Nädal välismeedias: 12. - 18. august

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Welcoming Bulgaria's Minister for European Affairs Meglena Kuneva and Justice Minister Anton Stankov, the Danish foreign minister, whose country holds the rotating presidency of the EU, said Bulgaria had already made good progress towards its aim of joining the bloc. (Afp, 13.08)

Pope John Paul II is expected to influence the continent's future again during a visit to his native Poland by urging his countrymen to join the EU. (Afp, 14.08)

As many as 800,000 Hungarians may seek jobs in other countries within the EU after Hungary joins the wealthier bloc, according to a survey published by the Tarki polling institute. (Reuters, 12.08)

USA ajakirjandus

Kui eurooplased tahavad tulevikus rahulikult elada, peavad nad tähelepanu pöörama ka neile maadele, mis 2004. a. toimuvast ELi laienemisvoorust välja jäävad. Brüssel on seni tegelenud vaid kandidaatriikide puudujääkidega ning on mööda vaadanud näiteks Valgevene, Moldova, Kaliningradi ja Ukraina probleemidest. Neid riike võib nimetada Euroopa “räpaseks tagahooviks”, kus lokkavad ebaseaduslik kaubandus, prostitutsioon ja AIDS ning kust EL võib tulevikus oodata lugematul hulgal migrante. Olukorda ei paranda sugugi ka Venemaa vari nimetatud alade kohal ning nende massiivsed siseprobleemid. (Christian Caryl, Newsweek, 12.08).

Suurbritannia ajakirjandus

ELi olulisim prioriteet on hetkel eduka idalaienemise läbiviimine. Suurimaks takistuseks selle saavutamisel on ühine põllumajanduspoliitika, mida ei lase arendada Prantsusmaa valitsus, kes on pühendunud kodumaiste farmerite kaitsmisele vähimagi konkurentsi eest. Asjad on koguni nii halvad, et Poola, Sloveenia ja teised kandidaatriigid võivad ELi astudes muutuda saajate asemel andjateks. Aasta lõpus Kopenhaagenis läbirääkimisi lõpetada ihkavad kümme riiki satuvad sellisel juhul kindlasti raskustesse referendumil rahva käest "jah" vastuse saamisel. Näiteks poolakate eitav vastus oleks ELile suur löök, kuna seaks ohtu Kesk-Euroopa stabiilsuse ning suhted USA ja Venemaaga. Enne liitumiskõneluste lõpetamist peavad praegused liikmed omavahel pakutavas kokku leppima, ning kas on Jaqcues Chirac valmis Prantsusmaa põllumeeste nimel riskima terve Euroopa arenguga? (William Wallace, The Financial Times, 16.08)

Türgi parlament võttis hiljuti vastu hulga seadusi, mis on pikaks sammuks teel täielike inimõiguste poole ning mis peaks kõrvaldama viimased takistused teel ELi poole. Kui siia juurde lisada viimase paari aasta jooksul tehtud reformid rahanduses, on tegu peaaegu et revolutsiooniga. Kuid kas kõik need ümberkorraldused suudavad tuua riiki stabiilsust? Vastus on väga suuresti Brüsseli kätes, kuna siht ELiga liituda toimib kui põhiline mootor teel institutsionaliseeritud, demokraatliku ning turumajandusliku riigi poole. Kui Euroopa Liit Türgi viimaseid samme ignoreerima peaks, poleks tegu mitte ainult vale, vaid ka poliitiliselt, strateegiliselt ja eetiliselt kahjulik liidule endale. (Soli Özel, Dani Rodrik, The Financial Times, 15.08)

Türgi uus välisminister Sukru Sina Gurel ärgitas Brüsselit nimetama kuupäeva, mil Ankara saab alustada liitumisläbirääkimisi ELiga. Gureli arvates peaks kutse saadama juba seetõttu, et Türgi astus hiljuti otsustavaid samme inimõiguste vallas. Samuti ütles Gurel, et EL ei tohiks vastu võtta mitte vaid kreeklastega asustatud Küprose osa, vaid proovima kaasa aidata saare taasühendamisele. (Leyla Boulton, The Financial Times, 16.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemine paneb liidu kodanikud muretsema töötuse plahvatusliku kasvu pärast, mis võib kaasneda uutest liikmesriikidest saabuvate migrantide ja ettevõtete tootmise üleviimisega uutesse liikmesriikidesse. Ekspertide hinnangul peaks migratsioon stabiliseeruma 2030. aastaks 3,9 miljoni juures, mis on 1% ELi praegusest elanikkonnast. Tööstused aga peavad väiksemate tööjõukulude juures KIE riikides arvestama ka tööjõu tootlikkusega, mis on neis riikides keskmiselt 50% madalam kui praegustes ELi liikmesriikides. Lisaks viib arengutaseme erinevuste vähenemine liidu praeguste ja uute liikmesriikide vahel vältimatult alla motivatsiooni migratsiooniks. (Sandrine Gautier, Le Figaro économie, 13.08)

Alain Pouliquen, Riikliku Põllumajandusuuringute Instituudi (l'Institut national de la recherche agronomique) teadusdirektori ja ELi kandidaatriikide eksperdi sõnu on kandidaatriikide liiga kiire Euroopa normide järgi joondumine, eriti karjakasvatuses, toonud endaga kaas sügava kriisi. “Neid riike ei tohi ajada segamini Uus-Meremaaga, nagu seda paljud uniooni liikmesriigid teevad. Ka kõige edukamais neist ei ole põllumajandus konkurentsivõimeline enne kümne aasta möödumist.” Seni aga teavad kandidaatriigid hästi, et neil ei ole võimalik saada õigust täiemahulistele põllumajandustoetustele, kui nad soovivad ELi laienemise lõpuleviimist. Nad näevad end parem CAPis, mis kindlustab neile nii vajaliku stabiilse turu ja raamistiku, mis kaitseb neid rahvusvahelises konkurentsis, kui et jääda kõrvale ja seega üksi silmitsi maailmaturuga. (Françoise Pons, Le Figaro économie, 15.08)

Saksamaa ajakirjandus

ELi idalaienemise järel tuleb ühenduse praegustel liikmesriikidel loobuda suurest osast Brüsseli toetustest. Tüli finantsvahendite jagamise üle võib muutuda teravaks 2006. a., kui Brüsselis pannakse paika täiesti uus ELi rahastamisplaan. Selleks ajaks võtavad läbirääkimistest osa ka praegused kandidaatriigid. ELiga ühinemise esimesel kolmel aastal tuleks kümnele uuele ELi liikmele eraldada rohkem kui 25 miljardit eurot regionaaltoetusteks. Praegu saavad ELi liikmesriigid erinevate toetuste näol kokku ligi 210 miljardit eurot aastas. Seni on ELi regionaalpoliitiline konflikt ja finantside jagamine olnud päevakorral vaid mõned korrad, kuid siiski on see teema põllumajanduspoliitika järel teine kuum teema, mille üle laienemist silmas pidades on palju vaieldud. (Andreas Middel, Die Welt, 13.08)

Rootsi ajakirjandus

Autor ei ole nõus ühenduse Rootsi Majanduselu hiljutise ettepanekuga tööjõu vaba liikumise kohta ELis. Nägemuses tõrjutakse kõrvale ELi laienemise kaasmõjud, kuna migratsioon ELi praeguste liikmesriikide vahel ei ole olnud märkimisväärne ning seetõttu ei leita ka alust arvata, et uutest liikmesriikidest hakkaks tulema ulatuslikku migratsiooni. Autor soovib kõigile meenutada, et inimesed ei koli teise keele ja kultuuriga võõrasse riiki, kui nad ei saa arvestada kõrgema elatusstandardiga ja "parema eluga". ELis ei ole erinevused olnud kunagi nii suured, et see oleks endaga kaasa toonud suuremat migratsiooni. Praeguste ELi riikide ja kandidaatriikide vahel on seevastu erinevused hiiglaslikud. Näiteks on keskmine SKP elaniku kohta Balti riikides vaid kolmandik ELi keskmisest. Sotsiaalsüsteem ei ole välja arenenud ja palgad on ELiga võrreldes ääretult madalad. Töötus on suur ning suureneb veelgi tööstuses ja põllumajanduses ees ootavate reformide tagajärjel. Oleks imelik kui selliste majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste peale ei tekiks suuremaid rahvasterändeid. Seda on mõistnud mitmed ELi praegused liikmesriigid ja soovinud sisse viia isikute vabale liikumisele üleminekuperioodi. Ainsana tundub olukorra tõsidusest täielikult mööda vaatavat Rootsi. (Hans-Göran Myrdal, Svenska Dagbladet, 17.08)

Soome ajakirjandus

Väikeettevõtja jaoks on Rumeenia kui halb unenägu. Kõik on vaesed, kuid korruptsioon lokkab. Igale luugi taga istuvale ametnikule peab viima altkäemaksu, et äri üldse edeneks. Rumeenlaste teadmised EList on üsna puudulikud. Paljude jaoks on EL tõotatud maa või paradiis, kus midagi tegema ei pea, kuid kõigil on raha. Rumeenia on poliitilistelt kriteeriumidelt ELi vastuvõtmiseks valmis kuid majanduslikult mitte mingil juhul. ELi vastaste peamiseks argumendiks Rumeenias on see, et EL sekkub riigi siseasjadesse. Rumeenia ELi vastased pole aga marginaalsed, nagu teistes kandidaatriikides vaid rinnet juhib maa suuruselt teine partei Romania Mare. (STT, Turun Sanomat, 13.08)

Venemaa ajakirjandus

Liitumine Euroopa ja transatlantiliste organisatsioonidega on olnud kolme Balti riigi prioriteedid alates nende taasiseseisvumisest. Lätis ja Eestis on aga ELiga liitumise vastaseid pea 40% elanikkonnast. Samas ei kuulu selle 40% hulka kohalikud venelased, sest ELi ranged nõudmised annavad neile tõelise kindlustunde oma õigustele ja vabadustele - Brüsselis ei lubata rahvustunnusel põhinevat diskrimineerimist. Lisaks peavad Eesti, Läti ja Leedu ühinemisel ELi ja NATOga täitma rea tingimusi seadusandluse demokratiseerimisel ning rahvusvaheliste normidega kooskõlla seadmisel. (Cechnya.KM.ru, 10.08)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Finland said the EU must decide before the end of the year to headquarter its food safety agency in Helsinki. But Denmark, holder of the EU presidency for the rest of 2002, said preparations for EU enlargement may hold up any decision. (Reuters, 16.08)

The EU's executive commission rejected suggestions that it might alter the 1997 Stability and Growth Pact that sets limits on public deficits in the 12-nation euro zone. (Afp, 14.08)

USA ajakirjandus

Euroopa tuleviku konvendi president Valéry Giscard d'Estaing ei ole praegusest EList just vaimustuses. "Ütleme, et see funktsioneerib suurte raskustega," teatas endine Prantsusmaa president. Ja kui liikmete arv veel viieteistkümnelt kahekümne seitsmeni tõuseb, siis... Kuna algusest peale Euroopa ühtsuse mootoriks olnud Prantsusmaa ja Saksamaa koostöö enam ei toimi, on ELil uut jõuallikat vaja. "Ilma selleta ei suuda EL areneda," on Giscard d'Estaing veendunud. Liidu ees on ka mitmeid otsuste tegemisega seotud probleeme ning Giscard d'Estaing peab üheks enda tähtsaimaks ülesandeks need lahendada. Olulised on samuti küsimused, kas liikuda föderalismi suunas või mitte, või kas arendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat või mitte. Kindlasti on aga vaja tegelikult tööle panna ühisturg ning paremini reguleerida ühisraha küsimusi, sotsiaalpoliitika jäägu liikmesriikide, mitte Brüsseli teha. (Christopher Dickey, Michael Meyer, Newsweek, 12.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa valimiste lähenedes kasvab üle Euroopa ootusärevus - milline saab olema Berliini uus poliitika ELi suhtes? Sakslased on ELi asjades vaikseks jäänud, tegemata suudki lahti Euroopa konstitutsionaalse reformi või siis laienemise teemal. Saksamaa liidukantsleri, sotsiaaldemokraat Gerhard Schröderi pärast eriti muret ei tunta, ent Baieri liidumaa peaminister Edmund Stoiber on täielik mõistatus. Rooma katoliiklasest konservatiivse CDU/CSU kantslerikandidaat öeldakse olevat palju konservatiivsem poliitik kui ükski tema eelkäija ning tal on mitmeid veidi vastandlikke vaateid. Näiteks tahab ta Euroopat näha USA tugevama liitlasena, ent samas ka iseseisvamana. Välis- ja kaitsepoliitika alal soovib Stoiber ELis suuremat ühtsust, isegi "ühte häält", ent samas ei soovi ta, et EK Saksamaa majandusasju valitseks. Artikkel lõpeb veendumusega, et polegi oluline, kumb mees võidab, igal juhul kavatseb Saksamaa ELi suhtes rahakotiga kõrvalseisjast tõeliseks otsustajaks saada. (Quentin Peel, The Financial Times, 12.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Autor, Euroopa tuleviku konvendi liige toetab artiklis Valéry Giscard d’Estaing’ ettepanekut asutada uus institutsioon – Euroopa Kongress, mis koosneks ühest kolmandikust EPi esindajatest ja kahest kolmandikust liikmesriikide parlamentide esindajatest. Kongressi vorm võimaldaks uniooni tegutsemisel kasutada terviklikku lähenemist: oma koosseisu tõttu oleks kongressil vajalik õiguslik alus väljenduda niihästi täiesti ühtsetes poliitikates kui ka riikidevahelises dimensioonis ja ka neis poliitikates, mis vajavad riikidevahelist “avatud koostööd” (Hubert Haenel, Le Figaro, 16.08)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa vajab praegu rohkem kui kunagi varem tugevat poliitilist vasakpoolset suunda, kuna ELi integratsioon ja laienemine ei ole ilma ühise identiteedita teostatav. See tähendab, et ainult sotsiaalne Euroopa suudab end maailmale tugeva jõuna tõestada. Stabiilse kasvu ajajärk on möödas ning praegune vahefaas ootab väljakutset, et luua uuesti tasakaal sotsiaalses globaliseerumisprotsessis. Ebakindlate või ühiskonnas pettunud kodanike sotsiaalne käitumine võib tulevikus tekitada kahesugust reaktsiooni - nad kas keelduvad igasugustest valimistest või kalduvad oma vaadetelt paremale. Selle tagajärjel võib aga populism hävitada demokraatia. (Michael Müller, Die Zeit, 14.08)

ELi 15-s liikmesriigis on hetkel 11 ametlikku töökeelt, mis simultaantõlke puhul tähendab ligi 120 erinevat keelekombinatsiooni. Kui EL 2004. a. 10 kandidaatriigi võrra laieneb, tähendaks see ühenduse jaoks 20 ametlikku töökeelt, mis omakorda teeks kokku 380 keelekombinatsiooni. See tähendab, et tõlkide ja tõlkijate armee peale kuluks ligi 650 miljonit eurot aastas. Et selliseid kulutusi vältida, võetakse ELi keelepoliitika vallas tulevikus kasutusele vahendajakeele süsteem, mis tähendab, et simultaantõlget hakatakse tegema domineerivate inglise, prantsuse ja saksa keele vahendusel. Tekstide tõlkimisel on aga originaalmaterjal tulevikus ainult inglise või prantsuse keeles. (FAZ, 14.08)

Kesk-Euroopat vapustanud üleujutuste tagajärjel tekkinud kahjude leevendamiseks püüab EK leida erinevaid võimalusi. Veel 90-ndate algul ELis eksisteerinud katastroofifond likvideeriti EPi ja rahvusvalitsuste nõudel. Nüüd aga seisab ühendus tõsise probleemi ees. EKi esindaja sõnade järgi on veel vara öelda, kas üleujutusega kaasnev majanduslik mõõnaperiood võib vähendada Tšehhi võimalusi ELi astumisel. (Martin Winter, Handelsblatt, 15.08)

Soome ajakirjandus

Peaminister Lipponen meenutas nädalavahetusel kõigile, et Soome põllumajanduspoliitika kestvuse eest peab seisma ka pärast CAPi reformi. Peaminister hoiatas järskude seisukohavõttude eest ning soovitas EKi ettepanekuid tähelepanelikult uurida. Sest on paratamatus, et CAP tuleb reformida enne laienemist. EKi ettepanekul oleksid uued toetused arvutatud nende toetuste põhjal, mida talumajapidamisele maksti ka enne, kuid toetused poleks enam niivõrd seotud toodangu, kui pigem keskkonnakaitse ja toodete kvaliteediga. Soomele on oluline saavutada põllumajanduspoliitika seisukohtades võimalikult suur rahvuslik üksmeel, sest üksnes selle toel on Soomel võimalik hakkama saada ELi sisestes võitlustes ja kokkulepete sõlmimisel. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 13.08)

Bürokraatia õitseb ka ELi arenguabis ning seal töötab liiga palju selliseid inimesi, kes pole kunagi abi saavates vaestes riikides kohapeal käinud ega sealset olukorda näinud. Peale selle kulub ELis ääretult kaua aega, enne kui abiprogramm käima läheb. (Vili Lindström, Etelä-Suomen Sanomat, 19.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Russia said it would consider allowing Poland and Lithuania to require Kaliningrad residents to use ID cards to travel to the two countries once they join the EU, but ruled out any similar system for those visiting mainland Russia. (Afp, 12.08)

Venemaa presidendi eriesindaja Dmitri Rogozin teatas, et ELis Kaliningradist kui eriti kriminogeensest piirkonnast ja “põrgu sünnitisest” loodud pilt on kellegi tellimus, mille eesmärgiks on õigustada eurooplaste silmis selle Venemaa regiooni diskrimineerimist. (Interfax, 15.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa peab moodustama ühisrinde, kui tahab välispoliitikas vähegi efektiivne olla. Samas kaheldakse, kas rahvas või ka liikmesriikide juhid seda ühisrinnet üldse soovivadki. Valitsused räägivad kogu aeg ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast, ent ei tee selle saavutamiseks midagi. Pole midagi imestada, et USA eurooplasi arglike tossikestena ette kujutab. (Adrian Hamilton, The Independent, 17.08)

Saksamaa ajakirjandus

ELil puudub kindel seisukoht puhkeda võiva USA ja Iraagi vahelise sõja suhtes. Seda teemat arutatakse lähemalt augusti lõpus Taanis toimuval liikmesriikide välisministrite kohtumisel. Üldjoontes on enamik liikmesriike siiski Iraagi vastase sõja suhtes kriitilisel seisukohal. Suurbritannia, Belgia ja Saksamaa valitsused eitavad täielikult sõjalist sekkumist USA ja Iraagi vahelisse konflikti. Ka Prantsusmaa osalemine sõjas ei tuleks ilma ÜRO-mandaadita kõne alla. USA analüütikute arvates õõnestab ELi selge positsiooni puudumine ühenduse võimalusi oma seisukohti Washingtonile selgeks teha. Ekspertide arvates oleks Euroopal hea võimalus USA-poliitikat mõjutada, kui suudetaks selles küsimuses üksmeelele jõuda. (Thomas Klau, FTD, 12.08)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa presidendi eriesindaja Kaliningradi oblastis Dmitri Rogozin kohtus Vilniuses Leedu peaministri ja välisministriga. Leedu pakkus kooskõlastatult Brüsseliga välja kaks varianti: spetsiaalsete magnetkaartide kasutuselevõtmine või tasuta viieaastased viisad kaliningradlastele. Rogozin ei nõustunud neist kummagagi, põhjendades, et Leedu piiri ületamine peab toimuma võrdsetel tingimustel nii kaliningradlastele kui ka riigi teistes piirkondades elavatele Vene kodanikele. Rogozin kahtles ka viisade väljastamise tehnilistes üksikasjades. Moskva on taas oma imperialistlikus sõiduvees, mida kinnitab presidendi eriesindaja: “Venemaa ei ratifitseeri piirilepingut Leeduga seni, kuni pole lahendatud transiidiprobleem Kaliningradiga”. (Vladimir Vodo, Kommersant, 13.08)

Tagasiteel Kaliningradist Moskvasse pidi Dmitri Rogozin kohtuma ka Leedu president Valdas Adamkusega, kuid seda ei toimunud, sest Rogozini sõnul mängib Leedu Venemaaga jalgpalli, adresseerides kõik pretensioonid ümber Brüsselisse. Rogozini sõnul ei rahuldanud teda Adamkuse poolt pakutud kohtumise formaat. Kohtuda on siiski plaanis, tõenäoliselt septembris. (Vladimir Zhukov, Kommersant, 16.08)

Presidendi eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin teavitas Venemaa kompromissivalmidusest ELiga. Rogozin jõudis järeldusele, et Venemaa ei pea nõudma vaba transiiti läbi Leedu mitte kõigile oma kodanikele, vaid ainult neile, kellel on uued passid või välispassid. Oodatakse, et juba septembris saab Leedu Venemaalt poliitiliste ja tehniliste ettepanekute paketi Kaliningradi probleemide lahendamiseks. Venemaa kavatseb alustada Schengeni lepingu riikidega läbirääkimisi adapteerimaks Euroopa viisarežiimi Venemaa vajadustega. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 14.08, Politcom.ru, 13.08)

Rogozin teatas ajakirjanikele, et magnetkaardid on põhimõtteliselt vaid teise nimetusega viisad ning läbirääkimiste objektiks on endiselt Venemaa kõigi elanike takistamatu viisavaba sõitmine Kaliningradi oblastisse. Eriesindaja rõhutas ka, et viisarežiimi rakendamine ei mõjuta vaid Venemaa kodanikke, vaid ka Leedu elanikkonda. Moskva arvates on Leedul palju võimalusi säilitamaks endised suhted Kaliningradi oblastiga. Suureks probleemiks Moskvale on ka Kaliningradi oblastis teenivad sõjaväelased, sest kuni erruminekuni ei tohi nad omada välispassi. (Aleksandr Rjabushev, Nezavisimaja Gazeta, 15.08)

Kaliningradi probleem peegeldab Venemaa välispoliitika juhtimissüsteemi nõrku külgi. Seepärast ongi küsimusega tegelemise enda kätte võtnud president ise. Kui Venemaa välisministeerium andis ELi nõudmistele järele, siis president sellise alandusega ei nõustu. (Aleksandr Anissimov, Vedomosti, 13.08)

EMU, Majanduspoliitika

USA ajakirjandus

Itaalia ministrite teatel soovib riik taas ELi kasvu- ja stabiilsuspaktis sisalduvate nõuete lihtsustamist. Viimase statistika kohaselt kasvas Itaalia majandus aasta teises kvartalis võrreldes esimesega vaid 0,2%, ning see seab tõelise kahtluse alla peaminister Silvio Berlusconi paremtsentristliku valitsuse plaanid tagada aasta lõikes 1,3% majanduskasv. Nukrad numbrid tõid Berlusconile kaela vasaktsentristliku opositsiooni uued kriitikanooled, kuid valitsuse avalduses seisis siiski, et Itaalial ei lähe võrreldes teiste ELi maadega sugugi halvemini. (Alessandra Galloni, The Wall Street Journal, 12.08)

Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti, üdini liberaal, tahab viia ELi edasi parema tuleviku poole. "Vaja on vaba turgu, maksukärpeid, vähem reegleid jne," on Tremonti veendunud. Samal ajal on ta siiski riikide liidu, mitte liitriigi variandi pooldaja. ELi valijad on sel aastal kukutanud kolm valitsust neljast ning ainus, kes ametisse jäi, on vaba turgu propageeriv ja makse vähendav Iiri koalitsioon. Siiski ei saa veel väita, et liberalism üle kogu kontinendi lõpmatuseni popp oleks. Võtmeks teel liberalismi poole on kindlasti Saksamaa valimised, kus parempoolne Edmund Stoiber praeguste küsitluste järgi võidaks, ning seda nii enamike ELi valitsuste kui ka Tremonti rõõmuks. (Michael Gonzalez, The Wall Street Journal, 14.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa riigid on raskustes oma eelarvedefitsiitide vaoshoidmisega ning Itaalia tahab koguni stabiilsuspaktist tulenevate reeglite kallale minna. Lisaks Itaaliale on probleeme ka Prantsusmaal, Saksamaal ning Portugalil. Euroopa Keskpank ja EK teatasid, et stabiilsuspakti muuta ei tohi, kuna see ei mõjuks hästi Euroopa ühisrahale. (John Lichtfield, The Independent, 15.08)

Saksamaa ajakirjandus

WTO poolt hiljuti läbiviidud uuring näitas, et ELi kaubanduspoliitika on viimastel aastatel hästi arenenud. WTO poolt koostatud aruanne kinnitas, et EL on hoidnud oma turud avatud ning oluliselt kaasa aidanud maailmakaubanduse liberaliseerimisele. Turgude veelgi kiiremaks liberaliseerimiseks soovitas WTO eurooplastele eelkõige efektiivsema majandusruumi loomist. WTO hinnangul võiks praegune 1,5%-ne majanduskasv 2003. a. taas 3%-le läheneda. Samuti tuletas WTO Brüsselile meelde ELi 2010. a. strateegilist eesmärki: Lissaboni otsuste järel peaks EL olema 2010. aastaks jõudnud maailma konkurentsivõimelisemate majandusühenduste hulka. Suurima eksportijana ja USA järel suurima importijana tuleks ELil haarata endale maailmakaubanduses oluline koht. (Alfred Zänker, Die Welt, 13.08)

Taani ajakirjandus

Kogu Euroopas vähendatakse valuutavahetuspunkte ning paljud ei soovi enam vahetada Taani kroone ja kui vahetavadki, siis väga kallilt. Taani turistidele muudab see puhkused ebameeldivamaks ja võib sillutada teed Taani "jah" sõnale EMUga liitumiseks. (Peter Hartung, Berlingske Tidende, 11.08)

Rootsi ajakirjandus

Pettused ELi toetusrahadega kahekordistusid Rootsis eelmise aasta jooksul. Sellest hoolimata on aga Rootsi üks ausamaid ELi riike, selgub veel avaldamata uurimusest, mille korraldamises osales ka väljaanne Dagens Nyheter. Protsentides mõõdetuna moodustas kogu Rootsi põllumajandustoetusest vaid 0,09% pettuse teel saadud raha. ELi keskmiseks kujunes 0,55%. Kõige ausamateks põllumajandustoetuste kasutajateks osutusid iirlased. Kõige suuremateks petturiteks aga itaallased. (Anders Olssonm, Dagens Nyheter, 15.08; Soome: STT, Kaleva, 16.08)

Soome ajakirjandus

Kaubad, teenused, tööjõud ja kapital pidid ELis vabalt liikuma juba 10 aastat tagasi. Kaup ja kapital liiguvad, kuid teenuste ja tööjõu liikumine on küsitav. EK avaldas uurimuse teenuste pakkumise vabadusest ELi liikmesriikide vahel. Ei soovita aga teises riigis teenuste pakkumisega alustaval ettevõtjal seda 74 leheküljelist raportit lugeda, see võib ka kõige julgematelt võtta igasuguse tahtmise kodumaa tolm jalgelt pühkida. Igas liikmesriigis on kümneid ja kümneid seadustest või maksudest tulenevaid takistusi, mis hoiavad teisest liikmesriigist tuleva teenusepakkuja eemal. Piirangud pole mitte otse seadusesse sisse kirjutatud, sest nii saaks kohe ELi kohtu poole pöörduda, kuid ometigi on ametnikel võimalus oma käitumise ja kõiksugu protseduurireeglitega kõik välismaised teenustepakkujad eemal hoida. Äritegevuse alustamiseks on vajalikud tegevusload, mille saamine võib kesta kuid ning on ka mitmeid teisi piiranguid. Kui näiteks austerlane tahaks teha Itaaliasse oma pagariäri, peaks tal olema kaheksa erinevat litsentsi, et Alpides oma Sacher-kooki müüa. Teises liikmesriigis on lubatud vaid üks optik 10 000 elaniku kohta ja kolmandas autokool 15 000 elaniku kohta. Teenuste pakkujad jäävad tihti siseriiklikeks tegijateks, kuigi nende ärikontseptsioon on rahvusvaheline. (Tuulikki Kuparinen, Taloussanomat, 15.08)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The US is "not bludgeoning" foreign countries into giving US troops immunity from prosecution by the International Criminal Court (ICC) despite threats to withdraw military aid if they do not, said Secretary of State Colin Powell. (Afp, 13.08)

A trans-Atlantic tussle over whether Americans should face international justice resurfaced as the US accused Brussels of inappropriately telling EU hopefuls to follow its lead on the issue and not Washington's. (Reuters, 13.08)

USA ajakirjandus

EKi president Romano Prodi hoiatas ELi kandidaatriike lepingu sõlmimise eest USAga, mis annaks USA rahuvalvajatele immuniteedi hiljuti loodud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) suhtes. Prodi sõnavõtt tuli pärast ELi avaldust, mis taunis Rumeenia nõusolekut selle leppe allkirjastamiseks. Prodi soovib, et kandidaadid ootaksid esmalt ära ELi analüüsi lepingu võimalikest tagajärgedest. Üks USA ametnik teatas seepeale, et Prodi hoiatuse mittetäitmine ei tähendaks kandidaatriikidele mingil juhul EList kõrvale jäämist. (Ben Barber, The Washington Times, 13.08; International Herald Tribune, 15.08)

USA Riigidepartemang süüdistas ELi kandidaatmaadele ebaausa surve avaldamises. Igasugused soovitused, et nimetatud riigid hoiduksid USAga kahepoolseid RKKd puudutavaid leppeid sõlmimast, on Washingtoni arvates täiesti sobimatud. (Ben Barber, The Washington Times, 14.08; Suurbritannia: The Financial Times, 14.08)

Riigidepartemang on RKKga tegeledes avastanud, et diplomaatia enam ei tööta. USA administratsiooni arvates on parim viis nende sõdurite poliitiliselt motiveeritud rünnakute eest kaitsmiseks eri riikidega sellealaste kahepoolsete lepingute sõlmimine. Seda suunda toetasid ka Euroopa diplomaadid, kes blokeerisid USA soovi tagada ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ameeriklastest rahuvalvajatele puutumatus. Sellepärast ongi eriti ärritav tõsiasi, et EL nüüd ameeriklasi lepingute sõlmimiseks teiste riikide surve avaldamises süüdistab. ELil on küll õigus oma vaadetele, ent nõuda ameerika sõdurite paigutamist lepingu alla, mida USA ratifitseerinud pole, on rahvusvahelise õiguse ajaloos uus pretsedent. EL ei käitu nagu ameeriklaste liitlane, ja seda praegu, sõjaajal, kuigi ometi garanteerib Euroopa turvalisuse just USA. Kui nii edasi läheb, võib Washington bilateraalsed lepped kõrvale jätta ning kohtule üldse selja pöörata ning siis oleks diplomaatilised pinged juba hoopis suuremad. (The Wall Street Journal, 15.08)

Gruusia ja Venemaa suhted on üha pingelisemad. Vene lennukid on korduvalt pommitanud Gruusia piirialasid, kuigi Moskva seda eitab. Venelased süüdistavad Gruusiat suutmatuses tšetšeeni terroristidega võidelda. USA mõistab Moskva muret, ent rõhutab, et võtmesõnaks peab olema koostöö. "Ei saa lihtsalt nende suveräänsusele sülitada. Venemaa peab Gruusiaga koostööd tegema," leiab Bushi administratsiooni ametnik. (Steven Lee Myers, The New York Times, 15.08; International Herald Tribune, 16.08)

Condoleezza Rice, USA presidendi George Bushi rahvusliku julgeoleku nõunik, lubas enne Bushile võidu toonud valimisi ajakirjas Foreign Affairs "distsiplineeritud ja järjekindlat välispoliitikat, mis eraldaks olulise triviaalsest". Seepärast on praegu imelik vaadata, kuidas Washington hambad ristis RKK - millest ei sõltu ometi maailma tulevik - vastu võitleb, eriti kuna praegu on ameeriklastel kogu maailmas vaid üks(!) relvakandjast rahuvalvaja. NATO laienemine on olnud üks Bushi prioriteete, ent järsku räägib Washington maadele nagu Rumeenia ja Eesti, et nende koht laienemisringis võib ohus olla, kui nad ei soovi USAga RKK suunal koostööd teha. Terrorismiga võideldes sõdib USA nendega, kes sooritavad inimsusevastaseid kuritegusid, ja äkki tahavad ameeriklased rikkuda institutsiooni tööd, mis samaga tegeleb! Lubadus ameeriklasi kohtu eest vabastavat lepet sõlmimast keelduvatele riikidele sõjalist toetust mitte anda on veelgi huvitavam - kõige rumalam otsus üldse. RKKga liitunud maad on ju demokraatiad, samas kui sealt väljajäänud seda pole, ent viimased saavad abi edasi. Autori sõnul saavad paljud Bushi lähikondsed probleemist tegelikult aru ning ta rõhutab: on aeg lõpetada tähtsa ohverdamine triviaalse nimel. (Tom Malinowski, The Washington Post, 16.08)

Kesk-Euroopa ja Balkani riikide ees seisab hiiglasuur probleem - nad peavad valima ELi ja NATO vahel. Kusjuures põhjus selleks on tühine - Bushi kangekaelsus RKK suhtes. Kuigi USA sõduritel pole peaaegu mingit võimalust 13 ELi kandidaatriigis sõjakuritegusid sooritada, ei taha Washington ikkagi alla anda. Brüssel on samal ajal veendunud, et põhimõtetest tuleb kinni pidada ega luba kandidaatidel USA rahuvalvajatele puutumatust andvaid leppeid sõlmida. Ameeriklased ei saa aru, et nad vajavad NATOt, kuna allianss on USA ainus võimalus Euroopas toimuvas kaasa rääkida. Ka on päris kindel, et sellise dilemma ette panduna valivad nimetatud 13 riiki ELi, kuna see pakub majanduslikku ja poliitilist arengut, mida nad hädasti vajavad. (William Pfaff, International Herald Tribune, 17.08)

USA ja Euroopa ametnike sõnul vajab NATO tõsiseid sisemisi reforme, et olla võimeline sõdima rahvusvahelise terrorismiga. Kas on NATOl pärast 11. septembrit veel üldse mõtet? On küll. Afganistanist rääkides kõneldakse vaid ameeriklastest, ehkki tegelikult on ka NATO Euroopa osapooled seal palju ära teinud ning ka edaspidi peaks kindlasti toimuma hästilaabuv koostöö. Allianss teeb terrorismiga võitlemiseks pidevalt uusi jõupingutusi ning selle teemaga seotud probleeme kavatsetakse põhjalikult arutada Praha tippkohtumisel. (Louis Golino, The Washington Times, 18.08)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO on sunnitud lõpetama oma prestiižika kiirreageerimisüksuse ACE Mobile Force tegevuse, kuna selles osalenud Suurbritannia väeüksused valmistuvad toetama USA võimalikku rünnakut Iraagi vastu. London tegi otsuse nende terroriga võitlemisele suunamiseks juba mais ja kuigi juba 1960. aastal loodud ACE Mobile Force koosneb hetkel 17 riigi sõduritest, moodustavad britid selle isikkooseisust siiski tervelt ühe neljandiku. Külma sõja järgses maailmas peetakse oluliseks just väikesearvulisi väekoondiseid, mida saaks väga kiiresti suvalisse piirkonda paigutada. (Michael Smith, The Daily Telegraph, 14.08)

Ida-Euroopa riikidel on dilemma - mida öelda RKKst päästvaid lepinguid sõlmida tahtvatele ameeriklastele? Eestist Baltikumis kuni Albaaniani Aadria mere ääres tahavad endised idabloki maad liituda nii ELi kui NATOga, ent järsku ähvardavad nende püüdlusi Washingtoni nõudmised. Kuidas hoiduda USA solvamisest ning kindlustada oma NATOsse saamise võimalusi samal ajal ELi poliitikat järgides? Jugoslaavia ja Horvaatia on juba teatanud, et nemad Washingtoni survele järele ei anna ning seda teed tundub minevat ka Bosnia. Poola, Tšehhi ja Ungari, kes on juba NATO liikmed, on traditsiooniliselt ameerikasõbralikud ning üritavad aega võita. Samal ajal tundub, et Eesti võib leppe allkirjastada, kui peaminister Siim Kallas järgmise kuu alguses Valget Maja külastab. (Ian Traynor, The Guardian, 17.08)

RKK üle peetavad lahingud USA ja ELi vahel ägenesid taas, kui EL lükkas tagasi Washingtonist tulnud kriitika, nagu käituks Brüssel halvasti Ida-Euroopa riikidest ELi kandidaatidega, avaldades neile survet mitte sõlmima USAga kohtust pääsemist võimaldavaid kahepoolseid leppeid. ELi Ministrite Nõukogu pressiesindaja teatas, et uued liikmed peavad jagama samu väärtusi mis olemasolevadki ning see tähendab ka RKK igakülgset toetamist. (Francesco Guerrera, Carola Hoyos, The Financial Times, 14.08)

Taani ajakirjandus

USA avaldab tugevat survet ELile ja selle kandidaatriikidele, ähvardades tõsise kriisi tekkimisega. Kui USA ähvardused tõeks saavad, peavad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid valima kas NATO või ELiga liitumise. USA soovib sõlmida lepinguid, mille järgi ei tohiks ameeriklasi saata RKK ette. EL on seni soovitanud kõigil kandidaatriikidel oodata lõpliku seisukohavõtuga. USA välisministeeriumi pressiametnik Philip Reeker kritiseeris ELi käitumist: "Sellised soovitused tähendavad, et püütakse dirigeerida suveräänsete riikide välispoliitilisi valikuid enne nende ELi astumist." (Jens Bostrup, Jens Hols¢e, Politiken, 15.08; 11.08)

Taani, kui ELi eesistuja, ei taha kritiseerida ameeriklaste survet ELi ja NATO kandidaatriikidele, et need kirjutaksid alla kokkuleppele, mis välistab USA kodanike saatmise RKK ette. Balti ja Ida-Euroopa riikide diplomaadid räägivad "tavatult tugevast survest" ja "käteväänamisest" ning et USA on nad pannud valima NATO ja ELi vahel. Taani Euroopa asjade minister Bertel Haarder ütleb, et ei usu hästi USA poolt sellise surve tekitamist. USA on aga üllatunud ELi kahepalgelisuses, kuna just ELi diplomaadid ÜROs tegid ettepaneku taoliste lepingute sõlmimise kohta, sest vastasel juhul satuks ohtu ÜRO rahumissioon Bosnias. (Jens Bostrup, Jens Hols¢e, Politiken,16.08)

Rootsi ajakirjandus

Lahkheli ELi ja USA vahel RKK teemal heidab varju ka ELi suhetele oma kandidaatriikidega, kellel on kõigil palutud oodata ühise seisukoha väljatöötamist seoses USA poolt soovitava lepinguga. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 15.08)

Soome ajakirjandus

Soome USA suursaadiku sõnul tervitaks Ameerika kõiki NATO uusi liikmesriike ja võtaks nad rõõmuga vastu, ka Soome, juhul kui Soome otsustaks alliansiga liituda. Saadik usub, et NATO liikmelisuse üle arutatakse Soomes veel palju. Tuleb veel mitmeid uuringuid, analüüse, arutelusid ning alles seejärel tehakse otsus. (Tiina Karvinen, Aamulehti, 17.08)

Ka Soomes kehtib reegel, et kui valimisvõitlus tihedaks läheb, kaevatakse välja välispoliitika probleemid, millega võistlejaid maha suruda. Rootsis juba kahed järjestikused valimised võitnud sotsiaaldemokraadid on nüüd umbes sarnase kampaaniaga algust teinud. Kuigi küsitluste kohaselt on partei seis üsna hea, leiab Rootsi välisminister Anna Lindh, et kui kodanlikud parteid võimu juurde lasta, võiksid nood loobuda Rootsi traditsioonilisest neutraalsusest ja viia Rootsi isegi NATOsse. Välispoliitika on loomulikult täiesti õigustatult valimisvõitluse üks vahendeid, kuid see ei peaks siiski olema kellegi hirmutamiseks. (Juhtkiri, Aamulehti, 13.08)

EL ärgitab kandidaatriike mitte alla kirjutama USAga kahepoolseid lepinguid, mis ei lubaks neil riikidel RKKle USA sõdureid välja anda. Seni on taolisele lepingule alla kirjutanud kaks riiki - Rumeenia ja Iisrael. Rumeenia otsus on küll kahetsusväärne, kuid ei tohiks Rumeenia liitumisläbirääkimistele mingit kahju tekitada. Samas peaks kandidaatriigid, kes ju soovivad ELiga liituda ning võtta osa liidu ühisest välispoliitikast, edaspidi ELiga selles küsimuses vähemalt konsulteerima. (Mika Kukkonen, Helsingin Sanomat, 15.08)

Venemaa ajakirjandus

Pärast eelmise aasta 11. septembrit elab NATO üle eksistentsiaalset kriisi: USA iseseisvad otsused, 7 uue liikme lisandumine ja NATO-Venemaa nõukogu - kõik see viitab sellele, et allianss on muutumas tõsisest sõjalisest organisatsioonist poliitiliseks assotsiatsiooniks. Praegu on NATO ainus organisatsioon, mille kaudu USA saab otseselt osaleda Euroopa asjades ning mis on võimeline pidama läbirääkimisi Venemaa sõjalise juhtkonnaga. Kuid NATO peab jääma sõjaliseks organisatsiooniks, kindlustades liikmesriikide ja partnerite kaitsejõudude operatiivse koostöö. NATO poliitilist ja sõjalist rolli arvesse võttes tuleks aktiivsemalt töötada ühise relvastuse- ja sõjatehnikaturu loomise suunas. Sellise turu raames võiksid ka Venemaa relvatööstuse mitmed harud Läänele huvi pakkuda. (Charles Grant, Vedomosti, 13.08.2002)

Intervjuu NATO sõjalise missiooni juhiga Moskvas Peter Williamsiga Vene-NATO koostööst. Brüsselis toimuvail regulaarseil Venemaa-NATO Nõukogu istungeil arutatakse praegu sõjaliste esindajate ja töögruppide tasemel õhutranspordi julgeolekut, tuumaohutust ja merepäästeoperatsioone. Williamsi arvates on üks perspektiivikamaid koostöösuundi ühise kontrolli organiseerimine õhuliikluse üle Euroopa kohal. Venemaa tunneb huvi koostöö vastu sõjatranspordilennunduse valdkonnas, merepäästeoperatsioonide arutelu segab esialgu Venemaa bürokraatiasõltuvus. Moskvas on ringkondi, kus siiamaani usutakse, et kui Venemaa väljendub karmilt, siis laienemist ei tule. Williams rõhutab, et kui Praha kohtumisel NATO liikmete arv ei suurene, ei toimu see kellegi retooriliste kõnede survel. (Andrei Lebedev, Izvestija, 16.08)

Duuma välissuhtlemisega seotud komiteede juhid on nõudnud, et Eesti, Läti ja Leedu ühineksid enne Praha tippkohtumist adapteeritud Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga, samuti arvavad duumategelased, et Balti riigid peaksid endale võtma teatud “adekvaatsed täiendavad kohustused”. Kõige mustem stsenaarium nende nõudmiste taga võib olla see, et saades NATOlt eitava vastuse, rõhuvad Vene parlamendi liikmed vajadusele suurendada vägesid läänepiiril. Adapteeritud CFE lepingu ratifitseerimine katkeb ning Moskva võib jätta täitmata oma kohustused vägede väljaviimiseks Gruusiast ja Moldovast. Sellele järgneb NATO ja Venemaa suhete madalseis ning president Putini välispoliitiline strateegia seatakse kahtluse alla. (Juri Fjodorov, Moskovskije Novosti, 14.08)

USA president George Bush andis nõusoleku “külmutada lahti” finantsabiprogramm Venemaale, likvideerimaks viimase tuuma-, keemia- ja bioloogilised relvad. Raha eraldamine külmutati eelmisel aastal pärast seda, kui Valge maja ei kinnitanud Kongressile, et Kreml täidab täiel määral Rahvusvahelise keemiarelva täieliku hävitamise konventsiooni tingimusi. Abiprogrammide “lahti külmutamine” võib olla aga ajutine, sest järgmisel aastal nõuab Kongress Valgelt majalt taas kinnitust ja fakte kordasaadetu kohta. (Dmitri Litovkin, Izvestija, 10.08)

Venemaa on relvaekspordis kindlalt teisel kohal. USA andmeil teenis Venemaa eelmisel aastal relvatehingutega 5,8 miljardit dollarit, olles sõlminud üle 1300 lepingu. Alates 1998. aastast on Venemaa teinud relvatehinguid väärtuses 19,8 miljardit dollarit ehk 22, 6% kogu relvamüügist arengumaadele. USA puhul on need arvud vastavalt 35,7 miljardit ning 40,8%. Suurimad Venemaa partnerid olid eelmisel aastal India, Hiina, Myanmar, Jeemen ja Lõuna-Korea. (Lyuba Pronina, The Moscow Times, 12.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Turkish Defence Minister Sabahattin Cakmakoglu: "Turkey has supported Estonia in its efforts to join NATO, and will do so until the Prague summit, where Estonia will hopefully receive the invitation to become a NATO member." Afp, 15.08

Uudisteagentuurid

"There are two goals to my visit: to sign a new defence cooperation treaty with Estonia and express Turkey's strong support to Estonia's NATO strivings," said Turkish Defence Minister Sabahattin Cakmakoglu meeting his Estonian counterpart Sven Mikser. (Afp, 15.08; RIA-Novosti, 14.08,15.08)

Estonian Culture Minister Signe Kivi offered to resign after 6.5 million kroons went missing from a respected cultural foundation which she supervises. (Afp, Interfax, 15.08)

4. septembril kohtuvad Washingtonis USA president George W. Bush ja Eesti peaminister Siim Kallas. (Interfax, 13.08)

Eesti valitsus kiitis heaks kriisireguleerimisplaani. (RIA-Novosti, 13.08, 15.08)

Eesti on valmis andma Venemaale abi tulekahjude kustutamiseks. (RIA-Novosti, 14.08, Interfax, 18.08)

Tallinna Linnavalitsus arvab, et Tõnismäel asuvat pronksist punaarmeelase mälestusmärki kõrvaldada soovivad natsionalistid tegelevad “poliitilise enesereklaamiga”. (RIA-Novosti, 14.08)

Pärnu üksik-jalaväepataljonist lahkusid omavoliliselt 15 ajateenijat. Tegemist on viimase kuue aasta jooksul suurima grupiviisilise “põgenemisega”. (Interfax, 12.08)

USA ajakirjandus

USA president George W. Bush kutsus Eesti peaministri Siim Kallase 4. septembriks Valgesse Majja, et väljendada tunnustust Eesti poliitilistele ja majanduslikele edusammudele, ning et samuti tänada Tallinnat toetuse eest terrorismivastases sõjas. "See visiit märgib presidendi jaoks võimalust tunnustada Eesti suurt ja kiiret arengut turumajanduse ja demokraatia suunas," ütles Bushi pressiesindaja Scott McClellan. Eesti peaminister Siim Kallas teeb esimese visiidi USAsse pärast ametisse asumist selle aasta jaanuaris. Eesti saatkond USAs teatas, et Kallas arutleb Bushiga mitmetel teemadel, ent kõige tähtsam neist on kindlasti NATO laienemine. (James Morrison, The Washington Times, 13.08)

Soome ajakirjandus

Eesti kultuurimister Signe Kivi esitas eile peaministrile tagasiastumispalve, kuna selgus, et Eesti kultuuri peamisest rahaallikast, Eesti Kultuurkapitalist, on kadunud vähemalt 6,5 miljonit Eesti krooni. Kardetavasti on Kultuurkapitali pikaaegne juhataja, Avo Viiol vähemalt osa kadunud rahast kasiinos maha mänginud. Suurema osa oma tuludest saab kultuurkapital alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 16.08)

Eesti nõue laste passide kohta on paljudele Soome perekondadele kalliks läinud. Päevaga tehtav kiirpass maksab 45 eurot ning kehtib vaid aasta. Kümme aastat kehtiva passi tegemine võtab 2-3 nädalat. Välisministeeriumi passiosakonna juhataja Juhani Niemelä sõnul on Eesti rangus passinõuetes ainulaadne. "On ilmselt ka teisi riike, kes nõuaksid lastelt passe, kuid neis riikides on siiski alati aktsepteeritud Soome tava, et lapse nimi on kirjas vanemate passis. Samas peab Niemelä Eesti seadust heaks, kuna see takistab laste smugeldamist. Kuulda on olnud ka Eesti piirivalve nurinat selle üle, et lapse passist on puudunud allkiri. Selles suhtes on Soome välisministeeriumi seisukoht selge. Lapse allkiri tuleb passi kirjutada niipea, kui laps kirjutada oskab, kasvõi varesejalgadest trükitähtedega. (Anni Lassila, Helsingin Sanomat, 13.08)

Eesti "lapsepassiafäär" pole tekitanud imestust mitte ainult Soomes. Ka eestlased on imestunud ametnike üllatusliku otsuse peale hakata kohaldama paar aastat tagasi vastu võetud seadust keset kõige vilkamat turismihooaega. On mõeldud ka selle üle, et kas ametnikud soovivad omal veidral kombel teada anda, et vanad head vodkaturistid on teretulnud, kuid lastega pered hoidku eemale. Eesti Turismifirmade Liidu asepresident ja turismi grand old lady Daisy Järva oli samuti nagu puuga pähe saanud: “Seadus on olnud jõus juba kaks aastat ja meile pole keegi midagi öelnud.” Järva arvates illustreerib segadus passidega ilmekalt seda, kuivõrd vähe hoolivad poliitikud ja ametnikud turismist. Nad ei mõista, kui palju raha turism Eestile sisse toob. (Kauppalehti, 14.08)

Lugedes artikleid, kuidas Eestisse reisimine on tehtud keeruliseks ja nõukogulikuks tänu laste passinõudele, tuleb siiski mainida, et lastel poleks passi üldse tarvis, kui Soome seadused lubaksid laste fotode panemise vanemate passi. Kui Eesti oleks ainus riik maailmas, kes nõuaks lastelt passi või fotot vanemate passis, siis peaks küll imestama, miks igal pool mujal peetakse lapsi kauba sarnaseks. Pole ju vahet, millised lapsed üle piiri lähevad, peaasi, et arv klapib. Veelgi veidram on aga suhtumine Eestisse reisimisse üleüldiselt. Peetakse enesestmõistetavaks, et Eestisse pääseb lihtsalt, et seal räägitakse Soome keelt ja tasuda võib eurodes. Millal ometi tuleb arusaam, et Eesti pole mitte soomlaste ostuparadiis, vaid samasugune suveräänne riik, nagu kõik teisedki. (Ulvi Wirén, Turun Sanomat, 14.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti kultuuriminister esitas peaministrile tagasiastumisavalduse seoses finantsrikkumistega ministeeriumile alluvas fondis. (Utro.ru, 16.08)

MAJANDUS

Finnish wood products company Stora Enso Timber senior executive vice president Arno Pelkonen: "The Baltic states are a major emerging source and market for competitive high-quality wood products, and an important area for wood raw material procurement." Afp, 15.08

Uudisteagentuurid

Finnish wood products company Stora Enso Timber has signed a letter of intent to acquire a majority stake in AS Sylvester, Estonia's largest sawmilling company. (Afp, 15.08)

Taani ajakirjandus

Taani-Saksa tuuleveskite tootja Nordex annab üle 24 hiigelveskit tuule-energia arendajale World Wide Windile tema esimese suure projekti jaoks Eestis, kes soovib saata positiivseid keskkonna-alaseid signaale enne ELi astumist. (Bjarne Bang, B¢rsen, 7.08)

Alates 1. septembrist naaseb Taani Maersk Airi juhatuse esimees J¢rgen Eriksen, kes praegu töötab Estonian Airis. Tööposti võtab üle Erki Urva. Maersk Airile kuulub 49% Eesti lennukompaniist, kes plaanib just oma tegevust laiendada, liisides juurde kolmanda Boeing tüüpi lennuki. (B¢rsen, 12.08)

Rootsi ajakirjandus

Puidutöötlemisettevõte Stora Enso ostab 66% Sylvesteri saeveskist (mis on Eesti suurim) ning 100% ettevõtte puidu hankimise tegevusest. Stora Enso pressiteate järgi on Sylvesteril aastas läbimüüki ligikaudu 160 miljoni euro eest ning neil on 5 saeveskit Eestis ja Leedus. Antud ostuga suureneb Stora Enso tootmisvõimsus umbes 6,5 miljonile kuupmeetrile aastas, mis muudab firma liidriks kogu Euroopas. (Dagens Industri, Svenska Dagbladet, 15.08; Dagens Nyheter, 16.08)

Soome ajakirjandus

Soome puidutöötlemisettevõte Stora Enso allkirjastas lepingu 66% AS Sylvesteri aktsiate ostmiseks. Tänu sellele tehingule saab Stora Ensost Baltimaade juhtiv puidutöötlemisettevõte. Ettevõttele tulevad kasuks ka siinsed odavad hinnad - toormaterjali hinnad on 80% ja tootmiskulud 40% vastavatest Euroopa keskmistest kuludest. (Elina Pajari, Helsingin Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, Talouselämä, Kauppalehti, 16.08)

Eesti Telekom on Eestis oma kasvu piiri saavutanud ning kuuldavasti plaanivad Telia-Sonera ettevõtte börsilt äravõtmist. Suvi oli Tallinna börsil väga vaikne, käivet hoidsidki üleval vaid Telekomi ja Hansapanga aktsiad. Kevadega võrreldes on aga Telekomi aktsia kolmandiku võrra odavnenud. (Sami Lotila, Talouselämä, 15.08)

Sel aastal reisib Tallinna kuus miljonit soomlast. Kui vanasti oli reisil peamine vaid reis ise ja meelelahutus laeval, siis nüüd soovitakse võimalikult kiiresti kohale jõuda. Kuid laevafirmadele on selline kombinatsioon peaaegu võimatu ning kiirlaevad on kas kahjumis või tasuvuse piirimail. Kõigest hoolimata on kahjumis ka need firmad, kes kasutavad laevadel odavamat Eesti meeskonda. Linda Linei olukord oli siiani normaalne vaid seetõttu, et nende kiirlaevad on kümme aastat vanad ning personalikulud madalad. Juunis toodi liinile veel Linda Express, mis pidi kiirlaevade konkurentsi veelgi tihendama, kuid vettelaskmisest saadik on laevaga aina äpardusi olnud. Silja Line on aga eesmärgipäraselt oma rida ajanud ja suutnud oma reise müüa ka teistest mõnevõrra kallima hinnaga. (Kari Soininen, Taloussanomat, 14.08)

Eesti põhjarannikul on tulemas mitmeid uusi sadamaprojekte. Aserisse kavandatakse naftasadamat ning Kunda sadamat soovitakse laiendada, kõige kaugemal on asjad Sillamäel, kus tuleval aastal ehitustöödega algust tehakse. Kõigi projektide suureks küsimärgiks on aga Venemaa suured sadamaehituse plaanid Soome lahe kaldal. Eesti riik ei soovi uusi sadamaehitusprojekte toetada enne, kui selgub, mida ja kuhu Venemaa ehitada plaanib ning kuidas see Eestit mõjutab. (Sami Lotila, Tekniikka ja Talous, 15.08)

Venemaa ajakirjandus

Lähiajal taasavatakse laevaliiklus Eesti ja Venemaa vahel marsruudil Tartu - Pihkva. (pskov.ru, 12.08)

VARIA

Uudisteagentuurid

Prahas on evakueeritud Eesti saatkond. (RIA-Novosti, 13.08)

Tallinna kesklinnas toimus raske liiklusõnnetus, kui kesklinnas ehitustöödele siirduva ekskavaatori kopp rammis linnaliinibussi. (RIA-Novosti, 16.08)

Mereväeõppustel Tallinna lähistel Suurupis sai vigastada kaks Eesti piirivalvurit. (Interfax, 18.08)

Rootsi ajakirjandus

79-aastase rootslase mõrvanud Gennadi Kirves saadetakse karistust kandma tagasi Eestisse. 15.08 otsustas valitus lükata tagasi tema kaebuse nimetatud otsuse kohta. Kirves on esimene välismaalane, kes saadetakse kodumaale karistust kandma vastu tema enda tahtmist. Rootsi justiitsminister Thomas Bodströmi sõnul püüavad nad edaspidi rohkem vange kodumaale saata. Samuti püütakse taolist skeemi juurutada kogu ELis. (Leif-Åke Josefsson, Aftonbladet, 16.08)

Soome ajakirjandus

Vaadates Tallinna Linnateatri etendust "Kuritöö ja karistus", püüavad tähelepanu keskmiselt väga noorte näitlejate näitlejameisterlikkus, nende võime anda edasi Dostojevski keerukat ning samas õrna maailmapilti. Trupis on kuus kevadel kooli lõpetanud näitlejat, kelle väljendusoskuse meisterlikkus oli hämmastav. (Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 12.08, Keskisuomalainen, 11.08)

Purjuspäi autojuhtimine tundub olema Eestis kogu rahva spordiala. Lisaks tavalistele inimestele on purjuspäi roolis olemisega vahele jäänud näiteks endine peaminister, praegune välisminister ja terve rida riigikoguliikmeid. Kellegi poliitilist karjääri pole see aga mingil moel kahjustanud. Viimase kuu aja jooksul on toimunud suur politseioperatsioon, kus liikluspolitsei on pidanud maanteede ääres pidevat valvet, võtmaks kinni roolijoodikuid ja kiiruseületajaid ning septembri algusest tõusevad trahvimäärad. Eestis kehtib alkoholi suhtes endiselt nullpromilli reegel, kuid tegelikkuses ei võta politsei midagi ette enne, kui 0,2 promilli piir on ületatud. Peale selle on endiselt kasutusel nõukogude-aegsed mõõturid, mis ei näita joobepromille vaid lihtsalt punast või rohelist ning punane süttib umbes 0,5 promilli juures. (Jorma Rotko, Iltalehti, 13.08)

Tallinna linn on segi pööratud nagu kartulipõld. Teetööd käivad Kaubamaja ja Stockmanni külje all. Eestlaslikul moel on ehitustöö väga aeglane. Iga labidatõste juures peab olema ettevaatlik, sest maapind on täis muinasaegseid esemeid. Möödunud suvel leiti Stockmanni juurest midagi sellist, mida sensatsiooni-taotluslikult kutsuti eelajalooliseks massihauaks: leiti vanu inimeste luukeresid. Uurimistöö tulemusel jõuti selgusele, et tegu oli vana pidalitõbiste surnuaiaga. Samast leiti ka tükike linnamüüri ning ehitustööd peatati. Pärast ümberehitustöid ei meenuta Tallinna kesklinn enam millegagi Ida-Euroopat ja eestlaste unistus on sellega täitunud. Seda aega jääb aga eriliselt taga nutma üks hollandi turist, tema lemmikvaatamisväärsus - Kaubamaja ristmik, kus autod seisid punaste tulede taga ja jalakäijad kõndisid risti-rästi üle tee - kaob igaveseks. Turisti arvates oli selline teeületusviis maailmas ainulaadne ning ristmik ise Eesti märkimisväärseim vaatamisväärsus. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 13.08)

Hiiumaa on kui vikerkaare saar. Ka lilli on saarel palju, teepeenrad on täis karikakraid ja kellukesi. Ja selle kõige ümber sinetab Läänemeri. Jalgrattamatk saarel oli kui retk tagasi lapsepõlve. Jalgrattamatkaja võib Hiiumaal sõita kasvõi majaka juurest majaka juurde, sest saarel on 28 majakat, neist tuntuim on Kõpu tuletorn. (Riitta Vainio Etelä-Suomen Sanomat 14.08)

Eesti Keskkriminaalpolitsei võttis vahi alla 22-aastase arvutihäkkeri, kes pettis USA internetipoodidelt välja 2,6 miljonit krooni. Enne vahelejäämist jõudis Vladimir saadud saagist kulutada 600 000 krooni. Vladimir õpib TÜ viimasel kursusel informaatikat, on võitnud IT-alaseid olümpiaade. Kuuldavasti pole Eestis enne nii kavalalt organiseeritud internetikuritegevust nähtud. (Jorma Rotko, Iltalehti, 16.08)

Laupäeval toimus Peipsi kaldal Kodaveres Eesti esimene naistraktoristide aastakoosolek. Koosolek algas ettekandega "Kas EL vajab naistraktoriste?" Eestis on umbes 160 naistraktoristi, Kodaverre tuli neist 60. Nõukogude ajal oli traktorit juhtiv naine võrdõiguslikkuse sümbol. Selle peale naised aga naeravad: "Ei olnud võrdõiguslikkus. Naised said 10% kõrgemat palka". Ille Ambos, 54, juhtis traktorit Jõgevamaa Lenini kolhoosis. Kohalik leht "Punatäht" kirjutas temast loo ja pani pildi esikaanele. Pärast seda tuli talle palju kirju sõduritelt. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 18.08)

Seksiäri on ka Soomes juba laialdane ja suuri summasid liigutav ettevõtlusharu. Teenuste mitmekesistudes on tihenenud ka nende kasutamine. Seksiäris liigub aastas u. 120-200 miljonit eurot, millest peamine osa tuleb traditsioonilisest prostitutsioonist. Pärast piiride avanemist on eesti ja vene lõbutüdrukud oma turge Soome laiendanud. Umbes 90% Soomes töötavastest prostituutidest on välismaalased. (Riitta Järventie, Turun Sanomat, 13.08)

Bulgaaria ajakirjandus

Rolling Estonians jõudsid Sofiasse. “Minu isiklik motiiv on näha maailma. Mitte et ma poleks maailma näinud – olen käinud maailma erinevates nurkades, aga seekord tahaks kiirteede asemel sõita läbi väikeste külade, kus on palju huvitavat,“ ütles Raido Rüütel. Bulgaaria pealinna oli maailmaränduritega kohtuma tulnud ka suursaadik Aivo Orav. (Maria Radmilova, Sega, 29.07)

Venemaa ajakirjandus

Tallinna ööklubides tegelevad pahatahtlikud isikud noorukite torkimisega süstlanõeltega. Viimase kuu jooksul on säärase kaebusega pöördunud aidsiennetuskeskuse poole 10 noorukit. Keskuse töötaja sõnul ei levi AIDS säärasel teel, kuid niiviisi võib nakatuda hepatiiti, mis ei ole aga “parem” haigus. (Utro.ru, 16.08)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee