Nädal välismeedias: 18.-24. märts 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

EU Agriculture Commissioner Franz Fischler: "The conclusions are clear: being in the EU is better than being out. EU membership will bring significant benefits to the farmers from the candidate countries." Afp, 18.03

Uudisteagentuurid

Farmers' incomes in central Europe will grow by 30% without direct EU subsidies when their nations join the EU. In a study on the impact of enlargement on farming, the EC sought to confront anger in candidate countries over the multi-billion-euro issue of farm subsidies. It said that in 8 candidate countries, farm incomes would rise by an average of 30% from 2007 without direct payouts from Brussels, thanks to an EU policy of buying surplus farm production. "A certain amount of direct payments is necessary to stabilize incomes," the EC said. "But a low level of direct aid support is enough to ensure that all central and eastern European countries experience positive income effects as a result of enlargement," it said. (Afp, 18.03)

Ministers from EU applicant countries grabbed their first chance together in Brussels to decry the bloc's latest plans for future funding of their farmers. But EU leaders said the prospective members were unlikely to get any more money. Britain, Germany and the Netherlands argued at the meeting against any direct payments to the new members, diplomats said. These three member states are net contributors to the EU's annual $90 billion budget and want radical reform of the CAP. Spanish Agriculture Minister Miguel Arias Canete backed the EC's view that enlargement negotiations should not be linked to progress on CAP reform. He also made clear the candidates were unlikely to get more money than already offered in the EC's proposal. (Reuters, 19.03)

The EC told EU candidate countries to stop whining about the reduced levels of direct subsidies that their farmers will get from Brussels after enlargement. "It is of crucial importance that you do not raise false expectations amongst farmers," EU Agriculture Commissioner Franz Fischler told. "To insist on 100% direct payments, and to make this point over and over again, will not be a winning strategy," he said. Fischler said the enlargement hopefuls needed to "look at the whole package" put forward by Brussels, including EU funding for "massive rural development support" and price-stabilizing EU purchases of surplus output. EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen has called Brussels' offer "the best possible deal and not an invitation for haggling". (Afp, 19.03)

German Chancellor Gerhard Schröder called on his EU partners to accept lower subsidies from the EU in order to help finance the EU's enlargement. "When one takes on new partners, one must also show more solidarity," Schröder said. He said solidarity needed to be shown in the reform of the CAP, of which France is the main beneficiary, and structural aid to certain regions, under which Spain receives the most money. Germany is the biggest contributor of the 15 EU states, paying a quarter of the EU's budget. Schröder has said Germany will not go beyond what has been allocated in the current Agenda 2000 plan for enlargement that runs until 2006, even if costs increase. (Afp, 21.03)

Countries which join the EU in 2004 will pay more than they gain, at least at the outset, according to an analyst at the Vienna Institute for Comparative Economic Studies (WIIW). Sandor Richter, enlargement expert at WIIW, predicts that new EU members could lose some 400 million euros in their first year in the EU. Richter derived the figure from an "optimistic" scenario in which the new members are able to absorb three-quarters of the subsidies the EU offers. If they are only able to absorb 30% of the funds, candidates who join in 2004 could still be paying more than they gain in 2006, Richter said. (Afp, 23.03)

59% of people in EU candidate countries think that joining the bloc is a "good thing", according to a poll for the EC. In a first-ever survey of the mood in all 13 candidate countries, the Eurobarometer poll found pro-European sentiment runs stronger among their citizens than in the 15 member states. Support for EU membership was strongest in Romania (80%) and Bulgaria (74%), even though both countries lag in their accession negotiations with Brussels and are thus unlikely to be in the next wave of EU enlargement. In the major central European countries, support for EU membership was 51% in Poland, 59% in Hungary and 46% in the Czech Republic. Support was least evident in Estonia, Latvia and Lithuania (33, 33 and 41%). But all three Baltic States had higher-than-average proportions of respondents who felt EU membership was "neither good nor bad." (Afp, 18.03)

Estonia, closely tailed by Poland, is set to join the front-runners in the race to join the EU, when 12 EU hopefuls hold accession talks, diplomats said. "The gap between front-runners and laggards is narrowing, which is natural as we approach the most difficult phase in negotiations," said one EU diplomat. The small Baltic republic of Estonia closed four chapters, underlining the determination of its new centrist government to speed up EU entry talks. By completing negotiations on free movement of people, transport, customs and justice and home affairs, Estonia raised the number of agreed areas to 24 - the same level as front-runners Cyprus, the Czech Republic and Hungary. Slovenia, the richest of the ex-communist applicants, is the leader in EU entry talks, with 26 chapters closed. (Reuters, 20.03)

Poland sealed a key agreement with the EU on land sales to foreigners, clearing a major obstacle on its long road to membership of the wealthy bloc. Slovakia and Estonia also notched up important progress in the accession negotiations in Brussels, while Bulgaria, which is not expected to make the first wave of EU enlargement in 2004, urged the bloc to apply the same standards to all candidates. Estonia closed four chapters, including free movement of people where it reluctantly accepted an EU offer barring workers from new member states for up to seven years after accession. (Reuters, 21.03)

A new poll on whether Iceland should join the EU has shown growing support for membership, rekindling a debate in the North Atlantic island about the merits of joining the bloc. The debate has pitched PM David Oddsson, who insists Iceland should stay outside the 15-member EU, against FM Halldor Asgrimsson who said the question should at least be considered. Iceland is the only Nordic country not to have held a referendum on joining the EU. The island of 280,000 people has free trade with the EU through the European Economic Area. The poll's findings also raised concerns in Norway, the only other Nordic country outside the EU. Norway's PM Kjell Magne Bondevik called Oddsson to seek reassurances about the possible implications of the poll. Oddsson assured him Iceland was not interested in applying for EU membership at this point. (Reuters, 22.03)

Suurbritannia ajakirjandus

EK poolt läbiviidud uurimuse kohaselt tõuseksid ELi kandidaatriikide talunike sissetulekud pärast uniooniga liitumist 30%, isegi juhul, kui neile otsetoetusi ei makstaks. Uurimuses väidetakse, et otsetoetuste jagamine tulevastele uutele liikmesriikidele põhjustaks sotsiaalse deformatsiooni ning oleks takistuseks kandidaatriikides läbiviidavale põllumajanduse moderniseerimisele. (Financial Times, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK avaldas uurimuse, mis peaks olema vastuseks kandidaatriikide etteheidetele. EK põllumajandusvolinik Franz Fischleri sõnul ei ole uuringu tulemus kaksipidi mõistetav - paremini läheb neil, kes on ELis sees, kui neil, kes on sellest väljas. Uuringu kohaselt kasvavad kandidaatriikide põllumeeste tulud oluliselt ka väiksemate põllumajanduse otsetoetuste korral. Brüssel oletab, et täiemahuliste otsetoetuste maksmine ELi poolt suurendaks põllumeeste sissetulekuid pärast laienemist kuni 2.2 korda, mis võtaks ära stiimuli põllumajandust restruktureerida ning põhjustaks sotsiaalseid pingeid ja ebavõrdsust. Brüssel peab niisiis leidma tasakaalu maaeluarengu toetamise ja restruktureerimisele õhutamise vahel. Lisaks finantseerimisprobleemidele peavad ministrid tähelepanu pöörama ka veterinaar- ja fütosanitaarohutusnõuete täitmisele. Seoses viimaste kriisidega selles vallas, tahavad liikmesriigid, et ELis kehtivad ülikarmid normid võetaks uute liitujate poolt vastu liitumispäeval. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 20.03; Philippe Gélie, Le Figaro économie, 19.03)

Esmakordselt korraldas EK Eurobaromeetri raames küsitluse ELi kandidaatriikides, nende kodanike ELi suunaliste hoiakute välja selgitamiseks. Tutvustades uurimuse tulemusi, sõnas EK laienemisvolinik Günter Verheugen: "ELi kandidaatriikide elanikud toetavad suures enamuses oma riigi liitumist ELiga ja soovivad võimalust oma igapäevaelus selle raames pakutavaid soodustusi kasutada." Kuus elanikku kümnest (59%) arvavad, et ELi astumine on nende riigi jaoks "hea". Kõige positiivsem arvamus EList on Bulgaarias (70%). Kõige põhjapoolsemas Balti riigis, Eestis, on toetus ELiga liitumiseks 24%. Küsimuse "Kas te olete uhked selle üle, et te olete eurooplased?" vastusteskaala lõpus on Bulgaaria, Eesti ja Türgi, vastavalt 50, 48 ja 41%ga. (Nicolas Bourcier, Le Monde, 20.03)

Saksamaa ajakirjandus

Kesk- ja Ida-Euroopa põllumeestele on ühinemine ELiga kasulik isegi juhul, kui nad mingeid otsetoetusi ei saaks, näitab uurimus, mida tutvustas ELi liikmes- ja kandidaatriikide põllumajandusministritele Brüsselis ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler. Fischleri sõnul on lõppjäreldused selged: "Parem olla unioonis sees, kui sellest väljas." EK lähtub väitest, et talunike sissetulekud ELi kandidaatriikides suurenevad interventsiooni kaudu keskmiselt 30%. Eriti positiivset efekti on uurimuse kohaselt oodata Tšehhis (60%), Lätis (59%), Eestis (55%), Slovakkias (45%) ja Poolas (35%). Juhul kui põllumeestele makstaks algusest peale otsetoetusi täismahus, suureneksid agraarsektoris sissetulekud kohe keskmiselt 89%, mis tooks endaga kaasa "märkimisväärseid sotsiaalseid moonutusi ja tasakaalutust" ELi kandidaatriikides. Mõõdukad otsetoetused seevastu stabiliseeriksid põllumeeste sissetulekuid liitumise järgsel keerulisel ajal. (Süddeutsche Zeitung, 18.03; Katja Ridderbusch, Die Welt, 21.03; Wolfgang Böhm, Die Presse (Austria), 19.03)

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler on ELi Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriike hoiatanud "oma põllumeestes valede lootuste äratamise" eest. Brüsselis toimunud ELi liikmes- ja kandidaatriikide põllumajandusministrite kohtumisel kaitses Fischler taas kord EK põllumajandustoetusi puudutavat ettepanekut, mille vastu ELi kandidaatriigid protesteerivad. Brüsseli kohtumisel ei jõutud antud küsimuses mingitele parematele kokkulepetele. Ka ELi liikmesriikidelt kostub kriitikat EK ettepaneku suhtes - seda nähakse ELi kandidaatriikide suhtes "liiga suuremeelsena". Paralleelselt uniooni laienemisega toimub ka debatt sisereformide üle. Nii mõnedki ELi liikmesriigid nõuavad olulisi reforme, mis lihtsustaksid üleminekut pärast ELi laienemist moodustuvale suurele 25-liikmesriigiga agraarturule. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 20.03)

ELi laienemisläbirääkimistel tekitab pahameelt poolakate nõudmised erikäsitlusele ning Poola valitsuse käitumine. ELi diplomaadid ja EK ametnikud olid šokeeritud, kui Poola välisministeerium kutsus Varssavis resideeruvate ELi liikmesriikide suursaadikud "vaibale" selleks, et nende kaudu mõjutada ELi tegema järeleandmisi Poola nõudmisele kehtestada maade müügile pikk üleminekuaeg. "Millegi sellisega pole me mitte kunagi varem kokku puutunud." ELiga saavutatud kompromissi tulemusel saab Poola pärast ELiga liitumist 12 aastat ainuõiguse menetleda põllumaa ja metsa müüki ELi liikmesriikide kodanikele. Poolale pakutud lahendus ületab oluliselt teistele ELi kandidaatriikidele pakutut - nemad peavad leppima üldise seitsme-aastase üleminekuajaga. (FAZ, 21.03)

Alles 12 aastat pärast Poola liitumist ELiga saavad ELi kodanikud piiranguteta Poolas agraarmaad ja metsa osta. Poolaga kokkuleppe saavutamist niisuguses küsimuses nimetab ELi laienemisvolinik Günter Verheugen "läbimurdeks". Verheugen peab nimetatud peatükki "Poolaga seni toimunud ELi liitumisläbirääkimiste kõige raskemaks, seda nii poliitilises kui ka psühholoogilises mõttes". Poola ELi liitumiskõneluste pealäbirääkija Jan Truszczynski nimetab tulemust "optimaalseimaks, mida Poola saavutada suutis". EL tegi Poolale maaostu küsimuses järeleandmisi, mis ületavad oluliselt teistele ELi kandidaatriikidele pakutut. Seda põhjendatakse "ebatavalise" olukorraga Poolas ning eriliste majanduslike, ajalooliste ja õiguslike argumentidega. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 22.03)

Austria ajakirjandus

ELi kandidaatriikide suhtumine uniooniga liitumisse on rasketest läbirääkimiskõnelustest hoolimata üllatavalt hea. Viimase Eurobaromeetri kohaselt hääletaks keskmiselt 2/3 (66%) ELi kandidaatriikide rahvastikust liitumise poolt. Parimad tulemused on riikides, kes veel laienemisläbirääkimisi ei pea - Bulgaaria (80% liitumise poolt) ja Rumeenia (84%). Sügisel toimunud küsitluse põhjal on halvim tulemus Eestis - vaid 38% hääletaks ELiga liitumise poolt. Suur osa eestlasi pole veel oma otsust teinud. Küsitluse kohaselt loodavad 69% ELi kandidaatriikide rahvastikust, et unioon kindlustab nende riikide noortele parema tuleviku. 61% toob liitumisega kaasnevaks suureks eeliseks liikumisvabaduse Euroopas. Pooled küsitletutest näevad liitumises rahu garantiid. Euroopa vaimustust tunnevad eelkõige nooremad rahvastikukihid, oluliselt skeptilisemad on aga pensionärid ja võõrkeeli mitteoskavad inimesed. (Die Presse, 19.03)

Seniajani ei täida ELi kandidaatriigid toiduainete ohutuse tagamiseks määratud nõudeid. Osades tapamajades puuduvad vajalikud hügieeniabinõud, pole loodud toiduainete kontrollimise laboreid ega koolitatud laborite tarvis kvalifitseeritud personali. EK tarbija- ja tervisekaitse volinik David Byrne tunneb muret ka BSEd puudutava puuduliku kontrolli üle, kuna kolmes ELi kandidaatriigis (Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia) on avastatud mitmeid BSE juhtumeid. Byrne sõnul ei tohi selles osas mingeid kompromisse lubada. Juhul kui ELi kandidaatriigid ei täida toiduainete ohutuse nõudeid, piiratakse nende riikide juurdepääsu ELi siseturule. Momendil toetab EL ligi miljardi euro suuruse SAPARDi abiprogrammiga kandidaatriikide liha-, piima-, kala ja teisi põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid. Suurema osa investeeringutest peavad aga ikkagi ettevõtted ise tegema. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 20.03)

Kui EL oleks valmis kalanduspoliitikat Islandi ettekujutuse järgi kohandama, oleks Islandi ELiga liitumine täiesti võimalik, ütleb saareriigi liberaalne välisminister Halldor Asgrimsson. Viimase arvamusküsitluse põhjal on 90% islandlastest selle poolt, et liitumistingimuste üle vähemalt läbi räägitaks. Need on uued toonid Reykjavikist, kus seniajani hoiti Brüsseliga distantsi. Just kalanduse pärast, mis toob Islandile 2/3 rahva ühisvarast ning sellist rikkust ei taheta teistega jagada. EL püüab aga uniooni liikmesriikide vetest kala ning kasutab seda ühisvarana. Nii ripubki Islandi ja ELi vahel õhus üks "aga", kuna siiani pole ühtegi märki Brüsseli valmisolekust islandlaste rõõmuks oma printsiipe muuta. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 22.03)

Rootsi ajakirjandus

EK uurimus näitab, et saades ELi liikmeks, tõusevad Ida-Euroopa riikide põllumeeste sissetulekud tunduvalt. Isegi juhul kui nad ei hakkaks saama otsetoetusi võrdselt praeguste ELi liikmesriikidega, kasvaksid nende sissetulekud keskmiselt 30% võrra. Selline tõus lähtuks teist tüüpi toetustest. Kui uued liikmesriigid saaksid aga otsetoetusi nii nagu praegused ELi liikmesriigid, tõuseksid kandidaatriikide põllumeeste sissetulekud 89% võrra. Sel juhul saaks näiteks Ungari või Tšehhi põllumees üle kahe korra rohkem rahvuslikust keskmisest. EK arvates ei toeta selline olukord põllumajanduse moderniseerimist ja tekitaks riigis sotsiaalset ebavõrdsust. (TT, Dagens Nyheter, 19.03)

Norra ajakirjandus

Norra välisminister Jan Petersen on nõus Tööpartei (Arbeiderpartiet) liidri Thorbjørn Jaglandiga, et Norrale oleks eeliseks pidada läbirääkimisi ELi liikmelisuse üle koos Islandiga. Samas ei väida ta aga, et Norra peab tingimata esitama ELi liikmeks astumise taotluse, juhul kui Island seda teeb. "Kui me peaksime veel korra ELiga liikmelisuse üle läbirääkimisi pidama, peaksime seda tegema koos Islandiga, saavutamaks lahenduse kalanduse küsimuses. Meie jaoks ei oleks eeliseks seista silmitsi ELiga, kus Island on juba täieõigusliku koha sisse võtnud," ütles Jagland. Konkreetset tegevuskava Norra jaoks ei taha aga keegi veel välja pakkuda. "Igal juhul ei tohi me käima lükata protsessi, mille tulemuseks oleks kolmas 'ei'," rõhutab Petersen. (Wenche Fuglehaug, Ole Nygaard, Gunnar Magnus, Aftenposten, 20.03; Aftenposten, Dagens Næringsliv, 18.03)

Soome ajakirjandus

Tulevaste ELi riikide põllumeeste sissetulekud tõusevad kuni poole võrra, seda isegi siis, kui kandidaatriigid ei saa liitudes kohe põllumajanduse otsetoetusi. EK aruande kohaselt kasvab kandidaatriikide maarahva sissetulek aastal 2007 keskmiselt 30%. EK raporti kohaselt kasvaksid sissetulekud Tšehhis 60%, Lätis 59% ja Eestis 55%. Soome maamajandusminister Raimo Tammilehto märkis, et Balti riikide olukord erineb teistest kandidaatriikidest, kuna nad olid osa NList. "Nende kohanemine on teistest raskem." (STT, Uutispäivä Demari, 19.03)

Austria usub ELi laienemise kasulikkusesse. "Väitlus ELi laienemise majanduslike tagajärgede üle ei ole Austrias enam aktuaalne," ütleb Wifo majandusuurimisameti majandusuurija Peter Huber. Seetõttu esitavad poliitikud Temelini- ja Bene sarnaseid mitte-majanduslikke argumente. Värske küsitluse kohaselt toetab 59% Austria elanikest ELi laienemist. Paar aastat tagasi oli vastaseid 60%. Wifo kohaselt tekitab ELi laienemise edasilükkumine Austriale selgeid majanduslikke kaotusi. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 18.03)

Soome Metallitöötajate Ametiühing nõuab Soome ettevõtetelt vastutusrikkamat poliitikat oma tootmise üleviimisel nn odava tööjõuga riikidesse. Viimastel aastatel on Soome ettevõtted aina suureneva kiirusega täielikult üle viinud või laiendanud tegevust Eestis ja teistel Soome lähialadel. Eestis ja mujal lähipiirkondades töötab 11000 töötajat Soome ettevõtetes. Ametiühingu esimehe Erkki Vuorenmaa sõnul on soomlaste investeeringutesse mõistvalt suhtutud, kuna nende riikide arenemine samale tasemele teiste ELi riikidega nõuab ka töökohtade ja ettevõtete loomist. Kuid Soome ettevõtted ei tegutse lähipiirkondades samal viisil kui Soomes ja teistes ELi riikides. Näiteks Eestis on soomlaste metalli- ja elektroonikatööstustes väga vilets organiseeritus. Metalliliidu andmetel ei ole ükski Soome ettevõte liitunud Eesti tööandjateliiduga. Üheski ettevõttes ei ole kollektiivlepinguid, vaid kasutatakse individuaalseid töölepinguid. Usaldusisik on määratud vaid neljas ettevõttes. Ametiühingu arvates ähvardavad ELi kandidaatriigid muutuda püsivalt madalapalgalisteks. See aga moonutaks ELi sisest konkurentsi ning asetaks vanemate liikmesriikide ettevõtted ja töötajad halvemasse olukorda. Kui olukord ei parane, võib Metalliliit pidurdada laienemist ELi tasemel. Metalliliit teeb ettepaneku ka Soome valitsusele ning kaubandus- ja tööstusministeeriumile, et ettevõtetele abirahasid jagades seataks tingimuseks, et nad järgiksid oma välismaal asuvates firmades ELi nõudmisi. (STT, Keskisuomalainen; Anni Lassila, Helsingin Sanomat; Janne Mäkinen, Kansan Uutiset; Turun Sanomat; Timo Hakkarinen, Iltalehti; Mika Peltonen, Uutispäivä Demari, 20.03)

Soome Metallitöötajate Ametiühing märkis, et Soome ettevõtted ei ole huvitunud headest tööturureeglitest Eestis ja mujal Soome lähiriikides. Soome ettevõtted investeerivad jätkuvalt tempokalt odava tööjõuga riikidesse. Ettevõtete muutumine rahvusvaheliseks on tavaline argipäev, kuid nüüd on probleemiks, et ettevõtted hangivad tööjõudu dumpinguga. Eestis ja Soome lähialadel on palgatase madal ja tööturukäitumine ei ole välja kujunenud. Sellist olukorda kasutavad ettevõtted ära ja unustavad need eetilised reeglid, mida Soomes järgitakse. Kui ametiühingute õigused ja ELi liikmesriikide tööjõuturu reeglid ei leia kohta kandidaatriikides, on oht, et ELi laienemise vastane kriitika suureneb. Kui praeguste ELi liikmesriikide rahvastik kogeb laienemisega kaasneda võivat tööpuuduse kasvu, on poliitilisel eliidil raske põhjendada laienemise kasulikkust. Sotsiaalne mõõde, mille alla kuulub tööelu, tuleb võtta üheks ELi laienemise kriteeriumiks. Vastasel korral on tegemist eliidi projektiga, mis jääb rahvale võõraks. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 22.03)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The 105-member convention tasked with reforming the EU reconvened, with candidates for EU membership expected to get a "guest" seat on the body's agenda-setting presidium. The plenary session of the Convention on the Future of Europe also called upon each of the delegates to give their ideas on how the EU should evolve. "Today we enter the substantive phase," said Convention president Giscard d'Estaing. He reminded the delegates that the convention has only one year to come up with "innovative and realistic proposals supported by a large majority." (Afp, 21.03)

The 13 enlargement candidate countries won a higher profile within the convention on fundamental EU reforms, earning a berth on its agenda-setting presidium. Valery Giscard d'Estaing said the candidate countries would be given a "guest" seat on the presidium. "We are leaving it to them to decide" in what way their representative shall be picked, Giscard d'Estaing said, as parliamentarians from the candidate countries immediately met to decide how to proceed. (Afp, 22.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaatamata saavutatud kokkuleppele energeetika liberaliseerimise küsimuses, pole pärast Barcelonas toimunud ELi tippkohtumist põhjust rõõmustamiseks. Juba kaks aastat tagasi Lissabonis vastu võetud lubadus muuta ELi majandus maailma konkurentsivõimelisimaks kõlas liig ambitsioonikalt. Kui ei toimu kiiret ning praktilist progressi, hakkavad ELi poolt plaanitavad reformid peagi naeruväärseina tunduma. (Financial Times, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa Konvendi järjekordse kohtumisega ei olnud rahul ei euroskeptikud ega ka föderalistid. Esimesed olid ärritunud, et neid nii vähe on. Teised kahetsesid omataoliste jahedust. Konvendi kahe kogunemise päeva jooksul kostunud kõnedes ei puudunud küll kriitika praeguse olukorra kohta, kuid Konvendi presidendi Valéry Giscard d'Estaing hinnangul "puudusid ekstreemsed vaated". Tema poolt tehtud kokkuvõtte kohaselt ei ole EL "oma kodanikke piisavalt kuulanud", on "kauge ja eemalolev", "ei ole otsustanud, kuidas vastata globaliseerumise väljakutsele", tema institutsionaalsed mehhanismid on "rasked ja komplekssed, samas aga ebaselged". (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 24.03)

Esimesed Konvendis peetud debatid tõestasid, et raske on leida võtit, mis võimaldaks parandada Euroopa projekti redefineerimise protsessi. Kuulati litaaniaid Euroopa kreedodest, siiraid kuid igavaid. Konvendi töö teeb raskeks olukord, et selles ei saa hääletamisega erinevusi siluda, kuna süsteem “üks inimene üks hääl” ei saa kehtida Konvendis, mille moodustavad esindajad EPst ja rahvuslikest parlamentidest, valitsusest ja EKst, ning kandidaatriikidest. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 23.03; Nicolas Bourcier, Le Monde, 22.03; Pierre Bocev, Le Figaro, 22.03)

Valéry Giscard d'Estaing teab, et risk debattide kaldumiseks arutellu “mitu inglit mahub nööpnõela peale tantsima”, on assamblee heterogeensuse tõttu täiesti reaalne. Kuna hääletamist ei toimu, jääb d'Estaing ülesandeks lõppteksti puhul konstateerida “konsensust” või “enamusarvamust”, mis on väga efektiivne relv. Teisiti öeldes, Euroopa Konstitutsioon, kui ta ühel päeval peaks ilmavalgust nägema, ei ole kahtlemata kollektiivne töö, kuid milline konstitutsioon oleks? (Jean Quatremer, Libération, 22.03)

Autor, Rahvusvahelise frankofoonia organisatsiooni peasekretär, avaldab oma artiklis muret prantsuse keele hääbumise pärast rahvusvahelise keelena. Tema sõnul on EL täna ainus suurvõim, mis on suutnud säilitada end paljukeelsena. ELil on oluline roll – tõestada, et harmooniliselt on võimalik ühendada poliitiline ja majanduslik ühendus ning keelelised ja kultuurilised erinevused. See on samaaegselt ränk vastutus, kuid ka stimuleeriv väljakutse. (Boutros Boutros-Ghali, Le Figaro, 20.03)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa ei kavatse ELile praegusest rohkem raha anda, nii otsustas Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ELi tippkohtumisel Barcelonas. "Saksamaa praeguse panusega on taluvuse piir saavutatud," ütles Schröder. Sellega astub kantsler vastu soovile ELi laienemisel uniooni käsutusse plaanitust rohkem raha eraldada. (Die Welt, 18.03)

Euroopa ja tema kodanikud pole kunagi nii kaugel teineteisest olnud kui praegu. Põhiprobleem asub sügaval - isegi pärast eesistumise rotatsioonisüsteemi reformimist istuvad läbirääkimiste laua esimestes ridades ikkagi rahvuslikud valitsused, kes igat Euroopa ühist edusammu kõigepealt rahvuslikust seisukohast vaatlevad. Nii on iseenesestmõistetav, et Prantsusmaa protesteerib kohe kui ELi põllumajanduse või avaliku sektori, eelkõige raudtee ja energeetika ettevõtete toetuste kärpimisest juttu tuleb. Sama kehtib Hispaania kohta, kelle valitsusjuhid jälgivad piinliku täpsusega, et Brüsseli rahavoog neile ei kahaneks. Lisaks britid, kes seisavad ELi maksusüsteemi koordineerimise vastu. Aga Saksamaa? Paljud ELi liikmesriikide valitsused võtsid ärritatult teadmiseks Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi poolt Barcelona tippkohtumisel esitatud nõude "kaitsta Saksamaa huvisid". See on Berliini uus hoiak. Viidates ELi idalaienemisele ja sellele kuluvatele miljarditele, näeb Schröder Saksamaa maksumaksjate jaoks "taluvuse piiri saavutamist". Sellega formuleerib Schröder mõtte, mis teistele ELi valitsustele iseenesestmõistetav on: Saksamaa huvisfääris ei ole mitte ainult ühinenud Euroopa, vaid see, et ühinenud Euroopas on Saksamaal ka päris omad huvid. Selge on, et ELi laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse muudab jõutasakaalu uniooni sees. ELi suurim ja majanduslikult kõige tugevam liikmesriik Saksamaa nihkub nüüd aga tõeliselt ELi tsentrumisse. (Andreas Middel, Die Welt, 18.03)

Saksamaa Bundestagi Euroopa asjade komisjoni esimees Friedbert Pflüger (CDU) toetab Euroopaministeeriumi loomise plaani. Tema sõnul võiks euroopaminister olla vastutav "igapäevaste asjatoimetuste eest Brüsselis". Mõeldav on isegi "euroopaministrite süsteem", mis võtaks üle seni ELi Nõukogule ning välisministrite nõukogule kuulunud ülesanded. Näitena tõi Pflüger ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ELi laienemise koordineerimise. Saksamaa parlamendisaadiku Karl Lamersi ideed luua ühine Saksamaa-Prantsusmaa Euroopaministeerium Pflüger ei toeta: "Seda ei suuda ma endale ette kujutada." (Die Welt, 21.03; Daniel Friedrich Sturm, Die Welt; Marianne Heuwagen, Süddeutsche Zeitung, 22.03)

Saksamaa soovib euroopaministri kohta luua. Mis sellest aga saab? Leegitsev mõõk kantsleri käes, kui ta Brüsseli volinike vastu sõtta tahab minna? Või võimas instants, kes kõigis valdkondades, mida praegu EL valitseb ja reguleerib, juhtimise enda peale võtab? Viimane ilmselt mitte, kuna sel juhul peaksid traditsioonilised ministeeriumid nagu majandus-, rahandus-, sise- ja arenguabiministeerium oma uksed sulgema. (Nikolaus Blome, Die Welt, 22.03)

Austria ajakirjandus

Barcelona tippkohtumisel vastu võetud tähtsamad otsused. ELi liikmesriigid kohustuvad uuesti kinni pidama stabiilsus- ja majanduskasvupaktist eesmärgiga jõuda hiljemalt aastaks 2004 tasakaalus eelarveni. Tööpuuduse vähendamine maksude alandamise kaudu. Inimestele tuleb kindlustada sotsiaalne kaitse ning hariduse kättesaadavus. Aastaks 2010 peaks vaeste ja vaesusest ohustatud inimeste arv oluliselt kahanema. Aastaks 2005 peaksid kõigis ELi liikmesriikides mobiilside võrgustik suuremal alal kättesaadav olema, kevadeks 2003 peaks kõikides koolides vähemalt iga 15 õpilase kohta üks Interneti ühendusega arvuti olema. Õpilaste algteadmiste taset tuleks tõsta, koolides peaks varem alustatama vähemalt kahe võõrkeele õpetamist, samuti antama rohkem teadmisi Internetist, arvutitest ja EList. Väljaminekud teaduse arendamisele peaksid aastaks 2010 suurenema 3%le SKPst. Navigatsioonisüsteemi Galileo suhtes peavad ELi transpordiministrid otsuse langetama märtsi lõpuks. (Die Presse, 18.03)

Barcelona tippkohtumisel otsustasid ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid tõsta viie aasta võrra pensionile mineku iga, mida põhjendatakse eluea tõusu ning enamustes ELi liikmesriikides finantseerimatuks muutuva pensionisüsteemiga. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 18.03)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponeni sõnul saadi Barcelona tippkohtumiseks seatud ülesannetega napilt hakkama. Selle arvamusega on kerge liituda, kuna millegi erilise üle kokku ei lepitud, kuid teisalt ei jätnud kohtumine ühtegi teemat täiesti arutamata. Lõppsaldoks jäi ettevaatlik edu erinevates küsimustes. Kohtumisel oli siiski märgata Põhjamaade ühisrinde tugevnemist, kaitsmaks oma huve selles, et ELi Põhjamõõtmesse kuuluvale Venemaale suunatud keskkonnaprojektid ei upuks uniooni bürokraatiasse. Barcelonas seati ka endisest selgem eesmärk ELi tippkohtumiste ja Ministrite Nõukogu tegevuse tõhustamiseks. Asjasse puutuvaid praktilisi otsuseid tahetakse teha juba Sevilla tippkohtumisel juunis. Üha rohkem ELi riikide juhte möönab, et praeguste ELi tippkohtumiste päevakord koosneb üha kaootilisematest pisiasjadest, millede üle võiks vabalt otsustada juba varem valitsuste tasemel ja mis halvimal juhul ei kuulu üldse ELi tegevusvaldkonda. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 18.03)

Barcelona tippkohtumisel ei sündinud märkimisväärseid otsuseid, kuna näiteks presidendivalimisteks valmistuv Prantsusmaa rõhus rahvuslikele huvidele. Loomulikult ei saa ELis teha ajaloolisi otsuseid neljal korral aastas. Alguses olid tippkohtumised mõeldud õdusaks vestluseks kaminatule ääres, kus ELi riikide juhid saaksid üksteisega ja üksteise eesmärkidega paremini tutvuda. Siiski on tippkohtumiste päevakorras hulgaliselt otsuseid, mida võiks ja saaks arutada ka muul ajal. Tüüpiline näide on Barcelona kohtumisel suurima tüli põhjustaja - energiaturu avamine, mis kuuluks vastava valdkonna Ministrite Nõukogule. (Juhtkiri, Iltalehti, 18.03)

Autor küsib, kas praegusel kujul toimuvate tippkohtumiste aeg on läbi saanud? Viimased kohtumised ei ole olnud just auasjaks riigipeadele. Kohtumistest on saanud sisepoliitika teostamise vahendid. Eriti prantslased on hakanud karmide meetmetega kaitsma oma õigusi või kujuteldavaid huve. Alguses olid tippkohtumised riigipeade mitte ametlikud kohtumised, kus pandi paika ühiseid uniooni tulevikusuundumusi ja koordineeriti rahvuslikke käsitlusi erinevates küsimustes. (Sampsa Saralehto, Uutispäivä Demari, 19.03)

Kaks aastat tagasi otsustati Lissaboni tippkohtumisel, et aastaks 2010 on EL majanduslikult USAle järele jõudnud. Barcelona tippkohtumisel ei olnud sellest innukusest jälgegi. Soome peaminister Paavo Lipponen kirjeldas olukorda järgmiselt - kord ELi rong sõidab, kord seisab jaamas. Praegu seisab jaamas. Ja selle põhjused on selged: ELi suurriigid Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa keskenduvad oma sisepoliitikale. Midagi tuleb ette võtta, kuid väikesed ei jaksa ja suurtel puudub huvi. EL peaks saama endale selge poliitilise ja majandusliku rolli. Õnnestumiseks peaksid ELil, eriti aga tema suurtel liikmesriikidel, eesotsas olema usaldusväärsed, asju edasi viivad poliitikud, riigipead. Sellistest on aga puudus. Pidurdajad, näiteks Prantsusmaa, on nii kaua pidurdajateks, kui ELi poliitikud suurtes liikmesriikides ei ole sellised, kes näevad oma ülesandena kogu uniooni arendamist. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 19.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU defence ministers gathered amid mounting concern that the bloc is far from ready to deal militarily with the threat of global terrorism, or even crises on its own doorstep. NATO Secretary General George Robertson sounded the alarm on the eve of the informal meeting in the Spanish city of Zaragoza, warning that unless Europe spends more - and more appropriately - on defence, the US will increasingly go it alone. "Europe's military weakness threatens to make accusations of US unilateralism a self-fulfilling, and to a degree self-inflicted, prophecy," he told. Robertson joined the 15 defence ministers and EU foreign policy chief Javier Solana for the meeting, which began with a discussion of how to meet non-conventional threats to security. (Reuters, 22.03)

EU defence ministers agreed to step up cooperation on military intelligence and protection against weapons of mass destruction to meet the threat of global terrorism. Spain, which has made the fight against terrorism the top priority of its presidency of the EU, said it hoped a declaration on the new commitment would be signed at a summit of the 15 nations in Seville in June. (Reuters, 22.03)

Rootsi ajakirjandus

ELi kandidaatriigid muutuvad oluliseks komponendiks EMUs. Mats Kinnwall, Handelsbanken Marketsi rahvusvahelise analüüsi üksuse juhataja leiab, et rahvusvaheline kaubandus võidab palju, kui erinevate võrreldavate eelistega riigid intensiivistavad teineteisega kaubavahetust. Nii Rootsi kui ka ELi kandidaatriikide liitumisel EMUga võib Mats Kinwalli "erinevusfaktor" anda kaubandusele seni alahinnatud positiivseid mõjutusi. Tegemist oleks siiski raskemini täpsustatavate efektidega pikemas perspektiivis. (Huber Fromlet, Dagens Industri, 19.03)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa välisminister Igor Ivanovi visiidist Saksamaale, mille põhieesmärgiks oli ette valmistada aprillis toimuv järjekordne Venemaa-Saksamaa tippkohtumine Weimaris. Ivanovi kohtumine Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi ja välisminister Joschka Fischeriga, kellega arutati läbi tippkohtumise teemad: terrorismivastane võitlus, sh USA plaanid Iraagi suhtes, Moskva koostöö NATO ja ELiga, Venemaa ühinemine WTOga. Kohtumised näitasid, et Venemaa arvestab Saksamaa abi ja toetusega suhetes NATO, ELi ja WTOga. Visiidi lõpetas Ivanov pidulikult: Venemaa saatkonnas Berliinis esitleti tema raamatut “Venemaa uus diplomaatia. Kümme aastat riigi välispoliitikat.” (Gennadi Sõsojev, Kommersant, 22.03)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

A top ECB official said that it is still too early to advise 10 EU candidate countries on policies to join the euro although they could adopt the single currency as soon as 2006. Given the 10 candidate countries had different monetary and exchange rate policies and were likely to face different strains as they worked towards joining the EU by 2004, it was difficult to prescribe a "single and simple" framework for them, said Tommaso Padoa-Schioppa, a member of the ECB's executive board. "We think, I think, it is not possible to design a time path for all the countries to join the euro," he told. But it was also "not yet time for the ECB to set paths for each country," Padoa-Schioppa added. (Afp, 22.03)

Economic reforms agreed by the EU are just enough to keep the possibility of Britain joining the single euro currency on track, experts said. At the summit in Barcelona the 15 EU leaders agreed to deregulate power markets, railways and financial services. John Palmer, director of the European Policy Centre, said Barcelona had achieved enough to support Britain's entry to the euro. "Its concrete achievements in delivering decisions on further liberalisation of markets were more substantial than the cynics had predicted," Palmer said. British PM Tony Blair has said Britain will hold a referendum on joining the single currency if it is in the country's economic interest. Blair has pledged to make an economic assessment of whether conditions are right for euro entry by the middle of next year. (Reuters, 18.03)

Former British PM Margaret Thatcher, arch-opponent of closer EU integration, condemned the bloc's euro single currency as fatally flawed. "I am convinced that the fundamentals of euroland are irredeemably unsound," she said in her new book "Statecraft”. "The single currency is bound to fail, economically, politically and indeed socially, though the timing, occasion and full consequences are all necessarily still unclear," she said. Thatcher urged her Conservative Party to turn its back on the euro. "It can never be right for Britain to abolish its currency. And it can never be right for the Conservative Party to pretend otherwise," she wrote. (Reuters, 19.03)

The EU is to cap imports of steel and impose a new tariff to protect its market from a flood of the metal after heavy new US import duties went into force, an EU source said. But the tariff, to apply to all steel imports beyond recent levels, will be less than the 30% maximum set by the US this month. The steel row is the latest transatlantic trade spat to hit EU-US relations, sparking fears of a global trade war. "We establish what the recent level of imports is. Anything within that is imported as it is now, but anything above that would be subject to a tariff," the source told. (Reuters, 21.03)

Inflation in the euro zone slowed in February to 2.4% over 12 months from a rate of 2.7% in January. A so-called snap estimate put inflation in February at 2.5% in the euro zone. The ECB has set a medium-term ceiling for euro-zone inflation of 2.0%. For the whole of the 15 nations in the EU, inflation in February over 12 months decreased to 2.3% from 2.5% in January. (Afp, 18.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO began a final assessment of the progress nine eastern European states are making in their bid to join the alliance, ahead of a summit in November that will decide who will be let through the door. Officials said Lithuania was the first to make its case here to the North Atlantic Council of ambassadors from the 19 NATO allies, to be followed later by Macedonia and Slovakia. In the coming weeks, Estonia, Albania, Bulgaria, Romania, Slovenia and Latvia will take their turns. In particular, the NATO wants the candidate countries to restructure their armed forces to bring "added value" to the alliance. (Afp, 18.03)

NATO Secretary General George Robertson visited Prague to prepare a landmark summit in November set to decide on the Alliance's next wave of eastward enlargement. Robertson discussed arrangements for the summit, when the 19-member NATO organization will choose from nine candidates hoping to join, Czech officials said. Speculation about which candidates will be invited to join has recently centred on the options of either five or seven countries: the three Baltic States plus Slovenia and Slovakia, or those five plus Bulgaria and Romania. Czech President Vaclav Havel and his Polish counterpart Alexander Kwasniewski have recently suggested that seven countries could be invited to join NATO. (Afp, 19.03)

NATO chief George Robertson and Czech President Vaclav Havel said Russia's leader should attend a NATO summit in November that is to make key decisions on NATO enlargement to take in a number of Moscow's former allies. Robertson and Havel "agreed that a visit by Russian President Vladimir Putin to Prague is important". (Afp, 21.03, RIA Novosti, 18.03)

Russian FM Igor Ivanov said he hoped talks on giving Moscow a stronger voice in the NATO military alliance would bear fruit by mid-May. "I am fairly optimistic that, despite difficult negotiations we can reach an agreement that corresponds to our common security interests," Ivanov said. The aim is to create a forum in which Russia would sit as an equal partner with the defence alliance's 19 nations and have a say in decision-making on specific security issues. "That's why it's called the mechanism of 20, not 19 plus Russia, but where we all have equal rights at the table, just as we did in the Contact Group on the Balkans," Ivanov said. Moscow has long complained that it has no real voice in the current forum for consultations between Russia and NATO, the five-year-old Permanent Joint Council. NATO diplomats say Moscow has been bargaining for a more robust relationship than many in NATO would like to see, and one that many feel could undermine the very nature of the alliance. (Reuters, 21.03)

NATO ja Venemaa parlamendiliikmed arutasid Moskvas poliitilise “NATO 20” moodustamist. NATO Parlamentaarse Assamblee liige Franco Angioni teatas, et NATO parlamendiliikmed on valmis Venemaa ja alliansi koostöö arenemiseks valdkondades, kus poolte huvid kokku langevad, tegema kõik võimaliku. Kõigepealt puudutab see terrorismivastast võitlust. (RIA Novosti, 21.03)

Venemaa välisminister Igor Ivanov teatas, et Venemaa seisukoht NATO laienemise suhtes jääb negatiivseks. Igor Ivanov rõhutas, et “uue kahe-kolme liikme astumine allianssi vaevalt nende riikide ja ka NATO julgeolekut suurendab”. Ivanov arvates on täna maailmas “reaalsed ohud, mis ohustavad mitte ainult neid riike, kes tahavad NATOsse astuda, vaid meid kõiki”. Ivanovi arvates on vaja seega luua uus Venemaa-NATO koostöö mehhanism. (Interfax, 21.03)

Rootsi ajakirjandus

Käesoleval aastal joonistatakse Euroopa uus julgeolekupoliitiline kaart. Mai keskel peaks NATO kutsuma Venemaad senisest tihedamale koostööle. Novembris järgneb "Big Bang", kus NATO kutsub liikmeteks 5-7 uut riiki, nende hulgas ka Balti riigid. NATO sõjalise alliansi roll väheneb, pigem muutub ta keskseks julgeolekuorganisatsiooniks. Rootsi on julgeolekupoliitilist identiteedikriisi läbi elamas, meenutades endiselt külma sõja traumasid. Viimase kinnituseks on hiljuti peetud tuline debatt Rootsi valitsuse allveelaevade eksperdi Rolf Ekéusi ja endise peaministri Carl Bildti vahel. Samal ajal kui näiteks Norra ja Soome on tõstnud katted oma ajaloolistelt julgeolekuküsimustelt, on Rootsi mina-pilt alles kujundamisel. 20 aasta tagune haav allveelaeva juhtumist oleks pidanud Ekéusi uuringute (Ekéus usub, et Nõukogude allveelaev U 137 navigeeris 1981. a. valesti) tulemusel paranema, kuid selle asemel on haav uuesti lahti rebitud ja muudetud veelgi sügavamaks. Kõigest hoolimata on aga eduka julgeolekupoliitika tagamiseks oluline, et rahval oleks teatud määral ühine pilt tegelikkusest. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 20.03)

Soome ajakirjandus

Soome kaitsejõudude komandör admiral Juhani Kaskeala kõnest Jyväskylä Ülikoolis. Kaskeala arvates tugevneb koostöö ELi nelja neutraalse riigi (Soome, Rootsi, Austria, Iirimaa) ja NATO vahel. Eesti, Läti ja Leedu julgeolekupoliitilised valikud on kooskõlas ka Soome julgeoleku huvidega, tõdes Kaskeala. (Juhana Lepoluoto, Keskisuomalainen; Turun Sanomat, 22.03)

Venemaa ajakirjandus

Maailma majanduslik ja poliitiline olukord on äikese-eelses seisus. Sellest tulenevate muudatuste üks tähtis koostisosa on NATO laienemise forsseerimine. Juba praegu, enne Praha tippkohtumist, aitab allianss kandidaatriikidel ümber relvastuda: Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid teatasid, et saavad lähiajal USAst kaasaegsed õhutõrje- ja raadiolokatsioonivahendid. Peale selle on räägitud ka ‘Stinger’-tehnoloogia soetamisest. Balti ja Kesk-Euroopa riikide lobistid töötavad aktiivselt USA poliitikute juures. Michigani osariigi (seal asub eriti mõjukas Balti kogukond) kongress võttis vastu resolutsiooni, millega kutsuti USA presidenti ja kongressi üles toetama Balti riikide NATOsse võtmist. NATO ‘rinne’ Barentsi merest Valgeveneni aga muudab oluliselt sõjalis-strateegilist olukorda Kesk- ja Põhja-Euroopas, mis seab Moskva enneolematu strateegilise valiku ette. USA väekontingent Euroopas kavatseb laiendada oma vastutusetsooni kogu Venemaale. Venemaal, olles enne Ida ja Lääne vahel, tuleb nüüd valida, kas esimene või teine. Peale selle ähvardab Lääs Venemaad Haagi tribunaliga seoses sõjakuritegudega Tšetšeenias. Sellega tahetakse mõjutada Venemaa poliitikuid kiiremini langetama otsust enesemääratluse küsimuses. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 23.03)

Venemaa välisminister Igor Ivanov visiidil Londonis. Ivanov kurtis, et Vene-NATO suhted on siiani seotud vastastikuse usaldamatusega ning veel pole välja töötatud skeemi, mis lubaks Moskval NATOga konsultatsioonide asemel osaleda Euroopa julgeolekuküsimuste lahendamises. See oli ka Ivanovi visiidi põhieesmärk. Londonist suundus Ivanov edasi Berliini, et saavutada Saksamaa toetust Venemaa ja NATO lähenemisele. Ivanov rõhutas, et uued läbirääkimised alliansi liikmesriikidega peavad näitama Moskva tõsist püüdu suhete muutmise poole, et ‘külm sõda’ lõplikult unustada. (Jefim Barban, Vremja MN, 20.03)

Venemaa välisminister Igor Ivanovi Euroopa-turneest. Olulised teemad olid Venemaa suhted NATO ja ELiga ning olukord Lähis-Idas. Ivanov kinnitas Londonis, et Venemaa ei kavatse ühineda alliansiga, kuid peab kasulikuks teha koostööd erinevates valdkondades. Venemaa jaoks oluliseks teemaks oli ka majandus: investeeringud ning majandusprojektide ellurakendamine. (Evgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 21.03)

Intervjuu NATO majanduskomitee esimehe - majandussuhete osakonna direktori Patrick Ardoine’iga: sõjaväelaste adaptatsioonikeskuse loomisest Venemaal, majanduskomiteest, alliansi eelmisest laienemisest, praeguste kandidaatriikide vastavusest NATO standarditele ning NATO-Vene suhetest. (Aleksei Ljashenko, Krasnaja Zvezda, 23.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Polish President Aleksander Kwasniewski assured his Estonian counterpart Arnold Rüütel in Warsaw that Poland supports Estonia's NATO bid and would like Estonia to be invited to join the alliance at the NATO summit in Prague, PAP reported. "We are convinced that Estonia fulfils all criteria required by NATO," Kwasniewski noted. Asked by journalists about societal support in Estonia for EU integration, Rüütel said it stood at 30% in the beginning of 2001 but added that now more than 50% of Estonians back it. (EECD, 20.03)

Eesti president Arnold Rüütel viibis kahepäevasel visiidil Poolas. Rüütel kohtus Poola president Aleksandr Kwasniewski ja peaminister Leszek Milleriga. Pooled arutasid ELi ja NATO laienemise ning Eesti-Poola suhete arenguga seotud küsimusi. Rüütel pidas ka loengu teemal “Eesti-Poola suhted teel ELi”. Kohtumisest võtsid osa Eesti majandusminister Liina Tõnisson ja kaitseminister Sven Mikser. (RIA Novosti, 18.03)

Poola president Aleksander Kwasniewski rõhutas Varssavis toimunud kohtumisel president Arnold Rüütliga Poola tugevat toetust Eesti liitumisele NATOga novembris toimuval Praha tippkohtumisel. Poola presidendi sõnul vastab Eesti täiesti NATO kriteeriumitele. Presidendid avaldasid lootust, et 2004. a. saavad Poola ja Eesti ELi liikmeteks. (RIA Novosti, 18.03)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland viibis kolmepäevasel visiidil Washingtonis. Eesti ja USA arutasid ELi ja NATO laienemise, terrorismivastase võitluse ja Eesti-USA suhete arenguga seotud küsimusi. Eesti välisministeeriumi hinnangul on praegused Eesti-USA suhted head; majandus-, julgeoleku- ja välispoliitikakoostöö areneb vastastikku kasulikus suunas. (RIA Novosti, 18.03)

Peaminister Siim Kallas osales Budapestis Liberaalse Internatsionaali konverentsil ja seejärel Bukarestis, NATO kandidaatriikide valitsusjuhtide kohtumisel. Budapestis esines Kallas ettekandega ELi majanduslikust konkurentsivõimest. Bukarestis toimunud NATO kandidaatriikide peaministrite tippkohtumise põhiteemadeks kujunesid NATO kandidaatriikide koostöö ja ettevalmistused NATOga liitumiseks novembris Prahas toimuval NATO tippkohtumisel. (Interfax, RIA Novosti, 22.03)

Estonia and Russia have signed a shipping agreement enabling resumption of regular passenger and cargo traffic on a border lake cut off for more than 10 years, the Estonian transport ministry said. "This bilateral agreement is of crucial significance in Estonian-Russian relations," Estonian Transport Minister Liina Tõnisson was quoted as saying. An agreement on setting up border posts still needs to be signed, which Estonian officials hope can be managed before summer to offer visiting Scandinavian tourists boat trips to sample the charm of the 10th century Russian church architecture in Pskov. Russian timber companies are expected use the lake to export to Estonian sawmills, and other firms may use it as a conduit to Estonian ports, said Taivo Tali, head of the development unit of the Tartu county government. (Afp, 21.03, RIA Novosti, 20.03)

SRÜ riikide Instituut ei ole rahul Eesti suursaatkonna tegevusega Venemaal, kuna saatkond ei andnud viisat Instituudi diasporaade ja kaasmaalastega suhtlemise osakonna juhatajale Aleksandra Dokutšaevale (endine vene-liikumise aktivist Kasahstanis ja sealse Ülemnõukogu deputaat). Instituudi pressiteenistus teatas, et Tallinnasse konverentsile “Vene rahvuslikud prioriteedid Eestis” kutsutud kaastöötaja viisast keeldumiseks polnud mingit alust. Eesti asjaajamise näiteks tuuakse MPEÕK registreerimisega venitamist. (IA Rosbalt. ru, 20.03)

Märtsi algul kahanes järsult rahva toetus president Arnold Rüütlile ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarele. President Arnold Rüütli veebruari lõpu 7,21-punktiline reiting langes märtsi alguseks 6,55 punktile. Tallinna linnapea Edgar Savisaare toetus kukkus samal ajal 5,05 punktilt 4,42 punktile. (Interfax, 23.03)

Tallinna Rahvusraamatukogus toimus nelja vene partei poolt korraldatud konverents “Venelased Baltimaades: minevik, olevik, tulevik”. Konverentsi peateemaks oli Eesti vene parteide rahvuslikud prioriteedid Eestis. Ühe partei liidri sõnul on vene parteide strateegiline ülesanne luua neljast vene parteist üks “Eesti Ühinenud Vene Partei”. Konverentsil võeti vastu resolutsioon, milles on määratud vene rahvuslikud prioriteedid Eestis, vene kultuuri ja keele kaitsmine ja arendamine ning Eesti õigeusu kiriku kaitsmine. (Interfax, 18.03)

Soome ajakirjandus

Eestit Euroopa Tuleviku Konvendis esindav ekspresident Lennart Meri arvates on mõistetav, et EL seab kandidaatriikidele põllumajanduse otsetoetuste osas varasemast rangemaid raame. "Kui Eesti oleks juba ELi liige, siis oleks ta teiste liikmesriikidega samal arvamusel. Tegemist on inimliku ja täiesti mõistetava reaktsiooniga," ütles Meri Brüsselis. Ekspresident suhtub lootusrikkalt Venemaa poliitilise ladviku praegusesse suundumusse olla mõistev Eesti võimaliku NATO liikmelisuse suhtes. Meri suhtub ettevaatlikult USA ja Venemaa julgeolekupoliitilisse lähenemisse. "Ma ei ole väga rõõmus, et rahvusvaheline terrorism tõi rahvusvahelises julgeolekus Venemaa ja USA teineteisele lähemale. Tundub siiski, et Venemaa on juba mõistnud, et NATO on üks Euroopa rahu ja julgeoleku sammas," tõdes Meri. Tema arvates Venemaa president Vladimir Putini avatud suhtumine Balti riikide võimalikku NATO liikmelisusesse on olnud "hea saavutus." "Olen alati kinnitanud vene kolleegidele, et rahulik läänepiir on Venemaale kasulik." (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 23.03)

Eesti naasis kandidaatriikide viimaste seast taas esiritta, sulgedes neli ELi liitumisläbirääkimiste peatükki. Raskeim neist oli isikute vaba liikumist piirav peatükk. Siiski näitasid eestlased üles rahulolu. Kõik ELi liikmesriigid ei nõudnud piiranguid. Rootsis, Taanis, Hollandis ja Iirimaal on eestlastel kohe võimalik vabalt tööjõuturul osaleda nagu teistel liikmesriikide kodanikel. Eriliseks võiduks luges Eesti, et Nõukogude ajal välja antud ülikooli diplomid kuulutati kehtivateks ka ELis. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 23.03)

"Eesti läheb NATOsse ja Eesti liitub ELiga, selles ei ole kahtlustki," kinnitas Pori piirkonna Soome-Eesti seltsi kevadkohtumisel esinenud Eesti suursaadik Soomes Matti Maasikas. Suursaadik rõhutas, et Eesti vaid naaseb oma juurtele. "Eesti ei ole kunagi lahkunud Euroopast, vaid Euroopa lahkus mõneks ajaks Eestist," tõdes Maasikas tsiteerides ekspresident Lennart Merit. (Sirkka-Liisa Piirinen, Satakunnan Kansa, 21.03)

Imestades Eesti arengu üle, peetakse eelkõige silmas majandust ja poliitikat: kümme aastat pärast NLi okupatsiooni lõppu on riik ELi ja NATO trepil. Vähem tähelepanu on pälvinud see, kui hästi tulevad eestlased toime rahvusvähemusega. NL okupeeris Eesti pooleks sajandiks ja riigi elanikkonnast on veerand venelased. Siiski on viha venelaste vastu (ryssävihaa) väiksem kui Soomes. Kui Soome oleks olnud okupeeritud riik 50 aastat ja meie rahvast ja sugulasi oleks viidud loomavagunites Siberisse surema, kas me siis suudaksime kohelda okupante ja nende järglasi samuti nagu eestlased, küsib autor. Otsustades primitiivse reaktsiooni põhjal, mille tekitasid paar tuhat Soome päritolu vene keelt rääkivat ingerlast, ei julge autor selles kindel olla. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 18.03)

Perekond Lilled räägivad Eesti liitumisest ELiga. Katrin ja Mattias Lille on ettevaatlikud ELi pooldajad. Ettevaatlikkus tuleneb veel meelesolevast NLi ajast. Just eakamad eestlased on mures liitumise üle. "Nad arvavad, et Eesti on jälle minemas ühte liitu ja järjekordselt "vabatahtlikult". “Meilt ei ole ju veel midagi küsitud," ütleb Katrin. Mõlemad nendivad, et on saanud ELi kohta palju teavet, kuid siiski ei ole see info neist ELi fanaatikuid teinud. Mattiase arvates saavad EList kasu just virtuaalmaailmas elavad ja töötavad inimesed, mitte reaalmaailmas kätega töö tegijad. Paari arvates ei ole mõtet karta eestlaste rünnakut Soome tööjõuturule. Need, kes on tahtnud minna, on nende arvates juba läinud. (Tuula Koponen, Pentti Väistä, Etelä-Suomen Sanomat, 22.03)

Vaesus Eestis. Välismaal laialt levinud arvamuse kohaselt tuntakse Eestit kui endise NLi edukalt arenenud riiki. Veretu laulva revolutsiooni käigus iseseisvunud väikeriik on julge reformimeelsuse ja liberaalse majanduspoliitika tõttu kiiresti arenenud. Majandus kasvab, jõukus lisandub, Tallinna kesklinna kerkivad uhked pangahooned, Internetti kasutab juba rohkem inimesi, kui näiteks Prantsusmaal, rohkem kui pooltel elanikel on mobiiltelefon. Silmapiiril paistab NATO ja ELi liikmelisus. See on siiski vaid kõigile avatud klantspilt, mille taga peitub ka asju, mida tuleks häbeneda. Hiljutise uurimuse kohaselt elab 15,5% Eesti peredest ehk 212 000 inimest puuduses. See ühiskonna klass on tekkinud iseseisva Eesti ajal. Riik maksab töötu abiraha, lastetoetust ja erisuguseid abirahasid aastas 1,8 mrd krooni ehk 115 mln eurot. Kuid vaatamata sellele vaesus aina kasvab. Kuigi abirahasid on aegajalt tõustetud, teeb inflatsioon oma töö. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.03)

Taasiseseisvumise ajal on Eesti koolisüsteem märgatavalt muutunud. Tekkinud on arvukalt erakoole. Tasuline haridus Eestis on lubatud alates algkoolist ja lõpetades akadeemilise kraadiga. Teisalt räägib statistika, et igal aastal jätab tuhat last põhikooli pooleli. Tagasihoidlike arvutuste kohaselt on taasiseseisvumise ajal jäänud puuduliku algharidusega üle viie tuhande noore. Andetud lapsed on hakanud kõrvale jääma, kuna lisaks erakoolidele on ka riiklikke koole hakatud seadma paremusjärjekorda, selle järgi, kui edukad on olnud nende lõpetajad kõrgkoolide sisseastumiskatsetel. Näiteks Tallinna koolides on juba praegu eriline hierarhia ja pääsemine tipus olevatesse koolide algklassidesse eeldab raskeid sisseastumiskatseid. Katseid tehakse märtsi keskel - siiski ametlikult ei räägita testidest vaid õpilaste registreerimisest ja nendega tutvumisest. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 19.03)

Autor refereerib 21. veebruaril Eesti Päevalehes ilmunud haridusminister Mailis Ranna artiklit "Tasulise hariduse piir on käes". Randi arvates on erakõrgkoolide loomine ja tasuline õpe praegu piiri peal. Õpilastest 53% õpib riigi poolt tasustatavatel kohtadel ja 47% maksavad õpingute eest ise. Haridusminister ei ole põhimõtteliselt tasulise hariduse vastu, kuid soovib siiski, et riik tagaks edaspidi tasuta õppekohad vähemalt pooltele kõrgharidust taotlevatele noortele. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 19.03)

Poola ajakirjandus

Artiklis antakse seoses president Arnold Rüütli Poola visiidiga ülevaade Eesti majandusarengust ning püüdlustest liituda ELi ja NATOga. Eestit võib pidada enim arenenud riigiks Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid vaatamata sellele on ka Eestil omad probleemid, seda nii sotsiaalvaldkonnas kui vene vähemusega. Artiklis on intervjueeritud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esimeest Toomas Lumanit, endist majandusministrit Henrik Hololeid, aga ka välisministeeriumi asekantsler Harri Tiidot ja kaitseminister Sven Mikserit. Nii president Rüütel kui ka minister Hololei, asekantsler Tiido ja kaitseminister Mikser suhtuvad väga positiivselt koostöösse Poolaga. Presidendi sõnul on majanduse ja kaubanduse seisukohalt Poola kahjuks Eestis vähe märgatav, kuid ta loodab, et seda muudab tema visiit Poola. (Ryszard Malik, Rzeczpospolita, 18.03)

Eesti majandusminister Liina Tõnisson teatas Poola-Eesti majandusalase koostöö konverentsil, et Eesti kaalub võimalust saata EV Saatkonda Varssavisse majandusesindaja. EV President Arnold Rüütel, valitsuse esindajad ja ärimehed veensid poolakaid investeerima Eestisse. Eesti on üks väheseid riike, kellega Poolal on positiivne majandusbilanss. (Rzeczpospolita, 19.03)

Poola president Aleksander Kwaśniewski märkis, et Poola vastutab selle eest, et NATO tippkohtumisel Prahas on Eesti NATOga liituma kutsutavate riikide seas. Ta rõhutas, et on veendunud, et Eesti täidab NATO liikmelisuse kriteeriumid. Eesti ja Poola presidendi sõnul on Eesti-Poola suhted väga head, kuid vaatamata sellele on vajalik veelgi tihedam koostöö ning “Poola-Eesti dialoog ei peaks toimuma läbi Brüsseli”. “Me peaksime veelgi paremini koostööd tegema, et EL ja NATO ka põhjapool ühineksid,” lisas Poola president. (Rzeczpospolita; Gazeta Wyborcza, 19.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Industrial production in Estonia climbed 2.9% in February from the same month last year, the national statistics office said. A comparison with the previous month was not provided. (Afp, 21.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

OM Grupi kurvastuseks teatas hoopis Helsingi börsi operaator HEX strateegilisest koostööst Riia börsiga, nähes ette 75% aktsiate ostmist. Juba 2001. a. esimesel poolaastal võttis HEX kontrolli Tallinna börsi üle. (Les Echos, 20.03)

Norra ajakirjandus

Statoil on saavutanud Shelliga kokkuleppe, et võtab üle kõik Shelli bensiinijaamad Baltikumis. Kokku ostetakse ära 61 bensiinijaama - 26 Eestis, 19 Lätis ja 16 Leedus. Lepingu peavad esmalt heaks kiitma nimetatud riikide valitsused. Kütuseturul on Baltikumis suurimaks Statoil, kellele kuuluks pärast Shelli ülevõtmist 150 bensiinijaama Baltikumis. Ettevõttel on kolmes Balti riigis kokku umbes 1000 töötajat. (Aftenposten, 22.03; 23.03)

Soome ajakirjandus

EK tegi Soomele märkuse Eesti laevade boikotist 1998. a. EK arvates oleks pidanud ametnikud sekkuma Soome Meremeeste ametiühingu (SMU) Eesti laevade boikotti. Nii jõudis EL Soome Kõrgema astme kohtust erinevale otsusele. EK õpetab nüüd Soome ametkondi, kuna ükski kolme astme kohtust ei palunud antud küsimuses Euroopa Ühenduse Kohtult eelotsust, kuigi nii oleks pidanud tegema. Samuti märgib EK, et Soomes ei võetud midagi ette töövaidluse käigus Eesti laevadele tekitatud kahjude ennetamiseks. Tegemist on erakordse juhtumiga kogu ELis, kuna EK ei ole varem algatanud rahvusliku töövaidlusega liituvat menetlust. Juhul kui EK ei ole rahul Soome vastusega, võib ta anda nn põhjendatud seisukoha. Kui ka siis ei jõuta üksmeelele, võib EK viia Soome Euroopa Ühenduse Kohtusse. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 23.03)

Eesti avab välismaal kuus investorite toetamiseks mõeldud bürood. Esimese büroo, ühtlasi ka Tallinna investeerimiskeskkonda tutvustava kampaania avamine toimus Stockholmis. Teised bürood avatakse Helsingis, Peterburis, Moskvas, Berliinis ja Londonis. Rootsi büroo juhi Taave Vahermägi sõnul on Eestist huvituvatel investoritel juba kontaktisik Helsingi Tuglase seltsis. Välismaalased on investeerinud Eestisse üle 3,3 mrd euro, rootslased igal aastal keskmiselt 110 mln eurot. (Auli Mauno, Kauppalehti, 21.02)

Kahtlemata on mets Eesti tähtsaim loodusvara, mille väärtus vaid kasvab. Ligi pool Eesti pindalast on mets. Metsaäris liigub suuri rahasid, kuid kui suurtest summadest täpselt jutt käib, ei tea keegi. Sellise järelduse võib teha, kui võrrelda näiteks Eesti Statistikaameti ja Riigi Metsamajanduskeskuse andmeid. Nende metsaraie arvud erinevad teineteisest isegi üle kahe korra. Lisaks usutavale infole raie kohta puudub Eestis uurimus musta turu osas. Ametlike andmete kohaselt tehakse ebaseaduslikku metsaraiet aastas 150 000-200 000 kuupmeetrit, kuid politsei süngete arvude kohaselt müüakse vaid 15% metsa seaduslikult. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.03)

Autorile tundub, et pärast pikka poliitilist käteväänamist on Eesti valitsus soostunud Eesti Energia uute elektritariifidega, mis tõstavad kilovati hinda 15 sendi võrra. Lisandub veel 20 kroonine püsitasu kõigile elektritarbijatele, arvestamata vaid põhitariifi alusel maksvaid tarbijaid, kelle püsitasu saab olema 5 krooni. (Mart Ummelas, Kaleva, 18.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Two explosions rocked a shopping district in the centre of the Estonian capital, smashing windows but causing no injuries, police said. Bomb attacks have become increasingly rare in recent years as EU-aspirant Estonia has cracked down on gang activity and organised crime. Occasional blasts now are usually linked to extortion rackets. Police are investigating but had no comment on the possible motive behind the incident. (Reuters, 18.03)

Kolme aasta pärast kulub Eestis AIDSi-haigete raviks 6 miljonit dollarit, prognoosib Eesti AIDSi profülaktika keskuse juhataja Nelli Kalikova. (IA Rosbalt. ru, 22.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi Balti riikidel on igaühel oma spetsiifika - ei räägita neis sama keelt ja ka religioon on erinev - kiputakse neid siiski tihti omavahel segi ajama. Eesti tutvustamiseks teeb autor lühikokkuvõtte Eesti Instituudi poolt välja antud kogumikust "Kaksteist küsimust Eesti kohta". (Benjamin Cohen, Europe et Liberté, N 40/ I kvartal 2002)

Harvardi ülikooli uurimisgrupi poolt koostatud raportis tehnoloogiate kasutamise kohta on Prantsusmaa uute tehnoloogiate võimaluste kasutamise poolest 24. kohal maailmas, tagapool Singapurist, Taiwanist ja ka Eestist. (Libération, 19.03)

Prantsusmaa president Jacques Chirac esitles "digitaalse Prantsusmaa projekti". Uudise kõrval on pilt presidendi möödunudaastasest Eesti visiidist, kus ta tutvub Eesti e-valitsusega. Viidet, et tegemist on Eestiga, kahjuks pole. (Le Nouvel Observateur, 21.-27.03)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi valgustusfirma Spectra sõlmis lepingu vastutamaks mai lõpus Tallinnas toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdi valgustuse eest. "Ülesanne kujutab endast lõppkontserdist ühe kümnendiku korraldamist," ütleb Spectra tegevdirektor Jan-Eric Jansson ja lubab selliseid valgus- ja videoefekte, mida ei ole nii suurtel üritustel veel seni näidatud. Spectral on suurte ürituste kogemus, oma võimeid näitasid nad ka Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdil Stockholmis. "Leping Tallinnas tähendab meie jaoks kohutavalt palju, see asetab ka meid Euroopa kaardil juhtivate valgustusfirmade hulka," ütleb Jansson. (Peter Lundegårdh, Dagens Industri, 18.03)

Eelmisel aastal hoolitses humanitaarabi koordinaator Anne-Marie De Geer selle eest, et 33 suurt konteinerit humanitaarabiga saadeti Baltikumi poole teele. Uued laadungid on taas komplekteerimisel. Põhiliselt on tegemist haiglate varustusega, kuid saadetakse ka riideid, koolipinke, mänguasju. Kui mõnes Rootsi haiglas tehakse renoveerimistöid, muretsetakse tavaliselt ka uus varustus, eelmine võib seega minna humanitaarabiks. (Omar Magnergård, Svenska Dagbladet, 24.03)

Norra ajakirjandus

Väljaanne Dagbladet annab ülevaate soodsamatest puhkusepaikadest. Kui puhkuseplaanide üle otsustab suures osas rahakott, siis sobib kõige paremini reisi sihtkohaks Bulgaaria. Nimetatule pakuvad tihedat konkurentsi Eesti, Läti ja Leedu. Neile, kes soovivad midagi muud, kui ainult päikest ja puhkust mererannal, peaksidki hästi sobima linnad Tallinn, Vilnius ja Riia. Neis linnades on hinnatase sisseostude sooritamiseks suhteliselt madal, hulgaliselt jagub vaatamisväärsusi ja kultuurielamusi. (Kristen Buzzi, Ole Bj¢rner Loe Welde, Dagbladet, 19.03)

Soome ajakirjandus

Tartus asuv, Turu Ülikoolile kuuluv Tammekannu villa pälvis kõrge rahvusvahelise tunnustuse - Euroopa Nostra auhinna. Soome arhitekti Alvar Aalto 1930ndate alguses Tartusse projekteeritud villa läks Turu Ülikooli omandisse 1998. a., villa restaureerimine lõppes 2000. a. kevadel. Euroopa Nostra medali sai villa eeskujuliku ja eduka restaureerimise eest, mis andis Alvar Aalto loomingule algupärase ilme. (Leena Honkavaara, Helsingin Sanomat; Eija Loueniva, Turun Sanomat, 24.03)

Kaur Kenderi romaanidest "Iseseisvuspäev" ja "Chek Out". Paari aastaga on Kender endast teinud paljuräägitud ja vihatud mehe. On ka neid, kes peavad teda uue kirjanduse teerajajaks. Kender vihastab avalikkust nii oma ukrainlannast abikaasa, narkootikumide rõõmudest rääkimise kui ka teisi kirjanikke tähtsusetuks pidava suhtumisega. Eestis ei mõisteta Kenderi raamatute satiiri üldse. Ilmselt on Kenderi poolt kajastatavad teemad liiga elulähedased ja neis ei nähta midagi lõbusat. (Seppo Kervinen, Tekniikka ja Talous, 21.03)

Eesti kullapoiss Erki Nool sai teistkordselt isaks. Erki elukaaslane Kadri Kivine sünnitas 3,5 aastasele Robinile väikevenna. (Sakari Nupponen, Ilta-Sanomat, 21.03)

Soome põhikoolide õpilaste arvates asuvad kõige ebameeldivamad Euroopa riigid Ida-Euroopas. Kõige ebameeldivamaks peetakse naaberriiki Eestit. Eestit peetakse vaeseks, kuritegelikuks ja räpaseks riigiks, millel on liiga palju sidemeid Venemaaga. Ka Poola ja Tšehhi kuuluvad õpilaste arvates ebameeldivate Euroopa riikide hulka. Autori arvates on arvamused osaliselt kujunenud kooliprogrammis pakutava Euroopa-pildi tõttu. Tundub, et 1980-90ndate Euroopa jäik jagamine idaks ja lääneks on juurdunud ka tänapäeva põhikooliealiste arvamustes. (Kati Ollila, Turun Sanomat, 21.03)

Tallinna kesklinnas Roosikrantsi 8 asuva relvakaupluse ees plahvatas kaks pommi. Tõenäoliselt oli plahvatuse eesmärgiks raha välja pressimine või kurjategijate-poolne hoiatus, ütles politsei pressiesindaja Indrek Raudjalg. Artiklis lisatakse, et Tallinna kesklinnas asuvate ametlike ettevõtete ähvardamine on viimasel ajal harv nähtus. Kriminaalpolitsei uurib mitmeid versioone. Neist ühe kohaselt olid pommid suunatud Roosikrantsi tänaval asuvatelt äridelt raha välja pressimisele ja teine mõeldud majas oleva lukskorteri omaniku "hoiatamiseks". Uurijate arvates võib kellelegi korraldatud atentaadikatse kõrvale jätta. Pommide suurus, plahvatuskoht ja -aeg viitavad sellele, et tegemist oli hoiatusega ja et inimesi ei soovitud vigastada. (Helsingin Sanomat; Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat; STT, Keskisuomalainen; Kaleva; Hanna Vesala, Ilta-Sanomat, 19.03)

Tallinna päästeameti pressiesindaja Tiit Tambi sõnul on pommiplahvatuste arv pärast 1995. rekordaastat langenud. Siis oli linnas plahvatusi 81, milles hukkus kümme inimest ja sai vigastada 26. See oli kurjategijate vahelist arveteklaarimiste aasta. Eestis on pommide puhul eriline nende kriminaalne loomus, politsei ei ole leidnud ühtegi terrorismile viitavat plahvatust. Pommide motiivideks ei ole olnud usk, rahvuslus või poliitika. Pomme panevad Eesti omad kurjategijad, rõhutab Tambi. Tema sõnul on pommiähvarduste arv vähenenud. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 19.03)

Kõige rohkem sai plahvatuses kannatada Jagdwelt OÜ relvakauplus. Jagdwelti tegevjuhi Jüri Merimaa sõnul ei ole kauplust ähvardatud pommidega. Ta ei teadnud ka muid põhjuseid, miks keegi oleks tahtnud kahjustada just relvakauplust. Asja uuriv kriminaalpolitsei ei osanud samuti selgitada kas tegemist oli huligaansuse või näiteks allilma tegevusega seotud operatsiooniga. (Jorma Rotko, Iltalehti, 19.03)

Uudis Tallinnast Helsingisse sõitnud katamaraanil Baltic Jet toimunud tulekahjust. Tuli sai alguse veerand tundi pärast laeva väljumist. Laeva kustutussüsteem kustutas küll tule, kuid laev naasis Tallinna sadamasse. (STT, Keskisuomalainen; Sakari Nupponen, Ilta-Sanomat; Iltalehti, 19.03)

Venemaa ajakirjandus

Eestis turistidena käinud vene ajakirjanike kirjutised Eestist. Eesti pakub turistile väga erinevaid võimalusi - võib nautida nii imekaunist loodust ja ehtsat keskaegset Tallinna vanalinna kui ka viljeleda gastronoomiaturismi. Asjatundja huviga on põhjalikult kirjeldatud kõiki hõrgutisi, mida saab Eesti restoranidest. Eesti hotellide tase on võrreldav maailma parimate hotellide tasemega, lisaks sellele on Eestis võimalik peatuda väikestes erahotellides, mis loovad talu, kloostri või parunilossi atmosfääri. Eesti viisadega probleeme ei teki, vene keelega samuti - Eestis suhtutakse Venemaalt saabunud külalistesse abivalmilt ja viisakalt. (Lada Solntseva, Otdõhh i Tursim, 18.03; Jelena Valgevitsh, Sergei Fomin, AIF Tur, nr.1-2)

Autor kirjutab Starline Travelis müüdavast reisipaketist Tallinnasse: kuigi Tallinna reis pole midagi originaalset, on see lähedal, odav ning probleeme viisadega pole. (Jelena Anossova, Inostranets, 19.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee