Nädal välismeedias: 15. - 21. juuli

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Another rejection of the Nice Treaty on EU enlargement by the Irish people in a referendum would be "deeply damaging" to the country, Foreign Affairs Minister Brian Cowen said. (Afp, 19.07)

German FM Joschka Fischer urged France to compromise in tough talks on EU enlargement and farm policy reforms that have driven a wedge between Paris and Berlin. (Reuters, 16.07)

The EU cannot back down in its row with Moscow over visa-free travel for residents of Russia's Kaliningrad enclave after the wealthy bloc enlarges into eastern Europe. (Reuters, 15.07)

French President Jacques Chirac offered support to Russian President Vladimir Putin on the touchy issue of Kaliningrad, calling the need for visas in the Russian Baltic enclave an "unacceptable" condition. (Afp, 20.07)

Prantsusmaa president Jacques Chirac: “EL ja Venemaa peavad oma kujutlusvõimet pingutama, et leida Kaliningradi probleemile lahendus enne Venemaa ja ELi novembrikuist tippkohtumist.” (Interfax, 19.07)

EK Venemaa esinduse juhi, Richard Righti kinnitusel on Kaliningradi eraldamise võimalus Venemaast haige fantaasia, kuna EL tunnistab Venemaa suveräänsust ja kogu ELi poliitika on suunatud suveräänsuse toetamisele. Kaliningradi probleemi lahendamisel kavatseb EL kindlalt vältida mineviku traagilise olukorra kordamist. (Interfax, 21.07)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi laienemise volinik Günter Verheugen ütles Budapestis peetud kõnes, et põllumajanduse toetuste näol uutele liikmesriikidele on tegemist "väga helde pakkumisega" ning eitas väiteid kandidaatriikide ebavõrdse kohtlemise kohta. (Kester Eddy, Financial Times, 16.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

"Euroopas ei toimu midagi, kui Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole ühel nõul," leiab Saksa liidumaa Baieri peaminister ja kristlike demokraatide kantslerikandidaat Edmund Stoiber antud intervjuus. "Prantsusmaa ja Saksamaa peavad koos kindlustama, et ELi laienemine ja reformide pidurdamine ei langeta integratsiooniprotsessi poliitilise sisu taset." (Le Figaro, 15.07)

Taani ajakirjandus

Pärast Taani peaminister Anders Fogh Ras-musseni visiiti Prantsusmaale ütles ta, et Taani ja Prantsusmaa on ühel meelel peaaegu kõigis küsimustes, mis puudutavad ELi laienemist. "Me olime nõus ka sellega, et ELi põllumajanduspoliitikal ei ole mingit seost laienemisega. On vaid üks põllumajandusalane küsimus, mis on üles kerkinud seoses ELi laienemisega ja see on küsimus otsetoetustest uutele liikmesriikidele. Kuid meil on kindel ajakava, mille järgi kõik küsimused peavad lahendatud saama ja seega peaks kõik olema otsustatud enne detsembris toimuvat Kopenhaageni tippkohtumist," ütles Fogh Rasmussen. (Ritzau, Jyllands-Posten, 16.07)

Taani ametiühingud kardavad, et ELi laienemine võib ohustada Taani mudelit, kui tekib võimalus tööturul vabalt läbirääkimisi pidada ning seega seada surve alla Taani palgad. Peaminister Anders Fogh Rasmussen ei usu, et Ida-Euroopast tulev tööjõud võiks kuidagi Taani tööturule ohtlikuks kujuneda, kui järgitakse üldiseid tööalaseid kokkuleppeid. Probleemiks võib aga muidugi osutuda see, et ametiühingutele jääb vähem võimalusi, kindlustamaks, et kokkuleppeid järgitakse. (Helle Ib, Jyllands-Posten, 14.07)

Soome ajakirjandus

Läbirääkimised ELi laienemise üle on enamus kandidaatriikide jaoks jõudnud juba lõpusirgele - kõige kaugemale jõudnutel on jäänud avatuks vaid põllumajanduse peatükk ning selle viimase takistuse laienemise teelt peaks kõrvaldama Taani eesistumine. Põllumajanduspoliitika on aga laienemise raskeim osa, sest paljudes kandidaatriikides on põllumajanduslik tootmine eluliselt tähtis. Laienemine on suureks väljakutseks ELi eelarvele. See pole aga esimene kord, kus põllumajandus on laienemise kõige suurem takistus. Sama lugu oli 1986. aastal, kui liikmeks astusid Portugal ja Hispaania ning läbirääkimised venisid just nimelt põllumajanduspoliitika tõttu. Kuigi hetkel võib praegustele liikmetele tunduda, et uute liikmete vastuvõtt struktuurifondide ja eelarve täieõiguslikeks liikmeteks on justkui arenguabi andmine, siis õige tegutsemise korral tuleb see siiski lõpuks kasuks kõigile osapooltele, ka praegustele liikmesriikidele. (Mika Widgren, Taloussanomat, 17.07)

Venemaa ajakirjandus

Vene õigeusu kirik Läänes: Moskva patriarhaadi esindajad kohtusid NATO ja ELi juhtkonnaga. Euro-atlantiliste struktuuride laienemisega itta kaasneb õigeusklike arvu suurenemine ‘Brüsseli haldusalas’. Seoses sellega tunneb Moskva patriarhaat muret õigeusklike ühenduste juriidilise ja ühiskondliku staatuse üle ühises Euroopas. Balti riikide liitumisel ELiga muutub Vene õigeusu kirik otseseks osaliseks Euroopa ühiskondlikus elus. Kirik pakub välja rea konkreetseid ettepanekuid koostööks ELiga. (Dmitri Voitovski, Nezavisimaja Gazeta, 17.07)

Siseareng

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa tuleviku konvendil tasuks ära kasutada USA kogemusi konstitutsiooni ja poliitika küsimustes, et luua EL, mis oleks mõistetav ja kasulik abivahend Euroopa riikidele, mitte kui liikmesmaade iseseisvust piirav takistus. (Timothy J. Conlan, Gullaume Parmentier, Le Monde, 20.07)

Oma traditsioonilises rahvuspüha intervjuus 14. juulil teatas Prantsusmaa president Jacques Chirac, et ei kavatse "ohverdada prantslaste esimest kohta töödeldud põllumajandussaaduste eksportijana maailmas." Sõnumi andis edasi 15. juulil ELi põllumajandusministrite kohtumisel riigi esindaja Hervé Gaymard: "Prantsusmaa on igasuguse enneaegse CAPi reformi vastu." (Le Figaro, Le Monde, Libération, 16.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Prantsusmaa ajakirjandus

2001. aasta 11. septembri sündmused USAs on ajendanud EL organiseerima kaitset keemiliste ja bioloogiliste relvade rünnaku vastu. WHO vastloodud atentaadijuhtude ennetusprogrammi eest vastutava Dinko Kello jaoks ei ole küsimus, kas Euroopat rünnatakse, vaid millal: "On piisavalt tõendeid, et on olemas terroristlikke rühmitusi, nagu Al Qaida, kes kaalutlevad tõsiselt antud küsimust." (Isabelle Lasserre, Le Figaro, 17.07)

Prantsusmaal ja kogu Euroopas on vaja tugevdada sõjalisi vahendeid ja anda julgeolekule uus ulatus, suurendades sõjalisi kulutusi. Prantsusmaa riigipea Jacques Chirac leiab, et ei saa nõuda jõulist Euroopat ja samal ajal piirata selleks vajaminevaid abinõusid: "Euroopal on tugevnemiseks vaja sõjalisi vahendeid." (Le Figaro, 15.07, Le Monde, 17.07)

Saksamaa ajakirjandus

Neil, kes peavad rahvusvahelise õiguse ülemlikkust enesestmõistetavaks, on USA sisukohti raske aktsepteerida. Kuid tõele au andes ei valitsegi rahvusvahelisi suhteid idealistlik võrdõiguslikkus, seda fakti kinnitab nii USA protesti esitamine kui ajaliselt piiratud immuunsuse andmine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suhtes. Samas oleks jonni jätkamine liitlased USAst veelgi kaugemale viinud ning maailmas leidub piisavalt palju neid riike, kelle jaoks USA praegusest sõjategevusest piisaks agressioonisüüdistuste tõstmiseks. Sellises maailmas oleksid vaid kurjategijad kaitstud. (FAZ, 15.07)

Üheks kompromissi tunnuseks on see, et kumbi osapool ei saavuta kõiki enda esitatud eesmärke. Sellise kriteeriumi kohaselt oli ÜRO Julgeolekunõukogu ja USA vaheline leping hea kompromiss. Euroopa seisukoht on, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus tagab parema inimõiguste kaitse ning on sõnades tõestanud, et on valmis selle institutsiooni töövõime nimel tõsiselt pingutama. Kuid kui Euroopa tahab olla USA partneriks, tuleb lahkhelisid püüda vältida ning näidata ka tegevusvalmidust, sest selle alusel hinnatakse usutavust. Kui Euroopa tahab tulevikus täita seda rolli, mida ta suurus, geograafiline asend ja vahendid USA partnerina ette näevad, peab EL enam sõna sekka ütlema ÜROs. Maailma rahu ja rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks on kõige otstarbekam, et EL oleks esindatud ka ÜRO julgeolekunõukogus, leiab artikli autor. (Wolfgang Schäuble, Die Welt, 18.07)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

French President Jacques Chirac reaffirmed his outright opposition to any reform of the EU's Common Agricultural Policy (CAP) before 2006. (Afp, 15.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

"Saksamaa valitsus tegi suure vea, kui andis mõista, et soovib kasutada viimaseid laienemisläbirääkimisi CAPi reformi läbisurumiseks," ütleb Wolfgang Schäuble, välispoliitika küsimuste eest vastutav kristlike demokraatide kantslerikandidaadi Edmund Stoiberi meeskonnas. "Vajame küll CAPi reformi, aga sai ju kokku lepitud, et räägime sellest alles 2006. aastal." (Le Monde, 17.07)

ELi põllumajandusministrite kohtumise lõpul märkas Taani esindaja Mariann Fischer Boel oma kolleegide seas "tugevat ühtsust": “Mitte keegi neist ei sidunud EL laienemisküsimust CAPi reformikavaga," selgitas ta. Tegu on kahtlemata sõnamänguga, sest laienemise teema oli esil nii reformi pooldajate kui ka vastaste leeris... (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 17.07)

Belgia seisukoht CAPi reformi küsimuses näib olevat "ei, aga": "Ei ole ühtki piisavat majanduslikku põhjust, mis õigustaks CAPi radikaalset reformi," leiab Annemie Neyts, Belgia põllumajandusminister. Ta rõhutab, et otsetoetused peavad olema põllumeestele garanteeritud 2006. aastani. Samas pooldab Neyts EK ettepanekut pöörata rohkem tähelepanu maapiirkondade arengule, tingimusel, et see ei toimuks väiksemate ma-jandite toetuse arvelt. (Pascal Martin, Le Soir, 16.07)

Tänu oma tihedatele kaubandussidemetele nii ELi kui ELi kandidaatriikidega ning oma asjatundlikkusele julgeoleku vallas on Venemaa Euroopa silmis esmatähtis liitlane. Euroopa vajab Venemaad ja seetõttu on vaja hakata pöörama sellele suurriigile erilist tähelepanu, alguses eelkõige majandusabi vormis. (Jean-Jacques Bonnaud, Jean-Pierre Pagé, Jacques Sapir, Jean-Luc Schaffhauser, Le Figaro, 19.07)

Psühholoogilises plaanis mõjub euro kursi tõus USA dollari suhtes üle pariteeditaseme hästi eurooplaste enesetundele, sest tagastab majandustsoonile usutavuse, mis on seotud ühisraha arenguga. (Philippe Servaty, Le Soir, 16.07)

Euro tugevneb ja börsid langevad. Nähtus sarnaneb kana ja muna küsimusele: keegi ei tea, kumb oli põhjuseks ja kumb tagajärjeks. (Libération, 16.07, Le Monde, 17.07)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen peab põhjendamatuks kartusi, nagu võiks CAPi reformimine peatada või aeglustada idalaienemise protsessi. "Me oleme juba lahendanud palju tõsisemaid probleeme kui põllumajanduse otsetoetused. Laienemise ajakava jääb nii nagu ta on," väidab Verheugen. (Die Welt, 17.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi põllumajandusminister Margareta Winberg suhtub pessimistlikult võimalustesse muuta põllumajandustoetusi Rootsi jaoks vähem kulukateks. Ta leiab küll, et EK ettepanekud CAPi reformimise osas liiguvad õiges suunas, kuid oleks võinud olla veelgi radikaalsemad. (TT, Dagens Nyheter, 15.07)

Soome ajakirjandus

CAPi remontimine pole just lihtne ülesanne, kuid ajastus on siin ülimalt oluline. Idalaienemise esimene laine toimub juba lähema paari aasta jooksul ning uueks ELi liikmeks saab ka Poola, kes juba üksi raputab ELi põllumajanduseelarvet tublisti. Põllumajandustoetuste kärpimine aitaks neid kulutusi vältida. Samas aga kui Euroopa plaanib oma toetusi vähendada, teeb USA just vastupidist, tõstab tootjate toetusi. Niisiis pole Euroopa suurte muutuste ajastus just kõige sobivam ja samuti saab küsida, kas ka laienemise ajastus on just kõige paremini valitud. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 18.07)

Soome endise põllumajandusministri Kalevi Helmilä sõnul on Soomel vastuseks EKile CAPi reformi puudutavate ettepanekute osas pikk täienduste nimekiri. Põhimõtteliselt liigub EL õiges suunas, muutudes konkurentsivõimelisemaks ja loodussõbralikumaks, ning CAP vajab uuendamist. Kuid Prantsusmaa ning teised vahemeremaad on tugevalt EKi uuendusettepanekute vastu ning vaevalt et otsuste tegemine kuigi kiiresti toimub. Samas soovivad uuenduste pooldajad leida lahendusi enne ELi laienemist, kuna uued liikmesriigid hoiavad ilmselt küünte ja hammastega vanadest toetuspõhimõtetest kinni. Soome peab hoolitsema selle eest, et kehvades tingimustes töötavaid Soome talupidajaid päris ilma ei jäetaks ning kerge ei saa see olema. Kuid Helmilä arvates pole komisjoni uuendusettepanekutes midagi sellist, mis vähendaks põllumajanduse osakaalu Soomes. (Juhtkiri, Aamulehti, 17.07, Seppo Savolianen, Lapin Kansa, 19.07)

ELi ja euro loomise keskne eesmärk on olnud edendada Euroopa tõusu endisest tugevamaks poliitiliseks ja majanduslikuks tegijaks rahvusvahelisel areenil. Kuid mitmete, eriti ameerika asjatundjate arust on euro ebaõnnestunud ettevõtmine. EKPl on aga oht sattuda sügava poliitilise kriisi keskmesse kuna Duisenbergi järglane Trichet peab minema kohtupinki vastust andma, kuid EKPl pole võimalust selles osas mingeid riske võtta. Kui Prantsusmaal pole uut kandidaati välja pakkuda, peab Duisenberg oma pensionile minekuga kas viivitama või tuleb leida hoopis uus kandidaat. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.07)

Rootsi roheliste partei liige Gudrun Lindvall soovib vähendada loomade transporti ELi sees, Lindvalli soov on, et EL kaotaks toetused loomade transpordile, nii et seeläbi väheneks transportide pikkus ja arv. Teabe saamine loomade transpordi kohta pole kerge. Lindvalli sõnul on see ELi liikmesriikides avalik saladus, et loomade transporti puudutavatest seadustest hiilitakse kõrvale ning loomi transporditakse hiiglaslike vahemaade taha väga kehvades tingimustes. (STT, Turun Sanomat, 17.07)

ELis tuleb sulgeda sadu talumajapidamisi kuna sealsed loomad on võinud süüa MPA hormooniga segatud jõusööta. Kui testides leitakse loomadest hormoone, tuleb nad hävitada. Hormoonidega segatud jõusööta või seda söönud loomi on praeguseks leidunud 11st ELi liikmesriigist. Holland on kriisi keskmes kahel põhjusel, hormoone sisaldavat jõusööta valmistati Hollandis ning Holland on suur põrsaste eksportija. Hollandi talupidajad aga teatasid oma kavatsusest kaevata kohtusse kaks Iiri ettevõtet, keda peetakse süüdlaseks hormoonide sattumises loomade jõusööda sisse. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, Etelä-Suomen Sanomat, STT, Kaleva, STT-Reuters, Turun Sanomat, 17.07, STT, Turun Sanomat 16.07, STT, Turun Sanomat, 18.07)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

US President George W. Bush promised that the doors to NATO would swing wide to welcome any European democracy ready to share in the responsibilities of the Atlantic Alliance. (Afp, 17.07)

Washington toetab Läti vastuvõtmist NATOsse, kinnitas USA välisministri abi Elisabeth Jones. Jones rõhutas, et laienemise järel ei teki NATOs mingit uuteks ja vanadeks liikmeteks jagamist. (Interfax, 17.07)

Läti välisministeeriumi hinnangul ei tasu üle tähtsustada Vene kaitseministri Sergei Ivanovi sõnu, et Balti riikide liitumisel NATOga võib Moskva rakendada sõjalisi meetmeid. (Interfax, 19.07)

Läti kaitseministri Girts Kristovskise kinnitusel ei kavatse NATO paigaldada uute alliansiliikmete territooriumile sõjaväebaase. (Interfax, 19.07)

USA ajakirjandus

Jätkuv ebaselgus NATO eesmärkidega seonduvas külma sõja järgses Euroopas takistab uute liikmete vastuvõtmiseks vajaminevate selgete kriteeriumide väljatöötamist. Juhul kui NATOst kujuneb demokraatlike riikide liit, peaks tähtsamal kohal olema poliitilised kriteeriumid. Kui aga NATO plaanib jääda peamiselt sõjaliseks alliansiks, jagamaks ühiseid julgeolekuhuvisid, peaks lõplik otsus uute liikmesriikide vastuvõtmisel lähtuma strateegilisest printsiibist. Balti riigid ja Sloveenia on kandidaatriikidest kõige enam arenenud, rikkamad, paremini integreeritud Lääne majandusse. Skandinaavia riigid toetavad tugevalt Balti riikide vastuvõtmist, ühendamaks Läänemeremaad ühtsesse julgeoleku ja majanduslikku liitu. Kandidaatriigid on olnud varmad, vastamaks Washingtonist tulevatele signaalidele. Samas, kui enamus NATO liikmesriike on tagasi lükanud USA kaitseministri Donald Rumsfeldi üleskutse suurendada kaitsekulutusi, on Eesti välisminister Kristiina Ojuland lubanud, et Eesti kaitsekulutused ei lange alla 2% SKPst. Novembris toimuvat Praha tippkohtumist ümbritseb "iludusvõistluse" atmosfäär, see aga ei ole produktiivne. Mitte uute liikmesriikide vastuvõtmine pole esmane prioriteet, vaid alliansi "noorendamine". Seda eesmärki ei tohiks silmist lasta. (Nikolas K. Gvosdev, National Review, 16.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Konkurents Euroopa ja USA vahel NATO uustulnukate relvaturgude vallutamises ei ole uus nähtus, kuid USA on hakanud oma survet suurendama: kui Poola sõlmib USA suurima radarija relvafirma Lockheed Martiniga 3 miljardi dollari suuruse relvahanke lepingu, lubab firma investeerida 5 Poola ettevõttesse miljard dollarit, et lahti kiskuda suurim äsja NATOga liitunud riikide relvaturgudest. USA on "lobby-tööga" alustanud juba ka NATO kandidaatriikides, hoolimata nende piiratud majanduslikest võimalustest. (Mirel Bran, Le Monde, 19.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi Riigikogu (Riksdag) suvepuhkuse eelsel viimasel debatil pööras peaminister Göran Persson tähelepanu moderaatide liidri Bo Lundgreni julgeolekupoliitilistele vaadetele. Tagamõte tundus olema see, et inimene, kes sooviks näha Rootsit NATO liikmena, ei saa ju olla peaministrina usaldatav. Rootsi parteidest ongi moderaadid ainsad, kus suurem osa partei liikmetest pooldab Rootsi liitumist NATOga. Rootsi valitsuse seisukoht NATOsse astumise suhtes tundub olema "kivisse raiutud", mida ei muuda lähiajal ka NATO laienemine ning alliansi lähedasemad suhted Venemaaga. Neutraalsust oleks praeguse julgeolekupoliitika arengu juures väga raske kaitsta ja seega on peetud paremaks antud teemas lihtsalt vaikida. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 16.07)

Soome ajakirjandus

Vene kaitseminister Ivanov ütles neljapäeval Soomes visiidil olles, et Balti riikide liitumine NATOga ei muudaks Venemaa suhtumist NATOsse, Ivanov rõhutas, et igal iseseisval riigil on soovi korral õigus liituda NATOga. Ivanov rõhutas, et Venemaa eesmärgiks on arendada võimalikult avatud ja läbipaistvaid suhteid ELi ja NATOga. Soome NATO liikmelisuse suhtes ei võtnud Ivanov mingit seisukohta, öeldes, et pole võimalik reageerida millelegi, mida isegi konkreetselt ei plaanita. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, Helsingin Sanomat, Turun Sanomat, Aamulehti, Ilatlehti, 19.07)

Soome välismajandusministri Jari Viléni sõnul pole õige väide, nagu parandaks Soome NATO liikmelisus Soome konkurentsivõimet. Majanduselule olulisemaks peab Vilén siiski ELi sisest majandusarengut. Soome majandusliku konkurentsivõime ja NATO liikmelisuse vahel pole mingit seost. Viléni arvates ei saa julgeolekupoliitilisi otsuseid põhjendada mõjuga majandustegevusele. (STT, Kaleva, Keskisuomalainen, 17.07)

Tundub, et Soomes on käimas kampaania, millega üritatakse tõrjuda mõtteid NATO rahvahääletuse korraldamisest. Rahvahääletuse vastu ollakse väga erinevatel põhjustel, osade poliitikute meelest ei peaks julgeolekuküsimuste üle otsustama rahvas, sest rahvale ei saa isegi anda kogu olemasolevat infot, kuna see on nii salajane; teiste arvates vajab julgeolekupoliitika nii kiireid otsuseid, et rahvahääletuse korraldamine polegi lihtsalt võimalik. Kiireid otsuseid läheb vaja kriisiolukordades ning maailmaajaloo pöördepunktides, aga miks praegu? (Juhtkiri, Kansan Uutiset, 16.07)

Venemaa ajakirjandus

Suurbritannia kaitseminister Geoffrey Hoon viibis kahepäevasel visiidil Peterburis. Sel puhul temaga intervjuu: “NATO laienemist ei ole vaja karta.” NATO ja Venemaa uued suhted ei ole Venemaa integratsiooni algus NATOsse, see on oluline samm demokraatliku ja turvalise euroatlantilise tsooni loomise suunas. NATO laienemine ei sea endale eesmärgiks Vene mõju nõrgenemist Euroopas, sellel on vastupidiselt positiivne mõju Venemaale, kuna ka Venemaal endal on kasulik, kui tema naabriteks on stabiilsed riigid. (Aleksandr Korzun, Rossiiskaja Gazeta, 15.07)

VF kaitseminister Sergei Ivanov kohtus Peterburis oma Suurbritannia kollegi Geoffrey Hooniga. Ministrid arutasid mitteformaalses õhkkonnas ELi ja NATO laienemisega kaasnevaid probleeme, sh Kaliningradi küsimust, olukorda maailma pingekolletes, ühist võitlust rahvusvahelise terrorismiga ning demobiliseeruvate vene sõjaväelaste ümberõpet, mis toimub Suurbritannia rahastamisel. Ivanov teatas, et Venemaa ei pürgi iialgi NATO liikmeks. Ta viitas ka, et Ukraina soov saada alliansi liikmeks ei tohiks kuidagi mõjutada Venemaa-NATO koostööd. (Viktor Matvejev, Vremja Novostei, 17.07)

Intervjuus Soome ajalehele Hufvudstadsbladet teatas kaitseminister Sergei Ivanov, et lähtudes Rooma tippkohtumise dokumentidest on Venemaal võrdsed võimalused teiste Vene-NATO nõukogu liikmetega võtta vastu otsuseid ja kanda võrdset vastutust nende elluviimisel. Kui Roomas kokkulepitud põhimõtted ka praktikas rakenduvad, siis võimaldavad need “viia Venemaa ja NATO poliitilised suhted sellisele usaldustasemele ja koostööle, mis seovad alliansi liikmeid endid”. Samas rõhutab Ivanov, et Põhja-Euroopa riikide, sh Soome, ühinemine NATOga ei soodusta Moskva arvates ei edukat võitlust rahvusvahelise terrorismiga ega kindluse ja stabiilsuse saavutamist nii regioonis kui ka kogu planeedil. (Strana.ru, 18.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

An investigation by Estonian police has found no proof of allegations by Nazi hunters that Estonian-born Venezuelan businessman Harri Männil was involved in killing of Jews. (Afp, 18.07)

Eesti valitsus eraldab päästeameti demineerijate Afganistani missioonile sõidu kulude katteks 1,16 miljonit krooni. (RIA Novosti, 16.07)

Paldiskis algab rahvusvaheline kriisimeditsiini õppus MEDCEUR 02, mille ajal kontrollivad erinevate riikide kaitseväelased rahvusvahelist koostööd kriisiolukordade lahendamisel. (Interfax, 16.07; RIA Novosti, 17.07)

Kohalike valimiste eel on Eestis konstitutsiooniline kriis. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kuulutas põhiseaduse vastaseks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse selle sätte, mis keelustas valimisliidud kohalike omavalitsuste valimistel. (RIA Novosti, 15.07; Interfax, IA Rosbalt, 16.07)

Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et ta ei saa enam jätkata koostööd kantsler Indrek Tarandiga, kes juhtis purjuspäi ametiautot ning sõimles avalikult välisministeeriumi suvepäevadel. (Interfax, 17.07)

Harju prokuratuuri prokurör Peeter Pool saatis politseile täiendavaks eeluurimiseks tagasi eelmise aasta 24. juulil Paldiskis toimunud intsidendi süüdistuskokkuvõtte. (Interfax, 18.07)

Narva, VF Kingissepa rajooni ja Leningradi oblasti Slantsõ linna ametnikud arutasid Jaanilinnas Eesti ja Vene piiriäärsetele elanikele soodusviisade väljastamise korda. (RIA Novosti, 17.07)

Narvas toimus Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni veekaitse töögrupi aastakoosolek. (RIA Novosti, 17.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Belgia prantsuskeelne kogukond ja Belgia Vallooni piirkond tugevdavad oma suhteid Eesti ja Lätiga. Taustaks ELi laienemine: "Kohal on vaja olla praegu, mitte alles pärast laienemist," ütles Belgia Vallooni regiooni minister-president Jean-Claude van Cauwenberghe Tallinnas. (Pierre François Loven, La Libre Belgique, 18.07).

Norra ajakirjandus

Pikka aega ei soovinud suur hulk eestlasi kuulda midagi ELi kohta. Uus liit ei ahvatlenud eriti pärast 50 aastat NLi koosseisus olemist. Siis võitis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse. Nimetatud sündmuse järel hakkas tuul puhuma lääne poole ka kõige skeptilisemana tuntud riigis. Kartusel järjekordse liidu ees on ajaloolised juured. Eesti on pidevalt mahtunud suurte impeeriumide piiridesse. ELi küsimus ei puuduta aga mitte ainult Eesti suhet Euroopaga. Oluline on ka kohalike elanike suhe oma poliitikutega - usaldamatus viimaste suhtes on suur. Kõik Eesti parteid, peale endiste kommunistide, on tugevalt parempoolse suunitlusega ja kõik on ELi liikmelisuse poolt. "Ma olen kindel, et ELi liikmelisus suurendab meie majanduse kasvu, annab juurde töökohti ja aitab luua konkurentsivõimelist majandust," ütles Eesti välisminister Kristiina Ojuland hiljutisel visiidil Londonisse. Samal ajal kui rahva usaldamatus kaklevate valitsuseliikmete vastu on suur, on seda suurem poolehoid president Arnold Rüütli suunas. Tema positiivsed väljaütlemised ELi kohta on vähendanud suure hulga vanemate inimeste skeptitsismi. (Ivar A. Iversen, Dagsavisen, 21.07)

Soome ajakirjandus

Eesti riigikohus tunnistas esmaspäeval põhiseaduse vastaseks parlamendis märtsis heakskiidetud valimisseaduse muudatuse, millega keelati valimisliitudel võtta osa kohalikest valimistest. Parlament peab nüüd välja selgitama, kuidas kohalike omavalitsuste valimise kord taas seaduspäraseks muuta, see ei tähenda tingimata valimisliitude taaslubamist, kuid nende seadustamine tagab tõenäoliselt valimiste korraldamise õigeaegselt. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.07)

Eesti Kaitseminister Sven Mikseri sõnul peaks kogu Läänemere julgeolekupoliitikas toimuma muutus pärast seda, kui Balti riikidest on saanud NATO liikmed. Soome ja Rootsi ohuna näeb Mikser marginaliseerumist Euroopa kaitsekoostöös, mille põhjuseks on Vene ja NATO tihedamad suhted ning tulevased NATO uued liikmesmaad. Tulevikus on nii, et NATOsse ei kuulu ainult Soome ja Rootsi ning mõned kauged SRÜ riigid. NATOga liitumise poolehoidjate arv on Eestis ligi 70% elanikkonnast, Eesti venekeelsest elanikkonnast pooldab NATOga liitumist vaid 30%. Mikseri sõnul ei pruugi kõik eestlased küll teada, kuidas NATO täpselt toimib, kuid eestlased teavad, kuivõrd oluline on NATO liikmelisus Eesti julgeolekule. (Timo Latikka, Suomenmaa, 16.07)

Kui keegi oleks maganud näiteks 15 aastat Okasroosikese und ning siis ärganud ja lugenud eilset Suomenmaad, oleks imestus olnud suur - Eesti kaitseminister hoiatab Soomet NATOst väljajäämise eest. Kui Baltimaad liituvad NATOga ning Venemaa ja NATO suh-ted tihenevad, jääb Soomele orvu osa. Tegelikkuses suhtub Eesti noor kaitseminister Soome julgeolekupoliitilistesse valikutesse väga korrektselt. NATOga liitumine või mitteliitumine on soomlaste endi asi ning naaber lubab aktsepteerida ükskõik millist lahendust, mille kasuks Soome otsustab. Väike murenoot küll kõlab tema hääles, sest Eesti ja Soome sõjaline koostöö ähvardab lõppeda, kuid eestlasi võib lohutada sellega, et seejärel on neil veel jõukamad sponsorid. (Juhtkiri, Suomenmaa, 17.06)

Eestis valmimisel oleva uue seaduseelnõu kohaselt piiratakse maa müüki välismaalastele, uue seaduseelnõu eesmärk on kindlustada, et müüdav põllumajanduslik maa püsiks ka edaspidi põllumajanduslikus kasutuses. (STT, Turun Sanomat, 16.07)

Poola ajakirjandus

Villu Reiljan, Rahvapartei liider (partei, mille liige ja liider oli Eesti praegune president), soovib sisse viia maa müügi piirangud välismaalastele. Tema partei alustas allkirjade kogumise kampaaniat, et taastada selleteemalised läbirääkimised ELiga. (Glos, 20.07)

Venemaa ajakirjandus

Revanš Eesti moodi: täna jälitab president Rüütel rindemehi selle eest, mille eest Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Rüütel neid autasustas. Artikli aluseks on kiri Eestist milles palutakse Venemaa presidendilt, Föderaalkogult ja valitsuselt kaitset alanduse ja kriminaaljälituse eest veel viimastel eluaastatel. Balti riikides on kõige lihtsam ja laialtlevinum õigustus endistele hitlerlikele kurjategijatele see, et nad võitlesid Nõukogude repressioonide vastu. Manööverdatakse arvude ja põhjuse-tagajärje lahtiseletamisega. Üks markantsemaid näiteid: juuniküüditamine oli vajalik nn viienda kolonni hävitamiseks ja nii saadeti 9156 inimest Eestist asumisele. Autor möönab, et tehti küll vigu, kuid genotsiidiks Eesti rahva vastu ei saa seda nimetada, kuna üle poole väljasaadetutest olid venelased ja juudid. Teine markantne näide: 20 iseseisvusaasta jooksul suurenes Eesti elanikkond 450 eestlase võrra aastas, 50-aastase Nõukogude ‘genotsiidi’ ajal suurenes eestlaste arv iga-aastaselt 2800 inimese võrra (sic!) ning 10 viimase aasta jooksul on eestlasi jäänud vähemaks tervelt 120 000 inimese võrra. (Ravil Ziganshin, Rossiiskaja Federatsija Segodnja, 17.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

Neljandik Venemaa kaubakäibest SRÜ ja Balti riikidega on Moskva arvel, sellest teatas Moskva linnavalitsuse välissuheteosakonna juht Georgi Muradov. (Ytro.ru, 16.07)

Soome ajakirjandus

Eesti põllumajandus on läbi käinud raske tee, kus aga ellujääjatel läheb hästi. Veel kümme aastat tagasi peeti kolhoose nõukogulikeks jäänukiteks ning neid hävitati tahtlikult. Viimane löök Eesti põllumajandusele oli 1998. a. Vene majanduskriis, kui Eesti suurimad meiereid läksid pankrotti ning on nüüd pankade hallata. Praegu on Pärnu lähedal Vigalas endine kolhoos, mille omanikeks on itaallased ja kus toodetakse mozzarella toorjuustu. Kolhoosi praeguse esimehe Marino Silvesteri sõnul on probleemiks aga piimapuudus, mitmete kohalike tootjate kvaliteedinõuded pole vastavuses ELi nõuetega, mistõttu nende piima ei või tootmises kasutada. Silvesteri sõnul on ka Eestile antavad piimakvoodid liiga väikesed. EL on pakkunud kvoodiks 562 000 tonni, kuid juba praegu toodetakse umbes 700 000 tonni aastas. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 15.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Otepääl toimuvad 9. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused triatlonis, mida korraldab Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu. (RIA Novosti, 19.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel Gibraltarist, kus ei ole oma jalgpallimeeskonda, filmi- või muusikatööstust, samuti ei ole Gibraltar iialgi osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel. See-eest korraldab Gibraltar ülemaailmset iludusvõistlust, artiklis lahatakse kuivõrd poliitika on sellega seotud. Võrdluseks tuuakse Eesti, kelle välisministeerium, pidades liitumisläbirääkimisi ELiga, ei kulutanud palju aega, kuulutamaks Eesti võit 2001. aasta Eurovisioonil "miljardi dollariliseks reklaamiks väikese riigi jaoks." (Tom Arbuthnott, The Guardian, 14.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ootamatu leid Pariisi suves: Rumeenia, Vene ja Eesti koreograafide tõlgendatud viiest soolost koosnev tantsuõhtu Sol.East. Pariisi kultuurifestivali Paris Quartier raames toimuv üritus on näide tantsijate uuest generatsioonist, kes lõhub piire. Eestit esindab "suurepärane fauninäoline tantsija" Raido Mägi. (Rosita Boisseau, Le Monde, 19.07)

Rootsi ajakirjandus

Nägemus baltlastest on justkui uus ja äravahetatud selles ajast, kui kadus viisakohustus. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste arv Rootsi vanglates on viimase aasta jooksul mitmekordistunud ning neid võib arvutada juba sadades. Kuid meedias on pilt baltlastest jäänud siiski liiga ühekülgseks. Mitte just väga kaua aega tagasi ei teadnud rootslased Balti riikidest suurt midagi, sest viimased olid maetud kommunismi vaikusesse. Kuid siis ühel suvel oli kuulda, et Tallinna lauluväljakule on kogunenud sadu tuhandeid inimesi, kes laulavad ja lehvitavad keelatud lippe. Kätest kinni hoidvatest inimestest moodustati kett ümber kolme Balti riigi. Hakkas võrsuma nende usk tulevikku. 1991. a. Moskva putši ajal võtsid Eestis noored võimu enda kätte, loodi uus valitsus, peagi jõuti oma rahani. Nii ehitati riik taas üles. Tänapäeval on pilt Baltikumist pisut teine ning sageli seotud kuritegevusega, mis nõuab piiril karmimat kontrolli. See on kurb kõigi rootslaste jaoks, kes ei ole veel ujumas käinud õhtuses Riia rannas ja kõigi baltlaste jaoks, kes ei ole sääsehammustustest sügeledes matkanud Lapimaal. (Tiina Meri, Dagens Nyheter, 17.07)

Saksamaa dokumentaalfilmide tegija Jutta Rabe kavandab uusi sukeldumisi Estonia juurde järgmise aasta alguses. Eesmärgiks on uurida laeva lasti ja leida tõestusmaterjali oletuse kohta, et Estonia pidi uppuma relvade smugeldamise varjamiseks. "Me keskendume seekord süüdlase leidmisele," ütles Rabe Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet. Kõige tõenäolisemaks peab ta varianti, et Venemaa ja tuumarelvade- ja kõrgtehnoloogiat smugeldati Tallinnast läbi Stockholmi USAsse. Rabe jutu järgi korraldasid Estonia plahvatuse illegaalse relvaäri peatamiseks Venemaa julgeolekuaparaadiga seotud inimesed. Ei USA ega Rootsi ei julgenud protesti avaldada, kuna mõlemad olid Rabe sõnul äriga liigselt seotud. Sügisel alustab Jutta Rabe Estoniast jutustava mängufilmi "Baltic Storm" võtetega. Film peaks esilinastuma Saksamaal järgmise aasta aprillis-mais ning Rootsis 2003. a. sügisel. (Tomas Lundin, Svenska Dagbladet, 17.07)

59-aastasele Stockholmi Södermalmi linnaosas bordelli pidanud mehele mõisteti 5-aastane vanglakaristus. Üks bordellis töötanud prostituutidest rääkis politseile, kuidas teda ja teisi tüdrukuid oli Läti ja Eesti meeste poolt pettusega Rootsi meelitatud ja siis eelpool nimetatud 59-aastasele mehele müüdud. Asja uurimise käigus on vahistatud ka 30-aastane eestlane, keda kahtlustatakse naiste toimetamises Baltikumist Rootsi. (Lasse Wierup, Dagens Nyheter, 17.07)

Taani ajakirjandus

The International Association for the Evaluation Achievement (IEA) avaldas hiljuti uurimuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju teavad erinevate riikide noored demokraatiast, millist rolli mängib kool ja kuidas nad näevad ennast konkreetse ühiskonna liikmetena. Uurimusse olid kaasatud 14 erineva riigi noored - esindatud olid nii Põhja-, Lõuna- ja Ida-Euroopa kui ka Venemaa ja Tshiili. Noortel tuli vastata reale küsimustele ja tulemusi arvutati punktides, saades rahvusvaheliseks keskmiseks 119 punkti. Parimad teadmised poliitikast ja demokraatiast olid Taani 18-aastastel (132 punkti), järgnesid Rootsi (130 punkti) ja Eesti (125 punkti). Uurides aga noorte valmidust siduda ennast poliitikaga, jäi Taani eelviimasele kohale. Esikolmikusse mahtusid Küpros, Läti ja Eesti. (Katrine Irminger Sonne, Berlingske Tidende, 17.07)

Norra ajakirjandus

Seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega Tallinnasse sattunud ajakirjaniku ülevaade tegemistest ja muljetest. "Lihtsalt huupi mööda vanalinna munakive rändamine annab teatud vabaduse tunde. Kuid kõige olulisem on, et linn elab koos kõigi oma tänavarestoranidega. Tugev krooni kurss ja madalad hinnad ei muuda huvi just väiksemaks." Autor imetleb tänavatel müüdavat odavat, kuid kaunist kunsti ja käsitööd, proovib Eesti õlut küüslauguleivakestega, naudib kirikuid ja arhitektuuri. Autor leiab, et Eestis domineerib Saksa, Soome ja Rootsi kultuur hoolimata sellest, et NL on Eestit hulk aastaid "kasvatanud". Kultuur ja ühiskonna areng kuulutab seda, et Eesti on otsimas teed lääne poole. Kokkuvõttes julgeb autor kõigile soovitada puhkust Eestis. Põneva ehitisena leiab veel mainimist "Eeste Uhispank" (Anders Grønneberg, Dagbladet, 20.07)

Pärast selle-aastast Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserti on paljude norralaste silmad pöördunud Eesti suunas. Eesti Oslo saatkond saab sellel aastal varasemaga võrreldes topelt koguses päringuid. Uudishimu Balti riikide vastu on suur hoolimata sellest, et paljud ei ole veel õppinud vahet tegema Eesti, Läti ja Leedu vahel. Sageli juhtub, et saatkonda helistades küsitakse, et kas nad on ikka sattunud Balti saatkonda. Balti riigid on puhkusepaigaks väga mõistliku hinnatasemega. Eestis on näiteks söögi ja joogi hinnad poole väiksemad Norra omadest. Samas on aga välja kujunemas ka hea tase, leidub suurepäraseid hotelle ja restorane igas hinnaklassis. Lisaks Tallinnale soovitatakse võimalusel külastada ka Pärnut, Tartut, Hiiumaad ja Saaremaad. (Kristen Buzzi, Dagbladet, 20.07)

Norra kristlik ajaleht Vårt Land on üllatunud, et liberaalne abordi seadusandlus ja madal abortide arv võivad omavahel seotud olla. Näiteks Venemaal on NLi pärandina abort lubatud, kuid seda kasutatakse preventsioonivahendina ja nii on abortide arv väga suur. Samas on ka Eestis kehtinud NLi seadused. Abortide arv oli kõrge, kui riik kuulus NLi koosseisu, kuid on märgatavalt langenud pärast taasiseseisvumist. Sellest võib ilmselt järeldada, et suurem vabadus suurendab ka üksikisikute vastutusvõimet. (Dagbladet, 19.07)

Hiljuti Helsingis plahvatanud pommi peetakse kättemaksuks, mitte aga terroriaktiks. Väidetavalt on Soome prostitutsiooni- ja narkootikumiturg rivaalitsevate Eesti ja Vene maffiate kontrolli all, kelle omavaheliste arvete klaarimise hulka võis kuuluda ka nimetatud pomm. (NTB/FNB, Aftenposten, 17.07; Rootsi: Dagens Nyheter, 17.07)

Norra turismialane Internetilehekülg Alt om Reiser (Kõik reisimise kohta) toob Eesti kohta välja järgmised faktid: Pealinn – “Tallin”; maksmise vahendid - Ameerika dollarid, Saksa margad, reisitshekid, krediitkaardid; keel - eesti, vene, ukraina; religioon - lutheri-evangeelne, vene-ortodoks, eesti-ortodoks jne. Enne reisi soovitatakse vaktsineerida hepatiit A, lastehalvatuse, difteeria/teetanuse ning pikemaks perioodiks jäädes ka tüüfuse vastu. (www.altomreiser.no, juuli)

Soome ajakirjandus

Saksa telereporter Jutta Rabe kirjutas Estonia hukkumisest raamatu, kus laeva uppumise põhjustena on toodud kaks kuritegu. Rabe versiooni põhjal uputasid Estonia meelega korraldatud plahvatused, mille taga oli endistest KGBlastest koosnev rühmitus. Rabe versiooni kohaselt oli motiiv poliitiline. (Turun Sanomat, 17.07)

Omal ajal kurgi-ja sibulakasvatuse poolest kuulsad vanausuliste külad Peipsi kaldal on hakanud kasvatama hoopis moone narkomaanide jaoks. Selle eest makstakse rohkem. Ida-Virumaa külad elatavad ennast talvel kalapüügi ning suvel sibulate ja moonide kasvatusega. Lihtsam on loetleda üles neid talusid, kes moone ei kasvata, kui neid, kes kasvatavad. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.07)

Saaremaal, paari kilomeetri kaugusel Kuressaarest asub restoran "Artekk," mille erepunase ukse taga avaneb restoranisaal. Kuigi oleme Eesti Vabariigis, on sisekujundus NLi stiilis, aknalauda kaunistab Lenini kuju, suurel seinal on kiri "Kolhoos on talupoegade kommunismi kool". Ka WCs pole kommunismi eest pääsu, tualeti seinad on kaetud ajalehega "Rahva Hääl" 1970-80ndatest aastatest. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 17.07)

Eestis on suurenenud surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv. Käesoleva aasta jooksul on liiklusõnnetustes surma saanud juba 96 inimest, eelmisel aastal samal perioodil oli surmasaanuid 78, nii et muutust paremuse poole pole toimunud. Tänavuse aasta ohvrite arv oli kogu Eesti iseseisvuse jooksul suurim, hoolimata sellest, et viimasel ajal on riik korraldanud mitmeid liiklusohutust propageerivaid kampaaniaid. Eesti liikluskultuuri probleemideks on hoolimatu sõidustiil ja palju purjus juhte, peale selle on politsei säästurežiimil, mis on samuti vähendanud liikluse järelvalvet. (Reuters, Helsingin Sanomat, 18.07)

Läti ajakirjandus

Vabariigi presidendi pressiteenistuse teatel lükatakse määramata ajaks edasi Arnold Rüütli visiit Kasahstani, kuna delegatsiooni liikmete arv ületab ilmselgelt presidendikantselei eelarve võimalusi. Presidendi eelarve defitsiit sundis Rüütlit loobuma visiitidest Rumeeniasse ja Maltale, küsimärgi all on samuti presidendi visiit Suurbritanniasse. Riigipea visiitide tasumise probleem tõusis ajakirjanduse orbiiti esimest korda. (Panorama Latvii, 20.07)

Poola ajakirjandus

Kümnendat korda võõrustab Moniecki Põhikoolide ja Kutsekoolide Liidu internaat ida piiri taguseid poolakaid. Grupis on ligi 80 osalejat: 50 sõitis kohale Eestist, 9 Valgevenest ja lisaks 20 ka kohalikku poolakat. Laagri alaliseks korraldajaks on ühing “Ühtne Poola”. Artiklis arvatakse ekslikult, et Eestis on riigikeeleks endiselt vene keel ja eesti keelt õpetatakse kui igat teist võõrkeelt. Poolakatel on aga probleeme poola keele õppimisega, kuna Eestis ei ole veel poola koole – rääkisid ühingu liikmetest kasvatajad ja laagrilis osalejad ise. (Gazeta Wspolczesna, 15.07)

Artiklis “Läänemere äärne Paabeli torn” tuuakse ära suuremate suviste ürituste kalender, jagatakse näpunäiteid, kuidas Eestisse sõita, antakse paarilauseline ajaloolise ülevaade iseseisvumisest, räägitakse traditsioonilisest eesti köögist. Tallinnat puudutavas osas mainitakse interneti ja mobiiltelefonide kasutajate suurt hulka. Kirjeldatakse ilusat Tallinna vanalinna ning kõiki selle vaatamisväärsusi. Narvast kirjutades sõnab artikli autor, et sealsetel tänavatel kuuleb vaid venekeelset kõnet. Eestlaste jaoks on see linn kui vene geto ja NLi pärand. Kunagi kuulus Eestile ka Jaanilinn, millest räägib ka praegu käibel oleva viie kroonise tagaküljel olev pilt, kus on näha Narva jõe mõlemad kaldad. Tartut aga on autori sõnul kõige otstarbekam külastada aprillis-mais, kui toimuvad üliõpilaspäevad ja mitmed muud üritused. I maailmasõjani oli Tartu ülikoolis õppekeeleks saksa keel ning paljud poolakad, kes ei tahtnud omandada venekeelset haridust, tulid õppima just Tartusse. (Agata Alykow, Slowo Polskie, 12.07)