Nädal välismeedias: 22.-28. aprill 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Enlargement Commissioner Günter Verheugen said he was confident about winding up accession talks with up to 10 countries by the end of 2002 despite several outstanding thorny problems. These problems include trying to settle the decades-old division of candidate Cyprus as well as Ireland's planned referendum on the Nice Treaty, which provides a legal basis for enlargement to proceed and must be ratified by all members. The EU will agree a common negotiating position on difficult financial issues such as agriculture subsidies by its next summit in Seville, Spain, on June 21-22, he said. (Reuters, 25.04)

The cost of enlarging the EU will be equivalent to around 25 euros (22 dollars) per year for each citizen, the EU's agriculture commissioner Franz Fischler said in an interview with the German news magazine Focus. He did not say how he had arrived at the figure. (Afp, 27.04)

East European states seeking to join the EU warned that EU proposals on how they would pay their membership dues could put a strain on their fragile state budgets. The EU has proposed that candidates pay from day one of accession the full budget contribution, the mandatory payment which partly derives from customs duties and from value added tax receipts. The EU also proposed at a negotiating session that new members should receive a "lump-sum" payment each year from the Union to make sure that the mostly ex-communist newcomers do not become net contributors to the EU budget. But many EU candidates - led by the biggest of them, Poland - rejected the idea, saying they would prefer a fixed transition period before paying their full budget contribution. (Reuters, 22.04)

The EU should be flexible over its proposals to candidate countries on the future of agriculture following enlargement, Austria's agriculture minister Wilhem Molterer said after meeting his Latvian counterpart Atis Slakteris. "There must be a general line for all candidates, but of course applicants need answers for specific questions. There are arguments that the commission has to negotiate," he said. In particular, quotas limiting candidates' production could be raised from the proposed levels if adverse past events have led to unduly low production forecasts, said Molterer. "There is an argument that the Baltic countries in the agriculture sector were very much influenced by the Russian crisis in 1998 and this was an influence on the development of production," Molterer told. (Afp, 24.04)

Hungary's centre-left government-in-waiting said it may seek to reopen parts of a EU entry agreement, saying conservatives toppled in weekend elections agreed too hastily to the deal. Laszlo Kovacs, expected to be the country's new Socialist foreign minister, said he wanted to look at an agreement allowing EU individuals to buy Hungarian farmland as long as they have lived and farmed in Hungary for three years. He also criticised the outgoing cabinet of PM Viktor Orban for agreeing to allow foreign firms and individuals to buy land in Hungary once Hungary had been in the EU for seven years, whether or not they had previously lived in Hungary. "So the essence of renegotiation, if it's possible, would be reducing not the seven-year period to three years, but raising the three-year period, if the EU is unwilling to shorten the 10-year period for direct farm payments," Kovacs said. (Reuters, 23.04)

Not only Polish farmers are worried about their livelihood if Poland enters the EU under the farm aid terms offered by Brussels, but hundreds of European farmers leasing land here as well. With land scarce and expensive in their countries, hundreds of farmers from Germany, Britain, the Netherlands, Denmark, France and Belgium have struck out for Poland where land is relatively cheap and plentiful. And they are among the strongest supporters of the Polish government to hold out for a better aid deal from the EU. (Afp, 28.04)

The EC issued a blunt warning to EU candidate countries not to delay the shutdown of nuclear power stations that are deemed to be unsafe. "In accession talks, the EC will be firm with regards to the shut-down dates" for a total of eight reactors in candidate countries, EU Transport and Energy Commissioner Loyola de Palacio said. "For my part, I've asked that agreements (regarding the shutdowns) be included in the accession agreements", she said. De Palacio's statement, before the European Parliament's industry and energy committee, came as Lithuanian President Valdas Adamkus said that due to social and technical problems his country could not close down its Chernobyl-type Ignalina nuclear power station by 2009 as demanded by the EU. (Afp, 23.04)

Lithuania has concluded preliminary negotiations on another two chapters in its EU membership talks. The negotiations were finalised on a chapter on cooperation in justice and interior affairs and chapter on institutions. "In the negotiations on cooperation in justice and interior affairs Lithuania pledged to pay special attention to fight against organised crime, corruption, drug trafficking and illegal migration," the European committee said in a statement. "Lithuania will also have to invest more to increase the protection of its Eastern border, which will become a EU external border after Lithuania's membership," the statement added. (Afp, 22.04)

ELi ja NATO laienemine avab Balti regioonis uusi koostöövõimalusi, kinnitas Leedu president Valdas Adamkus Rootsis Läänemere regiooni julgeoleku ja koostöö konverentsil. Adamkuse arvates on üks peamisi lahendamist nõudvaid ülesandeid Läänemere idaranniku ebapiisavalt arenenud infrastruktuur. Sellega seoses tegi president regiooni riikidele ja ELile ettepaneku selle nüüdisajastamises aktiivsemalt kaasa lüüa. "Läänemere regiooni edu sõltub paljuski ka koostööst Venemaaga," tõdes Adamkus. Tema hinnangul langeb ELi ja NATO laienemise järel ära mitmeid Läänemere-äärseid riike eraldavaid küsimusi ning tekivad uued unikaalsed võimalused tihedamaks koostööks. (Interfax, 24.04)

Leedus kahaneb jätkuvalt ELiga ühinemise pooldajate osakaal, ilmnes avaldatud küsitlustulemustest. Kui rahvahääletus ELiga ühinemise küsimuses oleks toimunud aprillis, hääletanuks poolt vaid 47,9% hääleõiguslikest elanikest. Koguni 24% hääletanuks vastu, selgus 11.-14. aprillini avaliku arvamuse uurimise keskuse Vilmorus korraldatud küsitluse tulemustest. (Interfax, 23.04)

USA ajakirjandus

EK nõudis kandidaatriikidelt muudatuste sisseviimist kahepoolsetesse investeeringute lepingutesse, mis sõlmiti USAga 1991. aastal. EK pressiesindaja ELi laienemise küsimustes Jean-Christophe Filori sõnul ei ole need lepingud vastavuses ELi kaubanduspoliitikaga. EK on seisukohal, et lepingud tuleb kas tühistada või muuta selliselt, et Euroopa ja USA investoritele loodaks võrdne alus. (Rick Jervis, The Wall Street Journal, 22.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

“EL on “viimase piirini rase”. Ta on kohe-kohe uusi liikmeid sünnitamas,” on öelnud EBRD finantsasepresident Steven Kaempfer. Ometi tundub, et praegused liikmesriigid ei ole teadlikud tähtaja vältimatusest: 2004 on juba kahe aasta pärast! “Prantsusmaa on üks kõige vähem laienemist toetav liikmesriik,” märkis EK laienemisvolinik Günter Verheugen 300-liikmelise auditooriumi ees, kelle seas oli ka 24 ajakirjanikku 10 kandidaatriigi suurimatest meediaväljaannetest. Mõttevahetus toimus Le Figaro économie algatusel Pariisi Poliitikauuringute Instituudis 1-7. aprillini toimunud arutelul pealkirja all: “Kes saab kasu EL laienemisest?” 24 noort ajakirjanikku võisid tutvuda sellega, kuidas rakendatakse Prantsusmaal ELi keskkonna- ja energiapoliitikat – laienemise peamised probleemid – ja kuidas Prantsusmaa kaitseb oma rannikualasid. (Stéphane Marchand, Françoise Pons, Le Figaro économie, 22.04)

Ajaleht on teinud lühiintervjuu kõigi konverentsil osalenud ajakirjanikega. Eestist osalenud Eesti Ekspressi ajakirjanik Juhani Püttsepp vastas küsimusele miks kandidaatriikides ei ole avalik arvamus ELi astumise suhtes ühtne: “Eestlased reageerivad emotsionaalselt, võib-olla sellepärast, et me kardame minna ühest suurest liidust, NList, kohe teise suurde liitu.” (Le Figaro économie, 22.04)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisvoliniku Günter Verheugeni sõnul lõpetatakse ELi liitumisläbirääkimised kümne kandidaatriigiga eesmärgi kohaselt väga tõenäoliselt käesoleva aasta lõpuks. "Niisugune plaan on reaalne, läbirääkimised toimuvad plaanipäraselt," ütles Verheugen. ELi laienemisläbirääkimiste eduka lõpuni on jäänud veel sellised keerulised peatükid nagu põllumajandus, struktuurifondid ja eelarve. Teine ebakindel küsimus on sügisel läbiviidav Nizza lepingu teine referendum Iirimaal. "Ma usun, et iirlased teavad, mis on mängus," ütles Verheugen. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 26.04)

Austria ajakirjandus

Sageli arvatakse, et Ida-Euroopa riikide inimkapital on väga hästi või siis Lääne-Euroopa industriaalriikide keskmisega võrreldes paremini kvalifitseeritud. Müncheni Ida-Euroopa Instituudi hiljutise uurimuse kohaselt ei tule plaanimajanduse süsteemis hariduse saanud inimesed sageli turumajanduse olukorras toime. Kõige paremini haritud elanikkond on Balti riikides ja Tshehhis. Samas on haridustase ka teistes ELi kandidaatriikides, Poola välja arvatud, uniooni keskmisega võrreldes kõrgem. Kõrgharidusega inimeste osakaalu poolest on ELi kandidaatriigid, välja arvatud Leedu ja Eesti, märgatavalt allpool ELi keskmisest. Siiski on viimasel ajal toimunud nihe paremuse poole. Välisinvestorite ja Austria ettevõtete küsitlus näitab, et Ida-Euroopa riikide inimkapitali kvaliteet jääb siiski Lääne-Euroopa industriaalriikide omale alla. (Die Presse, 24.04)

ELi kandidaatide saamisega uniooni liikmeks teravneb drastiliselt ELi sõltumine energiaimpordist. Saksamaa Panga ekspertide sõnul suurenevad uniooni energiaimpordi kvoodid aastaks 2030 70% võrra. Juba praegu katab ligi 50% ELi energiavajadusest import. Suurima probleemi on tekitanud ELi kandidaatriikides aastaid puudunud energiapoliitika, eriti aga viimastel aastatel kallilt lunastatud energia-autarkia (majanduslik sõltumatus). (Die Presse, 24.04)

Hiljutise eurobaromeetri järgi ei ole austerlased põhimõtteliselt ELi laienemise vastu - 46% küsitletutest on uute riikide ELi liikmeks saamise poolt, 38% selle vastu, ülejäänud pole veel otsustanud. Riikide kaupa küsides selgub aga, et austerlased ei poolda enamuste ELi kandidaatriikide saamist ELi liikmeks. Nii on näiteks prantslased ja austerlased praegu ainsad ELi kodanikud, kes on Tshehhi ELi liikmeks saamise vastu - Prantsusmaal 53% vastu ja 28% poolt; Austrias 51% vastu ja 37% poolt. Veel halvem on austerlaste suhtumine Poolasse - 34% Poola ELiga liitumise poolt, 54% selle vastu. On veel teinegi riik, kelle rahvastikust suurem osa on Poola ELi liikmeks saamise vastu ja selleks on Saksamaa - 44% vastu. Kolmeteistkümnest uniooni pürgivast riigist ainsateks, keda austerlased hea meelega liidus näeksid, on naabrid Ungari ja Sloveenia ning lisaks küllaltki rikkad riigid Malta ja Küpros. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 24.04)

Norra ajakirjandus

Norra kommunaalministri Erna Solbergi sõnul kavatseb Norra valitsus arutada võimalust avada riigi piirid tööjõule ELi kandidaatriikidest juba aastal 2003, põhjuseks akuutne vajadus tööjõu järele. Kõige suurem tööjõupuudus valitseb Norras lisaks tervisesektorile kala-, nafta- ja laevatööstuses. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 24.04)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The president of the European Parliament, Pat Cox, said he expects democrats in France to overcome far-right leader Jean-Marie Le Pen's shock challenge for the French presidency. In a statement, Cox cautioned that "definitive conclusions" on the future of French politics could only be reached after round two of the presidential polls on May 5 and legislative elections in June. "The future of France will necessarily affect the future of Europe," he said. He added: "After the legislative elections, I have no doubt that France will retain her place in the mainstream of politics of tolerance in Europe, thereby reaffirming Europe's fundamental values and principles." (Afp, 22.04)

"We have a second globalisation in the world and France, Germany, Italy, the UK, they are simply too small to have a word in this globalisation. They will disappear from the world map if we don't do something," the EC President Romano Prodi said. "And this is why we are really doing something (with the euro and enlargement eastwards)," Prodi said. "Belonging to a super-national structure is essential, essential for having a role in the contemporary world," he said. (Afp, 26.04)

German President Johannes Rau called for greater political dialogue between EU member states, in a newspaper interview published in conservative Danish daily Jyllands-Posten. "Europe can only succeed if the big and small countries speak to each other, on equal footing, and cooperate without one member or another taking on the role of leader," Rau told. Rau, who was scheduled to hold talks with Danish PM Anders Fogh Rasmussen and other senior politicians during his visit to Denmark, broached the thorny issue of how to distribute voting rights in an expanded Europe, as the EU plans to grow from 15 to 25 members by 2004. He said one solution could be "to adopt the principle of one man, one vote in parliament, and establish a second European chamber". (Afp, 24.04)

EU justice and interior ministers adopted a statement strongly condemning racist, anti-Semitic and xenophobic violence. It was based on a declaration made earlier by France, Britain, Germany, Spain and Belgium, which denounced racial violence fuelled by the Middle East conflict against synagogues across Europe. "At a time of acute international tension, especially in the Middle East, it is vital to preserve the spirit of harmony, entente and inter-cultural respect within our societies," the statement said. (Reuters, 25.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Jean-Marie Le Pen'i pääsemine Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru on märgiks sellest, et mitte ainuüksi Prantsusmaa, vaid ka Euroopa väärtused on pandud küsimärgi alla. Euroopa usaldusväärsus on seatud maailma silmis kahtluse alla. (Hugo Young, The Guardian, 23.04)

Populistist Jean-Marie le Pen, nagu teisedki demagoogid kõikjal Euroopas, on ELi süsteemi produkt. Le Pen’i edu Prantsusmaa presidendivalimistel ütleb nii mõndagi, millises seisus on Prantsusmaa demokraatia. EL on vähehaaval uuristanud Viienda Vabariigi ideaale, mis loodi president de Gaulle'i poolt. (The Daily Telegraph, 23.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi liikmesriigid on 1990-ndate lõpust alates olnud peamiselt sotsiaaldemokraatlikud. Unioon on sellest ajast alates püüdnud leida võimalikult õiglast tasakaalu rikkuse loomise vajaduse ja selle jaotamise kohustuse vahel. Riigi võimetus ELi institutsioonide võimu ümberjagamise, majandusliku ja finantsilise globalisatsiooni suhtes ning üldine kriminaalsuse tõus on sotsiaaldemokraatia lüüasaamise võimalikud põhjused. Kuid neil põhjustel on üks ühine joon: immigratsioon. See on väljakutse, millele ei saa läheneda lihtsustatult. Paremäärmuslikkus ei too lahendust, vähemalt mitte aktsepteeritavat. Sotsiaaldemokraatide ülesandeks on kiiresti välja mõelda uus integratsioonimudel. (Juhtkiri, Le Monde, 23.04)

ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy vastuseks küsimusele, et kas Jean-Marie Le Pen’i tõus ei muuda raskeks CAPi reformi ja uniooni laienemist: “CAPi reform toimub tasapisi kogu aeg. Põllumehed peavad endilt küsima, kus oleks prantsuse põllumajandus ilma CAPita. Mis puutub aga laienemisse, siis ELi valitsused ei räägi oma riigi kodanikele sellest piisavalt ja meie ei või seda nende asemel teha.” (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 27.04)

Soome ajakirjandus

“Minu arust on võimatu mõelda, et ELi roteeruv eesistumissüsteem saaks jätkuda, kui unioonis on 25 liiget,” ütles Turu Ülikooli Jean Monnet professor Esko Antola. Antola arvates on rotatsiooni korras toimuvad eesistumised oma aja ära elanud. “Seda tuleb kindlasti muuta,” ütles Antola. Oluline on küsida, kes räägib tulevikus ELi nimel? “Sellest ei tule midagi välja, kui näiteks Prantsusmaa oleks eesistujaks vaid iga 12. või 13. aasta. Või, et Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu saaksid halvimal juhul 1,5 aastat järjest enda kätte eesistumisperioodi.” (Kimmo Lundén, Kauppalehti, 22.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Venemaa ajakirjandus

Venemaa peaministril Mihhail Kasjanovil ei õnnestunud kohtumisel Brüsselis veenda EK volinikke, et Venemaad võiks juba nimetada turumajandusega riigiks, kaubandusminister Pascal Lamy sõnul peab Venemaa turumajanduse staatuse saamiseks liberaliseerima senisest enam oma majandust. ELi poolt välja pakutud kompromissvariandiga tingimuslikust turumajandusest Venemaa ei nõustunud, Venemaa tahab saada samasugused õigused, mis Eesti, Läti ja Leedu said 1995. aastal. Kasjanovi arvates ei anna Euroopa Venemaale soovitud staatust poliitilistel põhjustel. Ameeriklased lubavad Venemaa turumajanduslikuks kuulutada juba mais. (Aleksandr Bekker, Vedomosti, 25.04)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Joseph W. Ralstoni sõnul ei saa Eesti-suurustel riikidel olla kõiki sõjalisi võimalusi ja nad peavad tahes-tahtmata spetsialiseeruma. Muuhulgas rõhutas Eestis visiidil viibinud Ralston, et erilist esiletõstmist väärib tehtud töö peastaabi ümberkorraldamisel kõiki väeliike ühendavaks ühendstaabiks. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralstoni sõnum oli positiivne ja ühene - hoidke kinni oma plaanidest, oluline on nende kavandamisel realism ja ressursid. Ralston tõstis eriti positiivselt esile Eesti õhuseirekeskust Ämaris ning noorte ohvitseride väljaõpet, mis on tema sõnul väga heal tasemel. (Interfax, RIA Novosti, 26.04)

NATO's commander for Europe, US General Joseph Ralston, praised Latvia for its efforts to modernize its military as part of its bid to join the defense alliance. "You have made much progress since my last visit, you have an excellent plan" to prepare for membership,“ Ralston told after meetings with the Baltic state's military and political leaders. Ralston suggested Latvia might be able to make such a contribution with its experts in clearing unexploded ordnance. "The Latvian armed forces have become quite expert in dealing with unexploded ordnance and that is an area that will be very important to NATO operations," he said. (Afp, 25.04)

Kindral Joseph W. Ralston hindas positiivselt Leedu kaitseväe reformi, märkides, et Leedu mitte ainult ei võta kohustusi, vaid ka täidab neid. Ralstoni sõnul pole võimalik ette näha kõike ohte, seega peab looma hästi ettevalmistatud mobiilseid üksusi, mis on suutelised tegutsema muutuvas olukorras. (Interfax, 24.04)

Põhja-Atlandi Nõukogu istungil hindasid alliansi esindajad positiivselt Leedu saavutusi regionaalkoostöös, Leedu heanaaberlikke suhteid ja kaitseväe reformimist. (Interfax, 22.04)

Moskvas avatakse 27. mail NATO esimene alaline sõjaline missioon. Missiooni avamiseks saabub Moskvasse NATO peasekretär George Robertson. Alalist missiooni asub juhtima Briti brigaadikindral Peter Williams. Tema abideks on kõrgemad ohvitserid USAst, Saksamaalt, Hollandist, Poolast ja teistest NATO liikmesriikidest. (Interfax, 22.04)

Vene-NATO Nõukogu loomine tänavu mais võib muuta Euroopa julgeolekustruktuuri, ütles Vene välisminister Igor Ivanov. Intervjuus telekanalile RTR üles Ivanov, et nõukogu, mis vahetab välja 1997. aastal moodustatud foorumi, annab kõigile osalistele valitud teemade arutamisel võrdse rolli. Sellise mehhanismi loomine tähendab Vene-NATO suhetes uut etappi. Kui mehhanism toimub, võib sellest saada Euroopa julgeolekuarhitektuuri tähtis element. Ivanov ei täpsustanud, milliseid teemasid nõukogu arutama hakkab, ka NATO on olnud selles küsimuses seni ebamäärane. (Interfax, 21.04)

EK läbiviidud uuringu kohaselt eelistab enamik eurooplasi, et kaitseküsimusi lahendataks ELis, mitte NATOs. 42% küsitletutest avaldasid soovi, et otsused kaitseküsimustes langetaks ELi juhtkond. Vaid 20% on valmis vastutust Euroopa kaitse eest NATO peale panema. (Interfax, 23.04)

USA ajakirjandus

Venemaa saavutab NATOs rohkem mõjuvõimu juhul, kui alliansi liikmesriigid hakkavad Venemaad usaldama täielikult. Venemaa, kui läänemeelse demokraatia riigi ajalugu on liialt habras ning lühike selleks, et hetkel saavutada täieväärset usalduslikku mõõtu. (Michael Wines, The New York Times, 23.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Roomas toimuva tippkohtumisega algab uus ajajärk NATO ja Venemaa suhetes. Kohtumist soovis Venemaa president Vladimir Putin, kes isiklikult tegi Euroopa pealinnades lobitööd, märkimaks NATO-Venemaa Nõukogu loomist. Nõukogu hakkab arutama rahuvalveoperatsioonide, terrorismivastase võitluse, luureandmete jagamise ning massihävitusrelvade järelvalvega seonduvat. Rooma tippkohtumine võimaldab Putinil näidata, kuivõrd lähedale on Venemaa ja Lääs teineteisele tulnud tema ametisoleku ajal. Venemaa kaitseministeerium ja üldsus on jätkuvalt NATO osas kahtleval seisukohal. Teisalt aga on mõned NATO liikmesriigid ja Pentagon Moskvaga tihedamate suhete loomise osas umbusklikud, väites, et Venemaa eesmärgiks on õõnestada Lääne kollektiivset kaitseliitu. (Judy Dempsey, Financial Times, 22.04)

Rootsi ajakirjandus

Venemaa ja NATO tihendavad koostööd. Tulevikus ei ole enam tegemist 19+1 koostööga, kus Venemaad informeeritakse otsustest vaid pärast diskussioone, uue koostöömudeli '20' järgi on ka Venemaal õigus osaleda alliansi otsustusprotsessis. NATO peasekretär George Robertson on viidanud võimalikele valdkondadele, kus Venemaa saaks kaasa rääkida - terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade piiramine ning rahvusvahelised päästeoperatsioonid. Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks peitub Venemaa heades suhetes NATOga mitu positiivset aspekti. Putin teab, et Venemaal pole võimalik peatada NATO laienemist, mis haaraks kolme Balti riiki. Luues Lääne kaitseorganisatsiooniga head lähedased suhted juba enne Praha tippkohtumist, püüab Putin kergendada venelaste jaoks alliansi idalaienemisega kaasnevat dramaatilisust. Ehk teisisõnu, nii püüab Venemaa päästa oma palet ning vältida kardetud väljapool olekut. (Jan Blomgren, Svenska Dagbladet, 24.04)

Stockholmis toimunud konverentsil The 6th Stockholm Conference on Baltic Sea Region Security and Cooperation märkis Poola riigipea Aleksander Kwasniewski, et juhul kui Rootsi peaks ühel päeval otsustama alliansiga liitumise kasuks, siis võib ta Poola toetusele kindel olla. Heather Conley, USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade büroost, andis samuti mõista, et Rootsil ja Soomel oleks ehk aeg oma positsioonid üle vaadata, nentides, et USAl oleks küll hea meel, kui Rootsi otsustaks alliansiga liituda, samas ei kavatse USA Rootsi siseasjadesse sekkuda. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 25.04)

Stockholmis toimunud Läänemere regiooni julgeoleku ja koostöö konverentsil märkis Rootsi peaminister Göran Persson, et Põhjamaade ja Balti riikide vaheline koostöö suurendab regiooni majanduslikku tugevust ja heaolu. Perssoni sõnul ootab Läänemere regiooni ees helge tulevik, kui Balti riigid liituvad ELi ja NATOga. Konverentsil avaldas peaminister lootust, et Poola, Eesti, Läti ja Leedu lõpetavad liitumisläbirääkimised ELiga selle aasta lõpus ning et enne seda on kolmel Balti riigil taskus ka kutse allianssi. Leedu ja Poola presidentide Valdas Adamkuse ja Aleksander Kwasniewski juuresolekul kiitis Persson Balti riike, täheldades, et viimased on juba kümne aastaga saavutanud selle, mis teised riigid mitmete generatsioonide jooksul. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 25.04)

Käesoleva aasta novembri lõpus muutub Euroopa kaart - NATO laieneb 7 uue riigi võrra. Soomes on käimas elav debatt võimaliku NATO liikmelisuse üle. Kiiresti muutuvat julgeoleku olukorda illustreerib fakt, et isegi Venemaa liigub NATOle järjest lähemale. Lõpuks on NATOst välja jäänud vaid Rootsi koos Albaania ja vanade vaenlastega Balkanil. Sammhaaval vormitakse siiski ka rootslasi osalema jätkuvas Euroopa integratsioonis. Meelsuse muutumist võis täheldada hiljuti toimunud kuuendal Läänemere regiooni julgeoleku ja koostöö konverentsil. Mitmed ettekanded olid kantud positiivsest NATO vaimust. Heather Conley USA välisministeeriumist rääkis võimalikust julgeolekualasest koostööst Läänemere piirkonnas, pidades silmas suuri majanduslikke ja poliitilisi edusamme endistes Ida bloki riikides.12 aastat rahulikku arengut on muutnud Baltikumi "üheks Euroopa kõige dünaamilisemaks piirkonnaks, kus võimsa efekti on andnud loov juhtimine, koostöötahe, soov võtta kasutusele uus tehnoloogia ja tugev majanduspoliitika". Sellega on loodud uus julgeolekupoliitika, millega Rootsi peaks ehk naabritega võrdsetel tingimustel ühinema. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 28.04)

Soome ajakirjandus

Neutraalsusest kinnihoidvad ELi liikmesriigid Soome, Rootsi ja Austria on kiiresti muutumas Euroopa “kummalisteks” riikideks, kuna nad jäävad vabatahtlikult välja Euroopa julgeoleku kesksest nõupidamistelauast ehk NATOst. Selle laua taha ollakse isegi Venemaad sobitamas, kuna Venemaa-NATO vaheline koostööleping ootab allakirjutamist mai lõpus Roomas. Soome ja teised neutraalsed riigid rõhutavad, et neil ei ole puudu julgeolekust. Selle asemel on neil puudus mõjuvõimust, nagu teatas Rootsi endine peaminister Carl Bildt Hufvudstadsbladetile antud intervjuus (22.03). Teisisõnu loobutakse vabatahtlikult oma mõjujõust julgeolekupoliitikas. NATO on muutumas julgeolekuorganisatsiooniks, mis võtab vastu uusi liikmeid. Sügisel ootab ees laienemisring, kuhu kuuluvad ka Balti riigid. Nii saab NATOst tähtsaim julgeolekuelement, kuigi säilib ka 5. artikkel. Teisisõnu otsustatakse NATO laua taga koos Venemaaga asjade üle, mis puudutavad ka Soomet ja Rootsit, kuid seda ilma meie (Soome) osalemiseta. Ei kuulu meile? küsib autor ning lisab, et jääb üle vaid soovida, et Eesti, Läti ja Leedu seisavad ka meie eest. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 25.04)

Venemaa ajakirjandus

NATO-Vene suhete ekspertide töögrupi (USAst endine USA saadik NATOs Robert Hunter, endine USA saadik Venemaal James Collins, Carnegie fondi Moskva esinduse juht Robert Nurick jt, Venemaa poolt Kanada ja USA Instituudi direktor Sergei Rogov jt.) ettekanne. Balti riikide liitumist NATOsse peetakse väga tähtsaks probleemiks ja pakutakse lahendusi: üheks variandiks on Balti riikide territooriumi demilitariseerimine, kuid arvatavasti Balti riigid ei nõustu, et selline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Vaatamata erinevatele lähenemistele NATO laienemise suhtes, on kõik nõus laiaulatusliku Venemaa integreerumise vajadusega NATOsse. Seoses sellega peab kiiremini kindlaks määrama Venemaa-NATO koostöövormi. (Nezavisimaja Gazeta, 22.04)

Intervjuu Venemaa välisminister Igor Ivanoviga, kes muuhulgas kinnitab, et NATO laienemisse suhtub Venemaa nii nagu kogu aeg on suhtunud: mehhaaniline laienemine ei lahenda praeguseid probleeme. NATO-Venemaa 20 loomisega pakub Venemaa välja uut vormelit nende probleemide lahendamiseks. (Jelena Ovtsharenko, Jevgeni Umerenkov, Maksim Tshizhikov, Komsomolskaja Pravda, 23.04)

Venemaa teatas New Yorgis tuumarelva leviku tõkestamise lepingu konverentsi ettevalmistava komitee esimesel istungil, et Moskva kavatseb 2004. aastaks täita oma ühepoolsed kohustused taktikalise tuumarelva kärpimise osas. USAlt ootab Venemaa omal ajal Euroopasse paigutatud tuumapeade USAsse toomist. Moskva jaoks on see eriti aktuaalne küsimus seoses NATO eelseisva laienemisega, kuna Venemaa kardab, et tuumapead võivad seoses bloki itta liikumisega samuti ida poole Venemaa piirideni nihkuda. (Juri Golotjuk, Vremja Novostei, 23.04)

Hüsteeriline ja demagoogiline kirjutis sellest, kuidas “NATO surub Venemaad geopoliitilisse tagahoovi, varjudes “NATO 20 taha””. Sel ajal kui meedias puhutakse üles Venemaa ja NATO koostööd, toimub tegelikkuses enneolematu postnõukogude ruumi ümberjagamine - üha rohkem territooriume läheb NATO Euroopa kaitseväe vastutustsooni. Moskva keskust NATO tegevus muretsema ei pane, sest NATO 20 lubab Vene bürokraatiaaparaadile palju uusi mugavaid ametikohti Brüsselis. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 25.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eestis visiidil viibinud Austria president Thomas Klestil avaldas veendumust, et Eesti liitumine ELiga aitab kaasa väikeriikide positsioonide laienemisele ja kinnitamisele ELis. (RIA Novosti, 25.04)

Austria on veendunud Läti peatses vastuvõtmises ELi ning Austria ja Läti president leppisid kokku, et Viin jagab oma kogemusi ELiga liitumiseks valmistumise osas. Samuti viitas Austria president Läti ja teiste väikeriikide võimalusele väljendada oma seisukohti märtsi algul tööd alustanud Euroopa Tuleviku Konvendis. Klestili sõnul mõistab Austria Läti soovi NATOga ühineda, ehkki pole ise alliansi liige, ning on valmis Lätiga julgeoleku tugevdamise osas koostööd tegema. (Interfax, 24.04)

Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna sekretär Nikolai Balashovi sõnul loodab Vene õigususukirik, et MPEÕK registreerimine võimaldab aktiviseerida pikalt veninud läbirääkimiste käiku Konstantinoopoli patriarhaadi ja Eesti võimude vahel MPEÕK kirikuvara küsimuses. Balashovi sõnul avaneb pärast MPEÕK registreerimist võimalus juriidiliselt vormistada nende hoonete kuuluvust MPEÕK-ile, mida kasutavad hetkel kogukonnad. (RIA Novosti, 22.04)

Justiitsminister Märt Rask tegi ettepaneku, et rahvas annaks hääletusel riigikogule õiguse otsustada ELiga ühinemise üle, mistõttu poleks eraldi referendumit vaja korraldada. Minister on välja pakkunud seaduse muutmise teksti, mille järgi rahvas annab parlamendile õiguse liitumisleping ratifitseerida. (Interfax, 22.04)

George Sorose poolt rahastatud projekti “Ühise kultuuriruumi loomine Narva äärsel territooriumil” raames toimus Eesti-Vene konverents, kus räägiti Narva äärsete alade kultuuri toetamise fondi asutamisest, samuti turismi arendamist Narvas ja Jaanilinnas. (RIA Novosti, 25.04)

Narva linnapea Imre Liiv ja Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev arutasid autosilla ehitamise perspektiivi üle Narva jõe. Narva ja Jaanilinna üldarenguplaanis on ette nähtud silla ehitamine, mille rahastamist loodetakse korraldada pariteetsetel tingimustel. (RIA Novosti, 24.04)

Riigikogu põhiseaduse komisjon ei toetanud EÜRP algatatud seaduseelnõu, mis lihtsustaks Eesti kodakondsuse andmise pensionäridele ja sõjaväepensionäridele. EÜRP fraktsiooni liidri Viktor Andrejevi sõnul rikub Eesti seadusandlus selles küsimuses seadusandliku baasi järjepidevust ja näitab mittevalmisolekut ühe aktuaalseima probleemi lahendamiseks. (Interfax, 26.04)

Eesti mereväe ja piirivalve laevad osalevad Taani vetes algaval rahvusvahelisel merepäästeõppusel Sarex 2002. Kokku osaleb õppusel 12 laeva Eestist, Lätist, Leedust, Taanist ja Poolast. Õppuse eesmärk on harjutada pääste- ja otsingutegevust merel rahvusvahelise üksuse koosseisus, sealhulgas koostööd tuukriüksuste ja helikopteriga. Läbi viiakse ka side- ja laskeharjutused ning lekketõrjeharjutused. (RIA Novosti, 22.04)

Piirivalveameti staabiülem kolonel Aare Evisalu sõitis Peterburi, et arutada oma Vene ja Soome kolleegidega tänavu suvel Vene vetes toimuva ühisõppusega seonduvat. Evisalu arutab peale suvist õppust puudutavate küsimuste ka piirikontrollialase infovahetuse tõhustamist ning Eesti, Soome ja Venemaa piirivalve osalemist Soome lahe laevaliikluse juhtimise ühtse infosüsteemi arendamisel. (RIA Novosti, 25.04)

Eesti kaitseväe 165 kaitseväelast lähevad Soome suurtükipatareisse lahinglaskmisi sooritama. Eesti suurtükiväelased peavad laskmist harjutama Soomes, sest Eestis pole selleks sobilikku polügooni. Lahinglaskmisi jälgivad Eesti maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert ja maaväe väeosade ülemad. (RIA Novosti, 26.04)

ES Turu-uuringute AS-i andmeil on kõige suurem toetus Eesti elanike seas Keskerakonnal – 22% küsitletuist. Teisel kohal on Reformierakond 15%-ga. Talle järgnevad Isamaaliit (8%), Mõõdukad, Rahvaliit ja Res Publica. Mitte ükski vene partei ei saanud rohkem kui 1%lise toetuse. (Interfax, 28.04)

Saksamaa ajakirjandus

Arutlus geeniprojekti teemal. Niisugused projektid, mis, nagu Eestis, hõlmab ligi miljon, eelkõige südamehaigustele kalduvat inimest, või nagu Islandil, mis hõlmab 275 000 vähiriskiga inimest, on küsitavad. Inimeste kõige suurem hirm on, et ühel päeval võidakse geenipanka kogutud andmeid üksikisikute vastu ära kasutada. Sakslased suhtuvad sügava skepsisega igasugustesse suurtesse ja ametlikesse andmete kogumistesse. Seetõttu on Saksa teadlased ning meedikud laiahaardeliste andmetekogumise plaanide tegemise osas end tagasi hoidnud. Meelsamini ostaksid nad uuringurahade eest õiguse Eesti Geeniprojekti tsentraalarvuti andmeid kasutada. Eestlased ja sakslased on geneetiliselt vaadeldes suhteliselt sarnased. Jaanuaris loodi Berliini Charité kliinikumis esimene tihe kontakt selle eesmärgi saavutamiseks. (Christian Schwägerl, FAZ, 26.04)

Austria ajakirjandus

Austria loodab väikeste riikide suuremale koostööle ELis, niisugust eesmärki teenis ka Austria president Thomas Klestili kolmepäevane visiit Leetu, Lätti ja Eestisse. NLi kommunistlikust minevikust tulenevaid probleeme vene vähemusega - eelkõige Lätis ja Eestis - ei näe Balti riigid mingil juhul lahendamatutena. Vähemuste integratsioon pole küll lihtne, kuid võimalik. President Klestili jaoks on Austria suurenenud huvi Balti riikide vastu möödunud aastate poliitika loogiline jätk: "Algul olime me kontsentreerunud oma naaberriikidele, nüüd tuleb meil naaberriikidest edasi suunduda." Enne ELiga ühinemist on Balti riikide tähtsaimaks prioriteediks NATO liikmeks saamine. Sealjuures ei oota ükski kolmest riigist Moskva poolelt tõsiseid takistusi. "Venemaa on nähtavasti meie NATOsse astumise ideega rahule jäänud," usub Eesti president Arnold Rüütel, mille peale vastas president Klestil: "Ma tean, et Venemaa president Vladimir Putin soovib teha koostööd üle-euroopalise julgeolekustruktuuriga." (Martin Kugler, Die Presse, 26.04)

Austria president Thomas Klestil oli visiidil kolme Balti riiki tõeliselt üllatunud, nähes "kui palju need 50 aastat okupeeritud olnud riigid on 10 iseseisvusaasta jooksul arenenud". Klestil kiitis turumajanduse reforme ja demokraatiat. President arvestab, et Läti, Eesti ja Leedu on alates 2004. a. ELi liikmesriigid ning toonitas nende riikide NATO liikmeks saamise olulisust. (Kurier, 26.04)

Austria liidupresident Thomas Klestil avaldas kohtumisel president Arnold Rüütliga tunnustust Eesti edusammudele teel plaanimajandusest turumajandusse. Majandusalaseid kontakte, mis hetkel kahe riigi vahel tagasihoidlikud on, tuleks Klestili sõnul tulevikus kindlasti intensiivistada. (Michael Schmölzer, Wiener Zeitung, 26.04)

Taani ajakirjandus

Kristiina Ojuland märkis Taani-visiidil, et praegu on veel vara kindlalt öelda, kas Eesti ikka liitub ELiga jaanuaris 2004, kuna liitumine otsustatakse rahvahääletusel. Samuti ei välista Eesti välisminister vajadust taotleda Eestile Taanile sarnaselt opt-out'e. (Ritzau, Politiken, 15.04)

Rootsi ajakirjandus

Portreelugu Eesti haridusminister Mailis Rannast. Eesti on ilmselt ainus riik, kus võib kohata nii palju alla 30-aasta vanuseid pangadirektoreid ja ministreid. Mailis Rand on üks neist. Artiklis juttu lühidalt ministri eluloost, tema doktorantuurist Uppsala ülikoolis, mida ta oma ministritöö kõrvalt siiski unarusse jätta ei taha. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 6.04)

Soome ajakirjandus

Soome suursaadiku Eestis Jaako Blombergi arvates suurimaks erinevuseks eestlaste ja soomlaste mentaliteedis on kiirus. Eestlastel on kiirem kui soomlastel, ütles Blomberg oma 60-nda juubeli puhul antud intervjuus. Kuid milles see kiirus avaldub? “Eestlastel on kiire tulevikku,” täpsustab Blomberg. Interneti-kasutajatena kuuluvad eestlased maailma etteotsa. Samuti ollakse tipptasemel moeloojad ja edukad biotehnoloogias. Kiirust on näha ka positsioonides. “Eestlased ei kaeba selle üle, et nii suur osa SKP-st läheb riigikaitsesse, kuigi raha ei piisa sotsiaalkuludeks. Kõik on sellega rahul,” on Blomberg märganud. Kiiruse tekitajaid on kerge loetleda: suhe ELi, NATO ja Venemaaga. Siiski ei ole suursaadik mures Soome tähenduse vähenemise üle Eestile. “Mida vähem Eesti on Soomest sõltuv, seda parem Soomele.” (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 26.04)

Eesti lõhenemine süveneb. Poliitikud süüdistavad sotsiaaluurijaid selles, et oma Kahe Eesti väidetega nad vaid süvendavad ühiskonnas esinevaid normaalseid vastuolusid. Rahvas peaks nende arvates leppima sellega, et turumajandus ja Eesti muutumine rahvusvaheliseks loovad loomulikku ebavõrdsust, ja just see on ühiskonnas liikumapanevaks jõuks. Eesti peaks jätkama jõukamaks saamist, tagades edukatele veelgi paremaid võimalusi edu saavutamiseks, rõhutades konkurentsi ja igaühe enda vastutust isikliku heaolu eest. Ka uue kaksikliidu ministrid eesotsas peaminister Siim Kallasega tahaksid Kahe Eesti mõiste visata “prügimäele”, nende arvates ei saa eestlasi õhutada üksteise vastu olema, vaid kõik peaksid olema ühise asja eest väljas. Peaminister Siim Kallas näeb küll probleemi eestlaste sündivuse langemises ja rahvastiku arvu vähenemises, kuid ei vaevu otsima selle tõelisi põhjuseid, eriti mitte enda poolt praktiseeritava poliitika mõju sellele. (Mart Ummelas, Kaleva, 22.04)

Eesti maapiirkond tühjeneb. Umbes neljandik Eesti maapiirkondades ja väikestes asulates elavatest noortest on otsustanud kodukoha tolmu kingadelt igaveseks pühkida. Selle põhjus on lihtne, kuid raske. Nende arvates ei leidu väljapool pealinna tööd ega õiget elu. Murettekitav tõsiasi selgus hiljutisest arvamusküsitlusest, milles küsitleti 8000 põhikooli, gümnaasiumi ja ametikooli õpilasi. Küsitluses osalejatest 51% on arvamusel, et sobivat tööd on kodukohast raske leida. Selles osas on eestlaste nägemus isegi venelaste omast süngem, samuti on tütarlaste arvates olukord halvem kui noormeeste arvates. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.04)

Läti ajakirjandus

Kohe pärast MPEÕK registreerimist asus Moskva patriarh Aleksius II korraldama Eesti-Vene riikidevahelisi suhteid, mille tulemuseks peaks olema enamsoodustusrezhiimi kehtestamine kaubanduses. Eesti-Vene ettevõtjate koja esimees Stanislav Smirnovi sõnul lubas Aleksius telefonikõnes kiiret Vladimir Putini ja Arnold Rüütli kohtumist. Rüütel on juba saanud Aadu Luukase käest Aleksiuse kutse külastada teda Moskva-visiidi ajal. Kõige rohkem on teinud jõupingutusi kiriku registreerimiseks just ettevõtjad Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonist. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 22.04)

Venemaa ajakirjandus

Vene Teaduste Akadeemia Sotsioloogia Instituudi Vene-Balti instituudi direktor Renald Simonjan tuletab meelde, et Balti riikides on venelaste võimalused saada omakeelset haridust palju suuremad kui SRÜ riikides, viimase kuue aasta jooksul pole Balti riikidest Venemaale migratsiooni toimunud (erinevalt SRÜ riikidest), Vene võimud neist tendentsidest aga ei räägi. Ei räägita ka näiteks sellest, et Läti rahvusradikaalse partei Tevzemei un Brivibai valimiskampaania finantseerimisel osalesid väga aktiivselt need Läti pangad, kelle omanikud on etnilised venelased. (Renald Simonjan, Nezavisimaja Gazeta, 24.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Võrus ja Tartus toimus kahepäevane seminar teemal “Kuidas teha äri Pihkva oblastis”, mille korraldas Pihkva oblasti administratsioon asekuberner Vladimir Blankiga eesotsas. Ürituse eesmärgiks oli Eesti ja Pihkva oblasti vastastikku kasuliku koostöö tõhustamine, Pihkva ja Eesti ärimeeste vahel kontaktide sõlmimine jne. (RIA Novosti, 24.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestil on Balti riikide seas suurim turu kapitalisatsioon. Eesti on säilitanud püsiva vahetuskursi pärast NLi kokkuvarisemist. See julgustas kohalikke ja välismaiseid investeeringuid, kuid moonutas impordi ja ekspordi näitajaid, mis mõjutas jooksevkonto defitsiiti umbes 7% võrra kogutoodangust. Siim Kallas, endine rahandusminister ja krooni "isa", lubas jaanuaris peaministriks saades toetada tasakaalus olevat eelarvet ning madalat inflatsiooni poliitikat, võideldes samal ajal väljastpoolt tuleva survega. Ühtlasi tõotas ta tegeleda üha kasvava lõhega jõukate ja vaeste vahel, mille tulemusena osa Eesti elanikkonnast on ELiga liitumise vastu. Vastuseis ookeanitagusele osalusele on põhjustanud mitmeid kõrgetasemelisi vaidluseid. Hiljuti tühistati elektrienergia jaamade müümine USA firmale NRG Energy, mille vastu oli jõuliselt keskklassist opositsioon, kes tõi põhjuseks kõrge elektrihinna. Börsil aga välisosalust tervitatakse, Soomele kuulub 60% Eesti börsist. Kaubanduse ja aruandluse süsteem on kokku liidetud, hinnapoliitika on eurodes ja kroonides. (Financial Times, 22.04)

Soome ajakirjandus

Eesti laevafirmade paari aasta tagused mustad tulevikunägemused on tõeks saamas. Tax-free kaubandus lõpeb laevadel sel päeval, kui Eesti liitub ELiga. Eesti valitsus on taganemas oma varasemast nõudest läbirääkimistel, millega sooviti üleminekuaega maksuvabale kaubandusele ja nüüd plaanitakse seda kompenseerida laevafirmadele makstavate toetustega. “Ma ei näe ühtegi võimalust küsida maksuvabale kaubandusele algselt planeeritud 6,5 aastast üleminekuperioodi,” ütleb Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. Hololei arvates peaks tulevikus Eesti taotlema Euroopas võrdväärset kohtlemist kõigile firmadele, vaatamata nende kodusadamale. “Ühegi riigi valitsus ei peaks toetama oma laevafirmasid. Merel sõitvad firmad peaksid omade jõududega hakkama saama,” ütles Hololei. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 26.04)

Soome välisminister Erkki Tuomioja soovib, et Eesti korraldaks oma tööturu mängureeglid võimalikult kiiresti ELi tasemele vastavaks. Tuomioja sõnul tõrjuvad üldised riiklikud töölepingud, toimiv ametiühingute usaldusisikute võrk ja tööandjate ning töötajate ametiühingutega liitumine kõige paremini varimajanduse Eesti majanduselus. “ELi laienemise pooldamine praegustes liikmesriikides tõuseb, kui saadakse kindlust selle kohta, et laienemise kaudu ei saa ELi vihmavarju alla odava tööjõu ja puuduliku töökaitsega varimajanduspiirkonnad,” ütles Tuomioja Eestis. (STT, Taloussanomat, 26.04)

Rahvusvaheline Valuutafond IMF ennustab lähiaastateks Balti riikidele head majanduskasvu. IMFi andmetel on Balti riikide majandusnäitajad parimad ELi kandidaatriikide seas. Eestile ennustab IMF käesolevaks aastaks 3,7%-list ja järgmiseks aastaks 5,5%-list majanduskasvu. Lätile vastavalt 4,5 ja 6% ning Leedule 4 ja 5,3%. (STT, Kauppalehti, 23.04)

Sel kevadel käivitub Eestis pensionisüsteem, kus töötaja saab ise valida fondi ja selle, millisele riskitasemele ta soovib oma pensionisääste investeerida. Tegevusluba on antud kuuele ettevõttele, mis on kõik rahvusvahelised. Pension muutub kolmesambaliseks. Näiteks Sampo registreerib Eestis kolm fondi, millest madalama riskitasemega on intressifond, teised kaks fondi investeerivad aktsiatesse kas 25 või 50%. (Tapani Mäkinen, Kauppalehti, 25.04)

Eesti Telekomi kasum vähenes jaanuaris-märtsis 9%, kuigi ettevõtte tegevuskulud tõusid. Konkurentsi lisandumine tõstis ettevõtte kulutusi aasta alguses 17%. Eesti Telekomi netokasum langes 251 mln kroonile, aasta tagasi oli see 275 mln krooni. (Startel, Taloussanomat, 26.04)

Soome turismiarendamiskeskuse (MEK) juhataja Jaakko Lehtonen tõdeb, et Helsingisse suunduvate ristluslaevade arv väheneb sel aastal radikaalselt. “Möödunud aastal külastas Helsingit 130 ristluslaeva. Sel aastal on tulemas vaid 80,” ütles Lehtonen. MEKi arvates on konkurentsivõime langusel vaid üks põhjus. “Oleme üritanud selgitada, et ristlusi korraldavad ettevõtted peavad 50 000-100 000 euro suurust sadamamaksu liiga suureks, kuid muutust ei ole toimunud.” Ristluste kliendid lendavad üle maailma Kopenhaagenisse, kust laevad siirduvad sihtkohtadesse Läänemerel. Sel aastal on soosikuks Tallinn, mis on mõistnud pidada maksu madalana. (Risto Riihonen, Kauppalehti, 24.04)

Läti ajakirjandus

Finantsinspektsioon süüdistab Pro Kapital Grupi juhte, sh ka nõukogu esimeest, itaalia ärimeest Ernesto Preatoni, ametialases võltsimises ning äriühingu ja investorite huvidele kahju põhjustamises. Politsei on firma vastu algatanud kriminaalasja. Preatonit süüdistatakse selles, et ta organiseeris Baltic Investments Ltd tulumaksu tahtliku tasumata jätmise 22,7 miljoni krooni suuruses summas. Juhul kui maksuameti süüdistus kohtus tõendamist leiab, võib kohus Preatonit ja tema sarnase süüdistuse saanud juriidilist nõustajat Aivar Pihlakut karistada kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega. (Natalia Bakalova, Biznes&Baltija, 22.04)

Helsingi kesklinnas läbi viidud Äripäeva küsitluse kohaselt teavad soomlased HEXi ja Tallinna börsi kauplemissüsteemide ühendamisest, ent peavad Eestisse investeerimist info puuduse ning kõrge riski tõttu ebaotstarbekaks. Enamik küsitletutest arvas, et Eesti turg on liiga riskantne, mõned kurtsid, et Tallinna börsi kohta on liiga vähe infot. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 22.04)

Finnairi poolt Eestisse loodud lennufirma Aero Airlines on üks osa Finnairi arengust, mis on fokuseeritud regionaalselt Läänemere piirkonna jaoks. Aero Airlines on valmis avama ka uusi Tallinnast algavaid liine, kuid kõik see oleneb turust. Aero Airlines on mõelnud uute liinide avamisele Stockholmi, Peterburi ja Vilniusse, reaalne on ka Riia ja isegi Gdansk. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 24.04)

Eesti naftatransiidifirmad tunnistavad, et võiksid läbi Eesti vedada veel rohkem naftat juhul, kui nii Eesti kui Vene Oktoobri raudtee läbilaskevõime oleks suurem. Raudtee ülekoormatus ei lase teha tööd piisavalt kiiresti, mis põhjustab vene klientide rahulolematuse. Suurem osa potentsiaalseid naftaveoseid hakkab liikuma Eestist mööda, nt Lätisse. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 25.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Rühm tundmatuid isikuid ründasid ja röövisid Narvas Vene saatkonna teist sekretäri Vladimir Subatshevit ja Narvas asuva peakonsulaadi juhtivspetsialisti Aleksei Tihhonovi. Vene välisministeeriumi esindajate sõnul on juhtunu asjaolud täpsustamisel ning Moskva reageering tuleb hiljem. Vene saatkonna pressisekretär ütles, et neil ei ole juhtunu kohta informatsiooni ja nad ootavad politseilt teadet juhtunu kohta. (Interfax, 27.04)

Eesti venekeelsete kõrgkoolide rektorid pöördusid VKÜLi poolt korraldatud ümarlaual Eesti ja Venemaa võimude poole ettepanekuga kiirendada kokkuleppe sõlmimist hariduskoostöö vallas, kuna ilma seadusandliku baasita on võimatu korraldada üliõpilasvahetusi jms. (Interfax, 22.04)

Eesti satanistidel ei õnnestunud taas oma kogudust siseministeeriumis usuühinguna registreerida. Märtsi lõpus saatis siseministeeriumi usuasjade osakond registreerimisdokumendid esitlejatele tagasi, kuna dokumendid ei vastanud juriidilistele nõuetele. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au on öelnud, et kui satanistide põhikiri vastab seadustele, on nende kogudust võimalik registreerida. (Interfax, 23.04)

Harjumaal sattus kurjategijate eksimuse tõttu prügi hulka üle kolme kilogrammi heroiini, mis on suurim Eestis kätte saadud heroiinikogus. Keskkriminaalpolitsei töötajad said oma Venemaa kolleegidelt teate, et ühes Eestisse saabunud alumiiniumilaadungiga vagunis võib olla narkootikume. Politseinike sündmuskohale jõudes oli see juba tühjaks laaditud. Laadijaid küsitledes selgus, et koos lastiks olnud alumiiniumiga leidsid töömehed ka kilepakke pulbriga, kuid pidasid seda prügiks ning viskasid minema. (Interfax, 22.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Positiivne reisikiri Tallinnast ja Pärnust. Tallinna ning selle linna võlude kohta võiks palju ilusaid sõnu öelda. Tallinna vanalinn on ilmselgelt kütkestav. Läbides vanalinna keskaegsed väravad, sisenete te liiklusvabasse rahu maailma. Raekoja plats, mis kihiseb päevasel ajal, rahuneb maha õhtu saabudes ning on täiesti tsiviliseeritud paik õhtul väljaminemiseks. Vaatamata hiljutisele sovetiaegsele minevikule, on teenindus Tallinna restoranides märkimisväärselt kõrge. Pärnut kirjeldatakse artiklis meeldiva linnana, kus on head restoranid, kena rand ning silmapaistev mudaravila. (Mark Skipworth, The Times, 21.04)

Soome ajakirjandus

Intervjuu Soome politseiesindajaga Eestis Raine Nurmineniga. Soome välisministeeriumi andmetel oli Soome Tallinna saatkonnal möödunud aastal 650 konsulaarjuhtumit ehk Eestis raskustesse sattunud Soome kodanikku. Nurmineni sõnul annavad kõige rohkem tööd veidrikud ja purjus soomlased. “Parimal juhul on õnnetud passi ja raha kaotajad hommikul saatkonna ees.” Eesti politsei saab soomlastelt kiita. Nurmineni ülemus Raimo Sintonen kiidab ülevoolavalt Eesti ametivendi. “Soomes on mõnikord alahinnatud Eesti politseid. Kuid minu kogemuste kohaselt on Eesti politsei kvalifitseeritud ja neil on ka tugev koolitus. 1999.a. toimunud politseireform tõhustas Eesti politsei tööd. Ametikohti vähenes, kuid palka tõsteti ja see lisas motivatsiooni,” ütles Sintonen. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 26.04)

Johannes Salminen ja Jaan Kaplinski on hea “kangelastepaar”. Raamatutest Jaan Kaplinski-Johannes Salminen: Valkeat yöt ja mustat ning Jaan Kaplinski: Törmays todellisuuteen. Esseiltä vuosilta 1988-1999. Üksiku esseistina on Kaplinskil kalduvus end korrata ja tõmbuda sügavale müstilistesse mõminatesse, jättes lugejale mõned paradoksid lahendada. Kuid vestlejana on Kaplinski omaette klass ja isegi Salminenist nobedam ning oma “pööretes” nüansirikkam. Salminen tunneb huvi antisemitismi vastu Eestis ja on mures Putini arvamuse pärast Eesti NATO liikmelisuse kohta. Kaplinski läheneb küsimustele laiahaardeliselt - Eesti NATO liikmelisus on väike asi: Eesti ja Soome on perifeeria, maailma tulevik määratakse Kesk-Aasias. (Jan Blomstedt, Helsingin Sanomat, 27.04)

ETV tütarlastekoor esineb koos Soome erinevate kooride ning Soome konservatooriumi kammerorkestriga Soome Normaalikooli saalis. ETV tütarlastekoor on tuntud mitmekülgse ja omapärase koorina. Repertuaar ulatub gregooriuse laulust nüüdisteosteni. Õhtu programmis on nii etnomuusika kui pop- ja jazz-muusika. Koorijuhiks on Aarne Saluveer, kes on jõudnud osaleda nii instrumentalistina, vokalistina, heliloojana ja produtsendina mitmes popgrupis ja projektides, nagu ka näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusel, rahvusvahelistes teleprogrammides ja Eesti laulupidudel. (Hanna Pallonen, Keskisuomalainen, 26.04)

ETV tütarlastekoori üheks maailma mitmekülgsemaiks ja omapäraseimaks kooriks nimetav kontserditutvustus ei valetanud. Soome konservatooriumile külla tulnud Aarne Saluveeri juhitud koor esitas Palestrinat, eesti heliloojate Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusikat ning ka kergemat programmi. Kõige paremini kõlas koori esituses Palestrina Kyrie ja Egil Hovlandi Bow down Thine Ear, o Lord. (Elina Källi, Keskisuomalainen, 28.04)

Soomet esindab linnueurovisioonil musträstas. Musträstaga võrdväärse võistluse võib pidada vaid võistluse korraldajamaad Eestit esindav ööbik. Ööbiku võiduvõimalused võivad siiski lõppeda glamuuri ja karismaatilisuse vähesusega. Musträstas on ööbikust paremini selgeks saanud ka modernse show-businessi nõudmised. Musträstas on alustanud oma PR-tuuriga varakult ja oma esitluslugu on Soomes esitatud juba veebruarist alates. (Matti Välimäki, Keskisuomalainen, 25.04)

Eestis luuakse esimene ajateenijate orkester, kes hakkab mängima Soome kaitseväe kasutatud muusikainstrumentidel. Talve jooksul koguti 47 mängukorras pilli. (Etelä-Suomen Sanomat, 25.04)

Kirikukogu istungjärku pidav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) teatas oma liikmeid olevat 200 000. Aktiivseid liikmeid, kes aitavad kirikut ka rahaliselt, oli mullu 45 000 inimest. (ETA, Keskisuomalainen, 23.04)

Eesti on tõusmas nende väheste ja auväärsete riikide sekka, kelle ekspordiartiklisse kuuluvad ka kaamelid. Nimelt on sellel kevadel Tallinna Loomaaeda tabanud kaamelite beebibuum. Praeguseks on sündinud juba 4 kaamelibeebit ja lähipäevadel oodatakse viit uut. Probleemiks on vaid see, et loomaaed kipub kaameliperele väikeseks jääma. Seega võib arvata, et ilmselt saadetakse sel aastal sündinud kaamelibeebid teiste riikide loomaaedadesse. (STT, Kauppalehti, 23.04)

Kaks aastat tagasi Narva narkomaanide seas puhkenud HIV-epideemia on üha enam siirdunud Eesti Ida kolkast Tallinna suunas ning on nüüd ka rohkem intiimteenustega seotud. Tallinna prostituute külastavad soome mehed on tähelepanuväärseks teguriks probleemi levitamisel. Ilma nõudluseta ei oleks ka pakkumist ja soomlased on ülekaalukalt suurim Tallinna külastajate grupp. “Kohalikel intiimteenuste osutajatel on palju soomlastest kliente,” räägib Eesti AIDSi Ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova. (Marrku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 21.04)

Eesti ametnikel on üle pika aja ees natuke rõõmsam sõnum Eestit paar aastat tagasi tabanud HIV-epideemia kohta. “Selle aasta esimeste kuudega on selgelt vähenenud uute HIV-nakatumiste arv,” ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ain Aaviksoo. Tema sõnul on nakatumiste koguarv lisandunud kogu aeg, kuid nüüd tundub tempo raugevat. Möödunud aasta oli halvim 1474 nakatumisega. Selle aasta esimese kolme kuu arv on 263. “Kui möödunud aastal lisandus igal kuul umbes 110 uut juhtumit, siis selle aasta alguses on nakatumiste arv langenud umbes 80-ni kuus. Selle aasta lõpuks peaks kogu arv olema 1000 uut HIV-juhtumit,” arvab Aaviksoo. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 21.04)

Alates järgmise aasta algusest lähetab Soome politsei kontaktisiku Hispaania päikeserannikule. Päikeserannik on aasta aastalt meelitanud üha rohkem soome kurjategijaid. Piirkonda on peetud ka keskseks rahvusvaheliseks rahapesu kohaks. Päikeserannikul on ka tugev eesti organiseeritud kuritegevuse keskpunkt, mille kaudu kulgeb Soome suuri hashishi laadungeid. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 24.04)

Venemaa ajakirjandus

Ajakirjas tutvustatakse kolmes artiklis Tallinnat, Riiat ja Vilniust. Tallinnat tutvustaval leheküljel tehakse juttu Estonian Airi paketist, millest “turistidel on lihtsalt võimatu loobuda” ja turismifirma Starline poolt pakutavast. Artiklis on juttu peamiselt vanalinnast, kusjuures paljud tänavanimed on segi aetud: nt ajalehe väitel joovad noored tallinlased hõõgveini Cloostri Aidas Cloostrimetsa tänaval. Ainus asi, mis on jäänud nõukogude ajast on silt "Raamatupood" Narva maanteel (Võitlev Sõna Pärnu maanteel?). (Natalja Balõnina, Inostranets, 23.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee