Nädal välismeedias: 8.-14. aprill 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen warned that Ireland's failure to ratify an EU enlargement treaty could delay the bloc's expansion into post-communist Europe. "We need the Treaty of Nice for the conclusion of the accession negotiations. That is a must, otherwise a delay would be inevitable," Verheugen told during a visit to the Czech Republic. The Irish vote against the treaty showed opposition to its terms, not EU enlargement. Irish PM Bertie Ahern said calling the referendum hinges upon whether the EU guarantees Irish military neutrality would not be jeopardised by ratification. He wants the EU to agree this at a European Council meeting in Seville in June. (Reuters, 11.04)

The EU is set to ignore demands from EU candidates for wide access to the bloc's farm subsidy system when it reveals its negotiating position in this sensitive area, an EU official said. The EC wants to offer a 10-year phase-in period for direct payments to farmers in candidate countries, rising from a starting level of 25% of the amounts which existing EU states currently receive. The EC's proposal, which will have to be endorsed by the EU's current 15 members, will instead offer generous funds for rural development in the candidate countries. (Reuters, 10.04)

Polish PM Leszek Miller firmly tied the future of his government to the country's entry into the EU, warning he will step down if a referendum on entry fails. "Membership in the EU is a chance that only comes once in several years and that's why I believe the results of the referendum will be positive," Miller said. "If not the result of the referendum will be largely the government's responsibility, and no sane government can allow itself to shirk such responsibilities, so ours will have to step down," he was quoted as saying. Support among Poles for joining the EU remains strong, with one recent poll saying 71% of likely voters would vote “yes” on the referendum to join the EU. (Afp, 8.04)

Poland dropped a request for a five-year transition period before allowing large EU fishing ships into its territorial waters. The government amended the country's negotiation position to immediately allow entry into Polish territorial waters in the Baltic Sea of ships longer than 30 meters and equipped with motors with more than 611 kilowatts of power. Poland will continue to request that EU aid be extended to preserve Baltic sprats, a small fish relished by Poles but which the EU considers as animal feed. (Afp, 9.04)

A Canadian farm leader warned that the planned enlargement of the EU to embrace central European countries, and Poland in particular, will aggravate the international farm subsidy "war" between Europe and the US. Bob Friesen, president of the Canadian Federation of Agriculture told that the accession to the EU of Poland alone will mean massive increases in dairy subsidies and that will prompt the US to retaliate with subsidies new or increased subsidies on a wide range of products. (Afp, 11.04)

Iceland has no need to join the EU and would be unlikely to join before the end of the decade even if public opinion swung strongly in favour, PM David Oddsson said. "We'd probably be talking about 2009 or 2010" for membership, he said. He played down an opinion poll last month indicating 52% of Icelanders favoured membership and that 91% wanted to study the pros and cons of membership. (Reuters, 12.04)

Switzerland could lose out if it joined the EU too quickly, President of the EC Romano Prodi said. He told that the country would benefit by being part of the bloc only once EU institutions were on a more stable footing. "For the moment, there is no urgency for the Swiss," Prodi said, adding that he saw no reason why bilateral relations between Switzerland and the EU could not continue to flourish. (Afp, 14.04)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen hoiatas Prahas, et ELi idalaienemine ebaõnnestub, juhul kui iirlased hääletavad jällegi Nizza lepingu vastu. Iiri valitsus plaanib järjekordse referendumi läbi viia käesoleva aasta sügisel. Iiri peaministri Bertie Aherni sõnul sõltuvad uue referendumi tulemused sellest, kas EL suudab garanteerida, et Nizza lepingu ratifitseerimine ei sea ohtu Iirimaa suveräänsust. Ahern soovib sellega seonduvat arutada juunis toimuval Sevilla tippkohtumisel. (Ian Black, The Guardian, 12.04)

Poola peaminister Leszek Miller pani kaalule Poola liitumisläbirääkimised ELiga, lubades tagasi astuda, kui järgmisel aastal läbiviidav referendum ebaõnnestub. Kuigi senised küsitlused on näidanud suurema osa poolakate toetust ELile, on uniooni plaan kohaldada uutele liikmesriikidele põllumajandustoetuste osas üleminekuaeg, tekitanud pahameelt Poola maakohtades, kus räägitakse "teise klassi" liikmelisusest ELis. Mitmed ELi liikmesriikide valitsused, sh Suurbritannia ja Saksamaa, kes soovivad reformida CAPi, leiavad, et EK poolsed ettepanekud põllumajandustoetuste osas on niigi helded. ELi laienemist varjutavad lisaks põllumajandustoetustele ka rahvusküsimuste, suveräänsuse ja Küprosega seonduvad probleemid. Kuid kõige keerulisemad läbirääkimised ELi laienemise finantseerimise osas on alles ees. (Stephen Castle, The Independent, 9.04)

Saksamaa ajakirjandus

Mõne aasta pärast saab Kaliningradist ELi enklaav, piirnedes ELi tulevaste liikmesriikide Leedu ja Poolaga. Lihtne on kirjeldada, mida see tähendab. Kaliningrad on siis osa EList, mitte liikmesriigina, vaid geograafilise asukoha ja majanduse poolest. Kaliningradi oblastis ei toimu siis enam midagi ELi teadmata ja EL ei saa enam Kaliningradist vabaks. Selle taga seisab aga staatuse küsimus - kui Kaliningrad saab osaks EList, kas siis mitte ka Venemaa uniooni osaks ei saa? Kaliningradi kaudu oleks Moskval võimalik oma jalg uniooni ukse vahele pista ja seeläbi omandada ELi tegemistes kaasarääkimise õigus. Kuid niisama vähe kui Venemaa on valmis oma enklaavi osas ELile järeleandmisi tegema, ei taha ka Brüssel järgi anda. (Jasper von Altenbockum, Die Welt, 8.04)

Austria ajakirjandus

Uued ELi liikmesriigid on teistsugused. Neil on täiesti teine ajalugu, nende kodanikel teistsugused ettekujutused ja erinev haridus. Niisugusele järeldusele tuli hiljutine Eurobaromeeter, mis esimest korda uuris täpsemalt ELi kandidaatriikide rahvastikku. Vastupidiselt praegustele ELi kodanikele, usaldavad tulevased kodanikud sõjaväge ja kirikut tunduvalt rohkem kui oma maa justiitssüsteemi ning politseid. 66% tunnistavad, et nad usaldavad armeed, vaid 47% usaldavad politseid ja kõigest 37% justiitssüsteemi. Eriti vähe usaldavad tulevased uniooni kodanikud suuri majanduskontserne (37%). Negatiivseimaks asjaks uute kodanike ELi integreerimisel võib saada halb võõrkeelte oskus kandidaatriikides. Vaid 26% rahvastikust suudab ennast mõnes unioonis kasutusel olevas keeles (inglise, prantsuse, saksa) arusaadavaks teha. Eriti kehv võõrkeelteoskus on Ungaris, Bulgaarias ja Türgis, parim aga Maltal ning Sloveenias. Kommunikatsioonitehnika arengu osas omab 43% kandidaatriikide kodanikest mobiiltelefoni ja 18% Interneti ühendust. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 9.04)

Taani ajakirjandus

Seoses valimistega Slovakkias, kus võimule võib tulla kunagine autoritaarne valitsusjuht Vladimir Meciar, on ELi maades taas tekkinud arutelu teemal, kas kõik kandidaatriigid on ELi astumiseks ikka poliitiliselt küpsed. See teema võib osutuda tõsiseks probleemiks Taani eesistumise ajal, sest ka Taani lemmikud - Balti riigid - võivad selles küsimuses huviorbiiti sattuda. Ja kui EK peaks Slovakkia pärast Meciari võitu kandidaatide nimekirjast maha võtma, ei jää Taanil kui eesistujamaal üle muud, kui seda hoiakut järgida. Võimalik poliitilise küpsuse arutelu annaks ELi liikmesriikidele hea võimaluse seada kahtluse alla liidu kiire ja suure laienemise õigsuse. Jääb vaid loota, et enne sügist toimuvad valimised nii Ungaris, Tšehhis kui Slovakkias veelgi rohkem kirgi üles ei kütaks. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 3.04)

Artikkel räägib Taani peaminister Anders Fogh Rasmusseni kiirvisiidist Kreekasse ja Türki. Visiidi eesmärgiks oli leida mõni idee Küprose probleemi lahendamiseks, sest Taani kui tulevase ELi eesistujamaa sooviks on, et ELi liikmeks saaks kutsuda ühendatud Küprose. Kreeka peaminister Costas Simitise selge sõnum oli, et Kreeka jaoks on väga tähtis, et Küpros kutsutaks ELi liikmeks ning kui türklastel lastakse selles vallas midagi ette võtta, ähvardab kogu Kreeka parlament blokeerida ELi laienemise ida suunas. Kohtumisel Türgi peaminister Bũlent Ecevitiga ütles Rasmussen, et EL loodab vastu võtta ühendatud Küprose, aga võib ka juhtuda, et nad on sunnitud vastu võtma vaid saare Kreeka poolse osa. (Bjarne Steensbeck, Politiken, 6.04)

Rootsi ajakirjandus

EL tahab muuta oma põllumajanduspoliitikat, st vähendada põllumajandusele makstavaid toetusi ja seda enne, kui ELi kandidaatriigid liidu liikmeks saavad. EP saadik Karl-Erik Olsson konstateerib, et näidates kandidaatriikidele ELi kavatsust põllumajandusreformi läbi viia, on neil tõenäoliselt kergem leppida asjaoluga, et neile alguses väiksemat toetust makstakse võrreldes praeguste ELi põllumeestega. Vastavalt EK ettepanekule jõuaksid kandidaatriigid samale toetusnivoole alles aastaks 2013. Samas, mida suurem tuleb ELi sisene põllumajandus-reform, seda lähemale saab nihutada ka eelnimetatud tähtaega. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 8.04)

Norra ajakirjandus

Islandi välisminister Halldor Asgrimsson on kindel, et kui Norra või Island alustab liitumisläbirääkimisi ELiga, avaldab see suurt survet ka vastavale teisele riigile. Samuti tähendaks Norra või Islandi välja astumine Euroopa Majanduspiirkonnast viimase lagunemist. 2003 a. kevadisel valimiskampaanial Islandil saab ELiga liitumise küsimus olema kesksel kohal, arvab Asgrimsson. Viimaste uuringute kohaselt sooviks 52% islandlastest ELiga liituda ning vaid 25% oleksid selle vastu. Asgrimssoni arvates saab lõplikult otsustavaks kalanduspoliitika. Tema meelest oleks võimalik leida Islandi jaoks ka selline sobiv lahendus, mis oleks kooskõlas ELi kalandusreeglitega. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 8.04)

Norra turu-uuringute instituudi Norsk Gallup poolt läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et ELi vastaseid on Norras vaid 1,5% rohkem kui pooldajaid, vastavalt 43,5% ja 42%. Sama uuring näitas ka, et kui Island alustaks ELiga läbirääkimiskõnelusi, kasvaks tunduvalt ka norralaste ELi toetus. (NTB, Bergens Tidende, 10.04)

Islandi peaminister David Oddsson külastas oma Norra kolleegi Kjell Magne Bondeviki. Põhiline vestlusteema oli Island ja EL. Islandi peaminister üritas ümber lükata Norras levinud arvamust, et Island liigub kiirelt ELi suunas. Selline arvamus hakkas levima pärast viimast Islandil läbi viidud arvamusuuringut, kus 90% vastanutest sooviksid, et riik alustaks läbirääkimisi ELiga, et näha, millised liitumistingimused neil oleks võimalik saavutada. Oddssoni arvates näitab see tulemus vaid islandlaste uudishimu ning ta ei usu, et liitumine enne 2010. a. aktuaalseks muutub. Et ELi liikmeks saada, peab Island muutma oma põhiseadust, sellist ettepanekut ei ole aga seni ükski partei veel teinud. Samuti rõhutas Oddsson, et ELi kalastusreegleid muutmata ei saa Island ELi liikmeks saada. Island ei ole väljaspool ELi seistes midagi kaotanud - majanduskasv on Islandil suurem kui ELis ja ka töötus on väiksem. (NTB, Aftenposten, 12.04)

Soome ajakirjandus

ELi ajaloo suurim laienemine võib toimuda juba aastal 2004, kuid selle tingimuseks on 25 riigi kokkuleppele jõudmine raha jagamise üle. ELi praegused liikmesriigid on juba laienemise suhtes poliitiliselt üksmeelel. Kuid veel ollakse erinevatel seisukohtadel uniooni suurima ning raskeima laienemise rahastamise suhtes nii üleminekuperioodil kui ka tulevikus. ELi jaanuaris tehtud arvutuste kohaselt maksab kümne uue riigi liitumine esimesel aastal 10 mld eurot, teisel aastal 13 mld ja kolmandal 16 mld eurot. Kümne uue riigi tulek suurendab ELi praegust ligi 100 mld euro suurust aastaeelarvet 16%. (Juhtkiri, Kauppalehti, 8.04)

Poolal on tähtis roll Euroopas, arvab Varssavis töötav ELi nõunik, professor Matti Viren. Vireni arvates peaks ka Soome arendama majandussuhteid Poolaga, kus on euroopalik koolitussüsteem ja ostujõud suureneb. Vireni arvates peaks Poola leppima ka ELi pakutavate põllumajandusotsetoetusega, kuigi see ei täida kõiki Varssavi soove. Ta hoiatab, et Poola teiseks alternatiiviks on järgmisel korral koos Rumeeniaga Brüsseli läbirääkimiste laua taha sattumine. (Matti Hoviseppä, Taloussanomat, 13.04)

Salaseltsi liikmed. Üks Poola põllumees olevat autorilt küsinud, mis asi see EL õieti on. "Keegi ei oska õieti seletada, mida EL tähendab," kaebas põllumees. Sarnaseid probleeme on ka teistes kandidaatriikides. Eestis on aeg-ajalt imestatud selle üle, miks peab jälle minema kuhugi liitu, kui alles hiljuti saadi töö ja vaevaga ühest liidust välja. Autorit ei pane imestama, et paljudes kandidaatriikides on inimesed uute välispoliitiliste visioonide ees justkui puuga pähe saanud. Vahel tundub ka praegustele ELi kodanikele justkui viidaks neid kuhugi nagu oinaid nööri otsas. Olukord ei ole selge ka ajakirjanikele, kes on töö tõttu sunnitud ELi asjadega kursis olema. Kuidas võivad siis ennast tunda veel need, kes kuulevad vaid juhuslikke uudiseid. ELil tundub olevat programme igasuguste asjade jaoks, kuid nii ju peabki olema, sest tuhanded ametnikud ei istu asjata pikki päevi ELi ametites. Palga eest tuleb pidevalt midagi uut välja mõelda. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 10.04)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Chancellor Gerhard Schröder called for France and Germany to take a new look at how to work together towards European unity. Schröder said France and Germany must decide "if the Europe of the future will run on intergovernmental cooperation or if it will be more federally integrated." "For me, there is no reasonable alternative to a more integrated Europe,” Schröder said, referring to a more powerful European administration to which EU member countries would have to surrender some of their sovereignty. Schröder would like to see the EU benefit for some of its budget from direct financing, rather than depend solely on contributions from member states. He also said thought must be given to "transform the until now indirect financing of the EU into a financing that is partly direct." European public finances "must become more transparent, so that citizens know what is being done with their money," Schröder said. He said financial reform would be one of the issues reviewed by the EU convention. (Afp, 12.04)

Suurbritannia ajakirjandus

EP on Euroopa seadusandluse üle otsustavates küsimustes ELi liikmesriikide valitsustele oluline partner. Paraku keskendub EP tihtipeale küsimustele (Lähis-Ida, globaliseerumine, Zimbabwega seonduv), mille üle tal puudub otsustusõigus. EP on identiteedikriisis, mis tuleneb ELi enda vääriti tõlgendamisest. ELis nähakse tihtipeale kaugeleulatuvate ambitsioonidega organisatsiooni, mida enamustes küsimustes juhib EK. (Daniel Dombey, Michael Mann, Financial Times, 10.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi keskmeks on pikka aega olnud Prantsuse-Saksa liit ja ELil on seda ka edaspidi vaja, kuid ELi laienemine ja Suurbritannia üha suurenev mõju sunnivad seda ümber vaatama. Suurbritannia suurem astumine euroopa mängu vähendab kontinentaal-Euroopa ülekaalu: Londonil on ümberlükkamatu soov Euroopa kaitsestruktuure üles ehitada; kui ta liitub eurotsooniga on tal ka suurem kaal finantsministrite nõukogus. Euroopa laienedes väheneb Saksamaa ja Prantsusmaa kaal veelgi. Kuid “klassikalises” nägemuses püsib vajadus Prantsuse-Saksa mootori domineerimise järele. “Minnes laienemise ja Konvendi suunas, vajab EL tsentrifugaaljõudu. Muidu tekib tõeline plahvatusoht,” selgitas olukorda EP saadik Daniel Cohn-Bendit. Ühe kõrge Brüsseli diplomaadi sõnul ei lahuta Reini jõgi mitte ainult kahte riiki, vaid Põhja- ja Lõuna-Euroopat. Just nende kahe riigi vahel on kompromissi kõige raskem saavutada. “Nende kahe riigi käes on eduka laienemise võti. Sellised laienemisega seotud küsimused, nagu immigratsioon, CAPi reform, ELi struktuuride areng, on peamiselt Prantsuse-Saksa probleemid,” jätkas ta. “Prantsusmaa ja Saksamaa peavad saavutama kokkuleppe, kui nad seda ei tee, jooksevad nad peaga vastu müüri,” arvas üks EK presidendile lähedane isik. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 9.04)

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder pidas vajalikuks valimiste eel taas öelda häid sõnu Prantsuse-Saksa sõpruse kohta ja pidas Fribourg-en-Brisgau prantsuse keele keskust toetava assotsiatsiooni 10. aastapäeval ülistuskõne nende suhetele. Täpsemalt avaldas ta toetust kahele Prantsusmaa ettepanekule: Euroopa Ministrite Nõukogu loomisele Brüsselis ning tihedamale koostööle kahe riigi vahel sise- ja välisjulgeoleku vallas. Kantsler improviseeris ka tuleviku euroopa teemadel. ”Rohkem demokraatiat ja rohkem efektiivsust,” sõnas ta. Kantsleri sõnul peab institutsioonide reformiga koos üle vaadatama ka ELi finantseerimise küsimus. Ütlemata küll välja sõna “euroopa maks” avaldas ta toetust “uniooni eelarve osalisele otsesele finantseerimisele” ehk teisiti öeldes maksule, mis võimaldaks ELi kodanikel näha kui palju Euroopa maksab ja mille jaoks nende raha kasutatakse. (Daniel Vern, Le Monde, 14.04)

Taani ajakirjandus

ÜRO põgenikeorganisatsioon UNHCR on saatnud Taani valitsusele mureliku kirja seoses nende uue välismaalaste seadusega, mis parlamendis varsti hääletusele pannakse ning millest lähtuvalt tahab Taani oma ELi eesistumise ajal alustada ELi liikmesriikide põgenikeseaduste ühtlustamist. UNHCR viitab, et Taani valitsuse ettepanekud on vastuolus rahvusvaheliste põgenike- ja inimõiguste seadustega. Eriti murelik oli UNHCR selliste muudatuste üle nagu: vähemalt 7-aastane ooteaeg alalise eluloa saamiseks, kitsendused sotsiaalabi saamisel ning teiste perekonnaliikmete järgitoomisel Taani. Samuti tahab Taani hakata rangelt kinni pidama Põgenikekonventsioonis toodud põgeniku mõistest, ning kõik need, kes selle mõiste alla ei käi, koheselt tagasi saata. (Flemming Christiansen, Politiken, 10.04)

Soome ajakirjandus

Kahetsusväärselt on rahva vaatenurk ja inimese seisukohalt olulised küsimused ELi tulevikutöös üha enam kõrvale jäämas, kirjutab Helsingi Ülikooli euroopa õiguse professor Tuomas Ojanen. (Tuomas Ojanen, Helsingin Sanomat, 13.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Taani ajakirjandus

Taani valitsus, eesotsas välisminister Per Stig Mølleriga, loobus oma nõudmisest kaevata Venemaa Euroopa Inimõiguste kohtusse süüdistatuna Tšetšeenias toime pandud massimõrvas. Eelmise aasta mais esitatud süüdistuse tagasivõtmist põhjendas välisminister sellega, et Venemaa on viimasel ajal teinud edusamme inimõiguste valdkonnas. Mitmed parteid, sh Enhedslisten (Ühtsuspartei), Sotsialistlik Rahvapartei, Kristlik Rahvapartei ja Taani Rahvapartei, ei ole sellise järeleandmisega nõus ning avaldavad imestust, et varasemad kuriteod nii lihtsalt karistuseta jäetakse. (Kristian Klarskov, Politiken, 5.04)

Norra ajakirjandus

Itaalia peaministri Silvio Berlusconi arvates peaks Venemaast saama ELi liige. Sellise avalduse tegi Berlusconi pärast seda, kui oli avaldanud soovi olla võõrustajamaaks NATO tippkohtumisel mais, kus NATO ja Venemaa peaksid allkirjastama uue koostöökokkuleppe. "Järgmine eesmärk oleks Venemaa kutsumine ELi liikmeks, et EL lisaks majanduslikule võimule omaks ka poliitilist ja sõjalist võimu," ütles Berlusconi. Berlusconi toetas ka Venemaa saamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks. (ANB-AP, Bergensavisen, 13.04)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC is standing by its forecast of growth of 1.5% for the EU this year, even if the rise in oil prices could constitute a risk, the EU Commissioner for economic and monetary affairs Pedro Solbes said. Solbes acknowledged that with the Middle East crisis pushing the price of oil up there could be some risks for the economy. Solbes also implicitly criticised comments by French presidential candidate Jacques Chirac who recently suggested that attaining a balanced budget by 2004 was not imperative. "There is a clear obligation for all EU states to bring their budgets into or close to balance by 2004. That was approved by all state and government heads and must be respected," Solbes said. (Afp, 12.04)

EU finance ministers strove to pick a new vice president for the ECB. Spanish Economy Minister Rodrigo Rato said most EU states backed Lucas Papademos, currently head of the Greek central bank, over rival contender Paul De Grauwe, a Belgian economics professor and politician. Finance ministers said Europe's economic recovery was accelerating and played down concerns that recent surges in oil prices could damage growth prospects. They agreed to ask experts' to draw up proposals for greater transparency, tougher surveillance of companies and accounting practices to be presented to EU leaders in June. (Reuters, 13.04)
EL kavatseb suurendada kontroll auditi vallas, et vältida Enron krahhiga analoogsete skandaalide teket. ELi rahandusministrid arutasid Hispaanias USA energeetika kontserni Enron pankroti mõju Euroopa turgudele. (Interfax, 12.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Euro kasutuselevõtust on möödunud 100 päeva ning ühisrahast on saanud 12 ELi liikmesriigi igapäevaelus lahutamatu osa. Rootsi ja Taani plaanivad sellel aastal läbi viia referendumi euroga liitumiseks. Vaid Suurbritannial ei ole lähiajal plaanis ühisrahaga liituda. Valitsus, kes lubas viis aastat tagasi Suurbritannia Euroopa südamesse seada, on testis läbi kukkumas ning oma valijate usaldust kaotamas. The Independenti poolt läbiviidud küsitluse tulemused näitavad, et 45% küsitletutest on ühisrahaga liitumise vastu, 31% on selle poolt. Ajaleht arvab, et Suurbritannia tulevik on Euroopas ning selle riigi ülesandeks on positiivselt mõjutada uue sajandi suurimat projekti. Kuid see toimib vaid juhul, kui valitsus suudab valijatele selgitada ühisrahaga seonduvat. Samuti peab Tony Blair täitma oma peamise lubaduse - Suurbritannia Euroopa südamesse seada. (The Independent, 11.04)
Rootsi ajakirjandus

Kaheteistkümnes euro käibele võtnud riigis läbiviidud arvamusuuringus vastas 74% küsitletutest, et nende meelest on rahavahetuse käigus hindu ülespoole ümardatud. Rahulolu eurole ülemineku üle avaldas 65% küsitletutest, ning vaid 4% väitis, et neil on raskusi uue raha kasutamisel. (Dagens Industri, 10.04)

JULGEOLEK

U.S. President George W. Bush: "NATO must develop new, flexible capabilities to meet the threats of the 21st century. We must take on new members, securing freedom from the Baltic to the Black Sea." Reuters, 9.04, Interfax, RIA Novosti, 10.04

Uudisteagentuurid

Russia and NATO have inched closer to a deal on creating a new joint council, but need more talks to iron out differences ahead of a key meeting of NATO FMs next month, a Russian official said. NATO's Assistant Secretary General for Political Affairs Günther Altenburg spent the day at Russia's Foreign Ministry in Moscow in talks with Deputy FM Yevgeny Gussarov. The Russian official said that "fairly serious problems remain which must be the subject of further discussions," but an agreement "has become more realistic". Two proposals from Russia and two counter-proposals from NATO in recent weeks have revealed a sharp difference of views, with Moscow pushing for a robust relationship, which could challenge the very nature of the 53-year-old alliance. "The mood music is distinctly improved. There are significant things to be sorted out but the whole atmosphere is now very positive," said one NATO diplomat in Brussels. However, he said the key question of "retrievability" - which would give NATO allies the right to review decisions taken in the NATO-Russia Council - remained unresolved. Russia wants its decisions to be set in stone. (Reuters, Interfax, 8.04)
NATO and Russian officials began a fourth round of consultations aimed at creating a new joint council. Russia is pressing for a "functional, not decorative" Russia-NATO cooperation mechanism to replace the present Permanent Joint Council which Moscow regards as unsatisfactory. A senior Russian official told the two sides were looking for "a new formula that will determine joint tasks and joint responsibilities in the fight against international terrorism, the proliferation of weapons of mass destruction as well as new challenges and threats to the mankind." (Afp, 8.04; RIA Novosti, 10.04)

Russian President Vladimir Putin said that the creation of a "Council of 20" between Russia and NATO could mark the beginning of "a new security system in Europe". "What is important for us is a change in the quality of our relations with NATO," Putin said. "If this is achieved, we will consider that the process of putting in place a new security system in Europe has begun." "We don't want to interfere with NATO's internal operations, but such questions as the fight against terrorism, the non-proliferation of nuclear arms and weapons of mass destruction, and humanitarian aid cannot be resolved without Russian participation. And the events in Afghanistan are an example," Putin said. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 10.04)

U.S. President George W. Bush and NATO Secretary-General George Robertson held wide-ranging talks that U.S. officials said included Iraq and the threat posed by weapons of mass destruction. "This is an important moment for NATO," Bush told reporters. "NATO must forge a new relationship with Russia that is even more constructive so that we can finally and forever abolish the divisions that are relics of a previous era," Bush added. (Reuters, 9.04, Interfax, RIA Novosti, 10.04)

Russia and NATO have reached agreement on the creation of a new joint council giving Moscow a say in decision-making on some NATO security issues, Italian PM Silvio Berlusconi said. The agreement will be formalised at a NATO meeting in Iceland in mid-May. "This is the first step towards the total integration of the Russian Federation into the Atlantic alliance," Berlusconi told. His announcement surprised officials at NATO headquarters in Brussels where a spokesman said a hoped-for deal on creating a new joint council between Russia and NATO had not yet been clinched. However, an Italian government official told that the agreement was discussed during phone calls between Berlusconi, Russian President Vladimir Putin and U.S. President George W. Bush. (Reuters, 12.04)

NATO peasekretär George Robertson avaldas veendumust, et NATO ja Venemaa suhete formaati "20" ei mõjuta negatiivselt alliansi teine laienemislaine. Robertson avaldas lootust, et NATO hakkab Venemaaga uues formaadis koostööd tegema enne Praha tippkohtumist. Samas kinnitas Robertson, et NATO kindlasti laieneb, keeldudes nimetamast konkreetseid kandidaatriike. (Interfax, RIA Novosti, 11.04)

Põhja-Atlandi Nõukogu heitis Sloveeniale ette riigi avalikkuse liiga vähest toetust NATOga ühinemise plaanile. Sloveenia välisminister Dimitri Rupeli sõnul ei soovi allianss võtta vastu riike, kes ei taha olla tema liikmeteks. Avaliku arvamuse uuringute kohaselt ei toeta 40% elanikkonnast Sloveenia liitumist NATOga. (RIA Novosti, 10.04)

Vene asevälisminister Jevgeni Gussarov kinnitas Moskvas Läti esindajatega kohtudes taas Moskva kriitilist suhtumist NATO laienemisse. Vene välisministeeriumi teatel võttis Gussarov vastu Läti välisministeeriumi riigisekretäri asetäitja Martinš Virsise, presidendi nõuniku Andreijs Pildegovicsi ja suursaadiku Venemaal Normans Penke. Muuhulgas rõhutas Gussarov heanaaberlikkuse ja teineteisemõistmise kujundamise tähtsust ning leidis, et parim viis selleks on hajutada Moskva mure Lätis elavate kaasmaalaste saatuse pärast. (Interfax, RIA Novosti, 12.04)

Bulgaria has suggested to Romania that the two countries' parliaments hold an unprecedented joint session to coordinate their efforts to join NATO this year. Encouraged by U.S. president George Bush's call to extend NATO from the Baltics to the Black Sea and helped by a shift in priorities after September 11, both countries hope to win membership at a Prague summit in November. Romania and Bulgaria have done a dismal job of joining forces to persuade NATO their membership would help stabilise a region still reeling from a decade of wars in former Yugoslavia. (Reuters, 9.04)

Greece will support Slovakia's bid for NATO membership, Greek President Costis Stephanopoulos announced during a visit to Slovakia. "Slovakia fulfils all of the conditions required for NATO membership," Stephanopoulos told. (Afp, 8.04)

NATO spy chiefs gathered with counterparts from ex-communist countries to discuss joint strategy in the war against terrorism. They met at a four-day gathering in Sinaia, Romania, called notably to discuss intelligence-gathering as the Atlantic alliance expands into eastern Europe, but also in the new geopolitical reality since September 11. "It is the first time since the collapse of communism that intelligence services from NATO and the candidate states have come face to face to discuss an area as sensitive as information-sharing," said Romanian aide Ioan Talpes. NATO has made reform of intelligence operations a key condition of entry to the alliance. The former Soviet bloc countries are notably being asked to ensure no former communist-era agents remain in their secret services. (Afp, 11.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi teatas pressikonverentsil, et Venemaa ja NATO plaanivad pidada tippkohtumise maikuus Itaalias, valmistumaks tihedamaks koostööks. Tema sõnul allkirjastatakse kohtumisel kokkulepe koostöö kohta rahvusvahelistes küsimustes ning regionaalsetes kriisides. Berlusconi sõnas, et Venemaast saab NATO liige, kellel on "teiste riikidega võrdsed õigused". Kuid Brüsseli ametnikud kinnitavad, et kõik NATO-Vene koostööga seonduvad üksikasjad on alles väljatöötamisel. NATO liikmesriigid ja Pentagon on öelnud, et Venemaa ei tohiks saada vetoõigust sõjalistes ja julgeolekualastes küsimustes, mis on otseselt seotud alliansiga. Ühe NATO diplomaadi sõnul "on see välistatud." (James Blitz, Judy Dempsey, Financial Times, 13.04)

Vaatamata sellele, et toetus NATO laiaulatuslikule laienemisele kasvab, on allianss kriisis. Washingtonis ja Euroopas puudub ühtne arusaam, miks täpselt NATO peaks laienema. Ka USA president George W. Bushi administratsioonis on erinevaid nägemusi NATO tulevikust. 11. septembri sündmustel on NATO küsimuses USA jaoks murdeline tähtsus. Üks alliansi diplomaat kommenteerib seda järgnevalt: "Me muutusime üleöö Washingtoni jaoks soodsaks diplomaatiliseks ja poliitiliseks tugisambaks." Sõjas terrorismi vastu rakendas NATO esmakordselt oma ajaloos Artiklit 5, ometigi hiilis USA sellest mööda, mistõttu mitmed NATO liikmesriigid tundsid end solvatutena. Mitmete analüütikute sõnul seisneb NATO osatähtsuse vähendamise põhjus selles, et külma sõja ajastu on läbi ning sellega lõppes ka NATO traditsiooniline roll kollektiivse kaitseorganisatsioonina. Mõned NATO saadikud oletavad, et alliansi laienemise kaudu võib USA hakata NATOt uues valguses nägema, kuigi õhku jääb jätkuvalt küsimus NATO rollist tulevikus. Mõnede NATO liikmesriikide jaoks tähendab NATO laienemine pärastsõjajärgse Euroopa lõplikku ühendamist. Teiste jaoks aga jätkub laienemisega protsess, milles NATO on muutumas kollektiivsest kaitseorganisatsioonist poliitiliseks julgeoleku organisatsiooniks, mille peamiseks eesmärgiks on rahuvalvamine ja kriiside ohjamine. Puudub ka kunagine oht Venemaa poolt. Erinevalt Bushist, kes toetab laiaulatuslikku laienemist ning tihedamaid suhteid Venemaaga, on Pentagon kahtleval seisukohal, väites, et alliansi laienemine tasub end ära vaid juhul, kui uued liikmed suudavad end ise kaitsta. Pentagoni sõnul on Eestil, Lätil ja Leedul imeväikesed armeed, mis ei suurendaks NATO kaitsevõimet. Üks NATO diplomaat sõnas: "NATO on viimane paljurahvuseline organisatsioon, kus domineerib Washington. Kuid Washington ei suuda otsustada, kuidas allianssi reformida ja seetõttu ei võeta ka midagi ette, riskides NATO osatähtsuse vähendamisega ning võõrdumisega omaenda liitlastest." (Judy Dempsey, Financial Times, 10.04)

Venelased on mõistnud, et NATO laienedes ootab allianssi ees tähtsusetuks organisatsiooniks muutumine. Vene kindralid ning suurvõimu järele nostalgitsejad on jätkuvalt vastu Balti riikide kaasamisele NATOsse, kuid president Putinit ümbritsevad realistid mõistavad, et NATO on muutumas OSCE laadseks poliitiliseks organisatsiooniks. Juba praegu meenutab NATO OSCEd, erinevuseks on (mõnede!) relvade omamine. (Ian Traynor, The Guardian, 11.04)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Venemaa president Vladimir Putini visiidist Saksamaale, muuhulgas ka NATO-Venemaa suhetest. Oma sõbralt, Saksamaa kantsler Gerhard Schröderilt, ootab Putin mõne kuu pärast tugevat toetust. Mais kohtuvad NATO liikmesriikide välisministrid Reykjavikis, et arutada NATO ja Venemaa vahelise koostöö võimaluste üle. Kõik sõltub aga USA president George W. Bushist. USA hoiakut mõjutavad tema rahvuslikud huvid, mille hulka kuulub ka püsiv side Venemaaga terrorivastases võitluses. Venemaa sõnaõigus alliansis võiks olla ka Saksamaa poliitikute soov, kuna Moskva kaasamine Lääne struktuuridesse toob endaga suurema stabiilsuse kogu Euroopas. Samas võib aga Venemaa sõnaõigus sakslaste huvisid kahjustada, juhul kui NATO kaitseorganisatsioonina nõrgeneb. Niisiis on Venemaa-Atlandi sõprus vastandlik. See avaldub ka NATO laienemise osas. Venemaa näeb kolme Balti riigi allianssi võtmises ikka veel ebasõbralikku akti, kuigi NATO peaks nüüd juba Venemaa sõprade hulka kuuluma. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 9.04)

Weimari kohtumisel oli Venemaa president Vladimir Putini sooviks oma riigi lähendamine Euroopale. Selles osas peab Moskva Saksamaad Venemaa kõige olulisemaks partneriks, nagu Venemaa välisminister Igor Ivanov enne Weimari kohtumist ütles. Vestlustel Brüsseliga on Putin alati toonitanud Venemaa kuulumist Euroopasse. Saksamaa tahab Moskvat ELile lähenemisel toetada. Brüssel ja Moskva on juba pikka aega soovinud luua ühist majandusruumi. Kuid ka julgeolekuküsimustes soovivad mõlemad osapooled tihedamat koostööd. Raskeks probleemiks osutub aga Venemaa suhtumine NATOsse, mis seisab oma järgmise laienemisvooru eel. Samas on Berliini poolt selgeks tehtud, et Venemaast ei saa saada NATO kahekümnendat liikmesriiki. Venemaa soovib aga olla NATO võrdõiguslik partner ning omada alliansi otsustes sõnaõigust. (Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 9.04)

Samal ajal kui Venemaa president Vladimir Putin demonstreeris küünarnukitunnet Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga, suunas EP oma pilgu dramaatilisele inimõiguste rikkumisele Tšetšeenias. "Euroopa vaatab inimmõrva vaikides pealt," sõnas üks Belgia Eurosaadik Olivier Dupuis EPs. Vaatlejate hinnangul on möödunud kuudel Tšetšeenias rohkem inimesi surma saanud kui Lähis-Idas. "Tšetšeenia on Euroopa veritsev haav," ütles Saksamaa Kristlike Demokraatide Euroopa Rahvapartei juht Hans-Gert Pöttering. (Thomas Gack, Der Tagesspiegel; Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 11.04)

USA president George W. Bush väljendas vestlusel NATO peasekretär George Robertsoniga toetust alliansi laienemisele, mis "kindlustaks vabaduse Balti riikidest kuni Musta mereni". Samas kaitses Bush NATO "uusi suhteid" Venemaaga, mis on "veelgi konstruktiivsemad ja mille kaudu suudetakse ületada varasemast ajast pärit erimeelsused". Kõige kindlamateks NATO kandidaatideks peetakse Eestit, Lätit, Leedut, Bulgaariat, Rumeeniat ja Sloveeniat. (FAZ, 11.04)

Austria ajakirjandus

Saksamaa kaitseministeeriumi riigisekretär Walter Kolbow arvestab, et sügisesel NATO tippkohtumisel "saab teoks NATO suur laienemine, mis saavutab suure poolehoiu". Visiidil Viini selgitas kaitsepoliitik: "Vähemalt viis uut riiki saavad NATO liikmeks: Sloveenia ja Slovakkia kindlasti, kolmel Balti riigil on head võimalused. Juhul kui Venemaa kolme Läänemere äärse riigi NATOsse saamise vastu on, muutub asi keerulisemaks. Bulgaaria ja Rumeenia allianssi vastuvõtmist toetab väga tugevalt Türgi." (Die Presse, 12.04)

Taani ajakirjandus

Taani parlamendi Välispoliitika komisjon tegi visiidi Moskvasse, kus kohtuti asevälisministri Jevgeni Gussaroviga, Duuma kaitse- ja välispoliitika komisjoniga ning välispoliitika ekspertide professor Sergei Karaganoviga Euroopa Instituudist ning Dmitri Treniniga Carnegie Keskusest. Taanlased soovisid eelkõige kuulda venelaste suhtumist ameeriklaste poolt rajatavasse raketikaitsekilpi ning Thule radarijaama Gröönimaal. Kindlasti taheti ka arutada NATO laienemist, sõda Tšetšeenias, Läänemere-regiooni arengut, USA võimalikku rünnakut Iraagile ning võitlust massihävitusrelvade leviku vastu. Taani komisjoni juhi Jens Hald Madseni meelest on Taanile, enne tema ELi eesistumise algust, väga oluline teada venelaste hoiakuid nimetatud küsimustes. Samas ei kavatse Taani delegatsioon oma seisukohti, eriti mis puudutab Thule radarijaama, avaldada. (Anna Libak, Berlingske Tidende, 9.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Moskva NATO infobüroo juhataja Rolf Welbertsiga. Infobüroo peamine ülesanne on sisse seada normaalsed suhted vene partneritega ning seletada vene üldsusele, et allianss ei ole vaenlane, vaid tõhus poliitiline struktuur, mis on huvitatud headest suhetest Venemaaga. Infobüroo suhtleb maksimaalselt Vene pressiga, aktiivselt püütakse teha koostööd erinevate ühiskondlike organisatsioonidega. Juttu on veel väga üldiselt NATO-Vene suhetest ning alliansi laienemisest. Putin teatas, et Venemaa ei hakka seisma NATOsse astumise järjekorras, praegu püütakse leida Venemaa staatust suhetes alliansiga. (Vladimir Petrov, Rossiiskaja Gazeta, 10.04)

Venemaa ja NATO suhted: Venemaa on huvitatud alliansi tõhusast toimimisest formaadis “20”, mitte sellest, et NATO 19 liikmesriiki kõigepealt otsustavad ja siis alles informeeritakse Moskvat. Venemaa ei nõua president Putini sõnul endale ei veto-õigust ega hääleõigust Artikliga 5 seonduvate küsimuste lahendamisel. (Nikolai Uljanov, Strana.ru, 11.04; Olga Romanova, Vesti.ru, 10.04)

USA riigisekretär Colin Powell ja Venemaa välisminister Igor Ivanov tõdesid pärast kohtumist Madridis, et dokument Vene-NATO suhete uue formaadi “20” kohta võib valmida juba Reykjaviki kohtumiseks mais. Ivanovi arvates peaks dokumendi allkirjastamine toimuma ”kõrgeimal tasandil”. NATO “20” teemat puudutas ka alliansi peasekretär George Robertson, kes on veendunud, et NATO hakkab Venemaaga uues formaadis koostööd tegema juba enne Praha tippkohtumist. Robertsoni arvates ei mõjuta Vene-NATO suhted negatiivselt NATO laienemist. Huvitav on, et paar kuud tagasi ei loodetud vene poliitilistes ringkondades NATO “20” loomist enne sügist. Venemaa on avalikult endiselt kolme Balti riigi NATOsse võtmise vastu, kuigi mitteametlikult on poliitikud valmis ümber lülituma teistele teemadele, nt. venekeelse elanikkonna olukorra parandamine Balti riikides. NATO “20” dokumendi ettevalmistamisel on pooled teinud mitmeid järeleandmisi. (Svetlana Babajeva, Andrei Lebedev, Izvestja, 12.04)

Vene diplomaatiline revolutsioon: kas Venemaa ja Lääne lähenemine on järjekordne flirt või pikaajaline liit? Artikli autor analüüsib USA, Lähis-Ida, Euroopa ja NATO taustal Venemaa suhteid Läänega, samuti Venemaa siseheitlusi seoses uue välispoliitikaga. Ajalehe arvates on juba ilmseks saanud, et Venemaa on kaotanud võitluse NATO laienemise vastu. Kreml on valmis nõustuma järjekordse alliansi laienemisega, et laiendada Venemaa-NATO koostöö raame. Kui Venemaa jätkab demokraatlikku arenemist ja NATOga koostöö tegemist, pole välistatud, et Venemaad käsitletakse siis Brüsselis väärtusliku ja vajaliku partnerina. (Konstantin Voronov, Nezavisimaja Gazeta, 9.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian government officials dismissed as groundless a Canadian government ban on fishing boats from Estonia over violations of shrimp-fishing quotas. "There is no proof whatsoever of the alleged violations by Estonian ships of the shrimp quota," the head of the fisheries department at the Estonian Environment Ministry, Ain Soome, said. "The calculation given by the Canadian authorities about the quota violation is an interpretation of figures, not a fact." According to the Canadian government, Estonian fishing boats took more than 1,000 tonnes of shrimp in 2001 in waters controlled by the Northwest Atlantic Fisheries Organization, although their authorized quota was just 268 tonnes. "Following careful review of the evidence, it is clear that the Estonian fishing fleet has been ignoring NAFO rules and conservation measures," Canadian Minister of Fisheries and Oceans Robert Thibault said. Estonian fisheries officials said that last year Estonia took 268 tonnes of shrimp from a quota-regulated zone, and 9,850 tonnes from a non-quota zone. "The Canadian figures are based on theoretical estimates of how much our vessels could have caught in the quota-regulated zone based on the number of days they spent in that territory,” said Soome. "But we can't declare someone guilty on pure assumptions," he added. "Fishing is becoming more competitive internationally, and each country is strongly defending its share," said Soome. (Afp, RIA Novosti, 10.04)

Estonian PM Siim Kallas called on lawmakers and government to speed up work needed to conclude accession talks with the EU this year. "Nothing can be postponed any longer, it is time to decide," Kallas told. He said Estonia needed to refrain from putting off difficult decisions as the crucial stage for the EU accession talks is at hand. He said the harmonisation of Estonia's laws with the regulatory system of the EU was for the benefit of Estonia's future, not to achieve short-term success during the process of talks. "The negotiations will be over one day," Kallas said. "But changes in Estonia and the EU will not be over with the end of the negotiations.” (Afp, Interfax, RIA Novosti, 11.04)

Peaminister Siim Kallas ütles ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et praegu pole mingit märki nagu ei saaks Eesti sügisel Prahas toimuval NATO tippkohtumisel kutset allianssi. "Kuid muidugi peame valmis olema ka selleks, et seda kutset ei tule," märkis ta. (RIA Novosti, Interfax, 10.04)

Eestisse saabus kahepäevasele visiidile USA kaitseministeeriumi delegatsioon, mida juhtis Pentagoni kõrge ametnik NATO ja Euroopa poliitika küsimustes Ian Brzezinski. USA ametnikud käisid visiidi raames Eesti õhuseirekeskuses Ämaris ja Rahuoperatsioonide keskuses Paldiskis ning tutvusid Klooga laskeväljaga, samuti arutasid USA kaitseministeeriumi ametnikud oma Eesti kolleegidega NATO laienemise ja rahvusvahelise terrorismiga seonduvat. (RIA Novosti, 11.04)

Eestisse saabus kahepäevasele tutvumisvisiidile Taani õhuväe ülem kindralmajor Leif Simonsen. Kindralmajor Simonsen käis Ämari lennubaasis ja õhuseirekeskuses, kus ta sai ülevaate Eesti õhuväe hetkeseisust ning arengusuundadest. Eesti õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner arutas oma Taani-kolleegiga kahe riigi õhuvägede koostööplaane. (RIA Novosti, 9.04)

Välisministeerium avaldas oma koduleheküljel EN arvamuse rahvusvähemuste konventsiooni täitmise kohta Eestis. Välisministeeriumi pressitalituse sõnul avaldati aruanne ja kommentaarid EÜRP liidri Viktor Andrejevi palvel erandkorras. Andrejev saatis välisminister Kristiina Ojulandile kirja, milles palus endale dokumendi koopiat, ähvardades keeldumise korral pöörduda andmekaitse inspektsiooni ja õiguskantsleri poole. (Interfax, 13.04)

Tartus toimus ühepäevane seminar teemal “Kolm Balti riiki ja Euroopa tavarelvastuse leping”. Põhitähelepanu pöörati Leedu, Läti ja Eesti suhtumise defineerimisele oma kaitsepotentsiaali osas enne ja pärast NATOga liitumist. (RIA Novosti, 9.04)

Riigikogu erikomisjoni lõpparuandes järeldati, et Eesti riigil pole kunagiste KGBlaste ees mingeid erikohustusi, kuigi konstateeriti, et KGB likvideerimisega tegeleti lohakalt. “KGB likvideerimise käigus ei sõlmitud Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu KGB vahel mingeid siduvaid kokkuleppeid, mis annaksid endise ENSV KGB töötajatele, nende perekonnaliikmetele ja pensionäridele teatud eriõigusi või -vabadusi, kaasa arvatud kodakondsuse või elamisloa saamine," seisab riigikogule tutvustatud lõpparuandes. (RIA Novosti, 9.04; Interfax, 10.04)

Isamaaliidu juhatus otsustas nõuda valitsuselt välismaalaste seaduse muutmise eelnõu tagasivõtmist riigikogust, kuna eelnõu võib käivitada migratsioonipumba. Isamaaliidu hinnangul võib seadusemuudatuse tagajärjel muutuda muulaste sisseränne Eestisse kontrollimatuks. See vähendaks põlisrahva osakaalu Eestis ja halvendaks tunduvalt eesti keele positsiooni, leidis Isamaaliidu juhatus. (Interfax, 8.04)

President Arnold Rüütel kuulutas välja seaduse, mis säilitab muukeelse gümnaasiumi-hariduse ka pärast 2007. a. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üheksandale paragrahvile lisati märtsis lause, mille järgi võib munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja selle üksikutes klassides õppekeeleks olla mis tahes keel. (Interfax, 13.04)

Kanada ajakirjandus

Kanada keelab Eesti laevadel randuda kõikides Kanada sadamates. Kanadal on andmed selle kohta, et Eesti on rikkunud krevetipüügikvoote. Kanada kalandusminister Robert Thibaulti sõnul on Eesti kalalaevad süstemaatiliselt rikkunud Põhja-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) reegleid. Asja arutati Eesti ametivõimudega ning kanadalased ei näinud hetkel muud lahendust, kui sulgeda Eesti kalalaevadele Kanada sadamad. (Heather Scoffield, The Globe and Mail, 9.04)

Seoses Kanada poolsete süüdistustega krevetipüügikvootide rikkumise kohta on Eesti saatkonna Chargé d'Affairs'i Sulev Roostari sõnul Eesti selles küsimuses koostööks vägagi valmis ning mõistab Kanada muret kalastamise kaitse üle: "Omalt poolt soovime me teha kõik, veenmaks Kanada ametivõime selles, et Eesti tahab täita kõiki norme ja reegleid." (Will Hilliard, The Telegram, 10.04)

Taani ajakirjandus

Külaskäigul Kopenhaagenisse ütles EV välisminister Kristiina Ojuland kohtumisel Taani Välispoliitika Instituudis, et ta ei saa 100%lise kindlusega väita, et Eestist saab jaanuaris 2004 ELi liige, sest selleks on vaja rahvahääletust. Samas kinnitas ta arvamusuuringutele viidates, et hetkel on eestlaste liitumissoov võrreldes viimaste aastatega suurim - tervelt 59%. Ojuland ei välistanud, et Eesti vajab tollivaba kaubanduse säilitamiseks reisiparvlaevadel eritingimusi. (Ritzau, Århus Stiftstidende, CNN.dk, 12.04)

Norra ajakirjandus

Tallinnas päev enne riigivisiiti Norra Kuningriiki antud intervjuus tänas Eesti president Arnold Rüütel Norra riiki toetuse ja abi eest Eesti pürgimisel ELi. Samuti on Rüütel ette tänulik, kui Norra toetab Eestit NATO liikmeks saamisel. Artikkel annab ka lühiülevaate Eesti majandusest, poliitikast ja sotsiaalelust ning Eesti-Norra suhetest. (Henrik Width, Aftenposten, 9.04)

Eesti president Arnold Rüütel koos abikaasaga sõitis Norrasse ametlikule visiidile. Nende auks korraldatud vastuvõtutseremoonial osalesid nii Norra kuningas Harald, kuninganna Sonja kui kroonprints Haakon. President Rüütel külastas Norra parlamenti ning kohtus peaminister Kjell Magne Bondevikiga. Hiljem asetas Rüütel pärja sõjas langenute monumendile ning külastas Nobeli Instituuti. Nii lõuna kui presidendipaari auks korraldatud pidulik õhtusöök peeti Kuningalossis. Õhtusöögil osalesid lisaks kuningaperele ka Norra Tööpartei juht Thorbjørn Jagland, piiskop Gunnar Stålsett ja ülemkohtu esimees Carsten Smith. Riigivisiit jätkus Bergenis. (Per Gunnar Sværen, Nettavisen, 10.04, Øystein Lie, Dagbladet, 11.04)

Pärast kohtumist ELi vastaselt meelestatud Norra peaministri Kjell Magne Bondevikiga tänas Rüütel Norrat nende toetuse eest Eesti pürgimisel ELi. Eriti tähtsaks pidas Rüütel Norrast saadud majanduslikku toetust. Norra peaminister rõhutas, et Norra investeeringud Eestisse kasvavad pidevalt, ning et Norra toetab nii Eesti pürgimist NATOsse kui ELi. "Norra jätkab Eesti aitamist teel NATOsse. Ning me respekteerime Eesti ambitsiooni saada ELi liikmeks," ütles Bondevik. (Ole Berthelsen, Nettavisen, 10.04)

Norra kuningapaari saatel külastas Eesti president koos abikaasaga Bergenit. Algul käidi Hansa-linnaosas, siis külastati Mereuurimisinstituuti ja Akvaariumi, ning päeva lõpetuseks sõideti Edvard Griegi muuseumi Troldhaugenil. (Lasse Bjarte Hove, Bergensavisen, 11.04)

Soome ajakirjandus

Eesti suursaadiku Matti Maasika sõnul ollakse Eestis tänulikud Soome õigeusu kiriku tegevuse üle kriisisituatsioonis, mis raputas pärast okupatsiooni Rootsi emigreerunud ja Eesti taasiseseisvumise ajal kodumaale naasnud Eesti õigeusukiriku ja Moskva patriarhaadi suhteid 90ndatel aastatel. Maasika sõnul vajasid eestlased siis vaimset tuge, mida Soomest pakkus peapiiskop Johannes. "Oleme talle väga tänulikud. Vajasime identiteedi kinnitamist ja saime seda," ütles Maasikas. Suursaadik ei salga, et tema kodumaal vaadatakse tihti Soome poole. Ta näeb soomlasi aatelise rahvana, kes saab suurepäraselt hakkama oma riigi kaitsmisega. Soomlased on valmis kaitsma maad ka siis, kui lõpptulemus on ebakindel. See on ihaldusväärne. Rahvuslikult mentaliteedilt on soomlased ja eestlased sarnased: tahetakse olla soomlased ja eestlased, kuid ka eurooplased. (Tuula Rantonen, Karjalainen, 12.04)

ID-kaart on määratud kohustuslikuks igale eestlasele. Senini on Kodakondsus- ja migratsiooniametile laekunud 15 000 kaarditaotlust ja kaardi on kätte saanud 4000 kodanikku. Siseministeeriumi ennustuste kohaselt on selle aasta lõpuks juba 180 000 inimesel ID-kaart taskus. ID-kaart on kui isikuttõendav dokument, kuid olulisimaks saavad arvukad tarbimisvõimalused, mida plaanitakse kokku koguda erilisse "kodanikuportaali". (Sami Lotila, Tekniikka & Talous, 4.04)

Läti ajakirjandus

Eesti kaitsevägi ostab seitsme aasta jooksul enam kui 3 mld krooni eest relvastust ja varustust. Kõige kulukamad on tankitõrje raketikompleksid ja raketid, millede ostuks on planeeritud 804 mln. Arvatavasti läheb see esialgne plaan veel arutlusele, sest juba praegu sai programm kriitika osaliseks. Kuid selge on, et peamine kontseptsioon ei muutu - mitte ükski poliitik Eestis ei vaidle vastu, et riigi kaitsekulutused peavad kogu aeg kasvama. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Eesti suursaadikuga Moskvas Karin Jaaniga teemadel: Eesti-Vene suhted, integratsioon, kaubandusperspektiivid Venemaa ja Moskvaga. Eesti välispoliitiline kurss jäi uue valitsuse tulekuga endiseks - integratsioon ELi ja NATOga ning kahepoolsete suhete arendamine naabritega. Vene noored Eestis toetavad Eesti liitumist ELiga, ning see näitab noorte positiivset maailmataju ja soovi vastata muutustele. Juttu on ka sõjaväepensionäridest ja Eurovisiooni ettevalmistustest. (Svetlana Komarova, Moskovskije Torgi, nr.3)

Riigikogu erikomisjon, mis tegeles KGB likvideerimise asjaolude uurimisega, järeldas oma lõpparuandes, et Eesti riigil pole kunagiste KGBlaste ees mingeid erikohustusi. Eesti riigi kohtusse kaevanud endise KGBlase Butshilovski advokaadi Sven Sillari kommentaar: "On olemas Riigikohtu otsus ja parlamendikomisjoni aruanne, sellest tulebki kinni pidada". (Jelena Shesternina, Izvestija, 9.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Balti riigid kavandavad Rail Baltica nime all uue Euroopa standardiga kiirraudtee ehitust Tallinnast, läbi Läti ja Leedu, Varssavini, mis oleks osaks Helsingi-Berliini raudteest. Riias Rail Baltica juhtgrupi koosolekul osalenud Eesti raudteeameti peadirektor Oleg Epner ütles, et kavas on ehitada täiesti uus raudtee Euroopas kasutatava rööpmelaiusega 1435 mm. Uus kiirraudtee oleks mõeldud nii reisi- kui kaubarongide liikluseks. (Interfax, 14.04)

Rootsi ajakirjandus

Pärast Soome telekompanii Sonera ja Rootsi Telia ühendamist, on uue suure kompanii Telia Sonera eesmärgiks saada mobiilituru liidriks nii Rootsis, Soomes kui ka kolmes Balti riigis. Türgi, Venemaa ja Balti riikide turge kirjeldatakse oma pideva kasvu tõttu kui väga soodsaid, ning mis seetõttu ei nõua suuri investeeringuid. (Tomas Augustsson, Svenska Dagbladet, 11.04)

Rootsi Põllumeeste kogu (RTF - Landbrukarnas Riksförening) on juba aastaid teinud suuri investeeringuid põllumajanduse ja toiduainetetööstusega seotud projektidesse nii Poolas, Eestis kui Venemaal. Alates 1990date lõpust on investeeritud 450 mln rootsi krooni. Eestis omab RTF koos ühe Soome firmaga aktsiaenamust ettevõttes Tallegg. Samas on RTF saanud talumeeste kriitika osaliseks. “Sest mis kasu saavad Rootsi talupidajad kui nende huviorganisatsioon õpetab eestlastest konkurentidele salmonellavabade munade tootmist,” küsib üks talupidaja. RTFi juhatuse liige Leif Zetterberg leiab aga, et investeeringud võimaldavad neile tulevikus suurt kasu, ning et ka Rootsi talupidaja peaks suutma rahvusvahelisel turul konkurentidega sammu pidada. (Magnus Thorén, Dagens Nyheter, 11.04)

Norra ajakirjandus

Norra välisministeeriumi poolt koostatud tegevuskava ELi kandidaatriikide suhtes ei näe ette majandusalast koostööd, küll aga pannakse rõhku haridus- ja kultuurikoostööle. Norra ettevõtjad on sellise strateegia üle pettunud, sest sealsetel suurtel ja pidevalt kasvavatel turgudel oleks head investeerimis- ja kauplemisvõimalused. Samuti oleks kasulik viia mitmed suure tööintensiivsusega ettevõtted Balti riikidesse, et seeläbi palgakulutusi vähendada. Seepärast on mitmed Norra ettevõtjate organisatsioonid kirjutanud ühise raporti ning pöördumise Norra majandus- ja välisministeeriumile, kus eelnevaid seisukohti tutvustatakse ning kus soovitakse kiiret kohtumist, et midagi olukorra ja tegevuskava parandamiseks ette võtta. "Vajab kindlasti rõhutamist, et uued riigid on kandidaadid ka meie jaoks. Meil on suur potentsiaal edukalt osaleda Eesti, Läti ja Leedu majandusturul. Kui aga ELi riigid teevad hoolega ettevalmistusi uutele turgudele suundumiseks, ei toimu meil Norras midagi," kommenteeris olukorda Norra Eksportrådi (Ekspordi Nõukogu) tegevdirektori kohusetäitja Arild Blixrud. (Frank Rossavik, Bergens Tidende, 8.04)

Soome ajakirjandus

Soome põllu- ja metsamajandusministeeriumi inspektori artikkel Eesti põllumajandusest. Aastatel 1992-96 oli autor Eesti põllumajandusministeeriumi nõunik. Kümne viimase aastaga on Eesti põllumajanduse madalseis olnud kiire ja jätkuv. Põllumajanduse madalseis on jätnud jälje ka maapiirkondade sotsiaalsesse ja vaimsesse heaollu. Haritavat maad on Eestis 1,12 mln ha, kuid kolmandik sellest on kasutamata ja kasvab kiiresti võssa. Autori arvates võiks küsida, miks ei huvita eestlasi maa ostmine ja maamajandusega tegelemine. Selle üheks põhjuseks on kindlasti varasem valitsuste liberaalne majanduspoliitika, kus põllumajanduse arendamine ei olnud prioriteediks. Teiseks, vaid harvadel juhtudel tagastati maa endistele omanikele; tavaliselt tagastati see nende pärijatele, kellel kõigil on mingi muu sissetulekuallikas. EK poolne ettepanek põllumajanduse otsetoetuste osas on selles mõttes helde, et vastuvõtvalt poolelt oodatakse vaid 20%list finantseerimist. Ülejäänu tuleb Brüsseli kassast. Eesti poolel kujuneb probleemiks see, et vastuvõtukapatsiteet ei ole piisav. Teisisõnu ei ole piisavalt rahastuskõlbulikke projekte, kuigi mehhanismid rahade jagamiseks ja valitsemiseks on olemas. Eesti põllumajanduses on rahast tähtsamal kohal see, et leiduks piisaval hulgal tegijaid ehk põllumajanduse tulevikku uskuvaid talumehi. (Juhani Rouhiainen, Helsingin Sanomat, 3.04)

"Lähiaastate areng on meile elu ja surma küsimus. Oleksime tõeliselt pettunud, kui nüüd arenema hakanud põllumajanduselt võetakse võimalus end ELis tõestada," ütles Eesti põllumajandusminister Jaanus Marrandi Helsingis. Lootused asetab minister Eesti ELi liikmelisusele. "Selge on, et EL on meie ainus võimalus," kinnitas Marrandi. Kuigi Eestis on maarahva osakaal rahvastikust ligi 5%, võivad referendumil ELiga liitumise üle just maarahva hääled osutuda kaalukeeleks. (Jyrki Alkio, Helsingin Sanomat; STT, Keskisuomalainen, 4.04)

Reisimine Eestisse ei ole enam pelgalt õlleralli. Intervjuu seminaril Suomi Virossa (Soome Eestis) esinenud Enterprise Estonia juhataja Anders Palingiga. Palingi sõnul on olukord Eestis muutunud võrreldes 1993-95 aastatega, mil soomlased avastasid Tallinna ja märkasid, et alkohol on odav. Nüüd on Tallinnas käimine muutunud normaalseks. Seminaril esinesid ka välisminister Kristiina Ojuland, Soome Eesti instituudi kultuurisekretär, kirjanik Maimu Berg ja Turu Ülikooli rektor, Eesti aukonsul Keijo Virtanen. (Ira Tuominen, Helsingin Sanomat, 6.04)

Pärast kaheaastast madalseisu on Tallinna-Helsingi vaheliste laevareiside arv kasvamas. Reisijate arv kasvab, kui liinile tuleb kaks uut suurt laeva - Tallinki Romantika ja Silja Line Opera. Uue superkiire tiiburi toob liinile ka Linda Line. Tallinki tegevjuht Keijo Mehtonen ootab reisijate arvu kasvu 20%. Ka Linda Line´i hooaeg on hästi alanud. Nordic Jet Line´i kohaselt on reiside broneerimine möödunud aastaga võrreldes kasvanud 30-40%. (Mia Jouslehto, Kauppalehti, 12.04)

Tallinnast Helsingisse helikopterireise tegev Copterline plaanib tegevushaarde laiendamist. Eesmärgiks on tuua teine helikopter leevendamaks sügisest tipphooaega, mil pärast suvepuhkuseid tihenevad tööreisid. Liinijuhataja Janne Rönnbäcki sõnul on osadele reisidele nõudmine viis korda suurem kui kohtade arv. (Mia Jouslehto, Kauppalehti, 12.04)

Läti ajakirjandus

Riias toimunud Balti riikide puidutöösturite assambleel rõhutati puidutööstuse tähtsust Balti riikide majandusele. Eesti Põllumajandusülikool esindaja Meelis Tederi sõnul areneb kolmes Balti riigis puidutööstus väga efektiivselt, puiduekspordil on oluline koht üldekspordimahus. Eestis on ekspordimaht nii suur, seetõttu, et kuni viimase ajani eksporditi Eesti sadamate kaudu palju Vene puitu. (Marina Kirtovskaja, Biznes&Baltija, 8.04)

Estonian Airi suuromanik Maersk Air toob oma lennukite hoolduse üle Eestisse ja loob selleks uue tütarfirma Maersk Air Maintenance Estonia AS. Maersk Air ei ole esimene Euroopa kompanii, mis toob Eestisse oma üleeuroopalise üksuse - Põhjamaade laevafirmadel Silja Line, Viking Line ja Nordic Jetline on Tallinnas teeninduskeskused, kus teenindatakse mitte ainult Balti riike, vaid ka kogu Skandinaaviat. Tallinna filiaalid töötavad nii hästi, et skandinaavlased mõtlevad isegi kõikide kohalike teeninduskeskuste sulgemise ja kõikide telefoninumbrite Tallinnasse toomise peale. Samal arvamusel on hotellikett Hilton - Hiltoni Tallinna kontor töötab samahästi kui Glasgow oma, pealegi räägitakse Tallinnas mitte ainult inglise, vaid ka norra, taani jt keeli. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 9.04)

Tallinna linnavalitsus algatas pikka aega ootel olnud Tallinna Sadama vara jagamise, taotledes valitsuselt ASi Tallinna Sadam omanduses oleva Paljassaare sadama vara üleandmist linnale. Poliitikute otsuse taga võib näha merkantiilseid põhjusi. Transiidiärimehed on selle plaani vastu. Peaminister Siim Kallase sõnul oleks reisisadama loovutamine ASile Tallinna Sadam halb otsus, kuid ta pakkus kompromissina Paljassaare sadama äraandmist, mis tema arvates ei mõjuta väga Tallinna Sadamat. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 10.04)

Kuigi üheks ELiga liitumise tingimuseks on energiaturu avamine, üritab Eesti viimasel ajal seda sulgeda. Energiaturu inspektsioon ei pikendanud ASi Narva Elektrivõrk litsentsi elektri impordiks Leedust, mis ettevõtte kinnitusel toob Narva piirkonnas kaasa ülisuure elektri hinnatõusu. Ajalehe andmeil on otsuse taga Eesti valitsuse uus poliitika, mis taotleb energiaturu denatsionaliseerimist ja Eesti Energia monopoli kindlustamist. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 12.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Vene föderatsiooni valitsus pakub Eestile järgmiseks õppeaastaks kümmet stipendiumi õppimiseks Venemaa kõrgkoolides. Viis stipendiumi eraldatakse õppimiseks kogu õppeaja ulatuses ning viis on mõeldud magistrantuuris ja doktorantuuris õppimiseks ning teadusliku uurimistöö tegemiseks. (Interfax, 10.04)

Tallinna linnakohus oli sunnitud ühe kohtualuse haigestumise tõttu vaenu õhutamises süüdistatavate vene marurahvuslaste viimase sõna kuulamise ja kohtuotsuse tegemise edasi lükkama. Märtsi lõpus nõudis prokurör vaenu õhutamises süüdistatavale Allan Hantsomile 20-päevast ja vaenu õhutamise ettevalmistamises süüdistatavatele Sergei Seleznjovile ja Sergei Vassetškinile 15-päevast aresti. (RIA Novosti, 11.04)

Eesti Rahvusraamatukogus avati Venemaa Riikliku Raamatukogu teadusliku kirjanduse näitus “Venemaa teaduskirjanduse uudised”. Hiljem kingitakse näitusel olevad raamatud Eesti Rahvusraamatukogule. (RIA Novosti, 10.04)

Tallinnas algas ürituste sari “Peterburi kohtumised Tallinnas”. Tallinnasse saabusid Peterburi linnajuhid, ettevõtjad, kunstnikud ja muusikud. Programmi raames toimus äriseminar “Tallinn–Peterburi”, kus osales üle 30 Peterburi ettevõtja. Ettekannetega Eesti ja Peterburi ettevõtluskeskkonnast ja investeerimis-võimalustest esinesid Tallinna ja Peterburi linnajuhid ning suurettevõtjate esindajad. Ühtlasi arutati läheneva Peterburi 300. aastapäeva pidustuste korraldamist, tolli- ja litsentseerimisprobleeme ning tutvustati Peterburi äriinfokeskuse tööd Turus ja Kotkas. (Interfax, RIA Novosti, 11.04)

Euroopas sagenenud rünnakute tõttu sünagoogide vastu loodab Eesti juudi kogukond, et politsei leiab võimaluse ka nende hooneid turvata. Eesti juudi kogukonna esinaine Cilja Laud saatis siseminister Ain Seppikule kirja, milles palus Eesti politseil leida võimalus kogukonna hoonete ja sünagoogi valvamiseks. (Interfax, 12.04)

Two Estonian men have been arrested in France after police found explosives and other bomb-making material in their car during a roadside check. A detonator, 1.5 kg of explosives, fuses and nitroglycerine blocks were discovered in the vehicle, which was travelling from Belgium to Spain. (Afp, Interfax, 11.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantslane BenoîtZ. võitis Pariisi maratoni, edestades eestlast Pavel Loskutovi 25 sekundiga. (Libération, 8.04)

25. mail Tallinnas, Eestis Eurovisiooni finaalkonkursil kaitseb Prantsusmaa värve Sandrine François. Prantsusmaa telekanal France 3 tutvustas telesaates nii oma võistlejat kui konkursi kulissidetagust. (Le Figaro, 9.04)

Iirimaa ajakirjandus

Tallinn on kiiresti arenev, vilgaste majandus- ja rahanduskeskuste, suurepärase ühistranspordi ja tagasihoidliku optimismiga askeldavate inimestega linn. Eestlased on õigustatult uhked oma saavutuste üle, milleni on jõutud, ohverdamata oma rahvuslikku loomust. Samuti ei ole nad muutunud kiidukukkedeks. Pea kõik kohalikud, kellega artikli autorid vestlesid, olid rõõmsameelsed ja sõbralikud, erinevalt stereotüüpidele süngetest ja pahuratest baltlastest. Arvukas venelastest elanikkond aga vastab nimetatud stereotüübile, kuna enamus ajast on neil kulm kortsus. Artiklis kiidetakse Tallinna restorane, baare, ööklubisid ja majutuskohti. Artikli autorid leiavad, et Tallinn on külastamiseks suurepärane koht, kuna siin on hea infrastruktuur, soe ja sõbralik suhtumine. Tallinn on oma omaduste poolest võrdne naabruses asuvate Skandinaavia riikidega. (Drogheda Independent, 12.04)

Saksamaa ajakirjandus

Noored tüdrukud Balti riikidest meelitatakse uut meetodit kasutades Saksamaa bordellidesse: hea välimusega mehed pakuvad neile algul sõprust ja seejärel "tõsist tööd". Poolas ja Ukrainas läbiviidavad selgituskampaaniad teevad prostitutsiooniga tegelevatel organisatsioonidel inimkaubitsemise järjest keerulisemaks. Tüdrukute püüdjatele pole see aga mingi probleem, kuna nad on ümber orienteerunud Balti riikidele. Nende ohvrid on pärit eelkõige Leedust ja Lätist, kus selgitustöö alles lapsekingades on. Nii moodustasid aastal 2000 sisse toodud prostituutidest vanuses 15-30 aastat ligi 35% Leedu ja 16% Läti naised. Seepärast alustati mõned nädalad tagasi Leedus, Lätis ja Eestis infokampaaniaga, mis on suunatud inimkaubitsejate potentsiaalsetele ohvritele - üles riputati plakatid, millel on kujutatud poolalasti marionetina nahka pidi üles riputatud noor naine. (Julia Winkenbach, Die Welt, 14.04)

Taani ajakirjandus

Hiljuti avalikustatud ÜRO raportist selgub, et 50 a. pärast on üle 60 aastaste inimeste osakaal maailmas kahekordistunud, kasvades 21%ni. Euroopas on hallijuukseliste osakaal juba praegugi suur - 20%, 50 a. pärast kasvab see aga 37%ni. ÜRO raportist selgub, et 60 aastaste osakaal saab olema suurim Hispaanias ja Itaalias, ulatudes seal üle 40%. Eestis on vastav protsent natukene väiksem, umbes 35, jäädes samale tasemele nt. Belgia, Portugali, Ungari, Valgevene ja Poolaga. Lätis ja Leedus kasvab üle 60 aastaste osakaal kuni 37%ni, Eestist tahapoole jäävad aga nt. Soome, Taani, Norra jt. Selline areng tähendab ühiskonnale ennekõike tervishoiukulutuste suurenemist ning tööjõuliste inimeste osakaalu vähenemine tööturul toob kaasa ülalpeetavate vanainimeste arvu kasvu. (Lars Ole Løcke, Stig Ørskov, Politiken, 8.04)

Rootsi ajakirjandus

Põhjamaad ja Balti riigid tahavad korraldada ühise kampaania sekskaubanduse ja prostitutsiooni vastu. Kampaania käigus tahetakse rääkida naiste ärakasutamisest ning üritatakse sellele probleemile ka lahendust leida. Seoses sellega toimub Tallinnas 29.-31. maini vastavateemaline seminar. Kampaania kestab aasta lõpuni. (Maria Crofts, Dagens Nyheter, 11.04)

Rootsi korraldas politsei reidi nelja Stockholmi üürikorterisse, mida kasutati bordellidena. Haarangu käigus vahistati mitu inimest, keda süüdistatakse bordelli pidamises ja seksuaalteenuste müümises. Kinnipeetud jõugu liidrid olid ungarlased. Seksuaalteenuseid müüvad naised olid pärit Eestist, Ungarist ja teistest Ida-Euroopa riikidest. (Andreas Harne, Aftonbladet, 12.04, ss Hans Österman, 13.04)

Soome ajakirjandus

ETV müüb Eurovisiooni ülekande reklaamiajad läbi Interneti korraldataval oksjonil. Ühe reklaamisekundi alghinnaks on 41 eurot, kokku on reklaamisekundeid müügis 665. (STT, Taloussanomat, 6.04)

Uuel Tartu linnakaardil on lisaks tavapärastele tänavanimedele, kirikutele, restoranidele ja Interneti-punktidele märgitud ka 71 vaatamisväärsuse telefoninumbrid. Helistades numbrile kuuleb eesti- või inglisekeelset lühiesitlust vaatamisväärsuse kohta. Samasugust kaardi- ja mobiiliühisteenust ei ole teistes riikides avaldatud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 10.04)

Tehnika arenemisega arenevad ka teenused. Mais ilmuvad Tallinna avalikesse kohtadesse uued automaadid, kust saab osta karastusjooke, ajalehti ja muud kioski kaupa, milles maksmisvahendiks on tavapärase sularaha või kaardi asemel mobiiltelefon. "Loodame, et aprilli lõpuks saame tehniliste lahendustega ühele poole, et esimesed automaadid saaks kasutusele võtta juba mais. Klient tasub ostu eest SMSiga," ütleb projekti elluviiva firma Estomatic juht Priit Vimberg. Vimberg ei soostu ennustama, mis võiks saada kauba hinnaks võrreldes tavapärase kioskiga. "Kõik sõltub sellest, kuhu automaat on üles pandud. Kindlasti saab tassi kohvi odavamalt kui kohvikust. Ehk 6-7 krooni eest," oletab Vimberg. Prooviks seatakse üles mõned automaadid, kuid paari aasta jooksul on plaan üles panna kakssada automaati. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 13.04)

Tallinna linnavalitsus kavatseb hakata ehitama munitsipaalkortereid, mille abil loodetakse lahendada sundüürnike probleem. Viie aasta jooksul on plaanis ehitada 2000 uut korterit. (Kauppalehti, 12.04)

Estonia teatri uuest ballettmeistrist Tiit Härmist ning Itaalia koreograafi Mauro Bigonzetti lavastatud Coppéliast. Härm viib balletis läbi muudatusi. Ta ei taha ainult tõsta tantsijate taset, vaid muuta positiivsemaks ka nende suhtumist nüüdisteostesse. Härm tahab vanad harjumused küsimärgi alla seada. Autori arvates võiks Coppélia Helsingi Rahvusooperi suurel laval mõjuda kütkestavalt, seda muidugi, kui lavastus kunagi Helsingisse tuleb. Igal juhul soovitab autor soomlastel Estoniasse Coppéliat vaatama minna. (Auli Räsänen, Helsingin Sanomat, 8.04)

Vahet põhja ja lõuna muusika vahel ei oleks saanud paremini väljendada, kui seda tehti Eri Klasi dirigeeritud Tampere linnaorkestri kontserdil. Programmis oli Eduard Tubini viies sümfoonia h-moll, soomlase Einar Englundi klaverikontsert nr. 2 ja prantslase Maurice Raveli Daphni ja Cloé 2. sari. Tubini viie sümfoonia kohta võib öelda, et see on monoliitne, kui ühest kivist välja raiutud. Sümfoonia sünget loomust on kerge mõista, kui on teada, et see peegeldab neid katsumusi, mis langesid Eesti rahvale osaks teise maailmasõja käigus. Oma elementaarsuses kerkib Tubini sümfoonia üllatavalt kõrgele - eriti kui seda dirigeerib Klasi sugune dirigent, kes tunnetab sümfooniat kui enda oma. (Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat, 7.04)

Tampere Biennaalil osales ka mainekas prantsuse vokaalansambel Musicatreize. Tamperes anti kaks kontserti prantsuse a cappella programmi ja Soome-Eesti programmi raames Prikanmaa ametikooli õpilastega. Musicatreize käis kontserti andmas ka Tallinnas. "Programmis oli ka Toivo Tulevi uus teos, mille esitame ka Tampere Biennaalil," rääkis Musicatreize looja ja dirigent Roland Hayrabeidan. Eestlase Tulevi teos on Musicatreize poolt tellitud nagu ka Tamperes kuuldavad soomlaste helitööd. (Harri Hautala, Aamulehti, 10.04)

President Arnold Rüütel sai kingituseks kuulsast sugupuust pärit labradori retriiveri kutsika, kelle isa on Soome poolt Eesti tolliametile kingitud esimene narkokoer Hirsipirtin Ikioma. Dingo-nimelise kahekuuse kutsika kinkis märtsis Rüütlile tolliametnik Natalia Stankevits oma isiklikust koerakasvandusest. Koer ei jää presidendilossi, vaid läheb Tartusse president Rüütli lastelaste juurde. (BNS, Keskisuomalainen, 10.04)

Eesti leukeemiahaiged said abi. Eesti tervishoiu sügavast kriisist räägib see, et sellise mõistliku lahenduse saamiseks vajatakse sureva inimese ümber kerkinud meediakõmu. Süsteem ise ei tundu olevat sellisel tasemel, et võiks omaalgatuslikult tegevust tõhustada. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 12.04)

Aasta alguses võis iga teine eestlane leida oma postkastist Aino Järvesoo saadetud lendlehe: 1000 krooni lapsele kuus, et Eesti säiliks. Kasuta võimu! Sina oledki võim! Intervjuu Eesti iibe pärast südantvalutava pensionäriproua Aino Järvesooga. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 13.04)

Sündivus on kõige väiksem Tallinnas, mis on Eesti majanduskasvu keskuseks. Sünnitamist on edasi lükanud just 70ndatel sündinud nn võitjate põlvkonna naised. Seetõttu peavad uurijad vaesust ja muutunud sotsiaalpoliitikat halvaks põhjenduseks sündide arvu vähenemisele. "Lapse muretsemise üle tehakse teadlik otsus," ütleb Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Dagmar Kutsar. "See on endisest rohkem naise valik." (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 13.04)

Mais jõustub saastumise vältimist ja kontrollimist puudutav seadus, millega soovitakse lahendada suurimat keskkonnaprobleemi. Eesti suurim saastaja on suurtööstus, kuigi suuri tööstusettevõtteid nii palju enam ei ole ning allesjäänute tootmiskapatsiteet on samuti vähenenud. Kõige enam on vananenud tehnoloogial töötavaid tehaseid Ida-Virumaal ja ka mujal põhjarannikul Tallinna ja Narva vahel. Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Jüri Truusa sõnul on seaduse mõte sundida tööstuseid vähem saastet tekitades tootma. (Etelä-Suomen Sanomat, 14.04)

Eesti politsei avastas Lääne-Virumaal talu majapidamisest amfetamiinilabori, kust leiti kemikaale kuni kolme kilo uimasti valmistamiseks. (ETA, Keskisuomalainen, 9.04)

Läti ajakirjandus

Eesti suurtes kaubanduskeskustes ja bensiinijaamades on tekkinud probleeme pangakaartide kasutamisega, eriti tipptundidel. See tekitab suuri ebamugavusi, sest eestlased on juba harjunud oma arvete maksmiseks pangakaarte kasutama. Juhul kui kaardiga maksmise süsteem ei tööta korralikult, võivad inimesed tulla tagasi vana sularaha süsteemi juurde. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 9.04)

Venemaa ajakirjandus

Positiivne ja mitmekülgne artikkel Tallinnast - ajaloost kuni Eurovisiooni lauluvõistluseni, turismist rääkimata. Tallinn tahab saada suureks turismikeskuseks, võimud sooviksid, et turismiäri moodustaks suurema osa eelarve sissetulekust. Turistidesse Venemaalt suhtutakse külalislahkelt. (Olesja Melnitshenko, Moskovskije Torgi, nr.3)
Reisikiri Tallinnast koos rohke pildimaterjaliga. Tallinna vanalinna ja ajaloo kirjeldus, restoranide, diskode jms tutvustus. "On vaja Tallinnas ära käia, et veenduda: sellist südamlikkust ja külalislahkust venelaste suhtes on kusagil mujal raske leida ". (Igor Stomahhin, Voyage i Odtõh, nr.4)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee