Nädal välismeedias: 6. - 12. mai 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Agriculture ministers from Lithuania, Latvia and Estonia appealed to the EU to increase production quotas offered to candidate countries as current proposals would lead to higher unemployment. Lithuanian Agriculture Minister Jeronimas Kraujelis and his Latvian counterpart Atis Slakteris and Jaanus Marrandi of Estonia told they had sent another joint letter to the EU urging it to improve its current offer to candidate countries. In a letter sent to EU Agriculture Commissioner Franz Fischler last month the Baltic ministers called for farmers from candidate countries to immediately receive equal subsidies as farmers in current members. But now the ministers expressed more concern about the impact of low production quotas, especially for milk and sugar. "If current EU proposals are approved, we shall have to abandon about one-third of all arable land," said Kraujelis. "With the quotas proposed by the EU we would not be able to compete in the EU," added Slakteris. The ministers expressed the low quotas would cause unemployment to shoot up sharply, with rural development aid unlikely to replace lost farming income. (Afp, 8.05)

The Polish government launched a large scale campaign to inform the public about the EU. "The information campaign should play the role of a lighthouse showing Poles the way to make the right choice," said PM Leszek Miller, hinting at a referendum due next year on joining the EU. The symbol of the "Europe Without Secrets" campaign is a letter "i", for information, on a dark blue background. The red and white of the Polish flag make the base of the letter while the circle of gold stars of the EU flag make the dot. Information on the EU and what accession will mean for Poland can be found on the Internet and teletext services on major television channels. (Afp, 9.05)

The minister in charge of Turkey's bid to join the EU warned that "blind stubbornness" in certain unnamed circles was holding up democratic reforms needed if the country is to advance to accession talks. Deputy PM Mesut Yilmaz, who spoke at a conference marking Europe Day, also criticized the EU for what he said was its policy "of keeping Turkey at the door but not letting it in". "Turkey has reached the most critical stage in its EU candidacy process," Yilmaz said. "Very little time is left for us to accomplish (reform) pledges before accession talks. We face the danger of missing the opportunity," said the minister. Without naming names, Yilmaz lashed out at opponents of reforms, among whom many also see the Turkish military, which wields significance influence in politics. (Afp, 9.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemisel on endiselt probleemiks vanade tuumareaktorite sulgemine. Slovakkia on kehtestanud tuumajaama sulgemiseks täpse ajakava, kuid Bulgaaria ja Leedu keelduvad seda tegemast. Eriti kriitiline on olukord Leedu jaoks, kes on arvatud kümne riigi hulka, kes peaks liitumisläbirääkimised lõpetama enne käesoleva aasta lõppu. Leedu president Valdas Adamkus kinnitas 23. aprillil, et riik ei ole tuumajaama sulgemiseks valmis tehnilistel ja sotsiaalmajanduslikel põhjustel: jaam on piirkonna suurim tööandja ja tagab Leedule energeetilise sõltumatuse Venemaast. EK energiavolinik Loyola de Palacio nõuab aga, et liitumislepingus oleks määratud kohustus konkreetsel kuupäeval jaam sulgeda, välistamaks, et saades liikmesriigiks keeldub Leedu seda tegemast, või et, liikmesriik Leedu, rõhudes võrdse kohtlemise nõudele soovib, et Brüssel ei sekkuks nende tuumaenergeetika asjadesse. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 12.05)

Soome ajakirjandus

Soome rahandusministeerium on arvutanud, et 2013. a. paiku maksab Soome ELile 600-800 mln eurot aastas rohkem kui sealt tagasi saab. Juhtkirja arvates võib erinevate summadega lõpmatuseni mängida, kuid selge on see, et laienemine maksab ja rikkamad riigid peavad rahakoti rauad lahti laskma. Siiski on asjatu õhutada ELi vastaseid arvamusi, nagu populistlikud äärmusliikumised meeleldi teevad. Ka laienemise kasudega tuleb arvestada ning aja jooksul saab ka neid rahas mõõta. Vabade turgude laienedes hoogustub majandustegevus. (Juhtkiri, Aamulehti, 9.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The European Commission (EC) has proposed that the EU has a common border guard, paid for by all its member states, to help safeguard its external frontiers from illegal immigration and terrorism. "The security of the external borders of the EU is an essential subject for European citizens," said the paper, due to be unveiled by the Commission. "To a large extent, the future member states will become responsible for the internal security of the Union while still undergoing the process of economic and social transition. Consequently there is a need to develop a coherent approach." In the paper, the Commission proposed that an EU border guard, made up of officials from all over the bloc, be granted powers to perform an array of tasks ranging from checking identity papers and visas to interrogating and arresting people. It argued that the EU should jointly pay for the border guard because the internal security in all member states hinged on the security of external borders. However, border controls go to the heart of national sovereignty and the Commission conceded that an operational European border guard could not be created before a major overhaul of national and EU legislation. "In the immediate future, this corps will not be able to replace the national authorities to maintain law and order and safeguard internal security," it said in the paper. In the meantime, the Commission proposed that member states start pooling best practices and share more information. (Reuters, 6.05)

A proposal by the EU's executive arm to form a common border guard to patrol the EU's external border met with a sceptical response from Finnish and Latvian ministers. "A joint body is in the very distant future from our perspective. There are a lot of questions to be answered - questions of national sovereignty, questions of financing, questions of administration," Jari Vilen, Finland's cabinet minister responsible for EU enlargement issues, told. "The best way to proceed is through an exchange of best practices," he added. With its long eastern border, Finland has taken a lead among EU members in helping candidate countries strengthen their controls. More bilateral help on a bilateral basis is the immediate priority, said Latvian FM Indulis Berzins. "I fully share Finland's views. Latvia is interested in the support of EU states who do not have an external border," said Berzins. (Afp, 8.05)

Greece welcomed a EC proposal for a common EU border police to combat illegal immigration and drug trafficking. "This is a particularly positive proposal," said Greek foreign ministry spokesman Panos Beglitis, a day after the EU's executive branch suggested the creation of the European Corps of Border Guards. He said it reflected Greek PM Costas Simitis' own concern, for the "need for solidarity within the EU" for dealing with illegal immigration. (Afp, 8.05)

EU foreign policy chief Javier Solana rejected claims that Europe was becoming a bastion of anti-semitism, and said some recent statements to that effect in US newspapers were both hurtful and deeply unjust. During a Europe Day address organized by the Spanish agency Europa press, Solana denounced "those who want to give the impression that Europe has been transformed into a xenophobic, racist, and anti-semitic territory. It is false." Solana said that he felt "very strongly about the feeling that has built up in the US, that Europe has more or less turned into a group of anti-semitic countries." Europe, Solana added, "continues to be animated on a fundamental level by solid and serious political parties that defend democratic values such as tolerance, and the great fundamental values on which Europe was built and on which it continues to be built." American newspaper coverage on anti-semitic acts in Europe and European criticism of Israeli politics peaked in controversy with conservative Washington Post columnist George Will's denunciation of what he said was anti-Israel bias and continuing anti-semitic ideology in Europe. Without naming Will, Solana said such claims were "of striking brutality," and called American coverage in general "profoundly unfair". "We have to start taking these things seriously and stop allowing ourselves to be blamed for positions that don't correspond with reality," he said. Certain articles published in US newspapers "give me much pain, because they are deeply unjust," he said. "European citizens fight against anti-semitism because it is a crime against humanity. We have to make sure that this message is heard on the other side of the Atlantic," Solana said. (Afp, 9.05)

Suurbritannia ajakirjandus

EK kutsus üles rajama ühist Euroopa piirivalvet, vaatamata sellele, et tõenäoliselt on mõned ELi liikmesriigid selle idee vastu, kuna nende riikide politsei ning kohtusüsteem ei soovi vähendada riiklikku võimu. Saksamaa kiitis idee heaks, kuid sõnas, et erinevate ELi liikmesriikide politseisüsteemide liitmine võtab aega. Holland, Taani ja Rootsi seadsid kahtluse alla politseikorpuse projekti rahastamise ning piirikontrolli tõhustamise. ELi justiits- ja siseasjade volinik Antonio Vitorino sõnul on ettepanekud osa kolmeharulisest strateegiast, mille eesmärgiks on uniooni välispiiride kaitsmine pärast ELi laienemist. Strateegia näeb ette ka seda, et uute riikide liitumisel kaoksid sisepiirid praeguste ja uute riikide vahel. Ettepanekud esitati ajal, mil paremäärmuslased ja populistidest poliitikud üha enam vaidlevad selle üle, et uniooni laienemine tähendab kriminaalsuse ja illegaalse immigratsiooni kasvu ning vähendab julgeolekut. EK aga kinnitab, et turvalised välispiirid kindlustavad suurema sisejulgeoleku. Paremäärmuslased kritiseerivad ka ühtset ja suuremat Euroopat, väites et see vähendab riiklike valitsuste võimu ning on lisaks sellele liiga kulukas. (Judy Dempsey, Financial Times, 7.05)

Euroopa välispiire võidakse hakata kontrollima ELi ühise piirivalve poolt, sellega soovitakse ohjeldada kuritegevust, terrorismi ja illegaalset immigratsiooni. Prantsusmaa ja Hollandi paremäärmuslaste edu võtmeks on olnud asüüli- ja migratsiooniteemade ülesvõtmine. Brüssel soovib Romano Prodi sõnul oma strateegiaga reageerida rahva kartustele. EK ettepanekud on äärmiselt vaieldavad, kuna puudutavad rahvusliku suveräänsusega seonduvat. Samuti peavad kõik ELi liikmesriigid nimetatud ettepanekud heaks kiitma. (Ian Black, The Guardian, 8.05)

EK president Romano Prodi sõnul soovitakse veenda ELi kodanikke selles, et "me hakkame kaitsma oma piire igasuguse välise ohu vastu, olgu selleks terrorism, organiseeritud kuritegevus või illegaalne immigratsioon". EK usub, et Euroopa piirivalve süsteem võib tööle hakata nelja või viie aasta jooksul. (Rory Watson, The Times, 8.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK justiits- ja siseasjade volinik Antonio Vitorino esitas 7. mail Brüsselis tegevusplaani ELi “välispiiride ühise kaitse” korraldamiseks, mis näeb ette ühise piirivalve loomist. Ajal, mil ELi poliitikas domineerivad julgeoleku küsimused, kogub liikmesriikides kandepinda Saksamaa ja Itaalia poolt illegaalse immigratsiooniga võitlemiseks algatatud idee. Jacques Chirac ja Lionel Jospin kaitsesid seda ka presidendikampaania ajal. EK president Romano Prodi rõhutas, et “vabaduse, õigluse ja julgeoleku” ruum, mida esindab EL, peab olema kaitstud “igasuguse välise ähvarduse” vastu, olgu see “terrorism, organiseeritud kuritegevus või illegaalne immigratsioon”. Vastates küsimusele Le Peni mõjust, kinnitas ta, et “enamik juhtudel on võimalik leida vastuabinõu” Euroopas esile kerkivatele ohtudele. (Laurent Zecchini, Le Monde, 9.05; Philippe Gélie, Le Figaro, 10.05)

ELile anti eelhoiatus: Le Peni tulemus Prantsusmaa presidendivalimistel pani liikmesriikide juhid muretsema. Kõikjal Euroopas on neid, kes mõistavad, et neile oleks väga kasulik, kui nad leiaks kiire lahenduse valijate muredele, mida põhjustavad immigratsioon ja ebakindlus. José Maria Aznar lõikas kasu Prantsusmaa presidendivalimiste šokist, et hakata immigratsioonist rääkima vähem avameelselt. Ta hoiatas oma kaasmaalasi: “Liigne lõtvus viib selleni, et meil on ühel päeval hispaania Le Pen.” Ka Prantsusmaal on aeg tunnistada, et integratsioon ei toimu iseenesest, selle asemel tuleks võimalikult kiiresti ette valmistada tõeline immigratsioonipoliitika. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 10.05)

Prantsusmaa parlamendi (l’Assemblée nationale) asepresidendi ja Saksamaa parlamendi (Bundestagi) saadiku ühine artikkel. Aasta alguses kõigi taskusse jõudnud euro on olnud oluline sündmus poliitilises plaanis, kuid see on olnud ka tõelise Euroopa teadvuse kinnitus. Pikka aega peeti ELi vastuseks kahe maailmasõja koledustele. Homne EL tugineb aga soovile kaitsta globalisatsiooniprotsessis meie tsivilisatsiooni ja meie ühiseid väärtusi. Teoreetiline arutelu homse ELi olemuse üle on muidugi haarav, aga see ei vii edasi Euroopa ideed. ELil on vaja uut tugevat, konkreetset ja tähenduslikku edasiminekut. Euroopa teadvus peab juurduma läbi lihtsate ja määratletavate vahendite. Esiteks võiks vastata küsimusele: “Kes on Mr. Euroopa?” Täna ei oska ükski inimene tänavalt spontaanselt vastata, kes on Euroopa Nõukogu president... Esimest korda on üks riigipea, Jacques Chirac, teinud novaatorliku ettepaneku sellele küsimusele vastamiseks: Euroopa Ülemkogu poolt valitav ELi president, kellele määrataks konkreetne valitsemisaeg (kolm kuni neli aastat). See lahendus annaks ELile võimaluse olla nähtav rahvusvahelisel poliitikamaastikul ja sellega saaks lahenduse ka liikmesriikide mure selle pärast, et üks riik saab olla eesistuja kolmeteistkümne ja poole aasta tagant. Artikli autorid rõhutavad, et Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad minna ELiga kaugemale ning olla endiselt ELi mootoriks. Kuid ELi laienemine, mille kallal liikmesriigid töötavad hingetõmbeta, ei tohi viia eemale eesmärgist - luua poliitiliselt integreerunud EL. (Pierre Lequiller, Andreas Schockenhoff, Le Figaro, 6.05)

Intervjuu Saksamaa kultuuri- ja meedia ministri Julian Nida-Rümelin’iga. Ministri sõnul tuleb ELi meediapoliitika võtta terava kriitika alla. “Riigid peavad ühtlustama oma meediapoliitika, et seista vastu globalisatsioonile”. Kultuuripoliitika eesmärgiks peab olema rahvuslike identiteetide mitmekesisuse säilitamine ja kaitsmine. EL, millega integreeritakse peagi ka Ida-Euroopa riigid, vajab kultuurilist alust. Kuid samas ei või EL asendada kultuuri vallas liikmesriikide ja selle haldusüksuste kompetentsi. (Jean-Paul Picaper, Le Figaro, 6.05)

Austria ajakirjandus

Otsus ELi kalandusreformist viibib, nähtavasti Hispaania lobitöö tulemusena. Euroopa suurima kalatööstusega maa püüab saavutada reformi edasilükkamist Kreeka eesistumisajale, kuna Kreeka koos Portugali, Iirimaa ja Prantsusmaaga on selle reformi peamised vastased. Fischleri kalandusalane reform näeb ette kalalaevastiku vähendamist 40% ulatuses. Hispaanias aga on kalandusest otseses või kaudses sõltuvuses ca. 25 000 töökohta. ELi ja Maroko-vaheliste kalanduslepete aegumise tõttu on 8 laevastikku Andaluusias ja Kanaari saartel ankrusse pandud. EL on maksnud veebruari seisuga üle 100 € ümberkoolitus- ja sotsiaaltoetusi. Maroko näide teeb seega Hispaania ettevaatlikuks muude kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete osas ka Mauritaanias ja Newfoundlandi kalandustsoonis. (Nikolaus Nowak, Die Presse, 11.05)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EL ja Leedu liberaliseerivad alates 1. juunist põllumajandustoodete kaubandust. Vastav projekt on osa ELi ja kandidaatriikide vahelise kaubanduse liberaliseerimisest, mis näeb ette imporditariifide kaotamist. (RIA Novosti, 7.05)

Rootsi ajakirjandus

Kuidas EMU tuleb tulevikus toime pingetega, sõltub pigem poliitilistest liidritest kui puhtalt majanduslikest faktoritest. Nii väidab majandusprofessor Lars Jonung, kes on olnud viimased kaks aastat EKs majandusalane nõunik. Hiljuti avaldas ta komisjoni raporti selle kohta, millised väljakutsed võivad EMUl ees seista lähima 10 aasta jooksul. Jonung leiab, et majanduse ajaloost on EMUl mõndagi kasulikku õppida. Esimeseks näiteks toob ta selle, et toiminud valuutaliitudel on olnud ühine keskpank, kuhu oli koondunud vastutus rahanduspoliitika eest. Frankfurdis asuva Euroopa Keskpanga näol on seega üks tähtis tingimus täidetud. Teine oluline punkt ajaloost on see, et ühise valuutaliidu väljaarendamine võtab aega (nt. dollari liit). Lars Jonung ei ole nõus väitega, et EMU liikmelisus takistab riigil sisepoliitilisi teevalikuid, näiteks sotsiaalpoliitikas. EMU ei nõua, et maksupoliitika ja sotsiaalpoliitika oleks kõikides liikmesriikides ühesugune. Teatavat muret tuleviku pärast tekitab Jonungis arvamus, et EMU liikmesriikides nõrgeneb poliitiline tahe teha neid otsuseid, mille tulemusena suudetakse esile tuua EMU ja ühise valuuta euro kogu positiivne efekt. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 10.05)

JULGEOLEK

NATO peasekretär George Robertson: "Ilma laienemiseta hoiame me kinni ebaloomulikust ja ka potentsiaalselt ohtlikust eraldusjoonest rikka, turvalise ja enesekindla Lääne ning ebakindla ja kahtleva Ida vahel."
Christian Lindhardt, Politiken, 12.05

Uudisteagentuurid

Estonian Defence Minister Sven Mikser expressed confidence that the three Baltic republics of Estonia, Latvia and Lithuania would receive the green light this year for their bids to join NATO. Mikser, in Ottawa for talks on that topic, told he was confident that the 19-nation North Atlantic Treaty Organization would agree at its fall summit in Prague to launch formal negotiations for the Baltic states' admission to the group. Asked how his country's bid to join NATO might affect Tallinn's relations with Moscow, Mikser said: "I don't think there will be any problems. I think Russian relations have, if anything, improved with the three new members of NATO, especially Poland, since they joined NATO." (Afp, 8.05)

President Arnold Rüütli sõnul on Baltimaadel vaja NATOga liitumisel teha tihedat ja üksmeelset koostööd. "Julgeolekualase ja sõjalise koostöö tihendamine Läti ja Leeduga omab suuremat tähtsust, kui seda sageli tunnistatakse. Washingtonist või Brüsselist vaadatuna on kolm Balti riiki üks tervik, kitsuke maariba Läänemere kaldal," ütles Rüütel Tartus Forum Balticumi avamisel peetud ettekandes. Rüütel ütles, et kindlasti ootavad potentsiaalsed liitlased Eestilt, Lätilt ja Leedult selgemaid tõendeid meie usaldatavuse kohta. Ta lisas, et siin olekski üheks olulisemaks tõestuseks kolme Balti riigi omavaheline koostöövõime. Baltimaade üheaegne liitumine NATOga on Rüütli sõnul sõjaliselt ja poliitiliselt loogiline samm, kuna see loob uue julgeolekusituatsiooni Läänemere regioonis ning lisab turvalisust ja stabiilsust kogu Euroopale. Samas toonitas Rüütel, et suhete aluseks Venemaaga peavad jääma heanaaberlikkus, vastastikku kasulik ja teineteise huve arvestav koostöö. (Interfax, 11.05)

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas Brüsselis Euro-Atlandi partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil terrorismivastase võitlusega seonduvaid küsimusi. Kohtumisel anti ülevaade Balkani olukorrast, samuti räägiti rahupartnerluse sõjalisest dimensioonist ning arutati NATO arengutega seonduvaid küsimusi. (RIA Novosti, 7.05)

11 Kõrgõzstani NATO rahutagamismissioonile sõitvat Eesti kaitseväelast läheb Taani kahenädalasele missioonieelsele väljaõppele. Kuni 21. maini toimuvale õppusele sõitev rühm komplekteeriti skautpataljoni, rahuoperatsioonide keskuse ja õhuväe kaitseväelastest, kes said baasväljaõppe rahuoperatsioonide keskuses. (Interfax, RIA Novosti, 6.05)

Läti välisminister Indulis Berzinš arutas koos NATO peasekretäri asetäitja Robert Belliga Läti saavutusi teel NATOsse ning Läti-Vene suhteid. Berzinš avaldas kohtumisel veendumust, et pärast Läti ühinemist NATO ja ELiga saab Lätist aktiivne osaleja Vene-Lääne vahelises dialoogis. Ta märkis, et Läti suhted Venemaaga põhinevad heanaaberlikkuse põhimõtetel ning et Läti on dialoogiks avatud. Samuti arutasid pooled kohtumisel erinevaid regionaal- ja julgeolekupoliitika küsimusi. (Interfax, 10.05)

Reykjavikis toimuv NATO ja partnerriikide välisministrite kohtumine on tähtsaim ettevalmistuselement NATO tippkohtumiseks Prahas. USA alalise esindaja NATO juures Nicholas Burnsi sõnul hindab Washington Praha kohtumist kui tähist NATO transformeerumises. Burns loetleb NATO prioriteete: sõjavahendite moderniseerimine, uute liikmete vastuvõtmine, NATO uued suhted partnerite, eelkõige Venemaaga. Burnsi sõnul kujunevad Reykjavikis välja tuleviku NATO kontuurid. (RIA Novosti, 9.05)

Slowed by expansion and sidelined during the US-led offensive Afghanistan, NATO faces an identity crisis which could see it reduced to a "military tool kit", a leading think-tank said. The International Institute for Strategic Studies (IISS) said in its annual review that Kosovo was probably the last war fought by the US under the rules of the alliance. "It is unlikely that NATO will turn into a hard-hitting global military machine," the report said. "NATO, as the main instrument of transatlantic security cooperation, risks suffering an identity crisis," said IISS director John Chipman at the launch of the Strategic Survey. "The (US) decision to keep NATO at arm's length (since September 11) points to a profound reluctance on the part of the US to have its military objectives confused by the necessary bargaining inherent in coalition warfare," he added. The report raised the possibility of NATO becoming less of a military alliance and more of a military services organisation on which members could draw according to their requirements - a "kind of military tool kit". The US has given signals it would like to see Romania and Bulgaria brought into NATO, raising the prospect that up to seven ex-Communist countries could be invited to join the 19 current members at a summit in Prague in November. Russia has also strengthened its ties with the alliance. But Chipman said such expansion could dilute the military effectiveness of NATO and turn it into a group more like the OSCE, the human rights and security watchdog. "That may be no bad thing, but it is to be hoped that the alliance is able to serve as a truly relevant centre for the exchange of security ideas between its members, and between the members and Russia," he said. (Reuters, 9.05)

Moskva ei ole rahul NATO pakutud mudeliga uue koostööorgani loomiseks ning ootab alliansilt sügavamaid ja konstruktiivsemaid samme uute, poolte võrdsusele rajanevate koostööraamide kujundamisel, teatas anonüümne Vene diplomaat. Moskva esindaja ütles, et "alliansi poolt formaadi "20" kohta tehtud ettepanekutes on seni juttu olnud vaid vormist ja protseduurist". Koostöömudeli "19+1" asendamine formaadiga "20" eeldab otsuste ühiselt langetamist ning ühiseid kohustusi. Infoallika sõnul huvitab Moskvat uue koostöömudeli juures eeskätt julgeolekualaste otsuste poliitiline kooskõlastamine. (Interfax, 7.05)

Leedu vetes algasid NATO PfP programmi raames mereväeõppused Cooperative Ocean' 2002, milles osalevad kümme laeva kokku seitsmest riigist. Leedu merejõudude esindajate sõnul on manöövrite eesmärgiks ühtlustada arusaamist ning viia läbi operatsioon-õppus, kasutades NATO ja PfP programmi riikide ühisjõude. Samuti hindab rahvusvaheline komisjon õppuse põhjal kandidaatriikide laevade valmisolekut osalemiseks koostööoperatsioonides NATOga. Õppustel osaleb 10 laeva Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Soomest ja Balti riikidest, samuti 25-30-liikmeline spetsialistide rühm, kes hindab laevade valmisolekut. (Interfax, 12.05; 8.05)

USA ajakirjandus

Aprilli lõpus Stockholmis toimunud Läänemere piirkonna julgeoleku ja koostöö konverentsil arutati NATO ja ELi laienemisega seonduvat. Edukas regionaalne koostöö Balti- ja Skandinaavia maade vahel on olnud heaks näiteks selle kohta, kuidas Ida ja Lääs omavahel võivad kenasti hakkama saada. Pärast 11. septembrit on peamiseks kõneaineks saanud sõda terrorismi vastu ning NATO roll selles. Alliansi laienemine on juba otsustatud ja ka Venemaast ei räägita enam kui võimalikust ohust. (Helle Dale, The Washington Times, 8.05)

Mis on NATO eesmärk? Kas allianss peaks keskenduma rahu tagamisele stabiilses ja rahumeelses Euroopas, vähendades sellega oma tähtsust? Või peaks NATO keskenduma globaalsetele ohtudele? 90. aastate alguses oli Lääne peamiseks strateegiliseks väljakutseks see, kuidas stabiliseerida Ida-Euroopa uusi demokraatiaid, rikkumata suhteid Venemaaga. Clintoni administratsiooni initsiatiivil ja NATO juhtimisel toimus etnilise puhastuse lõpetamine Balkani piirkonnas, millega avati oma uksed uutele demokraatiatele ning loodi uued suhted Venemaaga. Clinton oli teadlik sellest, et uue sajandi ohtudega võitlemiseks on vaja NATOt, mida ameeriklased ja eurooplased mõistavad ning toetavad ühiselt. Tänapäeva paradoks seisneb selles, et kui mõned aastad tagasi olid eurooplased vastu alliansi muutumisele, siis nüüd on ameeriklased ebakindlad. NATOle on vaja leida uus ülesanne. Hoolimata USA relvastuse ülekaalukusest vajab USA Euroopa liitlaste abi enam kui osatakse arvata. Kuigi Bushi administratsioon loobus esialgselt NATO abist Afganistani operatsioonidel, on täna 2/3 NATO liitlastest Afganistanis ning eurooplaste maaväed on ülekaalus. 11. september andis president Bushile ainulaadse võimaluse USA-Euroopa suhete kujundamise osas. Nii nagu Clinton lõi uue strateegia NATO jaoks 90. aastate alguses, niisamuti peab Bush otsustama, kas USA ja Euroopa astuvad ühiselt vastu tänapäeva strateegilistele väljakutsetele ja reformivad NATOt tegutsemaks ka väljaspool Euroopat. Vastasel juhul peab Bushi administratsioon olema valmis loobuma ajaloo suurimast alliansist. (Ronald D. Asmus, The Washington Post, 6.05)

NATO probleemide alge on Euroopas. Paljud eurooplastest liitlased eraldavad kaitsekuludeks alla 2% SKPst. Seetõttu on mõistetav, miks USA vältis ebaefektiivset ja halvasti varustatud liitlasi Afganistanis. Kuid NATOga seonduvad probleemid tulenevad ka Washingtonist, kus alliansis nähakse üha enam järjekordset multilateraalset institutsiooni, mis piirab USA võimu. NATOl seisavad Praha tippkohtumise eel ees 3 prioriteeti: kaitsevõime suurendamine, laienemine ja uue suhte ülesehitamine Venemaaga. Kas NATO on võimeline tegema efektiivseid otsuseid väheneva kaitsevõime, 26 liikme ja uue NATO-Venemaa nõukoguga? Raske on ühendada alliansi peamist eesmärki (kaitsevõime suurendamine) laienemise plaanidega. Kuigi NATO laienemine on poliitiliselt õigustatud, ei ole sel mõtet NATO kaitsevõime suurendamise kontekstis. NATO on muutumas hambutuks poliitiliseks institutsiooniks, mida Venemaa ongi soovinud. Seetõttu pole ka ime, et Venemaa on loobunud oma vastuseisust NATO laienemisele. Kui laienemisega kaasneb alliansi õõnestamine ning selle tulemusena suureneb Moskva hääleõigus, on Venemaal suured kasud mängus. Selleks, et NATO jääks efektiivseks institutsiooniks, peaksid alliansi liidrid toetama USA kaitseväelaste ettepanekut suurendada pigem kaitsevõimet, kui võtta vastu kõik kandidaatriigid. NATO peaks ühtlasi nõudma kandidaatriikidelt oma jõustruktuuride moderniseerimist, et need vastaksid uue kõrge kaitsevõimega multilateraalse jõu mudelile. Novembris peaks NATO esitama kutsed poliitiliselt kõlbulikele kandidaatidele. Uute liikmesriikide tegelikule liitumisajale peaks eelnema kahe-aastane katseaeg, mil kontrollitakse kandidaatide panust NATO struktuuridesse. Kui selle aja jooksul ei olda vastavuses nõutud kriteeriumidega, tuleb katseaega pikendada kahe aasta võrra. Enne, kui kandidaatriik ei vasta NATO nõuetele, ei tohiks NATO parlamentääridele esitada konkreetse riigi liikmelisuse ratifitseerimist. (Sean Kay, International Herald Tribune, 10.05)

NATO jaoks tähendaksid uued suhted Venemaaga abi võitluses terrorismi vastu ning massihävitusrelvade leviku tõkestamises. NATO paremad suhted Venemaaga vähendaksid samuti Venemaa vastuseisu NATO laienemisele Eestisse, Lätisse ja Leedusse. Samas aga esitavad uued suhted Venemaaga tõsise väljakutse, mis seisneb peamiselt Venemaa ja USA lahkarvamustes Iraagiga seonduvas küsimuses. Pentagoni Riikliku Kaitse Ülikooli Euroopa julgeoleku eksperdi, Jeffrey Simoni, sõnul saab uus NATO-Venemaa nõukogu testiks, kas Putin on olnud siiras taotledes uusi suhteid Euroopa ja USAga. Ka Venemaa küsitavad edusammud täielikult demokraatlikuks riigiks muutumisel ning majandusreformide parandamisel võivad saada komistuskiviks uutes suhetes. Näiteks Venemaa jätkuva brutaalsuse tõttu Tšetšeenia tsiviilelanike vastu võib NATO liitlastel olla poliitiliselt keerukas teha tihedamat koostööd Venemaa julgeolekuteenistustega. Tegelikult ei ole ka NATO liikmesriigid ise kindlad transatlantilise julgeolekupakti tulevikus. (Jonathan S. Landay, The Seattle Times, 11.05)

10 NATO kandidaatriigi suursaadikud tegid oma lobitööd USA seaduseandjate juures. Bulgaaria suursaadik USAs Elena Poptodorova sõnul annaksid kõik uued liikmesriigid olulise panuse NATOsse: "Me usume, et võime suurendada julgeolekut ning olla mitte ainult julgeoleku tarbijateks, vaid anda ka oma panuse nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt." Kõik saadikud rõhutasid progressi, mida on saavutatud tänu sõjalistele ning majanduslikele reformidele. Leedu suursaadik Vygaudas Usackas sõnas kohtumisel, et uute kandidaatriikide kaasamine NATO struktuuridesse ei muudaks allianssi raskemini juhitavaks. Tema sõnul liituksid alliansiga riigid, kes "tõsiselt mõistavad vabaduse ja demokraatia moraalset vajadust ning väärtusi ja kohustusi, mis sellega kaasnevad." (Deborah Tate, VOA News.com, 8.05)

Saksamaa ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson on jätkanud NATO senist ametlikku poliitikat öeldes, et kindlalt võib väita, et pärast laienemist kasvab NATO liikmesriikide arv 1 kuni 9 võrra. Suletud uste taga käib siiski jutt seitsmest riigist ja Brüsselis teatakse, keda selle all on mõeldud. Kuid sellise ametliku salatsemise taga on tahe vältida eelmises laienemisprotsessis tehtud vigu. Tahetakse ära hoida nii "missivõistlust" kandidaatriikide vahel kui ka olukorda, kus MAPiga võetud kohustusi täidetakse loiult, kuna vastuvõtmine organisatsiooni on kindlustatud. Neljas MAPi hindamisperiood lõpeb sügisel sellest hoolimata, millised kandidaatriigid vastu võetakse. Üks NATO diplomaate annab mõista, et Balti riigid on liitumiseks paremini ettevalmistatud kui olid omal ajal Poola, Tšehhi ja Ungari. Viimastega sarnasel tasemel on Sloveenia ja Slovakkia. Autor ütleb, et "Bulgaaria ja Rumeenia demokraatia juurutamise, õigusriigile omaste suhete loomise, turumajanduse ülesehitamise ja kaitsevägede reformimise seisukohast on nii palju vajakajäämisi, et nende maade edusammudest rääkides peavad silmad küll täiesti kinni olema." Siiski võib Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmine aset leida geopoliitilistel kaalutlusel. (Horst Bacia, FAZ, 11.05)

Taani ajakirjandus

Maailma tugevaim sõjaline allianss NATO on lähiajal muutumas suuremaks ja ehk ka tugevamaks. Taani kuulub nende NATO liikmesriikide hulka, kes toetavad suurt laienemist, kuid välisminister Per Stig M¢ller rõhutab siiski, et laienemine ei tohi allianssi nõrgendada. "Me peame olema kindlad, et uued liikmesriigid täidavad NATO poolt esitatud kriteeriumid. Meie eesmärgiks on võimalikult suur laienemine, mis ei nõrgenda NATOt," ütles M¢ller. "Ilma laienemiseta hoiame me kinni ebaloomulikust ja ka potentsiaalselt ohtlikust eraldusjoonest rikka, turvalise ja enesekindla Lääne ning ebakindla ja kahtleva Ida vahel. Kuid kandidaatriigid peaksid suutma pakkuda ka turvalisust ja mitte ainult tarbima NATO poolt pakutavat kaitset," ütles NATO peasekretär George Robertson. NATO allika sõnul ongi Reykjavikis toimuval NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisel kavas kandidaatriikidele edasi anda viimane tõsine soovitus, et tempot hoitaks endiselt kõrgel, sest novembrikuiseks tippkohtumiseks on veel palju vaja saavutada. (Christian Lindhardt, Politiken, 12.05)

Rootsi ajakirjandus

Keegi ei saa alahinnata probleeme, millega võitleb Venemaa. Keegi ei saa mööda vaadata kahetsusväärsetest rünnakutest vaba meedia vastu ega häbiplekist, milleks on sõda Tšetšeenias. Terava kriitika osaliseks saab ka majanduslik langus ning Venemaa ja majanduslikult arenenud riikide vahel järjest suurenev lõhe. Hoolimata sellest ütlevad paljud, et Venemaa on õigel teel - läbi viiakse reforme ja paika pannakse reegleid. Lääne soov Venemaa integreerimiseks on suur. USAs on selge, et Venemaa mõjuvõim väheneb, kuid NATO sõlmib Venemaaga järjest tihedamaid sidemeid ja ka ELi jaoks on lähemad suhted Venemaaga põletavaks küsimuseks. "Venemaa on Euroopa hädavajalik osa," on Rootsi välisminister Anna Lindh rõhutanud. Põhjuseks on ilmselgelt Lääne omakasu. Rahulik, stabiilne, vastutusvõimeline ja jõukas Venemaa on see, millist naabrit riigipead endale soovivad. Venemaa-NATO suhe saab olema ELi välisministrite kohtumisel Reykjavikis üks olulisi päevakorrapunkte. Kõigest hoolimata on NATO korduvalt rõhutanud, et keegi kõrvalseisjatest ei saa veto õigust alliansi tegevuse üle. Parimaks näiteks selle kohta on Balti riigid, kes hoolimata Venemaa vastuseisust saavad kutse NATOsse astumiseks tõenäoliselt Praha tippkohtumisel. (Dagens Nyheter, 7.05)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Venemaa Relvajõudude Peastaabi ülema esimese asetäitja, kindral-polkovnik Juri Balujevskiga. Venemaa peab saama NATO võrdõiguslikuks partneriks (kellel on võrdne, mitte nõuandev hääl), eelkõige Euroopa uue tõhusa julgeolekusüsteemi loomise küsimustes. Ideaalis tahab Balujevski näha NATOt mitte sõjalise, vaid poliitilise organisatsioonina, mis teeb koostööd, arvestades maailmas toimuvaid arenguid. Seoses USA ühepoolse väljaastumisega ABMi lepingust ei välista Balujevski võimalust, et vajadusel võib Moskva võtta kasutusele tõhusad vastumeetmed uute ohtude pareerimiseks. Strateegilise ründerelvastuse kärpimine peab toimuma järgmistel põhimõtetel: poolte võrdse julgeoleku kindlustamine, tuumapoliitika prognoositavus, strateegilise ründerelvastuse piiramine ja kärpimine koos kaitsesüsteemide piiramisega, tuumarelvitustamise pöördumatus, koostöö mõlemaid pooli rahuldavate lahenduste otsimisel tuumarelva likvideerimiskulude alandamiseks, tõhusate kontrollmeetmete säilitamine. (Oleg Falitshev, Parlamentskaja Gazeta, 7.05)

Intervjuu USA Kaitseinformatsiooni keskuse Moskva esinduse juhi Ivan Safrantshukiga. Safrantshuki sõnul saab Venemaa “NATO 20” raames esmakordselt õiguse osaleda ekspertidest koosnevate komiteede töös (NATOs on neid üle 400), kus otsustatakse peaaegu kõik põhiküsimused. Safrantshuki arvates ei eksisteeri faktiliselt enam NATOt kui sõjalist organisatsiooni, ta on muutunud fännklubiks, mis tagab soodsa avaliku arvamuse üksikute liikmesriikide jõuoperatsioonidele. NATO muutub kõige tõenäolisemalt raamorganisatsiooniks, mille sees luuakse sõjalisi koalitsioone. (Dmitri Starostin, Vesti.ru, 6.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütel avab Tartus kahepäevase kõrgetasemelise rahvusvahelise Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika konverentsi, mis on rahastatud Konrad Adenaueri fondi poolt. Konverentsil esinevad kõrged sõjaväelased ELi militaarstaabist ja Saksa kaitseministeeriumist. Eestit esindab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Venemaad VF suursaadik Eesti Konstantin Provalov ja Peterburi Ülikooli professor Konstantin Hudolei. Keskseteks teemadeks on tuleviku sõjalised kriisid maailmas ning NATO ja ELi omavaheline koostöö nende lahendamisel. (RIA Novosti, 10.05)

Eestisse viibis ametlikul visiidil Ukraina välisminister Anatoli Zlenko. Ukraina välisminister kohtus president Arnold Rüütli, riigikogu esimehe Toomas Savi, peaminister Siim Kallase, välisminister Kristiina Ojulandi ja majandusminister Liina Tõnissoniga. Eesti välisministeeriumi teatel olid kõne all ELi ja NATO laienemine, kahepoolsed suhted ja arengukoostöö ning Eesti ja Ukraina uued koostöösuunad: infotehnoloogia, energeetika ja keskkonnakaitse. (Interfax, 12.05)

Jaapani asevälisminister Shigeo Uetake oli kahepäevasel visiidil Eestis, kohtumistel Eesti juhtidega olid peateemadeks Eesti-Jaapani suhted, ELi laienemine ja rahvusvaheline julgeolek. Jaapani asevälisminister kohtus president Arnold Rüütli, riigisekretär Aino Lepiku ja välisminister Kristiina Ojulandiga. (Interfax, 12.05)

Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku registreerimisele pühendatud pidulikul vastuvõtul osalejad saatsid läkituse Moskva patriarhile Aleksiusele ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile. VF suursaadiku Konstantin Provalovi sõnul kaob koos kiriku registreerimisega peamine vastuolu Eesti-Vene suhetes. Provalov tänas president Arnold Rüütlit ja Eesti valitsust probleemi lahendamisele kaasaaitamise eest. (Interfax, 10.05)

Eesti Apostellik Õigeusu Kirik ja valitsus alustasid läbirääkimisi kiriku vara jagamise üle EAÕK ning Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku vahel. Siseministeeriumi esindajad viitasid, et tegemist on eelkõige kahe kiriku siseprobleemiga, kuid valitsus üritab kaasa aidata kompromissi leidmisele. (Interfax, 6.05)

EÜRP algatatud kodakondsusseaduse muutmise seaduse eelnõud ei kiidetud Riigikogus esimesel lugemisel heaks. EÜRP parlamendifraktsiooni liidri Viktor Andrejevi sõnul oli EÜRP ettepanek vastuolus koalitsiooni ettekujutusega kodakondsuse andmisest Eestis. Andrejevi sõnul on kodakondsuseta isikute suur arv Eestis ebastabiilsuse tunnusmärgiks ELi jaoks, kuhu Eesti soovib astuda. (RIA Novosti, 9.05)

Eesti venekeelse kogukonna esindajad ja 13 sõjaveteranide ühendust saatsid president Arnold Rüütlile pöördumise, milles paluvad abi inimväärse vanaduspõlve kindlustamisel. Pöördumise autorid viitavad sellele, et Eesti-Vene lepet sõjapensionäride sotsiaalsetest garantiidest ei täideta täies mahus, hoolt vajavad sõjamälestised ja kalmistud. Pöördumise autorid paluvad presidenti rakendada vajalikke diplomaatilisi meetmeid, et kindlustada Eestis elavatele sõjaveteranidele väärikas vanaduspõlv. (Interfax, 9.05)

The Estonian government moved to toughen punishments for drug-related crimes in order to control the surge in drug abuse. Under amendments backed by the government and sent to parliament for approval, the maximum prison sentence will be extended from one year to three for crimes involving small quantities of narcotics. A second small-quantity offence would carry a prison term of up to seven years. "Drug abuse is going up dramatically," Tiit Käbin, one of the lawmakers who proposed the amendments, said. "Our penal policy has been too lax." The amendments are intended to clamp down on the organized crime groups dealing drugs, in particular among teenagers. Backers of the amendments say they also plan to step up rehabilitation programs for drug addicts. (Afp, 7.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel ajakirjandusvabadusest, sellest, milliste ohtudega ajakirjanikud oma tööd tehes kokku puutuvad. Eestit mainitakse artiklis negatiivses valguses: "Kes liituvad meie hubase ELi klubiga? Eesti, kus ajalehtede omanikke tulistatakse surnuks oma kodude lähedal?” (Peter Preston, The Guardian, 5.05)

Soome ajakirjandus

Intervjuu president Arnold Rüütliga Eesti läbirääkimistest ELiga. Eesti on sulgenud 24 peatükki, avatud 7 peatükki on osutunud oodatust raskemaks. Kõige vaevalisemalt on läbirääkimised kulgenud põllumajanduses, põlevkivi energeetikamajanduses ja maksunduses. Maksusüsteemi osas tundub lahendus olevat kõige lähemal. “EL peaks võtma Eesti põllumajanduse tootmiskvootide aluseks parema taseme. Läbirääkimiste baasiks on 1995. aasta ikaldusaasta arvud,” ütleb president Arnold Rüütel tõsise ilmega. “Päevakorral olev 25% suurune toetus on Eesti suhtes ebaõiglane lahendus. Sel tasemel jääb Eesti põllumajandustootja turult välja,” tõdeb president. (Ilkka Lampi, Kauppalehti, 8.05)

Intervjuu Eesti suursaadiku Matti Maasikaga. Soome lõunanaaber on läbirääkimistel ELiga hästi edasi liikunud, kuid siiski on veel lahendamata probleeme: elektrituru vabastamine, põllumajanduse tootmiskvoodid ning maksuvaba kaubandusega seonduv. Kõigest hoolimata usutakse Eestis, et uniooniga jõutakse kokkuleppele ja Eesti liitub ELiga 2004. a. alguses. Eesti ei suuda enda arvates vabastada elektriturgu aastaks 2005 nagu EL on eeldanud. Selle põhjus on lihtne: “93% elektrist toodetakse põlevkivist, mida kaevandatakse Ida-Virumaal. See tagab elektritoodangu sõltumatuse, mis on jällegi paratamatu, kuna Eestil ei ole ühendust Euroopa elektrivõrguga,” ütles Maasikas. Maasika sõnul on ka põllumajandus viimastel aastatel tõusu teel. Maasikas kurdabki selle üle, et EL on piimakvootidele pakkunud 1995-99 aasta arvu, mil tootmine oli madal. Maasika sõnul ei ole eestlaste arvates tegemist niivõrd ekspordikvootidega, vaid oma siseturu vajaduste rahuldamisega. “ELi ettepanek tähendaks seda, et ligi 20-30% piimakarjast tuleks saata tapamajja ja seda on põllumeestele väga raske selgitada,” ütles Maasikas. (Ilpo Kiuru, Verrkouutiset, 8.05)

Eesti soovib saada ELi liikmeks 2004. a. Kaasa võetakse ka 160 000 nn halli passi ehk välismaalase passiga riigis elavat inimest, kellel puudub kodakondsus. Peaaegu kõik neist räägivad emakeelena vene keelt, nad ei taha Venemaale elama minna, kuid ei viitsi või ei soovi ka saada Eesti kodanikeks. ELis võivad neist saada ebaseaduslikud immigrandid. Kui Eestist saab ELi liige, ei saa Eestis elavad välismaalased vabalt unioonis ringi liikuda. Teisalt puudub liikmesriikide piiridel passikontroll, mis takistaks ebaseaduslikku piiriületamist. Millised on elamisloaga Eestis elavate välismaalaste õigused tulevikus ja kuidas nad saavad liikuda - isegi peaminister Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland ei suutnud neile küsimustele riigikogus vastata. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 9.05)

Stabiilsest kroonist on palju abi. Eesti on olnud majanduslikult praeguste kandidaatriikide eesotsas juba aastaid. Poliitilistest küsimustest on olnud raske venekeelse elanikkonna ja vene keele staatuse rakendamine. Makromajanduses on olnud õnnestunud lahenduseks 1992. aastal kasutusele võetud valuutakattesüsteem. (Ilkka Lampi, Kauppalehti, 8.05)

9. mail kogunesid Tallinnas sajad, peamiselt vene keelt kõnelevad veteranid Tõnismäele. Pronkssõduri juures peeti kõnesid, meenutati möödunud aegu, lehvitati punalippudega, lauldi ja tantsiti. Ka pudel käis käest kätte. Nii on olnud igal aastal pärast NLi lagunemist. Eesti vene kogukond ja 13 sõjaveteranide ühendust esitasid pöördumise president Arnold Rüütlile, et veteranidele tagataks inimväärsed vanaduspäevad. Ligi 13 000 Eestis elavat fašismivastases võitluses osalenud endist sõdurit kannatavad vaimse ja materiaalse puuduse käes, mis solvab võitjate väärikust, kirjutatakse pöördumises. Veteranid viitasid sellele, et 1994. a. Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud lepingut armee pensionäride sotsiaalkaitse üle ei täideta täpselt ning palusid Rüütlit kasutada sobilikke diplomaatilisi vahendeid, et nende elu kaitstaks. Tegelikult peaks Venemaa paremini hoolitsema oma sõjaveteranide eest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 10.05)

Läti ajakirjandus

Väljaande Diena nädalalisa SestDiena intervjuu president Arnold Rüütliga. Artikli sissejuhatuses märgib autor, et Rüütli valimine presidendiks on Eesti ühiskonna kihistumise tagajärg. Kuigi president on praegu Eesti populaarseim poliitik, on see populaarsus ebaühtlane - presidenti toetavad eelkõige põllumehed. Rüütel võrdleb praeguse Eesti Vabariigi presidendi positsiooni kunagise Eesti Ülemnõukogu eesistuja ametikohaga ning märgib, et praegu on vaja juba konkreetselt kaitsta riigi tasakaalustatud, võrdsustatud arengut. President lisab, et tema, kui Eesti Vabariigi presidendi eesmärgiks on Eesti tasakaalustatud areng nii sotsiaalses kui ka rahvuslikus mõttes. Ajakirjanikku huvitab, mida soovib president saavutada vestluses Vladimir Putiniga. "Häid suhteid," kõlab Rüütli vastus. (Egils Zirnis, SestDiena, 11.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia imposed a ban on import of beef and beef products from Poland after reports of the first case of mad cow disease in that country, veterinary officials said. "As of today, the existing import permits for Polish beef and beef products have been suspended and the issuing of new permits terminated," Estonian veterinary department head Ago Pärtel said in a statement. The Polish authorities announced the country's first case of bovine spongiform encephalopathy (BSE). (Afp, 7.05)

Soome ajakirjandus

Eesti väikestest IT-ettevõtetest. Tallinna kesklinnas asuv firma Curonia Research on üks sadadest väikestest IT-ettevõtetest, mis Eestis on viimaste aastate jooksul tekkinud ja kes nüüd proovivad omi tooteid müüa välismaal. Curonia Research katsetab just seadet, mille abil saab arst telefoni vahendusel ühenduse patsiendi südamega. IT moodustab vaid kümnendiku Eesti SKPst. “Meil ei olnud kuhugi kukkuda, seetõttu läheb majandus vaikselt ülespoole,” ütleb Tarmo Kõuhkna Oskandost. Eesti innovatiivsete ettevõtete probleemiks on toodete reklaamimine välismaal. Väikeseks imeks on kaartide valmistamisega alustanud pereettevõte Regio, mis nüüd tegeleb ka mobiilseadmete paigaldamisega. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 10.05)

Viru hotellil täitus 30 aastat. Viru hotell on omaette nähtus. Ühelgi hotellil Soomes ega Soome piiridest väljaspool ei ole sellist mainet. Vahel on hotell olnud lohutajaks ja päästvaks ingliks, alkoholismile kalduv, mainekas kõrgliiga daam. Siiski on hotell alati olnud tuttav ja turvaline. Nüüd, 30-aastasena, on hotell kainenenud ja temast on saanud perehotell. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.05)

Sügisel valmivast Paldiski lõunasadama roro-terminalist usutakse teravat konkurenti Hanko ja Hamina autode ekspordile Venemaale. Kuus miljonit eurot maksva roro-terminali tulevikku tumestavad siiski Venemaa topelttollid. Kuid eestlased loodavad uue tollilepingu sündi pärast sügisel toimuvat president Arnold Rüütli Venemaa-visiiti. (Seppo Kervinen, Tekniikka&Talous, 8.05)

HK Ruokatalo lükkab ümber väited selle kohta nagu oleks kavas eksportida Eesti tütarettevõtete AS Rakvere Lihakombinaadi ja AS Talleggi tooteid Soome. Ettevõte ei plaani ka Soome tootmisettevõtete töö üleviimist Eestisse. (Kauppalehti, 7.05)

Läti ajakirjandus

Eestit kevadel külastanud IMF missiooni arvates ei ole Eesti majandus piisavalt liberaalne. Erilist muret tekitas Kredexi tüüpi ettevõtluse toetusprogrammide mõju, samuti valitsuse plaanid taastada pankade deposiitide maksustamine. IMFi hinnangul tuleb väga hoolikalt jälgida, et Kredexi tüüpi abiprogramme ei kuritarvitataks, programmid ei tekitaks turumoonutusi ega põhjustaks avalikule sektorile ulatuslikke potentsiaalseid kohustusi. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 8.05)

Hulgimüüja Dagab pankrotist saadud õppetund on viinud tootjad tarnetingimuste karmistamiseni, mille tagajärjeks on väiksemate vahendajate raskused turul. Spari poeketi ja Dagabi hulgilao operaatori Baltic Foodi mullune pankrot on mõjutanud väiksemaid hulgifirmasid. Tööstused väldivad üha enam kulude kokkuhoiu pärast vahendajate kasutamist jaekaubandusettevõtetega suhtlemisel. Olukorda raskendab hindu dikteeriv Säästumarket, mis müüb sama hinnaga kui hulgimüüjad. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 7.05)

Eesti ärimehed üritavad seista vastu võimude kavatsusele suurendada maksukoormust. Ärimeeste arvates ähvardab Eestit varsti konkurentsivõime kaotamine rahvusvahelisel tööturul - alates 2004. a. tõuseb sotsiaalmaks 38,5%-ni. Välisinvestoreid meelitab Eestisse kaks aspekti - head kommunikatsioonisüsteemid ja odav kvalifitseeritud tööjõud. Nüüd võib tekkida aga oht, et Eesti jõuab maksude osas Põhjamaadele järele. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 6.05)

Linnavara, omandi- ja maareformi ning elamumajanduse küsimustega tegelev Tallinna abilinnapea Jaan Moks tutvustab Tallinna linnavalitsuse tööd. Autori arvates areneb Eesti nii dünaamiliselt ka tänu Eesti kohalike omavalitsuste otsuste konstruktiivsusele ja dünaamilisusele, kusjuures otsused viiakse praktiliselt alati ellu. Moksi sõnul on Tallinna linnavalitsuse peamiseks eeliseks poliitilise ja haldusvõimu jaotus, mis tagab suurema tööefektiivsuse ja säästab aega. Linnavalitsuse tegevuse saavutuseks peab Moks munitsipaalelamute ehitamist, mis võiksid meelitada Tallinna rohkem elanikke. (Aleksei Särki, Biznes&Baltija, 6.05)

Kaubanduse aastakonverentsil arutati konkurentsi probleeme Eesti jaekaubandusturul seoses väliskapitali sissevooluga. Arutati ka ellujäämise strateegiat pärast seda, kui Eesti majandusturule tulevad sellised lääne hiigelfirmad nagu Wal-Mart, Tesco või Lidl. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 9.05)

Suurimad maailma lennukompaniid, sh ka Lufthansa, Delta ja Aeroflot kostitavad oma reisijaid Järva-Jaanis tehtud võiga. Tehases E-Piim tehtud või eksporditakse Moskvasse, sealt Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse. E-Piima tööstusliin kuulub firmale Wauter Trade, kes kinnitab äri edukust. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 9.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Enamik Eesti elanikke taunib Iisraeli rünnakuid palestiinlaste vastu, selgub Emori uurimusest. 55% Eesti elanikest peab rünnakuid palestiinlaste vastu õigustamatuks, rünnakuid õigustab 19% ja vastata ei osanud 26% küsitletutest, kirjutas Postimees. Emori analüütik Tõnis Saarts ütles ajalehele, et Iisraeli sõjalise tegevuse õigustamatuks pidamine ei tähenda veel tingimata palestiinlaste toetamist. "Eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakud Lähis-Ida konflikti osas ei ole väga lahknevad: mõlema rahvusrühma esindajate silmis ei leia Iisraeli praegune tegevus suurt õigustust," sõnas Saarts. (Interfax, 10.05)

Sajad Nõukogude armee veteranid tähistasid Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures Teises maailmasõjas saavutatud võidu 57. aastapäeva. Veteranid asetasid mälestusmärgi jalamile lilli, laulsid, lehvitasid punalippudega ning pidasid kõnesid. Kohal oli üle 300 inimese, nende hulgas ka VF suursaadik Eestis Konstantin Provalov ja Nõukogude armee veteranide organisatsioonide esindajad. Veteranid viisid Tallinnas lilli ka Maarjamäe memoriaalkompleksi juurde, Nõukogude armee sõdurite haudadele Metsakalmistul ning tundmatu sõduri mälestusmärgi juurde Siselinna kalmistul. Võidupüha tähistati pidulikult ka Narvas ja teistes linnades. (Interfax, RIA Novosti, 9.05)

Narvas avati rahvusvaheline ASSITEJ Eesti Keskuse, VAT Teatri ja Narva teatri Ilmarine korraldatud Põhja- ja Baltimaade teatrifestival lastele ja noortele NB festival. NB festival näitab Narvas kolme päeva jooksul lastele ja noortele 14 etendust Taani, Norra, Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Leedu parimatelt laste- ja noorteteatritelt. Samuti astuvad üles VAT Teater, Ugala teater ja Viljandi nukuteater, Narva Ilmarise teater ja Jõhvi Tuuleveski teater. (RIA Novosti, 9.05)

Tallinna linnavalitsus tahab panna linnatänavatele avalikku korda valvama keskaegses riietuses linnavahid, kellel oleks õigus korrarikkujaid trahvida ja kes aitaksid turistidel õiget teed leida. "Idee kohaselt hakkavad linnavahid välja nägema nagu Vana-Toomase pojad," ütles Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna. (Interfax, 10.05)

Keskkriminaalpolitsei esitas Interpoli kanaleid pidi Poolale Juri Ustimenko kohta väljaandmistaotluse, millele järgneb justiitsministeeriumi kaudu ametlik väljaandmistaotlus. Poolas peab nendele taotlustele oma nõusoleku andma kohus. Pressiesindaja märkis, et praegu käivad keskkriminaalpolitseil läbirääkimised Poola prokuratuuriga, et saata esimesel võimalusel Eesti politseinikke Poola uurimistoiminguid läbi viima. Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg märkis, et tõenäoliselt läheb Ustimenko esmalt kohtu alla Poolas. "Seejärel peaks Poola kohus otsustama tema väljaandmise," rääkis Raudjalg. "Samuti on hetkel raske öelda, kas ta antakse välja enne või pärast karistuse kandmist." (Interfax, 10.05; 8.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestlased on tõestanud, et nad oskavad teha head muusikat, seda isegi ajaloo raskematel ning tumedamatel aegadel. Sadadele tuhandetele eestlastele oli 1988. aastal Laulva Revolutsiooni ajal loomulik väljendada laulude kaudu oma rahvuslikku identiteeti. Seetõttu on sellele väikesele, kuid edukale riigile täiesti paslik korraldada kontinendi suurimat ning edukaimat muusika-alast võistlust - Eurovisiooni. Eestil on konkursi korraldamisega võimalus näidata maailmale oma tõelisi värve. Eelmisel aastal pärast Eesti saavutatud võitu Eurovisioonil sõnas toonane peaminister Mart Laar: "Nüüd me ei koputa ELi uksele, vaid astume lauldes sisse." Eesti ärimehed toetavad Eurovisiooni korraldamist, hajutades kartusi, et lauluvõistluse korraldamine võib riigi ajada pankrotti. Annetusi on teinud ka tavakodanikud. Eesti seisab samade probleemide ees, nagu Iirimaagi 90. aastatel pärast mitut Eurovisiooni lauluvõistluse võitu. 71-aastane tallinlane Karl Pihelgas, Eestis asuva Eurovisiooni fännide klubi esimees, ootab lähenevat Eurovisiooni ilmselt enam kui keegi teine. Tema väike korter on täis kuhjatud mitmeid dokumente ja tuhandeid kassette, mida ta on kogunud mitmete aastate jooksul. Karl väidab, et ei ole asju, mida ta Eurovisiooni kohta ei teaks. NLi liidrid vaatasid Eurovisiooni peale pahakspanevalt, "kuid minu ja minu pere jaoks andis Eurovisioon kasvõi üheks ööks võimaluse tunda, et raudne eesriie on langenud ning et meiegi oleme osa Euroopast," jutustas Karl. (Kate Connolly, The Guardian, 9.05)

Eurovisiooni lauluvõistlus: Eesti rapsoodia. ETV peadirektori sõnul on Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine Eesti jaoks miljardi-dollariline võimalus. Artikli autor vestles Kati Ellandiga ETVst. Kati, nagu kõik eestlased, on uhke Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamise üle. Kati sõnab: "Tead, igatahes oleme me edukas riik." Ta peab silmas seda, et vaid miljoni elanikuga Eesti võidab näiteks järjekindlalt olümpiamedaleid. Kümnevõistleja Erki Nool tõi 2000. aastal Sydney olümpiamängudelt kuldmedali. Salt Lake City taliolümpiamängudel võitsid eestlased kuld-, hõbe- ja pronksmedalid, edestades lõpptulemustes sellist täiuslikku suusamaad nagu Rootsi. Rääkides Eurovisioonist, on Kati ikka veel šokis pärast seda, kui nägi, kuidas 12 000 sakslast Saksamaa Eurovisiooni laulukonkursil Kielis püsti tõusid ning Eesti hümni laulsid. Eesti ei ole lihtsalt varem kogenud sellelaadset maailma avalikkuse tähelepanu. Kas võit 2001. a. Eurovisiooni lauluvõistlusel on suurim sündmus Eesti ajaloos? Kas isegi suurem, kui taasiseseisvumine 1991. aastal? Kuidas saavad sellised tühised asjad nagu NATO ja EL olla sellega võrreldavad? Kati sõnab selle peale: "Jah, me pidasime suuri pidusid ööl, mil võitsime Eurovisioonil. Kuid te peate mõistma, et meie, eestlased, oleme laulmises alati head olnud..." Ta ei räägi ainult juunis toimuvast noorte laulupeost, millele Andrew Lloyd Webber kinkis laulu. Kati tuletab meelde ka Laulvat Revolutsiooni. Tegelikult on eestlased valmistunud käesoleva aasta Eurovisiooni lauluvõistluseks kümneid aastaid, kui mitte isegi sajandeid. Selle maa igas koolis on oma laulukoor. Samuti korraldavad eestlased iga nelja aasta tagant laulupidusid, mis olid isegi sovetiperioodil võimaluseks tagasihoidlikult väljendada Eesti rahvuslikku identiteeti. Artiklis kirjutatakse rahaga seonduvast probleemist, mis kerkis esile lauluvõistlust ette valmistades. Samuti mainitakse õhtujuhte Anneli Peebot ja Marko Matveret, kiidetakse Saku Suurhalli. Kas Eurovisioon kujuneb Eesti jaoks edukaks? Nähes kõike seda, mis on lauluvõistluseks tehtud, siis loodetavasti. Seda väärivad Tanel Padar ja Dave Benton. Eesti olümpiavõitjad väärivad seda. Ka Kati väärib seda. Artikli autor küsib, kas laulvad eestlased on üldse olnud kunagi eemal Euroopa ajaloost. Seitsme sajandi tagune maakaart kinnitab, et Tallinn oli Hansa Liidu liige. Sel kuul saab aga Eestist järjekordne eksklusiivse Euroopa klubi liige. (Jeremy Atiyah, The Independent, 5.05)

Rubriigis Küsi ekspertidelt vastavad väljaande Lonely Planet eksperdid küsimusele, kuidas tulevad toime Eestis taimetoitlased. Lonely Planet on seisukohal, et taimetoitlasel on Eestis päris keeruline, kuna restoranides pakutavaks toiduks on enamalt jaolt liha ning neile, kes soovivad midagi muud, serveeritakse samu toite ilma lihata. Siiski kiidetakse Eeslitalli, kus on hea taimetoidu valik. (Tom Hall, Rachel Suddart, The Guardian, 5.05)

Saksamaa ajakirjandus

25. mail pööravad miljonid televaatajad oma pilgud riigile, kelle nimi on alates 1991. aastast taas maailmakaardil: Eestile. Autor toob ära Eesti ajaloo lühitutvustuse ning seletab lahti pealinna Tallinna nime päritoluga seotud legendi. Muuseas märgib autor, et pärast taasiseseisvumist on Tallinn tänu Skandinaavia riikide toetusele restaureerinud oma vanalinna ning täna särab vanalinn oma täies hiilguses. Tallinna vanalinn kuulub Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegsete linnade nimistusse. (Hans-Peter Sick, Dithmarscher Landeszeitung, 4.05)

Rootsi ajakirjandus

Juhtkiri pealkirjaga Estland har blivit västland (Eestist on saanud lääneriik). Eesti sai taas iseseisvaks 1991. a. hilissuvel, kuid peagi selgus, et nõukogude kommunism oli jätnud endast maha majanduslikes ja sotsiaalsetes varemetes riigiaparaadi. Nüüd on iseseisvumisest möödunud 10 aastat ja selle ajaga on riik muutunud. Hiljuti esitles Maria Rankka oma uut raamatut Eestist pealkirjaga Estland. En ny generations nation (Eesti. Uue põlvkonna rahvas). Autor viib lugejad kaasa riiki, mis on jõudnud kaugele. Vastu ootusi rühib Eesti edasi kasvu- ja heaoluliigades. Pärast mõningast langust iseseisvuse algusaastail on majanduskasv olnud 90. aastate teisel poolel 5% ringis igal aastal, olles kõige kõrgem 1997. a. - ligi 10%. Samuti on Eesti elatustase kõrgem kui enamikul endise ida bloki riikidel. Rankka kirjeldab oma raamatus trendikaid baare Tallinnas, pealinnas, mis ootab Eesti liitumist ELiga esimeses laienemisringis. Mis on sellise edu retsept? Algusest peale radikaalne turumajandus (poliitika muutust kutsuti šokiteraapiaks), mis nüüd vilja kannab. Taasiseseisvunud riigi üks esimesi samme oli kõikide tollide kaotamine. See kõik ei ole sündinud teatud eneseohverduseta, kuid Eesti näitel võib siiski väita, et liberalism on lühim tee heaolule ja sõltumatusele. Isegi kui alguses võib see vaevarikas tunduda. (Juhtkiri, Erik Zsiga, Svenska Dagbladet, 6.05)

Rootsis alustati uue teleseriaali Ramona võtteid. Tegevus toimub 1952. a. külma sõja ajal. Režissöör Harald Hamrelli sõnul on tegemist fiktiivse jutustusega ajalooliselt korrektses kontekstis. 50. aastatel õpetas Rootsi luureteenistus välja mehi ja naisi Baltikumist, kes saadeti pärast treeninguid tagasi kodumaale spioonidena. Peategelased Kernell ja Leo randuvad salaja Eestis, kus neid on ees ootamas venelased, keda on spioonide tulekust juba informeeritud. Järgneb võitlus elu ja surma pärast. 3x60 min. teleseriaal peaks Rootsi televaatajateni jõudma käesoleva aasta jõulude ajal. (Jeanette Gentele, Svenska Dagbladet, 8.05)

7 õpilast Gotlandilt Visby Elfrida Andrée gümnaasiumi lõpuklassist sõidavad 10 päevaks Eestisse sotsiaalhoolekande praktikale. Peamiseks praktika kohaks saab Keila SOS-lasteküla. Lisaks on plaanis külastada vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste hooldekodusid, haiglaid ja vanadekodusid nii Keilas kui ka Tallinnas. Praktikaga Eestis loodetakse ühtlasi saavutada enam rahvusvahelisi suhteid. Gotlandi kommuun on seadnud eesmärgiks tugevdada koostööd Läänemere regioonis. Reisil loodud kontakte loodetakse kasutada ka tulevikus sotsiaalhoolduse programmi raames. (Claes-Åke Stein, Gotlands Allehanda, 16.04)

Norra ajakirjandus

Artikkel Norras töötavast Islandi jalgpallitreenerist Teitur Thordarsonist. Kuna tema meeskond ei ole viimasel ajal kuigi edukas olnud, siis võib ta peagi (vabatahtlikult või ka sunniviisiliselt) lahkuda oma ametikohalt. Kui nii peaks juhtuma, siis on ta väga teretulnud Eestisse, kus teda peetakse “jalgpalli isaks”. Kuni 1991. aastani oli eestlastel keelatud tegeleda organiseeritult jalgpalli mängimisega. Kremlis oli otsustatud, et eestlased peavad keskenduma pigem korvpallile. NLis tegelesid jalgpalliga ainult venelased. NLi lagunemise ajal oli islandlane Thordarson Eestis ja lõi seal kiiresti riigi rahvusmeeskonna ja Flora Tallinna. Ühel hetkel oli Thordarson vastutav koguni nelja meeskonna eest, millest kaks kuulusid kõrgemasse klassi (Flora Tallinn ja JK Tulevik). (Magne Johansen, Aftenposten, 4.05)

Soome ajakirjandus

Koolist, millel läheb hästi. Endine pankur Hannes Tamjärv ei räägi meeleldi investeerimisest. “Enam ei pea muretsema selle pärast, kas investeering toodab kasu või mitte, tegemist on pigem annetamisega,” ütleb Tamjärv. Tema sõnul on saatus olnud talle armuline. Hansapangast lahkus ta just siis, kui aktsia kurss oli tipus. Pärast pangajuhi ametit muutis Tamjärv täielikult oma elu. Koos 16 inimesega pani Tamjärv kaks aastat tagasi aluse erakoolile Rocca al Mares. Suurima osa kooli ehitamiseks vajatavast 80 mln kroonist andis Tamjärv oma taskust. (Leena Hietanen, Kauppalehti Saldo, 10.05)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee