Nädal välismeedias: 9. - 15. september 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The Baltic states will press for special treatment for their farmers. At a joint meeting with EU Farm Commissioner Franz Fischler, the farm ministers of Estonia, Latvia and Lithuania will say their farmers have had a lot to go through since they broke away from the Soviet Union in 1991. Like many other candidate countries, including neighbouring Poland, the Baltic states are unhappy with Fischler's plan under which farmers in new entrant countries would be given just a quarter of the aid received by farmers in current EU members in the first year after joining. (Afp, 15.09)

Candidate countries lining up to join the EU say they will hold out for higher farm production quotas and more equal rates of direct aid in their accession negotiations over the next few months. Many of the 10 mostly east European nations due to sign up for membership in the rich westerners' bloc complain that the annual quotas proposed to them by Brussels are unrealistically low -- raising the spectre that they might be forced to import. "I do not think it's good to have a set of double conditions within one entity. Everybody should have equal conditions," Czech Agriculture Minister Jaroslav Palas said. (Afp, 10.09)

The Polish government intends to adopt its negotiating position on agriculture, the thorniest issue in its EU membership talks, by September 21, European Integration Minister Danuta Huebner said. (Afp, 11.09)

Europe's chief farming official Franz Fischler came to Warsaw to "stress the positives" of enlargement ahead of tough accession negotiations, but received an earful of whistles and tough talk in return. Whistle-blowing eurosceptic deputies jeered Fischler during a meeting in parliament, only to be followed by angry calls from farmers' groups for Brussels to halt exports of "poisoned food" and stop trying to "destroy Polish farming." (Reuters, 12.09)

Franz Fischler said he still had concerns over how Poland was managing millions of euros of EU funds given to help the former communist country modernise its farming system before it joins the bloc. EU Farm Commissioner Franz Fischler told he had sent a second letter to the Polish authorities requesting additional information about the officials managing the aid. (Afp, 12.09)

Franz Fischler urged Poland to accept his terms for joining the bloc, warning the ex-communist state its farmers would lose out if a year-end deadline for concluding entry negotiations is not met. (Afp, 12.09)

Hungarian opposition leader Viktor Orban has said the conservatives will only approve Hungary joining the EU if key conditions are met, including banning foreigners from buying farmland in the country. (Afp, 12.09)

EU enlargement candidate Slovenia said it does not want to pay the EU more than it receives in subsidies and other benefits when it joins in 2004. "I have to warn that for Slovenia it would unacceptable to have a situation which would worsen its net position compared to the last year before membership," European Affairs Minister Janez Potocnik told. (Afp, 11.09)

Italian Finance Minister Giulio Tremonti called for the EU's enlargement plans to be "updated". "The discussion on the EU's eastern enlargement needs to be updated after September 11," Tremonti said. Enlargement presented an "enormous market opportunity" for EU firms but also "poses cost problems" for governments, Tremonti told. (Afp, 11.09)

The countries seeking to join the EU will be presented next month with a "road map" explaining implementation of the Schengen open borders agreement once they join, Danish Justice Minister Lene Espersen said. "The provisions of Schengen must be fully implemented by new member states, using the best available practices," she said, noting that the final decision on whether or not to include a member-state in the Schengen arrangements lay with the EU Council of Ministers. (Afp, 13.09)

The EU expressed hope for a last-ditch deal on the divided island of Cyprus before a December deadline for a decision on allowing it to join. EU enlargement commissioner Günter Verheugen said he hoped Turkish elections in November could help unblock the decades-old dispute over the island, divided between Turkish and Greek Cypriots. "It is late but not too late," he told the European parliament. (Afp, 10.09)

The collapse of the Austrian government will not affect the EU's enlargement plans, which involves several of Austria's neighbours to the east, said European Agriculture Commissioner Franz Fischler. (Afp, 10.09)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi kandidaatriikide seas on kasvamas mure, et nad hakkavad liitumise esimesel aastal ELi eelarvesse enim maksma. See aga raskendab nende riikide valitsustel järgmiseks aastaks kavandatud liitumisreferendumitel liitumise pooldajate arvu suurendamist. Eelarvega seonduv ongi ELi laienemise protsessis üks viimastest ning kõige vastuolulisematest küsimustest. (Judy Dempsey, Michael Mann, Financial Times, 12.09)

ELi kandidaatriigid on teatanud, et nad kavatsevad jätkata võitlust talunike jaoks oluliste järeleandmiste eest otsetoetuste ja tootmiskvootide osas. Kandidaadid kinnitavad, et EK pakkumised põhinevad selle aja tootlikkusel, mil Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandus oli läbi elamas kommunismi lagunemise järgset suurt murrangut. Kandidaatriigid kardavad, et nende põllumajandussektor kahaneb, kui nad pakutavad kvoodid vastu võtavad. (Michael Mann, Financial Times, 11.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Praeguses ülemaailmses majanduskasvu aeglustumise olukorras tulevad KIE riigid hästi toime. KIE tsoon on püsinud immuunsena Ladina-Ameerikas ilmnenud ning kogu maailma konjunktuuri mõjutanud kriiside suhtes. Ent KIE riigid võivad kannatada laienemisprotsessi aeglustumise tõttu. EK president Romano Prodi tunnistas protseduuride aeglustumise võimalust – eriti Iiri teise referendumi negatiivse tulemuse korral. Kuigi ELi instantsid kinnitavad “ajaloolist prioriteeti”, mida kujutab endast laienemine ja protsessi “pöördumatust”, võib tulemus olla palju hilisem, kui arvatud. (Bertrand Wakenhut, Le Monde, 10.09)

Saksamaa ajakirjandus

Juba 2004. aastal peavad neli uut liikmesriiki maksma ELi kassasse rohkem, kui nad ise sealt vastu saavad. Küpros, Malta, Tšehhi ja Sloveenia saavad esimesel liikmesoleku aastal netomaksjateks. Uued liitujad peavad toetama ka praeguseid netosaajamaid Hispaaniat, Kreekat ja Portugali. Pole eriti üllatav, et näiteks Tšehhis on selline asjade käik esile kutsunud rahva hulgas tugeva pahameele. Ka ELi eelarvevoliniku, Saksamaa esindaja Michaele Scheyeri arvates ei tohi uusi liikmeid liitumise järel "seada majanduslikult raskemasse olukorda". Läbirääkimiste tegelikku tulemust on raske ennustada. ELi suurim netomaksja Saksamaa on majandusraskuste tõttu olnud juba sunnitud vähendama näiteks summasid, mida EK sooviks põllumajandustoetustele eraldada. (Andreas Middel, Die Welt, 12.09, Šveitsi ajakirjandus: NZZ, 12.09)

Soome ajakirjandus

Malta on ELi kandidaatriikides väikseim kuid huvitav oma geograafilise asendi poolest. Malta pindala on vaid 316 ruutkilomeetrit ning saarel kardetakse, et pärast ELiga liitumist muutuks saar vaid rikaste eurooplaste suvituskülaks. ELi liikmelisuse perspektiiv on maltalased kahte leeri jaotanud. Praegu võimul olev Rahvaliit on liikmelisuse poolt ning opositsioonis olev Töölispartei selle vastu, kuid Töölispartei populaarsus on tõusuteel ning partei on ELi liitumise aasta lõpul toimuvate valimiste keskseks teemaks võtnud. (Kaarina Hazard, Keskisuomalainen, 10.09)

Tundub, et Jörg Haideri valimispropaganda peamiseks teemaks on ELi idalaienemine. Liidu vastasus on olnud Haideri peamisi poliitilisi postulaate ning nüüd on ta liidu idalaienemise sidunud tihedalt kuritegevuse ja tööpuuduse kasvuga. (Jukka Luoma, Helsingin Sanomat, 13.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU interior ministers debated a joint approach for expelling illegal migrants and failed asylum-seekers. A surge in public support for anti-immigration parties in several European countries prompted EU leaders to instruct their interior ministers in June to speed up the creation of a common European asylum and immigration policy. The EC presented a discussion paper on a return policy for unwanted migrants and ministers were to discuss issues such as forced returns and joint financing of deportations. (Reuters, Afp, 13.09)

The EU said it would step up efforts to fight drug trafficking while providing assistance to countries such as Afghanistan, which depend on production to support their economies. EU justice and interior ministers meeting informally in Denmark said that EU narcotics policy should focus on ways to help drug-producing countries find alternative sources of revenue. (Afp, 14.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikli autor, EK kaubandusvolinik Pascal Lamy rõhutab Euroopa tulevikukonvendi töö edasilükkamatust. Eriti oluliseks peab ta ühtse kaitsepoliitika väljatöötamist ja rakendamist, milleta Euroopa sõltub jätkuvalt Ameerika poliitikatsüklitest, mis võnguvad pistriku hegemoonia ja tuvi internatsionalismi vahel. (Pascal Lamy, Le Monde, 13.09)

Prantsusmaa asevälisminister Euroopa asjades Noëlle Lenoir rõhutab artiklis, et ELi hääl peab muutuma kuuldavaks maailmaprobleemide lahendamisel, milleks on vaja jõuliselt asuda kujundama ühiseid poliitilisi seisukohti. Selleks on praegu õige aeg, kuna ühendusesiseste suhete majanduslik alus – ühisturg ja euro – on kindlalt paigas. Euroopa ehitamine ei tähenda riikide suveräänsusele leinakella löömist, vaid hoopis “jagatud suveräänsusega” valdkondade paralleelselt arendamist. (Noëlle Lenoir, Le Monde, 11.09)

Soome ajakirjandus

Teisipäeval avalikustati esimene ELi põhiseaduse eelnõu. Europarlamendi (EP) liige Elmar Brok esitles sajaleheküljelist dokumenti, mida on juba ette kritiseeritud ja arvustatud. Mustand on jaotatud viieks osaks ning 200 artikliks. Esimene osa käsitleb ELi põhiõigusi, teine liidu põhimõtteid, kolmas institutsioone, neljas liikmesriikide vahelist koostööd ja viies teisi küsimusi. Mustandi kohaselt määraks EP Komisjoni presidendi. Lisaks pikendataks vajaduse korral liikmesriikide eesistumisperioode. (Etelä-Suomen Sanomat, 11.09, STT, Kaleva, 11.09)

ELi jaoks on tehtud mitu põhiseaduse kava, millest kahte esitati neljapäeval esmakordselt pärast suvepuhkust kogunenud konvendile, kuid lähiaegadel peaks neile kahele ilmselt lisa tulema. Napoleoni sõnul peaks põhiseadus olema lühike ja ebaselge, praegused kaks kava ei täida kumbki neid nõudmisi - esimene on pikk ja ebaselge ning teine lühike ja üsna arusaadav. Need on esitanud vastavalt Elmar Brok ja Andrew Duff ning mõlemad kavandid on suhteliselt föderaalse suunitlusega. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 12.09)

ELi vahendid pettuse vastu võitlemiseks vähenevad. Komisjoni ettepaneku kohaselt saaks ELi pettuse vastu võitlemise organisatsioon OLAF tuleval aastal oma eelarvesse miljon eurot vähem kui sel aastal. Kärbe pole küll väga märkimisväärne, sest OLAF saab oma kulutuste katteks siiski 39 miljonit eurot. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 11.09)

Eestist Soome toimetatud illegaalsed immigrandid andsid alust arutelule selle eest määratava karistuse teemal. Soome politsei sõnul on Soome inimsmugeldamise ahvatlev sihtkoht, kuna karistused selle teo eest on ELi leebeimad. ELis on kokku lepitud ühtsetes illegaalse immigratsiooni vastastes meetmetes, mis peaksid jõustuma 2004. aasta algusest. (Kristiina Markkanen, Helsingin Sanomat, 10.09)

Taani Euroopa asjade minister Bertele Haarderi sõnul võiks EL hakata korraldama põgenike tagasilende nende kodumaale. Ta põhjendas oma ideed sellega, et ELi liikmesriigid peaksid püüdlema immigratsioonipoliitika ühtlustamise poole. Praegused erinevused viivad selleni, et põgenikud üritavad pääseda nendesse riikidesse, kus neid ootavad parimad tingimused. Haarderi sõnul peaks püüdma igati ka illegaalset immigratsiooni tõkestada. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 11.09)

Taani ettepanekul võiksid ELi liikmesriigid eesistumisperioodidega jätkata kokkulepitud järjekorras kuni 2006. aastani, seejärel võiksid ka uued liikmesriigid soovi korral eesistujateks saada. Praeguse süsteemi jätkamist põhjendab Taani sellega, et uutel liikmesriikidel oleks nö sisseelamisaega enne, kui võtavad enda peale eesistuja suure vastutuse. (STT, Kaleva, 12.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU insisted that its dispute with Russia over planned EU visa requirements for residents of the Russian Baltic enclave of Kaliningrad must be resolved within the Schengen accords. (Afp, 11.09)

The EC proposes a special passport for residents of Russia's Baltic enclave of Kaliningrad in a bid to defuse a row that has strained ties with Moscow, diplomats said. (Reuters, 13.09)

Välisminister Kristiina Ojuland teatas, et ELi eesistuja Taani on Kaliningradi küsimuses jäigal seisukohal: Taani tahab lahendada selle probleemi ELi seadusandluse alusel, rikkumata seejuures Leedu huve. Ojuland lisas, et Eesti toetab Leedu seisukohti läbirääkimistel Venemaaga Kaliningradi küsimustes ning tõstatab nimetatud küsimust pidevalt kohtumistel ENi ja ELi esindajatega. (IA Rosbalt, 9.09)

EL kavatseb eraldada Kaliningradi oblastile 40 mln eurot TASIS programmi raames. Kaliningradi oblasti asekuberneri Mihhail Tsikeli arvates on TASIS programm juba vananenud. EL võiks eksperimendi korras laiendada Kaliningradi oblastile neid finantsprogramme ja toetusi, mis kehtivad ELi kandidaatriikides. (Interfax, 11.09)

Efforts to close down terrorist financing networks and conclude an agreement on increased judicial cooperation with the US should be a priority in coming months, EU Justice and Home Affairs Commissioner Antonio Vitorino said. (Afp, 14.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi president Valery Giscard D'Estaing kutsus ELi üles muutuma maailma areenil märksa arusaadavamaks, suutmaks paremini korraldada transatlantilisi suhteid ning lahendada Iraagi taolisi kriise. Giscardi sõnul on vaja suurendada ELi välispoliitika juhi rolli. Kohmakas nimetus "ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja" tuleks asendada "rahvusvaheliselt tunnustatud" ELi välisministriga, kellel peaks olema koht ENis. See peaks andma vastuse Henry Kissingeri küsimusele: kellele helistada Washingtonist, kui soovitakse rääkida Euroopaga? Giscard eeldab, et välispoliitika jääb üldjoontes liikmesriikide käsutada, kuid ta soovib uusi korraldusi, mis koordineeriks nende tööd. Selleks näeb Giscard ette komisjoni, kellel on oma kohustused ning kogukas eelarve välissuhete, -kaubanduse ja -abi korraldamiseks. (Ian Black, The Guardian, 13.09)

Saksamaa ajakirjandus

Neil päevil on Saksamaa Ameerikas kõigi talk-showde 'hammaste vahel'; Saksamaa suursaadik Washingtonis on saanud ebatavaliselt palju kutseid tele- ja raadioesinemisteks, kuid kõikjal koheldakse teda teatava vaenuga. Ameeriklaste pahameele on sakslased 'ära teeninud' sellega, et kantsler Gerhard Schröder nii kindlasõnaliselt on väljendanud Saksamaa seisukohta, mille kohaselt Saksa väed Iraagi vastu suunatud sõjalistest operatsioonidest osa ei võta. Ameeriklastel on nimetatud seisukohta raske nii mõista, kui ka uskuda. Paljude arvates lasub sakslastel tänuvõlg ameeriklaste ees, et USA väed neid NLi eest kaitsesid. Fakt, et 10 000 Saksa sõdurit rahuvalveoperatsioonides tegutseb, ei lähe igapäevaelus korda. Valimiseelses ja kriisiaegses mentaliteedis on tähtsad hoopis BMWd, Hitlerit, bratwursti, Berliini Õhusilda ja Attat pilavad karikatuurid. Valimiseelsel Saksamaal näib, et kantsler Schröder kasutab ameerika-vastasust enda huvides ja sama teeb president George W. Bush. “Alates 11. septembrist on välispoliitika sisepoliitika, ja seda mitte ainult Ameerikas,” leiab artikli autor. (Uwe Schmitt, Die Welt, 14.09)

Austria ajakirjandus

Tänavune Maailma Majandusfoorum leiab aset Salzburgis ja ühe põhiteemana on arutusel ELi roll pärast liidu laienemist. Muuhulgas arutatakse ELi püstitatud eesmärki muuta Euroopa 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks maailmas. Nii nagu eelmistelgi aastatel, on foorumi külaliste hulgas palju riigipäid, nende hulgas ka Eesti president Arnold Rüütel. (Der Standard, 12.09)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

France and Spain are leading a drive to build a common front against proposed reforms to the EU's massive farm subsidy program, several EU agricultural ministers said. French Agricultural Minister Herve Gaymard, backed by his Spanish counterpart Miguel Arias Canete, has circulated a letter to EU ministers defending CAP, a 40 billion-euro subsidies program that consumes nearly half the annual EU budget. Annemi Neyts, Denmark's secretary of state for foreign affairs, said the letter argues that "the CAP is not the kind of evil thing that a number of people say it is," but added that it did not propose any alternative to the reform plan. (Afp, 9.09)

British PM Tony Blair pushed the issue of euro membership back up the political agenda, saying Britain should join if the economic conditions are right. "Be under no doubt that if the economic tests are met Britain should join the single (European) currency," Blair said. (Afp, 10.09)

Euro-zone countries are set to reach a compromise that would give some members struggling to balance their books more time while saving the honour of the area's Stability and Growth Pact on deficits. Four countries, Germany, France, Portugal and Italy, are increasingly struggling to respect a commitment to balance their budgets by 2004 despite worsening fiscal conditions brought on by weak economic growth. (Afp, 15.09)

EK alustab nafta ja gaasi tsentraliseeritud strateegiliste varude süsteemi organiseerimist ELis. EK energeetika ja transpordi volinik Loyola de Palacio sõnul nõuab rahvusvahelise terrorismi kasv turvalise vedelkütusevaru loomist Euroopas. (Interfax, 9.09)

EL võib kehtestada raha liikumise piirangud Šveitsi ja Šveitsist välja juhul, kui Šveitsi võimud keelduvad lihtsustamast riigis kehtivat pangasaladuse seadust. (Interfax, 9.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Majandus jääb Euroopa integratsioonis keskseks küsimuseks, sest kui ei uuendata ELi finantsilist olukorda, on keeruline muuta julgeoleku ja immigratsiooni küsimuste korraldamist efektiivsemaks. Tõeliselt kohatu on toetuda vaid riiklikele eelarvetele. Lahenduseks oleks katta kulud ELi eelarvest, kuid probleem seisneb selles, et ELi eelarve põhineb peaaegu täielikult rahade väljajagamisel, mitte aga üldkasutatava hüve reservidel. Arutelud liidu eelarve üle keskenduvad “võitjatele” ja “kaotajatele”, täiesti tähelepanuta jääb see, kas maksumaksja raha kulutatakse otstarbekalt. ELi eelarve rahade väljajagamise programmid - CAP ja struktuurifondid - tuleks kaotada, kuna need ei ole efektiivsed, eriti liidu peatset laienemist silmas pidades. (Guido Tabellini, Financial Times, 11.09)

Prantsusmaa ja Hispaania loovad laiaulatuslikku CAPi reformi-vastast koalitsiooni. Prantsusmaal on koostatud kirja projekt, mis kaitseb CAPi praegusel kujul. Prantsusmaa ja Hispaania on palunud kirjale alla kirjutada kaheksal liikmesriigil (va Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Holland). Prantsusmaa on kindel, et enne 2006. aastat ei tohiks CAPis muudatusi läbi viia. Taani põllumajandusministri Mariann Fischer Boeli arvates on kirja autoritel kavas arutleda vaieldavate küsimuste üle nii kaua kui võimalik, see võimaldaks küsimuste otsustamist edasi lükata. Itaalia põllumajandusminister Giovanni Alemanno sõnas, et Itaalia allkirjastab kirja vaid juhul, kui selles pakutakse põhjalikke muutusi. Alemanno sõnul kaitseb kiri CAPi väga konservatiivsel moel ning tema arvates on võimalik CAPi kaitsta seda põhjalikult reformides. (Michael Mann, Financial Times, 10.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Praegu CAPi reformist keeldudes võib Jacques Chirac’ist saada hauakaevaja CAPile, millest Prantsusmaa on üks suuremaid kasusaajaid. Juulis volinik Franz Fischleri poolt pakutud ettepanekutel on see eelis, et need on seotud vaid põllumajandusega: need ei puuduta eelarvet ega vähenda põllumajandusabi hulka. 2006. aastani oodates saab reform palju laiemate läbirääkimiste osaks: kokku tuleb leppida eelarves ja laienenud liidu ühispoliitikates aastateks 2006 kuni 2013. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 12.06)

ELi põllumajandusministrite kohtumine toimus loosungi all – ära räägi asjadest, mis ärritavad. Seetõttu olid arutluse all innovatsioon ja teadustöö ning laienemisega seotud problemaatikat ei puudutatud. Peamine eelarve rahastaja Saksamaa soovib laienemisega enda makstava osa vähenemist. “Isegi prantslased oskavad arvutada. Nad teavad, et mõne aasta jooksul nende finantsseis muutub,” deklareeris Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast. Prantsuse pool aga süüdistab Saksamaad, et nad soovivad laienemise läbi viia ilma liigset sentigi kulutamata. See ei ole CAP, mis teeb laienemise kalliks, märkis Prantsuse põllumajandusminister Hervé Gaymard, vaid struktuurifondid, mille kulud suurenevad plahvatuslikult, et aidata tulevastel liikmesriikidel vähendada oma tohutut majanduslikku mahajäämust. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 12.06)

Soome ajakirjandus

Erinevate ELi liikmesriikide hinnapoliitikas polnud kuigi palju loogikat enne euro tulekut, kuid ka praegu pole erinevused liikmesriikides vähenenud. Tarbekaupade hinnaerinevuste põhjuseks on erinevate liikmesriikide käibemaksumäär ning kohalik palgatase. Lisaks sõltub hinnapoliitika kulutajate soovidest ja harjumustest, rahvusvaheliste ettevõtete peavaluks on tõsiasi, et riigiti on tarbijaeelistused väga erinevad. Niisiis pole ühisvaluuta kuigi mõjusalt hinnataset erinevates liikmesriikides ühtlustanud. Tarbijahinnaindeksite põhjal on hinnad küll erinevates liikmesriikides üksteisele lähenemas, kuid see lähenemine toimub väga aeglaselt. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 13.09)

Kuigi eurotsooni majanduskasv jääb alla 1 protsendi ning eelarve tasakaal tundub üha kaugema eesmärgina, oli meeleolu ELi majandus- ja rahandusministrite kohtumisel rahulik. Novembris hakatakse arutama Portugali eelarvedefitsiidi olukorda, mis on praegu 4.1%. Äärmuslike meetmete kasutuselevõtmisel tuleb Portugalil selle eest trahvi maksta. Ka Saksamaa olukord pole roosiline, kuid suurima euroriigi vääratamine stabiilsus- ja kasvupakti kokkuleppest on niivõrd hirmutav mõte, et Kopenhaageni kohtumisel sellest kõva häälega ei räägitud. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 9.09)

Kevade lootust asendab sügise süngus, sest ELi majanduslik olukord on oodatust kehvem. Majanduskasv on aeglane, samas kui kasvavad liikmesriikide eelarvedefitsiit ja tööpuudus. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia eelarvedefitsiidid on juba sellises suuruses, et riiklike vahenditega majanduse elavdamine ei osutu enam võimalikuks, pigem tuleks kärpida riiklikke kulutusi. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 11.09)

EK avalikustab nimekirja ligi nelja miljardi euro suurustest karistustollimääradest USA toodetele. Põhjuseks on USAs ettevõtetele tehtavad ekspordisoodustused, mis WTO kinnituste kohaselt ei vasta organisatsiooni reeglitele. Kaks nädalat tagasi andis WTO ELile loa võtta kasutusele maailmakaubanduse ajaloo suurimad vastumeetmed. Nimekirjas sisalduvad muuhulgas põllumajandussaadused, tekstiilikaubad, klaas, teras, vask, alumiinium, tuumaelektrijaamades kasutatav tehnika ja elektroonika. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 12.09)

Avaliku võimu “vahikoer” Statewatch rikkus ära ELi puhkusehooaja, paljastades eesistujamaa Taani plaanid infoliikumise valvamise tõhustamiseks. ELi liikmesriigid peaksid aastaks kuni kaheks talletama kõik andmed kodanike telefonikõnedest, faksidest ja e-mailidest, mis rikuks aga ELi kodanike inimõigusi ja põhivabadusi. Vaieldamatult on uued kommunikatsiooniviisid endaga kaasa toonud ka palju probleeme, alates börsipettustest ja lõpetades lastepornoga, samas on vaba infoliikumine aga demokraatia ellujäämistingimuseks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.09)

EK on teinud ettepaneku, et liikmesriigid suurendaksid oma vedelkütuse reservvarusid 90 päevalt 120le päevale. Lisaks soovitakse luua ELi ühtne reserv, mille käsutusse tuleks neist varudest 40 päeva reserv ning mille haldamiseks oleks tarvis moodustada iseseisev institutsioon. Liikmesriikides on aga Komisjoni ettepanekusse suhtutud tõrjuvalt kuna Komisjoni ettepaneku põhjuseks on hirm energiakriisi ees samas kui USAs on miinimumvaru hoidmise põhjuseks turgude tasakaalu tagamine, varudega püütakse ennetada majanduskriise. (Ritva Remes, Helsingin Sanomat, 13.09)

Ootuste kohaselt jättis EKP intressimäärad muutumatuks. EKP juhataja Wim Duisenburgi sõnul on intressid praeguse inflatsioonitasemega tasakaalus. ELI majandusvoliniku Perdo Solbesi sõnul jääb ELi majanduskasv sellel aastal alla 1%, mistõttu rahvusvahelised vaatlejad ennustasid EKP intressimäärade langust, kuid intressimäärad on püsinud samal tasemel juba kümme kuud ning jäävad ka praegu muutumatuteks. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 13.09)

Samal ajal, kui tulevikukonvent töötab välja ELi tulevast põhiseadust, on ELis veel mitmeid määruseid, mis liikmesriikides segadust tekitavad. Soomes ei suhtuta kuigi positiivselt ELi reklaami puudutavatesse määrustesse. Kui ELis suhtutakse reklaami kui vabakaubandusega kaasnevasse nähtusesse, siis Soomes on vastupidiselt üritatud praktiseerida tugevat tarbijakaitset, säästes tarbijaid liiga tugevast turustamisstrateegiast. Reklaam on piiratud, et tarbijad ei langetaks reklaami agressiivsusest tulenevalt valesid otsuseid. (Etelä-Suomen Sanomat, 10.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO head George Robertson paid an emotional tribute to the victims of September 11 and hailed success in battling terror since then, but warned that the war is "not yet won". The NATO secretary general also reiterated the importance for trans-Atlantic unity in the fight against terrorism. The world must be prepared for a "long haul" in fighting terrorism, he said. (Afp, 11.09)

EC President Romano Prodi warned the US against a unilateral military attack on Iraq but said the EU was divided over how to deal with Saddam Hussein's regime. "I believe we should fight against terrorism but I don't think a war is the solution if it doesn't have the support of the UN Security Council," Prodi said. (Afp, 10.09)

The EU remains "side by side" with the US in the war against terrorism, one year after the September 11 attacks. "The terrorist attacks of 11 September have given rise to the most comprehensive international cooperation in decades," said a statement by European government leaders. (Afp, 11.09)

Rootsi kaitseväe juhataja kindral Johan Hederstedti sõnul jätkab Rootsi sõjalise abi osutamist Eestile ka tulevikus, kui Eesti saab kutse NATOsse. Hederstedti arvates tugevdab Eesti liitumine NATOga julgeolekut Läänemere piirkonnas. (RIA Novosti, 9.09; IA Rosbalt, 12.09)

Latvia's government approved a large increase in defence spending and a plan for adapting the small Baltic state's defence system in the expectation of being invited to join the NATO military alliance in November. One NATO criterion for new members is that defence spending should be at two percent of gross domestic product (GDP). Latvia's defence spending would reach that level next year under the action plan, which provides for a 22 percent increase to 111 million lats (184.07 million dollars). It would remain at the two percent level until 2008. (Afp, 10.09)

Põhja-Atlandi alliansi esindaja kinnitusel ei ohusta NATO laienemine Venemaa julgeolekut. "Kui NATO laieneb itta, ei tähenda see, et NATO kannab endas mingit ohtu," ütles NATO sõjalise missiooni asejuht Venemaal kolonel Josef Urbanowicz. "Minu arvamus on, et kui NATO ja Venemaa teevad koostööd, tuleb see kasuks mitte ainult Moskvale ja Brüsselile, vaid kogu maailmale ja kogu rahvusvahelise julgeoleku süsteemile," ütles NATO missiooni asejuht. (Interfax, 10.09)

Latvia's defence minister Girts Kristovskis demanded that Russia's ITAR-TASS news agency retract a report claiming that a NATO compatible radar being acquired by the Baltic country would be able to look deep into Russian territory. (Afp, 10.09)

NATO said it would expand its landmine clearance programme in non-member nations, especially former Soviet bloc countries with which it has partnership agreements. (Afp, 13.09)

A NATO-Russia conference on the international fight against terrorism will be held in Moscow on December 5, the NATO mission announced. (Afp, 10.09)

USA ajakirjandus

Võimalik sõda Iraagi vastu ja närvilised suhted Washingtoni ning eurooplaste vahel on mitmes NATO kandidaatriigis esile kutsunud kartuse, et nende liikmelisuse üle hakatakse otsustama mitte nende tegeliku valmisoleku, vaid mingite teiste kriteeriumide põhjal. Üks Balti riigi diplomaat sõnas, et kandidaatriigid peavad laveerima USAga solidaarsuse ja Euroopa multilateraalse poliitika heakskiitmise vahel. Ameeriklased kinnitavad, et Praha tippkohtumisel ei tule mingisuguseid üllatusi ning ainsaks tingimuseks kandidaatriikidele on MAPi nõuetele vastamine. USA saadik NATO juures Nicholas Burns sõnas, et Prahas tehtav otsus põhineb kandidaatriikide sõjalises valmisolekul, haldussuutlikkusel ja inimõigustest kinnipidamisel. Ta ütles, et Iraagiga seonduv ei mõjuta tehtavat otsust: Vastavalt USA ametlikule seisukohale ei mõjuta ka RKK küsimus kuidagi kandidaatide võimalusi NATO liikmeks saamisel. Samas on aga mõned seadusandjad väitnud nii Washingtonis kui ka kandidaatriikides visiitidel olles, et kandidaatidest ei saaks häid liitlasi, kui nad ei kaitse USA rahuvalvajaid. (Nicholas Kralev, The Washington Times, 13.09)

Eelmise aasta 11. septembri sündmused kiirendasid Lääne idalaienemist Euraasiasse. USA ja NATO on juhtinud seda protsessi, EL järgnes neile aeglaselt ja kõhklevalt. Kui USA president George W. Bush 2001. aasta juunis Varssavis teatas NATO laienemisest Balti merest Musta mereni, ei olnud allianss veel konsensust saavutanud. NATO "big-bang" laienemine tundus sellal poliitilise utoopiana. Vaid 15 kuud hiljem on NATO valmis esitama liitumiskutse seitsmele riigile, keda kunagi juhiti Moskva poolt, samuti on paranemas juba praegugi tihe partnerlus Ukrainaga. Sellele ajaloolisele muutusele on aidanud kaasa: 1) liikmesriikide panus terrorismivastasesse võitlusesse; 2) 11. septembri sündmuste järgse maailma nõudlus laiendada Lääne strateegilist ulatust; 3) USA võime näidata, et NATO laienemine toimub, USA mitte ainuüksi ei ignoreeri Jalta "punaseid jooni", vaid soovib need jooned igaveseks kustutada. Kas Venemaa tegevus pärast terrorismirünnakuid on vaid taktikaline - lühiajaline, millega ei minda Afganistani operatsioonist edasi - või strateegiline - pikaajaline, võitlus terrorismi ja massihävitusrelvi tootvate riikide (Iraak) vastu? Venemaa presidendi Vladimir Putini plaaniks on taastada Venemaa poolt juhitav poliitiline, sõjaline ja majanduslik blokk endise NLi suures osas. Putin loodab, et tema koostöö Läänega terrorismivastases võitluses annab talle plaani teostamiseks vajaliku nõusoleku. Eelmise aasta 11. septembri sündmused on muutnud Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasia riigid praktiliselt üleöö strateegilistest kolgastest esmajärgulise tähtsusega strateegilisteks punktideks. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 13.09)

Mõlemal pool Atlandi ookeani ollakse nõus, et NLi kadumisega ohustavad Lääne julgeolekut ja väärtusi fanatism ja massihävitusrelvad. Transatlantiliste pingete peamisteks allikateks on erimeelsused ohtudele reageerimise küsimustes. Eurooplased on toetanud ja ka osalenud sõjalise jõu kasutamises Afganistanis, kuid seda tehes on rõhutatud kolme põhimõtet: 1) ainuüksi sõjaline reageerimine ei lahenda terrorismi probleemi, eurooplased on selle õppetunni juba omandanud; 2) isegi kõige tugevam riik maailmas vajab liitlasi, mitte lithlabaseid järgijaid; 3) ohtudega võideldes ei tohi kahjustada kaitstavaid väärtusi. (Javier Solana, International Herald Tribune, 10.09)

Soome ajakirjandus

EL seisab terrorismivastases võitluses USA kõrval. ELi liidrite avalduses New Yorgi ja Washingtoni terrorirünnakute 1. aastapäeval tõotab EL terrorismis süüdistatud kohtu ette viia, kuid manitseb arvesse võtma ka kultuuridevahelist võrdsust, mis on üks võtmeküsimusi vältimaks taoliste õnnetuste kordumist tulevikus. (Etelä-Suomen Sanomat, 11.09)

EL ja USA peavad nõu terrorismivastase võitluse üle ning erimeelsused peaksid lahenema hiljemalt selle aasta lõpuks. Läbirääkimisi juhib ELi eesistujamaa Taani justiitsminister Lene Espersen. Esperseni sõnul on ELi seisukohad neis küsimustes üldtuntud: EL ei nõustu USAle üle andma ühtegi kurjategijat, keda ootaks Ameerikas surmanuhtlus. Kui ka Osama Bin Laden ise kinni püütaks, et tohiks teda USAle välja anda. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 15.09)

Soome Välispoliitilise Instituudi teadlase Hanna Ojaneni sõnul on ELiga liitumine teatud määral sõjaline liitumine. ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika on selgelt muutnud ELi iseloomu, neutraalsete Soome ja Rootsi liitumine, kui nad poleks seda teinud varem, oleks praegu peaaegu et võimatu. Ojaneni sõnul on ELi areng olnud kindlasti kiirem, kui Soome ja Rootsi liikmekandidaatidena arvata oskasid. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 12.09)

Venemaa ajakirjandus

NATO peasekretäri George Robertsoni kirjutis NATO rollist terrorismivastases võitluses pärast 11. septembrit, eelseisvast Praha tippkohtumisest, NATO-Venemaa tihenenud koostöö perspektiividest. Robertsoni sõnul saab NATO tulevast aastast eeldatavalt hakata avaldama toetust, sealhulgas sõjalist, ka väljapool alliansi raame korraldatavatele operatsioonidele. Robertson ütles, et novembris Prahas toimuval tippkohtumisel kavatseb NATO vastu võtta otsuse kaitsepotentsiaali üldisest suurendamisest ning avalikustada uue terrorismivastase sõjalise kontseptsiooni. (George Robertson, Nezavisimaja Gazeta, 11.09)

VF Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi artikkel pealkirjaga “Aasta pärast 11. septembrit. Maailmapoliitika ei saa olla vaid ühe suurriigi huvisfääris”. 11. september 2001 mõjutas rahvusvahelist poliitikat kahe teguriga. Esiteks, süüdistamine terrorismis, millega George W. Bush kuulutas Al-Quaida’le “ristisõja”. Teiseks, Venemaa sai USA liitlaseks, vähemalt rahvusvahelise terrorismi vastases koalitsioonis. Samal ajal on suurenenud otsesed või kaudsed ameerikavastased ilmingud Euroopas. USA ja Venemaa peamised rahvuslikud huvid ei ole vasturääkivad, ka ameeriklaste kriitika Tshetsheenias toimuva suhtes on pärast pommirünnakuid Afganistanis mõningal määral vähenenud. Autor ootab suhetes USAga rohkem vastusamme, kuigi lisab, et USA protektsionism on üldine ning ei ole suunatud konkreetselt Venemaa vastu. Margelov teeb kokkuvõtte, et maailm muutub üha avatumaks ning riigid muutuvad üha enam üksteisest sõltuvamateks. Ainult pikaajaline strateegia lubab ülearuste vaidlusteta lahendada Venemaal WTOga liitumise, poliitilise dialoogi pidamise jm. küsimusi. (Mihhail Margelov, Nezavisimaja Gazeta, 9.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel sõidavad Ungari presidendi Ferenc Madli kutsel riigivisiidile Ungarisse. (RIA Novosti, 10.09)

Eesti, Läti ja Leedu parlamentide juhid kohtuvad Leedu kuurortlinnas Palangas, kus arutatakse Balti Assamblee laienemise küsimusi. (Interfax, 13.09)

Eesti liitumine NATOga sõltub ennekõike USA Senati otsusest, kes muuhulgas arvestab ka kandidaatriikides holokausti käsitlemist ja natsikuritegude uurimist, kirjutas endine välisminister Toomas Hendrik Ilves Postimehes. Ilves märgib, et kui USA senaatorid leiavad, et üks või teine riik ei suhtu holokausti piisava tõsidusega, kui on kahtlusi, et riik kuidagi soosib või sallib antisemitismi, võivad selle riigi võimalused NATO lepingu ratifitseerimisel kujuneda nigelaks. (Interfax, 13.09)

Venemaa Välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko teatas, et Moskva on jätkuvalt mures rahvusvähemuste, eelkõige venekeelse elanikkonna olukorra pärast Eestis. "Arvukate venekeelsete elanike ühenduste ning valitsusväliste inimõigusorganisatsioonide jätkuv häirekella löömine tõendab, et ELi pürgivas Eestis pole kõik korras," ütles Jakovenko. (Interfax, RIA Novosti, 9.09)

Venemaa Kaasmaalaste Ühingu Liidu (VKÜL) kutsel alustas Moskva ja 'riiklik-ühiskondliku' fondi Rossijane delegatsioon oma kolmepäevast visiiti Eestis. VKÜLi juhi Arkadi Prisjazhnõi sõnul on kavas külalistega arutada venekeelse hariduse olukorda ning vene keele, kirjanduse ja kultuuri säilitamist Eestis. Külalised Moskvast toovad ka kingitusi - 7 arvutit tulevasele Narva lütseumile. (Regions.ru, RIA Novosti, 9.09)

Taani ajakirjandus

Kui Eesti poliitikud suvel aknast välja vaatavad, on nad silmitsi üsna vähe lugupidava vaatepildiga. Parlamendi esisel platsil on sadu turiste, kes seisavad seljaga Riigikogu poole, kuna nad silmi pingutades uurivad Aleksander Nevski katedraali. Ainsad, kes parlamendihoonet oma pilguga austavad, on kerjavad vene babushkad, kes on end sisse seadnud linna kõige tulutoovamal kohal. See vaatepilt on enam kui metafooriline - Vene ülemvõim ehitas sibulakuplitega kiriku 19. saj. lõpul vana võimu südamesse, näitamaks oma üleolekut. Oma aknast vaatab seda pilti ka Eestimaa Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes teatab: "EL võib säästa meid oma retoorikast. Eestis oleme harjunud suurte liitude komissaride puiklevatest vastustest läbi nägema." Kuigi Reiljan võrdleb ELi NLiga, väidab ta, et ei ole sugugi vastu Eesti liitumisele ELiga. Otse vastupidi. Kuid liitumise järel peab Eesti olema võrdne võrdsete seas, muidu ei ole ju liitumisel mõtet. Pealegi pole rahvahääletuse tulemus veel teada. Küsimuse peale, kas rahvahääletusel ELiga liitumine tõepoolest tagasi võidakse lükata, muutub Reiljan jälle mõtlikuks, vaatab aknast välja ja ütleb: "Eks näis." (Anna Libak, Berlingske Tidende, 13.09)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu siseminister Ain Seppikuga. Seppik kohtus Venemaa kolleegi Boriss Grõzlovi ja Vene patriarhi Aleksius II-ga. Kui esimesega kirjutati alla ministeeriumide koostööprotokoll aastateks 2003-2004, siis Püha Daniili kloostris otsustati kirikuvarade saatus Eestis. Juttu siseministeeriumite koostööst, Vene välisministeeriumi avaldustest rahvusvähemuste ja endiste õiguskaitseorganite endiste kaastöötajate diskrimineerimise kohta (Seppik vastab, et Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja osata keelt ning viitab samale nõudele ka Vene uues kodakondsusseaduses) ning patriarhi visiidist Eestisse. Seppiku intervjuu lõpeb sõnadega, kui patriarhi visiit teoks saab, siis on see märk Eesti ja Venemaa suhete paranemisest. (Svetlana Popova, Izvestija, 14.09; Uudisteagentuurid: RIA Novosti, 12.09; Interfax, 13.09)

Majandus

Uudisteagentuurid

The unemployment rate decreased in Estonia in August to 5.4 percent of the workforce. Estonia continues to be the Baltic state enjoying the shortest jobless queue at 44,100 people. (Afp, 11.09)

Taani ajakirjandus

Alates 1991. aastast on Tallinn muutunud "soome linnaks" ja seda kinnitab ka statistika - Eesti suurimaks kaubavahetuspartneriks on Soome. 12 aastaga on Eesti oma majanduse kapitaalselt ümber orienteerinud: 57% kaubavahetusest toimub ELi riikidega, vaid 11% SRÜ riikidega, k.a. Venemaa. Eesti kaubavahetus Taaniga on üpris tagasihoidlik, kuid üheks selle alustalaks on ettevõtja Urmas Eljas, kes esindab Balti riikides Taani ettevõtet Radiometer Medical. Taani ärihuvide eest seismise eest on talle omistatud Prints Henriku Aumedal, mida antakse igal aastal välja 10 kuni 12. Tavaliselt on selle medali saajateks Taani kodanikud. Eljase puhul ei ole tegu väejooksikuga, vaid pigem kosmopoliidiga, kes selgitab ka reporterile, et ostes Nokia, Ericssoni, mõne riideeseme või mööblit Taanis, ei toeta see ost üksnes Soome, Rootsi või Taani tootjaid, vaid ka Eesti allhankijaid. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 11.09)

Eesti majandus õitseb ja on Euroopas üks kiiremini kasvavaid majandusi. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise majanduse professor Urmas Varblane. Professor Varblane ei vasta kuidagi ettekujutustele tüüpilisest ülikooli professorist. Enamus majandusprofessoreid peavad oma kulmu kipras hoidma selle tõttu, et valitsus viib läbi sellist majanduspoliitikat, mis on vastuolus iga majandusalase käsiraamatu ja õpikuga. Professor Varblasel aga seda muret ei ole. Eesti majanduse iseloomustus võiks olla võetud otse mõnest majandusõpikukust - võimalikult vähe riigi sekkumist ja võimalikult palju turujõudude poolt reguleerimist. Eesti, Läti ja Leedu majandusi võrreldes leiab Varblane, et Eesti edu põhjuseks võrreldes teiste Balti riikidega, on see, et õigete reformidega alustati õigeaegselt ning valiti optimaalne majanduspoliitika. ELiga liitumisest kõneldes sõnab Varblane, et ta sooviks, et põllumajandustoetuste maksmisest loobutaks, nii et kõik ettevõtjad saaksid vaba konkurentsi tingimustes teineteisega võistelda. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 11.09)

Rootsi ajakirjandus

"Siseriiklik tarbimine hoiab Balti riikide majanduskasvu tugevana ka järgmisel aastal hoolimata maailmamajanduse üldisest nõrkusest" leiab Hubert Fromlet Föreningsbankeni uues Läänemere raportis (Östersjörapporten). ELiga liitumise ootuses investeeritakse Balti riikidesse palju ja see kannustab inimesi ostma. Fromleti sõnul kasvavad investeeringud Eestis protsentuaalselt nii sel kui järgmisel aastal kahekohalise arvu võrra, kuid kõige suuremaks riskiks kõigi kolme riigi majanduse jaoks on kaubavahetusdefitsiit. (Reet Waikla, Dagens Industri, Dagens Nyheter 10.09)

Soome ajakirjandus

Suure tõenäosusega on Soome turistidel ka tulevikus võimalik Eestist külakostiks toiduaineid tuua. EK on leevendanud toiduainete ELi sissetoomist reguleeriva määruse eelnõud. Värske paranduse kohaselt on lubatud tuua toiduaineid tulevatest liikmesriikidest praegustesse liikmesriikidesse. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 10.09)

Novembrist alandatakse Eestis kallimate ravimite hindasid, eesmärgiks on kasvatada odavamate ravimite populaarsust ning vähendada riigi kulutusi ravimitele. Üle 700 krooni maksvate ravimite hinnale saaksid apteegid lisada vaid 80 krooni, kui praegu võivad nad lisada kuni 15%. Muutus on seotud sügisel jõustuva uue ravikindlustusseadusega. Haigekassa eelarve on nii palju ületatud, et ajuti on haigekassa keeldunud patsientide ravimikulusid katmast. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 10.09)

Estel Pluss, TTÜ ja Eesti Põlevkivi ehitavad veepuhastusseadet, mis puhastab elektri abil heitvett tööstus- ja joogiveeks. Arendustegevusse on kaasatud ka Leedu keemia- ja füüsikaprofessoreid, algne tehnika on venelaste loodud. Uudse meetodiga saab veest eraldada raua, mangaani ja fosforiosakesi. Seadmega on võimalik puhastada ka vähesoolast merevett. Kuna seade ei kasuta mingeid kemikaale, ei tekita ta ka keskkonnakahjustusi. Kulutused moodustaksid vaid kolmandiku vee keemilisele puhastusele kuluvatest summadest. Seadme esimeseks kasutajaks saab Narva elektrijaam. (Seppo Kervinen, Tekniikka ja Talous, 12.09)

Läti ajakirjandus

Paldiskisse aasta eest Baltimaade suurima puidutöötlemiskompleksi rajanud TKE Grupp hakkab pärast kolme kuu pikkust seisakut uuesti tootmist käivitama. TKE Grupi ainuomanik, USA kodakondsusega tatarlane Nadir Hafiz on leidnud endale partneri, kes toob firmasse tootmise jätkamiseks vajalikud investeeringud ja tasub ettevõtte võlad. Hafizu sõnul on tegu suure Šveitsi firmaga, kes on tegev eriti kalli tooraine turul ja kelle nimi avalikustatakse lähiajal. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.09)

Raudteeamet tunnistas kehtetuks AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise ohutustunnistuse, kuna Eesti Raudtee infrastruktuur ei vasta kehtivatele nõuetele ning Eesti Raudtee ei taga oma tegevusega ohutusnõuete täitmist ega raudteeliikluse ohutust. On jäänud vaid üks samm vedude keelustamiseni. Raudteeameti otsus on rohkearvuliste skandaalide tagajärg, mis algasid koos esimeste USAs ostetud vedurite saabumisega Eestisse. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.09)

Eesti Pank teatas majanduse stabiliseerimise vajadusele viidates kokkuleppest rahandusministeeriumiga, mille kohaselt viib valitsus miljardi kroonises mahus oma hoiused Eesti kommertspankadest välja. Need meetmed on suunatud majanduse "ülekuumenemise" vastu. Eesti Pank märkis, et jälgib koos finantsinspektsiooni ja kommertspankadega lähikuudel majanduse arengut ja võib majanduse tasakaalustamisele suunatud meetmeid veelgi laiendada. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 13.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Eight Turkish and Iraqi Kurds, including three children, were arrested when they tried to sneak into Finland by boat. The group had set out across the Gulf of Finland from neighbouring Estonia. They were being ferried by two Russians currently living in Estonia who have been charged for trafficking of humans, told Chief Inspector Arvo Mäntykinttä of Helsinki police. The Kurds are expected to apply for political asylum in the Nordic country, he said. (Afp, 9.09)

A Polish court has decided to extradite to Estonia a Russian wanted for murder and armed attack in the ex-Soviet state," PAP news agency said. Identified as Yuri Ou, 21, who deserted from a military training school in Saint Petersburg, he will first be tried in Poland for illegal possession of weapons and illegally crossing the Polish border. He is on Estonia's wanted list suspected of murdering a taxi driver in Tallinn, along with a saleswoman in Tartu. (Afp, 10.09)

USAs elav Eestist pärit jurist Eduard Vaht väidab vene ajalehe Vesti Nedelja Pluss teatel dokumentaalsetele tunnistustele tuginedes, et Eesti politsei ja Omakaitse võtsid II MS ajal sõjakuritegudest vahetult osa. Venekeelses nädalalehes avaldatud kirjutises väidab Vaht, et 1942. aasta jaanuaris, kui toimus Wansee konverents, hukkasid Saksa erikomando Einsatzgruppen ja Omakaitse mehed Harku laagrisse jäänud juudid, kokku 965 inimest. (RIA Novosti, 13.09)

Eesti ajaloo suurimas küüditamisprotsessis astuvad kohtu ette kaheksa inimsusevastase kuriteo toimepanemises süüdistatavat eakat inimest, kellest enamik elab mujal kui Saaremaal. Protsessil astuvad korraga süüpinki kõik 1949. aasta märtsis Saaremaal küüditamist korraldanud julgeoleku- ja miilitsatöötajad. (Interfax, 13.09)

Pihkva oblasti rajoonide ja ehitusorganisatsioonide juhid kavatsevad tutvuda Eesti ehitajate kogemustega. Sel eesmärgil külastab 32-liikmeline delegatsioon septembri lõpus Eestit. Delegatsiooni juhib Pihkva oblasti administratsiooni juht Jevgeni Mihhailov. Eelkõige huvituvad pihkvalased kohalikest ehitusmaterjalidest ja tehnoloogiast. (Regions.ru, 9.09)

Pihkva oblasti piiriäärsete rajoonide 1147 elanikku taotlevad tasuta Eesti viisasid külastamaks oma sugulasi või haudu Eestis. Nimekiri on üle antud Eesti Peakonsulaadi kantseleile. Pihkva oblasti administratsiooni välissuhete- ja turismikomitee juhi Vadim Laptevi sõnul saavad piiriäärsete rajoonide elanikud tasuta viisad nimekirja alusel viimast korda. (Severinform.ru, 10.09)

11. septembri tähistamisest Eestis, Lätis ja Leedus.11. septembri terrorirünnaku ohvrite mälestuseks korraldatakse Eestis vähemalt kolm jumalateenistust. Valitsus ja Eesti Kontsert korraldavad Pirita kloostri varemetes kolmapäeva õhtul mälestuskontserdi "In Memoriam". (IA Rosbalt, 11.09)

USA ajakirjandus

USA tolliameti üksus “Jälitavad Hundid” koolitasid Balti riikides välja politsei-, piirivalve- ja tolliametnikke massihävitusrelvade smugeldamise tõkestamiseks. (Walter Berry, The Washington Post, 13.09)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti Geenivaramu Sihtasutuse juht Jaanus Pikani annab ülevaate geeniuurimisprojekti hetkeseisust ja tagamaadest. Projekti teostamine sõltub Pikani sõnul täielikult rahva heakskiidust ning seetõttu viiakse läbi intensiivset reklaamikampaaniat. Uurimusprojektil on ka tugev seaduslik põhi, ning andmete salastatus on tagatud. Max-Planki Molekulaargeneetika Instituudi direktor Hans Lehrbach hindab Eesti panust kõrgelt ja soovib, et Saksamaalgi leiduks julgust sellese teemasse nii pragmaatiliselt suhtuda. Ka Saksa Human-Genome-projekti pressiesindaja André Reis suhtub tunnustusega Eesti projekti, kuid leiab, et see projekt ei lahenda veel automaatselt kõiki probleeme. (Jan Oliver Löfken, Die Welt, Die Welt, FAZ, 9.09, Austria ajakirjandus: Der Standard, 10.09)

Eesti Loto juhi Monika Salu sõnul algab oktoobris maailmas esmakordselt pilootprojekt, mille raames saab lotomänge mobiiltelefoniga mängida. Tulevikus tahetakse mobiilsetele mängijatele luua tavamängudest täiesti erinev valik. Uudis nimetab Eestit trendimäärajaks, kuna mobiiltelefoniga saab maksta parkimise, bussipiletite ja muude teenuste eest. (Handelsblatt, 12.09)

Austria ajakirjandus

Eesti ajalugu tutvustav artikkel algab tsitaadiga Kalevipojast. Selles kirjeldatakse, kuidas Liivimaal ja Eestimaal rahvuslikust ärkamisest kasvas välja liikumine, mis 1918. aastal omariikluseni jõudis. Artikkel kirjeldab positiivses valguses eesti rahva püüdlusi enesemääramisele, kuid erinevalt Eesti ajalookäsitlusest annab positiivse hinnangu baltisakslaste tegevusele 1918. aasta sündmustes ning lõpeb tõdemusega, et Bresti rahulepingu järgselt kuulub Eesti õiguslikult Saksamaa haldusalasse. (Der Standard, 13.09)

Artiklis, mis kirjeldab Lätit kui riiki, kus rahvusvähemusest võib peagi -enamus saada, tõdetakse, et üle kolmandiku Läti elanikkonnast moodustavad venelased, ning et Eestis on olukord Lätile väga sarnane. Kahe rahvusgrupi ja riigi (Läti ja Venemaa) suhted on olnud üpriski pingelised; väheste loodusvarade tõttu on aga Läti Venemaa transiitkaubandusest jäävalt sõltuv, leiab artikli autor. (Clemens Neuhold, Kurier, 9.09)

Taani ajakirjandus

Täiskasvanute internetikoolituselt tänaval traadita internetis surfavate noorteni kulgevas kiiretempolises ülevaates e-Eestist jõuab artikli autor tunnustusega ära märkida terve rea saavutusi, mida Eesti viimaste aastate jooksul on Vaata Maailma projekti raames kätte võitnud. Vaata Maailma projekti juht Alar Ehandi annab artiklis ülevaate püstitatud eemärkidest ja uutest rakendustest, mida ID kaart ja elektrooniline allkiri enesega kaasa toovad. Võrreldes Eestit Taaniga, leiab autor, et paljuski on Eesti juba Taanist ette jõudnud. Ehandi aga viitab Soomele ja Rootsile, kes on Põhjala juhtivad IT-riigid. "Eesti edu infotehnoloogia vallas põhineb suuresti sellele, et me oleme ennast kogu aeg Soome ja Rootsiga pidanud võrdlema. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 9.09)

Artiklis küüditamise ja vangitöölaagri üleelanud metsavend Ülo Jõgist antakse meeleolukas pilt Eesti lähiajaloo ühest kahtlemata traagilisemast perioodist. Taani lugeja jaoks selgitatakse nõukogude süsteemi ja okupatsiooni ebainimlikkust ja seda, miks paljud eestlased võitlesid Saksa sõjaväes Nõukogude vägede vastu. (Flemming Rose, Hans Davidsen-Nielsen, Jyllands-Posten, 9.09)

Norra ajakirjandus

Oslos leidis möödunud nädalavahetusel aset Norsk Militarær Tattoo 2002 sõjaväeorkestrite kokkutulek. Osavõtjaid oli USAst, Venemaalt, Hollandist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Taanist ja Eestist. (Erik Haugestad, Aftenposten, 12.09)

Norra suuruselt teises linnas Bergenis on alustatud rahvusvahelise projektiga, mille esialgsed tulemused lubavad väita, et lapsed, kes esimese kolme kooliaasta jooksul kasutavad käekirja õppimiseks arvutit, omandavad selgema, kindlama ja ilusama käekirja. Samuti esineb arvutiga käekirja õppinud lastel vähem õigekirjavigu. Lisaks 10 Norra koolile võtavad projektist osa koolid Taanist, Soomest ja Eestist. (Haakon E. H. Eliassen, Aftenposten, 9.09)

Soome ajakirjandus

Sümfooniaorkestrite sügishooaeg tõotab tulla põnev. Soomet külastavad ka Eesti dirigendid Eri Klas ja Arvo Volmer, kes esitlevad Oulus huvitavate Balti nüüdisheliloojate: Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, Erkki-Sven Tüüri ja Peteris Vasksi loomingut. (Helsingin Sanomat, 9.09)

Helsingi kohus on kinni pidanud eestlasest laevaomaniku ning ühe meeskonnaliikme, kahtlustatuna illegaalse immigratsiooni organiseerimises. Eelmise pühapäeva õhtul toimetas Eesti laev illegaalselt Soome kaheksa kurdi. (STT, Turun Sanomat, 13.09)

Lennart Meri sõnul on Siberi soome-ugri rahvaste tulevik sünge. Meri sõnul võib neenetsite ja ostjaakide karjakasvatajaeluviis lõppeda juba lähema paarikümne aasta jooksul. Selle põhjuseks on nende rahvaste territooriumile levinud naftatööstus, mis põlisrahvaste eluviisi välja tõrjub. Jäämerele lähemal elavate rahvaste tulevik on veidi helgem, sest Venemaa keskvalitsus on neile andnud vabadusi, mis lubavad kalastada ning küttida endisaegsete tavade kohaselt. Lennart Meri on Soomes seoses tema filmi "Linnutee tuuled" linastusega. (Heikki Ketola, Kaleva, 13.09)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee