Nädal välismeedias: 8. - 14. juuli

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Public support for joining the EU has risen in the main central European membership candidates in the past year but remains fragile in the Czech Republic, a regional polling group said. According to a poll conducted in May by the Central European Opinion Research Group (CEORG), 72.1% of Hungarians support EU entry, compared with 62.1% in Poland and only 47.4% in the Czech Republic. Opponents of EU membership accounted for 9.5% of respondents in Hungary, 27.3% of Czechs and 21.7% in Poland. The remainder did not have an opinion, said Hungarian pollster Tarki, a member of the group. Support for membership has risen in each country since a survey conducted in March 2001, by seven percentage points in Hungary and Poland, but by only two percentage points in the Czech Republic. The low level of support in the Czech Republic could be attributed to warnings by the rightist Civic Democrats, the main opposition party, of an over-powerful EU, tough entry conditions and rows with member states Germany and Austria. (Reuters, 8.07)

Rida EK poolt vastuvõetud otsuseid on suunatud Euroopa keskkonna kaitsele ja taastamisele. 70 heakskiidetud projekti hulgas on haruldaste maastike ja ökosüsteemide taastamine, kaduvate looma-, linnu-, kalaliikide kaitse, loodusparkide asutamine. Enamik projektidest realiseeritakse ELi kandidaatriikides: Eestis, Lätis, Ungaris, Rumeenias, Sloveenias. Tööde üldmaksumus on 130 mln eurot, k.a.72 mln eurot ELi eelarvest. (RIA Novosti, 8.07)

USA ajakirjandus

Visegradi nelik väidab, et nad suudaksid ELi laienemise plaanid pea peale pöörata. Poola, Ungari, Tshehhi ja Slovakkia kinnitavad, et liituksid uniooniga pigem hiljem, kindlustamaks oma talunikele, et nad hakkaksid saama põllumajanduse otsetoetusi samal määral, nagu praegused liikmesriigid. ELi põllumajanduse voliniku Franz Fischleri ettepanekud ei lahendaks uute liikmesriikide probleeme, kuna Fischleri projekt ei näe ette olulist väljajagatavate summade kärpimist. Uued riigid peaksid ootama võrdsust toetuste osas kümme aastat, alustades 25% toetuste saamisega. Poola ja tema liitlased lükkavad sellise pakkumise tagasi, pidades seda teise klassi riigi staatuse märgiks. (Alexandra Poolos, The Wall Street Journal, 10.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Taani peamine eesmärk eesistumisperioodil on lõpule viia ELi laienemine. Hiljutise uurimuse järgi pooldab 62% taanlastest uute riikide vastuvõtmist ELi, kuid on ka kahtlejaid. "Hetkel õpivad 70 000 - 90 000 töölist Ida-Euroopas nende maade keeli, kuhu nad edaspidi tahavad tööle asuda. Palkade langus liikmesriikides on sellisel juhul vältimatu," kinnitab Peter Skaarup, Taani populistliku Rahvaliidu üks asutajatest. "’Jah’ laienemisele, aga mitte ükskõik millistel tingimustel ja mitte enne, kui oleme valmis," selgitab ta oma seisukohti. Taani Rahvaliit plaanib septembris algatada oma vaateid tutvustava kampaania, mis võib valitsusele kujuneda takistuseks riigi eesistumisperioodil. (Pascal Martin, Le Soir, 10.07)

Leedu valmistub 2004. a. ühinema ELiga. 63 aastat pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist ootavad leedulased liitumisprotsessilt - nii ELi kui NATOga - selle ajaloo väärsammu parandust. Juunis avaldatud uurimuse põhjal toetab ELiga ühinemist 52,5% leedulastest. "Meil on tungiv soov kuuluda läände," selgitab Giedrius Cekuolis, Leedu asevälisminister. "Väljaspool nõutud määra ei näi laienemine liikmesriike absoluutselt huvitavat," kahetseb aga Euroopa tuleviku konvendi töös osalev Rytis Martikonas. Ta ei võta omaks ka Leedu-sarnastele väikeriikidele omistatud frustratsiooni. "Konvendi piires," rõhutab ta, "küsitakse meilt nõu ja seejärel ei ole meil enam vajadust kuuluda kindlasti ka presiidiumi - meile piisab, kui seal on Kreeka või Taani." (Marie Jégo, Le Monde, 10.07)

EL nõuab turvanõuete tõttu Leedus Visagnase linna lähedal asuva Ignalina tuumaelektrijaama (TEJ) sulgemist. Visaginase, pisikese "nõukogudeajastu paradiisi" elanikud on muutunud murelikeks: "Veel ei saa küll rääkida euroskeptitsismist, aga siinsed elanikud on hakanud kahtlema. Igas Visaginase peres töötab keegi ju TEJs," seletab kohaliku ELi infokeskuse töötaja. TEJ toodab praegu 73% Leedus tarbitavast elektrist ja ülejäänu eksporditakse naabermaadesse (Läti, Eesti, Valgevene). Mis saab jaama sulgemisel? "On vaja hakata sisse ostma gaasi või masuuti, et varustada soojuselektrijaama. See on aga palju kulukam ja saastab rohkem," selgitab TEJ direktor Viktor Tshevaldin, kelle arvates jaama sulgemise tehnilised probleemid on aga palju kergemini lahendatavamad kui sotsiaalsed: "Riik pole midagi ette kavandanud. Kes siia investeerib?" (Marie Jégo, Le Monde, 10.07)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa püüab mandrit ühendada, ELi liikmesriigid CAPi reformida. Paljuski oleneb ELi laienemisläbirääkimiste lõppfaas CAPi reformimise edust ja kiirusest. Idalaienemine ei ole mingi uudis, seda on juba aastakümneid olnud ette näha. Seega ei tohiks kandidaatriike ELi siseste ümberkorralduste tegematajätmise tõttu karistada. Seda on ka välja öelnud Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder, ent temagi õlul lasub kaasvastutus tekkinud olukorra eest. EK ettepanek otsetoetuste kahandamisest on esimene samm eelarvepõhimõtete muutmisel. Kui seda poliitikat suudetakse järjekindlalt ellu viia, on ka laienemisprotsessi osas suur samm edasi liigutud. (Helmut Bünder, FAZ, 11.07)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen kordas oma varasemat seisukohta, et Poola peab loobuma nõudmisest, mille kohaselt koheldaks Poola talunikke ELiga liitumise päevast võrdselt praeguste ELi liikmesriikide talunikega. Verheugen märkis, et paljud valdkonnad, näiteks nagu keskkonnakaitse, konkurentsivõime ning infrastruktuurid, vajavad Poolas veel arendamist enne, kui saavutatakse tase, mil kõik ELi vastavad nõudmised on täidetud. Seega on loogiline, et talunikele makstavate toetuste osas kohaldatakse üleminekuperioodi. Kui seda ei tehta, võib ELi laienemine kuni 20 aastat edasi lükkuda, leiab Verheugen. (FAZ, Süddeutsche Zeitung, 12.07)

Taani ajakirjandus

Aasta 2002 tõotab kolme Balti riigi jaoks tulla ääretult oluline. Möödunud aastal lõpetas Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse väga edukalt ja sellel aastal liikus võidukarikas edasi Lätti. Tõsisema külje pealt ootavad kõik kolm Balti riiki sellel aastal kutset nii ELi kui ka NATOsse. Balti riikide endi jaoks tähendavad sellised kutsed aastasadade vanuse probleemi lahendamist - geograafiliselt asuvad nad "hallis tsoonis" Euroopa suurvõimude vahel. Lähiajaloo valguses tähendab ELi ja NATOsse astumine Balti riikidele aga lõplikult vene imperialismist vabanemist. Ka Taani jaoks tähendab Balti riikide liitumine ELi ja NATOga triumfi. Vahetunud Taani valitsused on järgemööda avaldanud valjuhäälselt soovi, et Balti riigid saaksid kutse ELi ja NATOsse, kuid sellele on pikka aega vastatud ainult pearaputusega. Esmajärjekorras NATO kohta öeldi, et ei USA ega Venemaa poleks sellega nõus. Taanit võeti lõpuks Washingtonis kuulda mitte ainult loogiliste argumentide, vaid suures osas ka rahvusvahelise usalduse võitmise tõttu. Taani jaoks on Balti riikide ELi ja NATOsse astumine ka potentsiaalse ohtliku konfliktipiirkonna kõrvaldamine tuleviku lähipiirkonna julgeolekupoliitiliste probleemide nimekirjast. Kui aga kõigest hoolimata peaks kunagi mingeid probleeme tekkima, on USA sunnitud kaasa aitama nende lahendamisel. (Michael Ehrenreich, Berlingske Tidende, 7.07)

Vahetult enne Taani eesistumise algust ELis käis Taani välisminister Per Stig M¢ller kiirel visiidil Balti riikides ja Poolas. Visiidi eesmärgiks oli edastada kandidaatriikidele teade, et EL ei ole valmis kandidaatriike "kullaga üle ujutama". ELi loomise eesmärgiks ei olnud rahade ümberjagamine rikkamatelt riikidelt vaesematele, vaid Euroopa ühendamine, sõja vältimine, kõigi Euroopa kodanike julgeoleku ja turvalisuse suurendamine. Teatega sooviti anda nii poliitikutele kui rahvale veidi reaalsemat pilti ELi rahade liikumisest. "Ohtlik on luua rahva hulgas liiga suuri ootusi. Suur pettumus võib hiljem endaga kaasa tuua 'ei' rahvahääletusel ELi astumise kohta," ütles Per Stig M¢ller. Visiidi teiseks eesmärgiks oli siiski ka kandidaatriikide julgustamine. Minister ütles korduvalt, et ta on tõeliselt üllatunud nende suurte edusammude üle, mida Balti riigid on suutnud teha pärast taasiseseisvumist. Muu hulgas arutati ka iga riigiga probleeme, mis võivad laienemisel üles kerkida. Näiteks selgitas Eesti välisminister Kristiina Ojuland, et ELi piimakvoodid tähendavad Eesti jaoks kolmandiku kogu maa lehmade hävitamist. Taani välisminister lubab võimaluse piires probleemi lahendamisele kaasa aidata. Viimasele tekitab muret veel asjaolu, et kandidaatriikides on väga palju ELi vastaseid, mistõttu on olemas reaalne oht saada ELi astumise rahvahääletusel tulemuseks 'ei'. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 7.07)

Norra ajakirjandus

Norra välisminister Jan Petersen viibis visiidil Kopenhaagenis, kus sai Taani välisminister Per Stig M¢llerilt kutse Norra liitumiseks ELiga. Ametlik vastus lahkele pakkumisele oli eitav. "Välisministrina pidin ma ju ütlema 'ei', aga parteiliidrina [Norra Konservatiivide Partei] vastan ma täiesti kindlalt 'jah'," selgitas Petersen. Mõlemad välisministrid loodavad kõigest hoolilmata heale koostööle Taani eesistumise aja jooksul. (Ole Martin Larsen, Aftenposten, 6.07)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine liigub nagu rong, kus liikmes- ja kandidaatriigid teevad peatusi, et leppida kokku protseduurilistes ja majanduslikes küsimustes. Kuid milliseks kujuneb uus laienenud liit, seda vaevalt et keegi täpselt ette kujutab. Selge on see, et seekordne laienemine pole liidule nii probleemitu kui eelmine, Soome, Rootsi ja Austria liitumisprotsess, mis vaid tugevdas liidu poliitilist ja majanduslikku aluspõhja. Nüüd liituvad riigid mitte ei too, vaid viivad raha. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 10.07)

Kolm aastat tagasi Helsingis toimunud ELi tippkohtumisel võeti Türgi ELi kandidaatriikide hulka. Türgi poliitikud on kodupublikule andnud lubaduse, et Kopenhaageni tippkohtumisel ütleb EL päeva, mil 68 miljoni elanikuga islamiriik alustab liitumis-läbirääkimistega. EK ja ka Saksamaa on hoiatanud, et see ootus on enneaegne. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.07)

Poola on lubanud sulgeda aasta lõpuks kõik läbirääkimispeatükid, k.a. probleemsed põllumajandus-, keskkonna- ja eelarvepeatükid. Taani PM Anders Fogh Rasmussen on manitsenud kandidaate oma kodutööd korralikult tegema, et läbirääkimised võiksid lõppeda detsembris. Taani PM avaldus peetakse suunatuks just Poolale. (Matti Hoviseppä, Turun Sanomat, 10.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Denmark, the new holder of the EU presidency, aims to cut down on red tape and details in the bloc's common employment policy. "We will try to simplify and streamline the European employment policy," Danish employment minister Claus Hjorth Frederiksen said. "If the present trend continues we risk that the basic idea of learning from each other drowns in bureaucracy and details. The main goal is more people in work, a qualified workforce and a smooth labour market," Frederiksen said. (Reuters, 8.07)

EU social affairs ministers attempted to draft a strategy against poverty and social exclusion during an informal meeting on July 12. "It is absolutely necessary that the social angle of European construction is placed on the same level as economic and labor angles," Denmark's Social Affairs Minister Henriette Kjær said. Danish Employment Minister Claus Hjort Frederiksen said that a dialogue on poverty must be opened on the local, national, and European level, particularly in view of an expected large-scale EU expansion in 2004. (Afp, 12.07)

Enne järjekordset Euroopa tuleviku konvendi sessiooni algust kogunes Brüsselis konvendi noorte analoog. Euroopa Parlamendis vaidlesid Euroopa saatuse üle noored, kes hakkavad määrama Euroopa poliitikat 25 aasta pärast. (RIA Novosti, 9.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa tuleviku konvendi liikmed arutasid ELi kaitsepoliitika ja diplomaatia saatuse üle järgnevatel aastakümnetel. Õhkkond oli kärsitu: nõuti, et Valéry Gisacrd d'Estaingi juhitud kogu lõpetaks üldise arvamuste vahetuse. "Kui esitaksime praegu lõplikud järeldused, süüdistataks meid oma funktsiooni kuritarvitamises," õigustas end kritiseerijate ees Valéry Giscard d'Estaing. Tuleb säilitada kannatlikkust. (Libération, 9.07, Le Figaro, 12.06)

11. juulil saavutati Euroopa tuleviku konvendi ELi välispoliitikale pühendatud istungjärgul pool-konsensus. Leiti, et diplomaatiliselt jääb EL kääbuseks, sest puudub kindel liider. Euroopa peab rääkima ühel häälel. Kokkuleppele jõuti ka seisukohas, et vaja on ühendada ELi välispoliitikajuhi ja ELi välisasjade voliniku - hetkel vastavalt Javier Solana ja Chris Patten - tööülesanded. (Laurent Zecchini, Le Monde, 13.07)

12. juulil toimunud Euroopa tuleviku konvendi noorte istungjärgult oodati rohkem uuenduslikkust. Konvendi president Valéry Giscard d'Estaing ütles taktitundeliselt, et oleks soovinud, et käsitletud teemade ring oleks olnud laiem. Noored unistavad föderaalsest Euroopast, kus EPil oleks kõigis valdkondades kaasotsustamise õigus. (Laurent Zecchini, Le Monde, 14.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén on esitlemas ettepanekut, mille järgi hea valitsus ja avatus peaksid olema põimitud uude ELi lepingusse. "Raskesti mõistetav on ebademokraatlik. Me peame muutma ELi struktuuri kodanikele selgemini mõistetavaks, suurendama järelvalvet ja võimalusi sekkumiseks," ütles Hjelm-Wallén. (Sophie Petzell, Dagens Nyheter, 14.07)

Soome ajakirjandus

ELi tuleviku konvendi president Valéry Giscard d'Estaing on öelnud, et ELi põhiseaduse kondikava avalikustatakse oktoobri keskel. Kondikava paneb kokku konvendi juhatus. (STT, Turun Sanomat, 12.07, Ilkka Timonen, Aamulehti, 11.07)

Euroopa poliitika sai noorema vaatenurga, kuna 18-25 aastastest noortest inimestest kogunenud noorte konvent pidas Brüsselis oma kuuepäevast istungit. Noorte konvendi eesmärgiks oli koostada nõuandev dokument ELi tuleviku konvendi jaoks. (Marianna Simo, Etelä-Suomen Sanomat, 9.07)

Euroopa noortekonvendi arvates peaks EL loobuma tuumaenergiast. 28st riigist pärit noored on kogunenud Brüsselisse noortekonvendile ning noorte soovitus ELile oleks loobuda tuumaenergiast ning edendada taastuvaid energiaid. Noored soovivad ELile ka konstitutsiooni ja oma sõjaväge, mis oleks majanduslikum ja tõhusam, samas ei tohiks liikmesriike sundida osa võtma ühisest kaitsekoostööst. Noortekonvendi lõpptekstis on ka ELi terminoloogiat, mis pole mitte kõigile arusaadav ning vaevalt kõik 200 noort teadsid, milles on küsimus, kui nad võtsid seisukoha ELi pädevuste jaotamises. (STT, Turun Sanomat, 13.07, Maija Lapola, Turun Sanomat, 15.07)

Soome unistus - ELi toiduamet alustab septembris tööd, ajutise asukohaga Brüsselis, EK on juba alustanud esimeste tööintervjuudega. Toiduametit soovivad endale saada nii Soome kui Itaalia, kes on ameti asukoha pärast võistelnud juba ligi kaks aastat, amet pidi tööd alustama 2002. aasta algul, kuid asi lükkus edasi, kui Itaalia peaminister Silvio Berlusconi Laekeni tippkohtumisel võttis sõna Itaalia poolt ja Soome vastu. (STT, Turun Sanomat, 13.07, Pertti Lepistö, Turun Sanomat, 14.07, Keskisuomalainen, 5.07)

CAPi reform

Uudisteagentuurid

The EC approved a plan to overhaul the costly 40-year-old system of EU farm subsidies that France, the leading beneficiary of the aid, has vowed to fight. The proposed changes to the Common Agricultural Policy (CAP) will cut the long-standing link between the amount farmers produce and the subsidies they receive. In making the proposals, European Agriculture Commissioner Franz Fischler said: "While guaranteeing farmers a stable income, the new system will free them from the straitjacket of having to gear their production towards subsidies." "We cannot expect our rural areas to prosper, our environment to be protected or farm animals to be well looked-after and our farmers to survive, without paying for it," he said. Speaking later to the EP, Fischler warned that "a few touchups" would not be enough to fix the EU's agricultural policy and that a "true overhaul" was needed to meet the expectations of Europeans. (Afp, 10.07)

French far-right leader Jean-Marie Le Pen fiercely denounced the EC’s plans to reform farm subsidies, calling it "a new step towards the genocide of the countryside." In a statement, the politician said: "This reform plan is part of the globalisation process of free trade: it aims to open Europe to a flood of low-priced products with little 'ecological' value from countries outside the EU." (Afp, 10.07)

Poland's Agriculture Minister Jaroslaw Kalinowski welcomed the EC's plans to reform the system of EU farm subsidies as a "step in the right direction". "Compared to the previous positions (in Brussels) it is a step in the right direction," he said. He emphasized however that the reform plan does not grant the same financial conditions to Polish farmers as those in the EU. (Afp, 10.07)

Australian officials and farmers reacted warily to a EU plan to curb agricultural subsidies, saying they wanted to see proof the move would cut surpluses and subsidised exports from the EU. PM John Howard and his trade and agriculture ministers, Mark Vaile and Warren Truss, welcomed the EU plan as a positive first step, but were still waiting to see how the new system would function. "It's too early for me to make any judgment except to say this - what (the EU) has unveiled is new policy, a new approach," Truss stressed that the proposed reduction in EU subsidies would amount to "just 0.4%" of EU spending on agriculture. "So it's not a monumental stride, it is a small step." (Afp, 11.07)

USA ajakirjandus

CAPi programm, mis töötati välja pärast II MS, aitamaks talunikel toota rohkem pärastsõjajärgse näljase Euroopa toitmiseks, on muutunud omamoodi albatrossiks. CAPi tulemuseks on liialt suure koguse subsideeritud hindadega toiduainete tootmine, toetatakse suuri farme ning ELi eelarvest kulutatakse põllumajandusse liialt suur summa. CAP on ka takistuseks ELi idalaienemisele. Põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekud reformida CAPi lõpetaks ületootmise ning kulutamised, mida on naeruvääristavalt nimetatud veinijõgedeks ja pudrumägedeks. (Steven Erlanger, The New York Times, 11.07)

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekud on hilinenud, kuid teretulnud samm CAPi reformimiseks. Euroopa valijad maksavad selle haiglase põllumajanduspoliitika erinevate kulude eest. Terves demokraatias võiksid nad sundida oma liidreid CAPi kõrvale heitma. Kahjuks ei teadnud pool küsitletud 16 000 ELi kodanikest CAPi olemasolust midagi. CAPi universum on tõepoolest üks imelik koht. (The Wall Street Journal, 12.07)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi kandidaatriigid ihalevad kahtlemata põllumajandustoetuste järele. Kuid kui laiendada praegust süsteemi uutele liikmesriikidele, viiks see CAPi pankrotti. Parim moodus Poola sarnaste riikide aitamisel oleks CAPi kaotamine. See aitaks kaasa Ida-Euroopa põllumajandusele, kuna need riigid ei konkureeriks enam põllumajandustoetust saavate toodetega Euroopas ning ka kolmandatel turgudel. (The Guardian, 8.07)

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekud reformida CAPi looks pretsedenditu võimaluse ELi moderniseerimiseks uniooni kõige halvema kuulsusega valdkonnas. Fischleri ettepanekud tähendaksid märkimisväärset abirahade vähendamist ning 20% otsetoetustelt läheks maa-elu arendamiseks. Kahtlemata on ELi talunikud, eriti Prantsusmaa, Hispaania ja Iirimaa, Fischleri ettepanekute vastu. Nende argumendiks on see, et põllumajanduspoliitika praegusel kujul peaks kehtima 2006. aastani. Kui CAPi reformimise võimalus lastakse käest, kahjustuks ELi imago veelgi, laienemine võib edasi lükkuda või isegi nurjuda ning läbirääkimised WTOga luhtuksid. (Christopher Haskins, Financial Times, 8.07)

Fischleri ettepanekute kohaselt ei hakataks otsetoetusi siduma tootlikkusega, see jätaks talunikele võimaluse vabalt kohandada tootmist vastavalt nõudmisele, mis omakorda vähendaks ülejääkide ülesostmist ning nende ekspordi rahastamist. Kui Fischleri revolutsioonilised ettepanekud kiidetakse heaks, saavutaks EL ülemvõimu USA üle Doha globaalkaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel. Samuti väheneksid uute liikmesriikide ELi integreerimise peale minevad kulud otsetoetuste vähendamise arvelt maa-elu arendamise kasuks. Fischler soovib samuti parandada CAPi imagot maksumaksjate ja tarbijate silmis. (Michael Mann, Financial Times, 9.07)

Kümne uue riigi vastuvõtmine ELi muudab CAPi reformimise hädavajalikuks. Uued liikmesriigid suurendaksid ELi talunike arvu rohkem kui kaks korda. Ometigi on ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekud CAPi reformimiseks puudulikud. Fischleri eesmärk kanda osa praegustele uniooni liikmesriikidele mõeldud põllumajandustoetustest investeeringuteks maapiirkondades on kasulik pigem uutele liikmesriikidele, kellel on enamalt jaolt väikesed ja vananenud infrastruktuurid ja talud. Parim, mida võidaks teha, oleks liikuda vabakaubanduse poole. Igaüks võidaks sellest - tarbijad maksaksid vähem, ELi eelarvet võiks kasutada märksa paindlikumalt ning arenguriikide talunikele antaks juurdepääs turgudele, mille järele nad vajadust tunnevad. (The Independent, 10.07)

ELi laienemine võib lõpuks saada tõukeks, mis surub läbi uniooni põllumajandusvoliniku Franz Fischleri CAPi reformimise ettepanekud. Kui olulisi muutusi läbi ei viida, pankrotistaks CAP ELi niipea, kui uued liikmesriigid liituvad uniooniga. (The Times, 11.07)

ELi laienemises seisneb suurim põhjus, miks CAPi reform on vajalik. ELi põllumajanduse voliniku Franz Fischleri sõnul tuleb CAPi muuta mitte ainult selleks, et viia seda vastavusse tänapäeva ühiskonna nõuetega, vaid eelkõige selleks, et paremini rahuldada Euroopa talunike vajadusi. Prantsusmaa talunikud aga kinnitavad, et tuhanded talunikud on sunnitud sellise reformi tagajärjel lõpetama põlluharimise ning nõuavad, et CAP säiliks praegusel kujul 2006. aastani, nagu lepiti kokku 1999. aastal Berliinis. Sama seisukohta toetavad ka Iirimaa ja Hispaania. (Charles Bremner, Rory Watson, The Times, 11.07)

CAP on olnud alates oma tekkest saadik rikka maailma üks suurimaid poliitilisi katastroofe. CAP on olnud meeletult kulukas nii maksumaksjate kui ka tarbijate jaoks. Ta moodustab poole ELi eelarvest, kuigi vähem kui 5% uniooni elanikest on põllumajanduse sektoris. Samuti on CAPil ebaõnnestunud saavutada oma peamine eesmärk - kaitsta väiketalunike sissetulekuid, mis on armutult langenud kogu Euroopas. EK ettepanekud CAPi reformimiseks on päris head. Kahju vaid, et nende ettepanekute kohaselt ei kärbita üldist CAPi eelarvet. EKl on plaan lahutada seos toetusrahade ja tootlikkuse vahel, maksumaksjate raha hakatakse hoopis suunama maa-elu arendamiseks ja põllumajandustegevuse keskkonnasõbralikuks muutmisele. See on hädavajalik põllumajanduskaubanduse liberaliseerimiseks. EK plaanide vastu hakkavad kõigest jõust võitlema riigid (eelkõige Prantsusmaa), kes saavad CAPist suurt kasu. Prantsusmaa kinnitab, et on nõus arutama radikaalseid reforme mitte enne 2006. aastat. Prantslaste vastuargumendiks on ka USAs heakskiidetud uus põllumajanduse seaduse eelnõu, mis ainuüksi ei tõsta tohutul määral abirahasid, vaid vastupidiselt Euroopa trendile, seob need tihedalt tootlikkusega. Ometigi on CAPi reform nüüd vajalik eelkõige ELi laienemise tõttu. (The Economist, 11.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa Põllumeeste Ametiühingute Liidu president Jean-Michel Lemétayer ei poolda CAPi reformikava: "Enamik põllumeestest teenib vähe. Meie arvutuste järgi on otsetoetuste vähendamisel sunnitud ligi 200 000 põldurit 10 aasta jooksul oma tööst loobuma. Peaaegu pooled prantsuse maaharijatest paneksid seega pillid kotti." (Frédéric Pons, Libération, 10.07)

ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy kinnitab, et CAPi reform garanteerib põllumeestele sissetuleku. "Kui põlluharijad oleksid allutatud rahvusvahelisele tööjaotusele, siis nad kaoksid, sest maailmaturult saab eurooplane hankida kõiki vajaminevaid põllumajandustooteid palju odavamalt: riis Aasiast, suhkur Brasiiliast jne. Nii oleks meil praeguse 6 miljoni asemel Euroopas kõigest miljon majandit ja sellist saatust me põllundusele ei soovi," selgitab ta. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 11.07)

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler põhjendab oma ettepanekuid CAPi reformimisel: "Hetkel saavad 20% talupidajatest endale 80% otsetoetuste kogusummast - see on sobimatu. Kui reformikava läbi läheb, jaotuks kolmandikule põllumeestest 2/3 toetusrahast. Selline süsteem oleks juba edasiminek." Lahkarvamusi liimesriikide vahel seoses CAPi reformimisega peab Fischler "traditsiooniks": "Ühises põllumajanduspoliitikas ei kulge miski ilma psühhodraamata." (Pierre Bocev, Le Figaro, 10.07)

EK koostas oma CAPi reformikava arvestamata 2004. aastaks ettenähtud ELi laienemist. EK oletab, et "selline CAPi ümberarvestamine peaks lihtsustama läbirääkimisi kandidaatriikidega." (Philippe Regnier, Le Soir, 11.07)

Prantsusmaa on arvatavasti kõige raevukam CAPi reformi vastane: "Prantsusmaa on igasuguse ühise põllumajanduspoliitika enneaegse muutmise vastu," teatas Prantsusmaa põllumajandusminister Hervé Gaymard EK põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekute avalikustamisel. Positiivselt suhtus plaani aga Saksamaa: "Refom annab CAPile täiesti uue suuna. Looduskaitse on lõpuks ometi kooskõlas põllumajanduspoliitikaga," leidis Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast. EP suhtus EK ettepanekusse siiski veel skeptiliselt. Mitmed saadikud väljendasid kartust, et reformikava võib nõrgendada ELi talupidajate positsiooni maailmaturul. (Libération, 11.07. Le Soir, 1.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi arvab, et CAPi oleks vaja reformida nii kiiresti kui võimalik. Leitakse, et ELi põllumajanduspoliitika on kallis ning on tipnenud keskkonna kahjustamise ja ületootmisega. Samuti on CAP takistusteks kaubanduse arengul ja komistuskiviks ELi laienemisel. Uutele ELi liikmesriikidele praeguste liikmesriikidega võrdsete otsetoetuste määramine muutuks liigseks koormaks senistele suurimatele ELi eelarve täitjatele (Saksamaa, Rootsi, Holland, Suurbritannia). CAPi reformimise edasilükkamist 3-4 aasta võrra peab Rootsi skandaalseks. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 11.07, 12.07; Dagens Nyheter, 10.07, 11.07; Sydsvenskan, 11.07)

EK põllumajandusvolinik Franz Fischler kirjutab, et CAPi taas usutavaks muutmiseks ei piisa ainult kosmeetilistest korrektuuridest, vaid see vajab kirurgilist sekkumist. EK on teinud ettepanekuid, mis tooksid ELi põllumajanduspoliitika lähemale põllumeestele, tarbijatele ja maksumaksjatele. EK eesmärk on ühene - et põllumajanduspoliitika oleks ühiskonnas võimalikult laialdaselt aktsepteeritud, saavutustele tuleks anda selged definitsioonid, et eelarvelisi ressursse võiks jagada õiglasemal viisil. (Franz Fischler, Svenska Dagbladet, 13.07)

Soome ajakirjandus

Laienemisläbirääkimised on veel lapsemäng võrreldes sellega, milline käteväänamine ootab ees põllumajanduspoliitika muudatuste protsessis. Eesootavast õudusest annab aimu juba see, et EKi kavad on maha tehtud juba enne nende ametlikku avalikustamist. Põllumajandusvolinik Franz Fischler rääkis plaanitavatest uuendustest alles hiljuti, kuid Prantsusmaa mõistis komisjoni kava hukka juba juunis ning karmi kriitikat on olnud kosta ka ELi lõunapoolsetest liikmesriikidest ja Iirimaalt. Need on riigid, kes kardavad kõige rohkem kahju, juhul kui tulevikus oleksid põllumajandustoetused sõltuvuses toodete kvaliteedist ning keskkonna- ja loomakaitsest. (Matti Remes, Taloussanomat, 9.07)

EKi CAPi reformikava kutsub esile vastakaid arvamusi. Looma- ja keskkonnakaitse on positiivsed, kuid Soome talupidajad kardavad, et reformi all hakkavad kannatama põhjapoolsed, nö. ebasoodsad kasvupiirkonnad. Enne kui ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler jõudis oma reformikava avalikustada, peeti seda juba liidu ajaloos väga radikaalseks. (STT, Kaleva, Juha Kaihalainen, Turun Sanomat, 10.07)

ELi talupidajad hakkavad tulevikus sama toetusi täiesti sõltumatult sellest, kui palju nad toodavad. Toetuste maksmine seotakse toidu kvaliteedi ning keskkonnakaitsega. Euroopa talupidajate ühendus COPA väitis, et CAPi uuendus hakkab takistama laienemist. Põllumajandusvolinik Fischler kinnitas aga, et uuendustel pole midagi pistmist kandidaatriikidega. Kõige rohkem kriitikat pälvis komisjoni kava Suurbritannialt ja Saksamaalt. Suurbritannia ütles, et uuendus mitte ei vähenda põllumajandusse minevaid rahasid, vaid üksnes pööritab raha. Sama väitis Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, STT, Etelä-Suomen Sanomat, Maija Lapola, Kaleva, Maija Lapola, Turun Sanomat, Heli Ronkainen, Kaleva, Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 11.07)

Mitte ükski asi pole ELis nii palju vastukaja tekitanud ning rahvast barrikaadidele ajanud, kui põllumajanduspoliitika ning lähemas tulevikus pole siin muudatust oodata. Selle eest hoolitses EK, kes esitas 40 miljardi euro suuruse eelarvega CAPi reformikava. Esialgu pidi see olema vaid 1999. aastal kokkulepitud Agenda vaheülevaade, kuid nüüd võib juba rääkida suunamuutusest. Praegu pole aga veel mõtet hädakella lüüa, sest tõeline käteväänamine ELi põllumajanduspoliitikas alles algab. Ettepanek on saanud juba praegu terava kriitika osaliseks. EKi uue kava kohaselt oleks toetuste jagamise aluseks põllumajandusliku maa ja elanikkonna suhteline suurus ning jõukus. Selline ettepanek soosiks Lõuna-Euroopat, kus SKP on alla Euroopa keskmise ning põllumajanduses töötab keskmisest suurem osa rahvastikust. (Tuulikki Kuparinen, Taloussanomat, Juhtkiri, Suomenmaa, Tuulikki Kuparinen, Taloussanomat, Juhtkiri, Turun Sanomat, Heikki Tuuri, Taloussanomat, 11.07)

ELi põllumajanduspoliitikat hakatakse muutma. Ühelt poolt on selle põhjuseks Euroopat laastanud hullulehmatõbi või näiteks suguhormoonide lisamine karastusjookidele Belgias. Teine muudatuste põhjus on ELi idalaienemine, uuteks liikmeteks on saamas sellised põllumajandushiiglased nagu Poola ja Ungari. Praegune toetuste süsteem ei töötaks laienenud ELis. Kolmas muudatuste põhjus on põllumajanduslik ületootmine. Muudatusi toetavad Suurbritannia, Saksamaa, Holland ja Rootsi, vastu on aga Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia ja Soome. Soome poliitikud küsivad, kuidas selle muudatuse korral säilib talupidaja motivatsioon. Talupidaja peab talu siiski eelkõige selleks, et toota toodangut, paljas kauni maastikuga talu pidamine ei motiveeri kedagi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 12.07)

Põllumajanduspoliitika on ELi kõige kaugemale arenenud ühtne poliitika ning kogu selle eksistentsi jooksul on seda kritiseeritud arusaamatuse ja keerukuse pärast. Talupidajatele on see tähendanud palju tööd paljude erinevate paberite täitmisel. CAP on pannud aluse ka suurele ametkonnale, kelle ülesandeks on valvata, et toetuste taotlustesse kirja pandud arvud vastavad tegelikkusele. Kõigele lisaks on CAP ülimalt kallis, kulutades ELi 100 miljardi euro suurusest eelarvest 40%. (Juhtkiri, Taloussanomat, Juhtkiri, Kauppalehti, Juhtkiri, Iltalehti, Juhtkiri, Uutispäivä Demari, Juhtkiri, Kansan Uutiset, 12.07)

Soome toetab EKi poolt esitatud CAPi reformi kava, kuid reservatsioonidega. Põllumajandus- ja metsandusministri Jari Koskise sõnul on reformikavas palju head, kuid palju vajaks ka parandamist. Koskinen ei usu, et reform praegusel kujul läbi läheb. Kui aga toetuste uuenduskava läheb läbi ilma muudatusteta, ei saaks talumajapidamised enam toetust mitte vastavalt toodangu suurusele, vaid vastavalt põllumajandusliku maa suurusele, toetused oleksid seotud ka toodangu kvaliteedi ning loomade ja keskkonna heaoluga. Uue skeemi rakendamise puhul on Koskinen eriti mures talupidajate motivatsiooni pärast. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 13.07, Paula Nikula, Kauppalehti, STT, Etelä-Suomen Sanomat, Juha Kaihalainen, Turun Sanomat, 15.07, Pertti Hemmilä, Turun Sanomat, 14.07)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EU urged the US to show its hand in a dispute over steel tariffs before a July 19 EU deadline to decide on retaliation. EC trade spokesman Anthony Gooch said, "They have every interest in making known to us all the intentions that they have, decisions that they intend to make, by that date." He declined to say whether the EU executive would recommend sanctions if no further exemptions were forthcoming before that deadline. (Reuters, 8.07, 9.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euro-tsooni rahandusministrite kohtumised lõpevad alati samamoodi: kõik kinnitavad ühiselt, et eelarved 2004. aastaks on tasakaalus. Kedagi ei huvita, et vaatlejad peavad eesmärgi saavutamist üha ebatõenäolisemaks. Plaanist kõrvalekaldumise tõttu sattusid 11. juuli kokkusaamisel musta nimekirja Itaalia, Portugal ja Prantsusmaa, kes teatasid, et ettenähtud 1,7% asemel ulatub eelarvedefitsiit 2,6%ni. EK lükkas probleemide lahendamise sügisesse, mil on teada Prantsusmaa ja Portugali auditikontrolli ametlikud tulemused ja üldvalimised Saksamaal läbi. (Libération, 11.07, Le Figaro, 12.07, Le Monde, 13.07)

Majanduskasv Euroopas võib languse tõttu maailma väärtpaberiturgudel olla väiksem kui 2002. aastaks ette nähtud, teatas 12. juulil IMF. (Le Figaro, 13.07)

Soome ajakirjandus

EL plaanib piirata loomset päritolu toidukaupade toomist kolmandatest riikidest. Otsus tähendab seda, et Soome turistid ei saaks enam Eestist tuua liha, juustu ja vorsti. Impordikeeld jõustub peamiselt loomahaiguste tõttu, EL kardab suu- ja sõrataudi ning seakatku. Pärastlõunases Kaubahallis teevad soomlased aga enne laevale minekut oma tavapäraseid sisseoste ning ei suuda mõista, miks sellist keeldu vaja on. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 10.07, Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 10.07, STT; Kaleva, 10.07)

Soome põllumajandus- ja metsandusminister Jari Koskinen ütles, et Soome proovib veel ELile mõju avaldada, et turistidele ei keelataks liha, vorsti ja juustu toomist Eestist. See oleks tavaliste reisijate kiusamine, ütles minister. “Eestiga pole meil toiduainete toomise osas kunagi mingeid probleeme olnud.” Lõplik otsus toomiskeelu kohta peaks langetatama septembris. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, STT, Etelä-Suomen Sanomat, Sanna Hongisto, Aamulehti, Miia Savaspuro, Kauppalehti, Juhtkiri, Taloussanomat, 11.07)

Soome on ainus ELi liikmesriik, kes on vastu liha, vorsti ja juustu sisseveokeelule ELi sest täielik sisseveokeeld tundub kandidaatriikide suhtes liialdusena, keelu taga võibki olla pigem soov kaitsta ELi toiduainetetööstust kui hirm loomahaiguste ees. Teisalt ei saa selle keelu tähendusega ka liialdada, sest turistidel oligi luba tuua kaasa umbes kilo juustu ja kilo vorsti. Samas on aga naljakas, et liha toomine Eestist praegu keelustatakse, kuid tõenäoliselt paari aasta pärast tuleb see keeld taas tühistada, kui Eesti saab ELi liikmeks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.07, Etelä-Suomen Sanomat, 11.07)

Euro-tsooni majandus kasvab, kuid kasvu varjutab kodanike tahtmatus kulutada. Teisalt takistavad majanduse arengut ka liikmesmaade eelarvepuudujäägid, mis on liikumas kaugele ettemääratud piirangutest. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 10.07)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson urged Ukraine to modernise its army, respect human rights and boost reforms if the ex-Soviet state hoped to realise its dream of one day joining the alliance. "It is imperative that Ukraine continues to demonstrate a sustained commitment to the implementation of political, economic and defence reforms, for respect for human rights, the rule of law and full freedom for the press," Robertson said. "NATO is ready to go as far as Ukraine is willing and able to go," he said. "I am convinced that it will be a road with a successful destination." (Reuters, 9.07)

Hardline President Aleksandr Lukashenko hinted that his country was seeking friendlier relations with NATO following a string of condemnations from Washington of his regime. "It is very important for us to honestly re-evaluate the place and role of Belarus in this Euro-Atlantic integration process and determine the general means of cooperation with NATO," Lukashenko said. (Afp, 10.07)

US President George W. Bush said that NATO must shift its focus from containing Russia to battling terrorism, and renewed his conditional support for adding new members to the alliance. "The enemy has changed and the nature of the battlefield has changed, and therefore the NATO mission must remain the same - which is mutual defense - but its tactics must change," Bush said. On the issue of admitting new members to NATO, Bush said: "People know that I'm forward-leaning if the member countries meet their MAP (Membership Action Plan) requirements." (Afp, 13.07)

Vene riigiduuma kaitse- ja väliskomitee juhid esitasid OSCE raames ettepaneku, et Eesti, Läti ja Leedu liituksid Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga (CFE). "Kui kolm Balti riiki saavad NATO liikmeteks, kuid ei ühine tavarelvastuse lepinguga, tekib seal sõjalise võimsuse piiramatu paisutamise võimalus," väitis duuma kaitsekomitee esimees Andrei Nikolajev. Tema meelest viib selline olukord tasakaalust välja kogu juriidiliste ja poliitiliste kohustuste kompleksi, mis selle lepingu püsimist tagavad. Ta toonitas, et Venemaa käsitleb seda lepingut Euroopa julgeoleku nurgakivina. Riigiduuma väliskomitee juht Dmitri Rogozin avaldas samuti muret, et NATO võib paigutada oma piiramisele kuuluva relvastuse endiste nõukogude vabariikide territooriumile. (Interfax, 10.07)

Eesti valitsus otsustas saata Afganistani demineerimismeeskonna, kuhu kuuluvad viis meest ja kolm koera. Meeskond sõidab Afganistani USA valitsuse kutsel osalema operatsioonis "Kestev vabadus". Meeskond hakkab paiknema USA sõjaväebaasis ning selle ülesanne on tagada Ühendriikide sõjaväe julgeolek lennuväljadel. Esialgsetel arvutustel läheb missioon maksma ligi 2,7 miljonit krooni. (RIA Novosti, IA Rosbalt, 9.07)

Valgevene presidendi Aleksandr Lukashenko arvates ei peaks Valgevene vaatamata naabrite hoiaku muutumisele korrigeerima oma negatiivset suhtumist NATOsse. Valgevene liider ütles Minskis toimunud Valgevene rahvusliku julgeoleku nõukogu istungil: "Venemaa ja Ukraina otsekui pagesid NATOsse, kuid see ei tähenda, et meie peaks jooksma sinna nende järel." "Me ei saa pöörata oma poliitikat vastassuunda. Valgevene peab üheselt kindlaks määrama oma poliitika ning sellest avameelselt teada andma," deklareeris Valgevene president. Lukashenko möönis siiski, et Valgevene mõistab NATO laienemise protsessi pöördumatust ning Venemaa ja Ukraina uut suhtumist allianssi ning ei saa jätta neid asjaolusid arvesse võtmata. (RIA Novosti, 10.07)

Valgevene kaitseminister Leonid Maltsevi kinnitusel ei käsitle Valgevene NATOt kui ohtu oma julgeolekule. Kaitseministri sõnul on Valgevenel alliansiga ühine piir ja see piir ei tohi olla konfrontatsiooni piiriks. Samas kinnitas Maltsev Minski ametlikku negatiivset suhtumist alliansi laienemisse, kuna sõjalised blokid ei saa lahendada julgeolekuprobleeme, neid probleeme saab lahendada ainult poliitiliste, majanduslike jms meetmete abil. (Interfax, 10.07)

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktori Jevgeni Kozhokini arvates ei ole NATO laienemine itta Venemaale tõsiseks väljakutseks. Kozhokini arvates tõukavad Ida-Euroopa riike alliansiga liituma stereotüübid võimalike ähvarduste kohta Venemaa poolt. Samas kindlustab laienemine mõneks ajaks NATOle, kui bürokraatlikule organisatsioonile, ellujäämise. (RIA Novosti, 10.07)

Fondi “Poliitika” president Vjatsheslav Nikonovi sõnul kahaneb NATO roll Euroopa julgeoleku süsteemis. Nikonovi arvates jääb NATO tõsiseks organisatsiooniks, kuid sõjalise blokina tegutseb ta aina vähem. Näitena tõi vene ekspert NATO operatsiooni Jugoslaavias, kus peamist osa täitis USA sõjavägi, mitte aga alliansi oma. Ekspert toonitas, et NATO laienemine on ekslik kontseptsioon ja Venemaal pole põhjust seda toetada. (RIA Novosti, 10.07)

NATO peasekretär George Robertson teatas, et hetkel on veel vara rääkida Ukraina ühinemisest alliansiga. Peasekretär märkis, et NATO tervitab ja toetab Ukraina avaldust uuest strateegilisest kursist, mis on suunatud ühinemisele alliansiga. "Kuid me peame mõistma, et jutt käib pikaajalisest partnerlusest," lisas ta. Robertsoni hinnangul peaksid Ukraina ja NATO alliansi Praha tippkohtumise eel keskenduma suhete praktilisele väljatöötamisele. (Interfax, 11.07)

USA ajakirjandus

NATO kandidaatriikidest on alliansi liikmelisusele vastavate nõuete osas juhtival kohal Eesti, Läti ja Leedu. Kas nende riikide suurust arvestades võib oletada, et need riigid on kaitsmatud? Selline oletus on väga ekslik. NATO laienemine Balti riikidesse välistaks sõjalise agressiooni selles piirkonnas, võimaldades tagada rahu kogu Euroopas. Oluline on ka märkida, et Balti riigid on tegemas ettevalmistusi ja väljaõppeid territoriaalseks kaitseks, mis võib tulemuslikult ära hoida võimaliku agressiooni või muuta see agressori jaoks kulukaks ettevõtmiseks. Baltlaste panus NATOsse on ebaproportsionaalselt kõrge nende ühiskondade kulude seisukohalt, samas kui need riigid toibuvad (ning nad teevad seda jõuliselt) NLi majanduslikust mülkast. NATO jaoks tehtav "sõjaline kodutöö" on Balti riikide valitsuste, parlamentide ja muidugi kiiresti arenevate sõjaliste institutsioonide (Baltron, Baltnet, Baltbat, Balti Kaitsekolledzh) motoks. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 11.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin rõhutas oma välkvisiidil USAsse, et USA ja Prantsusmaa peavad tegutsema koos maailmas varitsevate ohtude vastu: "Pärast 11. septembrit ei ohusta maailma mitte võimu üleküllus, vaid võimujoovastus. Aga ma ei usu, et mõni riik suudaks üksinda garanteerida rahu ja julgeolekut terves maailmas. Riike peab olema vähemalt kaks kui mitte rohkem." (Patrick-Saint Paul, Le Figaro, 11.07)

Pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi on Euroopa silmitsi suurte julgeolekuriskidega. Strateegilises kontekstis on vapustused võrreldavad 1930ndate aastate sündmustega. Uute ohtude silmapiirile kerkimine on ajendanud eurooplasi põhjalikult üle vaatama oma julgeolekupoliitikat. Suur osa Euroopa riikidest, eesotsas Saksamaaga, on siiski veel ustavad külma sõja aegsetele valikutele: sõjaväelised kulutused on viidud miinimumini ja loodetakse, et turvalisuse tagab USA NATO kaudu. (Nicolas Baverez, Le Monde, 13.07)

Prantsusmaa hakkab mõne nädala pärast kuuluma (arvatavasti septembris) tiibrakettide haldajate "suletud klubisse". Oma sõjaväeliste kulutuste suurendamisega soovib Prantsusmaa 2010ndatel jõuda sõjaväe tehnilise varustuse osas Suurbritannia ja USA praegusele tasemele. Prantslased loodavad kutsuda oma eeskuju järgima ka Hispaania ja Saksamaa, sest EL vajab USAga sarnast võimsustaset, eelkõige juhtudeks, mil EL on sunnitud üle võtma sõjalisi missioone, mida USA ei taha juhtida ega ülal pidada. Sellises kontekstis on relvasüsteemide mitmekesisus ELi poliitilise autonoomia garantiiks. (Jacques Isnard, Le Monde, 13.07)

George W. Bush on esimene Valge Maja peremees, kes ei ole asetanud ei NATOt ega ELi oma ülemaailmse strateegia keskmesse. Kui Washington ei võta eurooplasi kuulda, siis tuleb viga otsida ka neist endast: Euroopa ei räägi maailmalaval ühehäälselt. Peale Prantsusmaa ja Suurbritannia huvituvad vähesed riigid Euroopa maailmapoliitikast. Puuduvad ka vahendid, sest ELi julgeolekupoliitika on veel lapsekingades. Sellistes tingimustes on raske USAle selgeks teha, et EL on partnerina esmatähtis. (Luc de Barochez, Le Monde, 11.07)

Soome ajakirjandus

Riias toimus 5. juulil NATO kandidaatriikide peaministrite viimane kokkusaamine enne novembris toimuvat Praha tippkohtumist. Kõige tugevamal positsioonil kandidaatriikide seas on kolm Balti riiki ning Sloveenia ja Slovakkia. USA NATO esindaja Nicholas Burnsi sõnul ei ole probleemiks tõsiasi, et Eestil ja Lätil puuduvad piirilepingud Venemaaga. USA presidendi George Bushi saadetud läkituses mainis Bush seitset riiki, kes ootavad kutset NATOsse, välja jääksid sel juhul Horvaatia, Makedoonia ja Albaania. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.07, Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 7.07; Turun Sanomat, 6.07, Etelä-Suomen Sanomat, 6.07)

Tuleb tõdeda, et EL ei ole võimeline sõjalisteks operatsioonideks ilma NATOta, see kõik mõjutab Soomet ning tundub, et Soome praegune julgeolekupoliitika polegi enam piisav tuleviku probleemide lahendamisel. Kui vaid mõni aeg tagasi võeti NATO küsimust tabuna, siis praegu on hakatud tõdema, et muutused puudutavad ka soomlasi. NATOga liitumine tuleks võtta tõsisele kaalumisele, kuid selle üle rahvahääletust korraldada pole päris õige. Seda küsimust peaks otsustama parlament traditsioonilisel demokraatlikul viisil. (Tuomo Hirvonen, Keskisuomalainen, 3.07)

“Me, soomlased, oleme üks naljakas rahvas. Rahvaküsitluse tulemusena on enamus NATO liikmelisuse vastu ning rahvas soovib igal juhul, et selles küsimuses korraldataks rahvahääletus. Kuid NATO polegi meid oma liikmeks kutsunud. Samal hääletusel võiksime sama hästi hääletada OPECi ja G8 liitumise küsimuse üle - need kõik on kinnised klubid, kuhu soomlasi pole kutsutud”. (Kalle Isokallio, Iltalehti, 8.07)

Rahvahääletus on tore asi, kõige demokraatlikum demokraatia. Tegelikkuses on aga asi nii, et hingeliselt laisad poliitikud poevad rahva seljataha, et säästa end iseseisva mõtlemise raskustest ning vältida avalikule seisukohavõtule järgnevaid rünnakuid. Ka parteid ei peaks tegema ühiseid otsuseid NATOga liitumise kohta, see otsus peaks olema iga parlamentääri enda otsustada. Kuna julgeolekupoliitika põhisuundade üle otsustamine on parlamendi jaoks tähtis otsus, siis peaks järgmise aasta kevade parlamendivalimistest tegema just nimelt NATO-valimised. Parteid üritavad igal viisil vältida NATO küsimuse tõstatumist kevadiseks valimiskampaania teemaks, kuid see on demokraatia mõnitamine. Rahvahääletusega liputamine ei vähenda vähimalgi määral sellise argpükslikkuse ebameeldivust. (Jukka Tarka, Turun Sanomat, 14.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Juutidevastaste sõjakuritegude uurimisele pühendunud Simon Wiesenthali keskuse natsikütid Jeruusalemma büroo juht Efraim Zuroff ning Miamis tegutseva heategevusfondi asutaja ja president Aryeh Rubin andsid kapo peadirektor Jüri Pihlile üle juudivastastes kuritegudes kahtlustatava 17 inimese nimed. Zuroff ja Rubin tutvustasid Tallinnas ajakirjanikele ka Wiesenthali keskuse uut projekti "Viimane võimalus", mille raames makstakse inimestele 10 000 USA dollari suuruseid preemiaid teabe eest, mis aitab natsikurjategijaid kohtu ette viia ja neid süüdi mõista. "Eestis, Lätis ja Leedus on holokaustiohvrite protsent Euroopa kõrgeim. Samas ei ole Eesti omal algatusel veel ühtegi juurdlust ette võtnud," ütles Rubin. Zuroff märkis, et natsikurjategijate tabamine ja karistamine on oluline ka Eesti enda poliitilise ja ühiskondliku elu jaoks. Kuna Balti riigid seisavad ELi ja NATOga liitumise lävel, pakuvad nende jõupingutused õigluse jaluleseadmise osas Zurofi sõnul maailma üldsusele suurt huvi. (Interfax, RIA Novosti, IA Rosbalt, 11.07)

Praegune soodusviisade saamise kord Eesti piiri äärsetele Pihkva oblasti elanikele kehtib veel vaid aasta, sest 1. jaanuaril 2004. a. kavatseb Eesti rakendada Schengeni kokkuleppe põhimõtteid viisade väljastamisel. Seoses sellega oli 9. juulil Tallinnas Pihkva oblasti välissuhete- ja turismikomitee esimees Vadim Laptev. Eesti-Vene töörühma kohtumisel töötati välja uus viisade väljastamise skeem Pihkva oblasti elanikele, kes tulevad Eestisse sugulaste haudade külastamiseks. (Interfax, IA Rosbalt, Regions.ru, 10.07)

Eesti, Läti ja Leedu piirivalve juhid leppisid Vilniuses kokku ühtlustada kolmes Balti riigis idapiiri valvamise standardeid ja esitada sellesisulise ühismemorandumi tekst valitsustele kinnitamiseks. Balti Ministrite Nõukogu juures tegutseva kõrgemate piirivalveametnike komitee kahepäevasest tööst võtsid osa Eesti piirivalve juht Harry Hein, Läti piirivalve juht Ivars Zalits ja Leedu piirivalve juht Algimantas Songaila. Idapiiride valvamise ühtsed standardid on vajalikud, kuna Balti riigid saavad arvatavasti peagi ELi liikmesmaadeks, kus kehtivad välispiiri valvamisele ühtsed nõuded, ütles Leedu piirivalve pressiesindaja. (Interfax, 12.07)

Saksamaa ajakirjandus

Aastasadu kestnud võõrvalitsus on tänaseks jätnud Tallinnas oma jälje, kuid nüüd valitseb riiki jälle selle oma rahvas. Kui Eesti liitub ELiga, läheneb Eesti jälle Saksamaale. Mõnedele eestlastele tundub küll võõristavana mõte asendada kättevõidetud vabadus Brüsseli keskjuhtimisega, kuid Jüri Luige, kes on 11 aasta jooksul Eesti poliitikat mõjutanud nii välis- kui kaitseministri, NATO-suursaadiku kui ka valitsuse eriesindajana, sõnul ei ole üksiolemine tõsiseltvõetav alternatiiv. Brüsselis nähakse Eesti majanduskasvu ja -reforme märgina sellest, et Eesti läheneb ELile. (Holger Dohmen, Hamburger Abendblatt, 9.07)

Soome ajakirjandus

Eesti valitsus otsustas, et saadab Afganistani demineerijate rühma. Palve miiniotsijate saatmiseks tuli USAlt. (STT, Turun Sanomat, 10.07)

Eesti Ametühingute Keskliit soovib saada rohkem ühiskondlikku mõjuvõimu. Kadi Pärnitsa sõnul on EAKLil plaanis sügisel kohtuda kõigi parteide esindajatega. EAKLi kuulub umbes 50 000 liiget. (Antero Eerola, Kansan Uutiset, 10.07)

Majandus

Prantsusmaa ajakirjandus

27. ja 28. juunil peeti Sloveenias Ljubljanas seminar väikeste ettevõtete rollist ELi laienemisprotsessis: "Isegi kui tegu on ekspordiga, julgevad vähesed prantsuse keskmised ja väiksemad ettevõtted end siduda Ida-Euroopa riikidega," arvab Dana Gruia Dufaut, Prantsusmaa väliskaubanduse nõunik Bukarestis. Väikese ja keskmise suurusega prantsuse ettevõtted peaaegu puuduvad Eestis, Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Sloveenias. Ettevõtetele on laienemine Ida-Euroopasse soodne, sest siinne tööjõud on odav ja kvalifitseeritud ning ELi kandidaatriikide majanduskasv on kiire. Probleemiks on ainult bürokraatia. (Alain Beuve-Méry, Le Monde, 9.07)

Rootsi ajakirjandus

Eestlased, lätlased ja leedulased ostavad nii, nagu ei kunagi varem. Tarbimine Eesti pealinnas Tallinnas on tõusnud rekordiliselt kõrgele ja arendab seeläbi majandust. Samal ajal kui lääneriikide majandus liigub edasi konarlikult, on kolm Balti riiki endaga kenasti toime tulnud laskmata ennast koos teistega alla kiskuda. Samas hoiatatakse, et taoline tarbimise kasv võib lõppeda ülekuumenemisega. Üheks hoiatavaks märgiks on pankade kasvav krediidi andmine tarbijatele. Probleemiks on muutumas ka see, et suure tarbimise tõttu kasvanud import on enda varju jätnud ekspordi. (Reet Waikla, Dagens Industri, 10.07)

Norra ajakirjandus

Juba teist aastat järjest läheb ettevõtte Industrifinans Eiendom Baltikum (IEB) tegevus allamäge. Äriidee - investeerida hotelliprojektidesse Baltikumis ja Poolas - ei ole seni oodatud tulemust andnud. Nelja hotelliprojektiga Eestis, Lätis ja Poolas läheb aga nii halvasti, et IEB juhtkond proovib leida hotellidele uusi omanikke. (Skjalg Engeb¢, Aftenposten, 10.07)

Soome ajakirjandus

Eestlased suhtuvad rahulikult ELi kavasse keelata turistidel EList väljastpoolt sisse tuua liha, vorsti ja juustu. Piirangul on ennekõike emotsionaalne mõju, ütles majandusministeeriumi analüütik Janno Järve. See tekitab ebamugavusi turistidele ning seetõttu on mõju tugevam. Järve ei usu, et keeld otseselt Eesti majandust mõjutaks. Eelmisel aastal külastas Eestit 1,8 miljonit soomlast ja 110 000 Rootsi turisti. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 11.07)

Lahemaa rahvuspargis ebaseaduslikult maharaiutud kuusik on jõudnud Imavere saeveskisse. Imavere veski kuulub Soome Stora Ensole ja Eesti Sylvesterile. Eesti seaduste kohaselt on raieloa saamiseks piisav omaniku teade keskkonnaametnikele. Kui vastav ametkond kahe nädala jooksul ei vasta, tähendab see, et raieluba on antud. Asju võib ajada ka posti teel. Praktikas võivad ebaseaduslikku raiet tegevad maaomanikud väita, et pole posti teel teadet saanud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 12.07)

Läti ajakirjandus

Vähetuntud kütusefirma Onako Eesti on viimase kolme aastaga tõusnud Eesti käibeliidrite sekka - mullune 1,75 miljardi kroonine käive oli kaks korda suurem tuntuimast kütusefirmast Pakterminal. Aastas toimetab Onako Eesti Venemaalt läbi Eesti Lääne- ja Põhja-Euroopasse 1,5 miljonit tonni kerget toornaftat. Lähtepunkt on Venemaa ja Kasahstani piiril paiknev Orenburgi kubermang. Sealne naftahiiglane Orenburgneft oli pikka aega ka Onako Eesti suuromanik. Juulis 2000, pärast seda, kui Tjumeni naftakompanii Orenburgnefti erastas, läks Onako Eesti siinsete firmade omandusse - firmale Benevent, kuigi omaniku nime pole teada. Vaatamata omaniku vahetusele jätkab Onako kontakte Orenburgiga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.07)

Suurkettidest väljaspool paikneva Primo kaupluse müügi Prisma marketiketile tingisid majanduslikud ja üldised probleemid. “Ketistuval” turul tegutsedes oli Primol üksinda raske, sellest annavad tunnistust ka viimaste aastate kahjumid. Ühelt poolt toob selline globaliseerumine kliendile kasu - karm konkurents paneb poeomanikke maksimaalselt hindu alandama ja soodusmüüke korraldama. Teisalt aga kahaneb märgatavalt kaupade valik, kuna suured kaubandusketid ei viitsi teha endale tööd keerukamaks, mille tulemusena ei jõua Tallinna lettidele paljud kvaliteetsed tooted. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.07)

Eesti ravimite hulgimüügituru liider Magnum Medical ja apteegikett Raekoja Apteek peavad liitumisläbirääkimisi, et koos rünnata Läti apteegiturgu. Magnum Medical on Reakoja Apteegi ketiga Eesti turul koostööd teinud juba aastaid ning äri soovitakse laiendada ka Lätisse, kus kasvuvõimalused on Eestist märksa suuremad. Eestis kasvuvõimalusi pole praktiliselt enam jäänud. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 12.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Valitsus andis noortele suunatud aidsi- ja HI-viiruse vastase selgituskampaania korraldamiseks sotsiaalministeeriumile 200 000 krooni. Eestis elab 18. juuni seisuga 2365 HIV-positiivset, sel aastal diagnoositi surmaviirus 476 inimesel. Ligi 76% registreeritud HIV-positiivsetest on 15-24-aastased noored. (RIA Novosti, 9.07)

Soomes Sonkajärvil peetud naisekandmise maailmameistrivõistlused võitis Eesti paar Meelis Tammre ja Anna Zilberberg. Eestlased tulid võitjaks viiendat korda järjest. Tammre on varem võistlustel kolm korda teise koha saavutanud. Seekord sai teise koha kolme sekundiga kaotanud Soome paar. (Ytro.ru, 8.07)

Tallinna linnavalitsuse ette kogunenud Männiku ühiselamute asukad andsid üle pöördumise, milles kirjeldasid erastatud ühiselamute omanike repressioone nende suhtes ning jäid seejärel linnavalitsusse ööbima. Kokku jäi linnavalitsuse infosaali ööbima ligi 20 inimest, nende seas oli palju lapsi. Linnavalitsus varustas nad tekkide ja madratsitega ning tõi ka joogivett. (RIA Novosti, 9.07)

Balti miinitõrjeeskaader Baltron sai uue ülema, rotatsiooni korras läks eskaadri juhtimine üle Leedu ohvitserile. Baltroni senine ülem kaptenmajor Igor Schvede andis ameti üle Leedu kaptenleitnandile Arturas Andružaitisele. Baltron loodi 1998. aastal tõstmaks Balti riikide merevägede koostöövõimet rahvusvahelistes, eelkõige NATO üksustes ning suurendamaks kolme riigi miinitõrjealast valmisolekut. Praegu kuuluvad eskaadri koosseisu Eesti staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka, miinijahtija Sulev ning sama klassi miinijahtijad Lätist ning Leedust. (RIA Novosti, 10.07)

Ida-Virumaal rammis Vene suursaatkonnale kuuluv väikebuss Toyota Hiace politsei operatiivautot, inimesed õnnetuses vigastada ei saanud. Politsei koostas Toyota roolis olnud saatkonna autojuhile 45-aastasele Igorile haldusõigusrikkumise protokolli, mida hakkab arutama tõenäoliselt Tallinna liikluspolitsei. (Ytro.ru, 11.07)

Kaitseväe 40 meedikut saab kaks nädalat koolitust USA hospidalilaeval Comfort. Kaitsejõudude peastaabi avalike suhete teenistuse teatel algab rahvusvaheline õppus MEDCEUR-02 Southamptonis Suurbritannias. Kahe nädala jooksul toimuvad laeval kursused nii erakorralise kui ka sõjaväemeditsiini alal. Koolitusel osalevad ohvitserid ja allohvitserid kõikidest kaitseväe väeosadest, aga ka tsiviil-, päästeameti ja piirivalveameti meedikud. (RIA Novosti, 10.07)

Rootsi politseis on nimekiri 600 isikust, - Leedu, Eesti ja Läti kodanikust - kes on seotud kuritegevusega, rohkem kui 400 neist ootab maalt väljasaatmine. Paljud on Leedu kodanikud, kes põhiliselt tegelevad vargustega autodest ja korteritest/eramutest. Viidatud on ka Eesti saatkonnast abi palumise juhtumile. (Rosbalt.ru, 9.07)

USA ajakirjandus

Jaan Kirsipuu, kes sai märtsis Prantsusmaal treeningul olles löögi autolt, suutis tagasi vormi saada. Kirsipuul oli Tour de France'il raske, kui ta möödus lõpumeetritel taanlasest Michael Sandstodist ning ületas finishijoone võitjana. (Samuel Abt, The New York Times, 12.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Jaan Kirsipuu surus oma nägu valust jalgratta lenkstangide vastu, kui ta ületas finishijoone Rouenis. Jõulisel eestlasel õnnestus kõigele vaatamata tõrjuda eemale sprinterite meeskondi, võitmaks Tour'i etapp kolmandat korda oma 10-aastase karjääri jooksul. Kirsipuu sõnul võitis ta "toore jõuga": "Mul ei olnud enam üldse jõudu. Kuid minu meeskond, Ag2R, pidi tõestama oma kohaloleku Tour'il ning meeskonna liidrina langes minule kohustus võita." (Alasdair Fotheringham, The Independent, 12.07)

Jaan Kirsipuu alustas säravalt oma mitmete võitudega hooaega, kuid murdis märtsis treeningul rangluu. Tour de France'i etapil vajas eestlane paranemisjärgselt kõiki jõuvarusid. Kirsipuu näitas üles salakavalust ja tahtejõudu, kavaldamaks üle oma vastased ning kinnitamaks oma selle-aasta kuues võit ja kolmas võit Tour de France'il. (Jeremy Whittle, The Times, 12.07)

Eesti tshempion Jaan Kirsipuu sõitisTour'i etapil justkui elu ja surma eest võideldes. (Phil Liggett, The Daily Telegraph, 12.07)

Tour de France'i etapi võitnud Jaan Kirsipuu sõnul oli sprint väga raske, kuna kõik tõstsid viimasel kilomeetril kiirust. (BBC, 11.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa tennisist Emilie Loit armastab Eestit, vähemalt Eesti tennisemängijaid: prantslanna võitis järjest Kaia Kanepit ja Maret Ani. (L'équipe, 11.07)

Eestlane Jaan Kirsipuu prantsuse võistkonnast AG2R võitis Tour de France'i 5. etapi: "Kaks viimast kilomeetrit olid mulle väga rasked. Ülejäänud tungisid mulle peale, aga mul polnud jalgades enam jõudu. See oli julguse võit," kommenteeris rattur. "Jaan on tõeline professionaal. Ta pühendab end ametile 200%-liselt," lisas võistkonna rajaja Vincent Lavenu. Kiidetakse ka Kirsipuu prantsuse keelt, kirjutatakse eestlase eelnevast karjäärist ja tema taastumisest hiljutisest autoõnnetusest "Soome piiri lähedases Tartu alevikus". Kirsipuust sai tammepuu, leiavad prantslased. (L'Equipe, Midi Libre, Associated Press, Le Monde, Le Figaro, Libération, Le Soir, Le Parisien, 12.07)

Saksamaa ajakirjandus

Viiest artiklist koosnev sari heidab valgust Tallinnale, mis pakub külastajatele huvi mitmekülgse arhitektuuri ja tavade tõttu, mis peegeldavad aastasadade pikkust ajalugu. Reisikiri kiidab küll Tallinna vanalinna, kuid märgib ka ära linna mornima, nõukogude ajast pärit oleva osa. Samuti pajatatakse lugejatele põgusalt Kadrioru lossist ja Pirita kloostrist (Christian Nowak, FAZ, 11.07)

Austria ajakirjandus

13. juulil Austrias Kaisersteinbruchis aset leidnud kiviskulptuuride avamisel lisati olemasolevatele skulptuuridele ka Eesti ja Bulgaaria kivireljeefid. (Kurier, 13.07)

Maksim Gorki ja Herbert George Wellsi muusa Maria "Moura" von Benckendorff on Jänedast jutustava artikli tähelepanu keskmes. Maria von Benckendorffi seob Jänedaga tema mehe sugulaste omandis olnud Jäneda mõis. Mineviku hõngu leiab Jänedast igal sammul ning sellest on ettevõtlik väikeettevõtja Enno Must saanud inspiratsiooni külalistemaja, restorani ning Maria von Benckendorfi muuseumi loomiseks. (Neue Zürcher Zeitung, 12.07)

Eesti ja Liivimaa ajalugu käsitlevas artiklis kirjeldatakse nende provintside talurahva käekäiku ühe võimu alt teise alla; kandamite ja koormiste maksmist, sõdu, taude, näljahäda. Tõdetakse, et kõige selle taustal särab Karl XI valitsemisaeg lausa kuldse hiilgusega, kuna see Rootsi kuningas viis läbi terve rea reforme, mis kergendasid talurahva elu. (Der Standard, 6.07)

Rootsi ajakirjandus

Autor on külastanud Tallinnat ja leidnud, et võrreldes teiste hansalinnadega on Tallinnas kõige rohkem säilinud algupärast. Rohkete kiidusõnade osaks saab Tallinna vanalinn. Restoranide kultuuri kohta Eestis kirjutab autor, et see on lausa “õide puhkenud”. Veidi lähemalt kirjeldatakse rahvuslikke roogasid pakkuvaid Kuldse Notsu Kõrtsi ja Eesti Maja. Neis pakutav toit viib lausa keele alla. Märkimist leiab ka noorte rõõmsate ettekandjate sorav inglise keel. "Võiks ju öelda, et kes soovib külastada Ida-Euroopat, kuid alustada ettevaatlikult, siis Eesti oleks sobivaks stardipaigaks - kuid see oleks vale. Isegi kui see nii ei pruugi olla Eesti enda maapiirkondade rahvastiku jaoks, siis turisti jaoks on Eesti lääneriik." (Staffan Skott, Dagens Nyheter, 8.07)

Vaevalt jõudis Eesti hakata rõõmu tundma NList vabanemise üle, kui üle piiride hakkas sisse voolama narkootikum koos selle juurde käivate probleemidega (nt. kasvav kriminaalsus). Eesti geopoliitiline olukord, kui vaene transiitmaa ida ja lääne vahel, on olnud vene maffiale suurepäraseks narkootikumidega kaubitsemise kohaks. Olukorda "kergendab" ka asjaolu, et ligikaudu kolmandik rahvastikust on venelased. Just marginaliseerunud vene rahvastiku hulgas ongi heroiini tarbimise ja HI-viiruse kasvulava. Sotsiaalminister Siiri Oviiri sõnul ei ole riigil praegu lihtsalt raha, et maksta narkomaanide võõrutuskuuride eest, isegi kui nad on HIVi nakatunud. Jättes aga probleemi tähelepanuta nüüd, kasvab tulevikus lahenduse hind järjest kõrgemaks nii Eesti kui ka muu maailma jaoks. Seega ollakse teelahkmel just praegu, kui epideemia on alles algusjärgus. (Anna-Lena Haverdahl, Svenska Dagbladet, 8.07)

Baltikumist pärit kuritegevus kasvab Rootsis jõudsalt, muutub järjest jõhkramaks ja organiseeritumaks. Kuritegevus kasvas plahvatuslikult pärast Rootsi ja Balti riikide vahelise viisavabaduse jõustumist 1997. aastal. Rootsi politsei on tuvastanud 600 isikut Eestist, Lätist ja Leedust, kelle nimed esinevad erinevates registrites seoses kuritegevusega. Ligikaudu 400 isikut nimetatud 600st oleks seaduse järgi võimalik koheselt riigist välja saata. Neist 400 isikust on pooled leedulased, ligi 150 eestlased ja ülejäänud lätlased. Kuritegevuse vähendamiseks peetakse olulisimaks sammuks Balti riikidega lepingu sõlmimist, mille järgi hakkaksid kurjategijad karistust kandma elukohajärgses riigis. (Dagens Nyheter, 8.07, 9.07, 12.07; Svenska Dagbladet, 8.07, 11.07; Aftonbladet, 9.07, 10.07, 12.07)

Artikli autor on külastanud Stockholmi vanglas (Kronobergshäktet) karistust kandvat 3 Baltikumist pärit vene rahvusest noormeest. "Niikaua kui olukord meie koduriikides on selline, nagu ta just praegu on, jätkavad Baltikumist pärit kriminaalid Rootsi tulemist ja siin kuritegude sooritamist," arvavad noormehed. Nad on kursis hiljuti Stockholmis toimunud "tükeldamismõrvaga" ning selgitavad, et üldjuhul ei ole Balti riikidest pärit kurjategijate näol tegemist "koletistega". "Paljud noored tulevad tõesti Rootsi varastama, kuid nad teevad seda ju ainult oma perede ülalpidamiseks." Kõik kolm noormeest on vene perekondadest, mis nende arvates ei ole kokkusattumus, kuna Balti riikides on venelased nende sõnul "valged neegrid". (Peter Letmark, Dagens Nyheter, 11.07)

48-aastane Gennadi Kirves, kes põhjustas eelmisel aastal Stockholmis 79-aastast Rootsi meest haamriga rünnates viimase surma, saadetakse oma 8-aastast vanglakaristust kandma Eestisse. See on esimene kord kui Rootsi saadab riigist välja vangi vastu tema enda tahtmist. Kirvese sõnul oligi tema ainsaks kallaletungi motiiviks pääseda Rootsi vanglasse ja Eesti vanglasse ei ole ta vabatahtlikult nõus minema. Rootsi justiitsministeeriumi ametniku Jonas Hulti sõnul on vangide kodumaale saatmiseks peale majanduslike kaalutluste ka mitmeid teisi põhjuseid. Ühe sellisena nimetab ta riski, et vangide hulgas areneb välja oma kriminaalne võrgustik ja seega jätkavad välismaalased pärast karistuse kandmist kriminaalset tegevust Rootsis. Samuti peaks vangide taaskohanemine igapäevaeluga toimuma kõige paremini nende kodumaal, kus on neil toeks perekonnad. (Dagens Nyheter, 8.07; Expressen, 10.07; Aftonbladet, 11.07)

Soome ajakirjandus

Sonkajärve naisekandmise võistlustel tuli soomlastel vaid kaotuspisaraid neelata, sest heledamad medalid läksid juba tavapäraselt Eestisse. Kuldmedali ning pronksi võitsid eestlased, hõbe jäi Soome. Naisekandmise võistlused olid jälle rahvusvaheliselt menukad, osavõtjaid oli Norrast, Hollandist, Eestist, USAst, Inglismaalt ja Taanist. (Kimmo Repo, ltalehti, 08.07, STT, Helsingin Sanomat, 6.07, Ilpo Lommi, Taloussanomat, 9.07)

Narva eestlased on asutanud tugirühma Pro-Narva, mille ülesandeks on otsida Narva identiteeti Eesti linnana. See on aga keeruline, kui linna 71 000 elanikust vaid 3000 on eestlased. Narva on Eesti Dresden - enne pommitamist oli Narva üks kauneimaid tervikuna säilinud barokk-linnu. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 9.07)

Rootsi ametnikud ägavad balti kuritegevuse ikke all. Balti riikidest Rootsi tulevate kurjategijate arv kasvas järsult pärast seda, kui 1997. aastal kadus viisanõue. (Juhani Roiha, Turun Sanomat, 10.07)