Nädal välismeedias: 4.-10. märts 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen: "ELi laienemine on Euroopa tuleviku seisukohalt otsustav. Just praegu on sellise ajaloolise otsuse tegemiseks tähed taevas õiges asendis ja nii ei jää muud üle, kui ainult asi ära teha. See lihtsalt ei saa ebaõnnestuda." Jakob Kvist, Berlingske Tidende, 3.03

Laienemine

Uudisteagentuurid

Front-running candidates to join the EU urged Brussels to improve proposed membership terms, saying what was on the table now was only a "starting point" for talks. Poland, the Czech Republic, Hungary, Slovenia, Estonia and Cyprus called for more enlargement funds to flow faster at a meeting to coordinate positions on farm subsidies, regional aid and the EU budget, issues that will dominate final entry talks. (Reuters, 8.03)

The EU will not delay the accession of new members until a settlement is reached on the future of Cyprus, Enlargement Commissioner Günther Verheugen said. "If everything goes according to strategy and our plan we have to make decisions on enlargement in the second half of this year, we cannot tell people they have to wait until a solution to a specific problem is found," Verheugen told. (Reuters, 8.03)

Austria will be the biggest loser if EU enlargement is postponed and the biggest winner if 10 new countries join the EU in 2004, a study has found. If enlargement is postponed it will cost the Austrian economy 721 million euros a year, 0.13% of its GDP, compared to a boost of 200 million euros a year if EU enlargement goes ahead in two years, according to a study by the Economic Research Institute (WIFO). The country would also lose 1,300 jobs and its inflation would rise by 0.33% a year if enlargement were put off, according to the WIFO study. (Afp, 9.03)

Six leading EU candidate countries agreed on several common principles to pursue in further talks with Brussels in order to get a better aid offer for farmers following enlargement of the bloc. "We want a distinct improvement in the financial offer," said Poland's top EU negotiator Jan Truszczynski. "First and foremost we believe there should be fair and balanced competition for our countries, especially for farmers," said Truszczynski. (Afp, 8.03)

German Chancellor Gerhard Schröder reiterated Germany's support for Poland's entry into the EU in 2004 when he met with Polish President Aleksander Kwasniewski. "We completely agree that Poland must be among the first group. Germany will support Poland to this effect," Schröder told. (Afp, 6.03)

PM Jose Maria Aznar of Spain defended a farm aid offer for new members that has been fiercely criticized by candidate countries. "We don't have to mix up the process of enlargement with reform of the Common Agriculture Policy," Aznar told. (Afp, 4.03)

Austria's agriculture minister Wilhelm Molterer has insisted the coalition government will give united support to EU enlargement despite calls by the far-right Freedom Party to veto Czech membership. "We have a broad discussion, but at the end of the day Austria will have a common position not only in government but also with the social partners and with the states," Molterer said. "And this position is “yes” towards enlargement," he added. (Reuters, 7.03)

Latvia's parliament approved a new asylum law intended to meet EU standards as part of the Baltic country's preparations for EU membership. Passed in the final reading by 78 votes in favor with none against and no abstensions, the law is particularly intended to prevent the return of asylum seekers to their country of origin if they face persecution there, said Baiba Brieza, head of the Citizenship and Migration Board's refugee affairs center. (Afp, 7.03)

EK president Romano Prodi kinnitas kohtumisel peaminister Siim Kallasega, et EK suhtub mõistvalt Eesti seisukohtadesse läbirääkimistel ELiga. Prodi ja Kallas avaldasid valmidust läbirääkimistega jõudsalt edasi liikuda. (RIA Novosti, 7.03)

Pärast Leedu ühinemist ELiga sõjalise transiidi tingimused Venemaa jaoks ei muutu, teatas Leedu välisminister Antanas Valionis pärast kohtumist Vene kolleegi Igor Ivanoviga. (Interfax, 7.03)

Leedus visiidil viibinud Soome president Tarja Haloneni sõnul loodab ta Leedu ELiga liitumiskõneluste edukale lõpetamisele ja arvab, et Balti riikide ELi ja NATO liikmelisus kindlustab regiooni stabiilsuse. (Interfax, 7.03)

Pärast kohtumist Hispaania peaminister Jose Maria Aznariga ütles Leedu peaminister Algirdas Brazauskas, et Leedu võib korraldada euro-referendumi tuleva aasta keskel. (Interfax, 5.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kandidaatriigid kardavad, et laienemise rahastamine toimub nende endi taskust ja et neist saavad juba esimestel liitumisaastatel netorahastajad. Teoreetiliselt on nendel kartustel alust, kuna pidurdub põllumajanduse otsetoetuste ja regionaalarengu toetuste saamine. Samas kardetakse, et kandidaatriigid ei suuda madala haldussuutlikkuse tõttu 2004. a. ettenähtud 7 miljardit eurot regionaalfondidest absorbeerida. “Me nõuame neilt kohe kõike – regionaalreformi, ametnike värbamist, mille mõistet veel kümme aastat tagasi ei eksisteerinud - ja seda rekordajaga,” tunnistab Luksemburgi Kontrollikoda. Kuid ka kandidaatriigid ei ole teinud kõiki võimalikke jõupingutusi. "Bulgaaria sõlmis esimesena kokkuleppe põllumajandusabi jagamist korraldava agentuuri loomiseks, Eesti oli juunis 2001 teine. Miks Poola venitab?," küsib üks Prantsusmaa läbirääkija. (Francois Pons, Le Figaro, 7.03)

Austria 2003. a. valimisdebattide keskmes on ELi laienemine, kuna Austrial on laienemisega eriline suhe. On ju Austria ainuke ELi liikmesriik, kellel on ühine piir nelja kandidaatriigiga. Sellega seoses tekitavad probleeme tööjõu vaba liikumine ja illegaalne immigratsioon. Kuid Austria näeb laienemises ka häid külgi. Asekantsler Susanne Riess-Passeri sõnul on Austria vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa riikide vahel. "Laienemine on võimalus väikestele riikidele ja sellega seoses ka Austriale, see muudab ELi dimensiooni, suured riigid ei saa enam ainuriiklikult otsustada." (Françoise Lepeltier, Le Figaro, 6.03)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu Poola president Aleksander Kwasniewskiga teemal ELi laienemine. Kwasniewski peab reaalseks, et ELi laienemisläbirääkimised lõpetatakse plaanitult käesoleva aasta lõpuks, kuid kindlasti nõuab see tugevat pingutamist. Uniooni laienemise peamiseks probleemiks peab Kwasniewski põllumajandusküsimusi ja seda mitte ainult Poola vaid ka ELi jaoks. Unioon peab järgnevatel aastatel kindlasti oma agraarpoliitika üle vaatama, kuna tegemist on siiski liiga kuluka süsteemiga, mida ei suudeta tegelikkuses finantseerida. Küsimus ELile oleks: kas tõesti peaks ühel hetkel kõikidele ELi liikmesriikidele 100% põllumajanduse otsetoetusi makstama? Selle vastu poleks kellelgi midagi, kuid kas EL seda ka suudaks? (Gerhard Gnauck, Die Welt, 6.03)

Intervjuu Hispaania välisminister Josep Piquéga Euroopa välispoliitikast, ELi idalaienemisest ning Barcelonas toimuvast ELi tippkohtumisest. EK ettepanekut põllumajandustoetuste osas peab Piqué mõistlikuks: "Mõnede ELi kandidaatriikide nõudmised saada täismahus põllumajandustoetusi on ülepakutud. Abirahade efektiivsema sisseviimise tarvis on vaja üleminekuaega. Ka Hispaania ei saanud ELi liikmes olemise alguses toetusi täies mahus. Igal juhul ma usun, et alustades toetuse maksmist 25%st, seda igal aastal 5% võrra tõstes, on realistlik ja mõttekas." (Nikolaus Nowak, Die Welt, 10.03)

Austria ajakirjandus

Arvukad valimised ELi liikmes- ja kandidaatriikides, lahendamata siseprobleemid unioonis ja viivitused ELi kandidaatriikides tekitavad kartust, et ELi laienemisläbirääkimisi ei suudeta lõpetada 2002. a. lõpuks. Aega jääb napiks, liiga palju on lahtisi küsimusi. EK on endiselt optimistlik. Aasta lõpuni toimuvad vähemalt üheksas ELi praeguses ja tulevases liikmesriigis presidendi või parlamendivalimised. Eelkõige ELi kandidaatriikides võivad valimised endaga viivitusi kaasa tuua - Poolas toimunud valimised on heaks näiteks, kus valimiskampaania käigus muutus kompromissivalmidus nullilähedaseks. Suurimaks komistuskiviks jääb ELi põllumajanduspoliitika, agraarreformiks pole aga piisavalt aega. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 7.03)

Leichis toiminud Euroopa foorumil andis EK president Romano Prodi mõista, et ELi laienemisel "pole ühtegi garantiid": "Me tahame uniooni laienemist, aga põhitingimused peavad täidetud olema, vastasel juhul pole laienemine võimalik." Debatil domineerinud teemaks oli ELi laienemisläbirääkimiste keerulisse faasi jõudmine ning võitlus seatud ajaplaanist kinnipidamise eest. Hispaania välisminister Josep Pigué ei loo illusioone: "Meid ootab ees tohutult palju tööd." Raskused ei ole seotud mitte ainult eelseisvate valimistega Prantsusmaal ja Saksmaal, kuid ELi laienemisläbirääkimised nii teravates küsimustes nagu põllumajandus ja struktuurifondid ei tee valimisi nimetatud riikides kohe kindlasti mitte lihtsamaks. Suuri lootusi pannakse äsja tööd alustanud Euroopa Konvendile. (Friederike Leibl, Die Presse, 4.03)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on oma elu suurima poliitilise väljakutse ees, kui tal tuleb aasta teisel poolel hea seista ELi laienemise läbirääkimiste lõpetamise eest. Taoline ajalooline võimalus võib saada kroonitud ühinenud Euroopaga või lõppeda alandava fiaskoga ja vastutus on suures osas just Fogh Rasmussenil. Valmistamaks ette Taani ELi eesistumise aega, külastas Anders Fogh Rasmussen kolme Balti riiki. Pressikonverentsil Tallinnas Stenbocki majas rääkis ta ka oma isiklikust huvist Eesti vastu, kuna 1890. a. emigreerus tema vaarisa Taanist Eestisse, kus tegeles algul või ekspordiga ja seejärel puiduäriga. Sellega seoses on Taani peaministri jaoks eriliselt oluline võtta Eesti ELi liikmeks just tema juhtimise ajal. Viidates oma suurele rollile Euroopa ühinemisel, nimetas Fogh Rasmussen Baltikumi kiirvisiidil ennast naljatlemisi järgmise poolaasta "Euroopa presidendiks". Artiklis antakse lühiülevaade kõigis kolmes Balti riigis toimunud kohtumistest. Pikemalt peatutakse siiski Eestil, keda nimetatakse ELi kandidaatriikidest rääkides probleemituks. Tallinnas võttis Taani peaministri vastu Siim Kallas, kes "ei ole mitte ainult liberaalne sõber, vaid ka sama moodne ja sundimatu nagu Tony Blair ja Anders Fogh kokku". Eesti pealinnas tundub olevat kogu see raske vene atmosfäär lihtsalt minema pühitud. Riia pruunide ja pompöössete valitsuskabineti ruumidega võrreldes on siin hele ja kerge ning Kallas tutvustab neis ruumides töötavat imponeerivat elektroonilist süsteemi, mille kasutuselevõtuga on kadunud valitsusest suured paberikuhjad. See on Nokia-riik, tiiburlaevaga tunni aja tee kaugusel Helsingist. Isegi kui Tallinn on sageli soomlastele vaid meelepärane joogi, prostituutide ja odava tööjõu ladu, siis ikkagi on nimetatud olukorra muutumine selgelt ainult aja küsimus. Tallinnal on juba praegu ette näidata moodne parkimissüsteem, kus kogu asjaajamine käib mobiiltelefoni kaudu ja Eesti on kujunenud loomulikuks favoriidiks ELiga liitumisel, mis peaks toimuma ilma suuremate raskusteta. Siin on vene vähemus hästi integreeritud ja suurimateks probleemideks ELi poolt tunduvadki olema vaid metsikud hundid ja tollivabad sigaretid. Seega pääseb "president" Rasmussen Eestis eriliste märkuste kohaletoimetaja rollist täielikult ja võib tunda ennast tunduvalt vabamalt, mille juurde sobib suurepäraselt ka kõrvalepõige vaarisast. (Jakob Kvist, Berlingske Tidende, 3.03)

ELi kandidaatriigid seisavad tohutu murrangu ees, kui peavad kohanema ELi põllumajanduspoliitikaga. Samal ajal on ELi praegused kandidaatriigid läbi viimas ulatuslikke reforme põllumajanduses. Taani eesistumise ajaks jääb raske ülesanne sobitada kandidaatriigid ühisesse põllumajanduspoliitikasse. Suurima probleemina nähakse Poolat. Antakse ülevaade põllumajanduse otsetoetuste maksmise süsteemist. Kui EK ettepanek läheb väljapakutuna läbi, siis kerkib toetuste maksmise küsimus taas päevakorda 2005. a., kui 25 liikmesriiki hakkavad ühise laua taga arutama uut eelarvet. Praegused segadused ei muuda üksmeele saavutamist mitte üks raas kergemaks. (Bodil Morgenstern, Berlingske Tidende, 28.02)

Soome ajakirjandus

Soome maamajandusele ei ole ELi laienemisest lähima kümne aasta jooksul vähimatki kahju. Nii arvab Soome maa- ja metsamajandusminister Raimo Tammilehto. "Olukord võiks olla isegi vastupidine. Kui me seame oma kaarte õigesti, siis võivad uutest liikmesriikidest ühise maamajanduspoliitika arendamiseks liitlased saada," ütles Tammilehto. Tammilehto möönis, et Soome toiduainetööstusele võib ELi idalaienemine esitada väljakutseid, millega suudetakse pikemas perspektiivis toime tulla. Tammilehto vihjas, et Tallinna piirkonda võib Eesti ELi liikmelisuse kaudu suuri toiduainetööstusi tekkida, mille peamiseks turuks on Helsingi piirkond. Ministri arvates tuleb toiduainetööstused rahvuslikes kätes hoida, kuna rahvusvahelised ettevõtted vaevalt et on huvitatud Soome toorainel põhinevast tootearendusest. (Harri Kavén, Turun Sanomat, 5.03)

Soome maa- ja metsamajandusminister Raimo Tammilehto suhtub üllatavalt rahulikult ELi laienemisega kaasnevatesse probleemidesse. Tundub, et Tammilehto loodab sellele, et ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler valvab Soome huve ja kannab hoolt selle eest, et Soomele kehtestatud vältimatutest tootmiskvootidest ning otsetoetustest ei loobutaks. Reaalsem oleks siiski valmistuda tihedaks liikmesriikide vaheliseks käteväänamiseks, kus ühe voliniku nägemus ei otsusta midagi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 6.03)

Soome president Tarja Halonen soovib, et Leedu ja EL jõuaksid võimalikult kiiresti otsusele, mil määral EL abistab Leedut Ignalina tuumajaama sulgemisel. Halonen kinnitas taas Soome toetust ELi laienemisele. Samuti soovis Halonen, et NATO laienemisprotsess kujuneks plaanipäraselt. Ta ütles end uskuvat, et aastast 2002 kujuneb Leedule "kahekordselt mälestusväärne aasta." (STT, Turun Sanomat, 7.03)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Belgium has appealed to current EU president Spain to give social concerns greater emphasis at coming EU summit on economic reform, PM Guy Verhofstadt's spokesman said. Given the importance of an EU social dialogue with employers and trade unions, "it would undoubtedly be useful to invite labour and social affairs ministers to take part in the work of the European Council, just as finance ministers will," he quoted the letter as saying. (Reuters, 6.03)

The PMs of Denmark, Finland and Sweden asked the EU to speed up the EU reform process, saying it had "lost steam". "The Lisbon summit two years ago launched a bold and ambitious 10-year process of modernizing Europe," Göran Persson of Sweden, Paavo Lipponen of Finland, and Anders Fogh Rasmussen of Denmark said in an open letter to their Spanish counterpart Jose Maria Aznar "The leading idea is that efficient markets, investment in education and sustainable welfare systems are mutually reinforcing factors for progress," the leaders of the three Nordic countries said. "There are clear signs that the process has lost steam, we therefore fully agree with the Spanish presidency that giving new impetus to the reform agenda should be an overriding goal for the Barcelona summit." (Afp, 4.03)

Denmark wants to open some meetings of the EU Council of Ministers to the public and press when it takes over the rotating EU presidency in July, European Affairs Minister Bertel Haarder said. "Our objective is to reduce the gap between the EU bureaucracy in Brussels, and to bring closer the EU leaders and their populations," Haarder said. (Afp, 4.03)

German Chancellor Gerhard Schröder accused the EC in Brussels of being "one-sided" and lacking sensitivity towards Germany. The chancellor said more conflict with the EC did not mean that Germany was less "Euro-friendly". "I don't want to deny the EC the right to say what it believes is right," Schröder told, "but it seems to me that its public declarations lately are very one-sided and that they don't have any sensitivity for specific German circumstances." (Reuters, 6.03)

EU environment ministers agreed to recommend that the EU ratify the Kyoto Protocol on global warming. The approval was fully expected after a last minute glitch with Denmark was resolved last week. (Afp, Reuters, 4.03)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen arutas ELi laienemise küsimusi laienemisvolinik Günter Verheugeniga. Viimane julgustas Fogh Rasmusseni isiklikult sekkuma mitmetesse küsimustesse. "Lihtne on ette kujutada, et ELi laienemise finantseerimisega seotud probleemid lahenevad viimasel hetkel ise," ütles Verheugen. Anders Fogh Rasmussen toetab muu hulgas ka mitmeid Suurbritannia peaminister Tony Blairi ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi ideid. Näiteks muuta avatumaks Ministrite Nõukogu koosolekud ja piirata ELi tippkohtumiste teemade ringi. "ELis on praegu tendents, et kui kuhugi takerdutakse, siis kasutatakse tippkohtumisi edasikaebamise kohtuna ja seetõttu on töös alati väga suured hulgad lahendamist vajavaid küsimusi. Ma leian, et tippkohtumisi peaks pigem üleüldiselt oluliste ELi kodanikke puudutavate poliitiliste teemade käsitlemiseks kasutatama. Kõik ülejäänud tehnilised küsimused peaksid lahendatud saama vastavate alade ministrite kohtumistel," ütleb Fogh Rasmussen. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 26.02)

Rootsi ajakirjandus

Valitsemas on üleüldine arusaam, et EL peaks tegema laiaulatuslikumat koostööd nii sisemise julgeolekupoliitika kui ka välis- ja kaitsepoliitika vallas. Viimase arvamusuuringu järgi toetab 73% ELi liikmesriikide kodanikest ELi ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat. Kaks kolmest eurooplasest leiab, et ELil peaks olema ühine välispoliitika. Taoline tugev toetus on eredaks kontrastiks tagasihoidlikule entusiasmile uniooni kui terviku üle. Vaid 48% toetab oma riigi ELi liikmeks olemist. Kas aga ELil on vajalikke institutsioone, et muuta võimalikuks järgmise sammu astumine integratsiooni teel? See on üks raskemaid ja tähtsamaid küsimusi, millega ELi tuleviku konvent peab tegelema hakkama. ELi toimimise mehhanismide üle arutleb Milano Bocco ülikooli rahvamajanduse professor. (Guido Tabelini, Dagens Nyheter, 4.03)

Soome ajakirjandus

Tööd alustanud ELi tulevikukonvent peab õnnestuma. Eesoleva töö tähendust rõhutab ELi erakordsus - see ei ole lihtsalt riik vaid riikide ja inimeste liit, millel ei ole valitsust. Nüüd on plaanitud teha mingisugune põhiseadus, kuid ka see ei sarnane rahvusriigi põhiseadustele vaid on pigem põhiseaduste, lepingute ja avalduste kogumik. Konvendi tähtsaim ülesanne on muuta tegevus voolujooneliseks ning otsustada võimu jaotamise üle. Mille üle otsustamine jääb rahvusriigile ja mille üle otsustatakse üheskoos ja kuidas otsuseid tehakse, üksmeelselt või häälte enamusega? Kuidas jaotatakse riikide hääle hulgad ja vajatav enamus? Kus on valitsuste vahelise tegevuse ja rahvusülese tegevuse piir? Kas ELi arendatakse keskse võimuga liitriigi suunas või on eesmärgiks võimu hajutav liitriigi mudel? Kuidas kaitstakse väikeriikide positsiooni? Konvent ei otsusta midagi, vaid teeb soovituste nimekirja 2004. a. kogunevale VVK-le, kus kinnitatakse tulevikusuunad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.03)

ELi tulevikukonvendi enamus liikmeid pooldab uniooni arendamist föderatsiooni suunas. Föderalistid kirjutavad ELile põhiseadust ja püüavad talle anda nii EK kui EP võimu. Siiski ei peaks liitriigi vastased pelgama äkilisi otsuseid, kuna konvendi otsused lähevad liikmesriikide valitsustele ja tõenäoliselt osades riikides ka referendumile. (Teppo Tiilikainen, Suomen Kuvalehti, 9/2002)

ELi konvendi kohtumiselt naasnud Soome rahvasaadik Kimmo Kiljunen on rahul esimese kohtumise tulemustega. 105 konvendi liiget erinevatest Euroopa riikidest said aru oma tegevuse tähtsusest ja ka sellest, et ühtsuses peitub jõud. "Suurima aplausi sai esimehe poolt välja öeldud eesmärk, mille kohaselt konvent loodab saada ühise lõppdokumendi," ütles Kiljunen. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 4.04)

EK välisasjade voliniku Chris Patteni sõnul on ELil tulevikus maailma poliitikas kasvav roll. Vaatamata sellele, et USA on viimasel ajal oma välispoliitikas Euroopa kõrvale jätnud. USA mõjuvõim maailmas on sõjaliselt võimsaim, ning EL ei kavatse Patteni sõnul sellega võidelda. Selle asemel arvab Patten, et EL peaks andma senisest suurema panuse teistel maailmapoliitika aladel. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 5.03)

ELi kolme põhjala riigi Rootsi, Soome ja Taani peaministrid Göran Persson, Anders Fogh Rasmussen ja Paavo Lipponen kohtuvad Helsingis. Eesmärgiks on uurida, mil viisil võiksid Soome, Rootsi ja Taani üheskoos esindada väikeste liikmesriikide huve ja tõsta esile ka oma eriküsimusi. Persson on rahul ELi praeguse võimu jagamisega, kuid pärast ELi laienemist olukord raskeneb. Näiteks pole võimalik jätkata senise eesistumisperioodide rotatsioonisüsteemiga. "Põhjala riigid võivad jagada pooleaastast eesistumisperioodi. Teiseks alternatiiviks on, et liikmesriikide parlamendid valivad Ministrite Nõukogule esimehe," arutles Persson. (Juhani Roiha, Turun Sanomat, 4.04)

Soome, Rootsi ja Taani peaministrid tahavad Barcelona kohtumiselt selgeid tulemusi. Paavo Lipponen, Göran Persson ja Anders Fogh Rasmussen ootavad tulemusi energeetika- ning rahandusturu vabastamise kohta. Kohtumisel Helsingis arutlesid peaministrid selle üle, millised on nende riikide ühised ELi eesmärgid. Professor Esko Antola on teinud ettepaneku, mille kohaselt vastukaaluks suurte riikide kohtumisele tuleks korraldada ka väikeriikide kohtumisi, kuid seda mõtet Helsingis ei pooldatud. Lipponeni sõnul oleks üpris raske korraldada väikeriikide tippkohtumist, kuna koostööd tuleb teha kõikide liikmesriikidega. Ühises kirjas rõhutavad kolm peaministrit, et Euroopa raske majanduslik olukord kohustab reformide senisest kiiremat läbiviimist. "Näeme selgeid märke, et uuendusprotsess on kaotanud kiiruse," rõhutasid peaministrid. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; STT, Etelä-Suomen Sanomat, 5.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EC said it wants to reach a deal with Moscow over the future of Russia's Baltic enclave Kaliningrad, but said it cannot waive strict visa rules for the inhabitants of the region. Moscow wants the people of Kaliningrad to retain the right of visa-free travel in Poland and Lithuania, or at least to have access to visa-free corridors linking them to Russia proper. "We need to explore common ground between Russia's wish to ensure easy transit for its people and goods and our own need to ensure our security," European Commissioner for External Affairs Chris Patten said. "We cannot override our basic rules here, including Schengen, nor undermine the EU enlargement negotiations themselves," Patten said. (Reuters, 6.03)

Russian PM Mikhail Kasyanov called upon neighboring countries to help the economic development of Kaliningrad so the Russian enclave does not become a dead-end at the heart of Europe. "Kaliningrad should become a bridge to Europe, not a dead-end," Kasyanov told. The Russian PM said the Russian government was committed to ensuring the transport and energy infrastructure needed so Kaliningrad can become better integrated with Europe, as well as improving the business climate. "We are convinced that the region's problems can be solved only with solid economic development.” (Afp, 6.03, 7.03)

Mikhail Kasyanov called on Poland and Lithuania to introduce a simplified visa system for people living in the Russian enclave of Kaliningrad. "From a humanitarian point of view, we think it is right to ask the leaders from our neighbouring countries and the EU to help work out a simple form of visa regime. It is difficult to imagine that some truck driver from Kaliningrad would need a visa to take his shipment to Smolensk (Russia)," Kasyanov said. Poland declared that it intended to adopt the EU visa policy while acknowledging the need for further discussions on the issue. (Afp, 6.03)

Spain's PM Jose Maria Aznar supported a "flexible" approach to EU visa requirements for Russia's isolated Baltic enclave of Kaliningrad once the territory is surrounded by EU members. "We discussed the sensitive issue of the Kaliningrad region and the specific visa problems," Jose Maria Aznar told after talks with Lithuanian counterpart Algirdas Brazauskas. Aznar said the two officials had agreed to seek a "more flexible" approach on the issue. However, he ruled out any exceptions from the EU visa regime. “We should stick to the Schengen requirements," said Aznar. (Afp, 5.03)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu ELi välispoliitika koordinaatori Javier Solanaga: “Venemaa jääb ELi prioriteediks, laialdane terrorivastane kampaania vaid tugevdas dialoogi ja koostööd.” Solana sõnul on vale arvata, et ELi välispoliitikat endise NLi territooriumil juhivad geopoliitilised huvid - EL on huvitatud Venemaa kaasamisest vastastikkesse suhetesse, mitte aga Venemaa tõrjumisest. (Izvestija, 5.03)

EMU ja Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EU said it would fight the US at the WTO and act to protect its own steel industry from any flood of imports after Washington slapped huge tariffs on imported steel. European Trade Commissioner Pascal Lamy told the EU would be the biggest victim of U.S. President George W. Bush's measures because it accounted for more than 25% of U.S. imports of products hit by the highest 30% tariff. "Our analysis is that this U.S. decision is political, without any legal or even economic foundation," Lamy said. (Reuters, 6.03; Afp, 5.03)

The EU filed a formal complaint at the WTO over hefty steel tariffs. The move followed similar action by Australia and New Zealand and a linked move by Japan. Diplomats said Taiwan, which has only just joined the WTO, and Brazil were expected to follow suit shortly. (Reuters, 7.03)

Washington's decision to slap hefty tariffs on steel imports has stoked EU policymakers' worst fears of a go-it-alone US. "We are witnessing a phenomenon without precedent," said one EU FM, disclosing that even reputedly Euro-friendly Secretary of State Colin Powell was no longer regularly returning his European counterparts' phone calls. "We've never seen such disdain. Not only is there a complete absence of consultation, but there is also an exultation of unilateralism and a militarisation of foreign-policy thinking," said the minister, speaking on condition of anonymity. (Reuters, 7.03)

EU finance and economy ministers were meeting to pave the way for coming EU summit in Spain, aimed at making the EU the world's most competitive economy in this decade. The agenda included talks on a Euro-Mediterranean Investment Bank designed to give the EU a foothold in the south Mediterranean's potentially lucrative infrastructure investment market. Labor market reform, anti-tax competition measures and off-shore tax havens were also on the bill. EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said recent economic data "point to a bottoming out of the economic downturn in the fourth quarter of 2001." "The main leading indicators appear to confirm that the worst is over, although they remain below their long-term averages," he said. (Afp, 5.03)

Italy and Germany said the EU was showing clear signs of economic recovery and EU leaders should use coming summit in Barcelona to send a strong signal to encourage growth. "We agreed these signs must be encouraged and not talked down," German Chancellor Gerhard Schröder said. "We want Barcelona to send a strong signal that Europe, and all the economies within Europe, are showing clear signs of a new economic upswing," Schröder said, adding that any rebound also depended on the U.S. and Asian economies. (Reuters, 8.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi kaubandusvoliniku Pascal Lamy sõnul kasutab Brüssel vastureaktsiooniks USA kavale kehtestada terasele imporditollid, "õiguslikku teed", tuletades Washingtonile WTO kaudu meelde, et "maailma teraseturg ei ole Metsik Lääs, kus igaüks võib tegutseda oma äranägemise järgi. Seal eksisteerivad reeglid ja distsipliin". Ka Prantsusmaa president Jacques Chirac avaldas soovi, et ELi liikmesriigid reageeriks USA otsusele ühiselt. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 8.03)

USA president George W. Bushi terase tariifi kehtestamine kinnitab veelkord USA kaldumist unilateralismi. Washington ei aktsepteeri mängureegleid. Kuid kes peab need reeglid kehtestama ja tagama nende järgimise? USA on hegemooniline? Kuid kas ELil on tahe valitseda? USA on liiga võimas? Kuid ennekõike on see EL, kes on liiga nõrk. Washington kasutab seda ära. Võib-olla. Ehk hoopis sellepärast, et Euroopa on seda kaua aega lubanud. (Jean de Belot, Le Figaro, 7.03)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson loodab, et ELi tippkohtumisel Barcelonas saavad ELi energia- ja transpordituru piirangud teatud tõuke positiivsuse suunas, kuid ta ei ole selle õnnestumises siiski liialt optimistlik. Perssoni arvates on energiaturu piirangute kaotamine oluline ka keskkonna seisukohast, sest siis muutub energia tarbimine efektiivsemaks ja hind õiglasemaks. Samuti tooks raudteetranspordi avamine üle ELi sisepiiride endaga kaasa keskkonna-alaseid sääste. (Dagens Industri, 5.03)

Rootsi, Taani, Hollandi, Suurbritannia ja Saksamaa põllumajandusministrid kohtusid Taanis, et alustada ELi rahaneelava põllumajanduspoliitika reformide väljatöötamist. "Seda võib isegi nimetada "ganging up’iks". See on lihtsalt üks viisidest näitamaks, et me kavatseme tõsiselt proovida mingil moel parandada meie ühist põllumajanduspoliitikat," ütleb Rootsi riigisekretär Lars Danielsson. Suurimat vastuseisu ELi ühise põllumajanduspoliitika muutmisele oodatakse Prantsusmaalt. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 6.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO peakorteris Brüsselis kohtus Eesti delegatsioon NATO Poliitilis-Sõjalise Juhtkomiteega, kellega analüüsib Eesti kaitsepoliitika ja kaitsejõudude seisu ning arenguid. Kohtumise eesmärgiks oli anda hinnang Eesti valmisolekule NATOga liitumiseks. Kohtumine oli jätkuks kõrgetasemelise NATO delegatsiooni Tallinna-visiidile veebruaris. (RIA Novosti, Interfax, 4.03)

Czech President Vaclav Havel threw his support behind a "big bang" expansion of NATO to include seven post-Communist European countries. Havel, in the strongest statement to date that the Czechs will push hard for a broad enlargement of NATO, told after meeting Turkish President Ahmet Necdet Sezer that the two agreed on the position. "It seems to me that we have similar or identical opinions on NATO expansion and an approximate circle of countries that should be invited to become members," Havel said. "Our discussion appeared to show that we are thinking about the same seven countries, meaning Slovakia, Slovenia, Bulgaria, Romania and the three Baltic states," Havel said. (Reuters, 7.03)

Vilniuses lõpetas töö NATO ekspertide rühm, mis uuris nädala jooksul Leedu valmisolekut NATOga liitumiseks. NATO peasekretäri abi kaitsepoliitika küsimustes Edgar Buckley sõnul on Leedu teinud suuri edusamme ettevalmistustes NATOga ühinemiseks. Buckley arvates peaks Leedu jätkama kaitsejõudude reformimist. (Interfax, 8.03)

NATO's Secretary General George Robertson linked Slovakia's bid for membership to elections this year, but refused to be drawn on its prospects if authoritarian former PM Vladimir Meciar returns to power. "The Slovak people have got that most precious of all democratic gifts now after generations without it, and that is the right to vote for their own future," George Robertson said. "I strongly urge them to use that vote because their future will be determined by it. And if they want to be in NATO then they must vote for parties that will take Slovakia into NATO. It's as simple as that," he told. (Reuters, 7.03)

NATO member Turkey will lend its support to Slovakia in its bid to join the western military alliance during its summit in Prague in November, Turkish President Ahmet Necdet Sezer said. Sezer said Slovakia was "first among candidates" to join NATO. (Afp, 5.03)

Ungari toetab Bulgaaria saamist NATOsse, teatas Ungari välisminister Janos Martonyi. Budapest liitus Bulgaaria, Kreeka, Rumeenia ja Türgi neljapoolse deklaratsiooniga, kus Ankara ja Ateena avaldasid toetust Rumeenia ja Bulgaaria liitumisele NATOga. (RIA Novosti, 7.03)

Thbilisi loodab, et Gruusia-USA sõjalise koostöö süvenemine võib sillutada teed Gruusia NATOsse astumisele. Gruusia presidendi välisnõunik Šalva Pitšhadze ütles, et armee ettevalmistuse muutmine NATO nõuetele vastavaks, mida juba lähiajal hakatakse USA, Türgi, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Kreeka abil ellu viima, suurendab oluliselt Gruusia võimalusi alliansi liikmeks saada. (Interfax, 7.03)

Russian FM Igor Ivanov reiterated Russia's opposition to NATO enlargement and called for a search of "new mechanisms" which could ensure cooperation on an equal basis. "Lithuania is a sovereign country, which sets foreign policy goals itself, but we think that mechanic enlargement of NATO does not meet current European security and stability standards," Ivanov said. "Russia's opinion is that a new mechanism should be created, which would embrace today's realities and allow all countries to participate on equal basis in the solution of the problems faced by the international community - terrorism, fight against drugs and international crime," Ivanov added. (Afp, 7.03, Interfax, RIA Novosti, 6.03)

Moscow does not want a "cosmetic" Russia-NATO body but instead one with real decision-making powers, FM Igor Ivanov said. "It should not be simply a consultative or counselling body as some NATO countries say. It should be a functioning body that will draft decisions and implement them jointly," he was quoted as saying. "A purely cosmetic mechanism changing the Russia-NATO label would hardly satisfy the requirements of the times or meet our interests," Ivanov said. (Afp, Interfax, 4.03)

Venemaa välisminister Igor Ivanov leiab, et mitte kõik NATO liikmesriigid pole valmis NATO-Venemaa uuteks suheteks. Ivanov kinnitas ajakirjanikele, et Moskva meelest ei vasta Vene-NATO Alalise Nõukogu raames toimuv konsultatsioonide mehhanism aja vaimule ja poolte vajadustele. Ministri sõnul on täna "vaja luua süsteem, mis annaks Venemaale ja NATO liikmesriikidele võimaluse võrdsetel alustel arutada ühtesid või teisi küsimusi, ühiselt välja töötada otsuseid ning seejärel neid üheskoos ellu viia". (Interfax; RIA Novosti, 7.03)

Vene Riigiduuma vasakpoolsed saadikud valmistasid ette pöördumise projekti president Vladimir Putinile, milles nõutakse viivitamatute meetmete rakendamist NATO idalaienemise takistamiseks. Saadikud leiavad, et Venemaa peaks loobuma osalemisest programmis "Partnerlus rahu nimel". Selline samm näitaks dokumendi autorite hinnangul Venemaa otsustavust vastustada NATO idalaienemist. (IA Rosbalt, 5.03)

German Chancellor Gerhard Schröder said Europe will only enjoy peace and well-being if Russia "finds its place" in NATO and in the EU. Schröder said his vision was that of a Europe that would heal the wounds of the East-West divisions of the 20th century. "I think it will be possible to assure Europe peace and well-being only if Russia finds its place both in NATO, and, in the longer term, in the EU, and if conditions are created for this to happen," Schröder said. But he said membership of both would have to wait because they were not economically feasible in the near future. (Reuters, 7.03)

USA presidendi omaaegne julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski prognoosib, et käesoleva aasta suvel toimub Venemaa ja NATO uute suhete institutsionaliseerimine. Brzezinski sõnul tekivad juba praegu Venemaa ja NATO uued suhted, mis peaks viima koostööni “20” formaadis. Samas märkis politoloog, et koostöö "formaat 20" järgi ei kesta kuigi kaua, sest NATO liikmete arv kasvab selle aasta lõpuks 24-26ni. (RIA Novosti, 5.03)

As the NATO military alliance prepares for a decision later this year on whether to take in up to 10 new countries from eastern Europe, it is holding its biggest exercise in years with its aspiring partners. From this floating headquarters ship sailing in the Baltic Sea off the Polish coast, the 19-member alliance is testing its ability to respond to a crisis outside its normal sphere of operations together with 11 partner countries. At the same time another exercise is underway in Norway testing NATO's ability to repel an attack on its home territory. Altogether nearly 40,000 troops, 163 aircraft, 139 ships and hundreds of vehicles from NATO members and 11 partner countries are involved in the two exercises code-named Strong Resolve 2002 which last from March 1-15. (Afp, 4.03, RIA Novosti, 7.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Venelased ning mitmed küünikud ütlevad, et NATOl ei ole enam sõjalist kaalu. Ka mõned ameeriklased näevad alliansis eelkõige poliitilist organisatsiooni. Sõda Afganistanis näitas, et ameeriklased teevad plaane ning valivad liitlasi oma äranägemise järgi. Venelasi näib selline mõtlemisviis rahustavat, nemad eelistavad suhelda otse ameeriklastega ning mitte NATOga. Venemaal on üha vähem põhjuseid, miks olla vastu Balti riikide kaasamisele NATOsse. Juhul, kui Eesti, Läti ja Leedu alliansiga liituvad, on võimalik, et mingi aja jooksul järgnevad neile ka Soome ja Rootsi. (The Economist, 9.03)

Rootsi ajakirjandus

Autorite arvates ei ole enam tänapäeval teisele riigile kallaletungijate eesmärgiks vallutada mingit geograafilist territooriumi. Pigem on tegemist sooviga jõuda poliitilisse, tehnilisse või majanduslikku maailma. Selliste vallutuste vastu autorite meelest NATO ei kaitse. Kui oht riikide vastu ei ole enam sõjalist ega territoriaalset laadi, on vaja ka uusi tingimusi NATO liikmeks olemisel. Kõige suurem oht demokraatlikele ühiskondadele on autorite väitel tänapäeval arenenud kuritegevuse ja sõja kokkupuutepunkt. (Håkan Juholt, Anders Svärd, Svenska Dagbladet, 4.03)

11.09. terrorirünnakud ja sellele järgnenud sõda Afganistanis ei ole vähendanud rootslaste vastuseisu NATOsse astumisele. Vastupidiselt on Rootsi NATOsse astumise vastaste hulk rekordiliselt suur - 49%. NATOga liitumise pooldajate arv on kahanenud 22%le. Toetus Rootsi neutraliteedipoliitkale on sama suur kui varem. Uuringu tulemusi esitleb Göteborgi ülikooli riigiteaduste professor Ulf Bjereld. (Ulf Bjereld, Dagens Nyheter, 5.03)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponen kinnitas Moskvas taas kord, et Soomel ei ole plaane loobuda neutraliteedist. Selgelt tunduv seisukoht ei ole siiski nii ühemõtteline kui lausest võiks arvata. Samas rõhutas Lipponen, et Soome ei kavatse jääda kõrvale maailmast, mida iseloomustavad NATO laienemine, Venemaa uus suhe NATOga ja mõned muud arengusuunad. Raske oleks veelgi selgemalt mõista anda, et Soome valmistub 2004. a. neutraliteedist loobuma ja NATOga liituma. Otsesemalt ei saa asja välja öelda, kuna muidu kaob neutraliteedipoliitikalt põhi alt. Tõenäoliselt 2004. a. julgeolekupoliitika alustes teatab valitsus parlamendile ja kogu rahvale, et muutunud Euroopas oleks Soomel parem olla NATO liige, kui alliansist väljas. Võib juhtuda, et sel ajal on valitsust usaldav Soome rahvas samal arvamusel ning referendum oleks sobivaks viisiks saada otsusele rahva kinnitus. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 5.03)

Soome ja Rootsi ühine algatus NATO PfP-koostöö tugevdamiseks ei olegi pelgalt nende kahe riigi omaalgatuslik aktiivsus, vaid algidee on pärit NATO peamajast Brüsselist. NATOs hakati juba varasügisel mõtlema, mida teha PfP-riikidega, kui praegusest 27 partnerriigist 7 kutsutakse NATO liikmelisuse üle läbirääkimisi pidama. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 6.03)

Soome peaminister Paavo Lipponeni sõnul võib Soome ja NATO suhe tulevikus tugevneda, kuid Soome ei ole alliansiga liitumas. "Soome välis- ja julgeolekupoliitika põhisuundumus - neutraalsus ja iseseisev kaitse - tuleb sotsiaaldemokraatide arvates kirjutada ka järgmise valitsuse programmi. Ühelgi parteil ei ole rahva volitusi seda suundumust muutma hakata või isegi ette kuulutada selle muutumist," ütles Lipponen. Lipponeni sõnul NATO ja Venemaa suhte süvenemine võib aja jooksul viia ka NATO olemuse muutumiseni. "Sellises olukorras pürgivad Soome ja Rootsi üheskoos kinnitama, et nad võivad kaitsta oma mõjuvõimu NATO PfP raames. See tähendab NATO suhte tugevnemist, mitte liikmelisust," tõdes Lipponen. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 7.03)

Soome president Tarja Haloneni Leedu visiidil jäi NATO laienemise teema arutamine teisejärguliseks. Halonen soovis Leedu NATO-liikmelisusele edu, Soome NATO-liikmelisuse üle ei olnud president rohkem innustunud kui varem. "Ma ei tahaks otsustada, kas kana tuleb keeta või küpsetada, enne kui otsustatakse, kas kana hankida," arvas president referendumi korraldamise kohta NATO liikmelisuse üle. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 7.03)

Venemaa ajakirjandus

USA saadik Venemaal Alexander Vershbow sõnul on oluline NATO ja Venemaa uus lähenemine ja vastastikuste suhete paranemine - mõlemal poolel on palju ideid koostööks. Nii alliansil kui ka Venemaal on sarnased ohud ja väljakutsed, nendele ühiselt vastamine tuleks kasuks mõlemale poolele. NATO-Vene uus koostöövorm “formaat 20” võimaldab tihedamat koostööd. Venemaa peab paindlikkuse, arusaamise ja kompromissivalmiduse põhimõttel välja töötama uue “koostöökultuuri”. Üks tihedama koostöö valdkondi on ühine raketitõrje. NATO laienemine on avatud protsess, mis ei kujuta sõjalist ohtu Venemaale. (Alexander Vershbow, Nezavisimaja Gazeta, 4.03)

NATO asepeasekretär Günther Altenburgi ühepäevane visiit Moskvasse näis pigem endiste vaenlaste järjekordse rituaalse kohtumisena. Pärast kohtumist Venemaa välisminister Igor Ivanoviga teatas Ivanov, et pooled töötavad selle kallal, et tulla Reykjavikis välja konkreetsete ettepanekutega koostööks tulevikus. Moskva jätkab surve avaldamist, et saada otsustusõigus põhimõttelistes julgeolekuküsimustes, nagu terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, rahuvalves ning massihävitusrelvade levimise tõkestamises. Kuid nii Venemaa kui ka Euroopa-partnerite uute väljakutsete tõttu (NATO laienemine Venemaa piirideni) ei pruugi need konkreetsed ettepanekud tööle hakata. (Juri Golotjuk, Vremja Novostei; Dmitri Gornostajev, Strana.Ru; Dmitri Safonov, Izvestija, 5.03)

Järelkajad NATO asepeasekretär Günther Altenburgi Moskva-visiidile. Konsultatsioonid kukkusid ilmselgelt läbi, eelmisel nädalal rõhutas Financial Timesis NATO peasekretär George Robertson enneolematult järsult, et juttu ei saa olla Venemaast kui NATO täieõiguslikust liikmest. Väljastpoolt vaadatuna võivad säärased arengud näida Venemaa president Vladimir Putini välispoliitika läbikukkumisena. Kuid Putini välispoliitikat tuleb vaadelda kui sisepoliitiliste ülesannete lahendamise strateegiat. President Putini otsused välispoliitikas täidavad tšubaistliku erastamise funktsioone majanduses - enam ei ole võimalik tagasi pöörduda vana “imperialistliku-superriikliku” välispoliitika poole. (Igor Fedjukin, Polit.ru, 5.03)

Pikem kirjutis NATOst, alates õppusest “Strong Resolve 2002”, mille eesmärgiks arvab ajaleht olevat kaitsekoostöö harjutamine võimaliku agressiooni vastu Venemaalt kuni NATO, Euroopa ja Venemaa suheteni. NATO peakorteris on õppuste ettevalmistamisel eksitud vähemalt ühe aastakümne võrra - Venemaa ei ole enam alliansi vaenlane ega kavatse NATO riike rünnata. Just selliseid kartusi on aga aimata NATO õppuste stsenaariume lugedes. Strong Resolve on ebameeldivaks sündmuseks ka Euroopale, kuna seal ei olda enam rahul USA domineerimisega, vaid hakatakse juba mõistma, et ilma Venemaata pole globaalne julgeolek võimalik ning et Venemaa hea suhtumine on see, mis loeb. (Juri Pankov, Krasnaja Zvezda, 5.03; Sergei Grinjajev, Nezavisimaja Gazeta, 6.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Peaminister Siim Kallas kohtus Soome visiidil Soome peaminister Paavo Lipponeni ja president Tarja Haloneniga. Kõne all olid ELi aktuaalsed küsimused, Läänemere piirkonna koostöö, julgeolekupoliitika ning kahepoolsed suhted. Soomes esines peaminister Kallas avaliku ettekandega sarjast "ELi kandidaatriigid esitlevad end". (Interfax, RIA Novosti, 8.03)

Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul sõltuvad Läänemere piirkonna stabiilsus ja julgeolek ning edukas majanduskoostöö ja sotsiaalprogrammide elluviimine rahvusvähemuste probleemide lahendamisest Balti riikides, eelkõige Eestis ja Lätis. Diplomaat avaldas lootust, et olukorra lahendamisele aitavad kaasa LMNi demokraatia arengu volinik ning demokraatlike institutsioonide töögrupp. (Regions.ru, 4.03, Interfax, 6.03)

Venemaa kaalub konsulaarpunktide taasavamist Pihkva oblastis Vene-Eesti piiril. Kaliningradi oblastis LMNi istungjärgul osalenud Pihkva kuberner Jevgeni Mihhailov arutas Vene välisminister Igor Ivanoviga piiriülese koostöö probleeme ning kinnitas ministrile, et konsulaarpunktide taasavamine teeks regiooni külastada soovivatele välismaalastele viisade vormistamise lihtsamaks. (IA Rosbalt, 7.03; Interfax, 8.03)

Tartu-Pihkva laevaliinilepingu kirjutavad Eesti ja Venemaa ministrid alla märtsi lõpus Moskvas. Laevaliikluse käivitamiseks oleks vaja allkirjastada Eesti ja Venemaa vahel ka piiriületuspunktide leping. Tartu maavanem Jaan Õunapuu juures toimunud nõupidamisel kinnitasid sise- ja välisministeeriumi, tolli- ja piirivalveameti ning Tartu sadama esindajad, et Eesti pool on laevaliikluse käivitamiseks valmis. (Interfax, 8.03)

Eesti venekeelsed poliitikud süüdistasid Eesti kaitsepolitseid sekkumises poliitilistesse protsessidesse ja meedia tegevusse. Kaitsepolitsei nimetas oma aastaraamatus riigikoguliiget Viktor Andrejevit Venemaa saatkonna kontaktisikuks. Kaitsepolitsei ei välistanud, et pikka aega Andrejevi juhitud EÜRP ja VKÜL, mille juht on Molodjozh Estonii peatoimetaja Arkadi Prisjazhnõi, avaldused olid kooskõlastatud Venemaa saatkonnaga Tallinnas. (RIA Novosti, Interfax, 7.03)

Riigikogu täiskogu hakkab esimest korda arutama palju vastukaja tekitanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu. Sotsiaalministeeriumis välja töötatud seaduse eelnõus esitatakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise ning seksuaalse ahistamise mõisted. Omalt poolt võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu koostanud justiitsministeeriumi arvates ei ole otstarbekas luua iga üksiku põhiõiguse kaitseks ja üksikdirektiivide kohta eraldi seadust. (Interfax, 4.03)

Rootsi ajakirjandus

Mitmed Eesti parteid on võtnud vastu salajase päritoluga summasid enne 1999. a. parlamendivalimisi ja pärast üritanud raamatupidamises nimetatud toetuseid varjata. Peaminister Siim Kallas kehitab vaid erakondade toetuste skandaali peale õlgu. Hiljuti ütles ta, et kõiki Eesti erakondi, sealhulgas ka tema enda Reformierakonda, toetatakse nn. mustade rahadega. Poliitiline surve raha abil on ohuks demokraatiale. Eesti seadusandlus on aga erakondadele toetuste maksmise osas täiesti hambutu ja seetõttu on mahhinatsioonid erakondade rahadega täiesti tavalised. Lühiülevaade Rahvaliidu, Reformierakonna ja EÜRP rahastamistest. Autor mainib ka, et juba kaks aastat on töötatud uue parteide rahastamist reguleeriva seaduse kallal, kuid ka see tõotab tulla sama hambutu kui praegune. (Reet Waikla, Dagens Industri, 8.03)

Soome ajakirjandus

Eesti uus peaminister Siim Kallas usub, et Eesti ELi läbirääkimiste raskeimad peatükid lõpetatakse selle kevade jooksul. Suuri erimeelsusi on veel põllumajanduse, energeetika, maksustamist ja eelarvet puudutavates peatükkides. Kuigi Eesti ei ole suur põllumajandusriik, siis piimakvootide üle on tekkimas kõva vaidlus, arvas Kallas. EK on Eestile pakkunud nii väikeseid kvoote, et praegused toodangumahud ei mahu nendesse. Kallase sõnul on eestlastel raske mõista sellist pakkumist, mis nõuab piimatootmise vähendamist. Helsingis soovis Kallas täpsustada ka Eesti tööjõu võimalikku invasiooni Soome. Nimelt, Eesti arvamusküsitluste kohaselt soovib 30-40 000 eestlast minna välismaale tööle ja enamus neist tahab kuhugi mujale kui Soome. Samuti kritiseeris Kallas Soome ja Rootsi dotatsioone laevandusele. Kallas tõdes, et ausat konkurentsi Läänemerel tuleb säilitada erinevate laevafirmade vahel, ja Soome ja Rootsi dotatsioonid ei peaks seda konkurentsi häirima. (Johanna Mannila, Helsingin Sanomat, 9.03)

Soome toetab Eesti katset parandada oma positsiooni põllumajandusküsimustes läbirääkimistel ELiga. Soome peaminister Paavo Lipponen ütles, et Eesti peaks saama tootmiskvoodid, mis vastavad praegusele olukorrale. "Arvutuse aluseks ei peaks võtma 90ndate algusaastaid, kui Eesti toodang oli pärast NLi lagunemisele järgnenud kriisi madalseisus," ütles Lipponen. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 8.03)

Eesti ELi läbirääkimiste lõpufaasis on põllumeestele kehtestatav piimakvoot kindlasti üks tähtsamaid küsimusi. EK tahaks kehtestada Eesti piimakvoodi 1990ndate algusaastate toodangu tasemel, mis on Tallinna arvates ebaõiglane. Eesti peaminister Siim Kallas saigi soovitud toetuse Soome kolleegilt Paavo Lipponenilt. Lipponen teatas, et Soome toetab väikese naabri nõudmisi ehk kavatseb ELis olla teisel arvamusel kui EK. Raske küsimus on ka maksustamine, kuid Kallas usub ka seal probleemide lahenemist. Ta isegi möönis, et Eesti ei või saada soovitud maksuvaba kaubandust laevaliikluses. “Mõistame praeguste liikmesriikide positsioone ja mõistame ELi põhimõtteid. Kui tax-free müük ei saa jätkuda, tuleb leida vahendid, millega laevaliiklust tulevikus toetada,” ütles Kallas. (Matti Mörttinen, Turun Sanomat, Aamulehti, 9.03)

Siim Kallas tunneb, et on justkui kogemata saanud peaministriks. Värske valitsuse peamees imestab senimaani, miks tema eelkäija Mart Laar tagasi astus. "Siiski tuleb uue ülesandega hakkama saada. Ja hästi hakkama saada," ütleb Soome visiidile saabunud Kallas. Kallas ei näe suuri erinevusi enda ja Laari Eesti-visioonide vahel. "Majanduspoliitilised nägemused on samad. Arvamus eelarvetasakaalust on sama." Siiski on vahe ekspresident Lennart Meri ja praeguse president Arnold Rüütli Eesti käsitlustes. Kallase sõnul on tal peaministrina raske võrrelda presidente omavahel. "Siiski on tõsi, et Rüütel on sümbol neile eestlastele, kes tunnevad olevat kõrvale jäetud." Nii liikmelisust NATOs kui ka ELis peab Kallas tähtsaks. "Julgeolek on loomulikult tähtsaim, kuid siiski ei võeta meid NATOsse ilma ELi liikmelisuseta." Suhetest Venemaaga on Kallasel selge määratlus: "Kui Eesti välisminister tahab kohtuda USA välisministriga, siis selline kohtumine kindlasti õnnestub. Kohtumine Venemaa vastava juhiga ei õnnestu mingil juhul." (Heikki Haapavaara, KL Optio, 7.03)

Peaminister Siim Kallase arvates on ettevõtlus Eestisse tulnud Soome kaudu. Kallase sõnul ei ole küsimus niivõrd riikidevahelistes või teistes kõrgetasemelistes kontaktidest. "Kui vaadata edukat Eesti väikeettevõtet, siis on selle edu taga peaaegu alati partnerlus Soome ettevõtte või eraisikust ettevõtjaga." Kallast ei ole kunagi ärritanud, et Rootsi ja Soome kapital on niivõrd jõuliselt Eestisse tulnud. Eestit võib peaaegu nimetada free lancer-riigiks. (Heikki Haapavaara, KL Optio, 7.03)

Eesti valmistub järeleandmisteks, elimineerimaks mahajäämust ELiga peetavatel läbirääkimistel. Senini on Eesti läbirääkimised edenenud loiult. Hoolimata sellest, et läbirääkimisi ELiga alustati Lätist ja Leedust kaks aastat varem, on mõlemad naabrid nüüdseks Eestist ette jõudnud, kui arvestada suletud peatükkide arvu. Kallas andis Eesti Päevalehes ilmunud artiklis mõista, et mahajäämuse põhjustas eelmise valitsuse paindumatu poliitika. Nimetatud valitsuses oli Kallas ise rahandusminister. (Bjarne Nitovuori, Hufvudstadsbladet, 9.03)

Pärast valitsusevahetust otsitakse Eestis uut konsensust ja tasakaalu ühiskonna arengus. Asjaga tegelevad tuttavad nimed: liberalistlik raha- ja majanduspoliitika isa, uus peaminister, Reformierakonna esimees Siim Kallas, uue Eesti esimene peaminister ja Rahvarinde kunagine juht, Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning sügisel presidendiks valitud Arnold Rüütel. Intervjuu Kallase ja Rüütliga. Kallas väidab, et juhul kui sekkutaks majanduspoliitika põhisuunda, ei oleks tema peaminister. Ka ELi liikmena on Eesti tugevus paindlikkuses, mis tähendab majanduslikku konkurentsivõimet. Rüütli sõnul on "Laev (ehk Eesti) seilanud kiiresti, kuid on alati olnud kreenis." Nüüd tuleks esiplaanile tõsta inimese väärtustamine ja sotsiaalne ressurss, mis nõuab osades põhiküsimustes ühiskondlike lepete sõlmimist. Samuti peab Rüütel oluliseks suhete parandamist Venemaaga. "Kui õnnestub sõlmida piirilepe ja kui Venemaa soostub lõpetama topelttollid, on Eestil head võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks koostööks Venemaaga. Eesti liitumine ELi ja NATOga annab sellele koostööle lisamõõtme," ütleb Rüütel. (Jarmo Virmavirta, Suomen Kuvalehti, 9/2002)

ELi populaarsus Eestis on kasvanud osaliselt tänu möödunud sügisel toimunud presidendivalimistele, kirjutab Soome Välispoliitika Instituudi uurija ja Tallinna Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi uurimisprojektis osaleja Kristi Raik. Uut presidenti usaldavad just need eestlased, kes on alati suhtunud ELi liikmelisusesse kõige negatiivsemalt: pensionärid, maarahvas ja teised vähese sissetulekuga inimesed. Just pensionäride hulgas on toimunud viimasel ajal muutus positiivses suunas. Neid rühmi on hakatud kutsuma ka "teiseks Eestiks". "Teise Eesti" pettumus on suunatud peamiselt jaanuaris tagasi astunud peaminister Mart Laari isiku vastu, kes on olnud kõige kauaaegsem peaminister. Laari on süüdistatud sageli selles, et peaministrina keskendus ta riigisiseste probleemide lahendamise asemel liialt välissuhetele ja Eesti rahvusvahelise maine kujundamisele. Kui "teine Eesti" kaotab usu ka uude valitsusse, siis peegeldub see kindlasti negatiivselt ka ELi pooldajate arvus. (Kristi Raik, Helsingin Sanomat, 9.03)

Eesti valitsus ei ole reageerinud Venemaa poolt õige varsti pärast Eesti uue valitsuse ametisse astumist esitatud seitsmele nõudmisele. "Venemaa testib Eesti uue valitsuse välispoliitilist piiri," arvab Venemaa ja Balti uurimiskeskuse juhataja Marko Mihkelson. Mihkelsoni arvates kasutab Venemaa muuhulgas ära ka Eesti vajadust normaliseerida suhteid Venemaaga sel aastal, mil NATO otsustab laienemise üle ja läbirääkimised ELiga peaksid lõpule jõudma. Võib juhtuda, et Venemaa peab loobuma enda läbirääkimiste positsioonist suhetes Eestiga, kuna Venemaa pürgib WTO liikmeks. Mihkelsoni sõnul on non-paperid osa Eesti ja Vene vahelistest suhetest. Eelmisel korral "lipsas" selline non-paper avalikkuse ette 1990. a. lõpul. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 6.03)

Eesti-Vene suhetest. Ekspresident Lennart Meri oli presidendina kindlaks Eesti hääleks välismaailma. Praeguse presidendi Arnold Rüütli Venemaa-tundmine loob jällegi võimalused kahe naabri suhete normaliseerumiseks. (Erkki Laatikainen, Keskisuomalainen, 2.03)

Niinimetatud Herilase-rubriigis kirjutatakse Savisaare dünastiast Tallinna linnavalitsuses. Tallinna värske linnapea on veteranpoliitik Edgar Savisaar. Kuid nüüd on uude ametisse astunud ka abilinnapea Vilja Savisaar. Koht täideti sujuvalt ilma avaliku konkursita. Ka uus haridusminister on saanud abilise - sobiva, õppimise kõrvalt töötava Edgar Savisaare tütre. Tallinnas imestatakse, kui kaugele opositsioonipositsioonilt pääsenud Savisaare dünastia veel minna võib. Kuid artikli autor on alati teadnud, et härrased ei häbene midagi - võtavad just nii palju kui võivad. (Koikkalainen, Seura, 9/2002)

Äripäeva uurimuse tulemusel on selgunud, et osa Eesti parteidest on selgelt rikkunud parteide rahastamist puudutavat seadust ja suur osa on oma huvides ära kasutanud seaduses olevaid puudujääke. (Etelä-Suomen Sanomat, 2.03)

Eesti kaitseväe umbes 600 ohvitserist üle saja on saanud koolituse Soomes, räägib kolonelleitnant Mikko Mäkinen Soome kaitsejõudude peastaabi rahvusvahelise osakonna Balti projektist. Praegu Lahtis koolitusel olevad ohvitserid on saanud ohvitserikoolituse Tartu Balti kaitsekolledžis. Eesti NATO-liikmelisuse kohta arvab Mäkinen, et kõigepealt võetakse riigid prooviliikmeteks. "Soome poolelt ei mõjuta see koolituse andmist. Eriküsimus on siis, kui eestlased ise tahavad muud või NATO nõuab, et teatud koolitus tuleks läbida mõnes NATO riigis." (Etelä-Suomen Sanomat, 8.03)

Venemaa ajakirjandus

Pikem artikkel Eesti-Vene suhetest. Autor püüab artikliga tõestada, et Eesti ELi pürgimused on vaid poliitikute roosa unenägu, tõsised ärimehed vaatavad ikka Ida poole. Jaak Saarniit lausub: "Venemaaga pole dialoogi, sest mõningad Eesti poliitikud pole seda tahtnud. Venemaal on praegu tõsine liider, liberaalne maksupoliitika.” Autori arvates areneksid majandussuhted kiiresti, kui vaid lahendamata kiriku-küsimust ei oleks. Ajakirjanik leiab, et küsimus pole kiriku nimetuses, vaid varades ning ajaloolises õiguses, mis kuulub Moskvale. Tuleb välja, et kiriku mitteregistreerimist võtsid duumasaadikud kui Eesti juhtkonna soovimatust arendada kahepoolseid suhteid ning koos Vene MIDiga tehti VF valitsusele ettepanek lükata VVK plenaaristung edasi kuni kiriku-küsimus pole lahendust leidnud. Ajakirjanik leiab, et inimõiguste rikkumine pole mitte see, et kodakondsuse saamiseks tuleb eesti keele eksam anda, vaid see, et eesti keele omandamine on vanemale põlvkonnale väga raske. Samas tuuakse välja, et venekeelsete probleemides pole süüdi mitte üksnes Eesti, vaid ka Venemaa. (Svetlana Dodonova, Parlamentskaja Gazeta, 5.03)

Svetlogorski LMNi kohtumise üks Moskva prioriteete oli rahvusvähemuste õigustega seonduvad probleemid Balti riikides, eelkõige Lätis ja Eestis. Venemaa välisministeeriumist teatati, et selle küsimuse lahendamisest “sõltub Läänemere piirkonna stabiilsus ja julgeolek”. Samas toimus kogu üritus loosungi “Kümme aastat koostööd” all. Teiseks prioriteediks oli rahvusvähemuste õiguste kaitsmine Balti riikides. (Gennadi Sõssojev, Maksim Jaroshevski, Kommersant, 6.03)

Majandus

Eesti muutis end peaaegu üle-öö E-stonia'ks, see on infoajastu imelaps, siin on maailma esimene "paberiteta" valitsus ning üks IT-sõbralikumaid elanikkondi Euroopas. Stryker McGuire, Newsweek, 11.03

Uudisteagentuurid

Estonia's unemployment rate held steady at 6.6% of the workforce in February, the Baltic country's labour market board said. The number of registered unemployed dipped by 1.8% over the month to 53,700 people on March 1. (Afp, 8.03)

Rootsi ajakirjandus

Läänemereriikide majanduskasvu tulevik näib positiivne, kuid ülesmäge minek on veidi kõikuv ja sõltub muuhulgas ka USA majanduse arengust. Nimetatud järeldusteni jõudsid Föreningssparbankeni majandusanalüütikud oma viimases raportis Läänemereriikide kohta. Kõige suuremat kasvu oodatakse Balti riikides ja Venemaal, samal ajal kui Saksamaa, Taani, Norra, Soome ja Rootsi puhul arvestatakse tagasihoidlikuma kasvuga. Probleemse riigina mainitakse jätkuvalt Poolat. Föreningssparbankeni ennustuste kohaselt peaks Eesti olema ELi kandidaatriikidest esimene, kes liitub EMUga ja seda suures osas tänu oma suhteliselt edukale reservfondile. Nõudlus kodumaise toodangu järele on Eestis, Lätis ja Leedus järjest kasvamas, eelarvepuudujääk on vähenenud ja usaldus nii ettevõtete kui ka tarbijate hulgas on suurenenud. (Dagens Industri, 5.03)

Soome ajakirjandus

Eesti firma Lindaliini AS toob Helsingi ja Tallinna vahelisele liinile uue superkiire tiiburi, mis sõidab üle lahe ühe tunniga. Laev peaks alustama liiklemist 31. mail. Lindaliini kahel praegusel tiiburil kulub üle lahe sõitmiseks 1,5 tundi, seega lüheneb reis kolmandiku võrra. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 4.03)

Kodukalja võimukat naasmist januste baltlaste suhu märgati ka rahvusvahelises ettevõttes Coca-Cola. Ettevõte hakkas ise Tallinnas kalja valmistama ja on paari aastaga hõivanud 10-15% Balti riikide kaljaturust. Coca-Cola Baltic Beveragesi turundusjuht Aki Hirvoneni sõnul ei olnud otsuse taga hirm kaotada coca-cola joojaid kalja joojatele. Hirvoneni sõnul tehti 2000. a. strateegiline otsus hakata pakkuma ettevõtte tavapäraste jookide kõrval ka iga maa kohalikke menujooke. Soome siiski ei planeerita esialgu kaljatehast. (Pekka Pantsu, Taloussanomat, 6.03)

Info Soome valitsuse otsuse kohta rajada viies tuumajaam ei või jääda märkamata ka Soome lahe lõunakaldal. Eestlased küsivad, miks Soome valitsus tegi niisuguse otsuse nüüd, mil tuumaenergiat Soomest kauem tootnud riigid on kaotanud usu tuumaenergia tulevikku ja plaanivad tuumaenergiast loobumist. Kas Soome energiavajadus on Saksamaast, Rootsist ja Inglismaast siis nii palju suurem? Või on ühiskond arenenud Soomes nõrgemini kui teistes Põhjamaades ning valitsus ei pea huvi tundma nõrga avaliku arvamuse vastu? Või on Soomes tugevam tuumatööstuse lobitöö? (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 1.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Soome Keskkriminaalpolitsei andmeil tegutseb riigis ligi 60 välismaist kuritegelikku grupeeringut, mille liikmed on peamiselt eestlased ning vene-ingeri päritoluga isikud. Põhitegevus on neil grupeeringutel narkokaubandus. Justiitsministri abi Perttu Puro sõnul kannavad Soome vanglates karistust 291 välismaalast, kellest 109 on eestlased. (IA Rosbalt, 5.03)

Eesti võimud ei ole valmis ametlikult 8. märtsi riiklikuks tähtpäevaks kuulutama. Keskerakonna liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul õnnitlevad naisi naistepäeva puhul isegi rahvusradikaalse Isamaaliidu liikmed, kes ei toetanud eelmisel aastal naistepäeva seadustamist. (RIA Novosti, 8.03)

Venemaal Tšita oblastis hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel 4. märtsil Eesti alpinist. On algatatud juurdlus. (Regions.ru, 7.03)

USA ajakirjandus

Eesti on jõuliselt surunud end oma Lääne partnerite sekka, saades esimeseks endise NLi satelliitriikide seas, kes võimaldas oma majanduses välisosalusi täies ulatuses. See seadis Eesti Euroopa usaldusväärseimate uute riikide sekka, kellega äri ajada. Kolme Balti riigi näol on tegemist maailma ühe kiiremini areneva majandustsooniga, see on "uus Hong Kong" või õigem oleks ehk öelda uus Hansa Liit. Tallinn on meeldiv ja kosmopoliitne linn, kus on silmapaistev keskaegne linnaosa rikkumatu arhitektuuri ja aktiivse ööeluga. Kui Hansa Liit oli jõuliselt protektsionistlik, siis Balti riikides valitsevad vaba turumajanduse reeglid. Eesti on ilmselt sunnitud oma maksusüsteemi ELiga liitumisel deliberaliseerima. See oleks aga omalaadne saatuse iroonia - Lääs on Idalt üleolevalt nõudnud Lääne "modernse" maailma poole püüdlemist. Üks Tallinnas resideeruv diplomaat sõnas, et Eesti peab nüüd "kella tagasi keerama". (Stryker McGuire, Newsweek, 11.03)

Te ei tea, mis on mõnus, enne kui te ei ole külastanud Tallinna. Eesti Riigikantselei asub Tallinna vanalinnas 18. sajandi lossis, hoones aga on maailma kõige kõrgtehnoloogilisem valitsuse kabinet. Sellesse ruumi sisenedes tekib küsimus: "Mis on siin pildil valesti?", veepudelid on küll olemas, kuid puuduvad märkmepaberid, pastakad ja pliiatsid. Laual on vaid arvutid viimase tehnika sõna järgi. Ligipääs Internetile ühe elaniku kohta ületab arvuliselt Suurbritannia või Saksamaa. Umbes 90% elanikest teeb panga ülekandeid Interneti vahendusel. Üle Eesti võite te leida kummalisi @ märgiga viitasid, mis suunavad eestlasi ja turiste Interneti-punktidesse, neid on siin 200. Ainult 200? Aga siin on ka vaid 1,4 miljonit elanikku. Hail, E-stonia! (Stryker McGuire, Newsweek, 11.03)

Norra ajakirjandus

Soome justiitsminister Johannes Koskinen tahab saata süüdimõistetud välismaalased riigist välja, et nad kannaksid karistust oma kodumaal. Eesmärgiks on muuta Soomes kanda kinnitanud rahvusvahelistele grupeeringutele Soomes tegutsemine raskemaks. Uudisteagentuuri FNB andmetel koosneb suurem osa teadaolevast ligi 60 Soomes tegutsevast kriminaalsest grupeeringust eestlastest ja venelastest. Peamiselt tegelevad nad narkootikumidega, kuid panevad toime ka isikute ja vara vastaseid kuritegusid. (NTB/FNB, Aftenposten, 5.03)

Soome ajakirjandus

Uuest plaadist Sibelius: Neito tornissa; Pelléas ja Mélisande sari. Valse triste. Solveig Kringelborn (sopran), Lars-Erik Jonsson (tenor), Lilli Paasikivi (mezzosopran), Garry Magee (bariton), Ellerheina tütarlastekoor, Eesti rahvuslik meeskoor ja sümfooniaorkester, dirigent Paavo Järvi. Tulemus ei olegi kõige hullem. Eestlastest muusikud esitavad sibeliuse-laadset mängu üllatavalt veatult. Neito tornissa saab meeldivalt valgusrikka, avara esituse. Eriti head on koorilaulud, mis on selgelt paremad varasematest plaatidest. Paavo Järvi Neito tornissa plaat on küll hea saavutus, kuid siiski ei ole ta definiitne. Autor mäletab Tuomas Ollila aastatagust kontsertesitust, kus oli kõik omal kohal. (Veijo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 2.03)

Eesti suusatav imemees. Olümpiavõitja Andrus Veerpalu ei räägi palju, see-eest suusatab ta seda kiiremini. Veerpalu on tagasihoidlik. Oma edukuse au jagas ta igal sammul treener Mati Alaverile. Eesti suusaime arhitekt Mati Alaver on kuumahingeline treener. Oma hoolealuste heaks töötab ta võistlustel 24 tundi ööpäevas. (Hannu Teider, Seura, 9/2002)

Artiklis võrreldakse Salt Lake Citys kullale sõitnud suusatajate aegade vahesid teisele kohale tulnutega. Juba pärast esimest 30 km distantsi oli põhjust kahelda hispaanlase Johann Mühleggi puhtuses, kuna vahe teise kohaga oli rekordiline kogu olümpiamängude ajaloo jooksul, kus 30 km distantsi suusatatud on. Varasem vahe oli 47,2 sekundit, kuid Mühlegg ületas selle lausa kahekordselt. Eesti Andrus Veerpalu vahe hõbedaga oli 36 sekundit, kuigi viimase kümne aasta jooksul ei ole ükski 15 km olümpiavõitja suutnud ületada 16,5 sek piiri. Andrus Veerpalu võidule heidab varju ka Kristina Šmiguni "napp" olukord just enne olümpiamänge. (Seura, 9/2002)

Lahtis tõusis naiste 10 km suusatamises esikohale Salt Lake City olümpiamängudel ebaõnnestunud Krsitina Šmigun. Reporteri küsimustele vastates ütles Šmigun, et olümpiamängud rikkus ära dopingukahtlus. "Ma ei suutnud korralikult keskenduda, kuna olin pideva surve all. Minult küsiti pidevalt dopingu kohta ja ma tahtsin kõigile kinnitada, et olen puhas," ütles Šmigun. (Helsingin Sanomat; Kalle Veirto, Etelä-Suomen Sanomat, 3.03)

Eestlane Kristina Šmigun üllatas ka ennast positiivselt, võites Lahtis maailmakarika võistlustel 10 km vabas stiilis esikoha. "Ma ei uskunud, et suudan siin võita. Olen õnnelik," tõdes Šmigun. (STT, Keskisuomalainen, 3.03)

Ilmselt hakkavad Soome ja Eesti vangide vahetusel õige varsti koostööd tegema. Leping vangide üleandmiseks on juba sõlmitud ja Eesti on ratifitseerinud ka vastava Euroopa Nõukogu sätte. Eesti poolelt on seni takistuseks olnud vangla kohtade puudumine, Kuid valmiv Tartu vangla kaotab ka selle viimase takistuse. (Juhtkiri, Kaleva, 6.03)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ei ole unustanud Juri Lotmani: ülevaade Tartus alanud ja Tallinnas lõppenud rahvusvahelisest kongressist, mis oli pühendatud Lotmani 80. sünniaastapäevale. Teaduslikust seisukohast läks kõik perfektselt, praktilisest aga mitte - Tartu Ülikooli semiootika kateedrist pole praktiliselt midagi järele jäänud, õppetöö toimub eesti keeles jne. (Kira Dolinina, Kommersant, 6.03)

Venemaa on jälle sattunud Eesti turismiäri prioriteetide hulka. Intervjuu Eesti Turismiagentuuri Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhataja Filipp Kuhharenokiga, kelle sõnul toetab Eesti riik Eesti reklaamimist Venemaa turul. Agentuuril on plaanis avada kaks turismivälisesindust Moskvas ja Peterburis, mille ülesandeks saab nii informatsiooni edastamine firmadele kui ka seminaride ning näituste korraldamine. (Maksim Shandarov, Turinfo, 26.02-5.03)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee