Nädal välismeedias: 27. mai - 2. juuni

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Romano Prodi: "At the very best, failure to ratify Nice would cause a delay, uncertainty and a considerable amount of unsettled relations for a while." Afp, 27.05

Uudisteagentuurid

The EU's enlargement into Eastern Europe and the Mediterranean will be threatened if Irish voters reject the Nice Treaty for a second time, the European Commission said. "One thing is sure: if there is a second no, enlargement is in trouble," said Jean-Christophe Filori. President Romano Prodi went further. He said: "At the very best, failure to ratify Nice would cause delay, uncertainty and a considerable amount of unsettled relations for a while." (Afp, 27.05)

The EU's head of enlargement warned that far-right gains in elections in Europe, where new polls are due soon in France and Germany, could threaten EU plans to expand the bloc. "There is a clear danger that the window, which was opened for enlargement, is already closing," EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen told. "All over Europe there is a danger that populist movements in European countries will exploit the enlargement as an attractive target to attack European integration in coming elections," Verheugen said. (Reuters, 27.05)

This month's poll of 46 financial institutions and think-tanks across Europe gave the EU a good chance of meeting its timetable for admitting up to 10 new member countries - despite an undercurrent of voter scepticism in the bloc. Some analysts see risks that plans for expansion will be put on hold as EU governments fret about nationalist gains in recent elections in several of the bloc's 15 existing member states. But so far negotiations remain on track - and there is a growing belief that the expansion process is acquiring a momentum of its own, much as Europe's drive for monetary union did during the 1990s. The poll shows Poland, the Czech Republic, Hungary, Slovenia, Cyprus and Malta have the best chance - 60% - of joining the EU on schedule in January 2004. The mid-range forecasts gave the other main applicants - including Slovakia, Latvia, Lithuania and Estonia - about a 50:50 chance of entry in January 2004. But the poll, conducted May 20-27, gave all 10 chances of between 80 and 90% of winning admission by January 2005. "The momentum of enlargement has gone so far that it is now irreversible," said Tim Ash at Bear Stearns. "There could still be major hiccups on the way. It is, though, still an elitist, political project, and, as with the single currency, it will be implemented." (Reuters, 28.05)

Austrian vice-chancellor and head of the far-right Freedom Party Susanne Riess-Passer ruled out expansion of the EU if it meant higher costs for current EU members. "Expansion is out of the question if there is an additional burden for members," Riess-Passer said. (Afp, 2.06)

Finland's PM Paavo Lipponen said it was too early to set dates for further rounds of EU expansion, saying current plans would put enough strain on the 15-nation bloc. "We are being stretched to the limit with the present enlargement. It is a huge undertaking," PM Lipponen said. (Reuters, 29.05)

EU enlargement talks have hit a snag over farm policy reform which could jeopardise a December deadline set for their completion, EU diplomats said. The dispute focuses mainly on direct payments for farmers, an EU income support measure worth billions of euros annually, which some member states would like to see scaled back before proceeding with enlargement. European Commission officials expressed concern that postponing such a key decision was risky. (Reuters, 30.05)

Leaders of 13 central European countries hoping to join the EU wound up a summit in Slovenia on the chances of faster integration into Europe. Slovenian President Milan Kucan said he was hoping for "central Europe to slowly cease to act as a bridge between Europe's East and West." "Central Europe is thus to become an open and cooperative cultural, spiritual and political community, firmly anchored within the EU," Kucan said in a joint statement with Czech President Vaclav Havel. Austrian President Thomas Klestil said the talks "have emphasized the need for closer cooperation among the countries at the heart of our continent." "A successful conclusion of the enlargement process is of paramount importance not only for the countries concerned, but for the future of Europe as a whole," Klestil said. (Afp, 1.06)

USA ajakirjandus

EK poolt läbi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei tea enamik Euroopa 376 miljonist elanikust, millised riigid saavad uuteks ELi liikmeteks. Ainult 1% leiab, et nad on hästi informeeritud ELi plaanidest kaasata liitu 10 uut riiki 2004 aastaks. (Brandon Mitchener, Paul Hofheinz, Geoff Winestock, The Wall Street Journal, 30.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Poliitikute vaikus ELi laienemise kohta KIE riikidesse toidab alusetuid kartusi. Nüüd alustatakse tulevase laienemise mõjude õiglast hindamist: Prantsusmaa juhtiv majandusuuringute keskus Centre d’études prospectives et d’informations internationales esitab vastavaldatud uurimuses “ELi laienemise majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud unioonile ja Prantsusmaale” (http://www.cepii.org) vastuseid selle kohta, mis muutub laienemisega Prantsusmaa jaoks ja laiemalt ELi jaoks. Uurimuses järeldatakse, et üldine mõju majandusele on väike, kuid see on suurem sektoriti ja regiooniti. Prantsusmaa jaoks on tegelikult suurem mõju uniooni ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reformil, mida on ette näha laienemisest hoolimata. Uurimuse autorid on mõõtnud laienemise mõju sektori tööhõivele ja tootlikkusele, mille järgi CAPi eelarve jääb muutumatuks, või siis kasvab vastavalt uute liitujate põllumajandustoodangule. (Martine Laronche, Le Monde, 28.05)

Rootsi ajakirjandus

ELi põllumajanduspoliitikat, mis on komistuskiviks ELi laienemisele, ootavad ees reformid. Samal ajal tahab USA suurendada toetust oma põllumeestele. ELi põllumajanduskomisjoni ettepaneku kohaselt ei saa uued ELi liikmesriigid täiemahulist toetust enne kümmet aastat. Toiduainetemajanduse instituudi (SLI) uurimisjuht Ewa Rabinowiczi sõnul rakendatakse tulevikus erinevaid lahendusi maade põllumajanduse finantseerimiseks, kus on oluline kohalik panus - ""One size fits all" muutub pärast laienemist veel võimatumaks ". (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 2.06)

Jaanuaris-veebruaris 15 ELi liikmesriigis läbi viidud arvamusküsitlus (u 15 000 küsitletut) näitab, et ELi kodanikud on ELi laienemisest halvasti informeeritud. Kolmandik küsitletuist oskas kandidaatmaadena nimetada vaid Poolat, Türgit ja Ungarit. Kõige paremini on laienemisega kursis soomlased ja austerlased, rootslased jäävad keskele. Küsitletud rootslaste hulgast seitse kümnest on uute liikmete vastu võtmise poolt, vaid iga kümnes on vastu. (Svenska Dagbladet, 29.05; Taani: Politiken, 29.05)

Rootslaste hulgas on tõusnud positiivne suhtumine ELi suhtes. See omab suurt tähtsust järgmise aasta referendumil EMUga liitumise kohta. Kaks kolmest rootslasest arvab, et Rootsi peaks osalema ELi kiirreageerimisüksuses, 62% on ELi laienemise poolt. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 27.05)

Soome ajakirjandus

Läbirääkimised ELi laienemise üle raskenevad. Neli liikmesriiki esitasid palve lükata edasi otsus põllumajanduse otsetoetuste kohta, mida kandidaatriikidele on pakutud. Viivitust soovivad Suurbritannia, Holland, Rootsi ja Saksamaa. Arvatakse, et otsused lükkuvad edasi vähemalt Saksamaal toimuvate valimisteni septembris. Ühe ELi ametniku sõnul võib otsustamine venida isegi detsembri lõpus toimuva Kopenhaageni tippkohtumiseni. “Riigid üritavad saada Kopenhaagenis garantiid sellele, et ELi põllumajanduspoliitikas viiakse läbi suurem reform. See sisaldaks otsetoetuste astmelist jaotamist,” arvas anonüümseks jääda soovinud ametnik. (Etelä-Suomen Sanomat, 28.05)

Nizza lepingu vastaste parteide menu Iirimaal annab hoogu kõigile neile, kelle arvates leping on koostatud liialt kiirustades, kirjutab Petri Mirala, Helsingi Ülikooli Renvalli instituudi Iirimaa ajaloo ja poliitika õppejõud. EL on olukorras, kus üks väiksematest liikmesriikidest võib sundida teisi oma tegusid ümber mõtlema. Viimase küsitluse kohaselt pooldab kolmandik iirlastest Nizza lepingu heakskiitmist, kolmandik on vastu ja üks kolmandik ei oska arvamust öelda. (Petri Mirala, Helsingin Sanomat, 28.05)

Eurobaromeetri kohaselt ei sooviks üle poolte ehk 51% küsitlusele vastanud soomlastest lubada kõiki kandidaatmaid ELi liikmeteks. Kõigest 23% vastanute arvates võiks lubada kõik kandidaadid ELi liikmeteks. 14% arvates ei ole laienemine üldse vajalik. Laienemisele olid vastu peamiselt kristlikdemokraatide, keskerakonna (Keskusta) ja vasakpoolseteliidu (Vasemmistoliitto) pooldajad. Teisalt oli vasakpoolseteliidu pooldajate seas kõige rohkem (30%) ka neid, kes soovisid võtta kõik riigid vastu. (Etelä-Suomen Sanomat, 29.05)

STAKES’i (Sotsiaal- ja tervishoiuala uurimis- ja arenduskeskus) uurija Esa Österberg hoiatab, et pärast Eesti liitumist ELiga kasvavad Soomes alkoholiga seotud probleemid. Alkohol on Eestis märgatavalt odavam kui Soomes, seega meelitab odav viin ostureisidele. Österbergi sõnul tuleb alkoholi hinda Soomes vähendada, kui tahetakse takistada viina importimist lähialadelt. Seetõttu usub Österberg, et alkoholiaktsiisi vähendatakse veel enne Eesti liitumist ELiga. Hindade langemine aga “viib selleni, et üllatuslikult oleme olukorras, kus alkoholi tarbimine on midagi hoopis muud kui praegu.” Österbergi sõnul võib aastane alkoholitarbimine kasvada praeguselt 9,2 liitrilt 12 liitrini. (STT, Keskisuomalainen, 27.05; Hannu Hurme, Kansan Uutiset, 31.05)

“Eesti liitumine ELiga on tõeliseks ohuks Soomele,” hoiatab Soome Hotelli- ja Restoranideliidu tegevjuht Juha Rydman. Kui Eesti liitub ELiga aastal 2004 või 2005, võib soomlane tuua Tallinnast seaduslikult piiramatul hulgal alkoholi. “Nende hindadega alkoholi sissevedu mitmekordistub. Kodumaal muutuks konkurentsi olukord võimatuks. Meil on juba praegu suur varimajanduse probleem. See halveneb veelgi, kui Eestist saab vabalt alkoholi sisse tuua,” ütles Rydman. (Timo J. Anttila, Iltalehti, 27.05)

Soomest vaadatuna tundub, et Eesti liitumine ELiga mõjutab üksnes Soome alkoholipoliitikat ja rahvuslikuks hobiks paisunud Tallinna kruiiside saatust. Soomes on Eesti ELi liitumist puudutav arutelu keskendunud sellele, kui suurtesse raskustesse satuvad laevafirmad pärast tax-free kaubandusest loobumist. Täiesti õieti on arvatud, et laevapiletite hindu tuleb tõsta, mis võib jällegi viia reisijate vähenemiseni ja tihedaks paisunud laevagraafikute vähendamiseni. Teisalt on praegu tõusnud suur kära selle ümber, et Eesti liitumine ELiga tähendab Soome alkoholipoliitika põhjalikku ümberhindamist. Hirmuga on Soome poliitikud märganud, et Eesti poodides müüakse õlut ja viina veelgi odavamalt kui praegu laevadel. Autorile tundub tõeliselt grotesksena mõelda, et alles pärast Eesti liitumist pääsevad või satuvad Soome tarbijad silmitsi ELi tõeliste võimalustega. Tõelised turud jõuavad lõpuks ka meieni ja Soome poliitikud peavad leppima mõttega, et senised ELi aastad on võrreldavad kõigest praktikandiks olemisega. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 30.05)

Venemaa ajakirjandus

Poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Markovi arvates on ELi laienemine piisavalt negatiivne nähtus Venemaa jaoks - uued ELi liikmed ja ühtlasi ka vanad NLi vabariigid tahavad Venemaale kätte maksta, nende potentsiaalne kompromissivalmidus väheneb märgatavalt pärast ELiga liitumist. Markovi sõnul on Venemaal mõttetu võtta ette mingeid samme Läti ja Eesti suhtes: "Läti, Eesti ja mõnede teiste riikide käitumine meenutab suurte komplekssidega väikeste kiilakate meeste käitumist, kes ei meeldinud koolieas tütarlastele". (Sergei Markov, Politcom.ru, 27.05 - 2.06)

Siseareng

"We don't want Europe to turn into a fortress, but we want to promote an integrated model that will guarantee the security of our citizens within our common space," Italy's Interior Minister Claudio Scajola on the future of border control in the EU. Reuters, 30.05

Uudisteagentuurid

European ministers proposed creating a joint border police unit to crack down on illegal immigration at airports, a large and growing problem in the 15-member union. "We don't want Europe to turn into a fortress, but we want to promote an integrated model that will guarantee the security of our citizens within our common space," Italy's Interior Minister Claudio Scajola told delegates in Rome. (Reuters, 30.05)

The European Commission proposed the biggest reform of European fishing policy for 30 years, slashing the EU fleet and putting thousands out of work in a bid to save fish stocks close to collapse. After weeks of internal wrangling, the Commission unveiled controversial plans to cut the EU's fishing effort - the total time trawlers spend at sea - by between 30 and 60 percent, depending on the fish species and region. This means a reduction of some 8,600 vessels, 8.5% of the boats operating from EU ports. Tens of thousands of the bloc's 260,000 fishermen face an uncertain future. "It's make or break time for EU fisheries. If we want to give our fishermen a future, we need a new Common Fisheries Policy," EU Fisheries Commissioner Franz Fischler said. (Reuters, 28.05)Portugal will do all it can to block a drastic reform in the EU's fisheries policy, which could threaten nearly 30,000 jobs, Secretary of State for Fisheries Luis Frazao Gomes said. "We are very worried because if these measures are applied, it will lead to the end of the fishing industry in Portugal," the president of the Northern Union of Fishermen, Antonio Macedo, told. (Reuters, 28.05)

All 15 EU nations ratified the Kyoto protocol against global warming and goaded Washington - which has turned its back on the treaty - to reverse course and do its part. (Reuters, 31.05)

The European Commission said dissent within its own ranks about how much power the EU executive body should wield showed that it was a democratic organisation in favour of open discussion. The claim came amid a series of disagreements among commissioners which some in Brussels see as evidence of weak leadership from Commission President Romano Prodi and which also coincide with a gathering debate about the EU's future shape. In its proposals, the Commission also calls for the gradual fusion of Patten's job with that of EU foreign policy chief Javier Solana. Its occupant would be a member of the Commission and would become "the centre of gravity for policy initiative and for ensuring coherent action". (Reuters, 30.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaal ja Suurbritannial on plaan luua uus ELi presidendi ametikoht, mis oleks uue Euroopa juhtivaks jõuks. Seevastu paljud konvendil osalevad riigid toetavad EK poolt esitatud ettepanekut, mille järgi see tugevdaks enda võimu. Selle kava kohaselt võtaks EK välispoliitikas juhtpositsiooni enda kätte, esindaks eurotsooni, ja viiks peamise kursi immigratsiooni ja asüüli küsimustele. Plaani toetajad kardavad, et tulevikus muutuvad suurriigid liiga mõjuvõimsaks. Jack Straw, Briti välisminister, hoiatab, et EL on kaugenenud oma kodanikest. Avaliku arvamuse parandamiseks EList on vaja inimesi veenda, et Euroopa ei muutu üliriigiks, vaid tugevdab ühiseid väärtushinnanguid ja identiteete. EL peab olema tugev ja jätkama laienemist Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopasse. Tema sõnul arendab ELi laienemine selle majandust ja tekitab uusi töökohti. (Brian Groom, Financial Times, 27.05)

Brüsseli uuringu kohaselt on migratsioon ELis suurenenud, aga ei ulatu kunagi tasemele mis oleks vajalik vananeva rahvastiku efekti tasakaalustamiseks. Legaalsete immigrantide hulk kolmandatest maadest on 3.5% ELi rahvastiku üldarvust. Kuna ELi keskmine on 1.4 last naise kohta, ei aitaks pensionisüsteemi ja tööturu püsimajäämist ka immigratsiooni kahekordistamine. Immigratsioon aitab küll täita mõned puudujäägid tööturul, kuid siiski on vaja radikaalseid reforme, mis keskenduvad naiste ja vanemate töötajate kaasamise suurendamisse. (Rory Watson, The Times, 30.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sangatte põgenikelaager on ilmseks näiteks ELi ühise asüüli- ja laiemalt immigratsioonipoliitika läbikukkumisest. ELi liikmesriikide siseministrid arutavad Roomas “Euroopa piirivalve korpuse” loomise üle. Seega suudetakse ELi tasandil esialgu kokkulepe saavutada vaid politsei- ja karistusvaatevinklist. Muidugi ei saa keegi vastu vaielda sellele, et riikidel on õigus kontrollida pääsu oma territooriumile, kuid kuidas saab unioon, millel on ees laienemine ja mille rahvastik vananeb, läbi viia immigrantide vastuvõtu- ja integratsioonipoliitikat, kui Euroopa tööjõuturg vajab uusi inimesi? Ainult “politseilised” vastused on lühinägelikud. (Juhtkiri, Le Monde, 30.05)

Roomas kogunenud ELi liikmes- ja kandidaatriikide siseministrid arutlesid illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise üle. See, et tegemist oli alles arutelude algusega ei takistanud ministreid kinnitamast, et edasi on astutud oluline samm valdkonnas, millest eesistujariigi Hispaania sõnul saab “kõige tähtsam nähtus”, millega unioon peab eesolevatel aastatel silmitsi seisma. EK sise- ja justiitsasjade voliniku Antonio Vitorino sõnul oli võimalik Roomas välja töötatud ettepanekute vahel leida “palju kokkupuutepunkte”, kuid ta rõhutas, et tee, mis tuleb enne uue Euroopa piirivalvekorpuse loomist läbi käia, on veel pikk. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 1.06)

Samal ajal kui liikmesriigid arutavad Roomas illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise tugevdamise ja Euroopa piirivalvekorpuse loomise üle, avaldas EK raporti, mis näitab, et EL annab ulualust võrdlemisi vähestele võõramaalastele väljastpoolt ELi. Immigrante on kõigest 13 miljonit e. 3,5% uniooni elanikkonnast. EK tahab selle raportiga lükata ümber idee, et immigratsioon aitab lahendada Euroopa rahvastiku vältimatu vananemise probleemi. EK sotsiaalvoliniku Anna Diamantopoulou sõnul “võimaldab immigratsioon küll täita mõned ELi tööturu vajadustest”, kuid “vaja on radikaalset reformi, millega kaasneks nii naiste tööhõive suurendamine kui ka tööea tõstmine.” (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 1.06)

Euroopa tuleviku konvendi president Valéry Giscard d'Estaing toetab ELi presidendi institutsiooni loomise ideed. Ta kinnitas, et “EL saab presidendi, kuna tuleb lõpetada eesistujamaade rotatsioonisüsteem”. Tema sõnul on vähetõenäoline, et välispoliitika viiakse EK alla: “tundlikkus välispoliitika- ja kaitseküsimustes on väga seotud riikide kultuuri ja traditsioonidega.” (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 29.05)

Saksamaa ajakirjandus

Merebioloogid on juba aastaid hoiatanud ülekalastamise eest - siiani asjata. Nüüd tahab EK vähendada eelkõige Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa kalalaevastike mahtu, mis sisuliselt tähendab täiesti uut poliitilist lähenemist selles küsimuses. Taolise reformi vastu sõdib kõige enam Hispaania eesotsas EK voliniku Loyola de Palacioga, saamata aru, et ELi ettepanek ei nõrgenda tema maa heaolu, vaid teenib kogu Euroopa ühiseid huve, nende hulgas ka kalade omi. (FAZ, 29.05)

Rootsi ajakirjandus

ELi ühise piirivalve loomise küsimus võib üles kerkida ELi tippkohtumisel Sevillas. Sise- ja justiitsministrid ELi 15-st liikmesriigist ja 13-st kandidaatriigist kohtuvad Roomas, et seda tundlikku küsimust arutada. Esitletakse Itaalia uurimust Feasibility study for the setting up of a European border police eeldusest ühise piirivalvekorpuse loomiseks. Neljapäevane konverents on siiski nii lühike, et see on rohkem "Itaalia valitsuse pildistamine ja PR-show". Konkreetsemat diskussiooni võib oodata paari nädala pärast Luksemburgis ning Sevillas, kuna ELi juhtfiguurid nagu Tony Blair, Jacques Chirac ja Gerhard Schröder on märkinud, et nad tahavad, et kohtumisel võetaks vastu otsused illegaalse immigratsiooni vastu. "Meie hoiak ühise piirivalvekorpuse suhtes on pehmelt öeldes äraootav. /.../ Aga me ei ole valmis aktsepteerima ühist piirivalvekorpust, mis teostaks oma autoriteeti Rootsi piiri ääres. See on meie arvates endiselt rahvusriigi pädevuses," ütleb Peter Strömberg, kes esindab Roomas Rootsi justiitsminister Thomas Bodströmi (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 30.05)

Viimase veerandsajandi jooksul on kadunud 90% tursast ja muudest pinna lähedal elavatest kalaliikidest. ELi suur kalalaevastik on püsinud ja kasvanud toetuste abil, nüüd tahetakse seda toetuste abil vähendada. Ühise kalanduspoliitika reformimine tähendab püügikvootide vähendamist 30-60 protsendi võrra ja 28 000 kaluri töö kaotamist, arvutuste kohaselt läheb see kõik maksma 7,5 miljardit krooni. Prantsusmaa, Portugal, Iirimaa, Kreeka ning ennekõike Hispaania ei ole ettepanekuga rahul. Kuna probleemid on tekkinud poliitilisel teel, on neid teoreetiliselt lihtne lahendada. EK ettepanekud on samm õiges suunas, ent tulevad liiga hilja ning ei ole tõenäoliselt piisavad. (Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, Aftonbladet 28.05)

Kuu aja pärast saab ELi eesistujamaaks Taani. See ei ole just kõige sobivam aeg, arvestades praeguse Taani valitsuse vaenulikku suhtumist immigrantidesse - seega ei tasu loota, et järgneva poolaasta jooksul väheneksid ELis immigratsioonivastased meeleolud. Taanil ja Rootsil on täiesti erinevad hoiakud selles Euroopa ühises poliitilises küsimuses. (Dagens Nyheter, 28.05)

Taani peaminister Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei kahjusta Taani jäik põgenikepoliitika Taani positsiooni EL eesistujamaana, vaid on eeskujuks teistele riikidele. Uus seadus jõustub Taanis 1. juulist ja muuhulgas ütleb see, et põgenikud võivad saada alalise elamisloa alles pärast seitsmeaastast riigis viibimist. Rootsi integratsiooniminister Mona Sahlin avaldas nördimust Taani sellise avalduse üle. (TT-Ritzau-DN, Dagens Nyheter, 1.06)

Eesistujamaade rotatsioonisüsteemil ELis on teatavad puudused. Ülesanne võib langeda kokku kohalike valimistega, pealegi on see lühiajaline - vaid pool aastat. Lahenduseks oleks grupi maade eesistuja-staatus, näiteks kolm kuni viis riiki. Need võiksid lähtuda olemasolevatest piirkondadest nagu Põhjamaad, pakub professor Olof Ruin välja. Taanil kui järgmisel eesistujamaal võib tema arvates tulla raskusi karmi immigratsioonipoliitika tõttu. (Olof Ruin, Dagens Nyheter, 29.05)

Ühiskonnateadlane Olof Petersson kritiseerib Rootsi valitsuse passiivsust ELis leviva parempopulismi ja demokraatiapuuduse suhtes. "Demokraatia suurim probleem täna on leida toimivaid viise rahvapoolseks juhtimiseks rahvusvahelises skaalas. EL on suur käimas-olev demokraatiaeksperiment. Just nüüd on eriti põhjust arutada Euroopa tuleviku küsimuste üle. Euroopa tuleviku konvent konkretiseerib liidu tuleviku alternatiive. Kriitiline avatud debatt demokraatia puudustest Euroopa vaate-nurgast, oleks üks efektiivsemaid viise astuda vastu parempopulismile. Seepärast on Rootsi vaikus halba tõotav." (Olof Peterson, Dagens Nyheter, 2.06)

Rootsi peaminister Göran Persson peab vajalikuks rangemat kontrolli Rootsi piiril, kuid lükkab tagasi ettepaneku ELi ühisest piirivalvest: "Sellega peab iga riik ise tegelema. See-eest võib teha koostööd, võib olla ühine koolitus ja andmebaas." Teine oluline küsimus on ELi sisepiirid ning see, kuidas paljastada illegaalseid sisserändajaid. Rootsi migratsiooniamet tahab Schengeni maade vahelt kaotatud piirikontrollid asendada "piirilähedaste" kontrollidega. (Svenska Dagbladet, 30.05)

Soome ajakirjandus

Kõiki EK ettepanekuid Euroopa “superriigi” loomiseks ei tasu hüljata. Mitmedki neist kukutatakse kindlasti suurte liikmesriikide vastuseisu tõttu läbi. Otsustav käteväänamine laieneva uniooni tulevaste institutsioonide ja mängureeglite üle on lähenemas. EK tuli hiljuti välja oma auahnete plaanidega. Kui need ellu viia sellistena nagu ettepanekus kirjas, siis areneb unioon teatud sordi “superriigiks”. EK põhieesmärk on selge: soovitakse koos protsentidega tagasi saada võim, mis on kaotatud suurtele liikmesriikidele. Põhjuseid võimu kaotamise kohta võib EK ja eriti tema juhtkond otsida ka enda tegevusest. (Juhtkiri, Kaleva, 27.05)

ELi tulevase suuna ja konstruktsiooni üle on käivitunud enneolematult laiaulatuslik arutelu. Tuleviku konvendi 105 liiget on raske ja tähtsa ülesande ees. Muudatusi on tõepoolest vaja. Itta ja lõunasse laieneval ELil on oht sattuda ummikseisu, kui ELi ülesandeid ei uuendata ja institutsioone ei lihtsustata. (Timo Mäkelä, Aamulehti, 31.05)

Mitmete Euroopa poliitiliste juhtide eesmärgiks ja unistuseks on endiselt ELi laienemine nii, et EL kataks kogu laia Euroopa. Selle taga on samad ideaalid, mis inspireerisid ELi loojaid: rahu, inimõigused ja heaolu. ELi praktiline tegevus on viinud liidu siiski aegajalt muretsemapanevalt viletsa võimukasutuseni. Seda on olnud märgata nii tippkohtumistel, Ministrite Nõukogus kui ka mõnevõrra EKs, mida on kutsutud väikeste riikide kaitseorganiks suurte võimukasutuse vastu. EK esimehe Romano Prodi nõunike hulka kuuluv Alexander Stubb arvab oma uues raamatus, et unioon võib jaguneda kahekorruseliseks. Sellekohaselt moodustavad mõned riigid tuumiku, mis hakkab erinema teistest riikidest, juhul kui 2004. aastal ei suuda ELi valitsuste vaheline komisjon saavutada piisavat uniooni uuendamist. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 29.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Vladimir Putin: "ELi-Venemaa suhete tulevik sõltub Kaliningradi enklaavi probleemide lahendamisest." Le Figaro, 30.05

Uudisteagentuurid

European Commission President Romano Prodi said he hoped the ninth Russia-EU summit opening in Moscow would lead to significant progress in bilateral relations between the two sides. The summit is due to focus on a wide range of economic issues including energy and free circulation into the Russian enclave of Kaliningrad following the Union's enlargement. (Afp, 29.05)

Russia began a summit with the EU, its biggest trade partner, with both sides hoping to tackle differences on dealing with the isolation of the Kaliningrad enclave once the EU expands. Brussels is keen to build a broad cooperative relationship with Moscow on economics, energy and counter-terrorism, but the two sides remain at loggerheads on the sensitive issue of passage to and from Kaliningrad. The EU says that after enlargement - when Kalinigrad's Baltic Sea neighbours Poland and Lithuania may join, enclosing it within EU territory - Russians will have to obtain EU visas to enter and leave Kaliningrad. Moscow demands a right of free transit with visa-free travel through Lithuania, part of the Soviet Union until 1991. The EU is expected to repeat its commitment to helping Russia secure early membership of the WTO despite what Moscow sees as some unreasonable WTO demands. WTO Director General Mike Moore said that Russia could become a member of the organisation by 2003. (Reuters, Afp, 29.05)

President Vladimir Putin rapped European leaders over Russia's enclave of Kaliningrad, accusing them of denying the territory's million residents the right to communicate freely with relatives living in other parts of the country. Russian proposals to guarantee the free movement of people and goods between Kaliningrad and the rest of Russia after EU expansion eastwards "have met with no understanding" from EU leaders, Putin said at an EU summit. "We're being offered solutions which mean only one thing: the right of Russians to communicate with their relatives who live in another parts of the country is being ignored," Putin said. (Afp, 29.05)

The EU said it would grant Russia the status of having a market economy, a move that could boost Moscow's exports to its main trading partner. The measure would give Russian exports greater relief from anti-dumping duties. The EU beat the US to the punch after President George W. Bush agreed to review a similar measure and send Putin a reply soon. (Reuters, 29.05)

Russia and the EU failed to agree on visa-free travel for the Kaliningrad enclave when the EU expands eastward, an issue President Vladimir Putin said was a basic post-Soviet right. But the EU did extend trade concessions to Russia in a one-day Kremlin summit, granting Moscow "market economy status". A joint statement issued at the end of the summit said the two sides "agreed to continue joint work with a view to reaching mutually acceptable solutions to the Kaliningrad region". It said a deal "will be of key importance for the development of the strategic partnership". (Reuters, 29.05)

The EU's ambassador to Moscow Richard Wright defended the bloc's refusal to make special transit and visa allowances for Kaliningrad, which could become cut off from Russia with the next wave of EU expansion. "Every country, in this case Poland and Lithuania, has the right to determine the rules on its territory," said the envoy. "This is not a problem only of Russia's sovereignty, but also that of candidates for EU accession," he added. (Afp, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa võib end õnnitleda 29. mail toimunud ELi-Venemaa tippkohtumisel saavutatud konkreetsete tulemuste üle. EL tunnistab Venemaad vabaturumajandusliku riigina, kuid Vladimir Putin hoiatas, et ELi-Venemaa suhete tulevik sõltub Kaliningradi enklaavi probleemide lahendamisest. Venelased tahavad taas rakendada koridori, nagu see oli Berliinis külma sõja ajal. ELi eelistuseks on Kaliningradis konsulaatide avamine. “Me ei tohi alistuda,” sõnas üks kõrge funktsionäär, “Me ei saa ometigi korrata külma sõda, aktsepteerides Venemaa koridori Schengeni-Euroopa läbimiseks. Kas seda hakkavad ääristama vahiputkad ja okastraadid, nagu möödunud ajajärgul?” (Patrick de Saint-Exupéry, Le Figaro, Bernard Osser, Le Figaro, 30.05)

Rootsi ajakirjandus

USA ja Euroopa vahel on lõhe, kaks erinevat visiooni sellest, kuidas maailm peaks toimima. Ebakõla valitseb selles, kuidas võidelda rahvusvahelise ebastabiilsuse ja terrorismi vastu. Osalt on tegemist erinevusega kaitse- ja julgeolekutegevusele tehtavates kulutustes. Euroopa ei saa olla USAle militaarselt võrdseks partneriks, enne kui temast saab föderatsioon. Teiseks probleemiks on, et eurooplased ei väärtusta sõjalist võimsust sama kõrgelt kui USA. Balkani piirkonnas tahaks USA lahendada probleemid sõjaliste jõududega, Euroopa tahab säilitada rahu, sest sõda oleks ohuks Euroopa stabiilsusele. Tulevane laienemine on ELi jaoks suur väljakutse, seda võib lugeda edukaks, kui ELi liikmesriikide valitsustel õnnestub tugevdada keskseid poliitilisi institutsioone. (Ian Davidson (tõlkinud Barbro Hedvall), Dagens Nyheter, 31.05)

Norra ajakirjandus

Venemaa presidendi ja ELi delegatsiooni kohtumisel Roomas tekitab pingeid Kaliningradi küsimus. Kui Leedust ja Poolast saavad ELi liikmed, nõuab EL Kaliningradi elanikelt viisat ELi territooriumile sisenemiseks. Moskva protesteerib selle vastu ja nõuab venelastele viisavaba läbisõiduvõimalust. Moskva tehtud ettepanekule viisavabast transiidikoridorist on vastu nii Poola, Leedu kui ka EL, kes kardab, et säärane koridor hõlbustab inimeste ja narkootikumide smugeldamist ülejäänud Euroopasse. Brüssel on valmis alandama viisade hinda, andma välja mitmekordseid viisasid ning avama rohkem saatkondi Kaliningradis, ent Putini jaoks on tegemist rahvusliku prestiiži küsimusega. (Per Kristian Aale, Aftenposten, 29.05)

EMU, Majanduspoliitika

Soome ajakirjandus

Šveitsi panga Credit Suisse hinnangul nõrgendab ELi laienemine euro väärtust ja nõuab suuri muudatusi Euroopa Keskpangas. Laienemine vähendab euro välisväärtust, sest valmistatakse ette Ida-Euroopa riikide liitmist EMUga, kuigi ELiga liitudes nad automaatselt EMUga ei liitu. Juba praegu proovivad kandidaatriigid saada oma majandust Maastrichti lepingu kohasesse EMU raamidesse. (Kirsi Hyytiäinen, Taloussanomat, 29.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Russia's Foreign Ministry spokesman Alexander Yakovenko told that the defence alliance's plan for a second round of eastward enlargement was a "mistake". "From our point of view, enlargement provides nobody - not NATO itself and not its new members - with additional security," he said. "From whom is NATO preparing to defend its new members? And why is such a defence needed if we are no longer enemies and the period of confrontation is over?" The new body allows Putin to draw the sting of this autumn's second round of NATO expansion to include more former Communist bloc states, and avoid a damaging fight with the West he cannot win but which could also derail his entire foreign policy. (Reuters, 27.05)

Russia and NATO bury the Cold War hatchet when they set up a forum to discuss security issues, putting behind them years of bombs and bombast. It's been a bumpy ride of sulks and tantrums, warnings of war and walkouts, fence-mending and now bridge-building. Russian President Vladimir Putin and the leaders of 19 NATO states will sign an accord creating a Russia-NATO Council that will allow Moscow to discuss as an equal security issues ranging from global terrorism to weapons of mass destruction. The new body, designed to further integrate Russia into key Western institutions, brings the wheel almost full circle since the demise of the Soviet Union in 1991. (Reuters, 27.05, 28.05)

Senior political figures in Moscow welcomed the signature of a new partnership accord between NATO and Russia, with one senator even saying that the Russians had no "major objection" to further NATO expansion. "The NATO-Russia Council represents a new level in our relations with our Western partners," head of the foreign affairs committee of the Federation Council upper house, Mikhail Margelov said. He asserted that ties were now so warm that Russia "will not have any major objection" to NATO's enlargement eastwards taking in the former Soviet Baltic states. "Of course, traditionally we would feel better if NATO did not enlarge to the east. But today we have more issues that unite us that divide us," he said. (Afp, 28.05)

The U.S.-Russia and NATO-Russia summits, held on May 24-28, are not affecting the present stage of NATO's enlargement one way or the other. Earlier suppositions that Russia could use its enhanced relationship within NATO to slow down the enlargement are not being borne out. Neither, however, is the expectation that Russia's new status in the NATO-Russia Council would help remove Moscow's remaining objections to the alliance's Baltic enlargement. The Kremlin maintains some residual objections, apparently hoping to use them as bargaining chips. By now, Moscow fully expects that NATO's Prague summit in November will result in invitations to Estonia, Latvia and Lithuania to commence the accession process. The Kremlin will seek to use the remaining time to attempt to set limits on NATO's latitude to maintain a military presence in the Baltic states, once they become members. All the invited countries should then sit on the NATO-Russia council as a matter of course. Meanwhile, they are reacting positively and confidently to the formation of the NATO-Russia Council. Statements by the Estonian, Latvian and Lithuanian government leaders and the Foreign Affairs and Defense Ministries converge on the following points. First, any improvement in NATO-Russia relations helps improve also the Russia-Baltic relations. Second, the NATO-Russia Council and NATO's enlargement process are wholly distinct from one another. Third, the Baltic states' own efforts to meet NATO admission requirements have placed their candidacies firmly on track. Fourth, the three states are already planning their post-Prague and post-accession efforts to live up to NATO standards. And, fifth, they have every interest in developing good-neighbourly relations with Russia, and better chances to do so once officially invited to join NATO (Jamestown, 30.05)

U.S. President George W. Bush hailed the creation of a new NATO-Russia alliance as a "historic achievement" that would help establish peace and freedom across Europe. "Two former foes are now joined as partners, overcoming 50 years of division and a decade of uncertainty," Bush told a summit of NATO and Russian leaders. (Reuters, 28.05)

US President George W. Bush renewed his call to Europe to modernize its military, saying "21st century threats" required an overhaul of European defence structures. Bush said, "All militaries need to be modernized to meet the true threats of the 21st century," adding that NATO Secretary General George Robertson agreed with him. The secretary general said it was crucial that the US and NATO work together on how to jointly overhaul their military. "There must be a true transatlantic bargain," he said. "The Europeans must do more - spend more and spend more wisely, and the US must share technology and open export markets and encourage transatlantic reorganization," Robertson added. (Afp, 28.05)

USA ajakirjandus

Samal ajal kui USA sõjalised suhted NATO vanade liitlasriikidega on külmenenud, lõikab Pentagon kasu suhetest Ungari, Poola ja Tšehhi Vabariigi, alliansi uute riikide ja NATO kandidaatriikidega Ida-Euroopas. Aasta tagasi jälgis Venemaa selliseid lähedasi suhteid postsotsialistlike riikidega ärritunult ja oli tugevalt NATO ittalaienemise vastu. President Bushi ja teiste NATO juhtide poolt allkirjastatud leping lähematest suhetest NATO ja Venemaa vahel on Moskvat rahustanud ning ta ei tunne ennast enam NATO laienemisest ohustatuna. Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja mitmed kandidaatriigid on võimelised sõjalisteks panusteks, eriti vägede saatmises rahutagamisoperatsioonidele. Jeffrey Gedmin, Berliini Aspeni Instituudi direktor, usub, et vaatamata paljude Lääne-Euroopa liikmete patoloogiale, kes on keeldunud suurendama kulutusi julgeolekule, aitab NATO laienemine Ida-Euroopasse allianssi elavana hoida. (Vernon Loeb, The Washington Post, 28.05)

Venemaa president Vladimir Putin püüab uue, USAga sõlmitud relvastuse lepinguga suunata tähelepanu Venemaa majanduse arendamisele. Kaubandusbarjäärid, mis kujunesid aastakümnete jooksul, tuleb järk-järgult kaotada. Venemaa, soovides võrdset partnerlust, peab silmitsi seisma paljude sisereformidega, mis on vajalikud parema investeerimiskliima loomiseks ja demokraatia elavamaks muutmiseks. Samal ajal kui Bushi valitsus avaldab Venemaale survet julgeolekualastes küsimustes, otsib Putin viise Venemaa majanduse parandamiseks. (Jeanne Cummings, The Wall Street Journal, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

NATO uue laienemise eelõhtul, mida president Bush peab “jõuliseks”, on Venemaa taastõstatanud juba eelmise laienemise eel kõlanud protestid, kuna laienemine võib kaasata ka Balti riigid, ehk NLi endised liiduvabariigid. Ükski venelane ei mõtle tõsiselt, et Balti riikide ja ehk veel seitsme riigi liitumine ohustab Venemaa julgeolekut. Siiski loodavad nad alatute kommünikeede ja kättemaksuähvardustega saavutada vähemalt mõningaid uusi kompensatsioone. Kuigi ei saa öelda, et NATO-Venemaa koostöönõukogu ettekäändel saab Venemaast alliansi liige, on tal juba jalg ukse vahel ja ta loodab, et tema õigus otsustada NATO küsimuste üle muutub lõpuks vetoõiguseks. NATO laienemine põhineb paradoksil: selleks, et saaks võtta vastu uusi riike, kes soovivad liituda kindlustamaks oma julgeolekut Venemaa suhtes, avaneb allianss üha rohkem ja rohkem selle sama Venemaa suhtes, kes vahepeal on, tõsi küll, end ohuallikana minetanud. (Daniel Vernet, Le Monde, 28.05)

Eurooplased mõistavad isegi, et nende sõjaline eelarve ei ole piisav, aga nad toovad enda kaitseks välja kahte sorti argumente: ühest küljest peavad nad jääma Maastrichtis kinnitatud eelarvekriteeriumite piiridesse, teisest küljest on Washington võtnud praeguses seisus kahemõttelise, kui mitte lausa silmakirjaliku hoiaku. Kui EL eraldab vahendeid oma sõjaliste eesmärkide jaoks, loobib USA talle tänu USA tööstuse ja administratsiooni suurepärasele lobby-tööle kaikaid kodaratesse. Lühidalt, Washington soovib, et partnerid varustaks endid sobivate sõjaliste vahenditega USA ostmistingimustel. (Laurent Zecchini, Le Monde, 29.05)

Rootsi ajakirjandus

19 NATO liikmesriikide juhid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtuvad Rooma lähedal sõjaväebaasis Practica di Mare klassikaliste kulisside taustal ja 15 000 sõjaväelase ning politseiniku valve all. Roomas ei saa kohtuda hirmust huligaanide ees. NATO ja Venemaa kirjutavad alla koostöölepingule. Edaspidi ei kohtu osavõtjad enam kui 19 pluss 1 vaid kui 20 võrdset. Seega muutub NATO üha enam poliitiliseks koostööorganisatsiooniks, kus tähtis osa on Venemaa integreerimisel läänega. Kuna pärast külma sõja lõppu pole Euroopal enam traditsioonilist vaenlast, on NATO saanud endale uusi ülesandeid kriiside lahendamise ja rahu säilitamise näol. USA president George W Bush on öelnud, et NATO vajab uut strateegiat ja uut sõjaväelist võimsust, mida nõuab kaasaegne sõjapidamine. (Dagens Nyheter, 27.05; 22.05; 28.05; Svenska Dagbladet, Expressen, Aftonbladet, 28.05; 29.05)

Vladimir Putini läänesõbralik poliitika on saanud kiituse osaliseks. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on nimetanud Putinit "suurepäraseks esindajaks Venemaale". Koostöö uues nõukogus võib kaasa aidata ELi ja NATO laienemisele ning seega rahule ja stabiilsusele Euroopas. Samal ajal ei tohi lasta end petta "sellest meeldivast fassaadist, mille moodustab Bushi ja Putini hea läbisaamine", praegusel Venemaal on veel mitmeid puudusi, mida aastakümnete jooksul on peetud takistuseks paremale elule. (Göteborgs-Posten, 29.05)

Norra ajakirjandus

NATO-Venemaa tippkohtumine uue koostööalase nõukogu loomiseks tähistab läbimurret Venemaa ja lääneriikide suhetes. Nõukogust saab organ, kus Venemaa osaleb võrdsetel alustel 19 NATO liikmesriigiga. Koostöö keskendub eelkõige terrorismivastasele võitlusele. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten,27.05; 28.05; 29.05; Aftenbladet 28.05)

Võimalik, et Venemaa-NATO vaheline koostöö ning Venemaa järjest suurenev kontakt ELiga ühendab Euroopa riike vastukaaluks USA senisele domineerimisele rahvusvahelises poliitikas. Norra peaministri Kjell Magne Bondeviki arvates paneks potentsiaalne USA rünnak Iraagile proovile kogu rahvusvahelise alliansi, kaasa arvatud NATO-Venemaa koostöö. (Frank M. Rossavik, Aftenbladet, 28.05)

Uus ajastu NATO ja Venemaa vahelistes suhetes on oluline ka Norra jaoks. Norra peaminister Kjell Magne Bondevik loodab, et Venemaa ei näe Norras enam vastast vaid koostööpartnerit. Seetõttu paneb Bondevik suurt rõhku novembris toimuvale Putini visiidile Norrasse. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 29.05)

Soome ajakirjandus

Uue lepinguga avasid NATO ja Venemaa uksed nii kasvavale koostööle terrorismivastases võitluses, massihävitusrelvade kontrollimisel, kriisireguleerimisel ja rahu tagamisel kui ka matsid maha pikaaegse sõjakirve NATO laienemise suhtes. Kuigi nimetatud küsimust ühises avalduses otseselt ei käsitletud, võib siiski arvata, et NATO laieneb Praha tippkohtumisel novembris seitsme uue riigi võrra peale Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria liitumiskutse saamist. Kuna samaaegselt tugevdab NATO suhteid Moskvaga ei hõõru laienemine suhteid Venemaa praeguse valitsusega, mille juhtimisel on president Vladimir Putin valinud järjekindla ja küllaltki kaugeleulatuva läänemeelse suuna. Soomele, kes endiselt võib koos Rootsiga vabalt valida neutraalsuse jätkumise või NATOga liitumise vahel, sobib Roomas süvendatud koostöö Moskva ja NATO vahel samuti hästi. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 29.05)

Roomas allkirjastatud Venemaa ja NATO leping andis vastuse neile, kes küsisid, millisest lauast ELi mitteliikmed Soome, Rootsi, Iirimaa ja Austria on kõrvale jäämas. Nüüd on NATO liikmetel vetoõigus, millega nad võivad takistada delikaatsena tunduvate küsimuste arutelu NATO ja Venemaa ühisnõukogus. On iseenesestmõistetav, et see annab ka väikestele NATO riikidele - nende seas ka Balti riikidele - rohkem sõnaõigust Euroopa julgeoleku arhitektuuris kui jääb ELi neutraalsetele riikidele. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 30.05)

NATO ja Venemaa suhe muudab julgeoleku konstruktsiooni. Venemaa ja NATO lähenemine peegeldub Euroopa ja isegi Soome ja NATO suhetes. Soomel ei ole põhjust kiirustada NATO liikmeks saamisega, kuid mida sujuvam ja ehtsam on NATO ja Venemaa koostöö, seda vähemaks jääb põhjuseid vastuolekuks Soome liitumisele NATOga. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 31.05)

Venemaa ajakirjandus

Vremja Novostei ja Nezavisimaja Gazeta märgivad ära, et Vladimir Putin ei maininud oma Roomas peetud kõnes NATO laienemist. Välisminister Igor Ivanov aga vastas ajakirjanike NATO laienemise teemalisele küsimusele, et “see on NATO ja nende riikide asi, kes sinna tahavad või ei taha astuda”. NG järeldab, et “faktiliselt andis Putin eile rohelise tule Balti riikidele nende teel NATOsse.” Enamus ajalehti peab märkimisväärseks Vene peastaabi ülema Kvashnini kinnitust, et “Venemaa ei näe Lääne poolt ohtusid”. Izvestija kommentaar: sellist kinnitust Vene kindrali suust võib peaaegu revolutsiooniliseks pidada. (Natalja Melikova, Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta; Andrei Denissov, Vremja Novostei; Svetlana Babajeva, Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 29.05)

Allkirjastatava deklaratsiooni “Vene-NATO suhted. Uus kvaliteet” sisu veel ei avalikustata, kuid on teada, et suhted hakkavad baseeruma 9 teemavaldkonnal, mida NATO ja Venemaa hakkavad tulevikus arutama ühiselt ja võrdsetel alustel: terrorismivastane võitlus; kriisi reguleerimine; massihävitusrelvade leviku tõkestamine; relvastuskontroll; taktikaline raketitõrjesüsteem; päästeoperatsioonid merel; sõjaline koostöö; rahuvalve operatsioonid; uued väljakutsed ja ohud. Dokument lubab temaatiliste komiteede ja töögruppide loomist. Läbirääkimistele lähedalseisvate isikute sõnul oli algselt kavas dokumendile alla kirjutada novembris Prahas, kuid Moskval õnnestus oma Euroopa kolleege kiirustada, et Vladimir Putin ei peaks laienemiskohtumisele ilmuma ja saaks edasi jutlustada Moskva negatiivset suhtumist NATO laienemisse. Allikate sõnul ei kavatse Venemaa mitte mingil tasemel Prahas osaleda. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 28.05)

Artikli autor hoiatab, et juhul, kui Venemaa kuritarvitab oma õigusi NATO-Venemaa nõukogus, siis blokeeritakse faktiliselt tema tegevus, nii et tegelikult on Venemaa ikkagi sunnitud NATO poliitikaga nõustuma ja seda heaks kiitma. Venemaa-NATO koostöö valdkondade loetelu on lai, kuid sinna ei mahu kaks peamist punkti - alliansi sõjalised operatsioonid ja NATO laienemise probleem. Seega jätkab allianss vanaviisi, Venemaa hakkab vaid aeg-ajalt osalema temaga piiratud ülesannete lahendamises. Teisisõnu, Venemaal tuleb mitte ainult nõustuda NATO poliitikaga, vaid see ka heaks kiita. (Stepan Osetshuk, Gazeta.ru, 28.05)

Intervjuu VF Riigiduuma asespiikeri Irina Hakamadaga, kelle sõnul annab NATO 20 Venemaale võimaluse ära hoida USA liiga agressiivsed sammud; NATO 20 annab ehk võimaluse ka Venemaa majanduslike huvide kaitsmiseks. Hakamada rahustab lugejat NATO laienemise suhtes: tuumarelva uutesse liikmesriikidesse ei paigutata, sinna võidakse paigutada relvastust kindlustamaks nende riikide territoriaalset terviklikkust, mingit ohtu Venemaale see ei kujuta. (Andrei Terehhov, Vremja MN, 28.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

USA suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas heidab Eestile ette holokausti unustamist Eesti ajaloos, kuid inimsusevastaste kuritegude uurija Max Jakobson peab sellist väidet põhjendamatuks. Suursaadik DeThomas kirjutas Eesti Päevalehe arvamusküljel, et võrreldes mitme Euroopa riigiga, tunnistab Eesti holokausti tunduvalt vähem oma rahva ajaloo osana ning taasiseseisvumise järel pole Eestis kedagi holokaustis süüdi mõistetud. "Ma ei saa aru, miks suursaadik sellise avalduse tegi. Võib-olla pole ta meie komisjoni aruandeid lugenud," ütles Eesti Päevalehele inimsusevastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni juht Max Jakobson. Jakobson kuulus president Lennart Meri poolt 1998. aastal kokku kutsutud rahvusvahelisse komisjoni, mis uuris inimsusevastaseid kuritegusid Eestis okupatsioonide ajal. (Interfax, 28.05)

Tallinnas viibis kolmapäevasel visiidil Venemaa välisministeeriumi II Euroopa ameti direktor Aleksandr Udaltsov. VF suursaatkonna pressisekretäri Dmitri Ivanovi sõnul on Udaltsovi visiidi eesmärgiks konsultatsioonide läbiviimine Eesti välisministeeriumis. Samuti kohtub Udaltsov avalikkuse esindajate ja VKÜLi juhtkonnaga. (RIA Novosti, 29.05)

Tallinnas visiidil viibinud VF Riigiduuma asespiiker Irina Hakamada ütles pärast kohtumist välisminister Kristiina Ojulandiga, et ei näe mingeid takistusi Vene-Eesti suhete süvendamiseks, arvestades Eesti toimunud tõsiseid nihkeid. Venemaa Riigiduumal on tänu Eesti astutud sammudele oluliselt kergem hakata lahendama Eesti-Vene piirileppe sõlmimise ja kaubavahetust soodustava tollirežiimi taastamise küsimusi, ütles Hakamada. Positiivsete momentidena nimetas ta Eesti võimude otsust registreerida Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku kogudused ning säilitada venekeelne gümnaasiumiharidus ka pärast 2007. aastat. (RIA Novosti, 29.05)

Tallinna ja Moskva linnavalitsuse esindajad allkirjastasid Tallinnas koostöömemorandumi. Memorandumi allakirjutamise järel loovad kaks linnavalitsust töögrupi, mis hakkab ette valmistama Tallinna ja Moskva koostöö raamprotokolli. Moskva linnavalitsusest kirjutas dokumendile alla Tallinna saabunud Venemaa pealinna ametliku delegatsiooni juht, linnavalitsuses informatsiooni ja ühiskondlik-poliitiliste sidemete valdkonda juhtiv Aleksandr Muzõkantski. Pärast memorandumi allkirjastamist ütles Muzõkantski, et see on esimene Moskva ja Tallinna vaheline dokument viimase kümne aasta jooksul. (RIA Novosti, 31.05)

Venemaa ajakirjandus

Esilehel artikkel Tallinnas elavast vene tüdrukust, kes jäeti ilma arstiabist, kuna ta ei osanud eesti keelt. Autor teeb järelduse, et juhtum ise on küll ainulaadne, kuid seaduspärane. Antakse ülevaade eesti keele õppimise probleemidest Eesti vene koolides: pole õpetajaid, raha ega õppematerjale. Ja keelepoliitika ise - loodud on keelepolitsei (ametliku nimetusega küll keeleinspektsioon), trahve tehakse isegi piirkondades, kus venekeelne elanikkond küünib 80%-ni, politseist vallandati kogenud spetsialistid, kes ei osanud riigikeelt, ja nüüd tõuseb kuritegevus, nimekad arstid on sunnitud lahkuma töölt. Lõppsõna: juhtumile reageeris vaid mitte-eestikeelne avalikkus ja press. (Leo Kallis, Rossijskaja Gazeta, 30.05)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Eestis on Baltikumi kõige avatum majandus, eksport moodustab 50% rahvuslikust koguproduktist, import 70%. Inflatsioon langeb, tarbimine kasvab ning säästmine väheneb. Suurimad välisinvestorid on Rootsi ja Soome. (Disa Håstad, Dagens Nyheter, 24.05)

Soome ajakirjandus

Eesti mõjuvõimsamate ettevõtete juhtide hulka kuuluv Indrek Neivelt on sattunud kahtlusaluseks siseinfo ärakasutamises Helsingi Börsil. Pärast Tallinna Börsi sulgemist 10. septembril 1998 müüs Neivelt Helsingi Börsil just enne selle sulgemist 50 000 Hansapanga aktsiat. Aktsiahinnaks oli 111 krooni. Kohe pärast Helsingi Börsi sulgemist teatas pank aktsiaemissioonist. Panga teate järel langes aktsia väärtus. Soome Finantskontroll (Rahoitustarkastus - Rata) ei kommenteeri juhtunut. “Kui kahtlustatakse, et eesti aktsiatega tehtud kauplemisel on kasutatud Helsingi Börsi siseinfot, siis meie asi on kauplemist kontrollida,” tõdes Rata turundusosakonna juhataja Jarmo Parkkonen. (Tarmo Virki, Ilta-Sanomat, 27.05)

Uuendustest võlgade sissenõudmisel Eestis. Kohtutäiturid ei ole enam riigi ametnikud ega saa riigilt palka, vaid palk nõutakse sisse võlgnikult. Uuendusega ollakse igati rahul. Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Reet Vokki sõnul nõutakse uuenduse järgselt võlgu sisse 50-protsendiliselt. Peamine on pangaarve arestimine. (Risto Suviala, Taloussanomat, 29.05)

AS-i Tallegg kaasomanikud Soome HK Ruokatalo Oyj ja Rootsi Põllumeeste Liit (LRF) plaanivad Balti- ja Põhjamaade suurima linnukasvatustoodete firma loomist, teatas HK Ruokatalo. Pooled allkirjastasid kavatsuste protokolli koostöö alustamiseks lihatööstuses, et konsolideerida positsioone kiire kasvuga linnuliha toodete turul. (Olavi Koistinen, Helsingin Sanomat; Anneli Hertsi, Kauppalehti, 29.05)

Toomas Reisenbuk on Eesti investeerimispanga Trigon Capitali Kesk- ja Ida-Euroopa fondi investeerimisotsuseid tegeva tiimi juht. Fondi varasid investeeritakse tema soovituste järgi. Reisenbuk töötab küll Tallinnas, kuid jälgib pidevalt Sloveenia ja Eesti vahele jäävaid Ida-Euroopa riike. Intervjuu Reisenbukiga. (Leena Hietanen, Kauppalehti Saldo, 31.05)

Läti ajakirjandus

Äripäeva teatel andis majandusminister Liina Tõnisson oma nõunikele ülesande leida võimalus Silmet Groupile kuuluva Sillamäe sadama ehitamise toetamiseks. Riigipoolse investeeringu teeb tõenäoliselt AS Tallinna Sadam, kellest saab Silmet Groupi kõrval Sillamäe sadama osanik. Sillamäe sadama ehitamine algab lähikuudel ning juba kahe aasta pärast hakkavad laevad sealtkaudu vedama kuni 10 miljonit tonni kaupu. Majandusministri initsiatiiv on juba tekitanud pahameelt nii opositsioonipoliitikute kui transiidiärimeeste seas, kelle arvates tasub investeerida Eesti kõige võimsamasse Muuga sadamasse, sest Muuga ei saa hakkama üha suureneva transiidivooluga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 28.05)

Laevafirmad prognoosivad, et Helsingi ja Tallinna vaheline liiklus elavneb tänavu taas pärast kaht langusaastat. Reisijate arv Tallinna ja Helsingi vahel kasvab suuresti tänu kahele uuele alusele - Tallinki kruiisilaevale Romantika ja Silja Line'i Operale, mis lisavad nõudlust Läänemerel. Uue kiire tiiburi toob liinile ka Linda Line. Kuigi hetkel on reisijate arv endiselt suur, on Silja Line juba teatanud, et Silja Opera läheb sügisest liinile Helsingi-Peterburi, uuest aastast hakkab ta käima marsruudil Helsingi-Riia. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 28.05)

Eesti Päevalehes avaldatud artikli refereering. Eesti juhtiva viinatootja AS Liviko madalad hinnad võivad konkurentide hinnangul olla märgiks ettevõtte soovist saavutada võimalikult suur turuosa. Viina Liidu ning AS-i Onistar juht Aleksander Skoblov ütles, et Liviko jõulised meetodid näitavad ettevõtte valmistumist müügiks. Tema sõnul on Liviko Lauaviina odava hinna kampaania kestnud juba ligi aasta. Selle ajaga on ettevõtte turuosa kasvanud kogu Eesti viinaturul 43-44%-ni. Onistari juhi avaldust toetasid ka teised Eesti suurimad alkoholitootjad. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.05)

Eesti teadlased leiutasid unikaalse eritehnoloogia, mille abil vääristatud ja polüfunktsionaalsete lisanditega bensiin muutub euronormidele vastavaks. Sellise imekütuse patendi omanik - AS Dio Oil - kavatseb hakata enamiku Eesti tanklate tarnijaks, hiljem laiendada oma tegevust ka teistesse Balti riikidesse, seda juhul kui Dio Oil lepib kokku Lukoili ja teiste kohalike kütusefirmadega. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 31.05)

Eesti kaubanduskett Säästumarket kavatseb keelata saksa kaubandusketil Lidl kasutada Eestis oma kaubamärki. Lidl põrkas kokku Eestis väga levinud kaubanduspiraatluse nähtusega. Säästumarketi ja Lidli kaubamärgid on väga sarnased, Säästumarket jõudis Eestisse esimesena ja nüüd peab Lidlil muutma oma märk juhul, kui nad tahavad tegutseda Eesti turul. Saksa discounter-tüüpi poekett Lidl eksisteerib turul palju kauem kui Säästumarket, seega pole eriti raske aru saada, kust võtsid eesti ettevõtjad sarnase kaubamärgi idee. Viimasel ajal kopeerivad eestlased aktiivselt välismaiseid kaubamärke ja patendeerivad neid - kui selline poliitika jätkub, et saa enam Eestisse tuua ka Ford autosid ega Levis teksaseid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.05)

Eesti leht Delovõje Vedomosti kirjutas, et Vene toll kehtestas vabatahtlik-sunniviisilise Balti riikidest autodega saabuvate veoste konvoeerimise. Kohustusliku saatmise alla sattuvad kõik aktsiisikaubad, elektroonika, samuti mõned mööbliliigid. Tolli konvoi maksab 17 dollarit kilomeeter, mis tähendab seda, et tee Moskvani läheb maksma umbes 600 dollarit. Lätis oldi selle uudise peale väga üllatunud, sest Läti mitte-aktsiisikaupade suhtes ei esitanud Venemaa mingeid uusi nõudeid. (Aleksandr Suits, Roman Golubev, Biznes&Baltija, 30.05)

Varia

"Eestlased on ühiskondlike katsetustega harjunud, ning on seda traditsiooni jätkanud. /.../ Tänased eesti noored räägivad inglise keelt, enamikul on mobiiltelefon ja Internetti kasutatakse Eestis rohkem kui teistes Ida-Euroopa maades. Olla eestlane on tänapäeval sama, mis olla tulevikule orienteeritud ja "modernne"." Taani ühiskonnateadlane Karsten Stæhr Eestis jätkuvate reformide kohta. Aftenposten, 24.05

Suurbritannia ajakirjandus

Koos ÜROga liitumisega kuulutasid Eurovisiooni lauluvõistluse kutsed, et uued riigid kommunismi-järgsest Euroopast on saabunud rahvusvahelisele areenile. Eelmisel aastal oli Eesti esimene endine kommunistlik riik, kes jalutas minema laululinnu kassikullast krooniga. Sellel aastal oli võitjaks naaber Läti - tänu peotäiele jagatud häältele, mis tulid kolmandalt riigilt Balti triost ehk Leedult. Kuid baltlased pole ainult mesimagusa muusika alal asjatundjad. Mõne aasta eest paistis liitumine NATOga kui ülimalt riskantne ettevõtmine, pidades silmas Venemaa vastuseisu. Nüüd on NATO liikmelisus juba käega katsutav. Venemaa vastuväited on enamuses vaigistatud. Hästi lähevad ka läbirääkimised ELiga. On iseloomulik, et Eesti imidžikujundajad kasutasid lauluvõistlust selleks, et lasta käiku peente väliskonsultantide poolt loodud uus uhke riiklik logo. Läti on vähem rõõmus. Riigi president Vaira Vike-Freiberga võitleb järjest tigedamaks muutudes korruptsiooni ja segadusega riigi valitsuses. Ka Leedu areneb, kuigi natuke aeglasemalt. Tema relvajõud on parimad Balti riikides. Praegu suurimaks probleemiks läbirääkimistel ELiga on Ignalina, Nõukogude-aegne tuumajaam, mida EL tahab sulgeda. Leedu on sellega nõus juhul, kui EL maksab uue ohutuma tuumajaama ehitamise eest. Kõik kolm riiki integreeruvad Läände tempoga ja viisil, mis mõned aastad tagasi paistis võimatu. Nende tõeliseks probleemiks on suhted Venemaaga. Viimane pole ikka veel täielikult tunnistanud uusi piire ja surub Balti eksportkaupadele peale topelttolle. "Me püüame Venemaale seletada, et sõprus Läänega tähendab ka sõprust baltlastega," ütleb ELi läbirääkija. See võib isegi lõpuks tõeks saada. Venemaa president Putin võiks protsessi kiirendada. Aga kas ta seda ka teeb? (Economist, 30.05)

Kontserdil Birminghami Sümfoonia kontserdisaalis oli palju vabu kohti. Paavo Järvi dirigeerimisvõimetes pole kahtlust, aga kui ta lisab briti suurnimede hulka oma kaasmaalase Erkki-Sven Tüüri, on teatud lahkarvamused möödapääsmatud. Kui Tüüri muusikat nautida väikestes kogustes, võib ta olla maitsev ja oodatud nagu juustukook. Aga kui tema muusikat peab kuulama kauem, meenuvad hoopis teised toidud, näiteks külm puder. Pärast kontserdi esimest vaheaega oli viimane asi, mida inimesed kuulata tahtsid, Tüür. Kontserdi teises osas muutus Järvi eriti energiliseks - orkester pillas sellist hoolitsust ja melanhooliat, et artikli kirjutajal jäi hing kinni. Kokkuvõttes ütleb autor, et kontsert ei olnud eriti meeldejääv. (Geoff Brown, The Times, 30.05)

Väljaandes ilmunud artiklis kirjutatakse erinevatest kuninganna Elisabeth II juubeli puhul müüdavatest meenetest, muuhulgas ka kuldsetest juubelikelladest, mis on tulnud otse Eestist. Kellad on valmistanud tuntud ja osavad käsitöölised, öeldakse artiklis. (Alan Coren, The Times, 29.05)

Kreeka ajakirjandus

Tänavuaastane Eurovisioon tõi esmakordselt Kreeka ja Küprose teineteisele nii lähedale. Paljud kreeklased soovisid edu Küprose poistebändile - nad tulidki kuuendale kohale. Kreeka laulja Mihalis Rakintzisise saatus aga ei olnud nii helge. Enne võistlust märkis laulja: "Ma olen kindel, et tulen vähemalt viiendale kohale." Kas ta pidas silmas tagantpoolt viiendat kohta? Olles tõestanud, et ta ei oska üldse laulda (vabandust, Mihalis, aga kehv töömees süüdistab alati tööriistu, ka teistel oli probleeme heliga, aga neil oli hääl), saavutas Mihalis 17. koha, mille järel Kreeka lauluvõistluse karusellist kaheks aastaks välja visati. (Maria Paravantes, Athens News, 31.05)

Austria ajakirjandus

Kui Eesti Valitsus kokku tuleb, pole kusagil näha märkmepabereid; üksnes lamekuvareid ja klaviatuure. Nagu kirjutatakse ka ajakirjas Newsweek, "ei paista koosolekute ruum üksnes cool välja, vaid see tõepoolest on cool." E-stonia’t (E-estit) on haaranud Interneti vaimustus ja Interneti-ühenduste arv ületab tublisti Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa vastavaid näitajaid. Internetile on ligipääs enamikul kooliõpilastel; terves riigis on rohkem kui 200 avalikku Interneti-punkti, üle 95 %-l riigiteenistujatest on ligipääs Internetile oma lauaarvutist. Iseenesestmõistetav on eestlaste jaoks ka elektrooniline tuludeklaratsiooni esitamine ning tubli kolmandik (36%) ajab oma pangaasju netis. Elektrooniline tulevik ei pane ühtki eestlast enam hirmust värisema. (Die Presse, 28.05)

Rootsi ajakirjandus

Teisest maailmasõjast saadik on Rootsis hoiul olnud riiklikud dokumendid esimese Eesti Vabariigi ajast, muuhulgas esimene põhiseadus. Nüüd viiakse need tagasi Tallinna, ametlik üleandmine toimub septembris ühisel ajalookongressil. (Bengt Falkloo, Dagens Nyheter, 31.05)

Bordelliperenaine Teresa Lilius, 51, toob iga kuu Eestist kuni neli noort tüdrukut, kes müüakse Rootsis prostituudiks. Politsei on tema tegevusest teadlik juba paar aastat, ent ei sekku. "Meil ei ole praegu ressursse, et tema vastu midagi ette võtta," ütleb Anders Gripenlöf politsei prostitutsioonigrupist. (Richard Aschberg, Erik Korsås, Aftonbladet, 28.05; 29.05)

Üks Tallinnas korraldatud Põhjamaade ja Baltikumi inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastase konverentsi korraldajatest külastas ühel hilisõhtul Tallinna eeslinnas asuvat bordelli. Oma sõnul ei olnud ta prostituudiga vahekorras, vaid tahtis näha, kuidas äri toimub ja tüdrukuga lihtsalt rääkida. (Richard Aschberg, Aftonbladet, Norra: Nettavisen, 3.06)

Norra ajakirjandus

Eestit tutvustav artikkel seoses Eurovisiooni toimumisega autorilt, kes on spetsialiseerunud üleminekumaade majandusele ja on eelmisest aastast Tartu ülikooli külalislektor. Tema sõnul on Eesti läbi teinud "rabava majandusliku ja poliitilise arengu" ning "julgenud nii heas kui halvas teha asju teisiti kui põhjapoolsed naabrid". Ülevaade Eesti geograaflisest asendist, rahvaarvust, ajaloost ja majanduse arengust; põhjalik pilt Eesti krooni kehtestamisest, majanduse reformimisest ja privatiseerimisest, keskmisest palgast jms. Eesti "eksperimentide" võimaliku põhjusena leiab ta, et "tsaariajal viidi paljud reformid kõigepealt läbi Eestis ja alles seejärel ülejäänud Venemaal (näiteks pärisorjuse kaotamine). Ka nõukogude režiimi ajal kasutati Eestit majanduslikeks eksperimentideks. Teisisõnu on eestlased ühiskondlike katsetustega harjunud, ning on seda traditsiooni jätkanud". "Eriline on olnud ka rahvusliku identiteedi ülesehitamine. Eestil peaaegu puudub iseseisev poliitiline ajalugu ning see on pigem ajalooline nostalgia. Selle asemel keskenduvad võimud ühiskonna avatusele ja moderniseerimisele. Tänased eesti noored räägivad inglise keelt, enamikul on mobiiltelefon ja Internetti kasutatakse Eestis rohkem kui teistes Ida-Euroopa maades. Olla eestlane on tänapäeval sama, mis olla tulevikule orienteeritud ja "modernne". Stæhr leiab, et Eestil on mitmes mõttes rohkem sarnasust USA kui naabermaade Rootsi ja Soomega. On veel vara teha järeldusi "Eesti mudeli" tulemuste kohta, kuid igatahes on tegemist huvitava eksperimendiga. (Karsten Stæhr, Aftenposten, 24.05)

Soome ajakirjandus

Soome keelt valdavad suursaadikud rajasid Helsingis klubi. Klubi liikmeks saamiseks piisab, kui suursaadik räägib soome keelt, teisi keeli klubi koosviibimistel kasutada ei lubata. Kunagi võib juhtuda, et tingimusi karmistatakse klausliga, mille kohaselt klubiliige peab vähemalt paar sekundit saunas vastu pidama. Klubi lõid viis suursaadikut (Horvaatia suursaadik Zeljko Bosnjak, Slovakkia Emil Kuchar, Ungari Jozsef Vig, Eesti Matti Maasikas ja Suurbritannia Alyson J. K. Bailes) ning “ristiisa” Soome välisministeeriumi riigisekretär Pertti Torstila. (Helena Kinnunen, Helsingin Sanomat, 25.05)

Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Jaak Kangilaski on hingestav kuju. Ta peab soome külalistele uhke, kuid tundekestva ettekande teemal, mida Eesti kunst alates kiviajast kuni 1980-ndateni endast kujutab. Selle ajal vajab ta vaid ühte õlut ja kahte jalutuskäiku. Soomlased saavad tutvuda Kangilaskiga teose Viron taide (Taifuuni 1999) kaudu, mille Kangilaski on kirjutanud koos Sirje Helmega. Eestlased tunnevad professorit juba 60-ndatest. (Heikki Haapavaara, KL Optio, 30.05)

Eesti kunsti paradoks ja häbi on see, et riigil puudub oma kaasaegse kunsti muuseum. Eestis on kunsti, kuid ei ole ruumi, kus seda eksponeerida. Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk esitleb uhkusega kunstimuuseumiprojekti, mis on lõpuks ometi teostumas. Kunstimuuseumi ehitustöö algab juunis. (KL Optio, 30.05)

Professor Jarmo Virmavirta arvates oleks Eesti sobiv koht päikeserannikuks jõukate Põhjamaade pensionäride jaoks. Virmavirta reklaamib oma mõtteid 1. juuni Postimehes. “Kui mina oleksin Eesti diktaator või vähemalt peaminister Kallas, siis looksin siin edumüüdi Euroopa megatrendist - vananemisest. Rajaksin Eestis Põhjala Päikeseranniku.” (Etelä-Suomen Sanomat, 2.06)

Tallinnas põles keskaegse Pühavaimu kiriku torn. Tallinna keskseks vaatamisväärsuseks peetud kirikutorni tulekahjus kukkus tükkideks Eesti vanim kirikukell, Maarjakell aastast 1433. Torn oli kindlustatud kahe miljoni krooni ehk 130 000 € eest. Tallinna linn on juba lubanud raha tornikupli taastamiseks. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; Leena Hietanen, Turun Sanomat; Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat; ETA, BNS, Aamulehti; STT, Kaleva, 30.05)

Rakvere 700, Peterburi 300. Pealkirjas ei ole mitte kilomeetrid vaid aastad. Reisil Peterburi peatuti ka Rakveres. Rakvere ei vastanud autori kujutlusele. Sõnaga Rakvere meenus autorile Nõukogude aeg. Siis oli Rakvere lihavabrik, mis toitis ka Leningradi. Kohalike sõnul jäid sõrad ja pea eestlastele. Autori mäletamist mööda asusid Rakveres suured megasigalad. Praegu on Rakvere lihakombinaat soomlaste kätes. Kuid Rakvere on midagi hoopis muud kui suur lihavabrik. Käesoleval aastal möödub 700 aastat sellest, kui linn sai Lüübeki linnaõigused. Varem tunti Rakveret Tarvanpääna, mida mainiti Liivimaa kroonikas. Tarvas tähendab muinashärga, seega austavad isegi lihakombinaadid pärimusi. (Raimo Vahtera, Turun Sanomat, 30.05)

Soomlased on aastakümneid püüdnud leida põhjuseid oma keerulisele suhtele alkoholiga. Põhjuseid on otsitud nii geenidest, valgetest suvedest, süngetest talvedest, sõdade tekitatud traumadest ja vaesusest, kuid varem ei ole keegi leidnud ühtegi ammendavat põhjust. STAKESi uurija Esa Österberg on leidnud süüdlase soomlaste alkoholilembusele ja seda vastust ei pidanud kaugelt otsima – see on olnud kogu aeg silme ees, kuid keegi ei julgenud vaadata tõele näkku. Õnneks on Soomes aktiivseid uurijaid, kes ütlevad kõva häälega välja selle, millest teised piinlikkusega vaikivad: loomulikult on viga naabruses elavatest eestlastes, kuna nad müüvad liiga odavalt viina. (Susanna Ahonen, Kansan Uutiset, 28.05)

Venemaa ajakirjandus

Pikk artikkel tutvustab Eesti kuurortide võlusid: "Puhkus Eestis on alati kui ravi. Isegi kui te ei peatu sanatooriumis ega käi protseduuridel, olete te ikkagi patsient. Ravib loodus ise, sõltumata sellest, kas te tahate seda või mitte". Ajakirjas märgitakse, et enamikes eesti sanatooriumides ei ole supermugavusi ega euroremonti, see-eest on garanteeritud puhtus ja personali tähelepanelik suhtumine. "Eesti tahab olla riigiks, mis on kättesaadav tagasihoidliku sissetulekuga inimesele, kes vajab kvaliteetset ravi". (Jelena Polovtseva, Inostranets, 28.05)

Valge daami päevadest Haapsalus, mis on vaid üks Haapsalu mitmekülgsetest suvistest meelelahutusvõimalustest. Haapsalu suvepidustuste kulminatsiooniks on Valge Daami päevad - kas hästi lavastatud festival või improviseeritud etendus, mida mängitakse keskaja dekoratsioonide taustal, kas muinasjutt või hoopis reaalsus”. (Jelena Anossova, Inostranets, 28.05)

Artiklis tutvustatakse puhkamis- ja meelelahutusvõimalusi Eestis. "Kadestan neid inimesi, kes sõidavad pikaks nädalavahetuseks Tallinna. Tallinn on ainus linn Euroopas, mille keskaegne ilme on säilinud nii terviklikult tänapäevani”. Haapsalus on võimalik võtta osa Valge Daami päevadest. Eraldi märgitakse pereturismi võimalusi – laste tarbeks on Eestis välja mõeldud uskumatult palju atraktsioone ja meelelahutusi. (Lada Solntseva, Vozdushnõi transport, nr.19)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee