Nädal välismeedias: 20. - 26. mai

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Foreign ministers from the ten candidate countries hoping to join the EU in 2004 agreed on a set of common principles as membership talks enter their final phase. "We concluded that we agree on the most fundamental issues and principles in the talks," Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz told after the meeting in Warsaw. The ten candidate countries called for immediate full access to EU aid funds upon accession in their joint statement. The candidate countries also called upon Brussels to ensure aid flows to them increase after accession and that they are net contributors to the EU budget. (Afp, 22.05)

The EC has contingency plans to rescue the eastward enlargement of the EU if Ireland rejects the Nice Treaty in a repeat referendum, an official at the EU's executive said. It could mean incorporating elements of Nice into separate accession treaties for new members. The Commission says it is still confident the Irish will say Yes. But if not, Commission official said it was ready to propose an alternative enlargement plan to ensure a country of 3.7 million people does not block what European leaders see as the post-Cold War reunification of a continent of 500 million. "It is not true that enlargement cannot take place without Nice. Of course, another Irish No would made things very difficult," said the official, who is involved in negotiations on enlargement and spoke on condition of anonymity. The emergency plan, on which EU member states would have the final say, would probably involve incorporating into their accession treaties some key provisions of the Nice agreement. These would include articles on the future make-up of the Commission, the European Parliament and the decision-making Council of Ministers, which represents member governments. (Reuters, 24.05)

Latvia stands to receive at least 142 million euros (131 million dollars) in net transfers from Brussels in its first year after accession to the EU, a Finance Ministry spokeswoman Alda Sebre said. According to preliminary forecasts, if Latvia's hopes of joining the EU in 2004 are realized it will receive 260-286 million euros in aid from Brussels, while paying 118 million into the EU's coffers in the first year of membership. (Afp, 21.05)

Poland and the EU are close to agreement on how to reduce tax breaks that Warsaw offers certain investors once the country joins the EU. The mooted deal will allow the continuation of Poland's special economic zones after the country joins the EU. Fourteen special economic zones remain in operation in Poland, mostly in areas of high unemployment, that gave businesses that invested before 2001 a 10-year tax holiday followed by five years of taxation at reduced rates. The benefits are incompatible with EU competition policy, and EU and Polish negotiators have been working for months on a deal that will protect the market but not force Warsaw to pay too much in compensation to investors. (Afp, 20.05)

Three in four Poles are ready to vote yes in a referendum to join the EU, jumping from 66% in April. Only 19% of respondents said they would vote no in the referendum, the CBOS polling firm found from its survey of 1,047 voting-age Poles conducted on May 10-13. (Afp, 23.05)

The premiers of the Benelux countries - the Netherlands, Belgium, and Luxembourg - met officials from Slovakia, Poland, Hungary and the Czech Republic to discuss future cooperation once the central European states join the EU. Three EU members and four entry hopefuls said they may call on the Union's executive body to help bolster future borders against illegal migration with just months to go before the close of accession talks. "One of the outcomes of this meeting is that we could ask the EC to improve this whole policy of migration and control of external borders," Belgian Premier Guy Verhofstadt told. "It is not only the responsibility of the applicant countries, but also our responsibility to ask the Commission to propose something concrete that is a cooperation between the actual member states and the applicant countries." (Reuters, 25.05)

The wave of far-right populism and europhobia washing over Europe must be dealt with but will not derail EU enlargement, officials said during the annual meeting of the EBRD. "The ascension of the far right must be taken seriously because it undermines the democratic values Europe is based on today," European Commissioner for Economic and Monetary affairs Pedro Solbes said. "Enlargement has been politically accepted in the EU, but this does not mean that everyone is equally eager to see it done," he said. The rise of the far-right, symbolized by stunning showings in recent Dutch and French elections, is a clear call to action, EBRD Vice President of Finance Steven Kaempfer said. He said political leaders in the EU and candidate states must "address the new challenges and the benefits that arise from enlargement." (Afp, 19.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa asjade minister Peter Hain on veendunud, et ELi laienemine on eluliselt vajalik. Laienemine aitaks tema sõnul kaasa stabiilsusele endistes NLi riikides ning tugevdaks ELi idapiiri. Euroopa liidrid peaksid laienemises nägema võimalust kindlustamaks demokraatiat Kesk- ja Ida-Euroopas. (George Parker, Financial Times, 21.05)

Kritiseeritakse ELi hoolimatut tööd ida suhtes. Tundub, et EL ei taha vastu võtta endisi NLi riike, kuigi on sõlminud soojad suhted Venemaaga. Romano Prodi suurim viga on, et ta on bürokraatia vang ning on oma põhimõtetega jäänud 1970-ndatesse. EK vaatleb ikka veel maailma, nagu oleks see jagatud omavahel vaenujalal olevateks rühmadeks. EK ei suuda näha erinevate kultuuride ja rahvuste omavahelist koostööd. EK peaks võimalikult kiiresti Ida-Euroopa riigid uniooni kutsuma, kuna viivitamine on hakanud juba Ida destabiliseerima. (Roger Boyes, The Times, 20.05)

Nädal tagasi Venemaal tehtud uurimusest selgus, et 52% vastanutest arvavad, et Venemaa peaks saama ELi täisliikmeks, 18% on vastu. ELi liidrid teavad ja kardavad seda. Viimane asi, millele nad tahavad mõelda, on see kuidas kohandada riiki, kelle rahvastik on suurem kui Saksamaa ja Prantsusmaa elanikkond kokku, kuid kelle majandus on väiksem kui Madalmaade oma. Praegune ELi laienemine tekitaks probleemi idapiiril, on oht, et tekib uus raudne eesriie või vaesuse eesriie mööda Valgevene ja Ukraina läänepiiri. Kardetakse, et kui ELi võetakse vastu endised NLi riigid, siis ei saa ära öelda ka Venemaale. (Quentin Peel, Financial Times, 26.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Dublinis asuv sihtasutus elu- ja töötingimuste parandamiseks (La Fondation pour amélioration des conditions de vie et de travail) viis läbi küsitluse töötingimuste ja palga kohta nii kandidaatriikides kui ka ELis. Küsitluse läbiviijad tunnistasid, et majandus- ja sotsiaalolukord on kandidaatriigiti väga erinev, kuid küsitluse tulemused võimaldavad siiski välja tuua kandidaatriikide trumbid ja vajakajäämised enne integratsiooni ELi. Kandidaatriikides on rohkem inimesi hõivatud põllumajandussektoris (21% (erineb suuresti riigiti), 5% ELis), suurem on aga ka naiste hõivatus (46%, 42% ELis). Kandidaatriikides on rohkem tööõnnetusi, tööga rahulolu on suurem ELi riikides ( 84%, 73% kandidaatriikides). Seega võib ELiga liitumine tõsta motivatsiooni töötingimuste parandamise eest võitlemiseks, pakuvad välja uurimuse läbiviijad. Samal ajal aga võib teatud kõhklusi põhjustada see, et kandidaatriikide töölised peavad oma oskused tõstma ELi standarditeni. (Alain Beuve-Méry, Le Monde, 22.05)

Austria ajakirjandus

Beneshi dekreedid ja Temelini tuumaelektrijaam on tekitanud suurt vastuseisu Tshehhi vastuvõtmisele ELi. Näib et Austria võimuliidul ei olegi tarvis muretseda selle tülika probleemi lahendamisega, kuna eelseisev Iirimaa teistkordne Nizza lepingu üle peetav rahvahääletus tõotab laienemisprotsessi edasi lükata. (Die Presse, 28.05, 21.05, 23.05, Saksamaa: FAZ, 24.05 Die Welt, 28.05)

Soome ajakirjandus

Intervjuu EK Soome esinduse juhi Timo Mäkeläga. ELi laienemise kulutuste üle käivat arutelu Soomes vaevab Mäkelä arvates mastaapsuse viga. Mäkelä viitab Soome rahandusministeeriumi arvutustele, mille kohaselt saab Soomest pärast laienemist netomaksja ja igaaastane liikmemaks tõuseb sadade miljonite eurodeni. “Laienemisega kaasnev lisa on veidi üle 0,3% SKP-st ehk natuke vähem kui ÜRO poolt soovitud arenguabi tõstmine 0,7%-ni, või kulutused, kui otsustatakse liituda NATOga. See ei ole mingi hind Euroopa stabiilsuse eest,” ütles Mäkelä. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 22.05)

ELi laienemisest ja Sloveeniast, kui edukast kandidaatmaast. Kõigi raskuste keskel on hea märgata, et kandidaatriikide seas on ka suhteliselt probleemivabasid riike. Eesotsas on Alpide ja Aadria mere vahel asuv kahemiljonilise elanikkonnaga Sloveenia. Teine edukas kandidaatriik on Eesti. Sloveenia ostujõudlusega ühtlustatud SKP ühe inimese suhtes on kaks korda kõrgem kui Eestis ja 65% vastavast arvust Soomes, mis kergendab sobitumist karmi ELi maailmaga. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 23.05)

Välismaised otseinvesteeringud Ida-Euroopasse kasvavad lähiaastatel tunduvalt. Kaheksa Ida-Euroopa riiki ootavad järjekorras, et saada ELi liikmeteks ja nüüd kavatsetakse nad liikmeteks kutsuda kahe aasta möödudes. “Ida-Euroopa on muutuse künnisel,” usub idasse investeeriva Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius. Kuigi huvi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tshehhi, Slovakkia ja Sloveenia suhtes kasvab, on investeerimiskanaleid endiselt vähe. “Äri Ida-Euroopas nõuab nii kõva tööd kui ka kohapeal olemist, seda ei saa korralikult näiteks Soomest juhtida,” ütles Tapiola tegevjuht Asko Sasi. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 24.05)

ELi laienemine eeldab suuri muudatusi. ELi laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on pikas perspektiivis tõenäoliselt majanduslikult ning poliitiliselt kasulik. Kiirustatuna on laienemine kahtlemata ka problemaatiline. Praegused ELi ja EMU otsustamissüsteemid ei sobitu hästi laienenud ELiga. (Erkki Koskela, Taloussanomat, 22.05)

ELi laienemine eeldab toimivat ja usutavat otsuste tegemise süsteemi. EK pakutavad uuendused õnnestuvad vaid juhul, kui otsustamissüsteemi usaldatakse. (Juhtkiri, Kauppalehti, 24.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Spain is to table a series of proposals at the June 21-22 EU summit in Seville to step up the fight against illegal immigration, PM Jose Maria Aznar said. Aznar said he had asked his interior minister to draw up proposed measures that would include tightening borders, acting against people-traffickers and reviewing aid to countries outside the EU which failed to take enough action to stem the influx. (Afp, 20.05)

Spanish PM Jose Maria Aznar has called for reform of the rotating EU presidency and suggested the role should become a full-time job, an EU statement said. "The European Council president should have a mandate of five years, or at least two and a half years, and he should not exercise any other political responsibility in his own country," Aznar said. (Afp, 21.05)

The EC wants more foreign policy and economic clout in the future of an enlarged union, according to a working document making the rounds. The commission's "background note" on its contribution to the Convention on the Future of the EU recommends giving the commission the premier role in initiating foreign policy. It said the role of the EU's High Representative for Foreign and Security Policy, now held by Javier Solana of Spain, should be merged with that of Commissioner for External Relations, now held by Chris Patten of Britain. This new commission body, said the note, should apply to "issues that require a rapid and confidential response, notably in defense and security matters." (Afp, 21.05)

An enlarged EU needs to consolidate and streamline its foreign policy, tighten its borders against illegal immigration and terrorism and listen more closely to its people, EC President Romano Prodi said in a speech to the European Parliament outlining the commission's contribution to the Convention on the Future of Europe. "The present bipolar organization of the EU's external action is unsatisfactory. It weakens our capacity to shape and influence events internationally," Prodi said. While alluding to the "great challenge of laying foundations for a supranational democracy," Prodi said the EU "must find solutions to the problems we all face: uncontrolled and illegal immigration, international crime and terrorism. "We therefore propose a common asylum and immigration policy, joint action on border controls and closer cooperation among police forces," he said. (Afp, 22.05)

EC President Romano Prodi said the EU must start speaking with a single voice on foreign policy if it is to be taken seriously by the U.S. Speaking on the eve of a visit to Europe by U.S. President George W. Bush, Prodi told the European Parliament: "If Europe is to increase its influence on the world scene and be a credible partner for the U.S, it must speak with a single voice on all aspects of external relations." (Reuters, 22.05)

EC President Romano Prodi called for an EU-wide tax to replace the complex GNP-based financial system of contributions from member states. Prodi said the current system, which sets contributions depending on each country's gross national product (GNP), "obscures the necessary link between citizens' taxes and the EU budget. "We therefore propose a new system based on fiscal resources in place of the current complex financial system. A system that grants the budgetary authority - the European Parliament and the Council (of ministers) - the power to impose a tax policy," he said. (Afp, 22.05)

USA ajakirjandus

Arvamuses on kirjutatud Briti ja Hispaania peaministrite plaanist illegaalse immigratsiooni peatamiseks. Autor pooldab mõõdukat immigratsiooni, kuna see on juba aastasadu nii toiminud. Aafrikast, Aasia ja Ida-Euroopa riikidest on inimesed ikka läinud Euroopasse paremat elu otsima. Pealegi on Euroopas puudus "musta töö" tegijatest, immigrandid on nõus tegema vajalikku tööd, mis kohalikele ehk alandav tundub. Immigrantide sulatamine ühiskonda on vajalik isegi pensioni seisukohalt, mida rohkem töötajaid, seda rohkem makse ning pole vaja muretseda rahvastiku vähenemise ja pensioni maksmise pärast. (The Wall Street Journal, 22.05)

EK püüab oma võimu suurendada, nõudes suuremat võimu välispoliitika korraldamisel, sisepoliitika reguleerimisel, õigust korraldada riikide valitsuste raha kulutamist ning esindada Euroopat rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides, nagu IMF. Kuid selleks, et eelnõu seaduseks saaks, peavad Euroopa Parlament ja Ministrite Nõukogu selle heaks kiitma. ELi 15 liiget otsustavad ettepaneku kohaldamise üle eeldatavasti 2004 aastal. Märtsis ELi kolme institutsiooni poolt avaldatud reform vähendaks radikaalselt EK juhtivat positsiooni Euroopa asjades. Ettepaneku kohaselt tuleks ELi ringlev presidendi ametikoht asendada ühe inimesega, kelle ametinimetus oleks "Euroopa president" ning kes oleks ametis viis aastat. Analüütikute hinnangul annaks see riikide valitsustele suurema sõnaõiguse Brüsselis ning vähendaks oluliselt EK võimu. (Paul Hofheinz, Wall Street Journal Europe, 23.05)

ELi täidesaatev võim esitas ettepaneku otsesest ELi maksust. ELi otsene maksude korjamine on olnud tüli tekitav idee, sest see viib sammu lähemale ELi finantsministeeriumi loomisele ning muudele väliselt märgatavatele föderaalse valitsuse tunnustele. Prodi vaidleb Euroopa Parlamendiga, et maksude kogumine on demokraatilisel teel valitud parlamentide fundamentaalne eelisõigus, ainsaks erandiks on Euroopa Parlament. (John Schmid, International Herald Tribune, 23.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Briti valitsuses on saanud tavaks, et viisakalt kuulatakse ära mis EK presidendil Romano Prodil öelda on ja siis ignoreeritakse teda. See vastab tõele eriti siis, kui ta hakkab rääkima "suurest poliitilisest projektist", mis looks "rahvusülese demokraatia ühendatud Euroopas", hõlmates 25 või enamat liikmesriiki. Prodi plaani kohaselt riiklikud vetod tühistataks ning Brüsselil oleks otsustav sõnaõigus maksu- ja fiskaalpoliitikas. Paljude inimeste arvates tähendaks see superriigi loomist. (The Guardian, 25.05)

ELi liidrid peavad kasutusele võtma karmid meetmed, peatamaks illegaalset immigrantide sissevoolu ELi liikmesriikidesse. Üheks võimaluseks on keelduda abist arengumaadele, kes ei soovi sel teemal koostööd teha. Briti peaminister Tony Blair ja Hispaania peaminister Jose Maria Aznar soovitavad kindlustada ELi piire, et vähendada immigrantide läbipääsu. (James Macintosh, George Parker, Financial Times, 21.05)

Illegaalne migratsioon kujutab endast proovikivi riikidele kes tahavad, et nende riikide tööturg oleks "korras ja kontrolli all". Palju inimesi tuleb Suurbritanniasse tööle ka teistest ELi liikmesriikidest. Kui piirid avanevad, on Suurbritannia soosituim, kuhu tullakse tööd otsima. Kuigi valitsus on tunnistanud illegaalsete töötajate olemasolu, ei kavatse ta anda neile inimestele uute immigrantide kartuses võimalust enda tegevust legaalseks muuta. (Heather Stewart, The Guardian, 22.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tony Blairi ja José Maria Aznari ettepanek, tegeleda tulevasel Sevilla tippkohtumisel ühtse immigratsioonipoliitika küsimustega, on heaks kiidetud ka EK poolt. Tegelikult on uniooni riigid juba rakendanud karmimaid meetmeid illegaalse immigratsiooni vastu, põhjendades seda terrorismivastase võitlusega, kuid et see oleks mõttekas, peab see jätkuma ka ELi tasandil. EK pressiesindaja sõnul on aeglus, millega ELis asjad edasi liiguvad, põhjustanud seda, et alles nüüd on võimalik ELi poolt kinnitada see oluline samm edasi, mis tegelikult on juba tehtud. Kõik kavandatavad meetmed kuuluvad aga kategooriasse “deja lu” (juba loetud), kuna ka Tampere ja Laekeni tippkohtumiste lõppaktides märgiti vajadust tõelise sisepoliitika järele. (Jean Pierre Stroobants, Henri de Bresson, Le Monde, 23.05)

Intervjuu EK regionaalpoliitika ja institutsionaalse reformi volinik Michel Barnier’ga, kus ta kommenteerib EK ettepanekuid EK volituste suurendamise kohta. “EK ei soovi saada Euroopa valitsuseks. Välja arvatud konkurentsi puhul, kus meil on ainuvõim, jääme me jagatud võimu süsteemi juurde. EK teeb ettepanekuid ja ta peab olema ainuke, kellel on voli seda teha, kuna ta on institutsioon, mis kaitseb ühiseid huvisid. Edasi otsustavad Ministrite Nõukogu ja EP. See käib uute väljakutsete kohta, mis laienenud ELis kaasnevad ühise välispoliitika, ühise kaitse ning ühise justiits- ja julgeolekuruumi loomisega ja eurotsooni majanduse valitsemisega.” Voliniku sõnul on meil valida USA mõju all oleva ELi või iseseisva ELi vahel. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 23.05)

Integratsiooni pooldajate sõnul võib küll ühiseid poliitikaid edasi viia riikidevahelise koostöö abil, kuid sellele tuleb kiiresti piir ette, kui tegemist on olukorraga, kus uniooni huvid hakkavad ületama rahvusriigi huvisid. Ka ei aita protseduuride rohkus ja keerulisus kodanikel mõista ELi ja end sellega samastada. EK tõstis oma reformiettepanekutega lati väga kõrgele, lootes, et kompromiss, kui see saavutatakse, tähendab ka tõelist edasiminekut. Selge on see, et praegune ELi välistegevuse jaotus, EK ja Nõukogu vahel ei saa kauem kesta, kui eurooplaste sooviks on, et unioonil oleks maailmas oluline roll. Head isiklikud suhted Chris Patteni ja Javier Solana vahel ei ole piisav, et kindlustada poliitikate koherentsus, kaotada topelt ametikohad ja bürokraatlikud tõrked. Kuid, üks asi on aktsepteerida komisjoni “sissetungi” ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, teine asi on nõustuda ELi välisministri institutsiooniga. Vastumeelsust sellele on kõrgetasemeliselt ja tugevalt kinnitanud ka kõige integratsioonialtimad liikmesriigid. Rääkimata siis kandidaatriikidest, kelledest mõned on iseseisvuse taastanud ainult kümmekond aastat tagasi. (Daniel Vernet, Le Monde, 25.05)

Austria ajakirjandus

EK tahab tulevikus suuremat sõnaõigust välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Seega soovib EK tugevdada oma mõjujõudu. Seevastu mõningad liikmesmaad nagu Suurbritannia soovivad valitava presidendiameti loomist. (Die Presse, 22.05, 23.05, 25.05; Saksamaa: Handelsblatt 21.05, Die Welt, Tagesspiegel , FTD 22.05, FAZ, Frankfurter Rundschau, Handelsblatt, Tagesspiegel, 23.05, 25.05)

Rootsi ajakirjandus

Kümned tuhanded ELi kalurid võivad lähiaastatel kaotada töö EK uue kalastuspoliitika tõttu, kõige raskemini tabab see Hispaaniat ja Portugali. EK otsusel tuleb lõpetada tursa ja veel mõnede kalaliikide ülepüük. Ees ootab kogu toetuste süsteemi ümbertöötamine, toetusi hakatakse muuhulgas andma kasutusest kõrvaldatud kalalaevade eest ja kalurite ümberõppeks. (Lars-Ingmar Karlsson, Dagens Nyheter; 21.05; Norra: Aftenposten, 21.05)

Lähiajal esitab EK oma ettepaneku kalanduspoliitika reformimiseks. Arvutuste kohaselt tuleb ELil kalastust vähendada 30-60% võrra, et kalade järelkasv järgi jõuaks. Ülepüük on juba tõsiselt kahjustanud nii kalatööstust kui keskkonda. “Meil peab olema julgust kalalaevu kasutusest ära võtta ja luua uusi töökohti kaluritele piirkondades, mida see puudutab,” kirjutab autor. (Margot Wallström, Dagens Nyheter, 24.05)

Suurbritannia nõuab, et EL lõpetaks toetuste andmise kolmanda maailma riikidele, kes keelduvad tagasi võtmast oma kodanikke, kellele ei ole antud asüüli või elamisluba ELi liikmesriikides. Samuti tuleb lõpetada toetuste maksmine ELi naaberriikidele, kes võimaldavad illegaalsetel sisserändajatel oma riigist vabalt läbi minna. Tõeliste asüülivajajate kaitsmine ja illegaalse immigratsiooni vastu võitlemine on praegu ELis kuum teema. Sevillas toimuval tippkohtumisel võib üles kerkida küsimus rangemast kontrollist ELi välispiiril. Küsimus muutub eriti oluliseks, kui EL laieneb ning lähinaabriteks saavad Valgevene, Ukraina ja Moldaavia. Siis otsustavad Balti riikide, Poola ja Rumeenia piirivalvurid, kes Schengeni piirkonda pääsevad. EK on teinud ettepaneku nelja-viie aasta pärast luua ühine multinatsionaalne piirivalve. Paar nädalat tagasi võeti vastu miinimumstandardid asüülitaotlejate vastuvõtuks, latt seati kõige vähem heldete riikide järgi. Taani, kellest sügisel saab ELi eesistujamaa, on teatanud, et asüül ja immigratsioon saavad olema eesistumise päevakorras. Üks eesmärk on laiendada nimekirja nn "turvalistest riikidest" väljaspool ELi, kuhu saab inimesi saata, kuniks nende asüülitaotlusi käsitletakse. (Lars Gunnar Wolmesjö, Göteborgs-Posten, 21.05)

ELi liikmesriigid arutavad võimalust seada toetuste saamise tingimuseks illegaalse immigratsiooni peatamisele kaasatöötamine. Gun-Britt Andersson, Rootsi välisministri asetäitja arvab, et EL peaks jätkama 1999 a. Tampere tippkohtumisel käsitletud suunda, et toetuste abil kaitsta inimõigusi ja ehitada üles asüülitaotlejate vastuvõtmise süsteem teistes riikides, mitte kasutama toetuste kinnipidamist kui karistust. (Peter Wallberg, Göteborgs-Posten, 21.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

ELi nõukogu sekretär Javier Solana näeb Venemaa ja ELi suhete arengu perspektiive kõige optimistlikumas valguses. Solana sõnul ei ole Venemaa suurem integratsioon ELi poliitilistesse ja majanduslikesse struktuuridesse ning julgeolekukoostöö laiendamine mitte ainult plaanid, vaid reaalsus. (RIA Novosti, 21.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Javier Solana avaldab tunnustust NATO tegevusele, öeldes, et NATO on juba aastakümneid toonud maailma rahu ja stabiilsust. Ta vaatleb NATOt ja ELi partneritena, kes on teinud viljakat koostööd ning jagavad samu väärtushinnanguid. EL jätkab oma arengut selle nimel, et olla tugevam ja võrdsem partner USAle. Kõige tihedamat koostööd on EL teinud NATOga Lähis-Ida probleemide lahendamisel. Isegi kui on olnud lahkarvamusi mõningates küsimustes, on see Solana arvates tavaline ka kõige paremate sõprade puhul. Solana kutsub üles ELi ja NATOt ühendama oma jõud võitluses vaesuse vastu: vaesus pole põhjus terrorismiks, küll aga võidakse seda ära kasutada terroristide poolt saavutamaks oma eesmärke. Euroopa ja USA on partnerid rahu ja progressi nimel maailmas ja selle suhte hoidmine ning arendamine on ELi ja NATO kätes. (Javier Solana, Financial Times, 21.05)

EK seab end vastuollu Suurbritannia valitsusega kaasates uued jõud tundlikesse välis- ja sisepoliitika küsimuste arutamisse. Plaan näeb ette liikmesriikide veto õiguse lõpetamist. Sellise tegutsemise vastu on eriti Suurbritannia ja Prantsusmaa. Uue plaani kohaselt saab EK õiguse kokkulepped lihthäälteenamusega vastu võtta. (Stephen Castle, Andrew Grice, The Independent, 21.05)

EMU, Majanduspoliitika

USA ajakirjandus

EL saatis Ladina-Ameerika riikidele kindla sõnumi: kui tahate sõlmida uusi kaubanduslepinguid ja tulla Euroopa turule, peate näitama oma majanduse arengut ja viimaseid muutusi. Ladina-Ameerika ei ole huvitatud Euroopa piima- ega põllumajandussaadustest, ainult oma turgude avamisest. Kolumbia president Andres Pastrana ütles, et nii kaua kui eksisteerib vaesus, ei jäeta rikkaid riike rahule. (Carlta Vitzthum, Wall Street Journal Europe, 21.05)

Saksamaa ajakirjandus

"Viie aasta pärast saab euroga maksta Londonis ja kümne aasta pärast ka Zürichis. Eurost saab maailma vähemalt teine kõige tähtsam valuuta." Nõnda väitis Helmut Kohl Madridis peetud kõnes, kus talle omistati San Pablo Ülikooli audoktori kraad. Oma kõnes puudutas ta ka põhjalikult ELi idalaienemist ning mainis, et samasugune skeptiline hoiak laienemisprotsessi vastu nagu täna, valitses ka aastal 1986, kui Portugal ja Hispaania ELiga liitusid. (FAZ, 22.05)

Riigisekretär Caio Koch-Weser leiab, et kaugemas tulevikus võib oodata EBRD sulgemist. "Ülesanne on täidetud siis, kui üleminek turumajandusele on saavutatud," ütleb Koch-Weser. FAZ-ile antud intervjuus leidis Saksamaa esindaja EBRD juhatuses, et EBRD tegevusvaldkond seevastu laieneb pidevalt uutesse riikidesse. Pank, mida tuntakse ka Ida-Euroopa Panga nime all ning mis loodi eesmärgiga reformida ja üles ehitada turumajandust endistes idabloki maades, ei tohiks muutuda vaesusega võitlevaks arengupangaks. Üleminekut toetava pangana peaks selle tegevus lõppema, kui turumajandus on liikmesmaades juurdunud, leiab Koch-Weser. Tema sõnul võib panga tuleviku üle peetav arutelu aset leida selle kümnendi teisel poolel, kuid konkreetset ajakava panga sulgemise kohta ta ei andnud. Võimalik sulgemine ei saaks nähtavast teoks igal juhul enne 2010. aastat. (FAZ,21.05)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi majandus ei täida EMU tingimusi: Rootsi krooni kurss on liiga ebastabiilne ja riigipanka puudutav seadus ei ole kohandatud euroga. Ülejäänud nõudmised EMU liikmeks saamiseks on täidetud. (TT, Svenska Dagbladet, 22.05)

JULGEOLEK

US President George W. Bush told the lower house of parliament in Berlin: "As the summit in Prague approaches, America is committed to NATO membership for all of Europe's democracies that are ready to share in the responsibilities NATO brings. NATO expansion will extend security on this continent, especially for nations who knew little peace or security in the last century. A broader alliance will strengthen NATO, it will fulfil NATO's promise." Afp, 23.05

Uudisteagentuurid

Vilniuses toimunud Balti Assamblee istungjärgul keskenduti ELi ja NATO laienemisele ning Baltimaade ja Kaliningradi oblasti senisest suuremale koostööle. Üheks assambleel arutluse all olevaks probleemiks oli pärast Teist maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelva lekkimisest tekkiv keskkonnaoht. Kahepäevase istungjärgu ajal arutati BA-l läbi 11 dokumendi projektid, mis puudutavad regionaalset koostööd, haridust, põllumajandust, toiduainete ja keskkonnakaitset ning assamblee tegevuse tõhustamist. (Interfax, 20.05, 23.05)

BA sessioonil osalejad rõhutasid Balti riikide ja Venemaa suhete arendamise vajadust eurointegratsiooni protsessis. BA saadikud kutsusid VF Riigiduumat ja Kaliningradi oblasti duumat üles aitama kaasa Kaliningradi oblasti institutsioonide tihedamale koostööle ELi ning Balti riikidega. (Interfax, 24.05, 25.05)

Kohtumisel Leedu välisministri Antanas Valionisega avaldas Suurbritannia välisminister Jack Straw arvamust, et Leedul on suured shansid saada novembris kutse NATOsse. Välisministrite kohtumisel arutati kahepoolseid suhteid, ELi ja NATO laienemist ning Leedu integreerumist nendesse struktuuridesse. (Interfax, 21.05)

Vice President Richard Cheney indicated that NATO was poised for expansion into former Soviet territory and expressed the hope Russia would actively cooperate with the Western alliance in the future. "There will also be work done to give Russia a new role at NATO, not a veto by any means, but to give them an active participation in the NATO alliance, which will make it easier this year, later this year, to expand NATO membership to some of those Eastern European countries that used to be part of the old Soviet Union," Cheney said in an interview with CNN's "Larry King Live" program. (Afp, 22.05)

Venemaa negatiivne suhtumine NATO laienemisse pole muutunud, teatas Venemaa välisminister Igor Ivanov Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu väliskomisjonide ühisistungil. Minister rõhutas, et Moskvas mõistetakse, et NATO-Vene uue ühisnõukogu loomine ei peata alliansi laienemist. Samas märkis Ivanov, et laienemise kritiseerimine ei anna mingeid tulemusi ja NATO ümberkujundamine soodustab struktuuride loomist, mis tagavad ühisvastutuse rahu ja stabiilsuse toetamise eest euroatlandi regioonis. See vastab nii Venemaa kui ka NATO liikmesriikide huvidele, ütles minister. Ivanov tuletas meelde, et NATO-Vene nõukogu võimaldab osapooltel teha võrdsetel alustel koostööd valdkondades, kus on olemas ühised huvid. See ei tähenda aga sõjalist koostööd ega Venemaa astumist NATOsse. (RIA Novosti, 21.05)

"When countries like the (ex-Soviet) Baltic states become alliance members, NATO will become more anti-Russian" and this "could considerably harm (Putin's) prestige," said Alexei Arbatov, a State Duma lower house of parliament deputy from the pro-reform Yabloko party. Under a new agreement, approved by Russian and NATO foreign ministers at a meeting in Reykjavik and to be signed by Russian President Vladimir Putin and alliance leaders at a May 28 summit, Moscow will have a full role but no veto in key areas of the Atlantic organisation's policy. However, this was hardly an improvement for Russia, said Vyacheslav Nikonov, an analyst with the Moscow-based Politika Foundation The new Russia-NATO council approved "exists only on paper and no one can say whether it will play a concrete role," Nikonov said. (Afp, 21.05)

Vjatsheslav Nikonovi arvates on Venemaal vaid üks põhjus NATO laienemist toetada - pärast laienemist muutub NATO väga nõrgaks organisatsiooniks sõjalises plaanis. Nikonovi arvates laiendab Balti riikide liitumine NATOga venevastast rinnet alliansis. (RIA Novosti, 21.05)

Presidents Vladimir Putin of Russia and George W. Bush of the U.S crowned a Kremlin summit by inking the deal committing each side to cut its arsenals by two thirds to less than 2,200 warheads over the next decade. The EU warmly welcomed the signing of a US-Russian nuclear disarmament treaty, describing the landmark deal as a step forward for the international community. "The Union considers that this treaty represents a step forward and a positive contribution to efforts by the international community in disarmament and (nuclear) non-proliferation," a statement by EU president Spain said. "The EU hopes that this treaty will be followed by other initiatives to strengthen international security and stability," the statement added. (Afp, 24.05)

NATO peasekretäri George Robertsoni arvates algab NATO sõjalise missiooni avamisega Moskvas uus sõjalise koostöö ajastu. Brüsselis töötab VF sõjaline esindus, NATO esindus Moskvas tähistab selgelt soovi korraldada uusi suhteid, kuna sõjalised kontaktid moodustavad väga tähtsa osa NATO ja Venemaa suhetes. (RIA Novosti, 24.05)

USA ajakirjandus

NATO laienemine on eelkõige vajalik USAle: NATO on USA strateegiline kohalolek Euroopas; see on eluliselt vajalik nende rahvuslikule julgeolekule; isegi maailma võimsaim suurjõud ei saa üksi hakkama. Samas tuleb tähelepanu pöörata erinevuste vähendamisele USA ja teiste NATO liikmesriikide sõjalise võimsuse vahel. (Steven Erlanger, The Washington Times, 20.05)

Artiklis on palju kirjutatud endisest Columbia presidendist Cesar Gavriast ja tema saavutustest. Artikli põhisisuks on aga NATO laienemine. Balti riigid, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia hakkavad saama sõjalist abi - otsus anda 55,5 miljonit dollarit ratifitseeriti Senatis eelmisel nädalal. See on tähtis otsus Vilniuse grupile ning on tähtis ka Euroopa ühtsuse ja vabaduse seisukohalt. (James Morrison, The Washington Times, 21.05)

Terve rida punkte NATO-Venemaa suhetes tunduvad mõistetamatud - kuidas Venemaa sai vahele jätta MAPi; kuidas NATO on unustanud Venemaa käitumise Kosovo suhtes, Venemaa eristaatus; Venemaa suhted NATOle ohtlike riikidega jne. Paistab, et NATO liikmesriigid on sulgenud oma silmad ajaloo ees või on nad veendunud, et NATO polegi enam nii mõjuvõimas ja tugev organisatsioon kui varem, ning on peaaegu ükskõik keda liikmeks võtta. NATOl soovitatakse üles ärgata ja silmad avada Venemaa ohu suhtes. (The Washington Times, 20.05)

Briti välissekretär Jack Straw nimetas NATO 20 liikmelisust järjekordseks külma sõja matuseks. Moskvas avatakse NATO kontor, see ei ole nii väga uue lepingu tulemus, vaid 1997. aasta dokumendi täideviimine, kontori loomine võttis aega viis aastat. NATO-Venemaa suhete määratlemise teeb keeruliseks endiste NLi riikide Läti, Leedu ja Eesti alliansi täisliikmeks saamine sellel sügisel. Venemaa on kindel, et uus nõukogu püüab Venemaa vastuseisu NATO laienemisele muuta. NATO Kesk-Euroopa liikmesriigid on mures, et Venemaale antakse liiga suur roll. Lõpuks võttis NATO vastu kaitseabinõu, lubades igal liikmesriigil tagasi võtta üks punkt nõukogu agendast, mille juurde Venemaad ei lasta. See oli üks NATO kindlaid nõudmisi. Kuid teemasid nagu Venemaa tuumaprojektid Iraanis ja Bushi soov kukutada Saddam Hussein Iraagis, kohtumistel ei arutata. (Susan B. Glasser, The Washington Post, 25.05)

Külma sõja ajal oli NATOl kindel funktsioon, kuid nüüd on NATO tähtsus vähenemas. Euroopa tahab ise NATOt juhtida. Eurooplaste arvates on George W. Bush suuremaks ohuks kui Osama bin Laden või Saddam Hussein. NATO on oma aja ära elanud. On vaja keskenduda uue sõjalise liidu loomisele. (Jeffrey Gedmin, The Washington Post, 20.05)

Inimeste arvates on imelik, et Islandil pole oma sõjaväge, kuigi kuulub NATOsse. Selline fakt on hakanud vähendama inimeste usku NATO vajalikusse tänapäeval. Eriti just ameeriklased ise suhtuvad NATOsse kui "eilse päeva" liitu. Nii NATO kui ka Euroopa riigid peavad arendama ja moderniseerima oma sõjavägesid ja sõjalisi ressursse. See lisaks USAle julgust, et ta võib teiste riikide peale loota, kuna ka nende sõjalised vahendid on tasemel, mitte ei pea üksi tegutsema. NATO kohalolek Euroopas ja Metsikus Idas on tähtis julgeoleku eesmärkidel. NATO võib peagi hakata jälle teenima USA huve, nagu viimased 53 aastat, kuid selleks on vaja Washingtoni ja Euroopa pealinnade nõusolekut ning koostööd. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 22.05)

Pärast 11 sept. rünnakut USAle, tõstis NATO esile 5 peatüki, mille kohaselt rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu on rünnak kogu NATO vastu. Kuid tegusid sellele ei järgnenud. NATO pakkus vaid poliitilist abi. Washingtoni arvates ei oleks NATO selleks ülesandeks isegi suuteline. On kaks võimalust: elavdada NATOt või lasta sel hääbuda. Kuid ei Euroopa ega USA saa hakkama NATOta. Prioriteediks NATO uuendamisel peaks olema juhtstruktuuri kohaldamine paljurahvuseliste vägede kiirele koondamisele rahvuslikest sõjavägedest. NATO peab moderniseerima oma ressursid ja viima need USA tasemele, vastasel juhul pole NATOst enam mingit kasu. (Klaus Naumann, Wall Street Journal Europe, 23.05)

Maailma riigid peavad takistama terroristide juurdepääsu tuumapommi valmistamiseks vajalikule materjalile. USA peaks oma liitlastega takistama sellise materjali vargust näiteks Venemaalt. Artiklis on välja toodud viis punkti mida USA ja Venemaa presidendid peaksid tegema, et olukorda rahvusvahelisel areenil kindlamaks ja stabiilsemaks muuta. Need peaksid olema peamised jututeemad USA ja Venemaa presidentide kohtumisel Moskvas. (Sam Nunn, William Perry, Eugene Habiger, The Washington Post, 21.05)

Eurooplaste arvates ei ole Bushi head suhted Venemaaga pikaajalisemad kui Afganistani sõda. Bushi valitsus räägib pidevalt terrorismi ohust ja massihävitusrelvadest, kuid ei ole midagi märgatavat selle vastu ette võtnud. NATO laienemine oleks suureks saavutuseks ning aitaks kustutada külma sõja aegseid piire. Kuid Bushi valitsus põikab kõrvale alliansi pikaajalisest strateegilisest planeerimisest, jättes NATO ilma vajalikest investeeringutest. NATO-Venemaa suhte laienedes peab Euroopa olema kindel, et see suurendab meie võimalusi, mitte ei muuda neid väiksemaks. NATO laienedes pole kõikide liikmesriikide sõjavägi kindlasti mitte tasemel. Kuid NATO võiks olla kui ladu ja väljaõppepind sõjaväelastele, mille tase ületaks USA enda võimalusi. Uus ja laienenud NATO lisaks kindlust ka USAle endale. Euroopa liidritele ei meeldi, et USA neid kamandab ning nad kardavad, et USA ei võta neid enam väärilise partnerina. President Bush peaks oma reisil Euroopasse meeles pidama, et USA ja Euroopa on partnerid sarnaste väärtushinnangutega. (Madeleine Albright, The Washington Post, 22.05)

USA presidendi G. Bushi visiidist Venemaale. Artiklis räägitakse veel sellest, et president Bush teadis ette 11. septembri rünnakutest ja inimeste reaktsioonist sellele; USA luurest, tema võimetest ja vigadest; ning informatsiooni kogumisest ja selle kasutamisest USA julgeolekuagentide poolt. Loodetakse, et president Bush suudab Vene Föderatsiooni kohusetundlike ja usaldusväärsete riikide hulka tagasi tuua. (George Melloan, Wall Street Journal Europe, 21.05)

Bushi plaan luua raketitõrjesüsteem, samal ajal kui NATO on laienemas Venemaa piiridele, on tekitanud palju kära ning kardetakse, et selline käitumine võib viia tuumarelvastuse võidujooksuni. USA väljus Raketitõrjesüsteemide Piiramise Lepingust (ABM Treaty) ja NATO laienemine Balti riikidesse sai jõudu juurde. Võidujooksu ja vaenulikkuse asemel on USA president Bush ja Venemaa president Putin kiiresti sõpradeks saanud, leppides kokku tuumarakettide vähendamises, uute võimaluste otsimises majanduse arendamisel, luuretegevuses ja julgeolekus. Alguses kritiseeriti Bushi valitsuse koostööd Venemaaga, kuid nüüd on hakatud mõistma, et Bush oli Euroopa riigipeadest ettenägelikum ning Venemaa on tänapäeva maailmas liitlane mitte vaenlane. (Dana Milbank, The Washington Post, 22.05)

USA president Bush on leidnud Venemaa presidendis Putinis oma südamesõbra, keda ta võib usaldada. Bush meenutab ajakirjanikele: "Ma vaatasin talle silma ja nägin tema hinge". Bush loodab, et oma reisiga vähendab ta inimeste skeptitsismi USAs ja Venemaal, kes on harjunud aastaid kestnud põlguse ja vihaga kahe riigi suhetes. President Bush peab Bundestagis enne Venemaale siirdumist kõne, milles kutsub üles arendama koostööd NATO ja Venemaa vahel. Bush on mures NATO ja tema liikmesriikide sõjaliste võimaluste erinevuse üle. Selleks, et NATO suudaks vastu seista tõelistele ohtudele, peab ta muutuma. (Bill Sammon, The Washington Times, 23.05)

Bush ja Putin kirjutasid alla lepingule, mis drastiliselt vähendab USA ja Venemaa tuumarelvastust. Kuid mõlemad mehed püüdsid siluda erimeelsusi seoses Venemaa tuumarelvade ekspordiga Iraani. Moskva lepinguga algas Bushi ja Putini sõnul uus ajastu koostöös terrorismivastase võitluse vastu, kaubanduses, Venemaa uutes suhetes NATOga ja tuumarelvastuse piiramises. Presidendid süüdistasid teineteist vastakuti - Bush kritiseeris Venemaa tuumarelvade eksporti Iraani, Putin raketiprogramme Taiwanis, mis saavad USAlt tehnilist abi. (David E. Sanger, Michael Wines, New York Times, 25.05)

Suurbritannia ajakirjandus

President Vladimir Putin ei usu, et NATO laienemine lisaks midagi olulist Euroopa julgeolekule, sellegi poolest ta teab, et ta ei saa NATO laienemisele vetot peale panna. President Bush püüab Putinit rahustada, et NATO plaan laieneda Ida-Euroopasse ei kahjusta Venemaa julgeolekut. Kuni seitse riiki, kaasa arvatud Balti riigid - Eesti, Läti ja Leedu kutsutakse NATO peakohtumisele Prahas novembris. Diplomaatiliste allikate kohaselt ei vaja Putin tugevat veenmist mõistmiseks, et uued liikmed ei kujuta endast mingit ohtu. Sõjaline võimsus, mida uued liikmed allianssi toovad, on tühine. Putin teab, et mida rohkem riike liitub, seda rohkem muutub allianss poliitiliseks mitte sõjaliseks organisatsiooniks. (Michael Evans, The Times, 24.05)

NATO ja Venemaa avaldavad ettepanekud, mis võivad radikaalselt raputada Moskva kaitseministeeriumit. Ettepanekud on kirjas konfidentsiaalses uues NATO-Venemaa nõukogu (NRC) deklaratsioonis, mis kirjutatakse alla alliansi juhtide ja Venemaa presidendi poolt Rooma tippkohtumisel. Deklaratsioonis on ära märgitud ühiste projektide ajakava, soovitused Venemaa kaitseministeeriumi ümberkujundamiseks ja sõjaväelaste treenimiseks. Detailselt on kirjeldatud ka integreeritud NATO-Venemaa treeningkeskuse loomise võimalust, et edendada ühiseid operatsioone kahe riigi sõjaliste jõudude vahel. Uudises on veel kirjas, et Venemaa kaitseministeerium on mures NATO laienemise pärast ning eriti Ukraina soovi pärast liituda NATOga. (Judy Dempsey, Financial Times, 26.05)

Saksamaa ajakirjandus

Nende nelja päeva jooksul, mil president George W. Bush Venemaad külastas, hakkasid Venemaa ja USA unisoonis laulma "uue ajastu algusest" ja "sõprusest". Allakirjutatud uue massihävitusrelvi piirava kokkuleppega saab teoks uus partnerlus Venemaa ja NATO vahel. Üleatlantiline sõprussuhe ei ole jäänud ka ELi juhtidele märkamata, ning hinges kripeldab neil kahtlus, et midagi nende selja taga otsustama hakatakse. (Jens Hartmann, Die Welt, 27.05, FAZ, 24.05, Austria: Die Presse, 27.05)

Rootsi ajakirjandus

USA president George Bush ja Venemaa president Vladimir Putin kirjutasid alla nn Moskva lepingule tuumarelvastuse vähendamise kohta. Pooled kohustuvad lähema kümne aasta jooksul oma arsenale vähendama 1700 kuni 2200 tuumalõhkepeani. "Meie suhted on täiesti uue kvaliteediga", ütles Putin. "Relvastuse vähendamise leping näitab, et oleme sõbrad, kes on vabanenud vanast umbusklikkusest ja kahtlustest," ütles Bush. Venemaa on huvitatud pääsemisest WTOsse, Bush omalt poolt soovib garantiid, et Venemaa tuumarelv ei satu terroristide kätte ega aita riikidel nagu Iraak, Iraan ja Põhja-Korea tuumarelva hankida. (TT-AFP-DN, Dagens Nyheter, 24.05; 23.05)

Hoolimata vägivallast tänavatel manifesteeris George Bush Berliinis ovatsioonide saatel, et ühtsus üle Atlandi jääb püsima. Allianss võitleb edasi terrorismivastases sõjas. Ühiseid väärtusi ja tingimusteta tuge rõhutas ka liidukantsler Gerhard Schröder. Võrreldes Kennedy ja Reagani turneedega, toimub seekordne USA presidendi Euroopa-külastus teistsuguses atmosfääris. Terrorismioht nii USAle kui Euroopale püsib. (Svenska Dagbladet, 24.05)

Toon ELi ja USA vahel on viimastel kuudel karmimaks muutunud, EL kritiseerib USA tegevust. USA ootab oma tegevuse ja väärtushinnangute ning huvide selge väljaütlemise respekteerimist, ent ELis võetakse USA suhtumist kui ülbet ja isolatsioonilist. Tähtsamate välispoliitiliste vastuseisude tuum seisneb Iisraeli-Palestiina konfliktis. Vastukäivaid arvamusi on ka kaubanduspoliitika, muuhulgas terasetollide ja põllumajanduse suhtes, samuti küsimustes nagu rahvusvaheline sõjakuritegude kohus (ICC), kus USA keeldub osalemast, ning Kyoto protokoll. Teisest küljest on ka poliitiliselt keskseid küsimusi, mille areng toimub suhteliselt harmooniliselt, nt NATO laienemise küsimus. (Svenska Dagbladet, 22.05)

Venemaa ajakirjandus

Autor on pealkirja alla "Poliitilist" NATOt ei tule" koondanud kõikvõimalikud mõtted NATOst. Pärast Reykjaviki kohtumist tehti rida programmilisi avaldusi, mis puudutasid ka Moskvat. George Robertson formuleeris Brüsselis esinedes NATO eesmärgid ja ülesanded, kuid Venemaad ei maininud kordagi. Pea samal ajal kutsus USA riigisekretär Colin Powell eurooplasi üles aktiivsele kaitsekoostööle ja mitte pelgama Venemaa reaktsioone. Venemaa Balti-seisukohale reageeris NATO koheselt otsustades saata Eesti rahuvalvajad alliansi rahuvalveüksuste koosseisus Kirgiisiasse ning otsustatud on, et Eesti võtab osa aasta teises pooles toimuvatest NATO jõudude õppustest. Senaator Richard Lugar rõhutas USA Senatis, et Eesti, Läti ja Leedu kujutavad endast võrreldes teiste pretendentidega midagi erilist. Seoses 60-aastasele okupatsioonile tuleb nüüd kogu Läänel täita moraalne võlg nende ees. Troika igale liikmele on eraldatud mõned miljonid dollarid liitumise ettevalmistumiseks. Kuni viimase ajani on Moskva teinud nende riikide suhtes vastupropagandat, argumendiks põhiliselt rahvusvähemuste diskrimineerimine. Pärast laupäevast dipkorpuse protestiaktsiooni muutuvad aga Moskva argumendid pehmelt öeldes vähem aktuaalseteks. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 20.05)

Poliitiliste uuringute instituudi direktori Sergei Markovi arvates on saabunud aeg poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis lõpetaksid Venemaa ja Lääne vastuseisu ning aitaksid määrata koos kindlaks uue maailmakorra kontuurid. Kaasa aitavad siin mais-juunid toimuvad tippkohtumised. Vladimir Putini ja George Bushi tippkohtumisel selgub, kas presidendid suudavad ületada probleemi, mis on tingitud lõhest presidentide ja mõlema riigi poliitilise eliidi ning bürokraatia vahel. Markov väidab, et kui Vladimir Putin ja George Bush ei lepi kokku uue maailmakorra põhimõtetes, siis seab oma tingimused bin Laden. Putini-Bushi missioon on ka Venemaa koha taastamine Euroopas - aeg on küps Venemaa liitumiseks peamiste Euroopa ja euroatlantiliste liitudega. NATO tippkohtumine Roomas avab esimese lehekülje uue julgeolekusüsteemi loomisel Euroopas ja seda ümbritsevates piirkondades. ELi ja Venemaa suhete arengut takistab eelkõige bürokraatiamasin, mis ei ole veel valmis kardinaalseteks muutusteks ega uuteks väljakutseteks. (Sergei Markov, Strana.Ru, 20.05)

Kommentaar Venemaa välisminister Igor Ivanovi järjekordsele kinnitusele (esinedes Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma väliskomisjonide ühisistungil) Venemaa muutumatust negatiivsest suhtumisest NATO laienemisse. Pärast seda kui venelased nõustusid USA baasidega Kesk-Aasias, pole Venemaal enam põhjust seostada NATO laienemist sõjalise aspektiga. NATO laienemine tähendab pigem läänemaailma majandusliku struktuuri kindlustumist regioonis. (Pjotr Belkin, SMI.ru, 21.05)

Venemaa jaoks tähtsate tippkohtumiste eel annab intervjuu välisminister Igor Ivanov. Strateegilise ründerelvastuse kärpimise leping on alla kirjutamiseks valmis. Lepingus on sätestatud, et pooled vähendavad 31. detsembriks 2012 strateegilisi tuumalõhkepäid kuni 1700-2200 ühikuni. Samuti jääb jõusse START-1koos oma kontrollmehhanismiga. Tähtis punkt on see, et pooled määravad iseseisvalt kindlaks oma strateegilise ründerelvastuse koosseisu ja struktuuri. Luuakse kahepoolne komisjon, mis püüab leida lahendusi vaidlusalustele küsimustele. Tippkohtumisel on kavas allkirjastada deklaratsioon USA-Vene uutest strateegilistest suhetest. Ivanov kinnitab jällegi, et NATO mehhaaniline laienemine itta on seotud külma sõja aegsetes rahvusvahelistes suhetes valitsenud mõtteviisi inertsiga. Venemaa on huvitatud paralleelsest koostöö arendamisest ELi ja NATOga. Strateegilise partnerluse süvendamine ELiga on Venemaa välispoliitika üks prioriteetidest. Vene-ELi tippkohtumisel tuleb arutlusele ka Euroopa ühise majandusruumi loomine ning Venemaa ühinemine WTOga. Loomulikult ei jää käsitlemata ka Kaliningradi-küsimus, mis on teravamaid teemasid ELi ja Venemaa vahel. Venemaa mitmevektoriline välispoliitika tähendab vajadust arendada suhteid nii Idas kui ka Läänes. (Gennadi Sõssojev, Kommersant, 22.05)

Ukraina Julgeoleku nõukogu esimees Jevgeni Martshuk teatas Ukraina kavatsusest astuda NATOsse. Izvestija arvates võib selline Vene juhtkonna jaoks mõneti ootamatult tulnud otsus stimuleerida lähenemist Läänele, et Ukrainat samal teel ennetada. Otsus ei pruukinud Venemaa jaoks ootamatu olla, 17.05 Kutshmaga kohtumise ajal teatas VF president Vladimir Putin, et NATOsse astumise suhtes “peab otsustama Ukraina ise”. Strana.Ru-s avaldatud artiklis avaldab Poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Markov arvamust, et jutt käib mitte Ukraina astumisest NATOsse, vaid Ukraina liitumisest NATO 20ga. (Janina Sokolovskaja, Izvestija; Sergei Markov, Strana.Ru, 24.05)

Intervjuu NATO sõjalise komitee esimehe Guido Venturoniga NATO-Vene suhetest ning Moskvas avatavast NATO sõjalisest missioonist, mida hakkab juhtima Peter Williamson Suurbritanniast, tema asetäitjaks on poolakas Joseph Urbanovitch, neid abistab 3 NATO staabiohvitseri, 3 lipnikku, 2 Vene ohvitseri ning 2 tsiviilisikut. Missiooni peamiseks eesmärgiks on toetada Venemaa ja NATO sõjalise koostöö realiseerimist. Paljulubavaks koostöösfääriks on rahukaitse valdkond. (Aleksei Ljaschenko, Krasnaja Zvezda, 25.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Kaitseminister Sven Mikser ja Belgia kaitseminister Andre Flahaut kirjutasid Tallinnas alla kaitsekoostöö raamlepingule, mis paneb aluse tihedamale koostööle kahe riigi vahel. Mikser rõhutas pärast kokkuleppe allkirjastamist, et leping loob eeldused kaitsekoostöö tõhustumisele Eesti ja Belgia vahel. Belgia kaitseminister Flahaut lisas, et allkirjastatud leping on kindlaks tagatiseks kahe riigi koostöö jätkumisele. Samuti kinnitas Flahaut, et Belgia on nii NATO kui ka ELi laiaulatusliku laienemise poolt, sest need organisatsioonid tagavad tasakaalu maailmas. (RIA Novosti, 21.05)

Riigikogu põhiseaduskomisjon kinnitas avalduse teksti, mis mõistab hukka kommunistliku ja Saksa okupatsioonirežiimi inimsusevastased kuriteod. Komisjon ei langetanud veel otsust, töörühm viimistleb eelnõu teksti, ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak. Meelaku sõnul on nii kommunistlik kui ka natsilik režiim tekitanud Eestis elavatele inimestele kannatusi, seega on mõlemale režiimile korraga hinnangu andmine ajaloolise tõe huvides. (IA Rosbalt, 22.05)

Eesti kavatseb muuta idapiiri valvamise taktikat, et võidelda niimoodi illegaalsete piiriületuste vastu, uue taktika üksikasju siseminister Ain Seppik ajakirjandusele ei avalda. "Ma ei usu, et on absoluutselt pidav piir. Ikka tulevad läbi. Aga me kavatseme muuta piiri valvamise taktikat, kuid sellest ma ei soovi lähemalt rääkida," ütles Seppik. Siseministri sõnul kavatseb piirivalve ehitada idapiirile uued kordonid Narva-Jõesuusse, Vasknarva ja Narva. (Interfax, 25.05)

Riigikogus toimus EÜRP algatatud keele- ja riigimaksuseaduste paranduste esimene lugemine, mille käigus otsustati pikendada mehhaaniliselt keeleeksami tähtaega. EÜRP fraktsiooni liidri Viktor Andrejevi sõnul ei leia partei keelepoliitika toetust ühiskonnas ega Eesti poliitilise eliidi hulgas. Andrejevi sõnul tegi parlament poliitilise kompromissi keeletunnistuste kehtivuse pikendamiseks, mis sisuliselt aga ei lahenda keeleprobleemi riigis. EÜRP tegi ettepaneku tühistada korduseksamite põhimõtet ja muuta keeletunnistused tähtajatuteks. (RIA Novosti, 23.05)

Ekspertide rühm haridusministri juures soovitas linnavalitsusele Tallinnas ja Narvas asutada kaks Vene lütseumi Tallinnas ja lütseumiklassid Narvas. VKÜL käis välja lütseumi asutamise idee möödunud aastal, ettepanek kooskõlastati VF Riigiduuma ja haridusministeeriumiga, samuti Eesti haridus- ja välisministriga. (Interfax, 23.05)

Tallinna ja Moskva linnavõimud kirjutavad veel sellel suvel alla kahe linna vahelisele suhete arendamise memorandumile, kinnitasid Tallinnas visiidil olnud Moskva linnavalitsuse esindajad. Moskva linnavalitsuse välisosakonna juht Georgi Muradov ütles, et suhete arendamise memorandum Tallinna ja Moskva vahel tähendab seniste suhete ajaloos uut ajajärku, kuna määrab kindlaks kahe pealinna koostöösuunad majanduse ja kultuuri vallas. Tallinna linnavalitsuse kutsel Eesti pealinna sõitnud Moskva linnavalitsuse delegatsiooni visiit oli seotud ettevalmistustega Fjodor Dostojevski mälestusmärgi avamiseks Tallinnas. (IA Rosbalt, 21.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa Komisjon jalust ära - kasulik nõuanne Eesti endiselt peaministrilt Mart Laarilt. Euroopa Rahvapartei häälekandjas teadustab ta, et toetus ELiga liitumisele on tõusnud 62%. Kuidas see sai juhtuda? Üks asi aitas silmapilkselt - EK propaganda lõpetamine. Inimestele ei meeldinud raha raiskamine igasugustele lendkirjadele ja pudi-padile. (Financial Times, 24.05)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti pole enam mitte endine NLi vabariik , vaid tulevane ELi ja NATO liige. Eesti Välisministeeriumi asekantsler julgeolekuküsimustes Harri Tiido ütleb: "Me soovime muuta olukorda kaardil, kus USA poliitika planeerijad ikka veel paigutavad meid Venemaa mõjupiirkonda." Selle eesmärgi saavutamiseks on Eurovisiooni lauluvõistlus teretulnud vahend. Eesti on ka kõrgtehnoloogia kants: igal teisel Eesti elanikul on mobiiltelefon, Interneti-ühendusi on rohkem kui Saksamaal, valitsus töötab ilma paberiteta, ning järgmise aasta parlamendivalimistel saab elektrooniliselt hääletada. Eestlaste jaoks on Euroopa tähtis osa nende identiteedist. "Kuna me asume siin, kus me asume, on ühtekuuluvustunne tähtis," ütleb Jüri Luik, kes on Eestit esindanud nii välis- kui kaitseministrina, NATO suursaadikuna, ning erisaadikuna juba üheteistkümne aasta jooksul – alates Eesti taasiseseisvumisest. Luik leiab, et eestlased on pragmaatilised ning kaaluvad oma võimalusi hoolikalt läbi. Järgmisel aastal toimuval ELiga liitumise kohta peetaval referendumil ta "ja" häälte võitu ei garanteeri. EL, mis oma uute kodanike liikumisvabadust piirab ning mis põllumeestele maksab väiksemaid toetusi, ei tekita kelleski sooje tundeid, isegi kui Eesti rahvast alla kolme protsendi põlluharimisega tegeleb, ning ainult vähesed 1,5 miljonist elanikust mõtlevad väljarändamise peale. Veel aasta tagasi tundus Eesti liitumine NATOga Venemaa vastuseisu tõttu suhteliselt võimatu, kuid 11. septembri sündmused on seda olukorda kardinaalselt muutnud. "Eestlased tahaksid parema meelega saada võimalust kaasa rääkida teemadel, mis meid puudutavad," ütleb Tiido. Kurvad kogemused lähiajaloost näitavad, mis vastasel korral võib juhtuda. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 24.05)

"USA presidendid tulevad ja lähevad, kuid Eesti jääb," ütles Eesti Suursaadik Saksamaal Riina Kionka Eesti Kaubanduskoja esinduse avamisel Berliinis. Esinduse avamisel tutvustati uut Eesti mainekujunduskampaaniat ning investeerimisvõimalusi Eestis. (Jocelyne Kittel, DasCorps.de, 21.05)

Rootsi ajakirjandus

Väljavõte Tranparency International avaldatud iga-aastasest Corruption Perception Indexist (nimekiri maailma 91 kõige korrumpeerunumast riigist). Vähim korrumpeerunud riik on Soome, Rootsi 6. ja Eesti 28. kohal. (Aftonbladet, 21.05)

Soome ajakirjandus

Intervjuu välisminister Kristiina Ojulandiga. Ajal, mil Eesti NATO liikmelisus hakkab tõeks saama, on Eesti valmistunud tugevateks protestinootideks Venemaalt. Teravaid sõnu võib eelkõige oodata duumalt või mõnedelt poliitilistelt rühmadelt, arvab Eesti välisminister. Kuigi Eesti-Vene suhetes ei ole viimasel ajal kogetud akuutseid pingeid, ei ole riigid siiski veel allkirjastanud piirilepet. “Selle nimel käib pidev töö,” ütles Ojuland. Tema sõnul on eestlased olnud valmis lepingut alla kirjutama alates 1999. aastast, kuid poliitiline valmidus on puudunud Venemaa poolel. Positiivse märgina peab Ojuland duuma väliskomisjoni esimehe ja aseesimehe paari nädala tagust visiiti Eestisse, kus kumbki teatas valmidusest kiirendada lepingu allkirjastamist. Ojuland ei usu, et Eesti NATO liikmeks saamine nõrgendab suhteid Soomega. “See on minu isiklik nägemus, kuid oletan, et Eesti liikmelisus avab Soome rahva seas arutelu NATOst ja tema olemusest, sellest, kuidas NATO on muutunud alates külmast sõjast.” (Pekka Mikkola, Kaleva, 24.05)

Venemaa ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu on vähemalt pressis juba sujuvalt vennaliku SRÜ liikmed. Artikkel pealkirjaga ‘Kui palju venelasi on SRÜs?’ toob ära venelaste umbkaudse arvu ka Eestis, Lätis ja Leedus. Samuti saame teada, et venelasi välja ajades o l e m e (loe: SRÜ riigid) kaotanud ‘vene’ puhvri elik põhimõtteliselt alati lojaalse elanikkonna igasugusele kohalikule võimule. (Natalja Art, Nezavisimaja Gazeta, 22.05)

Makedoonias on heaks kiidetud seadustepakett, mis teeb lõpu rahvustevahelisele vastuseisule ühiskonnas: nüüdsest etnilised albaanlased mitte ainult ei kasuta oma emakeelt võrdselt makedoonia keelega, vaid munitsipaalorganites ja kohalikes võimu struktuurides järgitakse rangelt elanikkonna rahvuslikke proportsioone. Vene meedia ei saa aga ikka veel üle kiusatusest tõmmata siinkohal paralleele Balti riikidega, kus ‘kogu Euroopa silme ees on venekeelsel elanikkonnal aastate pikku olnud isegi vähem õigusi kui albaanlastel Makedoonias’. (Sergei Rudtsehnko, Rossiiskaja Gazeta, 20.05)

Venemaa Riigiduumas arutati alaliselt SRÜs ja Balti riikides elavate Venemaa kodanike olukorda ning meetmeid nende toetamiseks ja kaitseks. Vene diasporaade esindajad pöörasid ametnikega avalikult tülli ning otsustasid enam Venemaale mitte loota, vaid kaitsta oma õigusi iseseisvalt. Teiste külaliste hulgas olid ka Eesti venelaste esindajad solidaarsed arvamusega, et aeg on kaitsta kaasmaalaste huve välismaal ning kergendada nende tagasipöördumist Venemaale. (Jekaterina Fomenko, Kommersant, 22.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's unemployment rate dropped to 11.2% in the first quarter of 2002 from 14.1% in the same period last year. The unemployment rate dropped 0.7 percentage points from 11.9% in the final quarter of 2001. (Afp, 22.05)

Estonian industrial output soared by 18.2% in April from the figure for the same month one year ago. Industrial output in the first four months of 2002 climbed by 4.1% from the same period last year. (Afp, 21.05)

Sellel suvel loodetakse avada laevaliin Tartu-Pihkva. Moskvas toimus Eesti-Vene töörühma istung, mis kooskõlastas lõplikult Eesti-Vene piiripunktide leppe. Piiripunktide kokkulepe oli viimane takistus laevaliikluse avamisel Tartu ja Pihkva vahel. Lepingu allakirjutamise tähtaeg sõltub Eesti poolest. (Abnews.ru, 21.05)

Narvas toimub Eesti töösturite kõrval ka naaberriikide ettevõtjaid kaasav tööstuskonverents "Narva Foorum '02’". Eesti ainus tööstuskonverents püüab tippspetsialistide ja poliitikute toel kaardistada kohaliku tööstuse hetkeseisu, puudujääke, edusamme ja võimalusi ning seda ka ELi kandidaatriigi kontekstis. Tööstuskonverents jaguneb kolmeks sessiooniks. Konverents algab rahvusvahelise sessiooniga, mis käsitleb tööstussektori positsiooni ja võimalikke arenguid nii lääne- kui idaturgudel. Teine sessioon pealkirjaga "Kriisist välja" keskendub kohaliku tööstuse hindamisele. Kolmas sessioon mõtestab tööjõu erialast ettevalmistust ja tööandja suhteid ametiühingutega. (RIA Novosti, 24.05)

Soome ajakirjandus

Balti riikide võimalik ELi liikmelisus paneb Soome toiduainetööstusi üha rohkem mõtlema selle peale, millist tootmist oleks võimalik üle viia Balti riikidesse. Pellervo majandusuurimiskeskuse (PTT) uurimisjuhi Panu Kallio arvates on esialgu võimatu öelda, kui palju ja kui kiiresti Soome ettevõtted oma tootmise Balti riikidesse viivad. Toiduainetööstuse huvi Balti riikide vastu selgus PTT poolt korraldatud küsitlusest. Kõige enam meelitab Balti riikide madal palgatase, mis moodustab umbes viiendiku Soome omast. Kuigi pärast ELiga liitumist palgavahe väheneb, siis Kallio sõnul ei tasakaalustu palgad isegi kümne aastaga. (Heidi Hagelin, Taloussanomat, 21.05)

Augustis Tallinnas tootmist alustav ameeriklaste omanduses olev terasetehas Galvex jääb ilmselt välja USA poolt terase impordile seatud kõrgendatud tollidest. Äripäeva andmetel tegi eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves oma viimase tööna teene Galvexile, kirjutades kirja USA valitsusele, milles esitas palve, et teraseimpordi piirangute alla ei satuks Galvex. USA-st tuli Galvexile positiivne vastus, milles vabastavat otsust põhjendatakse ettevõtte USA päritoluga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 23.05)

Tartus asuv Saksa-Eesti ettevõte OÜ Tarmetec ehitab 700 000 euroga uue veoautode ja järelhaagiste osade tehase. Tarmetec sõlmis Saksamaal ühe juhtiva veoautode ja haagiste veermikosi tootva kontserniga lepingu, mille kohaselt toodab Tarmetec viie aasta jooksul igal aastal 2,5 miljoni euro eest detaile. Seni on Tarmetec ligi kümme aastat tegutsenud autode lisavarustuse tootmisega, nüüd astuti esimene suur samm veokite põhivarustuse seeriatootmise suunas, mis on Eesti allhanketööstustele suur otsene võit. (Seppo Kervinen, Tekniikka&Talous, 23.05)

Laevafirmad ootavad Tallinna liinil rekordsuve. Reisijaid meelitatakse koguni kolme uue laevaga, neist esimene on Tallinki uhiuus 2500 kohaline Romantika. Linda Line´i uue ja Soome lahe kiireima laeva Linda Expressi tulek viibib mõne nädala võrra. Tallink Finlandi tegevjuhi Keijo Mehtoneni sõnul otsivad laevafirmad uute laevadega värskust. “Tallinna reisidelt on kadunud uudsusevõlu, kuna laevad ja kruiisiteenused on kaua olnud ühesugused. Romantika esimesele reisile müüdi juba varem välja 85% kohtadest, kuigi parim hooaeg ei ole veel alanudki,” ütles Mehtonen. Soome piirivalve sõnul on Tallinna ja Helsingi vahel reisijatest 85-87% soomlased, eestlasi on umbes 10%. (Riikka Talli, Helsingin Sanomat, 21.05)

Turu ja Tallinna laevaremonditehased võistlevad selle üle, kumb saab remontida Soome jäälõhkujat Kontio. Kui remont saab toimuma Tallinnas, siis sellega saadab Soome veeteede amet juba kolmanda soome jäälõhkuja välismaale. Möödunud aastal parandati Eestis Otso ning aprillis Fennica. (Marja Saleva, Turun Sanomat, 23.05)

Ekspress Grupp müüb Soome Rautakirjale oma 50-protsendilise osaluse ajakirjanduse hulgimüügifirmas AS Lehepunkt. Ekspress Grupp saab osaluse müügist 2,6 miljonit eurot. (Kauppalehti, 23.05)

Läti ajakirjandus

Sel aastal Tallinnas esinduse avanud Peterburi Rahvusvaheline Pank soovib koos partneritega Rahvusvahelisest Väikeenergeetika Konsortsiumist rajada Tallinnasse elektri ja soojuse koostootejaama. Konsortsiumi koosolek kiitis Tallinnasse elektrijaama rajamise projekti heaks ning vastav koostööettepanek saadeti ka Tallinna linnavalitsusele. Uue elektrijaama rajamise vajadus tuleneb Peterburi panga tellitud uuringust, mis näitab, et Tallinna ettevõtted on Riia ja Vilniusega võrreldes halvemas konkurentsiolukorras, kuna elektritariifid on suurte võrgukadude tõttu kõrged. Energeetikaprobleemid takistavad Tallinna linna ja sadama piirkonna ettevõtluse arengut ning Peterburi pank näeb, et uue elektri-soojusjaama rajamisel oleks siin suur perspektiiv. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 20.05)

Eesti ja Läti valitsused peavad varsti langetama otsuse Rail Baltica kiirraudtee ehitamise ja asukoha suhtes. Saksa konsultandid on raudtee võimalike trassidena välja pakkunud Tallinn-Pärnu-Mõisaküla ning Tallinna-Tartu-Valga suuna. Eestis käib tõsine võitlus selle eest, kuhu hakatakse ehitama raudtee - peamisteks konkurentideks on Pärnu ja Tartu. Valitsus ei sekku praegu asjasse, selgitades, et tulevase raudtee marsruut sõltub paljus kooskõlastamisest Lätiga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.05)

Laevaliini käivitamine Kuressaare ja Riia vahel on taas soiku jäänud, kuigi nii Saaremaa kui ka Läti ettevõtjad peavad projekti sidemete arendamise seisukohalt väga oluliseks. Praegusel momendil pole Riia-Kuressaare laevaliini projektil erilist edasiminekut, kuna seni pole leidunud huvilist, kes liinil sõitma hakkaks. Huvi tundub puuduvat ka Läti ettevõtjatel. Ilmselt on siis võimalikud huvilised kalkuleerinud, et see äriplaan ei tasu ennast ära. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.05)

Muuga sadamas valmiv Galvex Estonia OÜ terase kuumtsinkimise tehas alustab tootmist augusti keskel. Galvex Estonia investeerib projekti 205 miljonit dollarit ehk umbes 3,5 miljardit krooni. Galvex Estonia juhtkonna teatel ei mõjuta tehase tegevust USA kehtestatavad terase imporditollid. Seega tekib Muuga Sadamas unikaalne “auk”, mille kaudu saavad Venemaa ja Ukraina teraseettevõtted organiseerida hankeid USAsse. Kompanii potentsiaalsete klientide hulgas on mitmed suured Venemaa ja Ukraina tehased. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 23.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Soome miinitõrjelaev Kampela viib Eesti vetes läbi tänavuse aasta esimese miinitõrjeoperatsiooni. Kampela hakkab miine otsima Juminda neeme lähistel, kus Saksa, Soome ja Vene laevastik lasid Teise maailmasõja ajal vette arvatavalt ligi 2000 lõhkekeha. Kampela miinilaeva jaoks on algav miinitõrjeoperatsioon Eesti vetes juba teine. 2000. aastal avastas Kampela Naissaare lähistel läbi viidud operatsiooni käigus 21 miini, 52 miiniankrut ja 43 muud objekti. (RIA Novosti, 21.05)

Eestit võib oodata uus AIDSi laine, mis puudutab eelkõige 14-18 aastasi noori, teatas peaminister Siim Kallas. Peaminister Kallase lubadusel eraldab valitsus omapoolse sammuna lisaraha AIDSi teavituskampaaniate läbiviimiseks ning ennetustööks kõikjal Eestis, eelkõige koolides. Samuti lubas Kallas võtta AIDSi ennetustöö isikliku järelevalve alla nagu juba varem Eesti ettevalmistused ühinemiseks ELi ja NATOga. (IA Rosbalt, 20.05)

Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann taunib spordi ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel Eesti noorsportlaste plaanitava osalemise pärast 15. juunil Moskvas algavatel SRÜ noorte spordimängudel. "Jagan neid siiraid kartusi, mida on väljendatud SRÜ, Baltimaade ja Venemaa regioonide noortemängudeks nimetatud võistluste võimaliku poliitilistel eesmärkidel ärakasutamise pärast Moskva poolt," teatas Siimann. Siimann mõistis teravalt hukka nende tegevuse, kes püüavad kujunenud olukorda kasutada erakondliku või isikliku poliitilise omakasu huvides. Ta lisas, et kui satuvad vastuollu sport ja poliitika, on seni kaotajaks jäänud sportlane. EOK täitevkomitee arutab Moskva Noorsoomängudel osalemist korralisel koosolekul 6. juunil. (Interfax, 24.05)

Infoagentuuri BNS infoterminal võitis Riias Baltimaade Interneti-lehekülgede konkursil "Kuldämblik 2002" reaalajas töötavate meediaportaalide kategoorias esikoha. Võitja selgitamisel hindas žürii edastatava teabe kvaliteeti ja selle esitamisviisi, info uuendamise sagedust, suhtlust auditooriumiga, disaini ning funktsionaalsust. Esikoha vääriliseks tunnistati ka Eesti Interneti-lehekülg www.tallinn.info, mis võitis parima disaini ja loomingulisuse kategoorias. (Interfax, 25.05)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti Vabariik on välja töötanud turustamiskontsepti "Brand Estonia," lootes sellega end välismaal tuntuks teha. Lööklause Positively Transforming tähendab selle maa võimet ajaloo jooksul uuenduslike ettevõtmiste kaudu muutuda. Keskseks visuaalseks elemendiks kampaania juures on logo "Welcome to Estonia." Seda hakkavad kasutama Eesti teenusepakkujad ja selle märgi saavad Eesti tooted; samuti võivad seda kasutada kõik avalik-õiguslikud ja privaatorganisatsioonid. Projekti juhib Londonis baseeruv Interbrand koostöös Eesti turundusekspertide ning riikliku organisatsiooni Enterprise Estoniaga. (Horizont.net, 21.05)

Tallinna linnast rääkivas osas pöörab Saksa turismiajakiri märkimisväärset tähelepanu Valli baarile, mida ajakirjanikule tutvustab Eesti Kunstimuuseumi direktor Kadi Polli, kelle ema ajal "istusid seal paksud mutid, alkohol ei maksnud peaaegu midagi. NLi ajal vaatasid joovat rahvast seintelt seltsimeeste pildid, mis nüüd on asendunud reklaamidega. Peaaegu kõik on nii, nagu varem," kirjutab Franz Lenze. Ajalehe korrespondent kiidab joomakoha interjööri, 150 kilo kaaluvat baarimeest ja asutust hindavaid edukaid eestlasi, kes napsi vajavad. "Ja enne, kui nad üle tee asuvasse Hollywoodi lähevad, joovad nad ühe Millimallika kokteili, mis koosneb viinast, tequilast ja tabascost ja mis ongi millimallika maitsega. Sel õhtul juuakse palju, see on loomulik, sest alkohol on odav, väljas sajab ja kuuvalguses läigib tänavasillutis," kirjeldab autor oma muljeid. (Franz Lenze, Die Zeit, 23.05)

Soome ajakirjandus

Soome ja Eesti nüüdiskunstnike suhet loodusesse, maasse ja maapiirkonda võib näha Helsingi kunstihoone näitusel Juuret/Juured. Üheteistkümne kunstniku ja kunstnike rühma teostest kiirgab mitmesuguseid tundeid: vahel on loodus sõbralik ja soe, vahel kummaline ja isegi ohtlik. Esindatud on järgmised kunstnikud: Marco Casagrande, Sami Rintala, Jussi Kivi, Jüri Okas, Hannu Pakarinen, Anna Retulainen, Ene-Liis Semper, Janna Syvänoja, Ilkka-Juhani Takalo-Eskola, Jaan Toomik, Pekka Turunen ja Miina Äkkijyrkkä. (STT, Turun Sanomat, 23.05; Marja-Terttu Kivirinta, Helsingin Sanomat, 21.05)

Narkootikumide tarbimine ja sellega kaasnev kuritegevus on Soome lähialadel suurenenud. Olukord on raskenenud ka Soomes, ütleb siseministeeriumi politseiosakonna asedirektor Raimo Sintonen. Kõige enam mõjutab kuritegevuse kasvu Soomes Eesti. Registreeritud narkokuritegusid oli Eestis viis aastat tagasi vaid 186, kuid möödunud aastal juba 5458. Narkootikumide smugeldamine Soome on lisandunud, kuigi Eestis toimub endisest rohkem narkootikumide konfiskeerimisi. Ühe konfiskeerimisega Eestis saadakse keskmiselt kümme korda suurem kogus heroiini kui Soomes läbi viidud konfiskeerimiste käigus. Endiselt levivad Soome lähialadel suguhaigused, tuberkuloos ja HIV, kust nad võivad jõuda ka Soome. Võrreldes Soomega, on Eestis 10- ja Venemaal 20-kordselt rohkem registreeritud HIV juhtumeid ning politseid paneb muretsema soome meeste innukus tegeleda Tallinnas seksiturismiga. (Päivi Repo, Helsingin Sanomat, 24.05)

Helsingi narkopolitsei ja Turu toll paljastasid suure hashishi smugeldamise keti. Eesti mehe poolt juhitud sõiduautost leiti oskuslikult peidetuna ligi 30 kilo hashishit. (Jarmo Luuppala, Iltalehti; Katja Patronen, Turun Sanomat; Nils-Eric Backman, Helsingin Sanomat, 23.05)

Läti ajakirjandus

Eesti Looduse Fondi initsiatiivil korraldatud üle-euroopalise linnulauluvõistluse rahvahääletuse võitis Islandit esindanud rüüt, spetsialistidest zhürii valis võitjaks Eesti eest laulnud ööbiku. (Vladimir Kanep, Panorama Latvii, 27.05)

Venemaa ajakirjandus

Vene lugejaile tutvustatakse Eesti õllekultuuri ning õllesorte. Esimese kohta annab ajakirjanik teada, et eestlased ei jää sellel alal sugugi maha sakslastest ja tshehhidest. Reklaami tehakse ka Õllesummerile - Baieri Oktoberfesti Eesti analoogile, millel on juhtiv positsioon Euroopa õllesündmuste reitingus. Ülevaade õllepruulimise ajaloost - Saku, Tartu ja Pärnu õlletehastest. (Jelena Anossova, Inostranets, 21.05)

Inostranets jätkab Eestit tutvustavate artiklitega. Reisikiri Eestist: seekord tutvustatakse lähemalt Haapsalut (ajaloost tänapäevani), Tartut ning põgusalt ka Viljandit. Autor soovitab sõita Eestis ringi, sest tee peale jäävate vaatamisväärsuste arv kindlasti väärib seda. Ajakiri paneb tähele ka Eesti kontrastsust - nimelt peituvad kuskil väikeses linnakeses maalilised varemed, kiirtee ääres askeldavad toonekured ja konnad, tavalises külas võib kohata ultra uut kultuurikeskust. (Ada Shmerling, Inostranets, 21.05)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee