Nädal välismeedias: 1. - 7. juuli

JULGEOLEK
Riia tippkohtumine

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Denmark kicked off its turn at the presidency of the EU on July 1. Danish PM Anders Fogh Rasmussen said the coming half-year would be "historic" and high-risk, as member states must reach agreement on the terms of EU expansion by the end of the Danish presidency in December if enlargement is to meet the 2004 timetable set by EU leaders. “Our attitude is clear. We hope that all the candidates will be ready, and if not, we will proceed with enlargement with the countries which fulfil the criteria," Rasmussen told at a joint news conference with EC President Romano Prodi and other European Commissioners. Countries that are ready to join "should not wait for the others" that are not ready, he stressed. "We will stick to the agenda, we have to follow our timetable," Prodi said, noting that "the number and degree of our disagreements are not so many." (Afp, 1.07, 3.07, Reuters, 3.07)

New EU president Denmark tried to reassure the 10 candidate countries hoping to complete accession talks in December that they would not be presented with a last minute take-it-or-leave-it offer. Two of the 10 mainly ex-communist candidates - Poland and the Czech Republic - said they would rather let the entry timetable slip than accept unfavourable membership terms. (Reuters, 1.07)

The EU must have a back-up plan for how to proceed with enlargement in the event Ireland rejects the Nice Treaty which outlines the modus operandi of an enlarged EU, the head of an EU reform body said. Former French president Valery Giscard d'Estaing, who heads the Convention on the Future of Europe, said a new "initiative" was necessary in case Irish voters say 'no' to the treaty in a referendum due in October. In the event of a 'no' vote, "we will have a difficult legal situation with which, I think, we can cope. But it will need initiative on how to handle the situation," he said. (Afp, Reuters, 2.07)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen laitis maha Venemaa ettepaneku viisavabade transiidikoridoride loomiseks läbi Leedu ja Poola, mille kaudu saaksid Kaliningradi oblasti elanikud takistamatult oma emamaal käia. Vilniuses viibiv Verheugen avaldas arvamust, et sellised transiidikoridorid, nagu on praegu enklaavist Leedu kaudu Venemaale kulgev viisavaba koridor, on mineviku igandid ning ei haaku kuigivõrd ühtse Euroopa ruumi loomise ideega. Ta kinnitas, et EL on valmis olema Kaliningradi oblasti küsimuses nii paindlik kui võimalik. Kaliningradi põhiküsimuseks peab ta seda, kuidas laienev EL ja Venemaa suudavad ühiste jõupingutustega aidata kaasa olukorra paranemisele enklaavis. Tema sõnul toob ELi laienemine Venemaa jaoks kaasa "hulga eeliseid, mis kujunevad Kaliningradi jaoks seda tuntavamaks, kui mõlemad pooled seda väga soovivad". ELi laienemine aitab Verheugeni hinnangul Kaliningradi majandust elavdada ja mitmeid probleeme lahendada. (Interfax, 4.07)

USA ajakirjandus

Taani on seadnud oma eesistumise programmi võtmesõnaks "ühine Euroopa". Taanlased ei soovi eriti rääkida laienemisele minevatest kuludest ning reklaamivad Euroopa taasühendamise ajaloolist sümbolit. Kuid taanlaste jõupingutused ei pruugi kanda vilja juhul, kui iirlased otsustavad jällegi hääletada Nizza lepingu vastu. Kui nii juhtub, hajuvad Taani poolt hoolikalt kavandatud plaanid suitsupilve ja logo, mis sümboliseerib ühist Euroopat, hakkab meenutama peent klubi, mis on iseenesesse sulgunud. (Gareth Harding, The Washington Times, 1.07)

ELi tippkohtumine Sevillas ei lähe ajalukku läbimurdena. Ometi ilustas Sevilla tuhmust üks särav täht: Jacques Chirac. Sevillas hajutas Chirac igasugused kahtlused, justkui poleks Prantsusmaa võimeline teostama oma võimu ja mõju. Chirac blokeeris edukalt Suurbritannia ja Hispaania ettepanekud immigratsiooni küsimustes, samuti Saksamaa ja Suurbritannia plaani reformida ELi nõukogu. Prantsusmaa jõupingutused on olulised nüüd, mil Euroopa alustab reformidega. Nüüd aga võib Prantsusmaa olla pigem Euroopa vastane kui selle poolt häälestatud. Muutused Prantsusmaa seisukohtades võivad muutuda ohtlikuks ELi laienemise protsessile. Seades esikohale Prantsusmaa valijate soovid, võib Chirac otsustada, et läbirääkimised tuleks edasi lükata. Vastavalt kevadisele Eurobaromeetri küsitlusele oli ELi laienemise vastu 47% ning poolt 40% küsitletud prantslastest. Sama küsitlus näitas tagasihoidlikku laienemise toetust Saksamaal, Suurbritannias ja Austrias. Kui Prantsusmaa peaks otsustama laienemisele vastu seista, läheks Prantsusmaaga kaasa ka Suurbritannia. Brittide seas on vähe sümpaatiat Ida-Euroopa vastu. Saksamaa võib otsustada laienemise kasuks, kuid kui CAPi reformide osas edu ei saavutata, võib ka Saksamaa leida, et laienemine on liialt kulukas. Vastuseis laienemisele ei ole Euroopas enam tabuteema. Vastupidi, Euroopas on küllalt palju tugevat vastuseisu, millel hetkel puudub vaid võimekas ja mõjuvõimas liider. Kas Prantsusmaa ja Chirac võtavad selle väljakutse vastu? On ilmnenud juba mõningaid vihjeid, et lähitulevikus muutub Prantsusmaa vähem euroopalikuks ning rohkem prantslaslikuks. Seda arvesse võttes ei ole laienemine sugugi ära otsustatud. (Borut Grgic, International Herald Tribune, 02.07)

Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia teatasid Visegradi riikide kohtumisel, et nad ei lepi ELi suhtumisega "võtke või jätke". Artiklis arutletakse, et EL peaks kohtlema kandidaatriike viimases läbirääkimiste ringis võrdsetena, see hajutaks kandidaatriikides kartuse, et nad liituvad ELiga teisejärgulistena. (The Wall Street Journal, 2.07)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi eesistujamaal Taanil on õigus, väites, et uniooni laienemine on ajalooline kohustus. On oluline lõpetada pärastsõjajärgsed jaotused Euroopas. Taanlastel võib olla õigus, et küsimus seisneb selles, kas laienemine toimub nüüd ja praegu, mitte kunagi või siis pika aja möödudes. Kui Taanil ei õnnestu laienemisega seonduvat eesmärki saavutada, ei maksaks palju lootusi panna Kreekale, kes võtab Taanilt eesistumise üle. (The Times, 1.07)

Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia on viinud ELi läbirääkimised kriisi, kuulutades, et nad ei liitu ELiga juhul, kui peavad hakkama maksma uniooni eelarvesse rohkem, kui toetustena kätte saavad. Visegradi neliku avaldus väljendab endiste kommunistlike riikide kartusi, et rikas "Lääne klubi" pakub halvimat varianti, mis üldse võimalik - see muudaks praegused kandidaatriigid netomaksjateks ning sunniks neil riikidel avama oma turud ELi ekspordile, ilma, et nad samas saaksid võrdset staatust ELi liikmesriikidega. Poola välisminister Wlodzimiers Cimoszewicz sõnas pärast Visegradi riikide kohtumist, et ta ei luba väljapressimist, mida tähtaegadega ähvardamine endast sisuliselt kujutab. (Toby Helm, Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 2.07)

Suurimaks ELi muutuste läbiviimise katalüsaatoriks on uniooni laienemise projekt. Laienemine muudaks CAPi praegusel kujul äärmiselt kulukaks. Ainuüksi Poolas on põllumajandussektor suurem kui Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias kokku. Praegusel hetkel on kandidaatriigid nõustunud põllumajandustoetustega seonduvate küsimuste üle arutamise edasilükkamisega Saksamaa valimisjärgsele ajale. EK on kirjeldanud laienemise ja CAPi reformide ühendamist üksteise pantvangistuses hoidmisena. (Ian Black, The Guardian, 5.07)

EK president Romano Prodi hoiatas Kopenhaagenis peetud pressikonverentsil, et uniooni laienemise plaan võib lõppeda katastroofiga juhul, kui iirlased hääletavad jällegi Nizza lepingu vastu. Ta sõnas: "Ei ole olemas mingisugust "plaani B", mingit taga- ja kõrvalust või varuväljapääsu." (Clare MacCarthy, Financial Times, 2.07)

Kui kandidaatriigid liituvad ELiga 2004. aastal, on see suur saavutus: kontinent taasühendatakse 15 aastat pärast Berliini müüri langemist ning kommunismi kokkuvarisemist; ühisel turul hakkab elama 500 miljonit inimest, enamik neist kasub ühist valuutat. EL suureneb 30% võrra, kuid rikastub üksnes 11% võrra. (Ian Black, The Guardian, 1.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Laienemise edasilükkamine oleks Taani PMi Anders Fogh Rasmusseni arvates "poliitiline katastroof". Taani valitsus mõistab, et sügisel on ELi siseste lahkhelide võimalus väga suur, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel CAPi reformimisega, ent taanlased on siiski optimistlikud. Sakslased "teavad oma kohustust" neis küsimustes, rõhutab Taani välisminister Per Stig Møller, andes mõista, et kui Saksamaa riskib nõuda otsetoetuste drastilist vähendamist, viibib sellega ka ELi laienemisprotsess. (Laurent Zecchini, Le Monde, 3.07)

"Väiksemgi viivitus võib laienemist pikalt edasi lükata, sest 2003. aastal keskendub EL konvendile, 2004. aastal leiab aset valitsustevaheline konverents ja aastatel 2005-2006 on vaja hakata arutama ELi finantsraamistikku pärast 2006. aastat. Hetkel aga on meil sobiv võimalus," tõdeb Taani PM Anders Fogh Rasmussen. (Le Monde, 2.07, Libération, 2.07)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen leiab, et Beneši dekreedi õigustühiseks kuulutamine ei muuda iseenesest midagi. Pärastsõjajärgseid seaduseid, millega võeti saksa, ungari ja austria rahvusest Tšehhi kodanikelt ära kodaniku- ja omandiõigused, nimetab Verheugen "teoreetilisteks probleemideks" ELi laienemisele. Siiski ootab EL Tšehhilt mingisugustki poliitilist žesti, mis aitaks kaasa õiglustunde taastamisele. (FAZ, 2.07, Austria: Die Presse, 3.07)

Harva on mõni ajalooline sündmus nii vähe muljetavaldav kui seda on praegune ELi laienemisvoor. Nelja aasta pikkune palverännak, mida kandidaatriigid on käinud, hakkab lõpule jõudma, sest oktoobri keskpaigaks peab EK otsustama, millised kandidaadid on vastuvõtmiseks "küpsed." Taani valitsus on otsustanud ELi põllumajandusreformi diskussiooni ja laienemise kindlates rööbastes hoida. Taani PM Anders Fogh Rasmusseni arvates oleks laienemise edasilükkumine "katastroofiline," kuna see näitaks praeguse poliitilise põlvkonna tahtmatust saavutada püsivat rahu Euroopas. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 3.07)

Austria ajakirjandus

Austria liidupresident Thomas Klestil ei poolda veto-poliitika kasutamist ELi laienemisel, millise ettepaneku on teinud Austria Vabaduspartei (FPÖ). Kohtumisel ELi laienemisvolinik Günter Verheugeniga väljendas Klestil oma "muret" Austria valitsuskoalitsiooni partnerite ELi laienemist puudutavate vastukäivate avalduste üle. "Minu seisukoht on selge. Laienemine on Austria jaoks kasulik," leiab Klestil. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 4.07)

Hoolimata sellest, et Austria, kui netomaksja kulutused seoses ELi laienemisega suurenevad, ei ole Taani rahandusminister Thor Pederseni sõnul see kasv kuigi suur. Austria kanda jääb esimese kolme aasta jooksul 40,16 miljardi euro suurusest summast 2,38% ehk 956 miljonit eurot. See teeb ühe elaniku kohta 3,30 eurot kuus. Sama palju maksab aga kann õlut või üks pakk sigarette. (Wolfgang Böhm, Friederike Leibl, Die Presse, 5.07)

Taani ajakirjandus

Kaks kõige mõjuvõimsamat parteiliidrit Taani poliitikas, Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti) esimees Pia Kjærsgaard ja Taani PM, Venstre esimees Anders Fogh Rasmussen vaidlevad avalikkuse ees ELi laienemise üle. Kjærsgaard soovib ELi idalaienemise paari aasta võrra edasi lükata. (Ritzau, Jyllands-Posten, 4.07)

EP president Pat Cox toetab täielikult Taani peaminister Anders Fogh Rasmusseni eesistumise peamist prioriteeti - ELi idalaienemist. "Eesistujariik võib arvestada igakülgse EP abiga, Kopenhaageni tippkohtumine ei tohi ebaõnnestuda. Laienemine kujuneb edukaks. Ühtlasi leiame, et EK on leidnud mõistliku tasakaalu, pakkudes kandidaatriikidele esimestel aastatel 25% põllumajanduse otsetoetustest. Poliitikas võib juhtuda kõike, kuid mul ei ole mingit alust arvata, et tekiks mingeid probleeme," ütles Cox. (Tanja Parker Astrup, Christian Lindhardt, Politiken, 1.07, 3.07; Berlingske Tidende, 1.07, 3.07, 4,07; Jyllands-Posten, 2.07, 4.07)

Mängul ELi idalaienemise ümber pole ei ainest ega realismi, kirjutab artikli ja raamatu "Østudvidelsen under ovefladen, social skævhed og fagbevægelsens ansvar" ("Idalaienemine pinna all, sotsiaalne vildakus ja ametiühingute vastutus") autor. Kandidaatriikidel puudub demokraatlik tööturg. Tundub traagilisena, et külma sõja lõpus üles kerkinud unikaalne võimalus luua normaalne, demokraatlik Euroopa, on muutunud segaseks ja mitmetähenduslikuks segapuntraks. Ida-eurooplastele on see deja-vu kogemuseks. Ajaloo vältel on nad harjunud olema teiste plaanide objektiks. Paljud ida-eurooplased näevad ELi nõudmisi ja suhtumist nendesse kui katset nende üle domineerida. Kibedus on selgesti tuntav, ka selle eliidi hulgas, kes on otsustanud oma karjääri siduda ELiga. (Jens Jørgen Nielsen, Politiken, 1.07)

Rootsi ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen: "Ma keeldun uskumast, et mõni ELi poliitiline liider võiks blokeerida uue Euroopa tekkimist ühe väikese täiendava väljamineku pärast, mis on isegi väiksem kui 0,1% meie SKPst." Taani ei kavatse lasta vaidlustel põllumajanduse otsetoetuste üle saada takistuseks nende suurima eesmärgi - ELi laienemise - täitmisel. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 4.07 1.07, 7.07; Dagens Nyheter, 1.07, 4.07, Aftonbladet, 1.07)

Soome ajakirjandus

1. juulist alates on Taani ametlikult ELi eesistujamaa, see on asja ametlik versioon, praktika on aga veidi komplitseeritum. Taani on nimelt kogu oma ELi liikmeksoleku ajal oma rada käinud, vaid vähesed ELi lepingud on Taanile kõlvanud eriliste eranditeta. Taani pole ei EMUs ega osale CFSPs, ka ELi kodakondsus taanlastele esialgu ei kõlvanud. Taani erandeid pole põhjust kritiseerida, sest need on saadud ELi demokraatlike otsustusprotsesside tulemusena, kuid Taani eesistumise muudavad need erandid siiski küllalt komplitseerituks. (Markku Hurmeranta, Taloussanomat, 3.07)

ELi ombudsmani Jacob Södermani sõnul pole uute liikmesriikide liitumine ELiga tema töö seisukohast mingi probleem. Ombudsmani praegune töökeelte süsteem on kasutuskõlblik ka 25 liikmega ELis. Södermani administratsioon valmistub juba praegu uute keelte kasutuselevõtmiseks. Läti keele oskaja on juba palgatud. (Kuusta Hulkko, Kauppalehti, 2.07)

Sakslaste poolt tehtud uue uuringu kohaselt tuleb laienemise järel vanadesse liikmesriikidesse viis miljonit ümberasujat aastaks 2020. Osnabrücki ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt istub juba praegu 700-900 tuhat idaeurooplast hingeliselt pakitud kohvrite peal, suunaks Lääne-Euroopa. Mingit suurrünnakut vahetult laienemise järel 2004. aastal pole aga oodata, põhjuseks juba see, et tööjõu vabale liikumisele on seatud 2-7 aastased piirangud. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 4.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Spanish PM Jose Maria Aznar lashed out against countries who he said have done little to help stem illegal immigration into Europe, adding that the EU should take measures against them. “The Union must act in consequence when necessary," he said, "We need legally sound legislation - and it is only in this way that we will be able to have an immigration policy that is favorable to everyone," he said. (Afp, 2.07)

Denmark, the new holder of the EU presidency, said a common policy on integration of immigrants was undesirable because EU countries are too different. "We need common rules for asylum, common standards to avoid illegal immigration and common treatment of third countries," Refugees, Immigrants and Integration Minister Bertel Haarder told. "But the EU should keep out of (national) integration rules." (Reuters, 5.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia PM Tony Blair ja Prantsusmaa president Jacques Chirac on teinud ettepaneku luua uus ELi nõukogu presidendi koht, mis võimaldaks nende sõnul ELil efektiivsemalt esindada uniooni maailmaareenil. ELi eesistujamaa Taani aga kritiseerib seda ettepanekut, väites, et uus ametipost tugevdaks suuremate riikide võimu väikeste riikide arvelt. Taani PM Anders Fogh Rasmusseni sõnul saaks uue nõukogu presidendiks paratamatult suurriigi esindaja. Rasmussen sõnas: "Meie jaoks on oluline suurte ja väikeste riikide võrdne kohtlemine." Lõpliku kuju ELile peab andma Valery Giscard d'Estaing'i poolt juhitav tuleviku konvent. D'Estaing on aga teadaolevalt ELi nõukogu presidendi idee entusiast. (George Parker, Financial Times, 1.07)

Juhul kui ELi põllumajandusvolinikul Franz Fischleril õnnestub viia ellu oma plaan mitte siduda abirahasid kogusega, mida talunikud toodavad, lõpetaks see osa CAPist, mis on muutunud naeruväärseks. Otsetoetusi talunikele hakataks vähendama viie-seitsme aasta jooksul, säästud läheksid maaelu arendamise fondi. Muutused võimaldaksid ELil hoida kontrolli all uniooni eelarvet, kui suurte ja vähem arenenud põllumajandustööstustega kandidaatriigid liituvad ELiga. Fischleri ettepanekutele on teravalt vastu Prantsusmaa, Iirimaa ja Lõuna-Euroopa riigid. (Michael Mann, Financial Times, 4.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Stabiilsuspakt on tõeline õnnetus! Euroopas käivad arutlused, mille kohaselt pakt elimineeritakse või vähemalt viiakse sellesse sisse olulisi parandusi. Neil on täielik õigus: pakt on raskesti mõistetav ja selle täideviimine on halvasti korraldatud. Eelarvedefitsiidi limiteerimine 3%-le SKTst on omavoliline ja ei võta arvesse fakti, et defitsiit suureneb automaatselt koos majanduskasvu aeglustumisega. (Mathieu de Heaulme, Le Figaro, 3.07)

Kümne uue riigi liitumisel tõuseb ELis kasutavate keelte arv 11-lt 21-le ja seega suureneb plahvatuslikult tõlkide arv ning töö maksumus. Kulutuste kärpimiseks on EK välja pakkunud idee hakata eelistama inglise keele kasutust. Ei saa aga unustada, et võimalus kõigil kodanikel oma keeles ELi institutsioonidega suhelda on demokraatliku Euroopa "põhjapanev eeldus," nagu ütleb EK president Romano Prodi. Inglise keel on küll enimkasutatud keel ELis, aga selle eelistamisel jääksid 45% ELi kodanikest n-ö keeleliselt väljatõugatuks. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 3.07)

Prantsusmaa riigipea Jacques Chiraci ja Suurbritannia valitsusjuhi Tony Blairi ettepanek valida ELi etteotsa mitmeaastase mandaadiga president on tekitanud väiksemates liikmesriikides vastuseisu. Väikeriigid näevad plaanis suurte riikide vahendit kindlustada ELis oma võimu. (Daniel Vernet, Le Monde, 6.07)

Valitsustevahelisel konverentsil 2004. aastal tuleb arutlusele rahvusparlamentide rolli küsimus ELi ülesehituses. Praegu vastanduvad kaks seisukohta: esimese, rohkem pooldatud teesi järgi peaks rahvusparlament osalema valitsuse kaudu ELi töös, teine aga leiab, et rahvusparlamente on vaja kaasata ELi aktsioonidesse “kollektiivselt”. (Hubert Haenel, Le Figaro, 2.06)

Rootsi ajakirjandus

Kui Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen esitles Strasbourgis EPs Taani ELi eesistumise programmi, kritiseerisid rootslased, hispaanlased, belglased ja isegi taanlased teravalt Taani uut karmistunud välismaalaste seadust. Väideti, et Taani ei saa peletada eemale välismaalasi ning samal ajal olla vaba liikumise poolt ELis ja toetada ELi idalaienemist. (TT, Dagens Nyheter, 3.07)

Soome ajakirjandus

EL soovib parandada oma mainet liikmesriikides, tõhustades oma teabejaotussüsteemi. Liikmesriikides võtab võimust teatav "süüdistage Brüsselit" tendents. On muutunud tavaks, et negatiivsed asjad aetakse ELi kaela, positiivsed asjad on aga riiklike saavutuste nimekirjas. See on ka üks põhjuseid, miks kodanikud suhtuvad ELi kui kaugesse ja käsitlematusse nähtusesse. Komisjoni teeb murelikuks asjaolu, et kodanikud ei mõista, kuidas EL toimib ning kuidas seal otsuseid langetatakse. Segi lähevad mitte ainult ELi erinevad institutsioonid, vaid ka erinevate institutsioonide sõnumid. Üks selle tagajärgi on ka Nizza lepingu referendumi negatiivne tulemus Iirimaal. Nüüd on EL otsustanud korraldada liikmesriikides teavitamiskampaaniaid, mille lõppeesmärgiks on kõrge valimisaktiivsus 2004. aastal toimuvatel Europarlamendi valimistel. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, STT Etelä-Suomen Sanomat, Kaleva, 4.07, Etelä-Suomen Sanomat, Aamulehti, 5.07)

EP võimusuhetes toimus üllatav muutus, kui neli parlamendiliiget lahkusid sotsialistide fraktsioonist. Sotsialistide read on sellel aastal hõrenenud juba kuue parlamentääri võrra. 1999. aasta kevadel toimunud valimiste järel oli sotsialistide fraktsioonil 181 liiget, nüüdseks on alles 175. (STT, Kaleva, 1.07)

EP soovib, et kõik ELis müüdavad geneetiliselt muundatud tooted oleks märgistatud. Kui toode on valmistatud geneetiliselt muundatud toorainest, siis peaks see olema toote pakendil kirjas. Parlament hääletas ettepaneku poolt. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 4.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

"The EU is whole-heartedly and unreservedly a supporter of the establishment of the International Criminal Court (ICC). We are sorry that despite the amendments made during negotiation of the Rome treaty, the US has walked away from the ICC," said The European Commissioner for External Relations Chris Patten, "We think the ICC is the most important advance in international rule of law since the establishment of the UN and we are not going to allow anyone to water down our commitment to the principle." (Reuters, 3.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sidudes de facto ÜRO rahuvalveoperatsioonide saatuse oma nõudmistega seoses Rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICC), tekitab USA olukorra, mis võib muutuda põhiliseks vaidlusküsimuseks ELiga. Kui kompromissi ei leita, peab EL üle võtma Bosnia missiooni juhtimise: "Situatsioon on kriitiline, kuid mitte katastroofiline. Euroopal on tänapäeval valitsev roll Balkani poolsaarel: Euroopa jääb regiooni pikaks ajaks ja kui võimalik, liitub Bosnia-Hertsegoviina tulevikus ELiga," teatas ELi erisaadik Paddy Ashdown optimistlikult. Liikmesriigid on samal seisukohal, kuigi osadele on vastumeelne jätkata missiooni ilma USAta ja ennekõike ÜRO mandaadi garantiita. Ometigi on regioon ELi jaoks liialt tähtis, et sellest mitte huvituda. (Le Monde, Le Figaro, Libération, 5.07)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The euro-zone index of economic confidence slipped 0.3 points in June to 99.5 points from May while the business climate indicator eased, shedding 0.23 points, the EC said. (Afp, 2.07)

The euro-zone unemployment rate held steady in May at 8.3% compared to the figure for the previous month showed the seasonally adjusted figures published by the EU's statistics branch Eurostat. In the whole of the 15 EU member nations, the rate rose slightly to 7.6% in May from 7.5% in April. In May 2001, the unemployment rate in the euro zone stood at 8% of the workforce and 7.3% in the EU-15. (Afp, 2.07)

Economic growth is likely to be sluggish in eastern Europe this year as a global slowdown lowers foreign investment in the region, the Vienna Institute for International Economic Studies (WIIW) warned. The institute estimated that seven ex-Communist countries - Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovenia, Slovakia, Bulgaria and Romania - will see their gross domestic product (GDP) grow by an average of 1.9% in 2002, two percentage points lower than its previous estimate. Most countries in the region will in fact see their economies grow by three to 3.5% in 2002 and around 4r% in 2003. (Afp, 4.07)

Recent moves in the US to protect the domestic steel industry and boost subsidies to farmers could hinder efforts by the EU to overhaul its costly agricultural aid program, WTO Director General Mike Moore has warned: "I think the problem of it is that, while it has not hurt us here, if you happen to be a reforming minister and want to do something about agriculture in Europe, it now becomes that much more difficult to convince your colleagues," he said. (Afp, 5.07)

Saksamaa ajakirjandus

Euro-tsooni eelarvedistsipliin on laostunud. Euroopa Keskpank (EKP) ja EK on mures Euroopa ühisvaluuta pärast ning kutsuvad Prantsusmaad, Itaaliat ja Kreekat kokkuhoidlikkusele. Itaalias oli eelmise aasta eelarvepuudujääk 2,2%, mis on 0,56% võrra enam kui viimased Itaalia poolt avaldatud andmed annaksid alust oletada, väidab Eurostati peadirektor Yves Franchet. Itaalia on ilmselt oma jooksvaid kulutusi ilustanud. Kahjuks on ka ebareeglipärasusi täheldada Prantsusmaa ja Portugali majanduse prognoosides. Prantsusmaa eelarvedefitsiit jääb tõenäoliselt 2,6%ni SKPst, mistõttu saadab EKP neile 'sinise kirja.' (Handelsblatt, 3.07)

Rootsi ajakirjandus

Endine Rootsi Riigipanga (Riksbanken) juhataja Lars Wohlin koos majanduse ekspertide Rune Anderssoni ja Per-Olof Erikssoniga kirjutavad, et EMUga liitumine avaldaks Rootsi majandusele erakordselt negatiivset mõju. Rootsi kaotaks seeläbi võimaluse teostada iseseisvat majanduspoliitikat. See oleks hukatuslik iseseisvale riigipangale, mis on läbi viinud edukat rahanduspoliitikat ja piiranud inflatsiooni. Rootsit ootaksid ees järjest kõrgemad maksud ja vähenenud heaolu. (Rune Andersson, Sven Bergström, Per-Olof Eriksson, Dagens Nyheter, 2.07, Dagens Industri, 1.07)

Soome ajakirjandus

ELi ühtne põllumajanduspoliitika CAP on parim näide toetuste valest rakendamisest. 20% talupidajatest on saanud 80% põllumajandustoetustest. Suurimaid toetusi saavad viljakaimate piirkondade kõige paremini arenenud talumajapidamised. ELi laienemise eel räägitakse palju, kui suuri toetusi peaksid saama uued liikmesriigid. EL on alustuseks lubanud maksta 25% praegustele liikmesriikidele makstavatest toetustest. Palju olulisem oleks rääkida sellest, kui palju tuleks vähendada praeguste liikmesriikide toetusi ja kuidas tuleks muuta toetuste määramise süsteemi. ELi eelarvest oleks võimalik säästa miljardeid, kui toetusi jaotataks praegusest õiglasemalt ning jagatavad toetused põhineksid reaalsel vajadusel. (Jukka Kola, Helsingin Sanomat, 7.07, Turun Sanomat, 6.07)

Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg nõudis EMU liikmetelt riikliku eelarvepoliitika karmistamist. Muidu on ohus kogu EMU maade majanduse usaldusväärsus. Duisenberg lausus, et liikmesmaad peavad saavutama oma eelarvedefitsiidi tasakaalu hiljemalt aastateks 2003-2004. Duisenbergi sõnum on oluline seetõttu, et liikmesriikide liiga leebe majanduspoliitika sunnib Keskpanka tõstma intressimäärasid. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 5.07)

Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg eitas vajadust panga tegevust avatumaks muuta. Duisenbergi arvates poleks panga koosoleku protokollide avaldamisest olulist kasu. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 3.07)

Euroopa tähtsamad tööstusettevõtted toetavad EK tugevat rolli ELis. Euroopa majanduselule on vajalik tugev Komisjon, millel on selgelt määratletud võimupädevus, see on vajalik nii ühisturu arendamiseks kui ka ELi rahvusvaheliste huvide kaitseks. Kevadel tööd alustanud tuleviku konvent peaks selgitama erinevate ELi institutsioonide pädevuse. Euroopa tööstureid teeb murelikuks tõsiasi, et ELi ühisturgu ja rahaliitu ohustavad liikmesriikide erinevad huvid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.07)

JULGEOLEK

US Senat Republican Leader Trent Lott: "The Baltic states stand an excellent chance of being invited in November. They've accomplished so much and met so many of the criteria." Afp, 4.07

Uudisteagentuurid

Washington's desire to fight terrorism on a broad and to make NATO a more global organisation capable of dealing with threats far from Euro-Atlantic shores, has led it to back a "robust" expansion. The Baltic states Latvia, Lithuania and Estonia, former Yugoslav republic Slovenia, and former laggards Romania and Bulgaria look almost certain to get in. "I would say it's looking highly likely, the six plus one scenario," said Charles Grant, the director of the Centre for European Reform, a London think-tank. "Probably the Bush administration has not really decided exactly what it wants. But many European governments that have been talking to them recently have come away thinking seven looks likely," he added. (Reuters, 4.07)

According to a Gallup poll published Sunday 66% of Finns interviewed are against NATO membership. (Afp, 1.07)

Russian Defense Minister Sergei Ivanov told his Lithuanian counterpart Linas Linkyavichyus that Moscow had no plans to retaliate should the former Soviet republic decide to join NATO. Linkyavichyus for his part defended his country's decision to seek membership in the US-led military alliance, saying that it was not aimed as a move to threaten Russia. "Lithuania's decision to join NATO is not aimed against any third party," Linkyavichyus said. (Afp, RIA Novosti, 1.07)

Leedu president Valdas Adamkus teatas, et ei pea vajalikuks NATOga liitumise küsimuses rahvahääletuse korraldamist, kuid ei välista selle toimumist juhul, kui Leedu kodanikud või parlamendiliikmed selle kasuks otsustavad. Seimi haridus-, teadus- ja kultuurikomitee esimees Rolandas Pavilionis teatas, et moodustatud on algatusrühm rahvahääletuse korraldamiseks. President Adamkus ütles algatusrühma moodustamist kommenteerides, et sotsioloogilised küsitlused kinnitavad suurema osa elanikkonna toetust NATOga liitumisele, samuti on kõik parlamendis esindatud parteid antud küsimuses konsensuse saavutanud. (Interfax, 3.07)

NATO loodab, et Venemaa võtab osa Praha tippkohtumisest, teatas Moskva NATO infobüroo juht Rolf Velberts. Velbertsi sõnul on seal kõne all tähtsad ühised küsimused. (Interfax, 1.07)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO kandidaatriikidena tõstetakse esile Balti riike, kelle eelarvest 2% on määratud kaitsekuludeks. Alliansi liikmesriigid kinnitavad, et osa kandidaatriike on kaitsesuutlikkuse osas paremini arenenud kui mõned liikmesriigid. (Rafael Behr, Financial Times, 4.07)

Soome ajakirjandus

Rahvahääletuse korraldamine Soome NATO liikmelisuse kohta ei saaks toimuda niipea, sest selle eelduseks on, et parlament võtaks vastu sellekohase uue seaduse. Kuigi mõned seadused valmivad parlamendis kuni nädalaga, eeldaks NATO rahvahääletuse seadus põhjalikumat ettevalmistust. Rahvahääletuse korraldamine eeldab seda, et NATOga seotud probleemistik esitatakse konkreetsemal kujul. (STT, Turun Sanomat, 3.07)

Julgeolekupoliitika eksperdi Risto Penttilä sõnul tasub NATOga liitumine ennast juba üksnes majanduslikel kaalutlustel ära. Kõik, mis mõjutab Soome positsiooni rahvusvahelisel areenil, mõjutab ka Soome konkurentsivõimet. Soome eripäraks on see, et julgeolekupoliitika on terve rahva asi rohkem kui üheski teises lääneriigis. Penttilä arvates pole NATOga liitumine Soomele nii olulise mõjuga kui ELi ja EMUga liitumine. Pigem võiks NATOt võrrelda OSCE või ENiga. Pentillä märgib ka, et Soomes pole märgatud, kuidas NATO iseloom on muutnud sõjalis-poliitilisest liidust rohkem jututoaks. (Ursula Lehtivuori, Etelä-Suomen Sanomat, 5.07)

Riia tippkohtumine

Uudisteagentuurid

A summit of 10 Eastern European countries looking to join NATO ended, with most of the nations happy that they are still on track to receive formal membership invitations by November. Sources said that Albania, Croatia and Macedonia are the only three candidate countries not likely be invited to join at the NATO summit in Prague in four months. The Baltic states, Estonia, Latvia and Lithuania, along with Slovenia are thought to be certain to join. "The conference gave a clear message that we really made progress in different aspects of the preparations," said Latvian PM Andris Berzins. "We should take our share of responsibilities in world affairs. We welcome the obvious readiness of the US and other allies to proceed with a robust enlargement.” The meeting also received a video message of support from Vaclav Havel, the president of the Czech Republic, who led his country into NATO in 1999. "I trust that apart from offering membership to several European countries, NATO will achieve significant progress in its self-reflection," he said. (Afp, Reuters, 6.07)

The US Senate would support a major enlargement of NATO when Alliance leaders meet to decide on the issue in November, Senate Republican Leader Trent Lott said. “There’s broad support (in the senate) for the largest possible enlargement. Barring some problem I suspect the vote will be overwhelming," Lott told. Moreover, the Baltic States were particularly well supported for NATO membership, he added. "The Baltic states stand an excellent chance of being invited in November. They've accomplished so much and met so many of the criteria," Lott said. (Afp, 4.07)

Finnish membership in NATO is a subject of open political discussion fuelled by the alliance's favourable stance on admission for Finland's neighbours, the Baltic States Estonia and Latvia. "In our view the Baltic states' NATO membership will be a stabilising factor for the whole Baltic Sea region," Finnish Defence Minister Jan-Erik Enestam told the meeting of V10 in Riga, adding his nation's relations with NATO were headed for a lively debate. (Reuters, 5.07)

Eastern European countries seeking to join NATO must be ready to take the responsibilities which come with membership as the Alliance takes on a new global role, US President George W. Bush and other leaders told their leaders via a video hook-up in Riga. "We can take a major step by enlarging NATO to include all of Europe's democracies," Bush said. "New members will help improve NATO's capabilities. We will see the great alliance of liberty grow. All of Europe, and freedom loving nations everywhere, are threatened by forces of chaos and hatred," Bush added. British PM Tony Blair, also speaking via video, emphasised that enlargement must enhance the Alliance's transformation and stressed British support for "as large an enlargement as possible." (Afp, 5.07, Reuters, 5.07)

Polish President Aleksander Kwasniewski launched an initiative in Riga to prevent a "velvet curtain" being drawn between eastern European countries set to join NATO or the EU and those left out. With up to seven states likely to be invited to join NATO and the EU set to open the door to 10 states there is a danger of some countries being left behind, said Kwasniewski. Kwasniewski's plan is to merge the Vilnius Group with the Visegrad Group of four advanced central European states, Poland, Hungary, the Czech Republic and Slovakia, to better pursue joint foreign policy interests. The plan to create a new grouping of 13 post-communist states would merge two existing regional cooperation bodies to give the region more clout in Western institutions and strengthen trans-Atlantic ties. (Reuters, 5.07)

Eesti, Läti ja Leedu presidendid kinnitasid pärast tippkohtumist Riias, et Balti riigid toetavad ja aitavad ka kõiki teisi kandidaatmaid NATOsse saamisel. Läti president Vaira Vike-Freiberga nimetas kolme presidendi kohtumist ebatavaliseks, kuna see toimus enne kümne NATO kandidaatriigi juhtide reedest tippnõupidamist, mis peab ehitama silla kandidaatriikide ja NATO sügisese laienemise otsustava tippkohtumise vahele. Leedu president Valdas Adamkus ütles ajakirjanikele, et kolme presidendi nõupidamine näitas Balti riikide järjekindlat otsustavust saada NATO liikmeteks ja kinnitas taas Baltimaade soovi tihendada omavahelist koostööd. Eesti riigipea Arnold Rüütel kiitis Balti riikide enam kui kümne-aastast tihedat koostööd, öeldes, et Balti riigid on alati üheskoos kujundanud oma seisukohad olulistes välispoliitilistes küsimustes. "Balti riikide edu üheks põhjuseks on Balti koostöö," kinnitas Rüütel ajakirjanikele. (Interfax, 4.07)

Riias kohtunud kümne NATO kandidaatriigi juhid lõpetasid tippnõupidamise optimistliku deklaratsiooniga, lubades teha kõik, et veel tänavu saada kutse NATOsse ja ELi. "Usume, et novembris tuleks NATOsse ja detsembris ELi kutsuda iga riik, kes on ettevalmistused lõpule viinud," märkisid niinimetatud Vilniuse grupi riigijuhid. Ühtlasi väljendas Vilniuse-10 heameelt selle üle, et Riias kohtunud riikide saavutused on eeskujuks teistele maadele, kes samuti pürgivad NATOsse ja ELi. Samuti kinnitasid kandidaatriigid oma valmisolekut osaleda alliansi operatsioonides, kasutades kõiki neil olevaid ressursse. (Interfax, RIA Novosti, 6.07)

USA ajakirjandus

Riias toimunud NATO kandidaatriikide tippkohtumisel sõnas USA senaator Trent Lott, et Balti riigid saavad tõenäoliselt alliansi liikmeteks, kuid möönis, et nende riikide panus allianssi oleks rohkem poliitiline kui sõjaline ja finantsiline. Lotti sõnul on NATO laienemine "vaeva väärt". Senini ei ole ükski USA kongressi liige läinud sedavõrd kaugele, nagu Lott, nimetades avalikult allianssi saavaid riike. (Nicholas Kralev, The Washington Times, 5.07)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO kandidaatriikide Riias toimunud tippkohtumisel sõnas USA president George Bush oma videosõnumis, et kõikide riikide ühiseks eesmärgiks on "uus Euroopa, kes on maha matnud ajaloolised pinged ning kes on valmis globaalseteks väljakutseteks väljaspool Euroopa piire." Bushi sõnul aitaksid alliansi uued liikmesriigid kaasa NATO suutlikkuse parandamisele. Ka Suurbritannia PM Tony Blair toetas võimalikult laiaulatuslikku laienemist. (Ian Black, The Guardian, 6.07)

Riias toimunud NATO kandidaatriikide tippkohtumisel andis USA Vabariiklaste senati fraktsiooni esimees Trent Lott kandidaatriikidele edasi optimistliku sõnumi. Ta sõnas, et pärast 11. septembri rünnakuid vajab Washington nii suuri kui väikeseid liitlasi võitluses terrorismi vastu. Kuid Lott rõhutas, et NATO liikmelisuse saamiseks on vaja lahendada kandidaatriikide probleemid korruptsiooni ja antisemitismiga seonduvaga. Balti riigid on tõestanud, et nende puhul on tegemist kiirete õppijate ning endise kommunistliku Euroopa parimate õpilastega. (Marcus Warren, The Daily Telegraph, 06.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

USA ja NATO esindajad kinnitasid Riias, et kõigil kandidaatriikidel säilivad võrdsed võimalused saada novembris Praha tippkohtumisel kutse NATOga liitumiseks, kuid tegelikkuses on "heade õpilaste" ja "eksamil läbikukkujate" nimed avalik saladus. Balti riikide osas on asi juba otsustatud: Eesti, Läti ja Leedu on näidanud, et nad ei oleks mitte ainult "turvalisuse tarbijad", vaid suudaksid alliansi tugevdamiseks ka oma panuse anda. Moskva vaatab jätkuvalt Balti riikide liitumisele NATOga halva pilguga, ent Venemaa vastavate hoiatuste pingelisus on vähenenud. (Daniel Vernet, Le Monde, 7.07)

Rootsi ajakirjandus

Uudis NATO kandidaatriikide kohtumisest Riias, kus muuhulgas mainitakse, et nii Rootsi kui ka Soome jaoks on kõige olulisemad Balti riikide püüdlused pääseda NATOsse. Rootsi leiab, et Balti riikide liikmelisus NATOs muudab Läänemere regiooni julgeolekupoliitilist olukorda paremuse suunas. Rootsi kaitseminister Björn von Sydow leiab samuti, et Balti riikide astumine NATOsse parandab ühtlasi ka Rootsi olukorda. (TT, Dagens Nyheter, 5.07, Svenska Dagbladet, 6.07; Expressen, 7.07; Aftonbladet, 4.07)

Venemaa ajakirjandus

4. - 5. juulil toimub Riias NATO kandidaatriikide tippkohtumine. Venemaad huvitavad eelkõige kolme Balti riigi seisukohad. Läti juhtkonna arvates on Venemaad lastud liiga lähedale NATO ‘köögipoolele’. Kuid, kui George Bush suhtleb oma hea sõbra Putiniga, on Läti radikaalidel raske rõhuda russofoobiakaardile. Autori arvates on Läti šansid saada NATOsse üsna väikesed, sest esiteks ei saa Läti mitte kuidagi tugevdada alliansi strateegilist potentsiaali, teiseks ei ohusta Lätit miski, kolmandaks arvatakse Läänes endiselt, et Läti võimud ignoreerivad endiselt inimõigusi. (Valeri Zaitsev, Nezavisimaja Gazeta, 4.07)

NATO kandidaatriikide PMide kohtumine Riias oli viimane nii kõrge tasemega kokkusaamine enne alliansi novembrikuist tippkohtumist Prahas. Vremja MN teatab, et juuni lõpus andis Vladimir Putin nõusoleku Balti riikide ühinemiseks NATOga, kuigi lisas samas, et laienemine ei suurenda julgeolekut ei kandidaatriikides ega organisatsioonis endas. Novõje Izvestija loetleb teiste kandidaatide hulgas üles Eesti plussid ja miinused (ei saa mööda minna venekeelse elanikkonna probleemidest) liitumisel alliansiga. Siiski arvavad spetsialistid, et sellises Moskva positsioonis on tegu pigem retoorikaga: Smolenskaja väljakul olevat teadvustatud, et kangekaelsus vaid kahjustab riigi prestiiži. (Irina Jesina, Vremja MN; Aleksandr Ivanitski, Novõje Izvestija, 6.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Foreign Policy Advisor to the Estonian PM Simmu Tiik: "This is no beauty contest. Our capability to cooperate is important for NATO." Afp, 3.07

Uudisteagentuurid

Estonia would vote yes to joining the EU if a referendum were to take place now, a poll revealed. 60% of those polled said they would turn out for the referendum, said Emor analyst Aivar Voog. (Afp, 5.07)

"Estonia sees a chance in the Riga summit to reiterate to NATO countries and the whole international community that our priorities have not changed and our decisiveness to join NATO is as strong as ever," told Estonian Foreign Ministry deputy chancellor Harri Tiido. "The signal should be that all the candidate countries will continue enhancing their defence capabilities and there can be no talk of a lax wait and see attitude," Tiido said. "We must prove then that the invitation was not a mistake," Tiido said. Simmu Tiik, foreign policy advisor to the Estonian PM, said. "This is no beauty contest. Our capability to cooperate is important for NATO, which highly rates the ability." (Afp, 3.07)

Valitsus kavatseb moodustada Eesti-Vene riigipiiri küsimustega tegeleva asjatundjate komisjoni. Komisjoni esimees on määruse eelnõu kohaselt piirivalveameti staabiülem kolonel Aare Evisalu. Otsus siseminister Ain Seppiku alluvuses töötava komisjoni moodustamiseks langetati tänavu märtsis välisministeeriumis erinevate ametkondade esindajate vahel peetud nõupidamisel. Määruse eelnõu seletuskirjas seisab, et asjatundjate komisjoni töö pädevuseks on siseriiklikult Eesti-Vene riigipiiriga seonduv, muuhulgas vajalike seaduste ettevalmistamine. (RIA Novosti, 2.07)

Valitsus ei toetanud eelnõud, millega Enn Tarto soovitas valitsusel taotleda Venemaalt hüvitist NLi okupatsiooniaastatel represseeritud Eesti kodanikele. Valitsus otsustas jätkata eelnõu arutelu kabinetiistungil. Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esimehe Sergei Ivanovi sõnul mõjutaks selle dokumendi heakskiitmine kindlasti negatiivselt Eesti-Vene suhteid. Ivanovi arvates peaks Tallinna ja Moskva vahelisi probleeme lahendama kahepoolsel alusel, mitte aga üksikute poliitiliste huvigruppide soovidest lähtudes. (RIA Novosti, 2.07; IA Rosbalt, 3.07)

President Arnold Rüütel osales Riias, Baltimaade presidentide kolmepoolsel tippkohtumisel, mille peateemaks oli Eesti, Läti ja Leedu valmisolek liitumiseks NATOga. Hiljem kohtusid Rüütel, Läti president Vaira Vike-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus Ameerika Ühendriikide Senati esindajatega. (RIA Novosti, 4.07)

Soome ajakirjandus

Reedel täitus kümme aastat Eesti põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel. Toona jäi põhiseaduse vastuvõtmine vaid nädal varem toimunud rahareformi varju. Hääletamas käis alla 67% hääletamisõiguslikest kodanikest. Kümme aastat maailma ajaloos on vaid viiv, kuid 10-aastane põhiseadus tundub Eestis igivana dokumendina, leiab artikli autor. Põhiseadus sündis kompromissina mineviku ja tuleviku vahel ning seetõttu on seda pidevalt proovitud muuta. Põhiseadus on oma ülesande hästi täitnud, kuid muutmist vajab see tõesti. Lahkudes jättis president Lennart Meri Riigikogule põhiseaduse muudatuse ettepaneku, mille kohaselt peaks presidenti valima rahvas. Põhiseadust on vaja ka muuta võimalikul liitumisel ELiga. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 01.07)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ja Venemaa kirjutasid alla Eesti ja Vene valitsuse vahelise piiri läbilaskepunktide kokkuleppele, mis paneb paika kahe riigi vahelised läbilaskepunktid piiri ületamiseks. Leppe allkirjastamine lubab alustada reisijate- ja kaubavedu Tartu ja Pihkva vahel Peipsi ja Pihkva järvel. Nüüd tuleb tööle panna need piiripunktid. Kuid on loota, et praktiline osa võtab vähem aega, kui kulus juriidiliste peensuste kooskõlastamisele. Pihkva ja Tallinn lähenevad teineteisele. Pihkva oblasti kuberner Jevgeni Mihhailov sõnul on nüüd loodud tingimused piiriülese koostöö jaoks, samuti aitab laevaliiklus kaasa turismiäri arengule VF loode regioonis. (Ljubov Vassiljeva, Pskovskaja Pravda, 2.07)

Pihkva oblasti kuberneri kodulehe info: Jevgeni Mihhailov kohtus uue Eesti Pihkva kantselei konsuli Urve Nõuga, kes avaldas heameelt selle üle, et Eestit tuntakse Pihkva oblastis ja et pihkvalased on valmis tegema Eestiga koostööd. Konsul märkis ära laevaliikluse taastamise tähtsust regionaalkoostöö jaoks, see võib aidata kaasa nii majanduslike kui teiste suhete arendamisele. (www.pskov.ru, 2.07)

Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantseleis on uus juht, varem Moskvas töötanud diplomaat Urve Nõu. Endine kantselei juht Vladimir Redpap on lahkunud. (Juri Moisejenko, Panorama TV, nr.25)

Ülevaade Eesti-Vene piiriküsimusest. Artikkel algab viitega sellele, et Rootsi on Eestile tagastanud nii arhiivid, mille hulgas oli ka Eesti-Vene rahulepingu originaal kui ka kiriku hõbe, kuid nii Eesti presidendi ametitunnus kui ka Tartu Ülikooli kunstivarad asuvad siiani Venemaal. Edasi jõuab autor läbi Tartu rahulepingu sõlmimise 90ndate aastateni välja. Autor loodab, et nüüd, kus Eesti on saanud tagasi Tartu rahulepingu originaali ja Eesti iseseisvuse fakt on kergelt tõestatav, võib Eesti Venemaaga suhete arendamisel lähtuda poliitilisest otstarbekusest. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 3.07)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Intervjuu. endise Rootsi Riigipanga (Riksbanken) juhi Bengt Dennisega (72 a.). Pärast Riigipanga juhi kohalt lahkumist 1993. aastal on ta töötanud Skandinaviska Enskilda Bankenis (SEB) nõunikuna muuhulgas ka Balti riike puudutavates küsimustes. "On olnud väga huvitav jälgida Balti riikide arengut alates iseseisvumisest 90. aastate alguses kuni tänapäevani välja. ELi kandidaatriikide hulgas on majanduse kasvu näitajate poolest kõige tipus Eesti ja Läti," ütleb Dennis. (Svenska Dagbladet, 6.07)

Norra ajakirjandus

Baiba Rubess, Epp Kiviaed ja Anne Martory vastutavad üheskoos ligikaudu 1200 Statoili töötaja eest, tegelevad kohaliku administratsiooniga ja hoiavad silma peal 90 Statoili bensiinijaamal Lätis, Eestis ja Leedus. Järgneb kõigi kolme naise lühitutvustus. (Asgaut Næss, Dagens Næringsliv, 14.06)

Eesti laevakompanii Tallinki hindamine noteerimiseks Oslo börsil oleks pidanud aset leidma käesoleva aasta juunis, kuid muutunud kapitalituru kliima tõttu lükkas firma oma taotluse edasi sügise peale. Balti börsinoteeringud on Oslo börsil suhteliselt ebatavalised, mistõttu on huvi nende vastu küllalt suur. (Knut M. Rygh, Dagens Næringsliv, 25.06)

Soome ajakirjandus

Eesti majandusel läheb väga hästi, kuigi majanduskriis jättis ekspordile oma jälje. Keskmine palk on 370 eurot, mis moodustab 40% Euroopa keskmisest palgast. Sellest hoolimata kasvavad igal aastal eestlaste sissetulekud. Majandusministeeriumi andmetel peaks eksport kasvama ning allhangete osatähtsus majanduses vähenema. Ida-Virumaal valitseb endiselt suur tööpuudus. Suurimad välisinvestorid on Soome ja Rootsi. Välisosalus on tulnud suureks kasuks kümme aastat tagasi tühjalt kohalt alustanud pangandusele. Kui üheksakümnendate keskel oli inflatsioonimäär 20%, siis käesoleva aasta inflatsioonimääraks loodetakse vaid 3.5%. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 1.07)

Maksuvabade toodete müük eesti reisilaevadel lõpeb, kui Eesti saab ELi liikmeks. Eesti ei saanud ELi liitumisläbirääkimistel taotletud üleminekuperioodi maksuvabale kauplemisele reisilaevadel. Maksuvabalt võib kaupu müüa vaid neil laevadel, mis sõidavad EList väljapoole, või kui laevad teevad peatuse Ahvenamaal. Eesti nõudis läbirääkimistel 6.5 aastast üleminekuperioodi, kuid kõik liikmesriigid olid algusest peale üleminekuperioodi andmise vastu. (STT, Turun Sanomat, 1.07)

Narva elektrijaamades teostatav katelde renoveerimine on ärevusse ajanud Narva Ametühingu sest renoveerimistöödele tuuakse tööjõudu Soomest, Tšehhist ja Poolast. Tööjõu sissetoomine on aga Soome Foster Wheeleri sõnul hädavajalik, sest Eestis ei leidu piisavalt kvalifitseeritud keevitajaid. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 1.07)

Hansapank, mille peakontor on Tallinnas, on Baltimaade suurim pangandusgrupp. Hansabank Estonia on konkurentsitult Eesti suurim, Hansabank Latvia Lätis suuruselt teine ning Hansa-LTB Leedu suuruselt teine pank. Hansapank asutati 1991. aastal Eestis. (Turun Sanomat, 3.07)

Läti ajakirjandus

Eesti pangad otsustasid juulist karmistada maksuvabadele firmadele kontode avamist ja olemasolevate firmade jälgimist. 1. juulist tuleb esitada pangale juriidilise isiku registreerimistunnistuse või registriväljavõtte, põhikirja, dokumendid omanike ja juhtkonna valimise või määramise kohta. Lisaks hakkavad pangad esindamise puhul küsima notariaalselt kinnitatud esindusõigust ning tõendit offshore-firma aastamaksu tasumise kohta. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 1.07)

Eestis on uus maksukorralduse seadus, mis hakkas kehtima 1. juulil. Uue seaduse kohaselt vabaneb maksukuritegudest teatanud inimene igasugusest vastutusest, isegi kui ta on ise sarnase kuriteo toime pannud. Selline amnestia võib järsult suurendada majanduslike kriminaalasjade arvu. Samas võib see olukorra viia täieliku absurdini, kui üks ärimees võib kaevata oma konkurendi peale, kellele just maksis sularahas. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 2.07)

Kümme aastat tagasi võeti Eesti kasutusele rahvusvaluutana kroon. Tänavune Eesti krooni juubel võib jääda ka viimaseks juhul, kui Eesti saab 2004. aastal ELi liikmeks, läheb ta 2006. aastal üle eurole. Kroonid muutuvad numismaatiliseks harulduseks. Raha vahetusega on Eestis seotud üks salapärane lugu - nimelt siiani ei oska keegi anda täpset vastust, kuhu kadusid 2-3 mlr rubla, mille inimesed andsid üle rahavahetamise käigus. Kuigi raha oleks tulnud anda Venemaale, kadus see teadmata suunas - räägitakse, et raha olevat saadetud erireisiga Tšetšeeniasse. (Viktor Kanep, Panorama Latvii, 4.07)

Venemaa ajakirjandus

Eesti raudtee erastamisskandaalist. Riigikohus kohustas valitsuse raudtee erastamise üle vaatama, asjade edasine käik on praegu selgusetu. Raudtee riigistamisega võib kaasneda rahvusvaheline skandaal - see võib mitte ainult rikkuda "kõige liberaalsema endise NLi vabariigi " reputatsiooni, vaid põhjustadamiljardi krooni suuruse kahjumi. Esiteks tuleb maksta tagasi juba tasutud miljard, teiseks nõuavad ameeriklased kindlasti kompensatsiooni, mille suurust on raske ennustada. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 2.07)

Pihkva abilinnapea Valentin Ivanov ja Tallinna äriringkondade esindajad kirjutasid alla kahele koostöö kokkuleppele. Eelleppe kohaselt kohustuvad Eesti äriringkonnad aitama kaasa Pihkva ettevõtjatele investorite otsingutel. Teiseks dokumendiks on kokkulepe DaimlerChrysleri teeninduskeskuse ehitamise osas. Eestit esindanud Riigikogu liige Vladimir Velmani sõnul on möödunud periood, kui Eesti ja Venemaa suhted põhinesid vastastikustel pretensioonidel. Nüüd näitavad Eesti ärimehed suurt huvi Venemaa majandusturu vastu. (A. Tihhanov, Novosti Pskova, 1.07)

VARIA

Uudisteagentuurid

Reformierakondlasest välisminister Kristiina Ojuland on alustanud oma ametkonnas kõnelusi ministeeriumihoone müümiseks. Ajalehe andmeil on Ojuland viimase kuu jooksul oma alluvatele korduvalt avaldanud mõtet, et ministeeriumi hoone tuleks enampakkumisel maha müüa ja leida uus maja. Minister põhjendab oma ettepanekut ruumikitsikusega. (Ytro.ru, 3.07)

ÜRO Majandus- ja sotsiaalkomisjoni 2. juulil Stockholmis avaldatud andmeil täheldatakse Ida-Euroopa riikides HI-viiruse leviku ja AIDSi nakatumise pidevat suurenemist. Eesti on selles pingereas esikohal, möödudes oma kasvutempoga mitmest Aafrika riigist. (IA Rosbalt, 3.07)

Emori poolt läbiviidud uurimuse kohaselt kasutab Eestis interneti 494 000 inimest ehk 41% elanikkonnast 6-74 aasta vanuses. (Interfax, 7.07)

Keskkriminaalpolitsei leidis tuntud vene poliitikule Nikolai Maspanovile kuuluva ettevõtte territooriumilt tehnilise piirituse illegaalse puhastamise vabriku ning tuhat liitrit salapiiritust. KKP majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar ei välistanud, et politsei võib uurimise käigus tunnistada Maspanovi kahtlusaluseks. (Ytro.ru, 5.07)

USA ajakirjandus

USAs Jackson, Miss.-is toimunud rahvusvahelisel balletikonkursil said Eesti baleriinid Eve Andre ja Sergei Upkin parima paari auhinna. (The New York Times, 2.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Plahvatus Ida-, endeemia Lääne- ja õnneks veel rahulik olukord Kesk-Euroopas - see on kokkuvõte HIV leviku analüüsist, mille viis läbi Euroopa aidsiuuringute keskus (programm EuroHIV). "Epideemia laieneb Idas jätkuvalt. Selline on olukord Venemaal, aga ka Balti riikides, Kaukaasias ja Kesk-Aasias," kommenteerib EuroHIV eest vastutav Françoise Hamers. Eestis on uute nakatunute arv kasvanud aastaga 278% võrra, tõustes 390-lt (2000. a) 1474le (2001. a.). Lätis on samal ajal nakatununute arv tõusnud 466lt 807le. "Nendes riikides on uued haigusekandjad tavaliselt noored narkomaanid, kellel on oht nakatada oma kaaslasi ja seega ka suuremaid rahvahulki," ütleb Françoise Hamers. (Paul Benkinoum, Le Monde, 3.07)

Saksamaa ajakirjandus

IBMi Saksamaa tütarettevõtte ümberstruktureerimist käsitlevas artiklis leiab IBMi Saksamaa juhatuse esimees Erwin Staudt muuhulgas, et Saksa riik võiks haarata juhtrolli elektroonilise allkirja ning ID-kaardi juurutamisel. "Miks peaksime ootama kuni Eesti või Macao seda teeb," esitab Staudt provokatsioonilise küsimuse. (FAZ, 3.07)

Austria ajakirjandus

Euroopa temaatikat tutvustavas artiklite sarjas antakse lühike ülevaade Liivimaa aladel elanud rahvastest ja hõimudest ning nende sattumisest saksa kultuuri mõjupiirkonda. (Der Standard, 29.-30.06)

5 miljonit inimest nakatub igal aastal AIDSi, nendest 80% Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Kõige kiiremini levib HIV endise NLi territooriumil, näiteks Eestis tuvastati 1999. a. 12 nakatumist, 2001. a. aga juba üle 1200. (Kurier, 5.07)

Rootsi ajakirjandus

Eesti võitis taaskord MMi naisekandmises. Tiitli viisid endaga kaasa Meelis Tammere ja Anna Silberberg Rakverest. Teiseks jäid soomlased ja pronksi võtsid jällegi eestlased. Võistlustel osalenud 28 paari ei suutnud takistada eestlaste triumfi hoolimata karmistunud reeglitest - naine ei tohtinud sellel aastal kaaluda alla 49 kg. (TT, Svenska Dagbladet, Aftonbladet, Expressen; Norra: VG Nett, 6.07, Aftenposten, 5.07)

Seeria artikleid, mis kajastavad prostitutsiooni, narkomaania ja AIDSi probleeme Eestis. Tõdetakse, et üheks kiireimaks HI-viiruse kasvukoldeks maailmas on Eesti, mida nimetatakse "tiksuvaks AIDSi pommiks". Tallinnas Rootsi saatkonnas töötav Anders Ullenius tunneb eelkõige muret Eesti astumise pärast ELi, millega koos avanevad ELi uksed idapoolt tulevale narkokaubandusele. Ühtlasi tuntakse muret ka rootslaste tervise pärast, kuna Rootsis keelustatud seksuaalteenuste ostmine suunab järjest enam Rootsi mehi Eestis viibides külastama lõbumaju. Autor on intervjueerinud vange, narkomaane, HI-viiruse kandjaid ning lisaks vestelnud ka sotsiaalminister Siiri Oviiriga. (Anna-Lena Haverdahl, Svenska Dagbladet, 3.07, 4.07, 5.07, 6.07, 7.07; Dagens Nyheter, 3.07)

Kirjastus Timbro tegevust ja trükised kajastavas väljaandes tutvustatakse Maria Rankka Eesti kohta kirjutatud raamatut "Estland. En ny generations nation" (Eesti. Uue põlvkonna rahvas). Neljal leheküljel on avaldatud üks peatükk nimetatud raamatust. (Maria Rankka, Timbro sommar, suvi 2002)

Soome ajakirjandus

Punkaharju Retreti kunstikeskuse uus juhataja on Eesti kunstiajaloolane Anu Liivak. Liivak alustab tööd sügisel ning on esimene välismaalane, kes juhatab kujutava kunsti keskust Soomes. Eestis on ta on ka esimene kunsti asjatundja, kes läheb tööle Eestist väljapoole. Anu Liivak on olnud Tallinna Kunstihoone juhataja 1991. aastast saadik, enne seda töötas ta 12 aastat Eesti Kunstimuuseumis. (Marja-Terttu Kivirinta, Helsingin Sanomat, Turun Sanomat, 05.07)

Läti ajakirjandus

Hollandi võimud vahistasid Eesti Raudtee skandaalse erastaja, Interpoli kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitud Antonio Angotti. Teade raudtee erastamise konkursil esialgselt võitjaks kuulutatud Rail Estonia esindaja vahistamisest jõudis Eestisse Interpoli kaudu. Kriminaalkoodeks näeb nende kuritegude eest ette maksimaalselt kaheaastase vanglakaristuse. Lähiajal selgub Angotti Eestile väljaandmine, sest täpsustamist vajab, kas Hollandi seadused lubavad meest teise astme kuriteo eest võõrriigile üle anda. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 1.07)