Nädal välismeedias: 2. - 8. september 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Irish PM Bertie Ahern appealed to a sceptical electorate not to reject the EU enlargement Nice Treaty for a second time in a referendum expected next month. (Reuters, 2.09, Afp, 3.09)

If the Irish reject the Nice Treaty again it would spawn a major crisis over EU enlargement, Irish FM Brian Cowen said. (Afp, 4.09)

After Ireland's shock rejection last year of the Nice Treaty on EU enlargement, recent bad economic news makes another "No" vote more likely in a new referendum probably to be held in late October, analysts say. (Reuters, 6.09)

Estonia, Latvia and Lithuania will press for a better deal for their farmers after entering the EU during the bloc's farm commissioner Franz Fischler visit September 16-17, said Martins Roze, an official at Latvia's agriculture ministry. (Afp, 6.09)

Central and Eastern European states hoping to join the EU within the next 18 months are likely to hold national referendums on the issue next spring. Leaders of the biggest EU candidates -- Poland, Hungary and the Czech Republic -- have signalled they will probably ask voters to back EU entry once accession treaties have been signed at an EU summit in Athens next March. (Reuters, 6.09)

Greek PM Costas Simitis said that political instability in Turkey was holding up talks on Cyprus' bid to join the EU. Greece takes over the EU's rotating presidency next January 1 and says it will delay the 15-nation bloc's expansion plans if Cyprus is excluded from the next round of enlargement. (Reuters, 6.09)

The leaders of Poland and the Czech Republic said they had agreed to coordinate plans for national referendums on membership of the EU. (Afp, 4.09)

Four central European countries seeking to join the EU will meet in southern Poland to mull the future of their grouping, the Visegrad Group, after accession. (Afp, 4.09, 5.09)

The EU has launched a probe into allegations that Poland's leftist government is packing political cronies into an agency that will manage billions of euros in EU aid after the country joins the bloc. (Reuters, Afp, 5.09)

Support in Poland for joining the EU has remained unchanged at 57 percent over the last two months but still outweighs opposition to entry by more than a two-to-one margin, an opinion poll showed. (Reuters, 2.09)

EU candidate the Czech Republic is aiming to join the EU's internal border arrangement by 2006, a government spokesman said. Spokesman Jiri Marek said after a cabinet meeting that all legislation needed to join the so-called Schengen zone, whose members have scrapped mutual border controls, would be enacted by January 2003 in order to fulfil the 2006 target date. (Reuters, 4.09)

Slovakia's nationalist former PM Vladimir Meciar said his return to power would pose no obstacle to the country's future membership of NATO and the EU. (Afp, 5.09)

Relations between Turkey and the EU will probably deteriorate if the 15-nation bloc fails to set a date for Turkish accession talks before the end of the year, Turkey's FM Sukru Sina Gurel said. (Reuters, 3.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi ette on korraga kogunenud ennenägematu hulk väljakutseid ja liidul on raskusi oma teelt takistuste kõrvaldamisega. Lisaks paljudele probleemidele (CAPi reform, suhtumine Lähis-Ida konflikti, Euroopa Konvendi töö ja institutsionaalne reform) on ka laienemisläbirääkimiste kalender väga tihe. Liikmesriigid on endale kuni novembrikuuni andnud aega finantseerimisküsimustes kokkuleppele jõudmiseks, mis jätab sellega seotud läbirääkimispeatükkide lõpetamiseks kandidaatriikidega vaid viis nädalat. Selle kalendri järgimist takistavad veel kaks probleemi: Saksa-Prantsuse vastuolud CAPi küsimuses ja Saksamaal septembri lõpus toimuvad valimised. Ilmselt ei ole ükski kompromiss võimalik enne, kui Berliinis on uus valitsus, ja ehk on oktoobri lõpus vaja korraldada erakorraline ELi välisministrite kohtumine. (Philippe Gélie, Le Figaro, 3.09)

Saksamaa valimisdebattides keskendutakse vähe välispoliitika küsimustele, kuid ELi temaatikat puudutavaid teemasid jälgitakse, eriti Prantsusmaal, väga tähelepanelikult. Kumbki kahest suuremast Saksamaa parteist ei soovi laienemist edasi lükata, kuigi kristlikud demokraadid sätestavad oma programmis, et uute liikmete tulek ‘ei tohiks ületada liidu integratsioonivõimet’ (millega peetakse silmas Türgit). Mõlemad parteid soovivad, et sätestataks volituste piirid liidu, riigi ja regionaaltasandi vahel. (Georges Marion, Le Monde, 4.09)

Saksamaa ajakirjandus

Ungaris on kavas korraldada rahvahääletus ELiga liitumise kohta juba 2003. a. märtsis. Sellel puhul usutles Handelsblatt Ungari VMi ELi asjade riigisekretäri Peter Balazst. Balazs sõnab, et Ungari keskendub riigi arendamisel paari põhiprojekti toetamisele ja loodab, et üleminekuperiood ei osutu liiga pikaks. (Reinhold Vetter, Handelsblatt, 4.09)

Nii Brüsselis kui ka iga 15 liikmesriigi pealinnades kasvab päev-päevalt mure selle üle, mida iirlased teistkordsel rahvahääletusel Nizza Lepingu kohta arvavad. Kui rahvahääletusel on ülekaalus lepingu vastased, puudub ELil seaduslik alus kümne uue liikme vastuvõtmiseks. (Handelsblatt, 3.09, FAZ, 5.09)

Austria ajakirjandus

USA ajaloolane Charles Ingrao leiab, et Ida-Euroopa kandidaatriigid peaksid oma ajaloo ‘üle vaatama’. Eredaim näide on Tšehhi, kus pärast II MS toimus süstemaatiline saksa mõjude välja juurimine. Ida-Euroopa maad peaksid aga eneste jaoks avastama oma paljurahvuselise mineviku ja seda hindama, leiab Ingrao, kes annab välja üllitist nimega "Austrian History Yearbook". (Die Presse, 6.09)

Soome ajakirjandus

EKi kõrge ametnik kinnitas, et EL kuulutab Poola liitumiskõlbulikuks oktoobrikuises raportis. Anonüümseks jäänud ametniku sõnum hajutab kahtlused sellest, et ELi idalaienemine ei püsi graafikus ning lükkub edasi. Kõigis kandidaatriikides korraldatakse liitumisreferendum 2003. aastal ning juba poole aasta pärast võivad ELi uksed suurimale kandidaatriigile Poolale valla olla. Umbes aasta tagasi oli Poola kukkumas kandidaatidest viimaseks, sest 30 peatükist oli läbirääkimistel suletud vaid pooled. Poola läbirääkijad on aga Brüsseli koridorides usinat tööd teinud ning läbirääkimised peaksid lõppema esialgse ajakava kohaselt. (Matti Hoviseppä, Turun Sanomat, 6.09)

Tšehhi ja Poola presidendid tegid hiljuti huvitava ettepaneku. Vaclav Haveli ja Aleksander Kwasniewski sõnul tuleks ELiga liitumise referendum organiseerida kõigepealt Ungaris, kus värske küsitluse kohaselt ligi 72% rahvastikust pooldaks liitumist ELiga. Ungari referendumi positiivne tulemus võiks olla vajalikuks tõukeks teistele kandidaatriikidele, ütles president Havel. Värskete küsitluste kohaselt ‘läheks referendum läbi’ Slovakkias ja Poolas, kõige kehvem on olukord Tšehhis, kus vaid 47% rahvastikust hääletaks ELiga liitumise poolt. (Matti Hoviseppä, Turun Sanomat, 4.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Sweden's PM Göran Persson has called for a common European asylum policy and said it was unfair that some countries take in more refugees than other EU members. "If there's any area where we need a common European policy then it's this," he added. (Reuters, 4.09)

USA ajakirjandus

Kuigi Euroopa tulevikukonvent ei ole 6 kuu jooksul vastu võtnud ühtegi otsust, on selle liidrid tõenäoliselt jõudnud selgusele selles, et väga tugevat tsentraliseeritud ELi valitsust ei suudeta luua. Ometi väidavad Valery Giscard d'Estaing ja teised föderalistid, et aja jooksul mõistavad eurooplased suurema ühtsuse kasulikkust. Giscard nõustub, et ELi puudutavad probleemid on tõsised, kuid tema sõnul omab Euroopa juba praegu mõningaid föderaalseid funktsioone, sh ühisvaluuta ning ühise turu konkurents. Giscardi sõnul saavutatakse struktuur, mis sisaldab nii föderaalseid funktsioone kui ka riiklikku iseseisvust. Giscard kohaldas konvendi motoks George Washingtoni poolt John Adamsile öeldut: Me ei saa kindlustada edu, kuid me oleme seda väärt." (Lee Dembart, International Herald Tribune, 03.09)

ELi idapiir muutub veelgi suuremaks probleemiks pärast liidu laienemist, juhul kui EL ei hakka mängima suuremat rolli idapiiri taha jäävate riikide abistamisel, et need omandaksid vaba turumajanduse ja rahvusvahelisel õigusel põhineva demokraatia. Need riigid vajavad rahumeelsete muudatuste teostamiseks samasugust ELi poolt praegustele kandidaatriikidele võimaldatud ajendit. Suurimaks laienemisest tulenevaks väljakutseks on ELi piir tulevikus. Niipea kui uued riigid liituvad ELiga, hakkab liit esmakordselt piirnema Valgevene, Ukraina ja Moldovaga, mis on nukravõitu perspektiiv. ELi käsutuses on majanduslikud ja poliitilised vahendid, mis võimaldavad muuta naaberriigid rikkamateks ja rahulikemaks. (The Wall Street Journal, 04.09)

Suurbritannia ajakirjandus

EK president Romano Prodi ründab komisjoni volinikele saadetud kirjas ELi liidrite plaani reformida Brüsseli otsuste tegemise süsteemi, väites, et see ohustab komisjoni võimu ja mõju. Prodi kiri väljendab EK kartust, et jõudude tasakaal Brüsselis on nihkumas Ministrite Nõukogu suunas. (Daniel Dombey, Financial Times, 01.09, 05.09)

ELi konstitutsiooniga ei saavutataks rohkem, kui olemasolevate lepingutega. Konstitutsioon saadaks välja ohtlikke signaale, paljude arusaamas võib see tähendada seda, et EL peaks dubleerima traditsioonilist rahvusriiki. Konstitutsioon tähendaks liidu jaoks tagasiminekut, EL kannatab juba praegu nn "võimekuse-lootuste lõhe" all. Üheks põhjuseks on see, et instiktiivselt püütakse võrrelda ELi institutsioone ja tegevust rahvusriikide omadega; seetõttu ei olda näiteks rahul EP tööga. (Anand Menon, The Times, 06.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa endine majandusminister arutleb artiklis teemal, kuidas korvata "demokraatia defitsiiti". Tema sõnul kaotab ka kõige huvitatum ELi kodanik Euroopa otsustuste protsessi rägastikus pea ja seda olukorda võib laienemine vaid raskendada. Euroopa parteid peavad haarama initsiatiivi ning tagama, et EP valimised toimuksid liidu tasandil välja töötatud Euroopa projekti baasil. EP peaks väljendama kodanike poliitilisi eelistustusi ELi pädevuses olevates küsimustes. (Edmond Alphandéry , Le Figaro, 6.09)

Autor, Euroopa tulevikukonvendi liige, argumenteerib artiklis ELi presidendi institutsiooni poolt. Euroopa vajab liidrit, kes eksisteeriks koos EK presidendiga ja annaks liidule rahva silmis legitiimsuse. Presidendist saaks Euroopa nägu nii ELi piires, kui ka väljaspool ühendust. Samuti oleks vaja kolme asepresidenti järgmiste valdkondade katmiseks: majandus ja rahapoliitika, välis- ja julgeolekupoliitika, ning sise- ja justiitsasjad. (Pierre Lequiller, Le Figaro, 4.09)

Soome ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson soovib ELile solidaarsemat põgenikepoliitikat. Perssoni meelest on ebaõiglane, et teatud riigid, nt Rootsi, võtavad vastu märgatavalt rohkem põgenikke kui nt Soome. Persson loodab, et oma eesistumisperioodi jooksul arendab Taani õiglasemat pagulastepoliitikat. Ei saa enam nii jätkata, et mõnel riigil on avatud põgenikepoliitika, samas kui teised riigid liiguvad vastupidises suunas. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 5.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EC welcomed the "goodwill" shown by Russia in seeking a solution to the thorny issue of Kaliningrad, a day after Moscow made new proposals. Dimitri Rogozin said he has presented proposals aimed at allowing residents entering or leaving the Russian enclave to travel without visas for a few years after EU expansion. (Afp, 2.09, 3.09)

The EU will decide next month how to resolve the dispute with Russia over planned EU visa requirements for residents of the Russian Baltic enclave of Kaliningrad, German President Johannes Rau said. (Afp, 4.09)

President Vladimir Putin should boycott the next Russia-EU summit if Brussels fails to respond to Moscow's latest proposals on Kaliningrad, Putin's special envoy on the Baltic territory Dimitri Rogozin said. (Afp, 4.09, Interfax, 3.09)

EK teatas, et Moskva näib olevat leevendamas oma nõuet, et Kaliningradis elavatele Vene kodanikele tagataks ELi laienemise järel viisavaba reisimise õigus. EK pressiesindaja Emma Udwin ütles enne ELi ja Vene ametiisikute kohtumist Brüsselis, et ELi arvates on Moskva valmis suhtuma probleemi paindlikult. (Interfax, 3.09)

Venemaa president Vladimir Putin saatis Leedu riigipeale Valdas Adamkusele kirja, milles kirjeldas Venemaa uusi ettepanekuid Kaliningradi probleemi suhtes. Putini sõnul loodab Venemaa, et Kaliningradi oblastiga seotud rahvuslikest huvidest peavad lugu mitte ainult ELi liikmed, vaid ka ELi kandidaatriigid. (Interfax, 6.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa ähvardas boikoteerida novembris toimuvat ELi tippkohtumist, juhul kui Brüssel ei toeta Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt EKle esitatud ettepanekuid Kaliningradi küsimuses. Vladimir Putini eriesindaja Dmitri Rogozini sõnul on Venemaa teinud märkimisväärseid kompromisse. Ettepanekute kohaselt nõustuks Venemaa viisarezhiimiga Poola transiitkoridoris neile Vene kodanikele, kes reisivad rongi, bussi või autoga. Vene poliitikud nõustuvad sellise ettepanekutega, kuna on teadlikud, et enamalt jaolt läbitakse transiitkoridore Leedu kaudu. (Judy Dempsey, Financial Times, 04.09, The Independent, 03.09, The Guardian, 05.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hoolimata käimasolevatest rasketest eelarvevaidlustest, nõudis Jacques Chirac kaitseeelarve suurendamist 6% võrra. Prantsusmaa kaitseb õigusega Euroopa suurvõimu (Europe-puissance) ideed. Euroopa teab, et tema diplomaatilis-poliitiline kaal sõltub suures osas tema sõjalistest vahenditest. ‘Euroopa suurvõimu’ ei teki seni, kuni ei ole loodud Euroopa kaitsejõudu, mis on oma nime vääriline. (Juhtkiri, Le Monde, 6.09)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa president Johannes Rau Venemaa riigivisiidi kohal on rippunud ELi ja Venemaa suhteid pingestava Kaliningradi-küsimuse vari. ELi jätkuv viisanõue Venemaa kodanike suhtes riivab venelaste uhkust. President Rau ja Venemaa president Vladimir Putin loodavad aga küsimuse lahendada kompromissi teel. (Süddeutsche Zeitung, 3.09, Die Welt, 4.09)

Rootsi ajakirjandus

ELi ja Venemaa vaheline ‘käteväänamine’ Kaliningradi enklaavi tuleviku üle jätkub. Venemaa taotleb endiselt viisavaba liikumise õigust. ELi poliitikud, kaasa arvatud Rootsi välisminister Anna Lindh, on pakkunud lahendusena odavaid mitmekordseid viisasid, Vene pool on aga sellised ettepanekud tagasi lükanud. Seniajani polei piisavalt tähelepanu pööratud aga asjaolule, et peatselt on Kaliningrad Venemaa Balti laevastiku baasina ümbritsetud NATO liikmesriikidest. Vladimir Putini sõnul on aga kõik need probleemid lahendatavad, on vaid tarvis üles näidata piisavalt poliitilist tahet. (Jan Blomberg, Svenska Dagbladet, Saksamaa ajakirjandus: Die Welt, 4.09)

Soome ajakirjandus

EL on juba kaua aega üritanud stabiliseerida oma rolli välispoliitikas, kuid see on toimunud vahelduva eduga. EL on majandushiiglane ning maailmas on EL toetus olulise kaaluga. Ühise välispoliitika loomine on olnud väga keerukas, eriti olukorras, kui kriis puudutab mõne liikmesriigi huve. Sügis tõotab ELile tulla kiire: ees on laienemisläbirääkimiste keerukaim osa – põllumajandustoetused, ning veelgi olulisemaks kujuneb Iiri referendum Nizza lepingu ratifitseerimise küsimuses. Tagasilöökidest hoolimata on EL mitmes olulises küsimuses suutnud ühist joont hoida. Kaubanduspoliitikas on Liidul ühtne hääl, tasakaalustades USA tugevat positsiooni. Paljud rahvusvahelised lepingud, nagu Kyoto protokoll ja RKK asutamisleping, poleks saanud teoks ilma ELi pingutuste ja toeta. Balkanil päästis EL Makedoonia kodusõjast ning toetas Serbia ja Makedoonia uusi liitumisläbirääkimisi. EL töötab kõige paremini siis, kui liikmesriigid lasevad tal tegutseda. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 2.09)

Nüüd saab mõõta ELi võimet ühispoliitikat teha. ELi rindejoont ähvardab murdumine, kui kaks liikmesriiki, Suurbritannia ja Itaalia plaanivad alla kirjutada kahepoolse lepingu USAga. Lepingutesse ei suhtutaks EKs hästi, sest ta sooviks on, et ELi seisukoht oleks ühtne ja toetaks RKKd. Kandidaatriikidest on Rumeenia seni ainus, kes lepingule USAga alla on kirjutanud, soovides nii kindlustada positsiooni NATO kandidaatriigina. Nüüd kaaluvad selle sammu astumist ka Suurbritannia ja Itaalia. Itaalia peaministri Silvio Berlusconi sõnul on otsuse langetamine iga liikmesriigi siseasi. Kui EL ei suuda moodustada ühispositsiooni ja selle juurde ka jääda, siis on raske uskuda, et EList võiks USA kõrvale kujuneda tugev globaalsel tasandil arvestatav jõud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, Keskisuomalainen, 3.09)

Leedu liitumisläbirääkimiste lõpusirgele heidab varju tüli Kaliningradi ja ELi vahel. ELi liikmetena saaksid Leedu ja Poola Schengeni riikideks, mis tähendab, et sinna reisimiseks vajavad viisat ka kaliningradlased. Moskva nõuab aga viisavabaduse jätkumist ja laiendamist kõigile Venemaa kodanikele. Leedu on ELi ja Venemaa viisasõja ohver. Poolale pole Venemaa sarnast survet avaldanud. Leedu on pakkunud lahendusena piiriületust kiirendavaid elektroonilisi kaarte ja isegi 70km pikkust tunnelit, mis ühendaks Kaliningradi Valgevenega. (STT, Turun Sanomat, 3.09)

Eestis visiidil käinud Soome peaminister Paavo Lipponen lausus, et Soome Kaliningradi viisaprobleemi lahendamiseks mingit initsiatiivi ei algata. Lipponeni sõnul võib usaldada eesistujamaad Taanit, kes püüab selles küsimuses leida positiivseid lahendusi. Lipponen ei usu aga, et Venemaa ettepanek viisavabaduse kehtestamise kohta Venemaa ja ELi vahel teoks saab. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.08)

Venemaa tegi Poola osas järeleandmise ning ei nõua viisavaba pääsu oma kodanikele. Selle asemel tegi Venemaa ettepaneku panna läbi Leedu käima kaks bussiliini ja üks rongiliin, mille kaudu Kaliningradi elanikel oleks võimalus Venemaale sõita. Nii bussid kui rong sõidaksid Kaliningradist otse Venemaale ja Valgevenesse Leedus peatumata ning Leedu politsei või piirivalve võiks neid eskortida. Piletite müügi korraldaks Venemaa ning liine võiksid kasutada ka ELi ja teiste riikide kodanikud, eeldusel, et neil on olemas Venemaa viisa. (STT, Turun Sanomat, 6.09)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa ja EL leidsid Kaliningradi probleemile tehnilise lahenduse: Kaliningradi suunas sõitvatel rongidel rakendatakse sõitjatele samasugune kontroll nagu lennujaamades, lisaks piletitele antakse reisijatele ka erilised 'vautsherid'. Sellistest arengutest nii Venemaa kui ELi võimud aga veel vaikivad. (Jelena Ogorodnikova, Gazeta.ru, 4.09)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

France and Germany are certain to overcome their differences on reforming the CAP and reach a joint position before next December's EU summit, German Chancellor Gerhard Schröder said after talks with French President Jacques Chirac. (Afp, 7.09)

Growth in the 12-nation euro zone slowed to 0.3 percent in the second quarter from 0.4 percent in the first quarter, estimates from the EU statistics office Eurostat showed. (Afp, 6.09; Soome ajakirjandus: Taloussanomat, 7.09)

Retail sales in the 12-nation euro zone fell by 0.5 percent in June from May and by 0.9 percent from June 2001, the EU's statistics office Eurostat said. (Afp, 2.09)

The unemployment rate in the euro zone remained stable at 8.3 percent of the workforce in July from June but had risen 0.3 percentage points over 12 months, the EU's statistics branch, Eurostat, said. (Afp, 4.09)

The EC has cut its growth forecast for the euro area this year to 1.0 percent from 1.4 percent previously, the financial daily Boersen-Zeitung reported. (Afp, 5.09)

The EU hopes to avoid a high-risk trade war with the US, notably by using WTO-authorized huge sanctions to make Washington back down on tax rules. (Afp, 3.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

6. ja 7. septembril kogunev majandusministrite nõukogu seisab vastamisi tõsiasjaga: nõrk majanduskasv muudab mitte ainult võimatuks 2004. aastaks eelarve tasakaalu tagamise, vaid mitmed riigid võivad ületada ka lubatud 3%-lise eelarvedefitsiidi piiri. See olukord tekitab kiusatust: kui mängureeglid muutuvad rasketeks, siis miks mitte neid muuta ehk miks mitte muuta 1997. aastal kokkulepitud stabiilsuspakti reegleid? Näiteks jätta defitsiidi arvestusest välja investeeringutele tehtavad kulutused või lükata 2004.a. seatud tähtaeg edasi. (Jean Quatremer, Libération, 6.09)

Yves-Thibault de Silguy, ühisraha eest 1995-1999 vastutanud endine EK volinik, sõnab ajalehele antud intervjuus, et stabiilsuspakt on vaid töövahend Maastrichti lepingu täitmiseks. Kui soovitakse muuta 3%lise eelarvedefitsiidi nõuet, tuleb muuta lepingut. (Jean Quatremer, Libération, 6.09)

Rootsi ajakirjandus

Ükski Rootsi partei ei ole võtnud EMU-küsimust valimisteemaks, ja strateegia, mille kohaselt seda küsimust summutada tahetakse, näib olevat saanud vaikiva nõusoleku. Selge EMU-vastase positsiooniga Vasakpoolsed (Vänstrepartiet) ja Rohelised (Miljöpartiet) on püüdnud seda teemat siiski tõstatada, kuid see ei ole leidnud kõlapinda. Pealegi on teised parteid andnud kindla lubaduse, et Rootsi EMU-liikmelisus otsustatakse rahvahääletuse käigus. Mida kiiremini aga rahvahääletus korraldatakse, seda kindlamini on ülekaalus need, kes pooldavad liikmelisust. Kui aga EMUs endas kasvab ebakindlus eelarvedistsipliini pidamise tähtsuse üle ja majanduskasv Euroopas peaks veelgi pidurduma, kasvab EMU-vastaste osakaal Rootsis tunduvalt ja rahvahääletus lükkub teadmatusse aega edasi. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 2.09, 4.09, Saksamaa ajakirjandus: Die Welt, 2.09)

Soome ajakirjandus

Soome rahandusministri Sauli Niinistö sõnul peaksid ELi liikmesriigid stabiilsus- ja kasvupaktist kinni pidama. EMU maad on praegu jaotunud kahte leeri, on need, kes peavad kinni pakti kokkulepetest ja teised, kes on kokkuleppe vastaselt lasknud tekkida eelarvedefitsiidil. Stabiilsuspakt on EMU üks alustalasid. Juba kaks korda on liikmesriikide rahandusministrid arutanud olukorda, kus mõne liikmesriigi eelarvedefitsiit on ohtlikult suureks muutunud, väikeriik Iirimaa sai nuhelda, kuid Saksamaale ei juletud ametlikku hoiatust teha. Ka Kopenhaagenis kogunenud rahandusministrid laususid, et pakti tingmusi ei tohiks mingil juhul leevendada. Praegu on olukord murettekitav Saksamaal ning ka Prantsusmaal ja Itaalias. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 6.09, Helsingin Sanomat, 7.09, Kaleva, 6.09)

Euroliidus on mesinädalad vahetunud argipäevaga. Lahutusohtu veel pole, kuid eelarvedefitsiit on koosellu siiski pingeid toonud. Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia söövad rohkem, kui nad teenivad, mis seab ohtu kogu eurotsooni stabiilsuse. Kas peab "aus ja töökas" Soome-neitsi maksma kinni Lõuna- ja Kesk-Euroopa pidutsemise? Soome rahandusministri Sauli Niinistö sõnul hetkel veel eurotsooni riikide eelarvedefitsiit Soome huve ei ähvarda. Niinistö sõnul on finantspoliitika jäänud muude probleemide taustal kõrvaliseks. Süsteem toimib, kuid arutelu peaaegu puudub ning headel aegadel ei osatud elada kokkuhoidlikult, mis praegu mitmetes riikides maksab valusalt kätte. Eriti suured probleemid eurotsooni riikidest on Saksamaal. Eelarvedefitsiit, niisamuti ka tööpuudus, on ähvardavalt kasvanud, mis tähendab, et Saksamaa majandusel on pikemaajalised probleemid. (Veijo Hyvönen, Turun Sanomat, Helsingin Sanomat, 9.09)

EL otsib uusi vahendeid, et saavutada enda seatud eesmärk saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks. ELi majandusvoliniku Perdo Solbesi sõnul on efektiivne poliitika koordineerimine võti majanduskasvu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks. Kavas on ka tõhustada iga-aastaseid märtsis toimuvaid ELi tippkohtumisi. (STT, Kaleva, 4.09)

Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liige Sirkka Hämäläinen kutsub siseriiklikke kommertspanku üles avama oma uksi Euroopasse. Piiriüleselt toimivad pangateenused on üks kesksemaid tegureid ELi finantsturgude ühendamisel. Finantsturgude ühendamise eesmärgiks on luua maailm, kus raha saab kasutada ning üle kanda samamoodi ja sama hinnaga liikmesriigist sõltumatult. Finantsturgude ühendamise peale on kulutatud juba märkimisväärselt aega ja raha, nii et praegu ei tohiks seda protsessi enam pidurdada, kuigi ta on veel poolik. Hämäläinen süüdistas riigiametnikke ühendamise pidurdamises, täpsustamata, millise riigi ametnikke ta silmas pidas. (Markus Pirttijoki, Turun Sanomat, 6.09)

EKP juhataja Wim Duisenbergi sõnul on panga finantspoliitika praeguses olukorras eesmärgipärane, mis tähendab ilmselt vihjet ka sellele, et EKP intressimääradesse muudatusi teha ei kavatse. EKP pole intressimäärasid muutnud juba ligi aasta. Aasta algul süttinud lootusesäde majanduskasvu kiirenemisest sügisel on praeguseks kustunud, kuid EKPl pole plaani majanduslangust intressimäärade alandamisega veel turgutama hakata. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 8.09)

EL avaldab Šveitsile tugevat survet pangasaladuste paljastamiseks. Kopenhaagenis toimunud majandus- ja rahandusministrite kohtumisel teatasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia majandusministrid, et teevad nimekirja võimalikest sanktsioonidest, juhul kui Šveits ei nõustu ELi ametnikele loovutama teavet oma pankade kohta. Juhul, kui EL võtab kasutusele vastumeetmed, on isegi võimalik kehtestada piirangud raha liikumisele EList Šveitsi. EL nõuab maksupettuste vältimiseks Šveitsi pangasektori suuremat avatust. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 8.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

European officials pushed back plans to build a common EU stance in response to US demands that its citizens be granted immunity from prosecution by the new International Criminal Court (ICC). (Afp, 6.09)

NATO and EU candidate Bulgaria is facing a dilemma over the International Criminal Court (ICC) because it must take sides in a dispute between the EU and NATO's biggest power, the United States. Government officials and diplomats said Sofia was likely to eventually follow neighbouring Romania's example and tow Washington's line on the court, set up in July to tackle war crimes and human rights violations. (Reuters, 3.09)

Bulgaria is likely to face instability and early elections if it fails to achieve its top goal of being invited into NATO at a November summit in Prague, diplomats and analysts say. (Reuters, 4.09)

Finland's armed forces are now compatible with those of NATO and ready to join the alliance if such a political decision were taken, a senior defense official said. "The Finnish armed forces can now operate according to NATO's standards in a NATO operation," said Pauli Järvenpää, head of the political department in the Finnish military. (Afp, 2.09)

Russia's ambassador to Latvia denied suggestions that Moscow was trying to sabotage its former satellite state's ambitions to join NATO by complaining about its treatment of its Russian speaking minority. (Afp, 6.09)

The US would not be able to involve NATO in a pre-emptive strike on Iraq because offensive action runs contrary to the founding principles of the North Atlantic alliance, officials said. (Reuters, 5.09)

Ameerika Ühendriikide president George W. Bush kinnitas kohtumisel peaminister Siim Kallasega USA tugevat toetust Eesti ühinemisele NATOga. (IA Rosbalt, 6.09)

Eesti valitsus kiitis heaks järjekordse NATOga liitumise riikliku aastaprogrammi, mis esitatakse NATOle septembri lõpus. (RIA Novosti, 3.09)

Vene välisminister Igor Ivanov kordas taas Venemaa negatiivset suhtumist NATO idalaienemise plaanidesse. "Venemaa andis Vene-NATO nõukogu moodustamise kokkuleppeid sõlmides enesele selgelt aru, et see ei suuda NATO mehhaanilise laiendamise protsessi peatada. Uus koostööformaat NATOga ei tähendanud Venemaa negatiivse suhtumise muutumist laienemisplaanide suhtes," kirjutab Ivanov oma uue raamatu "Venemaa välispoliitika globaliseerumisajastul" eessõnas. (Interfax, 5.09)

Tallinnas PfP logistikaõppuse Cooperative Support lõpp-planeerimiskonverentsile kogunevad NATO staapide ja Kaitsejõududude Peastaabi ohvitserid. Planeerijad täpsustavad õppuse läbiviimist puudutavaid detaile ning lõpetavad õppuse planeerimise. (RIA Novosti, 5.09)

Eestis algas Baltimaade suurim ühisõppus Baltic Eagle 2002. Õppuse peaeesmärgiks on hinnata BALTBATi väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO standarditele. Lisaks saavad Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi staabi koosseisus. (RIA Novosti, Interfax, 2.09)

USA ajakirjandus

USA senati välispoliitika komisjoni liikmete värske raport soovitab NATOsse vastu võtta seitse uut liiget, sealhulgas Eesti. Ühtlasi leiab raport, et mitu kandidaatriiki kujutavad endast NATOle tõsist sõjalist või poliitilist väljakutset ning kõigile seitsmele tuleks jätkata surve avaldamist, et nad täidaksid minimaalsedki kaitsekulutustealased nõudmised. Rumeenias on tõsiseks probleemiks korruptsioon, Slovakkia liitumislootusi võib vähendada endise autoritaarse peaministri Vladimir Meciari võimulenaasmine septembrikuiste valimiste järgselt, Sloveenia, kes ei saanud liitumiskutset 1997. aastal, on alles hakanud koondama rahva poolehoidu uueks katseks. "Üldiselt leidsime, et need riigid, kellel oleks rohkem anda sõjalises vallas, nagu Rumeenia ja Bulgaaria, peavad tõsisemalt töötama demokraatlike institutsioonide moderniseerimiseks," lisasid raporti koostajad. Riigid, kus on tugev demokraatia, turumajandus ja seaduskord, ei lisa nende hinnangul jälle midagi märkimisväärset alliansi sõjalistele jõududele. (Ted Hattori, The Washington Times, 05.09)

Geopoliitiline raamistik, milles Euroopa on funktsioneerinud, on paisatud segadusse, mille on tekitanud USA sõda terrorismi vastu. Eelmise aasta septembris kinnitasid liitlased, et ollakse seotud rohkem kui kunagi varem. Ometigi on George Bushi administratsiooni näiv ükskõiksus rahvusvahelise õiguse vastu ning unilateralistlik poliitika, Lähis-Ida ja Iraagiga seonduv viinud suhted liitlastega pretsedenditu pinge alla. Mis iganes juhtub Iraagiga või ‘pärast Iraaki’, tundub, et eurooplased ja ameeriklased on selgelt erinevatel seisukohtadel. Pärast külma sõja lõppu on suhted muutunud aina hapramateks, mida oli ka ette näha. USA püüab takistada ELi majandusliku mõjujõu kasvamist, see on muutumas poliitiliseks võitluseks. Washington on sekkunud ka ELi laienemise protsessi, pakkudes NATO liikmelisust kergelt saavutatava alternatiivina. (William Pfaff, International Herald Tribune, 05.09)

Saksamaa ajakirjandus

Nobeli rahupreemia laureaat Henry Kissinger kutsub Euroopat üles tegudele terrorivastases võitluses ja hurjutab Euroopa riike ükskõiksuse eest, millega nad suhtuvad Iraagi relvaarsenali. Hetkeolukord nõuab tugevat Atlandiülest koostööd, leiab Kissinger. (Henry Kissinger, Die Welt, 8.09)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi tahab jätkata mütoloogilise neutraliteedi viljelemist, vaatamata asjaolule, et pärast 11. septembri sündmusi on ta astunud reaalseid neutraliteedipoliitikavastaseid samme. Probleem seisneb selles, et Rootsi näeb end moraalse suurriigina, välispoliitilise degustaatorina, kellel ei olegi tarvis oma käsi välispoliitiliste realiteetidega määrida. Kunagi on Rootsi tõepoolest olnud neutraalne, kuid mitte enam. See välispoliitiline tõsiasi peaks saama selgeks kõige hiljem siis, kui Rootsi naaberriigid nii läänes, lõunas kui ka idas on peatselt NATO liikmed. Kas tõesti peavad Norra, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa ja Poola kaitsma Rootsit, kuid mitte vastupidi, küsib Svenska Dagbladeti juhtkiri. (Svenska Dagbladet, 6.09)

Soome ajakirjandus

NATO rahupartnerluse vorm ja roll muutuvad Prahas peetaval NATO tippkohtumisel kardinaalselt ning Soome peab mõtestama oma rolli ja positsiooni NATO rahupartnerina. Praegusest 27st rahupartnerist tõenäoliselt 7 saavad Prahas alliansi täisliikmeteks. Rahupartnerlusprogrammist osavõtjatena jääb alles väga kirju seltskond: ELi liikmed Soome, Rootsi, Austria ja Iirimaa, neutraalne Šveits, üha enam NATOga kahepoolsele koostööle keskenduv Venemaa, Ida-Euroopa riikide ‘tagumine ots’ (Albaania, Valgevene, Horvaatia, Moldova, Makedoonia ja Ukraina) ning Kaukasuse ja Kesk-Aasia riigid. Rahupartnerluse uut suunda on otsitud juba pool aastat. Partnerluse aluslepingud ja institutsioonid säilivad ka peale Praha tippkohtumist, kuid tegevuse suund ja raskuskese muutuvad. (Jussi Konttinen, Helsingin Sanomat, 4.09)

Rahupartnerlus oli Soome jaoks poliitilise akna avanemine sõjalisse liitu. Soome on võtnud osa sõjalistest õppustest ja rahuvalveoperatsioonidest. Praha tippkohtumise järel väheneb rahupartnerlusprogrammi osatähtsus märgatavalt. Formaalselt programm jätkub, kuid praktikas kaotab see NATO seisukohalt poliitilise tähtsuse ning Soome ja Rootsi roll on Praha järel endisest marginaalsem. Soome ja Rootsi ei pääse enam nõupidamistelaua taha, kus toimub tõeline arutelu. (Jussi Konttinen, Helsingin Sanomat, 4.09)

Soomlasest kindral Gustav Hägglund töötab ELi sõjalise komitee esimehena. Möödunud kevadel tegi ta ettepaneku ELi ja NATO ühendamiseks. ELi ja NATO Euroopa üksused keskenduksid Euroopa kaitsele ja rahuvalveoperatsioonidele, samas kui USA mureks jääks globaalne kriisireguleerimine ja terrorismivastane võitlus. NATO tuumarelva kaitsev vari ning viies artikkel jääksid alles üksnes hädaolukordadeks. Hägglundi ettepanek sai leige vastuvõtu osaliseks, kuid ei vähendanud kindrali südikust. Hägglund imestab ka selle üle, et Soomes kõneldakse NATO liikmelisusest samal toonil, kui omal ajal ida ja lääne vahelisest võitlusest. NATOst räägitakse kui teest läände ja kaitsest ‘vene karu’ vastu. Hägglundi sõnul on Soome toiminud ELi kriisihalduses ning NATO rahupartnerluses väga edukalt ning NATO liikmelisus ei mängi Soome jaoks kuigi suurt rolli. (Saska Snellman, Helsingin Sanomat, 8.09)

Eesti on mures Venemaa otsuse pärast vahetada piiriäärse sõjaväeosa noorsõdurid elukutseliste sõdurite vastu. Ligi 7000 mehe suurune Pihkva 76. diviis koosneb langevarjuritest ja jalaväelastest. Pihkva diviisiga seonduvad eestlastel juba varasemast halvad mälestused. Sama diviis tegutses aktiivselt ka siis, kui toimus Teletorni vallutamine. (Jorma Rotko, Iltalehti, 4.09)

Makedoonia rahuvalveoperatsiooni üleminek ELi vastutusele lükkub edasi. Sõjaliste allikate kohaselt NATO ilmselt jätkab operatsiooniga kuni aasta lõpuni või 2003. aasta jaanuarini. Makedooniast peaks saama esimene ELi sõjaline kriisihaldusoperatsioon. Juunis eeldati ELis, et Makedooniasse ei minda enne, kui rohkem kui kaks aastat kestnud tüli ELi ja NATO vahel on lahendatud. Lepingut on pidurdanud Kreeka ja eelkõige Türgi, kes loodab ELiga liitumisläbirääkimisi alustada. (STT, Helsingin Sanomat, 5.09)

Venemaa ajakirjandus

Krasnaja Zvezda uurib, millises seisus on NATOsse pürgivate Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria kaitsejõud ning leiab, et probleeme on rohkem, kui aega nende lahendamiseks. Ajalehe arvates ihkavad nimetatud riigid pääseda NATOsse mitte kartusest kellegi, näiteks Venemaa ees, vaid soovist saada rikaste klubi liikmeks. Ajaleht tuletab aga kurjakuulutavalt meelde, et II MS ajal ei läinud nende riikide arvestused mitte kümnesse: tollal astusid nad lühinägelikult Saksmaa kui tugevama leeri. (Jaroslav Jastrebov, Krasnaja Zvezda, 3.09)

NATO vajadustele suunatud raadiolokatsioonisüsteemi püstitamine Läti idaosas võib kahjustada julgeolekut Euroopa loodepiirkonnas, edastas Venemaa kaitseministeerium. Käesoleva aasta lõpus alustab Latgales tööd võimas kaasaegne raadiolokatsioonijaam, mis on võimeline avastama kiireid ja väikesemõõdulisi lennuobjekte, sh erinevat tüüpi rakettide lõhkepeasid 1000 km raadiuses ning enam kui 20 km kõrgusel. Venemaa kaitseametkonna andmeil paigaldatakse Lockheed Martinis loodud radar Daugavpilsi lähedale 'ühele endisele nõukogude sõjalisele objektile, millel on hea ja toimiv infrastruktuur'. Arvatakse, et radarijaam komplekteeritakse 50% ulatuses ameerika spetsialistidega. Latgale elanikud on sel aastal mitu korda läbi viinud protestiaktsioone, kuna 'radariseadmete töö mõjub negatiivselt piirkonna keskkonnale ja kohalike elanike tervisele'. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 4.09)

Ajaleht kirjutab raadiolokatsioonisüsteemi püstitamisest Latgalesse. Kohalikud elanikud on küll jaama vastu, kuid võimud kinnitavad, et jaam on täiesti ohutu. Ka Eesti ja Läti valitsused on NATO ja ELi liikmelisuse nimel valmis paljuks, seda enam, et NATO tippkohtumiseni on jäänud vähe aega. Ajaleht hoiatab aga, et pärast NATOsse astumist ja baaside tulekut (sest hoolimata vastupidistest väidetest tulevad need kindlasti ega pole alati ohutud), on juba mõelda hilja... (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 5.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian PM Siim Kallas left Tuesday for a three-day visit to Washington with talks with US President George W. Bush on NATO membership and the fight against terrorism high on his agenda. (Afp, 3.09)

President George W. Bush welcomed Estonian premier Siim Kallas to the White House, in a meeting in which the tiny Baltic state's membership of the NATO was among subjects discussed. (Afp, 4.09)

Eesti nõustub USA otsusega Iraagi suhtes. Peaminister Siim Kallas teatas, et Eesti on ette nõus USA millise iganes otsusega Iraagi suhtes. Kallas ütles: "Eeldan, et poliitiliste otsuste vastuvõtmine USAs on säärane, et tulemuseks on õige otsus ning tegutsemine. Me oleme USA sõbrad ning usume, et nad toimivad õieti". (Interfax, 6.09)

The Estonian parliament unanimously agreed to ratify the UN Kyoto Protocol on global warming, the parliament's press office said. All 66 out of the parliament's 101 members present voted for ratification, with no abstentions. (Afp, Interfax, 3.09; Ytro.ru, 4.09)

Eestis algab Riigikogu sügisistungjärk. President Arnold Rüütel esines istungjärgu avaistungil. Juba järgmisel nädalal tuleb kõne alla eelnõu pensionäride olukorra parandamisest, mille kohaselt on keskmine vanaduspension järgmisel aastal 45 protsenti ja 2008. aastal pool keskmisest netopalgast. (Interfax, 8.09)

Siseministeerium tegi eile õhtul õigeusukirikutele ettepaneku varaliste suhete korrastamiseks, mis näeb ette 15 faktiliselt MPEÕK kasutuses oleva kuid EAÕK-le tagastamisele kuuluva või tagastatud kiriku- ja sakraalhoone andmise Eesti Vabariigi käsutusse. Eesti Vabariik annab omakorda eelnimetatud kirikuvarad MPEÕK-le 50 aastaks rendile hinnaga 1 kroon kuus, kuid Moskva Patriarhaat ei ole ettepanekuga nõus: Moskva on endiselt positsioonil, et mõlemal Eestis registreeritud õigeusukirikul peavad olema ühesugused õigused. (Interfax, 3.09)

Eesti Piirivalveameti peadirektor Harry Hein kohtus Narvas Venemaa loodepiirkonna uue piirivalveülema Aleksandr Golbahhiga. Tegemist oli tutvumiskohtumisega, mille käigus Golbahh käis Eesti piirivalve läbilaskepunktis ja Narva kordoni juhtimiskeskuses. Piirivalvejuhtide kohtumisel oli kõne all kahepoolne koostöö. (RIA Novosti, 5.09; IA Rosbalt, 6.09)

Neli vene erakonda osalevad Tallinnas kohalikel valimistel Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) valimisliidu nime all. (Interfax, RIA Novosti, 6.09)

USA ajakirjandus

Pärast kohtumist USA presidendi George Bushiga sõnas peaminister Siim Kallas, et USA eelistab laiaulatuslikku NATO laienemist. Kallas oli kindel selles, et Balti riikidele esitatakse liitumiskutse. Ta sõnas, et Eesti on teinud kaitsejõudude loomise ning kaitsekulutuste tõstmise nimel palju vaeva näinud. Samuti kinnitas Kallas, et 2002. aasta viimased kuud on Eesti jaoks otsustava tähtsusega, kuna ei oodata ainuüksi liitumiskutset NATOlt, vaid loodetakse liituda ka ELiga. (VOA News, 04.09, 06.09)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa, Kanada ja Hiina kõrval teatas ka Eesti Kyoto Protokolli ratifitseerimisest. Endale võetud kohustuste täitmine heitgaaside vähendamise osas ei tohiks Eestile suurt probleemi valmistada, kuna Eesti tööstustoodang on oluliselt langenud pärast NLi lagunemist 1991. aastal. (Handelsblatt, 3.09, FT Deutschland, Austria ajakirjandus: Kurier, 4.09)

Soome ajakirjandus

Vaatamata noorusele on välisminister Kristiina Ojuland tõeline Eesti noor lõvi, poliitikaveteran. Ojuland oskab mõnevõrra soome keelt, kuid eelistab rääkida inglise keeles. Ojulandi sõnul on Eestile kõige olulisem iseseisvus ning alles seejärel tuleb kõik muu. See kõik muu on Siim Kallase ja Kristiina Ojulandi valitsuse puhul ELi liitumisläbirääkimiste lõpetamine ning ELi ja NATO liikmeks saamine. Ojuland ei kahtle selles, et Eestist saab ELi liige. Läbirääkimiste seis on hea, maksu- ja energeetikapeatükid on suletud, eelarve- ja põllumajanduspeatükk on lahti. Põllumajandus on ka sisepoliitiliselt õrn teema, kuid Ojuland loodab, et saavutatav kokkulepe tuleb selline, et Eesti põllumajanduse areng jätkub. Ojulandi sõnul on Eestile võrdselt oluline nii ELi kui NATO liikmelisus. EL üksi ei kata kõiki Eesti vajadusi, lausub Ojuland, vihjates NATO pakutavale sõjalisele julgeolekule. Kui Ojulandilt küsida Eesti geograafilise asukoha kohta, purskub minister naerma: "Te välismaalased küsite alati, kas Eesti on Põhjamaa või Balti riik?" (Heikki Haapavaara, Kauppalehti, 5.09)

Kristiina Ojuland on terve suve olnud tormide keerises. Kõige nähtavam märk sellest tormist oli sõna “ojukaust”, millega iseloomustati kantsler Tarandi vallandanud ministri tegutsemisviisi. Tarandi-skandaal pole veel vaibunud, kuigi ministeerium on juba saanud uue kantsleri. Noore ja esindusliku Ojulandi tõus välisministriks tekitas peagi küsimusi tema võimekuse kohta. Ajakirjanduse ilmus isegi artikleid, kus küsiti, kuidas "beib" välisministriks sai. Ajuti jäi eesti ajakirjanduses Ojulandist kirjutamisel juba ajujahi mulje. Suve jooksul kajastas Postimees välisministri tähtsusetumaidki tegemisi. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 5.09)

Läti ajakirjandus

Eesti suursaadik Toomas Lukk andis Läti president Vaira Vike-Freibergale üle volikirjad ja kohtus ka Läti peaministri Andris Berzinšiga. (Latvijas Vestnieks, 29.08)

Intervjuu Toomas Lukiga volikirjade üleandmise puhul. (Kristine Ducmane, Latvijas Vestnesis, 30.08)

Ukraina ajakirjandus

Intervjuu kaitseminister Sven Mikseriga. Teemaks on Eesti ettevalmistused NATOga liitumisel, Eesti-Vene ja Eesti-Ukraina suhted. Mikser avaldab lootust, et pärast NATO liikmeks saamist Eesti ja Venemaa suhted stabiliseeruvad ning omandavad veel positiivsema värvingu. Säärast arengut võis jälgida Poola ja Venemaa suhetes pärast esimese alliansiga liitumist. Eesti-Vene suhetes toimusid positiivsed muutused selle aasta alul, kui kohtusid kahe riigi välisministrid. Mikser iseloomustab kahe riigi suhteid stabiilsetena ning küllaltki pragmaatilistena, arenevatena. Ukrainal on enne NATOga liitumist veel palju ära teha, näiteks korraldada ümber oma võimas sõjavägi vastavalt alliansi standarditele, milles Eesti on valmis Ukrainat igati toetama. Eesti kaitsekoostöö on viimasel ajal keskendunud naaberriikidele ning Eesti ja Ukraina sõjaline koostöö ei ole praegu nii tihe. Mikser arvab, et Eestil ja Ukrainal on hea perspektiiv täisväärtuslike vastastikuste suhete arendamiseks. (Miroslava Kiva, Zerkalo Nedeli, 7.-14.09)

Venemaa ajakirjandus

Moskva patriarhaadi välissuhete sekretariaadi juhi Nikolai Balashovi sõnul ei ole MP nõus lahendusega, kus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik saaks kirikuhooned riigilt rendile sümboolse tasu eest. Balashov meenutab, et 1996.a. leppisid Moskva ja Konstantinoopol kokku, et iga kogudus saab õiguse ise valida oma juriidilise kuuluvuse ja vastavalt sellele, ka kirikuvara peab jagama vastavalt koguduse soovile. (Kirill Vassilenko, Vremja Novostei, 4.09)

Eesti, kust Venemaa patriarh Aleksius II ise pärit, on ainuke pärast NLi lagunemist tekkinud riik, kus õigeusu kiriku varad said vaidlusküsimuseks. Moskva Patriarhaadi esindaja Nikolai Balashovi sõnul tekkis praegune situatsioon Eestis tänu eelmisele presidendile ja peaministrile, kes tahtsid iga hinna eest distantseeruda idanaabrist ning vabaneda Venemaaga lähenemise kasuks töötavast kirikufaktorist. Balashovi jaoks tuli siseministeeriumi avaldus võimalikust rendileandmisest ootamatusena, sest tema sõnul läbirääkimised alles käivad. Eesti siseminister Ain Seppiku sõnul on antud projekt aga kooskõlastatud. (Svetlana Popova, Izvestija, 5.09; Nikolai Konstantinov, Nezavisimaja Gazeta, 5.09)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Estonian economy grew by 6.5 percent in the second quarter of this year from a year ago, according to preliminary estimates published Tuesday by the national statistics committee. No estimate for gross domestic product growth for the first half of 2002 was provided. (Afp, 3.09)

Valitsus kavatseb luua dumpingunõukogu, mille uurimistöö on aluseks võimalike dumpinguilmingute tuvastamisel. Nõukogu koosneb viiest liikmest, kes on nimetatud majandusministeeriumist, põllumajandusministeeriumist, rahandusministeeriumist ja välisministeeriumist. (RIA Novosti, 3.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides on käimas majandusliku suveräänsuse psühhodraama. Autor toob näiteks mitmes KIE riigis katkenud suurfirmade erastamised, nende seas ka Eesti Energia NRGle erastamise protsessi katkemine. Vaatlejate sõnul on neis riikides viimase kümne aasta jooksul toimunud erakordselt kiire erastamine ja riigid vajavad pausi. Samuti võib tegu olla ka kodanike teravnenud rahvustundega. Praegusel hetkel valitseb majandusliku vajaduse ja valijate vastuoluliste huvide vahel keeruline tasakaal. Valitsuste jaoks on oluline seda mitte rikkuda, pidades silmas eesootavat referendumit ELiga liitumise küsimuses. (Françoise Pons, Le Figaro, 2.09)

Austria ajakirjandus

Eestil on ELis Soome näol usaldusväärne eestkostja. ‘Suur vend’ on jätkuvalt nõudnud Eesti kaasamist laienemise esimeses laines. Enam kui veerand kogu Eesti ekspordist suundub Soome, peaasjalikult elektroonikatööstuse allhangetena ja tarkvaraarenduse näol. Ka Georg Karabaczek Helsingis asuvast Austria Kaubandusesindusest hindab kõrgelt Eestis aset leidnud majanduslikke reforme. Puudusena tuuakse artiklis välja vähearenenud maaregioonid, kus töötusaste ulatub 20%ni, kui Tallinnas esineb tööjõupuudust. (Clemens Neuhold, Kurier, 2.09)

Soome ajakirjandus

Tallinna sadam on asunud võistlema Helsingi sadamaga. Kruiisisõidud on üldiselt vähenenud ‘tänu’ ameerika turistide soovimatusele Euroopasse lennata, mistõttu on vähenenud kruiiside arv ka Läänemerel. Sellest hoolimata on kasvanud Tallinnas peatuvate laevade arv. Tallinna sadama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnul pole aga Tallinna ja Helsingi sadamate vahel mingit konkurentsi, vaid mõlemad sadamad on osa samast ketist - Läänemerel sõitvad kruiisilaevad suunduvad peamiselt Peterburi ning teel sinna peatutakse Helsingis ja tagasiteel Tallinnas. Eestis loodetakse aga siiski kruiisituristide külastuse suurt kasvu ning Tallinna sadam ehitab selliste suurte laevade jaoks lausa oma kaid, mis peaks tulevaks suveks valmima. (Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 3.09)

Eesti tööealisest elanikkonnast on iga kümnes, st üle 60 000 elaniku, liitunud uue pensionisüsteemiga. Eesti Väärtpaberikeskuse andmete kohaselt on enamus liitujatest noored, vanem põlvkond on olnud ettevaatlikum. Vanem põlvkond on näinud nii mitut võimuvahetust, et loodab vaid iseenda peale. Pensionifondiga liitumist pakub Eestis praegu kuus finantsasutust. Alates kevadest on Eestis võimatu ringi liikuda, ilma et mõtleks pensioni peale, juba kuid on tänavatel Hansapanga reklaamid, kus Gunnar Graps laituab käsi: "mul jällegi on ainult tühjad pihud." (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.09)

Läti ajakirjandus

Analüütikutele, kes ootasid teises kvartalis kuni 4%-st SKP kasvu, oli esialgsete hinnangute kohane 6,5%-ne kasv üsna suureks üllatuseks. Prognooside ja reaalsuse vastuolu andis analüütikutele põhjuse süngeteks kommentaarideks: Trigoni analüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul on Eesti majanduse viimase aja arengud tasakaalustamata ja viitavad ülekuumenemisele, Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu avaldas arvamust, et sisenõudlusele suunatud areng hakkab oluliselt pärssima Eesti jätkusuutlikku arengut. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.09)

Äripäeva artikli refereering. Eesti transiidiäri tabab sügisel tarnete ebastabiilsus, sest Venemaa valitsus vähendab talvekütuse kogumise ettekäändel masuudi ekspordi mahte septembris. ASi Pakterminal juhatuse esimehe Raivo Vare sõnul hakkavad pärast septembrit diiselkütuse ja masuudi transiidirongid Eestisse saabuma etteaimamatu graafikuga, sest Venemaa valitsus lubab aasta lõpuni eksporti üksnes naftatootjate lobitöö tulemusel välja antavate erilubadega. Kes ja millal neid saab, on võimatu ennustada. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 2.09)

Tallinna Sadam kavatseb ehitada koos ühe suure Vene partneriga võimsa, 600 mln krooni maksva söeterminali. Eeldatakse, et Tallinna Sadam ehitab kogu infrastruktuuri, partner tegeleb ehitiste ning tehnikaga. Teiseks suuremõõtmeliseks projektiks on sadama laiendamine Muugas ning kruiisisadama ehitamine Tallinnas. Tallinna Sadamal on head kontaktid ka ELiga, kelle programmide abil loodetakse ehitada Muuga sadamas lainemurdjaid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 5.09)

Baltika Grupi uus kaubamärk, mille ettevõte kõigis oma kauplustes kasutusele võtab, kannab nime Monton. Seda nime hakkavad alates selle aasta septembrist kandma kõik Baltika kauplused. Baltika loodab kaubamärgi soojale vastuvõtule Ukrainas, Poolas, Venemaal, Lätis ja Leedus - riikides, kus juba praegu Baltikal hästi läheb. Lätis korraldas Baltika koos oma Läti filiaaliga Baltika Latvija uue märgi presentatsiooni. (Oksana Solovjova, Biznes&Baltija, 6.09)

Eesti suuremad kalatööstused on hädas eksportimisega Venemaale, mistõttu laod on täis toodetud ja osa neist on saatnud töölisi sundpuhkusele. Tootjad süüdistavad selles eelkõige Läti konkurente. Toodangu eksport Venemaale on takerdunud topelttollidesse, mistõttu on ilmselge eelis Läti töösturitel, kellel sellist probleemi pole. Kui Läti tootjad maksavad tollimaksuks 15%, siis Eesti töösturitel tuleb ‘lauale laduda’ 30%. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 3.09)

Olympic Casino Group hõivas kogu Baltikumi. Hiljuti avas Olympic Casino Group Baltija kolmanda mänguautomaatide saali Vilniuse kesklinnas, nüüd tulid eestlased Läti turule. See sai võimalik tänu aktsiate ostulepingu allakirjutamisele operaatoriga Regency Palace Casino Daugava. Riias kavatsevad eestlased töötada juba sissetöötatud reegli alusel: avada Las Vegase tüüpi saale, kus mängu saadab muljetavaldav kultuuriprogramm. (Aleksandr Suits, Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 3.09)

Varia

Uudisteagentuurid

TNS Interactive uurimuste tulemusel on Eesti kõige 'internetiseeritum' riik Kesk- ja Ida-Euroopas. Internetti kasutab umbes 39% eestlastest, neile järgnevad tšehhid (28%) ja slovakid (24%). Venemaa, Ukraina ja Valgevene jäävad lootusetult maha. Ka Prantsusmaal ja Itaalias kasutatakse internetti palju vähem kui Eestis. (KM.ru, 4.09)

Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata vene marurahvuslaste süüdimõistmise Eestis levitatud infolehtedes rahvustevahelise vaenu õhutamise eest. Kohus ei rahuldanud Vene Rahvusliku Ühtsuse Eesti regionaalse ühingu liikme Allan Hantsomi ja tema mõttekaaslase Sergei Vassetshkini apellatsioonkaebusi ning jättis muutmata neile määratud rahatrahvid. (Interfax, RIA Novosti, 3.09)

6. septembril avatakse Anapas Krasnodari krais SRÜ filmifestival 'Kinoshokk', millest võtab osa ka Arvo Iho film 'Karusüda'. Iho film lõi Eesti kinolaenutuse kõik rekordid, isegi suurimate ameerika põnevusfilmidega võrreldes. (Regions.ru, 5.09)

Eesti ja Soome rahvusooperid alustasid ettevalmistusi Pjotr Tšaikovski 'Jevgeni Onegini' mastaapse ooperietenduse lavastamiseks. Etendusest võtavad osa mõlema rahvusooperi solistid ning lisaks neile ka Sibeliuse akadeemia ja Eesti muusikaakadeemia ooperistuudio lauljad. Ooper esietendub 6. novembril Joensuu Carelia saalis. (Ytro.ru, 5.09)

13. - 15. septembril toimub Murmanski oblastis Lovozero külas konverents 'Maa ja inimesed'. Ürituse korraldavad Koola saamid ja Eesti Loodusefond ning see on pühendatud põlisrahvaste traditsioonilisele 'looduse kasutamisele' tänapäeval ja tulevikus. (Regnum.ru, 3.09)

Eestis avati kaks Vene lütseumi Tallinnas ja lütseumiklassid Narvas, kus hakkavad õppima riigi elanikkonnast kolmandiku moodustavad mitte-põliselanikud. (Interfax, 2.09)

Ajalehe Estonija andmeil 'riisuvad Peterburi miilitsad eesmärgikindlalt Eesti kodanikke ja elanikke'. Venemaa peakonsul Narvas Juri Popov teatas Estonija toimetusele, et saatis kirja ajalehematerjalidega Peterburi linnavalitsusse ning 'küsimuse võttis oma kontrolli alla üks asekuberneridest'. (IA Rosbalt, 6.09)

USA ajakirjandus

Artiklis antakse põhjalik ülevaade Tallinna, keskajal kuulsusrikka hansalinna, ajaloost. Tallinnat nimetatakse ühtlasi moodsaks, ‘peaaegu skandinaavialikuks’ klaasist hoonetega linnaks, milles samas on negatiivseks kontrastiks sovetiaegsed elamurajoonid, mis jäävad vanalinna kivimüüride taha. Artiklis mainitakse ka laulva revolutsiooni aega; eestlased on selle üle uhked, kuna nad saavutasid iseseisvuse ühtegi inimelu kaotamata. Kiidetakse suveniiride kauplusi ja galeriisid, milles olevat keskaegset hõngu. Ometi viskab Johannsen kivi eestlaste teeninduse kapsaaeda, ühes kaupluses tervitati teda lausega: "What are you doing here?". Ajakirjanik soovitab mõningatel müüjatel omandada turumajandusele omane etikett. Artiklis ei jää mainimata mobiiltelefonide ja interneti rohke kasutus Eestis. Suurte kiidusõnade osaliseks sai restoran Olde Hansa, selle meeldiv teenindus ja maitsvad toidud. (Kristin L. Johannsen, Los Angeles Times, 18.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Lätit käsitlevas artiklis mainitakse muuhulgas, et Suurbritannia turismifirmade sõnul on reisimine Balti riikidesse muutunud viimasel viiel aastal eriti populaarseks. Üheks põhjuseks, miks Baltimaad on huvipakkuvaks muutunud, peetakse seda, et need riigid on taasavastamas oma unikaalset kultuuri. (David Atkinson, The Guardian, 03.09)

Saksamaa ajakirjandus

9. septembril saabusid esimesed vereproovid Tartus asuvasse geeniuurimiskeskusesse. Maja välispinnalt koorub maha vana värvikiht, kuid nende seinte vahel on ruumid täis videovalve all olevat kõrgtehnoloogiat, kuhu pääseb turvauste kaudu. Keskust juhib Andres Metspalu, kes on Eesti projekti erakordsuses veendunud. Võrreldes Islandi sarnast geeniuurimusprojekti, leiab Metspalu, et Eesti uurimuse tulemused leiavad laiemat kasutusala tänu Eesti rahvastiku mitmekülgsemale geneetilisele taustale. Kuigi enamus rahvast toetab seda ettevõtmist, kostub ka kriitilisi hääli. Dr. Tiina Tasmuthi ja filosoofiaprofessor Margit Surtopi sõnul on sellel teemal olnud liiga vähe ühiskondlikku diskussiooni. Asjaajamise kulg tuletab meelde nõukogude aega, leiab Tasmuth. Biosemiootik Kalevi Kulli arvates on kogu ettevõtmine gigantne äriidee. Vastava geeni olemasolul võib mõni inimene terve elu kulutada hulga raha ravimitele, mis hoiavad ära mõne haiguse avaldumise. Kas geneetiline kood veel vältimatult haigestumist põhjustab, pole Kulli arvates kindel. (Stephan Hille, Der Tagesspiegel, 3.09)

Arvustus Enn Vetemaa “Eesti näkiliste välimääraja” saksa keeles ilmumise puhul. Saksakeelne tõlge (tõlkija Günter Jäniche) põhineb venekeelse tõlke käsikirjal. Illustratsioonid Kat Menschikult. (Burkhard Müller, Süddeutsche Zeitung, 3.09)

Taani ajakirjandus

Tänaseks on Eesti mitmelgi moel euroopalikum kui Euroopa ise, mistõttu on asjatu oodata, et Eesti noored valaks tänupisaraid Eesti eeldatava ELi vastuvõtmise üle. Enesestmõistetavalt võtavad eestlased sisse koha, mis nende arvates on alati neile kuulunud, leiab artikli autor. Usutledes erinevaid inimesi jõuab ta tõdemuseni, et imetlusväärne pole mitte see, kui euroopalikuks Eesti on muutunud viimase kümne aasta jooksul, vaid see kui palju Eesti on iseennast nende kümne aasta jooksu leidnud.(Anna Libak, Berlingske Tidende, 7.09)

Tallinnas Pronkssõdurit otsides kohtab artikli autor juhuslikult kahte Eestis elavat venelannat. Kumbki neist ei ole võtnud endale ei Eesti ega Venemaa kodakondsust, ja see fakt kirjeldab paljuski nende olukorda – Eestis elades tunnevad nad suuremat emotsionaalset sidet Venemaaga, kuid praktilistel kaalutlustel on seotud eluga Eestis. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 8.09)

ELiga liitumise rahvahääletuse toimumise aja suhtes ei ole otsust tehtud, kuid kampaania on juba käivitunud. Üks üllatavamaid poliitilisi jõude selles kampaanias on Eestile Eurovisioonil võidu toonud duo laulja Dave Benton. Võit Eurovisioonil oli Eesti jaoks otsustava tähtsusega, sest ta suutis seeläbi tõestada iseendale ja teistele, et suudab vabalt konkureerida teiste Euroopa riikidega ja et Eesti omapära rikaste Lääne-Euroopa riikide klubis ei kao. Pole kaugeltki kindel, et Eesti rahvas hääletab ELiga liitumise poolt. Endise peaministri Mart Laari sõnul on valitsuse jaoks probleemiks, et Eesti iga kuu Eurovisiooni võita ei saa. Kokkuvõtlikult oleneb palju Taani eesistumise ajal peetavate liitumisläbirääkimiste tulemustest. (Flemming Rose, Hans Davidsen-Nielsen, Jyllands-Posten, 8.09)

Pärnus ei suudetud kuigi tähelepanelikult jälgida eelmise aasta 11. septembri terroriakte New Yorgis. Seda väikest kuurortlinna tabas samal päeval kohalik katastroof - ebaseadusliku metanooli joomise tagajärjel suri 68 inimest. Rääkides ühe mürgituse üleelanud mehega, selgub, et Eesti- sisesed reaktsioonid olid järgmised: rahvas oli ükskõikne, president Lennart Meri süüdistas ohvreid rumaluses, arstid hindasid olukorda katastroofiliseks. Aasta aega hiljem on 19 inimese vastu algatatud süüasi. Mõnevõrra kontrastselt mõjub asjaolu, et kuurortlinnana püüab Pärnu müüa tervislikku ja sportlikku imidžit. (Flemming Rose, Hans Davidsen-Nielsen, Jyllands-Posten, 8.09)

Kui Eesti liitub ELiga, võib väikeste piimakvootide tõttu kümneid tuhandeid piimalehmi oodata ees tapamaja. Tiit Tanneri sõnul, kes on üle neljakümne aasta tegelenud põlluharimisega Eestis, leiab, et igatsetud Lääs, millesse pääsemise nimel kümne aasta jooksul nii palju on vaeva nähtud, võib saavutada selle, mida NLi sundkollektiviseerimine, küüditamine ja massimõrvad ei suutnud - murda Eesti põllumajanduse selgroog. Siiski on Tanner ELiga liitumise pooldaja. Kõigist raskustest hoolimata ei varja Tanner, et elab materiaalses mõttes iseseisvas Eestis paremini kui NLis. Nüüd on ka vabadus oma elu enda tahte järgi sättida ja seda vabadust kasutab ta, et raskuste kiuste oma talus edasi elada. (Flemming Rose, Hans Davidsen-Nielsen, Jyllands-Posten, 7.09)

Nõukogude ajal oli Eesti suurim šokolaadivabrik Kalev Leonid Brežnevi lemmik, ning parteijuhi sünnipäevadeks pidi 1970ndatel aastatel Moskvasse saatma koormate viisi käsitsi tehtud martsipani ja šokolaadi. Täna vaatab Kalev tulevikku ja valmistub ette Eesti liitumiseks ELiga. Hoolimata kohati kummalistest ELi direktiividest, on Kalevi arendusjuht Riina Rohelaan veendunud, et ettevõttel seisab ees helge tulevik. (Flemming Rose, Hans Davidsen-Nielsen, Jyllands-Posten, 7.09)

Rootsi ajakirjandus

Lilja elu, mida kajastab mõne aja eest valminud Lukas Moodyssoni film ‘Lilja 4-ever’, on kahjuks tõelus ka paljude jaoks tänapäeva Rootsis. Filmis osaleb ühe osatäitjana ka näitleja Tõnu Kark. Lilja hirmuäratav elusaatus paljastab vaataja jaoks selle küünilise ja hoolimatu maailma, milles müüakse naisi ja lapsi. Sellest kirjutavad välisminister Anna Lindh, võrdõiguslikkuseminister Margareta Winberg ja migratsiooniminister Jan O Karlsson. Eesti ja teised Balti riigid on Rootsi partneriteks inimkaubandusevastases võitluses. (Anna Lindh, Margareta Winberg, Jan O Karlsson, Sydsvenskan, 4.09)

Soome ajakirjandus

Eri Klasi tuntakse suurte sümfooniate ja ooperite kindlakäelise dirigendina, kuid vähesed soomlased teavad, kui mitmekülgselt andekas ja värvikas isiksus ta tegelikult on. Eestis on Klas peaaegu rahvuskangelane, kelle mõjuvõim ulatub kaugele muusikaelust väljapoole. Klasist plaaniti teha isegi Lennart Meri järeltulijat presidendina. Muusika jäi siiski peale ja vähemalt mõneks ajaks "presidendihullus" külmutati. Noorena oli Klas aga rohkem huvitatud poksis ja jalgpallist kui muusikast. Kuulus viiuldaja, David Oistrah, nähes poissi muusika saatel käsi liigutamas, soovitas aga emal poiss dirigendiks koolitada. (Harri Hautala, Aamulehti, 4.09)

31% Eesti elanikkonnast peab võimalikuks, et tulevikus ründab mõni võõrriik Eestit ning 81% vastanute arvates on see võõrriik Venemaa. Eestlaste ja Eesti venelaste arvamused on selles osas aga küllalt erinevad. Kui 42% eestlastest usub rünnaku võimalikkust, siis venelastest kardab rünnakut üksnes 10%. Kümme aastat tagasi oleks rünnakut kartvate eestlaste arv olnud ilmselt märgatavalt suurem, kuid ka praegu peab suurem osa eestlastest Eesti suurimaks julgeolekuohuks Venemaad. (Etelä-Suomen Sanomat, 9.09)

Läti ajakirjandus

Sihtasutus Vaata maailma teatas, et kavatseb järgmise aasta veebruariks muuta interneti kättesaadavaks kogu Eestis. Kõik raamatukogud üle Eesti saavad tulevikus võimaluse liituda ühise internetipõhise andmebaasiga, mille abil saab interneti kaudu otsida, broneerida ja laenutada vajaliku raamatu sobivast raamatukogust. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 3.09)

"Eesti on Lätile nagu kont kurgus: iga ärimees kipub näitama näpuga põhjanaabri suunas, et järjekordselt heita meie parlamendile ette töövõimetust. Analoogseid süüdistusi on kuulda ka Riia linnavalitsuse aadressil". Intervjuu Tallinna abilinnapea Toivo Ninnasega, kes räägib Tallinna linnavalitsuse töömeetoditest ja -põhimõtetest. Tallinna linnavalitsuse tegevuse prioriteediks on teedeehitus, selleks on eraldatud 9,6% eelarvemahust. Korruptsiooniga linnavalitsuses võideldakse bürokraatia abiga: kõik linnavalitsuse ostud on riigihanked ning selleks on vaja täita palju pabereid ja saada tuhandeid tõendeid. (Marina Dianova, Biznes&Baltija, 6.09)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee