügikasti heitmisega. Selle korra all olime harjunud kahe vastandliku maailmaga, hea ja kurjaga, mis olid omavahel pidevalt sõjajalal. Näis, et vaba maailm oli võitnud ja viimaks avanes meil kõigil võimalus viia ellu inimkonna unistus paremast homsest, eneseteostusest; näis et sõdade ja hädade ajalugu on möödas. Tekkinud uus maailmakord põhineb rahvusvahelisel õigusel ja õiglusel. Ent ainuke järelejäänud suurriik ei leppinud tekkinud olukorraga, vaid on otsustanud seda enda eesmärkide saavutamise nimel ära kasutada. Tekkinud maailmakorras ei ütle ükski osapool teisele: "Kui sa ei ole meie poolt, oled sa meie vastu," või "meie huvid peavad saama ka teie huvideks, või muidu..." Euroopa on võtnud seisukoha, et ta seisab hea teise maailmakorra eest. Seetõttu on Euroopa-siseselt tarvis selgemat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mille läbi võib Euroopa vastu seista USA pealesunnitud kolmandale maailmakorrale, maailmaimpeeriumile. (Göran Rosenberg, Dagens Nyheter, 18.09)

Soome ajakirjandus

ELi ombudsmani Jacob Södermani sõnul peaks Soome NATO diskussioon olema avatum, tema arvates on arutelu pinna all ikka veel salaplaane, mis tuleks avalikkuse ette arutamiseks tuua. Södermani sõnul tõstaks NATOga liitumine märkimisväärselt kaitsekulutuste määra ning kriisiolukorras peaks Soome lubama oma territooriumile tuumarelvi. Lisaks peaks looma palgalise armee, kuna Soomel tuleks saata sõdureid teenima väljapoole oma territooriumit. Söderman arvab ka, et NATO küsimuses tuleks korraldada rahvahääletus juba seetõttu, et selle eelduseks on rahva põhjalik informeerimine alliansiga liitumise tagajärgedest. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 16.09)

Soome välisministri Erkki Tuomioja sõnul pole Soomel põhjust loobuda oma neutraliteedipoliitikast järgmistel põhjustel. Tuomioja arvates pole praeguste sõjaliste liitudega põhjust ühineda vaid seetõttu, et olla rohkem seotud rahvusvahelise koostööga, see ei ole piisav põhjus, pigem on neutraalsel riigil üha rohkem maailmale anda just olukorras, kus vaid vähesed riigid on tõeliselt pühendunud maailma kriisihaldamise ja julgeoleku edendamisele. Tuomioja sõnul jääb NATO ka tulevikus sõjalise koostöö võimaluseks sellest huvitatuile. EL pole Tuomioja arvates aga mitte superriik, vaid lihtsalt tugev rahvusvaheline mõjuvõim, kes võib pigem leevendada ja parandada superjõudude käitumise tagajärgi. (Unto Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 23.09)

Soome roheliste fraktsiooni esimehe Osmo Soininvaara sõnul tuleks Soomes NATO küsimuses korraldada rahvahääletus. NATO-küsimuse demokraatlik lahendamine vajaks laiapõhjalist avalikku arutelu, samas on kogu NATO-küsimus kaotanud hetkel oma aktuaalsuse ning ei nõua kiireid otsuseid. Roheliste arvates ei tuleks Soome NATOga liitumine kasuks Soome julgeolekule, vaid pigem lisaks pingeid ja umbusku Soome idapiiril. (STT, Helsingin Sanomat, 22.09)

Venemaa ajakirjandus

Gruusia soovib NATOga liituda. Gruusia välisministri Irakli Menagarishvili sõnul on president Eduard Shevardnadze korraldusel loodud riiklik komisjon, mis ka juba tegutseb. Komisjon töötab välja tegevusprogrammi Gruusia ühinemiseks euroatlantiliste struktuuridega. Shevardnadze näitas oma läkitusega Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta on taas ‘sadulas’ - avalduse toon oli rahulik, ridade vahelt võis aga välja lugeda solvumist oma Vene kolleegi peale. Lähiajal kavatseb Gruusia esitada ka ametliku avalduse NATOsse astumiseks. Sellele vaatamata püüab ajaleht näidata Gruusiat riigina, kel pole võimu isegi oma politsei üle. (Anatoli Gordijenko, Nezavisimaja Gazeta, 16.09)

Gruusiat ei oodata veel NATOs: allianss ei pea end Moskva-Tbilisi vastasseisu osaliseks. Autor viitab artiklis sellele, et ainuüksi hea tahe ei kindlusta veel pääsu NATOsse ning võimalus olla õigel ajal platsdarmiks Washingtoni erihuvide piirkonnas ei tähenda veel tagatist kaitseks välisvaenlase eest. NATO peakorteris pole Gruusia alliansiga liitumisperspektiiv teemaks olnud, isegi mitte pärast Vladimir Putini avaldust. Gruusia praegused NATO-meelsed avaldused näivad pigem katsena ärritada Moskvat ning köita endale tähelepanu ‘potentsiaalsete liitlaste’ seas. (Julia Petrovskaja, Nezavisimaja Gazeta, 18.09)

VF kaitseminister Sergei Ivanov sõidab visiidile USAsse, kus ta kohtub USA valitsuse kõigi kõrgemate juhtidega, kes on seotud jõustruktuuridega, ning võtab osa Vene-USA konsultatiivgrupi tööst. Peastaabi ja välisministeeriumi kinnitusel on peateemaks Ründepotentsiaalide kärpimise lepingu ratifitseerimisega seotud probleemid. Peastaabi ülema esimese asetäitja Juri Balujevski sõnul võimaldab see leping Moskval paindlikumalt jagada jõudusid ja vahendeid relvajõudude arendamiseks, eelkõige strateegiliste tuumajõudude osas. Leping ei sea piiranguid strateegilise ründerelvastuse struktuurile ning paljud vene sõjanduseksperdid arvavad, et leping ei määratle vastastikust kontrolli tuumarelvitustamisele. Kärpimise alla mahub nii tuumapeade hävitamine kui ka ladustamine. Moskva ees seisab lõhkepeade hävitamise puhul suur probleem: poliitilise olukorra muutumisel satub Venemaa kindlalt kaotajarolli, sest USA saab ladustatud tuumapead suhteliselt kiiresti taas lahingukorda seada. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 18.09)

Intervjuu NATO sõjalise missiooni juhiga Moskvas Peter Wilsoniga. Küsimusele, miks NATO ikkagi läheneb Venemaa piirile, vastab Wilson, et mida rohkem riike võitleb terrorismi vastu, seda kindlama vastulöögi suudab maailm terrorismile anda ning seepärast tervitab NATO kõiki, kes tahavad saada NATO liikmeks. (Marina Uvarova, Ogonjok, 19.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Maailma majandusfoorumi raames Salzburgis kohtusid Eesti ja Ukraina president. Leonid Kutshma sõnul on Ukraina huvitatud Eestist tulevate investeeringute suurenemisest. Kohtumisel arutati ka eurointegratsiooniküsimusi ning tihedama kahepoolse koostöö perspektiive. Rüütel avaldas lootust, et oma visiidi ajal Ukrainasse oktoobri keskel saab täiendust kahe riigi vaheline lepinguline baas. (Ytro.ru, RIA Novosti, 16.09)

Venemaa välisministeerium süüdistas Eestit tahtmatuses parandada suhteid Venemaaga, viidates Venemaa Tallinna saatkonna töötajate arvule kehtestatud kvoodile. Venemaa välisministeeriumi teatel ei ole mitte millegagi põhjendatud Eesti võimude külma sõja aega meenutav tegevus, mis seab tõsise kahtluse alla Eesti tahte arendada Venemaaga heanaaberlikke suhteid. (Interfax, 17.09)

EÜRP liidri Viktor Andrejevi sõnul tuleb venekeelse elanikkonna eesti ühiskonda integreerimise probleemile läheneda kompleksselt, et need inimesed ei tunneks ennast Eestis välismaalastena. Eesti keele õpe on vaid üks integreerimise vahendeid. (RIA Novosti, 17.09)

Eesti veteranid ei ole rahul venevastaste tendentsidega valitsuse poliitikas. Eesti Veteranide Organisatsioonide Liit tegi avaliku pöördumise, milles taunib Riigikogus heakskiidetud okupatsioonirezhiimi kurutegelikuks kuulutamist, samuti kohtuprotsesse endiste tshekistide üle. Avalduses kritiseeritakse ka Eesti SS-laste rehabiliteerimise katseid. (Interfax, 19.09)

Norra ajakirjandus

Uno Silberg liikumisest 'Ei Euroopa Liidule' leiab, et Eesti valitsus ja ELiga liitumist soovijad on viimase seitsme aasta jooksul rikkunud põhiseaduse esimest paragrahvi, mille kohaselt on Eesti suveränne ja sõltumatu riik. Silbergi sõnul püüab valitsus põhiseadust ebaseaduslikult muuta. Muutusi saab põhiseadusesse aga viia sisse üksnes rahvahääletuse kaudu. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodes kinnitab, et valitsus oleks lõhkise küna ees, kui rahvas peaks hääletama ELiga liitumise vastu. Samas kinnitab Herodes, et Eesti sõltumatus säilib ka peale ELiga liitumist, kuid saab uue tähenduse. Silbergi arvates aga soovib valitsus, allutades Eesti seadused ELi omadele, muuta §1 sisu, kuigi sõnastus jääb muutmata. Ta leiab ka, et on üsna omapärane, et valdav enamus Riigikogu saadikuist toetab ELiga liitumist, kui rahva hulgas jagunevad poolt- ja vastuhääled peaaegu võrdselt. (Thomas Vermes, Nationen, 18.09)

Soome ajakirjandus

Meditsiiniõed, ettevõtete juhid ja sotsiaaltöötajad on oma töökohtade pärast hirmul, sest ameteid jaotatakse vaid "omadele" ning juba võtmepositsioonidel olevatele parteituitele avaldatakse survet parteisse astumiseks. Oktoobris peetavad kohalike omavalitsuste valimised on pingestanud paljude töökohtade sisekliimat. On juhtumeid, kus inimesed on pidanud valima töökoha ning kohalikel valimistel kandideerimise vahel. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 23.09)

Kolm nädalat tagasi keeldus Eesti läänerannikul asetsev Hanila vald maa müügist soomlasele. Kolme viimase aasta jooksul on Hanila vald viis korda keeldunud maa müügist välismaalastele. Välismaalased vajavad maa ostuks maavanema ja valla luba, siiani on see enamasti laabunud sekeldusteta. Hanila vallasekretäri sõnul ei müü vald põlumajanduslikku maad neile, kes ei hakka seda kasutama sihtotstarbeliselt ning kelle püsiv elukoht ei ole vallas. Eestimaa Rahvaliit on esitanud parlamendile ka eelnõu, mille kohaselt lõpetataks Eestis maa müük välismaalastele juba järgmisest aastast. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 17.09)

USA ja Iisraeli kõrval on Eestit natsisümpaatias asunud süüdistama ka idanaaber Venemaa, kuid hoopis teisel põhjusel. Eesti Kaitsepolitsei on alustanud küüditamises osalenud endiste KGB töötajate tegevuse uurimist. Venemaa on nimetanud nende tegusid selgitavaid kohtuprotsesse poliitilisteks. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 18.09)

Venemaa ajakirjandus

Alates 2004. aastast ei kehti Pihkva oblasti piiriäärsetele elanikele Eesti soodusviisad, kuna Eesti viisade väljastamine viiakse kooskõlla Schengeni normidega. Viisa saamise aluseks muutub kutse või turismireis. Tasu küsimust hakatakse käsitlema eraldi igal konkreetsel juhtumil. Kurvaks teeb see, et tasuta mitmekordsete viisade kaotamisega hakkavad piiriäärsete rajoonide elanikud suhtlema oma sugulastega märgatavalt vähem kui enne. (Maria Antonova, Pskovskaja Pravda, 13-14.09.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve projekti, mille kulude maht ulatub 38,7 miljardi kroonini ja tulud 38,46 miljardini. Kaitsetööstuses suurenevad kulutused möödunud aastaga võrreldes 27,1%. (Interfax, RIA Novosti, 17.09)

Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti riigireitingud senisel tasemel A-/A+/F1, Eesti reitinguväljavaade on stabiilne. Eesti pikaajaliste valuutakohustuste reiting jäi tasemele A-, pikaajaliste kohaliku valuuta kohustuste reiting tasemele A+ ning lühiajaliste valuutakohustuste reiting tasemele F1. (Interfax, 17.09)

Tallinnas avati Euroopa põllumajanduskongress. Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on kongressi peateemaks talunike roll uuenenud Euroopas. "Kuna Tallinna kongress toimub vahetult enne ELi laienemisläbirääkimiste lõppu, on tegemist ajaloolise sündmusega," märkis ta. (RIA Novosti, 18.09)

Eesti takistab veetee avamist Venemaale. Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blanki sõnul pidurdab laevaliikluse alustamist Eesti pool, kuna keeldub eraldamast raha läbilaskepunktide ehitamiseks. Vene pool olevat laevaliini avamiseks veel sel hooajal praktiliselt valmis, nüüd on kavas avada see 2003. aasta hooaja alguseks. (Ytro.ru, 20.09)

Rootsi ajakirjandus

Leedu juhib Baltimaade kasvuliigat 6,9%i suuruse kasvuga teises kvartalis; Eesti on napilt maas 6,5%se majanduskasvuga. Viimasel kohal on Läti 'kõigest' 4,9%ga. Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuki sõnul on Eesti nii suur majanduskasv üllatav, mille on peamiselt põhjustanud pikemat aega kestnud tugev kodumaine tarbimine ning mistõttu on majanduse ülekuumenemise oht täiesti reaalne. Hulgikaubanduse kasv oli 15% 2001. aasta püsihindades ning teises kvartalis kulutasid Eesti tarbijad 8 miljardit krooni. (Reet Waikla, Dagens Industri, 18.09)

Gävles toimus Balti riikide ettevõtjate mess, kus Baltimaade tootjad otsisid uusi kliente Rootsist. Kuigi üldiselt on Rootsi ettevõtjad rahul võimalusega importida odavamaid tooteid nii lähedalt, leidub ka neid ettevõtjaid, kelle arvates toodete kvaliteet ei vasta nende nõudmistele. Positiivse üllatusena jäi oma toodanguga ühele kriitikule silma Dagöplast Hiiumaalt, kelle toodangust 50% turustatakse Rootsis. Ettevõtte esindajad Kulla Pielberg ja Simo Bergmann räägivad mõlemad rootsi keelt, nii et selle kontakti loomine oli üllatavalt lihtne. (Monica Swalas, Gefle Dagblad, 18.09)

Soome ajakirjandus

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduse areng olnud kadestamisväärselt kiire. 1996. aastast alates on SKP vaid kasvanud keskmiselt 5-6% aastas, aastal 1997 isegi üle 10%. Ka selle aasta esimese poolaasta majanduskasv oli 6.5%, mis ületas kõige optimistlikumad prognoosid. Valitsus on teinud parlamendile ettepaneku lisaeelarve vastuvõtmiseks, kus ligi 50 miljonit eurot riigieelarvesse laekunud raha jagataks avalikule sektorile. Samas on need arvud nö mitmemõõtmelised, ka majanduskasvu põhjuseks on suuresti välismaised laenurahad, riigivõlg kasvab, kuid üleüldine olukord ei ole siiski kuigi traagiline. Sellest hoolimata on Eesti Pank kevadest saadik hoiatanud majanduse ülekuumenemise eest, andnud valitsusele nõu loobuda lisaeelarvest ning kanda riigieelarve erakorralised laekumised oma välismaistele pangakontodele tagavaraks kehvemate aegade tarbeks. (Mart Ummelas, Kaleva, 17.09)

Linda Line’i õudusunenäoline suvi on pöördumas kasumit tootvaks sügiseks. Ettevõtte juht Enn Rohula ei kahetse uue laeva Linda Expressi hankimist, sest iga uue asjaga on algul probleeme. Rohula arvestuste kohaselt on Linda Express ettevõttele kahe miljoni krooni ulatuses kahju tekitanud. ELiga liitumine muudab laevaettevõtete jaoks palju. Tax-free kaotus näitab, milliseks kujuneb suurte laevade olukord. Piiriületuse lihtsustamine toob Rohula sõnul kaasa ilmselt "Tallinnasse lõunatama tulemise" reisid ning kasvab kiirlaevade populaarsust. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 20.09)

Tartus aidsi-vaktsiini väljatöötamisega tegelev 10-liikmeline Eesti teadlaste rühm võib jääda ilma kuulsusest ja ka vaktsiinist, kuna Eestis levinud viirusetüüp osutus maailmas vähelevinud G-alatüübiks. Tartus olev teadlaste rühm töötab Soome ettevõtte FIT Biotechi heaks. Kliinilise testistaadiumini jõudnud vaktsiini hakatakse testima Soomes, kuigi esialgselt pidi seda testitama Eestis, kus aidsi levik on muutunud epideemiaks. Kui eestlaste arendatud vaktsiini saab hakata kasutama aastal 2006, siis kuulsus vaktsiini leiutamise eest tuleb soomlastele. Eestlased ei saa endale ka vaktsiini, sest Eesti riik ei hakka rahastama Eestis levinud viiruse G-alatüüpi raviva vaktsiini loomist. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 20.09; Helsingin Sanomat, 18.09)

Läti ajakirjandus

Eesti Pank teatas laenukasvu ohjeldamise vajadusele viidates kokkuleppest rahandusministeeriumiga, mille kohaselt viib valitsus oma hoiused Eesti kommertspankadest välja. Hansapanga pressiesindaja sõnul pole pank laenuturul soodsamate tingimuste pakkujate seas ega pea laenutingimuste karmistamist vajalikuks; teine suurpank Ühispank peab keskpanga käiku üsna pehmeks sammuks. Äärmiselt negatiivselt suhtus valitsuse initsiatiivi ka Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.09)

Rahvusvahelise korporatsiooni General Electric esindajad soovivad Tapale ehitada remondibaasi oma vedurite jaoks, samuti soovitasid Lätile, Leedule ja Eestile osta USA lokomotiive. Latvijas Dzelzcelsi esindaja teatas aga, et Läti Raudteel on piisavalt vedureid ning sõidukipargi uuendamine ei tule kõne alla enne kolme aastat. Siis tehakse otsus, kas osta Venemaal või USAs toodetud vedurid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 19.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Each member of the Estonian parliament has received a package of literature from Turkey carrying the message that Islam and terrorism do not go hand-in-hand, the Eesti Päevaleht daily reported. It said the literature had been timed to arrive on the first anniversary of the September 11 attacks in the US. Each lawmaker in the 101-member house had received an individually labelled parcel from an unknown address in Turkey. (Afp, 20.09)

Young people in eastern Europe and the former Soviet states are poorly educated about the risks of HIV/AIDS, helping the disease to spread at faster rates than anywhere else in the world, the UN Children's Fund (UNICEF) warned. The disease is spreading fastest in Estonia, where one person in 1,000 was infected last year -- almost 20 times the average rate in the EU according to the report. (Afp, Reuters, 18.09, Interfax, 19.09)

Enamik Eesti presidendi kantselei töötajaist on kõrghariduseta. SL Õhtuleht kirjutab, et keskharidus on siseosakonna juhatajal Erki Holmbergil, eelmise aasta lõpust ametis oleval välisosakonna juhatajal Avo Suurthalil ja haldusosakonna juhatajal Gerhard Hürril. (IA Rosbalt, 16.09)

Tallinna linnakohtus alanud protsessil eitas kunagine operatiivtöötaja Juri Karpov oma osalemist üle 50 aasta tagasi 41 harjumaalase Siberisse küüditamises. Karpov ei tunnistanud end inimsusevastastes kuritegudes süüdi ning ütles, et süüdistuskokkuvõte on tema jaoks täiesti arusaamatu. (Interfax, RIA Novosti, 18.09)

Tallinna linnavalitsuse, mereväe ja Vene Kultuuriseltsi esindajad kogunesid "Russalka" monumendi juurde, et tähistada mälestusmärgi avamise 100. aastapäeva ning meenutada soomuslaeva hukkumist 109 aastat tagasi. (RIA Novosti, 20.09)

USA ajakirjandus

UNICEFi raportist AIDSi leviku kohta Ida-Euroopas ja endise NLi territooriumil. Vastavalt raportile on 38% nakatanutest Eestis alla 20. aastat vanad, 90% haigestunutest on alla 30-aastased. Eesti nakatunute arv - iga tuhandes elanik - on 20 korda suurem ELi riikide keskmisest näitajast. (Barbara Borst, The Washington Post; The Los Angeles Times, 18.09; Suurbritannia ajakirjandus: The Guardian, 19.09)

Saksamaa ajakirjandus

Saksa teleajakirjanik Jutta Rabe selgitab artiklis oma nägemust M/S Estonia huku põhjustest. Ta ei pea piisavaks seletust, mille kohaselt autodekile pääsenud vesi oleks suutnud 30 minutiga ujutada üle ka autodeki all olevad kolm dekki ning uputada seejärel kogu laeva. Rabe sõnul pidi leke olema allpool veepiiri. Õnnetuse tagamaadest kõneldes toob Rabe välja skeemi, mille kohaselt Moskva lähedal asunud kosmoseuuringutealane Vene-Ameerika ühisettevõte toimetas president Boris Jeltsini ja teiste asjassepühendatud ametiisikute nõusolekul ja kaasabil Eesti ja Rootsi kaudu Ameerika Ühendriikidesse ülisalajast kosmosealast kõrg- ja tuumatehnoloogiat. Rabe peab omapäraseks Rootsi poliitikute käitumist õnnetuse uurimise ajal ning arvab, et selle poliitiliselt kriminaalse sündmuse käsitlemine pole veel kaugeltki lõppenud. (Jutta Rabe, Süddeutsche Zeitung, 21.09, Rootsi ajakirjandus: Aftonbladet, 22.09)

Austria ajakirjandus

Möödunud nädalal leidis aset 32. Rabintztaler Malerwochen-nimeline maalikunstnike sümpoosium, millest Austria kunstnikele lisaks võtsid osa ka Ingrid Seidel Saksast ning Anne Parmasto ja Valeri Vinogradov Eestist. (Kurier, 17.09)

Jätk eelmisel nädalal alanud Eesti ajalugu käsitlevale artiklile. Antakse adekvaatne ülevaade Vabadussõjast ja Eestis aset leidnud poliitilistest arengutest Tartu rahulepingust kuni Vapside mässule järgnenud Konstantin Pätsi autokraatiani. (Der Standard, 21.09)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi telekanal TV4 näitas Maria Calrshamre ja Johan Brandhammari dokumentaalfilmi M/S Estonia hukuga seotud asjaolude uurimisest. Ajakirjanike arvates ei ole mingit alust uskuda Jutta Rabe väiteid, nagu hukutanuks Estonia rahvusvaheline salaliit. Estonia tehnilisest kirjeldusest selgub, et alus oli ehitatud ristlema mitte enam kui 20 meremiili kaugusele rannikust. Kui Soome ametivõimud andsid loa Estonia müügiks Tallinn-Stockholm liinile, tegid nad saatusliku vea, kuna nad ei täpsustanud, et taolisel marsruudil tuleb laeva visiiri taha ehitada veekindel vahesein. 1994. aasta 27. septembri öösel möllanud torm murdis Estonia visiiri ja saatis 852 inimest märga hauda 157 meremiili sadamast. (Svenska Dagbladet, 19.09)

Norra ajakirjandus

Kui Vello Holter eelmisel aastal pärast abikaasa sünnipäevapidu üles ärkas, ei näinud ta mitte midagi. Mõne päevaga oli 68 inimest väikses Pärnu linnakeses surnud. Nii juhatatakse sisse Eestit ja metanoolimürgituste tagamaid tutvustav artikkel. Eesti majandusedust rääkides kasutab artikli autor ülivõrdeid. Seda kontrastsem tundub Sergei Maistrisini juhitud metanooli müügiga tegelenud inimeste ringi tegevus nende hulgas, kelleni Eesti majandusime ei ole jõudnud. Nende inimeste käekäigust aasta pärast traagilisi sündmusi 2001. aasta septembris kajastabki artikli lõpuosa. (Simen Tveitereid, Paal Audestad, Aftenposten, 21.09)

Loode-Norras Rogalandi maakonnas asuva Sirdali kohalik ajaleht avaldas intervjuu Eesti Norra suursaadiku Peep Jahiloga, kes meelsasti külastaks seda looduskaunist kohta. Jahilo märgib eestlasi ja norralasi võrreldes, et elulaadilt on kaks rahvast üpris erinevad - norralaste jaoks on tööle lisaks tähtis perekond, vaba aeg ja looduse nautimine; enamus eestlasi tunneb ennast täisväärtuslikult vaid '25 tundi päevast tööd tehes'. Seda elu rahulikku nautimist ongi eestlastel norralaste käest õppida; norralased aga võiksid õppida infotehnoloogia kiirest arengust Eestis, leiab suursaadik. (Esne Ernits, Sirdølen, 3.09)

Soome ajakirjandus

Lennart Meri film "Linnutee tuuled" räägib nii meie sugulasrahvaste elust kui ka õnnestunud koostööst filmitegijate endi, ehk Lennart Meri, Rein Marani ja Enn Säde vahel. Lennart Meri tutvustati Kuusamo rahvale kui etnograafi, kirjanikku, stsenaristi, rezissööri, audoktorit, suursaadikut, välisministrit, presidenti ning Eesti rahva vaimset isa. Koos abikaasa Helle Meriga Soomes külas olles "leidis" endine presidendipaar Kuusamost ka Eesti esimese olümpiavõitja Eduard Pütsepa haua. (Pauli Jaakkola, Suomenmaa, 17.09)

Paljud Tapa elanikud, kes saavad joogivett oma hoovil olevatest puurkaevudest, võiksid viimasel ajal seda pigem süütevedeliku kui joogiveena kasutada. Keskkonnauuringute kesklaboratooriumis tehtud analüüs kinnitas, et vees on palju lennukikütust. Saaste levib kiiresti - kui septembi algul oli kaks saastunud kaevu, siis nüüdseks on neid paarkümmend. Õnnetute kaevuomanike naabrid käivad vett võtmas värviplekkide eemaldamise eesmärgil, säästes tärpentiini ostmise raha. Teised kasutavad seda tomatite kastmiseks, kuna see pidavat hävitama kõik parasiidid. Kaevudesse sattunud kütus pärineb endisest nõukogude lennuväebaasist, mille sulgemisest on möödunud varsti juba kümme aastat, kuid mille raske pärandus vaevab veel paljusid Tapa elanikke. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 20.09)

Narkootikumide salakaubavedajaid värvatakse Eestis süstemaatilistelt, seda teeb grupp spetsialiseerunud värbajaid. Värbajate võrgustik on alguse saanud Soome vanglatest, seal on sõlmitud tutvused Soome vangidega ning kasutatud oma varasemaid suhteid Eestis samal alal tegutsevate kurjategijatega. Viimasel ajal on võetud kinni ka narkootikumide salakaubavedajaid, kellel kuritegevuslik taust puudub. Värbamine on lihtne, pakutakse tööd ja palka. Kullerid teavad, et tabamise korral on ootamas vanglakaristus, kuid Soome vanglad ei hirmuta kedagi. Palk narkootikumide ülevedamise eest on Eesti kuupalga suurune. Nädal tagasi mõisteti Helsingi kohtus narkootikumide salakaubaveo eest süüdi kaks Eesti noormeest, mis on oivaliseks näiteks, kuidas narkokuritegevuses mõistetakse süüdi tihtipeale musta töö tegijad - kullerid ehk muulad, samas kui peategelased ning finantseerijad jäävad vahele harva, kuid saavad see-eest endale kogu kasumi. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 22.09)

Läti ajakirjandus

Kuigi Elektroonilise allkirja seadus jõustus 9 kuud tagasi, hakkab see toimima alles praegu. Vaevalt, et e-allkiri koheselt laialdast kasutust leiab. Eestis on hetkel 900 allkirja tuvastamise seadet. Neid seadmeid leiab ka pangakontoritest ja avalikest internetipunktidest. Perspektiivis peab see uuendus lihtsustama asjaajamist ja aitama kaasa raha kokkuhoidmisele. Praegusel hetkel pole e-allkirja üleüldine kasutamine võimalik, sest mitte kõigil Eesti elanikel ei ole ligipääsu internetti. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 17.09)

Reklaamitakse reise Lõuna-Eestisse. Lõuna-Eesti on koht, mis väärib külastamist: seal võib näha Tartu linna, Aruküla koopaid, Alatskivi lossi, Vooremaa maastikke, Tõravere observatooriumi. Otepää on suveparadiis ujujatele ja ratsasõidufännidele ning talveparadiis suusatajatele. Lõuna-Eestis asub Eesti ilusaim järv - Pühajärv. (Jelena Lurje, Biznes&Baltija, 20.09)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee