Nädal välismeedias: 11.-17. märts 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU took a quantitative leap towards its planned eastern enlargement at a weekend summit, wrapping candidates from the former communist bloc into its ambitious plan to create the world's most competitive economy by the end of the decade. The two-day meeting in Barcelona, Spain, signalled the first time leaders from 13 eastern European and Mediterranean candidate countries were allowed to sit at the summit table with their EU counterparts. Tony Blair told the former communist bloc countries would add zest into the EU's exercise to become the world's most competitive, dynamic economy by 2010. "They have experience of making reforms and an appetite for that, because they have been liberated from the days of old communist control. There's a real sense from them of wanting to push forward liberalisation and open up markets." (Afp, 17.03)

The full introduction of EU aid payments to farmers in new member countries in eastern Europe could more than double their incomes, causing major social upheaval in some countries, a new report from the EC said. New member countries have demanded equal treatment immediately on accession. "The report underscores the Commission's view that paying 100% of direct payments would create significant social distortions and inequalities that would hamper the necessary restructuring," the Commission said. The study showed that prospects of staying outside the Union would be particularly poor, particularly for the beef and dairy sectors and that with a relatively low level of direct aid, say 25%, farmers in all candidate states would be better off. "This study shows that a certain amount of direct payments is necessary to stabilise incomes.” (Reuters, 17.03)

USA ajakirjandus

ELi laienemine ei tähenda mitte ainult suuremat ja paremat turgu, oluline on ka Euroopa taasühendamise faktor. Uniooni laienemise toetamine oleks märksa hõlpsam, kui vaid EK ei oleks sedavõrd ihne. EK poolt pakutud ettepanekud kehtestada uutele liikmesriikidele 10 aastane üleminekuperiood põllumajandustoetuste maksmises ning 7 aastane üleminekuperiood isikute vaba liikumisega seonduvas võivad luua esimese ja teise klassi eurooplaste hierarhia. Kandidaatriikides on kasvamas ELi vastaste hulk, ka ELis endas on võimalik täheldada laienemise entusiasmi langust. Euroopa poliitikud peavad alustama oma valijate veenmisega selles, et laienemisest tulenevad kasud on makstavat hinda väärt. (John Rossant, Business Week, 18.03)

Saksamaa ajakirjandus

Ülevaade kõikide ELi kandidaatriikide läbirääkimiste hetkeseisust. Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi ei klassifitseeru momendil ELi esimesse laienemisringi. Eesti on kolme Balti riigi hulgas turumajanduse ümberkujundamisega kõige kaugemale jõudnud. Möödunud ja 2000. aasta 6%line majanduskasv kuulub tipptulemuste hulka. SKP inimese kohta küünib 39%ni ELi keskmisest. EK sõnul on "probleem korruptsiooniga suhteliselt piiratud". Läti kuulub kõige vaesemate ELi kandidaatriikide hulka (SKP 30% ELi keskmisest). Balti riikidest suurim Leedu kannatab suhteliselt tugevast ekspordist hoolimata suureneva tööpuuduse all. Leedu SKP moodustab ELi keskmisest 33% inimese kohta. Malta sama näitaja on 56% ning majanduskasv 5%. Kõige suurem ELi kandidaatriik Poola on küll suuri edusamme teinud, kuid jääb teistest ikka veel maha. Slovakkia on pärast valitsusevahetust palju edasi arenenud. Sloveenia asub SKP näitaja poolest (71% ELi keskmisest inimese kohta) kandidaatide esimeses kolmandikus, talle järgneb Tšehhi. Ungari kuulub ELi laienemisläbirääkimiste musterkandidaatide hulka, puuduseks loetakse siiski kõrget korruptsioonitaset. Küpros on majanduslikult võrdlemisi heal järjel ning pärast suhete paranemist ELi liikmesriigi Kreeka ja kandidaatriigi Türgi vahel, on kindel, et Küpros kuulub ELi laienemise esimesse ringi. (Die Welt, 15.03)

Intervjuu ELi laienemisvolinik Günter Verheugeniga ELi laienemisest. Keeruliste ELi läbirääkimiste peatükkide nagu agraar- ja struktuuripoliitika kohta ütleb Verheugen: “Esimesed reaktsioonid ELi kandidaatriikides olid küll ärevad ja teravad, kuid nüüdseks on kõik aru saanud, et hindama peaks "kogupaketti", mitte ühte elementi - nagu näiteks põllumeeste otsetoetused - välja valima ning kogu laienemise mõõdupuuks võtma.” Küsimusele kas EL suudab planeeritud ajakavast kinni pidada, vastab Verheugen: "Tõenäosus, et ajakavast suudetakse kinni pidada, on väga suur, kuid ühtegi garantiid ei ole. Igasugusel viivitustaktikal oleks praegu ohtlikud, kontrollimatud tagajärjed." (Andreas Middel, Die Welt, 15.03)

Taani ajakirjandus

Kuid ja aastaid on ELi liikmesriigid näinud saavutamist vajava eesmärgina ajaloolist idalaienemist, mis peaks plaanide kohaselt reaalsuseks saama Kopenhaageni tippkohtumisel. Kandidaatriike on mõõdetud ja kaalutud, EK on jaganud hindeid, koostatud on uusi lepinguid, kuid sageli on mööda vaadatud ühest delikaatsest detailist - mis saab siis, kui kandidaatriikide kodanikud ei soovigi enam ELiga ühineda? Teemat käsitletakse põhjalikumalt Taani Välispoliitika Instituudi poolt koostatud uues broshüüris pealkirjaga "Austria või Norra jälgedes". Broshüüri andmetel on kandidaatriikidest kõige vähem ELi pooldajaid Eestis - 11%. Eesti paistab silma ka kõige suurema arvu elanike poolest, kes ei tea, mille poolt hääletada - 35%. (Michael Jarlner, Politiken, 11.03)

Norra ajakirjandus

91% islandlastest pooldab liitumisläbirääkimiste alustamist ELiga. EL on positiivselt meelestatud Islandi kalanduspoliitika suhtes. Viimase arvamusuuringu järgi on 2/3 islandlastest ELiga liitumise poolt ja 1/3 selle vastu. Euro poolt on 55% islandlastest, 33% on vastu ja 12% ei oma kindlat seisukohta. Võrreldes eelmise aastaga, on toimunud suur ELi pooldajate hulga kasv. Islandi välisminister Halldor Asgrimsson ütles, et ainult lahendamata kalanduse küsimus on veel takistuseks Islandi taotlusele ELiga liitumiseks. Nimelt nõuab Island endale erilist kalanduse tsooni ELis, kus islandlased ise saaksid ressursse kontrollida. ELi saadik Norras ja Islandil möönab, et tegemist on huvitavate ideedega, mis nõuavad lähemat uurimist. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 16.03, 15.03)

Islandi ELi liikmeks saamine mõjutaks otseselt ja tuntavalt ka Norrat, ütleb Norra välisminister Jan Petersen, kuuldes, et Island kaalub ELi liikmeks astumise võimalust. Peterseni sõnul muutub Norra poliitiline situatsioon, kui Island istub ühel hetkel teisel pool lauda. Samuti mõjutab Islandi ELi astumine Norra kalamajandust. Samas tõdeb aga Petersen, et Islandi tõsisem ELi debatt on siiski veel kaugel, sest üks Islandi mõjuvõimsatest poliitikutest, peaminister David Oddson, ei toeta Islandi astumist ELi. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, 16.03)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EU's foreign policy chief, Javier Solana, has called for a reform of the European Council. Solana will present a document to the EU summit in Barcelona outlining a simplification of the council's work. Solana said summits "should be more flexible meetings, where government leaders do not waste their time drawing up conclusions or discussing them, but instead should be giving political impulses. Essentially, it's about freeing up the European leaders from (issues) which are not essential to them." (Afp, Reuters, 11.03)

EU foreign policy chief Javier Solana delivered a withering diagnosis of "dysfunctional" EU policy-making councils and outlined paths for radical reform, including abolishing the rotating presidency. Solana, who is also head of the EU council's secretariat, added his voice to mounting calls for the abolition of the six-month rotating presidency of the bloc to avoid paralysis when up to 10 new member states join from 2004. Solana noted that abolishing the rotating presidency would require treaty changes. The leaders should drastically limit the size of national delegations and stop the practice of adding meetings with special guests or EU partners. (Reuters, 11.03)

To the weary dismay of the EC, politicians in several EU states seem to have decided that "Brussels-bashing" is the best way to win votes in this year's national elections. The risk, say senior Commission officials, is that they encourage longer-term Euroscepticism in voters who may take their barbs more seriously than they are meant. (Reuters, 12.03)

The 15 member states finally agreed on a Spanish compromise setting the average rate of financial aid to poor countries at 39% of GDP by 2006, up from the current rate of 33%. EU foreign ministers meeting in Brussels attempted to settle the issue, but found themselves divided for the most part between the union's richer and poorer members. While Austria, Germany, Greece, Italy and Portugal refused to raise their rates of donation citing budgetary constraints, Denmark and The Netherlands argued that the Spanish-led compromise was not generous enough. (Reuters, Afp, 14.03)

Danish militant groups opposed to the EU and globalisation are preparing to disrupt Denmark's presidency of the EU which begins on July 1, Danish media outlets reported, citing the country's police intelligence service (PET). (Afp, Reuters 12.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa tuleviku üle arutlemisel on vallandunud “keelte sõjad”. ELi kandidaatriigid väidavad, et neid diskrimineeritakse, kuna dokumente ei tõlgita nende riikide keelde. Vähe sellest, et nad on pahased, kuna tunnevad end konvendis teisejärguliste riikidena, peavad kandidaatriigid maksma ise tõlgitud dokumentide eest. Kõige aktiivsemalt võitleb kandidaatriikidele võrdse keelelise kohtlemise eest Poola endine peaminister ning konvendi delegaat Jozef Oleksy. (Stephen Castle, The Independent, 12.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Autor, EK ettevõtluse ja infoühiskonna volinik, annab artiklis ülevaate tegevusplaani "eEurope 2002" täitmisest, tõdedes, et see on hästi toiminud tänu tugevale poliitilisele toetusele. Kuid nüüd on aeg, et see muutuks tegevusplaaniks "eEurope 2005". Tegevusplaani strateegiat peab täpsustama, defineerides selged prioriteedid, mis asetaks tegevuse keskmesse e-teenuste kasutaja. Selleks on vaja infoühiskonna poliitikat reorienteerida selliselt, et ta muutuks kasutajatele ja kodanikele ligitõmbavamaks ja oleks otseselt suunatud nende elu mugavamaks muutmisele. Valitsused saavad teha olulise panuse Interneti ühiskonna arengusse pakkudes palju laiemalt on-line teenuseid. Toetama peab ka on-line õpinguid. "eEurope" tegevus peab olema integreeriv ja vähendama lõhet kodanike vahel. Lisaks on prioriteediks infotehnoloogia valdkonna võimalikult lai areng, mis ELi tasandil tähendab juriidiliselt soodsate tingimuste loomist. (Erkki Liikanen, Le Figaro, 14.03)

Intervjuu EK ettevõtluse ja infoühiskonna volinik Erkki Liikanen'iga, kus ta ütleb, et eeltöö Lissabonis seatud eesmärkide saavutamiseks infoühiskonna valdkonnas on tehtud. Kõik vajalikud õiguslikud instrumendid infoühiskonna arendamiseks on olemas. Interneti arengut tõkestava kommunikatsioonikulude tõusu peaks kõrvaldama konkurents selles vallas. (Jean Quatremer, Libération, 16.03)

Suhted Saksamaa ja EK vahel on muutunud pingeliseks. Üheks valupunktiks nendes suhetes on regionaalabi, kuna laienemise perspektiivis võivad väheneda toetused uutele Ida Saksamaa liidumaadele seoses toetuse suunamisega nendest mahajäänumatele piirkondadele. Vähem kui seitse kuud enne valimisi on need teemad kerkinud esile ka valimiskampaania kontekstis, kuna valitavad tahavad end näidata Saksamaa huvide kaitsjana. (Philippe Ricard, Le Monde, 14.03)

Austria ajakirjandus

Järjest rohkem nõutakse iga kuue kuu järel vahetuva ELi eesistumisaja süsteemi kaotamist. Hispaania peaminister José Maria Aznar peab kehtivat rotatsioonisüsteemi pärast ELi laienemist lihtsalt "ebapraktiliseks". Euroopa konventi kuuluv Suurbritannia eurominister Peter Hain tegi ettepaneku eesistumismeeskonna moodustamiseks, mis koosneks ühe suurriigi, ühe väikeriigi ja ühe uue liikmesriigi esindajast. See meeskond juhataks kaks aastat järjest ELi eesistumisaja istungeid. Ka Prantsusmaa president Jacques Chirac pakub alternatiivi - valida ELi president, kes esindaks ELi "piisava kestvusega perioodi vältel". Samal ajal kui enamus ELi suurriike toetavad niisuguseid ettepanekuid, on väikeriigid ikka veel skeptilised. Meeskonna poolt juhitava eesistumise süsteemi juures kardavad ELi väikeriigid eelkõige seda, et nemad võivad vaid vähetähtsaid istungeid juhatada, samal ajal kui suured riigid üldiseid või finantsministrite kohtumisi läbi viivad. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 12.03)

Rootsi ajakirjandus

Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Rootsi peaminister Göran Persson kirjutasid Göteborgs-Postenis ja The Timesis avaldatud ühisartiklis, et USAs võtab uue firma asutamine aega ühe nädala, ELis kulub selleks aga 12 korda pikem aeg ja ka raha läheb neli korda rohkem. Kui ELis oleks sama suur juurdekasv ja produktiivsus nagu USAs, siis võiks ELi ühine SKP olla 40% kõrgem tänasest. Ministrid soovivad enne Barcelona tippkohtumist oma artikliga eriliselt rõhutada ELi reformimise vajadust. Tulipunktina nimetatakse liberaliseerimist, mis on mõnevõrra erinev Rootsi poolt seni väljaöeldud prioriteetidest (nt. ühine turg ja reeglite lihtsustamine). Olulisteks peetakse ka tööturu efektiivsemaks muutmist, Euroopa energiaturu reeglite kohaldamist ja riikidevahelise kaubanduse soodustamist läbi tugevama transpordivõrgu. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 13.03)

Soome ajakirjandus

ELi kandidaatriikidel on suhteliselt head võimalused tõusta praeguste liikmesriikide tasemele, kui osatakse õigeid asju panna õigetele kohtadele. Väga tähtis on, et riigis oleks majanduslik ja institutsionaalne põhisüsteem, mis edendaks oskusteabe tõhusat kasutamist ja annaks innustust ettevõtluseks. Madal inflatsioon, hästi hooldatud riigimajandus ja finantspoliitika ning investeeringuid ja tehnoloogiale üleminekut julgustav seadusandlus on oskusliku majandamise vältimatuks eelduseks. Samuti on vältimatu, et riigis on avatud kaubandus- ja investeerimissüsteem. Vabakaubandus loob vajaduse tehnoloogia järele, samas otsesed välismaised investeeringud "toidavad" tehnoloogilist muutust. Tõhusad pangad ja stabiilne finantssektor määratlevad riigi võime rahastada innovatiivseid ettevõtteid. (Johannes Linn, Helsingin Sanomat, 11.03)

ELi eesistumiste süsteem vajab reformimist, kui EL laieneb 25-30 liikmesriigi suuruseks, ütles Soome peaminister Paavo Lipponen. Lipponen märkis, et praegune kuue kuu pikkune eesistumise periood on liiga lühike. Soome valitsus kavatseb tulevikus arutleda reformide üle, kuid Lipponen pooldaks troika-mudelit, kus mitu riiki jagaks pikemat perioodi. (STT, Turun Sanomat, 13.03)

Barcelona tipkkohtumine

Italian PM Silvio Berlusconi: "The fact that we had the opportunity to be with the candidate countries gave us the impression of already being in the Europe of the future. But between now and enlargement, we need to get the Council of Europe to work in a different way because 25 or more heads of government wanting to intervene on every subject makes it difficult to have a discussion within an acceptable timeframe." The candidate countries were relishing the rare experience of being treated as equals. "It was a good feeling, we felt at home," Hungarian PM Viktor Orban told. Reuters, 17.03

Uudisteagentuurid

EC President Romano Prodi reiterated his view that EU energy markets should be totally liberalized by 2010, but conceded there was not the remotest chance of that happening at the Barcelona, Spain, summit. He said his aims for Barcelona included the "opening up of the energy markets. I want to be able to tell our fellow citizens that the EU has acted to reduce energy costs." But he added that liberalization would be "immediately for businesses, and later for consumers," acknowledging the staunch stand by France - in the midst a presidential election campaign - to protect its state-owned electricity giant, Electricite de France (EDF), from unbridled competition. (Afp, 13.03)

Some 60,000 trade unionists filled the streets of Barcelona calling for a "social Europe" in a protest called ahead of this weekend's EU summit in the Catalan capital, police said. Demonstrators marched behind a banner demanding full employment and social rights in an expanding EU, in a protest organized by the Confederation of European Trade Unions. Several thousand people also joined a demonstration called by the Barcelona Social Forum - which groups together around 50 political parties, trade unions and protest groups - ahead of the weekend summit. (Afp, Reuters, 14.03)

European leaders agreed that their economies may be pulling out of a dip this year but remained at odds over long-term reforms they hope can help the EU match America's economic dynamism. For the first time, 13 mainly ex-communist states lining up to enter the EU also took full part in talks at an EU summit, underlining the scale of the task the bloc faces in forging agreement among governments on issues as electorally sensitive as labour law and state regulation of key industries. With the EU struggling to streamline its decision-making process to cope with the near doubling in its membership, the leaders were at least be able to celebrate one success for cohesive action - in foreign policy. (Reuters, 15.03)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen has accused the EU of lacking the political will to engage in new economic reforms, which explained why it was trailing the US. The liberal premier said certain EU capitals were "dragging their feet" over key reforms, adding: "It is particularly desirable for us to get out of our (national) holes in Europe." (Afp, 15.03)

According to draft conclusions on the final day of an EU economic summit, the Spanish EU presidency was proposing a face-saving compromise that would put off for a year a decision on liberalizing EU energy markets for private consumers. The EU's commitment to ambitious free-market reforms with the goal of overtaking the US in the new economy by 2010 was at stake in Barcelona. The leaders found it easier to agree on international issues. They voiced strong support for this week's UN resolution that spoke for the first time of a Palestinian state, and offered to send observers to facilitate a renewed Middle East peace process. (Afp, 16.03)

EU leaders agreed to streamline the way they do business at summits and ministerial meetings, in a bid to prevent the bloc from becoming dysfunctional as it nearly doubles in size in the ensuing decade. Responding to a series of no-holds-barred criticism from Javier Solana, the leaders meeting here agreed to set up a special committee to propose reforms in time for the next EU summit meeting in Seville, Spain, in June. "The reform of the European Council is fundamental because there is an abyss between the expectations of summits and the work which is really done there," Luxembourg FM Lydie Polfer told. Danish PM Anders Fogh Rasmussen said his country was ready to apply any changes agreed in June in Sevilla after his country takes of the presidency on July 1. (Afp, 16.03)

Leaders of the 15-nation EU ended a two-day economic summit with a hard-fought agreement on energy market reform. France agreed with its EU partners to the principle of opening Europe's gas and electricity market for non-residential users in 2004. "This is a fundamental step" that will open 60 to 70% of Europe's energy market, the summit's host, Spanish PM Jose Maria Aznar, told. (Afp, Reuters, 16.03)

EU leaders delivered an unusually blunt message to their citizens - you are going to have to work harder, longer and not rely on generous state handouts in future. They issued a communique after a special economic summit which urged changes to tax and benefit systems to make work pay, a rise in the average retirement age and moves to encourage more women to work. The combined measures, if widely implemented, could go someway to reducing unemployment and diffusing the pensions timebomb. They could also help the 12 euro zone members to honour their pledge to keep their budgets in balance in future. (Reuters, 16.03)

EU leaders got a preview at summit in Barcelona of how an enlarged bloc might work, or rather not work, and agreed to shake up the way they do business to avert future gridlock. Though happy with the exchange of views on EU economic policy, the leaders said the experience had boosted the case for reforming the European Council, the supreme policy-making body made up of the current 15 heads of state and government. (Reuters, 17.03)

USA ajakirjandus

Barcelonas toimunud tippkohtumisel jõudsid Euroopa liidrid kokkuleppele suurendada konkurentsi energiaturul ning jätkata majandusreformidega. ELi liikmesriikide juhid kinnitasid, et progress pärast Lissaboni tippkohtumist on olnud teatud valdkondades liiga aeglane. Ühtlasi lepiti kokku finantsteenuste turu liitmises 2005. aastaks. (Emma Daly, The New York Times, 17.03)

ELi tippkohtumisel Barcelonas osalesid esmakordselt ka liikmesriigid. 2010. aasta lõpuks võiks EL, uued liikmesriigid kaasarvatud, muutuda suurima ühise turumajandusega piirkonnaks maailmas. EK presidendi Romano Prodi sõnul on eesmärgiks luua EList "mõjuvõimsaim jõud Euroopas, mis oleks võrdne USAga". Vaatamata sammudele poliitilise uniooni suunas on EL tugevasti USAst maas produktiivsuse, uuenduste ja majanduskasvu poolest. (T.R. Reid, The Washington Post, 17.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Kaks aastat tagasi Lissabonis toimunud tippkohtumisel seadis EL endale ülesandeks muuta unioon 2010. aastaks suurima konkurentsivõimega piirkonnaks maailmas. Aasta hiljem toimunud tippkohtumisel oldi ummikus, seades antud olukorraga ohtu majanduslike reformide usaldusväärsuse. Barcelona tippkohtumisel heakskiidetud majandusreformid, sh. avatud energiaturuga seonduv, on piisavad päästmaks ELi reformimise usaldusväärsust. Kibedaks katsumuseks tippkohtumisel oli energiaturuga seonduv arutelu, mis võeti päevakorda Prantsusmaa vastuseisu tõttu lõpetada oma riiklik energiamonopol. Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin ja president Jacques Chirac vaidlesid mitmeid tunde teades, et kaalul on valijate hääled presidendivalimistel, kus mõlemad on rivaalid. Lõpuks saavutati kompromiss, mille tulemusena avab Prantsusmaa oma energiaturu kommertstarbijatele 2004. aastaks. Vastates ajakirjanike poolt esitatud küsimusele, kuivõrd mõjutavad tippkohtumisel vastuvõetud otsused Suurbritannia liitumist ELi ühisvaluutaga, sõnas Tony Blair, et otsus selles küsimuses tehakse eraldi. Samas lisas ta, et tippkohtumine oli märgiks selle kohta, et "Suurbritannial on võimalik olla juhtivaks riigiks Euroopas. Suurbritannial ei ole Euroopas midagi karta. Vastupidi, Euroopa on üheks võimaluseks". (Stephen Castle, The Independent, 17.03)

Euroopa liidrid kuulutasid Barcelona tippkohtumise õnnestunuks pärast seda, kui saavutati kokkulepe avada osaliselt Prantsusmaa energiaturg. EK presidendi sõnul oli tippkohtumine edukam kui ta oskas ette arvata. Suurbritannia peaminister Tony Blair aga sõnas, et kohtumisel saavutatu "tähistab märkimisväärset muutust Euroopa majanduse jaoks". (George Parker, Financial Times, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Oma viimasel ühisel ülesastumisel rahvusvahelisel areenil ei pea Prantsusmaa kõige tuntumad duellandid teesklema, et neil on ühised vaated, kui neid tegelikult ei ole. Seetõttu, irooniliselt, eristuvad nad teistest riigipeadest, konstateerides oma sügavat üksmeelt seisukohtades, mida nad ELi tippkohtumisel esindavad. Paar kuud enne valimisi suurendab perekonnavääriskivi Électricité de France (Prantsusmaa riigile kuuluv elektrimonopol) kaitsmine nende üksmeelt veelgi. President ja peaminister erinevad teistest Euroopa riigijuhtidest ka oma sotsialistliku maailmavaate ning suhtumise poolest Barcelonas demonstreerivatesse turumajanduse vastastesse, tunnistades viimaste poolt tõstatatud küsimuste olulisust. (Gérard Dupuy, Libération, 15.03; Raphaėlle Bacqué, Le Monde; Arnaud Leparmentier, Le Monde, 17.03; Anne Fulda, Judith Waintraub, Le Figaro, 16.03; Baudouin Bollaert, Le Figaro; Frédéric de Monicault, Le Figaro; Vanessa Schneider, Libération, 15.03)

Enne ELi tippkohtumist Prantsusmaa telejaamale TF1 antud intervjuus kinnitas president Jacques Chirac: “Ma võin teile garanteerida, et Barcelonas kaitseb minu juhitud delegatsioon Prantsusmaa huve vastutustunde ja väärikusega.” See “ühine hääl” prantslaste poolt muutis juba ette võimatuks, et Pariisi partnerid tunneksid end muretuna elektrituru konkurentsile avamise suhtes. (Raphaëlle Bacqué, Arnaud Leparmentier, Le Monde, 16.03)

"Me oleme konkurentsi ja avatuse poolt, sest see on hea meie riiklikule dünaamilisusele," kinnitas Jacques Chirac. “Kuid see ei tohi olla kahjuks avalikule teenusele, millesse me oleme väga kiindunud." Kuigi Prantsusmaa juhid teavad, et turu täielik avamine on kahtlemata vältimatu, võis peaminister Lionel Jospin tippkohtumise lõpus väljendada rahulolu "tasakaalu saavutamise üle Euroopa majanduse moderniseerimise ja tururegulatsiooni vahel". (Jean Quatremer, Libération, 18.03; Philippe Gélie, Le Figaro, 15.03)

ELi liikmesriigid kutsusid kandidaatriikide esindajad ühise laua taha, et nendega arutada ELi majanduse moderniseerimist. “Lissaboni protsess” on majandus- ja sotsiaalreformide ning eesmärkide kooslus, mis on ambitsioonikas, kauge ja natuke loitsulik, ning millest teatud riikidel on raske toibuda. Kõigil kandidaatriikidel ei ole läinud hästi ja neile on liitumisläbirääkimised olnud vaevaliseks adaptsioonide protsessiks. (Laurent Zecchini, Le Monde, 17.03)

Taani ajakirjandus

Iiri peaminister Bertie Ahern lubas Barcelona tippkohtumisel, et katsetab uue rahvahääletusega Nizza lepingu osas. Esmalt ootab ta aga ülejäänud ELi liikmesriikidelt kinnitust selle kohta, et ELi sõjalise rolli areng ei ohusta Iirimaa neutraliteedipoliitikat. "Ma suhtun positiivselt ükskõik millisesse lahendusse, mis suudab tagada iirlaste ‘jah’ sõna," ütles Taani peamister Anders Fogh Rasmussen. Toetudes oma kogemustele 1992. a. Maastrichti lepingu hääletamisel, mille tulemuseks oli taanlaste ‘ei’, pakkus Rasmussen iirlastele ka omapoolset võimalikku abi. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.03)

Vahetult enne tippkohtumist Barcelonas saatis ELi välispoliitika koordinaator Javier Solana ELi liikmesriikide pealinnadesse raporti, milles kritiseeris ELi tippkohtumisi, mis tegelevad liiga palju tehnika ja liiga vähe poliitikaga. Samuti kritiseeris ta ELi eesistumisi, millest on saanud "rahvusliku prestiizhi küsimus", kus iga riik valib välja "oma firmamärgid". Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on kriitikaga nõus. "Ma leian, et Solana on tulnud välja terve rea kiiduväärt ettepanekutega. Kui Taani võtab üle eesistuja koha, siis kavatseme seda aega kasutada efektiivselt ja tulemuslikult ning ei plaani leiutada erilisi firmamärke. Viimaseks on ELi laienemine. Samuti olen ma veendunud selles, et 25 ELi liikmesriiki ei saa enam jätkata sellise süsteemiga, kus eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant," ütleb Rasmussen. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.03)

Rootsi ajakirjandus

Teadmine, et 10 uut ELi liikmesriiki võtavad peagi kohad sisse Brüsselis, on käima lükanud tõsise debati konstitutsiooni teemadel. Raskeid ja tundlikke küsimusi ELi juhtimisest tulevikus ei saa enam edasi lükata. Visioon uuest, suurest ja vabast Euroopast on peagi saamas reaalsuseks. Aeglaselt kuid kindlalt koguneb Euroopa ümber ühise välis- ja julgeolekupoliitika. Pärast tippkohtumist Barcelonas tõdes ka Rootsi peaminister Göran Persson, et kõik liigub aeglaselt, lisades siiski, et vähemalt suund on õige. Samuti oli ta veendunud selles, et surve reformide läbiviimisele suureneb. Juba praegu on aga selge, et Lissaboni protsessi sisu on laienenud. Persson märkis, et järjest enam kerkivad esiplaanile keskkonna ja sotsiaalalased küsimused. Autori arvates peab suurema hulga konservatiivsete ja liberaalsete valitsustega ning laienenud ELis olema nn. tugevdatud koostöös võimalik teatud riikidel mõningates küsimustes kiiremini edasi liikuda. Alternatiiviks on stagnatsioon ja suurenevad vastuolud. Väliselt ja lühiajalises perspektiivis vaadatuna ei toimunud Barcelonas midagi olulist. Vaadates aga toimunut kui trendi ja liikumise suunda, tugevdas tippkohtumine lootust, et EL ja Euroopa on jõudnud pöördepunkti. (Mats Wiklund, Dagens Nyheter, 17.03)

ELi eesmärk saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandussüsteemiks on mõranemas. See on tagajärjeks ELi püüdlustele liita 13 kandidaatriiki protsessiga nii kiiresti kui võimalik. Viimastel aga ei ole mingit võimalust täita ELi ambitsioonikaid vahe-eesmärke. Esimest korda said 13 kandidaatriiki osaleda ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel Barcelonas. Praegused ELi liikmesriigid soovivad, et kandidaatriigid lülituksid protsessi võimalikult kiiresti, sest see kiirendaks nende kohanemist ELiga. Kuid kandidaatriigid on kriitilised. "Me toetame Lissaboni kohtumisel seatud eesmärke ja strateegiat, kuid mitmeid nendest eesmärkidest ei suuda me täita etteantud aja raames," ütles Eesti peaminister Siim Kallas. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 16.03)

Svenska Dagbladeti Brüsseli korrespondent kritiseerib Barcelona tippkohtumist. "Kes võiks küll tulla mõttele koguda kokku 15 ELi liikmesriigi kõrgeimad poliitilised juhid, et käimasoleva Prantsusmaa valimiskampaania ajal läbi suruda Prantsusmaa energiaturu liberaliseerimine? Kellel võiks küll pähe tulla idee kutsuda veel lisaks 13 kandidaatriigi esindajad selle etenduse tunnistajateks? Milline pilt võis kandidaatriikidel tekkida EList, millega ka nemad lähiajal peaksid ühinema? On nad teel hiigelsuurde ülemakstud diskussiooniklubisse - stiilne välimus, aga ei mingeid võimeid? Nagu Ferrari ilma mootorita." (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 16.03)

Norra ajakirjandus

ELi liidrid jõudsid Barcelona tippkohtumisel kokkuleppele välisabi suhtes, kuid majanduslike reformide küsimuses läks lahti korralik köievedu. Mitmed ELi liidrid nõudsid laiaulatuslikke reforme, et takistada ELi tagasilangust võrreldes USAga. "On väga oluline, et see tippkohtumine saadaks välja selge signaali liberaliseerimisest. EL on teinud liiga vähe ja liiga väikeseid samme sellel teel pärast Lissaboni tippkohtumist," ütles Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, 16.03)

Soome ajakirjandus

ELi kandidaatriigid istusid Barcelonas koos praeguste liikmesriikidega esimest korda sama tippkohtumise laua ääres. "See oli meeldiv," tõdes Poola peaminister Leszek Miller. Formaalsest võrdväärsusest hoolimata on siiski kandidaatriikide liikmelisus veel mitme kännu taga, kuna näiteks põllumajandusega seonduvas ei ole jõutud kokkuleppele. Ajakava hoitakse tihedana, kuna unioon peaks laienema 25 liikmesriigiga liiduks aastal 2004. Ajakava suhtes on esitatud kahtlusi, kuid vähemalt Miller usub kindlalt Poola liikmeks saamist kahe aasta möödudes. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.03)

Barcelona tippkohtumine unustatakse kiiresti. Barcelona-sugused kohtumised tekitavad küsimuse, milleks ometi see kõik. Euroopa juhid ei pannud seal tulevikule uut alust ega loonud uusi salajasi plaane. See-eest istuti rohkem või vähem tuimade nägudega paar päeva suhteliselt vähetähtsa nimekirja ees. Selliste kohtumiste vastu peaksid meelt avaldama just uniooni pooldajad, mitte uniooni vastased, kuna need kohtumised kahandavad kogu süsteemi usaldusväärsust ja teovõimet. Kohtumiste ettevalmistamist tuleb kindlalt parandada. Ka Soome peaminister Paavo Lipponen esines kohtumisel ütlemistega, millest võib välja lugeda ka tema mõõdu täitumist. Seda mõistab kasvõi sellest, et kohtumise üheks teemaks oli energia- ja gaasituru avamine ja Soome on juhuslikult üks neist kolmest riigist, kus energiaturg on juba vaba. Kuid kogu unioonis veel nii kaugele ei jõuta. Hispaania eesistumisel ei olegi tulemas küsimusi, mis nõuaksid suuremat käte väänamist ja suuri põhimõttelisi läbirääkimisi. Peamised küsimused liituvad põhilepingute reformimisega. Muidugi võiks jälle vaielda toiduameti asukoha üle. Just see oleks andnud ka võimaluse naasta tippkohtumise algupäraste juurte juurde: vabale arutelule ja arvamuste vahetamistele. (Juhtkiri, Kaleva, 17.03)

ELi liikmesriigid saavutasid Barcelonas üksmeele majandus- ja sotsiaalsete reformide küsimustes, mille abil kavatseb EL mööduda USAst maailma konkurentsivõimelisema majanduspiirkonnana. Soome peaminister Paavo Lipponeni sõnul uniooni reformimine edeneb, kuna nüüd hakkas rong liikuma järgmise peatuse suunas. "Kõike ei saa loomulikult saavutada, kuna poliitilised vaatenurgad on alati kaasatud. Tegemist on demokraatlike riikide esindajatega ning siis ei saa nõuda, et mingi liikmesriigi poliitilised vaated kõrvale jäetaks," ütles Lipponen. Varem arvati, et Barcelona tippkohtumine saab olema testiks ELi usaldatavusele ning tahtele arendada maailma konkurentsivõimelisemat majanduspiirkonda. Lipponeni sõnul läbiti see test "latti riivates". Barcelona kohtumise lõppdokumenti taheti lisada ka lause, mille kohaselt kõigile ELi töötutele naistele tuleb korraldada IT-koolitus aastaks 2007. "Sellised asjad ei ole tippkohtumise väärtustele vastavad - õigupoolest ei ole need ühegi kohtumise väärilised. Tippkohtumistel tuleb keskenduda ühistele suundumustele ja strateegiatele," ütles Lipponen. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 17.03)

Barcelona tippkohtumine annab järjekordselt alust ilkumiseks, kui tühisesse olukorda on unioon praeguste poliitiliste juhtide ajal sattunud. On kerge naerda selle üle, et 15 ELi riigi poliitilised juhid veedavad kaks päeva koos ja praktiliselt ainsaks selgeks otsuseks on see, et Euroopa energiaturg avatakse osaliselt. EList on saanud üha selgemalt rahvuslike kirgede näitelava. Soome vaatevinklist vaadatuna on hämmastav, kui häbematult ajavad ELile aluse pannud riigid ühisest Euroopa perspektiivist hoolimata omi rahvuslikke huve. Prantsusmaa takistas sel korral energeetikaturu avamist. Suurte liikmesriikide isekus on mürgiks ELile ja selle mürgi mõju aina tugevneb, kui suured liikmesriigid tahavad suletud uste taga leppida omavahel kokku uniooni puudutavates küsimustes. Näiteks briti peaministri Tony Blairi ilmne soov teha koostööd Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga tekitab mitmeid küsimusi ühtsetesse Euroopa väärtustesse uskuva inimese mõtetes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.03)

Välis- ja julgeolekupoliitka

Uudisteagentuurid

Greece is ready to hold talks on a military cooperation agreement between NATO and the EU over a planned European defence force, European Affairs Minister Tassos Yannitsis said. Greece "wants to help make the rapid reaction force operational, but the text (of the agreement) has to satisfy its positions and the protection of its national interests," Yannitsis said. (Afp, 12.03)

Key European countries, including France, long a friend of Iraq, are swinging behind the tough US line towards Baghdad as it becomes clear Washington is determined to use force if necessary to overthrow President Saddam Hussein. The shift comes as US Vice President Dick Cheney is touring Europe and the Middle East to drum up support for possible military action if Saddam refuses to admit UN arms inspectors to hunt for suspected weapons of mass destruction. (Reuters, 12.03)

Venemaa ajakirjandus

ELi Venemaa strateegia üks osa on muuta Kaliningrad nn piloot regiooniks. Moskva ettepanekut luua Kaliningradi probleemide lahendamiseks erikomisjon vaatleb aga Brüssel kui kavatsust õõnestada ELi laienemist Balti riikidesse. ELi ja Venemaa koostöös tuleb saavutada uus tase mitmes valdkonnas, k.a justiits- ja siseküsimustes. (Peter Pomeranzev, The Moscow Times, 11. 03)

EMU, Majanduspoliitiika

Uudisteagentuurid

The EC said it would be ready to implement measures of its own to fight new US duties on steel. The EU has appealed to WTO against the duties to be set at up to 30%. Washington says it has to protect its steel makers from imports, but the EU estimates European firms could lose $2 billion a year. "The US measures are scheduled to take effect on March 20 so we will be ready by then with the measures we intend to put in," Commission spokesman Anthony Gooch told. Gooch said the US had not yet responded to EU requests for consultations on the appeal to the WTO panel against the measures or on the idea of compensation. (Reuters, Afp, 12.03)

The EU brushed aside US protestations and made clear it would be seeking compensation for President George W. Bush's steel tariffs when the two powers meet. It also accused the US of aiming to shift the problems of its own ailing steel industry onto the shoulders of more efficient producers in other countries by imposing the tariffs, due to go into force on March 20. (Reuters, 15.03)

EU leaders support collective action against US steel tariffs through WTO. The European Council has taken note with great concern of the safeguard measures introduced by the U.S. in the steel sector which are not in conformity with WTO rules," the communique said. "It fully supports the Commission's intention of pursuing consultations under WTO agreements and of initiating a procedure for possible Community safeguard measures," it said. (Reuters, 16.03)

The first tentative signs are emerging of a gradual improvement in economic conditions in the euro area and the rest of the world, but the European Central Bank appeared to warn against getting over-excited. The ECB said that the recent strong recovery in industrial confidence in the 12 countries that share the euro was not merely "a reflection of expectations, but also of real economic conditions". Nevertheless, looking at 2002 as a whole, area-wide growth would probably still be slower than the 1.5% recorded in 2001 and economic activity would only begin to pick up in the latter part of the year, the ECB said. " (Afp, 14.03)

A poll commissioned by the EU and Finnish Ministry of Finance found that 86% of the Finns thought the euro changeover had been smoother than anticipated, the ministry said. According to the poll 54% said the most difficult part about the introduction of the new single European currency was to get used to the new prices. (Afp, 15.03)

EU Farm Commissioner Franz Fischler hit out at what he called the "erratic" way in which the US was attempting to reform its agricultural policy. He also said the EU would next month unveil "a fundamental reform of the whole European fisheries' policy", including new policies on conservation, a reduction in fleet size and an action plan against illegal fishing. The EU commissioner warned that the 144 members of the WTO now needed to show "give and take and not just take and take" in the current negotiations on further liberalising agriculture. (Afp, 11.03)

Growth in the euro zone fell by more than half last year to 1.5% from 3.3% in 2000, and growth in all 15 EU countries fell to 1.6% from 3.3%, provisional EU data showed. The data from the statistical office Eurostat also showed that in the last quarter of 2001 euro-zone output fell by 0.2% from the figure for the third quarter, on the basis of estimates. Output by all 15 EU countries fell by 0.1% in the fourth quarter. However on a 12-month comparison, output in the fourth quarter in the euro zone grew by 0.6% and in the whole of the EU by 0.8%. (Afp, 12.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

USA kaitseminister Donald Rumsfeld võttis Washingtonis ootamatult vastu Baltimaade kaitseministrid, ehkki seda nõupidamist ei olnud ministrite USA-visiidil kavas. Pressiesindaja sõnul oli Rumsfeldiga kohtumise peateemaks NATO laienemine. USA kaitseminister tänas Balti kolleege panuse eest terrorismivastases võitluses ja märkis, et Balti riigid peavad jätkama kaitseväe arendamist ja ettevalmistusi sügiseseks NATO tippkohtumiseks. (Interfax, 15.03)

USA asevälisminister Richard Armitage kutsus Baltimaade kaitseministreid üles pöörama erilist tähelepanu suhetele rahvusvähemustega ja korruptsioonivastasele võitlusele. Richard Armitage arutas Eesti, Läti ja Leedu kaitseministritega rahvusvahelise julgeoleku küsimusi ja Baltimaade valmisolekut NATOga liitumiseks. USA diplomaat rõhutas, et Venemaa ei mõjuta NATO laienemise protsessi. Läti kaitseminister märkis, et Baltimaade astumine NATOsse muudab praegust Venemaa välispoliitilist suhtumist Balti riikidesse. (Interfax, 14.03)

USA suursaadik NATO juures Nicholas Burns teatas, et NATO tippkohtumisel Prahas toimub tõepoolest alliansi laienemine. Ta ütles, et “USA valitsus ei ole veel otsustanud, millised üheksast kandidaatriigist võiksid saada meie toetuse”. Diplomaat põikles kõrvale vastusest, kuivõrd tõenäoline on Balti riikide vastuvõtt allianssi. Vene-NATO suhetest rääkides avaldas Burns lootust, et Moskva ja alliansi vaheliste suhete uus mehhanism "alustab väga varsti tööd praktilistel alustel". "Formaat "20" on väga tähtis, see tähendab, et Venemaa saadik hakkab istuma Põhja-Atlandi Nõukogu istungitel koos NATO liikmesriikide saadikutega. Me saame alustada koostööd kriisi algusest peale, aga mitte siis, kui kriis juba areneb," selgitas diplomaat. (Interfax, 13.03)

Polish president Aleksander Kwasniewski said that the more states that join NATO, the safer Europe will become. According to Kwasniewski, skeptics' concerns that expansion would weaken the alliance have not proved true. "Poland expects that decisions concerning this issue - inviting all candidates who fulfill the membership criteria to NATO - will be made unequivocally at the NATO summit in Prague this year," Kwasniewski said. (Rfe, 13.03)

Venemaalased suhtuvad NATOsse endiselt umbusklikult. Üle poole venemaalastest ehk 56% on seisukohal, et Venemaal on alust karta NATOsse kuuluvaid riike, ilmnes avaldatud küsitluse tulemustest. Vastupidisel arvamusel on vaid 30% vastanuist. Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse korraldatud küsitlus näitas ka, et 58% venemaalaste meelest pole NATOl põhjust Venemaad peljata, 28% vastanuist arvab aga, et kartusteks on alust. 48% küsitletuist suhtub eitavalt endiste NLi vabariikide Põhja-Atlandi alliansiga liitumisse, 9% peab sellist sündmuste käiku positiivseks, 25% suhtub aga ükskõikselt. 71% venemaalastest usub, et NATO on peaaegu täielikult USA kontrolli all, vaid 15% peab seda iseseisvaks organisatsiooniks. (Interfax, 12.03)

Militarily non-aligned Finland and Sweden moved to boost their ties with NATO in a bid to maintain a say in European crisis management operations when the alliance expands. Their proposal to develop cooperation within the Euro-Atlantic Partnership Council (EAPC) was delivered during a visit to NATO headquarters by Finnish FM Erkki Tuomioja, who met NATO Secretary-General George Robertson. "An important reason for why we want to develop cooperation is the expansion of NATO, in which case the composition of the Euro-Atlantic Partnership Council will change as several countries will become NATO members," Finnish PM Paavo Lipponen told. (Reuters, 12.03)

NATO Secretary-General George Robertson urged European nations to focus defence spending on hi-tech weaponry to avert the risk of the US going it alone. "Europe can spend better, focusing on key technologies. Smarter spending is absolutely possible and absolutely necessary," he told. "US unilateralism can become a self-fulfilling prophecy because of European weakness (in defence)," he added. The comments were the latest in Robertson's campaign for European members of the Western alliance to spend more, and more effectively, to bring their defence capability more in line with that of the US. He said it was unlikely Europe would keep pace with US defence spending anytime soon, but cited technologies such as laser-guided bombs, air-to-air refuelling and all-weather jets are areas where Europe should concentrate spending. (Reuters, 12.03)

Soome ja Rootsi teatasid oma soovist arendada NATO programmi PfP. Soome välisminister andis NATO peasekretär George Robertsonile üle dokumendi, milles on paika pandud ettepanekud, kuidas arendada programmi NATO laienemise ning alliansi ja Venemaa tihedama koostöö tugevdamise tingimustes. Välisminister lükkas tagasi oletused sellest, et nimetatud Soome initsiatiiv võib saada sammuks Soome liitumisele NATOga. (RIA Novosti, 12.03)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO masinavärk läbirääkimisteks Moskvaga vajab tõsist õlitamist. Enne kui NATO esitab liitumiskutse Balti riikidele, tuleb kindlalt määratleda Tony Blairi poolt väljapakutud alliansi uus nõukogu "NATO 20", st millistes küsimustes Venemaal on täisosalus ning millised küsimused jäävad ainult NATO liikmesriikide otsustada. (The Times, 15.03)

Saksamaa ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertsoni soovi kohaselt on Venemaale alliansis koht reserveeritud "Portugali ja Hispaania vahel". Alliansi ja Venemaa vahelised "uued suhted" peaksid lepingulise vormi saama NATO välisministrite kohtumiseks Reykjavikis käesoleva aasta mais. Selles osas, millise sisuga peaksid need suhted olema, erinevad 19 NATO liikmesriigi ja Venemaa nägemused oluliselt. Venemaa president Vladimir Putin soovib "võrdõiguslikku partnerlust", võimalusel alalist ning kõigis valdkondades – olles justkui NATO 20s liige. Brüsselis öeldakse selle kohta, et sel juhul oleks tegemist ehtsa NATO-liikmelisusega ilma, et Venemaa oleks pidanud eelnevalt "klubireegleid" täitma. NATO ei poolda aga liikmeks saamist tagaukse kaudu. NATO poolt ei taheta Venemaale mingil juhul vetoõigust anda, seda eelkõige alliansi laienemise küsimuses. "Kui tegemist on alliansi oluliste huvidega, on ka edaspidi otsustajateks 19 liikmesriiki," ütleb üks NATO ametnik. Teistes valdkondades nagu näiteks terrorismivastane võitlus, kaasaks NATO meeleldi ka Venemaa. NATO-Venemaa koostöö peaks endaga kaasa tooma "värskeid impulsse ja huvitavat ainest". (Andreas Middel, Die Welt, 12.03)

Taani ajakirjandus

NATOs ollakse kaugel rahulolust kolme uue liikmesriigi Poola, Ungari ja Tšehhi sõjalise panuse üle. Viimane kriitika puudutab Poola ja Tšehhi soovi kasutada ühist julgeoleku eelarvet, et osta endale prestiizhne hävituslennuk. Väljavaade saada allianssi juurde mitu uut vaest Ida-Euroopa riiki võib suurendada sõjalist klassivahet USA ja eurooplaste vahel. Praegustest kandidaatriikidest tunduvad küll kindla eitava vastuse saajatena vaid Albaania ja Makedoonia. Kui aga NATO kutsub veel sellel aastal liikmeks Sloveenia, Slovakkia, kolm Balti riiki ja majanduslikult veelgi nõrgemad Bulgaaria ja Rumeenia, siis ei ole NATO sõjalisel ülesehitamisel klassivahe tegemine enam tulevikumuusika. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 8.03)

Rootsi ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertsonile üle antud ühistes ettepanekutes NATOle soovivad Rootsi ja Soome sügavamat koostööd sobitumaks uue julgeolekupoliitilise olukorraga, mis kaasneb sügisel uute liikmesriikide vastuvõtmisega allianssi. Ettepanekud saadetakse laiali ka PfP ja EAPC koostööpartneritele, NATO 19 liikmesriigi koostööorganisatsioonidele ja reale NATOsse mitte kuuluvatele riikidele. Rootsi ja Soome eesmärgiks NATOga diskussiooni alustamisel oli tähelepanu pööramine sellele, et nimetatud organisatsioonide koostöö ikka kestaks ja süveneks. Nii Rootsi kui ka Soome välisministeeriumites on märgata ilmset rahutust selle üle, et NATOsse mitte kuuluvad riigid jäävad enam tagaplaanile, kui NATO laieneb lähima aasta jooksul 5-7 uue liikme võrra ning NATO ja Venemaa vaheline koostöö muutub formaalsemaks ja intensiivsemaks. Rootsi ja Soome soovivad suuremat kontrolli ja mõjuvõimu NATO poolt juhitud õppustes ning operatsioonides. Kirjas NATOle nimetasid nad ka suuremat avatust, partnerriikide sügavamat kaasamist ja komplekssemaid sõjalisi treeninguid, mis hõlmaks ka terrorismivastast võitlust. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 12.03, Svenska Dagbladet, 13.03)

Norra ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu töötavad intensiivselt nii riigisiseselt kui ka väljaspool, et saada NATOlt liitumiskutse juba novembris. Balti riigid saavad aru, et NATO ja julgeolekupoliitika üldiselt on drastiliselt muutumas ja seda mitte ainult 11.09. sündmuste tagajärjel. Kuid Eestil, Lätil ja Leedul, kes said 1991. a. tagasi oma iseseisvuse pärast 50 aastat kestnud pealesunnitud Nõukogude Vabariigi staatust, on oma kindel eesmärk. Nad tahavad luua endale võimalikult tugevat seljatagust kaitseks Venemaa vastu. Eelnenut ei öelda aga otse välja, vaid sellele vihjatakse kaudselt, sest ei ole sobiv rääkida ähvardustest ja survest Venemaa poolt, kui viimased võtavad aktiivselt osa rahvusvahelisest koalitsioonist terrorismi vastu ja on saanud endale koha lausa NATO laua ääres. Balti riigid tahavad aga kindlustada oma julgeolekut ja üheks võimaluseks seda teha ongi liituda NATO ja ELiga. Liitumise soov on nii tugev, et kolm Balti riiki lausa võistlevad omavahel, et täita MAPi tingimused võimalikult kiiresti. MAPist on saanud baltlaste ja teiste NATO kandidaatriikide jaoks teatud moel poliitiline katekismus. (Kjell Dragenes, Aftenposten, 12.03)

Visiidil Oslosse ütles Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz, et Poola, kui uus NATO liige, toetab igati alliansi laienemist, et ei tekiks uusi omapäraseid eraldusjooni Euroopas. Eraldi mainis Cimoszewicz ära, et toetab Balti riikide liitumist NATOga. (Kjell Dragnes, Aftenposten, 9.03)

Soome ajakirjandus

Soome ja Rootsi ühine algatus, mis anti kirja näol üle NATO peasekretär George Robertsonile, sisaldab avatuse lisamise kõrval ka teisi ettepanekuid NATO ja PfP-maade koostöö tõhustamiseks. Dokument ei sisalda siiski midagi sellist, mis viiks Soomet selgelt NATO liikmelisuse suunas. Rohkem tahetakse sellega jätta endale avatuks võimalus alliansiga liitumiseks. Seetõttu on mõistetav, et ühine algatus ei ole tekitanud suuri tundeid. Rootsis toimus kogu tegevus peaaegu vaikides. Ajalehed mainisid sellest vaid mõne rea pikkuse uudisega. Meedia suhtumine peegeldab üldisemalt Rootsi arutelu julgeolekupoliitika ja võimaliku NATO liikmelisuse üle: arutelu praktiliselt puudub. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.03)

Kui Soome kavatsuseks on NATOga liituda, tuleb Soome kauaaegse Venemaa uurija Christer Pursiaineni arvates Soomel hakata Venemaad harjutama mõttega, et Soomest saab NATO liige. Pursiaineni arvates tekitaks neutraliteedi kinnitustele järgnev äkkpööre Venemaal negatiivse reaktsiooni. Soomet süüdistataks salakavaluses: "Kas ka sina, Brutus." "Laseme Venemaal harjuda liikmelisuse mõttega ja näitame, et midagi dramaatilist ei ole juhtumas," selgitab Pursiainen. Pursiainen soovitab Soome valitsusele sellist avatud usalduse rajamise liini. Teiseks võimaluseks oleks sedavõrd kiire otsus, et venelased ei jõua arutellu sekkuda. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 15.03)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu USA saadikuga NATO juures Nicholas Burnsiga NATO ülesannetest sel aastal, Eurokorpusest, NATO-Vene suhtest, NATO laienemisest. (Igor Korottshenko, Nezavisimaja Gazeta, 13.03)

Artikkel Balti riikide NATOsse pääsemise püüdlustest. Artiklit illustreerib tuntud foto endisest peaministrist Mart Laarist sõjaväeõppustel. (Aleksei Ljatshenko, Krasnaja Zvezda, 12.03)

Läti astumisele NATOsse aitab kaasa SS: Moskva on endiselt seisukohal, et alliansi laienemise järgmine ring on “suur viga”. Putini sõnum - iseseisvad riigid otsustavad ise, millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse astuvad - põhineb faktil, et Venemaa president ei saa ju ometi keelata kandidaatidel astuda NATOsse. Kandidaatriigid aga ei taha aru saada, et Venemaa võtab tarvitusele vastumeetmed oma julgeoleku kindlustamiseks. Läti SS-leegion jättis NATOga liitumise otsustaval aastal oma 16. märtsile kavandatud traditsioonilise marsi ära. Strana.ru teeb ühese järelduse, et endised fašistid segavad Läti astumist NATOsse vaid formaalselt. Juttu on ka Balti riikide valitsusjuhtide visiidist Londonisse, kus kanti Blairile ette oma edusammudest pürgimisel alliansi liikmeks. Samal ajal olid kolme riigi kaitseministrid Washingtonis. Nende käikude ja teiste arengute põhjal võiks arvata, et Lääs ei arvesta Venemaaga ning lahendab NATO laienemise küsimuse pööramata tähelepanu Moskva arvamusele. Strana.ru lohutab end, et päris nii see ikka ei ole, sest USA-Venemaa ja NATO-Venemaa suhted on praegu nii kaugele arenenud, et Lääs ei saa Venemaad eirata. (Viktor Sokolov, Strana.ru, 15.03)

“NATO 20” problemaatikaga tegeleb riigiametnike kõrval ka rahvusvaheline ekspertide grupp. USA poolt osalevad selle töös endised USA kõrged riigiametnikud (korporatsiooni “REND” egiidi all), Vene poolt kuulub initsiatiiv USA ja Kanada Instituudile eesotsas Sergei Rogoviga. Märtsi alul toimus Moskvas töögrupi teine istung. (Vadim Solovjov, Nezavisimaja Gazeta, 16.03)

Brüsselis valmistustakse suureks postsoveedi päevaks e. kohtumiseks Gruusia ja Läti liidritega. Kui Balti riikide NATOsse astumisega on juba lepitud, siis USA ja NATO huvi Taga-Kaukaasias ärritab Venemaad endiselt. Balti riikides on olukord täiesti rahulik. Kui poleks Vene diplomaatide avaldusi erinevail rahvusvahelisil foorumeil, oleks Balti riigid Euroopas juba ammu unustatud - nende NATOsse astumine on seega rohkem sümboolse iseloomuga. Täna pole enam küsimus selles, kas postsoveetlikus ruumis hakkab kohal olema Lääs, vaid selles, kas seal hakkab kohal olema ka Venemaa. (Vitali Portnikov, Politcom.ru, 16.03)

Vene TA Euroopa Instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja Dmitri Danilovi analüüs “Venemaa ja Euroopa muutuvate rahvusvaheliste suhete süsteemis”. Terav küsimus on, kas praegune Vene-USA suhete aktiveerumine ei põhjusta Euroopa temaatika vähenemist Venemaa välispoliitikas, sh julgeolekuvallas. Võimalused luua võrdsetel alustel toimiv Vene-USA partnerlus on piiratud: USA on huvitatud vene “ressursside” kasutamisest, et ellu viia enda poliitilisi huvisid. See ei tähenda aga, et Euroopat vaadeldakse Venemaal kui alternatiivi USAle, sest Euroopa arvestab oma Venemaa-strateegias ka USA ja NATO seisukohti. Peab nõustuma nendega, kes arvavad, et Venemaa liikumine Euroopa suunal peab algama sammuga NATO poole. (Dmitri Danilov, Nezavisimaja Gazeta, 11.03)

USA ja Vene kaitseministrite kohtumisest. Rumsfeld kinnitas ajalehes Los Angeles Times ilmunud artikli põhipunktide paikapidavust, Ivanov suunas aga jutu relvastuse piiramisele, bin Ladenile ja tšetšeenia sõdalastele, andes igati mõista, et tuumaoht ei huvita teda üldse. Venemaa seisukohad relvastuse kärpimise osas on üldjoontes endised, kui välja arvata detail, et Moskva võib järgida USA eeskuju ning lihtsalt ladustada mahamonteeritud raketid. Bush on aga oma sõnades tunduvalt paindlikum kui tema kaitseminister: USA president on valmis arutama 'kas ladustada lõhkepead või hävitada'. (Maria Tsvetkova, Gazeta.ru, 14.03)

Igor Ivanovi läbirääkimiste tulemustest USAs: Ivanov teatas visiidi lõpus, et Venemaa võib järgida USA eeskuju ja samuti mitte hävitada vaid ladustada tuumapead. Kuid erinevalt ameeriklastest pole vene ladustatud tuumapeadel mingit mõtet, sest konflikti korral pole venelastel rakette, millele tuumapead monteerida. (Juri Golotjuk, Vremja Novostei, 15.03)

Kaitseminister Sergei Ivanovi visiidil USAsse on arutlusteemadeks ründerelvastuse kärpimise leping, USA kohalolek Kesk-Aasias, Kaukaasias, “NATO 20”. Izvestija allikad Kremlis väidavad, et “NATO 20” suhtes ei jõuta kokkuleppeni maikuuks nagu algselt planeeritud, vaid varasügiseks. Vaidlusküsimuseks olevat otsuste vastuvõtmise printsiip: NATO soovib konsolideeritust, Venemaa on huvitatud sellest, et oma arvamuse saaks välja öelda iga osaline. (Svetlana Babajeva, Dmitri Safonov, Izvestija, 12.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Algirdas Brazauskas (Lithuania), Andris Berzins (Latvia), and Siim Kallas (Estonia) were praised by Blair for their countries' progress in defense reforms, and were told that their states should not have any problems being invited to join NATO at the Prague summit in November if they continue the reforms. Rfe, 15.03

Uudisteagentuurid

In talks with his Baltic counterparts in London, British PM Tony Blair discussed the potential membership of the three Baltic states in NATO and the EU, as well as relations with Russia. Algirdas Brazauskas (Lithuania), Andris Berzins (Latvia), and Siim Kallas (Estonia) were praised by Blair for their countries' progress in defense reforms, and were told that their states should not have any problems being invited to join NATO at the Prague summit in November if they continue the reforms. The Baltic premiers expressed their dissatisfaction with the low agricultural quotas and subsidies the EC has proposed for new EU member states. Blair said the next few years will determine whether the EU will opt for liberal reforms, which Britain supports, or retain the current system of generous aid and state subsidies. (Rfe, 15.03, Interfax, 14.03)

Support in Estonia for the country's membership in the EU reached a record high of 59% in February, with support for joining NATO at a two-year high, according to a poll. 35% of respondents were against Estonia joining the EU. 69% of voting-age citizens support joining NATO, a two-year high according to Emor, with 22% opposed. (Afp, 15.03, Interfax, 16.03)

Eesti uue valitsuse populaarsus on kõrge, 10 palli skaalal 5,21 palli. Küsitluse andmetel on kõige populaarsem poliitik Arnold Rüütel, teisel kohal on endine välisminister Toomas Hendrik Ilves ja kolmandal Tallinna linnapea Edgar Savisaar. (Interfax, 11.03)

Moskvale alluva õigeusu kiriku ja Eesti siseministeeriumi katse kokkuleppele jõuda luhtus taas ning Eesti Moskva Patriarhaadi õigeusu kiriku registreerimise küsimus jäi lahendamata. Selle raske küsimuse lahendamisega hakkab nüüdsest tegelema kohus. (RIA Novosti, 13. 03)

Soome toetab Eesti pürgimusi parandada oma positsiooni ELi läbirääkimistel. Nii teatas Soome peaminister Paavo Lipponen kohtumisel Eesti peaminister Siim Kallasega. (IA Rosbalt, 9.03)

Soome ajakirjandus

Eesti on kiiresti edasi liikunud ELiga peetavatel liitumisläbirääkimistel ja kuulub nüüd kandidaatriikide etteotsa. Praeguse seisuga lõpetatakse läbirääkimised selle aasta lõpuks, mis teeb võimalikuks Eesti liitumise uniooniga 2004. a. alguses. Hiljutine valitsuse vahetumine küll aeglustas mingil määral läbirääkimisi, kuid vaevalt, et ohustab plaanitud ajakava. Majandusreformides pettunud inimesed usuvad uude presidenti Arnold Rüütlisse. See tundub viitavat sellele, et eestlaste kadunud usk riigi institutsioonidesse on taastumas. Peaminister Siim Kallase valitsus ongi võtnud oma peamiseks ülesandeks elanike seas tekkinud lõhe tasandamise. Selleks peaks olema head eeldused, kuna valitsusse kuulub ka Keskerakond, kelle pooldajad on peamiselt maarahvas, pensionärid ja vähese sissetulekuga inimesed. Kui järjekindlalt reforme edendanud Kallase Reformierakond ja Keskerakond oma ülesandega hakkama saavad, siis hääletavad eestlased järgmise aasta referendumil ELi poolt. Kallas usub, et see lähebki nii. Seda soovitakse ka Soomes, kellele Eesti on tähtis kaubandus- ja koostööpartner. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.03)

Pärast peaminister Siim Kallase visiite Brüsselisse ja Helsingisse arutletakse Eestis jätkuvalt selle üle, miks on peaminister viimasel ajal olnud kriitiline oma eelkäijate eurokõneluste suhtes. Enne Brüsselisse sõitmist kritiseeris Kallas endist välisministrit Toomas Hendrik Ilvest läbirääkimiste protsessi toppama jäämises. Kriitika on kummaline, kuna ka Kallas kuulus eelmisesse valitsusesse ja rahandusministrina vastutas ka suures osas ELiga peetavate läbirääkimiste eest. Peaministri süüdistused tunduvad autorile võltsidena. Neid võib pidada Kallase katseks päästa oma nahk olukorras, kus ei suudeta tähtsates küsimustes Eesti huve kaitsta. (Mart Ummelas, Kaleva, 11.03)

Lugeja kiri vastuseks Kauppalehtis 21. veebruaril ilmunud artiklile ja kommentaarile Eesti-Vene suhteid mõjutavast kirikutülist. Autori arvates jäeti artiklites täielikult kõrvale probleemi algne põhjus, Eesti okupeerimine 1940. a. Molotov-Ribbentropi lepingu ühe tagajärjena. Siis andis Stalin Eesti õigeusu kiriku vara Moskva patriarhaadile, kes oli kommunistliku partei ja KGB alandlikuks teenriks. Loomulikult on Eesti soovinud Stalini tegevuse kuulutada kehtetuks, samal ajal kui Moskva ja endised KGB esindajad tahavad seda jõus hoida. See on tüli lähtekoht. Soome õigeusu kiriku osalus on olnud õigusjärgluse taastamine ja Stalini ning NLi ebaseadusliku tegevuse heastamine. Soome välispoliitilist juhtkonda ei saa eksitada katsetes stalinistliku süsteemi jätkamiseks Eesti õigeusklikus kirikus, samuti ei ole ühtegi põhjust anda ELile väärinfot olude kohta Eestis. ELi ja Brüsseli ametnikud on niigi liialt palju uskunud Moskva väiteid venelaste diskrimineerimisest Balti riikides. Autori arvates peaks, juhul, kui uudistes tsiteeritakse venelaste esindajaid, rääkima ka nende taustast. Sel korral selgus Kauppalehti artiklist, et KGB desinformatsioonil õnnestub endiselt mustata iseseisvat Eestit. Kahjuks küll. (Martti Valkonen, Kauppalehti, 13.03)

Eestist ja Eesti kirikutest. Teine lugeja kiri vastuseks 21.02 ilmunud artiklitele. Soome juhtiv majandusleht on avaldanud arvamust kanoonilise õiguse põhimõtetest lähtudes makroökonoomika vaatevinklist. Siiski tundub, et ajakirjanik (Leena Hietanen) on unustanud, et NL lagunes 10. a. tagasi ja kirikutüli aluseks võttes ründab autor ilmselt Pikalt tänavalt saadud infoga Eestit ja Eesti välispoliitikat. Seetõttu ka järgnev kommentaar. Venemaa on alati Eesti valitsuse vahetudes kepiga jääd proovinud. On ka nõutud, et Eesti riik maksaks pensione nõukogude ohvitseridele, annaks armu KGB liikmetele jne. Siiski ei võtnud Eesti valitsus nimetatud non-paperit käsitlusse. Järgneb pikem ülevaade ajaloost ja kirikutest. Eestis saavad end registreerida ka Moskva Patriarhaadile alluvad kirikud, kuid nad ei saa registreerida sama nimega nagu on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK). On tehtud ettepanek, et Moskvale alluv õigeusukirik registreeriks end nimega "Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik" ja kuigi selle nime all on tegutsetud kogu NLi ajal, ei kõlba enam neile see nimi. Kuna Venemaa tahab liituda WTO-ga, siis tuleb igal juhul kaotada topelttollid. Eesti suurärimehed saavad selle ajani siis kaupu endiselt Läti, Leedu ja Ukraina kaudu saata ja Leena Hietanen võiks õppida selgeks uuema maailmaajaloo pärast oma suurt prohmakat, märgib autor. Ajalehe toimetuse poolt on artiklitele lisatud märkus: arutelu Eesti kirikutüli üle lõpeb Kauppalehti arvamusküljel nende kahe artikliga. (Pekka Häyry, Kauppalehti, 13.03)

Venemaa ajakirjandus

Suurbritannia peaminister Tony Blair võttis vastu Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, kes tahtsid kuulda Suurbritannia ametlikku arvamust nende ELi ja NATO perspektiivide kohta. Balti riigid ei täida veel täielikult nende organisatsioonide esitatud nõudmisi: Läti ja Eesti ei ole viinud oma seadusandluse venekeelsete olukorda puudutavat osa vastavusse eurostandarditega, samuti seisab Balti riikidel ees majanduse ja põllumajanduse restruktureerimine. Kaitseministrid viibisid samal ajal USAs. USA asevälisminister Richard Armitage märkis ära relvajõudude ja ühiskonna demokratiseerimisel tehtud progressi, tuletades samal ajal Lätile meelde valimisseaduse muutmise vajadust. Peamine, mida aga baltlased soovisid ning ka said kuulda, oli see, et Venemaa ei mõjuta NATO laienemise otsust. (Vladimir Vodo, Kommersant, 15.03)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Balti riikide suurus on neile nii õnneks kui õnnetuseks. Eeliseks on, et väikesi rahvusriike on kergem reformida, puuduseks aga see, et globaalsed majanduskriisid ja teised välistegurid avaldavad Eestile, Lätile, Leedule väga tugevat mõju. Eestit nähakse Balti riikidest kõige edukamana. Olles kolmest riigist väikseim, on ta siiski siiani Euroopale kõige enam lähenenud. Nii on Tallinna Börs oma 1-2 miljoni euro suuruse päevase käibega tõepoolest "börsi" nime ära teeninud. Leedus ja Lätis jääb keskmine päevane käive mõnetuhande euro piiresse. Kuid ka Eesti aktsiaturg võitleb likviidsusprobleemidega. Kui eelmisel aastal Tallinna Börs Helsingi HEXiga ühines, hoiatasid paljud eksperdid ressursside äravoolu eest Tallinnast. Niisugune õudusunenägu tõotab nüüd tõelisuseks saada, kuna HEXi väikese haruna kannatab Eesti börs ning kaotab käibes. (Boris Epstein, FAZ, 12.03)

Austria ajakirjandus

Reformiriikides pole majanduskasv küll enam nii suur kui varem, kuid ikkagi on nad globaalsete vähearenenud turgude seas majanduskasvu poolest kõrgel kohal. Balti riikides leiab praegusel ajal aset omamoodi majandusime. Eesti, Läti ja Leedu moderniseeruvad väga kiiresti. Eestis on mobiilside ja Interneti läbimurre olnud plahvatuslik, mille tõttu nimetas USA ajakiri Newsweek ühes oma artiklis riigi ümber e-stlandiks (e-stonia). (Die Presse, 15.03)

Soome ajakirjandus

Eesti majanduselu noorel sugupõlvel ei ole kerge taastada usku börsi, mis kadus aastaid tagasi börsikrahhis. "Surnud ring," kirjeldab Tallinna Börsi PR-juht Eva Palu olukorda. 15-ne ettevõttega nimekirja peaks pikendama, et kasvaks huvi börsi vastu. Siiski on seda huvi raske äratada, kui peamiselt tehakse tehinguid vaid kahe aktsiaga - Hansapanga ja Eesti Telekomiga, lisaks Norma ja Merko. 27-aastane Palu on Eesti majanduselu uus eliit. Räägib väga head inglise keelt. Teksajakis ja Tallinna naistele kohaselt kontsaga kingades Palu paneb oma Nokia mobiiltelefoni lauale ja räägib kaalutlevalt. "Keskmine inimene peab börsi müstiliseks kohaks, kuhu peab koheselt paigutama 100 000 krooni. Ei pea olema Bill Gates, et investeerida börsile. Tuleb muuta skeptikute arvamusi," ütleb Palu. Kasu loodetakse saada käivituvast pensionireformist. Börsi tegevjuhi Gert Tiivase sõnul mõjus vähemalt Poolas reform kapitaliturule kasulikult. Börsikrahhi ajal oli Tiivas Ameerikas õppimas ja töötamas. Kuid ei jäänud sinna, vaid tuli tagasi. "Tulin Eestisse tagasi, kuna siin on huvitavam ja noorele inimesele hea koht saada väljakutseid esitavaid töökohti." (Anu Hankaniemi, Aamulehti, 11.03)

Tallinna majandusinimesi ei rõõmusta, et praegu on Eestis soositud 20%-lise intressiga järelmaksukaardid. Majanduseliit teab, et keskmisel eestlasel ei ole olnud suuri võimalusi raha säästmiseks. Siiski tahetakse, et võimalik ülemäärane raha säästetaks homseks. Pensionireformi kaudu tahetakse rahad suunata kohalike ettevõtete investeeringuteks, selgitab pensionifondi juht Aadu Oja. (Aamulehti, 11.03)

Kommentaar Eesti börsi elust. Eesti ettevõtted ei karda ega võõrasta börsi, lihtsalt majanduselu areng ei ole veel sellesse etappi jõudnud, et ettevõtted börsile läheksid. Ükski edukas Eesti ettevõte ei ole vanem kui kümme aastat. Nii ettevõttele aluse panijad kui omanikud on veel parimas tööeas. Pensionile jäämisele aga noored ja aktiivses tööeas olevad inimesed veel ei mõtle. Milleks siis loobuda elutööst ja viia juba praegu oma ettevõte börsile teistele omandatavaks? Olukord muutub, kui ettevõtjad vananevad või ees on pereettevõtte pärandijagamine, kuid selleks kulub veel aastakümneid. Ka raha säästmine aktsiatesse paigutamise näol ei ole saanud tuult tiibadesse. Tavalised aktsiasäästjad soovivad eelkõige mitmekordistada oma raha börsi kaudu, kuid mitte säästa. Ja kust seda säästetavat peakski leiduma, kui normaalse elamise loomine võtab perelt kogu raha. Tuleb ju ka remontida nõukogudeaegseid maju ja hankida uut kodutehnikat jne, jne. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 11.03)

Eesti Raudtee nõukogu esimees Edward A. Burkhardt peab Eesti Raudtee erastamist ajalooliseks. "See on esimene NLi aladel erastatud raudtee ja esimene Euroopas, kus eraomanikule antakse täielik kontroll rajavõrgustiku ja kogu opereerimise üle." Intervjuu Burkhardtiga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 14.03)

Eesti sai oma Nokia tagasi. Nimelt ostis Regio end tagasi Soome emaettevõtte Reach-U Solutions pankrotivara hulgast. Regio tegevjuhi Teet Jagomägi sõnul on eestlased kasu lõiganud IT-alale kuhjunud madalseisust maailmas. Soome ettevõtte pankrot tundub pöörduvat võiduks eestlastele. Regio aktsiate väärtuseks kujunes 60 mln krooni ehk 5,5 mln eurot, kui ta kaks aastat tagasi Soome müüdi. Nüüd osteti aktsiad tagasi pankrotihinnaga. "Meile on see uus võimalus," ütles Jagomägi. Regio uusim leiutis on äsja ilmunud Teedeatlases. Kaartidel on Eesti täis erinevaid numbrisarju, mis märgistavad erinevaid kohti. Numbrile helistades saab kuulda lühikest tutvustust antud koha kohta eesti või inglise keeles. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 15.03)

AS Talleggi uueks tegevjuhiks on nimetatud Kalvar Kase, kes varem tegutses Lehtimaja Eesti ASi tegevjuhina. Praegune tegevjuht Ants Käsper jääb juulist pensionile. (Turun Sanomat, 12.03)

Sampo Varahaldus kavatseb viie aastaga saada 30%-lise turuosaluse Eesti pensionifondidest. Sampo Asset Managemendi juhataja Susanna Miekk-Oja sõnul järgib Sampo Eesti fondidesse investeerimisel Soomest tuttavat liini. Investeeringud hajutatakse rahvusvaheliselt Euroopa, USA ja Aasia vahel. (Kauppalehti, 14.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian Jaan Kirsipuu has suffered a serious accident in training and will be out of action for six weeks, his French team AG2r Prevoyance's sporting director Vincent Lavenu said. Kirsipuu was hit by a car as he was going down a slope at 60 kph on a road not far from his home at Chambery. (Reuters, 16.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Carmen Kass - Eesti suurim ekspordiartikkel. Kassi peetakse viimase saja aasta kuulsaimaiks eestlaseks. Eestis teda nii jumaldatakse kui ka pilatakse. Tema väljaütlemisi tõlgendatakse alalõpmata valesti. Kassi sõnul ei suhtuta Eestis temasse kui inimolendisse, Eesti ajakirjandus kirjutab temast negatiivseid artikleid, samas tõdeb ta, et on ka positiivseid kirjutisi. Kass väidab, et ta ei anna üldjuhul iialgi intervjuusid Eestis, kuna küsimused, mida esitatakse, on liialt trafaretsed. Ta viitab ka eelmisel aastal The New York Timesis temast kirjutatud artiklile, mis vallandas Eesti meedias skandaalipuhangu. Carmeni sõnul tegi ta toona vaid nalja, öeldes, et Eesti tuleks ümber nimetada Carmeniks ning et temast peaks saama Eesti suursaadik. (Polly Vernon, This Is London, 12.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Autor annab ülevaate Eesti mainekujunduskampaaniast "Eesti tuntuks". Eestlased on tüdinenud, et Läänes ei tunta nende riiki või aetakse see segi Läti ja Leeduga. Paljud eurooplased on võimetud Eestit, Lätit ja Leedut eristama uduses ja müstilises "Balti riikide" grupis. Kuid nüüd on Eesti näidanud raevukat soovi end vabastada sellest saatuslikust siiami kaksikute kaelasidemest. Seda tehakse kõige kaasaegsemal viisil, kutsudes appi imagokonsultandid Läänest. Viimaste sõnul tasuvad mainekujunduskampaaniaks tehtavad kulutused end ära investeeringute ja turistide arvu kasvuga. Riigijuhtide huvi äratamiseks esitleti neile pilti “Eesti viie aasta pärast”. Nad võisid näha, et rahulik kalameeste saar Saaremaa on muutunud konkurendiks Miamile ja Cote d'Azur'ile, kohalike disainerite tööd on üle ujutanud Pariisi ja Milano butiigid, ja nemad ise on kõrgetel kohtadel Euroopas, oluliste ELi komiteede ja institutsioonide juhtidena. See viimane ongi mõjutanud neid projekti finantseerimise poolt hääletama. Eerik-Niiles Kross soovib uut riiki tutvustada ka uue nimega - Estland ja Kaarel Tarandi arvates peaks ka lipp olema Põhjamaadele omaselt ristilipp. Kokkuvõttes, kui te tahate külastada Eestit, mis on teile tuttav, kiirustage. Viie aasta pärast ei või teada, millise fantastilise/kummalise riigi te eest leiate. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, Courrier International, 28.02-6.03)

Šveitsi ajakirjandus

Välisilm võtab Eestit, Lätit ja Leedut ühtse tervikuna, nagu näiteks Beneluxi riike. Nende riikide vahelised erinevused seavad aga mõiste "Baltikum" kahtluse alla. Sajandeid võõraste võimude valitseda olnud riikidel on suur vajadus sõltumatuse järele. Eesti, Läti ja Leedu: kolm riiki, kes paljudele pole küll võõrad, kuid samas ka mitte päris tuntud. Kolm riiki, keda sarnane saatus 20. sajandil ühise nimetaja alla "Balti riigid" sundis, kes ise aga ei taha ennast teistega ühte patta lasta panna. Kolm riiki, kes pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida-Euroopas ja NLi lagunemist otsivad oma kohta Euroopas, kus neid alles viimastel aastatel omaks on võetud ja sedagi kui kaaselanikke perifeerias. Pikem kirjutis Balti riikide ajaloost. (Neue Zürcher Zeitung, 11.03)

Taani ajakirjandus

Eesti suursaadik Kopenhaagenis Taavi Toom külastas koos oma abikaasa, saatkonna diplomaadi Piret Hedini ja Eesti aukonsuli Århusis S¢ren Claus Kjæriga mitmeid Jüütimaa väiksemaid linnu. "Me soovime väga häid suhteid Jüütimaaga ja loomulikult ka kogu Ida-Jüüti piirkonnaga. Ma olin üllatunud nähes, kui olulist rolli mängib Eesti ja Taani vaheline kaubavahetus Grenaa sadamas, kus 10% kogu kaubast tuleb Eestist. Ma loodan, et need majandusalased sidemed tugevnevad lähiaastatel veelgi. Samuti on oluline, et majanduslike suhete kõrval loodaks kontakte ka kahe riigi inimeste vahel, arvestades seda, et meie riigid on ajalooliselt väga tihedalt seotud," ütles suursaadik. Kahepäevase visiidi jooksul kohtuti ka Ebeltofti ja Århusi linnapeadega. (Knud Chr. Jensen, Rundt om Århus, Århus Stiftstidende, 9.03)

Visiidil Jüütimaale tundis Eesti suursaadik Kopenhaagenis Taavi Toom Ebeltoftis muu hulgas huvi selle vastu, et kuidas suudetakse igal aastal kohale meelitada nii palju turiste. "Ma olen kuulnud väga palju positiivset kenast ja ajaloolisest vanast linnast Ebeltoftist, millele olen nüüd ka ise siin viibides kinnitust saanud. Kuid kindlasti on veel midagi, mis sunnib turiste siia ikka ja jälle tulema. Sellest oleks meil palju õppida, kui me soovime suuremat turistide arvu ka Eesti väiksematesse linnadesse," ütles Taavi Toom. Visiidi käigus arutati ka võimalusi edaspidiseks koostööks ja kultuurivahetuseks. (Knud Chr. Jensen, Århus Stiftstidende, 9.03)

Turismialane artikkel, mis tutvustab reisibüroo Risskov Rejser, Estonian Airi, Maerski ja Kalvi mõisa koostöös pakutavat 6-päevast turismireisi paketti Tallinnasse ja Peterburi (viimases viibitakse vaid üks päev). Lähemalt antakse ülevaade ööbimispaigaks olevast Kalvi mõisast ja iga päeva kohta eraldi planeeritavatest ettevõtmistest. Muu hulgas nimetatakse Tallinnat Baltikumi kõige kenamaks linnaks ja mainitakse, et teda on võrreldud ka Prahaga. (Erik Skovsen, Århus Stiftstidende, 9.03)

Rootsi ajakirjandus

Artikli autoriks olev pastor külastas märtsi alguses Tallinnas asuvat sõpruskogudust, milleks on Peeteli kogudus - Tallinna väikseim oma u. 50 liikmega. Hoolimata väiksusest on kogudus võtnud endale suure diakoonilise ja sotsiaalse vastutuse ühiskonnast tõrjutud inimeste eest. Peale traditsioonilise kirikutöö peab kogudus ka lastekodu 24 lapsele ja päevakeskust tänavalastele ning toetab vanglast vabanenute turvakodu. Vajadus sotsiaaltöö järele on Tallinnas tohutu. See väike kogudus on Rootsi, Norra, Taani, Soome, Saksamaa ja Hollandi kirikute abiga suutnud mõne aasta jooksul luua toimiva ja hästi organiseeritud tegevuse. Nüüd on aga kogu selle töö jätkumine ohus, sest Eesti ametivõimud ei ole enam nõus välja maksma seda toetust, mida kunagi lubati. Lubadused, seista hea jooksvate majanduskulude katmise eest, on muutunud teatud isikuga seotud lubadusteks, mida ei pea enam täitma, kuna lubaduse andnud isik on juba uuega asendatud. Autoril tekivad küsimused, et kas Eesti jaoks on praegu Eurovisiooni lauluvõistlus olulisem? Või on tähtsam paigutada kogu raha ELiga ühinemisesse? Loodetavasti ei ole antud tegevuse vähetähtsustamise põhjuseks see, et 95% tänavalastest on pärit nõukogude-vene perekondadest. Lühikirjeldus NLi lagunemise järel tekkinud raskest olukorrast, kus inimese töötus või haigus on tema isiklik probleem. Autor küsib, et kes on vastutav nõrkade ja tõrjutud inimeste abistamise ees Eestis? Kas see on ainult Eesti vastutus? Milline on kiriku roll? Mille eest vastutab Venemaa? Milline vastutus lasub Rootsil? (Krister Kappel, Dagens Nyheter, 17.03)

Soome ajakirjandus

Uudis Eesti Peterburi peakonsulaati tabanud vandalismi rünnakust. Konsulaadi välisseinale oli kirjutatud "Tallinn on Vene linn". Tekstiga oli koos märk, mis tähistab rahvusbolševistlikku parteid. Eesti Välisministeerium on intsidendi tõttu esitanud Venemaale noodi. (Etelä-Suomen Sanomat, 12.03)

Soome haridusministeeriumilt Turu Ülikoolile antud ülesanne arendada Läänemere regiooni kõrgkoolide koostööd on jõudnud heade tulemusteni. Turus toimuval Baltic Sea Region Studies programmiga liituval võrgukoolituse seminaril käsitletakse kaugõpet ja virtuaalülikooli, kuna Turu Ülikoolil on juba kogemusi selle ala metoodikast. Programmi juhtinud Turu Ülikooli humanitaarteaduskonna dekaan professor Riitta Pykkö sõnul on magistriõppes praegu 20 õpilast. Programmi on kaasatud Eesti, Läti ja Leedu ning teise põhjamaise partnerina Taani Århusi ülikool. Esimene programmi lõpetaja oli Eestist pärit õpilane, kes sai kohe pärast kahe aastast õppimist tööle Eesti siseministeeriumi. (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 16.03)

Veel paar aastat tagasi olemasolu eest võidelnud Soome kool Eestis on nüüdseks pääsenud sulgemise ohust. Kooli juhtkonna liikme Kai Juvakka sõnul on pooled kooli õpilastest topeltkodakondsusega ja nende osakaal aina kasvab. Oluliselt on muutunud ka õpilaste vanemate taust. Seitse aastat tagasi, kui kool rajati, olid õpilaste vanemad peamiselt suursaatkonna töötajad või Eestis töölähetusel olnud soomlased. Kuid nüüd on kooliikka jõudnud Eestis elavate Eesti-Soome abielupaaride lapsed. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 12.03)

Uudis Soome osalemisest linnueurovisiooni võistlusel. Võistlus avatakse 25. aprillil, selle korraldavad Eesti Birdlife ja Eesti Loodusfond. (Helsingin Sanomat, 14.03)

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumil valmis ettepanek HI-viiruse ja AIDSi vastu võitlemise strateegiaks. Ettepanekus hoiatatakse, et HI-viirus on levimas Soome naaberriikides Baltimaades ja Venemaal. Ekspertide töögruppi kaasatud professor Pauli Leinikki usub Eestis möllavast HIV-epideemiast ohtu ka Soomele. "HIV-positiivsed narkootikume tarbivad prostituudid on ka võimalikud intiimteenuste osutajad Tallinna külastavatele Soome turistidele. See on meie seisukohalt kiiresti kasvav oht," ütles Leinikki. (Heli Karonen, Iltalehti, 13.03)

Nädalavahetusel sattus Tallinnas haiglasse 24 noort inimest heroiinimürgituse tõttu. See arv on sama suur kui tavaliselt kogu kuu jooksul, tunnistab Tallinna arst Raul Adlas. Suurim osa mürgituse saanuid on kahekümne aastased venekeelt kõnelevad noored. Noorimad olid 12-13 aastased lapsed. Tänavaslängis "valgeks printsiks" kutsutud aine sisaldas Adlase sõnul tavalisest puhtamat heroiini. Patsientide sõnul oli aine pärit Peterburist. Politsei pressiesindaja Indrek Raudjala arvates ei jõua heroiin Tallinna kaudu Soome. "Ma ei tea kui paljud Soome turistid veavad heroiini. Narkokulleritega viiakse Soome peamiselt amfetamiini ja ecstasyt," ütles Raudjalg. AIDS-i Ennetuskeskuse juhi Nelli Kalikova sõnul seostub narkoprobleem majandusliku olukorra ja üleminekuperioodiga. "Ilmselt on see kõige rängemini tabanud venekeelseid noori," ütles Kalikova. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; Iltalehti; BNS, ETA, Keskisuomalainen, 11.03; Etelä-Suomen Sanomat; Stefan Lundberg, Hufvudstadsbladet, 14.03)

Edela-Soomes asuvas väikeses Paimio linnas hukkus liiklusõnnetuses Eesti mees. Sõiduauto, milles olid kaks eestlast paiskus teelt välja, rullus üle katuse ja kukkus ojja. (STT, Helsingin Sanomat, 10.03)

Möödunud aasta septembris Lõuna-Soomes mõõdetud erakordselt kõrged õhu saasted tulid Soomes tehtud uuringu kohaselt Kirde-Eestist ja Venemaalt. Varem ei ole Helsingis märgatud sedavõrd suurt elementaarosakeste tulekut ei Kirde-Eestist ega ka Venemaalt. Peamiseks saastajaks peetakse Narva põlevkivijaamu, mille saaste sisaldab hulgaliselt ohtlikke PAH-ühendeid (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud). Sel korral siiski ei mõõdetud nende mutatsiooni ja vähkkasvajat tekitavate ühendite hulka. Saastes täheldati kaadmiumi, kroomi, tina ja arseeni suurenenud hulka. (STT, Keskisuomalainen, 11.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee