Nädal välismeedias: 10. - 16. juuni

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

European Parliament President Pat Cox: "Candidate countries have undertaken an enormous transformation in their political systems and in their economies. Since the fall of the Berlin Wall (in 1989), they were told that their entry would take place within the next five years. Now, it is a question of the credibility of European leaders. The time has come to realise those promises." Afp, 16.06

Uudisteagentuurid

Denmark said the EU and candidate countries would only have a few months to clinch a deal on the historic expansion of the bloc and urged the parties to compromise in final accession talks. "The window for enlargement is only open for a few months," PM Anders Fogh Rasmussen said at an EU conference in Copenhagen. If the EU and the candidates failed to reach a deal in Copenhagen on December 12-13, the enlargement process would become entangled with talks on the bloc's constitutional future and reforming the main EU spending policies, he said. "Even a small delay in negotiations risks delaying the whole enlargement process considerably," he said. Rasmussen said German elections in September could hinder reaching agreement on the bloc's budget, including the thorny issue of agriculture, at an October summit in Brussels. "Hopefully all countries will be ready to make a budget and agricultural decision in October, but the German elections may result in a delay." (Reuters, 14.06)

EU foreign ministers failed to overcome their differences over farm aid to enlargement candidate countries, but aimed to overcome the thorny issue before a European summit. Germany, Britain and the Netherlands - the biggest net contributors to the EU budget - locked arms with Sweden over the principle of direct subsidies to eastern European farmers. That could mean the issue would be cleared up in time for the June 21-22 summit of EU heads of state and government in the southern Spanish city of Seville, and before Denmark takes over the EU helm from July 1. "Some members have problems but we hope these can be resolved soon," Spanish FM Josep Pique told. (Afp, Reuters, 10.06)

A dispute between EU members over farm aid payments would not derail the enlargement of the bloc to include up to 10 new counties in 2004, EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said. He said: "It's true we have problems with member states who have not been able to agree a common position on agriculture," but "I do not believe the direct agricultural payments will derail the enlargement timetable." But with EU members unlikely to stump up more than the approximately 40 billion euros currently paid to farmers annually under the CAP, that is likely to trigger a brawl over the entire program. Verheugen said: "We can't expect a clear position on this issue before important elections in some member countries in the second half of the year." Yet he continued, "I'm sure the political considerations (of going ahead with enlargement) outweigh the technical ones." (Afp, 13.06)

The EP backs a Commission proposal to provide direct aid to farmers in central and eastern European countries as soon as they join the EU, which is expected in 2004 for 10 states. "Direct payments are part of the package (for existing EU members) and should not be excluded from the negotiations" for entry for new members, a motion backed by parliamentary deputies affirmed. The deputies also welcomed a proposal by the Commission whereby states entering the bloc under EU enlargement would receive full agricultural subsidies by 2013. (Afp, 13.06)

More than 10,000 farmers from the EU and EU candidate countries held a protest march in the streets of Strasbourg to demand that EU farm subsidies be maintained and extended to EU newcomers from eastern Europe. Demonstrators carried a banner that read "No agriculture without a future, no future without agriculture" as they marched towards the EP. The EC has proposed direct payments to farmers in new member countries initially at just 25% of what current members get but rising to 100% over 10 years. (Afp, 11.06)

EP President Pat Cox has warned that delays in bringing in new members to the EU could seriously harm the credibility of European leaders with another top EU official saying that enlargement would not create financial problems for the union. Cox said disagreements in the bloc over agriculture policy would not lead the EU "to impose new conditions for membership." Cox's comments are in line with those of EU Agriculture Commissioner Franz Fischler who said that enlargement "would not constitute a financial problem before 2006." Cox said that European leaders would pay a heavy political price if enlargement was delayed. "Candidate countries have undertaken an enormous transformation in their political systems and in their economies," Cox said. "Since the fall of the Berlin Wall (in 1989), they were told that their entry would take place within the next five years. Now, it is a question of the credibility of European leaders. The time has come to realise those promises."(Afp, 16.06)

EU candidate countries cannot expect automatically improved growth rates or living standards after membership without policies aimed at full employment in conditions of decent work, the ILO warned. "Accession is an opportunity, but to translate that into improved living standards, employment conditions, to translate into decent work, you need a set of active policies," Philippe Egger, an expert at the ILO said. (Afp, 14.06)

President Vladimir Putin urged Baltic leaders to take an understanding view of Russia's fear of losing its Kaliningrad enclave when the EU forges ahead with enlargement and admits countries surrounding the territory. Putin told a meeting of the Council of the Baltic Sea States (CBSS) in his native city that Russia would insist on a visa-free regime for residents of its impoverished enclave to ensure that they remain connected to Russia proper. "Russia will do its utmost to guarantee totally the rights of its citizens living in Kaliningrad," Putin said. "We are counting on the understanding of our European partners concerning the unique character of this territory. Closing borders is not a solution, we must find another way." "If the EU implements this [visa regime (ed.)], an ordinary Russian's constitutional right to unhindered communication with relatives who live in other regions of the country will depend on the good or bad will of a third party, namely an EU bureaucrat," added Deputy Russian Foreign Minister Sergei Razov. (Afp, 10.06)

President Vladimir Putin said that EU plans to impose visas on the residents of Russia's Baltic enclave of Kaliningrad were "worse than the Cold War." "What we hear today is worse than the Cold War because it divides the sovereignty of Russia. We will never agree to the division of the sovereignty of Russia," Putin told a summit of Baltic heads of government in Saint Petersburg. "There is a solution. The easiest solution is to adopt the same arrangement as we had with West Berlin and the rest of the Germany during the 1970s. Even during the Cold War we were able to find a solution," Putin said. (Afp, 10.06)

USA ajakirjandus

ELi laienemisega seoses on unustatud kõige olulisemad küsimused: Kas EL panustab sellesse suurde, ambitsioonikasse ning riskantsesse projekti piisavalt raha? Kas 80 000 lehekülge ELi seaduste tõttu, mille tulevased liikmesriigid kohaldama peavad, aeglustub nende majandus, ning kas Euroopas tekib kahe-klassi liikmesriigid: rikkad Lääne ja vaesed Ida-Euroopa riigid? Samuti tõusetuvad läbirääkimiste finaalfaasis küsimused: kas EL on suuteline toimima efektiivselt 25 liikmesriigiga? Kuidas lahendatakse tundlik keeltega seonduv küsimus? Kui palju on riiklikud valitsused nõus loovutama oma võimu? Samas aga on Euroopa poliitika gurude seas saavutatud konsensus, et ELil ei ole muud valikut, kui minna laienemisega edasi. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 13.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Luksemburgis toimunud ELi välisministrite kohtumisel vaatas eesistujamaa Hispaania abitult pealt liikmesriikide lehmakauplemist põllumajandustoetuste üle. Hispaania on loobunud plaanidest seada laienemisega seonduv Sevilla tippkohtumise üheks olulisemaks päevakorrapunktiks. ELi liikmesriikide jaoks on vaidluse all peamiselt laienenud uniooni eelarve. Suurbritannia, Rootsi, Saksamaa ja Holland on teadlikud, et niipea, kui laienemise läbirääkimised lõpetatakse, kaotavad nad igasuguse võimaluse mõjutada kuludega seonduvat. Suurimate eelarvesse panustajatena on need riigid kindlad CAPi reformimise toetajad. CAPiks kuluks peaaegu pool uniooni aastasest eelarvest. Prantsusmaa ning ülejäänud 10 riiki näevad laienemises võimalust säilitada põllumajandustoetused. (Judy Dempsey, Financial Times, 10.06)

ELi välisministrite kohtumist Luksemburgis saatis ebaedu, kuna ei suudetud saavutada kokkulepet tulevaste liikmesriikide põllumeestele makstavate otsetoetuste küsimuses. Saksamaa riigisekretäri Günter Pleugeri sõnul ei soovi Saksamaa laienemise protsessi edasi lükata, kuid tema väitel on õigustatud seada küsimuse alla finantsilised tagajärjed, mis liikmesriike tulevikus ees ootavad. Taani, kes võtab eesistumise üle juulis, väitis, et suudab lõpetada liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga nii, nagu oli plaanitud. Taani välisminister Per Stig Møller ei usu, et laienemise protsessis saavad olema viivitused: "Edasilükkumine võib olla nädal ees või taga, kuid laienemine toimub detsembris Kopenhaagenis." (Ian Black, The Guardian, 11.06)

Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia väitel ei ole kandidaatriikidele otsetoetuste maksmine vastavuses acquis communitaire'ga. Nende kinnitusel saab otsetoetusi kohaldada vaid praegustele liikmesriikidele. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen aga lükkas sellised väited tagasi, kuna ka õiguseksperdid on kinnitanud, et otsetoetuste maksmine tulevastele liikmesriikidele oleks vastavuses acquis'ga. Prantsusmaa, Iirimaa ja teised usuvad samuti, et otsetoetused on osa acquis'st, mistõttu liikmesriigid peavad jõudma kokkuleppele CAPiga seonduvas ning alustama läbirääkimisi kandidaatriikidega põllumajanduse peatüki üle. (Judy Dempsey, Financial Times, 12.06)

Oleks absurdne jätkata peaaegu poole ELi eelarve pumpamisega põllumajandusse, eriti aga kandidaatriikide omasse. Kandidaatriigid peavad jätkama oma majanduste arendamisega kiiremini kui lääne-eurooplased. Neil ei õnnestuks see, kui ebaproportsionaalne osa vahenditest raisatakse põllumajanduse peale. (Financial Times, 12.06)

CAPi reformimise ebaõnnestumine enne laienemist on suur viga. Selle eest võime me "tänada" Prantsusmaad, Hispaaniat ning nende liitlasi, kes vetostasid reforme, kaitsmaks oma abirahade saamist ka uuel sajandil. See on ELi poliitika paralüüsi kurb näide. Kui poliitika kiidetakse heaks, teeb süsteem kõik endast oleneva, et pöörata suund tagurpidi. Brüsselis ennustatakse, et CAP on mürgitamas laienemist sellisel moel, et see ei pruugigi aset leida. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 15.06)

Ajalehele antud intervjuus lükkas Austria kantsler Wolfgang Schüssel tagasi paremäärmuslaste kriitika ELi laienemise suunal, öeldes, et laienemine suurendab, mitte aga ei vähenda ELi kodanike julgeolekut. Siiamaani on Schüsselil õnnestunud tõsta austerlaste toetust laienemisele 1/3-lt 2/3-le. Schüsseli arvates ei ole euroskeptikutel õigus, mõeldes, et migratsiooniga seonduv on rahvuslik küsimus: "Euroopa siseriiklik julgeolek - asüül, põgenikud, migratsioon - on osa poliitilisest valdkonnast, kus me vajame selgelt suuremat Euroopat, mitte aga väiksemat." Samas aga on Schüssel vastu kandidaatriikide nõudmistele saada täies ulatuses põllumajandustoetusi. Kantsler hoiatas ühtlasi, et kui läbirääkimised peaksid venima rohkem kui kolme kuu võrra, lükkuvad edasi ka ratifitseerimised. Schüsseli sõnul ei soovi keegi mingeid riike välja jätta, kuid kui läbirääkimised peaksid venima, tuleb arvestada alternatiivsete strateegiatega, pidades selle all silmas kandidaatriikide vastu võtmist väikestes gruppides või ükshaaval. Schüssel sõnas, et laienemine ei ole mitte üksnes ELi suurendamine, vaid Euroopa taasliitmine. (William Hall, Stefan Wagstyl, Financial Times, 12.06)

Kreeka on valmis blokeerima ELi laienemist juhul, kui keegi liikmesriikidest peaks püüdma jätta välja kaheks jaotatud Küpros Kopenhaagenis detsembris toimuval tippkohtumisel. Kreeka suursaadik ELi juures Aristide Agathocles sõnas, et kui Küpros ei ole esimeste liitujate seas, siis laienemist ei toimu. Eurooplased on väga hästi teadlikud lõksust, mille nad endale võivad seada, võttes uniooni vastu Küprose. (Judy Dempsey, Financial Times, 13.06)

Iirimaa peaminister Bertie Ahern hoiatas, et ELi laienemine võib olla ohus, juhul kui Iirimaa ei kiida sügisel korraldataval referendumil Nizza lepingut heaks. Kuid ta kinnitas, et "jah" sõna võitmine on tema valitsuse prioriteet number üks ning kampaaniaga alustatakse ELi tippkohtumisel Sevillas. Brüsselis kardetakse, et juhul, kui iirlased hääletavad Nizza lepingu vastu, võivad mõned liikmesriigid, eriti Prantsusmaa, kasutada olukorda ära ettekäändena lükata laienemine edasi. (George Parker, John Murray-Brown, Financial Times, 13.06)

Euroopa poliitikutel on ees arutlused selle üle, kuidas lihtsustada plaanitud reisimise piiranguid, mis puudutavad Kaliningradi. Piirangud on nähtud ette kehtestada 2003. aasta keskpaigaks. Euroopa mõned diplomaadid on välja pakkunud võimalused, mis küll kontrolliksid reisimist, kuid vähendaksid ebamugavust ning kulutusi Kaliningradi elanike jaoks. Üheks ideeks on peatusteta rongiliin, mis kurseeriks Kaliningradi ning ülejäänud Venemaa vahel. Samuti on tehtud ettepanek väljastada mitmekordsed viisad, mis oleksid kehtivad kuni viis aastat, on ka arutatud piiril viisade väljastamist või Venemaa sisepasside aktsepteerimist reisidokumentidena. Uued ettepanekud tulenevad tõenäoliselt Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi kahepoolsest kohtumisest Läänemeremaade riigipeade tippkohtumise ajal, kus Putin kutsus Euroopa liidreid üles võtma vastu poliitiline otsus, ning mitte sõltuda tehnilistest nõustajatest. Ametnikud Brüsselis peavad viisarezhiimi jätkuvalt vajalikuks ning Venemaa nõudmist viisavaba koridori järele ebapraktiliseks. (Andrew Jack, Financial Times, 15.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riigid ei soovi ühineda ELiga allahindlusel. Mida kaugemale jõuavad läbirääkimised, seda rohkem suurenevad nimetatud riikides kahtlused seoses liitumisega. "Oleme põllumajanduses näinud suurt vaeva, et seda täiesti nullist uuesti üles ehitada ja muutuda konkurentsivõimeliseks, nüüd aga tahetakse meid karistada," ütleb Eesti peaminister Siim Kallas. ELi populaarsus rahva silmis on langenud, sest EL ei võta arvesse väikeriikide omapärasid ja meenutab Balti riikide elanikele NLi valitsusmeetodeid. (Le Figaro, 12.06)

Eesti, Läti ja Leedu on silmnähtavalt parandanud oma võimalusi ühineda ELiga aastal 2004. Ometigi eksisteerivad mõningad probleemid seoses põllumajanduskvootidega, aktsiisiseadusega ja Ignalina tuumaelektrijaamaga. (Yves Bourdillon, Les Echos, 12.06)

Berliin ei ole nõus kompromissiga põllumajandustoetuste jaotamise osas ELi kandidaatriikidele. Luksemburgi kohtumisel näis, et realistlik oleks oodata lahendust põllumajandustoetustele detsembris toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel. Kuigi läbirääkimised kandidaatriikidega pidid läbi saama aasta lõpul, on mõeldamatu alustada kandidaatriikidega läbirääkimisi põllumajanduspeatüki osas, kui liikmesriikidel puudub toetuse jagamise osas ühine positsioon. (Laurent Zecchini, Le Monde, 12.06)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen ennustab kaost, viidates raskustele hoida ELi laienemisprotsessi määratud ajakavas. On vaja hakata rääkima laienemise maksumusest: laienemise poliitilised ja majanduslikud eelised ei ole tasuta. (Jean Quatremer, Libération, 13.06)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder avaldas arvamust, et uutele liikmesmaadele makstavad otsetoetused käivad Saksmaale üle jõu, kui tahetakse jääda Euroopa Keskpanga ettenähtud 3% eelarvedefitsiidi raamesse. "Need riigid, kes on aastaid Brüsseli abi meelsasti vastu võtnud, peaksid osastki loobuma," leiab Schröder. (Gerhard Schröder, FAZ, 16.06)

Saksamaa Föderaalvalitsus ei nõustu põllumajandusotsetoetuste maksmisega uutele ELiga liitujatele, ning põllumajandusküsimustes ühise keele leidmine võib nurjata 2004. aastaks kavandatud ELi laienemise. Seevastu ELi laienemisvolinik Günter Verheugen on korduvalt väljendanud veendumust, et laienemine kulgeb plaanitud ajakava kohaselt. (FAZ, 11.06, Handelsblatt, 10.06, Süddeutsche Zeitung, 13.06)

Ida-Euroopa kandidaatriigid püüavad kõigest väest ELi meepottide äärde saada. Ka investorid on olnud siiamaani veendunud, et 2005. aastaks on "suure konvoiga" 10 kandidaatriiki jõudnud ELi sadamasse. Siiski on taevasse tõusmas ka hoiatavaid pilvi: Poola ja Tshehhi majanduses on märgata teatavaid nõrgenemistendentse, iirlaste Nizza lepingu rahvahääletuse tulemus ei ole kaugeltki veel selge, ning kandidaatriikide liitumise maksumus määramata suurus. See kõik kokku võib negatiivset mõju avaldada finantsturgudele, mistõttu peaks mõnevõrra kriitilisemalt suhtuma "laienemiseufooriasse," leitakse artiklis. (FAZ, 10.06, Die Welt, 12.06)

Küpros lõpetab liitumisläbirääkimised ELiga tõenäoliselt veel jagatuna, kuid oktoobris on loota türgi kogukonna esindajaid tänaseks seiskunud Küprose-sisestele läbirääkimistele, väidab Küprose pealäbirääkija George Vassiliou. ÜRO egiidi all peetavad kõnelused pole siiani siiski tulemusi andnud ning ka türgi kogukonna liider Rauf Denktash nõuab endiselt kahe riigi moodustamist. Türgi võimalikest sanktsioonidest hoolimata näib, et Küpros, mis on ELiga peetavatel läbirääkimistel sulgenud 30 peatükist 28, jõuab ühe esimesena selle protsessiga ühele poole. (Marina Zapf, FT Deutschland, 7.06)

Külma sõja aegsed lahendused plommitud raudteevagunite ja väljasõitudeta kiirteedega võiks küll lahendada Kaliningradi enklaavi elanike ühenduspidamisvajaduse Venemaaga, kuid sisuliselt muudaks see olukorda suhteliselt vähe. Teistsuguse lähenemise puhul, mis nõuab aga investeeringuid, võiks Kaliningradi muuta Vene-Euroopa pilootprojektiks, misläbi sellest piirkonnast saaks Venemaa eelposti asemel värav Euroopasse. (Jens Hartmann, Die Welt, 12.06, FAZ, Süddeutsche Zeitung, 13.06)

Austria ajakirjandus

EP otsustas suurte häälteenamusega toetada "võimalikult mitme uue liikmesriigi" vastuvõtmist uniooni 2004. aastal. Eriliste probleemidena ettevalmistuste puhul toodi siiski ära Küprose kahe kogukonna vahelised suhted, Tshehhi, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria majanduspoliitiliste reformide takerdumine, Poola kõrge tööpuuduse protsent, ning Leedu energeetikaküsimus. (Die Presse, 13.06)

Taani ajakirjandus

Saksamaa, Rootsi, Holland ja Suurbritannia ei nõustu EK ettepanekuga, mis puudutab põllumajandustoetusi uutele liikmesmaadele. Enamik diplomaatilisi vaatlejaid kahtleb, et ELi 15 liikmesmaad enne Taani eesistumist põllumajandusküsimuses ühisele otsusele jõuavad. Praegune eesistuja, Hispaania välisminister Josep Piqué ennustab, et riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel oktoobri lõpus Brüsselis ollakse ühel nõul, et laienemine ja tulevane põllumajanduspoliitika ei peaks olema seotud. Samuti ütles ta, et "oleme ühel nõul, et pärast üleminekuperioodi on meil ainult üks põllumajanduspoliitika". Taani on raha küsimuses praegu ettevaatlik, kuna järgmise eesistujana peab just tema leidma kompromissi, samuti tegema kümnele kandidaatmaale selgeks, et nad pääsevad ELi põllumajanduskassale ligi järk-järgult. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, Jyllands-Posten, 10.06; Børsen, 11.06)

On räägitud mitmetest komistuskividest, mis võivad ELi laienemist takistada, tähtsaim neist on põllumajandusküsimus. Taani valitsust ootavad ees rasked läbirääkimised, kuid ambitsioon viia laienemisläbirääkimised lõpule ei ole sugugi ebareaalne. Kuigi lääneriigid peavad laienemise kinni maksma, võidavad kokkuvõttes selle pealt kõik. Oluline on, et toetused läheksid uute liikmesriikide majanduse ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks, et luua konkurentsivõimeline tootmine. (Anne E. Jansen, Jyllands-Posten, 14.06)

Leedu kirjutas alla lepingule Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise kohta aastaks 2009 ja kõrvaldas sellega ühe suurematest takistustest teelt liitumaks ELiga. EL toetab Leedut elektrijaama sulgemisel, kui suures ulatuses, peaks selguma detsembris. Sulgemine läheb Leedu valitsuse andmete kohaselt maksma 18 miljardit (Taani) krooni. Selle lepinguga sulges Leedu energiaalase peatüki ja asub 28 suletud peatükiga koos Küprosega liitumisläbirääkimiste esireas. (Marcin Grajewski, Politiken, 11.06)

Läänemeremaade valitsusjuhtide kohtumisel kujunes peamiseks teemaks Kaliningradi probleem. Venemaa nõuab endiselt viisavaba koridori, mida EL endiselt ei taha lubada. Venemaa on nüüd võtnud teravama tooni, nimetades viisa nõudmist inimõiguste rikkumiseks. Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni sõnul loodetakse jõuda lahenduseni enne novembris toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Kopenhaagenis. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 10.06)

Ajalehe Børsen tellimusel viis Greens Analyseinstitut perioodil 3.-5. juuni 2002 läbi arvamusküsitluse. Selle põhjal toetab suur osa taanlasi ELi idalaienemist, ent 72,2% küsitletuist ei usu, et laienemisläbirääkimistega jõutakse lõpule Taani eesistumise ajal. (Anne Axholm, Børsen, 11.06)

Rootsi ajakirjandus

Caroline Trapp, LRF (Rootsi põllumeeste suurim huviorganisatsioon) esinaine ei usu, et CAPis tuleb drastilisi muutusi enne eelarveperioodi lõppu aastal 2006. Samuti ütleb ta, ELi laienemine on poliitiliselt oluline, ent seda ei tohiks rahastada põllumajanduse toetuseks ette nähtud summadest. (Anders Bolling, Svenska Dagbladet, 11.06)

Küsimus tulevaste ELi liikmesmaade õigusest otsetoetustele ei ole veel lahenenud. Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Holland - riigid, mis maksavad rohkem liikmemaksu, kui nad erinevate toetuste vormis tagasi saavad, nõuavad ELi põllumajandustoetuste ülevaatamist ja pikemas perspektiivis nende vähendamist. Tippkohtumisel Brüsselis oktoobri lõpus peaksid ELi liikmesriigid ühisele positsioonile jõudma, ent halvemal juhul võib küsimus veelgi edasi lükkuda ja seega ka laienemine. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 10.06)

Mida lähemale jõuab ELi liitumisläbirääkimiste lõpp ja tundlike küsimuste arutamine, seda aktiivsemalt tegutsevad liitumise vastased. Idas on hirm kaotada oma äsja kättevõidetud rahvuslik iseseisvus, läänes loobib laienemisele kaikaid kodaratesse parempopulistide edu Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis. Tulevastes liikmesmaades läheb liitumise küsimus tõenäoliselt rahvahääletusele, riskides ära rikkuda poliitikute tehtud otsused. (Tomas Lundin, Svenska Dagbladet, 10.06)

Rootsi peaminister Göran Perssoni ja Iiri peaminister Bertie Aherni vahelisel kohtumisel oli peamiseks teemaks Iiri-poolne oht ELi laienemisele. "See on asi, millega me peame tegelema, ja ma ei usu, et iirlased tahavad põhjustada sellise tohutu dilemma 400 miljonile inimesele, kandidaatriikidele, kes on kaua oodanud ja kõvasti tööd teinud, ning kogu ELi struktuurile," ütles Ahern. Iirlasi teeb Nizza lepingu juures murelikuks hirm kaotada Iirimaa sõjaline neutraalsus. (TT, Svenska Dagbladet, 12.06)

Europarlament on laienemise suhtes positiivselt meelestatud, kuid samal ajal suurenevad vastuolud ELi liikmesmaade valitsuste vahel laienemise finantsiliste tagajärgede suhtes. Küsimus, kes maksab, võib laheneda kõige varem sügisel, kuid võib lükkuda edasi ka Kopenhaageni tippkohtumisele detsembris. Kümme kandidaatriiki on vähemalt paberil teinud ära suurema osa tööst ELiga kohanemisel. Järgi on jäänud veel kolm punkti: põllumajandus, regionaalpoliitika ja eelarve, sisuliselt on kõik kolm rahaküsimused. Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi ja Holland, kes annavad suuri summasid ELi eelarvesse, ei soovi oma väljaminekuid suurendada, ning nt Prantsusmaa ja Hispaania tahavad endale kindlustada jätkuvaid rahavoogusid Brüsselist ka pärast laienemist. Võtmeküsimuseks on, kuidas hakkab välja nägema tulevane CAP, ning lahenduse peab leidma Taani eesistumine. Olukorda ei tee lihtsamaks USA-poolne põllumajandustoetuste suurendamine ning president Jacques Chiraci erakordselt tugev poliitiline positsioon Prantsusmaal. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 12.06)

ELi laienemine tähendab tohutut geograafilist ja demograafilist ekspansiooni. Nii suure hulga liikmesmaade puhul on vältimatu põhjalik otsustusmehhanismide reformimine. Eelkõige tuleb selgeks teha, mida otsustatakse riiklikul, mida Euroopa tasandil. Vastamisi seisavad kaks mudelit: suured riigid tahavad tugevdada ENi ja Ministrite Nõukogu võimu, mis tähendab valitsuste suuremat mõju, EK aga tahab suurendada enda huvipiirkondi. Kolmandaks jõuks on Euroopa tuleviku konvent. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 11.06)

Soome ajakirjandus

ELi liikmesriigid ei jõudnud üksmeelele uutele liikmesriikidele makstavate otsetoetuste osas. Kõige süngema kujutluse kohaselt võib seetõttu ELi laienemine edasi lükkuda. Luksemburgis otsustasid ELi välisministrid lükata otsuse vastuvõtmist nädala võrra edasi, et toetustele vastu seisvad riigid Suurbritannia, Holland, Rootsi ja Saksamaa jõuaksid oma seisukohti veelkord läbi mõelda. Taani välisminister Per Stig Møller ei usu siiski, et laienemine venib. “Siin-seal võib olla nädalane hilinemine, kuid laienemise üle otsustatakse detsembris Kopenhaagenis,” ütles Møller. Otsus põllumajandustoetuste üle ähvardab lükkuda oktoobris toimuvale Brüsseli tippkohtumisele, kui ka Brüsselis ei jõuta otsusele, siis hakkab eriti kiire liikmelisuslepingute viimistlemisega. Laienemisvolinik Günter Verheugen rõhus liikmesriikidele, et nad ei teeks laienemist võimatuks. “Kui nendes küsimustes ei leita üksmeelt, on meie sõnum hukatuslik,” ütles Verheugen. Vaatamata halbadele märkidele, ei ole Soome väliskaubandusminister Jari Vilén kaotanud usku, kuna kõik liikmesriigid soovivad püsida kokkulepitud ajakavas. “Põllumajandus on kõige tundlikum peatükk ja tema poliitiline mõju on suur nii liikmes- kui ka kandidaatriikides... ELi ajalukku on alati kuulunud see, et raskemad otsused tehakse viimasel hetkel,” ütles Vilén. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat; Maija Lapola, Turun Sanomat; Etelä-Suomen Sanomat; Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 11.06)

ELi põllumajandustoetuste reform ei kuulu laienemise juurde. Läbirääkimised ELi laienemise üle on jõudnud kriitilisse faasi. ELi välisministrid üritavad järjekordselt jõuda kokkuleppele uniooni ühistes nägemustes selle kohta, kuidas ELi põllumajanduspoliitikat kohaldada uniooni võimalike uute riikidega. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.06)

Baltimaad on kiiresti edasi liikunud läbirääkimistel ELiga. Ignalina tuumajaama sulgemise üle saavutatud kokkulepe tõstis Leedu kandidaatriikide ette otsa. Koos Küprosega on suletud 28 peatükki. Ka Eesti ja Läti on kiireimad läbirääkijad. Läti on sulgenud 27 ja Eesti 26 peatükki. Samas taktis liiguvad Sloveenia (27) ja Slovakkia (26). Siiski ei saa suletud peatükkide arvust järeldada riikide valmidust ELiga liitumiseks. Arvud räägivad pigem leitud kompromissidest uniooni ja kandidaatriigi vahel. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 12.06)

Kesk- ja Ida-Euroopast ei ole oodata suurt ümberasujate lainet pärast ELi võimalikku laienemist. Kesk- ja Ida-Euroopa ELi kandidaatriikides on ümberasumine suurenenud, kuid kolimine ELi liikmesriikidesse on vähenenud. Viinis Institute for Advanced Studies’s töötava Claire Wallace’i arvates, ei suuda EL tulevikus katta hooajalise tööjõu vajadust oma jõududega. (Susanna Kaaja, Helsingin Sanomat, 11.06)

ELi laienemisel on suur mõju ettevõtete tegevuskeskkonnale. “Juba varasemate laienemiste juures on nähtud, kui suur selle mõju on. Nüüd on kandidaatriike kümme ja nende majandustes toimuvad kiired muudatused. Riikide majandus on ebastabiilne ja nad on veel mitmel viisil nõrgad. Seetõttu tuleb laienemisprotsessis edasi liikuda läbimõeldult,” ütles euronõuandekeskuse ettevõtlustegevuse peaosakonna direktor Jacques McMillan. McMillani sõnul ei tohiks Euroopa ettevõtetele anda sellist pilti, nagu oleksid kandidaatriigid kullakaevandused, mis tuleb omistada. “Kui me nii teeme, siis hävitame kandidaatriikide ettevõtlustegevuse võimalused. Selle eest ei ütle tulevased liikmesriigid meile aitäh. Koostöös peab püüdlema mõlemaid pooli rahuldava kasuni,” lisas McMillan. (Heli Ronkainen, Kaleva, 14.06)

Alkoholi hinda peab alandama ja jaemüügis tuleb teha muudatusi, samuti peaks alkoholipoliitika olema praegusest mitmekülgsem ja selle üle tuleks rohkem avalikult arutleda, tõdeti Soome Alkoholipoliitika 2002 töögrupi poolt. Alkoholi hinna ja aktsiisi alandamist põhjendati võimaliku Eesti liitumisel ELiga kaasnevate väljakutsetega aastal 2004. (Tomi Tontti, Aamulehti, 14.06)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU interior ministers, spurred by right-wing populist election gains, met to draft an action plan against illegal immigration for EU leaders to endorse at a summit in Spain next week. "If democratic politicians fail to tackle the difficult issues posed by immigration and asylum in the new global environment, people will increasingly embrace extremist solutions," British Home Secretary David Blunkett said. The EU's Spanish presidency has put together a plan for improving controls on the bloc's external borders that could eventually lead to a common border guard. "The EU doesn't want to build a Fortress Europe but remains open for legal migration. The fewer illegal immigrants we get, the more possibility we will have for legal immigration," said German Interior Minister Otto Schily. (Reuters, 13.06)

Sweden's PM Göran Persson said he opposed the establishment of a common EU border guard, but would gladly see more cooperation between EU countries on border control. "It is clearly in Sweden's interest to reach an agreement on a common asylum and migration policy," Persson said. Illegal immigration into the EU will be one of the key issues that heads of government and state of the 15-nation bloc will address in Seville. The issue rose to prominence because of public support for populist anti-immigration parties in recent European elections. Persson said: "The control of EU borders may need to be strengthened. However, we oppose the establishment of a common European border guard. Guarding borders is a national affair. Closer cooperation between countries and authorities, can, however, give good results." (Reuters, 12.06)

Mediterranean countries fired a broadside at reforms to Europe's fisheries policy. EU Farm and Fisheries Commissioner Franz Fischler launched his plans last month, calling for a near 10% cut in the number of boats operating from EU ports, a move that could put almost 30,000 trawlermen out of work. "The proposal is politically unacceptable and technically wrong," Luis Frazao Gomes, Portuguese Secretary of State for Fisheries said. The plans also sparked fierce debate within the EU executive, and a telephone call between Spanish PM Jose Maria Aznar and Commission President Romano Prodi led to accusations of political interference from Madrid. Fischler wants to scrap some 460 million euros in aid planned over the next four years to build new vessels or modernise old ones. He wants to use the money for alternative employment possibilities for fishermen. Fischler remains determined saying: "I am not prepared to change the substance of the proposals. Our fish and fishermen need a new policy. Without that, we are risking empty seas. There will be opposition, that is clear. But I am rather convinced that we will be able to persuade the Spanish and others to accept the substance of our proposals," he said. Under his proposals, the EU would also end the yearly catch limits for each country. Instead there will be multi-annual programmes, which scientists say will protect stocks better. (Reuters, 11.06)

The EP voted to streamline its increasingly hefty legislative role. The changes could slash by one quarter the amount of time the assembly spends voting on EU regulations. "We have changed our procedures so that we focus more on the important and controversial items," said British Labour member Richard Corbett. The main change is that the full assembly, with its 626 directly elected representatives from the 15 member states, will no longer have to formally pass every amendment to legislation over which the parliament has powers. Instead, if one of the assembly's committees, which deal with issues sector by sector in fields such as the environment or transport, overwhelmingly passes amended bills, parliament would only have to rubber-stamp it by a simple yes vote. "A good quarter of what we deal with at the moment could fall under that procedure," Corbett said. (Reuters, 12.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Üks ELi parlamendi saadik sõnas, et Euroopa tuleviku konvent on võtmas striptiisietenduse kuju. Kõik teavad, et konvendi põhiküsimus seisneb selles, kellest saab tuleviku ELi valitsus. Sama oluline on küsimus selle kohta, kes hakkab seda valitsust kontrollima. Praegusel hetkel aga arutatakse kõike muud: pädevus, seadused, uued kohustused; riiklike parlamentide ja valijate kaasamine; kuidas oleks võimalik panna Euroopa maksma maailmaareenil jms. Võitlus käib EK ja Euroopa Nõukogu vahel. (Quentin Peel, Financial Times, 9.06)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderi, Suurbritannia peaministri Tony Blairi ja Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci arvates peaks tulevikus ELis otsustama mitte EK, vaid hoopis Valitsusjuhtide ja Riigipeade Nõukogu. Selline seisukohavõtt tugevdaks liikmesmaade valitsuste sõnaõigust ELi asjade üle otsustamisel. (Winfried Didzoleit, Dirk Koch, Der Spiegel, 12.06)

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler tahab kalalaevastikku tõsiselt kahandada. See puudutab eriti Galiitsiat, kus 70% elanikkonnast elatub kalastusest ning ligi pool 68 000 hispaania kalamehest on just Galiitsiast pärit. Seetõttu on Hispaania vastuseis Fischleri reformidele mõistetav. Samas sõnab volinik: "Me tahame anda kalameestele tuleviku ning seda on võimalik saavutada ainult läbi jätkusuutliku kalastuspoliitika." (Ute Müller, Die Welt, 10.06)

Tuhandepealine piirivalveüksus sinises vormis, millel säravad kuldsed tähekesed, on alles eurounistus, kuid juba täna võtavad ELi liikmesriigid samme ühise ebaseaduslike põgenikevastaste seisukohtade väljatöötamiseks. Ühe võimaliku sammuna nähakse ette majandussanktsioonide rakendamist nende kolmandate riikide vastu, kes ebaseadusliku põgeniketulva ohjeldamiseks midagi ette ei võta. (Katja Ridderbusch, Die Welt, Süddeutsche Zeitung, FAZ, 14.06, FTD, 13.06)

Taani ajakirjandus

Taani, Soome ja Rootsi ei ole Sevilla tippkohtumise eel jõudnud ühisele seisukohale illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise küsimuses. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen toetab Hispaania ja Suurbritannia ettepanekut siduda toetused nõudmisega, et toetust saav riik võtab oma ebaseaduslikult ELis viibivad kodanikud tagasi. Rootsi peaminister Göran Persson ei usu, et selline mudel töötaks, ning Soome ei ole oma suhtumise osas otsusele jõudnud. (Ritzau/FNB, Jyllands-Posten, 11.06)

Norra valitsus toetab Euroopa ühise piirivalve ideed. Pärast Schengeni riikide kohtumist Luksemburgis ütles Norra justiitsminister Odd Einar Dørum, et ühise piirivalve idee on vastuvõetav, kuid osalemine selles peab olema vabatahtlik. Norra puhul on küsimus eriti delikaatne, kuna Norra kuulub Schengeni liitu, kuid mitte ELi. (Ritzau/NTB, Jyllands-Posten, 13.06)

Rootsi ajakirjandus

Põhiteemaks Sevilla tippkohtumisel saab asüüli- ja immigratsiooniküsimus. Rootsi peaminister Göran Persson on üksi asüüli- ja toetustesõbraliku seisukohaga, kuid ei mõista hukka ka neid riike, kelle suhtumine on karmim. Göran Persson ei usu, et Sevillas võetakse vastu otsus ühise piirivalve kohta, küll aga surve toetuste andmiseks Lõuna-Euroopa riikidele, kellel on pikk rannapiir ja palju põgenikke. Põllumajandustoetuste küsimuses ELi kandidaatriikidele on Persson rohkem võitlusvalmis. Rootsi nõuab, et ELi põllumajanduspoliitika reformitakse enne, kui uued riigid ELi vastu võetakse, mis tähendab, et küsimus tuleb üles võtta juba nüüd, mitte sügisel, et mitte venitada laienemise ajakavaga. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 12.06)

ELi justiits- ja migratsiooniministrid jõudsid otsusele, et tuleb avaldada survet riikidele, kust saabub palju illegaalseid immigrante. EL nõuab, et nad karistaksid inimsmugeldajaid ja dokumentide võltsijaid ning suurendaksid kahtlaste sõidukite kontrolli, vastasel korral võetakse kasutusele vastavad meetmed. Millised need meetmed on, ei ole täpsustatud. See on täpsemalt kirjas teises dokumendis, mis kavatsetakse vastu võtta Sevillas, EK võib "üle vaadata" toetused ja lepingud riikidega, kes ei tee koostööd. Rootsi seda dokumenti ei aktsepteerinud. (Peter Wallberg, Svenska Dagbladet, 14.06; Dagens Nyheter, Taani: Politiken, Berlingske Tidende 13.06)

Rootsi parlament võttis vastu otsuse, mille põhjal ELil on otsustusõigus palju rohkemates küsimustes kui varem. Hääletusel oli kaks ettepanekut, esimene põhiseaduse muutmise kohta nii, et 3/4 enamusega saab Rootsi parlament anda volitused ELile, teise ettepaneku kohaselt saavad valitsus ja Rootsi parlament vastu võtta nn raamleppeid, eelkõige õiguslikus ja politseikoostöös. Sügisel, pärast valimisi, tulevad ettepanekud teistkordsele hääletusele. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 14.06)

Norra ajakirjandus

Briti siseminister tegi Luksemburgis oma ELi kolleegidele ettepaneku kasutada majanduslikke toetusi nii piitsa kui präänikuna vaestele kolmanda maailma riikidele, et piirata illegaalset immigratsiooni. Ettepanek leidis toetust Saksamaa poolt, kuid mitmed ELi riigid, sealhulgas Rootsi, on toetuste ja sisserände sidumise suhtes skeptilised. (NTB, Aftenbladet, 13.06)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponen: konvendi varvastele ei tohi astuda. Lipponeni arvates ei tohiks Sevilla tippkohtumisel võtta vastu avaldusi, mis puudutavad näiteks ELi eesistumist. Lipponeni kohaselt ei tohiks ELi riigi- ja valitsusjuhid praeguses etapis sekkuda asjasse, mis kuulub ELi tuleviku konvendile. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 15.06)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The 15 nations of the EU threw their collective support behind the EC's threat to retaliate against Washington over US steel tariffs. At the heart of that strategy is the threat of 100-% tariffs on a selected list of US-made steel products, fruit juices, garments and gaming equipment - tariffs that could be implemented as early as July. The proposed EU retaliatory action is estimated to reap 626 million euros (595 million dollars) - equivalent to the amount that the US is earning from its tariffs on EU steel. But it would not be implemented before mid-July - giving Washington one last chance to agree on compensation, and EU foreign ministers a second opportunity to review their action. (Afp, 10.06)

The ECB is becoming increasingly hawkish about the outlook for euro-zone inflation. The IMF looks set to lower slightly its growth forecast for the single currency area this year while sharply revising upward its forecast for US growth. The Fund now sees the US economy growing 2.5-2.7% this year and 3.5% in 2003, compared with an expected expansion of 1.3% this year and 2.9% in 2003 in the 12-nation euro zone. The ECB estimats that area-wide inflation would overshoot the bank's target of 2.0% this year for the third year in a row. The guardian of the euro predictes that inflation would reach 2.1-2.5% in 2002 and only show signs of slowing next year when it would average 1.3-2.5%. (Afp, 13.06)

Saksamaa ajakirjandus

ELi kandidaatriigid soovivad Euroopa ühisraha euro nii kiiresti kasutusele võtta kui võimalik. Samas leiavad mitmete Euroopa riikide keskpankade juhid, et EMUga liitumist võiks uute liikmete huvides pigem edasi lükata, ning mitte mingil juhul ei saaks nende liitumine EMUga teoks enne 2006. aastat. Poola Keskpanga president Leszek Balcerowicz leiab aga, et mõnede kandidaatriikide majanduslikud näitajad vastavad paremini Maastrichti nõuetele kui Hispaania, Portugal ja Kreeka ühisrahaga liitumisel, ning et praeguseid kandidaatriike koheldakse ebaausalt. Prantsusmaa Keskpanga kuberner Jean-Claude Trichet seevastu väidab, et Maastrichti nõudmistele lisaks tuleb ka muid aspekte arvesse võtta. Tähtsam on Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahelise kaubavahetuse elavnemine, mis on saavutanud ELi ja USA vahelise kaubavahetuse taseme. "ELi laienemine on mehhanismiks, mis olemasolevat ELi kasvupotentsiaali jooksvalt suurendab," on Trichet kindel. (Bettina Bonde, FAZ, 9.06, Austria: Die Presse, 12.06)

Austria ajakirjandus

Veel on täpselt kindlaks määramata, millal 2003. aastal rahvahääletus Rootsi liitumise kohta EMUga aset leiab, kuid selle toimumine on möödapääsmatu. Aasta alguses, kui euro sularaha käibele lasti, tõusis Rootsi elanikkonna toetus Euroopa ühisraha suhtes. Nüüd on aga Rootsi krooni kurss tugevalt langenud ning sama tendentsi on täheldada ka euro populaarsuse osas. (Die Presse, 14.06)

Rootsi ajakirjandus

Statskontoret (Riigikontor) Rootsis on seisukohal, et ettevalmistusi võimalikuks eurole üleminekuks tuleks alustada juba nüüd. Praeguste EMU-maade kogemus näitab, et eurorahale üleminek tähendab suuri muutusi avalikus sektoris, ning on võimalik, et see toob ametivõimudele kaasa rohkem tööd kui esialgu arvatud. Praeguse plaani kohaselt peaks Rootsi liituma EMUga aastal 2005 ja euro käibele tulema 2006. (TT, Dagens Nyheter, 11.06)

Rootsi Riigipanga uus president on Lars Heikensten, asepresidendiks kinnitati Eva Srejber. Heikensteni ja Srejberi valimine on usaldusavaldus teostatud rahanduspoliitikale ja järjepidevuse kindlustamine, ütlesid Riigipanga volikogu esimees Sven Hulterström ja aseesimees Johan Gernandt. Heikensteni ja Srejberi valimine näitab ka, et võimaliku EMUga ühinemise ettevalmistused on panga päevakorras kõrgel kohal. (Lars-Georg Bergkvist, Svenska Dagbladet, 13.06)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson said the organisation will push ahead with expansion at an upcoming summit in Prague, but has not yet decided which countries it will invite to join the military alliance. "No decision has been made about any country," he said. Robertson added NATO would decide at a summit in Prague which states would be invited to join the alliance. "No country will join NATO if that country is going to reduce the effectiveness of the organisation," he said. "NATO will be bigger, NATO will be better and NATO will be more flexible after Prague," Robertson said. (Afp, 12.06)

Venemaa ei osale novembris toimuval NATO tippkohtumisel Prahas – nii kinnitas Venemaa välisminister Igor Ivanov. “Ma ei näe põhjust, miks Venemaa peaks NATO tippkohtumisel osalema. Prahas arutatakse küsimusi, mis ei puutu otseselt meisse.” Ivanov märkis ka, et tulevikus pole välistatud kolmnurga NATO-Venemaa-EL tekkimine, seda juhul kui NATO ja EL peaksid teineteisele lähenema. (Interfax, 12.06)

Austria ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson märkis, et "tuleviku Euroopas ei näe ma kohustuslikul armeel tulevikku." Seega hakkab Euroopa maid kaitsma palgaarmee. Samas soovitab ta ka NATOsse mittekuuluvatel PFPs osalevatel riikidel üle vaadata oma riigikaitse põhimõtted. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 13.06)

Norra ajakirjandus

USA tahab NATO kaasa tõmmata uude ofensiivsemasse militaarstrateegiasse. Kui USA tahtmine läbi läheb, ei ole NATO enam puhtalt julgeolekuallianss, vaid hakkab tegema ka agressiivseid rünnakuid kõikide vastu, keda võib pidada vaenlasteks. See võib alliansi lõhestada. (Erik Saagflat, Dagsavisen, 14.06)

Venemaa ajakirjandus

NATO kaitseministrite kohtumisest: relvajõudude arendamise programm aastani 2008 (5 - 6 kiirreageerimisgrupeeringu loomine; strateegilise transiidi arendamine, eelkõige lennundus; ühiste maavägede kontingendi suurendamine 2 korda, et olla võimeline tegutsema kogu maailmas). Juttu ka USA-Suurbritannia teljest NATOs (teised liikmesriigid ‘demilitariseerivad’ oma eelarvet), olukorrast Afganistanis ning India-Pakistani suhetest. Samuti Kiievi pürgimustest NATOsse: konkurents Kiieviga võib saada tõukeks Vladimir Putini osalemisele alliansi tippkohtumisel Prahas. Kuigi NATO ja Vene suhted on muutunud, toimetab Lääs siiski endiste põhimõtete kohaselt: Tshehhi ostab Rootsilt lennukeid kindlustamaks end ‘vene ohu’ vastu. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 11.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Chinese President Jiang Zemin visited Estonia, the first by a Chinese leader. Estonian officials hoped to expand trade ties with China while opposition lawmakers have protested at the government's unwillingness to raise the human rights situation in Tibet. Jiang met Estonian President Arnold Rüütel, PM Siim Kallas and other leaders. (Afp, 12.06)

Hiina president Jiang Zemin avaldas kohtumisel peaminister Siim Kallasega toetust Eesti kiirele liitumisele ELiga. “Eesti jääb Hiina heaks partneriks ka pärast liitumist ELiga,” kinnitas Kallas. “Kuigi me asume teineteisest geograafiliselt kaugel, on meil kõik võimalused koostöö arendamiseks,” märkis Zemin. Tema sõnul on Eesti kui Hiina kaubanduspartner edestanud teisi Balti riike. Zemin avaldas lootust, et Eesti ettevõtted avavad turu hiina toodetele juba lähiajal. (Interfax, 13.06)

Peaminister Siim Kallas hindas positiivselt kohtumist Vene peaminister Mihhail Kasjanoviga, nimetades kohtumist sõbralikuks. Peaministri sõnul andis kohtumine lootust suhete arendamisele kahe riigi vahel. Peaminister Kallas esitas kohtumisel Kasjanovile kutse külastada Eestit. Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov märkis, et visiit võib võimalikuks saada järgmisel aastal. (Interfax, 12.06, Ria Novosti, 10.06)

Eesti toetab igati positiivseid muudatusi Venemaa-NATO vaheliste suhete arengus, teatas Eesti välisminister Kristiina Ojuland. Riigikogus toimunud järjekordsel välispoliitika arutelul avaldas minister arvamust, et NATO-Venemaa ühisnõukogu võib tulevikus mängida olulist rolli koostöö arendamises Venemaa ja kõigi teiste NATO liikmesriikide vahel. (Interfax, 13.06)

President Vladimir Putin avaldas veendumust, et noorte spordimängud aitavad kaasa paremale vastastikusele mõistmisele SRÜ ja Balti riikide vahel. Võistluste avakõnes märkis president, et SRÜ, Balti riikide ja Venemaa regioonide vahelised noorte spordimängud on kokku toonud kuus tuhat sportlast. Need sportlased esindavad Putini sõnul riike, kes kunagi kuulusid ühe riigi koosseisu. ”Kuid on igavesed väärtused, millesse me peame suhtuma erilise tähelepanuga – see on rahvaste vaheline sõprus ja vastastikune mõistmine.” (Ria Novosti, 16.06)

Moskva linnapea Juri Luzhkov avas pidulikult Moskvas toimuvad rahvusvahelised SRÜ ja Balti riikide noorte spordimängud, öeldes, et need võistlused “tugevdavad SRÜ riikide ja Venemaa regioonide vahelist sõprust ning teenivad olümpialiikumise kuulsusrikaste traditsioonide jätkumist.” (Ria Novosti, 16.06)

Eestis tähistati juuniküüditamise 61. aastapäeva. Aastapäeva puhul esinesid president Arnold Rüütel, Riigikogu spiiker Toomas Savi ja peaminister Siim Kallas ühisavaldusega, milles rõhutasid vajadust kaitsta Eesti vabariigi suveräänsust. “Me ei tohi oma tulevikku üles ehitada mineviku kannatustele, samas ei tohi me neid kunagi unustada,” öeldakse avalduses. (Interfax, 14.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Baltbat on üks ainsaid vahendeid Balti riikide vahelises kaitsekoostöös. "Kuuluda NATOsse - see ei ole enam Lääne-Euroopa piirides asumine, vaid teadmine, kuhu poole me kuulume, ja iseseisev vastutamine oma turvalisuse eest," arvab Eesti välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido. "Me ei usalda ei hetkeseisu ega endist KGB koloneli /V.Putin/ . Jälgime Venemaa arengut pikas perspektiivis, arvestades, et meie olukord võib uuesti destabiliseeruda." (Le Figaro, 12.06)

Saksamaa ajakirjandus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Saksamaa esinduse avamisel tutvustati Welcome to Estonia märki, mis peaks muutma Eesti tooted äratuntavamaks ning hõlbustama Eesti ettevõtteid välissuhete loomisel. Eesti uueks märgiks on tema nimi - Eesti. Sellega püütakse teadvustada Eestit Ida-Euroopa juhtiva maana. Eestisse on küllalt palju investeerinud Skandinaavia riigid, kuid Saksamaa ning teiste Lääne-Euroopa maadega on kontaktid jäänud väheseks, leiab Eesti Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann. EAS tutvustab Eestit T-särkide, CD-ROMide, videoklippide ja broshüüride kaudu. EASi Saksamaa esinduse juht, Toomas Tohv nimetab Saksa ja Eesti ettevõtjate põhilisteks koostöövaldkondadeks masinaehitust, elektroonikat, IT-d ja turismi. (Ost-West-Contact, 6/2002)

Norra ajakirjandus

Põhjamaade Ministrite Nõukogu kavatseb vähendada toetusi Baltikumile ning selle asemel tulevikus keskenduda hoopis lastele, naistele ja demokraatia arendamisele Loode-Venemaal. "Areng Baltimaades on olnud nii positiivne, et me kaalume Baltimaade toetamise lõpetamist 140 miljoni krooniga Loode-Venemaa kasuks," ütleb Norra kalandus- ja koostööminister Svein Ludvigsen. (NTB, Nationen, 12.06)

Venemaa ajakirjandus

Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumisest Peterburis, kus Vladimir Putin rääkis teravalt Kaliningradi probleemist, vihjates võimalusele luua midagi sarnast Lääne-Berliini 1970ndate transiidisüsteemile, mis olevat küll mõnes mõttes tagasipöördumine külma sõja aegsesse aega, kuid ettepanekud, mida praegu Venemaale tehakse, on veel hullemad. Lühidalt ka Mihhail Kasjanovi kohtumisest, teiste hulgas Siim Kallasega, kellega lepiti kokku valitsustevahelise komisjoni (VVK) töö aktiviseerimises. VVK esimeeste kohtumine võib toimuda juba selle aasta sügisel. Peale seda olid arutelu all venekeelse elanikkonna olukorra probleem Eestis ja regionaalkoostöö küsimused. (Juri Aleksejev, Strana.ru, 11.06)

Artikkel USA ekspresidendi Bill Clintoni külaskäigust Eestisse ning rahasummadest, mis selle eest välja tuleb käia. Lõpulõiguga antakse mõista, et Clintoni esinemine pole tehtud kulutusi väärt: nimelt olla Clintoni hiljutine esinemine Hiinas WTO-Hiina suhete teemal olnud nii segane, et paljud osalejad katkestasid poole pealt Clintoni kõne jälgimise. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 10.06)

Leedus ja Eestis protesteeritakse noortemängude vastu Moskvas. Moskvas ollakse üllatunud: leinapäevaga oma vastumeelsuse põhjendamine on imelik, sest algas ju II maailmasõda 1. septembril, mis aga ei takista neis riikides teadmiste päeva tähistada. Väljaande informeerituse taset aitab ilmestada väljaande info, et mängude vastast kampaaniat Eestis juhib peaminister Signe Kivi ise... (Konstantin Blagodarov, Komsomolskaja Pravda, 10.06)

Rahvusvahelises ühiskondlik-poliitilises nädala väljaandes tutvustavad Ukraina lugejatele riigikeele staatuse küsimusi Eestis ja Tshehhis Ahti Raidal (Eesti saatkond Kiievis) ning Milosh Gronek (Tshehhi saatkond Kiievis). Raidali sõnul on 1990ndate alguse valuline suhtumine vene keelde juba möödas, vene keele kasutamise probleemi Eestis ei ole, samuti pole poliitilisi jõude, kes oleks võinud taotleda vene keelele teise riigi keele staatust, v.a Vene kodanike liit, mida keegi tõsiselt ei võta. Eestis ei ole keelelist diskrimineerimist, igas riigiasutuses võib külastaja rääkida nii vene kui eesti keeles. (Zerkalo Nedeli, 10.-16.06)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eestis hakatakse lähitulevikus tootma ainulaadset tervendava toimega juustu. Uus unikaalne juust peaks vähendama veres kolesterooli taset ning tõstma organismi kaitsefunktsioone. (Interfax, 15.06)

Soome ajakirjandus

Eestlased peavad krooni 10. aastapäeva. IMF ja välismaised nõustajad pidasid Eesti rahareformi riskialtiks, isegi halvaks. “Nüüd tagantjärele mõistan IMFi muresid. Neil oli kogemusi, mis just ei lisanud usku meie võimetesse. Nad ei teadnud, kas suudame hoida eelarve tasakaalus ja pangad kontrolli all. Need kaks olid rahareformile suurimateks ohtudeks siis ja on mingil määral ka praegu,” ütleb rahareformi peaideoloog, kümne aasta tagune panga president, praegune peaminister Siim Kallas. Samas peetakse krooni esimest ja tõenäoliselt ka viimast ümmargust aastapäeva erinevate tunnetega. “Varsti kaob kroon euro teelt. Natuke kahju hakkab. Kuid see on vältimatu ja samas kasulik nii majandusele kui inimestele,” ütleb Kallas. “Rahvusvaluuta vahetamine euroks nõuab hoiakute muutmist Euroopa suurriikides, kus oma raha traditsioon on olnud pikk. Alles hiljuti iseseisvuse taastanud riikides on oma rahast loobumine sama valulik. Asjakohane on küsimus, mis jääb järele,” küsib president Arnold Rüütel. “Usun, et eestlasi aitab integreeruda Euroopasse ja maailma meie loomuses olev pragmaatilisus ja aastasadade jooksul juurdunud kohanemisvõime. Samuti nagu krooni kasutusele võttes hindasime ajaloo ja poliitika kõrval majanduslikku kasu, suudame näha euro majandusliku edu kõrval ka tema sümboolset tähendust,” loodab Rüütel. (Etelä-Suomen Sanomat, 16.06)

Eesti kõrge inflatsioonitase võib saada takistuseks riigi kiirele eurole üleminekule pärast liitumist ELiga. Tallinnas peetud Eesti krooni kasutuselevõtu 10. juubelil rõhutas Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liige Eugenio Domingo Solans, et rahaliiduga liituvad riigid peavad täitma Maastrichti lepingu kriteeriumid. “See tähendab ka inflatsiooni osas,” ütles Solans. Soome Panga president Matti Vanhala kritiseeris Euroopa Keskpanga jäika positsiooni Maastrichti kriteeriumide suhtes. Vanhala tuletas meelde, et Eesti kõrgel inflatsioonil on omad põhjused. Riikides, kus majandus on kaua seisnud, toimub Balasa-Samuelsoni efekt. Riigid hakkavad kiiresti järele jõudma naabrite elatustasemele. Majanduskeskkonna kiirem kasv ja tootlikkuse tõus võimaldavad palkade tõstmist. “Sellele positiivsele arengule järgneb kõrgem inflatsioon. EKP ei tohiks karistada dünaamilist kasvu,” ütles Vanhala. Eesti Panga president Vahur Kraft ennustas, et Eesti võib eurole üle minna aastal 2007. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 13.06)

Hansapangast. “Usaldatav ja innovaatiline,” kirjeldab Hansapanka börsimaakler Alo Vallikivi investeerimispangast Lõhmus, Haavel&Viiseman. “Välismaalasele on Hansapanga aktsia turvaline viis Eestisse investeerimiseks,” ütleb Vallikivi. Samas - valikuvõimalust ei olegi. Tallinna Börsi põhinimekirjas on Hansapangaga koos vaid kuue ettevõtte aktsiad, lisanimekirjas üheksa. Eestlaste usaldatavust Hansapanga suhtes ei ole kõigutanud ka peadirektor Indrek Neiveldi ebaselged aktsiatehingud. (Sami Lotila, Talouselämä, 14.06)

Valio soovib saada Eestis turuliidriks. 100-protsendiliselt Valiole kuuluv Laeva Meierei tegutseb oma võimete tipul. Meierei ja Valio Eesti tegevjuht Peeter Puskai sõnul on ettevõte valikute ees. “Valio on otsustanud jääda Eestisse. Siin meiereis me ei suuda enam kapatsiteeti tõsta. Me kas peame tehast laiendama või ostma ära mõne ettevõtte,” ütles Puskai. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 10.06)

Laevandusfirma Tallink kavatseb suve lõpul korraldada avaliku aktsiaemissiooni ja noteerida oma aktsiad seejärel Oslo ja Helsingi börssidel. Tallinki aktsiaemissiooni korraldab Norra firma Moe Securities koostöös Soome Mandatumiga. (Kauppalehti, 13.06)

Kesko Agro Eesti avas uue kaubanduskeskuse Jüris. Keskus on Eesti suurim ja pakub laiaulatuslikku valikut - põllumajandustehnikat, masinaid, väetiseid, kemikaale ja põllumajandustarvikuid. (Taloussanomat, 14.06)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Jean Sibeliuse heliteostega CD arvustuse juures mainitakse ka Paavo Järvit, tütarlastekoor Ellerheina ja RAMi, kes on plaadil kaasategevad. (Le Monde, 10.06, Le Figaro, 13.06)

Seoses Mahleri 3. sümfoonia esitusega mainitakse koorijuht Paavo Järvit. (Le Monde, 13.06, Le Nouvel Observateur, 13.-19. 06)

Rootsi ajakirjandus

USA miljardär Greg Bemis on parvlaeva Estonia ümber toimuvast tüdinenud ja tülis sakslasest Jutta Rabega, kellega ta varem koostööd tegi. Uusi ekspeditsioone laeva vrakile Bemis ette võtta ei kavatse. Oma sõnul on ta Estonia vraki uurimisele kulutanud enam kui 100 000 dollarit ning usub jätkuvalt, et laev uppus põhjusel, mida ei kajasta õnnetuse raportid. "Ma töötan Estonia kallal edasi, kuigi see pole prioriteet," ütleb Bemis. Ka saksa filmiprodutsent ja ajakirjanik Jutta Rabe ei kavatse korraldada rohkem ekspeditsioone, selle asemel töötab ta mängufilmiga Estoniast, Baltic storm, mis loodetavasti esilinastub aasta pärast. (Fedrik Engström, Svenska Dagbladet, 10.06)

Norra ajakirjandus

Pärast Põhjamaade ebaedu Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestis, korraldatakse Põhjamaades juba järgmisel aastal oma lauluvõistlus. Põhjamaade lauluvõistlus toimub järgmisel aastal Rootsis, see on mõeldud täiendusena Eurovisioonile, osa võtavad viis maad: Soome, Rootsi, Taani, Island ja Norra. (NTB, Aftenposten, Nettavisen, 10.06; Rootsi: Dagens Nyheter 13.06)

Soome ajakirjandus

Balti riikides mälestati esimese suurküüditamise aastapäeva. Esimese suurküüditamise mälestuspäevast on saanud kommunismi inimsusevastaste kuritegude mälestuspäev, mil meenutatakse laiemalt Balti riikide saatust NLis. (Etelä-Suomen Sanomat, 15.06)

Dirigent Eri Klas meenutab oma elu eri etappe ja karjääri raamatus “Eri estradeilla” (Eri estraadidel). Oma kodumaal on Klas tähelepanuväärne kultuurimõjutaja. Soome lahe põhjapoolel on ta muusikamaailmas kõrgelt hinnatud “kasupoeg”. Klas on dirigeerinud kõiki keskseid soome orkestreid ja tegutseb praegu Tampere linnaorkestri peadirigendina. Raamatut “Eri estradeilla” on kohandatud soomlaste jaoks ja lisatud on osasid dirigendi kogemustest soome muusikaelus. (Turun Sanomat, 11.06)

Helsingi kriminaalpolitsei paljastas suure kupeldajate grupi, mis on Helsingi ja pealinna aladel tegutsenud pooleteise aasta jooksul. Politsei on vangistanud kaks gruppi kuulunud meest, kuid oodata on uusi arreteerimisi. Kriminaalpolitsei komissar Seppo Sillanpää sõnul on kinnipeetud mehed tegutsenud Soomes grupeeringu juhtidena. Kuid grupeeringu kõrgemad juhid on siiski Eestis. “Teame neid hästi, kuid neid ei saa olemasolevate tõestusmaterjalide põhjal veel kinni pidada,” möönab Sillanpää. (Kari Räisänen, Helsingin Sanomat, 12.06)

Läti ajakirjandus

Ärinädala ajakirjanik Mikk Truija pöördus Läti saatkonna poole Tallinnas, süüdistades Läti piirivalvurit oma passi lõhkumises. Truija tahtis sõita bussiga Tallinnast Berliini, kust pidi edasi minema Maini-äärsesse Frankfurti ning sealt lennukiga USAsse. Ikla piiripunktis korjas Läti piirivalvur kõigi reisijate passid kokku ja läks nendega kontorisse. Mõne aja pärast naastes andis ta passi tagasi kõigile peale Truija. Piirivalvur ütles, et sellise passiga üle piiri ei saa, kuna see on liimitud. Läti pool passi lõhkirebimise fakti üles ei tunnista. Valmiera piirivalve valitsuse esindaja Juris Shaltsi sõnul täitsid piirivalvurid oma ülesannet, sest Lätis on keelatud piiri ületamine lõhutud dokumentidega. (Aleksandr Shunin, Vesti Segodnja, 11.06)

Tundmatu kurjategija tulistas Tallinnas firma Falck ühte juhti Veiko Kullat ja temaga kaasas olnud naist. Mõlemad said haavata ja viidi haiglasse, kuid nende elu on väljaspool ohtu. Politsei ei välista, et atentaat on seotud Kulla tööga, kuna Kulla on pikka aega töötanud politseis ja teeb korrakaitsjatega praegugi koostööd. (Roman Golubev, Biznes&Baltija, 10.06)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee