Nädal välismeedias: 13. - 19. mai
22.05.2002
EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika,
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika,
JULGEOLEK
EAPC välisministrite kohtumine Reykjavikis,
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
German Chancellor Gerhard Schröder: "I think we have come so far as to be able to say that the candidates should be able to take part in the next European elections (in June 2004) and that there will be 10 of them rather than less (than 10)." Reuters, 14.05
Uudisteagentuurid
Estonia will lobby members of the EU to raise the quota for milk production it has been offered, the country's agriculture minister Jaanus Marrandi was quoted as saying. "Our hope is pretty big," Marrandi told. "Why shouldn't it be?" Estonia is sending two teams of experts to major EU capitals to explain its need for a higher quota. The European Commission has suggested that Estonia's production quota for milk should be 562,000 tonnes a year, instead of the current level of 680,000 tonnes. Estonia is seeking to secure a quota of 900,000 tonnes a year, arguing that the EU's proposed figure reflects the low point in the country's post-Soviet era agricultural situation, which has significantly improved since then. Marrandi said that if Estonia's quota were not increased to the desired level immediately, it might be done in stages. (Afp, 13.05)
The Estonian parliament opened proceedings to amend the country's constitution to make it legally possible for the small Baltic state to join the EU. A total of 74 out of 101 lawmakers from across the political spectrum put their signatures to a document calling for the constitutional amendment. "If passed at the referendum, the bill would create a legal basis for Estonia to join the EU," Indrek Meelak, head of the parliament's constitutional committee, told. "But regarding the accession decision itself, there will be a separate referendum where people can say 'yes' or 'no' to joining the EU," he added. The two issues will be put to a referendum after the March 2003 parliamentary elections, he said. (Afp, 16.05)
EU enlargement will have a beneficial impact on Russia, the annual meeting of the European Bank for Reconstruction and Development heard, but officials warned Central Asia was in dire need of investment. "Having the Baltic states join the EU will have a specific impact on the development of Russia and St Petersburg, said Henrik Hololei, the Estonian government official charged with the EU membership bid. He said that St Petersburg had traditional trading links with the Baltic region and so stood to gain from the trade opportunities offered by the EU. European Commissioner for Economic and Monetary affairs, Pedro Solbes warned that joining the EU would not be all plain sailing. "New member countries may have to suffer some disadvantages but the overall impact of enlargement will be positive," he said. (Afp, 19.05)
Leading candidates to join the EU urged the bloc`s leaders to counter a recent shift to the political right by tackling voters` fears over immigration and crime. As the European Bank for Reconstruction and Development (EBRD) annual meeting opened in Bucharest, a key figure in Poland`s EU entry bid said far-right gains in several EU states were an argument for greater effort to reunify the continent. "I think the radicalisation of opinion on enlargement should be taken by all those involved and by all those politicians who think seriously about the peace and stability of Europe, as one more argument in favour of enlargement," said Danuta Hubner, the head of EU integration at Poland`s foreign ministry. "We should look at it as an early warning signal to all of us to work together in the reunification of our continent," she said. EU Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said, however, he remained confident enlargement was on track. "The accession of up to 10 countries in 2004 looks increasingly possible." (Reuters, 19.05)
German Chancellor Gerhard Schröder said he expected 10 new members to be admitted to the EU around 2004. Schröder said EU enlargement and "deepening" of the bloc through reforms being discussed in Brussels by a Convention of national state representatives was Europe's main answer to "globalisation" and in Germany's national interest. He said the reforms should produce a strong executive in Brussels but also a parliament to control and influence it. The Convention should also determine policy demarcation lines between Brussels and national governments. (Reuters, 14.05)
Croatia will apply for EU membership in 2003 and is hoping to join the 15-nation bloc three years later, Minister of European Integration Neven Mimica said. "Croatia is intending to apply next year for membership of the EU and it could become a candidate country by the end of 2003 or in early 2004," Mimica said. (Afp, 17.05)
Religious authorities in predominantly Muslim but strictly secular Turkey decided to reverse centuries of tradition and allow women to take part in certain religious services alongside men. According to a declaration issued by the state-run directorate of religious affairs, women will be able from now on to pray at funerals and attend regular prayers in mosques alongside men. The place of women in religious services has for long been an issue of hot debate amid efforts by Turkey to improve its democracy to aid its bid to become a member of the EU. (Afp, 19.05)
Suurbritannia ajakirjandus
Saksamaa konservatiivide liider Edmund Stoiber hoiatas ELi liig laiaulatusliku laienemise eest ning teatas oma vastuseisust Türgi täisliikmelisusele unioonis. Londonis Saksamaa saatkonnas peetud kõnes sõnas Stoiber, et selline laienemine ohustaks ELi kokkukuuluvust. "Ma arvan, et ELil peavad olema geograafilised piirid. Me oleme seisukohal, et Türgi on vajalik partner NATOle ning peab omama sõbralikke suhteid Saksamaaga. Kuid see ei tähenda, et ta peaks olema ELi liige." Stoiber avaldas kartust, et juhul, kui Türgi saaks ELi liikmeks, võivad samasugust soovi avaldada ka Maroko ja Tuneesia. (Quentin Peel, Anton Notz, Financial Times, 17.05)
Saksamaa ajakirjandus
ELi laienemine toimub ettenähtust hiljem. Kandidaatriikide vastuvõtmine enne 2005. aastat on ebarealistlik, ütlevad eksperdid. Ka endine EK president Jacques Santer on sellel seisukohal. Üks kõrge põllumajandusosakonna ametnik väidab koguni, et "üksnes ilukõnelejad ja laienemisvolinik Verheugen levitavad eesmärgikindlust." Antud arvamust avaldanud isik peaks ka teemat valdama, sest tõenäoliselt võivad kõnelused takerduda just põllumajandustoetuste taha. Esimesi paikapanevaid sõnavõtte võib oodata pärast valimisi Saksamaal ja Prantsusmaal, kuid tõenäoliselt mitte enne septembrit. Üks läbirääkimisjuhte väidab, et kvootide nõudest ei taganeta, samas puudub üksmeel selles, kuidas edasi minna. "Bratislava ja Varssavi ei kirjuta millelegi enne alla, kui täpsed numbrid on teada," ütleb ta. Kõigele lisaks on veel kolm tõsiasja, mis räägivad 2004 a. vastuvõtmisgraafiku vastu: 1) laienemine oleneb Iirimaa sügisesest Nizza lepingu referendumist; 2) nii uued kui ka vanad liikmesriigid peavad liitumislepingud ratifitseerima ühe aasta jooksul; 3) Poola ei vasta paljudele ELi standarditele, kuid esitab kõrgeid nõudmisi. "Ka paljudel teistel kandidaatriikidel on reformide osas mahajäämusi, kuna nad arvavad, et 2004. a. laienemiskutse on neil juba peos," konstateerib negatiivset trendi Prahas asuva Saksa-Tshehhi Kaubanduskoja juhataja Dieter Mankowski. Võidujooksus tiksuvad päevad ja kui 1.1.2004 kas või päeva jagu üle läheb, lükkub laienemine kodukirjaeeskirjade järgi aasta võrra edasi. Et kandidaatriikide meeleolu üleval hoida, on europarlamendi president Pat Cox Eesti esindajatele juba uut präänikut pakkunud. 2004. a. europarlamendi valimistest võiks ka ilma liikmetunnistuseta osa võtta.(O. Berbalk, M. Bommersheim, Focus, 13.05)
Laienemisvolinik Günther Verheugen kinnitab, et ELi laienemisläbirääkimised edenevad plaanipäraselt ning et uute liikmesriikide vastuvõtmine leiab aset enne 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Ajakiri Focus väitis oma värskes numbris viitega "hästi informeeritud allikatele," et laienemine võib aasta võrra edasi lükkuda; väide, mis aga on vastuolus ELi riigijuhtide sellekohaste avaldustega. Brüssel leiab, et laienemisläbirääkimiste lõppfaasis on laienemisvastaste hääl valjemaks muutunud. (Die Welt,13.05)
Uudisteagentuurid
A cold wind is blowing through Europe's cosy political establishment. Voters from Copenhagen to Vienna are punishing mainstream parties for failing to heed their fears of rising crime and immigration and are flocking to right-wing populists only too ready to exploit those concerns. Recent poll successes for right-wing extremists across the continent, like France's Jean-Marie Le Pen, have prompted some U.S. commentators to go so far as to suggest Europe is on course to repeat last century's disastrous flirtation with fascism. Most in the continent would dispute that, but analysts say European elites must take more seriously their voters' concerns over globalisation, European integration and immigration if they are to take the wind out of the sails of the far right. Rather than ostracising far-right parties, mainstream parties should be prepared to let them into coalition governments, with experience in Italy and Austria seeming to show they moderate their views in exchange for sharing power. They suggest mainstream parties must also avoid parroting anti-immigrant rhetoric and be courageous enough to sell the merits of European integration and to explain why more foreign workers are needed as the continent's population ages. (Reuters, 15.05)
EU farm boss Franz Fischler said next month's review of the EU farm regime would link food safety to payments to repair the bloc's damaged record after recent food scares. "Food safety is an absolute must, it is non-negotiable," Fischler told. "Compliance by all farmers and all those in the food chain is going to be a prerequisite if people are going to continue to receive aid from the EU," he added. Fischler's mid-term review of the CAP is designed to wean farmers off price support and follow on from changes agreed by EU leaders which capped farm spending at around 40 billon euros a year until 2006. Fischler wants to shift funds away from traditional market sectors to direct aid to farmers and into rural development. Food safety is to be enforced at EU level to harmonise different degrees of control between member states, which lead to distortions in competiton, Fischler said. (Reuters, 13.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Romano Prodi poolt juhitava EK soov on saada tõeliseks Euroopa valitsuseks. EK on Euroopa Konvendi töösse andmas omapoolset panust ning on formuleerinud mitu radikaalset ettepanekut, mis on pahandanud mitmeid liikmesriike. EK soovib omada “erilist poliitika algatamise võimet ja juhtivat rolli kriiside lahendamises.” Ta soovib “tühistada otsuste vastuvõtmise konsensuse alusel ja muuta võimalikuks enamusotsuste tegemise.” Kindlalt on sellise arengu vastu Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes pooldavad ELi presidendi institutsiooni loomise ideed. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 19.05)
Ei ole juhus, et aeg, mil kasvab populism, ksenofoobia ja natsionalism, langeb kokku ELi konstruktsiooni laienemise (euro ja peatselt loodav konstitutsioon), eesootava ELi laienemise ja immigratsiooni jätkumisega. Kuid paljud ei julge endale esitada küsimust, et kas ebakindluse tõelist põhjust ei tuleks mitte otsida Brüsselist. Tööturu liberaliseerimisest ja paindlikumaks muutmisest on saanud uniooni tegevuse alfa ja omega. ELi laienemine, millega kaasneb CAPi ja regionaalabi kahtluse alla panemine, tumestab pilti veelgi. (Jean Quatremer, Libération, 18.05)
EL peab saama kõik tavapärase riigi tunnused. Teisiti öeldes, lisaks praegusele majandus- ja rahandusalasele pädevusele, peab ta saama ülemuslikkuse ka ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, kuid ka sisejulgeoleku küsimustes. Euroopa Parlamendi jaoks, kes võttis 16. mail suure häälteenamusega vastu prantslase Alain Lamassoure esitletud raporti “ELi ja liikmesriikide vahelise kompetentside jaotuse kohta”, tähendab see ELi ümberkujundamist Euroopa Liikmesriikideks. (Jean Quatremer, Libération, 17.05)
Saksamaa ajakirjandus
Viimase aja valimistulemusi Prantsusmaal, Taanis, Hollandis ja Austrias vaadates tekib paratamatult küsimus: miks on tugeva demokraatliku traditsiooniga maades toimunud taoline tugev pööre paremale. Selle küsimuse vastust peab otsima stereotüüpidest, mis valijatel on tekkinud: "Brüsselis valitseb kodanikest puutumatu, iseteadev, läbipaistmatu bürokraatide aparaat, mida pole rahvas ise valinud; aparaat, mis kõike ühe puuga lüüa tahab, ja mille jaoks on rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud isepärad, seega kõik see, mis identiteeti loob, ükskõik." Kui see aparaat üha enam otsustusvõimu enda kätte võtab, pole midagi imestada, kui enesemääramist nõudvates inimestes ilmneb vastureaktsioon. Need, kes sellele aparaadile skeptiliselt lähenevad, ei mõtle millelegi keelatule, nad pole ka paremäärmuslased; neil lihtsalt puudub selgus ja nad tahavad enesemääramispõhimõttest kinni hoida. Kantsler Schröderi renatsionaliseerimise, uute liikmesmaade tööjõu vaba liikumise ja muu sarnase kohta käivad sõnavõtud on juba rohkem kahju tekitanud, kui 'parempööre' potentsiaalselt oleks võimeline ära tegema. Kui Schröder inimeste hirme enda eesmärkide nimel ära kasutab, ei anna see midagi Euroopa demokraatlikule arengule juurde. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 15.05, FTD, 14.05, Austria: Die Presse, 17.05,)
Euroopa Tuleviku Konvendi raames käivad Saksamaal arutlused EK presidendi valimise muutmise ning selle üle, kas ENi ringlevat eesistumissüsteemi on mõttekas jätkata. EK presidendi valib ENi soovitusel Euroopa Parlament. Presidendi pädevusse peaks erinevate nägemuste järgi kuuluma põhisuundade määratlemine ja organisatsioonialased küsimused ning volinike nimetamisõigus. (FAZ, Handelsblatt, Austria: Die Presse, 17.05)
Saksamaa liidukantsleri kontorist kuuldub, et ta soovib kiirendada põllumajandusreformi. See reformikava lähtub samadest seisukohtadest, milledest ka põllumajandusvolinik Fischler, nähes ette ELi rahade suunamist loodushoiuprogrammidesse, talupidajatele makstavate otsetoetuste vähendamist ja turumajanduse edendamist põllumajandussektoris. Sellise seisukohavõtuga vastandub Schröder kantslerikandidaat Stoiberile, kes oma valimisprogrammis taotleb reformi edasilükkamist 2006. aastasse. Põllumajandustoetused moodustavad üle 40 miljardi euro aastas, mis on ligi pool Brüsseli kogu aastaeelarvest. Kuna Saksamaa maksab kõige rohkem makse ELi eelarvesse, on ta huvitatud eelkõige sellistest programmidest, mis tooksid rohkem raha liikmesmaadesse.( Die Welt, 16.05)
Uudisteagentuurid
The EU rejected a Russian request for passages across Lithuania or Poland to allow residents of the Kaliningrad enclave to travel to Russia. It said in a statement that the proposal was "not acceptable either to the EU or to the candidate countries." Lithuania and Poland allow Kaliningrad residents to enter their territories without a visa but both plan to demand visas as of July 2003 as part of their preparations to join the EU. Both nations have rejected Russia's requests for the special corridors. "We want to reduce problems which can result from enlargement to an absolute minimum and we are ready to accord financial and technical expertise," said Catherine Day, the European Commission's deputy head of external relations. (Afp, 15.05)
EU defence ministers urged member state Greece to drop its opposition to a deal which would allow the EU's planned rapid reaction force access to NATO equipment. "Fourteen (of the 15) EU member states encouraged Greece to move and to help approve a decision by the time of the European Council meeting in Seville (in mid-June)," Spanish Defence Minister Federico Trillo told. "We hope very much to get this agreement to be able to carry out certain missions," Trillo said. (Reuters, 13.05)
Venemaa ajakirjandus
Mais Moskvas toimuv ELi-Venemaa tippkohtumine keskendub Kaliningradi probleemidele. Üks radikaalsemaid stsenaariume on Leedu ja ühtlasi ka Läti ELi saamise edasilükkamine ning kompensatsiooniks juba selle aasta novembris Praha tippkohtumisel nende NATOsse võtmine. Võrdsuse tagamise põhimõttest lähtudes jääks Eesti NATO ukse taha, kuid võetaks ELi. Teine variant on võtta kõik kolm NATOsse ja lükata ELi saamine edasi kuni Kaliningradi probleemide lahendamiseni. Need variandid ei lahenda aga probleemi ennast. (Valeria Sõtshova, Itogi, 16.05)
Uudisteagentuurid
EU Enterprise and Information Society Commissioner Erkki Liikanen told fellow commissioners that low productivity is restraining European economic growth. "It is unlikely that economic growth in the EU will reach a strong, durable level until productivity increases," said a report that Liikanen was to present to the full European Commission. The labor productivity growth rate in the EU fell to 1.3% in 1995-2001 from 2.0% in 1990-1995, while it rose in the U.S to 2.5% from 1.5% over the same period, Liikanen's report said. He said the productivity gap reflected under-investment in information and communication technology in the 15-nation European Union. (Afp, 14.05)
British newspapers said that Tony Blair had paved the way for a referendum next year on joining the euro after the prime minister insisted it was "overwhelmingly" in Britain's interest to enter. Blair's remarks, after months of being accused of sitting on the fence, were his clearest endorsement so far of joining the single currency. Senior officials told the right-of-centre paper that the machinery of government was being geared up for a referendum, probably next summer. Blair told the BBC that staying out for purely political reasons would be "a betrayal of our national interest." (Afp, 16.05)
Saksamaa ajakirjandus
Euroopa ühisvaluuta on saavutanud oma tipptaseme võrreldes jaanuari kõrgaegadega. Põhjuseks on majandusringkondades unustusehõlma vajuv mõiste "nõrk dollar." Kõik majandusanalüütikud väidavad ühest suust, et USA praegused majandusväljavaated ei ole head, ja pärast pikka aega (1995.-st aastast) jätkunud tugeva dollari ajajärku, on nõrk dollar paratamatus, millega tuleb leppida. Nõrgeneval dollaril on ka oma negatiivne mõju euro-maadele, kuna OECD arvestuste järgi kahandab dollari kümne protsendiline nõrgenemine euro-riikide majanduskasvu poole protsendi võrra. "Selletõttu kannatavad eriti konjunktuursed ja farmaatsiaettevõtted; enam võidavad aga kaubandusettevõtjad, kelle heaolu sõltub enam sisemajanduslikust tarbimisest," leiab Micahel Hartnett Merryll Lynchi Euro-aktsiate spetsialist. (Christopher Nachtweh, Financial Times Deutschland, 14.05)
Uudisteagentuurid
Pärnus toimub Euroopa riikide ja NATO õhuseire- ja õhukaitsestruktuuride koostööd puudutav kohtumine. Rahvusvahelise kohtumise teema on "Rahvuslik õhuseire NATO keskkonnas" ning üritusel osaleb enam kui 70 esindajat Ida-Euroopa riikidest ning NATO struktuuridest. Nelja päeva jooksul arutatakse erinevate riikide õhuseirekeskuste koostöövõimelisuse ja andmevahetuse küsimusi integreeritud NATO õhuseire ja õhukaitsesüsteemidega. (RIA Novosti, 13.05)
Läti ei korralda referendumit NATOsse astumise küsimuses ning loodab saada kutse allianssi juba selle aasta sügisel Praha tippkohtumisel, kinnitas Läti suursaadik Moskvas Norman Penke. Penke märkis, et praktiliselt iga kuu korraldatakse Lätis mõni küsitlus, milles soovitakse teada inimeste suhtumist NATOsse ja ELi. Läti ühinemist NATOga pooldab umbes 60% elanikkonnast. Läti astumine NATOsse on juba praktiliselt otsustatud ning nüüd oodatakse Praha tippkohtumiselt sellele ametlikku kinnitust. Käsitledes NATOsse astumise plusse ja miinuseid, märkis Läti suursaadik, et miinuseid ei ole ning Läti näeb selles sammus ainult positiivset. (RIA Novosti, 15.05)
The U.S. Senate overwhelmingly backed the expansion of NATO, authorizing $55.5 million in military assistance for seven candidate countries in central and eastern Europe. Reaffirming a willingness to add nations to the 19-member transatlantic military alliance, the vote was largely symbolic because the money was provided in earlier legislation, Senate Foreign Relations Committee Chairman Joseph Biden said. Biden said the bill does not guarantee NATO membership and that there will be reviews and hearings on the candidates. He said voting for the bill "does not necessarily indicate any member's intention to vote for or against the eventual admission of any candidate country or countries to NATO." (Reuters, 17.05)
Slovenian PM Janez Drnovsek said Slovenia has "great chances" of joining NATO when the alliance meets to discuss expansion in Prague. Slovenians should make the right decision when offered the "historical chance" to join the alliance, Drnovsek said. Drnovsek, who during his stay in the US also met a number of senators and US administration officials, said that Slovenia was now in much better standing in the United States than it was a few years ago. (Afp, 18.05, 16.05)
NATO Secretary-General George Robertson harangued the EU over lacklustre defence spending and warned about a widening gap in transatlantic military capabilities. Robertson said the 15-nation bloc needs to tackle a perception that its European Security and Defence Policy (ESDP) - including plans for a rapid reaction force - is producing "more bureaucracy than capability". Although the defence alliance chief has pleaded tirelessly with Europe to address its military shortcomings and spend more appropriately, his comments at a security conference in Brussels marked a hardening of tone. "To me, the real question is not whether the U.S. and its allies want to work together, but whether they still can work together," he said. "Because if the U.S. and its allies could no longer act as a meaningful military coalition NATO would be marginalised as a serious organisation." Robertson criticised the EU's security and defence policy - under which 60,000 troops are supposed to be deployable in hot spots in and around Europe by 2003 - saying the self-prescribed goals seemed to be "about numbers rather than new capabilities". "Irrespective of declarations and new committees, Europe is still not seen as seriously addressing the transatlantic capabilities gap," he said. "If the EU does not resist the perception that ESDP is producing more bureaucracy than capability, we will end with two gaps: a transatlantic capability gap and a European credibility gap." (Reuters, 17.05)
NATO intends to "deepen" its ties with non-alliance partners in Europe, the Caucasus and central Asia in the fight against terrorism, NATO Secretary General George Robertson said. "In a time of great change in security, our security relations, too, must continue to evolve," he said. "We must ensure that this partnership retains its effectiveness and its value to all participating nations, NATO and non-NATO, also after some partner countries become members of the alliance." The EAPC is generally considered an ante chamber for nations seeking to join NATO. NATO is particularly interested in the central Asian EAPC members, which, according to a NATO diplomat, "have been so important in the fight against terrorism in Afghanistan." "They aren't asking to join the alliance but they want a closer political and military relationship," he said. (Afp, 15.05)
A majority of Ukrainians are against the former Soviet republic joining NATO, but the number opposing membership has dropped markedly since last year, according to an opinion poll. Nearly 44% object to Kiev becoming an alliance member, down from 62% a year ago. A quarter of those polled favor such a move, up from 19% in 2001, said the survey, which was carried out by the Razumkov Center for political and economic research. Over 30% of the 2000 people polled did not have an opinion. (Afp, 13.05)
Küpros kavatseb võtta osa NATO programmist “Partnerlus rahu nimel”. Küprose kaitseministri Sokratise Hasikose kinnitusel kavatseb Küpros laiendada oma kaitsekoostööd NATO liikmesriikidega. (RIA Novosti, 15.05)
Armeenia saab NATO Parlamentaarse Assamblee vaatlejaliikmeks, teatas NATO PA president Rafael Estrella. Estrella tervitas Armeenia juhtkonna koostöövalmidust ning kinnitas, et tema külaskäigu eesmärk - suhete uue etapi avamine - on saavutatud. Samuti kinnitas Estrella, et annab kümne päeva pärast Sofias toimuva NATO PA plenaaristungi avamise õiguse uue vaatlejaliikme - Armeenia esindajale. (Interfax, RIA Novosti, 15.05)
USA ajakirjandus
Uus nõukogu "NATO 20" annab Venemaale võimaluse liituda Lääne demokraatiate klubiga. Uute suhete alguseks on aga vajalik Venemaa enda uus suhtumine. NATO arvestab sellega, et Putin suudab veenda Venemaa kindraleid ja ministreid vajaduses parandada suhteid Läänega. NATO diplomaatide sõnul on kokkulepe NATOga sõlmitud Putini, mitte aga Venemaaga. On hea, kui Venemaast saab NATO tõeline partner ning kui Venemaa käitub paremini Tshetsheenias, Moldovas ja Gruusias. Kuid poliitiliste motivatsioonidega seoses tõusetuvad ebameeldivad küsimused kokkuleppe enda asjus. USA nägi lubaduses anda Moskvale NATOs teatud valdkondades "võrdne hääleõigus" sobivat vahendit, tasustamaks Putinit. Washingtoni nägemuse kohaselt riskis Putin tugevasti, võimaldades USAl lõhkuda ABM lepingut ning paigaldada oma väed Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse. USA tahab näha kolme Balti riiki NATOs. Ühe NATO diplomaadi sõnul on "kokkulepe väike trööst Putini jaoks." Ometigi tõusetuvad seoses uue nõukoguga küsimused. Millised on "ühised huvid"? Kas NATO ja Venemaa jaotavad mõjusfäärid? Kas NATO tõepoolest tegutseb üksi, kui ei suudeta jõuda kokkuleppele Venemaaga ning millises ulatuses antakse Venemaale hääleõigus? Alliansil on probleeme otsuste vastuvõtmisel 19 liikmesriigi seas, mis siis veel Venemaast rääkida. NATO ei soovi muutuda OSCE sarnaseks organisatsiooniks, mis oleks aga Venemaale meeltmööda. NATO ja Venemaa ei ole enam vaenlased. Maailm on muutunud. Ometigi peab hea tahte ülesnäitamine tulema eelkõige Venemaa poolt. NATO on juba aastaid tõestanud, et võib läbi saada endise Nõukogude impeeriumiga. (The Wall Street Journal, 13.05)
Uus NATO-Venemaa suhe eeldab koostööd terrorismi, relvastuskontrolli ning rahvusvaheliste kriiside lahendamise küsimustes. Hetkel ei saa Venemaast veel NATO liikmesriiki ning alliansi otsustada jääb uute liikmesriikide vastuvõtmisega seonduv. NATO loodi 1949. aastal, kaitsmaks Lääne-Euroopat võimaliku NLi rünnaku vastu, NATO oli külma sõja ajastu Lääne sümbol ja tugevus Moskva vastu. Uus kokkulepe aga on tõestuseks sellest, et Venemaa on teinud edusamme pärast NLi kokkuvarisemist 1991. aastal. Kuigi Venemaa on jätkuvalt majandusraskustes ning püüab üles ehitada oma õigussüsteemi, on Venemaa puhul siiski tegemist demokraatliku riigiga, kes üha enam liigub lähemale Euroopale ja USAle. Jätkuvalt on üleval tähtsad küsimused, eriti Venemaa tuumarelvastuse koostöö Iraagiga ning teatud sümpaatia Saddam Husseini rezhiimi vastu, kuid Bush ja Putin on õigel teel, lõpetamaks Venemaa pikaajalist võõrdumist Läänest. (The New York Times, 15.05)
Suurbritannia ajakirjandus
Väljaandele antud intervjuus sõnas NATO peasekretär George Robertson, et NATO ja Venemaa koostöö puhul ei ole tegemist "sentimentaalse teekonnaga", see baseerub mõlema poole isiklikel kasudel ning selle põhjal toimib koostöö. Uus NATO-Venemaa nõukogu peaks aitama eemaldada nõela alliansi laienemisega seonduvast puhmast ning võimaldama Putinil tõestada Venemaa kindralitele ja duuma natsionalistidest saadikutele, milliseid kasusid võidakse saada tihedamast koostööst kunagise vaenlasega. Seitse Ida-Euroopa riiki ootavad NATOlt liitumiskutseid, keegi neist ei ole kindel kutse saamises. Strateegiliste Uuringute Rahvusvaheline Instituut hoiatas, et laienenud NATOl seisaks ees identiteedikriis. Instituut näeb võimalust, et NATO võib muutuda alliansist, kus kõik liikmesriigid tegutsevad ühiselt, organisatsiooniks, kus individuaalsed liikmesriigid või liikmesriikide grupid tegutsevad "vabatahtlike koalitsioonidena". (Ian Black, The Guardian, 13.05)
Pärast 11. septembri sündmuseid on tõenäoline, et NATOs toimub suur laienemine ning liitumiskutsed esitatakse kuni seitsmele riigile. USA on eriti huvitatud võimalikult paljude riikide vastuvõtmisest allianssi, ometigi ei vasta mõned kandidaatriigid liikmelisuse nõuetele. Kuigi uute liikmesriikide osas ei ole veel otsust langetatud, väidavad mitmed allikad, et Balti riikidel ja Sloveenial on liikmelisuseks head väljavaated. (Michael Evans, The Times, 13.05)
Venemaa sai tasuks selle eest, et mitte tekitada probleeme NATO laienemisega seonduvas, liikmelisuse Venemaa-NATO nõukogus. On kindel, et Eesti, Läti ja Leedu saavad Prahas toimuval tippkohtumisel alliansi liitumiskutsed. Selles seisneb laienemise tuum. Balti riikidel on väikesearvulised relvajõud, mis vajavad veidi moderniseerimist. Balti riikide puhul on selge, et nende panus NATOsse on pigem geopoliitiline (vältimaks nende sattumist Venemaa mõju alla), kui sõjaline. (Bronwen Maddox, The Times, 14.05)
USA-Venemaa vahel saavutatud kokkulepe tuumaarsenalide vähendamise küsimuses ning uus NATO-Venemaa nõukogu märgivad uue suhte algust ning külma sõja tõelist lõppu. USA analüütikud arvavad, et tõeline test USA-Venemaa suhetes on alles ees ning seisneb kahe riigi presidentide kohtumisel Moskvas ülesvõetavates küsimustes, nagu terrorismivastane võitlus, Kesk-Aasia, majandussidemed, sh naftaga seonduv. Nõukogu sünd ei olnud kerge. Pentagon oli selles vähem entusiastlikum, kui Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes idee uuest suhtest Venemaaga tõstatas. USA poolt olid ettevaatlikud Donald Rumsfeld ja Condoleezza Rice, kes sarnaselt NATO Kesk-Euroopa liikmesriikidele, tundsid muret, et uue suhtega võib Venemaa suruda end NATO tagauksest sisse, lõhestada liitlasi ning vetostada sõjalisi otsuseid. Ka Putinil ei olnud kerge müüa Venemaa kaitseministeeriumile NATO-Venemaa nõukogu ideed. Paljud Venemaa sõjaväelased näevad NATOs külma sõja jäänukit ning ohtu julgeolekule. Samuti on nad kriitilised alliansi poolt plaanitud laienemise - mis kaasab eeldatavasti ka Balti riigid - ning USA sõjalise kohaloleku pärast Kesk-Aasias. (Judy Dempsey, Richard Wolffe, Financial Times, 15.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Intervjuu NATO peasekretär George Robertsoniga. Vastuseks küsimusele, et kas NATO laienemise eesmärk - rahu säilitamine Euroopas - ei ole mitte juba saavutatud külma sõja lõpuga, vastas peasekretär, et vahel on vaja jätkata kindlustuspoliisi maksmist, kuigi aasta jooksul pole ühtegi õnnetust juhtunud... “Me ei pea enam tegema kulutusi enda kaitseks Venemaa vastu, vaid selleks, et olla valmis sekkuma seal, kus tekkivad kriisid, enne kui need puudutavad meid. Seetõttu on oluline, et poliitikud teevad jätkuvalt selgitustööd kaitseinvesteeringute vajalikkuse kohta, kuna NATO on end täna sidunud konfliktide ennetamise ja kriiside lahendamise ülesandega.” (Laurent Zecchini, Le Monde, 15.05)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaal on NATO kritiseerimine väga taunitav, kui see just ei tule USA kanaleid pidi, sellest hoolimata, et külma sõja lõppedes on ühendatud ülemjuhatus aegunud ning tekitab pigem segadust. USA valitsuskabinet rõõmustab küll uute liikmesriikide (3 Balti riiki, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria) vastuvõtmise üle, kuid suuremat tähtsust omab hoopis Venemaa ja NATO vaheliste suhete muutumine mai lõpus. Taoline samm muudab NATO "hambutuks institutsiooniks" nagu Putin seda on varem juba iseloomustanud, ning tegelikkuses viib alliansi samm-sammult OECDle lähemale. Saksa planeerimisringkondadest on juba kostunud (rõõmu)hõiskeid Venemaa võimaliku täisliikmeks saamise üle. Ent selline asjatundmatu lähenemine jätab tähelepanuta asjaolu, et taolises situatsioonis peaks olukorra tekkides Saksa sõdurid võitlema näiteks Ussuuril Hiina Rahvaarmeega. Teised analüütikud maalivad seinale õuduspilti Vene-USA võimustruktuuridest, mis täielikult Euroopat kontrollivad. Saksa eliitsõdurite saatmine kriisipiirkondadesse on iseenesest ilus žest, kuid kuidas peaksid sinisilmsed Cuxhafeni ja Willemshafeni noorukid oskama vahet teha al-Qaeda terroristidel ja tavaelanikel - ülesanne, mis CIA-legi peavalu valmistab. I maailmasõja ajal olid Saksa väed samuti maailmas laiali, kuid oluline vahe seisneb selles, et Saksa sõjavägi oli sellel ajal kõige kardetavam suurarmee. 50 aastase NATO koostöö ajal on USA Euroopa kaitsekohustusi küll oma koostööpartneritega Euroopas jaganud, kuid reaalselt relvastuse osas on ta kiivalt hoidnud teisi riike tootmisest jms. eemal. NATO raames toimuvast USA eestkostest keeldumine annab võimaluse Euroopa enesemääramiseks, kuna Bushi juhitav terrorismivastane ristisõda ähvardab muutuda kontrollimatuks globaliseerumiseks. (Peter Scholl-Latour, Die Welt, 13.05)
Euroopa riigid peavad oma kaitsekulutusi suurendama ja kaitsevägesid moderniseerima või nende ülalhoidmisest hoopis loobuma. Prahas ei taha NATO peasekretär George Robertson kuulda katteta lubadusi, ning liit võimetute partneritega on tema sõnul mõeldamatu. Samas kutsus Robertson USAd üles oma ekspordiseadusi lõdvendama ja võimaldama Euroopa partneritele ligipääsu uuemale tehnoloogiale. Kartused, mille kohaselt uute, tihedamate suhete kaudu Venemaaga, võiks NATO oma identiteedi kaotada, vastas Robertson: "Tulevikus teeme Venemaaga võrdsetel alustel koostööd, kuid NATO ise sellest ei muutu." (Jochen Hoenig, Ewald Stein, Handelsblatt, 13.05, Die Welt, Austria: Die Presse, 16.05)
Saksamaa välisminister Joschka Fischer näeb Washingtoni juhtimise all toimuvas NATO laienemises ohtu, et organisatsioon kaotab oma tähtsuse. Fischer kardab "suurt rippsilda, mis ulatub üle meie peade Euroopas ühest suurriigist (USA) teise, endisesse suurriiki (NL) ja sealt edasi Delhisse ja Pekingi." Fischeri kartuse kohaselt võib Euroopa muutuda maailmapoliitilises mõttes jäädavalt perifeeriaks, kui ei leita jõudu poliitiliselt kokku kasvada ja sõjalist valmisolekut kasvatada. Euroopa sõjalise jõu kasvatamise suhtes on aga USA äärmiselt skeptiline. Brüsseli välispoliitikud leiavad, et USA strateegiajuhid ei julge eurooplastele otse välja ütelda, et NATO on oma tähtsuse minetanud, kuid kõik nende teod viitavad sellele. Venemaa-NATO suhete areng on otseselt selle väljenduseks. Alates 1997. a. on Reykjaviki tippkohtumine juba teine kord, kui tippkohtumine on kokku kutsutud ainult sel eesmärgil, et arutada suhteid Venemaaga. Toona oli päevakorras endiste NLi liitlaste, Poola, Tshehhi ja Ungari vastuvõtmine alliansi liikmeteks. Venemaa vastuvõtmine pool-liikmeks leiab aset NATO teise laienemisringi tõttu, kus kolm Balti riiki ja Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia vastu võetakse. Seega tõuseb NATO täisliikmete arv 26-le, ja kuna jätkub konsensuse printsiip, on NATO otsustusvõime juba ette programmeeritud. Aja jooksul peaks liituma veel teisigi riike: Albaania, Makedoonia, Horvaatia, praegu veel neutraalsed riigid Soome, Rootsi ja Austria. Pikemas perspektiivis soovib Washington näha alliansi laienemist Kesk-Aasiasse ja Kaukasusele; seega võib peatselt näha NATO-nõukogu laua taga ka Kasahstani, Usbekistani ja Gruusiat. Nõnda muutubki NATO, mida on eelnevalt tuntud võitlusvalmis sõjalise jõuna, mitte millekski kohustavaks lobinaringiks. Ka välisminister Fischer on isiklikult seisukohal, et NATO muutumist OECD-taoliseks Viinis kooskäivaks võimetuks Ida-Lääne väitlusklubiks on võimatu enam ära hoida. (Ralf Beste, Dirk Koch, Alexander Szandar, Der Spiegel, 13.05)
NATO süvenevad suhted Venemaaga on kindlasti meeltmööda president Putinile. Nimelt on Venemaa NATO-Venemaa nõukogu kaudu leidnud väljapääsu täbarast olukorrast ja võimaluse päästa oma au, kuna Balti riikide vastuvõtmist NATO täisliikmeteks ei õnnestunud enam ära hoida. Kolm Balti riiki on juba eelmisest laienemisringist 1997. a. alates olnud NATOsse vastuvõtmiseks valmis. Samuti vastab Sloveenia majanduslikult ja poliitiliselt vastuvõtu tingimustele. Seevastu Slovakkia puhul on tegemist suuremate puudujääkidega, ning aastaid Prantsusmaa poolt ja viimaseid kuid ka USA poolt toetatavate Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmisega kaotab NATO vastuvõtupoliitika juba igasuguse usutavuse. NATO-diplomaatide sõnul on pärast 11. septembrit rõhuasetus NATOs siirdunud nõudmistele vastavuse asemel NATO kagutiiva stabiilsuse loomisele. (Jochen Hoenig, Handelsblatt, 13.05)
Väikesed linnuksed Bundestagi katusel võiksid nii mõndagi jutustada poliitiliselt aktuaalsetel teemadel, näiteks nagu sügisel aset leidev NATO tippkohtumine, kus Balti riikidele ja veel neljale Ida-Euroopa riigile esitatakse kutse liitumiseks. Kuid nii väikesed linnukesed Bundestagi katusel kui ka Saksa valitsus on selle protsessi koha pealt üsna ahtrasõnalised. Linnukesi poliitika lihtsalt ei huvita, kuid valitsusel on omad põhjused. Nimelt, ELi laienemisega võrreldes, on uute NATO liikmete vastuvõtmine palju kergem ülesanne. Seda on oma sõnavõttudes hiljuti kinnitanud ka Saksamaa välisminister Joschka Fischer. Teisalt koguvad NATO-vastaselt meelestatud Rohelised ja SPD (Sotsiaaldemokraadid) poolehoidu, ning seetõttu ei taha Saksa valitsus seda teemat puudutada. Kui kandidaatriikidest viie ettevalmistusi hinnatakse nii headeks, et nende vastuvõtmisega allianssi probleeme ei teki, ja kui Rumeenia ja Bulgaaria vastuvõtmine võiks teoks saada tingimisi, siis Saksamaa suuremeelsus lõpeb, kui juttu tuleb Albaaniast ja Makedooniast. CSUsse kuuluv poliitik Schmidt avaldab arvamust, et uute liikmesriikide liitumisel olemasoleva struktuuriga kaotab allianss teovõime. Saksamaa ametlik seisukoht kujuneb kindlasti enne sügisest Praha tippkohtumist, kuid oleneb suures osas sellest, missuguseks kujunevad Venemaa ja NATO vahelised suhted. (Eckhart Lohse, FAZ, 14.05)
Taani ajakirjandus
Artikkel NATO lähenevast laienemisest. Kolme Balti riigi kohta kirjutatakse, et nad on juba sama hästi kui NATOs sees, sest Venemaa vastuseis laienemisele on kadunud. Varem on venelased ähvardanud Läänega suhted külmutada, kui kolm endist NLi riiki saavad NATO liikmeks. Seega tuleb ära kasutada tekkinud avaust, mille eest on hea seisnud president Vladimir Putin. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, Politiken, 13.05; Berlingske Tidende, 15.05)
Rootsi ajakirjandus
Selleks, et NATOst saaks vitaalne ja tähendusrikas organisatsioon, ei piisa ainult rahu tagamisest niigi juba rahumeelses Euroopas. Allianss peab saavutama 1999. a. seatud eesmärgi muutuda aktiivseks julgeolekupoliitiliseks organisatsiooniks. Maailma uute ohtude vastu tuleb seista uute vahenditega. "Meil on vaja kompetentseid vägesid, kes suudaksid tegevusse asuda ükskõik millises maailma nurgas," ütles USA välisminister Colin Powell. Alliansi vajalik transformatsioon annab endast selgelt märku ka eelseisvast laienemisest rääkides. Väga selgelt tuleb välja NATO militaarse organisatsiooni olemus laienemisläbirääkimistel. Mitmetel kandidaatriikidel on ühistegevuses osalemiseks anda vaid piiratud ressursid, mis on praeguste liikmesriikide hulgas tekitanud teatavat rahutust, et allianss võib kaotada oma löögijõu, muutuda kohmakas või lihtsalt hambutuks. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 14.05)
Suurenev militaarne kuristik USA ja Euroopa vahel on probleem, mida kõik tunnistavad. Kui liikmesriigid ei saa militaarselt koos tegutseda, siis devalveerub alliansi poliitiline väärtus. President Bill Clintoni ajal alliansi laienemisküsimustega tegelenud Ron Asmus on murelik: "Poliitilisem NATO, mis tegeleb vaid koristustöödega Euroopas, lakkab olemast keskne tegelaskuju, millega on juba läbitud pool teed iseenda surmani." (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 16.05)
Norra ajakirjandus
Vastupidiselt oma eelkäijale on Vladimir Putin aru saanud, et Venemaal on palju enam teenida Läänega ühes liigas mängimisest kui vältimatu NATO laienemise protesteerimisest. Kremli kriitika vaibumiseks on mitmeid põhjuseid. Autorile meenub ühe Itaalia ohvitseri käest kuuldud ütlus, et lühend NATO tähendab tegelikult "Not Action, Talk Only". Ohvitseri sõnad tunduvad järjest enam tõeks muutuvat, millest Putin ja tema nõunikud on juba ammu aru saanud. NATO võib varsti koosneda 26 liikmesriigist ja on praktiliselt valmis muutuma uueks OSCEks. NATO on pühendunud rahukaitseoperatsioonidele Balkanil, inimõiguste kaitsele ja konfliktide lahendamisele. Kõik see on loomulikult väga oluline, kuid näitab, et NATO ei ole enam see sõjamasin, mis ta kunagi oli ja mida venelased kartsid. (Per Kristian Aale, Aftenposten, Dagsavisen, 16.05; Aftenposten, 14.05, 15.05)
Venemaa ajakirjandus
Ajaleht kirjutab pessimistlikult NATO 20 ja strateegilise ründerelvastuse leppe alaste läbirääkimiste seisust. Autori sõnul ei kindlusta Vene eelseisvad kohtumised NATO ja USAga mitte ainult Vene välispoliitilisi järeleandmisi, vaid võivad olla stardipauguks ka sisepoliitilistele järeleandmistele. Autor toob mõned näited: Venemaale dikteeritakse käitumist Tshetsheenia küsimuses, Moskva ja Berliini vahel on alanud läbirääkimised Kaliningradile uue spetsiaalse staatuse andmisest, tugevnenud on Venemaa tatarlaste sidemed USA tatarlastega. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 13.05)
Reykjaviki kohtumise eel korraldas Ühiskondliku arvamuse fond küsitluse sajas asustatud punktis Venemaal, et välja selgitada kuidas venelased suhtuvad NATOsse. Kokku oli vastajaid 600. Küsitlusest selgus, et üle poole küsitletuist peavad NATOt endiselt agressiivseks sõjaliseks blokiks. Kõige suurem vastuseis alliansile on Kaug-Ida elanikkonna seas - 82%, kõige ‘populaarsem’ on NATO aga Venemaa lõuna regioonides. 52% venelastest on veendunud, et NATO kujutab endast ohtu Venemaa julgeolekule, kuid samas 44% 18 kuni 35 aastaste hulgas ja 48% kõrgharidusega vastanute hulgas ei jaga seda seisukohta. (Georgi Iljitshov, Izvestija, 14.05)
Sõjateaduste Akadeemia akadeemik Juri Davõdov Venemaa integreerumise vajadusest ja võimalustest euroatlantilistesse struktuuridesse. NATO peaks Venemaa allianssi kaasama seekord mitte formaalselt, vaid sisuliselt, sest vaid siis ei tekiks Euroopas uusi eraldusjooni. Lääne liidrid oleks selliseks sammuks valmis, raskem on sellega nõustuda endistel Varssavi lepingu riikidel. Venemaa NATOsse kuulumine mõjuks positiivselt demokraatia arengule Venemaal. Kõigepealt peab aga Venemaa loobuma mõnedest stereotüüpidest (unikaalsus jne.). (Juri Davõdov, Vek, 17.05-24.05)
Venemaa Riigiduuma valmistub ratifitseerima Euroopa tavarelvastuse lepingu adapteerimise kokkulepet. Krasnaja Zvezdas on sel puhul intervjuu Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Andrei Nikolajeviga, kelle sõnul on komitee arvamusel, et antud hetkel ei tuleks lepingu ratifitseerimisega kiirustada, vaid võtta vastu otsus pärast NATO Praha kohtumist. Venemaa ootab, et Balti riigid ühineksid adapteeritud tavarelvastusleppega. (Vitali Strugovets, Krasnaja Zvezda, 17.05)
Autor on pealkirja alla "Poliitilist" NATOt ei tule" koondanud kõikvõimalikud mõtted NATOst. Pärast Reykjaviki kohtumist tehti rida programmilisi avaldusi, mis puudutasid ka Moskvat. George Robertson formuleeris Brüsselis esinedes NATO eesmärgid ja ülesanded, kuid Venemaad ei maininud kordagi. Pea samal ajal kutsus USA riigisekretär Colin Powell eurooplasi üles aktiivsele kaitsekoostööle ja mitte pelgama Venemaa reaktsioone. Venemaa Balti-seisukohale reageeris NATO koheselt otsustades saata Eesti rahuvalvajad alliansi rahuvalveüksuste koosseisus Kirgiisiasse ning otsustatud on, et Eesti võtab osa aasta teises pooles toimuvast NATO jõudude õppustest. Senaator Richard Lugar rõhutas USA Senatis, et Eesti, Läti ja Leedu kujutavad endast võrreldes teiste pretendentidega midagi erilist. Seoses 60-aastasele okupatsioonile tuleb nüüd kogu Läänel täita moraalne võlg nende ees. Troika igale liikmele on eraldatud mõned miljonid dollarid liitumise ettevalmistumiseks. Kuni viimase ajani on Moskva teinud nende riikide suhtes vastupropagandat, argumendiks põhiliselt rahvusvähemuste diskrimineerimine. Pärast laupäevast dipkorpuse protestiaktsiooni muutuvad aga Moskva argumendid pehmelt öeldes vähem aktuaalseteks. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 20.05)
EAPC välisministrite kohtumine Reykjavikis
US Secretary of State Colin Powell: "We favor a robust enlargement, somewhere between none and nine, but I think it is probably going to be toward the higher end of that scale." Afp, 12.05
Uudisteagentuurid
The U.S will be pushing for a robust expansion of the NATO, as US Secretary of State Colin Powell prepares to travel to Iceland for a meeting of NATO foreign ministers. "We favor a robust enlargement, somewhere between none and nine, but I think it is probably going to be toward the higher end of that scale," a top US official said. The three Baltic states plus Slovenia appear the best placed to join the 19-member alliance, while questions remain over Slovakia, Bulgaria and Romania. Albania and Macedonia seem to have few hopes at this point. (Afp, 12.05)
NATO and Russia will seek to put decades of enmity and distrust behind them at a meeting in Iceland, setting up a new forum for cooperation on security threats from terrorism to weapons of mass destruction. The NATO Russia Council, which will hold its inaugural meeting at a summit outside Rome on May 28, for the first time puts Russia on an equal footing with the 19 allies. The new relationship is nevertheless a prize that Putin can hold up for domestic critics of his pro-Western policy. Although he cannot stop NATO's next eastward enlargement - probably onto the soil of the former Soviet Union - he has at least won Russia a stronger voice inside NATO. "The current Bush administration believes that the political gain from enlargement is more important than the military loss," Charles Grant, director of the Centre for European Reform, wrote in the NATO Review magazine. (Reuters, 13.05)
NATO foreign ministers began a meeting in Reykjavik to approve a new partnership with former Cold War foe Russia for cooperation on terrorism, arms control and crisis management. The two-day meeting was also expected to discuss criteria for inviting a new wave of central and east European candidates to join the 19-nation Western defence alliance later this year, as well as how to adapt NATO's forces to meet new threats from terrorism and weapons of mass destruction. (Reuters, Interfax, 14.05; RIA Novosti, 15.05)
NATO foreign ministers began talks due to finalize an historic accord with one-time adversary Russia and pave the way for further enlargement into central and eastern Europe. Goerge Robertson said that, although it was "too early" to discuss which of the nine candidate countries would be invited to join the alliance in the second wave of enlargement, "We will elaborate how the process should proceed." The actual invitations, he said, will be delivered at the NATO summit in Prague next November. "In the wake of September 11," he said, "it is more important than ever that the Euro-Atlantic family of nations moves closer together. Enlargement strengthens our alliance." (Afp,14 05)
U.S. Secretary of State Colin Powell met foreign ministers from 10 eastern European states at a NATO meeting in Iceland's capital, Reyjavik. "He told us the enlargement should be a robust one, without saying what that means in terms of numbers," an eastern European diplomat said. "But the message was clear." Russia's FM Igor Ivanov made clear that Moscow still opposed a mechanical enlargement of NATO, which first took on members of the former Warsaw Pact with the accession of Poland, Hungary and the Czech Republic in 1999. But the quibble over the alliance's eastward march was the only sour noted Ivanov sounded. (Reuters, 15.05)
NATO allies, scrutinizing a list of aspiring membership candidates at a meeting, said they would favor those with leaner and more mobile armies. "To carry out the full range of its missions, NATO must be able to field forces that can move quickly to wherever they are needed, sustain operations over distance and time and achieve their objective," NATO foreign ministers said in a statement. A statement said that the Prague summit would "expect invitees to have demonstrated the capability to contribute to collective defense and the alliance's full range of missions." (Afp, 14.05)
NATO kutsus Islandi kohtumisel Horvaatia ühinema liikmelisuse saavutamise tegevusprogrammiga (MAP). Kunagine Jugoslaavia vabariik Horvaatia asub seega kümnendana NATO kandidaatriikide ritta, kuid novembrikuiselt alliansi tippkohtumiselt Prahas veel liitumiskutset ei saa, märkisid USA ametiisikud. (Interfax, 15.05, Eecd, 13.05)
ELi ja NATO välisministrid ei suutnud lahendada Reykjavikis toimunud kohtumisel erimeelsusi sõjalise koostöö valdkonnas, kuid kinnitasid oma soovi arendada tihedaid ja läbipaistvaid suhteid ELi ja NATO vahel. EL soovib sõlmida NATOga koostöökokkuleppe, et vajaduse korral kasutada oma operatsioonide läbiviimiseks alliansi ressursse. Hispaania kaitseminister Federico Trillo nimetas ELi ja NATO kaitsepoliitika suuremaks probleemiks Kreeka vastuseisu NATOga lepingu sõlmimisele. Trillo sõnul pidurdab Kreeka endiselt kokkuleppe saavutamist ning ELi ja NATO koostööd, kuna ei soovi, et tema peamine rivaal Türgi saaks õiguse mõjutada ELi kriisijuhtimise kujundamist. (Interfax, 13.05; RIA Novosti, 15.05)
NATO and Russia reached a long-expected agreement on a joint cooperation council symbolizing a new rapprochement in the aftermath of the September 11 terrorist attacks on the US. "We have reached agreement on the working rules and program for a totally new institution, the NATO-Russia Council," NATO Secretary General George Robertson said. (Afp, 14.05)
The White House warmly welcomed an accord creating a joint Russia-NATO cooperation council and said Moscow may "over time" win full membership in the alliance designed to contain it. US President George W. Bush "was pleased that NATO took a major step in Reykjavik toward integrating Russia with the European-Atlantic community of nations," said Bush spokesman Ari Fleischer. (Afp, 15.05; RIA Novosti, 16.05)
Russian President Vladimir Putin said that Russia had "no intention of joining NATO" despite a new partnership between the former Cold War rivals agreed earlier this week. The Russian leader stressed that Moscow was "pursuing a constructive dialogue with NATO" about the new joint decision-making body to be launched by Putin and the heads of the 19 alliance states at a May 28 summit in Rome. As a member of the "council of 20," approved by Russian and NATO foreign ministers at a meeting in Reykjavik, Moscow will have a full role but no veto in key areas of the Atlantic organisation's policy. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 17.05)
Russia will be an equal member with the 19 members of NATO when it forms a new "council of 20" with the Atlantic alliance due to be launched at a Rome summit later this month, Russian FM Igor Ivanov said. "We will be equal partners in the new mechanism. Decisions will be discussed and taken on the basis of consensus," Ivanov said. (Afp, 17.05)
Uue Vene-NATO nõukogu loomine ei tähenda seda, et Moskva peaks muutma oma negatiivset suhtumist alliansi idasuunalisse laienemisse, kinnitas Venemaa välisminister Igor Ivanov pärast kohtumist NATO ametnikega. Ivanov märkis, et NATO mehaaniline laienemine ei vasta kaasaja vajadustele. Samas tähendab Vene-NATO uue nõukogu loomine uut sammu kahepoolse koostöö edendamises ning julgeoleku garanteerimist, mis vastab külma sõja järgsele reaalsele olukorrale. (RIA Novosti, 14.05)
NATO liikmed tervitasid USA ja Venemaa vahel sõlmitavat uut strateegilist ründerelvastuse piiramise lepingut, mis on kavas sõlmida kümneks aastaks. Saksa välisministri Joschka Fischeri arvates on uus Vene-USA leping hea julgeoleku ja stabiilsuse tunnusmärk. (Interfax, 14.05)
NATO laienemise järel ei tohiks uued liikmesriigid saada automaatselt Vene-NATO nõukogu liikmeks, teatasid Moskva diplomaatilised allikad. Anonüümsete ametnike sõnul jätavad Reykjavikis Venemaa ja alliansi vahel saavutatud uue koostööorgani - Vene-NATO nõukogu - loomise kokkulepped lahendamata küsimuse uute liikmete osalusest nõukogu töös. Allikate kinnitusel tuleks pärast uute liikmete vastuvõttu "igaühega neist pidada eriläbirääkimisi võimalusest nende kaasamiseks nõukogusse." (RIA Novosti, 15.05)
Läti toetab Reykjaviki kohtumisel saavutatud kokkulepet NATO-Vene uue koostööorgani moodustamiseks, ütles Läti välisministeeriumi pressisekretär Maris Riekstinsh. Riekstinshi sõnul aitab NATO ja Venemaa koostöö suurendada stabiilsust kogu maailmas ning nende koostöö terrorismivastases võitluses ja relvastuskontrolli alal on oluline ka Läti jaoks. (RIA Novosti, 15.05)
Venemaa on NATOga uut koostöölepet sõlmides sisuliselt astumas alliansi liikmeks, leiab Itaalia valitsusjuht Silvio Berlusconi. Tema hinnangul on Vene-NATO suhetes toimumas "Lääne jaoks ajalooline pööre". Berlusconi hinnangul on Reykjaviki nõupidamine "eriti tähtis", sest sellel arutatav dokument tähistab "külma sõja finaali". "See on ülimalt tähtis fakt. Dokument lubab Venemal sisuliselt NATOsse astuda ning see muudab kogu tulevikupanoraami," toonitas Itaalia valitsusjuht. (Interfax, 15.05)
USA ajakirjandus
Käesolev aasta on murranguline NATO jaoks. NATO peasekretär George Robertson soovib, et alliansi liikmesriigid mõtleksid enne Praha tippkohtumist enda jaoks läbi, milleks NATO on vajalik. Ning juhul, kui NATOs nähakse jätkuvalt vajadust, siis millises vormis? Euroopa tahab ja vajab jõulist sõjalist koostööd USAga NATO vahendusel. Koostöö on vajalik eelkõige Euroopa enese kaitseks. Paistab, et kõik Euroopa riigid nõustuvad sellega, et EL ei suuda asendada NATOt. Allianss on jätkuvalt ka USA rahvusliku julgeoleku huvide keskmes. Reykjavikis toimunud NATO välisministrite kohtumisel sõnas alliansi peasekretär George Robertson, et NATOt on vaja moderniseerida või tuleb leppida alliansi osakaalu vähenemisega. Kuni seitsme uue liikmesriigi lisandumine võimaldab laiendada stabiilsust Balti ja Balkani riikidesse. Mured NATO kokkukuuluvuse üle 26 liikmesriigiga on ülepakutud, numbrid ei loe, kuniks uued liitujad on sama pühendunud töös NATOga, nagu praegused liikmesriigid. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 15.05)
Suurbritannia ajakirjandus
Konfidentsiaalses kirjas NATO välisministritele teatas alliansi peasekretär George Robertson, et NATOt ähvardab tohutu bürokraatia ning suutmatus tuleviku kriisidega toime tulla. Tema sõnul võib organisatsiooni tähtsus oluliselt väheneda juhul, kui kaitsekulutusi ei tõsteta. (Michael Evans, The Times, 16.05)
NATO peasekretär George Robertson vaevalt et liialdas Reykjavikis toimunud Venemaa ja NATO välisministrite kohtumisel, kui kirjeldas uut koostöövormi NATO ja Venemaa vahel "ajalooliseks ja isegi revolutsiooniliseks." Tegemist on tõepoolest kõige suurema muutusega NATOs alates alliansi loomisest 1949. aastal. Allianss, mis asutati tõrjumaks eemale NLi võimalikku rünnakut, kannab nüüd koos Venemaaga hoolt julgeoleku eest Euroopas ning väljaspool kontinenti. NATO-Venemaa nõukogu loomise otsus on ülitähtis. NATO edasine laienemine ei ole enam Venemaa hammaste vahel. Kui Venemaa ei oleks endale võitnud nõukogus täidesaatva osalise rolli, oleks ta Balti riikidele kutse esitamises näinud otsest ohtu oma huvidele. Nüüd aga on Venemaa välisminister kinnitanud, et Moskva ei näe NATO laienemises probleemi. Mõned analüütikud väidavad, et Venemaa on saanud endale NATOs suurema rolli, niisamuti nagu USA on hakanud kaotama oma huvisid alliansis. Kuid NATO jääb jätkuvalt Euroopa kaitsepoliitika nurgakiviks. (The Times, 15.05)
Reykjavikis toimunud NATO ja Venemaa välisministrite kohtumisel rõhutas alliansi peasekretär korduvalt vajadust muutusteks NATOs. Mitmed analüütikud arvavad, et uus suhe endise vaenlasega võib NATO jaoks tähendada hingekella sõjalisele alliansile. Põhjustena nähakse Venemaa osalist liikmelisust; laienemist vaestesse ning nõrkadesse Ida-Euroopa riikidesse, kelle liitumine toob kaasa rohkem kohustusi, kui kasu; madalaid sõjalisi kulutusi Euroopas ning tehnoloogilist lõhet USAga; USA Bushi administratsiooni soovi näha NATOs pigem ad hoc "vabatahtlike koalitsiooni ", aga mitte sõjaliste liitlaste organisatsiooni. (Ian Traynor, The Guardian, 15.05)
Eesti, Läti ja Leedu saavad tõenäoliselt Praha tippkohtumisel NATO liitumiskutsed. Reykjavikis toimunud NATO ja Venemaa välisministrite kohtumisel leidsid venelased, et Balti riigid peaksid liitudes NATOga olema kohustatud alla kirjutama ja ratifitseerima tavarelvastuse leppe. Sellega oleks lükatud NATO laienemine edasi. Siiski astusid venelased oma nõudmises pärast pikki diskussioone tagasi. Briti diplomaadid viitasid Venemaa märkimisväärsele paindlikkusele. (Michael Evans, The Times, 15.05)
Reykjavikis toimunud NATO ja Venemaa välisministrite kohtumisel sõnas Suurbritannia välisminister Jack Straw, et kohtumisel saavutatud kokkulepe Venemaa-NATO nõukogu loomise osas ei ole midagi muud, kui "külma sõja matused", "põhjalik, ajalooline muutus" ning märk sellest, et Venemaa on väljunud külmast ajastust. Paljud kardavad, et uus suhe Venemaaga tähendab NATO, kui tähtsa sõjalise organisatsiooni lõppu ning tema muutumist poliitiliseks alliansiks, "relvadega varustatud OSCEks". (Stephen Castle, The Independent, 15.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Reykjavikis toimunud NATO ja Venemaa välisministrite kohtumisel kordas Venemaa välisminister Igor Ivanov Vene retoorikat, et NATO “mehhaaniline laiendamine on mineviku mõtlemisviisi jäänuk, mis ei lisa midagi NATO või selle kandidaatriikide julgeolekusse.” Nagu arvata, ei soovinud USA riigisekretär Colin Powell kergitada katet sellelt, millised riigid üheksa kandidaadi seast on valitud välja NATOga liituma, kuid kuna ta rääkis “olulisest” laienemisest, on üha rohkem ja rohkem selgeks saamas, et teatud kandidaadid on Washingtoni poolt soositud sõjaliste vahendite pärast, mida neil on võimalik USAle pakkuda (Rumeenia ja Bulgaaria). (Laurent Zecchini, Le Monde, 16.05)
Venemaa ajakirjandus
‘19+1’ asemele tekib Reykjavikis ‘20’: kõik märgid viitavad sellele, et Venemaa-NATO uued suhted kinnitatakse fanfaaride saatel mai lõpus Roomas. Tippkohtumise dokumendid peavad aga välisministrid vastu võtma algaval Vene-NATO alalise nõukogu istungil Islandi pealinnas. Sündimas on uus koostöövorm nimega Vene-NATO Nõukogu ehk lühidalt ‘20’. Kindel on aga see, et Venemaa ei saa veto-õigust alliansi võtmeküsimustes, mis on seotud kaitse- ja julgeolekuküsimustega. Moskva ei saa kuidagi sekkuda ka Balti riikide liitumisse NATOga. Vremja MN leiab, et NATO globaalne roll väheneb - pärast 11. septembrit on selgeks saanud, et allianss ei suuda täielikult vastata 21. sajandi väljakutsetele. Eelkõige peetakse siin silmas USA juhitavat võitlust rahvusvahelise terrorismiga ning Washingtoni kriitikat oma Euroopa liitlaste aadressil. (Vladimir Skossõrev, Vremja MN, Andrei Lebedev, Izvestija, 14.05)
Ülevaade NATO välisministrite kohtumise esimesest päevast. Pärast kohtumist NATO peasekretäri George Robertsoniga kordas Venemaa välisminister Igor Ivanov uuesti, et mehhaaniline NATO laienemine ei lisa julgeolekut ei alliansile ega kandidaatriikidele, märkides, et NATO 20 loomine lubab otsida alternatiivi sellele probleemile. Kuid Washingtonis visiidil viibinud Saksa kaitsemister Rudolf Scharping ja välisminister Joschka Fischer kinnitasid oma toetust NATO laienemisele - Bundestagi arvates peaksid sügisel alliansiga liituma Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Balti riigid. Berliini arvates ei tohi Euroopa "natoiseerimisel" olla mingeid piire, alliansiga koostöösse tuleb kaasata ka Albaania ja Makedoonia. (Juri Aleksejev, Strana.Ru, Svetlana Babajeva, Andrei Lebedev, Izvestija, Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 15.05)
Igor Ivanovi jäik positsioon alliansi laienemise suhtes võib olla kas siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud retoorika või tähendada seda, et Moskval on olemas veel mingisugune tagavaravariant, mille teostamisel Venemaa lähinaabrid ei saa Praha tippkohtumisel kutset allianssi. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 16.05)
Reykjavikis püüdsid NATO liikmed leida lahendust probleemile kuidas mobiliseerida eurooplaste ressursid NATO uute plaanide toetuseks. 2% eraldamine SKPst NATO ühiskassasse on tõsiseks probleemiks ka kandidaatriikidele, kolme Balti riigi avaliku arvamuse küsitluste tulemused väljendavad negatiivse arvamuse püsimist NATOsse astumise suhtes, sest raha ei jätku ka arvukate siseraskuste ületamiseks. Artikli lõpus intervjuu SVOPi esimehe Sergei Karaganoviga, kelle sõnul ei lahenda NATO 20 loomine Venemaa julgeoleku probleemi ja on vaid väikseks sammuks õigel teel. Kuigi NATO muutub ühe ebaefektiivsemaks organisatsiooniks, pole Venemaa jaoks praegune NATO laienemine kasulik, aga tänu 1997.a. suhete alusaktile ei saa Venemaa seda ka takistada. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 16.05)
Uudisteagentuurid
President Arnold Rüütel refused on to sign amendments to the State Budget Act, which the parliament had passed on 17 April, declaring that they contradicted the constitution. Article 115 of the constitution states that the parliament shall pass as a law the budget of all state revenues and expenditures for each year, but the vetoed amendments attempt to circumvent this requirement. Most significant is the attempt to permit the government to reallocate a greater part of the state budget through the government's budget, which does not need the parliament's consent. Rüütel noted that the amendments also do not require the state budget to come in force at the beginning of the fiscal year as the constitution obliges. He suggested that the parliament again discuss the amendments to the law and several other laws to bring them into conformity with the constitution. (Rfe, 16.05)
Ukraina loodab oma huvides kasutada ära Eesti seniseid kogemusi Euroopasse integreerumise vallas, kinnitas Tallinnas Ukraina välisminister Anatoli Zlenko. Tema sõnul loodab Ukraina, et Eesti toetab Ukraina püüdlusi integreerumisel Euroopasse ja jagab Ukrainale oma kogemusi suhtlemisel ELi, EK ja Euroopa Nõukoguga. President Arnold Rüütel on lubanud Zlenkole, et Eesti tutvustab Ukrainale oma kogemusi eurointegratsiooni vallas. Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas samuti, et Eesti on huvitatud Ukraina europüüdluste realiseerimisest ja on valmis toetama Ukrainat. Zlenko lisas, et Ukraina on NATO laienemise toetaja ja loodab ka ise tulevikus saada NATO liikmeks. (Interfax, 13.05, 14.05)
Ukraina kavatseb tugevdada oma koostööd NATOga. Ukraina välisminister Anatoli Zlenko pressiesindaja sõnul peab Ukraina ja NATO koostöö vastama uutele geopoliitilistele muutustele Euroopas ja maailmas. Tallinnas visiidil viibinud Ukraina välisminister Anatoli Zlenko avaldas arvamust, et NATO on ainus organisatsioon Euroopa kontinendil, mis tagab Ukraina julgeoleku. (RIA Novosti, 13.05; Interfax, 14.05)
Eestis oli kahepäevasel visiidil Jaapani asevälisminister Shigeo Uetake, kohtumistel Eesti juhtidega olid peateemadeks Eesti-Jaapani suhted, ELi laienemine ja rahvusvaheline julgeolek. Jaapani asevälisminister kohtus president Arnold Rüütli, riigisekretär Aino Lepiku ja välisminister Kristiina Ojulandiga. (RIA Novosti, 13.05)
Eesti suursaatkond Moskvas avaldas protesti Venemaa valitsusele seoses rünnakuga Eesti suursaatkonnahoonele Moskvas 13. mail. Eesti saatkond Moskvas edastas Venemaa välisministeeriumile noodi, kus avaldas protesti toimunu üle ning sügavat muret saatkonna julgeoleku pärast. (Interfax, 13.05)
Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko mõistis hukka vandaalide rünnaku Moskvas asuvale Eesti saatkonnale. Jakovenko sõnul avaldas Vene välisministeerium Eesti saatkonnale juhtunu tõttu kahetsust. "Nende seadusvastaste tegude suhtes on algatatud juurdlus," kinnitas Vene välisministeeriumi esindaja. (Interfax, 17.05)
Estonian Border Guard Chief of Staff Colonel Aare Evisalu said that Russian border officials have informed Estonia that financial reductions will force Russia to give up its maintenance of the wire fence built in 1994-96 and of the cleared stretch of land along the border, and to cut personnel. He said that this will require Estonia to deploy 200 more Border Guards along its border with Russia, acquire additional sensors and infrared cameras, and improve the mobility of its guards. (Rfe, 16.05)
Eesti-Vene parlamendirühma esimeheks valitud Sergei Ivanov lubas asuda Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid aktiivselt normaliseerima. Ta avaldas lootust, et parlamentidevahelise rühma töö aktiviseerudes algab taas ka valitsustevahelise komisjoni tegevus, mille kaasesimeesteks on Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko ja Eesti valitsusjuht Siim Kallas. Ivanov peab sellesuunaliste muutuste eelduseks positiivset tooni, mis on kõlanud president Arnold Rüütli ja välisminister Kristiina Ojulandi sõnavõttudes Venemaaga suhete edendamise võimalustest. Samuti peab Ivanov positiivseks märgiks ka Vene poliitikute ja Riigiduuma liikmete viimastel kuudel sagenenud Eesti-visiite. (Interfax, RIA Novosti, 14.05)
Moskvasse sõitev Eesti delegatsioon kooskõlastab lõplikult Eesti-Vene piiripunktide leppe, mis oleks seejärel allakirjutamiseks valmis. Eesti delegatsiooni juhib välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Märt Piiskop. Eeldatavasti toimub Moskvas läbirääkimiste viimane voor, mille tulemusena võib Tartu-Pihkva laevaliiklus taastuda veel sel suvel. Piiripunktide kokkulepe oli veel viimane takistus laevaliikluse avamisel Tartu ja Pihkva vahel. (RIA Novosti, 16.05)
Eesti kaitsevägi vahetab suve jooksul välja seni kasutuses olnud Iisraeli päritolu automaadid Galil AR mullu oktoobris Eestile kingitud Rootsi päritolu automaatide AK-4 vastu. Kaitsejõudude peastaabi logistikaosakonna andmeil vahetab kaitsevägi automaadid välja eeskätt sõjaaja eesmärke silmas pidades. (RIA Novosti, 14.05)
Rootsi kaitsejõudude peastaabi ülem kindralleitnant Bengt-Arne Johansson külastas Eesti kaitseministeeriumi, et arutada Eesti infrastruktuuride olukorda Rootsi poolt antava varustusabi vastu võtmisel ja ladustamisel ning varustusega kaasnevat väljaõpet. Seoses Rootsi relvajõudude koosseisu vähendamisega on Rootsi valitsus nõustunud osa vabanenud varustusest loovutama Eestile. Eesti kaitsejõudude taotlusel saabub varustust ja tehnikat ligi 40 000-50 000-le mehele. (RIA Novosti, 14.05)
Venemaa ajakirjandus
Eestis registreeriti lõpuks MPEÕK. Artikkel annab ülevaate senistest arengutest, viitab õigeusu kirikute nimetuste sarnasusest tulenevale mitte-registreerimisele ning lõpuks sedastatakse, et jäänud on vaid varade jagamise küsimus. Viimase osas peavad Moskva ja Konstantinoopoli Patriarhaat läbirääkimisi. MPEÕK on juba esitanud oma kiriku vara jagamise variandi, kuid Konstantinoopoli Patriarhaat on ette teatanud, et tema vastus ei saabu nii kiiresti. (Dmitri Voitovski, Nezavisimaja Gazeta, 15.05)
Makedoonias on heaks kiidetud seadustepakett, mis teeb lõpu rahvustevahelisele vastuseisule ühiskonnas: nüüdsest etnilised albaanlased mitte ainult ei kasuta oma emakeelt võrdselt makedoonia keelega, vaid munitsipaalorganites ja kohalikes võimu struktuurides järgitakse rangelt elanikkonna rahvuslikke proportsioone. Vene meedia ei saa aga ikka veel üle kiusatusest tõmmata siinkohal paralleele Balti riikidega, kus ‘kogu Euroopa silme ees on venekeelsel elanikkonnal aastate pikku olnud isegi vähem õigusi kui albaanlastel Makedoonias’. (Sergei Rudtsehnko, Rossijskaja Gazeta, 20.05)
Mai algul kirjutas Vladimir Putin alla ukaasile välismaal elavate kaasmaalaste õiguste kaitsest ja toetusest. Mai algul oli Tallinnas visiidil Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin, kes kohtus VKÜLi esindajatega. Üks kohtumise teemasid oli välismaal elavate vene kodanike valimisõigus. Nimelt pakkus Rogozin välja võimaluse esitada välisriigis elavate kaasmaalaste ‘oma kandidaat’ valimistele. Selline struktuur võimaldaks summeerida regiooni diasporaas tekkivaid probleeme ja edastada neid VF Riigiduumale ja valitsusele. (Valentin Jelissejenko, Vremja MN, 15.05)
Uudisteagentuurid
A preliminary report issued by an IMF mission said the country's economic outlook for this year is positive and its GDP should grow by 4.5%. It noted that the Estonian economy has shown remarkable resilience in recent months, despite the economic slowdown being experienced by its Western European trading partners. The report praised the Bank of Estonia for implementing a reduction of the cash-reserve requirement, but warned that further reductions could boost inflation. (Rfe, 16.05)
Läti pealinnas Riias toimus Baltimaade majandusfoorum, millel osales ligi 250 delegaati kolmest Balti riigist, Venemaalt ja Lääne-Euroopast. Seekordse majandusfoorumi patrooniks oli Läti peaminister Andris Berzinsh. (RIA Novosti, 13.05)
Surgutneftegazi juht Vladimir Bogdanov ja Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov arutasid naftatöötlemistehase võimalikku ehitamist Primorski sadama lähedale. Tehase võimsuseks plaanitakse kuni 7 miljonit tonni aastas. Eesti ja Soome peakonsulaatide esindajad olla pärast Primorski naftasadama külastamist märkinud, et “sadam on kaasaegne ning vastab keskkonnakaitse nõuetele”. (Abnews.ru, 15.05)
Rootsi ajakirjandus
Artikkel Tallinki uuest laevast Romantika, mis on läbi aegade Eesti üks suuremaid ja kallimaid laevu. Muu hulgas mainitakse, et Tallink on taas edasi lükanud otsuse Stockholm-Tallinn liinile uue laeva toomisest. "Üheks probleemiks on see, et Soomes kaotati ära laevanduse toetused. Samuti ei ole me veel valmis jõudnud turu-uuringutega Rootsis," ütleb Tallinki Soome tegevdirektor Keijo Mehtonen. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 15.05)
Läti ajakirjandus
Neljas Balti majandusfoorum toimus Riias 13.-14. mail. Foorumil osales ligi 250 ärijuhti, poliitikut ja investorit Baltimaadest, Venemaalt ja Lääne-Euroopast. Eesti ekspeaminister Mart Laar oli häälestatud optimistlikult: ta väljendas lootust, et kõik ELiga liitumiskõnelusi pidavad riigid on hiljemalt 2010. aastaks ELi ja NATO liikmed. Ta lisas, et Baltimaade koostöö peab arenema, sest ainult koos suudavad nad teatud potentsiaali realiseerida. Samas pööras Laar tähelepanu ka negatiivse stsenaariumi võimalusele, mis baseerus ulmeraamatus Totaalne sõda 2006. aastal esitatud skeemil, kus Venemaa hakkab agressiooni tulemusena kontrollima Balti riikide territooriumi. (Roman Golubev, Biznes&Baltija, 14.05)
Eesti valitsus kujundas lõppseisukoha põlevkivienergeetika üleminekuperioodi pikkuse suhtes, kokkulepe ELiga loodetakse saavutada juunis. Eesti taotleb suhteliselt pikka üleminekuaega põlevkivienergeetikale. Kuna põlevkivienergeetika ei tasu ennast vabas konkurentsis ära, loodab Eesti, et EL arvestab Eesti ajalooliste eripäradega ning lubab anda põlevkivitootmisele eriseisundi. Eesti muutuks põlevkivienergeetikast loobudes sõltuvaks nafta ja gaasi maailmaturu hindadest, lisaks kasvaks tööpuudus Ida-Virumaal. Sellised Eesti kavatsused seavad aga kahtluse alla ühtse Balti energiaturu loomise võimalikkuse. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.05)
Tallinna Sadam loobus rahastamast kahe sadama ehitamist Ida-Virumaale. Silmeti omanik Tiit Vähi ja ärimees Oleg Ljadov hakkasid veel möödunud aastal rääkima sadamate rajamisest Sillamäele ja Aserisse. Selgus, et kahe sadama investorite seas oli ka Tallinna Sadam, mis kavatses investeerida sadamate ehitamisse ligi 1000 mln krooni. On teadmata, mis põhjusel Tallinna Sadam loobus oma plaanidest. Selge, et investori kaotamine loob lisaraskusi projektide realiseerimisel ja teiste investoritega läbirääkimistel. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 13.05)
Ajaleht Delovõje Vedomosti avaldas fotod, mis kujutasid Muuga sadamas käinud ebaseaduslikku kütusevedu, millesse olevat segatud ka turvafirma Falck. Tolliamet alustas ametkondlikku juurdlust, et selgitada välja tollitöö puudused, mille tõttu on käinud ebaseaduslik kütusevedu Muuga vabatsoonist, samuti soovitakse tuvastada tolliametnike ja Falcki töötajate võimalikku rolli selles tegevuses. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.05)
Eesti piimatööstused on jälle segatud skandaali: kahtlustatakse, et osa imporditavast piimapulbrist töödeldakse ümber ja reeksporditakse kui Eesti päritoluga kaup. Põllumajandusministeeriumis toimus kohtumine suuremate Eesti piimatootjate ja tolliameti ning veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse esindajatega, et saada infot sisseveetava piimapulbri edasisest saatusest. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.05)
Eesti puidutööstus Sylvester kavatseb ehitada Lätti lisaks olemasolevale Smiltene saeveskile veel kaks saeveskit Daugavpilsi ja Ventspilsi regioonidesse. Daugavpilsi regionaalnõukogu tegevdirektor Vitalijs Aizbaltis lausus, et Sylvesteri kava jaoks rajada sellesse regiooni saeveski on vaja 25 hektarit maad raudtee- ja elektriliinide läheduses. Sylvesterile kuulub praegu Lätis üks saeveski - riigi põhjaossa Smiltenesse rajatud 20 töötajaga saeveskisse investeeris firma üle 275 miljoni krooni. (Oleg Malinin, Biznes&Baltija, 17.05)
Keskkonnaministeerium ei nõustunud majandusministeeriumi ettepanekuga muuta varasemat plaani, millekohaselt oleks alates 1. jaanuarist Eesti tanklates lubatud müüa vaid tavalisest kallimat nn eurobensiini. Keskkonnaministeerium põhjendab oma seisukohta sellega, et Eestis on liiga palju autosid ja puhastamata kütuse kasutamine suurendab keskkonna reostust. Eesti suuremad tanklaketid andsid ka oma panuse, esitades majandusministeeriumile pöördumise, milles toetavad enimrikutud bensiini 95 müügilt kadumist järgmise aasta algusest. Ekspertide arvates kahjustab populaarse bensiini 95 kadumine Lukoili kapitalil baseeruvaid väiketanklaid. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 14.05)
Eesti valitsus otsustas maksustada järgmise aasta algusest veoautod – samm - mis peaks rõõmustama läti autovedajaid. Eesti autovedajad on juba pöördunud valitsuse poole palvega lükata edasi uue maksu kehtestamine kuni Eesti liitumiseni ELiga, osutades konkurentsile Läti transpordifirmadega. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 18.05)
Ukraina ajakirjandus
Ukraina juhtiv ärileht teeb ülevaate Eesti ja Ukraina majandussuhetest ning Eesti investeerimiskliimast. Artikli algus kõlab nagu anekdoot: "Presidendi residentsi juurde jõudsime me tööpäeva lõpus. Väike grupp ekskursante ootas ukse ees, mida valvasid kaks auvalvesõdurit. Uksest tuli välja keegi mees ja hakkas vastama ekskursantide küsimustele. “Kas see on giid ekskursioonibüroost,” küsisin oma kaaslase käest. “Ei, see on Eesti president, kes suhtleb inimestega." Lisatud Eesti suursaadiku Ukrainas Tiit Naberi ja H-Terminal ASi juhatuse esimehe Endel Siffi kommentaarid. Naber räägib Eesti majanduse avatusest, Eesti ukrainlaste elust. Naberi sõnul võivad Ukraina ärimehed eelkõige arendada Eestiga kaubandussuhteid. Lähitulevikus saab Eestist ELi liige ja välisinvestorite ettevõtted sattuvad automaatselt ELi territooriumile. (Georgi Bursov, Biznes, 13.05)
Venemaa ajakirjandus
Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov näitas diplomaatilise korpuse esindajaile Primorski sadamat, et kutsutud saaksid veenduda sadama keskkonnasõbralikkuses. Keskkonnast enam puudutab uus sadam naabrite majandust - annab ju vene tooraine transiit neljandiku Eesti ja Läti sissetulekust. Keskkonnaohutusega jäid diplomaadid rahule, Eesti peakonsul Andre Punga sõnul on see sadam “väga korralikult tehtud”. Teise vene superprojekti Ust-Luuga sadama ehitusega kõik esialgu nii libedalt ei suju. (Jelena Rotkevitsh, Izvestija, 17.05)
Uudisteagentuurid
Esmakordselt Internetis korraldatud vene keele rahvusvahelise olümpiaadi võitis Eestis elav Tatjana Galkina. Olümpiaadist võttis osa 250 inimest kokku 25 riigist. Neil tuli täita mitmesuguseid ülesandeid vene keele ja kirjanduse alal ning kirjutada ka essee vene loomuse eripärast. (Ione.ru, 14.05)
15. mail tähistati esmakordselt Tallinna päeva. Tallinna päev algas Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja peaminister Siim Kallase kohtumisega Lühikese jala väravas. Tallinna linnavolikogu kuulutas märtsis 15. mai Tallinna päevaks ning otsustas kutsuda sel päeval esmakordselt kokku Tallinna aukodanike kogu, mille liikmed on Tallinna teenetemärgi ja vapimärgi kavalerid. (RIA Novosti, 15.05)
Tallinna pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets, Eesti humanitaarinstituudi rektor Jaan Tamm, EHI sihtasutuse nõukogu esimees Rein Raud, Eesti kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla ning Eesti ajaloo instituudi esindaja Priit Raudkivi ja Eesti akadeemilise raamatukogu esindaja Anne Valmas kirjutasid Tallinna Raekojas alla ühise tegevuse lepingule, mille eesmärk on luua Tallinna Ülikool. (RIA Novosti, 15.05)
USA ajakirjandus
Positiivne artikkel Tallinnast ja selle vanalinnast. Kiidetakse Eesti e-valitsust ning kiiret IT arengut, näitena nimetatakse arvukaid Interneti-punkte. Mainitakse supermodell Carmen Kassi, kes asutas Tallinnas oma modelliagentuuri. Nimetamata ei jää ka Eurovisiooni lauluvõistlus: "25. maist võib saada päev, mil avastatakse "uus" Tallinn. Minge sinna parem ruttu." (Stryker McGuire, Newsweek, 13.05)
Suurbritannia ajakirjandus
Boom Bang-a-Bang! On jällegi käes Eurovisiooni aeg ning sel aastal on kostitajaks Eesti pealinn. Tallinnal, kus on imeilusad keskaegsed ehitised ning kel on oma tuleviku osas kindlus, on palju, millest laulda. Artikkel soovitustega, kuidas 48 tunniga Tallinnat külastada. (Neil Taylor, The Independent, 11.05)
Artikkel Suurbritannia välisministeeriumi protokolliülemast Charles De Chassironist. Artiklis meenutab De Chassiron oma suursaadikuks olemise aega Eestis. De Chassiron oli teine Suurbritannia suursaadik Eestis pärast NLi kokkuvarisemist. "See oli väga murranguline periood," naeratab ta. "Ma nägin ühiskonda, kes oli kommunismi jätnud selja taha - loomulikult on haavad veel nähtavad - kuid Eestis oli seltskond helgeid, noori, intelligentseid poliitilisi ning kultuuri liidreid, kes viisid Eesti turumajandusse ning poliitilisse demokraatiasse." 1994. aastal, mil suursaadik saabus Eestisse, oli riik paiskunud elektroonilisse ajastusse. "Minu kui Lääne kodaniku jaoks oli meeletu kogemus kohtuda inimestega, kel oli seadvõrd kõrge moraalne ning füüsiline julgus, mõned neist olid kaotanud oma vanemad Siberis, ometigi suutsid nad hoida oma kultuuri ja keele elus pärast 50 aastat kestnud okupatsiooni. See on pannud mind mõtlema, kas Suurbritannia oleks seda suutnud, kui meid oleks okupeeritud... Minu arvates on Euroopa ajalooliseks kohustuseks võtta vastu Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Teatud mõttes on nad tagasi koju tulemas." (Elizabeth Stewart, London Diplomat, mai/juuni)
Norra ajakirjandus
Artikkel NRK koduleheküljelt juhatamaks sisse otseülekannet 25. mail toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdilt. Norra on seekordsel võistlusel passiivseks osalejaks - nimelt kaamera taga. "Ma luban teile igal juhul vaatemängulist ja modernset showd," ütleb Marius Bratten, kes on vastutav telerezhii eest. Bratten on pärit Oslost, kuid igapäevast leiba teenib telejaamas SVT Stockholmis. Seoses viimatinimetatuga oli ta telerezhii eest vastutav ka 2000. a. Globenis toimunud Eurovisiooni lõppkontserdil. Lühidalt tutvustatakse ka "noori musikaalseid" õhtujuhte Annely Peebot ja Marko Matveret, loetletakse nende olulisemaid lavarolle. Eesti kohta mainitakse veel, et pärast iseseisvuse taastamist 1991. a. on see riik endise idabloki riikidest kõige kiiremini arenenud. (NRK kodulehekülg, mai)
Norra ei saanud sellel aastal Eurovisioonil osaleda, kuid hoolimata sellest on mõned bergenlased suutnud ennast osalejatena lõppkontserdile "sisse pressida". Nimelt on Bergenist pärit firma Vizrt sõlminud lepingu Eesti teleülekandes punktiandmist esitleva graafikasüsteemi loomiseks. (Mark S. Berger, Dagbladet, 13.05)
Soome ajakirjandus
Kauppalehti kirjutab Eurovisiooni eel sellest, et Eesti oskab ürituse reklaamiväärtust hästi ära kasutada. Tegu on millegi enama kui lihtsalt lauluvõistlusega: turismile tuleb siit 36 mln € lisatulu, reklaamiväärtus on aga hindamatu. Lauluvõistlust saabub jälgima rekordiline arv ajakirjanikke: ligi 900. Enim Hispaaniast ja Saksamaalt, Soome huvi on aga isegi väiksem kui Venemaa oma. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 17.05)
Antti Sarasmo võrdleb Eurovisiooni olümpiamängude korraldamisega. Eestis ei tegeleta mitte Euroopa Ringhäälingute Liidu lauluvõistluse korraldamisega, kaugel sellest. Eesti valmistab ette oma ajaloo suurimat rahvusvahelist sündmust ning suurimat meediaüritust. Endises Ida-Euroopas on mitmeid avalikkuse positiivset tähelepanu saavutada ihkavaid riike ning Eesti näide viitab sellele, et eurolaulu võit on see, mida tasub reklaami eesmärgil püüda. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 17.05)
Ülelehesuurune mitmete fotodega illustreeritud olemuslugu Schlagerfesti ettevalmistustest Tallinnas. See on suurim projekt 1980. aasta olümpiamängude purjeregati järel, mida linn on eales korraldanud. Eestile pühendati massiliselt artikleid viimati taasiseseisvumise ajal, nüüd on käes hetk suurejooneliseks reklaamiks. Kihlveokontorite ja samas ka Eurovisiooni kommunikatsioonijuhi Raivo Suni selleaastane võitjafavoriit on Rootsi Afrodite, kuid prognooside kohaselt võib hästi minna ka Eesti Runaway’l, mida esitab rootsi lauljanna Sahlene. Suni kahtleb, kas Eesti võidu korral suudaks ETV ka järgmisel aastal suurejoonelist üritust korraldada, igatahes loodab ta, et Eesti ei korda Iirimaa, kes võitis 3 korda järjest, viga. (Annika Hällsten, Hufvudstadsbladet, 19.05)
Ivo Laks kirjutab Eurovisiooni ettevalmistustöödest Tallinnas, kus miski ei anna tunnistust lähenevast närvilisusest või paanikast, vaid Saku Suurhalli ümbrus sumiseb rahvast. Eurolaulu ajaks plaanitakse Tallinna tänavaile lisaks tuua 250 korrakaitsjat, kuritegevust kavatsetakse ka muude meetmetega ohjeldada. Eurovisiooni ühel sponsoril Eesti Telefonil lasub suur pinge: arvestuste kohaselt tõuseb telefoni- ja internetiliinide koormus eeloleval nädalavahetusel tohutult. Selleks on kevade jooksul suurendatud Eestist väljapoole suunatud internetiliinide võimsust 2,5 korda, mis ületab esmakordselt telefoniliinide võimsuse. Tänavusel Eurovisioonil on pressikeskuse kasutajate käsutuses IT-lahenduste maailma tipptase. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.05)
Tallinna tänavate äärde püstitati nädalavahetusel uusi reklaamplakateid: Welcome to ESTonia. Positively transforming. Tänavalapsi pole kogu kevade jooksul märgata olnud. Tervisekaitse teeb toitlusasutustesse pistelist kontrolli. Tallinn võtab nädala jooksul vastu ligi 1000 massiteabevahendite esindajat, Eurovisiooni ettevalmistustöödes on viimastel nädalatel osalenud ligi 2000 vabatahtlikku. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 20.05)
Ilta-Sanomates hindab eurolaule plaadistuudio peaprodutsent ja muusikaekspert Ilkka Vainio, kelle arvates on Eurovisiooni suursoosikuteks Eesti, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Samas usub ta, et ka Soomet esindaval Laural on head shansid. Runaway´d hindab Vainio kõrgelt hea meloodia, aranzheeringu ja esituse poolest, kiites ka Sahlene´i kõlavat häält: tulevane täht ja tulevane hitt. (Pasi Kostiainen, Ilta-Sanomat, 17.05)
Helsingi hotellide täituvus ei ole Tallinnas toimuva Eurovisiooni lõppkontserdi tõttu suurenenud, laevaliinidest on vaid Nordic Jet Line`il kavas üks lisareis Tallinnast öösel pärast kontserdi lõppu. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 17.05)
Poola ajakirjandus
Tallinna ja eesti looduse fotodega kaunistatud, positiivne artikkel Eestist. Mainitakse ära meie ilusat Tallinna vanalinna, Kadriorgu, Tartut. Loodusekirjeldus hõlmab saari, Jägala juga, Ida-Virumaa rannikut, Lahemaa Rahvusparki, Soomaad. Kergemaiks suhtluskeeleks poolakatele, kes inglise keelt ei valda, pakutakse vene keelt, ent soovitatakse juttu alustada sõnadega: “Olen võõramaalane. Ei oska eesti keelt. Kas võiksime suhelda vene keeles.” (Głos Pomorza, 6.05)
Läti ajakirjandus
Poola piirivalve tabas mitmes mõrvas kahtlustatava Juri Ustimenko. Ustimenko peeti kinni Leedu-Poola piiri lähedal asuva Suwalki linna bussijaamas pärast seda, kui Poola piirivalve sai oma Leedu kolleegidelt informatsiooni ebaseadusliku piiriületaja kohta ja asus teda jälitama. (Roman Golubev, Biznes&Baltija, 13.05)
Päevalehe artikli refereering. Sarimõrvarid Juri Ustimenko ja Aleksandr Medvedev kavandasid 9. mail Lätis võimsat pommiplahvatust, järeldas politsei Valkas tapjapaari asjade hulgast kätte saadud märkmiku põhjal. Valkas tulevahetuses surma saanud kurjategija juurest leitud märkmikus on tõmmatud suur ring 9. mai ümber, mis politsei hinnangul võis tähendada uue kuriteo aega. Ilmselt kavatsesid lõhkeainet täis diplomaadikohvriga Lätisse kõndinud Ustimenko ja Medvedjev tähistada nii fashistliku Saksamaa alistamist Teises maailmasõjas. (Roman Golubev, Biznes&Baltija, 15.05)
Venemaa ajakirjandus
Poolas tabati tagaotsitav Juri Ustimenko. Kinnipeetu võib olla neofashistliku organisatsiooni liige, sellele viitavad tema asjade hulgast leitud Stalini ja Hitleri pildid ning fotod põlevatest tornidest New Yorkis. (Vladimir Vodo, Kommersant, Dmitri Starostin, Vesti.Ru, 13.05)
Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
