Nädal Välismeedias lisa - Eurovisioon 2002

Europe's biggest annual musical jamboree landed in the tiny Baltic state of Estonia - and the first-time hosts carried off the Eurovision Song Contest in fine style. The Estonians clearly put their heart and soul into the whole shabang, building a new stadium for the event and producing a show which was slick, good-looking and professional. Michael Osborn, BBC News, 25.05

A long-time Eurovision watcher, Paul Gomez of the UK Radio Development Group, said it was probably the best organized contest since Birmingham hosted it in 1998 or Dublin in 1997. Gomez: "They've put Estonia on the map. It's brought a lot of money into the country". Afp, 26.05

Maa, mida paljud pidasid Siberi lähedusse jäävaks tühermaaks, tõestas sadadele miljonitele vaatajatele - ainuüksi Saksamaal ligi 10 miljonit - et ta on kaasaegne, loov ja edasipüüdlik Euroopa osa. Stefan Niggemeier, FAZ, 27.05

Riga Mayor Gundars Bojars: “If we organized the 800th anniversary celebrations for Riga then we can handle organizing Eurovision. If the Estonians could do it then we can as well." Afp, 26.05

Uudisteagentuurid

The trip to Estonia this year marks Eurovision's first foray into the former Soviet Union, but the country will use the event to prove its European and Nordic credentials. The Internet-mad and image-savvy state of 1.4 million people hopes presenting Eurovision will showcase its radical transformation from backwater Soviet republic to NATO and EU contender. "We must show that we are a young, creative culture - and very friendly," Eurovision Song Contest executive producer Juhan Paadam told. (Reuters, 20.05)

Whichever aspiring young performer takes home the prize from the Eurovision song contest, Estonians hope that after hosting the event Europeans will be singing the praises of their country. The pop extravaganza with a television audience of over 100 million is a vehicle to launch the career of musicians. And Estonia hopes that it too will be "discovered" by Europeans who know little about the smallest of the central and east European countries seeking membership of the EU and NATO. "The contest in Tallinn will make us much more well known in Europe," said Evelin Int-Lambot, head of the Brand Estonia brain trust. "Many Europeans had not heard of Estonia before we won the song contest last year in Denmark," she added. "The contrast between old and new makes us subversively chic for newcomers to Estonia," said Int-Lambot. The city has been abuzz with expectation over the event. And although the contest itself offers a cosmopolitan mix of performers, with little left of the national identities of the competing European countries, Estonians feel this glitzy show-biz event in town makes them more proud of who they are. "I know this is just a big TV show with songs that people may quickly forget," said 25-year-old student Kertu Ruus. "But having the contest here, in Estonia, makes me real happy, just like when our athletes win an Olympic medal." (Afp, 23.05)

Twenty-four obscure bands bidding for Eurovision stardom went through their final paces in rehearsal for the song contest. Hundreds of fans turned out to watch the wannabe pop idols in rehearsal hours before the start of the show hosted this year by Estonia. Around 160 million people mainly from Moscow to Madrid, but also in Japan, Australia and the U.S, are expected to tune in to the Eurovision's 47th song contest. Many deride the show as a kitsch-and-glitz TV extravaganza but loyal followers laud it as a gateway to fame for the likes of ABBA. Many watch the show as much for its peculiar voting patterns tracking the countries which back their regional neighbours, or wait expectantly for an entrant who suffers the ignominy of ending up with no points at all. "It's Eurovision! I've always watched it and now I get to see it," said Tanya Sarkhel from London as she walked into Tallinn's Saku Suurhall to watch the last dress rehearsal. (Reuters, 25.05)

"The Eurovision Song Contest is like a lottery," said Estonian Eurovision watcher Olavi Pihlamägi. "Music is one thing and regional sympathies are another." When they are not voting for the home country's act, viewers tend to give high marks to performers from neighbouring countries rather than to countries about which they know little. If music has a hope of transcending politics, the winner is likely to be a snappy dance tune, according to Pihlamägi. "But should the musical fashion revert to ballad style, the French song has the best chance," he added. A standard rule of game, known to every Eurovision buff, is to keep the stage design a secret as long as possible. Estonian stage designer Iir Hermeliin is teasingly unhelpful: "The stage is neither round nor square, neither high nor low, for in a modern fairy tale everything is possible." The Fairy Tale in Music - the story line bringing together the 24 contest entries - will be told by show hosts Annely Peebo, an Estonian opera singer from Vienna, and Marko Matvere, a popular actor from Tallinn. (Afp, 24.05)

Tallinna kontserdisaalis Saku Suurhall toimub Eurovisiooni 2002 lauluvõistlus, milles osalevad lauljad 24 riigist. Venemaad esindab konkursil bänd Prime Minister lauluga “Nothern Girl”. Ekspertide hinnangul on bänd üks tõsisemaid võidupretendente. Oletatakse, et Prime Minister võib sattuda parima esineja kolmikusse. Bändi liikmed ütlesid pressikonverentsil, et nad on häälestatud tingimusteta võidule. Solisti Slava Bodoliki sõnul on vene bänd väga rahul sooja ja külalislahke vastuvõtuga Tallinnas. Eurovisioonile tulevad ka laulja Filipp Kirkorov ja moekunstnik Valentin Judashkin, kes tegi bändile esinemisrõivad. (RIA Novosti, 25.05)

Võimaluse jälgida vahetult Eurovisiooni lauluvõitlust said vaid vähesed Tallinna elanikud, seega otsustati Tallinna linnavalitsuses panna Raekoja platsile üles 40-ruutmeetrine ekraan, millel kajastatakse kogu päeva jooksul delegatsioonide saabumisi, Eurovisiooni lõppkontserdi ettevalmistusi, toimuvad meelelahutuslikud üritused ja kantakse otse üle kontserti Saku Suurhallist, mille käigus tehakse ka lülitusi Raekoja platsile. (RIA Novosti, 25.05)

Overjoyed Latvians prepared to welcome home Marija Naumova after her surprise victory at the Eurovision song contest in neighboring Estonia. A Latvian of Russian descent, Naumova thrilled viewers when male backing vocalists stripped her of her hat and white suit to reveal a crimson petticoat, which in turn was transformed into a long evening gown - all without the steely-eyed Naumova missing a beat. "I hope really I can make my career in Europe because Latvia is a little bit small for me," she conceded about her country of 2.4 million people. The singer expressed concern the country might have "a little bit of problems" staging the event due to the lack of a venue, but Latvian officials expressed confidence any problems could be overcome. Riga Mayor Gundars Bojars said they would begin a crash program to build an arena for the contest or build a roof for the city's stadium. "If we organized the 800th anniversary celebrations for Riga then we can handle organizing Eurovision," Bojars told. "If the Estonians could do it then we can as well." There was plenty of concern last year when Estonia, a country of just 1.4 million people, became the first eastern European country to win the right to host Eurovision. But a long-time Eurovision watcher, Paul Gomez of the UK Radio Development Group, said it was probably the best organized contest since Birmingham hosted it in 1998 or Dublin in 1997. With many Western Europeans knowing little about the East, the contest is an excellent way for a country to promote itself, he added. "They've put Estonia on the map. It's brought a lot of money into the country," said Gomez. Hosting Eurovision also helped reverse the Eurosceptic trend in Estonia by giving Estonians a tangible positive contribution to Europe, said analysts. (Afp, 26.05)

Latvia's Latin-inspired "Marie N" set her sights on conquering Europe's pop scene after winning the 47th annual Eurovision song contest. Marie N, The 21-year-old jazz singer and law graduate Marija Naumova, secured her Baltic country's first Eurovision victory with her Latinesque "I Wanna", whose pulsating beat had the 6,000-strong live audience dancing and clapping. She said Latvian President Vaira Vike-Freiberga called her after the event to congratulate her and the government said it will consider a financial reward for Naumova. When Estonia won last year, doubts emerged over whether its public broadcaster was up to the task of hosting the Eurovision due to weak finances, and there are similar worries in Latvia's case. "But I can ask did you notice this last night," the head of Latvia's Eurovision delegation Arvids Bubris asked journalists. He said Latvian public broadcast funds were tight but the country would manage to put on the event. (Reuters, 26.05)

Eurovisiooni lauluvõistluse Tallinnas võitis Läti laulja Marija Naumova lauluga "I Wanna". Marija Naumova on mitme rahvusvahelise lauljate ja heliloojate võistluse laureaat. Neiu populaarsust kinnitab tõsiasi, et ta annab igal nädalal keskmiselt neli kontserti ja seitse intervjuud. Spetsialistide arvates pole Marija võit juhuslik. Tänavu valisid Eurovisiooni laulvõistluse Läti rahvusvooru võitja ainult televaatajad. Telefoni teel hääletas ligi 65 000 muusikasõpra. Kolmandik häältest läks Marija Naumovale ja tema loole. (RIA Novosti, 26.05)

Tallinnas Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud Läti lauljatar Marija Naumova saab valitsuselt preemia, kinnitas Läti kultuuriminister. Minister Karina Petersone sõnul on Eurovisiooni-võit "väikesele Lätile suur au ja saavutus". Läti peaminister Andris Berzinš peab Naumova võitu väga meeldivaks üllatuseks ning ootab, mil saab lauljatari õnnitleda, sõnas valitsusjuhi esindaja. (Interfax, 27.05)

USA ajakirjandus

71-aastase Karl Pihelgase jaoks on Eurovisioon enamat kui iga-aastane pillerkaar või pop-muusika olümpiamängud. Extravaganza jõuab tema kodumaale Eestisse laupäeval ning Pihelgase jaoks sulgub sellega, külma sõda silmas pidades, väga isiklik uks. Nõukogude okupatsiooni ajal, pidasid Pihelgas ja 12 salajase Eurovisiooni-klubi liiget, lauluvõistlust vaba Euroopa sümboliks. 35 aastat kohtusid nad vaikselt igal aastal, et televiisorist Eurovisiooni vaadata. Eelmisel aastal võitis Eurovisiooni eesti-hingeline hip-hopilik laul "Everybody". 1.4 miljoni elanikuga Eesti, kes saavutas iseseisvuse 1991. aastal, on lauluvõistluse võõrustajana esimene endine kommunistlik riik. Lauluvõistluse grunge-vaba perekonnakeskne valem on olnud Euroopa haritlaste seas pilkealuseks, aga kommunistlikul perioodil oli riigi jaoks nagu Eesti, Eurovisioon kui keelatud vili ja aken Läände. Eestlased on orienteerunud Läände, soovivad liituda ELi ja NATOga ning näevad Eurovisiooni võidus võimalust oma turismi edendamiseks ja rahvusvahelise profiili parandamiseks. (Michael Tarm, Washington Post, 22.05)

Eurovarandus või europraht? Kui Eesti võitis eelmisel aastal Eurovisiooni, jooksid inimesed tänavale tähistama, nagu oleks nad võitnud World Cup'i või sõja. Endine peaminister Mart Laar ütles: "Me ei koputa enam Euroopa uksele. Me kõnnime lauldes sisse". Artikli autori arvates on Eurovisioon muusikale sama tähtis kui iluuisutamine olümpiamängudele. Ja ükskõik mida ka kõige pühendunumad fännid ütlevad, võistlus ei ole laulude pärast. Kui tavaline televaataja mõtleb Eurovisioonist, kujutab ta endale ette Terry Woganit ja inimesi, kes mängivad Bulgaaria nina-flööti. Väga vähesed näevad kontserti nii nagu peaks: võistlus laulude vahel, kus inimesed hääletavad oma lemmiku poolt, hoolimata millist riiki esineja esindab. On selge, et punktide andjatele oli miski muu tähtsam kui laulude kvaliteet, nii Balti kui Balkani riigid andsid üksteisele vastastikku ohtralt punkte. Eesti on Eurovisiooni korraldamise üle nii uhke, et läheb uhkusest lõhki. Eestlased püüavad teha lauluvõistlusest ja Eestist suurt sensatsiooni. See, mille organisaatorid 1956. aastal lõid, on muutunud harulduseks - Euroopa institutsioon, mis pole igav nagu Euroopa Komisjon, kus on tunda tõelist maaringkondade osavõttu ja mis hoiab üleval oma hääletajate huvi. Ja kui hästi see lapsuke on kasvanud - arvatavasti rohkem kui 100 miljonit inimest vaatas sel aastal televiisori vahendusel Eurovisiooni. (Jeff Chu, Time, 27.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestlastel on laulmine juba veres, see on nii hobi kui ka kirg. Kõrgete toonide võtmine kohe pärast sündi pole eestlastele mingi probleem. Juttu ka laulvast revolutsioonist, Eesti ajaloost; muulaste probleemidest ja sotsiaalsest ebavõrdsusest. Tallinna kohta kirjutatakse, et Tallinn on nagu muinasjutulinn - pehmelt hirmutav. Eriti just öösiti - kui sadamast voogab udu linna peale, paistab kesklinn kui kaader vanast must-valgest thrillerist. Arvamuses on märgitud, et Eesti on endistest NLi riikidest väga erinev ning jõudsamini edasi arenenud kui teised. (The Times, 20.05)

Väga rõõmus ja vaba artikkel Eesti Eurovisiooni võidust 2001. aastal ning Tanel Padari ja Dave Bentoni vihavaenust. Aasta tagasi tõid Tanel ja Dave Eestile võidu, kuid mõned nädalad hiljem nad teineteisega ei suhelnud enam, rääkimata laulmisest. Tuleb välja, et kõigest sellest ja ka Taneli alkoholiprobleemist oli ajakirjanikele jutustanud Taneli endine tüdruk Ines. Samuti on palju kära lauluvõistluse õhtujuhtide pärast. Ei mõisteta, miks ei valitud õhtujuhiks kena blondi teletähte Mart Sanderit, vaid talupojaliku välimusega näitleja Marko Matvere. (Rupert Smith, The Guardian, 20.05)

Väikesed ja suured riigid võistlevad mõjuvõimu üle. Rahvustevaheline rivaalitsemine algab Eurovisiooni lauluvõistlusel. Eestile annab Eurovisiooni korraldamine võimaluse näidata end maailmale uuest küljest. Juba kümme aastat on Eesti diplomaatia olnud suunatud "endise Nõukogude Vabariigi" imidzhi kaotamisele ja enda reklaamimisele Põhjamaa Tiigrina. (Financial Times, 24.05)

Peeter Rebasel, noorimal Eurovisiooni produtsendil, on rohkem mõtetes kui vaid mikrofonide tööle saamine. Tema sõnul pole Eurovisioon ainult lauluvõistlus - kui võistlusest jääb hea mulje, muudab see eestlased Euroopa suhtes entusiastlikumaks. Euroopa on juba Eesti suhtes entusiastlik. Tallinn on suutnud ennast tõestada ideaalse sihtpunktina purjuspäi-seikluste jaoks, kuna Tallinna pubides, baarides ja klubides on odavam pidutseda kui teistes Skandinaavia riikides. Keskaegsed munakivi sillutisega labürindid ja iidsed kirikud võrgutavad ka bussi- ja laevareisi huvilisi. Nii kehas kui mõtetes jäävad paljud eestlased Euroopast kaugele. 1.4 miljoni elanikuga Eesti on 12-st ELiga läbirääkimisi pidavast riigist kõige euroskeptilisem. Tallinna poliitikute ja Brüsseli bürokraatide jaoks on see tõeline probleem, kuna Eestit peetakse kindlaks liitujaks. Paistab, et Eurovisioonis on Eesti poliitikud leidnud oma salarelva. Kui Eesti eelmisel aastal võistluse võitis, hakkas europooldajate hulk suurenema. Eesti president Arnold Rüütel toetab ELi ja on eriti populaarne tugevate euroskeptikute - maarahva ja vanemate inimeste seas. Euroopa Liidu Infokeskus Tallinnas on tühi ilma ühegi infootsijata. Keskuse direktor Helina Lokotar ütles, et on väga raske inimestes ELi vastu huvi tekitada, kuna eestlased on kõige vastu skeptilised, see on nende loomuses ja ajaloos. Eestlased kahtlevad ELi funktsioonides ja selle vajaduses ning arvavad, et see on sama mis Nõukogude Liit. Nagu paljud ELi kodanikud, kahtlevad nii põliseestlased kui Eesti venelased Brüsseli poliitikute võimetes nende igapäevaelu paremaks muuta. (John Sparks,The Independent, 25.05)

Eurovisiooni Grand Prix pakub vihjeid Euroopa tuleviku kohta. Nagu laupäevane punktide andmine näitas, on Põhjamaad endiselt Balti riikide suurimad toetajad nende soovis liituda ELiga; Läti (eelmisel aastal Eesti) kraapis kokku hääli Põhjamaadelt, järgmisel aastal Balti riigid kindlasti korvavad teene. Kreeka ja Türgi ei suuda ikka veel end nii kaugele viia, et teineteise poolt hääletada, kuigi Kreeka loomulikult toetas Küprost. Malta ja Küpros, kaks Vahemere ELi kandidaati, hääletasid hea solidaarsuse näitena teineteise poolt. Pilku haaras ka väike lõik Saksa-Prantsuse suhetest: Saksamaa andis Prantsusmaale kuus punkti ja vastu ei saanud ühtegi. (Roger Boyes, The Times, 27.05)

Nii palju siis Balti riikide vahelisest rivaalitsemisest. Kõik, kes laupäeval Eurovisiooni punktide jagamist vaatasid, teavad, et võistluse võitis Läti, et otsustavad punktid tulid Leedult, ja et lauluvõistlus korraldati eelmise aasta võitjariigi Eesti poolt. Eurovisioon osutus Eestile õnnistuseks. Kasutades lauluvõistlust kavalalt reklaamina, tõi Eesti esile oma ELi valmiduse umbes 300 miljonile televaatajale. Eelmise aasta võit Eurovisioonil on suurendanud eestlaste ELi entusiasmi. Seega on 7 miljonit, mis kulus võistluse korraldamiseks, hästi kasutatud. Läti, kus on samuti palju euroskeptikuid, võib järgmisel aastal oma investeeringust samasugust kasu oodata. (Financial Times, 27.05)

Ülevaate autor on pettunud, et Eurovisioonil sel aastal ühtegi katastroofi ei toimunud. Autori arvates oli parim Malta lauljanna Ira Losco, kes nägi oma kostüümis väga pilkupüüdev välja. Aga ta kaotas Lätile, kuna Balti riigid järgisid Kreeka ja Küprose eeskuju ja andsid teineteisele 12 punkti. Kui nad nõnda jätkavad, on võistluse esikoha probleem lahendatud. Ülevaate autor soovitab järgmisel aastal Suurbritannial võistelda 12 osariigina, Endine Briti Mercia Vabariigid, Wessex, Dyfed jne. Siis saaksid nad kõik üksteise eest hääletada ja ühel neist oleks isegi võimalus võita. (Paul Hoggart, The Times, 27.05)

Olles Eurovisiooni alal uus, oli Ahv (Monkey) täiesti ette valmistamata paralleelseks universumiks, milleks on iga-aastane pop-saasta ülistamine. Lauluvõistluse proovid ei läinud eriti hästi. ETV, Eesti riiklik telekanal, ei olnud harjunud nii keeruliste sündmustega, abi ei olnud ka Rootsi televisiooni, viie Eurovisiooni veterani, assisteerimisest. Pinged krutiti eriti üles siis, kui Taani ütles, et ta pole kaameratööga rahul. Pärast teist proovi ei kasutanud Taani eurodelegatsiooni juht Morten Carlsson ETV tehnikutega rääkides just kõige viisakamaid väljendeid. Kõik peale Suurbritannia võtavad lauluvõistlust maru tõsiselt, eriti laulukirjutajad. Kuid asjad kiskusid pisut ekstreemseks isegi Eurovisiooni standardite järgi, kui Magnifico, Sloveenia laulu autor, leidis ennast rivaaliga kaklemise tulemusena haiglast. (The Guardian, 27.05)

Iroonia seisneb selles, et Läti mitte ainult ei võitnud Eurovisiooni "korraliku" lauluga, vaid väljendas üldist suhtumist lauluvõistlusesse paremini kui ükski tema eelkäijatest; sest Läti ei tahtnud tegelikult võita. Preili Naumova on pidanud vajalikuks vabandada võitmise eest. Läti valitsus hüppab nüüd vihasena ringi kaela langenud kohustuse pärast "see asi" järgmisel aastal korraldada. Vaene Läti on jäetud kahe võimaluse ette: kamandada oma relvastatud telebrigaad üheks ööks Peterburi või lõhkuda maha Riia kõige suurema sauna eraldusseinad. Artikli kirjutaja kutsub lätlasi Inglismaale Dome'i lauluvõistlust pidama. Milleks piirduda aga ainult Lätiga? Ei ole mingit põhjust, miks Dome ei võiks olla lauluvõistluse jäädav kodu, kuna Suurbritannia ei võida ju niikuinii enam kunagi. (Nick Thomas, The Times, 30.05)

Hispaania ajakirjandus

Sadakond hispaanlast tuleb Tallinna, et olla kohal Saku Suurhallis, kus peetakse Eurovisiooni lauluvõistlust. "Nagu läätsesupp." Nii kirjeldab Eurovisiooni-fänn Rosa Lopez publikut nädalad tagasi toimunud saate "Operacion Triunfo" kontserdil. Sellel laupäeval pööravad mõned sajad hispaania "läätsed" oma kompassid laulu "Europe's living a celebration" suunas. Nende "läätsede" seas on ka kaks barcelonalast - Rosa Perez Guerra ja Jose Luis Samaniego Gonzales, kes on Eurovisiooni-sõltlased olnud kogu elu. Sel aastal ei jää nad koju, vaid panevad end pidulikult riidesse ja lähevad Suurhalli kolme meetri pikkuse plakatiga "Esp@N@ con Estonia", mis tähendab "Hispaania Eestiga". (Blai Felip Palau, La Vanguardia, 21.05)

Teisel proovil Tallinna spordihallis lahendati mõned helitehnilised probleemid. Paviljoni akustika, mis on valitud Eurovisiooni jaoks, ei ole ligilähedanegi kontserdisaali omale. Suurimaks probleemiks olid mikrofonid, mis “kõrvetasid kokku” ja “tapsid” hääled. Artiklis on palju kirjutatud Hispaania eurolauliku tegemistest Eurovisiooni võistluse eel, probleemidena on välja toodud Hispaania väsinud eurofännid ja ajakirjanikud, tohutu ülebroneerimine, piirangud proovidele pääsemiseks. Lõpuks otsustasid paljud välismaised ajakirjanikud pressikonverentsidest tohutule huvile vaatamata loobuda. (Joaquim Roglan, La Vanguardia, 23.05)

Pealkirja all “Kohe räägime Hispaania päikesest”, kirjutab autor, et Rosa Lopez “vangistas” Eesti publiku Eurovisiooni eelõhtul. “Päikese” jaoks on Eesti laiuskraadid täiuslikud. Tunni kaugusel Helsingist ja paari sammu kaugusel tsaaride linnast Peterburist on päikest küllaga. Kui praegu taksojuht teid veenaks, et laupäeval sajab, siis siin Tallinnas on täiuslikud tingimused ja aeg, mis näib perfektne laulu harjutamiseks. See kummaline ja huvitav linn on täis topitud haritud inimesi. Ühel hetkel võib leida end soomlaste keskelt, kaks sammu kaugemal sakslaste keskelt, kolme sammu kaugusel aga justkui tagasi NLi ajas, mille väljendiks on mõned realistliku sotsialismi stiilis ehitatud hooned. Rosa Lopezi on eestlased ristinud Tuhkatriinuks, teades tema tagasihoidlikust päritolust ja viletsast elust saates "Operacion triunfo". Artikli autor usub, et lauluvõistlusel jäetakse ajalugu seljataha ning Eesti, nagu ka kindlasti teised endised NLi riigid, toob võistluse kogu tõsiduse ja kirega maailmale. (Manuel de la Fuente, ABC, 24.05)

Eurovisioonil punktide andmine oli puhas poliitika. Eurovisiooni lauluvõistlusel ei hinnata ainult muusikat, suurt rolli mängib ka poliitika. Üheks Läti võidu põhjuseks oli Balti riikide solidaarsus, olulised punktid tulid viimasena oma hääletustulemused esitanud Leedult. Selline strateegia pole uus. Punktide andmist kasutasid iisraellased ära, selleks et saata toetust Sharoni valitsusele. Iisraellased on pettunud, et Belgia televisiooni kaudu õhutati vaatajaid mitte hääletama Sarit Hadadi, Iisraeli eurolaulja, poolt. Teiseks ütles Belgia press, et Iisraeli laul on halb ning võitu ega head positsiooni pole mõtet loota, sest selleks, et Iisraelis järgmisel aastal Eurovisiooni pidada, pole aeg veel käes. Iisraellased lükkavad edasi lauluvõistluse lindistuste ülevaatamise ja keskenduvad vastuse andmisele solvavatele kommentaaridele. (El Pais, 27.05)

Kreeka ajakirjandus

Esikoha Eurovisioonil oleks pidanud saama Eesti ja seda ürituse korraldamise eest. Eestlased kulutasid lauluvõistluse organiseerimise peale heldelt 7 miljonit dollarit, olles teadlikud suurepärasest enesereklaami võimalusest. Eurovisiooniga said eestlased ka tõestada, et Eesti on usaldusväärne Euroopa riik, kes väärib ELi ja NATO liikmestaatust. Võistluse lava näitas head maitset, lisaks imponeerisid laulude vahel näidatavad videoklipid. (Fotini Barka, Eleftherotypia, 27.05)

Artikli autor ei varja oma pettumust kreeklaste 17. koha üle. Analüüsides lauluvõistlusel ette kantud laulude sõnu ning hääletussüsteemi leiab kibestunud autor, et laulu "S.A.G.A.P.O." sõnad olid võrreldes teiste laulutekstidega ilmselgelt liiga sofistikeeritud. Üldise globalisatsiooni tulemusel on laulude tase märgatavalt ühtlustunud, mistõttu jõuab autor järeldusele, et kreeka laulja Michalis Rakintzis osutus Tallinnas järjekordseks globalisatsiooni ohvriks. Autori sõnul, kes nimetab Tallinnas toimunut "Paneuroopa campi, kitshi ja maitselageduse lauluvõistluseks", leiab, et hääletusel lähtutakse liialt regioonidest. Võis ette arvata, et Eurovisiooni peaauhind jääb Skandinaaviasse ja mitte sellepärast, et nad on nii väljapaistvad, vaid sellepärast, et nad annavad teineteisele enim punkte, Rootsi ennekõike aga neile vaestele endistele NLi vabariikidele. (Spyros Payiatakis, Kathimerini, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Juba 47. aastat toob Eurovisiooni konkurss Euroopa televaatajad ühel õhtul kokku. Sündmus on vaatamata kõrgele eale olümpiamängude ja jalgpalli MMi järel üks vaadatumaid. Prantsusmaa lauljale Sandrine François’le hoiavad pöialt ka Prantsuse telekanalil France 3 õhtut kommenteerivad Marc-Oliver Fogiel ja Dave, kes on tuntud oma terava keele poolest. Nende endi sõnul on nad "küll salvavad, kuid mitte õelad”. (tvmag.com, Pierre de Boishue, Le Figaro, 25.05)

“Eurovisioon on suurepärane võimalus end tutvustada ja esineda miljonite televaatajate ees,” kinnitas enne konkurssi Prantsusmaa esindaja Sandrine François. Sellel aastal leiab tseremoonia aset Tallinnas, Eestis, eelmise aasta võitjate Tanel Padari ja Dave Bentoni kodumaal. (Sébastien Catroux, Le Parisien, 25.05; La Nouvelle République du Centre Ouest, 25.05)

Raske on auhinnatavate nimestikku ette ennustada, kuna konkursil mängib peamist rolli regionaalsus ja šovinism. (Viide Kreekale ja Küprosele). Kuid käsitledes lauljate ja kommentaatorite fausse note’i, on peaaegu unustatud üks teine laulukonkurss, Birdeurovison 2002, mis organiseeriti Eestimaa Looduse Fondi poolt. Autor lõpetab lausega: “Les coin-coin font moins de mal que les cancans” (Prääks-prääks teeb vähem halba kui keelepeks). (Pierre Rubenach, Le Monde, 29.05)

Sandrine François sõnul on ta oma esinemisega rahul ja see on kõige tähtsam. Lauljanna teab, et ta oli enne konkurssi üks arvatavaid favoriite, kuid “keegi favoriitidest ei tulnud esikolmikusse. Hääletustulemused on tihti arusaamatud. Oli näha, et teatud riikide vahel toimus omavaheline punktide jagamine. Kuid sellel õhtul sain ma vähemalt rahvusvahelise pressi tähelepanu osaliseks,” sõnas lauljatar pärast kontserti. (E.M., Le Parisien, 27.05)

Belgia ajakirjandus

Lauluvõistluse võitja Marie N sõnul on see normaalne, et ta lõikas kasu Läti naaberriikide poolt antud häältest. “See on vastastikune abi. Naaberriikide jaoks on oluline olla solidaarne.” Tõde on see, et Eurovisioon 2002 oli rohkem pühendatud koreograafiale kui laulule. Seda taktikat kasutas ka Belgia esindaja Sergio, visates laval hundiratast, aga see ei tõstnud teda pingerea esiritta. Saavutatud 13. koht garanteerib Belgia osalemise ka Riias toimuval võistlusel. Kuid, neljateistkümne uue kandidaadiga, kelle seas on Valgevene, Ukraina, Serbia ja Albaania, ei tea Eurovisioon veel, milline saatus teda ees ootab. Sergio kommentaar pärast kontserti oli: “ Ma ütlesin varem, et olen pettunud, kui ma ei tule esimese viie hulka. Kuid ma ei ole pettunud. Pean märkima, et Eurovisioon ei ole enam see, mis varem. Nüüdsest peale võib rääkida Ida-Euroopa riikide laulufestivalist. Saksamaa, Hispaania, Rootsi, kõigil olid head laulud, kuid vaadake, kuhu nad platseerusid...” (Eddy Przybylski, La Dernière Heure, 27.05)

Tallinna vanalinna tänavatel, mis olid maha jäetud kommunismi ajal ja mis tänaseks on suurepäraselt taastatud, torkasid kogu Eurovisiooni nädala jooksul kõige rohkem silma hispaanlased. Seda just oma jutukuse poolest. Kuid tee võis ristuda ka belglastega, kes kandsid T-särke Sergio pildiga. Tallinnasse saabus tsharterlennuga 90 Sergio fänni. Nende hulgas ka belglasest shokolaadimeister Callebaut, kelle pagasis oli umbes kolmekümne sentimeetrine Sergio shokolaadikuju. (Eddy Przybylski, La Dernière Heure, 27.05)

Eelmisel aastal põhjustas Eesti esindajate edu Eurovisioonil Tallinna südames meeldejääva peo. Sellele järgnesid mitmed protestid, kui sai teatavaks ürituse organiseerimise eelarve suurus, üle 6,5 miljoni euro. Lisaks läks eestlaste meeleolu alla, kui tehti teatavaks rahvusliku eelvooru tulemus: riiki ei esinda sel aastal mitte eesti lauljatar, vaid rootslasest Barbie nukk. Lauluvõistluse õhtul oli kõigil Tallinna tänavatel tunda pinge tõusu. Ilm oli korraldajate poolel. Raekoja platsile, keskaegsete siniste, roheliste ja roosade majadega muinasjutu platsile oli paigaldatud hiigelsuur ekraan. Just seal ja ei kuskil mujal, elas Eesti läbi oma Eurovisiooni. (Eddy Przybylski, La Dernière Heure, 26.05)

Saksamaa ajakirjandus

Kahjuks on laulupidude traditsioonil ja Eurovisioonil sama palju ühist kui Ralph Siegelil ja kaasaegsel popmuusikal ehk teisisõnu mitte midagi; ning harva on ühel telesündmusel ühe maa jaoks nii suur tähendus kui tänavu Eesti jaoks. Enamiku eestlaste jaoks ei oma aga Eurovisioon suuremat tähendust, nii nagu ka meil. Tähendus tuleb alles hiljem. Valitsus on toetanud projekti mitmete miljonite eurodega, kuna on teada, et selline hulk tähelepanu on hindamatu väärtusega, eriti väikese riigi jaoks, kes on veendunud, et tal põhiliselt just sellest puudu ongi - tähelepanust. Meil puudub ju Eestist igasugune pilt. Võib-olla on mingi ähmane ettekujutus "kolmest Balti riigist," kuid nende järjekorda ega pealinnu ei oska keegi täpselt öelda. Seda on uhketel eestlastel eriti raske taluda. Ühest küljest seetõttu, et EBU kahtlused eestlaste võimekuse üle lauluvõistlus korraldada olid haavavad. Teisest küljest tundub lausa naeruväärsena nende jaoks väide, nagu võiksid leedulased kunagi võita; mõelda vaid missugune kaos sellest võiks tekkida. "Baltlasi" pole olemas. Eestlased on endassetõmbunud, distsiplineeritud, protestandid; leedulased ekstraverdid, kaootilised, katoliiklased - kes seda kähku selgeks ei õpi, endale Tallinnas sõpru ei leia. Näib nagu oleks aastatepikkune Nõukogude ike tekitanud surve, mis 1991. aastal kättesaadud vabaduse kaudu energiaks on muutunud. Nagu tahtnuks eestlased enesedistsipliini ja edasipüüdlikkuse läbi ennast kümne aastaga mitte üksnes kiviajast uusaega paisata, vaid koguni arenenud riikide esiritta pürgida. Nad on välja arendanud teatud tüüpi paberita bürokraatia, nii et ministrid istuvad kabineti kohtumistel sülearvutite ees, rahval on ligipääs Internetile, ning nad rõõmustavad, et nende riiki võib sümboolselt nimetada ka "e-stonia"-ks. Autojuhtidel on võimalus parkimise eest mobiiltelefoniga maksta; kõikjal on näha siniseid silte @-märgiga, mis tähistavad Interneti kasutamise võimalust - liiklusmärgid, mitte reklaamsildid. (Stefan Niggemeier, FAZ, 21.05)

Televisiooni aasta suursündmuse ettevalmistamine on täies hoos - koordineeritakse Eesti oma saatjate ja ta naaberriikide, Venemaa ja Soome saatjate sagedusi, kuna lavashowl kasutatakse kokku 80. sagedust 470 ja 869 MHz vahel. Arvesse tuleb võtta segajad, milleks võib olla näiteks mõni Tallinnasse saabunud laev. Kõrgtehnika seab ka omad piirid. Nii näiteks ei tohi ühegi delegatsiooni raames esineda laval rohkem kui kuus esinejat, kuna igaühel neist on isiklikul sagedusel töötavale mikrofonile lisaks ka veel eraldi sagedusel töötav väike 'nööp' kõrvas, millega ta kuuleb iseenda häält. Sellele lisaks tuleb meeles pidada, et lava taga tuleb üles seada järgmine esineja, siis kui laval veel eelmist numbrit esitatakse; ning sedagi, et õhtu juhtidel on sellel aastal liikumisruumi kuni 60 m, seda tänu sisseulatuvale lava pikendusele (cat walk). Arvestama peab ka võimalike rikete ja varumikrofonidega. Suurim oht aga peitub publikus, eriti ajakirjanikes, kellel on ohtrasti kõiksugu raadiosaatjaid sisaldavaid aparaate. Riski vähendamiseks on korraldajatel spetsiaalsed skännerid, millega saadet ohustavad aparaadid välja peilitakse. Iga süsteemi jaoks on varusüsteem - mikserpult, ülekandebuss, isegi varusatelliit. Ajakava on režiiga raudselt paika pandud ja etteastete vahel on täpselt 55 sekundilised pausid. Sellega aga ettevalmistused ei piirdu. Kui otseülekandega peaks midagi juhtuma, ei pea ei Euroopa ega Iisraeli televaataja tühja ekraani vaatama, vaid reede õhtul lindistatakse kogu etendus täies pikkuses ja kõikide kostüümidega. Paremat tehnilist ettevalmistuse taset ja turvalisust on raske ette kujutada. (Norbert Lossau, Die Welt, 22.05)

Eurovisiooni lõppkontsert tuleb Tallinnasse, aga eestlased ei teagi, kuidas seda üritust kutsuda. Vahel kutsutakse Tanel Padari ja Dave Bentoni võidetud võistlust ‘Grandi Prisiks’, kuid ametlik nimetus on siiski Eurovision Song Contest, millel on lääne-euroopalik kõla. Läände see väike 1,4 miljoni elanikuga Balti riik tahabki jõuda; 2004. aastal peaks temast saama ELi liikmesriik. Siiski levib rahva seas hoopis veel teine nimetus – Eurolaul - mis tuletab meelde eestlaste pikka laulutraditsiooni, mis pole alguse saanud mitte eelmise aasta Eurovisioonivõidust, vaid mille juured ulatuvad 19. sajandisse, mil eestlased tulid kokku selleks, et lauldes protesteerida nii saksa kui vene ülemvõimu vastu. Eurolaul on niisiis Tallinnas, ja Saksamaalgi käivad ettevalmistused laupäevase peo jaoks. Aga mida on selle eesti peo jaoks vaja? Kindlasti sini-must-valgeid ehk Eesti värvides lipukesi. Sinine nagu Läänemeri, must nagu maamuld, valge nagu parema tuleviku lootus. See lootus on eestlasi kandnud kaua - aastasadu on see maa käinud käest kätte rootslaste, sakslaste ja venelaste vahel. Armastus laulmise vastu tasus ennast ära, kui aastal 1991 saavutati taas iseseisvus, ning Eesti lipud lehvisid uhkelt jälle kõikjal, mis sest, et enesekindlus oli veidikene kannatada saanud. Kummalisel kombel ei esindagi Eestit kodus toimuval Eurovisioonil eestlane, vaid hoopis rootsi lauljatar Sahlene. Lohutust võib otsida sellest, et eelmise aasta võidulaulja oli Aruubalt pärit Dave Benton, või sellestki, et rootslased Eurovisioonist üht-teist teavad, nagu juba ABBA aegadest vastuvaidlematult teada on. (Peter Riesbeck, Berliner Zeitung, 21.05)

Kaks väikest lippu ehivad linnaliini busse: ühel on kujutatud Eurovisiooni lauluvõistluse logo, teist kaunistavad ühe Eurovisioonil osaleva maa lipuvärvid. Esimest korda toimub Eurolaul - nagu kohalikud võistlust kutsuvad - Ida-Euroopa reformitavas riigis, ning ametlikku retoorikat uskudes on Eurovisioon jõudnud sinna, kuhu ta kuulubki. "Kes Euro ja Visiooni peale mõtleb, see peaks automaatselt Eestis maanduma," leiab Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Kuid linnas pole Eurolaulu innustust kusagil näha - pole plakateid ega suurt ekraani, kust lavaproove võiks jälgida, pole näha suveniire, T-särke ega muud sellist. Kogu Euroopa pilgud on pööratud Eestile. Eestlased aga pööravad oma pilgud ära. Enamiku eeslastele käib 4500 krooni (290 €) maksvate piletite ostmine üle jõu, kuna keskmine palk Eestis on 352 €. Seetõttu on lõppkontserdi piletid veel saadaval, ehkki Saku Suurhallis pole viiendikkugi Kopenhaageni "Parkeni" kohtadest. Peeter Rebane, Eurovisiooni peaprodutsent leiab, et neid, kellele selline piletihind on taskukohane, on piisavalt. Oleks ju mõttetu maksta maksumaksjate kulul kinni kellegi lõbus kontserdielamus. Kodusele publikule pakutavast etendusest tähtsamaks peavad korraldajad pilti ajaga kaasaskäivast Eestist, mida maailmale vahendatakse. Niisiis jääb üle loota, et laulmine aitab Eestit ka sellel korral, nagu seda on juhtunud korduvalt ennegi. Muide, Eestit esindab Eurovisioonil rootslane, kes laulab inglise keeles. Nii euroopalikuks on Eesti juba saanud. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 24.05)

Milline kibe pettumus! Kuidas ta küll nii karmi lüüasaamisega toime tuleb? Eile õhtul kell 23.55 jõudis Corinna May oma karjääri rängimasse madalseisu. Miks ta küll telefonihääletusel nii vähe punkte sai? Vanameister Ralph Siegeli laulust ilmselt ei piisanud, lavashows polnud sädet. Päris masendav õhtu mõistlikule Corinna Mayle, peaaegu alandus. Ta köeti suurte lootustega üles - ja siis läbikukkumine. Üks hea uudis katastroofiliselt Eurovisiooni-õhtult: Corinna May laulu helilooja Ralph Siegel ei astu sellel suurel shlaagrivõistlusel Saksamaa eest enam kunagi üles. Seda on ta igatahes tõotanud. (Mark Pittelkau, Peter Müller, Das Bild, 27.05)

Ühel raadioreporteril õnnestus võtta kogu oma pettumus kokku järgneva küsimusega: "Mis Euroopas lahti on, et ainult väiksed riigid kogu aeg võidavad?" Selles küsimuses peitub ka osaliselt vastus. Nimelt on Eurovisiooni laulvõistlus oma olemuselt muutumas, mida väidab ka ARD (Saksamaa LV Ringhääling) Eurovisiooni osakonna juhataja Jürgen Meier-Beer, sõnades: "Eestlased on lauluvõistluse lavastanud enneolematult kaasaegse popshowna. Sellisel laval nägi Saksamaa etteaste eriti vanamoodne välja. Selline üheseltmõistetav kaotus annab nüüd mulle volituse ka Saksamaal vanast Eurovisiooni imidzhist kaugeneda." Läti peaminister on järgmise aasta lauluvõistluse korraldamise kohta juba teatanud, et seda toetatakse mitmete miljonite eurodega. Eesti riigile on need rahad juba lauluvõistluse külalised tagasi toonud; ning veelgi enam, on toimunud hindamatu imidzhimuutus. Maa, mida väljaspool paljud pidasid Siberi lähedusse jäävaks tühermaaks, näitas sadade miljonite vaatajate (ainuüksi Saksamaal ligi 10 miljonit), et ta on kaasaegne, loov ja edasipüüdlik Euroopa osa. Esimest korda lauluvõistluse ajaloo vältel oli läbivaks teemaks "kaasaegne muinasjutt," mida oli näha disainis, lavakujunduses ning kõiges muuski. Märkamata ei jäänud ka iga etteaste ees mängitud postkaardi lühifilmide sügavam tähendus. Nii võrdles Eesti end ühes postkaardis Okasroosikesega, kes aastaid kestnud unest äratati - selge viide NLi okupatsioonile. Enne põlatud Venemaa etteastet lõppes postkaart sõnaga "Vabadus". Soomlasi kostitati saunaga jne. Siiski tundub, et Pinocchio, kelle nina ära kukkus, sattus tahtmatult otse pimeda lauljatari Corrina May etteaste ette. Pärast võistlust toimunud peole Ralph Siegel ja Corinna May ei läinud. Härra Siegel leidis, et on parematki teha kui Eurovisiooniga tegelda. Tal jääb veel vaid üle välja nuputada, mis see on. (Stefan Niggemeier, FAZ, 27.05)

Eestis nii suurt kära tekitanud Eurovisioon oli suurelt jaolt silmapete. Lauluvõistluse ajal Firenzes ja Milanos viibinud Jürgen Jävik näiteks ei suutnud leida ühtegi telekanalit, millel oleks võinud ülekannet jälgida. Tallinna melu eest Riiga pagedes, seal kohvikus istudes ja elu üle järele mõeldes, tuli artikli autorile mõte ühest riigist, mis hõlmaks Eestit ja Lätit, milles oleks kolm rahvusgruppi ja üks pealinn, Riia. Selle idee teostamine jääb ilmselt praktilistel kaalutlustel ära, kuid vähemalt on meil lootus pääseda ELi. (Kaur Kender, Die Zeit, 29.05)

Austria ajakirjandus

Kogu maa teleekraanide ees oli Eesti õhtu. Eesti õhtu oli ka Muusika Majas (Haus der Musik) Viinis. Sinna oli toimekas suursaadik Mart Laanemäe kokku kutsunud rahvast, et arutleda Eesti rolli üle ja et koos vaadata Tallinnas toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse ülekannet. Kuigi sellelt lauluvõistluselt ei olnud oodata mingit "laulvat revolutsiooni," millega omal ajal NLi lagunemine esile kutsuti, tõestasid eestlased ja lätlased siiski oma tugevust: lätlased esimesed ja eestlased kolmandad. Ainult leedulased lubasid endale täielikku hävingut. (Rendezvous, Die Presse, 27.05)

Shveitsi ajakirjandus

24-aastasele shveitsi lauljatarile Francine Jordile oli Eurovisioonil saavutatud tulemus (tagantpoolt 3. koht) küll pettumus, kuid mitte katastroof. “Ma laulsin hästi ja ma olen rahul oma esitlusega. Ma ei hakka nutma ühe võistluse tulemuse pärast,” ütles Jordi. (Swissinfo, 28.05)

Hollandi ajakirjandus

Eestis peetud Eurovisiooni lauluvõistlus tekitas Iisraelis nördimust. Iisraeli asevälisminister rebi Melchior väljendas pahameelt seoses Belgia ja Rootsi televisiooni kommentaatorite nõuannetega vaatajatele Iisraeli laulu poolt mitte hääletada. Iisrael näeb selles tugevaid Iisraeli-vastaseid meeleolusid, mille on Euroopas esile kutsunud sõjalised aktsioonid palestiinlaste vastu. (NRC Handelsblad, 27.05)

Paljud lääne osavõtjad tulevad Eurovisioonile küll võitma, kuid neil on mängus ka kommertshuvid, või siis teevad nad lihtsalt nalja pärast kaasa. Seda ei saa aga öelda osalejate kohta Balti riikidest. Nemad võtavad asja tõsiselt. Nende jaoks ei ole Eurovisiooni laulufestival mingi campy, triviaalne laulukeste konkurss, mille üle Lääne–Euroopas isegi mõnikord naerdakse, vaid neile on see eluliselt tähtis ehk üks viis oma maad maailmale esitleda. Isegi Eesti peaminister lõi kaasa. Peaminister Siim Kallas nimetas laulufestivali Eesti jaoks ‘eriti oluliseks’. Tõsidus ja entusiasm, millega eestlased ja lätlased festivali suhtuvad on tugevas kontrastis selle dekadentliku tsirkusega, mida see endast kulisside taga kujutab. Seal on festival eelkõige meelelahutuse allikas, teiste vaatamise ja enda näitamise mäng artistidele ja ajakirjanikele. Suure osa moodustavad homod, kes kasutavad seda üritust seksuaalsete kontaktide loomiseks. Sel aastal on festivali ruumides ka prostituute märgata. “Kui tavaline eestlane seda teaks, siis tõenäoliselt ta selle üle ei rõõmustaks,” arvab üks iirlane, kes juba neli aastat Eestis elab, “nad ei ole siin üldsegi nii tolerantsed homode ja mustade suhtes”. (Japke-D. Bouma, NRC Handelsblad, 27.05)

Hollandi jaoks oli Tallinnas toimunud Eurovisiooni näol tegemist haruldase laulufestivaliga, sest eelmise aasta 18. koha tõttu tuli see hollandlastel seekord vahele jätta. Ometi ei ole eemalolek täielik. Belgia solisti taustalauljad on hollandlased. Samuti Dave Benton, kes koos Tanel Padariga hoolitseb õhtu avaakordi eest. Eesti on selle lauluvõistlusega kindlalt sooritanud suure Euroopa-eksami, sest alati keerukas Eurovisiooni lauluvõistluse organiseerimine oli lõppeval nädalal ETV väga heades kätes. (De Telegraaf, 25.05)

Võib-olla oli suurim kaotaja Hispaania. Hispaanlased olid festivalile tulnud enam kui 150 hääleka ja shovinistlikult meelestatud ajakirjanikuga. Seitsmes koht, peaaegu sada punkti Marie N–st tagapool, tundus külma dushina – ei, solvanguna. Kostus süüdistusi, et Balti- ja Skandinaaviamaad on jälle kokku mänginud. See on teada süüdistus, mis kõlab igal aastal ning mil ka tõetera sees. Teiselt poolt leiab samasugune hääletuspraktika kasutamist Vahemere äärest pärit osavõtjate hulgas. (Eindhoven dagblad, 27.05)

Pärast edukat PR-harjutust Tallinnas, selleks et Eesti märk Euroopa kaardile saada, saab järgmisel aastal sõsarriik Läti seda proovida. Marie N klaaris arved konkurentide lärmaka diskoga ja on oma võiduga tekitanud Läti valitsusele probleeme. Balti riikide jaoks ei tähenda Eurovisioon vaid kerget nauditavat õhtukest naljakate ühepäevaliblikatega. Võistlust esitatakse kui prestiizhet projekti, mis avab ukse Euroopasse, annab võimaluse majandusele ning impulsi turismile. Ega muidu ei oleks Eesti peaminister vaevunud möödunud nädalal intensiivselt tegelema lauluvõistlusega ja kogu valitsus igasugu üritustele täies hiilguses kohale tulema. Tallinna kauplused on täis ametlikku festivali kaupa, lugematud embleemid kaunistavad linna, televisioon kajastab kõiki esinejate proove otse ja kohad Raekoja platsil, kus on ülespandud suur ekraan, on juba nädal ette reserveeritud. Nii soovisid organiseerijad hajutada umbusklike Euroopa kolleegide eelarvamust: kaootiline pime maa, mis ei suuda sedalaadi sündmust korraldada. Sellest pingest sündis ilus, sõbralik ja sujuv festival. (Annemart van Rhee, Algemeen Dagblad, 27.05)

Tundub, et Eurovisiooni laulufestival Euroopa põhjapoolsest nurgast ei lahku. Pärast Stockholmi, Kopenhaagenit ja Tallinna peetakse järgmise aasta festival Riias. Lätile 47 laulufestivali võidu toonud Marie Naumova teab, millega ta on hakkama saanud. “Loodetavasti saame me abi ka teistelt maadelt. Riias üksi kõige vajalikuga toime tulla saab raske olema.” (Jan-Jaap de Kloet, De Telegraaf, 27.05)

Taani ajakirjandus

Taani Raadio ja rootsi tehnikute abiga on Eesti Eurovisiooniks valmis. Morten Carlsson Taani Raadiost peab tänavuaastast Eurovisiooni läbi aegade kõige paremini korraldatuks. Enne seda aga püütakse suurest avalikust tähelepanust nii ametlikul kui kommertslikul tasandil võimalikult palju kasu saada. Suurteks eesmärkideks on ELi ja NATO liikmestaatus. (Thomas Søje Hansen, Berlingske Tidende, 22.05)

Kirjeldus kevadistest miniseelikutest, pikkadest jalgadest ja kõrgetest kontsadest Tallinna tänavatel. Belgiast pärit Chantal Caphaert, kes kolis Eestisse 7 aastat tagasi ja avas restorani "Charital", kinnitab, et selle aja jooksul on palju muutunud. Ta räägib ka, et eestlased loodavad Eurovisiooniga astuda viimase sammu Euroopasse. Oma restoranist on ta võinud jälgida poliitikute ja politsei võitlust maffia ja organiseeritud kuritegevusega, mis viimasel ajal on üha suuremaks probleemiks muutunud. Võib-olla sellepärast ongi tänavapildis nii palju politseinikke näha, nüüd kus Eestit jälgib kogu Euroopa. Isegi prostituute, "kellest on saanud ehk pisut koormav kaubamärk Baltimaadele", pole näha. Vestlusest kahe vennaga (Marko ja Andreas Toome), kes on paari kuu eest kolinud Tallinnasse töötama ja õppima selgub, et "maal künname ikka veel hobusega ja inimesed on tohutult vaesed". Õhtul saab Eestimaast (Estland) Pidumaa (Festland) ja inimesed elavad Eurovisioonile kaasa suurel rahvapeol Raekoja platsil, Saku Suurhalli pileti hind käib suurele osale eestlastest üle jõu. Eestisse saabuvatest turistidest on 80% soomlased, kes tulevad siia odava viina, õlle ja tüdrukute järele. 1990. a. laulva revolutsiooni rõõm ja õhin on kadunud, inimesed Eestis on tõsised. Eestlased on kinnised ja tagasihoidlikud, sellest aitab üle saada alkohol. Eurovisiooni abil loodab Eesti Euroopasse jõuda, see on küll läinud maksma palju miljoneid, aga kokkuvõttes peaks Eesti saama kasumit 6 miljonit, arvutab teleülekande juht Peeter Rebane. Tegelikult ei ole Tallinn ainult ilus vanalinn, vaid ka kommunismi-aegsed betoonehitistega slummid, vanad puumajad ning ameerikalikud ostukeskused, reklaamid ja Kadaka turg. Eestlaste suhtumine venelastesse, kes moodustavad kolmandiku Eesti elanikkonnast, on negatiivne. Taani eurolaulu autor, rumeenia päritolu Michael Ronson, kinnitab, et Eestis on kõik palju kiiremini arenenud kui Rumeenias, ning et Eesti kui esimese endise idabloki maa võit Eurovisioonil aitab Ida-Euroopa riikidel ennast kuuldavaks teha. (Erik Jensen, Politiken, 25.05)

Selleaastasel eurovisioonil on tavalisest rohkem favoriite ja ka tase on Taani eurolaulu autori Michael Ronsoni arvates tavalisest kõrgem. Paljusid laule iseloomustab 80-ndate nostalgia. Väheste võimalike üllatustena on programmis õhtujuhtide Annely Peebo ja Marko Matvere duett. Annely Peebo, kes on Viini Rahvusooperi metsosopran, on saanud veelgi suuremaks kuulsuseks kui Tanel Padar. (Thomas Søje Hansen, Berlingske Tidende, 25.05)

Lätlaste laululind Marie N on vene päritolu ja seda võidakse ära kasutada lähikuude suurpoliitilistes mängudes. Temale viidates võivad Läti poliitikud teatada, et vene vähemus Lätis on heaks kiidetud, nagu EL ja NATO on nõudnud. Marie N sai pärast võitu Riias kuningliku vastuvõtu osaliseks, president Vaira-Vike Freiberga võttis noore tähe isiklikult vastu ja tänas teda tema panuse eest. Marija Naumova kuulub sellesse kolmandikku Läti 2,4 miljonilisest elanikkonnast, kes on pärit Venemaalt. Nõukogude ajal oli see eeliseks, pärast Balti riikide iseseisvumist aga seatakse venekeelsele vähemusele karme nõudmisi, et kodanikuõigusi ära teenida. Inimõigusi kaitsvate organisatsioonide poolt on neid nõudmisi kritiseeritud ja ka EL ja NATO on nõudnud nende leevendamist. Vastuseisu venelastele võis Marija tunda 1998. a., kui ta andis välja oma esimese, venekeelse, plaadi, mis ei osutunud kuigi edukaks. Kaks aastat hiljem välja antud lätikeelne plaat müüs plaatinastaatuse vääriliselt. (Lene Frøslev, Berlingske Tidende, 27.05)

Võrreldes eelmise aasta Eurovisiooniga Kopenhaagenis, oli seekordne palju meelelahutuslikum ja vähem pühalik. Tallinnas võitis üllatuslikult Läti Marie N tihedas võistluses Malta Ira Loscoga. Taanit tabas viimase koha näol kõigi aegade suurim ebaedu. Eelmise aasta teleshow Kopenhaagenis oli kõigiti stiilipuhas ja klassikaline, suur ja võimas, kuid samaaegselt pisut jäik. Eurovisiooni mõte on aga pidu, värvid ja rõõmus popmuusika. Seetõttu oli loomulik ja vabastav näha, et selle aasta osavõtjad olid Tallinnasse tulnud selleks, et meelelahutust pakkuda ja nautida oma etteasteid telekaamerate ja Saku Suurhalli publiku ees. 2002 oli aasta kui enam kui pooltel lauludest oli potentsiaali hitiks saada, kuid mis sellises konkurentsis ununesid sama kiiresti kui tulid. Klass omaette olid Rootsi, Eesti, Soome ja Makedoonia laulud. 2002. aasta jääb meelde ka paljude noorte lauljataride poolest. Michale Ronsoni "Tell Me Who You Are" oli õigupoolest üks paremaid laule, ent Taani lauljatar Malene W Mortensen ei tundnud end laval vabalt. Rootslaste tüdrukutetrio oma energilise etteastega lõi saalis selle meeleolu, mis kuulub Eurovisiooni finaali juurde. Eesti laulu esitas rootslasest lauljatar Sahlene, keda kohalikud alguses kritiseerisid, kuna ta pole eestlane. Kokkuvõttes oli Eurovisiooni lauluvõistlus õnnestunud, nii saalis kui teles meelelahutuslik üritus. Ainuke ebaõnnestumine oli kaameratöös ja montaažis, kumbi ei vastanud kaasaja nõudmistele. Õhtu juhid Marko Matvere ja Annely Peebo said ülesandega hakkama, nad olid oma osas vabamad kui eelmise aasta Pilmark ja Crone. (Thomas Søje Hansen, Berlingske Tidende, 26.05, 25.05; Jydske Veskysten, 26.05)

Taani eurolaulu esitaja oli koju jõudes shokeeritud ja kurb viimase koha tõttu. Viimane koht tähendab, et Taani saab Eurovisioonil jälle osaleda alles 2004. aastal. Samuti oli shokeeritud Taani Raadio delegatsioon. Põhjusi otsitakse nõrgast esinemisest, aga ka poliitilisest kokkumängust Ida-Euroopa riikide vahel. Helilooja Michael Ronson pakub välja, et järgmisel korral ei öeldaks, millise maa lauluga on tegemist, et hääletus oleks objektiivne. Ta oli ka kuulnud, nagu oleks rumeenlased jätnud taanlastele hääle andmata Taani immigrantide suhtes ebasõbraliku poliitika tõttu. (Thomas Søje Hansen, Berlingske Tidende, Jyllands-Posten, 26.05)

Rootsi ajakirjandus

Kui Eesti möödunud aastal Eurovisiooni võitis, tabas maad rõõmuhüsteeria. Dave Benton usub, et võit tähendab Eestile rohkem kui mõnele teisele maale, muusika on ainult üksa osa, võimas on see, et sada miljonit inimest vaatavad Eestit. Edasi on juttu briti konsultatsioonifirma välja töötatud Brand Estoniast. "Õigupoolest ei ole vahet, kas turustada üht maad, riideid või arvuteid" (projektijuht Rain Pikandi). Anna Sahlin (Sahlene): "Poliitikud ja meedia, kes on ELi liikmelisuse poolt, kasutavad Eurovisiooni lauluvõistlust ära, et eestlasi ELi suhtes positiivselt meelestada. Aga kõik mu sõbrad siin suhtuvad ELi negatiivselt. Nad kardavad keskjuhtimist, ja sellest võib aru saada, mõeldes nende minevikukogemusele /.../ Mulle ei meeldi, et lauluvõistlus on sellele suunatud: see on puhas propaganda". Edasi tuuakse välja kontrast ilusa vanalinna ja nõukogude aega meenutava Lasnamäe vahel. 22-aastane Anastasia Sjivinskaja, kellel ei ole kodakondsust ja kes elab ära 200 Eesti krooniga nädalas, tuuakse näiteks venekeelse elanikkonna olukorrast. Eurovisiooni pilet on üle mõistuse kallis ja Brand Estonia jaoks kulutatud raha oleks võinud millekski muuks kasutada (vestlusest 20-aastase Martin Kauberiga). (Stina Blomgren, Dagens Nyheter, 23.05)

Eesti tahab vabaneda idabloki riigi templist. "Paljudes Euroopa maades nähakse Eestit ikka veel kui mahajäänud venelikku riiki. Eurovision Song Contest on meie võimalus näidata, et Eesti on noor, modernne ja kiiresti arenev maa", ütleb Raivo Suni, Eurovisiooni pressiesindaja. "Tahame üllatada nii ajakirjanikke kui oma külalisi fantastilise, toreda ja originaalse showga." (Svenska Dagbladet, 21.05; Expressen 23.05)

Eesti laulis ennast NList välja ja laulab ennast nüüd Euroopasse. 12. mai 2001, kui Eesti võitis Eurovisiooni, oli suur päev. Paremat võimalust ennast Euroopale näidata kui laupäevasel otseülekandel, ei saa väike Eesti enam kunagi. Laulva revolutsiooniga sai Eesti vabaks ja on Balti riikidest kõige kiiremini ja edukamalt edasi liikunud. Pärast möödunudaastast Eurovisioonivõitu on suurem osa eestlasi ELiga ühinemise poolt ja kui kõik läheb nagu planeeritud, võib Eestist saada ELi liige juba aastal 2004. Selle aasta novembris peaks Eestit ootama ka kutse NATOsse, mille suhtes eestlased on alati positiivsed olnud. (Mats Larsson, Expressen, 23.05, Norra Aftenposten 24.05)

Sestsaadik kui kõik maad võivad inglise keeles esineda, on Eurovisioon muutunud. Tekstide kvaliteet inglise keele kohalt on aga sageli kahtlane. Muljed Tallinnast: "Kasiinod, ööpäevaringselt avatud ööklubid, drag-schowd, kioskid, kus keset ööd alkoholi müüakse, tugevalt meigitud staarid baarilettide ääres... Kas pole mitte Tallinn natuke nagu Las Vegas?" (Anders Nunstedt, Expressen, 24.05)

Eurovisioon on täis veidrikke, kõige veidramad on sloveenlastest transvestiidid. Erinevalt 1998. aastal võitnud Dana Internationalist ei ole neil head väljanägemist ega ka head laulu. Ametlik Eurovisiooni-programm on täielik jama. Belglaste eurolaul meenutab möödunudaastast Padarit ja Bentonit. (Anders Nunstedt, Expressen, 22.05)

Sloveenia transvestiitide koosseisust Sestre, kes küll laulda ei oska, aga kes on siiski võluvalt glamuursed ja pakuvad lõbusat vaatemängu. Muid muljeid kajastab artikli lõpus lause "Te ei tea, mida tähendab mõiste "hall" enne, kui olete näinud stalinistliku arhitektuuri jäänuseid selles linnas. Tõeliselt vaimustav." (Per Bjurman, Aftonbladet, 22.05)

SVT kommentaatorid Claes Åkesson ja Christer Björkman tekitasid vaatajate hulgas suurt pahameelt. Põhjuseks oli Christer Björkmani repliik, et vähemalt tema annaks Iisraeli laulule null punkti. Björkman ise ütleb, et teda mõisteti valesti ning kommentaari põhjuseks oli kehv laul, mitte poliitiline olukord Lähis-Idas. (Thord Eriksson, Dagens Nyheter, 26.05)

Claes Åkessoni ja Christer Björkmani kommentaaride tõttu esitati juba samal õhtul kaebus politseisse. Ärritus on jõudnud ka Iisraeli ning asjaga on seotud ka Iisraeli asevälisminister Michael Melchior. SVT Fiktioni programmijuhi kohusetäitja Margareta Feldt-Ahren ei nõustu Claes Åkessoni ja Christer Björkmani kommentaaridega, vaid vabandab ning teatab, et loomulikult ei tohiks sellisel puhul sääraseid kommentaare esineda. Björkman jääb selle juurde, et tema kommentaar puudutas ainult laulu ja ei olnud poliitiline. (Sofia Stridsman, Expressen, 28.05; Dagens Nyheter, 27.05)

Christer Bjökman vabandab Iisraeli ees, kuid toonitab, et ei õhutanud Iisraeli sealse poliitilise olukorra tõttu boikoteerima. Oma sõnul ütles ta ainult, et Iisraeli laul saaks temalt null punkti. (Dan Panas, Aftonbladet, 28.05)

SVT kommentaator Christer Björkman oli hääletuse ajal nii shokeeritud, et ei mäleta, mida ütles. "Ma arvan, et jäin täiesti vait, aga tagantjärele võin öelda, et see on skandaal. Võistlus kaotab kogu oma väärtuse, kui see niiviisi jätkub. Minu arvates peaks Ida-Euroopa maadel olema oma poolfinaal, enne kui nad tulevad suurde finaali." (Per Bjurman, Aftonbladet, 26.05)

Kuumad tunded pärast õhtust draamat Tallinnas. Rootsi trio Afro-Dite oli lauluvõistluse suurfavoriit, kuid sai kõigest kaheksanda koha ning võidu saavutas ootamatult Läti. Rootsi delegatsioon shokeeritud. "Selle hääletusega oli midagi kahtlast," kõlas rootsi lauljatari Gladys del Pilari kommentaar. Afro-Dite mänedžer Bert Karlsson: "See võistlus sureb välja kui kommertslikud lood ei võida. Läti võit on skandaal võistluse jaoks." Ida-Euroopa riigid võtavad üha enam võimust, see Bert Karlssonit vihastabki: "Meil ei ole samasugune muusikamaitse kui neil ja me ei suuda ennast kunagi nende järgi kohandada. Ida-Euroopa maad hääletavad poliitiliselt ja ainult üksteise poolt." Taani ja Soome, kes võistlusest välja langesid, olid täiesti murtud ja on mõelnud edaspidi Eurovisioonist kõrvale jääda. Samuti on olnud juttu oma, Põhjamaade lauluvõistluse korraldamisest. (Tobias Lindner, Aftonbladet, 26.05)

Edu ennustati Rootsile, Saksamaale ja Suurbritanniale, ent kahe enim hääli saanud laulu hulgast oli vähemalt Läti oma täiesti ootamatu. Veel eelmise päeva pressikonverentsil, kui Marija Naumova üritas ajakirjanike tähelepanu püüda, poleks keegi arvanud, et Lätil on võiduvõimalus. Täpselt nagu eelmiselgi aastal, kui Tanel Padar ja Dave Benton tõid võidu Eestile, üllatas Balti riik täiesti. Võib küsida, kas kunagi on mõni maa võtnud Eurovisiooni võitu nii tõsiselt kui Eesti, rõõmu jätkub ikka veel ja see peegeldub tohutus turustusaparaadis Eesti oma kaubamärgi ümber. Nagu palju kordi varemgi, erines lõpptulemus suuresti ennustatust. Afro-Dite garanteeris Rootsile kaheksanda kohaga siiski võimaluse osaleda ka järgmise aasta võistlusel, 14 viimasel jääb see vahele. (Malena Rydell, Dagens Nyheter, 25.05)

Kui Eesti võitis eelmisel aastal, hakati kohe küsima, kas riik võib endale lubada nii suure telesündmuse korraldamist. Samasugused spekulatsioonid käivad nüüd Läti ümber. Arvid Babris Läti televisioonist ütleb, et Läti saab sellega probleemideta hakkama. (Martin Söderström, Aftonbladet, 26.05)

"Euroopa halb muusikamaitse ei ole Afro-Dite süü." Poole hääletuse peal oli Rootsi pingereas kohal, mis oleks tähendanud väljalangemist. "See on tõeliselt imelik. See on siiski kõige parem laul", ütleb Per Bjurman. "Läti laul ei ole ju laul, nagu möödunud aastalgi, lõbus hoogne lavashow. See lugu on ülehomme unustatud." Telefonihääletus ei ole adekvaatne ja tuleks uuesti sisse viia zhüriid. (Mattias Lundell, Aftonbladet, 25.05; 26.05)

"Rootsi teine lootus" Sahlene juubeldas kolmanda koha üle Eurovisioonil. Sahlene lootis tulla viie hulka, kolmas koht on fantastiline tulemus. Võidulaulu eriti heaks ei pea, küll aga esitajat. Sahlene: "Ma arvan, et publik hääletas tema, mitte laulu poolt." (Frida Håkansson, Aftonbladet, 25.05)

Afro-Dite, kellele oli võitu ennustatud, sai kõigest kaheksanda koha, rootslaste pettumus oli suur. Bert Karlsson: "Lauluvõistlusel ei ole enam mingit muusikalist kvaliteeti. Riigid hääletavad üksteise poolt vaatamata sellele, kas lugu on hea või halb." Bert Karlsson ei kavatse järgmise aasta lauluvõistlust siiski boikoteerida, kuid püüab teha kõik, et seda muuta. Svante Stockselius väidab vastu, et võidulaul sai hääli kõikjalt Euroopast ja Bert Karlssoni hinnangu põhjuseks on pettumus. Bert Karlsson tahaks sisse viia eelvõistlused, kus sõelutaks välja kümmekond lugu muusikaliselt tugevatest riikidest, mis siis omavahel võistleksid. (Anneli Rogerman, Svenska Dagbladet, 27.05)

Pärast hääletusskandaali Tallinnas on Afro-Dite otsustanud enam mitte kunagi Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleda. Kui hääli loeti, oli kõigile selge, et Ida-Euroopa riigid olid sõlminud pakti Läti laulu võiduks. Võitja Marie N ütles pressikonverentsil, et selles pole midagi imelikku, et naabrid üksteist aitavad ning et võita ei saa, kui ei ole head laulu. (Johan T Lindwall, Lars Johansson, Expressen, 27.05; Aftonbladet, 26.05)

Pärast Eurovisiooni näitab Bert Karlsson ennast kui maailma halvimat kaotajat. Just nagu Põhjamaad ei hääletaksi üksteise poolt. Läti võidulaul sai kõrgeid punkte Hispaanialt, Saksamaalt, Iisraelilt, Šhveitsilt, Austrialt ja Kreekalt, keda ei saa kuidagi idabloki maadeks pidada. Rootslaste kriitika võib kokku võtta: rahval pole õigus, eriti idaeurooplastel, ja kuna rahvast ei saa välja vahetada, peab asja juhtima kitsas "shlaagriteadlik" ring. Lätis nagu Eestiski on rahvuslik identiteet tugevasti muusikaga seotud. Eesti jaoks tähendab korraldamine suurt võimalust tutvustada oma maad suurele Euroopa telepublikule. Eesti laul ja kolmas koht said rootslastelt rahuldava hinnangu, kas sellepärast, et seda esitas rootslane? (Expressen, Aftonbladet, Svenska Dagbladet, 28.05)

Marie N vabandab Läti ees Eurovisiooni võidu pärast, kuna niigi majanduslikes raskustes riigil lasub nüüd koorem korraldada järgmise aasta võistlus. Praegu ehitatakse Lätis kahte halli, mis peavad valmima 2006. aasta jäähoki MM-iks, kuid need ei saa kindlasti valmis järgmiseks aastaks. Et kasutada Riia jalgpallistaadionit, tuleks see varustada katusega. Läti delegatsiooni juht Arvids Babris ütleb: "Me saame hakkama, isegi kui peame korraldama võistluse telgis oma pealinna turuplatsil." (Lars Johansson, Expressen, 29.05)

Eurovisiooni lauluvõistlust on tabanud kasvuvalu. Osaleda sobivate maade rohkuse tõttu on tekkinud idee eelvõistlustest. Mõte võib teostuda paari aasta jooksul. "See oleks võimalus järjepidevuse säilitamiseks nendele riikidele, kes välja langevad ja peaksid muidu paar aastat ootama, enne kui jälle võistelda saavad," ütleb Svante Stockselius, selleaastase ülekande peavastutaja. (Dan Panas, Aftonbladet, 29.05)

Norra ajakirjandus

Eurovisiooni favoriitide hulka kuuluvad nii Saksamaa Corinna May, Eesti, Rootsi kitšilik diskotrio, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kas võõrustajamaa Eesti võib endale lubada teistkordset korraldamist, on ise küsimus. Palju hääli võivad saada ka Iisrael ja Malta. Kogu Euroopas tõuseb huvi Eurovisiooni vastu, ütleb Jon Ola Sand, kes jälgib showd Talllinnas. Järgmisel aastal võistleb jälle ka Norra. Möödunudaastane võit oli Eestile suur kingitus, nüüd panustatakse suuresti oma riigi turustamisele. (Anders Grønneberg, Dagbladet, 25.05)

Selle aasta Eurovisioonil Eestis lõid teisi baltlased. Üllatuslikult võitis Läti ja võõrustajamaa Eesti jagas kolmandat kohta Suurbritanniaga. Läti võidu otsustasid Leedu antud 12 punkti. Keeruline teleaparatuur oli laenatud Rootsist ja sisse oli seatud Interneti-ühendus, nõnda et fännid said finaali ajal esinejatega chattida. Eestit tutvustavad lõigud laulude vahel valmisid aasta jooksul valitsuse järelvalve all. Taani jäi viimaseks, nagu Norra eelmisel aastal. Lohutus rootslastele, kes saavutasid loodetust halvema tulemuse, oli Eesti kolmas koht, kuna laulu esitas rootslasest artist. (NTB, Aftenposten, 26.05; Dagbladet, 25.05)

Taani Malene Mortensen oli üks Eurovisiooni lauluvõistluse favoriite. Kuid võitis Läti Marie N lauluga "I Wanna" ning Mortensen ja "Tell me who you are" jäid viimaseks. Seega on Baltimaad võitnud kaks aastat järjest, möödunud aastal duo Tanel&Dave lauluga "Everybody". Taanlased kahtlustavad kokkumängu ning seda, et "Eurovisioonil ei ole enam tegemist muusika, vaid poliitikaga". Taanlaste kriitikaga ühinesid rootslased ja soomlased, Põhjamaad peaksid kaaluma oma lauluvõistlust, ilma osalejateta Lõuna- ja Ida-Euroopast. (NTB, Aftenbladet, Dagbladet, 27.05)

Soome ajakirjandus

Laupäevane megameediaüritus on eestlased hulluks ajanud. Kõik muud uudised peale Eurovisiooni said otsa juba mai alguses. Lõpuks on täitunud eestlaste kauaaegne unistus. Juba sotsialismiajal tahtsid eestlased Eurovisioonile, kui Jugoslaavia osales. Kaupluseriiulitele on ilmunud hulgi Eurovisiooni-kaupa. Müüakse Eurovisiooni-shokolaadi, -shampust ja -veine. Eesti Post lasi välja 47. Eurovisioonile pühendatud postmargi. Eriliselt on Eurovisioonile panustanud Eesti mainet arendav ettevõtluse arendamise sihtasutus, mis töötas Eestile välja ligi miljon eurot maksma läinud ja Eurovisiooni ajal käibele tuleva loosungi “Welcome to Estonia”. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 22.05)

Eurovisiooni lõppkontserdi ettevalmistustest Tallinnas. Eesti on Eurovisiooniga seoses käivitanud ka Eesti tuntuks projekti. Kampaania kaudu esitletakse Eestit kui fenomenaalse muudatuse läbi teinud riiki, ärimeeste Eldoraadot ning turistide unelmat. Tallinna suuremate hotellide lähedusse on paigutatud hiiglaslikud reklaamplakatid. Eurovisiooni pressikeskuses on saadaval Eestit tutvustavaid materjale, üks kutsuvam kui teine. Keegi soomlasest naljamees oli nädala alguses nende vahele sokutanud ka hunniku Lieksa puhkpillinädala materjale. Kuigi Eestit külastanud soomlased on olnud hämmastava muutuse tunnistajaiks, viitab vestlus kaugemalt tulnutega asjaolule, et riigi imagot vaid mõned päevad kestva ajurünnakuga ei muuda. Raadio Ateena toimetaja Galantis Loukakis hindab kreeklaste teadmisi Eestist olematuiks, sama kinnitab ka Küprose Radio Magic´u toimetaja Michalis Antoniu. Mõnepäevase kogemuse põhjal hindas Loukakis eestlasi sõbralikeks, kuid mitte eriti headeks organisaatoriteks, kui võrrelda eelmise aasta Taani võistluse korraldusega. Alates 1989. aastast kõikidel Eurovisiooni võistlustel käinud Loukakis kritiseerib ka Saku Suurhalli lava ja halli ennast, nimetades lava kehvaks ning halli kõledaks. Siiski hindab kreeklane Tallinna vanalinna isegi ilusamaks Stockholmi Gamla Stanist, kuid “ülejäänud osa linnast näeb välja nagu see oleks täis haiglaid. See osa tuleks täiesti lammutada. Kuid on positiivne, et korraldajad annavad endast parima”, ütleb Loukakis, kinnitades, et ebameeldivaid külgi ta oma kuulajatele ei kajasta. (Pekka Mikkola, Kaleva, 25.05)

Juhtkirjas arutatakse Eurovisioonivõistluse tähtsusest Eestile ja leitakse, et see tähendab eestlastele sama, mis Paavo Nurmi jt soome sportlaste medalid omal ajal kodustel olümpiamängudel. Ürituse kui sellise suhtes võib esineda vastakaid arvamusi, kuid selle PR-väärtus on taasiseseisvunud Eesti jaoks kulukatest väljaminekutest hoolimata vaieldamatu suurusega. Ja mis olekski Eestile sobivam kui edu laulu alal. Käivitus ju ka taasiseseisvumiseni viinud protsess 10 aastat tagasi laulva revolutsiooniga. Kultuur on ka üldiselt olnud tugev relv eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõstmisel, kuigi ka sporti ja majandust on saatnud suhteline edu. Eestlaste põhieesmärk on Läänes võimalikult tugevalt kanda kinnitada. Hiljutises intervjuus Kalevale tõdes Eesti välisminister Kristiina Ojuland, et Venemaa on juba leppinud mõttega Eesti liitumisest NATOga. ELiga liitumise teel on Eestil vaja veel pingutada, kuigi kodutööd on tehtud paremini kui nii mõneski kandidaatriigis. Vene vähemuse kohtlemine ning keskkonnaküsimused on liitumise suurimad küsimärgid, kuid Eesti lahendab tahtmise korral ka need tõkked samasuguse otsustavusega nagu ta on senimaanigi endale Läände integreerumisel teed rajanud. (Juhtkiri, Kaleva, 25.05)

60ndatel jälgisid eestlased Eurovisiooni Soome TV vahendusel, unistamatagi sellest, et Eesti võiks oma riigi nimel võistlusest kunagi osa võtta. Tollal piirdusid Eesti saavutused estraadi alal Poola Sopoti või Bulgaaria kuldsete randadega. Algus oli küll vaevaline, kuid 90ndate teisel poolel jõuti Eurovisioonil järjekindlalt vähemalt kümne parema hulka. Edu võti peitub Juhan Paadami ning telerezhissöör Leo Karpini poolt välja mõeldud konkursisüsteemis, kus 10 sõelale jäänud laulu hulgast valib esindusloo rahvusvaheline zhürii. Sellest alates on Eesti edu olnud üle keskmise ning 2001. aastal saavutati peavõit. Väikesele ja Euroopas suhteliselt tundmatule Eestile oli selline edu taeva kingitus. Kuigi võistluse korraldamise kulud on tohutud, tõstab üritus Eesti mainet ja tõmbab selle kaudu ka investeeringuid, tehes kulutatud summa järgmistel aastatel kuhjaga tasa. Eesti on EBU ning välisekspertide abiga suutnud luua kõik eeldused kõigi aegade suurejoonelisemaks showks, kuna lavastuse, valgustuse ja muude tehniliste üksikasjade juures on kasutatud moodsaimat tehnoloogiat. Ka noorte eesti rezhissööride ja operaatorite ideid võib pidada revolutsioonilisteks. Esmakordselt võib ülekandepilti jälgida Interneti kaudu kolme eri rakursi alt ja seda täiesti sõltumatult telepildist. Ekslikult kirjutab autor, et telefonihääletuse ajal näidatava tantsuetenduse koreograafia autor on Londoni Kuningliku Ooperi balletisolist Teet Kask. Tegelikult on tegemist Norra Kuningliku Ooperi balletisolistiga. (Mart Ummelas, Kaleva, 20.05)

Ajakirjanik Antti Sarasmole tundub, et eestlased on Eurovisiooni kõrval välja kuulutanud veel teisegi võistluse – Euroopa meistrivõistlused Eurovisiooni korraldamise alal. Eestis hinnatakse Eurovisiooni kõrgelt ning selleks valmistutakse suurejooneliselt. Kõik Eurovisiooni-teemaline kaup müüb väga hästi ning lehed kubisevad juba pikemat aega Eurovisiooni-teemalistest artiklitest. Viimastel päevadel on sellele igas lehes pühendatud vähemalt 4-6 lehekülge. Linn on puhtaks küüritud ja turvameetmed viimseni tõhustatud. Tallinna kesklinnas jalutab politseinikke igal sammul ja K Kommando on stardivalmis. Eestil on Eurovisiooni korraldamine kontrolli all. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 25.05)

Reportaazh Eurovisooniks valmistuvast Tallinnast, kus tutvustatakse ka Eesti tuntuks kampaaniat. Õhtu juhid Annely Peebo ja Marko Matvere ei osalenud kumbki saatejuhi konkursil, kuid korraldajad kutsusid nad prooviesinemisele kui õhtujuhtide eelvoor oli juba peetud. Matvere on rõõmus, et saab teha midagi kodumaa heaks, näitlejana ta seda ei saa: “Eurovisioon aitab eestlastel vabaneda nõukogudeaegsetest kompleksidest, eriti aga allasurutuse tundest.” (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 25.05)

Eesti Eurovisiooni-tee on olnud edukas. Täistabamus, võit, tuli juba seitsmendal katsel. Enne seda on Eesti saavutanud ühe neljanda ning kaks viiendat kohta. Seevastu Soome, kes on lauluvõistlusest osa võtnud 1961. aastast alates, parim koht on endiselt Marion Rungi kuues positsioon 1973. aastal. Eesti edu väljendab eriti ilmekalt see, et Eesti on seitsme aasta jooksul kogunud lõppvõistlustelt kokku 600 punkti, mis teeb keskmiselt 86 punkti võistluselt. Aastail 1990-2001 on Soome osalenud kaheksal korral ning punkte on kogutud kokku 98, keskmiselt 12 punkti igalt võistluselt. Samas on teineteisele üsna lahkelt punkte jagatud. Soome on andnud Eesti esinduslauludele 32 punkti, Eesti Soomele aga 17 silma. (Heikki Hellman, Helsingin Sanomat, 25.05)

Samal ajal kui tuumaenergia jagas Soome kahte leeri, on Eesti ühinenud suureks rahvuslikuks ponnistuseks. Eurovisiooni õnnestunud läbiviimine kergitab nii rahvuslikku enesetunnet kui arvatavalt edendab ka eksporti. Eesti avaski sel nädalal oma ettevõtluse arendamise kontorid Berliinis, Londonis ja Helsingis. Kui õhtu juhid Annely Peebo ja Marko Matvere suudavad luua korraliku meelelahutussaate, mäletab 200 mln televaatajat Euroopa eri paigus sõna Estonia ning tänu laulude vahel esitatavatele postkaartidele lisaks ka midagi eestipärast. (Jarmo Virmavirta, Suomen Kuvalehti, 21/02)

Artikli autori arvates on Eesti andnud Eurovisioonile täiesti värske tuule: sündmus tekitab korraldajamaal tõelist vaimustust. Soome Eurovisiooni delegatsiooni juht Markku Laaksonen vaatleb Eurovisiooni-üritust alternatiivse nurga alt – pidades seda seksuaalvähemuste camp-peoks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 25.05)

Üllatusvõit Lätti. Soome 20. kohale platseerumist kommenteerinud Laaksonen väljendab kogu Soome delegatsiooni suurt pettumust. Laura ebaõnnestumise põhjusi otsiti nii tema esinemiskostüümist kui liiga jahedast esinemisstiilist. Balti riikide õnnestumise põhjusi seletatakse nõukogude-ajaga, mil Läti ja Eesti esindasid Nõukogude Liidus “läänelikkust”, tuues liitu lääne pop-muusika mõjutusi. Nii mõnigi eestlane oli tol ajal megastaar, keda tunti “Kremli ööbikuna”. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 27.05)

Läti Eurovisiooni-võit tuli paar aastat liiga vara, kuna Lätis puudub veel ürituse läbiviimiseks vajalik suurhall. Sellise ehitamine on küll plaanis, kuna mõne aasta pärast peetakse Lätis jäähoki MM. Läti korraldajate ees seisavad samad küsimused, mis eelmisel aastal Eestiski: kas meil leiduvad vastavad ruumid, kas leidub raha ja oskusi? Kuigi Läti ees seisab veelgi suurem väljakutse kui eelmisel aastal Eesti ees, viiakse võistlus tingimata läbi ja seda samadel põhjustel mis Eestiski, üritus toob väikeriigile nii palju positiivset tähelepanu, et see tasub igal juhul ennast ära. Teisalt on õhus ka rahvuslikku konkurentsi, nüüd tuleb tõestada, et ei olda põhjanaabritest halvemad. Tallinna võistluse järel on aga korralduse latt ähvardavalt kõrgel. (STT, Keskisuomalainen, 27.05)

“Euroopas on moes tulised lood”, kommenteerib ajaleht Marie N. üllatusvõitu. Seda, et naaberriigid Lätile kõrgeid punkte andsid, peab Marie N. täiesti loomulikuks, sest naabrid aitavad ikka üksteist. Dave Bentoni nõuanne võitjale oli: “muretse endale hea advokaat.” Paljudele osavõtjamaadele olid lõpptulemused shokeerivad, sest Euroopa ei hääletanud sugugi mitte nii nagu kihlveokontorid olid ennustanud. Soome rootsikeelse televisiooni FST toimetaja Kjell Ekholmi sõnul kavatsevad Põhjamaade telejaamad organiseerida alternatiivse lauluvõistluse, kus osalevad vaid Põhjamaad. Rootsi plaadifirma direktor Bert Karlsson oli täiesti endast väljas, nimetades Läti võitu skandaaliks: “Ida-Euroopa maad hääletavad ainult üksteist, kuid meil on hoopis erinev muusikaline maitse. ”Eesti laulu esitaja Sahlene ja ETV juhtkond aga juubeldas – ning õigusega. Ühelt poolt sai tilluke telejaam väljakutsega igati väärikalt hakkama, teisalt pääseti aga ürituse korraldamisest tuleval aastal. Kiidetakse ülekande korraldust ning humoorikaid vaheklippe, kuigi saunaklipi näol olevat tegu soomlaste pärusomandi anastamisega. (Annika Hällstén, Hufvudstadsbladet, 27.05)

Soome võistluslugu “Addicted to you” ja loo esitajat Laurat peeti üldiselt stiilseks nii publiku, meedia kui teiste välisartistide hulgas, kuid lavalt sädelenud energia ei kajastunud punktitabelis. Hämmeldunud Laura nuttis tulemuse selgudes ohjeldamatult. Soome delegatsiooni liikmed kritiseerisid punktijagamissüsteemi. TV 2 kommentaator Asko Murtomäki süüdistab naaberriike teineteisele punktide jagamises, Soome eurolaulu-tiimi juht Markku Laaksonen Yleisradiost on veendunud, et võistluse korraldusse viiakse sisse muudatusi. Vastava ettepaneku kavatseb ta teha EBU kongressil sügisel. (STT, Turun Sanomat, 27.05)

Yleisradio meelelahutussaadete peatoimetaja Markku Laaksonen kritiseerib Eurovisiooni lauluvõistlusel tavaks saanud onupojapoliitikat. Selle tagajärjel jäi Soome 20. ja langes järgmise aasta võistluselt välja. “See on küll mänguline võistlus, aga vihale ajab, et mängitakse valede reeglitega,” ägestub Laaksonen. Tema arvates annavad Balkani riigid parimad punktid ikka üksteisele. Euroopa Ringhäälingute Liit EBU koguneb sügisel Eurovisiooni lauluvõistluse tuleviku üle nõu pidama. (Iltalehti; Tuomas Marjamäki, Ilta-Sanomat, 27.05)

Ehkki koht ja ennekõike Soome väljalangemine järgmise aasta Eurovisiooni lauluvõistluselt oli Laura Voutilainenile suur pettumus, ilmus ta püstipäi afterparty´le. “Kui lõpptulemus hakkas selgeks saama, siis ma muudkui nutsin ja nutsin ja nutsin. Kõige rohkem kahetsen, et olen oma austajaid alt vedanud,” ütles Laura. Rahvusvahelised Eurovisiooni-fännid on aga eriarvamusel, sest hüvastijätupeol anti Laurale eriauhind. Fännid olid hääletanud Laura võitjaks. Rootsis põhjustas Eurovisiooni ülekanne kuriteosüüdistuse Rootsi riigitelevisiooni vastu. SVT kommentaatoreid süüdistatakse antisemitismis, kuna Iisraeli laulu kõlades leidis üks kommentaator, et sellele loole annaks tema null punkti. Rootsi laulu esitanud Afro-dite liikmed olid tulemustes ääretult pettunud, olles kindlad, et Ida-Euroopa riigid olid eelnevalt üksteisele punktiandmises kokku leppinud. (STT, Keskisuomalainen; Iltalehti, 27.05)

Soome ebaedu Eurovisioonil on pannud Yleisradio järele mõtlema osalemise otstarbekuse üle. YLE ja FST meelelahutusosakondade juhtide Markku Laaksose ja Kjell Ekholmi sõnul tuleb lauluvõistluse reegleid muuta. Kui seda ei tehta, tuleb kaaluda, kas edaspidi üldse osaleda, leiab pettunud Laaksonen. Tema arvates ei väärinud Soome lugu vältimatult võitu, kuid paremat kohta kindlasti. Samas kritiseerib Laaksonen teatud regioonide omavahelist punktiandmist, süüdistades eelkõige Balkani ja endise NLi riike. “Seda oli selgelt näha, sellised blokid vähendavad huvi võistluse vastu. Põhjamaine moraal...ütleme traditsioon, on palju pikema ajalooga. Meie hindame muusikalisi ja artistlikke võimeid.” Ja ka muudatuse retsept on Laaksosel olemas, zhüriid tuleks laiali saata ning kõikjal läbi viia telefonihääletus. Ka Ekholm kritiseerib zhüriide süsteemi, pidades praegust punktisüsteemi osade maade suhtes ebaõiglaseks. (Mika Heikkilä, Ilta-Sanomat, 28.05)

Juhtkirjas kirjutatakse pettumusega, et Soome peaks loobuma Eurovisioonil osalemisest. Esiteks on muusikalises mõttes tegemist mittemidagiütlevate lugudega, millest mitte ühestki ei saa igihaljast hitti, eriti ebaõnnestunud on aga punktijagamise süsteem. Balkani riigid annavad omavahel punkte, samas on Soome halvas olukorras, kuna geograafilise asendi tõttu on tal vähe naabreid, kellele loota. Seetõttu on Eurovisioon Soome silmis oma aja ära elanud. Pole vaja tunda mingit kibedust üritusest vabatahtlikult eemale jäädes. Kokkuhoitud veerandi mln euro eest saab Yleisradio televaatajatele huvitavamaidki saateid toota. (Juhtkiri, Iltalehti, 29.05)

Ilta-Sanomate lugejate küsitluse põhjal pooldab 78% vastanutest Eurovisioonist kõrvalejäämist. Ühe lugeja arvates oleks selline otsus aga veelgi naeruväärsem kui seda on olnud Soome eurolaulud. (Ilta-Sanomat, 29.05)

Yle 2 kanalil Eurovisiooni ülekannet Tallinnast kommenteerinud Maria Guzenina sõnul oli kokkuleppeid võistluse punktiandmisel mitte ainult märgata, vaid need lausa torkasid silma. Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Shveitsi delegatsioonid on juba ähvardanud võistlust edaspidi boikoteerida. Sama on kostnud ka Soome leerist. Guzenina leiab, et sel aastal toimus Eurovisioonil muusikaliselt hüpe 10 aastat tagasi ja seda seetõttu, et osales nii palju uusi riike. Soome edaspidises osalemises Guzenina mõtet ei näe, Rootsilt saadud 10. punkti peab aga suureks võiduks – varemalt ei ole Soome Rootsilt kunagi nii kõrget hinnet saanud. (Tommi Parkkonen, Iltalehti, 28.05)

Telearvustuses kurdetakse Soome läbikukkumise üle Eurovisioonil ja leitakse, et selleaastaste tulemuste põhjal areneb võistlus kindlalt ühes suunas ning järgmisel aastal võib võita vaid täieliku striptiisiga. Kas juba järgmisel aastal oleme selle tunnistajaks? Õnneks ei tarvitse aga Soome sellest osa võtta. (Jukka Kajava, Helsingin Sanomat, 28.05)

Juba spekuleeritakse võimalusega, et Soomel ei pruugi ka Põhjamaade-sisesel laulukonkursil hästi minna. Soomlased, rootslased ja taanlased on vastava võistluse korraldamist juba arutanud. Ka siin sarjab Soome Eurovisiooni delegatsiooni juht Markku Laaksonen eksisteerivat hääletussüsteemi. “Edaspidi lisandub veelgi riike Ida-Euroopast, kus on Soomest hoopis erinev kultuur. Suured kultuurilised erinevused viivad selleni, et kujutlus heast laulust ei kaldu ka tulevikus mitte Soome kasuks. Warner Musicu turundusdirektori Petri Eklundi arvates on idee hea, kuid ega sellegipoolest ei saa korraldada konkurssi vaid sel eesmärgil, et garanteerida Soome võit. Siiski oleks võistlus Eklundi hinnangul soomlaste seisukohast senisest huvipakkuvam. (Katri Utula, Iltalehti, 28.5)

Lugejakiri, milles autor kiidab Eurovisiooni korraldust. Vähemalt televaatajale tundus nii teleülekanne kui korraldus tippklassi tasemel olevat. Esitatud võistluslaulud olid küll peamiselt tavapärased “euroviisud”, kuid oma maad suutsid eestlased reklaamida suurepäraselt. Imestamapanev on soome telekommentaatori Maria Guzenina kommentaar. Kust küll oli Yleisradio saanud info, et Marko Matvere ja Annely Peebo esitasid võistluse vahepalana Andrew Lloyd Webberi heliteose ja et see lugu oli loodud just Tallinnas peetava Eurovisiooni tarbeks? Autor lisab, et tegemist on ju maailmakuulsa eestlase Raimond Valgre teosega “Muinaslugu muusikas”. Eestile oli Eurovisiooni lauluvõistlus võimalus tutvuda oma maad ja kultuuri. Kahju, et hõimuvendade esindajad ei viitsinud süveneda võistluse programmi. (Timo Korhonen, Turun Sanomat, 30.05)

Lugejakiri Eurovisiooni laulude esituskeeltest. Autori arvates tõi üldisemalt võistlus endaga ka midagi uut: esiteks moodustab Baltikum (Läti ja Eesti) uue Euroopa eurolaulude keskuse. Keskus on liikunud varasemast Prantsuse-Hollandi-Luksemburgi-Belgia-Inglismaa-Iirimaa teljest kõrvale ja osalt sellest möödagi. Balti riigid näitavad end olevat “valmis Euroopa jaoks”, see on ühtlasi ka üheks väikeseks põhjenduseks, miks võtta Balti riigid ELi liikmesriikide sekka. (Kalevi Wiik, Turun Sanomat, 30.05)

Tshehhi ajakirjandus

Väike nupuke Tshehhi väljaandes, kus öeldakse, et "tänavuaastase Eurovisiooni kauneima laulu võistluse võitis Tallinnas läti pop- ja dzässilaulja Marija Naumova lauluga "I Wanna". Taustainformatsiooniks on juurde lisatud, et Eurovisiooni lauluvõistlusel osalesid 24 riigi lauljad ja muusikud. Võistluse ülekannet jälgis otseülekandes 300 miljonit osalejamaade vaatajat, kelle telefonikõned otsustasid, kes tuleb võitjaks. (ĈTK, MF Dnes, 27.05)

Leedu ajakirjandus

Artikli autor täheldab, et kuigi kära lauluvõistluse ümber muutub üha valjemaks, ei alusta keegi Eurovisiooni-teemalist juttu Leedu esindajast Aivaras Stepukonisest. Kihlveokontorid ennustavad võitu kas sakslastele, brittidele, rootslastele või eestlastele. Eestlased peaksid aga autori arvates palvetama selle nimel, et nad enam ei võidaks, kuna riigi majandus ei peaks sellise võistluse korraldamisele kaks aastat järjest vastu. Seda isegi siis, kui vahendajad on õnnelikud selle üle, et nende T-särgid Eurovisiooni logoga nii hästi müüvad. (Marijus Mikutavicius, Lietuvos rytas, 22.05)

Seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega korraldas Leedu saatkond Eestis vastuvõtu Leedu delegatsioonile. Vastuvõtt tekitas aga poleemikat – leedu solist Aivarasele ei meeldinud, et vastuvõtule oli kutsutud teiste hulgas Leedu Eurovisiooni eelvoorul osalenud eesti laulja Iris, kes jättis Aivarase kui Leedu esindaja vastuvõtul varju. Aivarase sõnul oli Irise kohalviibimine poliitiliselt ebakorrektne. Väljaandes Vakaro zhinos märgitakse, et Leedu saatkonnas toimunud vastuvõtul käitus Aivaras arrogantselt, diplomaatide sõnul oli see just Leedu delegatsioon ise, kes oli palunud Irise etteastet, mitte saatkond. (Kauno diena, 25.05, Vakaro zhinios, 28.05)

Muusikateadlane V Gerulaitis põhjendas leedulaste kehva tulemust järgmiselt: “Leedulased peavad aru saama, et Eurovisioonile tuleb minna millegi moodsa, mitte aga niivõrd millegi väärtuslikuga. Süüdi on leedulaste “roogkatuse” mentaliteet.” (Lietuvos rytas, 28.05)

“Me näitasime end rumalast küljest rumalate reeglite ja rumala hääletussüsteemiga rumalal üritusel. Järgmisel aastal ei ole enam rumalaid arutelusid ja rumalaid skandaale,” kirjutab autor. Tema arvates ei sobinud leedulased ürituse ideega. “Mitte keegi ei too Eurovisioonile rõõmutuid, eksistentsialismi raamatuid käes hoidvaid intellektuaale.” (Marijus Mikutavičius, Lietuvos rytas, 29.05)

Audrius Bačiulis leiab, et väikestele riikidele on Eurovisiooni võit väga kasulik. “Eestlased, kes eelmisel aastal võistluse võitsid, ei teeninud sel aastal mitte üksnes palju raha, vaid reklaamisid oma riiki üle Euroopa. Me võime nüüd kindlad olla, et eurooplased , kes veetsid selle õhtu televiisori ees, ei aja meie naabreid põhjas enam mitte kunagi Aasia või Aafrikaga segamini.” Autori arvates ei küündi lätlased kunagi läti Vaikule-Paulsi lauluteatri kooli tasemele, selle asemel võiksid leedulased sarnaselt eestlastele saata end esindama välismaalase. (Audrius Bačiulis, Sigitas Parulskis, Veidas, 30.05)

Läti ajakirjandus

Tallinnal on ees kuum aeg. Eurovisioonile on tulnud üle 1000 ajakirjaniku, seal hulgas eksootilisest LAVist, Sri Lankalt ja Gaanast. Esmakordselt Eurovisiooni praktikas akrediteeriti ajakirjanikud Interneti vahendusel, mis lihtsustab keerulise protseduuri arvutihiire klikini. Sõltumata sellest, mis riigis see hiir asub. (MK-Baltija, 22.-29.05)

Tutvustatakse Eurovisiooni lauluvõistluse eelsündmusi ja ettevalmistust Tallinnas. Ära toodud Siim Kallase intervjuu City Paperile, kus ta avaldab arvamust, et Sahlene’i rahvusel pole mingit tähtsust, Eurovisioon on väga rahvusvaheline üritus. Samuti kirjutatakse varaste ohvriks langenud Iisraeli ajakirjanikust, nooruses masinaehitust õppinud kreeka laulja Michalis Rakinzise lavakostüümist, Sloveenia transvestiitidest, leedulasest Aivaras Stepukonisest ning saatejuhtidest Marko Matverest ja Annely Peebost. (Panorama Latvii, 25.05)

Ajaleht pöörab tähelepanu Eurovisiooni korraldamise rahalistele probleemidele. “Marija Naumova esitatud laul “I Wanna” kogus kõige suurema punktide arvu – 176. See tähendab, et järgmine, 48. lauluvõistlus peab toimuma Lätis. /.../ Juba lähipäevil tuleb Lätil leida vastused kahele küsimusele: kust võtta raha ja kus, tegelikult, korraldada lauluvõistlus?” Kirjeldatakse Eurovisiooni ettevalmistamise käiku Eestis ja sellele kulutatud summasid. Riia linnapea Gundars Bojars on juba teatanud, et pealinna omavalitsus koos Läti valitsusega suudab korraldada võistlust sama hästi kui Eesti, võib-olla isegi paremini. (Jegor Jerohhomovitsh, Biznes&Baltija, 27.05)

Marija Naumova Eurovisiooni võitu ei tervitanud mitte ainult Läti, vaid ka Venemaa. Ajalehe Izvestija arvates on Naumova võit kõikide venelaste ja Balti riikide venekeelsete elanike võit. Võitja ise on aga end näidanud juba läti patrioodina, esinedes ettepanekuga, et edaspidi esitaksid võistlusel osalejad laulu oma maa riigikeeles. (Aleksandr Ivanov, Panorama Latvii, 27.05)

Marija Naumova pidulikust vastuvõtust Riias. “Vähemalt viis tuhat Läti elanikku tervitasid Toomkiriku platsil Tallinna Eurovisiooni võitjat Marija Naumovat, kes muutis oma ebatavalise esinemisega ka tuntud konkursi enda stiili”. Inimesed platsil juubeldasid ja viskasid lilli poodiumile. Marijat tervitas ka Läti president Vaira Vike-Freiberga. (Andrei Shavrei, Tshas, 27.05)

Ajalehe arvates armastab vaataja show’d ja seda ta ka Lätilt sai. Marija Naumovale kindlustasid võidu kaks momenti: esiteks oli ta käitumine tõepoolest loomulik, teisalt – ainult temal oli “selgelt väljendatud ja kaasahaarav lauluetendus”. Selle idee kinkis Marijale Läti helilooja Raimonds Pauls, kes soovitas talle mitte ainult esitada laulu, vaid ka anda väike etendus. Pauls avaldas lootust, et Läti ei loobu konkursi korraldamisest, sest see on suurepärane võimalus tutvustada riiki maailmas: “Vaadake eestlasi – neil saatis iga laulu rahvuslik lugu, mis jutustas riigist. Milline reklaam!”. Sama kõrgelt hindas Pauls ka eestlaste Saku Suurhalli, ja kahtles, kas lätlased saavad aasta jooksul taolise rajatise ehitamisega hakkama. (Andrei Shavrei, Tshas, 27.05)

Artikkel alapealkirjaga “Riialane Marija Naumova jõudis ELi varem kui Läti”. Naumova sõnul ei tunne ta ennast venelase ega lätlasena, vaid maailmakodanikuna. Samas arvas Naumova, et Eurovisioonil tuleks pöörata rohkem tähelepanu rahvusidentiteedile, millele võiks kaasa aidata tagasitulek nõude juurde esitada laule riigi emakeeles. (Marina Siunova, Telegraf, 27.05)

Mõtisklused teemal, kus võiks Läti korraldada Eurovisiooni lauluvõistluse. Läti selle aasta Eurovisiooni projektijuht Arvids Babris on juba käinud välja idee, kus võib korraldada järgmise Eurovisiooni: tema ettepanekul võiks korraldada lauluvõistluse katusega kaetud Toomkiriku platsil. Läti peaminister Andris Berzinsh pakub lauluvõistluse kohana Skonto staadioni, mis vajab tõsist remonti, mida aga ilma valitsuse rahalise abita läbi viia ei õnnestu. Skonto kontserni president Guntis Indriksons hindab olukorda praktilisemalt ega jaga mingeid lubadusi. Indriksons imestab, kuidas Riia on võinud siiani eksisteerida ilma multifunktsionaalse kompleksita. Kuigi enamik Läti poliitikuid arvab, et konkurss tuleks korraldada Riias, toetab Ventspils Babrise ideed teha see hoopiski Ventspilsis – näiteks linna korvpallihallis. (Danuta Dembovskaja, Telegraf, 27.05)

Artikkel pealkirjaga “Meie Masha on kõige parem”. Ajalehe arvates võitis üldtaustal Masha Naumova just tänu oma harmoonilisusele. Kõik läks täppi – tore viis, hästi tehtud aranzheering, energia ja pealegi on Masha väga kena, see on ka väga tähtis. Mashale elas kaasa kogu Baltikum. Molodjozh Estonii lugejad andsid talle eelhääletusel esikoha. Puudu on nüüd vaid pisiasi: korraldada Eurovisioon eestlastest mitte halvemini. Ja võita veel üks kord! (Masha Nasardinova, Panorama Latvii, 27.05)

Läti venelastel on põhjust uhkust tunda – Masha on esimene vene Eurovisiooni võit. Rahvas Toomkiriku platsil skandeeris: Marija! Latvija! Võit! Lisatud lühiintervjuu Läti president Vaira Vike-Freibergaga, kelle arvates on väga hea, et Läti peab järgmine aasta Eurovisiooni lauluvõistluse korraldama – Riial tuleb korrastada kogu oma infrastruktuur, see aga kiirendab linna arengut ja tõmbab Lätile tohutu tähelepanu. (Eduard Ronis, Vetshernaja Riga, 27.05)

Intervjuu Eurovisiooni võitja Marija Naumovaga, kes räägib oma emotsioonidest ja tulevikuplaanidest. Naumova peab ennast endiselt venelaseks, kuid loominguga tahab tegeleda ikkagi Läänes. Naumova kavatseb lindistada plaate Euroopas, tema arvates lasid eestlased ilmaasjata möödunud aastal selle võimaluse käest. Töö Venemaal Naumovat eriti ei meelita - tema sõnul pigistatakse seal artistidest viimast välja, tema üritab liikuda sinna, kus inimestest lugu peetakse. Naumova on solvunud ajakirjanike peale - teiste riikide delegatsioone saatsid ajakirjanike parved, Lätist ei olnud kedagi. (Kristina Shmidt, Telegraf; Andrei Shavrei, Tshas, 28.05)

Refereeritud Läti ajalehtede Diena ja Neatkariga artikleid. Diena arvates on Läti võit haruldane õnn, järgmisel aastal on Riial võimalus muutuda Euroopa “rahvapoliitika” pealinnaks. Diena arvates peaks valitsus juba täna pidutsemise ära lõpetama ja hakkama ehitama. Neatkariga arvates näitab Maria toetus Lätis ja Euroopas seda, et Läti vaataja maitse, mentaliteet ja väärtuste süsteem on samad mis Euroopa vaatajal. Mõlemad lehed muretsevad selle pärast, et Maria Naumova võib langeda poliitiliste mängude ohvriks, sest kindlasti üritatakse kasutada tema võitu ära poliitilistel eesmärkidel. (Tshas, 28.05)

Läti sai õiguse korraldada järgmisel aastal Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimub juhul, kui Läti täidab kõik tingimused. Kõige probleemsemaks on loomulikult raha - Eurovisioon muutub iga aastaga üha kallimaks. Tallinnas läks korraldamine maksma 4,5 mln latti, Riias võib see summa juba ulatuda 5 miljonini. Uus Läti televisiooni peadirektor Uldis Grava ei kahtle televisiooni ja Läti riigi võimetes, vaatamata rahalistele probleemidele. Lätis on hakatud juba tegutsema - varsti moodustatakse töörühm, mille ülesandeks saab Eurovisiooni korraldamine. ORT korrespondent Balti riikides Natalja Vassiljeva sõnul ei kujuta ta endale ette summa suurust ja töömahtu, mida on vaja, et saada Riiga samasugune kompleks nagu Saku Suurhall Tallinnas. Saku Suurhall on just selline ideaalne multifunktsionaalne kompleks, kus on palju ruumi ja suurepärane ventilatsioon. Eestis oli lauluvõistluse ajal kõik läbi mõeldud - teedel ei olnud liiklusummikuid, Olümpia hotellist käisid tasuta eribussid. Telegrafi sõnul võib Lätit lohutada see, et tülika konkursi korraldamine Tallinnas tasus ennast ära - kõik hotellid olid külalisi täis, hinnad tõusid kahekordselt, turistid kulutasid Tallinnas umbes 75 mln krooni. (Aleksadr Prokudin, Vetshernaja Riga, Danuta Dembovskaja, Telegraf, Olga Knjazeva, Tshas, Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 28.05)

Ajalehe arvates võivad Marija Naumova võitu ära kasutada omakasupüüdlikel eesmärkidel poliitikud. Just sellest Marijast - kahe kõrgharidusega vene tütarlapsest , kes oskab läti, inglise, prantsuse ja itaalia keelt, - tundis puudust Läti poliitiline eliit, et reklaamida rahvale tulevase ELiga liitumise eeliseid. Marjia Naumova imidzh võimaldab nüüd rääkida, et Lätis venelasi ei solvata, vaid hoopis vastupidiselt – aidatakse, ehk teisisõnu - Läti integreerub edukalt Euroopasse. "Tõepoolest peaks Läti välisministeerium sügavalt kummardama Naumovat selle eest, et ta ministeeriumile talle nii hiilgava trumbi kinkis". (Danuta Dembovskaja, Telegraf, 29.05)

Valgevene ajakirjandus

Eesti peakonsulaadis Minskis korraldati omapärane Eurovisiooni 2002 peaproov: kohale kutsutud dipkorpuse esindajad ja ajakirjanikud sai võimaluse proovida ennast zhürii liikmetena ja määrata võitjaid nädal enne lauluvõistluse lõppkontserti. Ajalehe arvates ei olnud zhüriil mitte kedagi valida, kuna kõik esinemised olid väga kesised. “Võistluse” ajal esines ka noor valgevene laulja Korianna, kelle tase ei jäänud Eurovisiooni tasemele alla. Kohalolijatele oli Korianna esinemine meeldivaks üllatuseks: “Nii, jällegi tänu Läänele, antud juhul siis Eestile, avanes meil võimalus olla väga huvitava, perspektiivika valgevene laulja debüüdi tunnistajateks”. (Dmitri Podberezski, Belorusskaja Delovaja Gazeta, 24.05)

Venemaa ajakirjandus

Vene bändi Prime Minister intervjuu enne Eurovisiooni lõppkontserti. Lauljad tunnistavad, et nende laul on kirjutatud "europopi" stiilis ja loodavad, et see formaat toob nendele Eurovisioonil ka võidu. (Aleksei Krizhevski, Izvestija, 25.05)

"Üle kümne aasta on Eesti Euroopasse pürginud ja lõpuks on selle ka saavutanud - mõneks päevaks tuli Euroopa ise väikesesse riiki, mida veel vähesed eurooplased kaardilt leida oskavad". Ajalehe väitel suhtutakse Eestis Eurovisiooni korraldamisse ja lauluvõistlusse endasse väga tõsiselt - selle üle nalja ei visata. Eesti ei teeni Eurovisiooni korraldamisega midagi, küll saab ta aga väga hea reklaami - selleks on juba käivitatud mainekujundusprojekt "Eesti tuntuks!". Varjatud Eesti propaganda toimub ka konkursi ajal - muinasjutu vormis tutvustatakse Eesti edukat arengut pärast NLi lagunemist ja Eesti rahvuslikke traditsioone. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 25.05)

Dave Benton ja Tanel Padar tegid väikesele Balti riigile suurt kulu - võimalus korraldada Eurovisiooni lauluvõistlus maksab väga palju. Eesti muusikakriitikud ennustavad võitu Rootsi bändile Afro-Dite. Eestlaste võimalikku kaotust kommenteeritakse Eestis nõnda: "Eestlasi võib alt vedada hirm järjekordse võidu ees, kuna see ei too kaasa mitte ainult Eesti televisiooni, vaid ka vähemalt poole riigi ruineerimise". (Aleksandr Braterski, Itogi, 21.05)

Irooniliselt kirjeldatakse Moskva stuudios toimunud showd, kus vene fännid ja zhürii liikmed elasid kaasa vene bändile Prime Minister. "Reipa muu-muutamise, vilistamise ja hõredate eetriülekannete saatel liigub Venemaa oodatud häbi poole. Prime Minister võitis 10. koha; meie poolt hääletasid mõjuvalt Eesti, Läti, Malta ja millegipärast Rumeenia. Esikoha võitis neiu nimega Marija Naumova, Raimonds Paulsi soosik /.../ Kuid ta ei esinda mitte Venemaad, vaid Lätit - et see ei näeks päris mõnitamisena välja, omistati talle lavanimi Marie N". Lisatud intervjuu Raimonds Paulsiga, kes muretseb kaasaegse saali puudumise pärast Riias. (Aleksei Munipov, Izvestija, 27.05)

Alapealkirjaga "Vene tütarlaps tegi Läti kuulsaks". Autor lükkab ümber väited, nagu oleks Eurovisiooni otsused ära ostetud, sest enamik hääletusi korraldatakse interaktiivselt, kogu riiki ära osta on siiski väga keeruline. Zhüriid on alles jäänud vaid vähestes “alaarenenud” riikides, sh ka Venemaal. Venemaa zhürii istus lauluvõistluse ajal “salaruumis”, kus andis ebaõiglaselt liiga vähe punkte armsaimale ja väga hästi laulnud eestlannale, lõpuks tuli zhürii välja ja ütles, et see on kõik "suur poliitika". Autor märgib, et vaatamata vene zhürii baltofoobiale andsid lätlased ja eestlased kõige rohkem punkte just Venemaale. Autori arvates andis Eurovisioon ja Läti laulu võit suurpärase põhjuse rõõmustamiseks. Läti päritolu zhüriiliige Valdis Pelsh üritas ebalevalt pomiseda, et tema kodumaal on hetkel pidu, mille peale pigistas kolkapatriotismi hoos olnud publik endast välja hõreda aplausi... (Artur Gasparjan, Moskovski Komsomolets, 27.05)

Ajalehe arvates "tuleb venelastel veel aru saada, et Marija Naumova võit on kõikide Balti riikide venekeelsete võit." ORT otseülekandes Eurovisiooni kommenteerinud Juri Aksjuta sõnul käsitlesid venelased Lätit konkurendina, kuna ei teadvustanud veel tol hetkel, et Läti laulja on venelanna. Venemaa võitis kõigest 10. koha. Urmas Ott kommenteerib seda kurba sündmust: "Ma ei saa absoluutselt aru, mis juhtus vene tiimiga. Mulle nende laul väga meeldis". (Aleksandr Braterski, Izvestija, 27.05)

Artikkel alapealkirjaga "Endised sotslaagri vennad päästsid meie bändi läbikukkumise eest Eurovisiooni lauluvõistlusel". Kritiseeritakse vene bändi Prime Minister ja nende esinemist, rõhutades selle juures, et "kõige halvema eest päästsid meid endised Balti liiduvabariigid, eriti Eesti, kus "peaministrid" reklaamisid ennast terve kuu jooksul suure viinakontserni abiga /.../". Vene bändile kättesaamatuks jäänud auhinna sai venekeelne laulja Lätist. (Mihhail Margolis, Moskovskije Novosti, 28.05-3.06)

Autori sõnul on iga Eurovisioon "vene eneseuhkuse katsetus". Ühelt poolt lohutab vene avalikkus ennast sellega, et Eurovisioon on moest läinud üritus, teisalt aga loodab iga kord Eurovisiooni võidule. (Svjatoslav Birjulin, Vremja MN, 28.05)

Tutvustatakse Eurovisiooni võitnud Läti esinejat Marija Naumovat, keda peetakse läti helilooja Raimonds Paulsi soosikuks. Pauls ise ei tunnista oma mõju Naumova karjäärile, rõhutades, et Naumova edu peamised koostisosad on tugev tahe ja staaritõve tunnuste puudumine. Paulsi arvates on Marijale pärast Eurovisiooni võitu jõukohane ka vene showbiznis. (Darja Zhdanova, Moskovskije Novosti, 28.05-3.06)

Ajaleht kiidab läti lauljannat Marija Naumovat, kes erinevalt vene bändist Prime Minister suutis käituda Euroopa reeglite järgi. Venemaa negatiivset imidzhit kujundab see, kuidas venelased käituvad “Euroopa koridorides”: laulja Filipp Kirkorov sõitis järjekordselt tohutu valge limusiiniga vanalinna kitsastel tänavatel ja üritas sõita autoga otse Saku Suurhalli ukse ette, kuid teda ei lastud. Prime Minister ei ilmunud Eurovisiooni lõpupeole, eelistades esineda kontserdiga tavalises Tallinna klubis, ORT stuudios joobuti samal ajal Euroopa vihkamisest. (Galina Sapozhnikova, Komsomolskaja Pravda, 28.05)

"Eurovisioon demonstreeris jälle kõige banaalsemat, mida ainult popmuusikast leida saab - kõveralt lolli diskomuusika saatel tantsivaid boys-band’e, vaimustunud blondiine ja brünette igavate, kuid väga paatoslike ballaadidega, paari avameelse plagiaadi juhtumit. Seega oli huvitavam vaadata mitte möllavaid artiste, vaid möllavat Saku Suurhalli, kus tuhanded käed vehkisid oma riikide lippudega. /.../ Tallinna saal oli eelmise aasta Kopenhaageni omast väiksem, seal tekkis eksalteeritud vaatajate abil eriline elektriseeritus. /.../ Vene nimega läti laulja Marija Naumova võit lohutas kõvasti vene fänne.” (Juri Jarotski, Kommersant, 27.05)

"Ei saa öelda, et Eesti pealinnas tegelevad kõik vaid Eurovisiooniga. /.../ Loomulikult on igal pool näha Eurovisiooni sümboolikat. Võideldes vastu tasuta pakutava sponsoriõlle kiusatusele, osalevad pressikeskuses pressikonverentsidel ajakirjanikud (muide, Tallinna on tulnud metsikud ajakirjanike hordid). Õhtuti liiguvad vanalinnas ühest klubist teise erinevate delegatsioonide liikmed”. (Juri Jarotski, Kommersant, 25.05)

Ajalehe sõnul ei toonud Eurovisiooni võit Eestile mingit kasu ja Eesti TV oleks peaaegu et laostunud lauluvõistluse organiseerimise käigus. Teine asi on aga moraalsed dividendid, mille rolli on raske ülehinnata. Sama väitega esineb sama autor Nezavisimaja Gazetas, kus lisab, et venelastel ei läinud seekord hästi sellepärast, et nende laul ei olnud tehtud "popmuusika mõõdu järgi". (Aleksandr Shtshuplov, Rossijskaja Gazeta, 23.05; Aleksander Shtshuplov, Nezavisimaja Gazeta, 29.05)

"Võitis ikkagi venelane, kuigi võidu saavutas Läti. Tõsi, veel enne konkursi algust nimetasid ajalehed Marija Naumovat "lauljaks ilma rahvuseta". Ta rõhutas, et ei tunne ennast venelasena Lätis ega lätlasena Venemaal." Juhitakse tähelepanu enne Venemaa esinemist näidatud videoklipile, mille süzheeks on muinasjutt kuldkalakesest, kes küsib lõpuks külluse ja armastuse asemel siiski vabadust. "Inglise lippu mähitud dzhentelmen" kommenteeris muinasjuttu loo autorile nõnda: eestlased tegid vihje - Venemaaga olevat hea, aga vabaduses olla on parem. (Irina Mihhailina, Rossijskaja Gazeta, 28.05)

Artikkel alapealkirjaga "Vene lätlased said Eurovisioonil Venemaa keenialastest jagu". Selle aasta Eurovisioonil esindas Eestit rootslanna, Lätit - venelanna ning Venemaad - bänd, kus laulavad keenialane, mustlane ja moldaavlane. Autor esitab retoorilise küsimuse - äkki oleks ka Venemaal parem toimida nagu jalgpallis: kutsuda esindajateks popstaare välismaalt? (Aleksandr Beljajev, Vremja Novostei, 27.05)

Eurovisiooni võitnud Marija Naumova on solvunud Läti ajakirjanike peale: nüüd on küll kõik lehed tema pilte täis, kuid võistluse ajal ei tundnud Läti press tema vastu mingit huvi. (Juri Tshernjavski, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 29.05)

Tanel Padar ja Dave Benton tegid eelmise aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võiduga oma riigi jaoks rohkem kui mõned poliitikud. Naljakas, kuid Benton ei ole isegi eestlane. Ta on pärit Aruuba saarelt, kuid võitles Eesti eest ja see võit võimaldas väikesel Balti riigil esimesena endistest NLi vabariikidest korraldada see üritus. Eurovisioon andis Eestile, kes taotleb ELi ja NATO liikmelisuse saavutamist, võimaluse näidata ennast ühinenud Euroopa osana. (Alexander Bratersky, The Moscow Times, 24.05 - 30.05)

Artikkel peakirjaga "La-la-la ja suur poliitika". Eurovisioon on omandanud nii nagu ka olümpiamängud suure poliitika dimensiooni: lauluvõistluste tulemustes üritatakse näha geopoliitiliste huvide kokkupõrget. Iisraeli ja Euroopa vahel on puhkenud diplomaatiline sõda - Iisraeli kultuuriminister süüdistas Rootsit poliitiliste kommentaaride avaldamises Iisraeli esindaja esinemise ajal, mis olevat ka nurjanud Iisraeli esinemise. Rootsi, Taani ja Soome, kel ei läinud seekord hästi, on samuti solvunud, nende arvates on Eurovisioon muutunud politiseeritud showks. Taani arvab, et nende viimase koha saanud laulja sai karistatud Taani karmi immigrantide poliitika pärast. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 29.05)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee