Nädal välismeedias: 26. august - 1. september 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

A second Irish "no" in a referendum to approve the EU's Nice Treaty would cause "very serious" problems for the EU, and could endanger the bloc's timetable for admitting new members, the commissioner in charge of the enlargement process Günter Verheugen admitted. (Afp, 30.08)

Next month, Ireland's Dail (lower house of parliament) will return early from its summer break to pass new laws to allow another referendum on the Nice treaty, most likely in October. (Afp, 29.08)

Turkish PM Bulent Ecevit said the EU would commit an "injustice" if it refused to set a clear date in the coming months for Turkey to launch talks to join the bloc. (Afp, Reuters, 01.09)

Slawomir Wiatr, the Polish government's point man for its campaign to inform voters ahead of a referendum on EU membership expected next year admitted he collaborated with the communist secret police. (Afp, 29.08)

A slim majority of Norwegians, 50.3 percent, would vote against joining the EU if a referendum were held today, according to a poll published by the Norwegian daily Nationen. (Afp, 29.08)

Tallinnas toimunud NB8 välisministrite kohtumisel osalenud välisministrite arvates peavad ELi liitumisläbirääkimised lõppema käesoleva aasta lõpus. (IA Rosbalt, 27.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Oma kõnes iga-aastasel Prantsusmaa suursaadikute kongressil kasutas president Jacques Chirac juhust, et veel kord ümber lükata väide, nagu sooviks prantslased ELi laienemist edasi lükata. Samaaegselt välistas ta ka seda, nagu annaks laienemine “ettekäände CAPi reformiks” enne 2006. aastat. (Luc de Barochez, Le Figaro, 30.08; Libération, 30.08)

Taani ajakirjandus

Euroopa ühendamine ei ole lihtne ettevõtmine - heast tahtmisest hoolimata on tegemist erinevate ajaloolise ja kultuurilise taustaga riikidega, alustades Eestiga põhjas ja lõpetades Küprosega lõunas. Selgitamaks kandidaatriikide tagamaid, alustab Berlingske Tidende artiklite seeriat, millest esimene pühendub Eesti tutvustamisele. (Berlingske Tidende, 1.09)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson teatas, et Rootsi on valmis rakendama kuni seitsmeaastast üleminekuperioodi isikute vaba liikumise osas, kui ELi laienemisel olukord seda nõuab. Seega ilmneb, et Rootsi on oma senisest seisukohast üllataval kombel distantseerunud. Seni seisis Rootsi ELi tööjõuturu täieliku liberaliseerimise eest. Soome võimalik liitumine NATOga mõjutaks Perssoni sõnul ka Rootsit. (Svenska Dagbladet, 1.09)

Soome ajakirjandus

Ungaris visiidil viibides mainis Soome president Tarja Halonen, et peab kahetsusväärseks USA käitumist Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (RKK) seonduvates küsimustes ning võimalikku NATO laienemise takistamist. Halonen lausus ka, et usub kindlalt, et Ungari on uute ELi liikmesriikide seas. Halonen lausus, et peab oluliseks, et ELi laienemine toimuks vastavalt ajakavale 2004. aastal. EL pole küll roosiaed, kuid on parem teha vaeva näha ELi sees, kui jääda EList välja. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; STT, Etelä-Suomen Sanomat, 28.08)

ELi liikmelisus on positiivselt mõjutanud liikmesriikide majanduskasvu. Mida kauem on üks riik olnud ELi liige, seda rohkem ta sellest majanduskasvu osas kasu on saanud; mida vaesem liikmesriik - seda suurem on liikmelisusest saadud kasu. Võiks ju arvata, et liitudes ELiga saavad praeguste kandidaatriikide majandused võimsa kasvusüsti ning toimub äkiline majanduskasv. Tuleb siiski tõdeda, et mitmed kandidaatriigid on praegustest liikmesriikidest liialt erinevad, et sama valem kohe nende suhtes kehtima hakkaks. ELi liikmelisusest tõuseb kahtlemata kasu, kuid see nõuab ka pingutusi siseturu ühtlustamises ja siseriiklike kasvueelduste parandamise osas. (Sinimaaria Ranki, Taloussanomat, 24.08)

Soome Kaubanduskoja tegevdirektori Kari Jalase sõnul peaks ELi laienemine toimuma 2004. aasta teisel poolel. Samas on paljudel kandidaatriikidel ELi liikmelisusele pandud liialt suured ootused. Levinud on ekslik arvamus, nagu tuleks EList palju raha ning
tegema ei pea midagi. (Kari Asikainen, Aamulehti, 30.08)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EC welcomed a new call by Britain for a written EU constitution to define the powers of the EU. Jonathan Faull, spokesman for the EU's executive arm, said a written EU constitution is all the more necessary with the advent of enlargement. (Afp, 27.08)

The EC said that it was proposing to set up a disaster relief fund for EU member and candidate countries in the wake of devastating floods in central Europe. (Reuters, 28.08)

USA ajakirjandus

EK president Romano Prodi on pidevalt rääkinud EKi reformist kui ühest prioriteedist, kuid mingit arengut ei ole toimunud. Selleks, et reform kujuneks edukaks, on igal EK ametnikul vaja teada oma täpset rolli selles organisatsioonis. Osa komisjoni ülesannetest tuleks delegeerida teistele institutsioonidele, näiteks Euroopa Keskpangale. (Laurent Ledoux, The Wall Street Journal, 29.08)

EK liikus tsentraliseeritud Euroopale ühe sammu lähemale, tehes ettepaneku luua 1 miljardi suurune fond, mida vajadusel kasutataks katastroofide tagajärgede likvideerimiseks. Romano Prodi teatel peaks järgmisel aastal tööd alustav fond näitama Euroopa solidaarsust. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 29.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Romano Prodi võib loobuda komisjoni töö reorganiseerimise plaanidest, kuna paljud tema kolleegid on selle vastu. Prodi tegi hiljuti ettepaneku EKi kaheastmeliseks muutmiseks aastal 2004, mil EL saab kümme uut liiget. Samas lõpeb praeguse komisjoni mandaat aastal 2005, mistõttu võiks paljude arvates EKi koosseisu lihtsalt aasta varem välja vahetada. (Daniel Dombey, Financial Times, 30.08)

Pärast vasakerakondade ajutist edu on Euroopas taas võimul parempoolsed, ning Edmund Stoiberi võit Saksa valimistel oleks vaid kinnitus parempoolsuse uuele tõusule. Paremtsentristide probleemiks on aga see, et nad ei tea täpselt, mida teha. Peale valimiste võitmise ja lihtsalt valitsemise on vaja laiemat visiooni, ent see neil puudub. Praegu on Euroopa riikide parempoolsete ideoloogiate vahel suuremadki lõhed kui ühe maa vasak- ja paremparteide vahel. (Quentin Peel, The Financial Times, 26.08)

EK teatas taas oma vastuseisust igasugustele muudatustele stabiilsuspaktis, olenemata laialdastest eelarvekontrolli probleemidest mitmel rindel. EK pressiesindaja Jonathan Vaull ütles kommentaariks: "Meie arvates pole pakti vaja muuta ning inimesed teavad praegu kehtivaid reegleid." Viimasel ajal on rahulolematuid signaale tulnud nii Itaaliast, Prantsusmaalt, Portugalist kui Saksamaalt. Kõne all olev pakt, mis peab tagama rahaliidu riikides eelarvedistsipliini, on väikeste muudatustega kehtinud alates 1996. aastast. (Daniel Dombey, The Financial Times, 28.08)

Euroopat tabanud üleujutuste tagajärgede likvideerimine võib muuta pea võimatuks nii NATO kui ELi CFSPi seatud sõjalise võimsuse eesmärkide õigeaegse täitmise. "Poliitikud ei saa kulutada vahendeid sõjaväele, kui majad ja raudteerööpad on minema uhutud," kommenteeris üks ELi sõjaline ametnik. (Judy Dempsey, Financial Times, 29.08)

Mõtteid Suurbritannia välisministri Jack Straw kõnest Edinburghi kaubanduskojas: Paljud inimesed on oma igapäevaelus EList ja selle otsustusmehhanismidest väga kaugeks jäänud. Järgnevate aastate jooksul muutub ELi legitiimsus põhiliseks probleemiks. Euroopas on palju vajakajäämisi, kontinendi majanduslik potentsiaal on saavutamata. Liikmesriigid peaksid lühiajaliste rahvuslike huvide asemel rõhuma terve Euroopa pikaajalisele kasule. Üks raskemaid majanduslikke katsumusi on praegusel kujul liialt protektsionistliku CAPi reform. Kaks suunda, kuhu on vaja püüelda: otsuste tegemise viimine võimalikult madalale, samas efektiivsust säilitades, ja Euroopa konstitutsiooni loomine. Viimane peab olema mõeldud rahvale, mitte poliitilisele eliidile. Põhiseadus peaks sisaldama kõige tähtsamaid põhimõtteid, seletama lahti ELi olemuse ning kinnitama, et peamisteks poliitilise legitiimsuse allikateks jäävad eri riikide valitsused. Sel juhul paraneks ELi tegutsemisvõime, kasu saaksid ka Euroopa valijad, kes läheneksid institutsioonidele, mis töötavad nende nimel. (The Guardian, The Times, 27.08)

Saksamaa ajakirjandus

EK esimesel puhkusejärgsel tööpäeval Brüsselis oli peamiste küsimuste seas arutlusel üleujutus ning selle tagajärgede likvideerimiseks eraldatavad toetussummad. Hädavajalikku lahendamist vajavate kahjude hüvitamiseks eraldatakse ELi erinevatest fondidest ligi 500 miljonit eurot. Samuti arutatakse edaspidi täiendava eelarve vastuvõtmist ning katastroofifondi loomist. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 28.08)

Soome ajakirjandus

Üks viimastel aastatel ELi institutsioonides mõtlemisainet andnud teema on tarbijakaitse arendamine ja õiguslik sätestamine ELi siseselt. Keskseks dokumendiks on siin EK poolt ettevalmistatud roheline raamat. Avalikkuses pole sellele protsessile kuigi palju tähelepanu pööratud, kuigi uue poliitika reaalne rakendumine tähendaks normikehtestamise poliitika võimukeskme siirdumist märgatavalt ELi poole ning seda valdkonnas, mis puudutab otseselt kõiki kodanikke. (Thomas Wilhelmsson, Helsingin Sanomat, 29.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU is pursuing a common position to resolve the growing dispute with the US over the International Criminal Court (ICC), Danish FM Per Stig Møller said. (Afp, 29.08)

The battle between the US and the EU over the ICC has heated up with Secretary of State Colin Powell's personal intervention, the State Department said. In letters sent in mid-August, Powell called on European governments to ignore an EU directive that they not negotiate deals with the US that would give US troops immunity from prosecution by the court, deputy spokesman Philip Reeker said. (Afp, Interfax, 26.08)

Russian President Vladimir Putin urged European leaders to examine the possibility of Russian and EU nationals being able to visit each other's countries without a visa, Kremlin officials said. (Afp, 27.08)

Swedish FM Anna Lindh rejected Vladimir Putin's proposal that Russian nationals be able to visit EU countries without a visa. (Afp, 28.08)

Soome peaminister Paavo Lipponen teatas pärast kohtumist Eesti peaministri Siim Kallasega, et EL ja Venemaa võivad leida pragmaatilise lahenduse Kaliningradi oblasti probleemile. Lipponeni arvates peab lähenemine olema paindlikum. (RIA Novosti, 29.08)

USA ajakirjandus

Taani välisminister Per Stig Møller ütles Tallinnas Põhja- ja Baltimaade välisministrite kohtumisel, et EL ei kavatse sundida kandidaatriike Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) suhtes liiduga ühtset poliitikat ajama. "Pole meie asi neile ettekirjutusi teha," nentis minister. "Loodame küll, et nad soovivad käituda nagu EL, kuna nad on ka ise varsti ELi liikmed. Kuid me ei avalda mingit survet." (The Wall Street Journal, 26.08)

Olles USA meeletu surve all, kaalub EL anda liikmesriikidele õiguse ameeriklastega RKK suhtes piiratud puutumatuslepete sõlmimiseks. Selle poolt on Washingtoni suur sõber Suurbritannia, ka eesistujamaa Taani toetab kompromissi. Vastu on Saksamaa ja Prantsusmaa, ning kuna ELi välispoliitika suhtes peavad kõik liikmed olema ühel meelel, võib mingi riik kompromissi saavutamise ära rikkuda. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 29.08)

Suurbritannia välisministri Jack Straw arvates aitaks ELil võimuorganite legitiimsuskriisist üle saada konstitutsioon, mille olemasolu lähendaks võimuinstitutsioone kodanikele. Samal ajal kasvab kogu Euroopas toetus rahvuslikele- ja paremparteidele, mis ei taha suuremast Euroopa integratsioonist kuuldagi. (The New York Times, 28.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välispoliitikale annavad tooni järgmised Euroopaga seotud teemad: viia “otsustavalt” lõpule Euroopa ülesehituse protsess, s.t. viia edukalt lõpule ELi laienemine; tugevdada “Prantsusmaa julgeolekut”, võideldes väsimatult terrorismiga ja andes rohkem “vahendeid” armeele; töötades “rahu ja demokraatia” heaks, eriti Lähis-Idas; lõpetuseks soodustada “humaanses mõttes solidaarsema ja ökoloogiliselt vastutustundlikuma maailma” loomist. (Baudouin Bollaert, Le Figaro, 28.08; Libération, 30.08)

Soome ajakirjandus

Soome-Vene piiril on alailma sekeldusi ning kunagi ei või olla kindel, millistest seadustest Vene pool parajasti lähtub. Seekord tundub aga asi kraadi võrra tõsisem olema, Vene pool esitas viisanõude kõigile kruiisilaevadel Venemaale reisivatele puhkajatele. Tundub, et karmistunud viisapoliitika on otseselt seotud olukorraga Venemaa-ELi suhetes, eeskätt Kaliningradi küsimuses. Vene pool tundub pingutavat kõigest väest, et Kaliningradi ja emamaa vahel oleks võimalik liikuda viisavabalt. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 29.08)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa presidendi eriesindaja Kaliningradi oblastis Dmitri Rogozini ringsõit oblastis ja Balti pealinnades kinnitas taas Vene välispoliitika kurba järjekindlust - Moskva ei taha kuidagi õppida tehtud vigadest. Rogozinil ei ole Euroopa silmis just laitmatuim reputatsioon. Viimastel kuudel pole lahenduste otsimises praktiliselt midagi toimunud. (Arkadi Moshes, Moskovskije Novosti, 27.08)

Fondi Poliitika esimehe Vjatsheslav Nikonovi arvates on viisavabadus ELi liikmesriikide ja Venemaa vahel kaugemas tulevikus täiesti võimalik, praegu tuleks aga mõelda viisa odavamaks muutmise, viisa vormistamise aja lühendamise ning mitmekordse viisa kehtivuse pikendamise peale. Dmitri Rogozin ütles, et viisanõude kaotamine oleks täiesti loogiline, sest ELi ja Venemaa vahel pole tõsiseid vastuolusid, mõlemad lahendavad samu probleeme: illegaalne migratsioon, terrorismivastane võitlus jne. (Viktoria Abramenko, Anastassia Skogoreva, Gazeta, 28.08; Vedomosti, Vremja MN, 28.08)

ELi vastus viisavabaduse kehtestamise suhtes on loomulikult ette teada, võimalik, et see oli president Putini poolt tehtud Kaliningradi küsimuses järeleandmise väljameelitamiseks, et EL nõustuks suure õnnetuse ärahoidmiseks vähemaga. (Aleksandr Kornilov, Jelena Ogorodnikova, Gazeta.ru, 27.08)

Vladimir Putini ettepanek viisavabaduse kehtestamiseks tabas eurobürokraate ilmselt ootamatult. Samas ei hõlma Putini ettepanek Venemaa liitumist Schengeni lepinguga, vaid “kahepoolse leppe sõlmimist”. ELi territooriumile saavad praegu ilma viisata 45 riigi kodanikud, mis ilmselt annab Dmitri Rogozinile põhjuse optimismiks. Brüsseli keeldumine tähendaks “Venemaa loobumist euroopalikest valikutest”, tahtmatust “teineteisele strateegilise partnerluse raames vastu tulla”. Föderaalse migratsiooniteenistuse migratsioonikontrolli osakonna juhi Vladimir Volohi sõnul saab aasta lõpuks valmis Venemaa Välisministeeriumis ette valmistatav isikute tagasivõtmise lepingu projekt. (Natalia Babasjan, Natalia Ratiani, Izvestija, 29.08)

Venemaa TA Euroopa Instituudi Euroopa integratsiooni uuringute keskuse juhataja Juri Borko: Kaliningradi probleemi lahendamine ei sõltu Leedust, Poolast, kelle pärast võiksid venelased ka edaspidi viisavabalt sõita (Poola oli varem küll üks venevaenulikum Ida-Euroopa riik, kuid viimasel ajal on ta oma suhtumist muutnud, sest on Läänelt juba kätte saanud kõik, mis vaja, nüüd on aeg ka headest suhetest Venemaaga kasu lõigata). Kõik sõltub eurobürokraatidest, kes on varem küll analoogilisi järeleandmisi teinud (näit. Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt ELi liikmesriiki Portugali jne). Venemaa peab endiselt rõhuma inimõiguste rikkumise argumendile. (Juri Borko, Politcom.ru, 30.08)

Dmitri Rogozin tuli välja uue ettepanekuga, millest EL ei saavat kuidagi ära öelda: Kaliningradi puhul pole Schengeni ruumi läbimisel transiitviisat vaja. Rongid sõidaksid läbi Leedu ilma peatusteta ning suure kiirusega, autotranspordi kasutamisel väljastataks aga viisad piiril, sest Leedu ja Poola ühinevad Schengeni lepinguga alles paari aasta pärast ning seni toimib nende ja Schengeni riikide vahel range piirikontroll. Kaugemas perspektiivis peavad mõlemad pooled viisadest loobuma, vastavalt Vladimir Putini hiljutisele ettepanekule. (Strana.ru, 30.08)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EL sai WTO heakskiidu tollide kehtestamiseks USA kaupadele 4 mlrd dollari ulatuses – selleks, et kompenseerida USAs kehtestatud maksusoodustustest tekitatud kahjumit. Kaupade nimekirja kuuluvad metallid, alumiinium, lennukid jms. (Interfax, 30.08)

Rootsi ajakirjandus

Suurbritannia ja Rootsi välisministrid Jack Straw ning Anna Lindh soovivad, et ELi üleliia kalli põllumajanduspoliitika reform kindlalt paika pandaks. Ühisartiklis kinnitavad nad samuti, et ELi laienemine loob eurooplastele uusi töökohti ja tagab kõigile suurema heaolu. (Jack Straw, Anna Lindh, Dagens Nyheter, 29.08)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine muudab oluliseks küsimuseks ka Euroopa Keskpanga finantspoliitiliste otsuste tegemise. Peamiseks probleemiks on väikeriikide liiga tugev esindatus. Seetõttu peaks Keskpanga otsuste tegemise “arhitektuuri” muutma, enne kui EL laieneb. (Kustaa Hulkko, Kauppalehti, 27.08)

On üllatav, et kui pool aastat tagasi ütles EK, et CAPi osas tehakse vaid vahearuanne, siis praeguseks on sellest kujunenud CAPi reformikava. On arusaamatu, miks soovib EK poliitikat kardinaalselt muuta. Teisalt on hea, et see salaplaan, et põllumeestel tuleb ELi laienemine kinni maksta, juba nüüd päevavalgele tuli. CAPi reformiti viimati alles kolm aastat tagasi. Talumeestel pole võimalik plaane nii lühinägeliku poliitika järgi seada. Kui reformikava läbi läheks, muutuks Soome talupidajate olukord keeruliseks. (Hannu Aho, Suomenmaa, 28.08)

Euro pole veel oma esimesi tuleristseid saanud. Üleminek eurole sujus sekeldusteta ning EMUst välja jäänud riikide valitsused panid selle loomulikult kõrva taha. Nii Suurbritannia kui Rootsi on heal stardipositsioonil eurole üleminekuks. Kumbki valitsus pole kindlat ametlikku seisukohta veel esitanud, kuid praktikas on mõlemad oma valiku rahaliidu poolt juba langetanud. Järgmisel aastal peaks nimetatud riikides toimuma rahvahääletus. Lahendused ei tule aga lihtsalt, sest kumbki kuningriik ei soovi hea meelega oma suveräniteedi tunnustest loobuda, kuigi ELi liikmesriikidena on mõlemad kompromissidega juba mõnevõrra harjunud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 31.08)

Juulis kiitis EK heaks Sonera ja Telia ühinemise, tehes võimalikuks põhjamaise telehiiglase sünni. Kuigi Euroopa alustalaks on kaupade ja teenuste vaba liikumine, siis EK on oma otsustes liiga tihti määratlenud turud riigipiiridele vastavalt. (Marjo Ojala, Helsingin Sanomat, 30.09)

Oletatavasti uuendatakse ELi konkurentsireegleid lähima paari aasta jooksul. ELi konkurentsi puudutavat seadusandlust on proovitud muuta juba paar aastat, kuid esmakordselt on selles küsimuses saavutatud ka poliitiline üksmeel ning Taani on lubanud küsimuse oma eesistumisperioodi jooksul ära lahendada. (Anneli Hertsi, Kauppalehti, 29.08, 30.08)

EL tahab lõpetada erasektoris altkäemaksu maksmise. Värske ettepaneku kohaselt tuleks altkäemaksu andmine ja võtmine muuta karistatavateks toiminguteks. Soomes pole altkäemaksu pakkumine karistatav, kuid Soome on ka maailma vähim korrumpeerunud riik. (Ville Tolvanen, Taloussanomat, 29.08)

JULGEOLEK

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp:"Nüüd aga ei ole enam Läänes üksmeelt ja meid sunnitakse valima, kes on meie parim sõber." Jyllands-Posten, 27.08

Uudisteagentuurid

No sooner had Donald Rumsfeld declared that the international community would back an eventual U.S. attack on Iraq than the world begged to differ. "When our country does make the right judgments, the right decisions, then other countries do cooperate and participate," the U.S. defence secretary said. (Reuters, 28.09)

The head of the NATO military alliance said Europe and the US were still pulling together on international security despite disagreements. NATO Secretary-General George Robertson made his remarks as the US pressed for tough action against Iraq while European states are less forceful. He said it was normal allies sometimes disagreed. (Reuters, 30.08)

Czech President Vaclav Havel dismissed as "absurd" speculation that the upcoming NATO summit would no longer be held in Prague because of massive flooding which caused chaos across the country. (Afp, 27.08)

"None of the candidates meets any established military criteria for alliance membership," wrote Sean Kay of Ohio Wesleyan University in an opinion column that appealed to U.S. senators to think before giving a green light to enlargement. "Most importantly...NATO's (diminished) capacity to make effective decisions based on consensus will make the organisation even less attractive for U.S. leadership." (Reuters, 01.09)

Eesti õhuvägi esitleb Ämari lennubaasis nelja uut helikopterit Robinson 44, mille soetamise rahastas USA riiklik fond (Foreign Military Fund). Nelja kopteri, lisavarustuse, hooldusseadmete ja kopteritehnikute ning pilootide koolituskursuste maksumus on ligi kaks miljonit USA dollarit ehk üle 30 miljoni krooni. (RIA Novosti, 29.08)

USA ajakirjandus

USA presidendi administratsioon hoiatas Euroopa riike, et juhul kui USA ei saavuta oma tahtmist RKK suhtes, muutub ameeriklaste roll NATOs. USA erisaadik Pierre-Richard Prospar teatas, et kui Euroopa riigid pole nõus USAga kahepoolseid leppeid sõlmima, siis "status quo USA ja NATO vahel püsima ei jää". Prospar vihjas ka NATO laienemise seotusele RKKga, ent Riigidepartemangu pressiesindaja Philip Reekeri sõnul sellist seost siiski pole (Elizabeth Becker, The New York Times, 26.08; International Herald Tribune, Washington Post, 27.08)

Kuigi Venemaa toetab USA sõda terrorismi vastu ning on jõudnud uuele tasemele suhtluses NATOga, on riigi Läände viimine ka täna vähemalt sama raske kui Peeter Suure päevil. Gruusia piirialade pommitamine, suhted Põhja-Korea, Iraagi ja Iraaniga, agressiivsus Kaliningradi küsimuses, NATO laienemise teemal Vene-NATO nõukogus sõnavõtmine - kõik see on viimaste nädalate jooksul palju illusioone purustanud. Arusaadav on, et realistist Putin peab ka vana kaardiväe ning avaliku arvamuse huvisid arvesse võtma samal ajal, kui Venemaad uueks muudab. Kui tal see õnnestub, on kasu kahepoolne - nii Lääs kui venelased võidavad. Moskvale on majanduslikus mõttes igal juhul parem olla lähedastes suhetes USA ja ELiga ning riik peab aru saama, et paariatega suhtlemisel võivad olla rasked tagajärjed. Venemaa kui noor demokraatia vajab hellitamise asemel rohkem otse ja järsku ütlemist. (The Wall Street Journal, 28.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Washington suurendab survet NATO kandidaatriikidele, soovides nendega alla kirjutada RKK ees puutumatust tagavad lepped. "USA ekspluateerib NATOt," kommenteeris alliansi ametnik, lisades, et potentsiaalselt on väga ohtlik, kui USA teeb NATOga liitumise tingimuseks oma tahtmise saamise. USA diplomaadid eitavad kahe teema otsest seotust, ent möönavad järgmist: "Kui asi Senatisse läheb, küsivad senaatorid, mis liitlane see riik meile on, kui ta ei taha USA rahuvalvajaid kaitsta?" (Judy Dempsey, Financial Times, 30.08)

RKK süüdistas USAd NATO kandidaatriikide liiga karmis mõjutamises. Kriitika järgnes USA erisaadiku Pierre-Richard Prospari sõnadele, mille kohaselt on NATO laienemine seotud sellega, kas kandidaatmaad sõlmivad RKK suhtes USAga kahepoolsed kokkulepped või mitte. (Julian Borger, Ian Black, The Guardian, 27.08)

EK arvates rikuvad RKK lepingu ratifitseerinud riigid nimetatud lepingut juhul, kui kirjutavad alla kahepoolsele leppele USAga, mis vabastaks väljaspool kodumaad teenivad ameerika sõdurid RKK alla sattumisest. Sellise järelduseni jõudsid EK juristid ning nende otsus võib saada ülitähtsaks, takistades ELi liikmeid ning kandidaate USA tahtmist täitmast. EK sõnul käitub ameeriklastega kokkulepet sõlminud riik kohtu sihi ja eesmärgi vastu ning rikub seeläbi oma ülesannet käituda kohtu statuutide järgi. (Judy Dempsey, The Financial Times, 28.08)

ELi välisministrid tahavad ära hoida RKKga seotud konflikti USAga, distantseerides end EK juriidilisest hinnangust, mille kohaselt USAga kahepoolsete lepete sõlmimine sõdurite RKK alt vabastamiseks oleks kohtuga ühinenud riikide jaoks kohtu reeglite rikkumine. Ühe liikmesriigi diplomaadi sõnul on viimane sõna RKK kohta mitte EKil, vaid liikmesriikidel. (Judy Dempsey, Financial Times, 29.08)

Human Rights Watch ärgitas ELi liikmeid USA survele mitte järgi andma, kuna USA rahuvalvajate päästmine RKK haardest saadaks välja signaali, et EL talub ameeriklaste unilateraalset välispoliitikat. (Ian Black, The Guardian, 30.08)

Saksamaa ajakirjandus

Näib, et tüli RKK puutumatuse lepingu pärast USA ja ELi vahel ei paista ikka veel raugevat ning ähvardab isegi NATO laienemist rõhuma hakata. Kostub kriitikat, et RKK teema on USAle NATO laienemisest olulisemaks saanud. Kõige keerulisemas olukorras on siiski kandidaatriigid. Ühelt poolt kardavad nad, et võivad NATO laienemisest USA-ELi tüli tõttu eemale jääda. Teiselt poolt aga tahetakse toimida ELi soovituste järgi, kuna ka selles ühenduses seisab osal kandidaatriikidest üsna pea ees liitumine. (Stefan Ulrich, Die Welt, 28.09)

Taani ajakirjandus

Muret tekitab asjaolu, et ELi ja NATO kandidaatriigid on sattunud ELi ja USA tüli vahele. "See on meie kõige hullem õudusunenägu. Me oleme aastaid teinud kõik selleks, et olla läänelikud ning sõbrustada nii USA kui ELiga. Nüüd aga ei ole enam Läänes üksmeelt ja meid sunnitakse valima, kes on meie parim sõber," ütleb Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp. Ta usub, et suurem osa Ida-Euroopa riikidest soovib otsustamisega venitada nii kaua kui võimalik - eelistatult kuni NATO tippkohtumiseni novembris, kus otsustatakse NATO järgmine laienemine. Kasekampi hinnangul peaksid aga enamus valima Brüsseli, kui otsus tuleks vältimatult langetada enne Praha tippkohtumist. "Praegu on valitsemas tendents, et idaeurooplased järgivad Brüsseli liini järjest rohkem," ütleb Kasekamp. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 27.08; Berlingske Tidende 26.08, 27.08)

Norra ajakirjandus

USA on ähvardanud muuta oma rolli NATOs, kui ta ei saa oma tahtmist RKKd puudutavas. Samas vajab USA ju NATOt rohkem kui EL. USA ei saa endale lubada NATO kaudu Euroopas kätte võidetud koha kaotamist, NATO liikmelisuse läbi on USAl ka ametlik kanal Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõjutamiseks. On täiesti ettekujutamatu, et USA on nõus ohverdama sellist positsiooni hüpoteetilise võimaluse pärast, et nende kodanikud võiksid sattuda RKK ette. USA jõudmine sellisesse olukorda kõneleb puhtalt välispoliitilisest amatöörlikkusest. Ehk on suurriik ülehinnanud oma positsiooni tänapäeva maailmas. Sõltumine USAst oli tõepoolest suurem külma sõja ajal, kui USA suursaadik NATO juures ja NATO peasekretär langetasid kahekesi kõik otsused. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 27.08)

Soome ajakirjandus

Hetkel on Soome ja Rootsi välispoliitiliselt üksteisele lähemal kui kunagi varem. Sarnasusest hoolimata on maadel ka palju erinevusi, ennekõike poliitilises kultuuris. Kui tähtsate otsuste eel usaldavad soomlased otsuse langetamise oma poliitilistele juhtidele, siis Rootsi valitsusel sellist autoriteeti pole ning toetuse tagamiseks peab Rootsi valitsus kõvasti tööd tegema. Soome NATO-debatis on aga mõnikord kuulda väiteid, et NATO küsimuses peaks olema valmis ootamatusteks Rootsi poolt. Rootsi võib ilma Soomet hoiatamata hakata taotlema NATO liikmelisust, kuigi on avalikult väitnud hoopis vastupidist. Täpselt nii juhtus 1990-ndate algul ELiga liitumisel. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.08)

RKKst distantseerunud USA on NATO ja ELi kandidaatriigid ebameeldivasse olukorda pannud. EL on soovitanud kandidaatriikidel hoiduda USAga vastavat lepingut sõlmimast enne, kui EL on välja töötanud ametliku seisukoha. Mitteametlikult on kandidaatriikidele selgeks tehtud, et taoline leping ei oleks kooskõlas ELi liikmelisusega. ELi liikmesriikidel endil pole raske USA lepingust keelduda, kuid olukord on väga delikaatne nende kandidaatriikide jaoks, kes samal ajal soovivad ka NATO liikmeks saada. Balti riikidele on oluline praegu aega võita, et ei peaks USAle korvi andma vähemalt enne novembris toimuvat Praha tippkohtumist. Eestlaste olukord on aga eriti delikaatne, kuna Eesti peaminister sõidab visiidile USAsse kohe septembri algul. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 25.08; Kansan Uutiset, 28.08)

Eesti välisministri Kristiina Ojulandi sõnul pole õige, et Eesti peaks valima ELi või NATO vahel. Eesti on juba heaks kiitnud RKK asutamisotsuse. Balti riikides kardetakse, et USAga kahepoolsele lepingule mitte allakirjutamine tähendab NATO ukse sulgumist. Läti ja Leedu välisministrid kinnitasid, et USA pole neile mingit survet avaldanud. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 27.08)

Vähemalt hetkel on USA kaotamas ELi kandidaatriikide poolehoidu RKK vaidluses. Vaid Rumeenia on teatanud nõusolekust USAga kahepoolse lepingu allakirjutamiseks, teised kandidaatriigid on kas juba USAle eitava vastuse andnud või ootavad ELi seisukohta. Eesti, Läti ja Leedu olukord on aga keeruline, sest mainitud riigid soovivad saada ka NATO liikmeks. Kuigi miski ei takista kandidaatriikidel selles küsimuses USA poolele asuda, peetakse seda Brüsselis poliitiliselt ebaõnnestunud käiguks. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 27.08; Aamulehti, 29.08)

Siiani on kõik liikmesriigid keeldunud sõlmimast USAga kahepoolset puutumatuse lepingut, kuid kardetavasti võivad Suurbritannia ja Itaalia ühisrinde vahelt läbi lipsata ja kompromissi otsida. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi sõnul on vastava lepingu sõlmimine USA ja ELi liikmesriigi vaheline asi ning ei puuduta ELi. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 31.08, 1.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Soome peaminister Paavo Lipponen ütles kohtumisel Eesti peaministri Siim Kallasega, et tahaks luua Eesti-Soome tulevikusuhteid käsitleva ühise töörühma. Lipponen tegi Kallasele ettepaneku luua kahe riigi asjatundjatest töörühm, mis hakkaks analüüsima Eesti-Soome koostöövõimalusi ELis. (IA Rosbalt, 29.08)

Soome toetab dialoogi arendamist Eesti ja ELi vahel, teatas Tallinnas visiidil viibinud Soome välisminister Erkki Tuomioja. (Interfax, 28.07)

Eesti valitsus tahab Venemaaga suhtlemises lähtuda ainult puhtast pragmatismist, ütles välisminister Kristiina Ojuland. (Interfax, 31.09)

NB8 välisministrid otsustasid kohtumisel Tallinnas teha koostööd inimkaubanduse vastases võitluses. Rahvusliku migratsiooniteenistuse andmeil langeb inimkaubitsejate ohvriks umbes 2000 Balti riikidest pärit naist. (IA Rosbalt.ru, 28.08)

Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste järgi on jätkuvalt teistest kaugel ees ja populaarseim poliitik Eestis president Arnold Rüütel. (Interfax, 26.08)

Neli Eesti vene parteid otsustasid ühineda: eelseisvatel kohalikel valimistel osalevad vene parteid ühise nimekirjaga. (IA Rosbalt, 31.08)

The Estonian prosecutor's office said it was studying US documents about an alleged former Nazi war criminal stripped of US citizenship and now residing in Estonia. The documents from the US Justice Department relate to 78-year-old Mihail Gorshkov who was allegedly involved in the deaths of 3,000 people in Belarus in 1943, according to the Eesti Ekspress weekly. He was born in Estonia and lived in a refugee camp in Germany after World War II, before applying for US citizenship, which he received in 1963. (Afp, 29.08; Utro.ru, 29.08)

USA ajakirjandus

Väidetav natsikurjategija Michael Gorshkow on saanud pärast USA kodakondsusest ilma jäämist Eesti passi, mille väljastamisele on tal sünnijärgse kodanikuna täielik õigus. Gorshkow kaotas USA kodaniku õigused, kuna ei vastanud USA justiitsministeeriumi nõudmisele anda infot oma tegude kohta II MS ajal. Simon Wiesenthali keskus avaldab Eesti valitsusele survet Gorshkowile süüdistuse esitamiseks sõjakuritegudes, eestlased ei oska veel öelda, kas ja millal seda tehakse. (The Wall Street Journal, 29.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Väärib märkimist, et Transparency Internationali poolt koostatud riikide korruptsiooni edetabelis olid eesotsas ELi kandidaatriigid Sloveenia ja Eesti, kes vastavalt 6,0 ja 5,6 punktiga saavutasid parema tulemuse kui mõned liikmesriigid. (La Dépêche du Midi, 29.08)

Saksamaa ajakirjandus

Artiklis, milles kirjeldatakse Venemaa kasvavat mõjuvõimu Ida-Euroopas, mainitakse Eesti puhul ära nurjunud NRG-Energy tehing. Eestlaste sõnul esitasid ameeriklased üha uusi nõudmisi. Autori arvates pole kahtlustki, et ameeriklased oleks Eesti Energia koheselt kõige kõrgemale pakkujale edasi müünud. Antud kontekstis oleks ostja saanud olla pärit vaid Vene äriringkondadest. Selliselt oleks Eesti energeetika sektor, sarnaselt Leeduga, sattunud jällegi Venemaast otsesesse sõltuvusse. Mõningate vaatlejate arvates ei ole ka üksnes kokkusattumuseks tõsiasi, et Mart Laari valitsus läks erru vaid mõned päevad pärast seda, kui Eesti Energia erastamistehing peatati. (Carl Gustaf Ströhm, Junge Freiheit, 30.08)

Šveitsi ajakirjandus

Riigikogu aseesimeest Tunne Kelamit usutles EP Istungitesaali kõrval olevas kohvikus ajakirjanik, kes nostalgiliselt meenutab 14 aastat varem aset leidnud kohtumist hotell Viru fuajee baaris. Kelam hindab Euroopa Tulevikukonventi kriitiliselt, leides, et esindajaid on liiga palju ning et president Valery Giscard d'Estaing on küll hea eesistuja, kuid mitte inspireeriv juht. (Wolfgang Matl, Neue Zürcher Zeitung, 1.09)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponen käis visiidil Eestis. Vestluses Siim Kallasega tõdeti, et kahe maa suhetes on tulemas pöördepunkt, kuna Eesti on liitumas ELi ja NATOga. Soomel ja Eestil on kavas asutada kahepoolsete suhete arutamiseks “tarkade klubi”. Pressikonverentsil küsiti Kallaselt arvamust Eesti-USA-RKK kohta. Kallase arust pole see küsimus aga kuigi pakiline, Eestile ei ole mingit survet avaldatud ning hetkel oodatakse selles osas ELi ühtset seisukohta. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 30.08; Helsingin Sanomat, 30.08)

Tallinna bussipeatustes on plakat, kus rõõmus blond naine hoiab võrgu sees suurt kala. Plakatil olev kalurnaine on Kristiina Ojuland. Pool aastat on ta olnud Eesti välisministriks. Valimisplakati kalapurikas võib olla aga pigem ministeeriumi endine kantsler Indrek Tarand, kelle valitsus suvel ametist vabastas. Välispoliitiliselt kuuluvad Eestiga samasse maailma ennekõike EL, NATO ja Venemaa. Arutelu globaliseerumise või sellevastase võitluse üle on peaaegu olematu. Ojulandi sõnul soovib Eesti laiendada ELi ja NATO liikmesriikides töötavaid saatkondi. Eesti roll maailma riikide kohtumistel, nagu ÜRO või Johannesburgi säästva arengu kohtumine, on ebaselge. Johannesburgi kohtumist tundub Eesti kasutavat omaenda turustamiseks. Eestit esitleti seal eeskujuna teistele arenevatele riikidele. Ojuland ise usub, et on oma tööga toime tulnud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 1.09)

Eestis tehakse ettevalmistusi ajaloolisteks hetkedeks. Liitumisläbirääkimised ELiga on lõpusirgel ning samal ajal oodatakse ka kutset liitumisläbirääkimiste alustamiseks NATOga. Eesti suursaadiku Soomes Matti Maasika sõnul on nii ELi kui NATO liikmelisus Eestile võrdselt olulised, need on nagu ühe mündi kaks külge. Ennustuste kohaselt on Balti riigid nende poole tosina riigi hulgas, kes NATOga ühinema kutsutakse, kuid Maasika sõnul pole seda veel kantslist kuulutatud, et kutse tuleks just nüüd novembris toimuval tippkohtumisel. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 27.08)

Paldiski oli kuni 1995. aastani Vene armee võimu all. Praegu peab Paldiskis oma õppusi Estbat, mis peab olema valmis NATO viienda artikli operatsioonideks aastaks 2005. Praegu on Estbatis 284 meest, 2005 aastaks peab olema koos kuus kompaniid. Pataljoni asekomandöri Leo Käige loodab, et NATO liikmena saab Eesti endale parema sõjavarustuse ja rohkem osa võtta rahvusvahelistest operatsioonidest. Vähemalt 65% eestlastest on NATO liikmelisuse poolt, eriti palju poolehoidjaid on just noorte hulgas. Arvamusküsitluste kohaselt loodavad eestlased NATOst lisaks julgeolekule ka majanduslikku kasu. (Satu Konttinen, Aamulehti, 28.08)

Venemaa ajakirjandus

Eestis on siiani näha märke venelaste diskrimineerimisest. Eestis vaadatakse siiani kontaktidele ja kohtumistele Vene saatkonna esindajatega kui väga kahtlusäratavatele toimingutele ning Moskva püüdele hoolitseda oma kaasmaalaste eest kui teise riigi siseasjadesse sekkumisele ning imperialistlikele ambitsioonidele. Kohalike vene organisatsioonide liidrid on aga “tööriistad” nende eesmärkide täideviimisel. Valimistel eksitatakse vene valijaid uute parteide tekitamisega ning venelaste värbamisega nimekirjadesse. Eesti reaalsus on veel kaugel normaalsetest demokraatilistest ideaalidest; suur osa venelastest on endiselt kodakondsuseta, mille tõttu ei saa nad osaleda normaalsetes demokraatlikes protsessides; mitte-eestlaste osakaal võimuorganites on minimaalne, esimene ”välismaalasest” minister määrati ametisse sellel aastal, aga tal pole portfelligi. (Aleksei Semjonov, Nezavisimaja Gazeta, 28.08)

Venemaa on hakanud lõpuks käituma nagu iga normaalne riik, kaitstes “emamaana” oma kodanikke. Näitena on toodud Vene kodaniku Vladimir Penarti kohtuasi. Pikka aega ei võtnud Moskva sarnastel puhkudel midagi ette, piirdudes vaid abstraktsete deklaratsioonide ning nulltulemusega kuluaarivestlustega. Lõpuks on Moskva aru saanud oma õigustest kodanike kaitsmisel ning osutab neile ka reaalset abi. (Natalja Art, Nezavisimaja Gazeta, 28.07)

"Vene keel Balti riikide koolides on rangelt reglementeeritud". Peterburi Riiklikus Ülikoolis lõppesid kahenädalased kvalifikatsiooni tõstmise kursused, kus osalesid vene keele ja kirjanduse õpetajad Balti riikidest. Eesti Vene Koolide Ühenduse esinaine Ljudmilla Poljakova sõnul on Eestis keelatud õpetada Venemaa õpikute järgi, Eesti venekeelse õppekirjanduse tase on lubamatult madal. Riigikeelte osatähtsus vene koolides kogu aeg kasvab, vene keelele aega ei jätku. Ajalehe arvates peaksid õpetajad varuma kannatust ja leppima paratamatu protsessiga, teisalt - mitte alla andma ja säilitama vene lastele nende juured. (Natalja Anissimova, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 28.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

1. septembril jõustub Eestis dumpinguvastane seadus, mis sätestab uurimismenetluste korraldamise ning dumpinguvastaste meetmete rakendamise alused ja korra. (RIA Novosti, 31.08)

Saksamaa ajakirjandus

IMFi hinnangul pidasid Eesti ja Leedu tänu makro- ja mikromajanduslikele reformidele Argentiina kriisile vastu. Eesti on süsteemi tingimused täitnud ning võib oma tulemustega rahule jääda. Möödunud kaheksa aasta jooksul on riigieelarve peaaegu kogu aeg tasakaalus olnud, SKP puudujääk oli keskeltläbi 0,5%. Leedul õnnestus riigieelarve kindlustamine 2000. aastal. Seitsme aasta jooksul on SKP mõlemas riigis tõusnud, Eestis keskmiselt 5,0%-i ja Leedus 3,7%. (Kathrin Berensmann, Die Welt, 29.08)

Ajakirjanik kajastab artiklis Balti riikide kinnisvaraturul toimuvat olukorda ning peab Eestit, Lätit ja Leedut endiste NL riikidega võrreldes selle ala pioneerideks. Saksamaa Baltikumi ekspertide arvates on Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraturul märkimisväärne potentsiaal. Kuna kinnisvara pakkumised on piiratud ja nõudlus jätkuvalt suureneb, võib eelkõige Tallinna puhul arvestada lähiajal kinnisvarahindade tõusuga. (Dirk Eustergerling, Die Welt, 29.08)

Rootsi ajakirjandus

Eurovisiooni lauluvõistlus jäi rahaliselt suuremasse plussi kui oli alguses arvata. Kasumiks saadi 3,5 miljonit krooni. Hetkel ei ole veel siiski selge, kas sama summa võrra väheneb Eesti maksumaksjate osalus projektis. Järgmisel aastal lauluvõistlust korraldava Läti jaoks on selline info vaid julgustav. (Reet Waikla, Dagens Industri, 27.08)

Soome ajakirjandus

Eestis alustati tulemuspalga maksmist avalikus sektoris, kuna ametnike palgad polnud eraettevõtetes makstava töötasuga konkurentsivõimelised. Lähtepositsioon iseenesest oli õige, kuid tulemuseks on tulemuspalganduse mõnitamine. Kui tulemuspalga süsteemi loomises on ühildatud nii tsaariaegne kui nõukogudeaegne pärand, on lõpptulemuseks näiteks surnud hinged, kellele makstakse palka, ka tulemuspalka. Nõukogude ajast on pärit komme maksta jõulude paiku välja veel üks palk, viimasel ajal on seda hakatud tegema ka jaanipäeval. Tulemuspalga aluseid on mitmesuguseid: vangivalvur saab tulemuspalka, kui ta vangikongi ukse kinni paneb; ametnik saab palka, kui ta planeerib töötajate vaba aega. Sel aastal hakkavad tulemuspalka saama ka maksuametnikud ja tollitöötajad. Soome turiste huvitab eriti tollitöötajatele tulemuspalga maksmise alus. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 26.08)

Tallinna Muuga sadamas septembris tööd alustav galvaniseerimistehas on oma esimese katsepartii juba müünud. Tehase juhatuse esimees Daniel Bain on rahul, kahe kuu toodang on juba ette ära müüdud. Tehas ehitati Eestisse just Muuga sadama pärast, selle asukoht on suurepärane, aasta läbi jäävaba ning Venemaale lähedal. Venemaalt tuleb tooraine, kuid tulevikus saab Venemaast ka sihtturg. Bain rõhutab aga, et Galvex pole Venemaast sõltuv, toorainet tuuakse ka Jaapanist ja Lõuna-Ameerikast. Põhiliste turgudena nähakse Põhjamaid, ELi ja USAd. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 26.08)

Läti ajakirjandus

Venemaa suuruselt teine naftafirma Jukos alustas ettevalmistusi tanklaketi omandamiseks Eestis. Suurt ahvatlust pakub Eesti suurim, 35 tanklaga Lukoili kett, mis vaatamata emafirma võimsusele esineb Eestis suhteliselt kesiselt. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.08)

Kuna esialgu ei võimalda AS Tallinna Sadama investeeringute kava Sillamäe sadama rajamiseks rahaeraldust teha, otsustas Tallinna Sadama nõukogu küsida raha riigilt. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.08)

Septembris Muuga sadamas tööd alustav Galvexi terasetöötlemistehas tahab klientideks saada autotööstusi ning on pidanud kõnelusi Volkswageni ja Fordiga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Three workers died of sewage gas poisoning at the Baltic Shipyard in Tallinn as they were repairing the plant's sewer system, the rescue service said. (Afp, 30.08, RIA Novosti, 31.08)

Aasta pärast päeva, mil Maailmakaubanduskeskus New Yorgis islamiterroristide rünnaku tulemusena kokku varises, juhatab dirigent Eri Klas Washingtonis kontserti, mille kava on mõjutatud mullusest tragöödiast. Ettekandele tulevad Brahmsi "Traagiline avamäng", kantaat "Nänie" ja "Saksa reekviem". (IA Rosbalt, 28.08)

Tartu Kunstimuuseum avas näituse "Sotsialistliku realismi võidukäik Eestis?", kus on üleval ligi 150 tööd 1940.-1950. aastatest. (RIA Novosti, 30.08)

Narvas toimub Eesti kultuuritöötajate kohtumine Peterburi kolleegidega. Kohtumisel arutatakse ürituse “Ajaloo sillad” korraldamise võimalusi 2003. aasta kevadel Narvas ja Jaanilinnas. (RIA Novosti, 27.08)

Oleg Tabakov valis välja 12 Eesti vene noort - 6 neidu ja 6 noormeest -, kes alustasid 1. septembril õpinguid Moskva Akadeemilises Kunstiteatris (MHAT). (IA Rosbalt, 31.08)

Vastavalt 1. septembril kehtima hakanud alkoholiseadusele ei tohi kioskites ja paviljonides enam müüa alkohoolseid jooke. (RIA Novosti, 31.08)

Saksamaa ajakirjandus

Diplomaatilise korpuse tegemisi tutvustavas veerus on Ukraina suursaadiku poolt korraldatud Iseseisvuspäeva vastuvõtu külaliste hulgas ära mainitud ka Dr. Riina Kionka. (Mania Feilcke, Die Welt, 1.09)

Soome ajakirjandus

Möödunud sajandivahetusel oli Pärnu Vene intelligentsi, peamiselt Peterburi juutide suvituskoht. Pärast esimest iseseisvumist tulid asemele soomlased ja rootslased. Pärnust oli isegi laevaühendus Helsingisse ja Stockholmi. Eesti taasiseseisvumise järel on suvitajate kontingent taas muutunud. Nõukogude ametühinguliikmete asemel suvitavad rannas soome pensionärid. (Leen Hietanen, Kauppalehti, 28.08)

Soome peaminister Paavo Lipponen peaks sügisel opositsioonil selja kuumaks kütma, sest ta sai Eesti-visiidil suure energialaengu. Kagu-Eestis Piusa jõe liivakoopaid külastades õpetas giid, et hoides käsi koopa suudme liivakivist aluse peal, saab inimene uut energiat. Lipponen hõõrus end hoolega vastu seda liivakivi. (STT, Kaleva, 30.08)

Paavo Lipponen külastas Eesti-visiidi käigus ka setusid. Südamlik vastuvõtt mõjus külalistele väga liigutavalt. Külalisi tervitas setu naiskoor, seejärel peeti kirikus palvus. Lipponen kutsus setusid osalema tuleval aastal Soomes Ilomantsi õigeusklike pidustustel. Seejärel liiguti edasi Setu Talumuuseumi ning pealelõunal käisid Lipponenid ja Kallased Tartu lähistel soomepoiste muuseumi avamisel, kus oli kohal ka president Lennart Meri. Lipponen rõhutas oma kõnes, et soomepoisid võitlesid mõlema riigi eest ning et Soome on neile selle eest igavesti tänulik. (Jaakko Hautamäki, Helsingin Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, 31.08)

Siiani võis Eestis roolijoodikule 10 000 kroonise trahvi teha, mis polnud väike summa, kuid septembrist jõustuva uue seaduse kohaselt võib roolijoodikut trahvida 18000 krooniga ning politsei võib konfiskeerida ka purjutanud juhi juhiload. Ka teiste liikluseeskirjade rikkumise eest on võimalik määrata märkimisväärseid trahve. Politsei on küll lubanud ka uute trahvimäärade puhul säilitada reaalsustaju ning lähtuda trahvi määramisel alati konkreetsest olukorrast. Võimalus määrata kohtuotsusteta 18000 krooni suurune trahv on paljude meelest märgiks Eestis juba sissejuurdunud tavast, et korrakaitseorganid kulutavad enamuse oma energiast lihtinimese vastu töötamiseks. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 31.08; Kaleva, 2.09)

Läti ajakirjandus

Kuidas veeta oma aega Tallinnas ja Tallinna lähistel? Tuleb sõita lennukiga Tallinnasse, kus hotell on juba ette broneeritud, siis minna linna ekskursioonile ja seejärel sõita jahtlaevaga Naissaarele, kuhu võib jääda ka ööseks. (Marina Dianova, Biznes&Baltija, 30.08)

Venemaa ajakirjandus

Septembris tuleb Helsingi raamatukauplustes müügile Kulle Raigi raamat Georg Otsast. Enamiku artiklist võtab aga Otsa viimase abikaasa Ilona Otsa kurtmine elu, unustamise ja Eesti võimude tahtmatuse üle hoida kõrgel Otsa mälestust. Ilona Otsal polevat isegi niigi palju võimalusi, et Venemaale sõita, ammu pole käinud ja nii tahaks. Hea sõnaga on meenutatud Edgar Savisaart, kes peaministrina eraldas isegi raha Otsa muuseumi asutamiseks. (Aleksandr Braterski, Izvestija, 29.08)

Tartus ja Pihkvas toimusid rahvusvahelised konverentsid, mis olid pühendatud veeressursside juhtimisele. Peipsi järve piiriülese koostöö keskuse nõukogu esinaine Gulnara Roll rääkis Eesti projektidest: ühe projekti raames eraldab EL Pihkva ja Leningradi oblastile 2 mln eurot. Teine projekt ootab allakirjutamist VF loodusressursside ministeeriumis. (Artjom Korjushkin, Novosti Pskova, 29.08 - 4.09)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee