Nädal välismeedias: 29. juuli - 4. august

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Germany and France vowed to end a dispute over farm aid funding so EU enlargement can be sealed this year, pledging to get to work even before the German election. (Reuters, 30.07)

Poles might reject joining the EU if the country has to pay more into the bloc's budget than it receives in subsidies, FM Wlodzimierz Cimoszewicz warned. (Afp, 1.08)

The EU said it had clinched an agreement with Poland on border controls in a significant step forward in negotiations on Warsaw's EU membership. (Afp, 30.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestile, kes kasutab energiaallikana keskkonnale ebasõbralikku põlevkivi, määrati 10-aastane üleminekuperiood põlevkivisektori rekonstrueerimises. (Judy Dempsey, Financial Times, 31.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

30. juulil Schwerinis toimunud Saksamaa-Prantsusmaa tippkohtumisel loodi kahe riigi erimeelsuste lahendamiseks töögrupid, mis tegelevad vastavalt ELi laienemise ja sellega seonduvate finantsküsimustega (CAP), ELi institutsioonide reformiga ja ühise julgeolekupoliitikaga. "Euroopa ülesehitus ei ole võimalik, kui Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole ühel nõul," rõhutas Prantsusmaa riigipea Jacques Chirac. Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ja Jacques Chirac lubasid lahendada oma erimeelsused enne ELi tippkohtumist Kopenhaagenis ja kinnitasid seega, et nad ei pidurda laienemisprotsessi ajakava. (George Marion, Claire Tréan, Le Monde, 1.08; Le Figaro, 30.07, 31.07, Libération 31.07)

Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin ütles, et Prantsusmaa ja Saksamaa erimeelsused seoses CAPiga lahenevad, kui hakatakse kinni pidama paika pandud ajakavast: "CAPi reform oli kokku lepitud alles aastaks 2006," rõhutas minister. Dominque de Villepin leiab, et Prantsusmaa president Jacques Chirac ei läinud vastuollu ELiga, avaldades Kaliningradi küsimuses arvamust, et viisanõue on vastuvõetamatu: "President ütles, et on vaja leida lahendus. On selge, et Kaliningradi küsimus on oluline ELi Venemaa poliitikas. Meie, eurooplased, peame arvestama kahe põhimõttega: venelaste vaba liikumisvõimalusega emamaa ja Kaliningradi vahel ning Schengeni lepinguga. Neile printsiipidele tuginedes tuleb leida rahuldav lõpplahendus, mis ei oleks Venemaale alandav." (Francois Bonnet, Claire Tréan, Le Monde, 30.07)

Lõpp illegaalsele immigratsioonile! Selline EKi üleskutse on hoiatus uniooni kandidaatriikidele, et on vaja tugevdada piirikontrolli. Poola pressi andmetel on Poolas umbes miljon illegaalset immigranti endistelt NLi aladelt ja Aasiast, kes on saabunud Moskva ja Kiievi kaudu. 30. juulil allkirjastasid Poola ja EL lepingu, mis näeb ette Poola idapiiri kontrolli tugevdamise. Poola on surutud kui alasi ja haamri vahele, kus ühelt poolt rõhuvad EKi julgeolekunõuded ja teiselt poolt Venemaa tundlikkus selles küsimuses. Venemaa kardab, et ümber tulevase ELi territooriumi on kerkimas uus "Berliini müür". ELi jaoks on ebareaalne rakendada Kaliningradi küsimuses Leedu ettepanekut, rajada 2 miljardit eurot maksev koridor läbi Leedu territooriumi. Sama vastuvõetamatu on ka Venemaa ettepanek panna käima plommitud vagunitega rongid, mis võiks vabalt liikuda Leedu ja Poola territooriumil. (Mirel Bran, Le Monde, 2.08)

"Probleemid ei kao koos liitumisega, vaid teatud juhtudel tuleb neid hoopis juurde," ütles Sloveenia siseminister Rado Bohinc Salzburgis. Schengeni lepingu ja inimeste vaba liikumise osas ei ole ükski kandidaatriikidest liitumise lõpptähtajaks valmis. Schengeni infosüsteemiga ühinemiseks loodavad kandidaadid saada ELilt lisatoetust. Piiride ülesehituse finantseerimiseks ei ole aga EK nõus andma enam ühtegi eurot, sest 1997.-2001. a. kandidaatriikidele jagatud abist oli 340 miljonit eurot mõeldud just välispiiride kindlustamiseks. "On mõttetu luua illusioone uue toetuse osas," rõhutas Austria siseminister ja kohtumise korraldaja Ernst Strasser. Kandidaatriigid teavad seda tegelikult väga hästi, aga üritada võib ju alati. (Pierre Bocev, Le Figaro, 29.07)

"Schengeni süsteemiga ühinemise finantseerimisküsimuses on vaja meeles pidada, et kergendame ju praeguste liikmesriikide koormat, kui ELi välispiir ümber paigutub. Praegune piir, mis asub Austria ja Ungari vahel, liigub laienemisprotsessi lõppedes Ungari ja Rumeenia vahele. Võttes enda peale kohustuse kaitsta ELi välispiiri, suurendame praeguse 15 liikmesriigi julgeolekut," selgitab Ungari seisukohta Schengeni peatükis riigi siseminister Monica Lamperth. (Pierre Bocev, Le Figaro, 29.07)

Saksamaa ajakirjandus

Artiklis, kus kirjeldatakse Poola ettevalmistusi ELiga liitumisel, keskendutakse hiljutisele ELi ja Poola vahelisele piirikaitse kokkuleppele, kus Poola võttis endale kohustuse rajada oma 1000 km pikkusele tulevasele ELi välispiirile iga 20 km kohta üks vahipunkt. Võrdluseks tuuakse Eesti, kus vahipunktide vahemaa on 80 km. (Handelsblatt, 30.07; Süddeutsche Zeitung, 31.07)

Taani ajakirjandus

Hoolimata sellest, et EL ei ole suutnud saavutada kokkulepet põllumajanduse otsetoetuste osas, jätkuvad laienemise läbirääkimised Taani eesistumise ajal, püüdes lahendada teisi õhus olevaid küsimusi. Artikkel annab ülevaate kandidaatriikide läbirääkimiste seisust. Eesti kohta mainitakse, et pikaajalise köieveo järel ollakse valmis sulgema energeetika peatükk, kus Eesti valitsus on seni olnud väga kahtleval seisukohal energeetikaturu liberaliseerimise osas. Lahendusena tundub sobilik olevat üleminekuperiood. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 29.07)

Ajalehe Politiken korrespondent on käinud Kaliningradis ja vestelnud kohalike elanikega. Valdav enamus ei soovi loomulikult viisarežiimi ning peavad sellist ettepanekut Brüsseli poolt väga ülekohtuseks. Kõigest hoolimata ollakse aga tuleviku suhtes positiivselt meelestatud - viimasel ajal on Kaliningradi majandus järjest paremaks läinud ja veel suuremat kasvu oodatakse ajalt, mil naabrid liituvad ELiga. Samuti loodetakse suurenevat turistide hulka, mistõttu peetakse ka oluliseks vabamat piiriületust. Taanile, kui ELi eesistujale, on Kaliningradi küsimus hetkel suurimaks probleemiks. (Dana Schmidt, Politiken, 29.07; Jyllands-Posten, 30.07, 31.07; Berlingske Tidende, 22.07, 25.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi EKi volinik keskkonna küsimustes Margot Wallström kirjutab, et EL peab muutuma efektiivsemaks ja langetama senisest rohkem otsuseid häälte-enamusega. 27 liikmesriigiga ELis võib koostöö muutuda suhteliselt jahedaks, kui üks riik võib üksinda blokeerida mingi otsuse. Riikidekeskne lähenemine viib selleni, et rahvuslikud huvid saavad suurema mänguruumi. Autor leiab, et laienenud ELis peaks igal liikmesriigil olema oma volinik, kes valitakse liberaalsemal moel kui tänapäeval. (Margot Wallström, Dagens Nyheter, 30.07; 2.08)

ELi laienemine on konflikte ennetav ja demokraatlik projekt. Läbirääkimised ELi ja kandidaatriikide vahel on revolutsiooniline protsess, mis on täitnud "tühja ruumi" pärast müüri langemist. Läbirääkimised tiirlevad küll peamiselt kandidaatriikide poolelt usaldust tekitavate abinõude ümber, millega saaks märku anda, et liikmeks saades ollakse valmis rakendama ELi nõudmisi. On üllatav, et Rootsi meedia ja poliitikud ei tee just kuigi palju vahendamaks tegelikku ELi liikmelisuse tähendust, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seisukohast. ELi laienemisel toimub tegelikkuses see, et läbirääkimiste protsessi käigus "ehitatakse" riigid üles. Seda ei toimunud siis, kui Rootsi ühines ELiga. Hoolimata sellest, et rootslasi loetakse kõige positiivsemateks laienemise suhtes, valitseb siiski suur teadmatus projekti suhtes. Eelkõige tekitab hirmu inimeste vaba liikumine ELis. Seetõttu on Rootsi poliitikutel enne valimisi eriti oluline selgitada rahvale laienemise tähendust laiemast perspektiivist. (Jannie Lilja, Svenska Dagbladet, 29.07; Dagens Nyheter, 3.08)

Soome ajakirjandus

Varsti peaksid kümme endist idabloki riiki liituma ELiga, praegu on käimas liitumisläbirääkimiste viimane voor. Üks peamisi põhjuseid nende liitumiseks oli kunagi julgeolek. Praeguseks on aga olukord muutunud, ka Venemaa on teinud läbi suured muutused oma julgeolekupoliitikas ning tahtmine ELiga liituda on nii mõneski kandidaatriigis jahtunud. Nüüd kaalutakse pigem ELi liitumisega kaasnevaid halbu kui häid külgi. Näiteks tunnevad poolakad lausa hirmu oma põllumajanduse saatuse pärast ELiga liitumisel. Asja muudab veelgi keerulisemaks tõsiasi, et kandidaatriikide kodanikud isegi ei tunne huvi ELiga liitumise rahvahääletuse vastu. Aastal 2004 peaks ELiga liituma 10 uut riiki, kuid kunagi varem pole kaalutud võimalust, et mõni neist riikides ei soovigi ELiga liituda. See oleks ELi seisukohalt ülimalt piinlik. (Juhtkiri, Ilta-Sanomat, 2.08)

Mure äädikas ligunevate vorstikeste ja puuviljaveini pärast ähvardab tõsiselt langetada ELi toetust Tšehhis. Põliste toiduainete ümber on tõusmas tõeline skandaal. 2004. aastal peaks ELiga liituma 10 uut liikmesriiki, kuid paljudes kandidaatriikides pole ELi toetamine enam enesestmõistetav. Juuli algul tehtud küsitluse põhjal toetas ELiga liitumist vaid 47% tšehhidest. Kandidaatriikides kasvab ELi vastasus. Peaaegu kõikides kandidaatriikides toimub enne ELiga liitumist referendum ja vastus võib nii mõneski riigis olla eitav. Probleemiks on ka vähene huvi ELiga seotud küsimuste vastu. ELi välisasjade voliniku pressisekretär Gunnar Wiegand kinnitab küll, et kandidaatriikide eitav vastus liitumisele ei tekitaks ELile probleeme. Loomulikult soovime nende liitumist, kuid keegi pole sunnitud ELiga liituma, sõnab Wiegand. Sügisel seisab ees ELi laienemisläbirääkimiste kõige raskem osa, EL peaks laienemisläbirääkimised lõpule viima detsembriks, et esimene liitujate laine võiks 2004. aastal ELiga liidetud saada. Rumeenia ja Bulgaaria peaksid liituma hiljem. Sügisel peaksid ELi praegused liikmesriigid jõudma ka omavahelisele kokkuleppele CAPi uuenduste osas ning selles, milliseid toetusi uued liikmesriigid saama hakkavad. Põnevust sügisesse tõotab tuua ka Iirimaal toimuv referendum NIzza lepingu ratifitseerimise kohta. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 1.08)

Lääne-eurooplased on rahul sellega, et EL sunnib viimaks Ida-Euroopat oma tööstuse põhjustatud looduse saastatust likvideerima. Kuid maailma loodusfondi WWF ELi laienemiskoordinaator Andreas Beckmanni sõnul võib läänelik tööstuslik majandus põhjustada Ida-Euroopas mitmete taime- ja loomaliikide kadumise. Suurim erinevus lääne ja ida vahel on selles, et idas on loodus paremini säilinud, väidab Beckmann. (Annikka Mutanen, Helsingin Sanomat, 27.07)

Tundub, et Ida-Euroopa MTÜdel on EList palju positiivsem pilt, kui Soome MTÜdel oli 1995. aastal, kui Soome liitus ELiga. Kandidaatriikides oodatakse, et ELi liitumisega edeneb demokraatia ning ELi seadusandlus sunnib endiste kommunismimaade valitsusi tegema muudatusi, mida MTÜd juba ammu on oodanud. Samas on MTÜde roll Ida-Euroopas hoopis teine kui Soomes. Sealsed MTÜd on palju nõrgemad ning rohkem hajali, kommunistliku režiimi ajal oli ju valitsuse hoiak MTÜde suhtes suisa vaenulik. (Eija Palusuo, Helsingin Sanomat, 27.07)

Põllumajandus- ja metsandusminister Jari Koskinen kritiseerib nõuet, mille kohaselt peaks Soome püüdma mõjutada ELi põllumajandusreformi, ähvardades laienemist peatada. Koskise sõnul tuleks see kahjuks nii Soomele kui Eestile. Kui Soome oleks vastu ELis juba üleüldise heakskiidu saanud laienemisele, poleks meil seejärel liidu asjades palju ütlemist. (Helsingin Sanomat, 28.07 Kari Männinen, Keskisuomalainen, 27.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

An overwhelming majority of Austrians have forgiven the EU for slapping sanctions on the country following the rise of far-right leader Jörg Haider, with 80% saying they want to remain part of the 15-nation body, a poll said. (Afp, 29.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa peamiseks väljakutseks on demokraatia ja komplitseerituse sobitamine. Euroopa liidrite keerukate olukordadega toimetuleku testiks on saanud institutsionaalsed reformid, laienemise protsess ning lisaks skeptiline valijaskond. ELi ülesandeks on teha selgitustööd ja saavutada toetus Euroopa projektile, mida ei saa väljendada lihtsate loosungitega. Euroopa oleks justkui pöördunud tagasi keskaega ja Rooma impeeriumisse, kus puudus avalik arvamus, arvamusuuringud, valimisprotseduurid tänapäevases tähenduses. Juhul, kui Euroopa konstitutsiooni ei ole võimalik lihtsustada, võiks vähemalt suurendada selle legitiimsust. Miks ei võiks 10 aasta pärast olla kõrvuti Euroopa Ülemkogu president ja EKi president, mõlemad valitud otse rahva poolt? (Dominique Moisi, Financial Times, 28.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sakslased soovivad tulevikus anda EKile ja selle EPi poolt valitud presidendile rohkem võimu, samas kui prantslased leiavad, et parim lahendus oleks ELi liikmesriikide valitsuste nõukogu loomine. "Prantsuse välispoliitika aluseks on fundamentaalne vastuolu. Prantslased kardavad Saksamaa ülemvõimu Euroopas, ent jätkavad ometigi liikmesriikide valitsuste positsiooni tugevdamise nõudmist tuleviku ELis. Nad ei ole võimelised nägema, et põhjalik integratsioon lahendaks kõik nende probleemid," ütleb Martin Koopmann, Saksamaa Välispoliitika Liidu (DGAP) ekspert. (Lorraine Millot, Libération, 30.07)

"EL ei ole lihtsalt suur turg, kus kehtivad ainult pakkumise ja nõudmise reeglid. Euroopa - see on enam kui supermarket. EL peab olema ühtne poliitiline jõud, millel on maailmas kindel roll," ütles EKi regionaalpoliitika volinik Michel Barnier. Voliniku sõnul teeb EK 2003. aasta lõpuks kandidaatriikidele ettepanekud nii olulises küsimuses, nagu ühtekuuluvuspoliitika pärast 2006. aastat. (Laurence Chavane, Le Figaro, 31.07)

Ajalugu on näidanud, et kui Suurbritannia loobuks praegu "viisakalt" oma liidripositsioonist Euroopa ühises julgeolekupoliitikas ja ka teistes ELi konstruktsioonis äärmiselt vajalikes valdkondades, toimuks kõik lihtsalt ilma Suurbritanniata ja tingimustel, mis ei vastaks pikemas perspektiivis riigi huvidele. Artikli autor, leiborist ja Policy Networki instituudi president leiab, et Suurbritannia Pariisi ja Rooma lepingutele allakirjutamata jätmine oli mõtlematu, EMUst kõrvalejäämine oli kahetsusväärne ja julgeolekupoliitikast eemale hoidmine võib riigile saada hävituslikuks. (Peter Mandelson, Le Monde, 30.07)

Raamatu "Pariis Berliin Moskva" ("Paris Berlin Moscou", 2002) autor Henri de Grossouvre kirjutab oma teoses, et Euroopa poliitilis-geograafiline tähtsuskese on kandumas itta. Venemaa on tähtis ja vältimatu element ELi tuleviku kujunemisel. H. de Grossouvre soovitab luua Pariisi-Berliini-Moskva telg, mis näib talle olevat viisiks, kuidas võrdselt kaitsta riiklikku iseseisvust, erinevaid euroopa rahvaid, kes kaitset soovivad, ja säilitada rahu kontinendil. (Vladimir Volkoff, Le Figaro, 31.07)

Saksamaa ajakirjandus

Esmapilgul võib üllatavana tunduda väide nagu hakkaks Euroopa ilmet võtma – “see vana manner paistab ju omadega nii läbi olevat”. Ent kui mõelda Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kes kõigest väest ELi pürgivad ning Aafrika riikidele, kes ennast ELi eeskujul organiseerivad, võib tasapisi hakatagi uskuma Euroopa projekti teostatavusse. Euroopa tuleviku konvendi eesistuja Valéry Giscard d´Estaing on õigustatult nimetanud konventi Euroopa viimaseks lootuseks, kuna hoolimata sellest, millega konvent lõpuks valmis saab - olgu see täiesti uus Euroopa põhiseadus või lihtsalt Euroopa lepingu uuendatud versioon - juhib see dokument Euroopa elu järgnevatel kümnenditel. Nii olekski hea kui konvent suudaks otsustada, milliseid funktsioone peab täitma rahvuslik valitsus, mida aga delegeerima EKile ja EPile. Üks Saksamaa esindajaid konvendil, SPD-EP saadik Klaus Hänsch on tabavalt väljendanud ELi ja kodanike suhet, öeldes: "Euroopa on kodanikele lähedane siis, kui ta kodanikele liiga lähedale ei kipu." Esimesed kuus kuud on kulunud kuulamise peale. Euroopa poliitika kuldreegel on, et kes ootab ja kuulab, saab oma ettepaneku läbi suruda, kuna ettevalmistusaeg on olnud pikem ja vastuväiteid on raskem esitada. Nii võibki d´Estaingil õigus olla. Euroopa on juba väga kaua oodanud ja see viimane lootus võib seega väga särav olla. (Andreas Middel, Die Welt, 29.07)

Soome ajakirjandus

Välisuudiste lehekülgedele paigutatud ELi uudised on samuti üks põhjus, miks peetakse ELi kaugeks, keerukaks ja segaseks. Osaliselt tuleb taoline mõtteviis ka sellest, et just selline EL ongi. Asja annaks parandada muutes ELi struktuuri. EK vajab suuremaid volitusi, olemaks suuteline hea seisma ELi hea käekäigu eest. Liikmesriigid saavad oma huvide eest seismisega niigi hakkama. (Piia Elonen, Etelä-Suomen Sanomat, 28.07)

23. juuli pole mitte mistahes päev vaid 23.07.1952 jõustus ESTÜ asutamisleping. ESTÜ on ELi esivanem. Möödunud teisipäeval see leping lõppes. ESTÜ oli täitnud oma ülesande ja võis lahkuda. Nüüd on pilgud suunatud järgmisele väljakutsele ehk ELile. EL seisab laienemise eel. Soome Ametühingute Keskliit tegi hiljuti avalduse, milles ütles, et Eestist saaks laienemise järel ELi maksuparadiis kuid see avaldus tehti üsna varsti pihuks ja põrmuks. Põllumajandusvolinik Fischler on aga teinud ettepaneku reformida CAPi; kui see plaan läbi läheb, hakkaksid toetust saama ka need talumajapidamised, kes üldse midagi ei tooda. Laienemine ei saa olema kerge, kuid selle peatamine oleks ajalooliselt andestamatu viga. (Kaleva, 29.07)

Alexander Stubb on üks neid soomlasi, kes suhtub ELi laienemisse kriitikavabalt. Stubbi arvates on EL tugev majanduslikult, kuid mitte välispoliitiliselt. Stubbi arvates peaks aga EL ka välispoliitikas “ühest suust rääkima”, EL peaks saama ÜRO julgeolekunõukogu ja G-8 liikmeks. Kuid Stubbi seisukohad tekitavad siiski ka mitmeid küsimusi. Esiteks pole ELil ühtset majandushäält, vaid ELi majandus koosneb erinevatest üksustest, mis peavad käituma ühiste reeglite järgi. EL on pakkunud oivalised võimalused rahvusvahelisele kuritegevusele ning pole suutnud hoida pangasaladusi. Välispoliitilisi tegijaid on ELis palju vähem kui majanduslikke ning ka nemad peaksid nüüd loobuma oma iseseisvusest. Kõige olulisem on aga küsimus, keda hakkab esindama see tulevane ühtne ELi välispoliitika. Sellele küsimusele pole Stubb vastust andnud. (J.P. Roos, Helsingin Sanomat, 28.07)

Kas Euroopa uue parempoolsuse tõus peaks olema murettekitav või on see vaid kahjutu populism, mille teeneks on tõrjutud ühiskonnakihtide tunnete tõlgendamine? Kui küsida selle ala asjatundjate käest, siis on vastus ühene, nähtuse arengut tuleks takistada. Kuigi parempoolsuse poliitiline mõjuvõim on veel marginaalne, on see muutunud keskseks vestlusteemaks nii mõneski riigis. (Annikka Mutanen, Helsingin Sanomat, 4.08)

Euroopa õhuruumi turvalisus paraneks asjatundjate sõnul tunduvalt kui nn. single-sky kokkulepe ja selle juurde kuuluv Eurocontrol turvasüsteem täielikult tööle hakkaks. Eesmärk pole sugugi mitte uus, vaid seda on proovitud edendada juba aastakümneid. Riigiülese lennundussüsteemi asutamisega võib alustada kohe, kui valmib vastav seadusandlus ning Prantsusmaa, Kreeka ja Portugal sellega nõusse jäävad. Seni on mainitud riigid veendunud single-sky vastased olnud, väites, et oma õhuruumi kontrollimine kuulub suveräänse riigi "loomulike õiguste" hulka. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 30.07)

EL on tõotanud austada inimõigusi, mis tähendab ka, et põgenikke ei saadeta tagasi, kui neid nende kodumaal ootaks halb saatus. Nüüdseks on aga tekkinud oht, et ELi liikmesmaade karmistunud migratsiooni ja varjupaiga seaduste tulemusel võib raskeneda põgenike jõudmine ELi territooriumile. See aga nõrgendaks ELi alusdokumentides sisalduvat õigust saada varjupaika ning omakorda ohustaks kogu rahvusvahelist põgenike kaitse süsteemi. Ning just asüül inimõiguste küsimusena on tõstetud ELis kesksesse ossa. ELi eesmärgiks on luua ühtne varjupaigasüsteem, mille osaks oleks ka siduv varjupaigaõigus direktiivide näol. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Visiting Defense Minister Sergei Ivanov told residents of Kaliningrad that Russia would continue to oppose EU plans that Moscow fears would further cut the Baltic enclave from the rest of Russia after its neighbors join the EU. (Afp, 28.07)

France said its support for Moscow in a visa dispute over Kaliningrad, did not mean Paris had broken ranks with its European partners. FM Dominique de Villepin told the that President Jacques Chirac's backing for Moscow's position during talks with his Russian counterpart Vladimir Putin this month indicated his concern to find a solution. (Reuters, 29.07)

Residents of the Russian Baltic enclave of Kaliningrad should continue to be allowed to travel to the rest of Russia without visas, Russian Defense Minister Sergei Ivanov said during a visit to neighboring Lithuania. (Afp, 31.07)

Venemaa presidendi eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin teatas, et Venemaa kavatseb enne ELi esitada oma ettepanekud Kaliningradi probleemidega seonduvas. Rogozini arvates tuleks leida kompromiss ja ta rõhutades, et ELile tuleb tagada kõik julgeolekugarantiid illegaalsete immigrantide ja kuritegevusega seonduvas. (Interfax, 30.07)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa on mures Iraagi vastu puhkeda võiva sõja ees, mille tagajärjel kannataks kogu maailmamajandus. Keegi ei võitle ägedamalt sõja ja Bushi administratsiooni vastu kui seda teeb USA armee eesotsas kaitseminister Colin Powelliga, kes toetab pigem praegust strateegiat - Saddam Husseini tegutsemisvabaduse takistamist. (Jacob Heilbrunn, Der Tagesspiegel, 3.08)

Soome ajakirjandus

Nädal tagasi lõi president Chirac oma ELi partnerriigid pahviks teatega Venemaa president Putinile, et Prantsusmaa toetab Venemaad Kaliningradi probleemi lahendamisel. Chirac lausus Putiniga kohtumisel, et tema arvates ei peaks nõudma venelastelt viisasid, et nad saaksid omas riigis ühest kohast teise liikuda. Samas on ELi nõunikud juba kuid tagunud teist rauda, mille kohaselt EL ei saa heaks kiita viisavaba režiimi Venemaa ja ELi vahel. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 28.07)

Venemaa ajakirjandus

Vene politoloogide arvamused Venemaa positsioonist Kaliningradi küsimuses. Arvamused on seinast seina: A. Fjodorovi arvates ollakse tupikus, V. Fjodorovi sõnul sõltub palju Saksamaa positsioonist, Markov ennustab siiski transiitkoridori variandi võitu, kuid ilma sellise nimetuseta (transiitkoridor seostub Euroopale ikka veel Danzigi koridoriga). (Andrei Fjodorov, Gleb Pavlovski, Valeri Fjodorov, Sergei Markov, Nezavisimaja Gazeta, 29.07)

Artiklis soovitatakse Venemaal Kaliningradi probleem siduda Klaipedaga. Klaipeda näol olevat tegu Leedu-Venemaa vahelise lahendamata territoriaalprobleemiga, mis olevat ka üheks põhjuseks, miks siiani pole Duuma ratifitseerinud piirilepingut. (Nikolai Platnov, Nezavisimaja Gazeta, 30.07)

Kaitseminister Sergei Ivanov teatas pärast kahepäevast visiiti Kaliningradi, et Moskva ei vasta Balti riikide NATOsse astumisele tõsiste sõjaliste sammudega ning uuris kaliningradlaste transiidivõimalusi. Välispassid on praegu 25% Kaliningradi täiskasvanud elanikest, ajateenijail ei tohi aga välispasse üldse olla. Hiljutise lootuskiire Chiraci avalduse näol kustutas Prantsusmaa välisministri Dominique de Villepini avaldus Le Monde’s, kus ta teatas, “et tuleb leida lahendus, mis ei alandaks venelasi, kuid tuleb kaitsta ka Schengeni lepingut”. Ivanov arutas Kaliningradis alternatiivset teed praamiühenduse näol. Balti laevastiku 3. terminal antakse üle transpordiministeeriumile ning see saab Baltiisk-Ust-Luuga liini lõunapunktiks. Reisi kestvuseks planeeritakse 32 tundi. 2 praami teenindavad aastas maksimaalselt 240 tuhat reisijat, kellest tõenäoliselt enamus on sõjaväelased. (Georgi Bovt, Svetlana Popova, Izvestija, 30.07)

Venemaa president Vladimir Putin kohtus Riigiduuma väliskomisjoni esimehe ja presidendi eriesindaja Kaliningradi oblastis Dmitri Rogoziniga. Rogozin teatas, et ELi laienemise tagajärjed on juba “tähelepanelikult läbi analüüsitud”. Ta väitis, et Kaliningradi probleem puudutab Venemaa rahvusliku julgeoleku aluseid ning VF kodanike õigusi ja vabadusi. Probleemi lahendamine on terve riigi ülesanne. (RIA Novosti, Strana.ru, 30.07)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov hoiatas Euroopat: Ivanov esitas ELile oma variandi Kaliningradi probleemi lahendamiseks. Kas EL annab Moskva nõudmistele järele ning unustab kavatsuse viia alates 1. jaanuarist sisse viisarežiim enklaavi elanikele või Venemaa kaitseb käepäraste vahenditega oblastit blokaadi eest. Vene kaitseminister oli visiidil Leedus, eesmärgiks Vilniuse Moskvat toetavate seisukohtade kindlustamine. Vilnius aga ajab jäika ELi poliitikat ning keeldus vähimastki Moskva toetamisest, mille peale polnud Ivanovil muud lisada kui, et 'Venemaa ei luba mingitel tingimustel blokeerida oblastit'. (Elena Siskunova, Gazeta.ru, 31.07)

Intervjuu presidendi eriesindajaga Kaliningradi oblastis Dmitri Rogoziniga: vaatamata ELi jäigale seisukohale Kaliningradi küsimustes, on Venemaa valmis tegema ELile uusi ettepanekuid lahenduste leidmiseks, et novembris Kopenhaagenis toimuval Venemaa-ELi tippkohtumisel saavutada üksteise mõistmine. Rogozin on valmis läbirääkimisi alustama augustis, kuid Brüssel on juba teatanud, et vastavalt Sevilla tippkohtumise otsustele peab EK esitama oma nägemuse Kaliningradi probleemist liikmesriikide juhtidele septembri lõpuks ning pärast seda saab alles tekkida sisuline dialoog. Rogozin on aga otsustanud alustada kõnelusi Euroopa pealinnadega, lisaks näeb ta oma ülesannet selles, et kinnistada Euroopa ühiskonna avalikus arvamuses need kasud, mis tulenevad Kaliningradi probleemide positiivsest lahendamisest, kuivõrd see puudutab üldist julgeolekut. Rogozin lisas, et vajalik on leida kompromiss, mille tulemusel EL saab täieliku garantii oma välispiiride julgeolekuks, täieliku info välismaalaste liikumisest üle ELi territooriumi ja kandidaatriikide - eelkõige Leedu ja Poola - piiride. (Strana.ru, 1.08)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Public support for British membership of the euro is waning despite the fact that more than a third of the population has now used the European currency, according to a new poll. A poll for Credit Suisse First Boston showed that opposition to the single currency has risen sharply in Britain. (Afp, 31.07)

A WTO report ruled against the US over tariffs imposed on European steel imports. The report by an expert panel concerns US measures against privatised European steel companies from Britain, France, Germany, Italy, Spain and Switzerland that were imposed gradually between 1987 and 1998. Washington claims these companies received unfair state aid just prior to privatisation. (Afp, 31.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

EL põllumajandusvolinik Franz Fischler üritab oma artiklis veenda Prantsusmaa põllumehi CAPi reformi kasulikkuses ja rõhutab, et otsetoetuste vähendamine ei puuduta väikeseid majandeid, mille aastane sissetulek on alla 5000 euro, ja mis moodustavad Prantsusmaal enamiku talupidamistest. (Franz Fischler, Le Figaro, 29.07)

Soome ajakirjandus

Eile toimus Saksamaa ja Prantsusmaa tippkohtumine Schwerenis, kuid riikidevahelised erimeelsused säilisid ka pärast tippkohtumise lõppu. Saksamaa sooviks kärpida ELi põllumajandusele kuluvaid summasid, nende arvates läheb EL pankrotti, kui CAPi ei reformita enne laienemist. Prantsusmaa, kes on suurim põllumajandustoetuste saaja, on kulutuste kärpimise ja reformide vastane. (STT, Kaleva, 31.07)

Poola põllumajandusministri Kalinowski sõnul pole Poola nõus mingite tootmiskvootidega, kui Poolale ei rakendu pärast ELiga liitumist täies mahus CAPi toetused. (Matti Hoviseppä, Taloussanomat, 31.07)

EKP peamisi muresid on hetkel inflatsiooni kasv. Juunis oli inflatsioon 1,8%, kuid keskpanga presidendi Wim Duisenbergi sõnul ületab selle aasta eurotsooni inflatsioonimäär 2% piiri. Euro tugevnemine annab aga keskpangale suuremad võimalused inflatsiooni kontrollimiseks. (Marjut Tervola, Helsingin Sanomat, 29.07)

Portugal võib saada ELilt trahvi suure eelarvedefitsiidi tõttu. Eurotsooni riikides võib kokkuleppeliselt eelarvedefitsiit olla kuni 3%, Portugalil tõusis see aga 4,1%-ni. Siiani pole ükski eurotsooni riik 3% piiri ületanud ning see oleks esimene kord, kui EK on sunnitud sanktsioone kasutama. On aga siiski küllalt ebatõenäoline, et asi trahvide nõudmiseni välja läheb. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 27.07)

Asjatud on olnud kartused, nagu võiks eurost saada võltsijate lemmik. Siiani on rahasedeleid võltsitud väga vähe ning enamus võltsingutest on olnud harrastajate tehtud. Juuli lõpuks oli leitud 21965 võltsitud eurosedelit, mis teeb valeraha suhteks ühe sedeli 59 miljoni tõelise sedeli kohta. Eurosedelites on mitmeid eri turvamärke, mis teevad euro võltsimise väga keerukaks. EKP peab siiski võimalikuks, et tulevikus võib võltsingute arv kasvada. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 1.08)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO's European members must raise defence spending to bridge the gap with the US, or risk "serious and detrimental consequences" for the future of the alliance, a British parliamentary committee warned. (Afp, 31.07)

The US will bypass NATO and take decisions on its own unless European nations beef up spending on defence, NATO Secretary General George Robertson warned. Robertson backed calls from a British parliamentary committee for NATO's European members to bridge a gap between their defence expenditure and that of the US. (Afp, 31.07)

Venemaa välisminister Sergei Ivanov teatas, et Moskva ei kavatse võtta kasutusele sõjalisi meetmeid seoses NATO võimaliku laienemisega Balti riikidesse. (Interfax, 29.07)

USA ajakirjandus

Just nagu baltlased seisid koos Balti ketis, teevad Eesti, Läti ja Leedu ka üle kümne aasta pärast taasiseseisvumist tihedat koostööd erinevates valdkondades, põhilise eesmärgiga saada NATO liikmeteks. Neis kolmes väikeses riigis on selle lühikese aja jooksul tehtud suuri edusamme kõigis demokraatlikele riikidele olulistes küsimustes. Majandus on arenenud kiiresti, eriti Eestis, ning viimane on kahest naabrist ees ka infotehnoloogia vallas. Novembris saavad Balti riigid peaaegu kindlasti kutse ühineda NATOga, kuhu tahavad anda ka oma panuse. (Matt Kovalcik, The Washington Times, 4.08)

Kirjutaja on tänulik Poola president Aleksander Kwasniewskile, et viimane toetab tugevalt Balti riikide vastuvõtmist NATOsse. Ent kuna härra president väitis hiljuti, et Läänemere piirkond on stabiilne ja pingevaba, võivad mõned inimesed järeldada, et Eesti, Läti ja Leedu ei vajagi NATO liikmelisust. Selline arvamus oleks lugeja kirja järgi siiski vale - Venemaa kisub ju kolmikuga jätkuvalt tüli. Näiteks keeldub Moskva alla kirjutamast piirilepinguid Eesti ja Lätiga ning teatas hiljuti, pärast Riigikogus vastu võetud Nõukogude- ning Saksa okupatsioone hukkamõistvat resolutsiooni, et Eesti olevat NSV Liiduga vabatahtlikult ühinenud. (Camilla Kuus, The Washington Times, 21.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov kinnitas, et Venemaa lepib NATO laienemisega Balti riikidesse. Samas aga rõhutas Ivanov, et enne Balti riikide liitumist alliansiga tuleb neil riikidel ühineda CFE leppega. Venemaa taotleb sellise tingimusega oma mõjuvõimu saavutamist NATO laienemisega seonduvas. CFE leppega ühinemine nõuab allakirjutanud osapoolte konsensust. Venemaa võib siin kasutada vetoga ähvardamist, nõudes väga tagasihoidlikke sõjavägesid Balti riikidele. (Robert Cottrell, Financial Times, 30.07)

ELi ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika (ESDP) on muutunud tabuteemaks. ESDP ülesanneteks määrati pääste- ja humanitaaroperatsioonid. Vähesed julgeolekuanalüütikud on suutnud põhjendada, miks ESDP peaks laienema tuhandete kilomeetrite taha, samas kui koduski ei suudeta oma liikmetele tagada kollektiivset kaitset. Belgia peaminister Guy Verhofstadt teatas hiljuti, et ESDPga ei jõuta mitte kuhugi. Eurooplased teevad minimaalseid kaitsekulutusi, nad sõltuvad NATOst. Verhofstadti sõnul on NATO muutumas poliitiliseks ja diplomaatiliseks tugisambaks, mida USA kasutab koalitsioonide loomiseks mitmete sõjaliste missioonide jaoks. ELi Nizza tippkohtumisel 2000. a. detsembris kinnitasid riigipead, et ESDP ei tohiks dubleerida NATO sõjalisi varasid, millest tähtsaimaid - õhusild, logistika ja side - varustatakse USA poolt, eurooplastel need puuduvad. ELi-NATO "nabaühenduses" nähakse ainsat võimalust säilitada transatlantiline side. Nüüd püüdis Verhostadt tõstatada ESDPga seonduvad lahtised küsimused. Kas ELil on tegelikult üldse vaja oma julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, kuna sõltutakse ju täielikult NATOst? (Judy Dempsey, Financial Times, 29.07)

Norra ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu kutsutakse sügisel NATO liikmeks, ühtlasi arutab Soome aktiivselt võimalust ka oma kandidatuur üles seada (ei ole ju võimalik jääda NATOst kõrvale vaid Venemaa, Valgevene ja Rootsiga ühes leeris olles). Ainult Rootsi jaoks ei ole NATO küsimuseks. Soome sooviks loomulikult sellist olulist sammu teha koos Rootsiga, kuid samas kinnitavad nad, et ei ole siiski Rootsist sõltuvad. Soomlased ei ole unustanud, et Rootsi taotles ELi liikmelisust oma põhjanaabreid sellest teavitamata, kuigi oleks pidanud seda varasema kokkuleppe põhjal tegema. Sellest ajast saadik on soomlased otsustanud käia oma teed Euroopas. Järgmiseks sammuks sellel teel võib saada NATO. (Henrik Width, Aftenposten, 29.07)

Soome ajakirjandus

Soome NATO liikmelisuse pooldajad pole suutnud tõestada, et liitumisest oleks Soomele konkreetset julgeolekupoliitilist kasu. Nii arvab Tampere teadlane Unto Vesa. Viimase arvates võiks NATO liikmelisusest olla pigem kahju, sest see võib halvendada Soome idasuhteid, juhul kui Venemaa ja Lääne vahele peaks mingil põhjusel uusi pingeid tekkima. Peale selle võib Soomes hiljem tekkida pingeid, kui on vaja saata Soome sõdureid NATO riikidest väljaspool toimuvatele operatsioonidele. Kuigi NATO on muutunud poliitilisemaks, on see endiselt tuumarelvadele toetuv organisatsioon, millega liitumisel oleks mõtet vaid siis, kui see tooks konkreetset julgeolekualast kasu. (Sanna Hongisto, Aamulehti, 27.07)

Alates 1994. aastast võtab Soome osa NATO PfP programmist, kuid sellest hoolimata on NATO paljudele soomlastele kauge ja võõras. Soome NATO esindust juhib Soome suursaadik Belgias, Antti Sierla. Sierla sõnul on NATOl keskne roll Euroopa julgeolekus. Kui Soomest vaadates tundub suhe NATOga ülimalt dramaatilisena, siis kohapeal toimuv on tegelikult rutiinne asjaajamine. Läänemeri on peaaegu juba muutmas NATO sisemereks ning küsimus on selles, kuhu Soome purjetab. (Kalle Virtapohja, Turun Sanomat, 28.07)

Venemaa ajakirjandus

Belgia peaministri Guy Verhofstadt’i ettepanek ELi sõjalise organisatsiooni loomise kohta kutsus esile Saksamaa ja Itaalia rahulolematuse. Esiteks võib Belgia seisukohti pidada toetuseks Nizza lepingu vastastele ning teiseks võib see ettepanek näida NATO ja USA toetajatele kohatu alternatiivina. (Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 29.07)

Venemaal valitseb mitu müüti NATO kohta. Tegelikult pole Venemaale kasulik NATOsse astuda ja ega keegi ei ootagi neid seal. Enne 11. septembrit oli šanss NATOsse saada vaid Eestil. Pärast 11. septembrit 2001 muutus USA hoiak, sest ei pidanud NATOt enam oma sõjalise poliitika peamiseks instrumendiks. (Mihail Rostovski, Komsomolets, 30.07)

Hiljutise Skandinaavia visiidi ajal hoiatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov, et NATO laienemisel itta on Venemaa sunnitud üle vaatama oma seisukohad mitte ainult enda kaitse ülesehituses, vaid kogu rahvusvaheliste suhete spektri nii suhetes alliansiga kui ka Balti riikidega. Ivanov teatas Baltiiskis, et rea riikide, mis erinevalt NATO liikmesriikidest ei ole Euroopa tavarelvastuslepingu osalised, liitumine alliansiga ei soodusta julgeoleku tugevdamist Balti piirkonnas. Räägitud on ka relvastuse suurendamisest oblastis. Ekspertide arvates on see aga suhteliselt mõttetu, sest Moskva ees seisab dilemma - kas ta liigub järk-järgult lääne ühiskonna poole, mille üks osa on EL, või ei liigu. Üks võimalus eraldada end Läänest ongi sõjalise võimsuse suurendamine Kaliningradis. Seda aga ei soovi Kreml, ka Ivanov ise on öelnud, et Venemaa ei taha, et eurooplaste teadvusesse jõuaks Kaliningrad kui kindlus, mis kujutab endast mitmesuguseid ohtusid. Kaliningradi sõjaväeringkonna reform on juba alanud - Baltfloti isikkoosseisu on vähendatud 8336 inimese võrra ning praegusest 99st sõjalaevast plaanitakse ära viia16. Mis puutub aga Kaliningradi oblasti probleemide poliitilisse lahendamisse, siis on tekkinud Kremli ja Brüsseli dialoog, millest on välja jäänud kohaliku võimu esindajad ning ka Leedu, kes on delegeerinud lahenduse leidmise ELile. (Igor Fediuki, Polit.Ru, 30.07)

Intervjuu kunagise USA saadikuga NLis Jack Matlockiga. Matlock toetas omal ajal ideed, et USA peaks Venemaaga sõlmima soliidse lepingu ning hoiduma NATO laienemisest. Praegu arvab ta, et NATO edasine laienemine nõrgestab NATOt. NATO peaks mängima hoopis teist rolli, muutuma rohkem poliitiliseks kui sõjaliseks organisatsiooniks. (Igor Korotshenko, Vremja MN, 1.08)

Intervjuu Poola asekaitseminister Andržej Towpikuga NATO laienemise teemadel. Poola toetab hiljutise NATOsse astujana NATO laienemise ideed. Poola alliansiga ühinemise põhimotiiviks oli soov saada jagu Euroopa jagamisest. Poola on kõige sagedamini toetanud Leedu ja Slovakkia NATOsse astumist, kuid see ei tähenda, et Poola ei märkaks või ei toetaks ülejäänud kandidaatide püüdeid ja soove. Poola ei takista mingil juhul NATO kõige mastaapsemat laienemist. Poola teab Venemaa soovi, et Balti riigid ühineks enne NATOsse astumist Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga ning arvab, et Balti riigid on ühinemiseks valmis. Erinevalt Venemaa nägemusest soovivad Balti riigid lepinguga ühineda pärast NATOsse astumist. (Igor Kortsenko, Nezavisimaja Gazeta, 31.07)

Poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Markov: Venemaa ei tohi protesteerida NATO laienemise vastu, vaid tegema alliansiga tihedat koostööd. Balti riikide NATOsse astumise vastu võitlemine näitab, nagu ajaks Venemaa endiselt imperialistlikku poliitikat. Venemaa ei tohi olla laienemise kui sellise vastu, vaid võitlema demokraatia eest. Balti riikidest on demokraatlik vaid Leedu, seevastu apartheidi režiimi kehtestanud Lätil ja Eestil pole kohta demokraatlike riikide liidus, nad ei saa veel astuda Lääne sõjalis-poliitilistesse struktuuridesse. (Sergei Markov, Nezavisimaja Gazeta, 2.08)

Venemaa kardab, et Balti riigid jäävad mustaks auguks, kus võib kontrollimatult suurendada NATO sõjalist potentsiaali. Rogozini sõnul näevad pooled probleemi lahendust praegu järgmiselt: pärast Praha tippkohtumist võtavad Venemaa ja NATO vastu ühisavalduse soovitusega ühineda tavarelvastuse piiramise lepinguga niipea kui see saab võimalikuks, kandidaatriigid aga võtavad vastu avalduse, kus teatavad oma nõusolekust NATO 20 ettepanekuga. (Vitali Mihhailov, Nezavisimaja Gazeta, 2.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Riigikogu otsustas erakorralisel istungil lubada valimisliidud kohalike omavalitsuste valimistele. President Arnold Rüütli sõnul tähendanuks muudatuste sisseviimine valimiste protseduuri vahetult enne valimiste toimumist “demokraatia printsiipide ja põhiseaduslike garantiide ignoreerimist”. (Ria Novosti, 30.07)

Eesti välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul kaalub Eesti tõsiselt tavarelvastuse piiramise lepinguga ühinemist. Tiido sõnul ei saa Eesti hetkel lepinguga liituda, kuna selle esialgses variandis ei olnud leping avatud uutele liikmetele, 1999. a. adapteeritud variant aga ei ole veel ratifitseeritud, seega ei ole see jõus. Samuti sõnas Tiido, et tavarelvastuse piiramise leping ja NATO laienemine on täiesti erinevad protseduurid, mistõttu leping ei mõjuta kuidagi Eesti liitumist alliansiga. (Interfax, 31.07)

Eesti, Läti ja Leedu presidendid arutasid Palangas toimunud kohtumisel ELi ja NATO laienemist, Visegradi ja Vilniuse gruppide koostööd ning infrastruktuuri arendamisega seonduvaid probleeme. (Interfax, 2.08)

Eesti valitsus nimetas välisministeeriumi uueks kantsleriks Priit Kolbre. (Interfax, 30.07)

USA ajakirjandus

Eesti endine peaminister Mart Laar oli Miamis Kuuba Demokraatliku Direktoraadi kutsel, andmaks kuubalastest eksiilis olijatele selgitusi sellest, mis toimus Eestis pärast kommunismi kokkuvarisemist. Laar sõnas, et Castro diktatuur laguneb ühel päeval ning selleks oleks kuubalastel hea ettevalmistusi teha. Laar kohtus ka vabariiklasest Kongressi liikme Lincoln Diaz-Balartiga, kellega ta vestles muuhulgas NLi režiimi ajal eksiilis elanud 70 000 eestlase rollist. (Carol Rosenberg, The Miami Herald, 30.07)

Kuuba vabadusvõitlust toetavate organisatsioonide kutsel Miamis viibinud Mart Laar esines Miami ülikoolis loenguga Eesti kogemustest ja saavutustest taasiseseisvumise järel. Laar rääkis 1992. aastast, kui NLi võim lagunes, mil majandus ja keskkond olid Eestis täielikult hävitatud. “Majandus langes 30%, töötusprognoos oli 30% ja inflatsioon 1000%. Tänavad olid tühjad, kuna bensiini ei olnud saada. Mõnikord, kui ma praegu istun mõnes kohutavas liiklusummikus, mõtlen, et need polnudki nii hullud päevad,“ naljatles Laar. Ta ei unustanud Miamis mainida ka oma valitsuse poolt juurutatud e-valitsust. “Eesti valitsus oli esimene paberivaba valitsus maailmas. Meie valitsus näeb välja nagu tähelaev Enterprise,“ viitas Laar kultusseriaali Star Trek kosmoselaevale. “Valitsuse arvutiseerimine maksis 150 000 dollarit, ehkki Microsoft püüdis meile samasugust süsteemi müüa 60 miljoni dollari eest,“ viskas Laar kivi maailma suurima tarkvaratootja kapsaaeda. “Autsaiderid võivad alahinnata endisi sotsialismimaid, kuid need riigid ei tohi lasta maailmal endale öelda, mida nad ei suuda teha,“ ütles Laar. “Me teame kõik, et vee peal ei ole võimalik kõndida.“ Samal ajal näitas Laar videoklippi väikesest sisalikust, kes astus mööda tiiki. “Kuid see sisalik ei tea seda. Niisiis ta kõnnib.“ (David Sylva, The Miami Herald, 1.08)

Soome ajakirjandus

SS-sõdurite mälestusmärgi natsi-sümboolika tekitas Eestis sellise skandaali, et mälestusmärk viidi lattu hoiule. Esimesed pildid ausambast avaldati Postimehes ning sellest sai kohe avalikkuse uudishimu magnet. Asjasse sekkus ka Eesti peaminister, kelle sõnul võib ausammas olla sise-ja välispoliitiliste probleemide tekkimise ajendiks. Kõige rohkem kõmu tekitas ausammas aga Venemaal. Venelaste sõnul näitab ausamba-afäär selgelt, et Eesti ei kõlba ei ELi ega NATO liikmeks. (Jorma Rotko, Iltalehti, 25.07)

Reformierakond ja Keskerakond sõlmisid lepingu, mille kohaselt kumbki pool ei nõua valimisliitude keelustamist kohalikel omavalimistel. Põhiseaduslikuks kriisiks kujuneda ähvardanud olukord sai alguse juuni algul, kui Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks kevadel vastu võetud seadusemuudatuse, mis keelustas valimisliidud kohalike omavalitsuste valimisel. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 30.07)

Laupäeval, 3.08, oli lastel võimalik reisida Eestisse ja sealt välja ilma oma passita. Kuid olukord on endiselt nii ebaselge, et Soome ametnikud soovitavad kõikidel lastega Eestisse reisivatel inimestel hankida lastele oma pass. Neljapäeval hakkas Eesti piirikontroll üllatuslikult rakendama juba 2000. aastast kehtivat seadust, mille kohaselt igal üle 7-aastasel lapsel peab olema oma pass. Eesti otsus muuta passikontrollinõudeid ilma sellest enne kedagi teavitamata oli nagu jäänuk möödunud aastakümnetest või tänapäeva Venemaalt. Eestilt sarnast käitumist ei oleks enam oodanud. Kümned lastega Soome perekonnad seisid Tallinna sadamas teadmatuses, kas neid lastakse maale või mitte. Asjad oleks lahenenud ilma sekelduseta, kui seaduse rakendamisest oleks ette teatatud. Praegu seda ei vaevutud tegema. Kuskil istub jälle endisaegne bürokraat. (Nils-Eric Backman, Helsingin Sanomat, 4.08, Minttu Mikkonen, Helsingin Sanomat, 3.08, STT, Turun Sanomat, 4.08 STT, Turun Sanomat, 3.08, Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 3.08 )

Eestlaste usk tulevikku on kasvanud. Värskelt läbiviidud küsitluse kohaselt usuvad üle poolte eestlastest, et maa areneb paremuse poole. Aasta tagasi oli positiivseid vastused paarikümne protsendi võrra vähem. Küsitluses uuriti ka eestlaste usku erinevatesse institutsioonidesse. Möödunud sügisel presidendiks valitud Arnold Rüütel sai rekordilise arvu pooldavaid vastuseid, 77% vastajatest vastas, et usaldab presidenti. President Lennart Merit usaldas mõni aasta tagasi tehtud küsitluses 74% vastanutest. Osa Eesti nooremast põlvkonnast suhtus Rüütli valimisse algul pettumusega, kuna ta on endine kommunist ja omaaegne parteitegelane. Saaremaal sündinud ning talupoegliku olemisega Rüütli sõnadel on kaalu eriti just maapiirkondades. Kohe pärast ametisse astumist võttis Rüütel pooldava seisukoha ka Eesti ühinemise suhtes ELiga ning kohe kasvas ka ELi toetajate arv, eriti just vanema põlvkonna hulgas. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti välisministeeriumi ja Vene saatkonna kohtumisel otsustati pikendada soodusviisade andmist Venemaa ja Eesti piiriäärsete alade elanikele 2003. a. septembrini. (Valentin Elisenko, Vremja MN, 27.07)

Prantsusmaa välisministeerium saatis valitsusse 3 seaduse projekti, kinnitamaks juba varem Eesti, Läti ja Leeduga sõlmitud lepingud kompensatsioonist saatkonnahoonete eest, mis 1940. a. läksid NLi valdusse. (Kommersant, 29.07)

Kohtumisel Vladimir Putiniga 24. juulil informeeris patriarh Aleksius II presidenti Eesti õigeuskliku kiriku praegusest olukorrast. Järgneb jutt MPÕKi diskrimineerimisest Eestis, kuigi on lisatud, et viimasel ajal võib märgata Eesti võimude positiivseid samme. (Vladislav Tsernuha, KM. Ru, 27.07)

SSlaste mälestusmärgi saaga järelkajad: II MSis Saksamaa poolel võidelnud veteranid pole rahul Pärnu linnavalitsuse otsusega eemaldada ausammas ning kutsusid rahvast üles avaldama survet linnavalitsusele. Klubi Wiking Narva juhatus nimetas oma avalduses Pärnu linnavalitsuse tegevust 'vandalismiaktiks' ning see teguviis piiras veteranide põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, tekitas kahju nende aule ja heale nimele. (Utro.ru, 1.08)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Rootsi viimane kudumisvabrik, Borås Wäfveri, on sunnitud tegema suuri ümberkorraldusi, kuna senine tegevus ei ole enam piisavalt tasuv. Tasuvaks muutumise esimese sammuna otsustati kolida ümber Eestisse. (Kim Lundin, Dagens Industri, 31.07)

Kaootilisest laevaliiklusest Läänemerel. Pea igal nädalal tuleb rahutust tekitavaid raporteid probleemide kohta laevadel, mis sõidavad Tallinna ja Helsingi vahet. Enim on kannatada saanud Linda Express. Mitmel juhul on laevad sattunud teineteisele liiga lähedale, kuna laevaliiklus ei ole konkreetselt reguleeritud. Järgmisest suvest peaks aga olukord paranema, sest Soome, Eesti ja Venemaa on otsustanud koostöös korraldada laevaliikluse 2 miili laiuses merekoridoris. (Stefan Lundberg, Dagens Nyheter, 25.07)

Soome lahel on tihe laevaliiklus, kus ohtlikult ristub turismitee järjest suureneva kaubateega. Venemaa tahab aga veelgi suurendada nafta eksporti ja nafta teekond läbib just kitsaid skääre Venemaa ja Soome saarte vahel Soome lahes. Vene valitsus tahab muutuda sõltumatus Baltikumi sadamatest ja ehitab endale aina uusi juurde. Keskkonna kaitsjatele ei ole see just kõige parem uudis, sest Läänemerd ohustab põhjalik reostus. Paremaks uudiseks on aga see, et Soome, Eesti ja Venemaa on välja töötamas kontrollsüsteemi, mille abil reguleerida laevaliiklust Soome lahel. (Tiina Meri, Dagens Nyheter, 1.08; 29.07)

Soome ajakirjandus

Viidates Eesti suursaadiku Matti Maasika intervjuule reedeses Uutispäivä Demaris, siiski mõned täpsustused. Kahe riigi maksusüsteemi võrdluses tuleks käituda nii, nagu kindlustuslepingut sõlmides, ehk siis lugeda ka nn small printi. Vaid protsendiarve vaadates ei tule kogu tõde välja. Mis käibemaksu puudutab, siis on Eestil juba praegu ja saab olema ka liitumisel ELiga Soome ees suur eelis. Soome teenindusala töötajate ja ettevõtete seisukohast on aga konkurentsiolukord ebavõrdne, kui mõlemad riigid on ELi siseturul ning võistlevad sama klientuuri pärast. Suvel on laevareis Helsingist Tallinna lühem, kui rongireis Helsingist Turusse, ja Eesti madalad maksud meelitavad nii Soome turiste kui ettevõtjaid. Siim Kallase juhitava Reformierakonna eesmärk on alandada ka mitte-progresseeruv tulumaks 26%-lt 20%-ni. (Matti Viialainen, Uutispäivä Demari, 29.07)

Soome maksunduseksperdi Timo Rauhase sõnul on SAKi avaldus Eesti kohta eksitav. Näiteks toob ta Eesti 18% käibemaksu, mis on kõrgem Euroopa keskmisest 15% käibemaksust. Peale selle on Eestis taolisi kohalikke makse, mis Soomes on juba ammu kaotatud. Eestis on olemas näiteks meelelahutus-, paadi- ja reklaamimaks. (Jukka Nissinen, Kansan Uutiset, 26.07)

EL on nagu golfiväljak, kus mängitakse samade reeglite ja mängutehnikaga, kuigi mängijad on erinevatel tasemetel. Eesti tase on küllalt kõrge, Eesti SKP on praegu 40% ELi keskmisest. 1,5 miljoni elanikuga riigist ei saa maksuparadiisi ega ei voola eestlased ka Soome tööle. Eestlased peavad Eestisse välisfirmasid meelitama. Ka Soome ettevõtteid on Eestis veel liiga vähe. Küll maksupoliitika ka Eestis majanduse edenedes karmistuma hakkab. (Ilkka Lampi, Kauppalehti, 29.07)

Lisaks odavale alkoholile toovad soomlased Eestist tarbekaupu, riideid ja varuosasid. Paljud toovad oma autod Tallinna hooldusesse, teised kasutavad arstide, juuksurite ja restoranide teenuseid, mille hinnatase on Soome omast üle poole madalam. Eesti poleks taolises eriolukorras, kui põhjamaade sotsiaal- ja tulumaksud poleks maailma kõrgtasemel. Ning pinged maksutaseme alandamiseks ei kao ka Eesti saamisega ELi liikmeks, Peterburi ja Viiburi maksuparadiisid on Soomest vaid mõnetunnise rongisõidu kaugusel. (Anna Purna, Taloussanomat, 27.07)

Kevadel pankrotti läinud Kuopio ettevõtte PTA Groupi tegevust jätkab Eesti ettevõte Klementi, asutades Soome tütarettevõtte, mis on vastutav PTA Groupi kaubamärkide disaini, tootearenduse ja turustamise eest Põhjamaades. Klementi Nordic alustab tööd augusti algul ja müügitöö algab mõned nädalad hiljem. Klementi aktsiad on noteeritud Tallinna börsil. (Piia Rantio, Taloussanomat, 1.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Pärnus toimuvad “Vene raamatu päevad”, mille raames korraldatakse suur raamatumüük- ja näitus, millel on esindatud tuntud vene kirjastused. (Ria Novosti, 2.08)

Suurbritannia ajakirjandus

12 looga Mihkel Raua album "Sabbatum" sisaldab ladina keeles Ozzy Osbourni lugusid "Wheels of Confusion" ("Rotae Confusionis") ja "War Pigs" ("Verres Militares") aeglases, minimalistlikus keskaja muusika versioonis. (Simon Jeffery, The Guardian, 30.07)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti Haridusminister Mailis Rand leiab, et võrreldes Nõukogude ajaga on naise pilt Eestis muutunud naiselikumaks. Oma noore ea tõttu tunneb ta tihti, et ei oma piisavaid kogemusi, kuid kompenseerib võlgnevust õpivalmidusega. Eesti haridussüsteemi iseloomustades ütleb Rand: "Me keskendume uuesti Euroopale." Kui eelmised valitsused on juurutanud anglo-ameerikalikku eraldiseisvat bakalaureuse ja magistriõpet, siis nüüdne valitsus on võtnud kõrghariduse väljakujundamise aluseks "3+2" mudeli, kus bakalaureusekraad omandatakse kolme aastaga, magistrikraad kahega. (Isabell Lisberg-Haag, Berliner Zeitung, 31.07)

Rootsi ajakirjandus

Eesti heliloojal Arvo Pärdil on toimunud viimasel kahel kümnendil hämmastav läbilöök. Tema kunst asub vaikuse piirimail, lähedal religioosselt müstilisele kogemusele. See tundub olema lihtne, üles ehitatud klassikalisel kolmkõlal. Kui see baseerub aga tekstidel, siis tundub muusika välja kasvavat otse sõnadest. Tema muusika heliseb erilisest hingelisusest. Torsten Kälvemark on kirjutanud raamatu Arvo Pärdist, kus ta annab põhjaliku ülevaate helilooja elust ja tegevusest. Pärti nähakse kui sillaehitajat ida ja lääne vahel. (Magnus Ringgren, Aftonbladet, 2.08)

Rootslaste pilt Baltikumist on sageli liialt ühekülgne. Kui jätta kõrvale tänavatel marssivad SS-veteranid, hotellide ümber tiirlevad laps-prostituudid, autovargad, eurovisiooni fanaatikud, riided ja transpordivahendid, siis on Baltikum sama tühi kui Laputa maa "Gulliveri reisides". Kuid juba 1990ndate alguses Balti riike külastades võis tajuda Läänemere imperialistide kummitusrongi ida poole sõitmas. Kui baltlastel hakkab paremini minema, siis võib mõnelgi tekkida tunne, et see ei ole just kõige meeldivam, arvestades ülimana tundunud suurvõimu unistust. Sageli võib rootslaste suust kuulda halvustavaid kommentaare "selliste riikide" kohta. Kas ei või selles peituda teatud hirm? On ehk Rootsi ise muutumas surnud Laputaks? (Peter Handberg, Dagens Nyheter, 28.07)

Järjest rohkem rootslasi külastab Eestit, Lätit ja Leedut. See ei ole enam sugugi ohtlikum reis kui Londonisse või Kanaari saartele. Seoses sellega on ilmunud ka mitmeid reisikäsiraamatuid endiste väikeste ja igavate brošüüride asemel. Autor annab lühikese ülevaate parematest Eestit puudutavatest reisikäsiraamatutest. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 29.07)

Norra ajakirjandus

Viimase aastaga on Norras neljakordistunud asüülitaotlejate arv, kes vahistatakse puudulike isikut tõendavate dokumentide tõttu või seepärast, et nad ei ole pärast eitava vastuse saamist riigist lahkunud. Pooled vangistatud asüülitaotlejatest on pärit Ida-Euroopa riikidest - Venemaa, Bulgaaria, Jugoslaavia, Gruusia ja Eesti. (Marita Isaksen Wangberg, Aftenposten, 3.08)

Artikkel Norra jalgpalliklubis Brynes mängivast 13-aastasest Eesti poisist Marek Lemsalust, kellel on muuhulgas Eestis ka omanimeline meeskond. Ajalehe Dagbladet andmetel on Lemsalu olnud Brynese selle aasta parim mängija. Kiidetakse ka üldiselt Eesti jalgpallurite tugevust. (Stian Haraldsen, Dagbladet, 1.08)

Soome ajakirjandus

Anu Saagim räägib avameelselt Risto-Mattist, oma romanssidest, lapsest, avalikkuse tähelepanust ja vargussüüdistusest. (Sari Hannikainen, ltalehti, 27.07)

Kuu algul käisin Eestis ja vaatasin mõnel õhtul ka kohalikku televisiooni. Kehva keeleoskusegagi sai selgeks, et Tartus oli toimunud mingi koosolek, kus nõuti, et Venemaa peaks võtma vastutuse ning korvama eestlastele need tasuta reisid Siberisse ehk küüditamise. Ühenduse esimees oli Postimehe ajakirjanik, intervjuusid tehti ka poliitikutega. Mitu Soome poliitikut oleks vastaval üritusel osalenud? Soomlaste jaoks on isake Stalin endiselt puutumatu ja head soovinud riigiisa. (Mauri Lepola, Karjala, 26.07)

Soomes on kasvanud organiseeritud kuritegevus. Trendiks tundub olevat see, et Eestist ja eriti Eesti venekeelse elanikkonna hulgast tuleb rahvast kuritegevuslikesse rühmitustesse juurde. Eriti narkokuritegevus liigub soomlaste juhtimise alt üha enam välismaalaste kätesse. (Reijo Rutanen, Suomen Kuvalehti, 30/2002)