Nädal välismeedias: 3. - 9. juuni
13.06.2002
EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
Denmark will make enlargement the priority of its six-month EU presidency that begins this July, Danish Immigration and European Affairs Minister Bertel Haarder said. "We have one priority of our presidency: to complete the enlargement, the historic unification of Europe," he told. Haarder said Denmark is confident on closing entry talks with 10 countries by the end of its presidency as planned. He rejected speculation about any delay in enlargement from the target of the first half of 2004. "And Poland for us is a key nation, we want Poland to be in the first wave to join the EU. It is not easy but we must succeed," said Haarder. (Afp, 3.06)
Edmund Stoiber, the Bavarian conservative bidding to be Germany's next leader, said he expected the EU to admit fewer than 10 new member states in 2004. Asked after a speech at the Munich Economic Summit whether he still saw enlargement with 10 countries in 2004 as possible, Stoiber said: "Probably some will not make it in 2004 some will make it." (Reuters, 7.06)
The EU commissioner for enlargement Günter Verheugen warned a second rejection by the Irish of the EU's Nice treaty later this year would lead to a delay in the bloc's expansion plans. "There will be very, very serious problems if the referendum in Ireland fails for a second time. I don't have a solution to that, to be frank," Verheugen, departing from a prepared text, told an economics conference in Munich. "What we would certainly have to accept is a certain delay and a delay would be very dangerous," Verheugen said. (Reuters, 7.06)
Irish PM Bertie Ahern said he would be seeking a declaration guaranteeing Irish military neutrality at an EU summit this month, ahead of a second referendum on the EU Nice Treaty later this year. Fears the Nice Treaty, which is crucial to EU enlargement, could threaten Ireland's cherished military neutrality were a key factor in the Irish electorate's rejection of the document in a referendum last year. Speaking after talks in Dublin with PM Jose Maria Aznar of Spain, which holds the EU's rotating presidency, Ahern said the treaty would be put to a second referendum later in the year. He hoped the issue of neutrality could be successfully dealt with at the EU's forthcoming summit in the Spanish city of Seville on June 21-22. "I hope, with the help of the prime minister (Aznar) to get agreement that Ireland's traditional policy of military neutrality is not, will not, and cannot be affected by the Nice Treaty or any other EU treaty," Ahern told. He added that Ireland remained committed to EU enlargement and wanted it to take place within the proposed timeframe. Aznar responded that the summit would give Ireland's concerns "very high profile" and that he hoped the Irish people would be happy with the result. "I hope the next time Ireland holds a referendum on Nice the result will be positive," he said. "If there is a 'no' to the Nice Treaty then there is a big question over enlargement. There is no Plan B. No one knows of any other way." (Reuters, 7.06)
Valery Giscard d'Estaing called for an urgent discussion on the future of Europe's farm industry within the context of EU enlargement. "We must begin, without delay, a debate on the agricultural industry given that in the next decade, we wish to enlarge the EU to 25 or 27 members," said Giscard d'Estaing. His comments were made before the European agricultural convention, an informal gathering of industry representatives from both EU countries and those applying for EU membership. Giscard d'Estaing alluded to what were seen as "many problems" in proposals to revise the EU's common agricultural policy. The recommendations which will be unveiled on July 10. One of the key points that is set to cause controversy is the issue of direct aid to European farmers. Giscard d'Estaing declared that to farm policy should not be dictated simply by economic criteria. "Farming is an integral part of life in the EU," he said. "It is closely connected to the social life of our continent." (Afp, 6.06)
The EU's drive for eastward enlargement could be blown off course if, as expected, ministers fail to agree on the politically charged issue of farm aid for candidate states. Germany, facing a general election in September, is refusing to allow any reference to direct payments to farmers in the negotiating mandate with 12 east European and Mediterranean candidates as part of its drive to reform costly EU farm policy. "We are heading straight into a wall," a senior European diplomat said of the clash between Germany, backed by net budget contributors Britain, the Netherlands and Sweden, and supporters of the Common Agricultural Policy led by France. Diplomats said Germany wants the 15 EU member states to adopt a common negotiating position on agriculture bracketing out the question of direct payments until later in the year. "We are not trying to link the enlargement negotiations to reform of the CAP. We are just saying that in order to keep those negotiations on track, we should defer for the time being a decision over whether candidates should get direct payments," a diplomat from another of the CAP reformers said. The executive European Commission is due to publish mid-term review proposals in July on the future of EU farm policy. But EU officials warn if member states take the enlargement talks hostage in the battle over CAP reform, it could jeopardise the plan to wrap up negotiations by the end of this year. Spain put a brave face on the standoff, saying it still hoped to forge a common EU position in the farm talks with the applicant states in time for a summit of European leaders in Seville on June 21-22. "We are coming into the home stretch (of the enlargement process)," a senior Spanish diplomat told. "If these negotiations are a 100-metre dash, we have arrived at the last 20 metres," he said. (Reuters, 7.06)
USA ajakirjandus
ELi sõnul peavad Poola ja Leedu rakendama Venemaa kodanikele viisakohustuse, ka Kaliningradi osas ei saa teha mingisuguseid järeleandmisi. Venemaa president Vladimir Putin aga tahab viisavabadust venelastele, kes läbivad reisides Kaliningradi. Putin soovib ka raudtee- ja maanteede ühendusi, mis läbivad transiitkoridoridena Poolat ja Leedut. ELil on igati põhjust olla vastu eritingimuste kehtestamisele. Schengeni leping näeb ette pikka välispiiri, mis võimaldaks enam kui 200 miljonil eurooplasel elada piirideta maailmas. Senini ei ole tehtud mingisuguseid järeleandmisi, Kaliningradi puhul on tegemist unikaalse väljakutsega. Kaliningradi peamisteks "ekspordiartikliteks" on narkokaubandus, organiseeritud kuritegevus, prostituudid ja varastatud autod. Piirkonnas on Euroopa kõrgeim AIDSi näitaja elaniku kohta. Kaliningradist võiks ühel päeval saada legitiimne kaubavahetuse, aga mitte kuritegevuse keskus. Moskva on, paraku, kümne aasta jooksul nüristanud igasuguseid jõupingutusi selles suunas, olles hõivatud läheneva ELi invasiooni pärast. Kahtlemata tuleks kompromiss saavutada ELi siseselt, kuna isikute vaba liikumine legitiimses äris on igaühe majanduslikes huvides. Ühe ELi ametniku sõnul andis Moskva mõista, et, kui kompromissi ei saavutata, ei võimaldata ELi liikmesriikidel pidada läbirääkimisi otse kohalike võimudega. Kui aga kogu vaidlusesse põhjalikult süüvida, selgub, kus peituvad selle juured. Moskva on aastaid olnud mures, et Kaliningrad võib tahta eralduda Venemaast või tõsiselt nõrgestada sidemeid Venemaaga. Lisaks kõigele oli Kaliningrad saadud autasuna Stalinile, samuti nagu Jaapanilt saadud Kuriili saared. Kuid uued valitsejad ei ole kunagi Kaliningradi osas end kindlalt tundnud. Räägitakse ka teatud Balti identiteedist Kaliningradis, mis on erinev Venemaast. ELiga kokkulepe, mis võimaldaks inimestel ületada piire ning pidada kaubavahetust seaduslikel alustel, on kasulik nii Kaliningradi venelastele, kui ka naabritele. ELi huvides ei ole kedagi isoleerida. (The Wall Street Journal, 3.06)
Suurbritannia ajakirjandus
EK raporti kohaselt puuduvad endistel kommunistlikel riikidel, kes loodavad liituda ELiga 2004. aastal, ikka veel vahendid, ohjeldamaks korruptsiooni ning kindlustamaks õiget ELi rahade kasutamist. Raportis viidatakse kohtu- ja korruptsioonivastaste süsteemide nõrkusele mitmetes kandidaatriikides. Samuti viidatakse vajadusele tugevdada administratiivstruktuure, oskamaks õigel moel jaotada põllumajandus- ja regionaalabi, mida hakatakse saama ELiga liitumisel. Vaatamata teatud puudujääkidele, on ELi laienemisvolinik Günter Verheugen kindel, et kandidaatriigid on suutelised lõpetama läbirääkimised käesoleva aasta lõpus. Üllatavalt lisas ta, et kui need riigid liituvad ELiga, on neil märksa kõrgem uniooni seadusandluse täideviimise tase, kui praeguste liikmesriikide keskmine tase. Samuti kutsus ta valitsusi üles selgitama oma valijatele laienemisest tulenevaid kasusid. (Michael Mann, Judy Dempsey, Financial Times, 6.06)
ELi laienemist on varjutamas kahtlused. Kandidaatriigid ja EL vaidlevad jätkuvalt laienemise rahastamise üle, eriti põllumajandus- ja regionaaltoetustega seonduvas. Teiseks probleemiks laienemisel on, nagu ELi laienemisvolinik Günther Verheugen sõnas, Euroopas arenev "uus poliitiline kliima", liikmesriikides on kasvamas populistlike immigratsioonivastaste parteide arv. Samuti on oht, et Iirimaa valijad hääletavad jällegi Nizza lepingu vastu, see leping aga on laienemisele rohelise tule andmiseks hädavajalik. Kõikide nende probleemide tõttu võib uniooni suurim projekt - laienemine - olla ohus. (The Economist, 6.06)
Berliinis peetud kõnes hoiatas Suurbritannia välisminister Jack Straw, et rahvas peab "hoidma oma närve" ning toetama ELi laienemist, mis toob 2004. aastaks uniooni 70 miljonit uut elanikku. ELi laienemisvolinik Günther Verheugen on hoiatanud, et võimaluste aken on kiiresti sulgumas, viidates ohule, mis tuleneb paremäärmuslastest, kes on seadnud küsimärgi alla laienemise kasulikkuse. Prantsusmaal on juba praegu väikseim toetus laienemisele. Kuid probleem on märksa laiem. Uuringud näitavad, et vaid 1% eurooplastest on väga hästi informeeritud laienemisega seonduvast. Enam kui 80% teavad laienemisest väga vähe. Kõige halvemini on laienemisest teadlikud britid, kelle valitsus on laienemise entusiastlik kaitsja. Ka Saksamaal, kus on mured rohkearvuliste võõrmaalaste pärast, saab laienemine kuumaks teemaks lähenevatel valimistel. (Ian Black, The Guardian, 3.06)
Suurbritannia välisminister Jack Straw hoiatas ELi, et see peab hoidma oma närve paremäärmusliku ksenofoobia eest ning pidama kinni oma lubadusest võtta aasta lõpus vastu 10 uut riiki. Viimastel kuudel on paremäärmuslased Euroopas kuulutanud oma vastuseisust laienemisele ning püüdnud sisendada valijates kartust kuritegevuse ja immigratsiooni kasvuga seonduvas. Selle tulemusena on üldsuse toetus laienemisele kahanenud. Straw sõnas ajalehele antud intervjuus, et juhul, kui paremäärmuslased on mures eelmainitu pärast, on selle vastu võitlemise parim vahend laienemine, aga mitte sellele vastu olemine. Samuti ütles ta, et laienenud EL peaks olema tugi ekstremismi vastu. Straw lisas: "Juhul, kui me tahame oma kodanikke kindlustada majandusliku õitsengu, puhtama keskkonna ning turvalisemate tänavatega, peame me toetama laienemist, mitte seda edasi lükkama." Straw ei näinud probleemi kandidaatriikide pahameeles, mis on seotud 25%-lise põllumajandustoetuse jagamisega. Tema sõnul kandidaatriigid teavad, et liitumisel ELiga saaksid nad nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt palju kasu. Straw väitel on selline faasidega toetuste jagamise süsteem vajalik, kuna vastasel juhul tulu, mida saadakse põllumajandusest, kahe- või kolmekordistuks liiga järsku. Ka ei takistaks laienemist Straw väitel iirlaste Nizza lepingule vastuhääletamine: "See oleks teatud takistus, kuid me leiaksime pääsetee." Straw kinnitas, et Suurbritannia seisukoht on kindel: laienemine peab toimuma. (Philip Webster, The Times, 7.06)
Vastavalt Brüsseli ametlikule seisukohale on ettevalmistused ELi laienemiseks kulgemas libedalt. Kuid vaatamata sellele kindlusele on kasvamas teadmine, et lähemat kuute kuud on ees ootamas mitmed takistused, mis ähvardavad lükata edasi või isegi katkestada sajandite pikkuse unistuse rahumeelsest ning ühendatud kontinendist. Euroopa paremäärmuslaste sõnul tähendab ELi laienemine immigrantide ja kuritegevuse kasvu. Mõnedes kandidaatriikides on kasvanud europessimism, näiteks Poolas on 30% elanikest ELiga liitumise vastu. Vaatamata paremäärmuslaste kasvule Euroopas, pöördus uniooni laienemisvolinik Günther Verheugen poliitikute poole üleskutsega mitte jätta kasutamata võimalust ühendada Euroopat. Umbes 90% läbirääkimistest on viidud lõpule, kuid keerulised rahalised küsimused on alles ees, palju sõltub Saksamaast, ELi eelarve suurimast rahastajast, kus septembris on toimumas valimised. Brüssel on välja vihastanud kandidaatriikide talunikud 25% otsetoetuste pärast. Kesk- ja Ida- Euroopas on juurdumas arusaam, et ELis tekib kaks klassi liikmesriike. Iroonilisel moel tuleb laienemist takistav oht EList endast. Teistkordne Iirimaa "ei" Nizza lepingule sügisesel referendumil võib eemaldada laienemise nurgakivi. Isegi juhul, kui ELi 15 liikmesriiki lõpuks kiidavad Nizza lepingu heaks ning laienemise läbirääkimised lõpetatakse edukalt detsembris, ei tähenda see ometigi, et laienemine on lõppenud. Liitumislepingud tuleb ratifitseerida 25 rahvusparlamendi poolt 18 kuu jooksul. (Rory Watson, The Times, 7.06)
ELi laienemisvolinik Günther Verheugen kinnitab, et 10 kandidaatriigi vastuvõtmine ELi otsustatakse detsembris Kopenhaagenis toimuval tippkohtumisel, kuid hoiatab, et Euroopas maad võtnud natsionalism on üks mitmetest "punastest tuledest", mis ohustab peatada laienemise rongi. Kuigi Euroopa valitsused tunnistavad, et immigratsioon on vajalik tööjõu puuduse tõttu, on populistlikud liikumised teistsugusel arvamusel. Nende sõnul on laienemine ja immigratsioon ühe ja sama mündi kaks poolt - üks pool on liialt kulukas ning teine lihtsalt mittesoovitav, kuna see tähendab rohkem välismaalasi ning konkurentsi. Verheugen on mitmetes liikmes- ja kandidaatriikides loenguid pidades hoiatanud valitsusi, et laienemise edasilükkamine võib tähendada "hirmsaid" tagajärgi, see põhjustaks tõsiseid probleeme kandidaatriikides, kuna neis riikides kasvaks ELi vastaste hulk veelgi. Verheugeni sõnul reageeriksid nad laienemise edasilükkamisele järgnevalt: "Seda oleme me alati arvanud: EL ei taha meid. Ta tahab vaid meie turgusid." Verheugeni arvates on Euroopa integratsioon parimaks võimaluseks kontrollida migratsiooni. Aeg tiksub ning tegelikult ei ole Verheugen liikmesriikide poliitikutelt eriti toetust senini saanud. Vastupidi, tõrgutakse rääkima laienemise kasulikkusest või sellest, millisel moel see aitaks luua stabiilsemat Euroopat. Ka EP presidendi Pat Coxi sõnul ei ole ükski liikmesriik teinud tegelikult midagi, valmistamaks ette oma kodanikke laienemiseks. (George Parker, Judy Dempsey, Financial Times, 5.06)
Unice, Euroopa äriliidrite grupp, hoiatas, et ELiga liituvate kandidaatriikide ettevõtteid võib ees oodata ebaaus konkurents ning oht kaotada intellektuaalse omandi õigused. Unice avalikustas raporti kandidaatriikidest, milles kiitis nende riikide progressi ELi liikmelisuseks ettevalmistumisel, kuid hoiatas, et ärikliima on jätkuvalt teatud valdkondades riskantne. (George Parker, Financial Times, 7.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Ei piisa ainult sellest, et uniooni tulevased liikmed võtavad vastu ELi seadused. Neid tuleb ka rakendada ja tagada nende toimimine igas valdkonnas. See on sõnum, mida rõhutas EK laienemisvolinik Günter Verheugen, esitades raporti kandidaatriikide ettevalmistuste hetkeseisust. Brüssel eeldab, et kandidaatriikide poolt tagatakse juriidiline ja administratiivne võime “selles, mis puudutab inimõiguste tagamist ja vähemuste kaitset”. Balti riikides on probleemiks vene keelt kõneleva vähemuse kaitse, teistes riikides puudutab probleem mustlasi. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.06)
Belgia ajakirjandus
Romano Prodi, kel täitus pool ametiaega, andis 5. mail ajakirjanike ees ülevaate põletavatest teemadest ja selgitas asjade hetkeseisu. Rääkides laienemisest, mainis ta, et 1999. aastal valitsusohje üle võttes oli meeleolu kõhklev. “Täna teeme me kõik, et selleni [laienemiseni] jõuda.” Kuid, ta tunnistas, et teema ei ole tulevasel Sevilla tippkohtumisel peaprioriteetide seas, hoolimata ametliku laienemistähtaja lähenemisest: “Me ei ole valmis. Ma loodan, et populismilaine ei muuda meie hoiakuid,” ütles ta, viidates sellele, et projekt ei ole kaitstud poliitiliste üllatuste eest. (Philippe Reignier, Le Soir, 5.06)
Saksamaa ajakirjandus
ELi laienemisvolinik Günter Verheugen kutsub kandidaatriike üles tõhustama haldussutilikkuse ja õigussüsteemide reforme. Samuti tuleks enam tähelepanu pöörata toiduainete tootmisprotsesside kaasajastamisele, välispiiri kaitsmisele ning korruptsioonivastasele võitlusele. Haldussuutlikkuse reformiks on EK ette näinud ühtekokku 380 miljonit eurot. Oktoobris toimuval ELi tippkohtumisel hinnatakse kandidaatriikide ettevalmistusastet ning nimetatakse need riigid, kes on ELiga liitumiseks valmis. (FAZ, 6.06)
Austria ajakirjandus
Kuigi EK laienemisvolinik Günter Verheugen on optimistlikult häälestatud kandidaatriikide õiguskaitseorganite arengu üle, kasvab Brüsselis kartus, et uutel liikmesriikidel tekib probleeme ühtse õigussüsteemiga liitumisel. Kandidaatriigid peaksid enam tähelepanu pöörama "kohtunike koolitusele ning neile makstavale palgale." Samuti on vaja tõhustada korruptsioonivastast võitlust ning inimõiguste tagamist, pöörates erilist tähelepanu vähemuste kaitsele. Kümnest kandidaatriigist vaid kolme - Eesti, Ungari ja Poola - puhul ei ole kitsaskohti eraldi välja toodud. Verheugen kinnitab laienemisajakava paikapidavust, kuid ridade vahelt on mõista EK survet kandidaatidele, et nad ei piirduks kõigest õigusaktide vastuvõtmisega, vaid et oleks tagatud ka ELi õiguse tegelik rakendamine liikmesriikides. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 6.06)
Saksamaa, Holland, Rootsi ja Suurbritannia ei ole nõus aktsepteerima põllumajanduse otsetoetuste maksmist uutele liikmesriikidele, ja seetõttu on liitumisläbirääkimised jõudnud surnud punkti. Nende nelja maa nägemuse kohaselt muutub 2007. aastaks praegune toetuste süsteem üle jõu käivaks, mistõttu seavad nad liitumiskõneluste jätkamise eeltingimuseks agraarreformi algatamise. EK on aga lõhkise küna ees: kui nõudmisele järele anda ja alustada koheselt agraarreformi, võib laienemisgraafik ohtu sattuda. Kui nelja maa nõudmist aga eirata, ei pruugi laienemiskõnelused lõpuni jõuda. Praeguse kava kohane järk-järguline toetuste suurendamine uutele liikmesriikidele on samuti ebarealistlik, kuna see suurendab euroskeptikute arvu kandidaatriikides. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 4.06, Saksamaa: FAZ, 1.06)
Taani ajakirjandus
Jagatud Küpros ei ole ELi laienemise takistuseks, teatas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Ka jagatud Küprosest võib põhimõtteliselt saada ELi liikmesriik, ehkki lahendus probleemile oleks eelistatum. (ritzau, Berlingske Tidende, 3.06)
Kuigi seda ametlikult eitatakse, spekuleeritakse ELi institutsioonides juba pikemat aega võimaliku "tagavaraväljapääsu" üle, et plaanitud laienemine ikka teoks saaks, juhuks kui iirlased oktoobris Nizza lepingule jällegi "ei" ütlevad. Võimaliku alternatiivina võidakse läbi suruda vaid Nizza lepingu need osad, mis otseselt puudutavad laienemist. Taani ülesandeks jääb ettepanek iirlastele "söödavaks" muuta. (Ole Bang Nielsen; Berlingske Tidende, 4.06)
Rootsi ajakirjandus
Balti riigid, Poola, Tshehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta on valmis liitumiseks ELiga aastal 2004. Günther Verheugeni sõnul on need riigid aastaks 2004 kohandanud oma seadusandluse ELi reeglitega suuremas ulatuses kui praegused liikmesmaad keskmiselt. Puudusi on riikide piirivalves, toiduainete turvalisuses ja võitluses korruptsiooniga, kuid need siiski ei pikenda liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimisi raskemates küsimustes, nagu piirkondlike ja põllumajandustoetuste jagamine ning liikmemaks, ei ole veel alustatud. (Svenska Dagbladet, 5.06)
Rootsi nõuet ELi tulevastele uutele liikmesmaadele mitte anda otsetoetusi, saadab edu. Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Holland nõuavad ELi põllumajanduspoliitika reformimist ja pikemas perspektiivis otsetoetuste kaotamist täiesti. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 7.06)
Euroopa ettevõtete juhtide tippkohtumine Brüsselis keskendub ELi laienemise mõjudele. Konsultatsioonifirma McKinsey raport näitab, et kõige rohkem kasu saavad laienemisest uued liikmesmaad. Arvutuste kohaselt suureneb majanduskasv kandidaatmaades tänu ELi liikmelisusele 1-1,8% aastas, praegustes liikmesmaades toob laienemine kaasa vaid 0,2 protsendise majanduskasvu aastas. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 6.06)
Soome ajakirjandus
Soome, Rootsi ja Taani peaksid “imema” Balti riigid kui tulevased ELi liikmesriigid oma rividesse. Ka Poola võiks tulla selle rühma lähedale. Sellisena näeb Rootsi suursaadik Soomes Ulf Hjertonsson ELi lähitulevikku. Suursaadik näeks selle rühma läheduses ka Saksamaad, kuigi tõdeb, et teatud distants Saksamaaga on hea. Hjertonssonile moodustavad need riigid Läänemere loomuliku rühma, millel oleks unioonis hea ajada ühiseid huve. (Seppo Pänkäläinen, Keskisuomalainen, 7.06)
Soome väliskaubandusminister Jari Vilén kiirustab kandidaatriike takka alustama kiiresti läbirääkimisi raskemate peatükkide üle, nagu seda on regionaal- ja põllumajanduspoliitika. Viléni sõnul tuleb pidada kinni laienemise ajakavast. Vilén ütles, et vahendab kandidaatriikidele Soome valitsuse sõnumit, mille kohaselt peavad kandidaatriigid ise määrama läbiräägitavate peatükkide tähtsuse, muidu teeb seda vastaspool. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 4.06)
Turu kaubanduskõrgkooli ja Pan-Euroopa instituudi uurimuses rõhutab Hannu Pirilä, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvide kohane on suunata pilgud Ida-Euroopa suunas, enne kui konkurents saab olema kõige kõvem. Uurimuses arvatakse, et soome ettevõtted on sedasi juba teinud Eesti suhtes, kuid geograafiliselt kaugemad kandidaatriigid on jäetud tähelepanuta. (STT, Turun Sanomat, 4.06)
ELi kandidaatriikide töökaitse on selgelt nõrgemal tasemel kui praegustes liikmesriikides. Kui ELi riikides muretseb 27% töötajatest töökaitsega kaasnevate riskide üle, siis kandidaatriikides tunneb muret oma tööturvalisuse ja tervise pärast 40%, selgub Dublinis asuva Euroopa elu- ja tööolude arendamisfondi tööolukorda kaardistanud küsitlusest. Küsitluses osales 11 000 kandidaatriigi töötajat. (Etelä-Suomen Sanomat, 9.06)
Uudisteagentuurid
European Commission President Romano Prodi reminded the EU it needed immigrants for the sake of its economy and should consider how best to integrate them into European society. Two weeks ahead of an EU summit focusing on the increasingly hot topic of immigration after extreme right-wing parties made big election gains with anti-immigration policies, Prodi said EU leaders must "not only fight against illegal immigration, but also regulate the entry into our countries of immigrants whom we need." Prodi urged EU leaders to "meet together the challenges of (immigrants') integration into our society," while suggesting the EU prepare the ground at once, for example by meetings of responsible officials in the 15 member-states. Prodi also urged the EU to open its market and expand its policy towards developing countries. These would be "effective methods of normalizing migratory fluxes." (Afp, 4.06)
Spanish premier Jose Maria Aznar said he hoped a EU summit this month would send a message the bloc was tough on illegal immigration. "I hope in Seville we will be able to take concrete decisions with a concrete timetable that will effectively give a very clear message that Europe is committed to combating illegal immigration," Aznar told. He said illegal immigration would top the agenda at the Seville summit. Aznar said Spanish proposals on immigration and asylum included an action plan against illegal immigration under discussion by European interior ministers. The plan focuses on increased control of EU borders and closer cooperation with countries bordering the bloc, including giving them financial and technical support to crack down on illegal immigrants. Aznar also said EU expansion was a top priority at Seville. "We have made great strides (on EU expansion) during the Spanish presidency and we want to honour not only all our commitments but also the expansion timetable," Aznar said. (Reuters, 3.06)
Alarmed by public support for populist right-wing parties, EU leaders are preparing to tackle immigration the tough way, but experts doubt the coming clampdown will work. Britain, Spain, France and Germany are leading calls for swift action to tighten the 15-nation bloc's borders and stop thousands of illegal immigrants entering the EU. Britain has announced plans to ban rejected asylum seekers from lodging an appeal while in the country. Denmark on May 31 adopted Europe's toughest immigration laws and across the bloc there are renewed calls for the EU to create a common border guard to crack down on illegal migrants. Experts doubt this approach can work and say there are no quick fixes to European public discontent after years of what they call government mismanagement of immigration policies. Failed "zero immigration" strategies have left Europe unable to attract the skilled workers it needs and burdened by illegal migrants drawn by its informal economy and welfare system. "European states need to define what kind of immigrants they want or have to take for different reasons, political or human rights," Rainer Muenz, professor of demography at Berlin's Humboldt University, said. "Trying to close the door will lead to failure and politicians will look as though they cannot handle the problem." British PM Tony Blair and Spanish PM Jose Maria Aznar want to push their counterparts to step up the joint fight against illegal immigration. Blair wants the EU to use its financial clout to force third countries to fight human trafficking and take back illegal migrants. He also wants the EU to help frontline states such as Greece patrol the bloc's external borders more effectively. EU diplomats say all this is easier said than done. French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder have also called for a tightening of European immigration controls in an effort to stop the populist right exploiting the issue at the ballot box. (Reuters, 5.06)
Italy's conservative majority in parliament approved radical new legislation that requires immigrants to provide fingerprints to obtain official documents, makes their expulsion easier and toughens punishments against immigrants breaking the law. The bill, which must be approved by the upper house of parliament before it can come into force, was passed by a vote of 279 to 203 after a stormy debate between the ruling right of PM Silvio Berlusconi and the leftwing opposition. (Afp, 4.06)
Portuguese President Jorge Sampaio has called for the creation of a European senate that would represent the interests of member states. "It is obviously not an easy route, but only if we have the courage to begin this institutional mutation will we create the basis for a more politically integrated Europe," Sampaio said. He added the senate could share legislative powers with the European parliament, the only directly elected body in the EU. (Afp, 4.06)
Suurbritannia ajakirjandus
ELi Sevillas toimuva tippkohtumise põhiteemaks saab võitlus illegaalse immigratsiooni vastu. Illegaalse immigratsiooniga intensiivsem tegelemine on saanud tõuke Euroopas paremäärmuslaste kasvu tõttu. Hispaania peaminister Jose Maria Aznar nimetas illegaalset immigratsiooni "kõige olulisemaks küsimuseks praeguses Euroopa poliitikas". Siiski on mõned uniooni diplomaadid skeptilised, mil moel suudetakse Sevilla tippkohtumisel saavutada enamat, kui tippkohtumistel eelmise aasta detsembris ja 1999. aastal, kus pandi paika ELi ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika raamistik. (Michael Mann, Financial Times, 5.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Populism kinnitab üha enam kanda pinnases, mida toidavad majandus- ja sotsiaalsete probleemide teravnemine ning poliitikute suutmatus neid probleeme adekvaatselt selgitada. ELi kasutatakse küll põhjendusena ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmisel või pakutakse teda paljude probleemide puhul välja imeravimina, kuid uniooni süvendamise ja laienemise temaatika puudub poliitikute diskussioonist. Kuid eurooplased on “täisealised”. Nad on võimelised kuulama uuenduslikke projekte ja nad mõistavad, et uniooni uue struktuuri loomine nõuab aega, kuid see on vajalik. (Michel Dévoluy, Le Monde, 8.06)
Milleks on vaja ELis rahvusparlamente? Seda küsimust ei ole küll veel otse esitatud, kuid sel teemal arutleti tuleviku konvendi kohtumisel 7. juunil. Tõsi, mida kaugemale areneb Euroopa integratsioon, seda enam kahanevad rahvusparlamentide saadikute eesõigused. Nad on varsti vaid Brüsselis vastuvõetud otsuste kinnitajad, ilma et neil endil oleks sõna kaasa öelda, nad võtavad vastu riigieelarve, kuid seda rangelt stabiilsuspakti raames. Välja on pakutud mitmeid lahendusi. EK voliniku Michel Barnier’ idee kohaselt võiks kaks parlamendisaadikut saata ministrit Ministrite Nõukogu kohtumistel ja osaleda nii uniooni seadustiku väljatöötamises. Või Jean-Louis Bourlanges poolt välja pakutud EP ja riiklike parlamentide ühine koda, mis tuleks kokku küll harva, kuid tähtsate otsuste vastuvõtmisel: EK presidendi valimiseks, tulevase uniooni konstitutsiooni muutmiseks jne. Itaalia sotsialisti Giorgi Napolitano arvates Kolmas Koda ainult muudaks uniooni seaduste loomise protsessi segasemaks ja läbipaistmatumaks. Tema arvates peaksid rahvusparlamendid hoopis hakkama paremini oma valitsusi kontrollima. (Arnaud Leparmentier, Rafaële Rivais, Le Monde, 8.06)
Taani ajakirjandus
EK esimees Romano Prodi ei kiida heaks ettepanekut kärpida toetusi nendele riikidele, kes ei tee koostööd ebaseadusliku immigratsiooni vastu võitlemiseks. Efektiivsem on avada turg ja kasutada toetusi konfliktide lahendamiseks ja vaesuse vähendamiseks. (Jens Bostrup, Politiken, Jyllands-Posten, 4.06)
Javier Solana ettepanekul saab EL uue organi, kus liikmesmaade riigijuhtide Euroopa-ministrid lahendavad riikide vahelisi erimeelsusi. See peab kaasa aitama iga poole aasta tagant toimuvate tippkohtumiste suuremale konstruktiivsusele ja otsustusvõimele. Belgia, Holland ja Luksemburg kritiseerivad ideed, kuna kardavad, et selles uues nõukogus hakkavad suuremad riigid end veelgi enam peale suruma. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende; 6.06)
Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti) kavatseb Taani eesistumisaja jooksul teha ELi-vastast kampaaniat. Kampaania on suunatud Euroopa tuleviku konvendi vastu, mis järgneval poolaastal valmistab ette ELi lepingut. Taani Rahvapartei pressiesindaja ütleb, et järgmisel rahvahääletusel nõuavad nad, et Taani astuks EList välja. (Jette Elbæk Maressa, Jyllands-Posten, 3.06)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi peaminister Göran Persson ei pea Sevilla tippkohtumisel protestima ettepaneku vastu ELi ühise piirivalve kohta. Hoolimata sellest, et mitmed mõjukad valitsusjuhid on ühisest piirivalvekorpusest huvitatud, ei esita ELi eesistujamaa Hispaania vastavat ettepanekut. "Me kaalume ELi ühise piirivalvekorpuse küsimust, kuid praegu ei ole me võimelised sellekohast otsust vastu võtma," ütles Hispaania peaminister José Maria Aznar. Sevillas arutatakse koostöö küsimusi, nt tihedam infovahetus ja paremini koordineeritud koolitus. Peamiseks küsimuseks Sevilla tippkohtumisel on karmid meetmed illegaalse immigratsiooni vastu. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 3.06)
Politoloogiaprofessor Daniel Tarschys (Stockholmi ülikool) heidab Rootsi parlamendile ette, et ei jälgita ega olda küllaldaselt kursis ELis toimuvaga. Euroopa reeglid ja juhtnöörid tabavad Rootsit ootamatult, ning kuniks rootslased asja üle mõtisklevad, võtavad teised vastu otsuseid. Kui neid probleeme ei lahendata, toob see kaasa võõrandumise EList ning suureneb lõhe rahva ja väikese asjassepühendatute ringi vahel. Kui Rootsi tahab ELis kaasa rääkida, peab ta toimuvat aktiivsemalt jälgima ja protsessides aktiivsemalt osalema. (Daniel Tarschys, Dagens Nyheter, 4.06)
Rootsi tööstusminister Björn Rosengreni avaldus, et tuumaenergiat kasutatakse Rootsis veel 20-40 aastat, on tugev argument Ida-Euroopa ohtlike reaktorite mitte sulgemiseks. Samal ajal käis Soomes diskussioon, kas ehitada viies tuumaelektrijaam. See, et Rootsi ei kavatse tuumaelektrijaamu likvideerida, mõjutas oluliselt ka soomlaste otsust. Nüüd muutub raskeks veenda ELi kandidaatriike oma vananenud ja ohtlikke tuumaelektrijaamu sulgema (nt Ignalina Leedus), kui Rootsi need säilitab ja Soome koguni suurendab tuumaenergia kasutamist. (Maria Wetterstrand, Ingegerd Saarinen, Svenska Dagbladet, 4.06; Norra: Dagsavisen, 6.06)
Rootsi parlamendis toimunud debati ELi tuleviku üle võib kokku võtta järgmiselt: Rootsi valitsus tahab, et EL jääks riikidevaheliseks liiduks, ent võiks vastu võtta rohkem üldsust puudutavaid otsuseid. Ka arvas asepeaminister Lena Hjelm-Wallén, et välispoliitika on nii suur tegevusala, et EL vajab selleks eraldi nõukogu. (Gert Gelotte, Göteborgs-Posten, 4.06)
Soome ajakirjandus
EK on sattunud raskustesse volinike omavaheliste tülide tõttu. Olukord on tekkinud halval ajal, kuna tuleviku konvent on just arutlemas ELi institutsioonide uuendamise üle. Uuendamine puudutab ka EKd, mis võitleb oma positsiooni eest praegu, mil mõned suured liikmesriigid soovivad suunata ELi üha enam liikmesriikide valitsuste mõjuvõimu alla, mida saab teoks teha läbi Ministrite Nõukogu. Põhimõtteliselt peaksid volinikud esindama vaid ELi huve ja tegutsema üksmeelse kollektiivina. Kuid viimasel ajal on probleeme kerkinud mitme nurga alt. Kodumaa huvide esindamine ja isegi isiklikul tasandil olevad tülid on sattunud avalikkuse ette ja tekitavad imestamapanevaid olukordi varasemast rohkem. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.06)
Intervjuu Prantsusmaa ekspresidendi Valery Giscard d’Estaingiga tööst ELi tuleviku konvendis. Giscard näeb ennast “katalüsaatorina”, mis kuulab teiste nägemusi ja üritab leida neist tarkade kivi. Kuigi Giscardi arvates on veel ennatlik teha visioonidest kokkuvõtteid, leiab ta siiski, et: “ei ole realistlik oodata võimu keskendumist või ametnikku, kes tuleks seda võimu kasutama. Võim tuleb hajutada”. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 8.06)
Soome ekspresident Martti Ahtisaari esinemisest Euroopa Ärifoorumil (European Business Summit). Ahtisaari usub, et laienev EL areneb suureks majanduslikuks jõuks, millest ei saa kunagi USA sarnast sõjalist suurriiki. “Äärmiselt tähtis on tagada ELi konkurentsivõime. See on parim viis turvalisuse tagamiseks,” ütles Ahtisaari. Tema arvates on ELi liiga vähe näha maailmamajanduses. “On paradoksaalne, et tugevaid ELi liikmesriike ei ole näha arutlemas globalisatsiooni üle. See johtub institutsionaalse koordinatsiooni ja ideoloogia puudumisest,” oletab Ahtisaari. Ta peab äärmiselt oluliseks ELi institutsioonide tugevdamist sedasi, et laienenud EL suudaks rääkida ühel häälel arengumaapoliitikast. Ahtisaari ei usu, et ELi ja Venemaa suhted kannatavad liidu laienemise tagajärjel. Ta peab liidu tähtsaks ülesandeks toetada Venemaa pääsu WTOsse. (Tuulikki Kuparinen, Taloussanomat, 8.06)
Uudisteagentuurid
Venemaa ja Euroopa töösturid toetavad Venemaa-ELi uue majanduskoostöö mudeli väljatöötamist, mis tuleks luua ühismajandusruumi kontseptsiooni raames, seisab Venemaa ja ELi töösturite ümarlaua esimeeste Anatoli Tshubaisi ja Paolo Kantarella ühisavalduses. Avaldusele on lisatud kolm peamist suunda ühismajandusruumi kontseptsiooni korraldamiseks. (RIA Novosti, 7.06)
Suurbritannia ajakirjandus
ELi liikmesriigid on erineval arvamusel selles osas, kuidas finantseerida tuleviku sõjalisi operatsioone, mis tegutsevad vastavalt Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitikale (ESDP). Sellega raskendatakse ambitsioonika eesmärgi läbiviimist, nimelt soovitakse saada kokku 60 000 liikmeline kiirreageerimisüksus järgmise aasta juuniks. ELi liikmesriikide kohtumisel ei suudetud saavutada kokkulepet, millised sõjalised kulutused tuleks jagada ning milliseid peaksid katma liikmesriigid individuaalselt. ESDP on hädas varustuse puudujäägiga, eriti sellistes valdkondades, nagu strateegiline õhusild, logistika jms. Lisaks sellele ei kipu enamik ELi liikmesriikide rahandusministeeriumeid kaitsekulutusi tõstma. Kaitsepoliitika eksperdid tunnistavad, et kuna neid puudujääke ei suudeta katta järgmiseks aastaks, valmistutakse ettenägematuteks olukordadeks. Võimalik, et Venemaalt renditakse kaugveo õhutransport, nimetatud ettepanek esitati Moskvas toimunud ELi ja Venemaa kohtumisel. Ühe diplomaadi sõnul oleks sellisel juhul tegemist Venemaa piletiga ESDPsse. (Judy Dempsey, Finnacial Times, 3.06)
Venemaa ajakirjandus
EL kavatseb pärast Venemaale turumajandusriigi staatuse andmist aktiveerida läbirääkimisi Moskva ühinemiseks WTOga. ELi põllumajandus- ja kalandusvolinik Franz Fischler kohtus Moskvas Venemaa ettevõtjate esindajate ja kõrgemate ametiisikutega. ELi volinik ei olnud rahul Moskva passiivse seisukohaga ning kinnitas, et läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahel - viimase WTOga ühinemise küsimustes - praktiliselt ei toimu. Fischleri sõnul võib EL teha oma nõudmistes Venemaale mõningaid järeleandmisi. (Ivan Sas, Nezavisimaja Gazeta, 4.06)
Uudisteagentuurid
France emerged as the only euro-zone country refusing to commit to a 2004 deadline for balancing its public finances, as EU finance ministers met in Luxembourg. With two rounds of National Assembly elections starting this weekend, French Finance Minister Francis Mer held back from undertaking such a strong political engagement. As a result, the finance ministers of all 15 EU member states refrained from agreeing a fresh set of broad economic guidelines - although they could yet do so later this month, before an EU summit on June 21-22. But they were expected to overrule French objections and adopt - by qualified majority vote - a package of reforms for the management of European pension funds. Under the changes, pan-European pension funds would be subject to just a few regulatory constraints on the type of investments they make, officials said. Funds operating in only one country would remain covered by existing national legislation. Spanish Finance Minister Rodrigo Rato said France's readiness to abide by the 2004 target remained "in brackets." (Afp, 4.06)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa Keskpanga (EKP) möödunud aastane baasprotsendi (EURIBOR) vähendamine kiirendab lähikuudel majanduskasvu euro-tsoonis. Oma eelmisel koosolekul jättis EKP EURIBORi endiselt 3,25%-le, ning enne suve lõppu ei ole muudatusi oodata, mistõttu ootavad 2002. aasta IV-s kvartaliks Kieli Majandusinstituudi teadurid juba 3%-list majanduskasvu. I-s kvartalis hoidusid tarbijad suuremaid oste tegemast, kuid praeguseks on võrreldes märtsiga märgata tarbekaupade nõudluse 7,8%-list kasvu. (Birgit Marschall, FT Deutschland, 7.06)
Rootsi ajakirjandus
Kuigi rahvahääletus EMUga ühinemiseks Rootsis võib toimuda kõige varem 2003. a. kevadel, aktsepteerib juba praegu suurem osa Rootsi hotelle ja suuremaid restorane maksevahendina ka eurot. (Jessica Ritzén, Aftonbladet, 5.06)
US Defense Secretary Donald Rumsfeld said he was impressed by the strides the three Baltic states have made to prepare themselves for membership in NATO. "I don't know that I see shortcomings. What I see is a lot of effort by three countries that are determined, are interested, have worked closely with NATO countries to take the appropriate steps necessary to be qualified applicants," he said. Afp, 8.06
Uudisteagentuurid
US Defense Secretary Donald Rumsfeld said he was impressed by the strides the three Baltic states have made to prepare themselves for membership in NATO. "I don't know that I see shortcomings," he said after meeting with Nordic and Baltic defense ministers. "What I see is a lot of effort by three countries that are determined, are interested, have worked closely with NATO countries to take the appropriate steps necessary to be qualified applicants," he said. "We believe a very, very strong military alliance like NATO is still relevant," said Sven Mikser, Estonia's defense minister. "We see this as not an additional bonus to our security but actually we see NATO as the Estonian security arrangement for the future." Lithuanian Defense Minister Linas Antanas Linkevicius said that, though small, the Baltic states felt they had a contribution to make to the alliance. "We'll probably not be frontliners in this organization, but we won't be free riders either," he said. (Afp, 8.06)
U.S. Defence Secretary Donald Rumsfeld refused to be drawn on whether U.S. diplomacy was succeeding to calm India-Pakistan tensions before being briefed by Deputy Secretary of State Richard Armitage. Armitage, fresh from meetings in India and Pakistan, was expected to arrive in late afternoon in the Baltic state of Estonia and provide Rumsfeld with an assessment of his talks with leaders of the Asian nuclear-armed neighbours. At a news conference after his talks with the Nordic and Baltic ministers, Rumsfeld declined to comment on India- Pakistan tensions, ratcheted up by Pakistan's statement that it had shot down an unmanned Indian spy plane. Asked if he had any early signs how successful Armitage's meetings were in India and Pakistan, Rumsfeld replied: "I'll know better after I meet with him this afternoon." Fighting terrorism was the key issue discussed at the meeting of the Nordic and Baltic defence ministers, Sven Mikser, Estonia's defence minister, said. They also discussed improving military capabilities and security cooperation in the region. (Reuters, 8.06)
USA kaitseminister Donald Rumsfeld ütles pärast Tallinnas toimunud nõupidamist Põhjala ja Baltimaade kaitseministritega, et Eesti, Läti ja Leedu ettevalmistustes NATOga liitumiseks pole puudusi märgata. Samas ei nimetanud Rumsfeld ühtegi Balti riiki kindlaks NATO liitumiskandidaadiks. Rumsfeldi sõnul on talle avaldanud sügavat muljet, kuidas on kaitsekoostööd teinud Baltimaad ja Põhjala riigid. USA kaitseministri sõnul on Balti riigid andnud oma tõsise panuse ka terrorismivastasesse sõtta ja taganud terrorismivastase koalitsiooniga liitunud riikide lennukitele tingimusteta ülelennu oma õhuruumis ja vajadusel maandumisõiguse. (Interfax, RIA Novosti, Ytro.ru, 8.06)
Vene kaitseministri Sergei Ivanovi sõnul jääb NATO laienemine endiselt vaieldavaks küsimuseks alliansi ja Venemaa suhetes. "Vene kaitseministeeriumi seisukoht NATO edasise laienemise küsimuses jääb muutumatuks. Veelgi enam, me leiame, et uue koostööformaadi loomine pole vähimalgi määral psühholoogiline kompensatsioon alliansi laienemise eest," kuulutas Ivanov formaadis "20" moodustatud Vene-NATO nõukogu esimesel istungil. "Kahtlemata on laienemine alliansi siseasi ning me ei kavatse olukorda vähimalgi määral kunstlikult dramatiseerida, kuid oleme ülimalt mittehuvitatud varasemate aastate negatiivsete stsenaariumide kordumisest, kui Venemaad kuulati, kuid ei kuuldud," toonitas Ivanov. (Interfax, 6.06; RIA Novosti, 9.06)
Venemaa ei osale novembris Prahas toimuval NATO tippkohtumisel, kui allianss langetab otsuse uute liikmete vastuvõtmisest, teatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov. Ivanov kinnitas, et selline otsus on tingitud Venemaa vastuseisust NATO laienemisele. Sergei Ivanov avaldas samas heameelt Vene-NATO uue ühisnõukogu loomise üle, mis annab Moskvale teatud julgeolekuküsimustes võrdse otsustamisõiguse. (Interfax, 5.06)
Moskva ei kavatse NATOga sõjalisi küsimusi arutada, kuulutas Vene kaitseminister Sergei Ivanov. "Venemaa ei plaani arutada NATOga selliseid küsimusi, mis kasvõi kuidagi segaksid või asetaks mingeid piiranguid meie või NATO liikmesmaade relvajõudude arengule," kinnitas Ivanov. "Venemaa pole kunagi pretendeerinud ega hakka pretendeerima mingile vetoõigusele NATO kui sõjalise struktuuri arengu osas," ütles Vene kaitseminister. "See on alliansi suveräänne õigus ja ma tahaksin seda veel kord rõhutada," lisas ta. (Interfax, 6.06)
A drive to cut NATO's flab and build its military muscle for the fight against global terrorism gathered momentum after Britain and Spain called for a transformation of the 19-nation alliance. The move came two days ahead of a meeting of NATO defence ministers at which the U.S is expected to press its European allies to lift defence spending and narrow the potentially divisive transatlantic gap in military capabilities. "This is a good European signal, nicely timed before the defence ministers meeting, that at last they are getting serious about capabilities," a senior NATO official said. In a joint letter to NATO Secretary-General George Robertson, Prime Ministers Tony Blair of Britain and Spain's Jose Maria Aznar said the September 11 attacks on the U.S underscored the need for NATO to shape a new role for itself. Officials said the two leaders proposed nothing that is not already on the anvil at the defence alliance, which was thrown into an identity crisis when the Bush administration sidelined it from the military response to September 11 in Afghanistan. But in a four-page vision for the future of NATO attached to their letter, Blair and Aznar said alliance assets and forces need to be "used flexibly wherever they are needed", raising the prospect of missions beyond the Euro-Atlantic area. (Reuters, 4.06)
US Defense Secretary Donald Rumsfeld said the U.S and its allies must go on the offensive against terror states and terrorists, warning that the threat of weapons of mass destruction is worse than imagined. Although NATO is by charter a defensive alliance, Rumsfeld suggested it take a broader view of pre-emptive military action against threats posed by terrorist states with weapons of mass destruction. "If a terrorist can attack at any time, any place, using any technique, and it's physically impossible to defend every time, every place against any technique, then one needs to calibrate the definition of defensive," he told. Going on the offensive, as the U.S did in Afghanistan, is "literally the only way to defend against groups or countries that have weapons of mass destruction and are bent on using them against you," he said. "Clearly every nation has the right of self defense and this is the only, only conceivable way for us to defend ourselves from those kinds of threats," he said. Rumsfeld's call to action came as ministers discussed ways to make NATO forces capable of responding swiftly to terrorists and weapons of mass destruction in far-flung crises. The heightened sense of urgency was shared by most NATO ministers, senior US defense officials said. Rumsfeld said he raised Iraq in his briefing to NATO defense ministers, but not in terms of any plans for action against it. "I brought it up here as one of those states that is a terrorist state," he said. "It is a state that has had an enormous, aggressive appetite for weapons of mass destruction. And in fact it's liked that subject so much it's actually used chemical weapons on its own people," he said. (Afp, 6.06)
NATO Secretary-General George Robertson said the alliance must spend more money and build up its military might to be effective against new security threats facing the world. Speaking ahead of a meeting of defence ministers from the 19-nation alliance in Brussels, Robertson said defence could not be bought on the cheap and September 11 showed that terrorism could wreak huge destruction on any nation. "There is no way in which the safety and security of the population of Europe can be guaranteed unless the investment is made now," Robertson told. "That means spending wisely and it means spending more. There is no other way in which governments can discharge that fundamental responsibility to their populations for making them safe unless they are willing to spend the money on it." "We have to build on the political influence that we now have with a military backbone that makes that influence all the sharper," said Robertson. Robertson said the Europeans must invest and modernise or risk being sidelined by the Americans, who would have all the hardware but still needed allies to fight with. He dismissed claims that there was no longer any point to NATO, saying that nine countries were queuing to join the alliance and pointing to Russia's desire for a new and deepened relationship. "Its been the best insurance policy that you and I have had in our generation and it still remains the best insurance policy for future generations," he said. (Reuters, RIA Novosti, 5.06; Interfax, 6.06)
NATO defence ministers pledged a radical transformation of their forces and command structures to meet new threats from terrorism and weapons of mass destruction. But they stopped short of agreeing to raise defence spending. NATO Secretary General George Robertson opened the meeting by urging ministers to spend more on their military forces to ensure the alliance remains relevant for new security challenges in a post-September 11 world. "The attack on the U.S last September brought home to everyone that there is no relief in today's world from the obligations of defence or the need for military preparedness," Robertson said. A senior NATO official said there was consensus on the need for allies to acquire new, long-range capabilities to confront threats wherever they arose in the world, but no one promised to match the U.S by hiking defence budgets significantly. "No nation has actually pledged an increase in spending," the official said. "But there was full recognition that the effort we are going to undertake will require more money." The ministers agreed to draw up in time for a November NATO summit in Prague a catalogue of new equipment they would acquire with fixed dates for delivery. Robertson said the Prague summit must be a watershed in efforts to ensure forces are properly organised and armed "even if that means additional resources for defence and security". The top priorities - more targeted than the ineffectual laundry list adopted in 1999 - would focus on air and sealift, defences against nuclear, biological and chemical weapons, secure and inter-operable communications, air-to-air refuelling, surveillance and precision-guided munitions. (Reuters, 6.06)
NATO defence ministers agreed to develop a plan to improve their ability to protect themselves against threats from biological, chemical and nuclear weapons. The ministers had had detailed discussions on the problem of weapons of mass destruction (WMD), links between such weapons and terrorism and the need to develop new ways to deal with problems and threats the alliance would face in the 21st century. They also discussed a broad range of countries, including Iran, Iraq and North Korea, and also Cuba, Libya and Syria. U.S. Defence Secretary Donald Rumsfeld said there was a "sense of urgency to this WMD problem and that NATO will be a very important part of responding to that for the members of the alliance, along with other international partners including the EU." (Reuters, 6.06)
NATO defense ministers gave a cool reception to Ukraine's bid for membership, opting instead for better cooperation for now. On the second day of their biannual meeting, the defense ministers politely but firmly brushed aside Ukraine's aspirations to join the 52-year-old alliance as it shifts gears into a leaner, meaner mode of anti-terrorism preparedness. The defense ministers met with Ukrainian counterpart Volodymyr Shkidchenko, who bore a letter from President Leonid Kuchma expressing a desire to join. Kuchma's letter said his country's National Security Council had adopted a program aimed at meeting preliminary requirements for NATO membership. "I was delighted to get President Kuchma's letter," NATO Secretary General George Robertson told. "It was welcomed very much by ministers today. That letter expresses an ambition, which is one that we welcome." But he added: "I think the president of Ukraine shares with me and with the NATO ministers the thought that we need to concentrate on the work program of cooperation just now, but to do it in the context of a Ukrainian ambition to be integrated into Euro-Atlantic institutions." (Afp, 7.06)
Kasahstan laiendab koostööd NATOga ja liitub NATO programmiga “Planeerimise ja analüüsi protsess”. Kasahstani kaitseministri Muhtar Altõnbajevi sõnul on koostöö NATOga üks Kasahstani julgeoleku tõsisemaid koostisosi. “Mida tihedamalt ja sügavamalt teeb Kasahstan NATOga koostööd, seda rohkem kasu ta saab, “ ütles minister. (Interfax, 9.06)
USA ajakirjandus
USAl on plaanis luua NATO poolt juhitav sõjaväeüksus, mis konkureeriks palju kritiseeritud ELi kiirreageerimisüksusega. On ilmselge, et Bushi administratsioon ei usalda ELi sõjalisi ambitsioone, mistõttu Pentagon on tegemas ettepanekut, et NATO rajaks väikesed ning mobiilsed üksused, mis suunataks kriisipiirkondadesse. Uued paljurahvuselised üksused loodaks peamiselt NATO Euroopa liikmesriikidest, kuid omaksid ka USA sõjavägesid. Washingtoni nägemuse kohaselt tõrjuks Euroopa-NATO üksus rahuvalveoperatsioonidelt kiiresti välja kogemusteta ELi kiirreageerimisüksuse. Ühe Washingtoni sõjaanalüütiku sõnul võivad USA plaanile vastu olla need eurooplased, kes soovivad, et Euroopa julgeolek ja kaitsepoliitika oleks täiesti eraldatud NATOst. (David Wastell, The Washington Times, 3.06)
Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel, kus õhus rippus Iraagile võimaliku sõjalise rünnaku tegemisega seonduv, ütles USA kaitseminister Donald H. Rumsfeld, et allianss peab laiendama kollektiivse enesekaitse definitsiooni. NATO peasekretär George Robertson ei soovinud arutada NATO vastust võimaliku Iraagile tehtava ennetusründe stsenaariumi kohta. Kuid ta kordas Rumsfeldi mõtet, sõnades: "Me peame olema valmis igasugusteks ohtudeks, millal või kus iganes nad aset leiavad." NATO ametnikud rõhutasid, et mitmed riigid, isegi USA ustav liitlane Suurbritannia, on Iraagi ründamise vastu. Mitmed Euroopa valitsuste ametnikud leiavad, et esmalt tuleb diplomaatial lasta oma töö ära teha, andes ÜROle aega läbirääkimisteks rahvusvaheliste relvainspektorite Iraaki tagasisaatmise küsimuses. Robertson, rääkides alliansi sõjalise külje miinustest, sõnas, et Balkani kogemus ning terrorismivastased operatsioonid on ilmselgelt näidanud NATO puudujääke. Suletud uste taga toimunud kohtumisel püüdis Rumsfeld veenda kaitseministreid selles, et NATO peaks kohaldama märksa proaktiivsema seisukoha. Ta sõnas, et "absoluutne tõendus ei pruugi olla rünnaku eelduseks" ning hoiatas, et NATO liikmesriigid on "pidevalt alahinnanud" ohtusid, mida kujutavad endast terroristid, ballistilised raketid, massihävitusrelvad. Kohtumise lõppedes tõdesid kaitseministrid, et NATOl on tõsised puudujäägid mitmes valdkonnas, sh võimekuses kaitsta end massihävitusrelvade vastu; täppislaskemoona arsenalis; tehnilises varustuses, mis võimaldaks erinevatel NATO liikmesriikidel suhelda turvaliselt jms. Kaitseministrid leppisid kokku töötada välja projekt plaanide kohta, mis lahendaksid nimetatud puudujäägid ning esitada projekt heakskiitmiseks Praha tippkohtumisel. (Thom Shanker, The New York Times, 7.06)
Euroopa mainekad poliitikud arutlevad NATO tuleviku teemal. Kas NATO tahab mängida militaarset rolli? Novembris toimuva Praha kohtumise näol saab tegu olema ellujäämise tippkohtumisega - olla või mitte olla. Eurooplased peavad Prahas andma vastuse mitte vaid peasekretär George Robertsoni nõudmistele, vaid eelkõige iseendile: kas ollakse huvitatud NATO säilitamisest sõjalise alliansina? Ka ameeriklased peavad andma vastuse: kas ollakse huvitatud sellest, et NATO oleks tulevikus sõjaliselt vajalik kriisi situatsioonides või on Bushi administratsiooni poliitikaks Pentagoni doktriin "hoida illusioon elus"? (Bronislaw Geremek, Jacques Lanxades, Peter Mandelson, Margarita Mathiopoulos, Klaus Naumann, International Herald Tribune, 6.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Suurbritannia ja Hispaania peaministrid saatsid NATOle ühise pöördumise, milles kutsusid üles radikaalseteks muutusteks alliansis. Pöördumise eesmärgiks oli laiema debati algatamine NATO siseselt, kuna allianss on jäämas USA varju. Tony Blair ja Jose Maria Aznar soovivad määratleda NATO rolli terrorismivastases võitluses, seda on hakanud toetama ka USA. Nende nägemuse kohaselt peaks NATO looma väikesed ning mobiilsed üksused, mida oleks võimalik kiirkorras saata kriisipiirkondadesse, isegi juhul, kui tegemist on NATO mõjusfäärist väljas asuvate piirkondadega. (Judy Dempsey, Financial Times, 5.06)
USA kaitseminister Donald Rumsfeld tegi tugeva hoiatuse kohtumisel oma NATO kolleegidega ohu osas, mida kujutavad endast Iraan ja Iraak ning selles, et terroristid võivad saada juurdepääsu bioloogilistele ja keemilistele relvadele. Kui Rumsfeldilt küsiti, kas NATO, mis on end alati pidanud kaitseorganisatsiooniks, peaks tarvitusele võtma ennetuslikud abinõud terroristide vastu, vastas Rumsfeld, et NATO traditsioonilised definitsioonid kaitse osas tuleb terrorismi olemuse tõttu ümber hinnata. NATO peasekretär George Robertson tõdes, et allianss vajab reforme, tulemaks toime uute ohtudega, kuid tema sõnul on NATO kaitseorganisatsioon ning selleks ta ka jääb. (Stephen Castle, The Independent, 7.06)
NATO alustas oma sõjalise varustuse laiaulatusliku ülevaatusega, pärast USA surveavaldust oma liitlastele, et need oleksid tõsiselt valmis terrorismi ja massihävitusrelvade poolt tulenevateks ohtudeks. USA kaitseminister Donald Rumsfeld sõnas Brüsselis pärast kaitseministrite kohtumist ajakirjanikele: "Tegemist ei ole teoreetilise ohuga, oht on tõeline." (Alexander Nicoll, Financial Times, 7.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
NATO liikmesmaad on allianssi muutmas senisest paindlikumaks jõuks. Loodetavasti loobub ka USA Euroopa liitlaste halvustamisest, kes kaitsekulutuste vähendamise tõttu on USAst sõjaliselt maha jäänud. Bushi administratsioon sooviks Praha tippkohtumisel näha teoks saamas ideed, mille kohaselt liikmesriigid sõjaliselt spetsialiseeruksid. Sellise projekti kohandamine vajaks tõelisi pingutusi, kuid selle pragmaatilised aspektid vastavad paremini euroopalikule mõtteviisile. (Laurent Zecchini, Le Monde, 7.06)
Saksamaa ajakirjandus
NATO peasekretär George Roberstonile ja ELi riigi- ning valitsusjuhtidele saadetud ühises kirjas väljendasid Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Hispaania peaminister José Maria Aznar oma ühist nägemust NATO arengusuundadest 21. sajandil. Nendeks on terrorismiohtude ennetamine ning elanikkonna kaitsmine massihävitusrelvade kasutamise eest. Selle ülesande täitmiseks tuleb suurendada sõjavägede võimsust ning luua paindlikud juhtimis- ja relvajõudude struktuurid, mis võimaldaksid vajaduse korral reageerida ka suurte vahemaade tagant. (FAZ, 5.06)
Rootsi ajakirjandus
Kolme Somaalia päritolu rootslase juhtum ÜRO sanktsioonikomitees, kus kolm vetoõigusega liiget (USA, Suurbritannia ja Venemaa) ei nõustu vabastama neid terroristi-pitserist, näitab, kui lubamatu on, et ÜRO on hakanud ette võtma sanktsioone üksikindiviidide vastu. Autor küsib "kas me tahame, et ÜRO toimiks USA marionettrežiimina, mis ilma objektiivse põhjuseta kuulutab lindpriiks USA jaoks ebameeldivaid isikuid, kus maailma otsas nad ka viibivad?" (Tor Bergman, Svenska Dagbladet, 5.06)
Norra ajakirjandus
Artikkel India ja Pakistani konfliktist, kus mainitakse, et USA rahusaadik Richard Armitage tuli läbirääkimistelt Delhis ja Islamabadis otse Eestisse. Asevälisminister Armitage tuli Eestisse, et informeerida kaitseminister Donald H. Rumsfeldi, kes siin kohtus Põhja- ja Baltimaade kaitseministritega. (Einar Hagvaag, Dagbladet, 9.06)
NATO elab läbi põhjalikku muutust, millel on eelkõige poliitilised tagajärjed, mis aga nõuab ka militaarseid reforme. Lääne-Euroopat ei ähvarda enam oht idast, 21. sajandil ähvardavad turvalisust ja stabiilsust teistsugused probleemid. Need nõuavad lahendamist eelkõige poliitiliste ja majanduslike vahenditega, kuid ka kaitseväge tuleb kohandada uute ülesannetega. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 4.06; Aftenposten, 8.06; Taani: Berlingske Tidende, 6.06; Jyllands-Posten 7.06)
Venemaa ajakirjandus
Autor loetleb Balti riikide viimase aja edusamme NATO suunal ning tõdeb, et “NATO kolm Balti-kandidaati on valmis oma mitte laia, kuid kindla õlaga toetama ameeriklasi igas kuumas punktis maailmas. Sellega erinevad nad oluliselt suurtest Euroopa riikidest. Läti, Eesti ja Leedu lähevad juba praegu igasugusele riskile, et saada kiiremini alliansi liikmeks”. Balti riigid on nõus eraldama 2% SKP-st kaitsekuludele, ehitama enda territooriumil NATO õhukaitse objekte ja saatma rahuvalvajaid kriisipiirkondadesse. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 3.06)
Üha rohkem eksperte arvab, et NATO tippkohtumisel Prahas selle aasta novembrikuus kutsutakse alliansiga liitumisläbirääkimistele kolm Balti riiki. NATO laienemine avaldab suurt mõju ka piirkonna riikidele, näiteks Soomele. Pikem analüüs NATO mõjust ELi aktiivseimale liikmele ja ‘seni neutraalsele’ Soomele. Sisuliselt on Soome nii kaitsejõudude, seadusandluse kui majanduse osas NATOga liitumiseks valmis. Soomlaste toetus NATOga liitumisele on hetkel väike, kuid seda võib kergelt mõjutada propaganda abiga, mis hakkab juba toimima, pealegi aktiviseeruvad iga päevaga poliitilised ja sõjalised suhted Soome ja NATO vahel: Soome valitsus peab alliansiga läbirääkimisi Soome sõjalise infrastruktuuri arendamisest NATO nõuete järgi. (Aleksei Ljaschenko, Krasnaja Zvezda, 4.06)
Jurmalas toimunud Balti foorumist, kus arutati Läti-Vene koostöövõimalusi. Läti tsentristid ja parempoolsed ignoreerivad dialoogi Moskvaga. Enamus osalejaid Venemaalt rõhutasid, et NATO laienemise juures on vaja arvestada ka venelaste reaalsete muredega. SVOPi presiidiumi liige Igor Jürgens soovitas astuda kõigepealt ELi ja siis aasta pärast NATOsse. Fondi "Poliitika" direktor Vjatsheslav Nikonovi arvates ei soovi Läti valitsus teha jõupingutusi Venemaaga suhete parandamiseks. (Aleksandr Shumilin, Izvestija, 8.06)
Soome ajakirjandus
USA kaitseminister Donald Rumsfeld kiitis Balti riikide NATO-suunalisi jõupingutusi. “Olen märganud Balti riikide suuri pingutusi ja edusamme teel NATO liikmelisuse saavutamiseks,” ütles Rumsfeld Balti- ja Põhjamaade kaitseministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. “Eesti, Läti ja Leedu on jõudsalt arenenud ja tõestanud oma ühtsusega, et on võrdsed ning usaldusväärsed partnerid.” Rumsfeld kiitis Balti riike ka osalemise eest terrorismivastases sõjas koos 68 teise riigiga. Autor märgib, et pressikonverentsil istusid kõrvuti välispoliitika veteran Rumsfeld, 70, ja kaitseministrite pesamuna, Eesti Sven Mikser, 27. Mikser rõhutas, et Eesti suurusel väikesel riigil ei ole võimalusi jääda alliansist välja. “Praegusel hetkel ei koge Eesti ohtu välisriikide poolt. See on tuleviku kindlustamine,” ütles Mikser. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 9.06)
USA kaitseminister Donald Rumsfeld ei näe Balti- ja Põhjamaade omavahelises piirkondlikus ühtsuses lõhenemise märke ka siis, kui Balti riigid liituvad NATOga. Soome aina lisanduv koostöö NATOga ei liida Rumsfeldi arvates Soomet ja Eestit strateegiliselt üheks tervikuks ega sisalda ohtu, et Soomet hakatakse pidama Balti riigiks. “Ühendriigid vaatavad Põhjamaid, ka Soomet, vabu ning liberalistlikke väärtusi elluviivate riikidena. Balti riikide omavaheline koostöö on USAle mõju avaldanud. Me ei näe ühtegi muudatust strateegilises tervikus selles piirkonnas,” ütles Rumsfeld. Soomet esindas 5+3+1 kohtumisel kaitseministeeriumi kantsler Matti Ahola. Ahola kinnitas, et Soome jätkab ka pärast Balti riikide võimalikku NATO liikmeks saamist koostööd nende riikide kaitsejõududega ja seda isegi praegusest intensiivsemalt. “Hakkame andma relvastus- ja koolitusabi Balti riikidesse endisest tugevamalt, kuna näeme NATO liikmelisust kindlustavat Balti riikide kaitsevägede struktuure,” ütles Ahola. Rumsfeld kergitas Balti riikide NATO-vaimu, kiites riikide NATO-valmiduse olevat suurepärase. Autor lisab, et Eestis teatakse siiski, et riigil piisab relvavarustust vaid viietunniseks vasturünnakuks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 9.06)
Uudisteagentuurid
President Arnold Rüütel kinnitas kohtumisel diplomaatilise korpusega, et Eesti välispoliitika jääb samaks ka pärast valimisi. Presidendi kinnitusel on Eesti jätkuvalt huvitatud headest suhetest ja koostööst ida ja lääne ning põhja ja lõuna suunal. (Interfax, 3.06)
Eesti valitsus kiitis heaks välisminister Kristiina Ojulandi poolt ettevalmistatud aruande Eesti välispoliitika prioriteetidest. Vastates korrespondendi küsimusele, ütles peaminister Siim Kallas, et välispoliitika prioriteedid jäävad muutumatuks – nendeks on Eesti liitumine ELi ja NATOga. (RIA Novosti, 4.06)
Valitsus kiitis heaks Eesti ja USA vahelise massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning sõjaliste ja kaitsesuhete arendamise koostöölepingu. Koostöölepingu eesmärk on abistada Eestit tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ning nendega seotud tehnoloogia, materjalide ja ekspertoskuste leviku tõkestamisel. Lisaks annab leping võimaluse ka üldiste sõjaliste ja kaitsealaste suhete arendamiseks. (Interfax, 4.06)
Eesti valitsus muutis Eesti-Vene valitsustevahelise komisjoni koosseisu. Komisjonist lahkusid endine Eesti peaminister Mart Laar, eksministrid Toivo Jürgenson ja Katrin Saks. Uude koosseisu kuuluvad peaminister Siim Kallas, majandusminister Liina Tõnisson ja rahvastikuminister Eldar Efendijev. (Interfax, 4.06)
Eesti, Soome ja Ungari suursaadik Venemaal käisid visiidil Marimaal. Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani ning tema sealsed kolleegid, Soome suursaadik Rene Nyberg ja Ungari suursaadik Ernö Keskeny kohtusid Mari Eli Vabariigi valitsuse ning parlamendi liikmetega. Mari Marimaad külastanud suursaadikud kinnitasid Eesti, Soome ja Ungari huvi elu vastu Marimaal ning tõdesid samuti vajadust äri- ja kultuurikontaktide arendamiseks. (Volgainform.ru, Regions.ru, 3.06)
Riigikogu pikendas tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuste kehtivusaega pooleteise aasta võrra 2004. aasta 1. jaanuarini. Keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini sõnul tõestab uus seadus, et Eesti ei kavatse korraldada mitte ühepoolset assimileerimist, vaid tõepoolest integratsioonipoliitikat. EÜRP fraktsiooni esimehe Andrejevi arvates ei lahenda see seadus mingeid probleeme, vaid pikendab tunnistuse tähtaega. EÜRP algatatud eelnõu oleks tühistanud kategooriatunnistuste kehtivuse lõppaja üldse. (RIA Novosti, 6.06)
EOK täitevkomitee nõustus 15 spordialaliidu iseseisvalt vastu võetud otsusega osaleda 15. juunil Moskvas avatavatel noorsoo spordimängudel. EOK-i esindaja Moskva noortemängudel asepresident Jüri Tamme sõnul ei näinud olümpiakomitee põhjust mitte nõustuda spordialaliitude otsusega osaleda Moskva spordimängudel. (Interfax, 7.06; RIA Novosti, 6.06)
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Lauri Vahtre võrdles Eesti sportlaste osalemist SRÜ noortemängudel kaasalöömisega Saksamaa poolt Teises maailmasõjas okupeeritud riikide mängudel ja kutsus valitsust takistama noorsportlaste sõitu Moskvasse, peaminister Kallasele arupärimist esitades. Vahtre tahtis Kallaselt teada, kas valitsus kavatseb midagi ette võtta, takistamaks Eesti tagasilibisemist endise liiduvabariigi staatusse, või vaatab toimuvat jätkuvalt pealt. Ühtlasi küsis ta, kas valitsus kavatseb astuda samme, hoidmaks ära Eesti osalemist SRÜ noorte spordimängudel. (Interfax, 4.06)
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikme Enn Tarto hinnangul peab valitsus taotlema Venemaalt hüvitise maksmist NLi okupatsiooni ajal represseeritud Eesti kodanikele. Eelnõu seletuskirjas meenutas Tarto, et 1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist umbes 10.000 ning 29. märtsil 1949 umbes 20.000 inimest. Erinevalt Saksamaast pole Venemaa seni palunud Eestilt vabandust ega maksnud kompensatsiooni terroriohvritele ja nende lähisugulastele, märkis Tarto. (Interfax, 4.06)
Eesti mereväe laevad Admiral Pitka ja Sulev osalevad Balti miinitõrjeeskaadri Baltron koosseisus Läänemere suurimal mereväeõppusel "Baltops 2002". Eesti laevad osalevad õppusel miinitõrjegrupis, mida tänavu juhib Eesti ohvitser, Balti miinitõrjeeskaadri ülem kaptenmajor Igor Schvede. Õppusest võtavad osa erinevad alused ja üksused nii Läänemere-äärsetest riikidest kui ka Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hollandist ning USAst. (RIA Novosti, 3.06)
Soome lahe idaosas algab Venemaa vetes Eesti, Soome ja Venemaa piirivalve ühine merepäästeõppus "Sommers", kus osalevad kolme riigi piirivalvelaevad ja helikopterid. Õppustel osalevad igast riigist üks laev ja üks kopter, Venemaa kui korraldajariik saadab manöövritele ka abi- ja julgestuslaevad. Kava kohaselt püütakse õppustel osalejad panna tingimustesse, mis on võimalikult lähedased reaalsele olukorrale. (Interfax, RIA Novosti, 6.06)
The self-exiled Russian media tycoon Boris Berezovsky is to grant 100,000 dollars to support Latvia and Estonia's Russian minorities, the head of Berezovksy's charitable foundation said. "The unhappiness and bitterness of the Russian community here is exploited by various extremists and anti-democratic circles in Russia," Alex Goldfarb, executive director of the Fondation for Civil Liberties New York, also known as the Berezovsky Foundation, said. (Afp, 3.06)
160 politseinikku 48 erinevast riigist kogunevad Tallinnasse Interpoli regionaalkonverentsile, et arutada inimkaubanduse, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemist. Peamiste teemadena tulevad Tallinnas kindlasti arutusele terrorismi, narko- ja inimkaubanduse ning korruptsiooni vastu võitlemine ning Interpoli üldist arengut puudutavad küsimused. (RIA Novosti, 5.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Möödunud aastal toimunud assotsiatsiooni aRRi (Rayonnement français Réalités internationales) delegatsiooni Eesti visiidi järelkajana ilmus aRRi poolt väljaantavas ajakirjas Balti riikide eurointegratsioonile pühendatud artikkel. Artikkel märgib, et igal Balti riigil on Venemaaga eriline suhe. Nii näiteks on Eesti rakendanud Venemaa nõuete suhtes ükskõiksuse poliitikat vähendades paralleelselt igal aastal majanduslikku sõltuvust vene turust. Rakendatud on süstemaatilist integratsiooniprogrammi vene keelt kõneleva vähemuse suhtes. Nii on Eestis “mittekodanikel” õigus hääletada kohalikel valimistel, kuid Lätis mitte. (Viviane du Castel, Regards sans frontiéres, juuni/juuli 2002)
Taani ajakirjandus
30 sõdurit Balti riikidest, 10 igast riigist, ei lubatud rahvusvahelisse lennubaasi Manases Kirgiisias. Sõdurid olid eelnevalt läbi teinud treeningu Taanis, et ühineda Kirgiisias Taani lennujõududega. Kirgiisi valitsus toob põhjuseks, et baltlased esitasid taotluse liiga hilja. Baltikumis aga arvatakse, et äraütlemine on poliitiliselt motiveeritud, põhjuseks surve Venemaalt. Läbirääkimised käivad ja sõdurid loodavad lennata Kirgiisiasse järgmise vahetuse käigus. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 4.06)
Soome ajakirjandus
Värskest uuringust selgub, et eestlaste sallivus maal elavate mitte-eestlaste suhtes on kümne iseseisvusaasta jooksul kasvanud. Rahvuslikul pinnal tekkinud konflikte esineb aina harvemini ja neid on kogenud viimastel aastatel vaid 3-4% elanikest. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tehtud uuringu kohaselt eestlaste ja mitte-eestlaste ehk peamiselt kohalike venelaste elu- ja mõtteviisid ei erine enam teineteisest nii palju kui 1990ndatel. Pooled venelastest ja neljandik eestlastest usub, et need on sarnased. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 9.06)
Venemaa ajakirjandus
Leedu opositsioonipartei Isamaaliit kutsus Leedu noori sportlasi üles mitte osalema Moskvas toimuvatel noortemängudel. Parteis ollakse veendunud, et võistlustega on tegemist ‘tõelise Leedu-vastase provokatsiooniga’. Analoogilised üleskutsed kostuvad ka Eestist. Artiklis on viidatud Aimar Altosaare Balti Assambleel tehtud üleskutsele võistlustel mitte osaleda, ning Isamaaliidu liikmete arupärimisele peaminister Siim Kallaselt. (Vladimir Vodo, Kommersant, 7.06)
Uudisteagentuurid
Peterburis toimunud Ettevõtluse arendamise sihtasutuse esinduse avamisel tutvustati positiivselt transformeeruvat Eestit. Üritus toimus sundimatus õhkkonnas, kohaletulnud Eesti ametnikud ja ettevõtjad suhtlesid vabalt vene keeles. Peterburi Humanitaarinstituudi rektor ning Peterburi 300. juubeli sponsorirahade komitee esimees Aleksandr Zapesotski kutsus Eesti Ettevõtluse arendamise sihtasutuse avamisel eestlasi õhtusöögile kuberner Aleksandr Jakovleviga. (IA Rosbalt, 5.06)
Eesti ja Venemaa valitsustevahelisel kalanduskomisjoni istungil kavatsetakse saavutada kokkulepe kalapüügi korraldamiseks Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene sõnul vahetatakse komisjoni istungil informatsiooni kalavarude olukorra ja väljapüügi kohta Peipsi piirkonnas, ning lepitakse kokku kalapüügivõrkude võrgusilma lubatud suuruses. (RIA Novosti, 3.06)
Estonian consumer price inflation stood at 4.1% in May, falling from the 12-month figure of 4.6% in April. Prices rose by 0.3% in May from April. (Afp, 7.06)
Saksamaa ajakirjandus
Alam-Saksi majandusministri Susanne Knorre juhitud Alam-Saksi Sadamate valitsuse visiidi eesmärgiks kolme Balti riiki oli tugevdada selle liidumaa ja Balti riikide vahelisi majandussuhteid. Willemshaveni majandusühenduse president Johann H. Niemann märkis ära erilist huvi suhete tihendamise vastu Tallinna Sadamaga, mille kaudu kulgeb suur osa Venemaa transiitkaubast. (Die Welt, 6.06)
Austria ajakirjandus
Eesti, Läti ja Leedu majandused on üks liberaalsemaid maailmas. Nendes maades ei sea enam keegi küsimärgi alla kursivõtmist Läände. Siiski, nii ebapüsiv, kui olid nende valitsused, ja nii kaootiline nagu poliitiline maastik, nii ebastabiilne oli ka algaastatel nende maade orientatsioon. Viimaste aastate edusammud NATO ja ELi liitumise suunas on aga peagi kandmas vilja. Novembrikuisel Praha tippkohtumisel paeks neile riikidele antama üle kutse NATOsse, kuu aega hiljem Kopenhaagenis antakse viimane hinnang nende liitumisele ELiga. Balti riikide omavahelised erinevused on tinginud ka selle, et ühiste eesmärkide taotlemisel on kasutatud erinevaid vahendeid: Eesti sidus varakult oma rahvusvaluuta Saksa margaga, Leedu ja Läti aga dollariga. Mitmed probleemid on juba lahenduse leidnud, Eestil ja Leedul tuleb lahendada energeetika küsimused. Jääb vaid loota, et naabrid, kes korraga murdsid välja NList, võetakse ka samaaegselt Lääne institutsioonidesse vastu. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 4.06)
Soome ajakirjandus
Soomes on asjatu karta Eesti meiereide rünnakut. ELi kandidaatriikidele pakutavad kvoodid on nii väikesed, et nendest ei piisa isegi oma kulutuste katteks, rääkimata siis ekspordist. Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi ametnik Antero Tuominen ei usu, et Eesti võimalik ELi liikmelisus mõjutab Soome piimatootmist. “Kindlasti hakkab Eestist mingeid tooteid tulema, kuid sinna ka viiakse tooteid,” ütles Tuominen. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 3.06)
Tallinna laevaremonditehas võitis konkursi soome jäälõhkuja Kontio remontimise üle. Konkursi võitja määras hind: Tallinnas tehakse töö umbes 20% odavamalt kui Soomes. Soome veeteedeamet saadab sellega juba kolmanda jäälõhkuja välismaale remontida. Aprillis remonditi Tallinnas Fennica ja möödunud aastal Otso. (Marja Saleva, Turun Sanomat, 3.06; Nils-Eric Backman, Helsingin Sanomat, 4.06)
Soome jäälõhkujate remondid viiakse teadlikult välismaale. Jäälõhkuja Kontio remondikonkursi võitis jälle Tallinn, kus remonditi ka Fennica ja Otso. Varem tehti kõik soome jäälõhkujate remondid Soomes. Soome veeteedeameti kohaselt tehakse Kontio remont Tallinnas hinna tõttu. Kui tõesti on hinna-kvaliteedi suhe välismaise töötegija kasuks, siis tuleb sellega leppida, kuid vähemalt Turu laevaremonditehases ollakse arvamusel, et soome töötajate kõrgekvaliteedilised tooted tuleks ka remontida kõrgesti kvalifitseeritud soome laevaremonditehase meeste poolt. Tähelepanuväärne on veeteedeameti põhjendustes see, et kuigi Turu pakkus remondi hinnaks 140 000 eurot, korraldati “kindluse mõttes” rahvusvaheline konkurss, kuna lõplik hind võis tõusta üle 250 000 euro, mis on ELi eeldatav ülemine piir ilma konkurssi kuulutamata sooritatavale avalikule hankele. Juhtkirja arvates näitab sellega ELi musterõpilane aegajalt üles “otsest lollust”. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 4.06)
PKC Group Oyj ostab AS Harju Elektri tütarettevõtte AJT Harju Elekter ASi aktsiad. Hinnaks on ligi kaks miljonit eurot. (Taloussanomat, 5.06)
Läti ajakirjandus
Eesti ettevõtjad on paanikas: mitteametlikel andmetel kavatsevad võimud päevavalgele tuua kõik 1991.-1997.a. toime pandud majanduskuriteod. Tuntud advokaadid kinnitavad kaitse- ja maksuinstitutsioonide kasvanud aktiivsust. Need paanilised meeleolud väljenduvad anonüümselt levitatavas elektroonilises kirjas, mille autor väidab, et koalitsioon tegi kokkuleppe majanduskuritegude massikontrolli osas. Kirjas ei mainita mitte ühtegi konkreetset nime, kuid kohe meenub pankur Indrek Neivelti juhtum, kellelt nõuti tagasi 1998. a. mittemakstud maksud. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.06)
Eesti naftatransiidiäril on uus liider: Taani Eurodek Grupi Eestis tegutsevate ettevõtete nafta ja naftasaaduste transiidi maht ulatus mais 1,15 miljoni tonnini, mis Eesti firmade hulgas on ühe kuu transiidimahu rekord. Eurodek on tõusnud Eestis liidriks ka nafta ümberlaadimiskompleksi mahutite mahu poolest. Firma seletab oma edu pikaajalise strateegia realiseerimise abil: Eurodek arendab infrastruktuuri ja ehitab uusi mahuteid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 5.06)
Eesti suurim perioodikakirjastaja Hans H. Luik hakkas müüma oma aktivaid, mis seab kahtluse alla ainsa eestlastele kuuluva päevalehe Eesti Päevaleht eduka eksisteerimise. Luige poolt kontrollitava kirjastusele Ekspress Grupp kuulunud 50-protsendilise AS-i Lehepunkti osaluse müügitehingu hinnaks kujunes 46 miljonit krooni, Lehepunkti täisomanik on nüüdsest Soome Rautakirja Oyj. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 6.06)
Eesti Turismifirmade Liidu esinaine Daisy Järva räägib turismiäri arengust Eestis. Soomlastest turistide arvu vähenemist seostatakse hinnatõusuga Eestis. Eesti liitumisel ELiga ja tax-free kaubanduse kaotamisega kahaneb Soome turistide arv veelgi. Eesti turismiagentuurid üritavad mõjutada Euroopa võime, et Eesti saaks endale üleminekuperioodi. Negatiivselt mõjutab Eesti turismiäri Soome ja Rootsi meedias korraldatav negatiivne marketing - üritades tõmmata turiste enda poole, näitavad Soome ja Rootsi Eestit negatiivses valguses. Eestis ollakse veendunud, et riiki reklaamitakse välismaal vähe. Juurde lisatud lühiülevaade Vanalinna päevadest. (Marina Dianova, Biznes&Baltija, 7.06)
Uudisteagentuurid
Peterburis toimus rahvusvahelise projekti “Balti palett” istung ning osalejate pressikonverents. Samuti allkirjastati Läänemere-äärsete riikide koostöö põhisuundade deklaratsioon. Projekti eesmärk on tõhustada koostööd Peterburi, Leningradi oblasti, Stockholmi - Mälari, Lõuna-Soome, Tallinna ja Harjumaa ning Riia vahel. (Volgainform.ru, 3.06)
Riias toimus rahvusvaheline konverents “Läänemere riigid kuritegevuse ja terrorismi globaliseerumise vastu”. Osavõtjad jõudsid järeldusele, et on vaja luua rahvusvaheline keskus võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Ürituse organiseerija oli NGO Balti antikriminaalne ja antiterroristlik foorum, mille lõid selle aasta märtsis Riias Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa korrakaitseorganite ja avalikkuse esindajad. (KMnews.ru, 1.06)
Rahuoperatsioonide keskuse ja Taani kaitsejõudude koostöös on Kloogal valminud lasketiir, mille ehitusel on lähtutud Taani kaitsejõudude lasketiirude infrastruktuuri ning ohutustehnika nõuetest. Peale rahuoperatsioonide keskuse hakkavad tiiru kasutama kaitseväe väeosad, Kaitseliit ning teised kohalikud jõustruktuurid. (RIA Novosti, 5.06)
Tallinnas tähistati Pushkini sünnipäeva traditsioonilise üritusega – “Vene kirjavarapäevaga”. Üritusele tulid kõikide Eesti regioonide esindajad, külalised Moskvast, Peterburist, Riiast ja Vilniusest. (RIA Novosti, 6.06)
Tundmatud vandaalid lõhkusid Narvas Vene sõjameeste mälestuseks püstitatud ausamba. Vandaalid lõhkusid täielikult kivist ehitatud postamendi ja sellele asetatud metallist risti. (Itar-Tass, 5.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Eurovisiooni lauluvõistlus võib küll läbi olla, kuid Kreeka esineja hoiatas anda ürituse korraldajad kohtusse, kuna need saboteerisid tema väitel bändi esinemist. Michalis Rakintzise, bändist S.A.G.A.P.O., sõnul oli laulu 17. kohale jäämise põhjuseks halb helikvaliteet, mitte aga lugu ise. Rakintzis kinnitas: "Laul, mida kuuldi Tallinnas, ei olnud see, mida ma kavatsesin esitada." Kreeka muusikakriitikud pilasid pentsikus nahkkostüümis jalgadel trampivat esitlust ning sõnasid, et tegemist oli halb Duran Durani ja Mad Maxi koopia. Kreeka bändi jäämise viimasele kohale päästis Küpros, kes annab oma naabrile alati maksimumpunktid. Enne lauluvõistlust kinnitas Rakintzis: "Ma olen professionaalsem, kui teised, seetõttu riskin olla enesekindel ning väidan, et ma võidan Eurovisioonil." Halb enne ootas Rakintzist ees ka proovil, kus bändi tugeva trampimise tulemusena lagunes proovilava. Samuti läks Rakintzis tülli briti ajakirjanikuga, kes küsis, kas kreeklaste kostüümid on seotud sadomasohhistliku teemaarendusega. (Daniel Howden, The Independent, 1.06)
Üliiroonilises artiklis nimetatakse Eurovisiooni lauluvõistlust üheks suurimaks poliitiliseks sündmuseks, mille puhul on tegemist kavalate kokkulepete paljurahvuselise süsteemi ning suletud uste taga toimuva segase ja ettearvamatu hääletamisega. Eurovisioon annab suurepärase näite sellest, milline võiks "Euroopa" olla ilma ELi struktuurita. Nüüd, kus "Euroopa" laieneb itta pärast NLi kokkuvarisemist, tähendab kogu ettevõtmine väikeste riikide domineerimist. Iirimaa ei võtnud selle-aastasest Eurovisioonist osa, kuna oli võitnud sedavõrd tihti, ning seetõttu esitas viimati hirmkoleda laulu, mille tulemusena Iirimaa diskvalifitseeriti. Aga eelmisel aastal võitis Eesti. Ning sel aastal toimunud võistlusel toimus rüselemine kahe Euroopa “üliriigi” Malta ja Läti vahel. Väikesed riigid toetasid üksteise seljatagust, samuti oli täheldatav veider Vahemere piirkonna solidaarsus. Keegi ei olnud kena Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa vastu. Kuid see "Euroopa" armastab meid (Suurbritanniat). Igaüks rääkis ja laulis inglise keeles. Autor on pühendanud osa artiklist eesti toidule. Ka see osa artiklist on vürtsitatud tugeva irooniaga. Autori sõnul oli raske leida eesti toitu. Eestlased ise väitsid, et rahvustoidu puhul on tegemist soolakala ja hapukapsaga, mis eestlaste sõnul ei ole tänapäeval just kõige parem söök. Ühe eestlase väitel on söök talutav, kui söömise ajal ning pärast seda juua viina. Autor võttis neid sõnu kuulda ning andis väikesele ja uhkele eesti rahvale auhinna "parim toit": "see oli ülimalt liigutav, eriti pärast viina joomist. Ma loodan, et Tallinnas antakse mõnele väljakule minu nimi." (Andrew Marr, The Daily Telegraph, 29.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Théâtre des Champs-Elisés 13. juunil toimuva kontserdi eeltutvustuses märgib ajakiri, et sarnaselt isa Neeme Järvile, on ka see eestlasest dirigent, Paavo Järvi, Sibeliuse muusika austaja. Kuid oleks viga piirata Cincinatti sümfooniaorkestri dirigendi talenti ainult selle soome heliloojaga. Kontserdi alguses esitab Prantsuse Riiklik Sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel ka Mahleri Sümfoonia nr.3, mis on maagiliseks oodiks loodusele. (L’Express, 6.06)
Belgia ajakirjandus
Le Soir teeb kokkuvõtte flaamikeelses ajakirjanduses ilmunud Eurovisiooni kommentaaridest. Nieuwsblad: “Sõprade-eelistamise-poliitika “uputas” Sergio”. Standaard: “Sergio rääkis “Est-visioonist” kuigi ise sai ta oma 33-st punktist 19 just Ida riikidelt.” Koen Seynaeve väljaandes Volk: “Selleks, et saada esikohta: 1) pead olema ida riik, 2) kindlusta, et osaleb palju naaberriike, 3) esita klišeesid a la Dion, ja 4) ära raiska aega hea etteaste ettevalmistamiseks”. (Le Soir, 3.06)
Saksamaa ajakirjandus
Tallinnas saavad tulevikus gümnaasiumilõpetajad sooritada ka Saksa Abitur eksami, 3. juunil kirjutati alla vastavasisulisele kokkuleppele. (FAZ, 4.06)
Austria ajakirjandus
Artiklis Austria Ringhäälingu kultuuriprogrammidest, mainitakse Eesti projekti Save our souls, mida on võimalik näha Viinis festivali Festwoche raames. Selles projekti raames esineb Merle Karusoo oma tükiga "Dokumentarium," mis kirjeldab ühe Tallinna mõrtsuka elu. (Die Presse, 5.06, Der Standard, 12.06)
Soome ajakirjandus
Eesti kunstimuuseumi projektiga astuti sammu võrra edasi, kui muuseumikrundil olevatele kasarmuhoonetele anti lammutusluba. Kunstimuuseumi ehitusele ette jäävad hooned ehitati aastatel 1937-1939 president Konstantin Pätsi vahipataljoni kasarmuks ja ohvitseride elamuteks. (Anne Välinoro, Aamulehti, 3.06)
Soome lähialadel on narkootikumide tarbimine ning sellega kaasnevad haigused ja kuritegevus kiirelt kasvanud. Möödunud aastal ennustatud probleeme ei ole veel Soomes märgata, kuid ametnike mure ei ole lõppenud: HIV-nakatumiste arv kasvab kiiresti Venemaal ning ka Tallinna AIDSi tugikeskuses registreeriti pooleteise aasta möödudes 250 nakatunud naist, kes teenivad narkootikumideks raha ennast müües. (Päivi Repo, Helsingin Sanomat, 3.06)
Ühiskonnas toimuvad kiired muudatused loovad ruumi ka narkootikumidele. Nii juhtus Balti riikides ja Venemaal, kuid võib juhtuda ka Soomes. Küsimus ei ole ehk niivõrd ühiskonnast kõrvalejäämises vaid ühiskonda kinnitumata jäämises. “Kõrvalejäämise kohta teatakse kuidas inimesed ütlevad lahti sotsiaalsest võrgustikust ja satuvad riskiteele,” märgib Lapi ja Tallinna ülikoolide professor Kyösti Urponen. “Kinnitumisest on oldud liiga vähe huvitatud.” Töötus, vaesus ning sissetuleku vahede kasv on suurendanud narkootikumide kasutamist Balti riikides. Eesti sotsioloogi Airi-Alina Allaste sõnul jäid vaesed veel vaesemaks ja paljud otsisid põgenemisteed narkootikumidest. Balti riikides elab suur osa peredest allpool vaesuspiiri, kuid ka Soomes on vaesuspiiri ületanud lastega perede arv 1990ndatel kahekordistunud. (Päivi Repo, Helsingin Sanomat, 3.06)
Prostitutsioon ja kupeldamine Soomes on paari viimase aastaga üle läinud täielikult eestlaste ja venelaste kuritegelikele gruppidele ning need grupid on jaganud Soome piirkondadeks, et säiliks “töörahu” ja tegevusest saaks võtta maksimaalset kasumit. Soome keskkriminaalpolitsei selgituste kohaselt on tegevus muutunud eriti professionaalseks ja järgib üldisemaid ida kuritegevuse viise. Praktiliselt tähendab see seda, et otsuseid langetatakse erinevate kuritegelike gruppide ühises teatud liiki keskorganisatsioonis, nn ühiskassas. Sellised on nii Peterburis kui Eestis. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, STT, Turun Sanomat, Jari Niemi, Kaleva, Manu Tuppurainen, Iltalehti, 6.06)
Prostitutsiooniäri professionaalsust kirjeldab “telefonioperaatori” tegevus. Vastavate operaatorite kasutamine on mitmekordistanud kupeldajale prostitutsioonist saadavat tulu. Soomes toimib see nii: kui klient on leidnud kuulutuse, milles prostituut räägib oma teenustest, siis helistab klient kuulutuses avaldatud numbrile. Numbril vastab nn telefonioperaator, kellel on mitmeid mobiiltelefone. Segaduse vältimiseks on telefonidele kleebitud naiste nimed. (Helsingin Sanomat, 6.06)
Läti ajakirjandus
Leedu esineja Aivaras Stepukonis võitis Eurovisioonil eelviimase koha, kuid Leedu ajaleht Respublika üritab leida selles ka positiivseid jooni - erinevalt Lätist ei tule Leedul korraldada järgmisel aastal Eurovisiooni lauluvõistlust ega kulutada selle peale hiiglaslikke summasid. Teine leht Atgimimas on üllatanud, miks küll oli vaja saata Eurovisioonile halvasti riietatud noormeest, kel ei olnud vähimatki võidushanssi. Ajalehed on ühisel arvamusel, et Leedul tuleb muuta riigimainet ja Leedu tutvustamise strateegiat maailmas. (V. Almazov, Panorama Latvii, 4.06)
Venemaa ajakirjandus
Artikkel pealkirjaga "Dostojevski sai elamisloa Tallinnasse". Tallinnas lõppes pikaajaline epopöa. Seitse aastat läks aega, enne kui Eesti ja Tallinna võimud pärast poliitiliste tontidega võitlemist andsid loa püstitada Kanuti aeda Dostojevski mälestusmärk. Viimane on esimene väljaspool Venemaa piire. Autor leiab sümboolse olevat asjaolu, et mälestusmärgi avas Tallinna ja Eesti metropoliit Kornelius - sai ju mõne nädala eest MPEÕK alles registreeritud. (Leo Kallis, Rossijskaja Gazeta, 4.06)
Autori arvates on Eurovisioon omamoodi börss, kus määratakse naaberriikide suhtumist antud riiki. Muusika on sel juhul vaid ettekääne. Kui riik on hästi käitunud ja pürgib igast jõust ELi – nagu Eesti ja Läti, peetakse temast lugu ja antakse auhind. Venemaa pani jälle lauluga mööda - Prime Minister valis laulu nimega Nothern Girl ja üritas teha "põhjamaise tüdruku" abil komplimenti korraldajamaale Eestile. Eestlased tajusid seda laulu aga vene tütarlapsele pühendatud loona, sest nemad peavad ennast Euroopaks, Venemaad aga põhjariigiks. Endisest venevastasest vingumisest pole Eestis jäänud jälgegi, kõik on sõbralikud ja viisakad. Eestlased tahavad Euroopasse ja täidavad vastuvaidlematult Euroopa reegleid: Tallinna tänavad on täis naeratavaid ja seltsivaid inimesi, vanasti oli see rahvas aga kuulus oma individualismi ja suletuse poolest. (Andrei Arhangelski, Ogonjok, 3.-9.06)
Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
