Nädal välismeedias: 22. - 28. juuli

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EC President Romano Prodi said that there was a possibility that the EU's first round of enlargement set for 2004 may experience long-feared delays if Irish voters again reject the Nice Treaty in an October referendum. (Afp, 27.07)

Interior ministers from six central European countries seeking to join the EU in 2004 agreed to hammer out a joint policy on illegal immigration. Ministers agreed to tackle illegal immigration together and exchange information on asylum seekers. (Afp, 26.07)

The EU accepted Poland's plan to tighten controls on its eastern border, removing a major obstacle in the country's efforts to join the bloc in 2004. (Reuters, 24.07)

Poland accused French President Jacques Chirac of "propaganda" for siding with Russia in a dispute with the EU over the Baltic enclave of Kaliningrad, but the EU played down the spat. (Afp, Reuters, 22.07)

The EU reassured Lithuania it would take no decision on the transit of Russian citizens from the enclave of Kaliningrad through its territory without prior consultations. (Afp, 23.07)

The EU and Moscow held their first direct talks on a row over the Russian enclave of Kaliningrad. Concerned about a possible influx of illegal immigrants, the EU is insisting on a visa regime for the enclave's residents, while Russia believes there should be free land access for Russians wishing to travel to the rest of the country further east. (Afp, Reuters, 24.07)

Visiting Defense Minister Sergei Ivanov told residents of Kaliningrad that Russia would continue to oppose EU plans that Moscow fears would further cut the Baltic enclave from the rest of Russia after its neighbors join the EU. (Afp, 28.07)

Moskva on valmis septembris toimuvatel Kaliningradi-teemalistel läbirääkimistel ELiga otsima sellist kompromissi, mis arvestaks kõiki asjaolusid ning samas ei muudaks venemaalaste elu raskemaks, ütles Vene välisminister Igor Ivanov. "Teisest küljest peame arvesse võtma ka reaalsuse ja normatiivaktid, mis kehtivad ELis," ütles minister. (Interfax, 24.07)

ENi inimõiguste volinik Alvaro Gil-Robles leiab, et Venemaa Kaliningradi oblasti probleemi lahendamisel tuleb järgida enklaavi elanike õigusi ja huve. ENi esindaja avaldas veendumust, et "keegi ELis pole huvitatud mingite lisaraskuste tekitamisest Vene kodanikele ja nende liikumisvabaduse piiramisest". "Venemaa on meile sõbralik riik, ENi liige, seepärast peame kõiki tekkivaid probleeme sõpradena lahendama," toonitas ENi inimõiguste komisjoni juht. (Interfax, 22.07)

Taani suursaadik Venemaal Lars Vissing leiab, et Kaliningradi oblasti elanike viisaprobleemi lahendamiseks peab uusi võimalusi otsima. Vissingi sõnul võib Kaliningradi puhul rakendada uusi kontrollivorme, arvestades ELi kasutuses olevaid tehnilisi vahendeid. (Interfax, 24.07)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa president Jacques Chirac arvas kohtumisel Vladimir Putiniga, et ELi poolt pakutud ettepanek kaliningradlaste liikumisest oma emamaale pärast uniooni laienemist on Venemaa jaoks alandav. Chirac pakkus mitmekordsete viisade võimalust väikese kulu ja nääklemiseta. See tähendaks kaliningradlaste jaoks suuremat liikumisvabadust kogu Euroopas. Kaliningrad on oluline test ELi jaoks, kuidas tulla toime jõumeetodi poliitikaga ning viia läbi edukas laienemine. Venemaa poliitiline eliit on ühisel arvamusel, et kaliningradlased kannataksid ELi laienemise pärast. Kui keegi aga vaevuks küsima kaliningradlastelt endilt, saadaks vastus, et EL on nende jaoks üheks parimaks uudiseks. Moskva tõeline kartus peitub aga selles, et Kalinigrad võib tahta Venemaast lahku lüüa. Seetõttu keeldubki Venemaa demilitariseerumisest ning piirkonna kaubavahetuseks avamisest, jättes selle kriminaalsuse, AIDSi, prostitutsiooni ja narkoäri rüüstata. Lisaks sellele, et Kreml püüab Venemaa natsionalistide jaoks meelepäraselt käituda, testib ta samuti Brüsselit, nägemaks, kas tal õnnestub kaasa rääkida uniooni siseasjades pärast laienemist. Kujutage ette, kui Türgi püüaks seda sama teha! Tegemist on Venemaa jõumeetodil poliitikaga. Erinevalt USAst puudub ELil kümnete aastate pikkune kogemus sellises diplomaatias. Mis aga puutub Prantsusmaasse, siis ei suuda see usaldusväärselt kinnitada, et ta tõsiselt tunneb Kaliningradi pärast muret. Eelmisel aastal ähvardas Pariis laienemise peatada, juhul kui ELi idapiire ei suudeta vähem "lekkivaks" muuta. Tahab siis Prantsusmaa nüüd näha idapiire märksa avatumatena? Tegelikkuses soovis Chirac tõenäoliselt luua sarnaselt George W. Bushile erilised sidemed Putiniga. (The Wall Street Journal, 24.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Poliitiliselt muudab ELi poolt plaanitud idalaienemine 2004. aastal kogu kontinendi elu. Majanduslikust vaatevinklist lähtuvalt on aga muutus vähem dramaatilisem, kuna selles valdkonnas on juba praegu palju muutunud. Berliini müüri kokkuvarisemise aegadest saadik on majanduslikud reformid, kohalik eraettevõtlus ning arvukad välisinvesteeringud muutnud kandidaatriikide ärikonjunktuuri. Siiski on neis riikides veel üsna palju ära teha, eriti kehtib see kohalike ettevõtete kohta, kes konkureerivad välisinvestoritega. Olulisim väljakutse on aga majanduskasv riikides, kus keskmine SKP moodustab vaid 40% ELi keskmisest. Juhul, kui kandidaatriikides toimuks majanduskasv aastas 4,5% ning ELis 2,5%, võtaks 15-20 aastat aega, enne kui enamus kandidaatriike saavutavad sissetulekute osas võrdse taseme praeguste vaeseimate ELi riikidega. Uuringud näitavad, et konkurentsivõime osas on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid juba praegu võrreldavad ELi liikmesriikidega. Näiteks Maailma Majandusfoorum seab oma uuringutes Eesti ja Ungari Portugalist kõrgemale. Eriti kõrgelt hinnatakse kandidaatriike majandusliku paindlikkuse poolest: võrreldes enamike ELi riikidega on kommunismi kokkuvarisemine võimaldanud neis riikides luua märksa avatuma administratiivse keskkonna. Kandidaatriigid peavad aga lahendama korruptsiooniga seonduvad probleemid. Samuti on põllumajandust puudutav suureks väljakutseks. CAP, isegi EKi poolt väljapakutud kujul, tähendab kandidaatriikide talunike jaoks suuri põllumajandustoetusi, kuid samas ka rohkem konkurentsi. ELis toimuksid uute riikide liitumisel tõsised murrangud konkurentsis ka telekommunikatsiooni-, posti, energia, transpordi- ja ravimitööstuses. Äritegevusele ei loe täpne laienemise kuupäev kuigi palju. Majanduse moderniseerimine jätkuks vaatamata sellele, kas laienemine toimub 2004. aastal või aasta-kaks hiljem. Kuid pikemad tähtaegade edasilükkamised võivad kahjustada usalduslikkust. Välisriikide ettevõtted võivad oma investeeringute osas ümber mõelda ning mõnede riikide valitsused võivad aeglustada või isegi peatada majandusreformid. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 21.07)

Kartuses, et pärast ELi laienemist toimub uniooni uutest liikmesriikidest suur migratsioonilaine praegustesse liikmesriikidesse, määras EL kandidaatriikidele isikute vaba liikumise osas seitsme-aastase üleminekuperioodi. Kandidaatriikide sõnul tähendab see seda, et nende kodanikke hakatakse pidama teise klassi kodanikeks laienenud unioonis. Majandusteadlased aga ennustavad, et massiline migratsioon praegustest kandidaatriikidest on vähetõenäoline. Samas kandidaatriigid, muutudes rikkamaks, saavad ise atraktiivseteks paikadeks immigrantidele, see on juba praegugi täheldatav. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 24.07)

ELi kandidaatriikidele hakatakse kohaldama trahve vastavalt rangele kontrollmehhanismile pärast seda, kui läbirääkimised laienemise osas lõpetatakse. Eesmärgiks on ära hoida kandidaatriikide mahajäämist acquis communautaire'i täideviimisel või ELi seadusandluses. Näiteks Poola, kes on läbirääkijate seas tagapool, ei suuda acquis'd detsembriks täide viia. See aga tähendab, et 2004. aastani hakatakse Poolat ning teisigi riike rangelt monitoorima. Kandidaatriike trahvitakse juhul, kui kokkulepitud tähtaegadest ei suudeta kinni pidada. (Judy Dempsey, Financial Times, 25.07)

Artikli autor sõnab irooniliselt, et ehk oli see Sotši meeletu palavus, mis pani Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci rääkima Vladimir Putiniga Kaliningradist selliselt, nagu ta seda tegi. Chirac seadis end Venemaaga ühisele positsioonile, sõnades, et kaliningradlastele kehtestatav viisarežiim pärast uute riikide liitumist uniooniga, ei ole vastuvõetav. Artikli autor tuletab Chiracile meelde, et viisad on vajalikud mitte venelaste liikumiseks Venemaa ühest otsast teise, vaid selleks, et venelased läbivad sellisel liikumisel teisi iseseisvaid riike. Antud juhul on selgelt tegemist rahvuslike huvide konfliktiga ning vene instinkt eeldab sellistel puhkudel, et Venemaa suveräänsus trumpab üle teiste riikide suveräänsuse. Mõistetamatuks jääb aga, miks Chirac sellega nõustub. Kaliningradi küsimus on viinud ELi ja Venemaa suurde vastuseisu ning Chirac ei aidanud küsimuse lahendamisele kuidagi kaasa, andes Venemaale vale signaali ELi läbirääkimiste positsiooni tugevusest. (Robert Cottrell, Financial Times, 24.07)

Artikkel arutleb, kas Soome peaks liituma NATOga nüüd, kus Balti riikidest on saamas alliansi liikmed. Soome on ühtlasi ELi laienemise pärast mures. Peaminister Paavo Lipponen ütleb oma "jah" sõna laienemisele, kuid sõnab, et esmalt tuleb uued riigid integreerida, kandidaatriigid peavad jõudma ELi liikmesriikide tasemele palkade ja heaolu osas. Samuti on ta mures, kuidas suuremat ELi juhtima hakatakse. Kas EL kasvab suuremaks või mitte, Soome väravate ees ootavad juba praegu välismaalased. Eestist tulevad illegaalsed immigrandid tekitavad Soomele suurt peavalu. Narkootikumid, organiseeritud kuritegevus, prostitutsioon: mitte just ebaõiglaselt süüdistatakse neis asjus Eestist tulevaid immigrante. Soome ei olegi sedavõrd mures baltlaste pärast, kuivõrd tekitavad muret venelased. Artiklis puudutatakse uute liikmesriikide poolt teostatavat piirikaitset. Viidatakse sellele, justkui Eesti piirikaitse ei ole piisavalt tugev. Soome piir Venemaaga on pikk, kuid hästi kontrollitav. Kuid kujutage ette olukorda, kus venelased, kes saabunud ELiga liitunud Eestisse, ei pea läbima Soome sõiduks enam mingit piirikontrolli. (The Economist, 25.07)

Saksamaa ajakirjandus

Paljusid ELi kandidaatriike vaevab Brüsseli arvates halb konkurentsipoliitika. Sellest teemast ongi saamas laienemiskõneluste üks keerulisemaid punkte. Ainult pooled kandidaatriigid - Eesti, Sloveenia, Läti, Leedu ja Küpros on valmis sulgema konkurentsi puudutavat peatükki. (Helmut Bünder, FAZ, 23.07)

Soome ajakirjandus

Soome väliskaubandusminister Jari Vilén usub, et Taani eesistumise jooksul tehtavad otsused viivad ELi laienemiseni. Vilén leiab ka, et üksikute kandidaatriikide ebaõnnestumised ei tohiks takistada ülejäänute liitumisprotsessi. (Etelä-Suomen Sanomat, 24.07)

Soome parlamendi aseesimehe Sirkka-Liisa Anttila sõnul tuleks ELi laienemine külmutada seniks, kuni CAP on reformitud. Anttila sõnul ei tohi laienemine toimuda enne, kui ELi põllumajanduspoliitika muutub. (Etelä-Suomen Sanomat, 24.07)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa ja EL otsivad mõlemale poolele vastuvõetavaid lahendusi Kaliningradi küsimuses. EKi esinduse juht Moskvas Richard Right teatas, et EL valmistab ette järjekordset ettekannet olukorrast Kaliningradis, otsimaks võimalikult paindlikku lahendust inimeste transiidi probleemidele. EL on seejuures valmis osutama Venemaale tehnilist ja finantsabi. Valdimir Putini eriesindaja Kaliningradis Dmitri Rogozin kinnitas, et nii nagu EL, on ka Venemaa huvitatud isikutest, kes ületavad riigipiire, kuid see ei tähenda automaatset viisarežiimi. (Aleksei Bolotnikov, Nezavisimaja Gazeta, 22.07)

Brüsselis algasid konsultatsioonid ekspertide tasemel Kaliningradi probleemi üle. Kaliningradi küsimuse kohta on ennegi sõna võtnud mitmed Lääne poliitikud, sh USA saadik Alexander Vershbow, kes pooldab seda, et venelased peavad saama vabalt reisida Venemaalt Kaliningradi oblastisse ja tagasi. USA toetab igasuguseid lahendusi, mis tagavad venelastele vaba liikumise. (Artur Blinov, Vremja MN, 24.07)

Brüsselis alanud ELi ja Venemaa konsultatsioonidel Kaliningradi oblasti küsimustes selgus, et Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci Moskvas antud toetus Venemaa seisukoha kaitseks Venemaad ei aita. EL seisab kindlalt oma nõudmiste juures: pärast Poola ja Leedu liitumist ELiga 2004. aastal peavad venelastel transiidiks enklaavi ja emamaa vahel olema viisad. Brüssel on nõus arutama vaid küsimust, millised need viisad peaksid olema ja kui palju need hakkavad maksma. Venemaa läbirääkijad on nurka surutud tänu Putini ‘ultimaatumile’. Suures plaanis tuleb alustada aktiivset dialoogi Euroopaga, pehmendamaks reaalselt viisapoliitikat kõigile venelastele. Kaliningradi tulevikus peab aga igal juhul selgust saama 11. novembriks, mil Kopenhaagenis toimub EL-Venemaa tippkohtumine. Ajalehe Nezavisimaja Gazeta andmeil on Vene ametnikud valmis pakkuma Putinile varianti muuta Kaliningrad Hongkongiks. Venemaa diplomaatiat on vahel suhteliselt raske mõista: see kas tunneb muret Kaliningradi ja emamaa vahelise vaba liikumise üle või siis takistamatu pääsu üle Schengeni territooriumile. (Anatoli Kostjukov, Aleksandr Rjabushev, Nezavisimaja Gazeta, 25.07; Georgi Bovt, Jekaterina Grigorjeva, Izvestija; Natalia Yefimova, The Moscow Times, 25.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

European foreign affairs ministers formally endorsed a decision to postpone until the end of September the possible application of sanctions against the US in a conflict over US steel tariffs. (Afp, Reuters, 22.07)

Austrian far-right politician Jörg Haider said that his Freedom Party (FPO) would band together with right-wing parties in Italy and Belgium to consolidate forces for EU elections in 2004. (Afp, 27.07)

USA ajakirjandus

Tuleviku ELis peaks olema selge jõudude jaotus uniooni juhtivate institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste vahel. Tuleviku konvent peaks olema kindluseks, mis kaitseks edasise keskvõimu laienemise eest välis- ja kaitsepoliitikat ning rahanduskontrolli puudutavaid valdkondi. (David Howell, International Herald Tribune, 25.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

"Tundub, et Euroopa tuleviku konvendi saadik teab, et me ei jõua siin äärmuslike lahendusteni," ütleb konvendi president Valéry Giscard d'Estaing. Teisiti öeldes: EList ei saa tulevikus Euroopa Ühendriike. "Võime küll liikuda föderalismi suunas, ent ma ei usu, et valitsussüsteemi filosoofia saaks olla läbinisti monoteistlik: võimu on vaja hajutada, et iga kodanik saaks ära kuulatud," lisas president. (Jean Quatremer, Libération, 25.07)

Eurooplased ei tohiks ükskõikselt suhtuda Euroopa tuleviku konvendi töösse, sest mängus on nende enda tulevik. Kui konvendi liikmed ei suuda jõuda üksmeelele 21. sajandi ELi probleemide lahendamisel, ei näe artikli autor, Euroopa tuleviku konvendi president, kedagi, kes suudaks antud ülesande edukalt lõpuni viia. Konvent on niisiis oma tagasihoidlikul viisil ühendatud Euroopa viimane võimalus. Konvendi liikmetest pole keegi laienemise vastu. Nii kandidaat- kui liikmesriigid kuuluvad samasse Euroopasse, jagavad sama nägemust ja esitavad samu küsimusi. Samas ei taju ELi kodanikud Euroopat tervikuna enne, kui on loodud ühine kohtumispaik ELile ja riiklikele seadusandlikele organitele. Seetõttu teeb autor ettepaneku luua "Euroopa rahvaste kongress", mis arutleks ELi pädevuse ja tulevaste laienemiste teemadel, kuid millel puuduks seadusandlik võim. (Valéry Giscard d'Estaing, Le Monde, 28.07)

EL on ebaõnnestunud nii Parsley kui ka Kaliningradi probleemi lahendamisel, sest ei suuda rääkida ühel häälel. Maroko-Hispaania konflikti lahendamisel pidi EL kõrvalt vaatama, kuidas USA nende eest tegutseb, kasutades ära liikmesriikide omavahelisi lahkhelisid. Samal ajal teatas Prantsusmaa president Jacques Chirac kohtumisel oma Vene kollegi Vladimir Putiniga, et viisasüsteem, mida Brüssel pooldab, on "vastuvõetamatu". (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 24.07)

EL valmistub jahtima uusi andekaid noori. Erasmus, vanim Euroopa õpilaste ja õppejõudude vahetusprogramm avaneb 2004.-2008. aastal kogu maailmale. EL on lõpuks mõistnud, et haridus on sama tähtis kui euro kursi tõus USA dollari suhtes üle pariteetsustaseme. (Julie Majerczak, Libération, 24.07)

Prantsusmaa ei tohi enam nõuda prantsuse keele kasutamist toiduainete etikettidel. EK otsus muudab seaduslikuks inglisekeelse "packagingi", sest ainuke kõigile arusaadav keel on ju loomulikult inglise keel! Tundub, et nüüdsest on rahvuskeelte kasutamine Brüsseli jaoks takistus ELi ülesehitusele. Reklaamlauset "just do it" ei kasuta kõigis ELi riikides inglise keeles mitte ainult Nike, vaid seda hakkab tulevikus rakendama ka EK, kes ei arvesta enam rahvuslike eripäradega! (Le Figaro, 27.07)

Sevilla tippkohtumisel oli päevakorras immigratsiooniküsimus. On tähtis, et Sevillas arutletu ei vajuks unustusse. Globaliseerunud maailmas peab Euroopa jääma avatuks immigratsioonile, mis ometigi peab olema reglementeeritud ja kontrollitud arvestades ja respekteerides rahvusvahelisi inimõigusi ja riiklikke seadustikke. (Bernard Osser, Le Figaro, 27.07)

Jälgides Jean-Pierre Raffarini viimase kuu jooksul vastu võetud otsuseid Prantsusmaa peaministrina on prantslased hakanud kahtlema oma valitsusjuhi EL-meelsuses: tema kunagi soovitud "tugev ELi projekt" ei ole faktide põhjal midagi muud kui rida "ei"-sid Euroopale. (Le Monde, 26.07)

Soome ajakirjandus

Paistab, et ka ELi välis- ja julgeolekupoliitika-alase koostöö tihendamine ei leia konvendis suurenevat poolehoidu. Konvendi sotsiaaldemokraatidest liikmed leiavad, et välispoliitikas tuleks EKile anda sarnased volitused, nagu on hetkel liikmesriikidel. Peale selle sooviksid sotsiaaldemokraadid muuta riikide õigust takistada teatavate välispoliitikat puudutavate otsuste jõustumist. Volituste üleminek EKile tähendaks aga seda, et liikmesriikide volitused välispoliitika üle otsustamisel väheneksid. Seni on aga välispoliitiliste küsimuste otsustamist peetud rangelt liikmesriikide enesemääramisõiguse juurde kuuluvaks. Algatusi ja ettepanekuid neis küsimustes võivad teha vaid liikmesriigid ja otsuste elluviimiseks on nõutav kõikide liikmete üksmeelne nõusolek. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 26.07)

Konvendi president Valéry Giscard d'Estaing soovib, et ELile loodaks uus europarlamentääridest ja riiklikest esindajatest koosnev organ. Uus "Euroopa rahvaste kongress" võiks öelda oma arvamuse ELi volitustesse ja reeglitesse tehtavate muudatuste kohta, kuid tal poleks seadusandlikku õigust. Kongress võiks koguneda näiteks korra aastas Brüsselis. Sinna tuleks esindajad ELi ja liikmesriikide parlamentidest. Giscard d’Estaingi arvates annaks kongress ELile demokraatlikuma ilme. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, Helsingin Sanomat, 26.07)

EMU, Majanduspoliitika

French Farming Minister Herve Gaymard: "We have always backed EU enlargement. In this context we feel it would be improper to begin talks on reforming farm policy ahead of enlargement without the (future) new members." Reuters, 26.07

Uudisteagentuurid

French Farming Minister Herve Gaymard said Poland and other EU hopefuls should be involved in reforming the bloc's agriculture regime, a stance seen as designed to slow changes to costly aid policies. (Reuters, 26.07)

British FM Jack Straw met his Polish counterpart Wlodzimierz Cimoszewicz for talks on EU enlargement, including the thorny subject of European cash aid for farmers. (Afp, 24.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri pealtnäha aruka CAPi reformikava tegelik eesmärk on asetada talunikud morfiumi mõju alla, et integreerida põllumajandus maailmaturuga. Selgelt öeldes tähendab see põllunduse ruineerimist. Uus CAP ei ole muud kui mõistuse vili, mis on praktikas kõlbmatu ja näide EKi ohtlikust tegutsemismallist. (Philippe de Villiers, Georges Berthu, Dominique Souchet, Le Figaro, 22.07)

Brüsselil on kalduvus kohelda eelarve defitsiidi küsimustes kõiki riike sarnaselt, olgu tegu siis kas hiiglasliku Saksamaa, pisikese Portugali või "liiga" liberaalse Iirimaaga. Sellise ühetaolisuse tõttu ongi stabiilsuspakt kaotamas oma usutavust. (Stéphane Marchand, Le Figaro, 25.07)

Euroopa kannatab rahandusliku iseseisvuse puudumise all. Sõltuvuse probleem ei ole mitte kvaliteedi, vaid mahu küsimus: "Dollarites mõõdetuna on rahaturgude maht USAs 3,2 korda suurem kui eurotsoonis,“ ütleb majandusekspert Patrick Artus. Kui Euroopa ei taha aevastada iga kord kui Wall Street külma saab, peab ta suurendama oma rahaturge. (Jean-Pierre Robin, Le Figaro, 24.07)

EKi president Romano Prodi andis edasi julgustava teate: "Euroopa tegelik majandus on heas korras." Selline lausung võib saada poliitikule saatuslikuks - enne 1929. a. oktoobri majanduskrahhi teatas ka USA president Herbert Hoover, et õitseng on kohe-kohe tulemas. Kuid suur erinevus 1929.-1930. aastatega seisneb selles, et praegu on majanduslikku tõusu tõesti tunda. Hetke rahaturgude ja "tegeliku majanduse" suhe on ajaloos seniolematu. (Jean-Pierre Robin, Le Figaro, 25.07)

Soome ajakirjandus

EKi kaubanduse asevoliniku Roderick E. Abbotti sõnul hoiab komisjon teraseriius giljotiinitera endiselt üleval. Tera pole langetatud, kuna EK ootab endiselt, et USA võtaks oma impordimaksude nimekirjast veel mõned tooted maha. Abbott lisas ka, et ELi laienemine aitab kaasa kaubanduse liberaliseerimisele, kuna ELi turud suurenevad sellega oluliselt. (Kirsti Hyytiäinen, Taloussanomat, 25.07)

ELi põllumajandustoetused on võtmetähtsusega Soome põllumajanduse tootlikkusele. Ilma toetusteta ei saaks Soome põllumajandustootjad oma töö eest mingit tasu. Toetuste osatähtsus on Soomes selgelt suurem kui mitmetel teistel ELi liikmesriikidel. Peale selle on Soome osamaks põllumajandustoetustele selgelt ELi keskmisest kõrgem. Enamus ELi makstavatest põllumajandustoetustest läheb aga Kesk- ja Lõuna-Euroopasse, kuna toetusi jagatakse toodangumahtude põhjal. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, STT, Kaleva, 26.07)

Turu kaubanduskõrgkoolis tehtud uuringu kohaselt pole Soome ettevõtetel võimalik erilisi ettevalmistusi ELi laienemiseks teha, kuna paljud asjad on lihtsalt veel ebaselged. Kõige enam mõjutab laienemine põllumajandust, toiduainetetööstust, tekstiili- naha- ja jalatsitööstust, ehitust ning transpordisektorit. Neile aladele mõjub laienemine ilmselt negatiivselt ning neil sektoreil on kõige raskem kohaneda uue olukorraga. (Timo Myllykoski, Kaleva, 26.07)

EK on teinud ettepaneku diiselkütuse aktsiisimaksu ühtlustamiseks. Taoline ettepanek mitte ei edendaks konkurentsivõimet, vaid tõstaks Soomes transpordi ja kaupade hindu. Hetkel otsustavad liikmesriigid oma kütuseaktsiiside üle siseriiklikult, nüüd põhjendab EK diiselkütuse aktsiisi harmoniseerimist sellega, et hinnaerinevused erinevates maades on turuhäirete ja moonutatud konkurentsi põhjuseks. Soome jaoks tähendaks taolise ettepaneku heakskiit vaid hinnatõusu ning Soomes pole autotranspordi asendamine raudtee- või laevatranspordiga ka võimalik. (Juhtkiri, Kauppalehti, 26.07, STT, Etelä-Suomen Sanomat, 26.07, 27.07)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Leedu presidendi Valdas Adamkuse hinnangul lepib Venemaa Balti riikide NATO liikmeks saamise kui reaalsusega. Küsimusele, kas Leedul on õigus oma tulevikku määrata vastas Putin: "On küll. Ehkki meile ei meeldi NATO arhitektuur, kuid see on reaalne fakt." (Interfax, 22.07)

USA suursaadik Moskvas Alexander Vershbow teatas, et Venemaa ja NATO suhted peavad rajanema konsensusele, ilma milleta ei saa vastastikune koostöö tõhusalt toimida. "Me ei räägi Venemaa vetoõigusest NATO siseküsimuste otsustamisel. Parimaks metafooriks oleks alliansisisene allianss. See oleks ühine ettevõtmine kahe sõltumatu subjekti vahel, kel on ühised huvid," selgitas Vershbow. (Interfax, 22.07)

USA ajakirjandus

Arusaam, et USA vajab nüüd NATOt rohkem kui Euroopa, ei ole eriti laialdane. Eurooplaste jaoks on NATO puhul tegemist külma sõja kuluka jäänusega. USA jaoks on NATO jätkuvalt oluline. USA vajab Euroopa liitlasi, kuna allianss võimaldab strateegilist infrastruktuuri USA sõjaväele ning strateegilisi positsioone üle kogu Euroopa, Euraasia, Lähis-Ida ja Aafrika. NATO annab USAle sõjalise kohaloleku, tavaliselt eksterritoriaalsete privileegidega, igas alliansi liikmesriigis ning enamikes Varassavi pakti ja endise NLi riikide territooriumidel, kes on PfP liikmed. Washingtoni jaoks on allianss oluline, kuna ilma NATOta puuduks USAl õigustatud nõue öelda oma sõna sekka Euroopa siseasjades. Richard Holbrook ütles kord, et USA on Euroopa võim. Nii on see seni, kuni eksisteerib NATO. (William Pfaff, International Herald Tribune, 25.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Belgia peaminister Guy Verhofstadt soovitas oma kirjas Prantsusmaa president Jacques Chiracile ja Suurbritannia peaminister Tony Blairile, Euroopa ühise julgeoleku idee vaimsetele isadele, et Euroopa tulevasse konstitutsiooni liidetaks "vastastikuse ja kollektiivse julgeoleku garantii" punkt, mis seoks ELi liikmesmaad omavahel NATOsse kuuluvate riikide eeskujul. Ei ole kindel, et Pariis ja London, ELi ühiskaitse raskekaallased, vaimustuvad sellise riigi algatusest, kelle sõjalised kulutused moodustavad eelarvest kõigest 1,4%. (Pierre Bocev, Le Figaro, 25.07, Philippe Berkenbaum, Le Soir, 23.07)

Saksamaa ajakirjandus

Belgia peaministri Guy Verhofstadti ettepanek ELi ühise kaitsesüsteemi loomisest pole etteaimatult mõistmist leidnud. Verhofstadt tutvustas oma ideed Prantsusmaa president Jacques Chiracile ja Suurbritannia peaminister Tony Blairile saadetud ühises kirjas. Selle kontseptsiooni kohaselt võtaks ELi liikmed enesele Dumas'-liku "üks kõigi, kõik ühe eest" taktika, moodustaks keskse armeede juhtimiskeskuse, mida kõik liikmesriigid ühiselt ka rahastaksid. Verhofstadti kriitikute hulka kuuluvad muuhulgas ka Rooma ja Berliin. Seda mitte niivõrd sisuliste erimeelsuste pärast, kuivõrd sellepärast, et adressaatideks olid märgitud üksnes Pariis ja London. (Andreas Middel, Die Welt, Süddeutsche Zeitung, 25.07)

Soome ajakirjandus

Tõestused, miks NATO liikmelisus on liiga keeruline ja tõsine küsimus rahvahääletuse jaoks, on väga elitaarsed ning rahva hindamisvõimet alahindavad. Leitakse, et rahvas peab lihtsalt alistuma sellele, mida otsustajad targemaks peavad. Rootsis korraldati rahvahääletus ELi astumise ja tuumaenergia üle. Arutleda võib küll selle üle, kui tihti peab rahvalt hääletuse teel arvamust küsima, kui iga nelja aasta järel valib rahvas oma esindajad parlamenti. Kuna Soomes on rahvahääletus olnud erandlik abinõu, siis rahvahääletust NATO küsimuses ei peeta iseenesest mõistetavaks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 24.07)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Suurbritannia kaitseministri Geoffrey Hooniga: Venemaal ei tasu peljata NATO laienemist. Hoon oli ametlikul visiidil Venemaal 15. - 17. juulil. Intervjuus on juttu kohtumisest Vene kolleegi Sergei Ivanoviga, koostööst Venemaaga NATO uues formaadis, alliansi laienemisest, terrorismi vastu võitlemisest nii maailma kui ka Suurbritannia mastaabis ning olukorrast Afganistanis. Ajakirjanik väidab, küsides alliansi laienemise kohta, et uute liikmete NATOsse astumise vastu on Venemaal praktiliselt kõik, nii võimuesindajad kui avalikkus. Hoon vastab, et sellistel laienemisest tulenevatel hirmudel pole alust, vastupidi, laienemisest saab kasu ka Venemaa ise. (Salavat Suleimanov, Nezavisimaja Gazeta, 26.07)

NATOga liitumine maksab kümneid miljoneid eurosid: ülevaade Eesti, Läti ja Leedu ettevalmistumistest liitumiseks alliansiga. Peamine rõhk on pööratud rahale. Pikemalt on kirjutatud Lätist: üles on loetud väeüksused, kohustused NATO ees ning tutvustatakse lühidalt kolme sorti võimalikke konflikte Lätis ja kaitsejõudude tegevust nende puhul. Eesti on NATO surve all, loobuti odava armee ideest, viie aasta pärast hakkab Eesti kaitsevägi vastama NATO riikides kehtivale struktuurile. (Ilja Nikiforov, Vremja MN, 26.07)

Intervjuu Venemaa presidendi eriesindajaga Kaliningradis Dmitri Rogoziniga: probleemide lahendamiseks võetakse kasutusele kõik meetmed, sh ka parlamendidiplomaatia. Juttu on ka NATO laienemisest ja Balti riikidest. Moskva arvates ei ole aktsepteeritav, et Balti riigid ei ole tavarelvastuse lepingule alla kirjutanud, Rogozin on tõstatanud selle probleemi OSCE riikide esindajatega kohtumistel. Intervjuu lõpus naaseb Rogozin lemmikteema juurde - inimõigused Balti riikides: Eestis on lahendamata Moskva Patriarhaadile alluva õigeusukiriku vara probleem, Venemaa kasutab probleemide lahendamiseks majanduslikku faktorit, mis stimuleerib positiivseid muudatusi selles vallas Eestis. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 23.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian industrial output climbed by 2.4% in the first half of 2002 from the figure for the same period last year. Industrial output rose by 0.7% in June from the same month one year ago (Afp, 23.07).

The Estonian security police said it could find no evidence linking an Estonian World War II police unit to a massacre of 2,500 Jews in Belarus. But the finding was quickly criticized by US diplomats, while a Jewish rights organisation called the results of the police investigation "incompetent." (Afp, 23.07)

The Estonian city of Pärnu has ordered the removal of a monument honoring Estonian veterans of a German Waffen-SS unit during World War II after it sparked widespread criticism. (Afp, 24.07; Interfax, 24.07; RIA Novosti, 25.07)

Moskva ja Venemaa patriarh Aleksius II avaldas lootust kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et saab Eestisse sõita aasta lõpupoole. Aleksius II informeeris Putinit ka Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku registreerimise arengust Eestis. (Interfax, 24.07)

Moskva patriarhaadile alluva Eesti õigeusukiriku pea metropoliit Kornelius ootab Moskva ja Venemaa patriarhi Aleksius II visiiti Eestisse, kuid see sõltub kiriku põhimääruse ja kirikuvara küsimuse lahendamisest. (Interfax, 25.07)

Valitsus vabastas ametist välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi, selle ettepaneku tegi välisminister Kristiina Ojuland. (RIA Novosti, Interfax, 23.07)

Valitsus eraldas oma reservfondist 300 000 krooni Moskvas asuva Eesti saatkonna turvalisuse tõstmiseks, kuna vene äärmuslased on Eesti saatkonnahoonet korduvalt rünnanud. Eesti diplomaatide sõnul on juhuslik kokkusattumine see, et Eesti saatkonna turvameetmete tõhustamine toimus pärast SS-laste mälestussamba avamist Pärnus. (RIA Novosti, 23.07)

Kemerovo oblasti kuberner Aman Tulejev avaldas oma nördimust kavatsuse peale avada Pärnus mälestussammas fashistliku Saksamaa poolel sõdinud eestlastele. (RIA Novosti, 24.07)

USA ajakirjandus

Lühike uudis Iirimaa politsei poolt 98 arreteeritud illegaalsest immigrandist, kes taotlesid asüüli. Asüülitaotlejad olid Hiinast, Taist, Nigeeriast, Venemaalt ja Eestist. (The New York Times, 24.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel Saksa sõjaväes võidelnute mälestuseks Pärnus püstitatud ausambast. Viidatakse peaminister Siim Kallase kommentaaridele, milles ta ausamba sellisel kujul, nagu seda plaaniti avada, hukka mõistab. Leo Tammiksaar, kes algatas ausamba avamise idee, sõnab: "Muidugi ei mõista eurooplased meid. Me tegime selle ausamba Eesti sõdurite, aga mitte Brüsseli jaoks." Samuti puudutatakse artiklis Simon Wiesenthali Keskuse poolt Kapole saadetud nimekirja isikutest, keda süüdistatakse natsismikuritegudes. (Vahur Lauri, The Guardian, 24.07)

Austria ajakirjandus

Leedu president Valdas Adamkus võttis Austria liidupresidendi Thomas Klestili ja tema kolme Balti kolleegi vahelise kohtumise kokku järgmiste sõnadega: "Tänu teile tunneme me endid Euroopas koduselt." Kõne all olid põhiliselt ELi laienemisega seotud teemad. Põhilise takistusena Eesti võimalikule ELiga liitumisele toodi välja elanikkonna vähene entusiasm ELi suhtes, kuid president Arnold Rüütel kinnitas, et teeb kõik oma võimuses veenmaks oma rahvast ELiga liitumise kasulikkusest. (Margaretha Kopening, Kurier, 28.07, Kurier, 25.07)

Soome ajakirjandus

Vaid kümme aastat tagasi langetati Eesti Kommunistliku Partei peakorteri ees Lenini ausammas, nüüd asub seal majas välisministeerium ja seda juhib Kristiina Ojuland. Aastal 1992 astus ta sama maja uksest sisse, olles just lõpetanud Diplomaatide Kooli. Nüüd, kümme aastat hiljem, on ta Siim Kallase juhitava valitsuse liige ja sõidab mercedesega. Siim Kallase valitsus on eriline selle poolest, et on ametis vaid üheks aastaks. Kuid eesmärgiks on viia Eesti NATOsse ja ELi. Ojulnadi sõnul on olulined liiikmelisus mõlemas organisatsioonis ning Eesti ei tee siin vahet ega eelista üht teisele. Läbirääkimistel on tundlikeks teemadeks energeetika ning tööjõu vaba liikumine, kuid Ojuland ei usu, et tööturu avanemisel tuhanded eestlased välismaale tööle läheksid. Tundlik küsimus on ka tax-free kaubandus. Kutse NATOga liitumisele loodavad eestlased saada sügisel toimuval Praha tippkohtumisel. Üks Kallase valitsuse eesmärke on ka suhete normaliseerimine Venemaaga. Ojuland plaanib kandideerida järgmistel Riigikogu valimistel, siis paistab, kas ministrikarjäär jätkub. Pole ka mingit kahtlust, et Ojulandis on presidendimaterjali. Ning teda hästi tundvad inimesed ütlevad, et see pole mitte tühipaljas unistus, vaid Ojulandil on piisavalt otsusekindlust ja tahtejõudu, et see ka ellu viia. (Seura, 30/2002)

Läti ajakirjandus

Uudis pealkirjaga "Eestlased hoolitsevad natside eest ja kardavad venelaste raevu". Pärnus rajati ausammas Saksa mundris sõdinuile. Parki püsti pandud graniidist ausambal on kujutatud automaadiga pronkssõdurit, kes kannab Saksa mundrit. Peaminister Siim Kallas taunis mälestussamba püstitamist teravalt, sest see tekitab suure sise- ja välispoliitilise pahanduse. Mainitatakse ka Zuroffi projekti. (Tshas, 24.07; Panorama Latvii, Vesti Segodnja, 24.07; Telegraf, 25.07; Panorama Latvii, 25.07)

Venemaa ajakirjandus

Vremja Novostei artiklis on ühte patta pandud Pärnusse rajatud ausammas Saksa mundris sõdinuile ning kõik viimasel ajal juutidega kuidagigi seotu: mälestusmärk Pärnus, fakt, et II MS ajal oli Eestis, Lätis ja Leedus holokausti ohvrite protsent kõige suurem Euroopas. Samuti kajastatakse lugu Zuroffi 10 000 dollari pakkumisest ja tema esitatud nimekirjast, millele KAPO kinnitust ei leidnud. Kommersanti artikkel on ülevaade BNSi uudistest - neutraalne ja konstateeriv. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 24.07; Andrei Zlobin, Vremja Novostei, 24.07)

Pärnu linnavõimud otsustasid demonteerida mälestusmärgi II maailmasõjas Saksamaa poolel võidelnud Eesti sõduritele. Mälestusmärgi püstitamist taunis ka peaminister Siim Kallas. Pärnu volikogu pressisekretäri Romek Kosenkraniuse, aselinnapea Taimi Vilgase ja EÜRP peasekretäri Anatoli Jegorovi kommentaarid. Jegorovi hääl eristub mõnevõrra ülejäänud koorist: "Paljud siis võrdsustavad endisi SS-lasi ja endisi punasõdureid - ses mõttes, et nad mõlemad tõid Eestile ühesugused hädad. Selline arvamus on laialt levinud". Strana.Ru kirjutab mälestusmärgist pealkirja all "Eesti fashist puges peitu paremate aegadeni": veidi muudetud kujul, kuid muutumatu olemusega mäletusmärk võib mingi aja pärast siiski hakata seisma Pärnu pargis. (Gazeta, 24.07; Novosti Pskova; Viktor Sokolov, Strana.Ru, 26.07; Jelena Shesternina, Izvestija, 24.07)

Pärast mälestusmärgi kirjeldamist läheb ajaleht ‘isiklikuks’: iseseisvuse ‘taastamise’ hetkest algas Eestis mitte ainult välis- ja sisepoliitika, vaid ka ajaloo ümber kirjutamine. Valitsus ei takistanud, vaid isegi soodustas uute ‘Eesti vabadusvõitlejate’ tegevust, näitena on toodud jällegi Alfons Rebase ümber matmine, iga-aastane Erna retk. Kõige eelneva taga on endine peaminister Mart Laar ning president Lennart Meri. Viimase vend Arnold, NLi kangelane, kohtub aga Moskvas teiste veteranidega president Putiniga, kuid on Eestis kõigi poolt unustatud. Nii on selliste mälestusmärkide püstitamine, nagu Pärnus, igati ootuspärane. Lätis on loodud lausa muuseumikompleks endistele SS-lastele. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 25.07)

Intervjuu Pärnu aselinnapea Taimi Vilgasega, kes kinnitab, et SS-laste mälestusmärk pandi püsti omavoliliselt. Nüüd toimunud istungil veendus Vilgas, et veteranid ei tahtnud teha midagi halba, nad on mehed, kes ei võtnud arvesse, et sellise mälestusmärgi püstitamisega tekivad paratamatult küsimused. Aselinnapea sõnul otsib ja arendab Pärnu aktiivselt kontakte Venemaaga: ‘Me püüdleme selle poole, et piirid oleksid vabad’. (Valentin Jelissejenko, Vremja MN, 25.07)

Autor kirjutab SSlaste mäletusmärgi ärakeelamisest Pärnus, Riigikogu otsusest kommunistliku rezhiimi inimsusevastaste kuritegude kohta ning leiab, et mõned Venemaa läänenaabrid üritavad Läänele läheneda enda aktiivse eemaletõukamisega Venemaast. Eesti valitsuse otsust tugevdada Moskva saatkonna julgeolekumeetmeid palutakse mitte seostada SS mälestusmärgiga, vaid limonovlaste maikuuse rünnakuga. "Vene natsionaalbolshevistide meetodid vastavad nende oponentide omadele, kusjuures pole kindel et esmamainitud alustasid esimestena". (Jevgeni Razin, Politcom.ru, 25.07)

Seoses SS-laste mälestusmärgi püstitamisega lahatakse lugu Pihkva oblastis saksa politseis töötanud eestlastest, kes mõisteti 1967.a. süüdi ja lasti maha. Eestlased teenisid Eesti eriroodus Estnische Sonderkompanie, kus nende ülesanneteks oli muuhulgas inimeste mahalaskmine. Eriti julmalt käitusid eestlased mustlaste ja juutidega. (Juri Moisejenko, Pskovskaja Pravda, 25.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

Majandusminister Liina Tõnisson on kindel, et piiriäärsetel teedel on strateegiline tähtsus, sellepärast tegi ta ettepaneku remontida ja ehitada piiriäärsete teede võrgustik riigi kaitseks mõeldud raha arvelt. (IA Rosbalt, 22.07)

Soome ajakirjandus

Soome Ametühingute Keskliidu (SAK) sõnul saaks Eestist Soome ettevõtete maksuparadiis. Läbirääkimistel ELiga on Eestil maksupeatükk suletud, sõnab Matti Maasikas, Eesti Suursaadik Soomes, ning selle üle enam ei vaielda. Maasika sõnul peaks Soome-Eesti vahelistes suhetes keskenduma eelkõige sellele, kuidas teha koostööd ELi likmesriikidena. Maasikas jagab SAKi seisukohta, et Eesti elatustaseme kasv oleks Soomele kasulik, kuid eelkõige oleks see kasulik siiski Eestile endale. SAKi mure Soome ettevõtete siirdumisest Eestisse on Maasika arvates hilinenud mure. Soome ettevõtted on Eestis juba kohal. Maasika arvates on ka suuresti liialdatud Eestist mujale tööle minevate inimeste arv. Kui paar aastat tagasi leiti, et Eestist läheks Soome tööle 400 000 inimest, siis praegu räägitakse mõnest tuhandest. Peale selle on ELi üks olulisi alustalasid tööjõu ja kapitali vaba liikumine, meenutab Maasiaks. (Seppo Pletoniemi, Uutispäivä Demari, 26.07)

Eestist tuleb ELi laienedes Iirimaastki soodsam blokisisene maksuparadiis, mis tõotab probleeme Soomele, leiab Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) asejuhataja Matti Viialainen. Viialainen ütles SAKi koostatud ELi idasuunalise laienemise raportit kommenteerides, et Eesti valitsusel õnnestus laienemisläbirääkimistel maksuvaba kaubanduse üleminekuajast loobumisega saavutada erakordselt madala maksutaseme säilitamine ka liikmeks saamise järel. Kui teenused ja muu majandustegevus pooleteise aasta pärast vabalt üle Soome lahe hakkavad liikuma, siis tähendab Eesti maksuparadiisi strateegia Soomele probleeme. Tegevuse vähemalt osaline üleviimine Eestisse võib muutuda väga ahvatlevaks perspektiiviks ning konkurents, eriti transpordisektoris, aga ka mujal teeninduses, kujuneb ebaausaks. (Matti Remes, Taloussanomat, Turun Sanomat, Iltalehti, Kansan Uutiset, Aamulehti, Utispäivä Demari, Etelä-Suomen Sanomat, 25. 07)

SAK on mures ELi idalaienemise mõjude üle. Kõige rohkem valmistavad SAKile muret aga Eesti maksusoodustused. SAK pelgab, et Eestist saab ELi maksuparadiis, mis hakkab ähvardama Soome ettevõtete tegevust. SAKi arvates polnud laienemisläbirääkimisi pidanud Soome ametnikud ärkvel, kui tehti otsus maksupeatüki sulgemise kohta. Kuid selle asemel, et olla mures Eesti maksusüsteemi headuse üle, võiks tunda hoopis rohkem muret Soome maksusüsteemi karmuse üle. (Juhtkiri, Taloussanomat, Turun Sanomat, Kansan Uutiset, Etelä-Suomen Sanomat 26.07)

Soome välisministeerium ei muretse töökohtade ja ettevõtete Eestisse voolamise pärast. Ministeerium tõrjub SAKi kahtlused selle kohta, nagu poleks Soome laienemisläbirääkimiste ajal piisavalt valvas olnud. Väliskaubandusminister Jari Viléni sõnul ei ole Eesti liikmekssaamisel tähelepanuväärseid negatiivseid tagajärgi Soome tööjõuturule. Soome seisukohtade moodustamisel kuulati ka erinevate organisatsioonide arvamusi, sealhulgas SAKi oma, seepärast on ministeerium ka imestunud, miks SAK alles nüüd oma mure teatavaks teeb. Vilén usub, et need ettevõtted, kes on huvitatud äritegevuse alustamisest Eestis, on seda juba teinud. (Hanna Hirvikorpi, Helsingin Sanomat, Turun Sanomat, Uutispäivä Demari, 25.07)

Eesti majanduse tulevikuväljavaated on asjatundjate sõnul mõistlikud, ent investorid usuvad Eestisse ning kapitali voolab juurde. Nii peaks keskmine majanduskasv ka lähiaastatel olema 5-6% aastas. Oletades, et Eesti majanduskasv on 6% ja Soomel 3% aastas, peaks Eesti Soomele järele jõudma 60 aasta pärast. Siiski on Eestil olemas kõik eeldused maailmaturgude konkurentsis võitjaks jääda. Heast konkurentsitasemest annab märku tõsiasi, et palgad on viimasel ajal tõusnud ilma, et sellel oleks olnud suuri tagajärgi raha- või valuutaturgudel. Intressimäär on vaid protsendivõrra kõrgem kui eurotsoonis. Turgudel peetakse Eestisse investeerimist küllaltki riskivabaks. Eesti probleemid võivad tekkida riigi liitumisel ELi ja NATOga. Eesti on ELis küll saaja rollis, kuid kulutusi põhjustab praeguse haldussüsteemi muutmine ELi-kõlbulikuks ning avalikku sektorit kurnab Eesti haldussüsteem - 1,5 miljoni elanikuga riigis on u. 250 valda. Probleemiks on ka aeglaselt langev töötus. (Mika Rajala, Taloussanomat, 25.07)

Tallinna-Helsingi vahet sõitva Linda Expressi raskused on olnud uskumatud. Algul laev lekkis, siis lõppes otsa kütus. Probleemide põhjuseks on Peterburis asuv Almazi laevaehitustehas, mis hilines oma töödega. Peale selle sõidab laev Eesti lipu all ning selle kontrollimine on Eesti ametnike asi, ELi seaduste alusel on ka Soome ametnikel õigus laeva kontrollimas käia ja enne järgmist esimest reisi peaksid kõik ametnikud vaatama, et laev siiski korralikult töötaks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 24.07)

Soome jae- ja hulgimüüjad, olles Soomes oma kasvutaseme saavutanud, on nüüd hakanud aktiivselt Eestisse investeerima. Kultuuriline lähedus garanteerib selle, et poodide kaubavaliku ja tööpõhimõtted võib peaaegu muutumatult Soomest Eestisse üle kanda ning siit edasi teistesse Balti riikidesse. Soome on Rootsi järel olnud Eesti olulisim välisinvestor kogu möödunud kümnendi jooksul. Mida lähemale tuleb Eestile ELi liikmelisus, seda enam investeeringute tase kasvab. Välisinvesteeringute kasvu põhjuseks on ka poliitiline tasakaal. Soome kaubanduskettide esindajate sõnul on Eestis lihtne töötada, kuna bürokraatlikke ning tolliprobleeme ei esine. Kuigi Eesti ostujõud on ELi keskmise tasemega võrreldes vaid kolmandik, on majanduskasv olnud kiire. (Vuokko Nissinen, Taloussanomat, 25.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti suurettevõtja Aadu Luukas sai õigeusklike rahvaste ühtsuse rahvusvahelise fondi preemia laureaadiks. Suurettevõtjate assotsiatsiooni ja AS Pakterminal üks juhte Luukas pälvis selle autasu õigeusukiriku toetamise ja vaimsuse edendamise eest. (RIA Novosti, 23.07)

USA ajakirjandus

Uudis Eestis väljaantud plaadist “Sabbatum”, millel on Black Sabbathi laulud keskaja muusika aranzheeringuga. Produtsendi Mihkel Raua sõnul meenutavad Black Sabbathi lood 14. sajandi muusikat, kui neilt lugudelt võtta ära raskepärane taustheli. Raud sõnas: “Tavaliselt püütakse lisada tuntud lugudele modernsust. Meie kasutasime teistsugust moodust.”

Prantsusmaa ajakirjandus

Väikesed Ida-Euroopa riigid tungivad rattaspordi maailmaareenile. Tour de France'i 2002 minevik on seekord ebasümpaatne eestlane Jaan Kirsipuu. "Eestis on umbes 30 rattaspordiklubi ja ka mõned professionaalid, aga meil puuduvad korralikud vahendid praktiseerimiseks," ütles Kirsipuu "vangivalvurliku leebusega" Belgia ajakirjanikele enne Pau etappi. (Le Soir, 25.07)

Saksamaa ajakirjandus

Vastuvõttudest rääkivas artiklis leiab äramainimist fakt, et Saksamaa VMi riigisekretär Jürgen Chrobog pidas Iirimaa lahkuva suursaadiku Noel Fahey ja tema proua Chrisine auks vastuvõtu. Külaliste hulgas leiab äramärkimist Dr. Riina Ruth Kionka oma abikaasa Lauri Lepikuga. (Mania Feilcke, Welt am Sonntag, 21.07)

Šveitsi ajakirjandus

Zürichi keskraamatukogus avati näitus "Taasavastatud Baltikum." Veel 19. saj. käis Šveitsi ning kolme Balti riigi vahel tihe teadus- ja kultuurialane vahetus. Nii ongi Zürichi keskraamatukogu oma sihipärase tegevuse tulemusel kasvatanud Balti fondi enam kui 2000 teost hõlmavaks. Ehkki kultuuriliselt ja keeleliselt on need kolm riiki teineteisest vägagi erinevad, lubab nende ühine hilisajalugu neid käsitleda ühtse tervikuna. Kirjandusliku keele kujunemine Baltimaades langeb 19. saj. teise poolde ning keskseteks kujudeks on seejuures Lydia Koidula (1843-1886), Antanas Baranauskas (1835-1902) ja Aspazija (1865-1943). Šveitsi tutvustamisel nendes riikides on olulist rolli mänginud Šveitsi diplomaat Max Schweitzer ning Pro Helvetia ja Gerber-Rüf-Stiftung, kes rahastab Eestis, Lätis ja Leedus olevaid Šveitsi lugemissaale ja lugemisnurki. (Neue Zürcher Zeitung, 25.07)

Rootsi ajakirjandus

Turismialane artikkel Pärnust kui rannakuurordist. 1930ndatel aastatel oli Pärnu kuurort väga moes. Sellest ajast pärit must-valged pildid rahvast tulvil Pärnu rannast sarnanevad väga hilisematele juba värvilistele Hispaania randadest tehtud fotodele. Turiste meelitasid Pärnusse soe vesi ja madalad hinnad. Nõukogude ajal konkureeris Eesti edukalt Musta mere puhkusepaikadega. Nõukodude intellektuaalid eelistasid selgelt Baltikumi, mis tundus lääne-euroopaliku nurgakesena tohutus Nõukogude impeeriumis. Nõukogude aja viimasel kümnendil oli vesi Pärnus juba nii reostunud, et igal pool seisid üleval ujumist keelavad sildid. Ainult enesetapust huvitatud käisid seal veel ujumas. Alates taasiseseisvumisest 1991. a. on Eesti panustanud intensiivselt turismile. Tänu puhastatud veele ja uutele hotellidele on Rootsi turistid leidnud taas tee Pärnu randa ning neid on seal isegi rohkem kui 1930ndatel aastatel - ligi 14 000 turisti aastas. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 19.07)

Artiklite seeria "Eesti teedel" 2. osa pealkirjaga "Kõigele lähedal ja väga suured linnud". Autor leiab, et Eestis võiks autoga reisimise asemel pigem ringi sõita jalgrattaga, kuna Eesti on ainult veidi suurem kui Taani ning ligikaudu sama tasane. Väikeseks probleemiks võib osutuda vaiksema liiklusega heade teede leidmine. Ohtlikud on samuti hulljulged autojuhid, keda õnneks ei ole liiga palju, kuid kelle suhtes tuleb ettevaatlik olla ka ise autoga sõites. Kokkuvõttes leiab autor, et Eestis ei ole autoga sõitmine siiski hullem kui Hispaanias või Prantsusmaal. Eesti on suur segu Balti kultuurist, omades samal ajal palju ühist ühelt poolt Soomega ja teiselt poolt Nõukogude aja arhitektuuriga. Viimasest ei ole isegi mitte parima tahtmise juures võimalik midagi head rääkida. Lohakalt ehitatud, juba lagunevad suured üürimajad tekitavad terava kontrasti idülliliste puumajade ja elegantse linnamiljööga keskajast ja esimesest Vabariigist (1918-1939). Samuti on imponeerivaks suur hulk vabas looduses elavaid toonekurgi. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 10.07)

"Eesti teedel" 3. osa pealkirjaga "Märkimisväärsed monumendid". Artikkel annab lühidalt ülevaate Tartu ülikooli rajamisest, millega seoses mainitakse Gustav II Adolfi kuju. Koos ajaloolise lühiülevaatega leiavad märkimist ka hotelli Barclay ees olev Michael Barclay de Tolly ausammas, samas hotellis asuv Nõukogude armee kindral Dzjochar Dudajevi mälestustahvel ning Kahe Wilde kuju. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 15.07)

"Eesti teedel" 4. osa pealkirjaga "Selles toidus oli püssirohi sees". Ülevaade Tartust - ülikool, raekojaplats, arhitektuur, püssirohukelder. Viimasesse on soovitanud minna reisikäsiraamat Lonely Planet turistidel, kelle eesmärgiks on õhtueineks saada "a very formal meal". Vastavalt antud õpetusele talitab ka artikli autor, kes rõõmsaks üllatuseks leiab siiski, et ees ootab kõike muud kui "formal meal". Tellitud lambashashlõkk on maitsestatud 'rohke huumorimeelega" ja algselt ääretult suurena tundunud suur õlu osutub siiski suhteliselt parajaks, sest selles toidus oli püssirohi sees. Raekojaplatsil astub üles Norra vabakoguduse laulu- ja poppgrupp ning teeb kõik endast sõltuva, et Eestit päästmisele tuua. Kas keegi võiks öelda Norra vabakogudusele, et Eestil on olnud juba piisavalt palju märtreid oma luteri usu tõttu, et nad võiksid oma religioossuse hoida iseendale? (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 16.07)

"Eesti teedel" 5. osa pealkirjaga "Kaksiklinn". Nii nagu ükskõik kuhu Eestis, ei ole ka eriliselt pikk maa piirilinna Valga/Valka, kes on teinud kogemuste vahetamiseks koostööd rootslastele tuttava kaksiklinnaga Haparanda-Torneå. Valgas tundub Eesti olevat kaugel sellest särast ja standarditest, mida sai kogetud Tallinnas. Valgas ei ole nõukogudeaja pärandit kõrvaldatud ega peidetud, nagu teistes kohtades. Seetõttu on see linn heaks kogemuseks neile, kes ei ole kunagi kogenud nõukogudeaja kurbust omal nahal. Põhjaliku ja huvipakkuva uurimuse Valga/Valka olukorrast esitab professor Thomas Lundéni värskelt ilmunud õppekirjandus ja lugemist väärt raamat "Över gränsen - om människan vid territoriets slut" (Üle piiri - inimesest piirialal). Ühtlasi meenub 1993. a. Pär Lindströmi kirjutatud "Att resa i Estland" (Eestis reisimisest), kus hoiatatakse lihtsameelseid Rootsi turiste Eestis kohutavate kogemuste eest riigi tualettides ja kästakse igal juhul kaasa võtta tualettpaberit. Tänased turistid võivad selle vabalt unustada. Ka kõige väiksemas tänavakohvikus on meeldiv ja puhas ning leidub vähemalt üks rull tualettpaberit. Sageli on just tualettruum kohviku/baari kõige puhtamaks ja säravamaks detailiks. Tualettide olukord ongi see, mis näitab riigi tsiviliseerituse taset. Me rõõmustame koos Eestiga. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 19.07)

"Eesti teedel" 6. osa pealkirjaga "Rannakuurorti idüll". Rohkete kiidusõnade osaliseks saab Pärnu - klassikaline kuurortlinn vaiksete promenaadide ja esplanaadidega, lummavate parkidega ja mudaravilaga. Pärnuga seoses leiavad mainimist Rootsis tuntuks saanud väliseestlased Andres Küng ja Mert Kubu. Edasi viib autori teekond Haapsallu. Juba 1930ndatel aastatel kirjutasid Rootsi lehed idüllist Haapsalus ja autori meelest täiesti õigustatult. Nõukogude ajal oli paik laiemale üldsusele suletud. Ettekujutuse sealsetest kaunitest puumajadest sai aga Ilon Wiklandi illustratsioonide kaudu. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 21.07)

"Eesti teedel" 7. osa pealkirjaga "Idapool päikesest, läänepool kuust". Kogu Baltikum oli Nõukogude ajal välismaalaste jaoks suletud. Erandiks oli aga vasakpoolsete (SKP) ajalehe Ny Dag (Uus Päev) toimetaja Gustav Johansson, kes kogus oma Baltikumi kohta kirjutatud artiklid väikeseks raamatuks pealkirjaga "Resa i Baltikum" (Baltikumis reisimine). Kuid isegi NLi enda kodanikele olid teatud territooriumid suletud, näiteks nagu Haapsalu ja saared. Tavalise inimese jaoks olid need piirkonnad idapool päikesest ja läänepool kuust. Pärast kommunismi lagunemist on mälestusena jäänud maha mitmed lagunenud majad ja sõjaväebaasid. Selliseid leidub ka Haapsalus. Kuid turistidele soovitatakse sinna sõita kõigest hoolimata - kõige nõukogudeliku kõrval on siiski ka idüll alles. Eriliselt soovitatakse külastada piiskopilinnust ja selle ümbrust ning eesti-rootslaste muuseumi. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 22.07)

"Eesti teedel" 8. osa pealkirjaga "Taas kord ajalooraamatus". Artikkel Saaremaast, Hiiumaast ja Muhust ning nendele jõudmise võimalustest. Eriliste kiidusõnade osaliseks saab piiskopilinnus. Autor avaldab lootust, et järjest rohkem rootslasi võiks leida tee Eestisse. Olles saanud esimeste meeldivate kogemuste osaliseks, tulevad nad loodetavast tagasi, et reisida autoga Tallinnast kaugemale. Eestis leidub ju idülli, kibedaid ajaloolisi mälestusi, kõikmõeldavat mugavust turistidele või viimasele vastukaaluks ökoturismi. Võimalus on ära elada väga odavalt, kuid ka luksuse ihalejad leiavad oma Lääne-Euroopa hindadest märksa odavamalt. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 24.07)

"Eesti teedel" 9. osa pealkirjaga "Kohtumine Ainoga". Autori viimasel päeval Eestis oli tal määratud kokkusaamine Peeter Saaniga, kes on kaitseväe puhkpilliorkestri dirigent. Väikesel Eestil on kaks täiskohaga professionaalset sõjaväe orkestrit, suurel Rootsil aga üks täiskohaga ja üks poole kohaga. Peeter Saani külastades on autoril meeldiv võimalus tutvuda ka Peetri ema Ainoga. Viimane on elanud 17 aastat Siberis ja autor annab ülevaate nende põgusal kohtumisel kirja panna jõutud mälestustest. (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 27.07)

Soome ajakirjandus

Eestis furoori tekitanud natsi-Saksamaa armees võidelnud eestlaste mälestusmärk eemaldati oma asukohast Pärnus. Linnavalitsus otsustas, et mälestusmärgi katmisest ei aita vaid et vaidlusalused mälestusmärk tuleb lattu viia kuni ausambale muudatuste tegemises kokkuleppepe jõutakse. (STT, Turun Sanomat, 25.07)

Viimasel ajal on endisaegseid kirikulaule komponeeritud mitmesugustel teemadel. Nüüd on komponeeritud ka laul Estonia hukust. Laul tuleb ettekandele Soomes toimuval gregoriaani laulude festivalil. (Päivi Ojanperä, Turun Sanomat, 23.07)

Viis aastat tagasi oldi Eestis õnnega koos, kui pika sõidu järel leiti kuskilt mõni kiosk. Tänaseks on aga turismitalusid, restorane ja hotelle rohkem kui küll. Eestlased käivad puhkamas ka välismaal, kuid kõik ei saa seda endale lubada. Tüüpiline Eesti puhkuseveetmise viis on minna suvilasse. Eesti suvilad on harva sarnased Soome rahulikes kohtades asuvatele suvilatele. Eestis on palju suvilaid kollektiivselt asutatud suvilakoperatiivides ning sageli asuvad nad kaugel veekogudest. Suvilakooperatiivid on pärit Nõukogude ajast. (Jorma Rotko, Iltalehti, 19.07)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Urmas Otiga. Tugevalt nostalgilises toonis, apoliitiline, tõmmatud paralleel endistest aegadest: Eesti - see on Urmas Ott. "Otis on huvitav kõik: tuntud eesti aktsent, tumedate prilliklaaside taha peidetud silmad, hõbedast värvi Mercedes, millega ta sõidab mööda Tallinna vanu tänavakesi lemmiku Mozarti muusika saatel". (Aleksandr Braterski, Izvestija, 22.07)