Nädal välismeedias: 29. aprill - 5. mai 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Taani Euroopa asjade minister Bertel Haarder: "ELi laienemine saab olema Kopenhaageni tippkohtumisel esimeseks päevakorrapunktiks. Me kavatseme kõvasti selle nimel tööd teha, et ELiga liitumiseks valmis olevad kandidaatriigid võetakse vastu juba enne aasta lõppu.” Pauli Andersen, Berlingske Tidende, 2.05

Uudisteagentuurid

Estonian PM Siim Kallas pledged to try to reform the EU once the country joins the bloc in order to lower taxes and remove market restrictions. "We are prepared to stand for such an EU which does not have an agricultural system that is archaic and unfair to our farmers, and which has market restrictions," said Kallas fellow members of his Reform Party. "We will be fighting in the EU for low taxes, a flat income tax and the abolishment of the corporate income tax," said Kallas. (Afp, 29.04)

The EU is becoming increasingly jittery about signs that some candidate countries wish to reopen negotiations on key problem areas, fearing such a move could complicate enlargement plans, diplomats say. Hungary and Poland have signalled they are not happy with deals already concluded with the EU and want to push for better conditions. "A message has to be passed (to the candidates) that it is very dangerous now to start thinking 'let's raise old grudges, let's put things back on the table'," said one senior EU diplomat involved in the enlargement negotiations. Reopening done deals could waste precious time and put the EU's enlargement timetable in jeopardy, he said. (Reuters, 3.05)

Hungary's outgoing government asked the EU to extend a seven-year ban on land sales to foreigners if its land prices are too low when it joins the EU in the next few years. "This protective measure would mean that if there is a great difference between domestic and foreign prices of arable land, then Hungary would be entitled to extend the seven-year ban on land sales to foreigners by a further three years," FM Janos Martonyi told. (Afp, 30.04)

Representatives from EU candidate states will be invited to work in European parliament (EP) as observers immediately after their countries sign accession agreements, Pat Cox the chamber's chairman said. "EP has agreed that we shall, as soon as you sign an accession treaty as a state, to invite observers. We want to invite you to nominate a group of 12 to come to our parliament to be with us in our debate," he said in his speech to the Lithuanian parliament. "This is our plan to allow our parliamentary colleagues to demystify European politics at a very early stage," Cox told. (Afp, 2.05)

The EP will support giving significant funds to Lithuania to help it close its Chernobyl-design nuclear power plant, the chairman of EP Pat Cox said. "For those funds, which have already been assigned by the EC for your nuclear sector, we will vote these funds and we will give those funds," he told Lithuanian legislators. (Afp, 2.05)

Support among Poles for their country's bid to join the EU has risen in the past month, according to an opinion poll. In the poll, by the Demoskopo company, 67% of respondents said they would vote yes if asked in a referendum whether Poland should join the EU. 22% of respondents said they would vote no, while 10% had no opinion. (Afp, Reuters, 30.04)

East European economies, including most of the candidates for EU accession, managed to weather the global economic slowdown in 2001 with strong growth rates, the UN said. In its annual economic survey, the UN Economic Commission for Europe (ECE) said the approach of EU accession had helped to bolster foreign investment interest in most of the candidate countries - Bulgaria, Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania, Slovenia and Slovakia. (Afp, 3.05)

The success of right-wing movements in Europe could pose problems for Turkey's hopes of joining the EU, FM Ismail Cem said. Speaking in France Cem said: "The EU could have difficulty honouring its engagements with Turkey." (Afp, 30.04)

Turkish Deputy PM Mesut Yilmaz warned that the government was running out of time to carry out reforms needed to join the EU. "We have a serious time problem. We must show more will and speed up our steps in order to open accession talks," Mesut Yilmaz said. "Our membership is uncertain if we cannot start negotiations this year," said Yilmaz, Turkey's top official for European affairs. He pointed particularly to the questions of capital punishment, Kurdish-language education and the thorny Cyprus conflict which are sticking points between Ankara and Brussels. (Afp, 3.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi ja Holland näitasid Hispaanias toimunud põllumajandusministrite kohtumisel üles muret EK plaanide üle hakata maksma ELi kandidaatriikide põllumeestele otsetoetusi alates uniooniga liitumise päevast. Ministrid viitasid kohtumisel kokkuleppele, mis saavutati uniooni tippkohtumisel Berliinis 1999. aastal ning mis ei näe ette otsetoetusi uutele liikmesriikidele enne 2006. aastat. ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler usub aga, et kokkuleppele jõutakse tema poolt väljapakutud 25% osas: "Ma ei näe muid alternatiive." (Michael Mann, Financial Times, 29.04)

Saksamaa ajakirjandus

Väljaande intervjuu Ungari peaminister Péter Medgyessyga. Ajakirjaniku palvel annab Medgyessy hinnangu Orbani valitsusele, öeldes, et viimane mängis maha liiga palju võimalusi. Medgyessy sõnul ei ole ühelgi teisel Ungari valitsusel olnud parimat stardipositsiooni kui Orbani valitsusel - neli aastat tagasi olid olemas kõik konjunktuurilised ja rahvusvahelised tingimused riigi pikaajaliseks õitsenguks, ka ühiskond oli valmis generatsioonivahetuseks. Ometi jääb Orbani valitsusaega iseloomustama kasvav korruptsioon, avalike ülesannete vähene läbipaistvus, ühiskonna polarisatsioon. Uue peaministri sõnul ei kavatse ta kõike oma eelkäijast erinevalt teha, küll aga paremini. Ka ei näe ta ette muudatusi läbirääkimiste protsessis ELiga. Ainus, mis Medgyessy sõnul muutub, on Ungari stiil läbirääkimistel. Peaminister Orbanil olevat raske olnud leida õiget tooni liitumiskõnelustel. "Loomulikult ei ole me suur maa, aga me tahame, et meid tunnustataks kui võrdne võrdset. Ungari on väärt lugupidamist," ütleb Medgyessy. (Boris Kalnoky, Die Welt, 30.04)

Taani ajakirjandus

Taani Euroopa asjade minister Bertel Haarder ütleb, et kui Taani saab 1. juulil ELi eesistujaks, siis muutub ELi idalaienemine kõige tähtsamaks küsimuseks. Bertel Haarderi arvates võiks Taanile jääda selle riigi roll, kes segab esimesena tsemendi, millega kindlustatakse lõplikult kommunismi haud. Haarder näeb laienemist kui demokraatiate, turumajanduse ja vabaduse lõplikku võitu rõhuva totalitaarse diktatuuri üle. "ELi laienemine saab olema Kopenhaageni tippkohtumisel esimeseks päevakorrapunktiks. Me kavatseme kõvasti selle nimel tööd teha, et ELiga liitumiseks valmis olevad kandidaatriigid võetakse vastu juba enne aasta lõppu. Kui EL koosneb pärast laienemist 25st või isegi 30st riigist, siis oleks raske ette kujutada, et diktatuurid, vägivaldsed režiimid ja terror saaks Euroopa stseenil esile astuda. Sel moel oleks Euroopa eeskujuks kogu ülejäänud maailmale," ütleb Haarder. (Pauli Andersen, Berlingske Tidende, 2.05)

EK Eurobaromeetri järgi on taanlaste toetus ELi laienemisele tõusnud märkimisväärselt. Samal ajal leiab aga suur hulk positiivselt meelestatud taanlastest, et laienemine peaks hõlmama siiski vaid teatud osa kandidaatriikidest. Kõikide ELi liikmesriikide kodanike silmis on kõige populaarsemad kandidaatriigid Malta, Ungari, Poola, Küpros ja Tšehhi. Ebapopulaarsemate hulka kuuluvad Türgi, Rumeenia ja Sloveenia. Laienemise osas kõige positiivsemad ELi liikmesriigid on Taani, Kreeka ja Rootsi. Kõige skeptilisem on aga Prantsusmaa. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 2.05)

Norra ajakirjandus

Ligikaudu 70% Norra parempoolsetest leiab, et partei peaks prioriteerima ELi liikmeks astumise taotlust valitsusega koostööle, sest nende kahe vahel tuleb neil paraku valida. Vastupidisel seisukohale jäi arvamusküsitluse järgi 23% küsitletutest. (NTB, Nationen, 3.05)

Soome ajakirjandus

“Ei ole pelgalt liturgia, et ELi laienemine on vajalik rahu, heaolu, demokraatia ja turumajanduse kindlustamiseks Euroopas. Kavandatud ajakava ja planeeritud ulatusega on see siiski hüpe tundmatusse,” ütleb Soome Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliidu MTK esimees Esa Härmälä viidates ELi eesmärgile, mille kohaselt 10 uut liikmesriiki liituks uniooniga juba 2004.a. Härmälä arvates lõpeb laienemise “suur seiklus” tõenäoliselt hästi, kuid see sisaldab endas ka üllatusi, nagu seikluste puhul ikka. “See on suur väljakutse ELi otsuste tegemisele ja tegutsemisvõimele. Ühtlasi on laienemine suureks muutuseks ka praegustele liikmetele. Kõige enam mõjutab laienemine siiski uusi liikmesriike,” ütleb Härmälä. Ta meenutab, kui raske oli Soomel sobituda liikmelisusega, kuigi Soome oli “vana” demokraatia ja turumajandusriik, olles praegustest kandidaatriikidest palju enam liikmelisuseks valmis. (Kustaa Hulkko, Kauppalehti, 2.05)

Laienemine on ELile väljakutse, kuid veel suuremaks väljakutseks on ta uutele liikmetele. Kuna infot on vähe, on suuri hirme. MTK esimees Esa Härmälä ütles intervjuus Kauppalehtile (2.05), et ELi laienemine on vajalik, kuid planeeritud ajakavaga ja ulatuses on see nii uutele liikmesriikidele kui ELile hüpe tundmatusse. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, mida tähendab laienemine uutele liikmesriikidele. Praegused kandidaadid alles harjuvad turumajandusega. Nad on sunnitud avama oma turu EList tulevale konkurentsile. Paljudele riiklikele ettevõtetele võib uus konkurentsiolukord kujuneda väljakannatamatuks. (Juhtkiri, Kauppalehti, 3.05)

Soome välisministeeriumi riigisekretär Antti Satuli ennustab, et ELi liikmete arv kahekordistub kaheksa aasta jooksul. 2010 kuulub ELi praeguse 15 riigi asemel umbes 30 liikmesriiki. Kasvab ka euroriikide arv. Aastal 2006 lähevad eurole üle Rootsi, Taani ja Inglismaa. Satuli sõnul on võimatu ennustada, kus ELi laienemine peatub. “Minu kristallkuul ei näe sellist võimalust, et Venemaast saaks ELi liige. Venemaa on liiga suur ja peab ennast suurriigiks.” Samuti ei saa Satuli kristallkuuli järgi EList suurriiki ega liitriiki, ning NATOt ei sulatata ELiga. See-eest läheb põllumajanduspoliitika rahastamine järk järgult üle rahvuslikule tasemele. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 4.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Germany and Finland are swapping their next turns at the EU presidency, in order for Berlin not to find itself at the helm when federal elections take place in 2006. That would avoid seeing Germany holding the high-profile, agenda-setting presidency when elections take place in September 2006, the same year that the EU must draw up its broad spending plans for 2007-2013. (Afp, 30.04)

European Trade Commissioner Pascal Lamy said that EU policies were partly to blame for a surge by far-right leader Jean-Marie Le Pen in French presidential elections. "Europe is partly responsible for the exclusions, exacerbated problems of identity, and security reactions in response to immigration," Lamy told. The EU commissioner expressed regret that "the search for efficiency is more important than equality," with greater emphasis on liberalisation than on solidarity. "But we must explain to the French that Europe is a solution, not a problem, it allows us to master globalisation, which France alone cannot do," he added. (Afp, 3.05)

Most European governments have tried to slam the door shut on immigrants rather than convince their citizens that some legal migration may be a way to boost the economy and maintain high welfare standards and pensions as birth rates dwindle. The International Organisation for Migration (IOM) and the EC say managed migration is essential, but many EU governments remain fearful of public opinion, which polls suggest is hostile to more immigrants. "Without some legal immigration, Europeans will be forced to work longer hours, retire later and probably have to give up some state pension and health care, because fewer workers will pay less taxes and contribute to the systems," IOM spokesman Jean-Philippe Chauzy told. (Reuters, 29.04)

The EU has begun to craft a common framework on tourism to help its 15 members promote and develop a sector which accounts for 7% of aggregate domestic product and employs 20 million people, officials said. An official EU resolution, to be adopted May 21 in Brussels, will "determine the criteria for cooperation and development" of the pan-EU industry, Spain's Finance Minister Rodrigo Rato said. The resolution will emphasize Europe's recognition of the economic weight of tourism and demonstrate "the homogeneity of the market," said Bruno Farenieaux, director of the French Tourist Bureau and head delegate for France, the world's most popular tourist destination. (Afp, 4.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Oxfordis peetud kõnes süüdistas EK president Romano Prodi Suurbritanniat, kuna see pelgab ELi ning ei anna piisavat panust ELi tuleviku heaks. Prodi heitis Suurbritanniale ette, et soovitakse olla USA noorem partner ning ei usaldata Euroopat. Prodi märkused väljendavad Brüsseli pahameelt Suurbritannia peaminister Tony Blairi ja USA president George Bushi liidu üle. Samuti kutsus Prodi Suurbritannia valitsust üles näitama "poliitilist tahet ja julgust" riigi ettevalmistamisel uniooni ühisrahaga liitumiseks. (Nigel Morris, The Independent, 30.04; The Times, 30.04; The Daily Telegraph, 30.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa lepingutega ei ole Prantsusmaale ette nähtud võimalust unioonist välja astuda, nagu seda soovis presidendikandidaat Jean-Marie Le Pen. Siiski otsivad tulevase 27-liikmelise ELi eksperdid mehhanismi, mis lubaks liikmesriigil EList välja astuda, või vähemalt astuda kõrvale mõnelt alustatud rajalt: selleks, et üks riik ei takistaks teiste riikide edasiminekut, nagu oleks peaaegu teinud Taani euro puhul, või nagu ähvardas teha Iirimaa jättes ratifitseerimata Nizza lepingu. Kui EList ei ole võimalik lahkuda, võib liikmesriik lasta ennast teistest eraldada ehk nö garantiini panna. Pärast seda, kui Nizza leping on ELi liikmesriikides ratifitseeritud, võib EL sekkuda liikmesriigi siseasjadesse juba hetkest, mil saab öelda, et liikmesriigis on “selge oht” demokraatia põhimõtete rikkumiseks. Varem oli ELi poolne sekkumine võimalik vaid juhul, kui täheldati Maastrichti lepingu artiklis 6 kehtestatud printsiipide “sügavat ja kestvat rikkumist”. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 30.04)

Pascal Lamy, EK väliskaubandusvolinik arvab, et EL, olles sunnitud andma eelisõiguse liberaliseerimisele, on kaotamas oma hinge ja võib sellega soodustada ekstremismi tõusu: “Efektiivsus ületab liiga palju võrdsust,” tunnistab ta. Vaenulike ekstremistide tõus riigis, kus 75% kodanikest soovivad küsitluste andmetel ELile suuremat rolli, paneb mõtlema. See ei ole Euroopa integratsioon ise, mis õhutab paremäärmuslasi. Kuid ka EL on vastutav inimeste poliitikast kõrvalejätmises, identiteediprobleemide ägenemises ja kaitsereaktsioonis immigratsiooni suhtes. Noortele peab selgitama, et EL ei ole põhjus, vaid vastus: see võimaldab valitseda globaliseerumise üle, mida Prantsusmaa üksi ei suudaks. (Jean Quatremer, Libération, 3.05)

Endise EK presidendi Jacques Delorsi sõnul oli Prantsusmaa valimiseelsete debattide puudumine ligi seitsme aasta pikkuse evolutsiooni tulemus: Prantsusmaa juhid ei taha enam enda peale võtta ELi poliitikat ja on kogu aeg kaitsval ja kartlikul positsioonil, end pigem välja vabandades kui õnnitledes toimunud progressi eest. Delors rõhutas, et ELi liikmeks saamise tingimused on fikseeritud. Prantsusmaa on küll jätnud küsitlustes mulje laienemisele kõige vastumeelsemast liikmesriigist, kuid laienemist peab vaatama kui ideaali, mitte kui sundust. Varem oleks pidanud panema poliitika majanduse suhtes esikohale ja kandidaatriigid integreerima ühtsesse perekonda, samas teades, et neil kulub 10 kuni 20 aastat ühtsesse majandusse integreerumiseks. Nüüd pakume üleminekuperioode, kuid meil ei ole võimalik laienemisest taganeda. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 3.05)

Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru eelsetes debattides ei olnud ELi temaatika arutluse all. Kuid teise vooru eel hakkas Le Pen “ELiga vehkima kui hernehirmutisega”. Jacques Chirac heitis talle ette ühise põllumajanduspoliitika ohustamist, mis põhjustaks “põllumeeste tulude vähenemist 40% võrra.” Unioon valmistub uueks laienemiseks ja püüab jätkuvalt kohandada oma poliitikat ja institutsioone ning traditsiooniliste parteide sõnul vajab Prantsusmaa just tugevat ELi, et tagada oma roll maailma poliitikas. Le Peni sõnul tuleb see seisukoht aga kahtluse alla seada, kuna ainult maksimaalset autonoomiat hoides on riik võimeline vastu seisma globalisatsioonile ja USA mõjule. (Henri de Bresson, Arnaud Leparmentier, Le Monde, 30.04)

Saksamaa ajakirjandus

Suure tõenäosusega väljub praegune Prantsuse president Jacques Chirac Prantsuse presidendivalimistest võitjana. Tema vastaskandidaadile Jean-Marie Le Peni'ile ennustatakse 20-25% häältest. Vaatamata paremäärmuslike kaotusele kasvab nii Brüsselis kui ka teistes Euroopa pealinnades mure Prantsusmaa europoliitilise usutavuse pärast. "Chirac jääb alati ebakindlaks kantonistiks, kel ei ole mingit strateegilist visiooni," ütleb Daniel Gros, Euroopa poliitiliste uuringute keskuse direktor. Järgnevate aastate jooksul peab EL läbi viima mitu olulist reformi - 2003. aastal esitab Euroopa Tuleviku Konvent põhiseaduse ettepaneku, 2004. aastal peab aset leidma idalaienemise esimene ring, 2005. aastal peavad lõpule jõudma läbirääkimised uniooni uue finantsraami üle. "Kui Le Pen on Chiracil kannul, siis ei saa Chirac just palju teha. Kuidas saaks Prantsusmaa põhiseadust puudutavast diskussioonist täie tõsidusega osa võtta, kui tema enda poliitiline süsteem on kriisis," küsib Saksamaa Euroopa spetsialist Ulrike Guérot. Prantsusmaa on ka riik, kelle elanikkond toetab kõige vähem idalaienemist, kuid poliitilistes diskussioonides on see tabu teema. "Prantsusmaa ei ole veel enda jaoks läbi seedinud oma rolli tulevases laienenud Euroopas," ütleb Hans Stark Prantsuse Rahvusvaheliste suhete Instituudist. (Daniela Schwarzer, Die Welt, 3.05)

Karlsruhes toimunud poliitikute ja juristide ühisel ümarlaual (teemaks "Millist põhiseadust vajab Euroopa?") jõudsid osalejad üksmeelele, et EK presidendi peab tulevikus valima Euroopa Parlament ning et komisjoni presidendi võim peab olema tugevam. Just EK president on see, kes on ELi esindajaks nii väljaspool uniooni kui ELi sees ehk nagu väljendas ümarlaua diskussioonist osa võtnud europarlamendi ekspresident Klaus Hänsch - EK president peab olema "ELi pea, mitte kaabu". (Ursula Knapp, Frankfurter Rundschau, 29.04)

Austria ajakirjandus

ELi volinik Loyola de Palacio tegi ettepaneku aatomienergiat puudutavate ühtsete julgeolekustandardite sisseviimiseks unioonis. Ühtsed standardid hakkaksid kehtima nii ELi praegustele kui tulevastele liikmesriikidele. Palacio sõnul võib ELi tavakodanikule tunduda kummalisena, et EL on välja arendanud ühtsed normid näiteks ujumiseks kõlbulike veekogude, aga mitte aatomienergia jaoks. Laienemisvolinik Günter Verheugen on juba avaldanud toetust oma kolleegi ettepanekule, samas võib arvata, et kõnealuseid standardeid enne 2004. aasta laienemist vastu ei võeta. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 29.04)

Taani ajakirjandus

EL lükkas tagasi Taani soovi osaleda piiratud ulatuses ELi õigusalases koostöös. EK esimehe Romano Prodi sõnul peaksid taanlased pigem loobuma oma eritingimustest, Taani ei saa kasutada ELi kui "rootsi lauda". Prodi sõnul kuuluvad eritingimused minevikku. "Kandidaatriigid saavad teatud üleminekuperioode ja abi ELi reeglitega kohanemisel, kuid me ei tee mingeid erandeid," ütles Prodi. Taani Konservatiivne Rahvapartei (Konservative Folkeparti) kritiseerib teravalt Prodi sekkumist Taani eritingimuste küsimusse. (Lars N¢rgaard Pedersen, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 1.05; Berlingske Tidende, 29.04; Politiken, 30.04, 1.05)

Rootsi ajakirjandus

1990. aastatel andis ELile tegevussuuna Prantsusmaa-Saksamaa koostöö. Prantsusmaa president ja Saksamaa liidukantsler kohtusid, jõudsid ühistele seisukohtadele, osutasid käega mingis suunas ja kogu ülejäänud EL liikus nende järgi, olgu siis tegemist ühise valuuta sisseviimise või ukse avamisega EFTA riikidele. Nüüdseks on see aeg läbi. Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid vaidlevad tippkohtumistel. Keegi isegi ei teeskle enam, et endine liidrite paar mängiks ELis mingit juhtivat rolli. Käimasolev ELi idalaienemine, mis tähendab uniooni poliitilise raskuspunkti nihkumist kirde suunas, ei ole Prantsusmaas kunagi erilist entusiasmi äratanud. Ja kuna ELi senine põllumajanduspoliitika sai kunagi loodud just selleks, et toetada Prantsusmaa põllumajandust, siis võib põllumajandusreformi diskussioonile oodata tugevat Prantsusmaa vastuseisu. Seega on Prantsusmaast oodata tülikat koostööpartnerit kogu ELile. Üldise arvamuse kohaselt on Prantsusmaa siiski leppinud ELi idalaienemise kui soovimatu paratamatusega. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 5.05)

Norra ajakirjandus

"Norra, kes on öelnud kaks korda "ei" ELile (1972. a. ja 1995. a.), ei ole selle tagajärjel eriliselt kannatanud. Riigil, kellel on kaubavahetus kogu ülejäänud Euroopaga, on selle kontinendi üks õitsvamaid majandusi." Sellise lõigu võib leida Jean Marie Le Peni juhitud Prantsusmaa Rahvarinde partei programmist, kus seatakse Norrat kõigile eeskujuks. Näide on toodud seoses ELi vastase argumentatsiooniga. (Yngve Hellest¢l, Aftenposten, 3.05)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The government must redouble its efforts to convince Britons of the need to join Europe's single currency, senior minister Robin Cook said. "One of the big tasks we still have to carry through is to convince the British people that Britain's future lies in Europe," said Cook, a prominent europhile and former foreign secretary. "That means becoming a full member of Europe." (Reuters, 5.05)

German Economy Minister Werner Müller hit out at plans by the EU to retaliate against a US decision to impose heavy tariffs on cheap steel imports. Müller said he did not fundamentally disagree with the EU that the US action was unacceptable, but that allowing the steel dispute to escalate further would be counterproductive. Germany "has a slightly different position from the EU on the issue regarding the timing of any retaliatory measures against the US," Müller said. Müller's comments make Germany the second EU country after Sweden to openly criticise the position of EU Commissioner Pascal Lamy. (Afp, 2.05)

The EU sorely needs more tax reforms if its economy and companies are to become more competitive, European Commissioner Frits Bolkestein said. Bolkestein, the EU's top regulator for internal market issues, said companies operating across Europe still faced extra costs and burdensome red tape due to the 15 different systems for calculating taxable income in the region. Without an effective strategy to rationalise tax rules for companies, the EU risked missing its target of becoming the world's most competitive economy by 2010, the commissioner said. (Reuters, 29.04)

The EU is looking to adopt an energy tax this year, modelled on Germany's "green tax". Germany introduced the controversial ecological tax in April 1999, which increases the price of petrol by 0.03 euros (2.7 US cents) a litre each January 1 until 2003. German Finance Minister Hans Eichel was lobbying for such a tax to be adopted Europe-wide, which would allow German businesses to compete on an equal footing with their European counterparts. (Afp, 4.05)

The EU might lodge a complaint at the WTO against the US if legislation increasing government aid to farmers is approved, a spokesman for the EU commission suggested. The measure represents a "major contradiction" of trade rules agreed by members of the WTO, Gregor Kreuzhuber, spokesman for the EU agriculture commissioner said. (Afp, 2.05)

IMF chief Horst Köhler called American and European trade policies "perverse," urging an end to cotton and sugar subsidies that obstruct this impoverished West African nation's efforts to beat poverty. "I know that the US alone is spending $2 billion (annually) for its cotton subsidies, more than the total production of sub-Saharan Africa of cotton and the same goes for sugar in the EU - they are spending more than 2 billion euros in Europe for sugar subsidies," Köhler told cotton producers and business leaders. (Reuters, 2.05)

Inflation in the euro zone slowed in April to 2.2% from 2.5% in March, a preliminary "flash" estimate from the EU's statistics branch, Eurostat, showed. Inflation in the euro zone had picked up in March slightly from 2.4% in February, following a rate of 2.7% in January. (Afp, 30.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi suursaadik ELi juures Gunnar Lund avaldas kahtlust USA vastu kehtestatavate sanktsioonide osas. Temaga nõustub Mats Ringborg Rootsi välisministeeriumist: "Me usume, et sanktsioonid võivad kõigile kaasa tuua teatud miinuseid ja seetõttu oleme kahtleval seisukohal. Kuid samal ajal on ka oluline hoiatusena midagi ette võtta." (Björn Suneson, Svenska Dagbladet; Karin Henriksson, Svenska Dagbladet, 30.04)

JULGEOLEK

Czech President Vaclav Havel: "There are lots of good reasons why these three [Baltic] countries should be invited to become NATO members. The three countries share the same values as member countries of the Alliance." Afp, 2.05

Uudisteagentuurid

The presidents of Estonia, Latvia and Lithuania held talks with Czech head of state Vaclav Havel in Prague, with the Baltic states' hopes for NATO and EU entry high on the agenda. Estonia's Arnold Rüütel, Valdas Adamkus of Lithuania and Latvia's Vaira Vike-Freiberga were also to attend a conference on "Our Future in the Atlantic Community," co-organized by US-backed Radio Free Europe/Radio Liberty. (Afp, 2.05)

Czech President Vaclav Havel expressed support for the NATO bids of Baltic states Estonia, Latvia and Lithuania, who hope to be invited join the Alliance at a summit in Prague later this year. Havel said the three countries "share the same values as member countries of the Alliance." "This does not just reflect my personal feelings for these countries, but a real point of view on the situation," he added, saying NATO should recognize that the ex-Soviet states "belong to a region or a sphere to which they are historically attached." (Afp, RIA Novosti, Interfax, 2.05)

Prahas visiidil viibinud Leedu president Valdas Adamkus teatas, et uued NATO liikmed on valmis andma oma panuse alliansi tegevusse kaitsejõudude ja regionaalkoostöö valdkonnas. Leedu presidendi sõnul võtavad uued liikmed allianssi kaasa heanaaberlike suhete ja regionaalkoostöö kogemusi, kuna Balti riikide koostöö selles sfääris on eeskujulik. (Interfax, 2.05)

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder hindas positiivselt Leedu saavutusi NATOga liitumise ettevalmistamisel. Kohtumisel Leedu president Valdas Adamkusega avaldas Schröder arvamust, et Praha NATO tippkohtumisel saavutab Leedu oma eesmärgi. (Interfax, 3.05)

Poland, Germany and Denmark invited the three Baltic states to send liaison officers to their multilateral corps, a move seen as endorsing their bid to join NATO later this year. Danish Defense Minister Svend Age Jensby said only the invitation is "a very important step towards getting into NATO for Lithuania, Latvia and Estonia." The three Baltic defense ministers welcomed the invitation. "We enjoyed being good candidates to NATO, but it is much better and much more important to be good allies," said Lithuanian Defense Minister Linas Linkevicius. (Afp; RIA Novosti, 30.04)

Riias toimub juuli algul NATOsse pürgivate riikide peaministrite ning NATO liikmesriikide mõjukate poliitikute, ekspertide ja ajakirjanike kohtumine. See on viimane kandidaatriikide peaministrite nõupidamine enne tippkohtumist novembris Prahas, kus Balti riigid loodavad saada kutse allianssi. Kümme kandidaatriiki teevad nõupidamisel kokkuvõtted NATOsse saamiseks tehtud koostööst ja ühisest koordineerimisest, mis algas 2000. aasta mais Vilniuses kandidaatriikide peaministrite kohtumisel. (Interfax, 2.05; Afp, 3.05)

Ex-communist states including many hoping to be invited to join NATO later this year underlined their commitment to securing peace in the region, notably in the war-scarred Balkans. "We want to change the perception that peace is an exception in southeastern Europe," said Romanian foreign ministry official Mihnea Motoc at the meeting of representatives of 16 ex-communist states. "We want to convince the West that peace is possible in this region," he added, calling for its countries "to be rapidly achored into stable and democratic Western organizations." (Afp, 29.04)

USA has signaled it might favor bringing into NATO more new members than currently anticipated, arguing that "the more allies we have, the better off we're going to be." It also expressed its determination to press European partners to boost their military capabilities, including making a contribution to President George W. Bush's missile defense program, despite strong reservations about it in many European capitals. The statements came at a Senate Foreign Relations Committee hearing, which featured Undersecretary of State for Political Affairs Marc Grossman and Undersecretary of Defense for Policy Douglas Feith among the key witnesses. (Afp, 2.05)

On April 26, the Bundestag adopted a resolution supporting the Baltic and other states' admission to NATO in the next round of the alliance's enlargement. Only the left-wing Party of Democratic Socialism voted against. Speakers from all parties endorsing the resolution singled out the Baltic states' democratic credentials, market reforms, progress on meeting admission criteria, and cooperation with the alliance on Balkan peace support operations and other issues. They noted also Germany's responsibility for helping to reverse the consequences of the Ribbentrop-Molotov Pact. (Rfe, 2.05)

NATO peasekretär George Robertson loodab, et alliansi välisministrite kohtumisel Reykjavikis langetatakse otsus NATO-Venemaa suhete uue formaadi osas. Robertsoni sõnul on ta häälestatud optimistlikult, kuna arvab, et uue koostöövormi väljatöötamisel ei teki suuri probleeme. (RIA Novosti, 29.04)

Russia and NATO are close to striking a deal on a new joint body that will give Moscow a voice in the affairs of its former Cold War foe, a Russian diplomatic source said. "There are real chances of agreement on the outstanding issues on the formation of a new format for cooperation between Russia and NATO before the meeting in Reykjavik," the unnamed official told. (Interfax, 3.05; Afp, 4.05)

USA president George Bush võtab osa mais toimuvast Venemaa-NATO tippkohtumisest. Bushi arvates on Venemaa-NATO tippkohtumine suureks sammuks NATO ja Venemaa vaheliste suhete parandamisel, mis suurendab omakorda USA huvi integreerimaks Venemaad euroatlantilisesse ühendusesse. (RIA Novosti, 1.05)

Macedonia has officially asked NATO to extend its peacekeeping mission in the Balkan country by another three months to September, a NATO official said. The EU has said it is ready to take over leadership of the mission from NATO after legislative elections in Macedonia scheduled for September. (Afp, 3.05)

USA ajakirjandus

Produktiivne partnerlus Kremli ja NATO vahel aitaks tugevasti kaasa president Vladimir Putini püüdlustele ümber hinnata Venemaa välispoliitika USA ja Euroopa suunal. Mõlema poole läbirääkijad on ette valmistamas plaani, mida esitletakse NATO välisministritele. Plaanid peaksid ära määratlema valdkonnad, kus Venemaa ja NATO saaksid koheselt alustada koostööd. Venemaa ei ole aga veel valmis täielikuks sõjaliseks integratsiooniks NATOsse. (The New York Times, 2.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Kas NATOl on tulevikku? Kas USA vajab NATOt? Kuidas suudab allianss kohandada end selliselt, et kaitsta oma liitlasi vägagi erinevate ohtude vastu nüüd, pärast 11. septembri sündmuseid? Vastused neile küsimustele tuleks leida enne Prahas toimuvat NATO tippkohtumist. Iroonilisel kombel pole NATO olnud kunagi sedavõrd hõivatud kui praegu, kuid seda ei ole ta mitte kollektiivse kaitse ülesannetes, mille jaoks allianss loodi, vaid rahuvalve operatsioonides. NATO laienemisega seonduvas on mitmed kriitikud seisukohal, et kutsete esitamine Sloveeniale, Slovakkiale, Balti riikidele ning võimalik, et isegi Bulgaariale ja Rumeeniale, võib allianssi nõrgestada, mille tulemusena NATOst võib saada julgeolekualane jututuba. USA uus lähenemine NATOle pärast 11. septembrit kajastub novembri tippkohtumiseks seatud uutes prioriteetides. Bushi administratsiooni ametnike sõnul saab tippkohtumise esmaseks aruteluks uus kaitsevõime, mis on suunatud uute ohtude vastu. Sellele järgneb uute liikmesriikidega seonduv arutelu ning sellele omakorda uued suhted Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasiaga. Kui kaitsevõime on testiks Euroopa panuse kohta NATOsse, siis laienemisega seonduv on test USAle. Bushi administratsioon ei soovi veel nimetada konkreetseid riike, kellele esitatakse liitumiskutse. Richard Lugar, kes oli kunagi häälekaim laienenud NATO toetaja, arutleb nüüd, et laienemine peaks tugevdama, aga mitte nõrgendama allianssi. Kõikidel võimalikel kandidaatidel on omad puudused. Balti riikidel on väikesed armeed, kuid nad on töötanud kõvasti selle kallal, et arendada vajalikku kaitsevõime nišši. Üks diplomaat võrdleb Balti riike Norraga, kellel on vaid mõned sõjalised jõud, kuid kes on enamuse neist saatnud Afganistani. (The Economist, 2.05)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharping avaldas toetust NATO laienemisele ja alliansi ning Venemaa vahelise suhte väljaarendamisele. Hiljuti USAs visiidil viibinud kaitseministri sõnul võetakse NATOsse uued liikmed, allianssi enda positsiooni kavatsetakse tugevdada ning ühtlasi asutakse välja arendama Venemaa-NATO vahelisi suhteid. Scharpingu sõnul ei saa Venemaast NATO liiget, küll aga jõutakse ilmselt kokkuleppele laiaulatusliku koostöö osas. Minister täheldas, et NATO ei soovi Venemaa ees ust kinni lüüa, vaid vastupidi, teda toetada - enda huvides. (Reuters, Süddeutsche Zeitung, 29.04)

Soome ajakirjandus

ELi sõjalise komitee esimees kindral Gustav Hägglund teeb ettepaneku Euroopa ja USA julgeolekusüsteemi uuendamiseks, mille kohaselt ELi ja NATO Euroopa väed ühendatakse ja uus organisatsioon tegeleks kriiside reguleerimise ja terrorismi tõkestamisega Euroopas ja selle lähialadel. Organisatsiooniline uuendus NATOs ei tähendaks Euroopa ja USA koostöö lõpetamist, NATO lammutamist või 5. artikli julgeolekugarantiist loobumist. “Suuremate ohtude korral säiliks endiselt tuumarelva “vihmavari” ja 5. artikkel ulatuks endiselt ka Euroopa kaitseks,” ütles Hägglund. Oma ettepanekut pidas Hägglund spekulatiivseks, kuid esitlusega oli juba varem tutvunud ELi välispoliitika juht Javier Solana. Hägglundi sõnul on NATOst saamas Euroopas ELi sarnane kriiside lahendamise organisatsioon. “Kas on mõistlik pidada samas piirkonnas kahte sarnast kriiside lahendamise organisatsiooni,” küsis Hägglund ja märkis, et ELi ja NATO laienemine vaid suurendaks teineteise kordamist. Loodavasse organisatsiooni võiksid Hägglundi sõnul probleemideta kuuluda ka neutraalsed riigid. See lahendaks Soome NATO liikmelisuse küsimuse. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 3.05)

Venemaa ajakirjandus

Ajalehe erikorrespondendi kaks NATO teemalist lugu: Kuidas Lätis püütakse NATOt noortele reklaamida ning Leedu president Adamkuse NATO-teemalisest osast tema iga-aastasel pöördumisel Seimi poole. Läti transatlantiline organisatsioon LATO kuulutas välja esseede konkursi Balti riikide NATO liikmelisuse teemal, samal ajal näitasid autori sõnul hiljuti läbiviidud küsitlused, et 72% läti noortest on alliansiga liitumise vastu. (Vladimir Taranov, Parlamentskaja Gazeta, 30.04)

Strana.Ru refereerib Bratislavas Slovakkia välispoliitika ühingus esinenud Poola presidendi kantselei rahvusliku julgeoleku büroo juhi Marek Sivetsi kõnet. Sivets on Moskva-NATO koostöö tihenemise vastu ning soovitab selle asemel tihedamat koostööd Ukrainaga, rõhutades Ukraina geopoliitilist asendit ning suurt inim- ja sõjalist potentsiaali. (Jelena Derjabina, Strana.Ru, 25.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Sweden's King Carl Gustaf XVI and Queen Silvia visited Estonia and attended the reconsecration of a Swedish Lutheran church that was turned into a sports hall by the Soviets. The royal couple also visited northwestern Estonia where the king opened a museum of the community of Swedes who lived in the area until World War II. (Afp, 30.04; RIA Novosti, Interfax, 5.05)

Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin näeb Eesti-Vene suhetes positiivseid muutusi, mille põhjuseks on tema sõnul Eesti uue presidendi ja uue valitsuse senisest suurem tähelepanu suhetele Venemaaga. Rogozini sõnul toimib uus koalitsioon Vene-Eesti suhete arendamise ja normaliseerimise seisukohalt pragmaatilisemalt. Rogozini arvates ei tohi Eesti-Vene suhete areng sõltuda poliitilisest konjunktuurist. (Interfax, 29.04; RIA Novosti, 29.04, 30.04)

Eesti ja Venemaa kirikutüli lahenemise tulemusel võib taastuda kaubavahetuses 1994. aastal peatatud enamsoodustusrežiim, ütles Riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin EÜRP juhatusega kohtumisel. Rogozin märkis, et Eesti peab nüüd Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku põhikirja registreerimise järel leidma võimaluse järgmise sammu astumiseks ning tunnistama õigeusu mõlema, nii Moskvale kui ka Konstantinoopolile alluva haru võrdõiguslikkust omandiküsimustes. Rogozini sõnul võib pärast kiriku vara probleemi lahendamist oodata Eestisse Moskva patriarhi Aleksiust, kelle visiit muutub jõuliseks stiimuliks Eesti-Vene suhete normaliseerimisel. (Interfax, 29.04, 30.04)

Ekspeaministrist Isamaaliidu esimees Mart Laar nimetas natsikütt Simon Wiesenthali ettepanekut Baltimaid boikoteerida kohatuks. "See on ebaõnnestunud avaldus, mis töötab nende endi eesmärkide vastu," ütles Laar. Laari hinnangul on Viinis asuva II maailmasõja aegseid juutidevastaseid kuritegusid uuriva keskuse juhi Simon Wiesenthali hinnangud Eesti kohta sügavalt ekslikud. Endise peaministri hinnangul ei mõjuta Wiesenthali avaldus USAd NATO laienemise küsimustes. (Interfax, 2.04)

Siseministeerium on registreerinud 27 MPEÕKile kuuluva koguduse põhikirjad Kirikute ja koguduste seaduse alusel. Kogudused on kantud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse. Enamik kogudusi asub Ida-Virumaa ja Tartumaa maakondades. (Interfax, RIA Novosti, 3.05; IA Rosbatl, 4.05)

Norra ajakirjandus

Autor meenutab grupi Põhjamaade ajakirjanike külaskäiku Eestisse 1989. aastal. Pruunis ruumis pakuti helepruuni värvi imeliku maitsega kohvi, pruuni värvi ülesküntud maa maitsega kooki, jalutati lagunema kippuvas vanalinnas ja seisti tund aega Pepsi-Cola sabas. Siis ei uskunud Skandinaavias veel keegi, et Eesti sini-must-valge lipp lehvib ühel päeval avalikult iseseisvas Eestis, mis lõpuks ometi pääsenud brutaalsest Nõukogude impeeriumist. Tänasel päeval on Tallinna vanalinn hoopis midagi muud kui 13 aastat tagasi. "Imelik tunne tekkis mõned päevad tagasi Oslo kuningalossi eest mööda jalutades ja seal Eesti lippu Norra lipu kõrval lehvimas nähes. President Arnold Rüütel oli ametlikul visiidil. Norra press ei vaevunud sellest kirjutama. Presidendil on kommunistliku parteiga seotud minevik. Nüüdseks on ta aga teinud kannapöörde, tahab liituda nii ELi kui ka NATOga. Eesti on näinud piisavalt okastraati ja raudkardinaid. Keegi ei taha enam viljakohvi ega mulla maitsega kooki," kirjutab autor. (Br¢ym, Aftenposten, 24.04)

Läti ajakirjandus

Reformierakonna esimees, peaminister Siim Kallas kinnitas Reformierakonna üldkogul, et erakond küsib riigikogu valimistel rahva mandaati üksikisiku tulumaksu langetamiseks. Kallas kinnitas, et juhul kui rahvas annab Reformierakonnale selle mandaadi, siis on alates 1. jaanuarist 2004 üksikisiku tulumaksu määr tänase 26% asemel 20%. Selline idee on kutsunud esile Eesti poliitikute skeptilise suhtumise, kuigi kõik tunnistavad, et Eestile on vaja tõsist impulssi 1990ndate majandusime kordamiseks. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Simon Wiesenthaliga pealkirja all ”Sõda pole lõppenud, kuni vabaduses on veel kasvõi üks SSlane!”. Wiesenthal räägib natside uuest kodumaast Lõuna-Ameerikast, neonatsismist. Eraldi alalõik on pühendatud Lätile, Eestile ja Ukrainale, Wiesenthal nimetab kahetsusväärseks endiste SSlaste rehabiliteerimise katseid Eestis ja Lätis. Wiesenthal teatab oma kavatsusest esineda avaldusega, kus kutsub üles kuulutama nende riikide suhtes välja turismiboikott, ärimeestel soovitatakse lõpetada igasugune kaubandus nende riikidega. (Georgi Zotov, Argumentõ i Faktõ, 30.04)

Autori arvates pole demokraatlikul Euroopal mõtet Le Peni edu üle šokis olla, sest ta on liiga kaua pigistanud silmi kinni profašistliku mõttelaadi tugevnemise ees Eestis ja Lätis. Seda, mida Le Pen Prantsusmaal alles kavatseb teha, on Eestis ja Lätis kümne aasta eest võimule tulnud jõud juba edukalt ellu viinud. Autor toob näiteks mittepõlisrahva väljatõrjumise "dekoloniseerimise" sildi all ja võitluse ühe religiooni vastu, samuti selle, et nii Eestis kui ka Lätis austatakse kunagisi SSlasi. (Nikolai Uljanov, Strana.Ru, 27.04)

Riigi keeleinspektsiooni esindajad trahvisid Kohtla-Järvel kümmet arsti ja 50 medõde eesti keele oskamatuse pärast. Keeleinspektsiooni huviorbiidis on veel 53 arsti ja 193 õde. Kontrolliti ka üht kohalikku gümnaasiumi, kus vaid kolm eesti keele õpetajat valdavad riigikeelt ning veel paar-kolm õpetajat oskavad seda vastuvõetaval tasemel. Artiklist saab lugeda uuest terminist – “slaavi vähemus”. (Ytro.ru, 30.04)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Autor analüüsib Läänemere-äärsete reformriikide majanduslikku potentsiaali ning leiab, et Saksamaa on põhjendamatult vähe näidanud üles huvi otse tema ranniku ääres paikneva majandusruumi vastu. Kõik räägivad küll idalaienemisest ning teevad avaldusi märksõnade "Regioonide Euroopa" all, kuid ometi on Saksamaa huvi tagasihoidlik, mida ilmestab vähene investeeringute arv nimetatud piirkonda. Samal ajal, kui 2001. aastat nimetati majanduskasvu näitajate poolest katastroofiaastaks, kasvas näiteks Läti majandus 7,6%, Leedus ja Eestis ei olnud see sugugi vähem. Ainsa majandusruumina maailmas suutis see regioon end majanduslikust langusest säästa. Autor täheldab, et erinevalt sakslastest on Skandinaavia riigid juba varakult mõistnud kõnealuse regiooni majanduslikku potentsiaali - Eestisse tuleb näiteks 70% otsevälisinvesteeringutest Rootsist ja Soomest, Saksamaa jääb kolmandale kohale. Prognoosid näitavad, et Läänemere regiooni üksikud piirkonnad võivad oma majandustulemusi kümne aastaga enam kui kahekordistada. Eeldused selliseks kasvuruumiks on väga soodsad - Skandinaavia tugevad IT- ja kommunikatsioonikontsernid investeerivad just sellesse regiooni. Läänemere regioon peidab endas tohutuid võimalusi - kolme Balti riigi elanikke on kokku sama palju kui üksi Austrias. Kokku elab Läänemere regioonis 50 miljonit inimest. Vaatamata nendele näitudele on nii Brüsseli kui Berliini pilgud suunatud ennekõike lõunasse. (Matthias Iken, Die Welt, 3.05)

Soome ajakirjandus

Samal ajal kui Soomes arutletakse võimaliku viienda tuumajaama üle on ka Eestis päevakorrale kerkinud tuumaenergia teema. Eksperdid usuvad, et juba viie aasta pärast ei suuda Eesti Energia rahuldada Eesti kasvavat energiavajadust, seega tuleks alustada Eesti esimese tuumajaama planeerimist veel selle aasta jooksul. Vastasel korral on aastal 2015 Eesti sõltuv eksporditavast elektrist. Tuumajaama rajamine Eestisse on vältimatu. Selles osas on poliitikud, teadlased ja ettevõtete juhid ühel arvamusel. Vastaste häält on vähe kuulda, mida võib seletada sellega, et taolist asjade käiku eriti ei usuta. Idee on siiski sedavõrd uus ja kummaline, et vastaste asemel tuleks pigem rääkida projekti ebatõenäoliseks pidavatest skeptikutest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 2.05)

Mõte Saaremaa ühendamisest mandriga silla või tunneli abil on praegu kiiresti jõudu kogumas. “Siit edasi kulub sillaprojekti reaalsuseks saamiseni parimal juhul viis aastat,” täpsustab regionaalministri nõunik Aap Neljas. Keset valimisperioodi ametisse astunud Siim Kallase valitsusel on kiire. “Praegune valitsus saab ametis olla vaid aasta enne järgmisel kevadel toimuvaid valimisi. Soovin, et valitsus jõuaks otsuse vastu võtta õigeaegselt,” ütles Neljas. Tema sõnul on praegu projekti tarbeks eraldatud juba kaks miljonit krooni. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 1.05)

Konkurents Helsingi ja Tallinna vahelises laevaliikluses pingestub endisest enam, kuna Tallink, Silja Line ja Linda Line toovad liinile uued laevad. Nüüd on võimalik Helsingist Tallinnasse sõita 30 korda päevas. Liinil liiklevad laevafirmad usuvad reisijate arvu kasvu. Tallink Finlandi tegevjuht Keijo Mehtonen usub, et firmal tuleb sellel aastal kõigi aegade suverekord tänu mais liiklemist alustanud uuele laevale. “Uus laev mahutab 2500 reisijat. Nõudmine oli suur, kuna reisijad vajavad midagi uut. Möödunud aastal oli Tallinkil reisijaid üle 2,2, miljoni ja me ootame sel aastal reisijate arvu kasvu 2,6 miljonini,” ütles Mehtonen. Konkurents Eesti liinil on tugev, kuid see ei puuduta Mehtoneni sõnul niivõrd tavalisi laevu kui just kiirlaevu, kus on juba ülepakkumine. Viking Line turundusjuht Risto Peltola tõdeb, et firma jätkab ka edaspidi 20-tunniseid kruiise Helsingist Tallinna lähistele, kuid uue tootena tulevad sel suvel Riia kruiisid. “Rootsi-Soome on endiselt meie suurim liin, teisel kohal on Helsingi-Tallinn liin.” (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 29.04)

Soomlaste reisimine Eestisse on muutumas populaarsemaks ja seda on märgata ka transpordiettevõttes Matka Peura. Ettevõtte möödunud aasta 2,35 mln euro suurusest käibest moodustas üle poole turismitransport. Matka Peura sõidutab praegu 50-100 inimest igal nädalal Eestisse ja tagasi. Turistidele pakutakse Pärnu sanatooriumi ning turismiobjekte Tallinnas ja Pühajärvel. (Marja Kujala, Keskisuomalainen, 29.04)

Soome ja Eesti meremeeste ametiühingud sõlmisid kokkuleppe üle Soome lahe toimuva koostöö tihendamiseks. Soome Meremeeste ametiühingu (SMU) esimehe Simo Zittingi sõnul on eesmärgiks SMU ja tema Eesti vennasliidu Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu EMSA vahel Läänemerel sõitvate laevade suhtes kokkulepete sõlmimine ja poliitika väljatöötamine. “Meil on juba vastavaid projekte rootslastega. Eesmärgiks on piirkondliku meresõidu töökohtade kaitsmine väljast tuleva odava tööjõu vastu,” selgitas Zitting. (Kari Klemm, Turun Sanomat; STT, Taloussanomat, 30.04)

Laevandusfirma Tallinki enamusomanik AS Infortar müüs 131 mln krooni eest välisinvestoritele 10% Tallinki aktsiatest. Tallinki teatel on uute omanike hulgas Amber Trust, Firebird, DCF Fund II Baltic States, Aurator Asset Management and Ilmarinen Mutual Pension Insurance Company. (STT, Kauppalehti, 2.05; Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 3.05)

Fondide rajamine on Eestis veel vähem soositud kui aktsiatesse investeerimine. “Fondidel on Eestis raskusi, kuna kohalikud investorid hoiavad raha pangaarvetel,” ütleb Trigon Capitali juhataja Joakim Helenius. Investeerimistahte puudumist on märgata igal pool. Börsil noteeritud firmad ei leia investoreid. “Kogu kapitaliturg kannatab,” jätkab Helenius. Kuid vaatamata kehvale olukorrale tõi Trigon Capital turule uue toote, Kesk- ja Ida-Euroopa fondi. Fondi ei reklaamitud eriti eestlastele, vaid kontakte otsiti otse Põhjamaadest. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 3.05)

Eesti fondidele avaneb uus turg, kui reformitakse Eesti pensionisüsteemi. Kõik pärast 1983. aastat sündinud investeerivad pensioniks investeerimisfondi 2% palgast ja riik veel 4% sellele lisaks. Teistele on süsteem vabatahtlik. Pensionifondide üle konkureerivad Eestis kuus firmat: Sampo, Pohjola Seesam, Hansapank ja Ühispank, LHV Asset Management ning Ergo Kindlustuse ja Trigon Securitiese ühisfirma. (Kauppalehti, 3.05)

Eesti autohoolduskauplustes kaubeldakse ka alkoholiga. Müügitegevus toimub ka Neste, Statoili ning Shelli kütusejaamade juures. Näiteks Neste jaamade juures tegutseva R-Kioski müügiartiklisse kuuluvad ka alkohoolsed joogid alates õlust ja veinist kuni kangete viinadeni välja. (Mia Jouslehto, Kauppalehti, 30.04)

Mööblikauplus Sotka avab umbes 1620 m2 suuruse kaupluse augusti lõpus Tartus. Sotka eesmärgiks on saavutada 30% osalus Tartu mööbliturul. (Taloussanomat, 30.04)

Soome konsultatsioonifirma Leinonen on olnud Balti riikides edukas. Kõigi kolme riigi pealinnas on avatud oma büroo. Uus büroo avati ka Peterburis. “Eesti süsteemid on märgatavalt modernsemad kui Lätis või Leedus,” ütles Riia büroo juhataja Leila Olaleye. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 2.05)

Läti ajakirjandus

Rootsi Riiklik Toitlustusamet hoiatas, et miljonite inimeste igapäevased toiduained nagu leib ja friikartulid võivad sisaldada suures koguses ainet, mis ilmselt põhjustab vähktõbe. Akrüülamiidi skandaal juhtis tähelepanu McDonalds’i toiduvalmistamise tehnoloogiale. McDonalds’i tegevdirektor Eestis Dmitri Shalov loobus tehnoloogiaga seotud küsimusi kommenteerimast. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.04)

Äripäeva artikli refereering. Kuigi valdavalt on lihatööstused seisukohal, et nende ekspordivõimalused Eesti astumisega ELi oluliselt ei laiene, loodab Rakvere Lihakombinaat Euroopas läbi lüüa sealiha müügiga. Rakverel on juba loodud Euroopas liha eksportimiseks vajalikud kontaktid, palju abi on ka emaettevõte HK Ruokatalo kogemustest. Rakvere Lihakombinaat üllatas ajakirjanikke juba praegu seni nähtud tööstustest kõige karmima hügieenikontrolliga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.04)

AS Tallinna Sadam arendab aktiivselt Paldiski sadamat, mille vastu on hakanud huvi tundma maailma juba suurimad logistikafirmad. Paldiski Lõunasadama kasutuselevõttu võimaliku Venemaale eksporditavate autode jaotuskeskusena kaalub maailma üks suuremaid logistikaettevõtteid Wallenius Wilhelmsen, mis veab igal aastal meritsi üle 1,5 miljoni sõiduauto. USA firma tingimuseks on aga topelttollide kaotamine Eesti ja Venemaa vahel, milleks viimase aja arengud annavad lootust. Täna on läänest itta suunduv transiit Tallinna Sadamat läbivate kaupade hulgas väikese tähtsusega, kuid Venemaaga suhete paranedes võib läänest itta suunduva transiidi maht moodustada kuni veerandi veomahust. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 3.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinna hotellid teenivad mai lõpus toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse ajal Tallinna saabuvate turistide arvelt mõnevõrra rohkem, sest tippnõudluse tõttu on kergitatud tubade hindu. Vaatamata hinnatõusule on praktiliselt kõik toad Tallinna hotellides juba kuude eest kinni pandud. (Interfax, 2.05)

Novgorodis algasid Võidupühale pühendatud Eesti-Vene noorte korvpallivõistlused. Eestit esindab koondis Narvast. (RIA Novosti, 2.05)

Tšehhi, Saksamaa ja Poola saatkond avavad koostöös Eesti juudi kogukonnaga 10. mail Tallinna lähedal Kalevi-Liival mälestustahvli seal II maailmasõja ajal paiknenud koonduslaagris hukatud inimestele. 1942. aasta septembrist Kalevi-Liival tegutsenud koonduslaagris tapsid natsid teatmeteoste andmeil tuhandeid Eesti, NSV Liidu, Poola, Tšehhi, Austria ja Prantsusmaa kodanikke. (Interfax, 2.05)

Suurbritannia ajakirjandus

25. mail kavatseb Eesti vallutada Euroopa. Lahinguväljaks on Eurovisiooni lauluvõistlus. Enne võitu, mille Eesti saavutas eelmise aasta lauluvõistlusel, ei teadnud suur osa maailmast ikka veel, mis on Eesti või kus ta asub. Eestlased väidavad, et Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamisega kinnitatakse Eesti maailmakaardile. Okupatsiooniaastatega seotud minevik ei ole eestlaste mälust veel kadunud. Kuigi praegu räägitakse ELi ja NATOga liitumisest, vaatavad eestlased jätkuvalt närviliselt üle õla “suure karu” poole. Selles kontekstis on Eurovisioon omandanud eestlaste seas omamoodi sürrealistliku tähenduse. Pärast võitu eelmisel aastal sõnas toonane peaminister Mart Laar: "Me purustasime Vene impeeriumi lauluga. Nüüd ei koputa me Euroopa uksele, vaid jalutame sisse lauldes." Artiklis kiidetakse Tallinna vanalinna ning selles asuvaid baare, restorane ning ööklubisid. (Sankha Guha, The Guardian, 28.04)

Eestis valitakse Interneti-hääletusel Euroopa parim laululind. Võitja kuulutatakse välja 24. mail. (Michael Tarm, The Independent, 27.05)

Rootsi ajakirjandus

Euroopa linnulauluvõistlus on jõudnud Eesti pealinnas Tallinnas lõpuspurdini. Kõigil on veel võimalus Interneti-leheküljel hääletada oma lemmiku poolt. 21 riiki on esitanud võistlusele oma linnu, võistluse korraldaja Eesti on valinud ennast esindama ööbiku. Lõpptulemused tehakse teatavaks 25. mail Tallinnas vahetult enne Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserti. (Svenska Dagbladet, 4.05)

5.05 külastab Rootsi kuningapaar Eestit, et osaleda Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku sisseõnnistamisel. Ühtlasi tagastab kuningas Carl XVI Gustaf kirikule varanduse, mis on ligi 60 aastat olnud varjul Rootsi Ajaloo Muuseumis vale nime all. Pärast 1943. a. Nõukogude vägede saabumist Balti riikidesse põgenesid paljud eesti-rootslased võttes endaga kaasa Eesti kirikutes leiduvaid väärisesemeid. Nad juba aimasid ette, mis nendest esemetest vastasel korral võib saada. Rootsi jõudes andsid põgenikud väärtuslikud esemed üle riigi antikvaarile, kes omakorda andis need edasi muuseumile. Kõige vanemaks väärisesemeks on karikas 1656. aastast. (Bengt Falkkloo, Dagens Nyheter, 4.05; Expressen, 30.04)

Norra ajakirjandus

Väljaandes ilmunud kuulutuses antakse teada, et kõigil on võimalus osta Eestist pärit puitesemeid ja õpilaste käsitööd ning sellega toetada Keilas asuvat SOS lasteküla. Diseni kool Norras on alustanud koostööd nimetatud lastekülaga ja kogub seetõttu nädala jooksul korraldatavate üritustega raha. Saadud raha eest on plaanis ehitada SOS lastekülale jalgpalliväljak. (Aftenposten, 25.04)

Soome ajakirjandus

Tampere teatrisuvi näitab, mida Tallinnas ja Vilniuses osatakse. Lahe tagant saabuvad kaks tugevat noore põlve lavastajat koos vene klassikutega: Tallinna linnateatri kunstiline juht Elmo Nüganen toob oma nägemuse Dostojevski Kuritööst ja karistusest ning Leedu Oskaras Korsunovas Bulgakovi Meistri ja Margarita. Kuritöö ja karistus on eestlase rafineeritud käe läbi küpsenud esitus, kus kõlab elav õigeusu kiriku muusika ja helisevad kellukesed. (Anne Välinoro, Aamulehti, 3.05)

Eesti on ainus Balti riik, kus sündimus on selle aasta kahel esimesel kuul möödunud aasta sama ajaga võrreldes kasvanud. Käesoleva aasta algul elas Eestis 1 361 000 inimest, jaanuaris-veebruaris sündis 2119 last, mis on 55 võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Lätis sündis aasta alguses 3320 vastsündinut, mis on 40 võrra vähem kui möödunud aastal. Leedus sündis 241 last vähem kui eelmisel aastal, kokku 5063. (BNS, Keskisuomalainen, 3.05)

Eestis remonditi juba teist Soome jäälõhkujat. Jäälõhkuja Fennica alustas teed Helsingist Angola suunas uues kuues, tulles just Tallinnast remondist. Balti Laevaremonditehas (BLRT) Grupp võitis Soome Veeteede ameti korraldatud rahvusvahelise avatud konkursi. Remont läks maksma umbes 250 000 eurot. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.04)

Läti ajakirjandus

Gennadi Everiga seotud firmad Valandar ning Rukon-Info müüsid venekeelse päevalehe Estonija ja nädalalehe Vesti-Nedelja Pljus Tallinna volikogu liikme Vladimir Ivanovi ja tema poja Oleg Ivanovi firmale. Kuigi Vladimir Ivanov ütles, et lehtede ost ei ole seotud eelseisvate kohalike omavalitsuste ja parlamendivalimistega, räägitakse just vastupidist, nagu oleks uued omanikud võltsisikud, kelle taga on suured poliitilised jõud. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee