Nädal välismeedias: 19. - 25. august

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

EC spokesman Thorsten Muench: "As a political principle we treat member states equal with candidate states." Afp, 19.08

Uudisteagentuurid

Danish PM Anders Fogh Rasmussen said at a meeting of Nordic and Baltic leaders that enlargement should go ahead this year as planned. Rasmussen also expressed confidence that the Baltic states of Latvia, Lithuania and Estonia would receive invitations to join NATO when leaders of the defence bloc consider enlargement later this year. (Afp, 19.08)

The EU trumpeted its multi-million bailout for flood-hit central Europe as a "strong signal of support" for candidate states. "As a political principle we treat member states equal with candidate states," said EC spokesman Thorsten Muench. (Afp, 19.08)

Economists and political analysts are sceptical whether plans for a massive expansion of the EU will be achieved by the January 2004 deadline the bloc has set itself, according to a Reuters poll. (Reuters, 23.08)

Public support for EU membership rose in most candidate countries this year, but dropped in the Czech Republic, Slovenia and Latvia, a regional survey showed. (Reuters, 21.08)

Czech negotiators said they would push to conclude negotiations on entry to the EU within months despite the record floods, which have just swept the country. (Reuters, 21.08)

Berliinis kohtuvad Läti president Vaira Vike-Freiberga ja Saksamaa president Johannes Rau. Kohtumise käigus arutavad riigipead Läti euroläbirääkimiste käiku, rõhku pannakse põllumajandusprobleemidele. (RIA Novosti, 23.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Mida EL Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks ikkagi esindab? Tšehhis sellealast debatti pole, räägitakse vaid farmeritest ja töölistest, kelle elu pidavat liitumise tõttu halvenema. Prahas elav rumeenlasest ajakirjanik Michael Sharif leiab, et EL peaks inimestele tähendama avatust, ent praegu pole see kahjuks nii. "Brüssel tahab idast tulnute ette uut raudset eesriiet luua," arvab ta. "Samas on selge, et mingit massilist migratsiooni ei tule. Vahest 5-10 % idaeurooplastest sooviks läänes töötada, mitte rohkem." (Roger Boyes, The Times, 19.08)

Paavst Johannes Paulus II tegi kodumaad külastades ka europropagandat. "Ma loodan, et pidades tähtsaks oma väärtusi, leiab aastasadu Euroopasse kuu-lunud Poola rahvas oma koha ELi struktuuride hulgas ning rikastab Poola traditsioonidega nii eurooplasi kui kogu maailma," ütles ta. Paavst on varemgi ELi suhtes positiivselt väljendunud ja Poola riigijuhid vajasid euroreferendumi lähenedes uut avaldust. Peaminister Leszek Miller on rahva "ei" korral lubanud tagasi astuda, ning maal, kus 90% elanikest peavad end katoliiklasteks, on paavsti toetus ELile ülitähtis. (John Reed, The Financial Times, 20.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ühineda Euroopaga, kuid mitte kinnisilmi. Paavst Johannes Paulus II andis visiidil Poolasse kaasmaalastele edasi selge signaali: Poola peab saama ELi liikmeks, kuid samas oma hinge kaotamata. Kirikupea hinnangul on nii natsismi kui kommunismi ohvriks olnud Poolal Euroopas tähtis roll – olla juhtunu ajalooline tunnistaja. (Juhtkiri, Le Monde, 20.08; Le Figaro, 20.08)

Austria ajakirjandus

Kaubandustööstuskoja presidendi Christoph Leitli hinnangul on kandidaatriikide liitu võtmise järel Austrias ohus ligi 20% ettevõtetest ning tööta võib jääda umbes 400 000 inimest. Leitli hinnangul valitseb oht, et ettevõtted hakkavad tulevikus idapoole suunduma. See on seletatav ka uutesse liikmesriikidesse voolavate toetussummade suuruse ja soodsate palgakuludega nendes piirkondades. Et sellise olukorra tekkimist takistada, nõuab Leitl valitsuselt juba praegu sotsiaalmaksu vähendamist ning ettevõtetele maksusoodustuste sisseviimist. (Andreas Schnauder, Die Presse, 22.08)

Austria võimud on ELi laienemise tulemuste suhtes vastakatel seisukohtadel. Majandusminister Martin Bartensteini arvates aitab ELi idasuunaline laienemine kaasa majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele, niisamuti nagu see toimis 1989.a. idapiiride avanemise järel. Bartenstein rõhutab, et oluline on panna inimesi uskuma laienemise kasulikkusesse Austria majanduse jaoks. (Kurier, 22.08)

Taani ajakirjandus

Taani parlamendi (Folketing) saadik, endine minister Svend Auken (S) kritiseerib valitsust, süüdistades neid ELi idalaienemisega seonduvate probleemide ignoreerimises ja varjamises. Ta kardab, et valitsus muudab antud probleemid (surve palkadele, illegaalne immigratsioon, suurenenud kuritegevus) suureks tabuks. Samas on aga Auken ise nii majanduslikel, poliitilistel kui ka kultuurilistel põhjustel tuline ELi võimalikult suure laienemise pooldaja. Esmalt tuleks aga tõsiselt üle vaadata võimalikud probleemid, näiteks isikute vaba liikumise küsimus, ja võtta tarvitusele probleeme ennetavad meetmed. (Kristian Klarskov, Bjarne Steensbeck, Politiken, 19.08)

Soome ajakirjandus

Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel Riias kinnitasid Balti riikide peaministrid, et soovivad jätkata tihedat koostööd Põhjamaadega ka pärast ELi ja NATO liikmeks saamist. Balti riikide läbirääkimised ELi laienemisel on edenenud küllalt hästi ning Taani praeguse eesistujamaana on eesmärgiks seadnud liitumisläbirääkimised sellel aastal lõpule viia. Sügisel seisavad läbirääkimistel ees aga raskeimad küsimused. Põllumajanduse otsetoetus ei tundu olevat Balti riikidele nii oluline kui Poolale. Soome peaminister Paavo Lipponen peab oluliseks, et CAPi reform hoitaks eraldi laienemisläbirääkimistest, otsetoetused on vaid läbirääkimiste üks osa. (Risto Jussila, Uutispäivä Demari, 20.08)

Soome põllumajanduspoliitikat ümbritsevad rahvusvahelised tegurid - WTO, ELi laienemine. Kuid laienemine iseenesest ei anna veel põhjust CAPi reformiks, laienemise eesmärgiks on kümne uue liikmesriigi liitumine aastal 2004. (Olavi Ala-Nissilä, Suomenmaa, 21.08)

Väidetavalt on Ungari ja Jugoslaavia vaheline piir kindel nagu sõel. ELi laienedes peaks sellest piirist saama ELi välispiir. Ungari välispiir saab olema pikim ELis, kui võtta aluseks suhe SKP ja rahvaarvuga. Samas vabaneb Austrias ja Saksamaal tuhandeid piirivalvureid, kui need piirid ELi sisepiiriks muutuvad, mistõttu võiks osa sealseid piirivalvureid tuua Ungari piiri valvama. Ungarile on piirivalve probleemne ka seetõttu, et kõigis naaberriikides elavad suured Ungari vähemused, kuid peale Ungari liitumist ELiga kehtib viisanõue ka etnilistele ungarlastele. Siiani on Ungari olnud ka illegaalse immigratsiooni transiitmaa, kuid riigi majandus on arenenud nii edukalt, et peatselt võib Ungarist saada hoopis immigrantide sihtriik. (STT, Turun Sanomat, 19.08)

Soome Põllumajandus- ja Metsatööstusettevõtete Keskliit (MTK) ei pea õigeks ELi metsatoetuste tõstmist. MTK ar-vates peab ELi laienemisel pöörama tähelepanu ka sellele, et uute liikmesriikide põllumajandus- või metsatööstust ei hakataks toetama konkurentsi moonutavate vahenditega. ELi idalaienemine tõstab paberi tarbimist 15%. Kandidaatriikide paberi-tarbimine peaks tõusma liikmesriikidega samale tasemele paari aastakümne jooksul. Konkurents paberi ja puidutöötluses tiheneb aga peagi, sest kandidaatriigid on märkimisväärsed toorpuidu ja puidutoodete eksportijad. (Juha Kaihlanen, Turun Sanomat, Kauppalehti, 22.08)

Siseareng

Hetkel uputab EL suurema osa oma eelarvest põllumajandustoetustesse, kuid põllumajandus on vaevalt see tuleviku hi-tech ala, millega USA seljatada. Etelä-Suomen Sanomat, 17.08

Uudisteagentuurid

The EU made a strong push for governments to make binding pledges at the UN Earth summit already been dogged by fears it will produce little more than lofty declarations. (Afp, 21.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Elu ELis valitsevad suures osas mitmesugused komisjonid, mida on kokku üle tuhande. Need võivad küll tunduda mõttetud ja bürokraatlikud, ent nad ei ole seda. Komisjonide elu on raske, sest just nemad teevad suure osa ELi reguleerivast ja seadusandlikust tööst. EK tahab sügisel sisse viia mitmeid komisjone puudutavaid muudatusi, mis annaks EPle ja EKle endale nendega võrreldes rohkem võimu. Samas kavatsetakse luua kaks uut finantsregulatsioonidega tegutsevat komisjoni, mis näitab ilmekalt, et reformijuttudest hoolimata muutuvad nimetatud institutsioonid üha tähtsamateks. (Daniel Dombey, Francesco Guerrera, Michael Mann, The Financial Times, 22.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa peab tegema Euroopale ettepaneku oma juhtrolli täiel määral rakendamiseks maailmas; mitte selleks, et domineerida, vaid selleks et luua palju võrdsem maailm. USA praegune poliitika annab selleks hea võimaluse. EL peab Johannesburgis tegema ettepaneku ühisarengupakti (codeveloppement) sõlmimiseks Euroopa ja Lõuna vahel. (Marie-Noëlle Lienemann, Le Figaro, 23.08)

Saksamaa ajakirjandus

Prantsusmaa valitsus valmistab ette valimissüsteemi uut reformi, mille eesmärgiks on vastuastumine parteide kasvavale lõhenemisele ning poliitilise üksuse tugevdamisele kaasaaitamine, plaanide kohaselt peaks reform jõustuma hiljemalt 2003.a. alguses. Lisaks sellele kavatsetakse muuta keerulisemaks vasak- ja paremäärmuslike parteide valimisvõidu saavutamine. Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarini sõnul on reformi üheks eesmärgiks kindlasti ka kodanike senisest aktiivsem kaasamine valimistesse. Kui siiani toimusid kandidaatide valimised (ka EPi) rahvuslikul tasandil, siis tulevikus hakkavad valimised toimuma regionaalsetes valimisringkondades. Veel pole selge, kas EL jääb tulevikus 22 regiooni või uue 72 regiooni mudeli juurde. (Jochen Hehn, Die Welt, 21.08)

EKi president Romano Prodi ootab septembri algul Johannesburgis toimuvalt ÜRO säästva arengu maailmakonverentsilt suuremaid edusamme rahvusvahelise koostöö vallas. ELilt oodatakse Johannesburgis, et ühendus kinnitaks Kyoto protokollis lubatud panust rahvusvahelisse keskkonnakaitse tegevusse ning aitaks tulevikus lahendada kolmanda maailma probleeme. (Romano Prodi, Süddeutsche Zeitung, 21.08)

Taani ajakirjandus

Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi nägemuses peaks tulevikus hakkama ELi poliitikat senisest tunduvalt suuremal määral kinnitama ja juhtima Saksamaa. Schröderi valimisvõidu korral kavatseb ta reorganiseerida ELi poliitikat nii, et kantslerile jääks suurem mõjuvõim. Teine kantsleri kandidaat Edmund Stoiber sooviks aga pigem nimetada Euroopa asjade ministri, kes võtaks siseministeeriumilt üle ELi poliitika valdkonna. (Hugo Gården, B¢rsen, 19.08)

Euroopa riigid peaksid hoiduma nägemast sisserändajaid kui ainult majanduslikku koormat - oluline on suurendada immigratsiooni kvaliteeti. Sügavamas ja globaalsemas perspektiivis oleks ääretult oluline käivitada debatt immigratsiooni teemadel. Rikkad riigid Euroopas peaksid kõrvaldama takistused kaupade toomiselt arengumaadest ja peatama dumpingu toetusi saavatelt põllumajandustoodetelt maailmaturul. Kõik see aitaks lahendada oodatavat immigratsioonikriisi. (Jean-Pierre Lehmann, B¢rsen, 19.08)

ELi laienedes suureneb ametlike töökeelte arv ELis 11lt 20le, mis omakorda tähendab umbes 1800 uue tõlgi töölevõtmist. Üks EK esindajatest kaitseb siiski kõigi õiguseid: "See on üks demokraatlikke põhilisi õiguseid, et iga liikmesriik saaks kasutada oma keelt. Hetkel läheb kõikide paberite kõigisse liikmesriikide keeltesse tõlkimine maksma vaid 2 eurot iga elaniku kohta." ELi eksperdid leiavad siiski, et kaugemas perspektiivis võib osutuda võimatuks kohelda kõiki keeli võrdselt. Teatud valdkondades võib saada möödapääsmatuks kasutada vaid kolme põhilist töökeelt - inglise, prantsuse ja saksa keelt. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 22.08)

Soome ajakirjandus

Heikki Salmi on EKi voliniku Erkki Liikaneni kabinetiülem. Salmi toonitab, et tema pole mitte Soome, vaid EKi ametnik ning tal on selge visioon sellest, kuidas EL kiire arengu teele viia. Euroopa peaks plaanide kohaselt aastaks 2010 USAle järele jõudma ja möödagi minema. Kuid tee sinna on vist siiski liiga pikk. Tootmine ELis pole USAga võrreldes nii hästi maailma olukorraga kohanenud. EL peaks parandama innovatsioonivõimet, seda saab aga teha üksnes infotehnoloogiasse investeeringuid suurendades. Salmi arvates on kõige edukam tuleviku ala biotehnoloogia. Hetkel aga uputab EL suurema osa oma eelarvest põllumajandustoetustesse, kuid põllumajandus on vaevalt see tuleviku hi-tech ala, millega USA seljatada. (Piia Elonen, Etelä-Suomen Sanomat, 17.08)

Soome arutelu ELi teemadel on ebatervelt tuim, arvab EPi Soome infoameti juhataja Renny Jokelin. Lisaks särtsule puudub arutelus ka analüüs. Arutelu taset tuleks aga muuta, kui soovitakse, et rahvas paari aasta pärast toimuvatel ELi parlamendivalimistel käiks hääletamas usinamalt, kui kolme aasta tagustel valimistel. Siis oli hääletusprotsent 30%, mis on demokraatia seisukohalt katastroof, tõdeb Jokelin. Rahva passiivsuse põhjuste otsimisel infopuudus küll takistuseks pole olnud. Jokelini sõnul on Soome meedia puhul hea see, et ELi tuntakse ning sellest kirjutatakse palju ja hästi. Meedia halvaks küljeks on kriitika puudumine, ajakirjanikud on liiga tihti tingimusteta nõus valitsuse ametlike seisukohtadega. (STT, Turun Sanomat, 25.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU's Danish presidency said that it was optimistic it would find a compromise with Russia regarding their disagreement over Kaliningrad. "We are against all proposals which directly or indirectly establish extraterritorial rights," Danish FM Per Stig Møller said, adding that "a solution must be based on international law and be in compliance with Schengen”. (Afp, 22.08)

Austria ajakirjandus

Venemaa presidendi eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin pakkus ELile välja järgmised võimalused Kaliningradi puudutava olukorra lahendamiseks. Isikud, kes rongiga Venemaale sõidavad, kasutaks selleks ainult kiirronge, mis Leedus ei peatuks ning kus võivad ka Leedu politseinikud kaasa sõita. Isikutele, kes soovivad aga autoga koduriiki sõita, väljastatakse personaalsed magnetribaga kaardid, millel on täpselt fikseeritud ELi sisenemise ja väljumise aeg ja koht. Kaliningradis mitte elavad kodanikud kasutaksid sinna sõitmiseks nagu varasemaltki viisat. Rogozin hoiatab ELi, et juhul, kui nende komp-romissettepanekuid ei aktsepteerita, soodustab see oluliselt president Vladimir Putini Läänesuunaliste vastaste kiiret aktiviseerumist. (Wieland Schneider, Die Presse, 23.08)

Rootsi ajakirjandus

Väidetavalt näeb USA Euroopat kui mitte kokkuhoidvat ja nõrka, kes on parem rääkimises kui tegutsemises. Euroopa näeb aga USAd kui enesega rahulolevat ja arrogantset, kes ei näita just üleliia respekti rahvusvaheliste lepete ja organisatsioonide suhtes. Kõigest hoolimata tuleb siiski lisada, et sidemed Euroopa ja USA vahel on küllaltki tugevad - rohkem on neid asju, mis ühendavad, kui neid, mis lahutavad. Kõige murettekitavam on aga see, et palju häid võimalusi võib pingete tõttu lihtsalt kaduma minna. Euroopa ja USA võivad (eeldusel, et liigutakse ühes suunas) moodustada unikaalselt tugeva ja positiivse jõu maailmapoliitikas. Esmalt peab aga EL tegema oma hääle USAle kuuldavaks ja selleks peab Euroopa poolt kostma vaid üks hääl. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 19.08)

Soome ajakirjandus

Tundub, et Venemaa välispoliitika keskseks küsimuseks on praegu viisavabaduse küsimus Kaliningradi ja ülejäänud Venemaa vahel pärast Leedu liitumist ELiga. Vladimir Putin on selles küsimuses Venemaa Välisministeeriumis ohjad enda kätte võtnud ning ka Soome saadeti Dmitri Rogozin, tegemaks Soome juhtidele selgeks, kui oluliseks Venemaa ja Putin selle küsimuse positiivset lahendamist peavad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.08)

Venemaa ajakirjandus

Leedu parlamendi spiikri Vytautas Landsbergise arvates on Venemaa tegevus Kaliningradi ümber suunatud ELi laienemise tõkestamisele. Dmitri Rogozini nimetamine presidendi eriesindajaks pole õnnestunud valik, sest see probleem vajab paindlikumat ja peenetundelisemat lähenemist. (Vladimir Skripov, Vremja MN, 21.08)

EMU, Majanduspoliitika

USA ajakirjandus

Euroopa riigid maadlevad kontinenti tabanud üleujutustega ning Saksamaa hädad (kahjustused kuni 15 miljardit eurot) võivad panna Berliini Euroopa rahaliidu defitsiidireegleid rikkuma. Romano Prodi pakkus rahalist abi Saksamaale, Austriale, Tšehhi Vabariigile ning Slovakkiale, eurod tulevad ELi vabadest vahenditest. (G. Thomas Sims, The Wall Street Journal, 19.08)

Nii kodu- kui välismaal suure pinge all olev Bushi administratsioon võttis kaitsetollid maha veel 178 terasetootelt, et hoida ära vastukäike ELi, Jaapani ja teiste poolt. Kokku on alles märtsis kehtestatud tollidest, mis pidid jalule aitama USA madalseisus oleva terasetööstuse, vabastatud juba 727 liiki teraseprodukte. Nii EL kui Jaapan on võtnud asja arutlusele WTOs ning lubanud maksustada ka muid USA kaubaartikleid. (Neil King Jr., Geoff Winestock, The Wall Street Journal, 23.08)

EL ei välista endiselt "kättemaksu" USA poolt märtsis kehtestatud terasetollidele, kuna Washingtoni poolt nendest vabastatud toodete nimekiri pole eurooplaste arvates piisav. EL ei võta endalt võimalust kehtestada tolle nii USA terasetoodetele kui ka muudele kaupadele, Jaapan võib seda küll teha, kuid kaebused WTOle jäävad jõusse mõlemalt poolt. Pinged võivad veelgi tõusta, kui Washington peaks otsustama kehtestada uued tollid oma peamistele ekspordipartneritele, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, aga ka Jaapan ning Hiina. (Thomas Fuller, International Herlad Tribune, 24.08)

Suurbritannias baseeruv internetiorganisatsioon Statewatch, mis jälgib Euroopas esile kerkivaid ähvardusi inimõigustele, teatas, et Euroopa valitsused kavatsevad sundida kontinendi kõiki tava- ja mobiiltelefonioperaatoreid ning internetiteenuste pakkujaid säilitama detaile oma klientide kõnede, e-kirjade ning külastatud internetilehekülgede kohta kuni kaks aastat. (Graeme Wearden, The New York Times, 20.08)

EL ja USA on leidnud uue tüliküsimuse - Internetist allalaaditavate kaupade käibemaksustamine, mis läheb käiku tuleva aasta juulist. Käibemaks ELis ulatub 13%st Portugali Madeiral kuni 25%ni Rootsis. Ameeriklaste arvates annab uus maks Euroopa firmadele eelise, sest viimased tasuvad käibemaksu lihtsalt oma asukohamaal, samas kui USA kompaniid peavad õige hulga raha maksmiseks kindlaks tegema oma klientide koduriigi. USA valitsusametnike sõnul läheb ELi plaan vastuollu rahvusvaheliste kaubandusreeglitega. (Matthew Newman, The Wall Street Journal, 21.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Eurotsooni kaubandusbilansi ülejääk kasvas juunis 10,7 miljardi euroni, mis on 24% rohkem kui maikuus saavutatud 8,6 miljardit eurot. Juunis importisid eurotsooni riigid kaupu 80,1 miljardi euro väärtuses ning eksportisid 90,8 miljardi eest. 2002. a. esimese kuue kuu jooksul ületas eurotsooni eksport impordi kokku 42 miljardi euro võrra, mis on pea kümme korda rohkem kui mullu samal perioodil. Majandusteadlaste sõnul on ülejäägi suurenemine seotud madala nõudlusega suurtes Euroopa riikides, mistõttu import Euroopasse on langenud. Kontinendi majandus on suuresti sõltuv maailmamajanduse olukorrast. Eurotsooni suur ülejääk on teravaks kontrastiks Ühendriikidele, mille kaubandusdefitsiit juunis oli 37,16 miljardit dollarit, mis on küll veidi vähem kui mais. (Fidelius Schmid, The Financial Times, 22.08)

EK tervitas USA otsust vabastada rohkem kui pooled ELi teraseekspordiartiklid märtsis kehtestatud tollidest, kuid teatas samas, et jätkab võitlust Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. WTO otsustab järgmise aasta märtsis, kas nimetatud tollid on kauplemisreeglitega kooskõlas. EK jõuab vastutollide kehtestamises üksmeelele tõenäoliselt septembri keskel. (Daniel Dombey, The Financial Times, 24.08)

Suurbritannia peaminister Tony Blair tahab võtta juhtrolli ELi energiaturu liberaliseerimise küsimustes, kavatsedes aidata kaasa selleks toetuse kogumisel. ELi liidrid leppisid Barcelona tippkohtumisel kokku, et aastaks 2004 võivad ärikliendid ise energiavarustaja valida, ent üksmeelt ei saavutatud tavakasutajate suhtes. Suurbritannia energiaminister Brian Wilson teatas, et Londoni prioriteediks on Barcelona otsustest kinnipidamine. Briti ministrite arvates on Suurbritannia lähenemine ainus võimalus energiaturg tegelikult liberaliseerida, enne kui prantslaste Electrcity de France ning sakslaste ühineda tahtvad Eon ja Ruhrgas seal liiga mugava koha sisse võtavad. (Krishna Guha, David Buchan, The Financial Times, 20.08)

Saksamaa, Austria, Tšehhi ja Slovakkia valitsused ning EK teatasid pärast valitsusjuhtide ja välisministrite ning EKi presidendi Romano Prodi kohtumist Berliinis abiplaanidest Kesk-Euroopat tabanud üleujutustes kannatanud piirkondadele, kuigi täpseid summasid ei nimetatud. Senised kahjustused ulatuvad kindlustusgrupi Allianz andmetel umbes 15 miljardi euroni. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder teatas, et taastamistöödeks tehakse eraldused ELi vaesematele regioonidele mõeldud vahenditest. Lisaks teevad kannatanud riigid ettepaneku luua tuleval aastal kuni 500 miljoni euro suurune katastroofifond, mis annaks vajaduse korral abi nii ELi liikmetele kui ka kandidaatmaadele. Selle idee peab heaks kiitma EP, mis vaid paar aastat tagasi sarnase fondi tegevuse lõpetas, kuna luges seda liiga väikeseks. (Bertnard Benoit, Robert Wright, The Financial Times, 20.08)

Pärast USAs toimunud skandaale Enroni ja WorldComiga tahab EK ehitada üles ELi ühtse kapitalituru ühtsete finantsreeglitega, et suurendada piiriülest kauplemist ning kaitsta investoreid. London kardab, et Brüsseli initsiatiiv võib rikkuda turvalise briti rahandussüsteemi. EK on siiski kindel, et uued reeglid peaksid kõigile liikmesriikidele kasu tooma, hoides tarbijatele ja investoritele läbi suurenenud konkurentsi ning valiku aastas kokku umbes 15 miljardit eurot. (James Mackintosh, Francesco Guerrera, The Financial Times, 20.08)

EK tahab ühtlustada liikmesriikides kehtivad allahindluste, sooduspakkumiste jms. - mis on aastas väärt kokku roh-kem kui 40 miljardit eurot - reeglid, et suurendada piiriülest shoppamist. Möödunud aasta oktoobris tegi EK ettepanekud mitmeteks radikaalseteks reformideks, mis oleks lõpetanud allahindluste hulga ja iseloomu igasuguse piiramise, nagu seda tehakse näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias, kokku kaheksal liikmesmaal. Need riigid on ka reformide vastu ning leppisid komisjoniga kokku kaheaastases ajapikenduses, mille kestel nad oma soovil toimida saavad, ent mille lõppedes on Brüsselil õigus teatud reegleid muutmise võimalusega üle vaadata. EK loodab, et saavutatud kompromiss paneb EPi muutuste poolt hääletama ning on meeltmööda ka liikmesriikidele. Kummaline on vaid kogu algatuse mõte, sest nagu ütleb üks EuroCommerce töötaja: "Ma ei kujuta ette, et inimesed hakkaksid rongiga Pariisist Berliini poodi sõitma. Palju soodsam on ju oma tänavalt sisseoste teha." (Francesco Guerrera, Adam Jones, The Financial Times, 22.08)

Taani ajakirjandus

USA on Marsilt ja Euroopa Veenuselt - seda on ju selgelt näha aktuaalsetest poliitilistest dispuutidest kahe Lääne partneri vahel ning sama kehtib ka majanduspoliitikas. Kopenhaageni ülikooli majandusprofessor Niels Thygeseni arvates on see tõsiseks probleemiks, et dialoog ja koostöö ELi ja USA vahel on nii halb. Majanduspoliitikas parandaks Thygeseni arvates olukorda Euroopa rahandusministri koha loomine. Ka väikestele riikidele on kasulikum ühe esindaja valimine, kes esindaks neid globaalse ja majandusliku koostöö küsimustes, kui et suured riigid omavahel langetaksid kõik olulised otsused. (Pernille Bramming, Weekend avisen, 16.-22.08)

Soome ajakirjandus

EKP juhtkonna liikme Sirkka Hämäläise arvates tuleks eurotsooni poliitilist koostööd tihendada, et ühisvaluuta sisseviimisest paremaid tulemusi saavutada. Ka eurotsooni ühtse finantsturu loomisega ei tohiks enam viivitada. Hämäläise meelest on rahvuslike finantsinstitutsioonide huvide kaitsmine "rahvuslik isekus" ning likviidsed eurotsooniülesed turud eeldavad rahvuslike erinevuste kaotamist. Eurotsooni majanduspoliitika koordineerimine on vajalik ka seetõttu, et üksiku eurotsooni liikmesriigi majanduspoliitika vigade parandamine saaks alguse õigeaegselt. (Jouko Kananoja, Jaakko Kiander, Kauppalehti, 21.08)

Soome energeetika keskliidu Finergy poolt läbiviidud uurimuse kohaselt on Euroopa elektriturgude olukord murettekitav. Elektri tarbimine kasvab pidevalt, samas kui turgude kasv on aeglustunud. Vanad elektrijaamad on deformeerumas ning uusi ei ehita keegi. Praktikas on mitmed riigid otsustanud elektri importimise kasuks, kui vaid oleks kuskilt eksportida. Tuumaelektrijaamades odavat elektrit meisterdav Prantsusmaa on suur eksportija, kuid ka tema ekspordivõimalused kahanevad kodumaise tarbimise suurenedes. Euroopa elektriolukorra päästjaks võiks saada Venemaa. (Anni Lassila, Hel-singin Sanomat, Turun Sanomat, 24.08, Kauppalehti, 26.08)

EL plaanib Saksa talunikele, kelle saaki või majapidamist tulvaveed kahjustasid, ELi põllumajandustoetuste ettemaksu 516 miljonit euro ulatuses. Otsus esialgselt 2003. aastaks plaanitud toetuste koheseks väljamaksmiseks oli üksmeelne. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 24.08)

USA on lubanud rohkem vabadusi Euroopast ja Jaapanist imporditavale terasele. Praeguseks on juba ligi veerand USAsse imporditavast terasest kaitsetollidest vabastatud. EK andis teada, et on rahul USA tehtud järeleandmistega, kuid otsustab nende piisavuse üle septembri lõpul. ELi nõue on endiselt, et USA kaotaks terase impordilt kõik kaitsetollid. (Merja Saarinen, Taloussanomat, 24.08)

Kui Taani ettepanek läbi läheb, siis talletatakse andmed iga ELi kodaniku faksist, telefonikõnest ja e-mailist kaheks aastaks. Väidetavalt on Taani teinud ettepaneku, et kõik telefoni ja interneti operaatorfirmad säilitaks kõikides liikmesriikides 12-24 kuu jooksul andmed selle kohta, kuhu keegi on helistanud või e-maile saatnud. Taani on taolise väite aga ümber lüka-nud, öeldes, et Taani eesmärgiks on üksnes saavutada konsensus selles osas, et on vaja ELi üleseid seadusi nende andmete säilitamise kohta. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 22.08, 23.08)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

After talks with Nordic and Baltic leaders in the Latvian capital Riga, Danish PM Anders Fogh Rasmussen said he hoped the 15-nation bloc would agree a common position on the ICC issue early next month. (Reuters, 19.08)

The US has asked Lithuania and two other Baltic countries to sign an agreement guaranteeing non-extradiction of its troops to the new International Criminal Court (ICC), the Lithuanian foreign ministry said. Petras Zapolskas, head of the information department at the foreign ministry, refused to say whether Lithuania, will agree to the US initiative. (Afp, 19.08)

Riias ühisnõupidamisel osalenud Balti- ja Põhjamaade kaheksa valitsusjuhti väljendasid kohtumise järel üksmeelset optimismi, et Eesti, Läti ja Leedu saavad veel sellel aastal kutse NATOsse. (Interfax, 19.08)

Island toetab Eesti, Läti ja Leedu pürgimist ELi ja NATOsse, kinnitas Leedus visiidil viibiv Islandi peaminister David Oddsson. (Interfax, 20.08)

USA ajakirjandus

Kui mõelda sõjaliste sekkumiste üle - ükskõik kas siis Kosovos, Afganistanis või Iraagis - on USA ja Euroopa rollid selgelt ära jaotatud: ameeriklased tegelevad sõdimisega ning eurooplased valvavad pärast lahingutegevuse lõppu rahu. Arutades Iraagi ründamist, kardavad Euroopa riigid, et neile koristamiseks jäetav segadus on liiga suur. Kui president George W. Bush hiljuti lubas, et Saddam Husseini kukutamiseks konsulteeritakse sõprade ja liitlastega ning et rünnak ei tule veel niipea, siis miks Euroopast ikkagi niipalju kriitikat tuleb? Põhjus on Washingtoni välispoliitikas, mis lükkab tagasi kõik multilateraalsed algatused, nagu Kyoto leppe, bioloogiliste- ja keemiarelvade piiramise ning ka RKK - eurooplaste arvates on ka tahe Iraaki rünnata USA järjekordne soov üksi otsustada. Enamus eurooplasi on tegelikult nõus, et Hussein tuleb kukutada, kuid nad ei lepi USA meetoditega. Et rünnakutele eurooplaste toetust saada, tuleb täita neli punkti: lahendada Iisraeli-Palestiina konflikt, tõendada Iraagi ohtlikkust, saada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ja koostada kindel plaan sellest, mis Iraagis pärast Saddam Husseini kukutamist juhtuma hakkab. (James Geary, Time, 19.08)

Võimalik rünnak Iraagi vastu suurendab USA jaoks Rumeenia ja Bulgaaria tähtsust ning parandab nende shansse saada NATO liitumiskutse, kuna läbi nende kahe riigi õhuruumide kulgeb teekond USA lennuväebaasidest Sak-samaal Iraagini. Lisaks on need maad olulised, kuna pakuksid strateegilist ühendust NATO ja energiarikka Kaspia mere regiooni vahel. Laienemise otsustamiseni jääb vaid mõni nädal ning alliansi ees on ajalooline võimalus idalaienemiseks, kusjuures Eesti, Läti ja Leedu on kriteeriumide täitmise poolest kindlasti kõige paremas seisus. Tegelikult on Rumeenia ja Bulgaaria juba praegu mitmes mõttes de facto NATO liikmed, kuna on viimasega pidevalt koostööd teinud. Suur laienemine paneks paljud naabrid omavahelisi nägelemisi unustama ning looks tõelise Pax Atlantica Läänemerest Musta mereni. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 23.08)

Külma sõja ajal ja ka kümme aastat pärast selle lõppu baseerus USA välispoliitika globaalne strateegia liitudesüsteemile, kus peamised elemendid olid NATO ja Jaapan. Selline süsteem enam eriti ei toimi, põhiliselt Bushi administratsiooni enesekeskse välispoliitika tõttu, ning kui midagi ei muutu, võib USA varsti üksi jääda. Vaja on "teise põlvkonna" liitudesüsteemi, mis suudaks tagada kõigi selle osaliste julgolekuvajadused pikas perspektiivis. Ei tohi lasta USAl NATOst eemalduda, sest muidu võib löögi alla sattuda Euroopa poliitiline tulevik. (Leon Fuerth, The Washington Post, 23.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui USA ei suuda eri riikidega kokku leppida oma rahuvalvajate RKK haardest vabastamiseks, kavatsevad nad pöörduda NATO ning muude regionaalsete organisatsioonide poole, et saavutada ihaldatu nende siseselt. Sellest teatas USA erisaadik sõjakuritegude küsimuses Pierre-Richard Prosper, kes lisas, et ameeriklaste vabastamisest RKK jurisdiktsiooni alt sõltub mingil määral ka NATO laienemine. Kui vabastamist ei saavutata, tuleb paljugi ümber hinnata. Mida see täpselt tähendab, ei ole teada, ent Washington on varem ähvardanud ÜRO rahuvalvemissioonide lõpetamisega. Bushi administratsioon ei karda RKK kontekstis mitte ainult oma sõdurite, vaid ka kõrgemate otsustajate pärast. (Carola Hoyos, The Financial Times, 22.08)

Kümne aasta jooksul pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida-Euroopas püüdlesid sealsed riigid nii Euroopa kui ka USA poole ehk siis ELi ja NATOsse. Polnud mingit põhjust üht klubi teisele eelistada kuni praeguseni. RKK, mida USA ei toeta ja mille vajalikkuses EL täiesti veendunud on, paiskas endise idabloki maad kahe poole sõnasõja vahele lootusega sellest terve nahaga välja tulla. Tundub, et tüli RKK üle võib jätkuda ka ELi sees, sest britid räägivad juba viisist, kuidas ameeriklased kohtust vabastada selle statuuti rikkumata, sakslased ja skandinaavlased aga tahavad põhimõtetest iga hinna eest kinni hoida. Kui suudetakse leida kompromiss, hingavad Kesk- ja Ida-Euroopa kergendatult. (The Economist, 24.08)

Järgneva poole sajandi jooksul rahvaarv USAs kasvab, Euroopas aga väheneb. Põhjuseks suurem migratsioon USAsse ning suurenev arv sünde naise kohta sealpool ookeani, vähenev siinpool. Ka hakkab Euroopa rahvastik vananema, mistõttu tuleb eurooplastel veelgi rohkem raha sotsiaalprogrammide peale kulutada, tagajärjeks kasvav sõjaline mahajää-mus USAst. Viimase võimsus võrreldes Euroopaga suureneb veelgi, see aga toob kaasa üha suurenevad transatlantilised lõhed ning ohustab NATOt kui organisatsiooni. (The Economist, 24.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kandidaatriigid võtavad tõsiselt ajakirjanduses USA võimukandjate poolt väljendatud hoiatust: kandidaadid, kes keelduvad allkirjastamast USA sõduritele RKKs puutumatuse andmise lepet, jäetakse ilma igasugusest sõjalisest abist. Rumeenia oli esimene riik, mis alistus USA nõudmistele. “On kahetsusväärne, et üks ELi kandidaatriik ei oodanud ära, kuni liit formuleerib oma lõpliku seisukoha,” teatas EK pressiesindaja Michael Curtis. Rumeenia välisminister Mircea Geoana selgitas olukorda: “Me olime sunnitud valima Euroopa pikaajalise ja filosoofilise probleemi ning teise, praktilise ja kohese, ameerikapoolse vahel.” (Mirel Bran, Le Monde, 20.08)

Saksamaa ajakirjandus

Ameeriklaste võimalik rünnak Iraagile ähvardab Euroopat lõhestada, kuna kõik ELi suurriigid on puhkeda võiva sõja suhtes eri seisukohtadel. Iraagi sõja küsimusest on saanud ühise Euroopa välispoliitiline projekt, mis ähvardab paljudeks rahvuslikeks välispoliitikateks lõheneda. Brüssel pole siiani oma seisukohta antud küsimuses avaldanud. (Die Welt, 19.08)

USA suursaadik Daniel Coats kritiseeris Saksamaal avalikult Gerhard Schröderi hiljutist sõnavõttu USA-Iraagi sõjaplaanide kohta. Solidaarsus, mis veel kahe aasta eest nende kahe suurriigi vahel valitses, on tänaseks silmnähtavalt kahanenud. Saksamaa on resoluutselt USA võimaliku Iraagi rünnaku vastu. USA süüdistab aga Saksamaad selles, et viimane on ka teised Euroopa riigid sõjavastaselt meelestanud. Schröder väitis ajakirjanikele, et USA ja Saksamaa vahelised suhted on nii kindlad, et juhuslikud lahkarvamused riikidevahelisi suhteid ei mõjuta. (Severin Weiland, Der Spiegel, 22.08)

Rootsi ajakirjandus

USA ähvardab NATO ukse sulgemisega rea kandidaatriikide ees, kui viimased ei ole valmis alla kirjutama lepingule, mis tagab USA sõdurite puutumatuse RKKs. Enamus asjatundjaid leiab, et NATO ja ELi vahel valima sunnitud kandidaatriigid kalduvad pigem ELi poole, sest majanduslik kasv on olulisem kui sõjaline kaitse Euroopas, kus ei ole otsest sõjalist ohtu näha. USA nõue kandidaatriikidele loob ideoloogilise konflikti ELi ja USA vahel. Selline konflikt ähvardab tõsiselt killustada ja nõrgendada NATOt ning ühtlasi vähendab USA traditsiooniliselt tugevat mõju Euroopas. Konflikti on raske lahendada, kuna ei USA ega EL soovi järele anda põhimõtteliselt olulises küsimuses. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 21.08)

Viimases NATO Review numbris kirjutas professor Daniel Hamilton: "NATO on kõige paremini varustatud seismaks vastu kõige väiksematele tõenäolistele ohtudele ja kõige halvemini varustatud kaitseks kõige suuremate ohtude eest." Puudused ei ole märkamata jäänud ka kõigis liikmesriikides. Praha tippkohtumisel ongi laienemise kõrval olulise päevakorrapunktina kavas NATO areng. Tuleviku NATOt ei näe mitmed tegutsemas mitte ainult Euroopas, vaid terves maailmas. Terava probleemina antud kontekstis kerkivad esile suured erinevused Euroopa ja USA vahel, vähemalt selles osas, mis puudutab sõjalist löögijõudu. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 23.08)

Soome ajakirjandus

Soome ja Rootsi julgeolekupoliitilised põhisuunad on just praegu sarnasemad kui iial varem. Seda võib järeldada mõlema riigi välisministrite kõnede põhjal. Rootsi välisminister Anna Lindh lausus, et Soome ja Rootsi julgeolekupoliitika on nüüd niivõrd stabiilsel pinnal, et NATOga liitumiseks pole otsest vajadust. Soome välisminister Erkki Tuomioja arvas jälle, et NATOga liitumine pole oluliseks teemaks enne järgmisi parlamendivalimisi, kuna Soome liitumisel pole aktiivseid eestkõnelejaid. Selgunud on ka Soome presidendi Tarja Haloneni seisukoht. President on Soome NATO-liikmelisusele sügavalt vastu ning pole siiani nõustunud vastama küsimusele, kas selles osas tuleks korraldada rahvahääletus, kuna see pole praegu lihtsalt piisavalt aktuaalne teema. (Juhtkiri, Kansan Uutiset, 22.08)

Kui sõltuks praegustest poliitiliste otsuste tegijatest, siis taotleks Soome järgmisel aastal NATO liikmelisust. Tundub vaid, et enamik soomlastest ei mõista, mis on rahvale hea. Isepäine rahvas sõdib vastu. Rahvast ei saa vahetada, kuid rahvas saab vahetada oma juhte. Ent valitsus on teatanud, et järgmiste valimiste eel NATO jutuks ei tule. (Antero Jyränki, Kaleva, 20.08)

Tundub, et aruteludes NATO üle minnakse mööda kahest peamisest põhiargumendist: Soome ajalooline kogemus ja geopoliitiline asend. Geopoliitiliselt on Soome ida ja lääne piiririik, kahe endise suurvõimu - Rootsi ja Venemaa - süüta ohvritall. Rootsil on oma neutraliteedipoliitika, mis on hästi toiminud ja loodetavasti toimib edaspidigi. Kuid Soome ei saa Rootsit endale eeskujuks võtta. NATO vastastel on üks peamine mure - nad ei soovi, et nende järglased peaksid sõ-dima NATO sõdasid kaugetes kolgastes. NATO liikmesriigina ei pea aga soomlased osa võtma ühestki konfliktist, kui Soome rahvas ise teisiti ei otsusta. Vastaseid vaevavad ka külma sõja aegne umbusk ning Nõukogude propaganda, mis kujutas NATOt agressiivsena. NATO on esmalt sõjaline liit, kuid tal on ka sõdu ennetav roll, mida harvem esile tuuakse. Kuigi soomlasi ähvardaks oht vaid ühest suunast - idast - ning see tundub praegu väga ebatõenäolisena, siis tuleks arvesse võtta ka “isakese” Stalini kuldseid sõnu Soome läbirääkijatele Talvesõja eelõhtul: "Kõik siin ilmas võib muutuda." (Risto Hyvärinen, Paavo Laitinen, Ilkka Pastinen, Suomen Kuvalehti, 33/2002)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Peaminister Siim Kallas võttis kultuuriminister Signe Kivilt vastu Kultuurkapitalis toimunu pärast esitatud tagasiastumisavalduse ja saatis selle rahuldamiseks presidendile. (Interfax, 23.08)

A former Soviet secret service agent pleaded innocent to charges of crimes against humanity for the murder of three Estonian resistance fighters in the early 1950s. Russia has called on Estonia to stop the prosecution of former KGB officers residing on its territory for crimes against humanity. (Afp, 22.08)

Venemaa saatkond Tallinnas peab kohtuasja metsavendade tapmises süüdistatava endise NKVD agendi Vladimir Penarti ja teiste endiste julgeolekutöötajate üle poliitiliseks. (RIA Novosti, Interfax, 22.08)

USA ajakirjandus

Eestis algav kohtuprotsess 75-aastase Venemaa kodaniku Vladimir Penarti üle tõi kaasa Venemaa kriitika. Endist NLi siseministeeriumi töötajat Penartit süüdistatakse inimsusevastastes kuritegudes, kuna ta tappis 1950-ndatel aastatel kolm Nõukogude võimu eest metsadesse põgenenud eestlast. Moskva arvates on tegu II MS ajal ja järel aset leidnud sündmuste "subjektiivse ning politiseeritud hindamisega" ning Venemaa annab Penartile kõikvõimalikku seaduslikku abi. Nõukogude perioodil põgenesid tuhanded eestlased metsadesse, kas siis arreteerimisest pääsemiseks või relvastatud võitluse alustamiseks. Kommunistlik rezhiim nimetas neid rahvavaenlasteks ning küüditas Siberisse, kus paljud surid. Pärast iseseisvuse saavutamist 1991. a. lubasid Eesti, Läti ja Leedu võimud mõista kohut nende süüdlaste üle. Seni on toimunud üle kümne protsessi. (The Wall Street Journal, 20.08)

Norra ajakirjandus

Põhja- ja Baltimaade peaministrid kohtusid Riias, et arutada ELi ja NATO laienemist ning regionaalset koostööd, eriti energiasektoris. "On täiesti uskumatu, kuidas koostöö Põhjamaade ja Baltikumi vahel on arenenud alates 1990-ndate algusest. Siis elasid need riigid NLi varjus, nüüd on nad aga kolm täisväärtuslikku riiki, kes soovivad osaleda rahvusvahelises, teatud kohustusi nõudvas koostöös," ütles Norra peaminister Kjell Magne Bondevik. Ta lisas: "Balti riigid on teinud läbi suure arengu ja tunduvad olema hästi valmistunud ELi ja NATO liikmelisuseks. Nad tahavad võrdväärselt osaleda võitluses terrorismi vastu ja teatud ulatuses saata oma sõjaväelisi jõudusid osalema rahvusvahelistes operatsioonides, nagu näiteks Balkanil." (NTB, Aftenposten, 19.08)

Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel Riias ütles Norra peaminister Kjell Magne Bondevik, et ta toetab Baltimaade vastuvõtmist nii ELi kui ka NATOsse. "Ühtlasi tähendab Balti riikide vastuvõtt ELi ka EEA piirkonna laienemist ja suuremat majandusalast koostööd Põhjamaade ja Baltikumi vahel," ütles Bondevik, kes loodab Baltikumist koduturgu Norra majandusele. Keskkonnasõbraliku energiaalternatiivina pakkus Bondevik Baltikumile välja Norra gaasi. (Henrik Width, Aftenposten, 20.08)

ELi laienemisega Balti riikidesse saab EL juurde uue suure grupi kodakondsuseta isikuid. Eesti ja Läti suhtumine oma venekeelsesse vähemusse on muutnud nende suhted Venemaaga viimasel kümnel aastal pingeliseks. Antud küsimus tekitab tugevaid tundeid nii venelaste kui ka baltlaste hulgas ning on ühtlasi tekitanud probleeme kandidaatriikide suhetesse ELiga. NLi lagunemise ajal 1991.a. elas 25 miljonit venelast väljaspool Venemaa piire. Igal pool said nad automaatselt kodakondsuse oma uutes iseseisvates koduriikides, välja arvatud Lätis ja Eestis. Nimetatud riikides kodakondsuse saamiseks peavad venelased sooritama esmalt põhjaliku keeletesti koos eksamiga ühiskonnast. Testid on rasked paljudele venelastele, kes pole kunagi õppinud eesti ega läti keelt. Karmide nõudmiste taga võib olla riikide julm kohtlemine, kui NL nad 1940. a. okupeeris, ja ka hirm muutuda oma riigis vähemusrahvuseks. 1990-ndate alguses said Eesti ja Läti ELi poolt terava kriitika osaliseks oma vähemusrahvuste kohtlemise tõttu. Nüüdseks on kriitika vaibunud, kuna riigid on pingutanud rohkem venelaste ühiskonda integreerimise nimel. (Ivar A. Iversen, Dagsavisen, 11.08)

Soome ajakirjandus

Eestis toimepandud inimsusevastaseid kuritegusid uuriva rahvusvahelise komisjoni raportis leiti, et Nõukogude okupatsiooniväed on süüdi 1940.-41. a. aset leidnud inimsusevastastes kuritegudes. Komisjoni otsus põhineb Eesti ja Saksa dokumentidel, kuna pääs Venemaa arhiividesse on väga piiratud. (STT-BNS, Etelä-Suomen Sanomat, 25.08)

Eesti 36. politseipataljon oli osaline üle kahe tuhande juudi massimõrvas Valgevenes Novogrudokis 1942. aastal. Sellele järeldusele tuli Max Jakobsoni juhitav rahvusvaheline komisjon. Jakobsoni sõnul on siiski võimatu öelda, milline Eesti pataljoni roll täpselt oli. Ilmselt ei võtnud eestlased otseselt osa juutide tapmisest, kuid Jakobson meenutas, et ka juutide valvamine ja tapmispaigale transportimine on samasugune kuritegu kui nende tapminegi. Komisjoni raporti kohaselt on väga ebatõenäoline, et eestlastel oleks Novogrodukis olnud selline ülesanne, mis polnud seotud juutide tapmisega. (STT-BNS, Etelä-Suomen Sanomat, 25.08; STT, Turun Sanomat, 26.08)

Venemaa ajakirjandus

Valgas alanud kohtuprotsessist endise tšekisti Vladimir Penarti ja tema endise alluva Rudolf Tuvi süüasjas. Vene saatkond Tallinnas teatas, et peab kohtuprotsessi poliitiliseks aktsiooniks ning pakkus veteranidele õigusabi, advokaadiks on Moskvast pärit Vahtang Fjodorov. (Nikolai Meinert, BBCRussian.com; Kommersant, 23.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

The troubled US energy company NRG Energy has sued the Estonian state-owned energy utility for 100 million pounds in losses due to NRG's failed acquisition of power plants. (Afp, 22.08)

The Austrian metallurgical and chemical company Treibacher Industrie AG has bought a 25 percent stake in Estonia's rare metals factory Silmet for 112 million kroons. (Afp, 23.08)

USA ajakirjandus

USA kompanii NRG Energy tahab Eesti Energialt saada kohtu kaudu 153 miljonit dollarit. Hagi esitati pärast seda, kui Eesti läbi aegade suurim erastamistehing, mis oleks NRG 49% Eesti Energia aktsiate omanikuks teinud, kokku varises. NRG süüdistab Eesti Energiat "mittetäielikus koostöös müügitehingu läbiviimisel". Ameeriklaste esindajat polnud võimalik kommentaariks kätte saada, ent Eesti Energia esindaja Erki Peegeli sõnul on hagi täiesti alusetu. USA diplomaadid toetasid tugevalt nimetatud erastamist ning see oleks eestlastest pooldajate arvates veelgi tihendanud niigi juba lähedasi suhteid Washingtoniga ning suurendanud Eesti julgeolekut. Kriitikud aga kartsid üleliia kõrgeid hindasid ning liigsuuri kasumeid NRGle. (The New York Times; The Wall Street Journal, 22.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Balti riigid pole mingi ühtne üksus, vaid kolm erinevat riiki eri keelte ja kultuuridega, väidab Saku Õlletehase president Cardo Remmel. Saku Õlletehas on Põhjala õlleimpeeriumi Baltic Beverages Holdingu (BBH), mis kuulub Soome Hartwallile ja mitmele teisele firmale, Eesti haru. Üldse on suur osa Eesti, Läti ja Leedu majandustest Skandinaavia firmade käes. Ka BBH on avastanud, et kolme riigi vahel on suured erinevused, mistõttu neist ei saa kujundada ühtset turgu. Antud avastus on halb, sest õlletööstus vajab mahukaid investeeringuid ning neid oleks parem teha ühele üksusele. Ent rahvuslik uhkus kolmes Balti riigis on veel liiga suur, et naabrite tehtud kesvamärjukest pruukida. ELiga liitumine peaks Balti ühtsust suurendama ning tooma sisse uusi investeeringuid. (Rafael Behr, The Financial Times, 22.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Välisministeeriumi kantsleri kohalt skandaaliga vabastatud Indrek Tarand kinnitas, et taotleb kohtult oma tööle ennistamist. (Interfax, 22.08)

Selge taevas lubas Toila inimestel jälgida Vene sõjalennukite mitu tundi väldanud manöövreid Eesti õhupiiri lähedal, mida kohalikud elanikud pidasid võimalikuks sõja alguseks. (Interfax, 21.08)

Eesti ja Venemaa üliõpilased võtavad osa rattamaratonist marsruudiga Tartu-Peterburi. Maratoni jooksul korraldavad üliõpilased avalikke diskussioone kahe riigi piiriülese koostöö arendamise teemal ELi laienemine kontekstis. (RIA Novosti, 24.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Reisifirma reklaam: Tšehhi pealinna Prahat tabanud üleujutused sunnivad turiste külastama teisi paiku, näiteks Eesti pealinna Tallinnat, mida saab Prahaga väga kenasti võrrelda. Tallinnas on hästi säilinud vanalinn kitsaste tänavate, tornide ning uhkete majadega. Läti pealinn Riia on rohkem Ida-Euroopa linnade moodi, ent ka sealne vanalinn on väga ilus. Leedu pealinna Vilniust teatakse eelmisest kahest vähem ja ta on ka kõige provintsilikum, ent see-eest rohelust täis ning paljude huvitavate vaatamisväärtustega. Järgnevad lennuajad, hotellihinnad jne. (The Times, 22.08)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti sümfooniaorkester esitas Saksamaal Berliini kontsertsaalis tuntud kodumaiste heliloojate loomingut. Esitlusele tulid Veljo Tormise "Avamäng nr. 2", Toivo Tulevi "Ambra" (2002) esiettekandes ja Eduard Tubina "Concertino” klaverile ja orkestrile. (Joschka Schaback, Der Tagesspiegel, 19.08)

"Keskaegne linnamüür, kütkestav ajalugu ja kaasaegne modernne tänavapilt - vana hansalinn on võrdselt algupärane, edukas ja natuke meeletu." Nende sõnadega algab Die Welt´i reporteri Tallinnat tutvustav küllaltki irooniline artikkel. Autor viitab oma kirjatükis nii Tallinna sadamas võimutsevale maffiale, turistide rohkusele, kallitele ja nimekatele butiikidele, kus ainult väga väike osa elanikkonnast suudab sisseoste tegemas käia. Kirjeldatud on ka ühte reaalset juhtumit Vanalinna müüri ääres, kus ajakirjanik tahtis 91-aastase tädikese käest 20 krooniga rukkililli osta, kui kaks politseinikku teda takistama tulid, öeldes, et vanatädil puudub müügiluba ning et ta ei tohigi siin tegelikult lilli müüa. "Kui seadus takistab naist raha teenimisel, ei osta ta oma väikese pensioni eest iial ka müügiluba," ei suuda sakslane Eesti seadusest aru saada. (Rainer Schauer, Die Welt, 23.08)

Soome ajakirjandus

Äsjailmunud Lääne-Eesti saarte kaardil on lisaks turismiobjektide tingmärkidele lisatud ka telefoninumbrid. Nendel helistades saab kuulda eesti-, inglise- või soomekeelset tutvustavat teksti. Tartu topograafia- ja IT ettevõte Regio on terve kevad-suve vaatamisväärsusi nummerdanud ja koostöös kohalike omavalitsustega telefoni teel toimiva tutvustusprojekti käivitanud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 21.08)

Eesti vangide üleviimine Soomest Eestisse on esialgu toimunud väga aeglaselt. Küsimust käsitletakse Soome valitsuse eelarvearutelul. Üleviimist võimaldav EN leping jõustus Soomes aasta tagasi. Selle lepingu kohaselt võib vangi tema kodumaale üle viia ka ilma vangi nõusolekuta. (Susanna Reinboth, Helsingin Sanomat, 24.08)

Eesti endine peaminister Mart Laar väidab oma äsja ilmunud memuaarides "Eesti Uus Algus", et 1993. a. andnud kindral Aleksander Einseln Eesti sõjaväele mobilisatsioonikäsu. Laar meenutab, kuidas Eesti ja Venemaa pingelistele suhetele tugevalt reageerinud tollane kaitsejõudude ülemjuhataja Einseln tulnud tollase peaministri Laari koju, teatades, et idapiiril on Eesti sõjavägi võitlusvalmis ning et ta on andnud mobilisatsioonikäsu. Laari sõnul oli Einseln hoolitsenud ka selle eest, et kaitseliit ja piirivalve hakkaksid kaevikuid kaevama. Laar oli koheselt sekkunud ning Einselni käsud tühistanud. Einseln on aga teatanud BNSile, et Laari mälestused on õhust võetud ning neis pole mõistuse raasugi. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 25.08)

Venemaa ajakirjandus

Tampere teatrifestivalil osalenud Tallinna Linnateatri etenduse "Kuritöö ja karistus" kiitev arvustus. Pealtvaatajate seas oli ka Tarja Halonen, kelle lemmikuks olevat lavastaja Elmo Nüganen ja räägitakse, et Soome president soovivat eesti keelt õppida. (Irina Glushtshenko, Novaja Gazeta, 22.08)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee