Nädal välismeedias: 25.-31. märts 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Support among Lithuanians for their country's bid to join the EU has fallen to less than 50%, as concern mounts over the low levels of farm subsidies being proposed for new members. The number of those opposed to Lithuania's EU membership in March grew by 5.2 points to 26.0%. (Afp, Interfax, 26.03)

Slovenia and Poland jointly criticised plans on financing EU enlargement, hoping to convince the EU to soften its views on subsidies. Visiting Polish PM Lezsek Miller and Slovenian counterpart Janez Drnovsek said plans on financing enlargement of the body to 25 members in 2004, presented by the EC in January, were "unacceptable." They hoped to convince the EU to soften its views, notably in the area of agriculture and regional aid, by the end of June, the two leaders said. Drnovsek voiced fears that membership negotiations would be delayed until the end of June due to upcoming elections in France and Germany. (Afp, 25.03)

Countries seeking membership in the EU will receive no special treatment exempting them from EU food safety standards, Spanish Agriculture Minister Miguel Arias Canate said after a meeting with Polish counterpart Jaroslaw Kalinowski. "This will be a very difficult point in (membership) negotiations," Canate told. "European consumer sensitivity to food safety is very high and the margin for maneuver very narrow," he said. (Afp, 26.03)

Vienna could become a gateway to eastern Europe when the EU expands, EU Commission President Romano Prodi said. "When I need information about eastern Europe, I go to Vienna. Vienna is a reference, a geographical and cultural crossroads. Vienna should become a meeting place for intellectuals and a study centre for eastern Europe," he said. "I can see no city other than Vienna that has this potential and these resources," he added. (Afp, 24.03)

USA ajakirjandus

Suurimad euroentusiastid muutuvad euroskeptikuteks niipea, kui hakatakse rääkima ELi laienemisest. Enamjaolt ollakse mures uute liikmesriikide majandusliku valmiduse pärast. Inimene “tänavalt” on mures sellepärast, et poolakad võivad hõivata endale töökohti Lääne-Euroopas ning et ELi maksumaksjad peavad ida-eurooplaste heaks kõrgemaid makse maksma hakkama. Nii arvataksegi, et Ida-Euroopa imeb pigemini ELi ressursid tühjaks kui toob kasu. Samas aga näitavad mineviku kogemused, et ELi liikmelisus toob endaga kaasa majandusliku kasvu ja rikkuse, mis on kasulik kogu ELile. Iirimaa oli 1973. aastal vaeseim liikmesriik, nüüd aga üks ELi eelarve suurimatest rahastajatest. ELi laienemisega seonduv oht ei seisne mitte selles, et see leiab aset liialt ruttu, vaid pigem selles, et laienemine võib edasi lükkuda. EL peaks kiirendama laienemise protsessi ning julgustama kandidaatriike ühinema euroga varem. Siis lõikab EL laienemisest tulenevat kasu samuti varem. (Charles Robertson, The Wall Street Journal, 28.03)

Austria ajakirjandus

Venemaa suhtub skeptiliselt ELi idalaienemisse, mitte aga nii tõrjuvalt kui NATO laienemisse. Seda vaadet õigustab Rahvusvaheliste Majandusõpingute Viini Instituudi (WIIW) asedirektor Peter Havlik. Moskva kardab, et ELi idalaienemine halvendab Venemaa suhteid endiste COMECON riikidega. Havliku sõnul on seesugune hirm alusetu, kuna ELi tollid on isegi madalamad ELi Ida-Euroopa kandidaatriikide keskmisest. Venemaa põhjendatud hirm on tekkinud aga praktikast Schengeni riikide viisade saamisega. Selle kaudu võivad häiruda nii inimeste liikumine piiritsoonis kui ka transiitkaubandus, näiteks Leeduga. Viisarežiimist saaks kõige rohkem kannatada Venemaa enklaav Kaliningrad. Havliku arvates peaks viisasid kergemini ning odavamalt saama. Venemaa nõuab visalt Brüsselilt Kaliningradile spetsiaaltoetusi, et kindlustada inimeste (kaasa arvatud sõdurid) ning kaupade vaba liikumine. Samuti nõuab Moskva, et EL finantseeriks Kaliningradi piirkonda. Pärast ELi idalaienemist muutub selle piirkonna toetamine tõepoolest akuutseks. (Die Presse, 27.03)

Seoses ELi laienemisega suureneb oluliselt ELi ametnike arv. Ainuüksi EK vajab ajavahemikus 2003-2008. a. administratiivtöödega toimetulemiseks 3800 uut töötajat. ELi Nõukogu hiljutise uurimuse järgi vajab Nõukogu omakorda 674 uut ametikohta. Uutest kohtadest suurema osa moodustavad tõlgid. ELi Nõukogu sekretariaat, kelle korraldada on kõik valitsusjuhtide istungid, arvestavad ainuüksi selles sektoris 288 uue ametnikuga, EK isegi 1500ga. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 30.03)

Norra ajakirjandus

Kõik viitab näiliselt sellele, et debatt Norra-ELi suhte üle on Norras jätkuvalt vajalik. Samal ajal aga paneb ennast maksma tahtmatus alustada uut debatti Norra ELi liikmelisuse üle. Viimane kehtib nii ELi pooldajate kui ka vastaste puhul. Vastaste argument on lihtne: norralased on juba kahel korral öelnud 'ei' ELile ja vastaste meelest ei ole pärast seda toimunud midagi, mis situatsiooni muudaks. ELi pooldajad ei julge riskida veel ühe kaotusega, vähemalt seni, kuni arvamusküsitluste tulemuste järgi on pooled Norra elanikest ELiga liitumise vastu. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et EL on laienemas üle-euroopaliseks instrumendiks, mille ELi vastased põlgasid 1994. aastal ära. Lisaks on Norrat mõjutamas Islandi võimalik ELi liikmeks astumine. (Aftenposten, 25.03)

Soome ajakirjandus

Soome professor Olli Rehn kritiseeris peaminister Paavo Lipponeni, kes on lubanud Eesti põllumajandusele toetust ELi liikmelisuse raames. Rehni sõnul taotlevad kandidaatriigid tootmisõiguseid ka sellisele toodangule, mida enam ei eksisteeri. "Tegemist on mingisuguste nõukogudeajast pärinevate "virtuaalõigustega". EL määraks tootmiskvoodid 1995-99 aastate põhjal. Seega toetataks tegelikku toodangut ega jagataks virtuaalseid õiguseid. See peaks takistama ka võimalikke ebameeldivaid turuolukordi näiteks piimatootmises. Kuid vaatamata sellele toetab Lipponen Eesti ligi kahekordseid eesmärke," tõdes Rehn. (Suomenmaa, 26.03)

ELi idalaienemise võidukas finish ei ole enam kaugel. Kümne ELi kandidaatriigiga on suletud 75% peatükkidest. Siiski on läbirääkijatel veel vara hinge tõmmata, kuna raskeimad küsimused nagu põllumajanduse otsetoetused on veel läbi arutamata. Läbirääkimiste ajakava mõjutavad Saksamaal oktoobris toimuvad valimised. Kuna Saksamaa on ELi suurim netomaksja, siis saab just põllumajandustoetuste suurus olema Saksamaale oluline küsimus. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 30.03)

Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski on nõudnud põllumajandusotsetoetuste suurendamist. "Kui see ei õnnestu, siis tuleks Poolale tagada õigus kaitsetollidele põllumeeste võrdväärseks kohtlemiseks kolleegidega praegustest liikmesriikidest," ütles Kalinowski. Kalinowski kardab, et EK lahja ettepanek mõjub hävitavalt suuremale osale Poola väiketalunikest. Värske arvamusküsitluse kohaselt näitaks 54% poolakatest rohelist tuld ELi liikmelisusele, kuid paljude arvates ei ole Poola veel valmis astuma uniooni. "Kardan, et Poola enamus ei toeta ELi liikmelisust. See aga oleks Poolale ja kogu ELile halvaks tagasilöögiks," tõdes Kalinowski. (Matti Hoviseppä, Turun Sanomat, 30.03)

Soome toetab ELi tulevaste uute liikmesriikide ettepanekut teha muudatusi europarlamendi juba jagatud kohtade arvus. Tshehhi välisminister Jan Kavani Soome-visiidil peetud pressikonverentsil teatas Soome välisminister Erkki Tuomioja, et Nizza tippkohtumisel tehti tulevastele liikmesriikidele parlamendikohti jagades viga. Osade uute riikide parlamendikohtade arv ei vasta nende elanike arvule. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 27.03)

Austria tööstusliit on välja arvutanud, et ELi laienemine suurendab Austria SKP-d 0,5-1% võrra. Vaatamata sellele on vaid napilt pooled austerlased laienemise poolt. Kõige positiivsemalt on laienemise suhtes meelestatud Viini tööandjateorganisatsioonide esindajad. Austria tööstusliidu peasekretär Lorenz Fritzi sõnul võidavad laienemisest kõik. Samuti on Fritzi sõnul uurimused näidanud, et Austria on oma pika piiri tõttu laienemise üks suurimaid kui mitte suurim võitja. (Seppo Ylönen, Kaleva, 27.03)

Siseareng

USA ajakirjandus

Vaidlustes Euroopa tuleviku üle on Electricité de France’st saanud omalaadne test. Kas Euroopa jätkab oma riikide monopolide, eelistatud tööstuste ning sotsiaalse heaolu süsteemide kaitsmist või võetakse suund vaba turumajanduse reformide suunas, mis on ökonomistide sõnul hädavajalik majanduskasvuks, luues sel moel 380 miljoni tarbijaga ühine turg – Euroopa Ühendriigid? Euroopa jääb hetkel tugevasti maha USAst majanduskasvu, töökohtade loomise ja tehnoloogia poolest. Barcelona tippkohtumisel näitasid ELi liidrid üksteise peale näpuga ning vahetasid teravaid sõnavõtte, süüdistades üksteist Euroopa tuleviku progressi takistamises. Kõik keerles peamiselt elektrienergia ümber. Suurbritannia, Hispaania ja Põhjamaad näevad majanduse liberaliseerimise retsepti avatud turgudes, tööhõive seaduste moderniseerimises, investeeringutes haridusse ja tehnoloogiasse. Prantsusmaa ja Saksamaa on oma kohalikke huvisid kaitstes seda kõike takistanud. Brüssel on liialt nõrk, sundimaks Prantsusmaad ja Saksamaad langetama poliitiliselt ebapopulaarseid otsuseid, eriti nüüd valimiste aegu. Kas ELi laienemine võiks aidata kaasa muutustele? See on võimalik, kuna kandidaatriigid on kümne aasta jooksul tegelenud reformide ja majanduse liberaliseerimisega ning iroonilisel moel on need riigid teadlikumad vaba turumajanduse ja õitsengu seosest, erinevalt lääne-eurooplastest. ELi tuleviku eesmärgiks on Euroopa, kes suudaks seista majanduslikult võrdselt kõrvuti USAga. Kuid kui EL ei suuda isegi ühele Prantsuse firmale selgeks teha oma vanimat eesmärki – ühise turu loomist – ei ole uniooni väljavaated kuigi head. (Stefan Theil, Newsweek, 25.03)

Saksamaa ajakirjandus

"USAs on puhkenud troopiline terasepalavik," ütles ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy. "See on haigus, mis ikka ja jälle välja lööb, kuid millega me ise nakatuda ei taha." EL kardab, et Aasiast ja Ida-Euroopast tulev odav teras ka Euroopa turule jõuab. EL esitas WTO juures Genfis kaebuse USA turuisolatsiooni kohta. Hetkel peab EL USAga läbirääkimisi võimalike kompensatsioonide osas. Juhul kui läbirääkimised USAga edukaks ei kujune, tuleb Lamy sõnul tarvitusele võtta "sobivamad vastuabinõud". EK on juba välja töötanud nimekirja USA toodetest, millele kehtestatakse tüli teravnemise korral sügisest karistustollid. Nimekirja kuuluvad sellised USA tippmajandusharud nagu terase-, mootorratta-, relva- ning tekstiilitööstus. Lamy sõnul pole niisuguste vastuabinõude eesmärk "USAd karistada, vaid teda kursi muutmisele suunata". (Katja Ridderbusch, Die Welt, 28.03)

Taani ajakirjandus

10 ELi kandidaatriigil on veel ees okkaline tee enne, kui nad suudavad täita ELi keskkonda puudutavaid nõudeid. Belgia konsultatsioonifirma Milieu for Milj¢ministeriet tehtud uurimus näitab, et ELi liikmesriikidega samale tasemele jõudmine läheks kandidaatriikidele maksma 600 kuni 900 miljardit krooni (DKK). Kogu see raha peaks kuluma jõujaamadest õhku paiskuva suitsu puhastamiseks, aatomielektrijaamade kindlustamiseks, reovee puhastamiseks, jäätmekäitluseks jne. Selliste summade juures kuluks aga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel aastaid selleks, et vähendada investeeringuid tervislikumasse ja puhtamasse keskkonda. Taani parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Eyvind Vesselbo peab antud olukorda ebareaalseks ja loodab, et Taani valitsus jätkab Ida-Euroopas tegutsevate Taani ettevõtete ja sealse keskkonnakaitse toetamist. (Jesper Tornbjerg, Politiken, 25.03)

EMU, Majanduspoliitika

Rootsi ajakirjandus

Venemaa näeb Rootsit oma eestkostjana ELis ja WTOs, ütles Venemaa kaubandusminister German Gref kohtumisel Rootsi kolleegi Leif Pagrotskyga. Rootsi kaubandusminister Pagrotsky sõnul kasvas eelmisel aastal Rootsi eksport Venemaale 71% võrra, seda põhiliselt vene nafta kallinemisest tingituna. Impordis aga suuri muudatusi ei toimunud. Gref tõdes, et Rootsi on neile väga oluliseks partneriks ja on ka üks suurimaid investeerijaid Venemaale. Gref märkis, et Pagrotsky on Rootsi poolt teinud palju Venemaa sõnumi WTOsse ja ELi viimisel. (Angela Ljungström/TT, Svenska Dagbladet, 25.03)

JULGEOLEK

USA asevälisminister Richard Armitage: "The US looks forward to the most robust possible accession to the NATO membership at the Prague." Afp, 25.03

Uudisteagentuurid

The leaders of nine formal NATO candidates gathered in Bucharest for two days along with their Croatian counterpart. "There is no better guarantee against terrorism than NATO's enlargement to new stable and democratic states," said Romanian PM Adrian Nastase. NATO will say nothing officially about which countries are likely to get the nod in Prague. But diplomats say two options are gaining ground: either a five-country package of the three Baltic states plus Slo-Slo (Slovakia and Slovenia), or the same package plus Bulgaria and Romania. US Deputy Secretary of State Richard Armitage said Washington foresees strong NATO expansion in Prague, and urged candidate states to accelerate their preparations to join. "The US looks forward to the most robust possible accession to the NATO membership at the Prague summit," said Armitage ahead of the meeting in Bucharest. The leaders of 10 ex-communist countries received a welcome boost from US President George W. Bush. Bush sent a message to the meeting saying he was committed to "removing the remaining divisions of Europe" at a landmark Alliance summit in Prague in November. "In Prague, our nations will take a historic step toward removing the remaining divisions of Europe," Bush told the assembled prime ministers. (Afp, RIA Novosti, Interfax, 25.03; Reuters, 26.03)

11 NATO kandidaatriiki võtsid Bukarestis vastu ühisdeklaratsiooni, milles kinnitasid taas oma soovi NATO liikmeks saada. Ühisdeklaratsioonis märgitakse, et NATO kandidaatriike ühendav Vilniuse grupp ehk V10 on kujunenud regionaalse koostöö ja integratsiooni edasiviijaks. NATO kandidaatmaad avaldasid veendumust, et nende liikmeks kutsumine tugevdab NATO aluseid ja suutlikkust tulevikus ootavate katsumustega toime tulla. (Interfax, 26.03)

Leedu peaminister Algirdas Brazauskas ütles NATO kandidaatriikide kohtumisel Bukarestis, et Leedu liitumine alliansiga ei kahjusta NATO häid suhteid Venemaaga ega heida sellele suhtele varju. Leedu välisministri Antanas Valionise sõnul säilib Vene sõjaline transiit Kaliningradi ka pärast Leedu ühinemist NATOga. (Interfax, RIA Novosti, 26.03)

NATO peasekretär George Robertson kiitis Leedu välisminister Antanas Valionisele saadetud kirjas Leedu avalikkuse suurt toetust riigi integreerumisele allianssi. "Liikmelisuse tegevusplaani kahe tsükli lõppemise ning Leedu ja NATO vahel aastaid kestnud koostöö järel on meil jäänud vastastikku vähe saladusi. Leedu peab Praha tippkohtumiseni jäänud finaallõiku oskuslikult ära kasutama ning teostama plaane, mida me arutanud oleme," märgib Robertson. Alliansi juht tunnustas kirjas Valionisele ka Leedu "väärtuslikku koostööd" Venemaaga ning jõupingutusi stabiilsuse tagamiseks regioonis. (Interfax, 26.03; RIA Novosti, 27.03)

Former communist countries will soon know what their chances are of joining NATO, a senior US official said, as alliance members begin paring down the list of possible new entrants to the security club. Deputy Secretary of State Richard Armitage said that at an upcoming meeting in Iceland in May "nations will probably get a sense of how close they are to accession or not, but the decision will not be made before October." "I encourage our friends here not to rest on their laurels but to redouble efforts," Armitage told. In particular, he called upon the candidates to continue political reform efforts, restructure their armed forces and pursue the fight against corruption. (Afp, 26.03)

A Czech communist leader Vojtech Filip has compared NATO's enlargement into eastern Europe to Adolf Hitler during the 1930s, saying both sought to "liquidate" existing geopolitical systems. "Hitler liquidated the League of Nations system," said Filip, parliamentary head of the communist KSCM party, referring to the institution set up to protect the borders created after World War I. "NATO is trying to liquidate the global security system based on the Security Council of the United Nations," said Filip. "I believe that such a comparision is possible and even justified from a historical point of view," he told. (Afp, 25.03)

Venemaa võib NATO laienedes muuta senist julgeolekukontseptsiooni, ütles Moskvas NATO Parlamentaarse Assamblee komitee istungil viibinud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar. "Venemaa Riigiduuma riigikaitsekomisjoni esimees kindral Andrei Nikolajev ütles, et Venemaa on igal juhul NATO mehhaanilise laienemise vastu ja kui see toimub, siis võib Venemaa ümber vaadata senise julgeolekukontseptsiooni," ütles Tammsaar. (IA Rosbalt, 25.03)

The planned creation of a new Russia-NATO council with equal rights for both partners would help the international fight against terrorism, Russian FM Igor Ivanov said. Ivanov said that "intense talks" were under way to give cooperation between Russia and NATO "a new character that will meet today's security problems," but added that the new council must be more than a talking shop. Addressing deputies from the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (PACE) meeting in Saint Petersburg, Ivanov said Russia and NATO should "proceed from routine consultations to a mechanism of 20 in which Russia and members of the alliance would participate on an equal basis." Russia is pressing for a "functional, not decorative" Russia-NATO cooperation mechanism to replace the present Permanent Joint Council (PJC), formed in 1997 but regarded as unsatisfactory by Moscow. (Afp, 26.03)

Endise NLi presidendi Mihhail Gorbatshovi sõnul peaks Moskva lähiajal saama suurema sõnaõiguse NATOs ja tihendama sidemeid ELiga. "Meil on vaja uut Vene-NATO koostöölepet, milles meil ei oleks ainult konsultatsiooniõigus, vaid ka otsustusõigus," ütles Gorbatshov. Gorbatshovi sõnul ei taha Venemaa lähiajal NATOga liituda, kuigi pikemas perspektiivis ta seda võimalust ei välistaks. (Interfax, 26.03)

Austria asekantsler Susanne Riess-Passer tuli välja ideega korraldada Austria neutraliteedist loobumise ja NATO liikmeks saamise referendum. Paljude Austria poliitikute arvates on see samm vastuolus Austria põhiseadusega ja võib esile kutsuda nende riikide pahameele, kes andsid 1955. aastal Austriale vabaduse ja iseseisvuse. (RIA Novosti, 26.03)

USA ajakirjandus

Bukarestis toimunud NATO kandidaatriikide kohtumisel kinnitas USA järjekordselt oma toetust alliansi suurele laienemisele. NATO peasekretär George Robertsoni sõnul võib kutse saavate riikide arv varieeruda 1-10 vahel. USA asevälisminister Richard Armitage aga kinnitas, et president George W. Bush kaldub toetama ulatuslikumat laienemist. (David R. Sands, The Washington Times, 26.03)

Bukarestis toimunud NATO kandidaatriikide kohtumisel anti Rumeeniale ja Bulgaariale lootust alliansi liitumiskutse saamiseks veel sel aastal. Kohtumisel oleks aga pidanud "arvude mängu" asemel keskseks aruteluks olema NATO ülesanded pärast 11. septembri sündmuseid. Kohtumise eel Prahas Karli ülikoolis peetud kõnes rõhutas NATO peasekretär George Robertson vajadust kohaldada alliansi strateegiat terrorismivastases võitluses ning uues koostöös Venemaaga. Robertson kinnitas, et niikaua, kuni Euroopa ei võta midagi ette sõjaväe moderniseerimiseks, ei suudeta tegutseda kõrvuti USA moderniseeritud armeega. (The Washington Times, 28.03)

NATOt on rünnatut süüdistustega, et alliansil ei ole enam tähtsust. NATO ise on püüdnud veenda, et soovitakse muutuda kiirreageerimisjõuks, mis oleks suuteline võitlema terroristlike rühmituste, massihävitusrelvade ning teiste "asümmeetriliste ohtude" vastu. Tegelikkuses aga on NATOl poliitiline, mitte sõjaline ülesanne. NATO ametnikud saavad pahaseks ainuüksi mõtte peale, et alliansist võiks saada regionaalne mini-ÜRO või OSCE taoline organisatsioon. NATO võiks olla poliitiliselt märksa efektiivsem, kui ÜRO ja OSCE, kuna alliansi liikmesriikidelt nõutakse vastavat kvalifikatsiooni. Erhard Buseki, Balkanimaade stabiilsuspakti koordinaatori sõnul ei tähenda julgeolek ilmtingimata sõjalist tegevust. Busek kinnitab, et uute riikide kaasamine Ida-Euroopast allianssi võimaldaks neile riikidele majandusliku edu: "Julgeolek on vajalik investeeringuteks." NATO liikmelisus aga ei tähenda ainuüksi sõjalisi reforme. USA kõrged ametnikud käisid hiljuti monitoorimas kandidaatriike, arutati ka korruptsiooni, vähemusrahvuste ja organiseeritud kuritegevusega seonduvat. NATO peasekretär George Robertson kutsus hiljuti Lätit üles parandama vene rahvusvähemuste olukorda. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 26.03)

NATO eduvõti uuel sajandil seisneb USA liidripositsioonis. USA toetab laiaulatuslikku NATO laienemist, samuti näib, et USA on seadnud endale kohustuseks uuendada alliansi sisestruktuure. Samal ajal töötab NATO välja uut suhet Venemaaga. Keeruliseks osaks saab reformidega seonduva korraldamine enne Praha tippkohtumist. Liig rutakad otsused võivad endaga kaasa tuua alliansis ning USA ja Euroopa suhetes raskeid tagajärgi. NATOs peaks suhetel USAga olema keskne koht, samuti peaks allianss vastama tänapäeva julgeoleku nõuetele. NATO laienemine on oluline samm edasi. Tundub, et ka Venemaa on loobumas oma vastuseisust Balti riikide kutsumisele allianssi. Samuti peaks NATO tõsiselt võtma Bulgaaria ja Rumeenia kaasamist allianssi, kuna Balkani piirkonna riigid oma organiseeritud kuritegevuse, seadusetuse, narkootikumide ja relvaäriga võivad kergesti muutuda terrorismi taimelavaks. Uute liikmesriikide liitumisega ei tohiks NATO muutuda jututoaks, neid on Euroopas küllaga. Uued riigid tuleks vastu võtta NATOsse vaid juhul, kui nad liikmelisust tõepoolest väärivad, on võimelised andma oma panuse ega nõrgesta oma liikmelisusega allianssi. (The Wall Street Journal, 28.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Ajal, mil ELi liikmesriigid on ametis ELi idalaienemisega, tegeleb Bushi administratsioon Euroopa taasühendamisega vastavalt USA tingimustele ning peamiselt USA eesmärkide hüvanguks. USA võimu murettekitav laienemine ning mõju on aset leidmas igasuguse debatita Lääne-Euroopa pealinnades. Selline USA laienemine üle Euroopa võib olla üliriigi ajastu sünni märgiks. USA tööriistaks selle “putshi” läbiviimisel on traditsiooniliselt USA poolt juhitav NATO. Katalüsaatoriks olid 11. septembri sündmused ning otsustav moment saabub novembris NATO tippkohtumisel Prahas, kus seitsmele alliansi Ida–Euroopa kandidaatriigile esitatakse liitumiskutse. On riike (Horvaatia, Makedoonia, Albaania, Ukraina ja Gruusia), kes sellest laienemisest jäävad kõrvale oma aega ootama. Ka Venemaa võib saada teatud liikmelisuse NATOs. Sel moel võiks NATO enda alla haarata kogu põhja poolkera. NATO laienemine on USA poolt organiseeritud ning juhitav, ELi liikmesriigid on jäetud selles küsimuses tagaplaanile. USA soovib muuta NATO enda globaalse poliitika efektiivseks tööriistaks. Bushi administratsioon näeb võimalust laiendada oma julgeoleku, majanduslikke ja energeetika huvisid Ida-Euroopas. Selle tulemusena on NATOst määratud saama märksa poliitilisem organisatsioon, kusjuures liikmelisuse kriteeriumiks saab pigemini demokraatlik valitsemissüsteem kui sõjaline võimekus. Washingtoni sõnum Euroopale on ilmne: laienenud ning USA poolt juhitava NATO kaudu taasühendatakse Euroopa, seda tehakse eurooplaste kaasabita. Eurooplastest võivad saada omaenda pulmade pealtvaatajad. (Simon Tisdall, The Guardian, 28.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Bukarestis kohtunud NATO kandidaatriigid rõhutasid oma rolli võitluses terrorismi vastu. Ennekõike toonitasid seda Rumeenia ja Bulgaaria, kes soovivad saada garantiid selle kohta, et neid hinnatakse võrdsete kandidaatidena paremal positsioonil olevate Balti riikide, Sloveenia ja Slovakkiaga. Nagu väljendas Rumeenia välisminister Solomon Passy, tuleb seda "traagilist juhust, mille andis 11. september, võimalikult hästi ära kasutada". Rumeenia peaminister Adrian Nastase rõhutas, et “pole parimat kindlustust terrorismi vastu, kui NATO laienemine uutesse stabiilsetesse ja demokraatlikesse riikidesse." NATO peasekretär George Robertsoni kohtumisele saadetud sõnumi kohaselt peavad kandidaatriigid eelkõige endile esitama küsimuse: "Kas demokraatia on nende riigis ikka kindel; kas reformid jätkuvad; kas ühiskond on integratsiooni pooldav; kas korruptsioon on kadumas?” NATO peakorteris rõhutatakse, et “terrorismi vastu võitlemise argument on üle hinnatud, see ei ole ainumäärav". (Laurent Zecchini, Christophe Châtelot, Le Monde, 29.03; Le Monde, Libération, La Croix, 26.03)

Ametlikes seisukohtades seoses NATO laienemisega ollakse endiselt ettevaatlikud. George Robertsoni sõnul esitatakse Prahas “üks kuni üheksa kutset”. USA asevälisminister Richard Armitage on kinnitanud toetust “nii suurele laienemisele kui võimalik” ja ootab, konkreetseid arve avaldamata, rohelist tuld “kõigile, nõudmistele vastavatele riikidele Läänemerest kuni Musta ja Aadria mereni.” Veelgi enam, kinnitab ta USA nimel, “kedagi ei arvata välja geograafiliste, ajalooliste või väliste mõjutuste tõttu”. Teisiti öeldes - Venemaal ei ole vetoõigust. Seega on aasta jooksul situatsioon suuresti muutunud. Sloveenia võib liitumist lugeda juba käega katsutavaks. Samuti on mäng võrdne kolme Balti riigi jaoks, kes liituvad koos. Isegi kõhkluste ajajärgul, mil Kremli “niet” ohustas suhteid Venemaa ja selliste heitlike riikide, nagu Saksamaa vahel, ei olnud mõtet riskida Moskva vihastamisega kolm korda, vaid selle asemel lasta tal kolm kibedat pilli korraga alla neelata. (Pierre Bocev, Le Figaro, 28.03)

Saksamaa ajakirjandus

Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel esitas USA oma soovi alliansi suureks laienemiseks veel käesoleval aastal. USA soovib NATO laienemist novembris toimuval Praha tippkohtumisel, toonitas tippkohtumisel osalenud USA asevälisminister Richard Armitage. Armitage julgustas NATO kandidaatriike alliansiga liitumiseks tehtud nõudmiste täitmiseks rohkem pingutama. Lootustandvamaiks NATO kandidaatriikidest peetakse kolme Balti riiki. (Süddeutsche Zeitung; FAZ; Die Welt, 26.03)

USA president George W. Bushi sõnul seisab NATOl ees "ajalooline samm". Jääb vaid küsida, millises suunas see samm tegelikult tehakse? 90ndate aastate teisel poolel tegid ameeriklased kõik võimaliku, hoidmaks esimest laienemisringi nii väiksena kui vähegi võimalik - seda vastupidiselt Euroopa soovidele. Tookord oli suure poliitika kõrval väga olulisel kohal kandidaatriikide sõjaline panus allianssi. Nüüd aga tahetakse NATOsse vastu võtta kuus-seitse riiki, kellel praktiliselt puudub funktsioneeriv sõjavägi, mis teeb poliitiliste ambitsioonidega militaarsest liidust militaarse minevikuga poliitilise ühenduse. See mängiks maha alliansi 50-aastase edukuse - alternatiivi silmapiiril aga ei paista. (Nikolaus Blome, Die Welt, 27.03)

Austria ajakirjandus

Üheksa reformiriiki Albaaniast Sloveeniani ootavad kutset NATO tippkohtumisele novembris. Kandidaadid, kes Vilniuse grupi nime all oma huvid on ühildanud, kohtusid viimast korda enne Praha tippkohtumist Bukarestis. Auahnus alliansi liikmeks saada on suur, siiski võiks NATOt kandidaatriikide pikaajalise eksistentsi garantiiks pidada. Kes aga novembris tõepoolest NATOsse kutsutud saab, jääb hetkel veel lahtiseks. (Karin Kneissl, Die Presse, 28.03)

Rootsi ajakirjandus

NATO eelseisev laienemine tõotab tulla ulatuslikum, kui paljud seni oodanud on. Pärast terrorirünnakuid USAle on Lõuna-Euroopa riikide strateegiline tähendus kasvanud. Viimatinimetatu annab Bulgaariale ja Rumeeniale võimaluse pääseda allianssi koos ülejäänud praeguste ELi kandidaatriikidega. Enesestmõistetavaks peetakse kolme Balti riigi NATOsse pääsemist Praha tippkohtumisel, sest neil on NATO juhtivate liikmesriikide toetus ja ka Venemaa on loobunud vastuseisust. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 28.03)

Soome ajakirjandus

Sõda Afganistanis avab NATO ukse ka kehvematele kandidaatidele. Rumeeniat ja Bulgaariat ei pidanud keegi enne New Yorgis ja Washingtonis toimunud terroriakte tõsiseltvõetavateks NATO kandidaatideks. Nüüd tundub, et üheks järelkajaks 11. septembri sündmustele on NATO vähenenud kvaliteedinõudmised: enam ei vajata ühiskondlikku küpsust ega kaitsejõudude valmisolekut, piisab, kui on piisavalt vahendeid. NATO uutest nõudmistest räägib ka see, et ajalehe Washington Post andmetel on alliansi ametnikud soovinud, et Rumeeniasse ei püstitataks ausambaid II MS-aegsetele rumeenlastest fašistlikele liidritele. (Matti Klemola, Helsingin Sanomat, 27.03)

Venemaa ajakirjandus

Bukarestis toimunud NATO kandidaatriikide peaministrite kohtumise kontekstis hoiatab autor, et NATO peab alliansi tulevasi uusi liikmesriike nooremateks vendadeks, kes täidavad suure rõõmuga igat Pentagoni ja Brüsseli käsku. Juba ELiga peetavad liitumisläbirääkimised näitavad, et uutel liikmesriikidel saab olema teine staatus kui praegustel ja neile seatakse teised tingimused (toodud põllumajandustoetuste näide). (Vladimir Tutshkov, Vesti.ru, 27.03)

Balti riikide, Sloveenia ja Slovakkia kõrval on ootamatult teravalt suurenenud ka kahe autsaideri - Bulgaaria ja Rumeenia shansid pääseda NATOsse. Rumeenia ja Bulgaaria liitumine alliansiga muudab Musta mere regiooni strateegiliseks sõjaplatvormiks, mis teenib Washingtoni võitluses terrorismiga. Kahe riigi vastuvõtmist NATOsse toetavad ka Türgi ja Kreeka, kes loodavad, et NATO laienemine lõunasse aitab kaasa stabiilsuse tugevdamisele regioonis. (Juri Kovalenko, Novõje Izvestija, 27.03)

Võimalik, et terrorismivastase võitluse eesmärgil võtab Washington NATOsse vastu kõik soovijad. NATO juhtkonna positsioon selles küsimuses pole veel nii selge. Venemaa välisministeerium on korduvalt avaldanud vastuseisu Balti riikide NATOsse võtmise vastu. Hiljuti teatas Vene välisminister Igor Ivanov, et “NATO ei kujuta Venemaale sõjalist ohtu”. NATOga koostööd teha on lubanud ka president Putin, kelle kohta on teada, et ta üldjuhul oma lubadusi ka täidab. (Valeri Sergejev, Gazeta.ru, 27.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Balti Venemaa Uurimise Keskuse kutsel viibis Eestis Venemaa parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Mihhail Margelov, kelle arvates on emotsionaalne negativism Venemaa suhtes Eestis hääbunud minevikku. Margelov avaldas lootust, et koos poliitiliste pragmaatikute võimuletulekuga Eestis hakkavad Moskva ja Tallinn lahendama rahulikult ja emotsioonideta selle aja jooksul kuhjunud probleeme kahe riigi rahvaste huvides. Margelovi arvates pole olemuslikke põhjusi, mis takistaksid Eesti ja Vene suhete arengut, kuid suhete normaliseerimiseks on vaja läbida pikk tee, eelkõige on aga vajalik hea tahte olemasolu. (RIA Novosti, 25.03)

OSCE rahvusvähemuste ülemkomissaril Rolf Ekeusel ei olnud Eesti rahvastikuministri büroos käies Eestile pretensioone. Ekeus kohtus rahvastikuministri büroo nõunike Natalia Vaino, Rafik Grogorjani ja Mihkel Liivoga, kes tutvustasid talle Eesti integratsioonipoliitikat. Ekeus oli hästi informeeritud Eestis toimuvast ning tundis huvi Eesti kodakondsuse omandamise, eesti keele õppe ja eksaminõuete vastu. (IA Rosbalt, 29.03)

Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et tunneb välisministeeriumis tõrjuvat suhtumist katsesse muuta Venemaaga suhtlemist avatumaks. Seoses välisministeeriumis koostatava uue Venemaa-kontseptsiooniga märkis Ojuland, et suhtumist ja suhtlemist Venemaaga peab muutma. (IA Rosbalt, 29.03)

Eesti siseminister Ain Seppiku sõnul võib MPEÕK registreerimise küsimus laheneda lähema kuu jooksul. Seppiku sõnul toimus MPEÕK ja Eesti riigi esindajate viimasel kohtumisel positiivne nihe. (IA Rosbalt, 29.03)

Viimasel kolmel aastal on Venemaalt Eestisse asunud hinnanguliselt umbes 2000 inimest enam, kui on siit lahkunud. Siseministeeriumi välismaalaste osakonna endise juhataja Jaak Valge sõnul võib olemasolevate andmete põhjal järeldada, et aastatel 1999-2001 tuli Venemaalt ja SRÜ riikidest Eestisse umbes 4500, lahkus seevastu 2400 inimest. Valge hinnangul on raske ennustada, mida tähendab Eestile lähisugulaste sisserände piirarvu alt väljaviimine, kuid ohud on tema sõnul olemas. (Interfax, 27.03)

Riigikogu võttis pärast pikki vaidlusi vastu seaduse, mis säilitab muukeelse gümnaasiumihariduse ka pärast 2007. aastat. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel, ütleb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üheksandale paragrahvile lisatud lause. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab kohaliku volikogu taotlusel vabariigi valitsus. Volikogule omakorda teeb kooli arengukavast lähtudes vastava ettepaneku gümnaasiumi hoolekogu. (RIA Novosti, Interfax, Ytro.ru, 26.03)

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis näeb ette kodakondsuse saamiseks vajalike tähtaegade lühendamist ja peaks algatajate hinnangul vähendama määratlemata kodakondsusega isikute ehk niinimetatud halli passi omanike arvu Eestis. Keskerakonna liikmed Evelyn Sepp, Mihhail Stalnuhhin, Vladimir Velman ja Endel Paap algatasid detsembris eelnõu, mille kohaselt peab kodakondsust taotlev inimene olema alalise elamisloa alusel Eestis viibinud viis aastat enne ja kuus kuud pärast kodakondsuse taotluse esitamist. (RIA Novosti, 26.03)

Riigikogu keelas valimisliitude moodustamise kohalikel valimistel osalemiseks. Valimisseaduse kohaselt tohivad kohalikku volikokku kandideerida vaid üksikkandidaadid ja erakonnad. Valimisliite enam kandideerima ei lubata. (IA Rosbalt, 28.03)

Neli vene erakonda saavutasid Tallinnas kokkuleppe ühise valimisliidu moodustamiseks tänavu sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks. Valimisliidu moodustavad vene erakondade ümarlauda kuuluvad Vene Erakond Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Vene Ühtsuspartei ja partei Eestimaa Ühtsus. Vene Erakonna Eestis liidri Nikolai Maspanovi sõnul on vene erakondade valimisliidu eesmärgiks laiendada oma esindatust kohalikes võimuorganites, muuta võim rahvale kättesaadavaks ning alustada koostööd kõigi poliitiliste jõudude vahel. (Interfax, 26.03)

Riigikogu Isamaaliidu fraktsioon kutsus kokku kõigi parlamendis esindatud poliitiliste jõudude ümarlaua, et taas läbi arutada kommunismi kuritegelikuks kuulutamise eelnõu. Isamaaliidu eesmärk on saavutada võimalikult laiapõhjaline kokkulepe, kuidas menetleda riigikogus kommunismi kuritegelikuks kuulutamise eelnõu. Isamaaliit tahab võtta kommunismi hukkamõistva eelnõu vastu hiljemalt juuniküüditamise aastapäevaks, mis on 14. juunil. (Interfax, 26.03)

Soomeugrilaste noorteassotsiatsiooni koordinaatorite ja vaatlejate kohtumisel Petroskois otsustati liikmetele seada vanusetsensus (30 aastat). Teiseks vaidlusteemaks oli töötamine riigiametis. Karjala rahvuspoliitika riikliku komitee spetsialisti Natalja Antonova sõnul suhtuvad Eesti ja Soome liikmed negatiivselt asjaolusse, et enamus Venemaa liikmeid on riigiameteis ja organisatsioonil on riigimeelsuse imidzh. (Regions.ru, 26.03)

Vahetus venekeelse nädalalehe Molodjozh Estonii peatoimetaja, Arkadi Prisjazhnõi asemel asus lehe juhina tööle Ilja Nikiforov. Pöördumises lugejatele selgitas Prisjazhnõi oma lahkumist kavatsusega keskenduda tööle VKÜLi esimehena. Nikiforov ütles, et ei kavatse teha lehes kiireid ja radikaalseid muudatusi, ehkki märkis, et aasta jooksul muutub leht järk-järgult. (Interfax, 28.03)

Soome ajakirjandus

Intervjuu Jyväskylät külastanud Eesti suursaadiku Matti Maasikaga. Maasika sõnul jõuab Eesti liitumisläbirääkimistega selle aasta lõpus õnnelikult lõpule. Eestil on suletud 31-st peatükist 24. Suurimad lahendamata küsimused on seotud põllumajanduse tootmiskvootide ja maksundusega. “Näiteks (meile pakutavad) piimakvoodid on väiksemad, kui Eesti praegune toodang. Kahetsusväärselt on kvoodid arvutatud just aastate 1995-99 järgi, kuid just siis toimusid põllumajanduses suured muudatused,” ütles Maasikas. Autor lisab, et Balti riikidest on Eestil parimad eeldused saada ELi liikmeks juba aastal 2004. Maasikas tahab siiski rõhutada, et Balti riigid oma vahel ei võistle. “Läti ja Leedu liitumine ELi ja NATOga on otseselt Eesti kaitse- ja julgeolekuhuvides, nagu on Eesti liikmelisus Soome huvides,” ütles Maasikas. (Janne Yläjoki, Keskisuomalainen, 28.03)

Kogu iseseisvuse aja on Eestis rangelt järgitud immigratsiooniseadust. Selle põhjuseks on muidugi Eesti rahvuslik kooslus. Eesti iseseisvumise üheks sambaks oli eesmärk rahvusriigi loomisest, kus vaid eesti keelel ja eestlusel oleks ametlik ja kaitstud positsioon. Suurimaks hirmuks on alati olnud riigi muutumine kakskeelseks ja venekeelse elanikkonna positsiooni tugevnemine. Rahvuspoliitika põhimõtteks on jätkuvalt olnud see, et teisi kodakondsuseid ja keeli sallitakse vaid ajutise nähtusena, kuni nad lõpuks vabatahtlikult sulanduvad eestikeelsesse elanikkonda ja kultuuri. Maailm oma globaliseerumise ja avatud tööturuga on siiski rikkumas seda ihaldatavat pilti ning sisserännet ei toimu enam ainult Ida poolt. (Mart Ummelas, Kaleva, 25.03)

Poola ajakirjandus

Artikli autor märgib, et Poola meedias kirjutakse küll palju Eesti-Vene suhetest, kuid tähelepanu tasub pöörata ka Poola-Eesti kahepoolsetele suhetele, mille arengust nii palju rääkisid presidendid Kwaśniewski ja Rüütel. Kas meie kontaktid saavad edukalt areneda, eriti firmade ja tavainimeste seisukohalt, kui lennupilet liinil Varssavi-Tallinn-Varssavi, mida valdab monopoolselt LOT, maksab rohkem, kui pilet Varssavist New Yorki ja tagasi? Kas Eestis saab kergelt kujundada positiivset pilti Poolast, kui meie saatkonda, mis asub küllaltki kenas majas Tallinna kesklinnas, viib trepikoda, mis meenutab sissepääsu kõige kohutavamasse urkasse Varssavi äärelinnas? Kas saab ajada Eestis äri, kui Poolas keegi ei valda vabalt eesti keelt? Need on lihtsalt retoorilised küsimused... (Jacek Potocki, Życie Warszawy, 23-24.03)

Artiklis kirjutatakse noortest eestlastest, kes teevad karjääri Eesti valituses – haridusminister Mailis Rand, kaitseminister Sven Mikser, välisminister Kristiina Ojuland. Ka 53-aastane peaminister Siim Kallas kuulub ise Euroopa noorimate valitsusesindajate hulka. Autor küsib - kas Eesti noored ministrid seisavad ikka oma ülesannete kõrgusel? Ning vastab, et kui nad suudavad Eesti NATOsse ja ELi viia, siis tõestavad nad, et kaasaegses poliitikas loeb peamiselt talent ja kompetentsus, mitte aga staaž. Välisminister Kristiina Ojulandi kohta märgib autor, et Ojuland ei ole poliitikas uustulnuk. Juba 26-aastaselt töötas ta välisministeeriumis, peagi sai ta Euroopa Nõukogus Eesti esindajaks. Enne seda, kui võttis üle diplomaatia esindaja koha, oli ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident. Ojuland kaitseb ka Sven Mikserit, kellele heidetakse ette kogenematust ja fakti, et ta ei ole kunagi ei mundrit ega relva kandnud. Ojuland väidab, et Mikseril on juba palju diplomaatilisi kogemusi, kuna ta töötas kolm aastat riigikogu väliskomisjonis. (Michał Kacewicz koostöös Jevgeni Kapoviga Tallinnast, Newsweek Polska, 24.03)

Läti ajakirjandus

Läti lehtedes Diena ja Vesti Segodnja ilmunud artiklid Riigikogus heakskiidetud gümnaasiumi seaduseparandustest, vastavalt millele säilib Eestis venekeelse keskkoolihariduse võimalus ka pärast 2007. aastat. Isamaaliit ja Mõõdukad hääletasid seaduseparanduse vastu, seaduse muutmise algataja Mihhail Stalnuhhin aga arvab, et sai realiseeritud üks "uue valitsuse peamisi projekte". (Biznes&Baltija, 28.03)

Venemaa ajakirjandus

Ajalooteaduste kandidaat Lembit Annus üritab seekord arutleda filoloogilistel teemadel. Artikli alguses hekseldatakse läbi vene keele staatuse küsimus Eestis ning kohalike omavalitsuse seaduse muudatused, mis jällegi ahendavad vene keele kasutamist Eestis. Läbi keeleinspektsiooni elik ‘keelepolitsei’ jõuab autor filosoofilise probleemini, miks Tallinn õpetab Moskvat vene keele grammatika küsimustes ehk miks nõutakse Eestis, et vene keeles kirjutataks ‘Tallinn’ ja mitte ‘Tallin’. Samas peab Annus nukralt tõdema, et nii mitmedki SMId Venemaal on eestlaste nõuet täitnud, rääkimata siis Eesti venekeelsetest ajalehtedest. Annus kurdab ka selle üle, et Eesti venekeelses ajakirjanduses kasutatakse eestikeelseid sõnu või nende mugandusi - see ei pidavat integratsioonile sugugi hästi mõjuma. Finaaliks on aga paatoslik hüüatus: vene keel on üks ÜRO ametlikest keeltest ja see näitab juba midagi. Sellele järgneb retooriline küsimus, kas poleks aeg tõstatada Venemaal võimas ühiskondlik liikumine vene keele - Puškini keele kaitseks. (Lembit Annus, Pravda, 29.03)

Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt venekeelne haridus jääb püsima ka pärast 2007. aastat. Seaduseparanduse vastu olid Isamaaliidu rahvusradikaalid, paljud mõõdukad jäid erapooletuks. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 27.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Estonian economy grew by 5.4% in 2001 to 55.19 billion kroons (3.53 billion euros, 3.08 billion dollars). In the fourth quarter, GDP grew by 6.0% compared to the same period in 2000. Fourth-quarter growth rose 2.0% percent from the third quarter on a seasonally adjusted basis. (Afp, 28.03)

Saksamaa ajakirjandus

"Me tahame Tallinnas aeglaselt, aga kindlalt areneda," ütles Saksamaa Vereins- und Westbank AG juhatuse liige Rolf Kirchfeld krediidiasutuse filiaali ametlikul avamisel Eesti pealinnas Tallinnas. Kirchfeldi andmetel moodustavad momendil Saksamaa otseinvesteeringud Balti riikidesse vaid 3-5% kogu välisinvesteeringutest. Kõige rohkem investeerivad Balti riikidesse soomlased ja rootslased. Kirchfeldi sõnul oleks suur viga Balti riike vaid nende siseturu suuruse järgi hinnata. Eesti, Läti ja Leedu sobivad pikemas perspektiivis ka tootmise asukohaks. Nende riikide eelistena nimetas Kirchfeld madalaid rente ning ettevõtte makse, samuti väga hea ettevalmistusega tööjõu olemasolu. Kõige paremad tingimused on puidu- ja tekstiilitööstuse arenguks. (Die Welt, 30.03)

Hansalinn Hamburg soovib Balti riikides aktiivsemalt tegutsema hakata, rõhutas Hamburgi liidumaa majandusminister Gunnar Uldall oma visiidil Tallinnasse. Saksamaa Vereins- und Westbank AG filiaali avamisel korraldatud sümpoosionil tõstis Uldall esile Balti riikide majanduskasvu. "Hamburg ei ole mitte ainult ajalooliselt vaid ka geograafiliselt Kirde-Euroopaga tihedalt seotud," ütles minister. "Kui nimetatud piirkonnas majandus kasvab, kasvab see ka Hamburgis," lisas Uldall 300 Eesti poliitika- ja majandusesindaja ees. Uldall on optimistlik Eesti praeguste majandusnäitajate suhtes. Tänu Eesti sihikindlale privatiseerimispoliitikale hindas hiljuti reitinguagentuur Standard & Poor's Eestit hindega “A”. Ka EK kiitis oma hiljutises raportis Eesti sihipärast reformipoliitikat. Muuhulgas seisab raportis: "Eesti on funktsioneeriva turumajandusega riik. Senikaua kuni Eesti reformikurssi hoiab, muutub ta lähitulevikus ELi siseturul konkurentsivõimeliseks.” (Peter Michael Wolf, Die Welt, 30.03)

Soome ajakirjandus

Ühinemisest teatanud Telia ja Sonera parimad kasvuvõimalused on Balti riikide, Venemaa ja Euraasia kiiresti kasvavatel turgudel. Telia ja Sonera ühinedes saavad automaatselt uue ettevõtte tütarettevõteteks praegu mõlema omanduses olevad Balti teleettevõtted. Mõlemal on ka aktsiaid Venemaa sideettevõtetes. (Ismo Virta, Taloussanomat, 27.03)

Eesti Telekomi soomlasest majandusjuht Krister Björkqvist on rahul Telekomi omanike Telia ja Sonera ühinemisega. “See on positiivne uudis, kui tekib üks suur strateegiline omanik kahe omaniku asemel. See selgitab olukorda ja võimaldab paremat koostööd Balti telefoniettevõtete vahel,” ütles Björkqvist. (Kauppalehti, 28.03)

Eesti rõivatootja Baltika tahab lahti saada Soome tekstiilitööstuse alltöövõtja mainest. Nüüd arendatakse oma toodangut kaubandusketiks, mille tootemärk saab loodetavasti niisama tuntuks kui näiteks Hugo Bossi firmamärk. Soome turu jaoks on Baltikal oma konsultant Jari Nieminen, kelle ülesandeks on müüa Baltika tooteid jaekaubanduses. (Leena Hietanen, Turun Sanomate lisa Talous, 26.03)

Saaremaale plaanitakse rajada sild. Regionaalminister Toivo Asmeri ja Eesti teeameti uurimuse kohaselt võidakse praamiühendus asendada sillaga hiljemalt aastal 2010. (Jarmo Virmavirta, Suomen Kuvalehti, 13-14/2002)

Eestis alustab tegevust maailma suurim võrguseadmete valmistaja Cisco Systems. Cisco Systemsi Soome peadirektor Pasi Mäenpää põhjendab Eesti turule tulemist Interneti kasutamise suure kasvuga. “Ettevõtetel ei ole siiski olnud võimalust tõhusalt kasutada andmesidetehnoloogiat tootlikkuse tõstmiseks,” ütles Mäenpää. (Kauppalehti, 28.03)

Saksa kaubanduskett Lidl alustab tegevust Eestis ja Lätis. Ettevõte otsib mõlemas riigis ajalehe kuulutuse kaudu juhtivtöötajaid. Kuulutuse kohaselt avatakse Eestis 4-6 kauplust. Lidli äriplaan on vägagi sarnane Säästumarketi keti omaga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 26.03)

Statoili pakkumine osta ära Balti riikides olevad Shelli tanklad tuli üllatusena Neste Markkinointi Oy asetegevjuhile Veli-Pekka Helanderile. “Shelli loobumine üllatab. Ehk peeti turgu liiga väikeseks,” ütles Helander. Juhul kui Statoil ostab ära Shelli keti, siis saab Statoilist Balti riikide turuliider. Tanklate arv tõuseks 90-st 150-ni. “Shelli ostmine ei tähenda monopoli teket Balti riikides. Meie hinnangul tõuseb Eestis turuosalus 30-32 protsendini,” ütles Eesti Statoili juhataja Epp Kiviaed. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 25.03)

Eesti Ettevõtlusregistri andmetel olid 2000. a. Shell ja Statoil 93,4 mln krooniga kahjumis. Ettevõtete käive oli liidetult üle 1,1 mld krooni. Neste Eesti käive oli sama suur, kuid ettevõte oli kasumis 1,37 mln krooniga. (Tuire Liimatainen, Kauppalehti, 25.03)

Soome-Eesti lennufirma Aero sihib juba Soome-siseseid lennuliine, kuigi ettevõtte avareis Helsingist Tallinnasse on veel tegemata. “Esitame suvel taotlused liiniõiguste saamiseks Lõuna-Soomes ja meie eesmärgiks on sügisel alustada Soome-siseses lennuliikluses. Hiljem sihib Aero ka Stockholmi, Vilniust ja Peterburi,” räägib Aero tegevjuht Tommi Aaltonen. Aaltoneni sõnul tahaks Aero alguses lennata Helsingist Tamperesse ja Turusse, võib-olla ka Jyväskylässe. (Pekka Pantsu, Taloussanomat, 28.03)

Aero Airlines alustas regulaarsete lendudega Helsingi ja Tallinna liinil. Lend toimus ATR-72 tüüpi lennukiga. Uue lennufirma tegevjuhi Tommi Aaltoneni sõnul on ettevõtte eesmärgiks laiendada tegevust Balti riikides ja Soomes. Pühapäevane reis oli ajalooline, kuna Aero O/Y, praegune Finnair Oyj alustas pea 78 aastat tagasi tegevust just Helsingi ja Tallinna vahelisi lende tehes. (STT, Keskisuomalainen, 31.03)

Reisijaid meelitatakse kolme uue laevaga. Tallinna liinil usutakse reisijate arvu kasvu. Kõige suuremat kasvu ennustab Tallinki tegevjuht Keijo Mehtonen, kelle arvates kasvab reisijate arv 5%. “Arvame, et Tallinki laevadel reisib tänavu umbes 400 000 inimest rohkem kui möödunud aastal. Mais tuleb liinile uus laev Romantika. Silja toob juunis Helsingi-Tallinn-Visby liinile uue Opera nimelise laeva. Sügisel sõidab laev Helsingist Peterburi ja kevadel Riiga. Eckerö Line turundusjuht Håkan Nordström möönab, et laevade vaheline konkurents on tihe. “Parimatel päevadel pakutakse suvel isegi 25 000 laevakohta Tallinna ja Helsingi liinil. Kui sellele lisada Stockholmi-liin ja Saksamaale minevad laevad, siis teeb see üle 30 000 koha päevas,” ütleb Nordström. (Jorma Erkkilä, Helsingin Sanomat, 27.03)

Säkkiväline tootemärgist loobuv Lassila & Tikanoja suundub uue brändiga L&T kasumit taotlema lähiriikidest. Arenguruumi nähakse just keskkonnateenustes. “Viie aasta möödudes ollakse Soomes sellises punktis, kus kasv aeglustub. Siis peab ettevõte olema uutel, kasvavatel turgudel. Eriline huvi on Baltimaade vastu, kuna ELi liikmelisuse kaudu saab seal ELi seadusandluse jõustudes olema hulgaliselt keskkonnakaitsealast tegevust,” ütleb L&T tegevjuht Jari Sarjo. (Essi Pohjola, Kauppalehti, 27.03)

Varia

Uudisteagentuurid

"Estonia does not belong to the European football elite but they are dangerous opponents nevertheless and I want all our players to test themselves in this match," Russian coach Oleg Romantsev said. Sergei Pareiko, the only Estonian player in a Russian club, predicted a tough game. "Russia wants to regroup after a recent loss to Ireland. The Russian media has focused a lot of attention on it," Pareiko said. (Reuters, 26.03.)

Minnows Estonia scored a shock 2-1 win over World Cup finalists Russia, sending the visitors back to Moscow with their tails between their legs. Mikhail Gershkovich, an assistant coach to the Russian team, was also impressed with the Estonian performance. "I can assess Estonia as a team and not as a collection of individuals - and it was very organised, it played as a unit," the Russian assistant coach said. (Reuters, 27.03)

Eesti jalgpallikoondis tegi Tallinnas Lilleküla staadionil oma ajaloo suurima saavutuse, alistades maavõistlusmängus Venemaa 2:1. Eesti koondise mõlemad väravad lõi Andres Oper, esimese neist 10. ja teise 86. minutil. Eesti koondise treeneri Arno Pijpersi sõnul oli see ajalooline päev eesti jalgpallile. (RIA Novosti, 27.03)

Eesti-Vene jalgpallimatshi ajal toimetasid politseijõud Lilleküla staadionilt ja selle ümbrusest politseijaoskondadesse kokku 26 korrarikkujat. Neist 13 viidi Lõuna, ülejäänud Kesklinna politseijaoskonda. (Interfax, IA Rosbalt, 27.03)

Vene jalgpallikoondise fännid said 1000 kroonise trahvi kakluse eest Eesti-Vene jalgpallimatshil. (Lenta.ru, 28.03)

Tsheljabinskis leiti valerahategijate peidik, muuhulgas sisaldas see ka Eesti Peterburi konsulaadi pitsati jäljendi negatiivi. (Ytro.ru, 29.03)

Prokurör nõudis kolme vene marurahvuslase karistamist rahvustevahelise vaenu õhutamise eest 15-päevase arestiga. Kohus kuulab kohtualuste viimast sõna 11. aprillil ning langetab seejärel kohtuotsuse. Jaanuaris alanud protsessil eitas kolmiku ideeline juht ning Vene Rahvusliku Ühtsuse (VRÜ) Eesti regionaalse organisatsiooni liige Hantsom Eestis levitatud infolehtedes rahvustevahelise vaenu õhutamist ning tema mõttekaaslased Seleznjov ja Vassetškin selle ettevalmistamist. (RIA Novosti, 26.03)

Tallinna Linnakohus ei rahuldanud endise julgeolekutöötaja ja inimsusevastastes kuritegudes süüdimõistetud Vassili Beskovi hagi Eesti valitsuse vastu. Hagi aluseks oli elamisloa andmisest keeldumine Beskovile. (IA Rosbalt, 29.03)

ETV programminõukogu otsustas näidata Vene miljardäri Boriss Berezovski rahastatud filmi "Venemaa mõrvamise katse", mis süüdistab Venemaa plahvatuste korraldamises sealset luuret. (Interfax, IA Rosbalt, 25.03)

Vene Draamateater ja Eesti Draamateater leppisid kokku William Shakespeare'i näidendi "Romeo ja Julia" ühislavastamisest. Näidendi lavastab Ain Prosa ning peaosades mängivad Julia Rudina külalisena Peterburi Aleksandri teatrist ja Mait Malmsten Eesti Draamateatrist. (Interfax, 30.03)

Saksamaa ajakirjandus

"Ajal, mil Baltikumis elasid kõrgelt arenenud kultuurrahvad, jooksid praeguse Berliini aladel ringi alles metssead ja karud," ütleb kunstiteadlane Harry Liivrand. Vastupidiselt aga Saksamaa pealinnale, kelle vapil on isegi karude kujutised, on Eesti ikka veel mesikäppade kodumaa. Kas niisugune tõsiasi just Saksa puhkuseplaneerija merevaigurannikul asuvasse väikeriiki meelitab, on küsitav. Vaieldamatu on aga see, et Eesti, nii nagu ka mõlemad tema "Balti õed" Läti ja Leedu, täheldab tohutut turistide juurdevoolu. Selle põhjuseks on maastiku ja arhitektuuri väga suur rikkus ning ilu, millega hiilgavad nii Eesti kui ka Läti ja Leedu. Lisaks veel positiivne majandusareng, mis on viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis aset leidnud. "Baltikum on eelkõige individuaalreisija sihtkoht," selgitab Anda Silde Münsteris asuvast Balti turismikeskusest. Suuri hotellikomplekse, nagu paljude teiste riikide kuurortides, ei maksa Kuuri maasäärest kuni Eesti saarteni otsida. Nende asemel leidub igas hinnaklassis väikesi hotelle ning üürimiseks privaatkortereid - luksuslikest kuni maapiirkondades asuvate puust onnikeste või telkimiskohtadeni. (Margot Kräcker, Mitteldeutsche Zeitung, 24.03)

Linnulaulu võistlus, mis Eestis samaaegselt Eurovisiooni lauluvõistlusega korraldatakse, kogub tuure. Juba 20 riiki on ennast võistlusele registreerinud, välja selgitamaks kõige ilusama lauluga lind. Sakslased on Internetis eelhääletusele pannud metsvindi, varblase, peoleo ning käbliku. Võõrustajamaa Eesti valis enda poolt välja ööbiku. (Handelsblatt, 26.03)

Rootsi ajakirjandus

Alates eelmise aasta novembrist on suurenenud varastatud kaupade vedamine Paldiski-Kapellskäri liinil sõitva laevaga. Norrtälje politsei uurimisosakonna juhataja Bertil Mattssoni sõnul ei ole neil veel mingeid märke selle kohta, et illegaalne tegevus võiks lähiajal väheneda. Politsei andmetel on vedajateks siiski peamiselt leedulased. Spekulatiivseks seletuseks on peetud suhteliselt suurt töötust Leedus. (Adam Shehata, Svenska Dagbladet, 26.03)

Norra ajakirjandus

Andres Oper lõi mõlemad väravad mängus, kus "väike" Eesti alistas MMil mängiva Venemaa 2-1. Oper lõi esimese värava pärast 10 mänguminutit. 8 minutit hiljem viigistas seisu Vladimir Bestsjastnykh, mille peale arvasid kõik, et mäng jätkubki selles stiilis Eesti kahjuks. Kuid kodumeeskond kaitses ennast hästi ja 5 minutit enne mängu lõppu kasutas Oper ära venelaste "kaitseprohmaka" ja lõi võiduvärava. "Kui me ka edaspidi nii mängime, siis ei ole meil lootust võita ühtegi MMi võistlust," ütles Venemaa meeskonna šokeeritud abitreener Mihhail Gersjkovits. (NTB-Reuters, Aftenposten, 27.03)

Norra ja Rootsi politsei ning luureteenistused on juba ligikaudu aasta jälitanud sadu Norras ja Rootsis elavaid eestlasi. Antud operatsiooniga peaks kaardistatud saama üks Euroopa suurimatest narkootikumidega tegelevatest grupeeringutest. Lisaks kindlate kahtlusaluste jälgimisele on politsei uurinud ka 1000 kuni 2000 mingil ajaperioodil Norras pikemalt peatunud eestlase liikumisi. (Tor-Erik R¢berg-Larsen, Dagsavisen, 25.03)

Soome ajakirjandus

Eesti jalgpallimeeskond tegi superüllatuse, võites Tallinnas peetud jalgpallimatshil Venemaad tulemusega 2:1. Venemaa meeskond oli võidukas kohtumise alguses, kuid pärast eestlase Andrus Operi kahte väravat tuli Vene meeskonnal kaotus vastu võtta. (STT, Helsingin Sanomat; Hufvudstadsbladet, 28.03)

Intervjuu suursaadik Matti Maasikaga Eestist kui turismimaast, Eesti-Soome suhetest, kuid ka liitumisest ELiga. Maasikas kutsub soomlasi üles külastama ka Eesti teisi, Tallinnast kaugemaid paiku. (Riitta-Liisa Myllymäki, Ikaalisten Matkatoimiston Matkauutiset, 1/2002)

Oma nime saamisest ning tööst saatkonnas pajatab Eesti Saatkonna Soomes pressisekretär Kattri-Helina Raba. Pressisekretäri sõnul on Eestis toimunud tagasiminek soome keele oskajate osas. Nüüd on peale kasvamas 20-aastaste põlvkond, kes ei vaata enam soome televisiooni ega kuula soome raadiot, kuna ka omi kanaleid on palju. (Riitta-Liisa Myllymäki, Ikaalisten Matkatoimiston Matkauutiset, 1/2002)

Eesti valitsus on otsustanud jätkata Lennart Meri maja valvamist. Endise viie valvuri asemel valvab nüüd maja üks politseinik. (Jarmo Virmavirta, Suomen Kuvalehti, 13-14/2002)

Soome keelde tõlgitud A. H. Tammsaare teosest Tõde ja õigus. (A. H. Tammsaare: Maan lupaus. Totuus ja oikeus I. Tõlkinud Juhani Salokannel.) Tõde ja õigus, sellise nimega raamatu esimene osa ilmus aastal, mil Stalin tuli võimule ja Hitlerist sai Saksamaa juht. Kui tõest ja õigusest hakkasid saama totalitarismi tööriistad, siis nende panemine raamatu pealkirjaks võib olla märk tardumapanevast ajaloolise olukorra tajumisest. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 30.03)

Vladimir Marynovi Apocalypsise oratooriumist Temppeliaukio kirikus. (Lavastus Juri Ljubimov, dirigent Andres Mustonen, koreograafia Andrei Melanin. poistekoor Eestist, Narva kirikukoori poistekoor, RAM) Apocalypsis meelitas kogu kiriku suurte ootustega rahvast täis. Kõigi kohalviibinute sooviks oli saada elamus sügavast müsteeriumist. Selle garantiiks oli ennekõike Juri Ljubimovi nimi. Metsik, koopasarnane Temppeliaukio kirik sobib hästi Apocalypsise lavaks. Kui aastasadu vanad kiriku muusikatraditsioonid sulandusid oikumeeniliselt ühte kõlavas akustikas küünla säraga, siis tekkis ajatu tunne, kus oli kohal nii minevik, olevik kui tulevik. Sajast inimesest koosnenud kooriliikmetel olid kõigil käes küünlad, millel oli ka praktiline otstarve – sai valgust noodi lugemiseks. RAMi tugevad hääled hoidsid üleval kiiresti süttivat, apokalüptilist ootusärevust. Poistekoori hele, kirgas heli tõi müsteeriumisse süütuse, lootuse ja ka abituse hääle. (Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat; Mats Liljeroos, Hufvudstadsbladet, 26.03)

Intervjuu dirigent Anu Taliga. Tallinnas jätkub Musica Grandeks nimetatud hooaeg. Tali sõnul saab alles nüüd selgeks, kui tark oli otsida tavapärasest erinevat programmi ning anda hooaegadele teema. Kontserdid on väljamüüdud, inimesed tulevad huviga kuulama ja vaatama. "Nüüd saame teha, mida tahame. See maksab ja rahaasjad võiksid muidugi olla paremad. Kuid raha on alati kusagil. Vihkan seda, kui inimesed ütlevad: ei ole raha, ei saa teha seda või teist," ütleb Tali. (Classica, 2/2002)

Kakskümmend riiki on registreerunud rahvusvahelisele linnu-Eurovisioonile. Linnu-Eurovisiooni võitja selgub Tallinnas 25. mail nagu ka Eurovisiooni lauluvõistluse võitja. Eesti esindajaks Linnu-Eurovisioonil on ööbik. Soome esindajaks valiti musträstas. (Helsingin Sanomat; Kaleva, 26.03)

Venemaa ajakirjandus

Väljaande esilehel artikkel Eesti-Vene jalgpallimatshist: Eestis “ahistatakse” vene jalgpallureid. Järgneb neutraalne kirjeldus mängust. Kuigi kohalikud raadiojaamad hoiatasid provokatsioonide võimaluse eest, möödus mäng rahulikult. Sankt-Peterburgskije Vedomosti märgib, et venelased tahtsid maitsta võidu maitset, kui valisid endale partneriks Eesti koondise. Tegelikkuses läks aga kõik hoopis vastupidiselt ja külaskäik Tallinna lõppes venelaste jaoks väga piinlikult. Erinevalt vene jalgpalluritest mängisid eestlased taktikaliselt õigesti. (Aleksei Zhuk, Kommersant, 28.03; Juri Krutshinin, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 29.03)

Reutersi kirjutis. Jalgpalli-teemalise artikli esimene pool on pühendatud Eesti-Vene maavõistlusele. Venelaste abitreener Mihhail Gershkovitsh rõhutab, et Vene koondis ei võida maailmameistrivõistlustel sellise mänguga ainustki matshi ning et Eestis on ühtne võistkond, mitte ‘individualistide kollektsioon’. (The Moscow Times, 29.03)

Neutraalne, isegi positiivne ülevaade jalgpallimatshist Tallinnas. Ajaleht kommenteerib: raske on uskuda, et NSVLi ajal II liigas mänginud Eesti võidab praegu jalgpalli MMi finalisti. Tsiteeritakse Sergei Dovlatovit: “Tallinnat peetakse kunstlikuks, nukulikuks, butafoorseks. Ma olen seal elanud ja tean, et see kõik on tõeline.” Nüüd veendusime, et ka eesti jalgpall on tõeline. Tahaks vaid loota, et see kaotus ei mõjunud Vene koondise enesekindlusele teisiti kui vaid harivalt. (Moskovski Komsomolets, 29.03)

Artikkel Tallinnast kui ideaalsest turismi sihtkohast nädalavahetuseks. "Väikese, puhta ja organiseerituna on Tallinn oma vaikuse ja võluga Moskva antipoodiks". Juurde lisatud valiksündmusi Tallinna ajaloost ja muuseumide, hotellide jms kirjeldus. (Joy Ziegeweid, The Moscow Times, 29.03)

Väljaande turismilisas ilmunud reisikiri Eestist. Kuigi artikkel algab retoorilise küsimusega, kas Eesti on üldse välismaa või ikka veel ‘meie väike Euroopa’, on üldine toon pigem positiivne. Autor kiidab vanalinna ning Tallinna hotelle ja kohvikuid. Vahepeal pannakse kellegi eestlase suhu järgmised sõnad: “Tegelikult me igatseme vene keele ja venelaste järele. Meil on ju kõik turistid soomlased.” Edasi ka pisut numbreid: Eesti sõltub oluliselt turismindusest - see majandusharu moodustab 15% rahvuslikust tulust, 80% turistidest on soomlased. (Adelja Fatehhova, Kommersant, 28.03)

Venelased Baltikumis. Viis põhjust, miks venelased tahaksid Eestist ära sõita: igatsus sugulaste järele, kultuurinälg, professionaalne perspektiivitus, diskrimineerimine, ‘elu konnatiigis’ - ühiskonna väiksus. Põhjused, miks nad ei sõida ära: räägitakse, et Eestis on kinnisvarahinnad madalamad, Eesti venelased on omaette rahvus, Eestis ei ole olmeprobleeme, metropoli lähedus, mälestus endisest kinnisest Venemaast on veel hästi meeles. (Galina Sapozhnikova, Komsomolskaja Pravda, 26.03)

Peeter Vähi annab kontserte Moskvas. "Vähi on üks huvitavamaid eesti heliloojaid. Veel nõukogude ajal tundis Vähi huvi budismi vastu, ta sai tuntuks kui muusikateadlane-orientalist ja juba 1990ndatel oli ainsaks Idamaade muusika ja kultuuri festivali organiseerijaks postnõukogude ruumis". (Dmitri Uhhov, Ezhenedelnõi Zhurnal, 26.03)

Lätis jätkub kohtuprotsess Vene veteran Nikolai Tessi üle, Eestis aga kolme rahvustevahelise vaenu õhutamises süüdistatava noore üle, kes levitasid infolehti Kolovrat. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vene ja slaavi filoloogia osakonna spetsialistide tehtud lingvistilise ekspertiisi kohaselt sisaldasid Kolovrati numbrid oma sisult ja vormilt rahvuslikku ja poliitilist vihkamist ning otseseid üleskutseid vägivallale ja diskrimineerimisele. (Juri Shatalin, Gazeta.ru, 27.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee