Nädal välismeedias: 5. - 11. august

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Britain's minister for European affairs, Peter Hain: "Most Irish men and women, having themselves benefited from membership, will not want to deny that opportunity to the 10 countries due to join the EU in 2004.” Afp, 8.08

Uudisteagentuurid

Britain's minister for European affairs, Peter Hain, urged Irish voters not to block EU enlargement when they vote a second time on the Treaty of Nice later this year. (Afp, 8.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Iirlaste teistkordne "ei" Nizza lepingule võib ELi laienemise edasi lükata aastani 2007. Üle Euroopa valitseb tõsine kartus, et oktoobris toimuv referendum annab negatiivse tulemuse. Iirlased ei ole laienemise kui sellise vastu, kuid nimetatud lepingu suhtes on neil kahtlusi - kui ELi laienemist toetab 60% valijatest, siis lepingule annaks praegu "jah" sõna vaid umbes kolmandik. Loo autor arvab siiski, et EL peaks iirlaste "ei" puhul laienemise siiski läbi viima, ning kandidaatmaadega liitumislepinguid sõlmides neisse Nizza lepingu olulisimad punktid sisse kirjutama. (Kristy Hughes, Financial Times, 6.08)

ELiga liituma valmistuvas Poolas on "ühinenud Euroopa" ideele palju vastaseid. Poola ekspresidendi Lech Walesa võitluskaaslane ametiühingust Solidaarsus, 67-aastane Marian Jurczyk, on veendunud, et EL ei pea enam kaua vastu: "Ma olen juba vana mees, aga ma arvan, et näen siiski ELi lõppu. See on ainult aja küsimus." Jurczik kardab, et "Lääne industrialistid" ostavad kokku Poola rikkused ning riik kaotab seeläbi oma suveräänsuse. Mees on populaarne eriti maapiirkondades, ent tema mõju ulatub ka linnadesse. Ajaleht nendib, et Jurczik ja tema mõttekaaslased tahavad raudse eesriide asemel rajada Euroopasse kümneid uusi psühholoogilisi seinu. (Roger Boyes, Piotr Cywinski, The Times, 9.08)

ELi praegused liikmesriigid pole oma kodanikele kunagi seletanud, mida kümne uue liikme vastvõtmine nende jaoks endaga kaasa toob ning need ei tea kogu protsessist suurt midagi. Lisaks on EL suhtunud väga halvasti kandidaatmaadesse, surudes neile peale 80 tuhat lehekülge seadusi ning lubades nende farmeritele vaid osa praeguste liikmete põllumeestele minevatest toetustest, samas kui reeglid on uutel liikmetel samad mis vanadelgi. Kõik ootavad lõplikeks tingimusteks Saksamaa valimiste tulemusi, kuid pärast neid on juba hilja midagi põhjapanevat muuta. Mis saab siis, kui kandidaatmaad otsustavad minema kõndida või nende valijad liitumise vastu hääletavad? Praegu pole seda varianti isegi mitte arutatud. On viimane aeg midagi muuta, sest kiirustades läbi viidud laienemine, mis ei arvesta uute liikmete tegelikke huve, oleks Euroopa jaoks tõeline katastroof. (The Times, 9.08)

Saksamaa ajakirjandus

EKi liikmetele valmistab meelehärmi sügisel Iirimaal toimuv referendum, mis otsustab ELi edasise arengu. Põhjust muret tunda ELi volinikel ka on, sest kui referendum peaks teist korda läbi kukkuma, on EK tõsise probleemi ees. Referendumi läbikukkumine tähendaks automaatselt 2004. aastaks kavandatud idalaienemise edasilükkumist. Olukorra vältimiseks viiakse iirlaste seas läbi mitmesuguseid kampaaniaid ja ELi teemalisi üritusi, mis peaksid neid probleemi olulisusest paremini teavitama. (Handelsblatt, 7.08)

ELi kandidaatriigi Slovakkia rahvastikust toetab ligi 3/4 ELiga ühinemist. Kuigi Slovakkia alustas demokraatiadefitsiidi tõttu ekspeaminister Vladimir Meciari võimuloleku ajal ELiga liitumisläbirääkimisi alles kahe aasta eest, on tänaseks jõutud sulgeda 27 peatükki. Slovakkide jaoks on tähtsam kõigi peatükkide sulgemisest selle aasta lõpuks riigi vastuvõtt ELi liikmeks koos Tšehhi, Ungari ja Poolaga. Kõige suuremaks takistuseks ELi astumisel võib Slovakkia jaoks saada 20.-21. septembril toimuvatel valimistel ekspeaminister Vladimir Meciari võit. (Hans-Jörg Schmidt, Die Welt, 7.08)

Soome ajakirjandus

ELi siseste probleemide arutamisega kiputakse unustama, et meie maailmajaos toimib EL ikka veel võimsa poliitilise magnetina, mis pelgalt oma olemasoluga kannustab eriti liikmelisust taotlevaid riike uuendama oma seadusandlust. Mõjukas näide sellest on Türgi, kes võttis vastu ennenägematult laialdase uuenduspaketi, kus tehti parandused kõigisse neisse vajakajäämistesse, mis on seni takistanud Türgit ELiga liitumisläbirääkimisi alustamast. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.08, STT, Etelä-Suomen Sanomat, 4.08, AP, Helsingin Sanomat, 4.08.)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The population of the EU is approaching the 380 million mark, according to figures published by the EC. (Afp, 7.08)

USA ajakirjandus

Peaaegu kõigist ELi liikmesriikidest on viimasel ajal lennanud Brüsseli poole üha rohkem kriitikanooli. Endine EKi britist ametnik süüdistab komisjoni korruptsioonis, ‘hämamises’ ja vigases raamatupidamises, Suurbritannia rahvusvahelise arengu minister aga liiga väheses välisabi andmises Sahara piirkonna riikidele. Valimisvõitlusest haaratud Saksamaa kantslerikandidaadid Gerhard Schröder ja Edmund Stoiber kuulutavad, et Brüssel ahistab Saksa tööstust ja liidumaid, Itaalia ja Portugal aga ei suuda täita rahaliidu nõudeid ning on sellepärast vihased. Brüsseli Euroopa Poliitikakeskuse direktori Stanley Crossicki sõnul tuleb EK muuta läbipaistvamaks institutsiooniks. Crossick arvab, et komisjoni president tuleks ametisse panna valimiste teel, mis suurendaks ka komisjoni legitiimsust eurooplaste silmis. (Joe Kirwin, Time, 12.08)

Suurbritannia ajakirjandus

EL vajab korralikku konstitutsiooni ning struktuuride demokratiseerimist. Kommentaator kritiseerib EKi, kes ei algata reforme ega lase ka teistel neid läbi viia. Tule alla satub samuti ELi praegune põllumajanduspoliitika ning suhtumine kandidaatriikidesse. Kiita saab Taani, kes oma väiksusest hoolimata vähemalt püüab eesistujamaana midagi ära teha. Lõppjäreldus on, et praegusel kujul ei pea EL enam kuigi kaua vastu. (William Rees-Mogg, The Times, 5.08)

Belgia ajakirjandus

Möödunud aastal kasvas ELi elanikkond 1,5 miljoni elaniku võrra ja on nüüd 380 miljonit. See 0,4%line kasv ei tähenda, et ELis oleks "beebibuum". Kolm neljandikku kasvust on põhjustanud migratsioon. Vaid kolmes riigis - Prantsusmaal, Hollandis ja Soomes, ületas elanikkonna loomulik iive migratsiooni. Kõigis uniooni riikides on elanikkond kasvanud: vastupidiselt sellele, on kaheksas ELi kolmeteistkümnest kandidaatriigist elanikkond vähenenud. Artiklis esitatakse 5. augustil Eurostati ja ENi ühisraportis avaldatud andmed demograafilise situatsiooni kohta nii liikmes- kui kandidaatriikides. (Martine Dubuisson, Le Soir, 8.08)

Saksamaa ajakirjandus

Euro käibelevõtt tähistab esimest suurt sammu ühtse Euroopa suunas. Siiski pole aga veel jõutud Euroopa tuleviku küsimustes üksmeelele. Käesoleva aasta märtsis tööd alustanud Euroopa tuleviku konvendi ülesandeks ongi aastate jooksul kogunenud erinevatele reformidele lahendus leida. Esmajoones tuleb aga konvendil paika panna ELi institutsioonide ja liikmesriikidevaheline võimupädevus. Olulise sammuna saaks aga konvent Euroopa põhiseaduse koostamise ettepaneku tegemisega kiirendada ühtse Euroopa teket. (Florian Allwein, FAZ, 6.08)

Kui ameeriklased valmistusid Euroopat Hitleri käest vabastama, ei toonud nad siia üksnes relvi ja sõjamoona, vaid ka üle 15 miljoni raamatu. USA aitas pärastsõjajärgsel Euroopal kujuneda demokraatliku turumajandusega tsiviilühiskonnaks. Küsimus on aga selles, kas ka praegused ELi eurooplased on käitunud samamoodi oma Ida-Euroopa naabritega? Kas Brüsseli suhtumine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on järsku liialt majanduslik ning kas on seejuures nende tsiviilühiskondade heaolusse ja kasvu hooletult suhtutud? Nii Poolas kui ka paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on ELi pooldajate arv võrreldes varasemaga oluliselt langenud (nt. Eestis 62%-lt 1991.a. 39%-ni 2001.a.). Tõenäoliselt ei piisa ainult toestusprogrammidest ja üksikute heategijate (nagu George Sorose) initsiatiivist, et Kesk- ja Ida-Euroopa tsiviilühiskondi nii palju toetada, et need Lääne reegleid ilma "kui" ja "agata" aktsepteeriksid ja need omaks võtaksid. Lääs tähendab hüvastijättu natsionalismiga, võitlust eelarvamuste ja veendumustega, et kompromiss ei ole mitte nõrkuse märk, vaid ühiskonna vaimse stabiilsuse tõestus. Lõppude lõpuks on Lääs ikkagi erinevate väärtuste aktsepteerimine, mille järgi kõik riigid ELis ühiselt elama peaksid. (Jacques Schuster, Die Welt, 10.08)

Austria ajakirjandus

EKil on käsil 12 menetlust Austria keskkonnavaldkonna kohta, peamiselt on probleemiks liidumaade möödalaskmised erinevates keskkonnaprobleeme puudutavates valdkondades. Kuid Austria föderaalse struktuuri tõttu ei näe riigi keskkonnaeksperdid mingit õiguslikku alust kiireks tegutsemiseks. (Michael Lohmeyer, Die Presse, 9.08.)

Soome ajakirjandus

ELi välispoliitikat juhtima valitud Javier Solana pidi rahvusvahelisel areenil sama sujuvalt ringi liikuma nagu USA riigisekretär ning ehitama üles pildi EList kui rahvusvahelisest tegijast. Tegelikkus on aga siiski näidanud, et ELil on käia veel pikk tee, saamaks tunnustust rahvusvahelises diplomaatias. Tüüpiline näide sellest on Peterselli saare juhtum - kui EL ei suutnud juhtumi suhtes ühist seisukohta võtta, haaras ohjad enda kätte USA välisminister Colin Powell. EL vaid ohkas kergendatult, kui kõik möödas oli. Teine näide on aga liikmesriikide sooloesinemisest ja puudutab Kaliningradi probleemi. Kui EL on alati rõhutanud ELi välispiiri valvamise tähtsust ning nõudnud viisasid, siis oma hiljutisel Venemaa visiidil teatas Prantsusmaa president Jacques Chirac, et peab võimatuks olukorda, kus miljon venelast peab hankima viisa, et sõita mõnda Venemaa teise punkti. ELi võimalus saavutada mõjuvõim ka rahvusvahelisel areenil on seotud liidu võimega leida ühine suund kõigis välispoliitilistes küsimustes. (Katariina Koivumaa, Nykypäivä, 2.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Talks in Brussels between Russia and the EU over the status of the Kaliningrad exclave after expected EU expansion in 2004 were described as "rather tense" by a Russian participant. "Russia has made no concessions," Deputy FM Sergei Razov said. (Rfe, 7.08)

Russia and the EU could resolve a row over planned visa requirements for residents of Kaliningrad by issuing magnetic identification cards, the governor of the Russian Baltic enclave Vladimir Yegorov said. (Afp, 5.08, 9.08)

A two-day informal summit in Sochi between Russian President Vladimir Putin and French President Jacques Chirac ended following wide-ranging discussions of international and bilateral issues. Chirac offered his support in Russia's dispute with the EU over the Kaliningrad exclave. (Rfe, 7.08)

British PM Tony Blair and French President Jacques Chirac, in a joint letter have rebuffed a call by Belgium for the EU to seal a mutual defence pact. "We have the means, but these need strengthening, in particular through increased effort on defence spending. This is, for Europe, a matter of credibility. It is, for us, a question of political will," the two leaders said. (Reuters, 8.08)

EU and NATO aspirant Romania said it was surprised at criticism from Brussels of its deal with the US not to turn Americans over to a global war crimes court. (Reuters, 8.08)

EK otsustas eraldada 40 mln. eurot inimõiguste kaitse tagamise programmi finantseerimiseks. Riikide nimekirjas, kus demokraatiat ning õigusriigi aluseid tuleks tugevdada, on teiste hulgas ka Venemaa, Ukraina, Iisrael, Jugoslaavia. (Interfax, 8.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Aasta tagasi oli kõik nii erinev. Pärast 11. septembri terrorirünnakuid asus Euroopa väga selgelt USA poolele, praegu aga ei taha eurooplased Iraagi ründamisest kuuldagi. Eriarvamused selles küsimuses on seotud olukorraga Lähis-Idas. Asjalood on juba nii hullud, et sakslased peavad ameeriklasi sama suureks ohuks kui näiteks Iraaki. Kui anti-amerikanism Euroopas pole midagi uut, siis teisel pool Atlandi ookeani on üha süvenemas "anti-europism" - eurooplased olevat arad, juudivihkajad ning kalkuleerimisvõimeteta. Kuigi mõlemal poolel leidub palju mõõdukamaid nägemusi, on ühistesse väärtustesse siiski tekkimas lõhed. (The Economist, 8.08)

Suurbritannia peaminister Tony Blair lükkas tagasi oma Belgia kolleegi Guy Verhofstadti üleskutse Euroopa armee loomiseks. Verhofstadt teatas Blairile saadetud kirjas, et tema arvates tuleks ELi liikmete vahel sõlmida vastastikune kaitsepakt ning luua keskne Euroopa staap, mis hakkaks juhtima kõiki multinatsionaalseid vägesid Euroopas ning samuti tuleks kirjutada liidu tulevasse konstitutsiooni sisse julgeolekugarantii liikmete jaoks. Verhofstadt kardab ELi liikmesmaade julgeolekupoliitikate renatsionaliseerumist ning ELi ja NATO muutumist vahenditeks ad hoc koalitsioonide kätes, samuti ELi väiksemate osaliste kõrvalejäämist julgeolekupoliitilistest otsustest. Kuid Blair andis vastuseks "ei" ning rõhutas koos Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraciga saadetud vastuses hoopis vajadust liikmesriikide kaitsekulutusi tõsta. (Melissa Kite, The Times, 9.08)

USAs on hoogu saamas debatt Iraagi ründamise kasulikkuse üle ning selle kujunemises saab tähtsat rolli mängida ka Euroopa. Tavaliselt vaadatakse Washingtonis eurooplaste vastuväidetele kui millelegi ebaolulisele, ent kui Euroopa suudaks ühiselt välja pakkuda tõsiseltvõetava alternatiivi sõjalisele sekkumisele, sunnitaks USA poliitikategijaid kuulama. Lahendus oleks järgmine: USA, Euroopa ja võib-olla ka Venemaa peaksid ühiselt Saddam Husseini valiku ette panema - ta loobub kas kõigist massihävitusrelvadest või siis oma võimust. Tõenäoliselt valiks Hussein relvade äraandmise, kuid seda vaid juhul, kui ka eurooplased näitavad, et neil on tõsi taga. (Ivo Daalder, James Lindsay, The Financial Times, 9.08)

Samal ajal kui Euroopa liigub ühinemise ja veelgi suurema heaolu suunas, kasvatab USA oma sõjalist võimsust ning on täiesti valmis seda ka kasutama. Vana ja uus maailm saavad ühtemoodi aru järjest vähematest probleemidest ning ei suuda enam ühist keelt leida. Euroopa pöördub meelega võimuihast eemale ning on läbi koostöö ja integratsiooni teel rahu ja jõukuse paradiisi, Kanti "igavese" rahu juurde. Ameeriklased aga elavad endiselt Hobbes'i kirjeldatud maailmas, kus kõik taandub sõjalisele võimsusele. Rollid vahetusid eelmise sajandi jooksul, mil eurooplastel sai sõdadest isu täis, USA aga omandas üksi otsustamiseks vajaliku võimsuse. NLi kokkuvarisemine suurendas Euroopa turva- ja rahutunnet veelgi ning pani levima idealistlikud ideed. Irooniline on tõsiasi, et praegused transatlantilised eriarvamused on tegelikult just transatlantilise koostöö vili. Oli see ju USA, kes külma sõja ajal "uue Euroopa" võimalikuks tegi. Eurooplased ei saa aru, et nende praegune õnn eksisteerib vaid tänu sellele, et ameeriklased nendega sama teed pole läinud. Omavahelistest probleemidest ülesaamiseks peaksid pooled teineteisesse heatahtlikumalt suhtuma. (Robert Kagan, The Daily Telegraph, 10.08)

Belgia ajakirjandus

Pariisil, Londonil ja Brüsselil on ühine soov - anda piitsalöök seni venima jäänud Euroopa kaitsepoliitikale ja viia seda kiiremini edasi. Belgia peaminister Guy Verhofstadt visandas kolleegidele saadetud läkituses teetähised ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika loomiseks. Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Prantsusmaa president Jacques Chirac kinnitasid ühises vastuses, et nad soovivad seda küsimust oluliselt edasi arendada. Duo jagab ideed kaitsetööstuse integratsiooni süvendamise ja relvastuse ühise valmistamise kohta. Need ettepanekud on aga alles teooria staadiumis, kuna mõned partnerid näitavad end kaitseküsimustes palju jäisemana, neist eriti neli neutraalset riiki (Iiri, Rootsi, Soome ja Austria). Pealegi on unioonis samm teooriast praktikani tihti pikk. (Martine Dubuisson, Le Soir, 7.08)

Saksamaa ajakirjandus

Paljud ELi kodanikud on hirmul, et piiri kaotamine Poola ja Ida-Euroopa vahel ning uute liikmesriikide vastuvõtt ELi seab ohtu nende julgeoleku. Hiljuti Saltzburgis peetud foorumil olid aga enamus sellest osavõtnud poliitikud seisukohal, et ELi idalaienemine hoopis suurendab eurooplaste julgeolekut. Seda eelkõige siis, kui uued liikmesriigid hakkavad ELi praeguste liikmesriikidega julgeoleku vallas koostööd tegema. Laienenud ELi välispiiride pärast tunnevad muret ka kandidaatriigid, kes nõudsid foorumil, et välispiiride julgeoleku kaasfinantseerimine peaks tulevikus toimuma ELi rahade eest. (Hajo Friedrich, FAZ, 7.08)

Soome ajakirjandus

Kui Leedu ja Poola liituvad ELiga, jääb Venemaale kuuluv Kaliningrad saarekeseks ELi sees. EL lähtub sellest, et Kaliningradi ja Venemaa vahelises liikluses on ka Leedu läbimiseks vaja viisat. Venemaa presidendi Vladimir Putini arvates on see aga põhjendamatu ja venelaste jaoks häbistav nõudmine. Venelaste arvates piirab viisanõue nende kodanike vaba liikumist omas riigis ning lisaks piirab see ka inimõigusi. Ja kuigi Putin püüab hoida ELiga väga häid suhteid, siis selles küsimuses on ta olnud ülimalt paindumatu ning on öelnud, et Venemaa ja ELi suhete tulevik sõltub selle küsimuse lahendamisest. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.08)

On põhjust kahelda, kas 500 miljonilise elanikkonnaga ühendus saabki üleüldse olla demokraatlik ning võtta arvesse kodanike arvamust. Kuid oletades, et siiski suudetakse leida ELile üks demokraatlik välispoliitiline hääl, siis milline see olema peaks? Vastus on ühene, see hääl peaks olema tugev ning ennekõike olema vastukaaluks USAle. Olulisim küsimus on aga tegelikult see, miks peaks EL olema USAga võrdne välispoliitikat mõjutav tegur. Vastuseks peaks asju vaatama laiemast globaalsest seisukohast. Kui EL ja USA muutuksid omavahel võistlevateks välispoliitilisteks mõjuvõimudeks, siis sellest võidaksid eelkõige maailma vaesed riigid. Lõppkokkuvõttes on aga maailma vaesuse vähendamine meie kõigi huvides. (Henri Vogt, Helsingin Sanomat, 11.08)

Läti ajakirjandus

Palangas kohtusid Eesti, Läti, Leedu ja Poola presidendid. Leedu president Valdas Adamkus teatas, et Kaliningradi oblasti elanike heaks teeb ta viisaküsimustes nii palju kui võimalik, kuid samas tuleb ikkagi "mängida ELi ja Schengeni lepingu reeglite kohaselt." Kaliningradi oblasti juhil Vladimir Jegorovil erilist sõnaõigust selles küsimuses ka ei ole, sest regiooni 500 ettevõtet on seotud Leedu kapitaliga, sama paljud - Poolaga. (Inna Sekste, Telegraf, 5.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti, Läti, Leedu ja Poola presidentide Palangas toimunud kohtumise käigus toimus ka Leedu president Valdas Adamkuse ja Kaliningradi oblasti kuberner Vladimir Jegorovi kohtumine. Adamkus ja Jegorov arutasid viisade kehtestamist kaliningradlastele alates juulist 2003. a. ning edasise koostöö perspektiive pärast Leedu ja Poola liitumist ELiga. Adamkus tegi ettepaneku anda kaliningradlastele pikaajalised viisad 5 aastaks või isiklikud magnetkaardid piirikontrolliks. Kuigi Poola president ei teatanud avalikult Poola seisukohta selles küsimuses, on Poola meediakanalite kinnitusel valmis üle minema viisarežiimile venelaste, ukrainlaste ja valgevenelastega - vahendid konsulaarpunktide infrastruktuuri arendamiseks ja piiril asuvate läbilaskepunktide arvu suurendamiseks on juba olemas. (Svetlana Popova, Izvestija, 3.08)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Unemployment in the 12-nation euro zone increased to 8.4% in June from 8.3% in May, with 11.6 million people out of work, the EU's statistical office Eurostat said. (Afp, 6.08)

USA ajakirjandus

Vaid paar kuud pärast lubadust anda Venemaale "turumajandusega riigi" staatus, mis peaks kergendama meie idanaabri kaupade sisenemist Euroopa turule, teatas EK uutest muudatustest ELi kaubanduspoliitikas. Dumpingu- ja subsiidiumidealased "reegliparandused" peaksid kehtima hakkama samaaegselt venelaste uue staatusega ning muutma selle põhimõtteliselt kasutuks, kuna lubaksid endiselt kehtima jätta imporditrahvid, mis lähevad Venemaale maksma umbes 260 miljonit eurot aastas. ELi arvates saavad vene firmad tänu riigipoolsetele toetustele kaupu eksportida liiga odava hinnaga. Praegu on sellised trahvid jõus kaheteistkümne Venemaa ekspordiallika suhtes ning uurimise all on veel kaks. Euroopa ametnikud eitavad, nagu oleks tegu katsega Venemaalt lubatut ära võtta, parandused on lihtsalt asjakohased ja vajalikud. (Geoff Winestock, The Wall Steert Journal, 9.08)

Kohtute vahelesegamine ELi majandusellu muudab viimase järjest enam USA sarnaseks. Eemaldades takistused ülevõtmistelt ja tehes raskemaks ühinemiste keelamise, suunavad ELi kohtud Euroopat üha rohkem piirideta vabaturumajanduse suunas. Oktoobris otsustab Euroopa Kohus lennunduse saatuse, mis on seni veel üks viimaseid täiesti kaitstud majandusharusid. ELi kohtute võim on suur, näiteks pole liidus olemas ühtegi seadusandlikku institutsiooni, mis võiks kohtuotsuseid tühistada. (Paul Hofheinz, Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 8.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Eurotsooni majanduskasv aasta teisel poolel tõenäoliselt langeb, ja seda pärast ametliku statistika poolt näidatud numbritest tunduvalt tugevamat kasvu aasta esimeses kvartalis. Aasta keskmiseks kasvuks ennustab Financial Timesile analüüsi koostanud konsortsium 1,5%. (Tony Barber, The Financial Times, 7.08)

EL tahab ära keelata konfliktikolletest eksporditavate töötlemata teemantide sisseveo, kuna nendest saadav raha läheb Aafrika “veriste sissiliidrite” taskusse. Kuigi sellistest piirkondadest pärit lihvimata teemandid moodustavad kogu turust vaid umbes 4%, peaks uus määrus sissidele tõsise löögi andma. Teemandid lastakse ELi vaid siis, kui vedajal on olemas peagi loodav sertifikaat, mis tõendab, et kaup pole pärit keelatud aladelt. (Francesco Guerrera, Financial Times, 8.08)

ELi liikumine ühtse ning liberaliseerituma majanduse poole võib olla ohus. Nimelt otsustas EK suuresti tänu Prantsusmaa tugevale survele üle vaadata avalikke teenistusi puudutavad regulatsioonid. Prantslaste - kes ei ole nõus konkurentsile avama kauaaegselt riigile kuulunud monopole - arvates oleks ohtlik täielikult liberaliseerida näiteks selliseid majandusharusid nagu elekter ja post. Suurbritannia ja Saksamaa kardavad nüüd, pärast EK presidendi Romano Prodi otsuse teatavaks saamist, et ELil ei õnnestu saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks, nagu seni loodetud. Pariisis ollakse aga kindlad, et EKi otsus on õige, kuna ELis domineerivat juba pikka aega liiga liberaalsed vaated. (Francesco Guerrera, Daniel Bombey, The Financial Times, 9.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

EKi president juhib tähelepanu 26. augustist kuni 4. septembrini Johannesburgis toimuva ülemaailmse säästva arengu konverentsi olulisusele. EL on võtnud endale kohustuse eraldada säästvaks arenguks 9 miljardit eurot aastas - vaheetapp teel, mille eesmärgiks on 0,7% SKPst. Ka Johannesburgi tippkohtumisel peavad olema konkreetsed tulemused. EL on valmis end siduma mitmete initsiatiividega, millest olulisemad on joogivee käitlemine, taastuvenergia kasutamise suurendamine ja tervishoid. (Romano Prodi, Le Monde, 10.08)

Euroopa tööturu olukord halveneb. Eurostati andmetel kasvas juunis töötus 0,1 protsendipunkti ja jõudis 8,4%-ni. Suured erinevused on riigiti, kuid veelgi suuremad on erinevused regioonide vahel. Näiteks Lõuna-Hispaanias Andaluusias on töötus 22,3%, Navarras 6,1% ja Madridi ümbruses 9,8%. Eurostat heitis pilgu ka kandidaatriikide olukorrale. Neiski on regionaalsed erinevused suured. Kõige väiksem oli töötus Ungari pealinna Budapesti ümbruses (2%), kõige suurem ühes Bulgaaria piirkonnas (32,8%). Poliitilises plaanis oluline kontseptsioon - "Rahvusriikide Euroopa", on vähem oluline majanduslikus plaanis; selles vallas sobib pigem rääkida “Regioonide Euroopast". (Sarah Dawalibi, Le Figaro, 7.08; Swaha Pattanaik, Libération, 6.08)

Soome ajakirjandus

ELis läheb hävitamisele viis miljonit tonni rukist, mis vastab peaaegu ELi kolme aasta rukkitarbimisele. ELi ladudes olev rukis plaanitakse hävitada põletamise teel, niisiis viiakse viis miljonit tonni vilja elektrijaamade ahjudesse. Loomasöödaks rukis hästi ei sobi, kuid põletamine on ka viimane hädaabinõu ning selge tõestus ELi põllumajanduspoliitika ebaõnnestumisest. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.08)

Põllumeeste ühenduse MTK esimehe Esa Härmälä arvates tõusevad ELi põllumajandustoodete hinnad kümne aasta jooksul maailmahindade tasemele, juhul kui teostub EKi plaan eraldada toetuste maksmine toodangu suurusest. Selle tulemusel püsiksid konkurentsivõimelistena vaid tulevaste Ida-Euroopa liikmesriikide tuhandete hektarite suurused tööstuslikud põllumajandusettevõtted. Oleks suur ajalooline paradoks, kui EL ehitaks oma põllumajanduse üles suurtele kommunismijärgsetele ettevõtetele ning mitte aastasadadevanustele Lääne-Euroopa peretalumajapidamistele. EKi uuenduse halbu mõjusid on siiani alahinnatud. (Turun Sanomat, 3.08)

Samal ajal, kui euroametnikud puhkust peavad, tundub, et segadus ELi raamatupidamise ümber on võrreldav Enroni ja WorldComi olukorraga. Liidu 98 miljardi euro suuruses eelarves on jätkuvalt vigasid ja auke. Liidu enda andmetel on võimalik, et vea suurus on kuni 5% eelarvest, mis tähendab, et 4,5 miljardit eurot seikleb tundmatutel radadel. Raamatupidamissegadused said alguse mais, kui liidu raamatupidamisosakonda aasta algusest juhtinud hispaanlanna Marta Andreasen madalamale ametikohale üle viidi, kuna ta keeldus kinnitamast liidu 2001. a. raamatupidamise aastaaruannet. Möödunud nädalal Londonis pressikonverentsi andnud Andreasen esitas mitmeid süüdistusi Prodi juhitava EKi aadressil. (Kalle Virtapohja, Turun Sanomat, 8.08)

Euroopas on viimaste kuude jooksul jälgitud USA suurettevõtete raamatupidamise skandaale. Sellega seoses mainitakse tihti ka seda, et Euroopas pole sellised asjad lihtsalt võimalikud. Nüüd aga näib, et enesekiitus oli enneaegne. ELi raamatupidamises esineb tõsiseid probleeme. Liidu raamatupidamisprobleemid pole uus teema ning Jacques Santeri juhitud komisjon astus tagasi osaliselt just segaduste tõttu raamatupidamises. Hämmastav on aga see, et raamatupidamise olukorra parandamises pole eriti kaugemale jõutud, kuigi Prodi juhitav komisjon võttis üheks oma peaülesandeks just selle probleemiga tegelemise. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.08)

Varsti peaks EL vastu võtma direktiivi, mille kohaselt peavad ettevõtted börsile minekuks tegema vaid ühe avalduse, mis on kehtiv kõigis liikmesriikides. Direktiivi eesmärgiks on teha ettevõtetele kapitali kogumine lihtsamaks terve ELi piires. Nõudmiste ühtsustamine on osa ELi ambitsioonikast plaanist luua liidu ühtne finantsturg aastaks 2005. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 9.08)

JULGEOLEK

USA ajakirjandus

Suhted Venemaa ja endise Nõukogude vabariigi Gruusia vahel on viimastel päevadel kiiresti halvenenud ning esimese toon muutub üha sõjakamaks, kirjutab ajaleht. Moskva nõudis selgesõnaliselt 14 Gruusias kinnipeetud tšetšeeni üleandmist, ent Tbilisi lubas seda teha vaid juhul, kui Venemaa nende süüd terrorismis tõestada suudab. Paljud grusiinid näevad venelaste sellise käitumise taga viimaste suutmatust näha Gruusiat iseseisva riigina. Seisukohta jagab ka Gruusia piirivalveülem, kelle sõnul pole suure naabri mentaliteet põrmugi muutunud. OSCE kinnitas esmakordselt, et vene lennukid on käinud terroriste jahtimas ka Gruusia piirides. USA Riigidepartemang tegi 31. juulil jõulise Gruusia iseseisvust toetava avalduse. (David R. Sands, The Washington Times, 7.08)

Kuna Venemaa on pärast 11. septembrit Läänele märgatavalt lähenenud, ei taha ka Ukraina maha jääda. Hiljuti teatas president Leonid Kutšma, et Ukraina soovib nii ELi kui ka NATO liikmeks saada. Autori sõnul on Ukraina, kui suuruselt teine riik Euroopas, Lääne jaoks väga tähtis, seda eriti Ukraina suurte maavarade tõttu. Mööndakse, et integratsioon Läände tähendaks ukrainlastele järsku lahtirebimist oma minevikust, kuid paljud vanemad inimesed ihkavad tagasi NLi aegu ning ei soovi NATOga ühinemise läbi oma slaavi vendadega võitlema hakata. Olukorra muudavad raskemaks ka riigis valitsevad sisepoliitilised pinged Kutšma ja tema vastaste vahel. (Peter Baker, The Washington Post, 5.08, 8.08; International Herlad Tribune, 6.08 )

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast 11. septembrit on NATO sattunud eksistentsiaalsesse kriisi. Afganistanis sõdis USA põhimõtteliselt omal jõul ning paljud president Bushi administratsiooni liikmed pole varjanud oma põlgust alliansi suhtes. Kindlasti ei aita olukorrale kaasa ka kuni seitsme Kesk-Euroopa riigi ELi liikmeks kutsumine sügisel. Mida siis peaks NATO päästmiseks ette võetama? NATOst peaks tulevikus saama ameeriklaste, eurooplaste ja venelaste ühine foorum, kus USA, EL ja Venemaa moodustaksid kolm võrdset sammast. Samal ajal tuleks siiski säilitada ka alliansi sõjalised struktuurid, kuna need aitavad nii rahuvalvel kui sõjas paremat koostööd teha, pealegi vajab ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika NATO struktuuridelt reaalset toetust. Parema koostöö läbi kasvaks ameeriklaste respekt NATO suhtes. Samuti peaks allianss praegusest rohkem kaasa aitama ühise relvatööstuse turu loomisele ning sinna võiks aja jooksul siduda ka Venemaa tootjad. (Charles Grant, The Financial Times, 8.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Autor, Rahvusvaheliste uuringute keskuse (Centre d'études et de recherches internationales) teadur, arutleb artiklis Euroopa ja Ameerika jõuvahekordade üle. Sellest on kümme aastat, kui eurooplased küsisid endilt, kuidas ehitada üles USA suhtes autonoomne Euroopa kaitseidentiteet. Täna on olukord vastupidine: eurooplased küsivad endilt, kuidas oleks võimalik ameeriklasi NATOs hoida. Eksisteerib risk, et ameeriklased hakkavad NATOsse jäämise eest nõudma Ameerika positsioonide järgi joondumist. Prantsusmaal ei saa suur osa eliidist aru, miks Euroopa on ainus regioon, kus riigid peaks loobuma võimupoliitikast, kui maailmas kõik esilekerkivad riigid mõtlevad vaid nendes terminites. Neile võiks vastata, et võimu tingimuseks on mass ja et Euroopa on vaid keskmise suurusega, ega suuda otsustavat künnist ületada. Tegelikult on majanduse ja konkurentsi vaatepunktist just föderalism meie valik, mis lubaks meil mängida USAga võrdset mängu. Euroopa korporatsioonid on üsna mässulised prantslaste võimu-Euroopa teesi suhtes. Eurooplastest saaks valge madalam kesk-klass. Laienemisega süveneks see tendents veelgi, kuni ühel päeval leiaks Kesk- ja Ida-Euroopa end vastamisi vene ohuga, millele kõlbmatuks muutunud NATO ei taha vastu astuda. (Zaki Laïdi, Le Monde, 6.08)

Austria ajakirjandus

Austria asekantsleri, FPÖ (Austria Vabaduspartei) parteijuhi Susanne Riess-Passeri uudis selle kohta, et Austria NATOga liitumine ei olevat enam partei eesmärk, algatas riigis diskussiooni julgeolekupoliitika üle. Riess-Passer ise aga nõuab Austria liitumist Euroopa tulevase kaitsesüsteemiga. NATOga liitumise kava on aga endiselt partei programmis kirjas. (Die Presse, 8.08)

Taani ajakirjandus

Taani valitsus toetab kaitseminister Svend Aage Jensby sõnul NATO võimalikult suurt laienemist, sest see suurendaks kogu Euroopa julgeolekut. "NATO laienemine on ääretult oluline. Meil on moraalne ja poliitiline kohustus anda liikmelisust taotlevatele riikidele selline julgeolekupoliitiline alus. Balti riigid on töötanud kõvasti pärast taasiseseisvumist selle nimel, et täita kõik vajalikud nõudmised," ütles Jensby. Muuhulgas mainib minister, et tugevaimateks kandidaatideks NATO laienemisel ongi just Balti riigid ja Sloveenia. Samuti on selge, et Venemaal ei ole Balti riikide osas mingit vetoõigust. Jensby sõnul on üheks NATO laienemise eesmärgiks kaitsta ka etnilisi vähemusi. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten; Berlingske Tidende, 4.08)

Soome ajakirjandus

Soome parlamendi vasakpoolsete fraktsiooni esimehe Outi Ojala arvates on mõte Soome kuulumisest NATOsse – st. tuumapoliitikaga sõjalisse liitu - vastumeelne. Soomlastele on tuumarelvavabadus oluline väärtus ning seepärast pole ka NATO liikmelisus ahvatlev valikuvõimalus. NATO pole kunagi andnud lõplikku garantiid selle kohta, et mingis olukorras ei tooda tuumarelvi uutesse tuumarelvavabadesse liikmesriikidesse, märkis Ojala. Ta lisas veel oma seisukoha Ameerika ja Iraagi suhtest, öeldes, et Saksamaa teade mitte-osalemisest Iraagi-vastases rünnakus ning manitsus USAle toimimaks kannatlikult ja läbimõeldult, peaks olema terve Euroopa ühine sõnum USAle. (Etelä-Suomen Sanomat, 7.08)

Venemaa ajakirjandus

Rumeenia NATO püüdlustest. Reformide, erastamisega pole Rumeenias väga kaugele jõutud, Rumeenia juhid teevad panuse sõjalisele komponendile. Armee kultus on Rumeenias ajalooliselt väga tugev, üle 80% elanikkonnast toetab ühinemist NATOga. (Vjatsheslav Samoshkin, Vremja MN, 7.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Presidents Aleksander Kwasniewski (Poland), Arnold Rüütel (Estonia), Vaira Vike-Freiberga (Latvia), and Valdas Adamkus (Lithuania) held talks in Palanga on EU and NATO expansion and greater mutual cooperation. (Eecd, 6.08)

A top Nazi hunter slammed Estonia for failing to investigate war crimes suspects thought to have helped Hitler exterminate Jews in a massacre 60 years ago in Belarus. (Reuters, 7.08)

Simon Wiesenthali keskuse juhi Efraim Zuroffi arvates on kahetsusväärne, et Eesti võimud ei tunnista eestlaste süüd juutide hävitamisel. (Interfax, 7.08)

Security Police spokesman Olar Valtin said that his organization has uncovered no evidence that the 36th Estonian Police Battalion participated in the execution of thousands of Jews in Novogrudok in 1942. (Rfe, 7.08)

Representatives of the Estonian Foreign Ministry and the Russian embassy in Tallinn agreed that residents of the two countries' border areas will continue to be able to apply for free-of-charge visas next year. (Rfe, 7.08)

Estonian Orthodox Church of the Moscow Patriarchate Metropolitan Cornelius told that he is looking forward to a visit to Estonia by Russian Orthodox Church Patriarch Aleksii II, but it depends on the settlement of church property issues. (Rfe, 7.08, Interfax, 8.08)

Finnish Ambassador to Estonia Jaakko Blomberg, in the presence of Finnish parliament speaker Riita Uosukainen, decorated Estonian parliament Chairman Toomas Savi with the Big Cross of the Finnish Lion Order, which Finnish President Tarja Halonen had awarded him. Savi received the cross for his work in developing cooperation between the two countries' parliaments and between Nordic and Baltic countries. (Rfe, 7.08)

On his first visit to Tallinn, Colonel Hisanori Kato, who was recently appointed Japan's defense attache to Estonia, Latvia, Lithuania, and Finland for three years, held talks with Defense Minister Sven Mikser. The two discussed possible bilateral military cooperation and Estonia's preparations for the Prague NATO summit in November. (Rfe, 7.08)

The cabinet agreed that it would propose amendments to the local-council election law at the special parliament session on 30 July that would allow electoral alliances only in smaller counties. (Rfe, 7.08)

The cabinet unanimously decided to accept Foreign Minister Kristiina Ojuland's proposal to dismiss Foreign Ministry Chancellor Indrek Tarand. (Rfe, 7.08)

Officials in Pärnu ordered that a privately funded monument featuring a World War II soldier in a German Waffen-SS uniform be redesigned following objections that it misrepresents the Estonian struggle for liberation. (Rfe, 7.08)

Eesti ja Vene välisministeeriumite esindajad parafeerisid diplomaatilise kinnisvara lepingu teksti. (RIA Novosti, 8.08)

Eestis moodustati Konservatiivide klubi ja Põllumeeste Kogu põhjal uus erakond – Rahvuslik Konservatiivne Partei. (Interfax, 5.08)

Eesti vene parteide ümarlaud leiab, et Riigikogu valimiste seaduses tehtud parandused piiravad suurema osa riigi parteide võimalusi eelolevatel parlamendivalimistel. (Interfax, 6.08)

Eestis toimub rahvusvaheline luurevõistlus Erna Retk. (RIA Novosti, 7.08)

Tallinnas toimus rahvusvahelise konverentsi “Suur Volga tee” üks etappidest. (RIA Novosti, 7.08)

USA ajakirjandus

Umbes 2/3 Eesti elanikkonnast on praegusel hetkel ELiga liitumise poolt, kolmandik vastu. Liitumist toetavad samas ka kõik suured poliitilised parteid. Ent kõik pole siiski kõige paremas korras, eelkõige teeb muret hetkel toimuv debatt ELi otsustamisprotsesside üle ning kindlasti tahetakse näha uute liikmete võrdset kohtlemist vanadega. Kandidaatmaades loodetakse, et liitumine parandab eelkõige nende riikide vähemkindlustatud sotsiaalsete gruppide eluolu ning võrdsustab inimeste võimalusi heaks eluks (tsitaat Open Society News'ilt). (Aap Neljas, International Herald Tribune, 8.08)

Lühike nupuke Eesti SS-veteranide püstitatud ja kohe linnavalitsuse poolt ka maha võetud mälestusmärgist Pärnus. Kirjeldatakse monumendi kujundust (Eesti SS-univorm, tahvlil olnud kiri). (Robin Banjeri, Time, 5.08)

Saksamaa ajakirjandus

Artiklis, kus ajakirjanik kirjutab Eestist kui Balti tiigrist, keskendub autor põgusalt Eesti arengu olulisematele etappidele läbi aastakümne ja püüab leida vastust küsimusele - kas Balti tiiger on ära väsinud? Ajakirjanikule jääb mulje nagu oleks väike Balti riik kiire majandusarengu ja edukate ELi liitumisläbirääkimiste järel oma üldises arengus veidi tagasi tõmbunud. Ta viitab ka faktile, et Eestis on aastate jooksul suurenenud ELi vastaste arv, mille põhjuseks on suure tõenäosusega hirm uue liidu ees. ELi laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnade järgi ei saaks aga Eesti ilma ELita kuidagi hakkama, kuna riigi väike turg ei oleks sel juhul investorite jaoks eriti atraktiivne. Loo autor näeb aga liitumisläbirääkimiste taga siiski peamiselt poliitilist eliiti, kes seisab 100%-lt hea selle eest, et Eestist saaks võimalikult kiiresti ELi liikmesriik. (Jan Pallokat, Die Welt, 10.08)

Soome ajakirjandus

Eesti põllumajandusministri Jaanus Marrandi arvates on Rahvaliidu algatatud kampaania põllumajandusliku maa müügi keelustamise kohta välismaalastele paljalt valimiseelne võte. Marrandi sõnul on Eesti oma võimaluse maha maganud. Eesti oleks pidanud oma tingimused esitama ELi liitumisläbirääkimiste käigus juba palju varem, nüüd on selleks liiga hilja. (Hietanen, Kauppalehti, 7.08)

Kõikjal maailmas toimivad välisministeeriumid süstemaatilise karjääritegemise ning ettevaatlike personalimuutuste põhimõttel. Eesti välisminister Kristiina Ojuland soovis aga personaliuuendustega koheselt algust teha ning pani aluse nähtusele, mida välisministeeriumi personal kutsus ‘ojukaustiks’. Esimeseks ohvriks oli - küll paljus ka oma süü tõttu - ministeeriumi kantsler Indrek Tarand, kelle valitsus 23. juulil vallandas. Eesti välispoliitiline suund ELi ja NATO suunal sellest ei muutu. Kui Ojulandist sai välisminister, olid Tarandi raskused etteaimatavad, neil kahel oli juba vanast ajast “kana kitkuda”. Tarand tegi aga asja Ojulandile lihtsaks, solvates teda Sangastes toimunud saadikute koosviibimisel. Ojuland viis asja valitsusse, seletades, et pole ise põrmugi solvunud, kuid et Tarand solvas institutsiooni, välisministrit ja valitsust. (Jorma Rotko, The Baltic Guide, 8/2002)

Efraim Zuroff süüdistab eestlasi tahtmatuses tuua kohtu ette Saksa okupatsiooni ajal juutide hukkamisest osavõtnuid. Juunis lubas Zuroff 10 000 dollarilise autasu neile, kes suudavad tuua tõendeid Eestis, Lätis ja Leedus aset leidnud juudivastaste kuritegude toimepanijate kohta. Zuroff süüdistab eestlasi selles, et peale taasiseseisvumist pole siin kedagi juudivastaste kuritegude tõttu kohtu ette toodud. Poliitilise tahte märgina teatas Eesti valitsus teisipäeval, et 27.01 kuulutatakse Eesti koolides holokausti mälestuspäevaks. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 9.08)

Nädalavahetusel Eesti ja Soome piiriületusel tekkinud segadus meenutab palju Soome praeguse hetke probleeme riigi idapiiril. Seal muutuvad reeglid iga natukese aja tagant, kuid Tallinna terminaalis oli taolise kaliibriga probleeme viimati küll ENSV aegadel. Soomlasest lapsevanemad oleksid pidanud ette teadma, et Eestis paar aastat tagasi vastu võetud seadus jõustus üllatuslikult möödunud neljapäeval. Ebamääraseid ja vastuolulise seletusi on Tallinnast antud tuhandeid kuid kõigist palvetest hoolimata pole Soome ametnikud ametlikku infot seaduse jõustumise kohta veel saanud. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 6.08)

Vaheaja viimastel päevadel toimunud laste reisimise tõus on ehk üks põhjuseid, miks möödunud neljapäeval Eesti piirilt ennenägematult palju passita Soome lapsi tagasi saadeti. Eesti piirivalve sõnul on varemgi inimesi puudulike reisidokumentide tõttu piirilt tagasi saadetud, kuid varem pole reisijad selle üle kaebust esitanud. Neljapäevased sündmused olid põhjustatud mitmete kokkusattumuste jadast. Reisimas oli väga palju lapsi ning keegi esitas lõpuks ka kaebuse. Eesti ametnikud lubasid 5. augustil, et edaspidi püütakse taolised juhtumid lahendada ilma tagasisaatmiseta. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.08)

Nüüdsest alates peab Eestisse reisival 7-15-aastasel lapsel olema oma pass. Sellele tõdemusele jõuti teisipäeval, 6. augustil, kui Eesti Suursaatkonna Helsingis töötajad Gaida Rattus ja Kattri-Helina Raba külastasid Soome Välisministeeriumi passiosakonda ning andsid selgitusi Eesti vastava seaduse kohta. Antud seaduse kohaselt ei pea alla 7-aastastel olema pildiga dokumenti, kui nad on märgitud oma vanemate passi, kuid 7-15-aastastel peab olema oma dokument. Soome Välisministeeriumi passi- ja viisaosakonna juhataja Juhani Niemelä sõnul on see nõue Soomele probleemiks, kuna Soome passidesse ei või panna laste pilte. Eesti vastav seadus on olnud jõus alates 2000. aastast, kuid Soome Välisministeeriumi passiosakonnas polnud keegi kuulnud ühestki Soome lapse tagasisaatmisest enne möödunud neljapäeva. (Hannele Tulonen, Helsingin Sanomat, Kaleva, Aamulehti, 7.08)

Eesti otsus hakata ettehoiatamata rakendama juba 1999. aastal vastuvõetud passiseadusega määratud piiranguid keset kõige aktiivsemat reisiperioodi on tüüpiline näide sellest, kuidas mõni riik iseendale kaikaid kodarasse loobib. See tähendab Eesti-reisi plaanivatele Soome peredele liigset kiirustamist ja sekeldusi. Eestil on iseseisva riigina loomulikult õigus võtta vastu seadusi oma paremal äranägemisel, kuid oleks siiski oodanud, et maa majandusele olulist reisijatevoolu oleks paremini arvesse võetud enne kui aastaid vana otsust ühtäkki rakendama hakati vaid mõnepäevase hoiatusajaga. (Juhtkiri, Aamulehti, 5.08)

Aegade hämaruses on need ajad, kui üksildane Georg Ots seilas ainsa laevana Tallinna ja Helsingi vahel. Tol ajal polnud võimalik üheks päevaks ENSVsse shoppama sõita. Eesti iseseisvumise järel on reisimine Eesti ja Soome vahel järk-järgult vabamaks muutunud. Viisanõue on vaid mälestus. Kui mõlemad riigid oleks Schengeni lepinguga ühinenud, siis ei küsitaks enam passigi. Selle positiivse arengu taustal on möödunud nädalalõpu uudised kui külm dušš. Uudised mitte ainult ei häiri reisijaid, vaid rikuvad tervikpilti Eestist kui normaalsest euroopalikust riigist. (Juhtkiri, Kaleva, Kymen Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, 6.08)

Eestis 1999. aastal vastuvõetud seaduse kohaselt peaks vanemate passis olema alla 15-aastaste laste pilt. Lugeja arvates on see juba turvalisuse seisukohalt oluline, et laste pilt oleks vanemate passis. Kole mõeldagi, et 14-aastane sõidab välismaale ilma mingi isikuttõendava dokumendita, isegi fotota vanemate passis. Soome ametnikud on ämbrisse astunud, kiites heaks selle, et piisab, kui vanemate passis on vaid laste nimi. Ei tohiks olla võimalik, et keegi, isegi laps, läheks reisima väljapoole ELi ilma isikutunnistuse ja passita. (PeLi, Iltalehti, 6.08)

Eesti üllatas soomlased tummaks, kui neljapäeval, 1. augustil, lastega Soome pered Eesti piirilt tagasi saadeti. Eesti Suursaatkonnas Helsingis imestatakse tagasisaatmisest tekkinud furoori üle, kuna nõue laste passi kohta kehtib juba kaks aastat. Perekondi on ka varem piirilt tagasi saadetud, see ei olnud esimene kord. Saatkonna pressisekretär Kattri-Helina Raba ütleb, et sellest on kaks aastat tagasi ka teada antud, kuid ei oska öelda, miks see teave Soomes levinud pole. Ehk ei võetud seda asja piisavalt tõsiselt, pakub Raba. (Liina Putkonen, Ilta-Sanomat, Ilta-Sanomat, Iltalehti, Keskisuomalainen, 3.08)

Eesti on Soome turistide lemmik. Eestit külastab aastas kolm miljonit Soome turisti ning nende toodud raha pole Eesti majanduse jaoks mitte vähetähtis. Osaliselt on Eesti soosing turistide sihtkohana põhjustatud ka sellest, et Eestisse on lihtne minna. Piiriületustoimingud on läinud kergelt ja lihtsalt, mitte nagu Vene piiril, kus iga kord jääb ebaselgeks, milliseid seadusi parajasti piiriületusel järgitakse. Nädal tagasi sai Eesti maine turismi sihtpunktina aga häbipleki. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.08)

Eesti kuulus passiseadus pole ainus omalaadne. Ka Leedus on jõus seadus, kus vanemate passis peavad olema ka sinna märgitud laste pildid. Kuna Soomes ei tohi passidesse pilte panna, peavad lastel olema omad passid. Lätisse minekuks piisab aga sissekandest vanemate passis. Kuigi Eesti vastav seadus jõustus juba 2000. aastal, polnud Soome piirivalve sellest enne möödunud neljapäeva kuulnudki. See aga pole mitte Eesti piirivalve, vaid välisministeeriumi ja saatkonna probleem. Iseenesest on nõua hea, see suurendab laste turvalisust. (Marika Kataja, Keskisuomalainen, 8.08)

Kuigi algul Eesti piirivalve nõue laste passide kohta tegi loomulikult viha, siis nüüd, olles asja kohta rohkem infot saanud, peaks kriitika pöörama hoopis Soome ametkondade poole. Eestigi ei nõua lastelt passe, piisab kui isa või ema passis on lapse pilt. Mingil arusaamatul põhjusel on aga Soome seaduste kohaselt laste pildi panemine vanemate passi keelatud. (Ulvi Wirén, Turun Sanomat, 9.08)

Poola ajakirjandus

Pärnu linnavalitsus tühistas Waffen-SS sõdurite monumendi avamisürituse. Eestlasest SS-lase mundris sõjaväelase monument kutsus esile peaminister Siim Kallase terava kriitika, kes ütles, et toimunu on kahetsusväärne ja et monumenti ei tohiks üldse paigaldada. Peaminister arvab, et sellest tekib suur poliitiline skandaal nii Eestis kui ka välismaal. (Życie, 25.07, Życie Warszawy, 24.07, Dziennik Polski, Rzeczpospolita, 25.07)

Efraim Zuroff nõudis Eesti Kaitsepolitseilt 17 politseipataljoni liikme süüasja taasmenetlemist. Simon Wiesenthali keskuse arvates võtsid nad 1942. aastal Valgevenes osa 2500 juudi mõrvamisest. KAPO pressiesindaja Olari Valtin teatas, et tema ametkonnal ei ole sellealast informatsiooni. Zuroff mainis, et KAPO järeldused on vastuolus Eesti inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjoni aruandega. (Gazeta Wyborcza, 25.07)

Venemaa ajakirjandus

Wiesenthali keskus kuulutas Eestis, Lätis ja Leedus välja operatsiooni ”Viimane šanss”, mille abil tahetakse välja selgitada kohalikud II MSi-aegsed juuditapjad. Balti riigid pole operatsiooniks valitud juhuslikult: Eesti oli ainuke maa okupeeritud Euroopas, mille kohta Kolmanda Reichi juhid võisid kirjutada: juudivaba, Läti ja Leedu lähenesid samuti Eesti ideaalile: neis riikides hävitati umbes 95% juutidest. Samal ajal on need riigid Wiesenthali keskuse juhtide sõnul ainukesed maailmas, kus pole alates 1991. aastast ühtegi natsikurjategijat trellide taha pandud. Baltlastele on mõista antud, et ajaloo mustad plekid võivad muutuda takistuseks NATOsse saamisele. (Galina Kurbanova, Parlamentskaja Gazeta, 7.08)

Haridus- ja välisministeeriumi ettepanekul hakatakse Eesti koolides tähistama holokausti ja inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva. (NTVru.com, Utro.ru, 7.08)

Reisikiri Eestist. Juttu on Eesti e-valitsusest, valitsuse töötamise läbipaistvusest, pisut integratsioonist, endisest peaministrist Mart Laarist (“muinasjutust pärit rõõmsameelset päkapikku meenutava” Laari valitsemise ajal tuli Eestis kasutusele uus teemärk '@', tähistades avaliku Internetipunkti asukohta). Laari valitsuse tagasiastumise põhjuseks toob ajakiri euroliidu nõuded keele- ja kodakondsuse küsimustes, millega Isamaaliit ei saanud nõustuda. Veel Eesti majandusarengust, reformidest ja erastamisest. Praegusest valitsusest ja noortest ministritest - pikemalt Mailis Rannast, kellest antakse pilt kui naeratavast noorest naisest. Autor annab ka ülevaate Ida-Virumaast, kus venelased olla veendunud, et eestlane tähendab ametikohta ning Tallinnas ei teata üldse, mida teha Narva ja kogu selle maakonnaga. Loo autor toob pea iga teema illustreerimiseks oma Tallinnas elava vene rahvusest saatja positiivseid repliike eluolu kohta Eestis. (Vadim Dubnov, Novoje Vremja, 28.07)

Patriarh Aleksius II teatas, et tema visiit Eestisse toimub selle aasta septembris, muidugi juhul, kui Vene õigeusu kiriku sealsetele kogudustele kinnistatakse vara, mida nad haldavad. Patriarh rõhutas, et MPEÕKi registreerimine oli esimene samm suhete normaliseerimisel; kui see saab lõpule viidud, siis järgneb teine - tema visiit Eestisse. (Utro.ru, 8.08)

Viimastel aastatel ei jätku Eestis kaitsejõududes ajateenistusse tahtjatele vabu kohti. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko teatas, et harvad ei ole juhud, mil Eesti ühte või teise piirkonda teenima tahtjate seas on tõeline konkurents. (Utro.ru, 9.08)

MAJANDUS

Uudisteagentuurid

Lähiajal taasavatakse laevaliiklus Eesti ja Venemaa vahel marsruudil Tartu - Pihkva. (Interfax, RIA Novosti, 7.08)

VARIA

USA ajakirjandus

New Yorgis leiduvat uudset ja huvitavat tutvustav artikkel mainib muuhulgas ka Eestit. Nimelt pakutakse Garden of Eden poodides Kalevi toodetud käsitsi värvitud juurviljakujulisi martsipanimaiustusi. Hinnaks 18 dollarit naela magusa eest. Lisatakse, et Kalev asutati juba 1806. aastal ja et eestlased armastavad väga martsipani. (Florence Fabricant, The New York Times, 7.08)

Taani ajakirjandus

Euroopa kunstnikud aitavad ELi poliitikutel näha valgust ja saada selgust enne oluliste otsuste tegemist ELi laienemise kohta. Kopenhaagenis oktoobrist jaanuarini toimuv valguskunsti väljapanek kannab nimetust "Lux Europae 2002". Osalejate nimekirjast võib praegu leida 20 riigi esindajaid, kus muuhulgas on kirjas ka Eesti valguskunstnikud. (Peter Kronsted, Jyllands-Posten, 2.08)

Soome ajakirjandus

Tänavuse aasta esimene pool oli Eesti teedel viimase kümne aasta süngeim. Vigastustega lõppenud liiklusõnnetusi oli 1018. Kiiresti on kasvamas ka roolijoodikute arv. 23% kõikidest õnnetustest juhtub purjus juhtide süül. Eesti politsei algatas üleriigilise operatsiooni seejärel, kui möödunud nädalal püüti kinni rekordilised 104 roolijoodikut. Kuu aega vältava politseioperatsiooni jooksul püütakse taltsutada häbematuks muutunud autojuhte. Juhid on märganud, et paari aasta taguse vallandamistelaine tulemusena politseis on maanteede-äärne rutiinkontroll peaaegu kadunud. Eesti autopark on kümne aasta jooksul põhjalikult muutunud. Ladadest ja moskvitšidest on järel vaid mälestus. Nende asemel näeb tänavatel mercedeseid ja BMWsid. Lisaks on autode arv peaaegu kahekordistunud. Teede kvaliteet pole aga kasvanud samas tempos ning liikluskultuur tundub olevat veel hullem kui Nõukogude ajal. Tehnika areneb, kuid mõistust ei jätku. (Etelä-Suomen Sanomat, 7.08)

1950-60ndatel aastatel oli Tartu ülikoolis veidi vabam õhkkond kui mujal NSVLis. Ülikooli tuli kümneid venelasi, ukrainlasi, juute ja armeenlasi, kes oma teadustööd mujal enam jätkata ei võinud. Tuntuim neist "pagulastest" on Tartu semiootikakoolkonna asutaja Juri Lotman. Ta kolis Tartusse, sest ei saanud oma juudipäritolu tõttu mujal tööd. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.08)

1920-30-ndate aastate Eesti Vabariigis olid funkmajad demokraatliku elamisviisi märk. Eestis tähendas funktsionalism pikka aega laiemas tähenduses moodsat arhitektuuri. Alles viimastel aastatel on hakatud mõistet kasutama vaid ühe konkreetse arhitektuuristiili kohta. (Sari Toivakka, Keskisuomalainen, 6.08)

1. augusti hilisõhtul peksti Tartus nelja Läti jalgratta vigursõitjat. Pekstud ei osanud kallaletungile muud seletust leida, kui oma rahvuse. Tartul on Eestis sarnane maine kui varemalt Joensuul Soomes. Väikesed vihased noorterühmitused terroriseerivad tõhusalt linna külastavaid välismaalasi. Politsei sõnul on linnas paarikümneliikmeline suletud skinheadide grupeering, mille ümber tiirleb umbes samapalju noori. Viimaste aastate jooksul on vähemalt kaks tumedanahalist üliõpilast teatanud, et lahkuvad linnast välismaalastele suunatud vaenulikkuste tõttu. Ajaleht Postimees on teemat pidevalt üleval hoidnud ning süüdistanud ka politseid viletsas tegutsemises. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.08)

Soome vanglateametil on rasked ajad, vanglad on vange pilgeni täis, vangide enesetunne on halvenenud ja vanglaametnikud kurdavad, et ülerahvastatus segab vangide reeglipärast kohtlemist. Olukorra muudavad veel keerukamaks välismaised kurjategijad, peamiselt eesti ja vene päritolu narkodiilerid, kes kannavad oma karistust Soome vanglates, kuna Eesti ja Venemaa vanglate tingimused on ebainimlikud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.08)

Jyväskylä rallile on tulnud 30-liikmeline grupp, et elada kaasa oma kangelase Markko Märtini sõidule Soome rallil. Kogu seltskond kannab oranže T-särke, mille seljale on kirjutatud "Tulevane maailmameister". (Asko Temmes, Helsingin Sanomat, 10.08)

Läti ajakirjandus

Tartus toimunud ekstreemspordi festivalil peksid kohalikud noormehed lätlastest eakaaslasi. Ühe kaklusesse kaasatud lätlase sõnul peksti neid vaid seetõttu, et nad on lätlased. (Andrei Tatartshuk, Panorama Latvii, 5.08, Tshas, Vesti, 5.08)

Poola ajakirjandus

Keegi, kes käis Eestis näiteks 20 aastat tagasi, ei tunneks seda riiki täna ära. Tänavatel ei ole enam kuulda vene keelt, vaid soome keelele sarnast, kõlalt ungari keelele lähedast kõnet. 60% selle väikese riigi elanikkonnast on põlvnenud eestlased, ülejäänud on – nii nagu kõigis endistes NSVL vabariikides – venelased ja teised rahvused. Paljud eestlased peavad oma maad Skandinaavia riigiks ja tunnevad suurt seotust selle kultuuriga. (Express Ilustrowany, 26.07)

Aina suuremat populaarsust koguvad Poola turistide seas endised NLi vabariigid. Lisatud on mõned praktilised nõuanded neile, kes sinna kanti, sh siis ka Eestisse, suunduvad. Vanemad eestlased räägivad hästi vene, noored inglise keelt. Poed on täis kaupu, kuid mitte mingeid originaalseid meeneid sealt lähedastele tuua ei ole. Selle asemel võivad poolakad kogu oma raha välja anda pubides. Väga huvitav tava, millega võib kokku puutuda, on “pruutide tänavaõhtud”. Selline ebatüüpiline meheleminejate tüdrukute õhtu on turistidele suureks atraktsiooniks. Tüdrukutega (kannavad seljal silti ‘soon married’ või ‘last day free’) võib lasta end pildistada. (Express Ilustrowany, 29.07)

Venemaa ajakirjandus

Jõhvi kalmistul restaureeritakse mälestusmärki Nõukogude sõjameestele. Töid teostatakse vene rahade eest - Venemaa saatkond eraldas selleks 66 000 krooni. Arvestades 'pribaltide' mentaliteeti ja seda, et Eesti kalmistud näevad välja kui iluaiad, 'olles jalutamis- ja puhkekohad', võib vene räämas mälestusmärk ärritada kohalikke elanikke mitte ainult oma ideoloogilise suunitlusega, vaid ka mahajäetud olekuga. (Jelena Kiseljova, Pravda, 2.08)

Reisimuljed Tallinna vanalinnast. Autor on külastanud mitmeid vanalinnas asuvaid restorane (Le Bonaparte, Balthasar, Olde Hansa), mille headuse kirjeldamiseks jätkub vaid kiidusõnu. (Aleks Milovski, TV Parad, nr. 31, 29.07-4.08)

Intervjuu Tartu Ülikooli emeriitprofessori Larissa Volpertiga tema elust ja tööst Pihkvas ning Tartus. Professor Volpert meenutab pikemalt koostööd Juri Lotmaniga. Muuhulgas rõõmustab ta Tartu ja Pihkva vahelise laevaliikluse taasavamise üle. (N.Bogomolova, Pskovskaja pravda, 9-10.08)