Nädal välismeedias: 15.-21. aprill 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

People in the Nordic countries appear to be warming to the idea of greater European integration after decades of wariness, recent surveys show, but their traditionally pro-European governments seem cool to the notion. According to two opinion polls, 54% of Norwegians said they were in favour of joining the EU while 56% of Danes said they would vote to adopt the euro if a new referendum were held on the issue. A study in Iceland showed that a majority of the population was also in favour of joining the EU, despite the Atlantic island's traditional opposition to opening its lucrative fishing zones to European trawlers. (Afp, 15.04)

The Polish government plans to launch in May an information campaign aimed at helping Poles get to know the EU ahead of planned membership. The campaign "Europe without secrets" is based on a series of one-minute television clips and aimed at ensuring a successful referendum on membership planned for late 2003. "We have to show Poles that with their country's entry into the EU they will not lose their national identity as some people fear," said Ryszard Straus, a Polish government official. He said the television clips would focus on issues such as the working of the EU institutions, EU aid, and cultural and religious aspects of EU membership. The campaign will also involve radio programmes, a poster campaign and a free telephone number. (Afp, 15.04)

Updated farm aid proposals to new EU member states are unacceptable, Polish Agricultural Minister Jaroslaw Kalinowski said, warning of little progress in trade liberalisation until better terms are offered. The EC's draft common position for agricultural aid to the 10 countries hoping to become members in 2004 "only constitutes a starting point for negotiations which will be extremely difficult," Kalinowski told. Kalinowski repeated an earlier threat there would be little progress on cutting agricultural trade barriers unless the aid offer was improved. "I can't imagine any progress in the negotiations on the liberalisation of trade with such a proposal of agricultural aid," said the minister. Noting that the Spanish and Portuguese protected their agricultural markets, Kalinowski hinted Poland could do the same. (Afp, 17.04)

Poland's top farmers union challenged EU leaders to talk to farmers themselves about agricultural aid on offer to new member countries. "Instead of going out onto the streets we would like to enter the offices of Europe," said Wladyslaw Serafin, head of the largest Polish farmers union KZRKiOR. If their offer of what they call a "duel of arguments" is rejected, then farmers will vote against joining the EU in a referendum, he warned. "We are not against the EU - we are not crazy. We're simply losing money under the current offer,” Serafin told. “If Poland accepted the low quotas offered by Brussels then the country "would be transformed into a zone for consuming surplus European agricultural output," said Serafin. (Afp, 17.04)

The president of the EP, Pat Cox, urged Slovenia to forge ahead with its preparations for joining the EU. Cox told Slovenia's parliament that although the preparations for EU membership were difficult and detailed, Ljubljana should bear in mind the historical importance of the goal - the unification of Europe based on the free will of free nations. Slovene parliament speaker Borut Pahor said his country's efforts to join the EU enjoyed broad political support. (Afp, 17.04)

In an indication of differences among candidates for EU membership, former Slovenian PM Lojze Peterle chosen to represent them over a landmark convention said he could not speak for all 13 hopefuls. But in a sign that the candidates do not speak with a single voice or share a common vision of the EU's future, Peterle told the aspirants had declined to give him representative powers. "The candidate countries decided not to establish a particular bloc or constitute a particular category," he said, adding that he nevertheless wanted to be as "active and constructive" as the other members of the steering committee. Peterle said his own country was inherently "allergic" to federalism, which is one option for the future of the EU. But he added he would firmly back economic integration and stronger foreign policy ties among members of an enlarged EU. (Reuters, 16.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia tegi ELi välisministritele ettepaneku hoida ära ELi idalaienemisega kaasneda võivat kuritegevuse kasvu, narkootikumide smugeldamist ja illegaalset immigratsiooni. Suurbritannia poolt esitatud skeem näeb ette märkimisväärseid muutusi Euroopa välispiiridel pärast ELi laienemist. Suurbritannia ei soovi tekitada uut raudset eesriiet Euroopas. Üks diplomaat märgib: "Mineviku õppetunnid on näidanud, et juhul, kui ei suurendata majanduslikku heaolu naaberriikides, tulevad nende riikide kodanikud teiste riikide ukselävele." (Stephen Castle, The Independent, 16.04)

EL välisministrid toetasid Suurbritannia ettepanekut, alustamaks uute suhete loomist Ukraina, Valgevene ja Moldaaviaga, kellest saavad pärast ELi laienemist uniooni uued naabrid. Välisministritele saadetud kirjas sõnas Suurbritannia välisminister Jack Straw, et ELi uute välispiiridega kaasnevad tõenäoliselt piiriületuste rikkumised, inimkaubandus ja illegaalne immigratsioon. Suurbritannia teadvustab endale, et mainitud kolme riigi puhul on raske jääda optimistlikuks. Poola ja Ungari valitsused aga soovivad, et EL annaks neile riikidele lootust, hoidmaks regiooni stabiilsena, tõkestamaks immigratsiooni laineid ning julgustamaks reforme neis riikides. Seda toetavad Suurbritannia ning teisedki riigid. Suurbritannia on teinud ettepaneku anda Valgevenele, Moldaaviale ja Ukrainale "naaberriigi eristaatus", mida EK arutab Taani eesistumise ajal. Eristaatus võimaldaks nimetatud kolme riigiga järkjärgulist kaubavahetuse liberaliseerimist, mille eelduseks oleksid majandus- ja poliitilised reformid ning inimõiguste olukorra parandamine. Suurbritannia ettepanek annab lootust, et ELi liitumisläbirääkimised lõpetatakse detsembris Taani eesistumise ajal või 2003. a. varakevadel. (Judy Dempsey, Financial Times, 16.04)

Austria ajakirjandus

Poola põllumehed kardavad, et pärast ELi idalaienemist nende olukord halveneb. "Ei tohi juhtuda, et uniooniga liitumise tõttu kahaneksid Poola põllumeeste sissetulekud ja halveneksid muud tingimused," ütleb Poola eurokõneluste pealäbirääkija Jan Truszczynski. Poolas läbi viidud uurimuse kohaselt väheneksid EK poolt pakutud tingimusi arvestades paljude põllumeeste sissetulekud. Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski märgib: "EL nõuab meilt palju. Me peame põllumajandusreformi läbi viima, tootmisstandardeid tõstma ja kvaliteeti jälgima. See kõik nõuab palju raha." (Alexandra Demcisin, Die Presse, 19.04)

Taani ajakirjandus

Kui detsembrikuine ELi tippkohtumine Kopenhaagenis lõpeb edukalt, ulatub ELi uus piir Ukraina, Valgevene ja Moldovani. Seega peaks EL juba praegu hakkama koostama koostööstrateegiaid nimetatud riikidega. Taani välisminister Per Stig Møller usub, et ELil on suur mõjujõud nende riikide positiivsele majanduslikule arengule ning arengule demokraatia suunal. ELi strateegia peaks motiveerima uusi piiririike läbi viima reforme, mis edendaks nende majanduslikku arengut ning andma neile parema juurdepääsu ELi turule. Samas peaksid nimetatud riigid pöörama suuremat tähelepanu ELi, Euroopa Nõukogu ning OSCE poolt esitatud nõudmiste täitmisele. “Uute piirialadega tuleb alustada suuremat koostööd, seda nii linnade kui maakondade tasandil, aga ka vahetusprogrammide näol. Kogu ELi huvides on tagada stabiilne areng idasuunas ning vältida uute lahknevuste teket Euroopas," arvab Møller. (Per Stig Møller, Erhvervsbladet, 15.04)

Norra ajakirjandus

Kui täna viidaks Norras läbi rahvahääletus, siis hääletaks 54% ELiga liitumise poolt ning 46% vastu. Iga neljas vastanu arvab, et kui Island esitaks liitumistaotluse, muutuks liitumine aktuaalseks ka Norra jaoks. Võrreldes veebruarikuise arvamusküsitlusega, on ELi pooldajate arv kasvanud. Samuti on praeguste pooldajate protsent suurem, kui oli vastaste protsent 1972. ja 1994. a. rahvahääletustel. Küsitlusest selgub ka, et hetkel oleks rahvahääletusel osalejate protsent väga kõrge - tervelt 86% küsitletutest omab ELi suhtes kindlat seisukohta. Liikmelisuse pooldajate hulk on suurim kõrgharidusega keskealiste meeste seas, väike enamik naisi ütleks aga liitumisele “ei”. (Håvard Narum, Aftenposten, 15.04)

Soome ajakirjandus

EL alustab keerulist arutelu põllumajandustoetuste üle. EK saatis liikmesriikide valitsustele kirja, milles avaldatud seisukohtade järgi saaksid uued liikmesriigid ELiga liitudes vaid veerandi praegustest põllumajanduse otsetoetustest. EK ettepanek on siiski alles lähtedokument, millest peaks kevade ja suve jooksul välja arenema ELi lõplik seisukoht laienemisläbirääkimistel. Kuid kuna ees on valimised nii Saksamaal kui Prantsusmaal, lükkuvad ametnike sõnul läbirääkimised põllumajandusküsimustes sügisesse. Seetõttu jääb peatüki sulgemiseks vaid mõni kuu. Kuna kandidaatriikide sooviks on läbirääkimiste lõpetamine selle aasta lõpul, võib arvata, et ajagraafikus püsimiseks tuleb neil leppida praeguseks hetkeks ELiga saavutatud kokkulepetega. Järgmise aasta alguses eesistujaks olev Kreeka valmistub juba ise läbirääkimisi lõpetama. ELi 15 praegust liikmesriiki on põllumajandustoetuste osas jagunenud kaheks. Suurimad eelarve maksjad Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Taani ja Rootsi ei sooviks uutele liikmetele toetusi üldse anda. Viisiku arvates tuleb vähendada kulutusi põllumajandusele ka praegustes ELi liikmesriikides. Põllumajandustoetustest kasu saavad riigid, nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Iirimaa, on jällegi valmis heaks kiitma EK ettepanekut, mis sobib ka Soomele. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 18.04)

Siseareng

Uudisteagentuurid

European workers will gain new protection from sexual harassment in the workplace and employers will be financially liable for cases of misconduct under an unprecedented new EU law. Under the legislation, employers will be required to prove, in response to employee complaints, that they had taken all possible preventive measures against sexual harassment. The amended EU directive, due to come into force in 2005, will also give courts a freer hand to award financial compensation to abused employees. Employers will also be required to give a regular "equality" report to every employee in the enterprise. According to studies, some 50% of women and 10% of men in Europe say they have experienced some type of sexual harassment from the most common - sexual remarks - to the most severe - assault or rape. An EU official said sexual harassment was reported more frequently in north European countries, where the phenomenon was widely recognised and not tolerated. (Reuters, 18.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Aprillis toimunud Euroopa Tuleviku Konvendi nõupidamisel tõstatas Saksamaa liidumaade esindaja Erwin Teufel ELi kompetentside jaotuse küsimuse, soovides luua nn “kompetentside kataloogi”, mis fikseeriks iga taseme territoriaalse üksuse vastutuse. Lisaks peab tema sõnul EL hakkama täitma ka uusi ülesandeid: kuna ELil on olnud Lähis-Ida konfliktis trumbid käes, võiks nõuda “oma nime vääriva” välis- ja julgeolekupoliitika loomist. Valitsuste esindajad aga soovivad paindlikke kokkuleppeid. “Kes võib öelda, et valdkond, mis on kaua aega olnud riikide kompetentsis, ei peaks mingil ajal kuuluma ELi tasemele, nagu see juhtus hullu lehma tõve kriisi või terrorismivastase võitlusega: kompetentside nimekirja loomine võib olla liiga jäik lähenemine,” arvas Prantsusmaa valitsuse esindaja Pierre Moscovic, keda toetas ka tema kolleeg Suurbritanniast Peter Hain. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 17.04)

Enamik konvendi liikmetest on vastu ELi volituste fikseerimisele. Konvendi president Valéry Giscard d'Estaing sõnas ajalehele antud kommentaaris, et konvendis leiavad ekstreemsed ettepanekud üldiselt vähe toetust, olgu need siis euroskeptilised või föderalistlikud. Konvendi liikmed soovivad küll, et ELil oleks rohkem klassikalise riigi tunnuseid, kuid samas soovivad nad jätta liikmesriikidele vabaduse rakendada subsidiaarsuspõhimõtet. (Jean Quatremer, Libération, 18.04)

“Multilingvistilisus - see on Euroopa: üks ei saa teiseta.” Vastav loosung võib saada Euroopa institutsioonide hauaks: see on juhtinud uniooni raske masina funktsioneerimist rohkem kui pool sajandit. Kuid nüüd on see tekitanud küsimuse, mida esitavad aktiivselt nii EK, Nõukogu kui ka EP: kas sisseprogrammeeritud laienemine itta ei põhjusta mitte keelte paabeli kokkukukkumist keelte raskuse all. Poliitiliselt on see küsimus aga puutumatu. ”Ärge unustage kunagi, et Euroopas on keel inimeste keskne identiteedi element,“ rõhutas üks EK ametnik. Artikkel toob ära ülevaate suurtest tõlkekuludest, mis kaasnevad iga uue keele lisandumisega. Kuid nagu väljendas üks ametnik, on see võrreldes ELi muude kuludega tühine summa. (Philippe Gélie, Le Figaro, 16.04)

Saksamaa ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponen kritiseerib ELi liikmesriikide vahel puuduvat võrdõiguslikkust. "Meil on vaja selgeid printsiipe. Ei lähe mitte, et osad riigid on priviligeeritud olukorras, kuna nad kuuluvad uniooni asutajaliikmete hulka või kuna nad on lihtsalt suured riigid. Asjad ei toimi nii," ütleb Lipponen. Lipponeni nägemuse kohaselt on ELi idalaienemine unioonile suur väljakutse. Seetõttu on oluline, et ELis püüeldaks suurema läbipaistvuse ja demokraatlike protsesside poole. "Me peame igal juhul vältima "teise klassi ühenduse" teket." Vastasel korral ei muutu Euroopa mitte kunagi maailma kõige konkurentsi-võimelisemaks piirkonnaks,” selgitab Lipponen. EL peaks õppima kõigepealt analüüsima ja mitte kohe liiga kiiretele kompromissidele minema. "Me ei saa aastate kaupa ELi idalaienemisega tegeleda. See peab lihtsalt klappima, kuna uniooni laienemisega kaasnevad niisugused väljakutsed nagu koostöö Venemaaga, Lähis-Ida konflikt ja olukord Balkanil." (Helmut Steuer, Handelsblatt, 18.04)

Saksamaa president Johannes Rau rõhutas visiidil Itaalias ELi reformimise vajadust. Rau viitas võimalusele luua EP kõrvale riigikojaga kahekojaline süsteem ning kaitses seisukohta, mille järgi välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid tehtaks kvalifitseeritud enamuse nõusolekul. Globaliseerumine ja ELi laienemine nõuavad "fundamentaalseid muudatusi" unioonis. Rau seisab "rahvusriikide föderatsiooni" loomise idee eest. ELi "edu saladus" peitub "väikeste ja suurte ELi liikmesriikide huvide tasakaalus ja võrd-õiguslikkuses". Rau sõnul peaks ja võiks EL edaspidi lahendada vaid selliseid küsimusi, millega "uniooni liikmesriigid ise nii hästi hakkama ei saa", näidates oma vastumeelsust liialt ülepaisutatud ELi bürokraatia vastu. Rau ettepaneku kohaselt võiks EK presidendi valida parlament - selle kaudu "tugevneks EK ning muutuks demokraatlikumaks". Kiiret reformi vajaksid Rau sõnul ka ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika struktuur. (Christiane Kohl, Süddeutsche Zeitung, 17.04)

Taani ajakirjandus

Taani parlamendis peetud küsitlus-arutelul Taani ELi eesistumise kohta väitis peaminister Anders Fogh Rasmussen, et ELi laienemise edukas lõpetamine on Taani eesistumise põhiprioriteet. Sellest ei tule siiski järeldada, et kõik teised tähtsad küsimused on ära unustatud. Viimaste all pidas Rasmussen silmas võitlust terrorismi vastu, rahu tagamist Lähis-Idas, uue kalanduspoliitika väljatöötamist ning põllumajandusreformi läbiviimist ELis. Viimasel ajal on kasvanud opositsiooniparteide kriitika valitsuse hoiakute ja prioriteetide suhtes, süüdistades neid selliste tähtsate küsimuste nagu nt keskkonna- ja tarbijapoliitika, tagaplaanile jätmises. Samuti olevat valitsus miljöötoetuse vähendamise kaudu Ida-Euroopas kahjustanud Taani head mainet. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 18.04)

Mitmed ELi liikmesriigid on võtnud poliitilise suuna parempoolsusele. Kui 1999. a. alguses oli 15st ELi valitsusest 13 sotsiaaldemokraatide kontrolli all, siis tänaseks on olukord muutunud. Nii Austrias, Itaalias, Taanis kui Portugalis on võimust võtnud parempoolsed ning tulevased valimised Hollandis ja Saksamaal tõotavad samuti lõppeda parempoolsete võiduga. Populaarsust võitvate parteide programmis on esikohal karmimad seadused, kord ja turvalisus, ning rangemad reeglid sisserändajate suhtes. Saksa politoloog Franz Walter näeb parempoolsete edus sotsiaaldemokraatia kriisi, sest viimaste lemmikteemad nagu kaasotsustamisõigus, demokraatia, riigi osalus majanduses ning USA-kriitiline hoiak välispoliitikas, ei ole enam relevantsed. Samuti on sotsiaaldemokraadid poliitilise korrektsuse huvides vaikinud maha sellised teemad nagu kriminaalsus ja välismaalaste integratsioon. Teiste analüütikute arvates ei toimu siiski üleüldist parempööret, vaid ainult tavaline valijate ränne ning üldise olukorra tasakaalustumine. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 18.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU, fine-tuning its policy towards Afghanistan, said the interim government in Kabul should put its economic house in order if it wanted to reap a maximum of foreign aid. FMs from the 15 EU member states issued their appeal for a more focused Afghan economic policy as they met in Luxembourg with their counterpart from Kabul, Abdullah Abdullah. "Sustainable economic development and the effective use of donor funding urgently require that sound currency arrangements, as well as strong and transparent budgetary and treasury systems, are put in place," they said. "The EU will therefore insist that the Afghan authorities, in cooperation with the IMF, rapidly establish an effective and comprehensive macro-economic and monetary framework," they added. The EC has pledged one billion euros in reconstruction aid to Afghanistan over the next five years, on top of humanitarian assistance and funds from individual EU nations. (Afp, 15.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa Tuleviku Konvendi president Valery Giscard d'Estaing teatas, et konvent peab esitama ettepaneku, kuidas muuta ELi ühine välispoliitika efektiivsemaks. Eriarvamused Iraagi küsimuses, Lähis-Ida konflikti ebaõnnestunud diplomaatiline mõjutamine näitavad veelkord, millistes raskustes on EL ühtse seisukoha saavutamisel. Giscard viitas oma pöördumises hiljutisele EK poolt läbi viidud uurimustööle, mille kohaselt rohkem kui 2/3 ELi kodanikest toetab ühist välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat. Küsitletud isikud sooviksid kõige enam, et EL garanteeriks rahu Euroopas ning võitleks organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide leviku ja inimkaubanduse vastu. (Michael Mann, Financial Times, 16.04)

Saksamaa ajakirjandus

ELi ja NATO järgmine idalaienemise etapp hakkab lõppema, kuid ikka on veel lahendamata küsimus, kuidas siduda Venemaa julgeoleku- ja majandusstruktuurid Lääne omadega. NATO-Venemaa Nõukogu asendama hakkava ühenduse "NATO 20" moodustamine edeneb vaevaliselt. Peatselt ELi siseseks enklaaviks saava ning Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti tulevik on siiani ähmane. Saksamaa on Venemaa Läände sulatamise plaani oma südameasjaks võtnud. Nii Weimari kohtumisel kui ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrite kohtumisel Pariisis arutati, kuidas saaks Venemaad tema Lääne-kursil toetada. Siiski laideti nii Weimari kui Pariisi kohtumisel Venemaa suhtumist, kes pärast USA poolset terrorivastasesse võitlusesse kaasamist kaotas igasuguse huvi julgeolekupoliitilise dialoogi vastu Euroopaga. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse suhtub Venemaa hetkel väikese muigega. Ehk oleks ühisest ELi-Venemaa lepitusmissioonist Lähis-Idas mingit kasu. Samal ajal pole ka Venemaa ELiga rahul, kuna unioon ei toeta Euroopa-Venemaa energialiidu loomise ideed. (Alexander Rahr, Die Welt, 19.04)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Industrial production in both the euro zone and the entire EU rose by a seasonally adjusted 0.2% in February from January, the EU's statistics agency Eurostat reported. In the 12 months to February, industrial production was down 3.3% in the 12-nation euro zone, and up 3.6% in the 15-nation EU. The biggest February increases in industrial output were in Ireland (2.1%) and Finland (1.6%). The biggest declines were in Luxembourg (3.0%) and Belgium (0.6%). (Afp, 18.04)

Three out of four people in the EU countries currently outside the euro zone expect to join, even though fewer than half would be happy to lose their currency, a poll showed. The EC survey also highlighted growing concern in Britain, Denmark, and Sweden that retailers would use the changeover as a pretext for raising their prices. Danes are the most convinced they will join the single currency club - 88% of them believe this is "absolutely true" or "rather true". In Britain 72% believe the country will join but more than half of those polled said they would be unhappy if the euro were to replace sterling. Swedes were the least convinced they would sign up for euro entry, but even there, 70% expect to become euro zone members at some point. (Reuters, 19.04)

The ECB has no plans to restrict the number of members on its decision-making governing council, even if the number of countries participating in monetary union increases sharply. "The question of how many national ECB chiefs will participate in the policy-setting meetings is clear: all of them will," European central banking sources were quoted as saying. In the discussions regarding the possible consequences for the ECB of EU enlargement, the bank had agreed that "everyone must have a fair chance of participating in the decision-making process," the sources said. (Afp, 18.04)

Taani ajakirjandus

Uus uurimus Taanis näitab, et kui täna viidaks läbi rahvahääletus - kas liituda euroga või mitte, vastaks tervelt 56% “jah”, 36% “ei”, ülejäänud vastaksid “ei tea”. Sama küsitlus näitab, et 88% küsitletutest usub, et Taani kroon vahetatakse varem või hiljem euro vastu. Sellegipoolest ütles Taani euroopaminister Bertel Haarder, et uut rahvahääletust ei toimu enne aastat või paari. (Ritzau, Berlingske Tidende; Politiken, Jyllands-Posten, 15.04)

Rootsi ajakirjandus

Aprilli keskel läbi viidud arvamusküsitluse põhjal on jaanuari küsitlusega võrreldes rootslaste toetus eurole vähenenud. 48% küsitletutest pooldaks üleminekut eurole, 37% oleks vastu ja 15% pole veel otsustanud. Vastavad arvud jaanuaris olid 53%, 33% ja 14%. Põhjusi, miks toetus on madalam kui paar kuud tagasi, võib olla mitu. Esiteks toimus jaanuaris teistes ELi maades üleminek eurole, ning teema oli aktuaalne ja populaarne. Tänaseks on aga selge, et euro-hääletust ei tule Rootsis enne, kui sügisesed valimised möödas on. Tõenäoliselt mitte enne 2003. a. kevadet. Seega on hetkel ühisvaluutast tähtsamal kohal valimiskampaania. Teine toetuse vähenemise põhjus võib olla selles, et Rootsi kroon on nii euro kui USA dollari suhtes tugevnenud. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 19.04, Svenska Dagbladet/Stockholm TT, 20.04)

HSBC poolt läbi viidud analüüs näitab, et 57%lise tõenäosusega on Rootsi kahe aasta pärast hääletanud euro kasutusele võtmise poolt. Viimaste andmete järgi on tõenäosus, et Suurbritannia ühineb EMUga 2005. a. jaanuaris, üle 50%. (Dagens Industri, 17.04)

JULGEOLEK

NATO Secretary General George Robertson: "Prague is not an enlargement summit, but a capabilities summit to take on new tasks and build appropriate capabilities for the future". Reuters, 16.04

Uudisteagentuurid

The US is pushing for the widest possible enlargement of NATO to show it still cares about the defence alliance and to extend its sphere of influence to the Balkans and beyond. The U.S. view is that enlargement could bring a more global organisation, which can deal with new threats, such as terrorism and weapons of mass destruction, and act as a bridge to Russia. It could also "ensure that Europe's post-Cold War integration occurs in a way that promotes American values and preserves American leadership on the continent". Diplomats say that the tiny ex-Yugoslav republic of Slovenia, which was passed over when Poland, Hungary and the Czech Republic acceded in 1999, is almost certain to get in. Entry for the Baltic republics, which would take NATO right onto the soil of the former Soviet Union, is also virtually assured. Russian President Vladimir Putin, who stood firmly behind Washington and its allies after September 11, has softened his hostility to membership for the Balts and is set to agree on a new forum for closer cooperation with NATO next month. (Reuters, 18.04)

President Ahmet Sezer said that Turkey's support for bringing in new members into NATO from central Europe did not hinge on including Romania and Bulgaria into the next wave of enlargement. "During the Prague summit of NATO, Turkey will be fully supporting all of the countries who have reached NATO standards - and in principle the full membership of Latvia," Sezer told on a two-day visit to Riga. The success of the membership bids of Romania and Bulgaria is not a precondition for Turkey supporting NATO enlargement to central European states, he added. "If Bulgaria or Romania were not invited in Prague to become members of NATO, our support of Latvia would continue. There is no relation between the two issues," said Sezer. (Afp, 15.04)

NATO Secretary General George Robertson unveiled plans to bolster the alliance's military muscle to meet post-September 11 security challenges and prevent Washington's might pushing Europe to the sidelines. Robertson said a NATO summit in Prague in November would finalise a revamped version of the Defence Capabilities Initiative (DCI), launched in 1999 to deal with shortfalls highlighted by the conflict in Kosovo. NATO will also decide at Prague on its next enlargement, selecting new members from nine eastern European candidates. Diplomats say that although political momentum is building for as many as seven countries to be invited to join, some are opposed to a "robust enlargement" because it could dilute NATO's military capacity over a wider geographical area. (Reuters, 16.04)

A senior US diplomat held talks with Turkish officials to explore ways of boosting NATO's capabilities in the global struggle against terrorism. "We think NATO needs new capabilities to meet the new threats," US Under Secretary of State Marc Grossman said after meeting with Turkish foreign ministry undersecretary Ugur Ziyal. The two sides also discussed the enlargement of NATO ahead of its summit in Prague in November. "Turkey wants the most extended enlargement possible and the US shares our view... We favour NATO's enlargement up to our borders," Ziyal said, referring to Ankara's support for the NATO membership of its neighbour Bulgaria as well as Romania. (Afp, 16.04)

In a meeting with NATO's North Atlantic Council in Brussels Romanian PM Adrian Nastase outlined the measures that his government has taken to qualify for NATO membership. This was the final opportunity for Romania to present arguments ahead of the November Prague summit. Nastase said Romania is "resolved" to become a NATO member, adding that Romania "entrusts its future" to NATO. He admitted that the Romanian authorities still have a lot to do, but that reactions in Brussels were "extremely positive." Nastase also met with NATO Secretary-General Lord George Robertson and presented a recently approved "action plan" for Romania's accession to the alliance that contains a set of measures to be adopted by the NATO summit. (Rfe, 18.04)

Turkish President Ahmet Necdet Sezer told Lithuanian counterpart Valdas Adamkus in Vilnius that Turkey will support the admission of Lithuania to the alliance at the NATO Prague summit in November. Adamkus called for greater military cooperation between their countries and invited Turkey to follow the example of another NATO member, Italy, by holding military exercises in Lithuania. (Rfe, 20.04, Interfax, 17.04)

NATO and Russia are "very close" to agreeing on a joint cooperation council and hope to have the deal finalized by a summit in Iceland next month, NATO Secretary General George Robertson said. "We are very close to agreement. We are still working towards agreements on the modalities of the new council between NATO and Russia. We have not yet reached final agreement on that, but I am confident that we will," Robertson said. (Afp, 15.04)

NATO and Russia agreed on the mechanism for a new joint council in which Moscow will sit as an equal partner with its Cold War-era foes, and now only loose ends remain to be tied up, an alliance official said. "They have concluded on the mechanics, the format of the thing. Essentially that has been sorted out," said the official after the meetings between NATO's assistant secretary general for political affairs, Günther Altenburg, and Russian Deputy FM Yevgeny Gussarov. The official said the allies would now be consulted on security issues the council could deal with, and there may be one final meeting with Russia. NATO Secretary General George Robertson told that the NATO Russia Council could cooperate on the fight against terrorism and the prevention of the proliferation of weapons of mass destruction. "But there is no Russian veto, no NATO veto. It's based on consensus building which is the way that NATO operates," he said, adding that if there was no agreement on an issue among the 20 nations the alliance would be able to take it back at 19. (Reuters, Interfax, 16.04, RIA Novosti, 17.04)

A NATO-Russia summit in Rome next month could mark the start of a new "remarkable" chapter in strategic ties provided details of an accord setting up the new relationship are finalized, NATO Secretary General George Robertson said. The meeting will "turn the history of the Cold War on its head" and lead to "a new and permanent relationship”, Robertson said. "This new NATO-Russia council has got that remarkable potential of bringing East and West together, not just in theory but in terms of practical cooperation, and with the potential of joint discussion, joint decisions, joint implementations," Robertson said. (Afp, Interfax, 18.04)

President Vladimir Putin said that Russia remains "totally" committed to the fight against terrorism and to improving relations with the US and NATO following September 11. "After September 11, many have understood that the Cold War was over and that a new war had begun, a war against terrorism to which Russia is totally committed," Putin said. "Today, Russia is one of the guarantors of global stability," he said, adding that its priority was to ensure "global strategic stability." "Russia is actively integrating into the international community in spite of fierce competition and had to find allies and to be a reliable ally" for its partners, he said. Moscow was also in favour of "European integration," Putin said. However, he added that Moscow equally considered close relations with former Soviet republics, a "priority." (Afp, 18.04)

Russia wants an "equal" role with NATO in the new joint body that is to be established with its former Cold War foe, Russian President Vladimir Putin said. The new 'Council of 20' "will only be effective if all countries taking part in the process are cooperating on an equal basis," Putin told. Putin said Russia believed that the UN and the pan-European OSCE security body should play the "key role" in safeguarding global stability but a series of new challenges faced by the entire world required "new mechanisms." The three main tasks were the global fight against terrorism, non-proliferation of weapons of mass destruction and humanitarian efforts. In particular the world community needed to unite its efforts to "prevent a repetition of such barbaric acts as occurred in September last year in the US," the Russian president said. "In this respect the role of the NATO-Russia council of 20 may be very important," he added. (Afp, 19.04)

Icelandic FM Halldor Asgrimsson said he hoped to see Russia join NATO one day, adding that the two sides no longer presented serious threats to each other. "We are trying to eliminate Russia's fears about NATO enlargement and I hope to see the day when Russia becomes a NATO member. He pointed out that Moscow and the 19-member military alliance had "common goals" in combating terrorism and weapons proliferation. "Delicate issues like anti-missile defence still persist but we think we can reach an agreement between the NATO countries and Russia on this matter," Asgrimsson continued. Asgrimsson said there remained a number of obstacles to an agreement between NATO and Russia to set up a "Council of 20", which would enable the alliance and Moscow to take joint decisions on a range of defence issues. But he said he felt sure the agreement could be finalised and approved. (Afp, 20.04)

Venemaa välisminister Igor Ivanov teatas, et peab uue NATO-Vene nn 20-formaadi loomist alternatiiviks alliansi ittalaienemisele. Vastates ajalehe Komsomolskaja Pravda lugejaküsimustele, ütles Ivanov: "NATO laienemine ei anna vastuseid küsimustele, millega täna puutuvad kokku kõik, ka allianssi kuuluvad riigid". "Seega on olemas alternatiiv - kas NATO mehhaaniline ittalaienemine või uus mehhanism, millest võib saada Euroopa ja rahvusvahelise julgeoleku tähtis faktor," leiab Ivanov. (Interfax, RIA Novosti, 21.04)

Venemaa Riigiduuma asespiiker Vladimir Lukin peab reaalseks uute suhete formeerumist NATO liikmesriikide ja Venemaa vahel. Lukini arvates võib Venemaa muutuda NATO liikmesriikide võrdväärseks partneriks alliansis. Lukin lisas, et võrdõiguslikkusest saab rääkida mitte traditsioonilises kontekstis nagu näiteks kallaletung, vaid see puudutab terrorivastase võitlusega seotud uusi probleeme. (Interfax, 15.04)

Balti riikide kaitseministrid kohtusid Berliinis Saksamaa juhtidega, et tutvustada Balti riikide ettevalmistusi NATOga ühinemiseks ning otsida toetust alliansi laienemisele. Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharpingi sõnul tuleks NATO laienemisprotsess pärast Praha tippkohtumist kiiresti ja tõhusalt lõpetada, rõhutades terrorivastase ja regionaalse koostöö tähtsust Balti regioonis. (RIA Novosti, Interfax, 15.04)

USA ajakirjandus

Praha tippkohtumisel on USA üheks prioriteediks NATO laienemine, samuti sõjavarustuse kaasajastamine, uute suhete arendamine Venemaa ja Ukrainaga. NATO-liikmelisus on kandidaatriikide kõrgeim eesmärk, nende jaoks on allianss Euroopa julgeoleku oluline tugisammas. NATO-liikmelisus on neile oluline ka põhjustel, mida teised organisatsioonid ei suuda pakkuda: see hõlmab endas poliitilist organisatsiooni, kes on pühendunud demokraatia kaitsmisele ning sõjalist allianssi, kes kohustub kaitsma iga liikmesriiki igasuguse ohu vastu. Balti riigid on läbi viinud märkimisväärseid reforme, püüavad parandada venekeelse elanikkonna olukorda riigis ning suhteid Venemaaga. Riigid, kes langesid 20. sajandi koleduste ohvriks, väärtustavad NATOt, kuna alliansi eesmärgiks on tagada stabiilsus ja julgeolek ebakindlal 21. sajandil. Uued demokraatilised riigid loodavad eest leida alliansi, kus suured ja väikesed riigid on solidaarselt valmis kaitsma üksteist võimalike sõjaliste ohtude eest, võitlema terrorismi ning massihävitusrelvade vastu. Kandidaatriigid teavad, et Euroopa ilma NATOta on mõeldamatu. (R. Nicholas Burns, International Herald Tribune, 17.04)

Rumeenia ja Bulgaaria liikmelisus NATOs on atraktiivne nii poliitiliselt kui ka geograafiliselt, skeptikud aga sõnavad, et mõlemad riigid on majanduslikult ning poliitiliselt ebastabiilsed ja allianss riskiks väga, esitades neile liitumiskutse. Rumeenia välisministri Mircea Geoana sõnul ilma NATO "lõuna dimensioonita" ei ole võimalik rääkida ühtsest, vabast ning rahus eksisteerivast Euroopast. Samas aga teadvustab Rumeenia endale, et liitumiskutset ei esitata vaid strateegilise koha pärast. (David R. Sands, The Washington Times, 15.04)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO diplomaatide sõnul muutub allianss laienedes ning Venemaaga uue nõukogu loomisel kollektiivsest kaitseorganisatsioonist tõenäoliselt poliitiliseks ja julgeoleku organisatsiooniks. Üks diplomaat sõnas: "NATO peab lõpuks selgeks tegema, kuhu ta on minemas ning miks ta soovib laieneda". Brüsselis toimunud Venemaa-USA kohtumisel püüdis USA asevälisminister Marc Grossman selgitada, miks NATO vajab uut varustust, uusi liikmeid ning uut suhet Venemaaga. Grossmani sõnul on NATO ja Venemaa tegemas "tublisid edusamme" nõukogu loomisel, milles Venemaa loodab saada alliansi liikmesriikidega võrdse staatuse. Paljud NATO liikmesriigid on aga mures, et selline staatus annaks Venemaale vetoõiguse. (Judy Dempsey, Financial Times, 16.04)

Maikuus Roomas toimuva NATO-Venemaa tippkohtumise eel sõnas alliansi peasekretär George Robertson, et kohtumisel avatakse täiesti uus ning märkimisväärne lehekülg maailma strateegilistes suhetes: "See pöörab külma maailmasõja ajaloo pea peale." NATO soovib küll "autasustada" Venemaad koostöö eest sõjas terrorismi vastu, kuid rõhutab ettevaatlikult, et Venemaa ei saa alliansi otsustes võrdset vetoõigust. Samuti soovib NATO Venemaale tõestada, et viimasel ei ole põhjust karta alliansi idalaienemist. (Ian Black, The Guardian, 19.04)

Moskvas asuva USA-Kanada Instituudi asedirektori Viktor Kremenyuki sõnul on Venemaa mõistnud, et ei suudaks iialgi vastata NATO täisliikmelisuseks vajaminevatele nõuetele. Seetõttu on Venemaa diplomaatia muutnud oma eesmärke, loomaks struktuur, mis annaks Venemaale NATOs võrdse staatuse rahvusvaheliste küsimuste ja regionaalsete kriisidega seonduvas. Venemaa on ka muutnud suhtumist alliansi laienemise plaanidesse, Balti riikides ei näe Venemaa enam otsest julgeolekualast ohtu. (Katarina Bezgachina, Financial Times, 16.04)

Taani ajakirjandus

Itaalia pea- ja välisministri Silvio Berlusconi poolt tehtud avaldus, et uus koostöökokkulepe NATO ja Venemaa vahel on reaalselt juba paigas ning allkirjastatakse mais Itaalia tippkohtumisel, ajas NATO peakorteri Brüsselis kergelt öeldes ärevusse. Mitmed NATO allikad rõhutavad, et läbirääkimised NATO ja Venemaa vahel alles käivad ning paljudes üksikasjades on kokkulepe veel saavutamata. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.04)

Rootsi ajakirjandus

G7 finantsministrite kohtumisel Washingtonis, kus osales ka Venemaa finantsminister Aleksei Kudrin, avaldati kiitust Venemaa majanduslikele edusammudele. USA keskpanga juht Alan Greenspan ütles, et viimase pooleteise aasta jooksul toimunud areng Venemaal on tulnud paljudele üllatusena. IMFi ennustuse järgi peaks Venemaa majanduskasv 2002. a. ulatuma 4,4%ni. Saksamaa finantsminister Hans Eichel ütles, et ta on kindel, et Venemaa suudab järgmiseks aastaks vähendada inflatsiooni 18%lt 14%le. (TT-Reuters, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, 20.04)

Soome ajakirjandus

Poola toetab Balti riikide eesmärke. Värske NATO riik Poola on viimastel kuudel tugevdanud sillarajaja rolli oma lähipiirkondades. Mitmedki Poola võtted meenutavad mõningaid Soome algatusi, eelkõige Balti riikide suunas. Ühelt poolt pakub NATO-liikmelisuse esimeste kogemustega harjuv Poola tuge kolmele Balti riigile, teisalt idanaabrile Ukrainale. Balti riikide ja Poola koostöö mitmekülgne süvendamine teeb nende nelja riigi jaoks reaalseks Põhjamõõtme. Poola ja Balti riikide ELi läbirääkimiste edenemine tähendab aina selgemalt Läänemere muutumist ELi sisemereks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 15.04)

Venemaa ajakirjandus

Vene Riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin NG lisas Vojennoj Obozrenije: Venemaa ei tohi NATO "20" moodustamisega kiirustada, Brüssel tahab uue formaadi luua juba mais, et neutraliseerida Venemaa negatiivset hoiakut NATO laienemise suhtes. Rogozin ei usu laienemise pooldajate retoorikat á la “Ungari, Poola ja Tšehhi suhted Venemaaga paranesid pärast nende NATOsse astumist”. 1997. a. tegi Venemaa juba sarnase vea, sõlmides kiirustades Vene-NATO suhete aluslepingu. NATO-Vene koostööd tuleks esialgu arendada pilootprojektide kaudu, kontsentreerudes paarile probleemile (nt terrorismivastane võitlus), süvendada luureteenistuste koostööd. Rogozini arvates ei pruugi NATO laienedes laieneda NATO “20”, sest vastasel juhul väheneks organisatsiooni efektiivsus. Artikli lõpus tuletab Rogozin meelde, et Venemaa jaoks on tähtis Balti riikide ühinemine tavarelvastuslepinguga “tingimustel, mis kindlustaksid julgeoleku ja stabiilsuse regioonis”. (Dmitri Rogozin, Nezavisimaja Gazeta, 16.04)

Mai keskel parafeerivad Venemaa ja NATO liikmesriikide välisministrid Reykjavikis NATO “20” dokumendi, mis allkirjastatakse mõned päevad hiljem toimuval tippkohtumisel Roomas. Vremja Novostei teatel juhivad praegu läbirääkimisi valmiva dokumendi ümber Venemaa asevälisminister Gussarov ja NATO peasekretäri nõunik poliitilistes küsimustes Günther Altenburg. Dokumendis jagatakse küsimused 3 gruppi: 1. Vaid NATO liimesriikide kompetentsi jäävad küsimused: eelarve, Washingtoni lepingu 5. punkt jms; 2. NATO otsustab konsulteerides eelnevalt Venemaaga: näit. NATO laienemine - Venemaal on õigus öelda oma arvamus, kuid tal pole vetoõigust; 3. Otsustavad kõik 20 riiki: terrorismivastane võitlus, rahuvalveoperatsioonid, desarmeerimisküsimused. Terrorismivastane võitlus ja rahuvalve on aga suhtelised mõisted, täpset määratlust pole pooled välja töötanud, see võib hiljem probleeme tekitama hakata. (Aleksandr Minejev, Fjodor Lukjanov, Vremja Novostei; Andrei Lebedev, Izvestija, 15.04)

Intervjuu Atlandi lepingu assotsiatsiooni esimees Alan Li Williamsiga suurema NATO propaganda tegemise vajadusest Venemaal. Oma nägemust NATOst ja NATO laienemisest on Williams tutvustanud juba Venemaa kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö osakonna juhataja Anatoli Mazurkevitshile ja duumasaadikutele. Williamsi arvates peaksid Riigiduuma saadikud oma valijatele, eriti noortele, NATOst positiivse imidži looma. (Andrei Lebedev, Izvestija, 17.04)

Intervjuu Moskvas äsja visiidil käinud Rootsi kaitseminister Björn von Sydowiga, kelle sõnul toetab Rootsi NATOsse astumist ¼ elanikkonnast, 50% aga on selle vastu, allianssi astumise pooldajate arv väheneb. Neutraliteedi asemel räägib Rootsi nüüd “mitteliitumisest”, neutraliteet sobis külma sõja tingimustesse. Sydowi arvates peaks NATO vastu võtma iga riigi, kes tahab oma julgeolekut NATOsse astumise abil suurendada, sest nii suureneks julgeolek Euroopas. Sydow põhjendab Balti riikide NATO püüdlusi ajalooga: need riigid olid kaua aega Vene ülemvõimu all, NATO itta laienemine lõpeb siis, kui ei ole enam NATO liikmeks saada soovivaid riike. (Jelena Shesternina, Izvestija, 16.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Marko Mihkelson: "Paljud Venemaa diplomaadid on pidanud MPEÕK registreerimist psühholoogiliselt kõige olulisemaks küsimuseks Venemaa ja Eesti vahelistes suhetes." Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 19.04

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian authorities agreed to register the Russian Orthodox Church in Estonia, ending an eight-year row with the Moscow patriarchate. "The registration of the church ended the situation under which the legal basis of one large religious community has been unregulated," Estonian Interior Minister Ain Seppik said. The Interior Ministry said the registration does not mean the Moscow branch of the Orthodox Church in Estonia is considered as legal successor to the pre-war church. "Both sides had to make compromises," the head of the religious affairs department at the Estonian Interior Ministry, Ilmo Au, said. Details are being hammered out on the transfer of some church property from the Estonian Apostolic Orthodox Church to the Moscow Patriarchate's Church, Au said. Russian leaders have repeatedly said the church registration issue is an impediment to the development of good-neighbourly relations with Estonia. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 17.04, RIA Novosti, 18.04)

Russia's FM Igor Ivanov hailed Tallinn's decision to register the Russian Orthodox Church in Estonia, during telephone talks with his Estonian counterpart Kristiina Ojuland. "Moscow considers this decision as an important step toward resolving all problems with the Orthodox Church's activities, which are aimed at protecting freedom of religion of our compatriot Orthodox believers," the foreign ministry said. (Afp, 20.04, Interfax, RIA Novosti, 19.04)

President Arnold Rüütli hinnangul on Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku registreerimine positiivne nihe Eesti-Vene suhetes. Rüütel ütles, et sügisel või hiljem saab teoks Eesti-Vene kõrgetasemeline kohtumine välisministrite tasemel ning seejärel on võimalik ka riigipeade kohtumine. (Interfax, 18.04)

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II nimetas Eesti võimude otsust registreerida Moskva patriarhaadile alluv õigeusukirik esimeseks sammuks selle kiriku probleemide lahendamise teel Eestis. Patriarh kinnitas Moskvas ajakirjanikele oma rahulolu Eesti siseministeeriumi otsuse üle registreerida Vene kiriku põhikiri. Samas lisas Aleksius II, et järgmise sammuna on vaja lahendada Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku kasutuses olevate varade küsimus. Aleksius II märkis, et selle küsimuse lahendamine aitab kaasa tema võimalikule Eesti-visiidile. Head meelt kiriku registreerimise üle avaldas ka Moskva patriarhaadi välissuhete osakond. (Interfax, RIA Novosti, 18.04)

Venemaa ja Islandi välisministrid arutasid rahvusvahelise ja Euroopa julgeoleku küsimusi, samuti Venemaa-NATO problemaatikat. Moskvas peetakse tähtsaks teavitada Islandi venekeelsete elanike õiguste jätkuvast rikkumisest Lätis ja Eestis, samuti MPEÕK ahistamisest Eestis. Vene välisministeeriumi ametliku esindaja sõnul on Venemaa kindel, et rahvusvähemuste olukorra hinnangu ainus võimalik kriteerium nimetatud riikides on nende poliitika vastavus Euroopa õiguskaitsestandarditele. (RIA Novosti, 17.04)

Accompanied by a delegation of businessmen, Arnold Rüütel made a two-day official visit to Norway with a short welcome from King Harald V and Queen Sonja, who later hosted a dinner in his honour. Rüütel thanked PM Kjell Magne Bondevik for Norway's strong support in addressing his country's environmental, economic, and social problems, as well as efforts to achieve NATO membership. In a speech at the Nobel Institute in Oslo, Rüütel said that regional economic imbalance increased following Estonia's restoration of independence, and that local governments in Norway have agreed to assist in studies to develop Estonia's administrative organization of local governments. (Rfe, 19.04)

Estonian farmers told visiting EP President Pat Cox the EU must increase agricultural production quotas for the ten candidates. The farmers handed to Cox an appeal to the EP for help in securing better terms than what the EC suggested earlier this year. Cox, who talked briefly with the farmers, promised he would take their concerns to Brussels. Estonian farmers complained that the production quotas offered by Brussels were set at low periods during the country's post-Soviet transition and that a 10-year transition period to receive full direct subsidies was too long. (Afp, 16.04)

PM Siim Kallas admitted to the parliament that Estonia lags behind in the passage of draft laws necessary for admission to the EU. He said Estonia could receive up to 9.5 billion kroons from the EU budget for regional development for 2004-06, but warned that local structures are not yet prepared to handle such funds. Kallas said Estonia should try to retain its low tax rate, and said the EU's agricultural subsidies once Estonia joins the union would be significant. He admitted that the EU will probably not allow Estonia any transition period for tax-free trade on ferryboats, therefore the Estonian government would provide financial support for them. (Rfe, 19.04)

PM Siim Kallas, Defence Minister Sven Mikser, and Defence Forces Commander Vice Admiral Tarmo Kõuts attended a question-and-answer session on Estonia's preparations for accession to NATO at the North Atlantic Council in Brussels. This was Estonia's third and final meeting prior to the NATO summit in Prague in November. If an invitation is made at that summit for Estonia to join NATO, then the accession protocol would be signed about six months later, and could take about one year for all of the 19 NATO member states to ratify it. Kõuts said that, compared to the previous year, the questions were favourable and he sensed greater support for Estonia's entry to the alliance. Kallas assured the council that Estonia would continue to allocate at least 2% of GDP for defence, which he said could even be increased if the global situation required it. (Rfe, 19.04)

The final report of the parliament's special commission investigating the liquidation of the Estonian KGB concluded that the state of Estonia has no special obligations to former employees and pensioners of the Soviet secret service. It stated that no binding agreements were signed during the liquidation of the Estonian KGB to give its former employees or their families any "special rights and liberties, including the granting of citizenship or residence permits." The head of the commission, Pro Patria parliament deputy Aimar Altosaar, said there is sufficient evidence that such an agreement had been prepared, but it was never signed or brought into effect. He noted that the liquidation was very sloppy and that the government in 1991 had been insufficiently persistent and resolute in demanding the turnover of KGB files, or in preventing local KGB officials from removing them. (Rfe, 19.04)

Neli vene erakonda allkirjastasid koostööleppe, mis peab tulevikus viima ühtse vene erakonna tekkeni. Koostööleppe kohaselt osalevad neli erakonda sügisestel kohalikel ja järgmistel riigikogu valimistel EÜRP nimekirjas. Pärast riigikogu valimisi kavatsevad neli allakirjutanut moodustada ühtse vene partei. Leppele kirjutasid alla EÜRP, Vene Erakond Eestis, Vene Ühtsuspartei ja erakond Eestimaa Ühtsus. (Interfax, RIA Novosti, 16.04)

Riigiprokuratuur algatas kriminaalasja, uurimaks, millistel asjaoludel sattusid kümned inimesed tahtmatult erinevate poliitiliste erakondade liikmenimekirjadesse. Prokuratuuri laekus üle 30 avalduse, milles inimesed teatasid, et on sattunud enda teadmata mõne erakonna liikmeks. Avaldused puudutasid pea kõiki Eestis aktiivselt tegutsevaid poliitilisi erakondi. (Interfax, 16.04)

Riigikogu ratifitseeris Eesti-Vene vahelise lepingu "Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli. Lisaks keelelistele täpsustustele on protokollis laiendatud õigusabi valdkonda ka haldusasjadele, täpsustatud taotlustele ning lisadokumentidele esitatavaid keelenõudeid ja antud taotluste lahendamiseks konkreetsemad ajalised piirid. (RIA Novosti, 17.04)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel räägib sellest, et Eestis on mindud avalikustamisega väga kaugele. Nimelt on alates 1. märtsist kõikide parteide nimekirjad pandud vabaks kasutamiseks välja Internetti. Nimekirjade avalikustamisel selgus, et paljud parteid on oma ridadesse võtnud inimesi nende endi teadmata. Käesoleva kvartali lõpuks peaks Internetis kättesaadaval olema ka kõikide parteide arvepidamised. Edaspidi muutub parteide toetamine avalikuks. Artikli autor toob võrdluseks olukorra Rootsis, kus inimeste poliitilised vaated ei kuulu avalikustamisele ning parteisid käsitletakse nagu mistahes teisi organisatsioone, mis kuuluvad eraõiguslikku sfääri. (Reet Waikla, Dagens Industri, 16.04)

Rootsi Reformiinstituudi poolt korraldatud reformipäeval oli kutsutud külaliste seas ka Eesti endine peaminister Mart Laar ning tema Rootsi kolleeg Carl Bildt. Küsimusele, milline reform on omanud Eesti jaoks kõige suuremat tähtsust, vastas Laar, et tegelikult tuli ju reformida kõike. Tähtsaim on ehk see, et meil õnnestus luua hästi toimiv õigussüsteem. Bildt ja Laar olid ühel nõul, et mitme-partei-valitsusel on suuri eeliseid ühe-partei-valitsuse ees. Esimene on kindlasti suutlikum konfliktide lahendamisel, sest valitsuse lähtekohaks on juba erinevate seisukohtade ühendamine. Laar viitas samuti uurimustele, mis näitavad, et koalitsioonivalitsused on efektiivsemad reformide läbiviijad kui ühe-partei-valitsused. (Mattias Lundback, Svenska Dagbladet, 18.04)

Soome ajakirjandus

Pärast 8 aastat kestnud läbirääkimisi tunnustas Eesti lõpuks Moskvale alluvat õigeusukirikut. Venemaa on alati pidanud Moskvale alluva kiriku registreerimist tingimuseks piirilepingule, mida Venemaa ei ole ratifitseerinud. Moskva patriarh Aleksius II sõnul on kiriku registreerimine siiski alles esimeseks sammuks kirikutüli lahendamisel. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul tegid järeleandmisi nii õigeusukirik kui Eesti riik. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 19.04)

Kohtumisel EP esimehe Pat Coxiga kritiseeris Eesti president Arnold Rüütel ELi poolt Eestile pakutavaid põllumajanduskvoote. President nimetas ebareaalseks Eestile pakutavaid kvoote, mille arvutamisel arvestati tootmise madalseisu aastaid ning mis jäävad allapoole nii tervisliku toitumise normide kui ka praegust sisetarbimist. (STT, Kauppalehti, 18.04; Etelä-Suomen Sanomat, 17.04)

Mõne aasta taguse madalseisu järel on NATO ja ELi populaarsus Eestis märgatavalt tõusnud. Värske arvamusküsitluse kohaselt pooldab 68% hääleõiguslikust elanikkonnast liitumist NATOga ja 59% liitumist ELiga. Mõõdukate esimees ja eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves on aastaid surunud Eestit NATO suunas. Seega ei ole midagi imestamisväärset, et ta on rahul alliansi populaarsuse kasvuga. "Ma usun, et mida lähemale ja tõenäolisemaks NATOga liitumine muutub, seda selgemaks saab inimestele selle tähendus," selgitab Ilves. ELi populaarsuse kasvus näeb Ilves president Arnold Rüütli mõju, eelkõige maaelanike arvamuse kujundamisel. "Rüütel on esinenud ELi poolsete kõnedega ja ta on maaelanikele kindlasti autoriteediks," ütles Ilves. Sergei Ivanov, Vene Balti Erakonnast Eestis usub, et ka mitte-eestlased lepivad üha enam NATO-liikmelisusega, kuna rahvusvahelised suhted on muutunud. "Venemaa, USA ja NATO kolmikus on suhted paranenud, Ida ja Lääne vastuseis raugeb, Venemaa ja Euroopa koostöö areneb," ütles Ivanov. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 15.04)

Eesti valitsuspartnerid on eriarvamusel ELi referendumi korraldamise aja suhtes. Reformierakond soovib referendumit korraldada samal päeval parlamendi-valimistega, kuid Keskerakond tahab referendumi korraldada hiljem. Reformierakond põhjendab oma otsust kulutustega referendumi korraldamisele, mis on kallis ja mille tõttu oleks mõistlik referendum korraldada koos parlamendivalimistega. (STT, Turun Sanomat, 19.04)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel Moskva patriarhaadile kuuluva õigeusukiriku registreerimisest pealkirjaga “Eestlased võtsid vastu õigeusu”. Ajalehe sõnul oli pikaajaliseks vaidlusküsimuseks koguduse varad. Moskva patriarhaadi välisasjade osakonna ülema asetäitja Vsevolod Tshaplini sõnul oli Moskva patriarhaat huvitatud kirikule juriidilise staatuse saamisest, lisaks sellest, et kirik saaks kasutada esivanemate poolt loodud varasid ja et omandiõigus oleks kinnitatud seadusega. Izvestija tsiteerib välisasjade osakonna juhataja Nikolai Balashovi, kelle sõnul on enamik MPEÕK koguduseliikmeid eestlased, kes peavad Vene kirikut oma vaimseks emaks. (Izvestija, Kommersant, 18.04)

Ajaleht üritab siduda Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku registreerimist Venemaa muutumisega: kuna Venemaa poliitika on muutunud prognoositavaks ja Venemaa läheneb Lääne riikidele, siis igasugune tegevus tema nõrgendamiseks on muutunud mõttetuks. Olukord on radikaalselt muutunud ning endistel vastastel ei jää muud üle, kui naeratada - sellise veidi ebaloomuliku naeratuse kinkis maailmale Eesti valitsus MPEÕK registreerimisega. (Kirill MIhhailov, Vesti ru, 19.04)

Intervjuu Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kelle sõnul peab Tallinn olema avatud nii merele kui Venemaale. Savisaare arvates hakkavad probleemid kahepoolsetes suhetes kaduma, esimesed sammud selleks on juba tehtud: allkirjastati laevaliikluse taastamise lepe Pihkva ja Peipsi järvel, lahenevad probleemid õigeusukiriku, venekeelsete gümnaasiumide, perekondade taasühinemisega. Savisaar loodab, et Venemaa märkab Eesti initsiatiivi ja teeb ka omaltpoolt mõne sammu, kõigepealt topelttollide kaotamise asjus, mis võib esile kutsuda majandussuhete elavnemise. Savisaare sõnul kaovad Eestis iga päevaga erinevused eestlaste ja venelaste vahel, sest neil on ühised probleemid ja üks elu. (Anatoli Agrafenin, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 19.04)

Intervjuu Eesti peakonsuli Moskvas Eero Viiliga sellest, kuidas Vene kodanik Eestisse tulla saab: kuhu tuleb pöörduda, mis dokumendid on vajalikud jne. Pärast Eesti ELi ja NATOga liitumist ei toimu piiriületamise ega riigis viibimise korras mingeid muudatusi ega tule lisaprobleeme. Peakonsuli sõnul on tema suhted kolleegidega VF välisministeeriumi konsulaarosakonnast efektiivsed ja asjalikud. (Anatoli Shapovalov, Rossijskaja Gazeta, 18.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti, Läti ja Leedu kavandavad Rail Baltica nime all uue Euroopa standardiga kiirraudtee ehitust Tallinnast läbi Läti ja Leedu Varssavini, mis oleks osaks Helsingi-Berliini raudteest. Kavas on ehitada täiesti uus raudtee Euroopas kasutatava rööpmelaiusega 1435 mm. (RIA Novosti, 15.04)

Rootsi ajakirjandus

NCC Finlandi Eesti filiaal on saanud ülesande ehitada Tallinna Eesti suurim ostukeskus. Käsu taga on Norra kinnisvarakompanii Linstow. Ostukeskus, mille pindala ulatub 50 000 ruutmeetrini, peaks valmis saama 2003. a. lõpuks. (Stockholm TT, Svenska Dagbladet; Soome ajakirjandus: Leena Hietanen, Kauppalehti, 19.04)

Eesti poorbetoontoodete tehas Aeroc tahab hakata oma ehitusplokke Rootsi eksportima. Aeroc loodab Rootsi turul edu saavutada, sest nende betoonplokid vastavad ELi kvaliteedile, kuid on tunduvalt odavamad kui Rootsis toodetud kaup. Ettevõtte asutaja ja omanik Ivar Paplavskis loodab haarata 10-15% Rootsi betooniturust. Rootsi praegune turuliider Yxhult, kellele kuulub 80% turust, ei karda Eestist tulevat konkurenti ning arvab, et Stockholmi ehitusturule tulek ei saa Aerocil kerge olema. (Reet Waikla, Dagens Industri, 17.04)

Pikk artikkel sellest, kuidas mitmed Rootsi ettevõtted viivad läbi suurkoondamisi. Koondamiste peapõhjuseks on firma tootmisosakondade kolimine mõnda sellisesse riiki, kus on odavam tööjõud. Üks artiklis toodud näidetest puudutab Kungsfori vabriku töölisi, kelle seas viiakse läbi ulatuslik koondamine. Firma juhtkond on otsustanud viia tootmise Kreenholmi vabrikusse Eestis, sest Eesti palgad on tunduvalt madalamad. Nii Kungsfor kui Kreenholm kuuluvad firmale Borås Wäfverier. Paljud koondamisele minevad töötajad on asunud oma töökohtade säilitamise eest aktiivselt võitlema. (Cecilia Jacobsson, Dagens Nyheter, 18.04)

Soome ajakirjandus

Balti riigid plaanivad kiirraudtee ehitamist Tallinnast Varssavisse. Raudtee rööpalaius oleks vastav Euroopa standardile. Rail Baltica plaani tutvustas Riias Läti teede- ja sideministeeriumi raudteeosakonna direktor Janis Veidemanis. Tema sõnul valmib järgmise aasta alguseks projekti tasuvuse prognoos. Eesti raudteeameti peadirektor Oleg Epneri sõnul sõidaksid Rail Baltical kaubarongid kiirusega 140 km/h ja reisirongid 180 km/h. Tänu võimalusele muuta ratta laiust, saaksid uuel raudteel liikuvad rongid kasutada ka olemasolevat raudteed. Ühendust Soomega peetaks ronglaevaga. Epneri sõnul maksab uue raudtee Eesti osa umbes 15-22 mln eurot. (Etelä-Suomen Sanomat, 15.04; STT BNS, Aamulehti, Kauppalehti, Helsingin Sanomat, 16.04)

Elcoteq teatas Tallinna tehase personali vähendamisest umbes 270 inimese võrra. Sellega on mobiiltelefone valmistav tehas liitunud Eesti suurimate koondajate - põlevkivi kaevanduste ja raudteega. Koondamiste põhjusena nimetab Elcoteq madalat nõudlust telekommunikatsiooniturul. Koondamised on jätkuks tehase möödunud kevadel alustatud sobitumisprogrammile, ütles Elcoteq Tallinn direktor Jyrki Luukonlahti. Rahvusevahelise majanduse professori Urmas Varblase sõnul ei ole Elcoteqi koondamiste mõju Eesti majandusele väga traagiline. Varblase sõnul on Eesti olnud Elcoteqile odava tööjõuga tootmismaaks. Suur osa töötajatest on venekeelsed naised. "Tundub, et Eesti tööjõud on Elcoteqile juba liiga kallis ja tootmist tahetakse üle viia näiteks Hiinasse," ütles Varblane. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; STT, Kauppalehti, 16.04)

Eesti uued lootsimisteenused diskrimineerivad Soome laevafirmasid. Aasta alguses jõustus Tallinna sadamas uusi lootsiteenuseid puudutav määrus. "Kuni aastavahetuseni maksid Soome laevafirmad Eesti vetes lootsimaksudeks 50% ja sedagi vaid kolme meremiili ulatuses. Koostöös Veeteede Ametiga otsustasime, et selliseid eeliseid ei saa olla," põhjendas määrust Eesti Lootsi peadirektor Toomas Kõmmus. Eckerö Line Eesti filiaali juhataja Katrin Sirk-Aunile tundub, et Eesti Loots vajab kiiresti raha. Sirk-Auni sõnul on tegutsetud küll Eesti meretransiidi kaitsmise varjus, kuid võrreldes eri riikide lipu all sõitvate laevade lootsimistasusid Tallinna ja Helsingi sadamates, on näha, et Soome annab Eesti laevafirmadele suuremaid allahindlusi. Fakt on see, et Eesti laevadelt küsitakse erinevaid makse Helsingis rohkem kui Tallinnas ja Soome laev peab jällegi Tallinnas maksma rohkem kui Helsingis. On arvutatud, et Eckerö Line´i laev Nordlandia maksab lootsi-, majaka-, kai-, jäälõhkumis-, sildumis-, tonnaaži- ja muid makse Tallinnas 29 mln krooni aastas ja Helsingis vaid 17 mln. Eesti laevad peavad maksma Helsingis 25 mln ja Tallinnas 21 mln krooni. Eesti laevade kaptenid on reeglina läbinud Soomes lootsimisalase kursuse ja seega ei vaja Helsingisse saabudes lootsi üldse. Ka Soome kaptenid oskavad piisaval määral eesti keelt, et läbida lootsitest, kuid Eesti on hakanud neilt nõudma nn keskastme keeletesti. Lootsitest tuleb aga sooritada soome keeles ehk peamiselt peab oskama ametialast sõnavara. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.04)

Kesko kontserni käive oli märtsis 535 mln eurot ehk protsendi võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Üle poole Kesko käibest tuleb Ruokakeskost, mille suurim osa tuleb omakorda Balti riikidest. Möödunud aastal ostis Kesko Eestis Säästumarketi keti ja Lätis alustati Citymarketiga. Ruokakesko tegevjuhi Kalervo Haapaniemi sõnul moodustab Ruokakesko kogukäibest 3,5% Balti riikide käive ja aasta jooksul kasvab see umbes 5%ni. (Pentti Laitinen, Helsingin Sanomat, 16.04)

Läti ajakirjandus

Eesti juustutootjad süüdistasid Läti ja Leedu tootjaid ebaausas konkurentsis, mis väljendub ebakvaliteetse ja odava juustu tarnimises. Sissetoodud juustude kvaliteet ei vasta Eestis kehtestatud kvaliteedile, hinnad on aga 10-15% võrra madalamad. Pretensiooni kutsus esile kohalikus meedias ilmunud süüdistused juustu halveneva kvaliteedi kohta Eesti piimatootjate aadressil. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 17.04)

Rahvusvahelise haardega alkoholitootja Bacardi tippjuhid arutasid Tallinnas viinatootmise võimalikkust. Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul on Bacardi tõsiselt huvitatud viinatootmisest Eestis. Bacardil on praegu ka eelleping Onistariga, mitte aga Livikoga, kuigi Onistar loodi kõiges 1990ndate keskel. Refereeritakse Äripäeva artiklit. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 17.04)

Poola ajakirjandus

Eestis käis visiidil paariteistkümne liikmeline delegatsioon Lublinist, Lubelski vojevoodkonnast. Nii nagu rõhutas Poola suursaadik Eestis Wojciech Wroblewski, toimus see visiit lõhkumaks eksisteerivaid stereotüüpe nii Eesti kui Poola kohta. “Kuigi meid ei eralda eriti suur vahemaa, ei tea me teineteisest peaaegu mitte midagi. Poolas räägime eestlastest tihti kui venelastest. Aga nemad võtavad meid kui kuritegelikku vabariiki, mis tuleb Euroopasse sõitmiseks oma turvalisuse huvides võimalikult kiiresti läbida. Kumbki neist arusaamadest ei vasta tegelikkusele. Seepärast on hea, et Tallinnasse sõitis missioon Lublinist,” kinnitas suursaadik Wróblewski. “Poola, see on suur riik, aga Eesti väike. Seepärast sobib meile pigem koostöö ühe vojevoodkonnaga, nagu näiteks Lubelski,” tunnistas Eesti Väliskaubanduse Liidu nõukogu esimees Andres Tamm. Artikkel kirjeldab majanduslikku ja sotsiaalset olukorda Eestis ka pikemalt. Eesti dünaamiliselt arenevat majandust tugevdab veelgi nn ostuturism. Tallinnast Soome pealinna Helsingisse on vaevalt 30 km. Aastas ületab piiri 5 mln soomlast. “Nad tulevad siia lõbustuste, odava alkoholi ja ostude järele,” kinnitas üks Poola saatkonna töötajatest. Suursaadik Wroblewski lisas, et Tallinna tulles oli ta üllatunud nii suure kaubandusvõrgu üle. “Mulle tundus, et seda on liiga palju ühe 400 000 elanikuga linnakese jaoks. Aga kui saabus nädalavahetus ja ma nägin helikopterit, praamlaevasid ja katamaraane üle Soome lahe kurseerimas, ei imestanud ma enam,” rääkis suursaadik. Pärast Eesti taasiseseisvumist alanud reformid olid agressiivsed ja kindlameelsed. Kuid paljud inimesed kaotasid oma ühiskondliku positsiooni, jäid töötuks, tervisekaitse-, pensioni- ja üürimäärad kasvasid, ilmusid narkootikumid. Sügava jälje Eesti rahvusstruktuuri jättis nõukogude aeg. Kui 1945. a. oli venelasi vaevalt 8%, siis nüüd on neid ligi 30%. “Meid diskrimineeritakse,” kinnitavad venelased, kellest 180 000 on eesti kodakondsuseta. Nad ei taha õppida eesti keelt (autor lisab, et see on ebatavaliselt keeruline), nõuavad vene keele tunnustamist teise riigikeelena, elavad Ida-Eestis, mis on silmnähtavalt majanduslikult mahajäänud. Nende arvates on Venemaa vastuseis NATO laienemisele Balti riikidesse asjakohane. (Robert Olak, Kurier Lubelski, 5.04; Kurier Lubelski, 28.03; Gazeta Wyborcza, 22.03; Kurier Lubelski, 22. 03)

Artikli autor, Poola Suursaatkonna majandusnõunik Tallinnas, tutvustab Eesti turgu ja majandust, ning kutsub üles Poola kaupmehi Eesti turule tulema. Autor esitab hulgaliselt statistilisi andmeid ja võrdlusi. (Sławomir Strzałkowski, Gazeta Wyborcza, 27.03)

Varia

Uudisteagentuurid

ETV kavandatav reform vähendab järgmisel hooajal venekeelsete saadete mahtu. Hiljemalt oktoobrist pikeneb venekeelne "Aktuaalne kaamera" seniselt veerandtunnilt 25 minutini ning lisaks uudistele hakkab saates olema ka analüütiline osa. ETV venekeelsete saadete peaprodutsent Pavel Ivanov ütles, et tegelikult väheneb venekeelsete saadete maht ETVs 295 minutilt 175 minutini nädalas. "Faktiliselt tähendab see venekeelsete saadete toimetuse kadumist," lisas Ivanov. (IA Rosbalt, 16.04)

Sadade KGB agentide andmed jõudsid Eesti ekspeaminister Mart Laari esimese valitsuse ajal Eestisse ühe tundmatu Venemaa kodaniku vahendusel, kes neid Moskvas Eesti saatkonnale müüa pakkus. Tehinguga kursis olevad inimesed väitsid Eesti Päevalehele, et 1992. või 1993. a. pakkus tundmatu mees saatkonnale müüa perfokaartidele kantud nimedega kartoteeki ligi 400 Eestis tegutsenud KGB agendi andmetega. Tollane Eesti suursaadik Venemaal Jüri Kahn ei soostunud tehingu üksikasju ajalehele valgustama. (Interfax, 19.04)

Venemaa suursaatkonnas toimus Venemaa valitsuse ja Moskva linnavalitsuse kingitusena Eesti kaasmaalaste organisatsioonidele toodud venekeelse ilu- ja õppekirjanduse üleandmise tseremoonia. (RIA Novosti, 17.04)

Sihtasutus Pro Narva avas Interneti aadressil www.pronarva.ee lehekülje, mille kaudu saab iga soovija annetada Narva Raekoja platsile oma kivi. Eesti-, rootsi-, inglise- ja venekeelse Interneti-lehekülje kaudu on annetajal võimalik valida sobiva suuruse ja hinnaga kivi, leida kivile platsil sobiv asukoht ja vormistada selle eest rahaline annetus, teatas Sihtasutus Pro Narva juhataja Andres Toode. (Interfax, 20.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Iga keskmine eestlane peab viisi. Nõukogude ajal olid laulupeod ja muusika ainukeseks vahendiks eestlaste jaoks, väljendamaks oma dissidentlikku suhtumist okupatsiooni. Laululaval toimus 1988. a. laulev revolutsioon, 25. mail aga leiab eestlaste jaoks aset kultuuriline revolutsioon - Eurovisiooni lauluvõistlus. Kui Eesti võitis eelmise aasta Eurovisioonil, vallandusid Tallinna vanalinna tänavatel spontaansed tänavapeod, järgmise päeva ajalehtede pealkirjades figureeris sõna "uskumatu". Eesti peaminister Mart Laar sõnas toona: "Nüüd ei ole me ainuüksi koputamas ELi uksele, me astume sisse lauluga." Juubeldused jäid üürikeseks, Laar astus jaanuaris tagasi, tekitades sellega segadusi ajal, mil Eesti oli liitumas ELi ja NATOga. Siis selgus ka, et uus finantspoliitika poolest konservatiivne valitsus keeldus ETVle ürituse korraldamiseks raha andmast. Eurovisiooni korraldamisega seoses kerkisid hirmud, et suured kulutused võivad anda tugeva hoobi Eesti haprale majandusele. Lauluvõistluse päästis valitsuse järeleandmine ning nõusolek ürituse osaliseks rahastamiseks (35 mln EEKi võistluse kogu eelarvest, mille suurus on 123 mln EEKi). Ülejäänud kulutused tuleb ETVl katta piletimüügist, sponsorrahadest ja Euroopa Ringhäälingute Liidu toetusest. Eurovisiooni 2002 sponsorluse mänedžer Rivo Saarna sõnul ei oleks Eurovisiooni korraldamata jätmine kõne allagi tulnud: "See on meie jaoks liialt tähtis. Kuigi eestlaste keskmine igakuine sissetulek moodustab vaid 5 000 EEKi, olid mitmed inimesed patriotismitundest oma riigi vastu valmis annetama ürituse korraldamiseks raha." Mis iganes lauluvõistlusel juhtub, Eesti lugu saab olema riigist, kes saavutas oma vabaduse laulu kaudu. Ja kui eesriie avaneb, ei kulmineeru asi Eestile "nulli punktiga". (David Atkinson, Financial Times, 19.04)

Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine tõotab tuua Eestile laviini hindamatut avalikkuse tähelepanu. Esimene reisibülletään, mis pühendati Eurovisioonile, on juba ilmunud. Tallinna vanalinna vaated täidavad lähima viie nädala jooksul erinevate väljaannete lehekülgi. Eesti saatkonna telefonid on ummistunud kõnedest, mis on vallandunud seoses Eurovisiooniga. (Dominc Walsh, The Times, 16.04)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel dirigent Anu Talist. Koos oma 1972. a. Tallinnas sündinud kaksikõe Kadriga lõi Anu Tali viis aastat tagasi Eesti-Soome Sümfooniaorkestri ning nüüd esitletakse selle ühisorkestri ja tema 30-aastase dirigendi esimest heliplaati. Eestis elab 1,5 mln elanikku ja riigis tegutseb Eesti Rahvuslik Sümfooniaorkester, seda hullumeelsemana mõjub 90 muusikuga teise sümfooniaorkestri loomise idee. Sellele vaatamata harjutab Eesti-Soome Sümfooniaorkester hooajal viie projekti lavale toomiseks aastas koos vaid ühe nädala. Muusikud on pärit 15 riigist, nad on reeglina väga noored, aga valmis professionaalid. "I lay my eyes on the best musicians," ütleb Anu Tali. Iga kord, kui ta välismaal külalisesinejana esineb, küsitleb ühelt ja teiselt muusikult, kas neil oleks ehk huvi selles orkestris kaasa mängida. Niisuguse särava dirigendi ettepanekust ei taha eriti keegi ära öelda. (Reinhardj Brembeck, Süddeutsche Zeitung, 17.04)

Taani ajakirjandus

Taani biotehnoloogia- ja ravimiteadlased panevad suuri lootusi algavale koostööprogrammile Läänemere äärsete ülikoolide ja ettevõtete vahel, mille eesmärgiks on saada biotehnoloogias Euroopa juhtivaks piirkonnaks ning pakkuda arvestatavat konkurentsi USA teadlastele. Rootsi-Taani ühisorganisatsioon Medicon Valley Academy (MVA), mis tegeleb biotehnoloogia ja ravimitööstuse arendamisega, on algatanud projekti Scan-Balt, mis peaks enda ümber koondama Läänemere äärsete riikide teadlased. "Nii Venemaal, Balti riikides kui Poolas on tõeliselt hea haridusega matemaatikuid, füüsikuid, keemikuid, biolooge ja biokeemikuid. Neis riikides on tohutult suur teaduspotentsiaal," teab MVA juht Bent Christensen. "Loomulikult on eesmärgiks koostöö ja mitte sealsete intelligentsete teadlaste varastamine," lisab ta. Juba aasta pärast tahetakse Scan-Balti koostöö raames käivitada haridusprogramm kõrgelt haritud teadlastele ning pärast seda saaks hakata toimima teadlaste vahetus. Pikemas plaanis nähakse võimalust tootmise üleviimiseks nt Balti riikidesse. Põhjamaade Tööstusfond on koostööprojekti juba toetanud, lisatoetust loodetakse saada EList. (Henrik Dannemand, Berlingske Tidende, 13.04)

Rootsi ajakirjandus

Kui uskuda Suurbritannia kihlveokontoreid, läheb Rootsi laulul selle aasta Eurovisiooni võistlusel Tallinnas hästi. Hetkel on laul "Never let it go" kolmandal kohal. Teda edestavad Eestit esindav rootslanna Sahléne lauluga "Runaway" ning Suurbritannia laul "Come back". (TT Spektra, Svenska Dagbladet, 16.04)

Eestis sündinud Kristi Burman kaitses Umeå ülikoolis väitekirja, mis rääkis tema kunstnikust sugulasest Paul Burmanist (1888-1934) ja tema maalidest. Paul Burman on balti-saksa päritolu kunstnik, kelle tööd on kahjuks unustusehõlma vajunud, sest enne II MS ei peetud tema töid piisavalt natsionalistlikeks, ning pärast sõda, kui Eesti liideti NLiga, ei olnud tema tööd piisavalt sotsialistlikud. Nüüd on aga kunstniku noor sugulane teinud suure panuse tema maalide taastutvustamisele. Seoses sellega avatakse 17. aprillil Paul Burmani maalide retrospektiivnäitus Tartus. (Kerstin Vinterhed, Dagens Nyheter, 15.04)

Rootsi armee saadab järjekordse lasti sõjaväemasinaid, sh veoautosid, maastikusõidukeid, mootorrattaid jm, abikorras Balti riikidesse, kus toetatakse kolme pataljoni Eestis, kolme Lätis ja nelja Leedus. Olgugi et Balti riikidesse saadetud masinad on Rootsis mahakandmisele läinud, ei tähenda see, et saadetised on vanad ja kasutamiskõlbmatud, vastupidi, kõik masinad on heas korras ja hiljuti ülevaatusel käinud. Paljud sõidukid on Rootsis kaitsejõudude vähendamise tõttu muutunud üleliigseks. (Kjell-Arne Karlsson, Bengt Faleij, Västerviks Tidningen (www.vt.se), 15.04)

Rootsi Post on otsustanud kasutusele võtta uued vormiriided. Uued riided peaksid olema ühtsema disainiga ning mugavamad, samuti pööratakse suuremat tähelepanu naisterõivastele. Kuna aga Rootsis õmmeldud riided läheksid liiga kalliks, on rõivad otsustatud tellida Eestist, Portugalist, Taanist, Hiinast ja Taist. (Björn Suneson, Svenska Dagbladet, 16.04)

Soome ajakirjandus

Sami Lotila reisijuhist "Uusi Tallinna" (Uus Tallinn). Autori sõnul on tegemist taskuraamatuga, mis tuleb Soome lahe lõunakaldale minnes igal juhul kaasa võtta. Kuna Lotila on Tallinnas kaua elanud, oskab ta välja tuua just neid asju, mida eestlased teevad soomlastest teisiti - ja tihti oskab Lotila ka põhjendada, miks. Näiteks on Tallinnas vilgas öö-elu, mis Lotila arvates on innovaatilisim ja rahvusvahelisim osa Eesti ühiskonnast. Suurim vahe Helsingiga on alkoholi tarbimises. Eesti naisi võib harva viinaga lällamas näha. (Raili Leino, Tekniikka ja Talous, 18.04)

Eestist Soome toimetatavate narkootikumide müümisest saadud tulu voolab Eesti kuritegelikku ühiskassasse. Soome on mõne aastaga muutunud suureks ja tulusaks amfetamiinituruks, mis toidab Eesti kuritegelikke rühmitusi. Mitu rühmitust maksab osa narkotuludest nn obtshakile - Vene päritolu katuseorganisatsioonile. Obtshaki tegevus on heaks näiteks, kuidas rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus – praegusel juhul idamaffia – tegutseb ja ka Soome ulatub. Eestis on obtshakki kuuluvaid rühmitusi kümne ringis, mis peamiselt koosnevad venelastest. Ent kuritegevuses osalevad ka eestlastest koosnevad rühmitused, kellel on ühiskassas ilmselt oma sidemees, ütles organiseeritud kuritegevust uurinud Risto Pullat. Eestlaste rühmitustel on ka laiem rahvusvaheline haare. Näiteks Hispaania päikserannikul asuvad eestlased, kes muuhulgas korraldavad hašiši vedu Põhja-Aafrikast Soome. Ühiskassa osakaalu Soome amfetamiiniäris on raske täpselt hinnata, kuid oletatavasti ei piirdu ühiskassa pelgalt üle lahe toimiva kasuliku kauplemise jälgimisega. Ilmselt osaleb ühiskassa ka Soome salaalkoholi- ja tubakakaubanduses. Soomes on amfetamiini järele suur nõudlus. Eestis valmistatakse seda laboratooriumides. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 21.04)

Poola ajakirjandus

Lühiinformatsioon Zielona Góras toimunud festivalist “Ida – Lääs”, kus esinejate seas oli ka Arvo Pärt. Tema loomingu tutvustamiseks ja muusika eripära kiitmiseks on kasutatud rohkelt ajaleheruumi. “Pärdi muusika on ingellik: selge, valgusküllane, kristallselge. Kuid selle kristalli peamiseks tahuks on kannatus.” (Gazeta Wyborcza, 21.03, 22.03, 25.03)

Bydgoszczi ajalehes ilmunud pikemas artiklis Eesti kohta antakse ülevaade Eesti rahvuslikust koosseisust, Eesti ajaloo seostest Poolaga. Kirjeldatakse Tallinna vaatamisväärsusi. Pikemat kirjeldamist leiab Soomaa ilu. Artikkel on illustreeritud värvifotoga Tallinnast. (Ilustrowany Kurier Polski, 29. 03/1. 04)

Venemaa ajakirjandus

Eesti Muusika päevadel käinud ajakirjanik võrdleb muusikaelu olukorda Venemaal ja Eestis, kaalukauss jääb kindlalt Eesti poolele, kus heliloojaid igati toetatakse. Rahvuskultuuri toetuseks on Eestis loodud Kultuurkapital, korruptsiooni madal tase ja majanduse läbipaistvus võimaldavad kulutada raha mõistlikult ja seal, kus ta võib luua suurema efekti. Tänu sellisele kultuuripoliitikale tegutsevad Eestis edukalt erinevad koorid, orkestrid ja ansamblid. (Güljara Sadõhh-Zade, Vremja MN, 19.04)

Lembit Annus tutvustab Venemaa lugejaile Eesti noore ja populaarse kirjaniku Kaur Kenderi ettepanekut muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Refereeritakse Kenderi Eesti Päevalehes avaldatud artiklit. Eesti intelligents hakkab juba rääkima, et vene keel peab omama selles riigis teise riigikeele staatust. (Lembit Annus, Pravda, 18.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee