Nädal välismeedias: 1.-7. aprill 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU should sign accession treaties with up to 10 countries early next year, the EU enlargement commissioner Günter Verheugen said. He said EU expansion would probably go ahead by mid-2004 but could still be delayed by rows over the cost and over future farm polices, as well as shaky support for membership in some candidate states. Verheugen said enlargement could be delayed if some current EU members insisted on reforming EU farm policies beforehand. He said the EU should not set new entry conditions or demands that could delay enlargement, because that could harm public support for EU entry in the candidate countries. (Reuters, 5.04)

Polish PM Leszek Miller fears violent discontent over Poland's ailing economy, which he faces an uphill struggle to revive, ahead of crucial talks on EU membership. Miller said he was so convinced of the value of EU entry for Poland, despite the pain of reforms needed for joining and complaints aid for Polish farmers will be miserly, that his government would resign if it loses a referendum on the issue. "We are not engaged in an ideological dispute or political point-scoring. This government is focused above all on the economy and on leading Poland to the EU." (Reuters, 7.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Senini on Brüsselis arvatud, et suurimad poliitilised probleemid ELi laienemise osas on seotud uniooni liikmesriikides sellel aastal toimuvate valimistega. Samas on ka mitmetes kandidaatriikides tunda tõsist vastuseisu ELiga liitumisele. Ka ELi kandidaatriikides lähenevad valimised. Poola eurointegratsiooniministri Danuta Hubneri sõnul on ELi liikmelisusega seotud küsimused tugevasti politiseeritud. Kogu olukord on halvenenud ka globaalse majanduslanguse ning ELi otsuse tõttu seada piirangud tööjõu vabale liikumisele. EK poolt läbiviidud küsitluse kohaselt toetab laienemist 65% uniooni rahvastikust. Eksisteerib risk, et mõned kandidaatriigid jäetakse 2004. a. planeeritud laienemisest välja, kuid on ka võimalus, et mõned riigid jäävad välja referendumil antud "ei" tõttu. EK on pakkunud kandidaatriikidele põllumajandustoetuste osas 10-aastast üleminekuperioodi. Enamus kandidaatriike on selle üle pahameelt väljendanud, kuid eriti tugevat häält on teinud Poola. Poola valitsusel ei olegi palju valikuid, kuna juhul, kui ELiga jõutakse antud küsimuses kompromissile liialt ruttu, võidakse kaotada populistlike poliitiliste jõudude toetus. Läbirääkimiste poliitilisteks aruteludeks on ainet andnud ka Küprosega seonduv, Kaliningradi staatus, vene rahvusvähemuse diskrimineerimine Lätis jne. EK ametnikud arvavad, et kuna laienemise protsessi impulss on sedavõrd jõuline, suudetakse probleemid ületada. 10 riigi ELiga liitumise võimalusi 2004. a. hinnatakse tõenäosusega 70-75%, 2005. a. 85-90%. Ja kuigi laienemise väljavaated on head, näitavad poliitilised pahameele avaldused kandidaatriikides, et laienemine ei ole sugugi kindel. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 3.04)

Kümne uue riigi liitumine ELiga toob endaga kaasa märkimisväärseid muutusi uniooni materiaalsele heaolule ning võib anda tugeva hoobi mitmetele regioonidele, kelle majandus on kasvanud tänu Brüsselist saadud regionaalabile. Poliitiliste vaidluste keskseks teemaks on uutele liikmesriikidele jagatavate põllumajandustoetuste maht. Kuid selge on ka see, et laienemisega seoses tõstatuvad küsimused regionaaltoetuste tulevikuperspektiivide kohta laienenud unioonis. Kuigi loogiline oleks, et regionaalpoliitika peaks keskenduma Ida suunale, on tegelikkus teistsugune. 2006. a. eelarve tuleb vastu võtta ühehäälselt ning riigid, kes praegu saavad regionaalabi, on juba hakanud oma nõudmisi ning seisukohti esitama. (Michael Mann, Financial Times, 5.04)

Kuna investorid on tõeliselt huvitatud Tšehhi, Ungari ja Poola turgudest, võiks justkui täie veendumusega väita, et ELi idalaienemine kindlasti toimub. Küll aga on poliitiline reaalsus teistsugune. Läbirääkimiste lõpufaasis on tekkinud vaidlused põllumajanduspoliitika, regionaalabi ja eelarvesse raha eraldamise küsimustes. Nii ELi liikmes- kui ka kandidaatriikide valitsused usuvad, et need probleemid suudetakse lahendada, kuid laienemine 2004. a. ei ole siiski veel kindel. Ka EK ametnikud tunnistavad, et mõnede riikide liitumine uniooniga võib edasi lükkuda. Peamiseks poliitiliseks takistuseks on ELi valijaskonna skeptilisus laienemisele kuluvate summade suhtes, samuti CAPiga seonduv ning kartus Idast tuleva tööjõu ees. (Arkady Ostrovsky, Stefan Wagstyl, Financial Times, 3.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pärast edukat euro kasutuselevõttu on EL alustamas uut ajaloolist pööret, laienedes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, millele peab vältimatult eelnema institutsionaalne reform. 5. mail Prantsusmaal valitav president peab juuni keskel osalema ELi tippkohtumisel Sevillas, kus tuleb täpselt hinnata kaheteistkümne, ELi uksele koputava riigi edasijõudmise taset. Artikkel annab lühiülevaate ELi laienemisest ja unioonisisesest institutsionaalsest reformist – kahest väljakutsest, millele tulevane riigipea peab koos oma neljateistkümne partneriga vastu minema. (Hervé Favre, La Voix du Nord, 5.04)

Saksamaa ajakirjandus

Poliitilises plaanis peaks EL kahe aasta pärast laienema, kuid ikka veel toetab ELis vaid iga teine Lääne-Euroopa klubi avamist. Hiljutise Eurobaromeetri kohaselt ei moodusta Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias ega Suurbritannias ELi laienemise toetajad enamust. Skeptilisuse põhjuseks loeb EK inimeste teadmatust. Rohkem kui 2/3 eurooplastest tunnevad ennast uniooni laienemise suhtes halvasti või väga halvasti informeerituna. EL tahab olukorda muuta. Probleemiks osutuvad suured erinevused uniooni sees. Portugallastele tuleb ELi laienemisest teistmoodi rääkida kui näiteks sakslastele. Nii ongi erinevates ELi liikmes- ja kandidaatriikides asuvad EK ning EP esindused mängu toodud, mida omakorda toetavad nende riikide valitsuste informatsioonikampaaniad. Brüsseli eelarve nende eesmärkide täideviimiseks on napp. (Michael Brüggemann, Süddeutsche Zeitung, 3.04)

Poola ei ole kümnest kindlast ELi kandidaatriigist mitte ainult suurim, vaid ka kõige komplitseeritum ja nõudlikum ELi läbirääkimispartner. ELi idalaienemise megaprojekt hakkab lähenema keemispunktile. Järgmisel ELi tippkohtumisel Sevillas peaks suudetama enamusest vaidlusalustest punktidest läbi närida. Kahes suurimas ja kulukamas peatükis pole aga kokkuleppeid veel kaugeltki näha. ELi laienemisvolinik Günter Verheugenil seisab ees üks delikaatseimaid töid. ELi kandidaatriikide seas kõige meelsamini arutatud teema on "kes kasseerib enim?". Focuse informatsiooni kohaselt jagunevad ELi kandidaatriigid selles osas kolmeks: Malta, Küprose ja Sloveenia suunas voolab vaid väike rahanire, kuna need riigid on majanduslikult päris heal järjel. Oluliselt rohkem raha saavad Leedu, Läti, Eesti ja Slovakkia. Tipus seisavad Tšehhi, Ungari ning Poola. Poola ei saa mitte ainult lõviosa struktuur- ja agraartoetuste miljarditest - ka ülejäänud valdkondades on Poola endale teistest ELi kandidaatriikidest paremad tingimused välja kaubelnud. Üks ELi asjaosaline iseloomustab Poolat kui "riiakat, kompromissitut ja brutaalset". Verheugeni kolleegid ütlevad närviliselt: "Vahel tekib tunne, nagu ei astuks mitte Poola ELi vaid EL Poolasse." Suurima ELi kandidaatriigi ahnuses peetakse kaassüüdlaseks Saksamaa kantsler Gerhard Schröderit, kes on oma Poola kolleegidele korduvalt öelnud, et Poola peaks juba ajaloolistel põhjustel ELi esimesse laienemisringi kuuluma. (Ottmar Berbalk; Martin Bommersheim, Focus, 30.03)

Kaks aastat tagasi nõustus Leedu valitsus kahest Ignalina tuumajaama reaktorist ühe sulgema aastaks 2005. Nüüd on EL hakanud Leedule survet avaldama, et ka viis aastat hiljem ehitatud teine reaktor suletaks 2009. a. Brüsselis käivad jutud, et kui antud küsimuses Leedu poolt nõusolekut ei saada, ei suleta ELi liitumisläbirääkimistel Leeduga energeetikapeatükki. Sellega seoses jääks Leedu ülejäänud üheksast ELi kandidaatriigist oluliselt maha. Leedu president Valdas Adamkus ütles Londonis, et Leedu on Ignalina täielikuks sulgemiseks valmis. Sulgemiseks vajalikku 3 mrd eurot Leedul aga pole, seetõttu ei ole võimalik mingit lubadust anda. Adamkus ei mõista, kuidas saab EL Leedult niisugust lubadust nõuda, kui riik reaktori sulgemist finantseerida ei suuda. Leedu tahab, et EL nõustuks ka teise reaktori sulgemist finantseerima nagu ta esimese puhul tegi. Kuna aga praegune uniooni finantsraamistik on vaid aastani 2006 paika pandud, ei saa ka Brüssel omaltpoolt mingit lubadust anda. (Stefan Wagstyl, Michael Mann, FT Deutschland, 3.04)

Austria ajakirjandus

Tegelikult peaks ELi seisukohad tulevasi liikmesriike puudutava struktuuripoliitika kohta juba laual olema, kuid Brüsselis alles kõheldakse. Teema tundub Hispaania eesistumisaja ning Saksamaal toimuva valimiskampaania valguses äärmiselt delikaatne olevat, kuna Ibeeria poolsaare ja Ida-Saksamaa vaesemad regioonid hakkavad tulevikus Brüsselist hoopis vähem toetusrahasid saama kui praegu. Hispaania ning Saksamaa võivad ELi laienemisel rahaliselt isegi kõige suuremad kaotajad olla. Hispaania valitsus nõuab, et nii nagu agraarpoliitika vallas nii ka struktuuritoetuste osas integreeritaks uued ELi liikmesriigid ELi süsteemi sammhaaval. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 3.04)

Kõiki ELi laienemisringe varjutab suur võitlus struktuuriabide ümber. Ka seekord käib võitlus suurte rahade pärast: ajavahemikuks 2004-2006. a. on eraldatud kokku 25,5 mrd eurot. Ühes esimestest ELi sisestest dokumentidest struktuuriabide kohta võib tutvuda EK ettepanekuga raha jagamise osas ELi kümne kandidaatriigi vahel, mille järgi peaks Poola saama rohkem kui poole ettenähtud rahalistest vahenditest. Teised ELi kandidaatriigid nagu näiteks Eesti jääksid neist toetustest peaaegu et ilma. EK ettepaneku järgi saaks Poola 53,1% ettenähtud struktuurtoetustest. Kõige vähem oleks oodata Küprosel (0,5%), Maltal (0,5%) ja Eestil (1,6%). Suhteliselt suurt abi saaksid Tšehhi (12,7%) ning Ungari (12,0%). ELi läbirääkimised kandidaatriikidega struktuuriabi osas leiavad aset alles sügisel. Brüsselis arvestatakse sellega, et nii nagu ka uniooni eelmises laienemisringis (Austria, Soome, Rootsi) nii jõutakse ka seekord otsusele alles viimastel öödel enne oodatavat ELi laienemist. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 6.04)

Norra ajakirjandus

Sentio-Norsk Statistikki poolt läbiviidud arvamusküsitlus näitab, et 55% küsitletutest ei usu, et lähema viie aasta jooksul saab Norrast ELi liige. Ainult 34,5% usub, et Norra liitub ELiga enne 2007. a. ELi vastaste seas on 64% neid, kes arvavad, et lähema viie aasta jooksul Norra ELiga ei liitu. Ka ELi pooldajate seas on rohkem neid, kes usuvad, et liitumine leiab aset alles enam kui viie aasta pärast. (NTB, Aftenposten, 2.04)

Islandlaste seni negatiivset suhtumist ELi ja eurosse võib mõjutada tunduvalt suurem toiduainehindade tõus Norras ja Islandil, võrreldes teiste Põhjamaadega. Sotsiaaldemokraatide juht Islandi parlamendis Bryndis Hloversdottir arvab, et islandlased suhtuvad ELi järjest positiivsemalt. Samas on kalatööstus ja selle saatus jätkuvalt Islandi ELi skeptikute lemmikteema. Kalalaevaomanike Liidu juht Fridrik Arngrimsson ei usu, et Island kunagi ELi liikmeks saab, kui see toob endaga kaasa kalaressursside haldamis- ja kontrollimisõiguse kaotamise. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 7.04)

Siseareng

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikli autor EK president Romano Prodi kutsub üles vastastikuse respekti ja mõistmisega taasavastama ning väärtustama ühist kultuuripärandit. Autori sõnul olid EL ja täpsemalt EK tunnistanud kultuuridevahelise dialoogi vajadust juba enne 11. septembrit. Selliste situatsioonide puhul nagu Lähis-Idas peab Euroopa koondama kõik oma poliitilised, majanduslikud ja intellektuaalsed ressursid, et avada võimalus dialoogiks. EL, ainulaadne näide õnnestunud demokraatlikust valitsemisest ja erinevate kultuuride integratsioonist, on tõestuseks, et eksisteerib teine võimalus lisaks kultuurilisele ühetaolisusele või kellegi domineerimisele: selleks on dialoog, mis respekteerib kultuurilisi erinevusi ja erinevate kultuuride esindajaid, eeldusena, et need erinevad kultuurid respekteerivad põhilisi inimõigusi. (Romano Prodi, Le Figaro, 4.04)

Saksamaa ajakirjandus

Tülis Saksamaa panuse üle ELi kassasse astus Brüsseli eelarvevolinik Michaele Schreyer Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi kriitika vastu. "Berliin maksis 2000. a. ELi kassasse kokku 3 mrd eurot vähem kui viis aastat tagasi," ütles Schreyer. 90ndate aastate keskel finantseeris Saksamaa ELi eelarvet 33% ulatuses. "Hetkel on see vaid 23,5%." Euroopapoolne koormus Saksamaa majandusele on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Nii hoiatas Schreyer Saksamaad veel enne ELi laienemist kokkuhoiu nõude läbisurumise eest Euroopa agraarpoliitika valdkonnas. Tegelikult loetakse just Saksamaad ELi idalaienemise korral Austria kõrval teiseks suurimaks võitjaks. Oletatavalt vahetas Saksamaa just seetõttu eesistumisaja 2006. a. teisel poolaastal Soomega ära, kuna sügisel 2006 peetakse järgmised ELi finantsplaani puudutavad läbirääkimised ning Saksamaa tahab selles osas tugevalt võidelda, mitte aga eesistujana erimeelsusi siluda. (Die Welt, 3.04)

Taani ajakirjandus

Taani tahab ELi eesistujamaana järgmisel poolaastal ühtlustada ELi asüüliseadused ning seeläbi piirata põgenike arvu nii Taanis kui mujal ELis. Taani valitsuse eesmärgiks on peatada nn asüüli-shopping, kus sisserändajad reisivad asüülitaotlemiseks parimate tingimuste otsingul riigist riiki. Ühtlasi soovib Taani valitsus laiendada nn turvaliste riikide ringi, kuhu edaspidi võiks asüülitaotleja tagasi saata juhul, kui see oli tema esimeseks sisserännu riigiks. Sellisteks uuteks turvalisteks riikideks võiksid olla näiteks Eesti, Läti ja Leedu koos teiste ELi kandidaatriikidega, mis eeldab aga, et need oleksid liitunud põgenikekonventsiooniga ning omaksid kindlat põgenikepoliitikat. Hetkel kuuluvad turvaliste riikide hulka lisaks ELi riikidele ka Poola, Norra, USA ja Šveits. Juhul kui Taani valitsuse plaan õnnestub, võimaldab see ELi liikmesriikidel edaspidi põgenike asüülitaotluste läbivaatamisest keelduda ning sisserändajad sellesse turvalisse riiki, kuhu nad esmalt saabusid, tagasi suunata. Sellise tagasisaatmise eeltingimuseks oleks kõikide turvaliste riikide pakutav garantii, et sisserändajaid ei saadeta kodumaale tagasi ilma nende asüülitaotluste läbivaatamiseta. (Erik Bjørn Møller, Berlingske Tidende 2.04; Svenska Dagbladet (Rootsi), TT-Ritzau, 1.04)

Kolme ELi liikmesriigi ministrid - Mona Sahlin (Rootsi), Laurette Onkelinx (Belgia) ja Elisabeth Guigou (Prantsusmaa) tegid avaliku pöördumise Taani sotsiaalministrile Henriette Kjærile, kus nad paluvad selgitust, kuidas tuleks tõlgendada Taani uut välismaalaste seadust seoses ELi printsiipidega isikute vaba liikumise ning kodanike õiguste suhtes. EK ei taha võtta ametlikku hoiakut taanlaste uue välismaalaste seaduse suhtes. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 5.04)

Rootsi ajakirjandus

Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi kolm ministrit kirjutasid Taani sotsiaal- ning integratsiooniministrile avaliku kirja, kus nad väljendavad oma rahutust Taani integratsiooni- ja põgenikepoliitika üle. Taanlased tahavad põgenikele elamisloa saamiseks kehtestada seitsme aastase ooteaja, mis Mona Sahlini arvates mõjuks integratsioonile pärssivalt. Samuti tahavad taanlased kehtestada vanusepiiri (24 a.) välismaa kodanikele, kes tahavad taanlastega abielluda ning sisse viia piirangud põgenike sotsiaalsetele õigustele, seda just töötuabiraha ja sotsiaaltoetuse osas. (Ingela Hoatson/TT, Dagens Nyheter, 5.04)

Taani sotsiaalminister Henriette Kjær nimetab eelpool mainitud kolme ministri kirja mitte tõsiselt võetavaks, milles sisalduv kriitika rajaneb arusaamatustel ning mille eesmärgiks on vaid meedia tähelepanu pälvida. Oma vastuses lubavad Taani ministrid olla konstruktiivsed ja oma kolleegidelt nõu küsida, kuidas integratsiooni parandada ning kuidas saavutada kontrolli sisserände üle. Ka Põhjamaade Nõukogu on avaldanud imestust Taani välismaalastepoliitika üle, mis olevat vastuolus Põhjamaade vahel sõlmitud kokkuleppega liikumisvabaduse kohta. (Ewa Svensson, Dagens Nyheter, 5.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU FMs gathered for emergency talks on the Middle East in Luxembourg determined to increase diplomatic pressure on Israel to withdraw from Palestinian cities. EC President Romano Prodi said "isolated mediation" by the US had failed and called instead for multilateral Middle East peace talks involving the EU, the US, the UN, Russia, moderate Arab states, as well as Israel and the Palestinian Authority. (Reuters, 3.04)
Two top EU envoys landed in Israel and faced a diplomatic crossfire over their urgent mission to press for a ceasefire in worsening Israeli-Palestinian bloodshed. Israeli PM Ariel Sharon appeared to slam the door to their meeting besieged Palestinian President Yasser Arafat and said a military offensive in the West Bank would continue in defiance of international pressure for a halt. (Reuters, 4.04)

Belgian FM Louis Michel said the EU could rethink trade ties with Israel after it barred high EU officials from meeting Palestinian leader Yasser Arafat. "We could talk about it, debate it with them and possibly open a procedure to see whether it is suitable that such an agreement should remain valid after such an attitude on the part of Sharon," Michel said. The EC insisted the bloc did not feel humiliated by the Israeli rebuff, saying the envoys took "a calculated risk" in setting off on their mission. (Reuters, 7.04)

The EU stepped up pressure on Israel to withdraw its troops from Palestinian territories and called for an immediate ceasefire to end the spiral of violence in the Middle East. (Reuters, 2.04)

Italian PM Silvio Berlusconi said that he supported Russia's "fullest integration" with Europe as he held informal talks with Russian President Vladimir Putin at a Black Sea resort. "I don't know when it will happen, but I am absolutely certain that sooner or later Europe will have to open its doors for Russia, so that it becomes a fully-equal partner," the Italian leader was quoted as saying. (Afp, 2.04)

Taani ajakirjandus

ELi välisministrid kogunesid Luksemburgis, et arutada olukorda Lähis-Idas. Eurooplastele kui rahuvahendajatele suuri lootusi siiski ei panda, sest Euroopa ei taha iseseisvalt rahuettepanekut teha, vaid loodab koos USA, Venemaa ja araabia riikidega sundida osapooli taas rahukõneluste laua taha. ELi välisministrid kaalusid ka oma delegatsiooni saatmist Lähis-Itta. ELi liikmesriikide hoiakud on üldiselt ühtselt Iisraeli-kriitilisemad kui nt USA omad. Siiski on Saksamaa, Holland ja lisaks valitsuse vahetuse järgselt ka Taani arusaavalt meelestatud ka iisraellaste seisukohtade suhtes. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 4.04)

Rootsi ajakirjandus

ELi välispoliitika juht Javier Solana ja ELi eesistujamaa Hispaania välisminister Josep Piqué sõitsid Lähis-Itta eesmärgiga kutsuda iisraellasi ja palestiinlasi üles tulevahetust lõpetama. Samuti on EL nõudnud kohtumist nii Iisraeli peaministri Ariel Sharoni kui palestiinlaste liidri Yassir Arafatiga, kes istub iisraellaste poolt ümberpiiratuna oma peakorteris Ramallah's. ELi delegatsiooni koosseis näitab, et Iisraeli valitsus ei ole ELi nõudmisele kohtumise suhtes vastu tulnud, sest muidu oleks Lähis-Itta pidanud sõitma Josep Piqué asemel Hispaania peaminister José Maria Aznar. (Dagens Nyheter; Peter Wallberg, Svenska Dagbladet, 4.04)

EMU, MAJANDUSPOLIITIKA

Uudisteagentuurid

The euro-zone industrial producer price index increased by 0.1% in February from January, while prices in the full 15-member EU remained unchanged, Eurostat announced. (Afp, 3.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootslaste toetus EMUle väheneb, seda näitavad kaks hiljuti läbi viidud uurimusküsitlust. Arvamusinstituudi Skop küsitluse järgi pooldasid 51% küsitletutest Rootsi krooni vahetamist euro vastu, 46% olid vastu ning 3% olid ebakindlad. Vastavad arvud analüüsiinstituudi Sifo andmetel olid 43%, 39% ja 16%. (Ingela Hoatson/TT, Dagens Nyheter, 6.04)

JULGEOLEK

NATO laienemisest tulenev tõeline kasu seisneb alliansi mõjuvõimus, mis võimaldab kandidaatriikidele poliitilist ja majanduslikku arengut. NATOsse vastuvõtmine suurendaks Kesk- ja Ida-Euroopa võimalusi muutuda esmakordselt ajaloos stabiilseks ja läänemeelsete suundumustega piirkonnaks. The Washington Post, 7.04

Uudisteagentuurid

PMs Siim Kallas (Estonia), Andris Berzins (Latvia), and Algirdas Brazauskas (Lithuania) with their counterparts from Albania, Bulgaria, Croatia, Macedonia, Romania, Slovakia, and Slovenia attended the forum of NATO candidate countries in Bucharest. They adopted a common declaration, confirming their goal to become NATO members. It also welcomed the cooperation between Russia and NATO that followed the terrorist attacks of 11 September and pledged to ease the integration of a democratic Russia into the Euro-Atlantic community. (Rfe, 5.04)

Romania, which is increasingly hoping to be included in a list of countries invited to join NATO later this year, said that a "vast" expansion of the Alliance will truly end the Cold War. “For Bucharest, there is no alternative to joining NATO," said President Ion Iliescu, adding that its enlargement must "strengthen the southern flank of the Alliance”. Romanian PM Adrian Nastase said that his government could resign if Bucharest is snubbed by the 19-member Alliance at the Prague summit. (Afp, 4.04)

Leedu parlament kutsus kõiki riiklikke institutsioone ja ühiskonda jõupingutusi tegema, et kindlustada NATOlt liitumiskutse saamine selle aasta sügisel. Parlament võttis vastu resolutsiooni "NATO liikmelisuseks valmistumise tähtsaimast etapist", mille kohaselt võtab Seim enesele kohustuse "teha kõik võimalik, et Leedu säilitaks NATOsse kandideerivate riikide seas liidripositsiooni". Eelmise aasta mais sõlmisid Leedu parteid kokkuleppe riigi kaitsepoliitika kohta aastateks 2001-2004, mille kohaselt Seim jätkab kaitseväe järjekindlat arendamist. Leedus toimub ka infoaktsioon NATO Päevad, mis on suunatud NATO tutvustamisele. (RIA Novosti, 3.04, Interfax, 4.04)

Russia and NATO are making progress towards creating a new joint council with the working title Council of 20, Russian Deputy FM Yevgeny Gusarov said. Gusarov visited Brussels at the head of a team of Kremlin experts to discuss preparations for creating a new NATO body that would enable Russia and the 19-nation alliance to take decisions together. Moscow believes that it will have an equal say with its NATO partners in discussing and making "specific decisions, as well as bearing equal responsibility for their implementation," he said. The final decision on the new format "may allow compromises," he added. (Afp, 4.04)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul ei soovi Venemaa NATO laienemisplaane uue formaadi “20” raames mõjutada. Ivanovi sõnul on Venemaa valmis arutama julgeoleku probleeme, uusi ohte ja väljakutseid nagu võrdne võrdsega, mitte aga sõjavägede grupeeringute suurenemist või muid sarnaseid küsimusi. (Interfax, 4.04)

Romania is to open the Black Sea port of Constanta to US troops in the region, as the country strengthens its role in the fight against terrorism, Defence Minister Ioan Mircea Pascu said. Romania is also upgrading two military airports for potential use by foreign forces, he said. (Afp, 2.04)

Tbilisis algas sõjaluureseminar NATO programmi “Partnerlus rahu nimel” raames, mille eesmärgiks on Gruusia sõjaväelaste luureoskuste parandamine ja Gruusia-NATO koostöö tõhustamine. (RIA Novosti, Interfax, 3.04)

Eesti NATO ühing tähistas alliansi loomise 53. aastapäeva, tutvustades Eesti elanikele NATOga seonduvat. Ürituse eesmärgiks oli näidata, et Eesti elanikkond toetab riigi liitumist NATOga. (RIA Novosti, 4.04)

USA ajakirjandus

Veel mõned kuud tagasi tundus NATO "big bang" laienemise stsenaarium ebarealistlikuna. Pärast Bukarestis toimunud alliansi kandidaatriikide kohtumist näib aga olevat selge, et Prahas toimuval tippkohtumisel esitatakse hulgi liitumiskutseid. Bukaresti tippkohtumisel väljendasid osavõtvad riigid veendumust, et Balti-Aadria-Musta mere piirkond on julgeoleku mõttes jagamatu, õigustades sellega alliansi laiaulatusliku laienemise asetleidmist. Teravdatud huvi Musta mere piirkonna suhtes on põhjendatav, kuna piirkond on USA poolt läbiviidavate terrorismivastaste operatsioonide jaoks strateegilise väärtusega. Samuti suureneb arusaam, et Musta mere piirkond on strateegiliselt seotud Lõuna-Kaukasuse ning naftarikka Kaspia mere piirkonnaga. Ka Lääne-Euroopal on siin mängus ülimalt tähtsad majanduslik-julgeolekualased huvid, mis hetkel on vaid USA ja Türgi õlgadel. Bulgaaria ja Rumeenia liikmelisust NATOs toetavad tugevalt ka Türgi ja Kreeka. Kõikide nende protsesside käivitamine on aga USA poliitiline initsiatiiv. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 5.04)

Nüüd, mil NATO on valmis Praha tippkohtumisel esitama liitumiskutsed kuni seitsmele riigile, tõusetuvad mitmed keerulised küsimused, alates kandidaatriikide vastavusest Lääne demokraatia ja sõjalise professionaalsuse normidele kuni kahtluseni, et suur laienemine võib nõrgestada NATOt. Toetades laienemist kandidaatriikidesse, saaks USA president George W. Bushi administratsioon kindlustada, et Euroopa külmasõjajärgne integratsioon toimuks vastavalt USA väärtustele ning säilitaks USA mõjujõu Euroopas. Erinevalt EList, kes samuti valmistub suureks laienemiseks, rajab NATO aluse tihedamale sõjalisele koostööle USA ja Euroopa vahel. NATO laienemine ei lahendaks alliansi probleeme, mis on seotud tema ülesannete määratlemisega ning kaitsevõime ja poliitilise koostöö üle käivate transatlantiliste vaidluste lõpetamisega, kuid laiaulatuslik ning edukas laienemine oleks sellele vaatamata suurim saavutus. (The Washington Post, 7.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Mõned aastad tagasi tundus Balti riikide kaasamine NATOsse võimatuna, venelased oleksid olnud maruvihased juba seda ideed kuuldes. Nüüd aga on Washington teatanud, et vähemalt viis uut riiki (Balti riigid, Sloveenia ja Slovakkia) võivad saada liitumiskutse, mainitud on isegi Rumeeniat ja Bulgaariat. Millest tuleneb see ilmne strateegiline muutus? Üheks põhjuseks võib olla USA soov sõjas terrorismi vastu isegi jõuetuilt eurooplastelt võimalikult laiaulatuslikku abi saada. NATO geograafiline konsolideerimine Euroopa Lähis-Ida poolses osas oleks mõistlik samm. Rumeenia ja Bulgaaria vastuvõtmist toetavad Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia ning isegi Kreeka ja Türgi. Kahe mahajäänud riigi kaasamine allianssi kindlustaks NATOle tugevama jalgealuse Musta mere piirkonnas. Teiseks laiaulatusliku laienemise põhjuseks on Venemaa president Vladimir Putini soojenevad suhted Läänega. Seda kasutab ära USA president George W. Bush, kes on vägagi lahke Balti riike vastu võtma, enne kui venelased selle üle mingil põhjusel jälle pahameelt võivad väljendama hakata. Kuid laienemise olulisim põhjus seisneb NATO muutunud eesmärkides. Ameeriklased küll väidavad, et Artikkel 5 on alliansi nurgakivi, kuid NATO ei ole enam külmasõja-aegne klubi vaid on muutumas poliitiliseks organisatsiooniks. Liikmelisuse kriteeriumiks ei ole enam niivõrd kaitsevõime, kuivõrd toimiv demokraatia ning turumajandus, korras suhted naabritega ja rahvusvähemustest lugupidamine. (The Economist, 4.04)

Mis ajast on Ida-Euroopa Lääne maailma jaoks strateegilise tähtsusega olnud? Paljud julgeoleku eksperdid kinnitavad, et alates 11. septembri sündmustest. Kandidaatriigid püüavad üksteist üle trumbata, tõestades, kes on parim, suurim, enim reforme läbi viinud ning kõige vähem korrumpeerunud. Erinevalt enamustest kandidaatriikidest on Balti riigid edukalt loonud regionaalse alliansi ning teevad lobitööd Läänes üheskoos. Selle tulemusena võib kolmik olla üpris kindel NATO liitumiskutse saaja. (Kate Connolly, The Guardian, 3.04)

USA suursaadik NATO juures Nicholas Burns lükkas kõrvale väited, justkui oleks NATO osatähtsus pärast 11. septembri sündmuseid vähenenud. Burnsi sõnul ei ole kahtlustki, et NATO jääb julgeoleku organisatsiooniks. Ka lükkas ta ümber arvamused, et USA toetab mingil moel NATO põhirolli vähendamist. Burns rõhutas, et NATO on seadnud endale kindla eesmärgi vahetult enne Praha tippkohtumist kuni seitsmele riigile alliansi liitumiskutse esitada. Burnsi sõnul aga on laienemises NATO jaoks "kaks proovikivi": "Kas uued liikmed tugevdavad või vastupidi nõrgestavad allianssi? Kas me saame olla kindlad, et iga uus liikmesriik tõepoolest püsib demokraatia suunal ning saavutab poliitilise stabiilsuse?" Burns tõdes ühtlasi, et NATO peab püüdlema sõjastruktuuride suurema paindlikkuse poole ning arenema uute tehnoloogiate vallas. (Judy Dempsey, Financial Times, 4.04)

Taani ajakirjandus

Kohtumisel Bukarestis, kus osalesid NATO kandidaatriikide riigi- ja valitsusjuhid, konstateeriti muuhulgas, et NATO 'robustne' laienemine on vajalik reaktsioon terroriohu vastu. Seega on kandidaatriigid nn lõppspurdi eel otsustanud koostöö kasuks võimalikult suure laienemise nimel. USA asevälisminister Richard Armitage ütles, et nende sihiks on võimalikult suur laienemine, kuid midagi ei ole veel otsustatud ning lõpuks sõltub kõik siiski kandidaatriikide suutlikkusest end kvalifitseerida. Formaalselt otsustatakse NATO laienemine novembri lõpus Praha tippkohtumisel. Samas on mai keskpaiku oodata laiemat koostööd NATO ja Venemaa vahel, et leevendada Venemaa vastuseisu Eesti, Läti ja Leedu kutsumisele NATOsse. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 27.03)

Artikkel räägib Taani peaminister Anders Fogh Rasmusseni visiidist USAsse. Kohtumisel president George W. Bushiga märkis Rasmussen muuhulgas, et Taani suur soov on kolme Balti riigi kutsumine NATOsse alliansi järgmisel laienemisel. (Klaus Justsen, Jyllands-Posten, 26.03)

Norra ajakirjandus

Artikli autor väidab, et USA ja Euroopa kaugenevad aeglaselt, kuid kindlalt teineteisest, ning et areng nii USAs, Euroopas kui mujal maailmas peaks kaasa tooma kui mitte just NATO kadumise, siis vähemalt ümber vormimise. Autor toob oma väidete tõestuseks kaheksa argumenti. (Geir Lundestad, Aftenposten, 3.04)

Venemaa relvaeksport suureneb aasta-aastalt. Ametlikel andmetel eksporditi eelmisel aastal relvi rohkem kui 35 mrd NOKi eest, kuid analüütikute arvates võivad need arvud tegelikult palju suuremad olla. Suurim osa Vene relvaekspordist läheb Indiasse. (NTB, Aftenposten, 4.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Venemaa kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö peavalitsuse endise juhi Leonid Ivashoviga. Ivashov on NATO tulihingeline vastane, vana kooli esindaja, millest juba annab tunnistust ka intervjuu pealkiri: "Venemaa ümber tõmbub koomale Anaconda silmus". Juttu on reeturlikust Gruusiast, NATO laienemisest Balti riikidesse. "Balti riikide NATOsse võtmisega näitab USA, et ta on murdnud Venemaa ja eurooplaste vastupanu. Just Balti riikide kaudu tugevdab USA oma kohalolekut Euroopa kontinendil: NATOl saab olema potentsiaalne võimalus oma lennuväe ja tuumarelva paigutamiseks". (Jelena Aleksandrova, Parlamentskaja Gazeta, 5.04)

Artikkel Venemaa ja NATO suhetest. Alliansi peasekretär George Robertson rääkis spetsiaalselt Izvestijale sellest, millised koostöövõimalused avanevad Venemaa ja NATO vahel. Vaatamata tõsistele lahkarvamustele mitmetes küsimustes (nt NATO laienemine), hakkavad NATO ja Venemaa töötama formaadis “20”. Robertsoni sõnul niipea kui Moskva ja allianss lepivad omavahel "20" raames tööjaotuse osas kokku, “ei istu Venemaa esindajad NATO liikmetega mitte ainult ühe laua taha, vaid hakkavad osalema ka otsuste langetamise protsessis". Samas kinnitas Robertson, et see ei tähenda, et allianss lõpetab oma olemasolu formaadis "19". (George Robertson, Izvestija, 2.04)

Rumeenia ja Bulgaaria olid juba nõukogudeajal strateegiliseks trampliiniks ja transiidibaasiks - läbi nende riikide plaanis Varssavi Lepingu Organisatsioon anda strateegilisi lööke Lähis-Ida suunal kuni Suessi kanalini. Ameeriklastel jääb praegu vaid kaasajastada väärtuslikud sõjalise infrastruktuuri lülid. Washingtoni plaanide järgi peaks Rumeeniast saama nn ‘Kolme mere algatuse’ (Must, Vahe- ja Aadria meri) mootor’. Algatuse idee on Balkanimaade ja Türgi koostöö süvendamine, et kindlustada NATO lõunatiiba. Rumeenial ja Bulgaarial on oluline roll ka naftatransiidi osas Kaspia mere piirkonnast Lääne-Euroopasse. Arvestades veel Gruusia ambitsioone ning Soome ja Rootsi viimaseid arenguid NATO suunal, võivad Must meri ja Läänemeri saada lähiaastail ‘NATO meredeks’. See aga muudab radikaalselt geopoliitilist ning sõjalis-strateegilist olukorda kogu Ida-Euroopas. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 6.04 )

Leedus toimusid NATO päevad, mille korraldajaks oli Leedu välis- ja kaitseministeerium. Eestis ei korraldanud ametlikud võimud NATO aastapäeva puhul midagi, kogu vastutus asja eest oli pandud Eesti NATO Ühingule. Ainukeseks NATO-teemaliseks ürituseks oli kontsert Tallinna kesklinnas. Lätis ei korraldatud üldse midagi. (Vladimir Vodo, Kommersant, 5.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Presidents Arnold Rüütel (Estonia), Vaira Vike-Freiberga (Latvia), Valdas Adamkus (Lithuania), and Aleksander Kwasniewski (Poland) held wide-ranging talks in Vilnius. Primary focus was placed on foreign-policy issues, particularly NATO and EU expansion. The presidents decided to hold further meetings between their ambassadors in Washington to better coordinate the support of their respective nationals living in the US in lobbying for the admission of the Baltic States to NATO at the Prague summit in November. The presidents noted that agricultural issues will pose the greatest problems to their common efforts to join the EU. They also agreed on the need to complete the Via Baltica highway and modernize railway travel between Warsaw and Tallinn. (Rfe, 5.04)

OSCE High Commissioner on National Minorities Rolf Ekeus told PM Siim Kallas in Tallinn that he does not see any major problems in Estonia and will focus his efforts in the country on supporting social integration. The two discussed the status of education in the minority languages, and the controversy over the registration of the Estonian Orthodox Church subordinate to the Moscow Patriarchate, which is nearing a settlement. During his two-day visit, Ekeus also met with President Arnold Rüütel, FM Kristiina Ojuland, and officials dealing with ethnic affairs. (Rfe, 5.04)

Eesti ja Horvaatia sõlmisid riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Horvaatia välisminister Tonino Picula, Eesti poolt allkirjastas leppe välisminister Kristiina Ojuland. Picula kohtus Eestis ametlikul visiidil olles president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Toomas Savi ja peaminister Siim Kallasega. Kohtumistel arutati kahepoolseid suhteid, liitumisprotsessi ELi ja NATOga ning regionaalseid küsimusi. Lisaks pidas Picula välisministeeriumis loengu Horvaatia suhetest ELi ja NATOga. (RIA Novosti, 2.04)

Saksamaa Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeri hinnangul on Eesti edukalt lähenenud ELile ja NATOle. Eesti-visiidil Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga kohtunud Vollmer märkis, et Eestil ei ole takistusi nende eesmärkideni jõudmisel. Kelam kinnitas, et ELi ja NATOga ühinemise protsessi edukaks lõpetamiseks teevad nii Riigikogu, valitsus kui ka vastavad ametkonnad pingelist tööd. Kohtumisel vahetasid Kelam ja Vollmer mõtteid ELi efektiivse tegutsemise küsimuses. (Interfax, 3.04)

Riigiprokuratuur ootab avaldusi kõigilt inimestelt, kel on kaebusi erakondade liikmete nimekirjade õigsuse kohta, et algatada uurimine kohturegistrile tahtliku valeandmete esitamise kahtluse alusel. Taotluses peaks olema kirjas, millise erakonna nimestikus inimene esineb. Kirjas peab olema ka soov, et uuritaks ja kontrollitaks, kuidas on inimese andmed erakonna nimekirja sattunud, vaatamata sellele, et inimene pole sellesse erakonda kunagi astunud. Riigiprokuratuur suunab avaldused edasi avaldaja elukohajärgsesse prokuratuuri. (Interfax, 4.04)

Taani ajakirjandus

Aarhusi ülikooli professor Martin Paldam on läbi viinud Venemaa, Poola ja Baltikumi arengut puudutava ulatusliku uurimuse, mis hiljuti ka raamatuna ilmus. Oma uurimuses kirjutab Paldam, et Eesti ja Poola on elatustaseme ja majanduskasvu poolest teinud suurimaid edusamme ning nendes riikides on ka olnud rahva usaldus valitsuse vastu suurim. Samas konstateerib ta, et vaatamata iga-aastasele 4-5% majanduskasvule, kulub vähemalt 50 aastat, enne kui nimetatud viis riiki jõuavad majanduslikult ja elatustasemelt samale tasemele Taani ja teiste ELi riikidega. Paldam väidab siiski, et mitte rohkem kui 20 aasta pärast on riigid samal tasemel Kreeka ja Portugaliga. Hetkel kvalifitseeruvad riigid keskmise sissetulekuga riikide hulka. (Flemming Ytzen, Politiken, 26.03; Heinz Andresen, Børsen, 27.03)

Frederiksborgi maakond Taanis kaalub meditsiiniõdede sissetoomist Ida-Euroopast ja Baltikumist, sest järgneva 5-15 aasta jooksul tuleb neil asendada vähemalt 900 meditsiiniõde. Ettepaneku õdede sissetoomiseks tegi Taani tervishoiuminister Lars Løkke Rasmussen ning Frederiksborgi maakond on ettepanekusse suhtunud positiivselt. Midagi kindlat veel otsustatud ei ole, sest enne tuleb täpselt uurida, kas selline tegevus üldse võimalik on. Taani meditsiiniõed on äraootaval seisukohal ning arvavad, et see variant oleks vaid ajutine lahendus õdede puuduse probleemile. (Christina Sommer, Jyllands-Posten, 3.04)

Rootsi ajakirjandus

Soome, Venemaa ja Eesti tahavad rajada laevaliikluse seiresüsteemi Soome lahel, st et kõik Soome lahel sõitvad laevad peavad endast teatama mandril asuvale keskusele. Teatamiskohustus oleks üks osa Soome lahel seilavate laevade järelvalve- ja juhtimissüsteemist, mis peaks käivituma juba sel suvel. (Dagens Industri, 28.03)

Artikli autorid on kolme Rootsi abiorganisatsiooni esindajad, kes tegelevad abi saatmisega Eestisse. Autorid on Eesti arengu suhtes positiivsel seisukohal ning põhjendavad esilekerkivaid puudusi ja mahajäämust 50 aastat kestnud nõukogude ajaga, mil Eesti normaalne areng polnud võimalik. Seepärast ei saa praeguseid poliitilisi juhte tänase viletsuse pärast vastutavaks muuta. Autorid lisavad, et vene rahvusest abivajajate sotsiaalset diskrimineerimist Eestis ei toimu. Võrreldes Eestiga on Rootsis olukord sama - töö saamiseks on vajalik riigikeele oskus ning illegaalne riigis viibimine ei anna õigust sotsiaalabile. (Karin Raiend, Anne-Marie De Geer, Helena Trolle, Dagens Nyheter, 24.03)

Venemaa ajakirjandus

Eesti poliitilisel eliidil tuleb terve mõistus tagasi - parlament kiitis heaks gümnaasiumiseaduse parandused, mis põhimõtteliselt tähendab venekeelse gümnaasiumihariduse säilimist. Positiivsed muutused said võimalikuks tänu uue koalitsiooni võimutulekule. Kuigi seaduses on olemas säte, et aja jooksul lähevad kõik koolid üle eestikeelsele õppetööle, meenutab see rohkem soovitust, mitte käsku. (Juri Tshernjavski, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 5.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Danish airline Maersk Air will later this month transfer the maintenance of its Boeing aircraft and accounting tasks to Estonia to save money. Maersk Air Maintenance Estonia will start operating later this month in Tallinn, providing major technical overhaul (so-called C-checks) and daily aircraft maintenance Boeing 737 aircraft operated by both companies, Estonian Air vice president Erki Urva said. (Afp, 2.04)

Estonia's fuel retailer Alexela Oil said that Russian businessman Valery Sikorsky has bought a majority stake for an undisclosed sum. Sikorsky, who resides in Switzerland, will finance Alexela Oil's expansion plans in Estonia from the current 29 service stations to 45. Russia's LUKoil is also very active on the Estonian market, and Norway's Statoil is negotiating to acquire Shell stations to give it a market leading position of 51 stations. (Afp, 3.04)

Estonian consumer prices stood at 4.3% in the 12 months to March, down from the 12-month figure of 4.4% in February. Inflation rose by 0.3% in March from February because of higher prices for clothes and vegetables. (Afp, 5.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Läänemere sadamad ei ole teisejärgulised. Ventspilsi sadam tagab 34,8 mln tonni, Tallinna sadam 29,4, Klaipeda 19,4 ja Riia 13,4 mln tonni ulatuses kauba transiiti aastas, mis on rohkem kui naabersadamates Helsingis ja Kopenhaagenis, kus keskmine kaubakäive on 10 mln tonni. Konkurentsieeliseks lahe teise kalda sadamate ees on Balti riikide Soomest kuus korda odavam tööjõud. Balti riikide sadamad domineerivad ka Sankt-Peterburgi sadama üle, kuna sealne laevatee jäätub viieks kuuks aastas. Balti riikidel on samuti geograafiline eelis, asetsedes Venemaa läänesuunalise naftaekspordi teel. Transiit moodustab ligi 20% Balti riikide SKPst. See on neid aga Balti riikide iseseisvumisest alates regionaalse poliitika kontekstis haavatavaks muutnud, kuna Venemaa kontrollib nii torutransporti kui ka raudteed. 1994. a. alates kasutab Venemaa Balti riikide suhtes topelttolle, vastuseks väidetavale venekeelse vähemuse halvasti kohtlemisele. Tallinna sadama juhtide sõnul on Eesti transiidifirmad ja raudtee selle tõttu kaotanud ligi 500 mln Eesti krooni. Patrik Erbs Prantsuse saatkonnast Eestis rõhutab aga, et Tallinna sadamad, eriti Muuga sadam, on tänu Läänest tulevatele rohketele välisinvesteeringutele muutunud ultramodernseteks. Balti sadamate tegevus on 90ndatest aastatest alates jõudsalt arenenud. Kuid kuna Balti sadamatel on tootmisvõimsus siiani kasutatavast suurem, peavad nad spetsialistide hinnangul nüüdsest alustama võitlust saavutatud kaubamahtude stabiilsena hoidmiseks. (Françoise Pons, Le Figaro, 1.04)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa Vereins- und Westbank AG avas hiljuti oma esinduse Tallinnas. Kolmest Balti riigist väikseima asukoht toob endaga kaasa palju eeliseid. Eestil on soodus geograafiline asend. Juba praegu on ta Kirde-Euroopa pöördsillaks muutunud. Infrastruktuur, eriti telekommunikatsioonide osas, on hästi välja arendatud. Töövõtjad on kvalifitseeritud, rendid paljude teiste reformriikidega võrreldes madalamad ning poliitiline olukord stabiilne, nii nagu ka valuuta (kroon) ning finants- ja majanduspoliitika. Madalate maksumääradega lihtne maksusüsteem, maksuvabastus uuesti investeeritud tuludele ning peaaegu puuduvad tollimaksud teevad Eesti välismaistele investoritele huvitavaks. Eesti pangasüsteemi loetakse stabiilseks. (FAZ, 2.04)

Taani ajakirjandus

Taani lennukompanii Maersk Air hakkab oma lennukite kontrolli- ja hooldustöid tulevikus tegema Eestis, lennukompanii Estonian Air järelvalve all. Hooldustööde kolimise eesmärgiks Prantsusmaalt Eestisse on kulutuste vähendamine, mis peaks olema võimalik tänu Eesti madalatele palkadele. (www.standby.dk, 4.04)

Estonian Air, millest 49% kuulub Taani lennukompaniile Maersk Air, sai 2001. a. 7 mln Taani krooni kasumit. Maersk Air ise jäi eelmisel aastal 365 mln Taani krooniga kahjumisse. (www.standby.dk, 5.04)

Ida-Euroopasse eksporditud taani toodete eest saadud tulu (22,8 mrd DDK) on kasvanud 18,9%. Taani eksport Ida-Euroopasse on peaaegu niisama suur kui Norrasse ning palju suurem kui nt Prantsusmaale, Hollandisse või Itaaliasse. Suurimad taani kaupade ostjad Ida-Euroopas on Poola ja Venemaa, neile järgnevad Eesti, Läti ja Leedu. (Lars Erik Skovgaard, Jyllands-Posten, 3.04)

Taani tuuleveskite ja teiste keskkonnasõbralike toodete eksport Ida-Euroopasse ja ka Aasiasse on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Ka Eestis on huvi olemas, nii näiteks sõidab eestlaste ametlik delegatsioon Taani keskkonnamessile DanMiljø 2002. (Ole Sønnichsen, Jyllands-Posten, 7.04)

Rootsi ajakirjandus

Eesti 2001. a. majanduskasv oli esialgu pakutust suurem. Eesti Statistikaameti andmetel tõusis SKP 4. kvartalis 5,7%, ning terve 2001. a. jooksul 5,4% (algselt pakutud 5,3% asemel). Soodsa arengu taga on jätkuvalt suured investeeringud, mis on üllatanud isegi analüütikuid. Eksport on ootuspäraselt pisut vähenenud. SKP kasvu seostatakse eelkõige teenindussektoriga. Olgugi et käesoleva aasta kasvuprognoos ei ole nii suur, on see siiski tervelt 4-5%, võrreldes nt Rootsi 1,3% kasvuprognoosiga. (Reet Waikla, Dagens Industri, 3.04)

Liitumisel ELiga on Eesti sunnitud kaotama nii tax-free-kaubanduse kui ka senise vägagi liberaalse ettevõttetulumaksu seaduse. Eriti just viimase puhul on ELi liikmesriigid arvamusel, et ettevõtete tulumaksust vabastamine annaks Eestile eelise. Mis puutub tax-free-kaubandusse, siis otsivad laevakompaniide juhid sellele võimalikke alternatiivseid lahendusi. Eesti välisminister Kristiina Ojuland arvab, et laevafirmad võiksid kaotatud tulude eest kompensatsiooni saada, nagu see toimub teistes Põhjamaades. (Reet Waikla, Dagens Industri, 5.04)

Artikli autor, kes on ühte Eesti lastekodu aitava organisatsiooni liige, kirjeldab põhjalikult Eesti majanduslikku olukorda ning analüüsib Eesti majanduse pideva kasvu põhjusi. Autor võrdleb Eestit ka Läti, Leedu ning Rootsiga. Artikli lõpus tõstatab autor küsimuse, kas Rootsil ei oleks midagi eestlaste käest õppida. Seda just näiteks majanduskasvu osas. (Ola Ström, Nerikes Allehanda, 20.03)

Põhjamaade jaekaubandusketid on tänaseks Eesti kaubandusturul juhtival kohal. Ka kinnisvarakompaniide optimism Eesti turul ei ole langenud. Veebruaris otsustas Norra Kinnisvarakompanii Linstow International ehitada Tallinna lennujaama lähedale Eesti suurima hüpermarketi. (Reet Waikla, Dagens Industri, 28.03)

Suurte supermarketitega kaasnev pahupool seisneb selles, et kohalik kaubandus ei suuda konkureerida põhjamaiste kaubanduskettidega, mis kaubanduselu juhivad. Väikepoed ja eesti kauplusteketid jäävad nii kapitali kui ka oskuste puudusel konkurentsis kaotajaks. Eurooplastega võrreldes on eestlaste ostujõud mitu korda väiksem. (Reet Waikla, Dagens Industri, 28.03)

Norra ajakirjandus

Suure Norra kompanii Expert Eilagi jaekaubandusega tegelev osa Expert Norge on endale ostnud pääsu nii Eesti, Taani kui Islandi jaekaubandusturule. Kompanii eesmärgiks on üles ehitada suur põhjamaine kontsern, mis hõlmaks ka kogu Baltikumi ning mis põhiosas kuuluks Norrale. (Kjell Evensen, Dagens Nęringsliv, 5.04)

Läti ajakirjandus

Eesti Raudtee uus omanik USA-Eesti konsortsium BRS kavatseb tõsta kahekordselt raudtee läbilaskevõimet, vahetades vanad Ukrainas tehtud vedurid General Motorsi toodangu vastu. BRS omanike sõnul on oht, et juhul kui Eesti ei jõua piisavalt kiiresti transiiti teenindada, täidab selle lünga Läti ja sel juhul on seda juba väga keeruline Eestisse tagasi tuua. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 2.04)

Väiksesse Kõlleste valda ehitatakse keemiatehas, mille toodang - puhastusvahendid - tarnitakse Venemaale. Kõllestet külastas Vene delegatsioon, mille koosseisus oli isegi Vladimir Putini eriesindaja Peterburis Vladimir Bondarenko. Venelased tundsid suurt huvi projekti vastu ja teatasid, et uue tehase aktsionäride hulgas saab kindlasti leiduma ka venelasi. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 3.04)

Kütuse jaemüüja Alexela Oil omanikuks sai vene ärimees Valeri Sakorski, kes on aktsiaemissiooni teel omandanud juba 2/3 ettevõtte aktsiatest. Alexela Oili nõukogu liige Oleg Karpikov kinnitas, et Sakorski näol on tegemist finantsinvestoriga, kes on Venemaal seaduslikult pangandustegevusega raha teeninud ja kelle taga ei seisa ühtegi Vene naftakompaniid. Alexela mahamüümine tegi lõpu Eesti kapitali olemasolule kütuseäris - kohalike ettevõtjate kätte on jäänud vaid üksikud bensiinijaamad provintsis. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.04)

Oma avalduses Eesti Lihaliidule märgivad 7 Eesti lihatööstust, et Lihaliit ei ole toime tulnud oma peamise põhikirjalise eesmärgiga - tõsta tööstusharu mainet. Nende arvates on Eesti lihatoodete maine teiste kodumaiste toidukaupadega võrreldes kõige madalam. Osa Lihaliidu liikmesettevõtteid soovivad toodangu kvaliteedi arvel turuosa ja kasumit suurendada, ning kuna seda tehakse tarbijat teavitamata, süvendab see tarbijate rahulolematust eesti lihatoodete suhtes veelgi. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.04)

Majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson vahetas välja neli ASi Tallinna Sadam nõukogu liiget, nüüd kuuluvad nõukokku vaid Siim Kallase valitsusele lojaalsed inimesed. Poliitikute ja Tallinna Sadama töötajate seas käivad kuulujutud, et järgmise sammuna võtab valitsus ette Tallinna Sadama tegevjuhtkonna väljavahetamise Silmas on peetud eelkõige juhatuse esimeest Riho Rasmanni. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 5.04)

Venemaa ajakirjandus

Balti riigid viisid läbi eksperimendi: üheks päevaks otsustati Venemaa energiasüsteemist välja lülituda. Probleemiks on siin Kaliningradi oblast, mis jääb kas energiablokaadi või ühineb erinevalt ülejäänud Venemaast Euroopa energeetikasüsteemiga. Balti riigid on viie aasta jooksul teinud ettevalmistusi autonoomse energiavarustuse süsteemi loomiseks, mis oleks sünkroniseeritud Euroopa süsteemiga. See annab Balti riikidele lisavõimalusi liitumiseks ELiga. (Vladimir Zhukov, Irina Rõbaltshenko, Kommersant, 5.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Saksamaa on maksnud Eestis elavatele natsirežiimi ohvritele sadu miljoneid kroone hüvitist. Eesti on üks esimesi riike, kus Saksamaa on fondidest hüvitise taotlejatele esimeses etapis raha välja maksnud. Fond "Mälestus, vastutus ja tulevik" on maksnud hüvitist Eesti 6359 taotluse esitajale, kokku 8.025.456 eurot, teatas Saksamaa saatkond Tallinnas. (IA Rosbalt, 3.04)

Eesti kehtestas oma õhuruumis ELi ranged müranõuded, mis ei luba suurt müra tekitavaid vanu lennukeid riigi lennujaamadesse. Lennuameti esindaja sõnul lähtus Eesti otsuse langetamisel soovist liituda ELiga, seega peab ta järgima kõiki ELi soovitusi. (RIA Novosti, 1.04)

Eesti ja Venemaa kirjutasid alla raadiosageduste kasutamise kokkuleppele. Venemaa raadiosageduse peakeskuse direktori asetäitja Viktor Jelisejevi sõnul aitab kokkuleppe sõlmimine raadioside süsteemide arengule kaasa nii Venemaal kui Eestis. (RIA Novosti, 5.04)

A leading Estonian judge who handles organized crime cases was shot and seriously wounded, with police initially ruling out mafia involvement, saying the shooting appeared to have personal motives. The judge, Merle Parts, received one serious wound to the neck when a man shot her at a supermarket parking lot. (Afp, 31.03)

Keskkriminaalpolitsei tabas mehe, keda kahtlustab Tallinna linnakohtu kohtuniku Merle Partsi tulistamises. Politsei kahtlustab kohtunik Partsi tulistamises 28-aastast Eerot. Esialgsetel andmetel võib tegu olla isikliku tüliga. (Interfax, 1.04; Afp, 5.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa oli rabatud Eesti võidust kahe riigi vahel peetud jalgapallimatšil. Venemaa oli mängu esimestel minutitel ülekaalus, kuid kaitses nõrgalt vasturünnakuid, mis võimaldas eestlasel Andres Operil lüüa kaks väravat. Venemaa jaoks oli see halvim alustus MMil. Venemaa meeskonna abitreener Mikhail Gershkovich sõnas pärast mängu, et sama nõrga mängu juures ei suudeta MMil ühtegi matši võita. Eesti meeskonna treener Arno Pijpers aga ütles: "Me kaitsesime väga hästi, me seadsime ka ise endile soodsad võimalused. Me lõime kaks väravat, kuid meil oli veel kolm või neli head võimalust." Oper tõi kahe väravalöögiga Eestile meeldejääva võidu. (Simon Parry-Crook, The Daily Telegraph, 27.03)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi koguduse St. Mikaeli kiriku Tallinnas taas-sisseõnnistamisel mais tagastatakse sealt ligi 60 aastat tagasi Rootsi viidud kultuuripärand, sealhulgas kirikule kuulunud inventar. Sõja ajal viidi Rootsi mitmeid Eesti rootslastele kuulunud kultuuriesemeid, mida kuni Eesti taasiseseisvumiseni Rootsi ajaloomuuseumis venelaste eest varjul hoiti. Kiriku taas sisseõnnistamisest Tallinnas võtab osa ka Rootsi kuningapaar. (Lindroth Thomas/TT, Göteborgs-Posten 6.04; Fatima Johansson, Aftonbladet 7.04; TT Spektra, Svenska Dagbladet, 8.04)

Jaapani linna Saku elanikud on avastanud Eestis asuva Saku õlletehase, ning on hakanud Saku õlut oma linnaelanike tarbeks importima. Tänaseks on Saku linna pubides Jaapanis müüdud juba 12 500 liitrit Saku Originaali. Artikli autor märgib veel, et eestlased jõid eelmisel aastal 67 liitrit õlut inimese kohta, rootslased seevastu 54 liitrit. (Reet Waikla, Dagens Industri, 3.04)

Juba varem ajalehes sõna võtnud preester tõstatab veelkord küsimuse - kelle vastutada on kodutute laste ning teiste nõrkade ja kaitsetute abistamine Eestis? Probleemi ei lahenda endise nõukogude süsteemi süüdistamine. Samuti ei ole inimesed, keda nimetatakse illegaalideks, ise oma saatust valinud. (Krister Kappel, Dagens Nyheter, 28.03)

Rootsis alkohoolseid jooke turustava kompanii Systembolageti üks juhte käis Tallinnas lõbureisil, mille maksis kinni õlle importimisega tegelev Rootsi kompanii Joulnir Import. Eestis külastati esmalt Tartu Õlletehast, mille õlut Joulnir Import tahtis importima hakata. Pärast seda veedeti Tallinna seksklubides kaks päeva rõõmsalt aega. Systembolageti juht sai endale ka üle 80000 SEKi maksva käekella. Reis toimus eelmise aasta juunis. Jaanuaris läks Joulnir Import segastel asjaoludel pankrotti. Õlle importi Eestist ei ole toimunud ning eile vabastati ka Tallinnas käinud Systembolageti juht sobimatu käitumise pärast oma töökohalt. (Christian Holmén, Expressen 5.04; Maria Davidson/TT, TV4; Peter Carlberg, Svenska Dagbladet, 6.04)

Rootsi integratsiooniminister Mona Sahlin andis teada, et kuna parvlaev Estonia huku asjus ei ole esile kerkinud mingeid uusi asitõendeid, siis ei ole uus uurimisprotsess motiveeritud. Kohtumisel viidati sadamaprotokollile, mis oli koostatud vahetult enne Estonia lahkumist sadamast septembris 1994. Protokollis on kirjas rida tõsiseid puudusi Estonial, mille järgi laev tegelikult ei oleks tohtinud sadamast lahkuda. (Lillemor Melsted/TT, Helsingborgs Dagblad, 4.04)

Tallinnas tulistati Eesti kohtunikku Merle Partsi. Vigastus ei ole eluohtlik. See oli esimene atentaat Eesti kohtuniku vastu pärast riigi taasiseseisvumist 1991. a. (TT-Reuters, Dagens Nyheter, 2.04)

Norra ajakirjandus

Vaatamata pahkluu murrule osaleb Norra kroonprintsess Mette-Marit, vähemalt osaliselt, üritustel, mis leiavad aset seoses Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidiga Norra Kuningriiki 10.-11. aprillil. (NTB, Aftenposten, 3.04)

Läti ajakirjandus

Artikkel rahvusvähemuste koolidest Lätis, milles on juttu ka Riias asuvast eesti keskkoolist. Koolidirektor Enn Raja sõnul õpivad koolis peamiselt Eesti diplomaatide ja ettevõtjate lapsed, kuid mitte ainult. Õppetöö toimub läti keeles, esimesest klassist alates õpetatakse eesti keelt. Ajalehe andmeil hakkavad seitsme kuu pärast eesti keelt rääkima isegi need lapsed, kes ei osanud enne koolitulekut mitte ühtegi sõna eesti keelt. (Aia Lulle, Biznes&Baltija, 3.04)

Venemaa ajakirjandus

Tallinna jalgpallimatši analüüsivad endised NSVLi koondislased Viktor Shustikov ja Vjatsheslav Ambartsumjan. Tulemus oli ootamatu. Jääb üle ainult oletada, et ehk vene jalgpallurid arvasid, et Eesti vastast saab igal hetkel võita, mis osutus veaks. (Georgi Morozov, Parlamentskaja Gazeta, 2.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee