Nädal välismeedias: 25. veebruar - 3. märts 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU proposals on subsidies to farmers in future member states are inadequate and quota proposals would force cuts in production, agriculture ministers from the three Baltic States said. Production limits proposed by the commission are disappointing for candidates as they were calculated on the basis of production levels during an agricultural slump in the late 1990s, the ministers said. "I don't see how we can possibly decrease agricultural production," said Estonian Agriculture Minister Jaanus Marrandi. (Afp, 28.02)

The prime ministers of three Baltic states criticized EU proposals on farm subsidies and quotas that would force production cuts in countries seeking EU membership. "The prime ministers of Lithuania, Latvia and Estonia expressed the hope that EU financial assistance should encourage the modernisation of agriculture and to ensure the development of the sector," according to a Lithuanian government joint statement. "The (proposed) transition period until 2013 could delay the creation of a common agriculture policy and creation of a common agriculture market," it said. (Afp, 1.03)

Polish President Aleksander Kwasniewski warned receiving full EU farm aid payments was not possible as the government struggled to find a response to the politically explosive issue. "We are expecting subsidies because it is part of the EU policy. But we must now understand that it is not possible to have the same policy in the EU with 10 new members because there is not enough money to have such high level of subsidies," Kwasniewski said. "The first proposal was disappointing. This is an open problem, we have to negotiate it. Some of our politicians have some dreams about it," said the president. Kwasniewski said he saw little hope of negotiating a compromise acceptable to all, but noted that the EU's farm aid program should be changed anyway in the next few years. (Afp, 25.02)

Lithuania, whose legislation would make it extremely difficult for a referendum on EU membership to pass, plans to ease the requirements before a vote likely next year, officials said. Petras Austervicius, Lithuania's chief EU negotiator welcomed the initiative to ease the referendum law. "The old referendum law is too strict and in fact does not allow to have any other except a negative decision," he said. (Afp, 26.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüssel peab endiselt tegelema küsimustega, mis on seotud inimõiguste järgimisega kandidaatriikides, ja kandidaatriikide seadustega, mis ei ole veel vastavuses ühenduse reeglitega. Komisjon on vähemuste kohtlemise suhtes eriti tähelepanelik. Üheks probleemiks selles valdkonnas on ka vene keelt kõneleva vähemuse kohtlemine. Eesti ja Läti olid sunnitud pehmendama seadusi, mis nõudsid vene keelt kõnelevalt elanikkonnalt riigikeele õppimist naturalisatsiooni saamiseks. Läti valimisseadus on aga endiselt diskrimineeriv. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 27.02)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen näeb ennast isiklikult vastutavana selle eest, et ELi ajalooline idalaienemine saaks õnnelikult läbi viidud veel enne aastalõppu. Eesmärgiks on, et laienemislepingud 10 kandidaatriigiga saaksid allkirjastatud ELi tippkohtumisel Kopenhaagenis. Kindlustamaks püstitatud eesmärgi täitmist, planeerib peaminister külastada kandidaatriike, kus "kavatseb isiklikult sekkuda mõningate probleemide lahendamisse". ELi eesistujana saab Anders Fogh Rasmusseni esimeseks sõnumiks olema eeskätt Poolale, aga ka teistele kandidaatriikidele, et nad ei ootaks Taani toetust nõudmistele saada suuremaid põllumajandustoetusi kui EK oma ettepanekutes on ette näinud. "Tuleb vaadata kandidaatriikide majanduslik-sotsiaalset olukorda. Kui nende riikide põllumehed saaksid Taani tasemel toetuseid, siis tekiks seal ju sotsiaalne ebavõrdsus," ütleb Fogh Rasmussen. Samas rõhutab ta, et debatt tulevase ühise põllumajanduspoliitika üle ei tohi saada laienemise takistuseks. (Hakon Redder, Børsen, 26.02)

Soome ajakirjandus

Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari ja Eesti on ELi kandidaatriikide eesotsas. Alanud aasta on kuuikule ajalooline. Neil on eesmärgiks lõpetada läbirääkimised ELiga selle aasta jooksul ja astuda täieõiguslike liikmetena uniooni aastal 2004. Ees on siiski raske pingutus, kuna raskemad peatükid, nagu põllumajandus ja regionaaltoetused, on endiselt avatud. EK poolne ettepanek 25%-lisest toetusest ja 10 aastasest üleminekuperioodist ei ole kandidaatriikide arvates piisav. Kandidaatriike hirmutab teise klassi kodanikeks jäämine. (Tuula Koponen, Pentti Väistö, Etelä-Suomen Sanomat, 27.02)

Siseareng

EU Commission President Romano Prodi: "We must give ourselves a constitution, which marks the birth of Europe as a political entity. As Europeans, we must take our share of the responsibility for peace and development in the world. And none of our states, acting alone, can do this." The EU's decision-making system "must be overhauled" as the 15-member union prepares to take in as many as 10 new states by 2004, he said, vowing that the commission "is ready to take on new responsibilities in fields where the future of Europe is at stake". Afp, 28.02

Uudisteagentuurid

The Convention on the Future of Europe was urged by its president to blaze the way towards a "constitutional treaty" for the EU. Valery Giscard d'Estaing told the inaugural session of the convention that it could give EU leaders, in a year's time, a set of different options for reforming EU institutions. "However, there is no doubt that, in the eyes of the public, our recommendation would carry considerable weight and authority if we could manage to achieve broad consensus on a single proposal which we could all present," he said. "If we were to reach consensus on this point, we would thus open the way towards a constitution for Europe," the former French president said. "In order to avoid any disagreement over semantics, let us agree now to call it 'a constitutional treaty for Europe." (Reuters, Afp, 28.02)

Britain's Minister for Europe Peter Hain insisted that talks on drawing up a constitution for the EU would not mean the creation of a superstate. Hain said people should not become preoccupied with labels, but should have a "sensible debate" about how the EU should develop. He said that if any EU constitution was designed as a "blueprint for a superstate" Britain would definitely oppose it. (Reuters, 28.02)

Candidates for EU membership made a forceful debut at a landmark Convention on the future of Europe, demanding more clout in its proceedings and the right to use their national languages. While grateful for the chance to help chart the EU's future, they expressed bitterness at being treated as "second class" delegates and pleaded for more equal treatment. The candidates had hoped they would be given one of the two places reserved for national parliamentarians on the 12-seat presidium. But delegates from Britain and Ireland were chosen at a meeting to which the candidates were not even invited. (Reuters, 28.02)

Finland's PM said that smaller EU states and the EC may be bulldozed by big states at a constitutional convention to decide the union's future. Paavo Lipponen, a frequent advocate of small states' rights told that preparations for the EU Convention had got off on the wrong foot and lacked transparency. "There are efforts to change the system in a direction where there would be a kind of directorate, and the Commission and small countries would be pushed out of the way," Lipponen told. (Reuters, Afp, 25.02)

One of the few Eurosceptics participating in a landmark Convention on the Future of the EU has vowed to fight the growing idea of a European constitution. While most delegates to the year-long democratic forum want to build the 15-nation bloc into a more powerful body, Jens-Peter Bonde, a veteran Danish member of the EP, says he wants to slim the EU down. "The Convention's real task is to put the Union on a diet and send more power back to the national parliaments," Bonde told. (Reuters, 27.02)

British PM Tony Blair and German Chancellor Gerhard Schröder have joined forces to call for a more streamlined and transparent EU, Blair's office said. The plans form a package of practical measures, including streamlining the EC's workload and publicly-held council of ministers' meetings. Blair and Schröder want the Council to focus on greater strategic direction by avoiding overloading agendas and by cutting down on time spent on issues left unresolved following council of ministers' meetings. (Afp, 25.02)

Portugal's PM Antonio Guterres called for the EU Charter of Fundamental Rights, which lays down political and social rights for citizens of the 15-nation bloc, to be made legally binding. Guterres wrote that "making the Charter of Fundamental Rights legally binding would give it the judicial content that is essential to guarantee those rights in the EU." (Afp, 28.02)

Italy's outspoken eurosceptic Umberto Bossi accused the EU of acting like a "Stalinist super-state" over cross-border crime-fighting referring to a decision by EU justice ministers backing a deal on cross-border asset seizures. (Reuters, 1.03)

USA ajakirjandus

105 Euroopa saadikut alustasid tööd Euroopa Tuleviku Konvendis arutamaks küsimusi, mis mitmeti on sarnased nendega, mida arutati 1787. aastal Philadelphias, kus pandi alus USA konventsioonile. Euroopa konvent püüab leida võimalusi jõudude jaotamiseks ELi suuremate ja väiksemate riikide vahel. Sarnaselt 18. sajandi Ameerikale peab Euroopa leidma paindliku valemi, mis võimaldaks suurt laienemist. Praegu on Euroopa konstitutsioon tabuteemaks Euroopas. Paljude jaoks tähendaks see üliriigi tekkimist, samas aga on kõigil selge, et konvent peab koostama mingi dokumendi. Konvendi üks asepresidentidest Belgia endine peaminister Jean-Luc Dehaene ütles: "Kui mõningaid inimesi häirib sõna konstitutsioon, ei ole minul midagi selle vastu, kui me nimetame selle 'baasdokumendiks". Saadikud konvendis jagunevad analüütikute sõnul kahte gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad need, kes toetavad föderaalsüsteemi ideed, mis võimaldaks tugevdada Brüsseli täidesaatva organi võimu. Teise ning tõenäoliselt suurema grupi moodustavad aga need, kes toetavad võimu koondamist Euroopa Nõukogusse, mille tulemusena saaksid ELi rahvuslikud valitsused säilitada enam võimu. (Thomas Fuller, International Herlad Tribune, 27.02)

Euroopa Tuleviku Konvent tähistab Euroopa suurima debati algust ning konvent näitab, kas tegemist saab olema vaid tühipalja institutsionaalse "paikamisega" või leiavad aset tõsised poliitilised muutused. Suurimaks konvendi eduks oleks, kui debatti kaasataks ka laiem üldsus. Konvendi ülesanneteks on muuta EL demokraatlikumaks, korraldada laienemisega seonduv ning tõsta ELi mainet maailmas. Olulisemaid debatte konvendis on võimude jagunemine EK ja ELi nõukogu vahel. Konventi saab pidada õnnestunuks juhul, kui suudetakse leida vastused kõige olulisematele küsimustele: majandus, välispoliitika, justiits- ja siseasjad ning laienenud ELi juhtimine. (Kristy Hughes, The Wall Street Journal, 28.02)

Euroopa Tuleviku Konvent püüab jätkata pool sajandit kestnud Euroopa integratsiooni, milles paljud näevad ka teatud vahendit USA domineerimise vastu maailmas. Laiemaks eesmärgiks on muuta EL ühtseks jõuks maailma areenil. Viimastel aastatel on Euroopa liidrid muutunud rahutuks USA poliitilise, kultuurilise, finantsilise ja sõjalise domineerimise üle. Itaalia endise peaministri Giuliano Amato sõnul on konvendi eesmärgiks "muuta Euroopa hääl kuuldavaks maailmas". Konvendi keskseks probleemiks on aga jõudude jaotumine Brüsseli ja riiklike valitsuste vahel. (T.R. Reid, The Washington Post, 1.03)

Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kutsusid üles lõpetama ministrite kohtumised suletud uste taga. Kirjas Hispaania peaminister Jose Maria Aznarile teevad kaks riigipead ettepaneku täiustada ELi tippkohtumiste töömeetodeid. Samuti arvavad Schröder ja Blair, et üle tuleks minna enamushääletuse süsteemile, hoidmaks ära Laekeni sarnaseid juhtumeid (ametite asukohtade määramine). (John Schmid, International Herald Tribune, 26.02)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi esimese konstitutsioonilise konvendi ülesandeks on muuta EL enne laienemist efektiivsemaks, töövõimelisemaks ning demokraatlikumaks. Liikmesriikide seas on selleks tugev poliitiline tahe. Isegi kui laienemist ei toimuks, vajaks EL reforme, kuna 6 liikmesriigi jaoks loodud valitsuste aparatuur ei vasta 15 riigi vajadustele. Juhul, kui konvent kukub läbi, on ELil ääretult raske taastada sidet oma kodanikega, reformida institutsioone enne kui uued riigid liituvad. EK president Romano Prodi sõnul märgib konvent "vabatahtlikku lahtiütlemist minevikust". (Peter Norman, Financial Times, 25.02)

Kasvav rahulolematus ELi kandidaatriikide seas ebavõrdsete õiguste üle varjutab Euroopa Tuleviku Konvendi tööd. Poola on väljendanud oma pahameelt konvendi keeleliste ja esindajatega seonduvate korralduste üle. Poola üks delegaatidest Jozef Oleksy süüdistas ELi parlamentääre "egoistlikus" käitumises, kuna konvendi 12 liikmelisse presiidiumisse ei nimetatud kandidaatriikide esindajat. Samuti arvas ta, et kandidaatriikide keeled peaksid konvendis saama võrdse staatuse liikmesriikide keeltega. Uniooni mõned väiksemad liikmesriigid jagavad kandidaatriikide muret. Soome peaminister Paavo Lipponen väitis, et suuremad riigid on juba paika pannud kogu protsessi tegevuskava. (John Reed, Peter Norman, Financial Times, 28.02)

Euroopa konvendi mõned liikmed sooviksid ELile konstitutsiooni, mõned räägivad föderaalsest unioonist. Samuti ei tohiks unustada, et 2002. aasta Brüssel ei ole sama, mis 1787. aasta Philadelphia. ELi liikmesriigid ei ole vastselt vabastatud kolooniad, vaid poliitiliselt iseseisvad riigid pikaajaliste traditsioonidega. EL ei ole pooleldi föderaalne valitsus, samuti ei ole ta ka tavaline rahvusvaheline organisatsioon. Pole kahtlustki, et EL peab üle vaatama oma funktsioonid ja struktuuri. Samuti tuleb taastada uniooni usaldusväärsus kodanike jaoks, milleks ei piisa ainuüksi suuremast teovõimest. Otsuste tegemised tuleks muuta avatumaks, lepingud ja erinevad protseduurid peaksid olema arusaadavamad. Küll aga ei tohiks EL dubleerida rahvuslikke demokraatlikke struktuure. Euroopa Tuleviku Konvent peaks püüdma jõuda laiema avalikkuseni ning pidama avatud debatti selle üle, mida ning millisel moel tahaksid eurooplased teha üheskoos. Ainult juhul, kui konvendi saadikud suudavad vältida kuiva debatti föderalismi ja rahvuslikele valitsustele enama võimu koondamise üle, on olemas võimalus kokkulepete saavutamiseks. (Financial Times, 28.02)

Euroopa konvendi presidendiks valitud prantslane Valery Giscrad d'Estaing ei ärata usaldusväärsust. Ajaleht nimetab suureks miinuspooleks prantslase puhul seda, et Giscard võib juhatada konvendi suunas, mis kajastab traditsioonilist prantslaslikku lähenemist valitsemisele, millele on iseloomulikud mitte sedavõrd liberté, fraternité, egalité, kuivõrd elitismé, dirigismé, technocratié. Sellel kolmainsusel põhines ka algupärase Euroopa Ühenduse loomine, mis pandi paika 1957. aasta Rooma lepinguga. Selles sätestatud regulatsioonid toimisid hästi väikesekooseisulisele ühendusele, kuid ei ole sobilikud 15 liikmesriigist koosnevale liidule, ammugi aga mitte laienenud ELile. Ajaleht näeb ohtu, et Giscard võib taotleda tugevamat tsentraliseeritud ELi, mis tähendaks tugevamat EKd ning juhtivat rolli viiele suurriigile. Ajalehe sõnul on oma inimestele Euroopa lähemale toomisel parimaks vahendiks EP tugevdamine. Mitmed ELi Nõukogu istungid peaksid olema avatud telekaameratele ja avalikkusele. Samuti peab tõhusamalt kohaldama toetuste maksmise põhimõtet, otsuseid tuleks teha enam eraldi riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil. (The Independent, 28.02)

Euroopa Tuleviku Konvent on vajalik, kuid väga ohtlik projekt. 2002. aasta Euroopa on nagu köök, milles on liiga palju kokkasid: üleküllastunud kindralitega armee ning tõsised distsiplinaarsed probleemid ametiastete jaotuses. Inglismaa, Itaalia ja Hispaania ettepanekud tugevdada riiklike valitsuste jõudusid ministrite nõukogu kaudu töötab vastu soovile muuta EL vajalikumaks tavainimestele. Saksamaa poolt väljapakutud föderaalse uniooni idee annaks ajalehe arvates ELile tõelise jõu ja tähenduse Euroopa inimeste elus. (The Guardian, 28.02)

Soome peaminister Paavo Lipponen süüdistas ELi suuremaid riike püüdluses jätta kõrvale väiksemaid liikmesriike nüüd, mil unioon valmistub institutsionaalsete reformide uueks ringiks. Lipponeni sõnul pole kogu reformide protsess algusest peale avameelne olnud. Ta väidab, et pole kahtlustki, et kellelgi on kavas muuta kogu süsteem suurriikide nõukoguks, EK ja väikesed riigid aga tõrjutakse eemale. Soome peaminister sõnas, et ainult ELi liikmesriikide võrdne kohtlemine tagab unioonile usaldusväärsuse. (Nicholas George, Peter Wise, Financial Times, 25.02)

Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kirjutasid oma avalikus pöördumises Hispaania peaminister Jose Maria Aznarile, et tähtsaid otsuseid ELi tuleviku üle peaksid tegema liikmesriikide valitsused, aga mitte EK. Seni on Saksamaa olnud föderaalse uniooni, tugeva EP ja EK pooldaja. Mõnede ELi diplomaatide sõnul peitub muutus Saksamaa seisukohtades Schröderi pahameeles mitmete Brüsseli otsuste üle, mis on kahjustanud tema väljavaateid valimistel. Berliin on samuti pahane EK plaanide üle, mis lõpetaksid Volkswageni ülemvõimu Euroopa autoturul, samuti plaanitakse Berliinilt ära võtta kontroll konkurentsipoliitika üle. (Andy McSmith, Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph; Ian Black, The Guardian, 26.02)

Tony Blair ja Gerhard Schröder pakkusid oma ühiskirjas Jose Maria Aznarile välja idee, kuidas tugevdada Ministrite Nõukogu. Kirjas rõhutatakse vajadust muuta otsuste tegemised läbipaistvamaks. Kaks riigipead leiavad, et tippkohtumised peaksid olema lühemad ning ministrite kohtumistele tuleks lubada ka meedia. Neis ideedes nähakse Schröderi soovi parandada suhteid Pariisiga ning taaselustada praegu vankuvat Prantsuse-Saksa telge, mis kunagi oli ELi selgrooks. Blairi ja Schröderi ettepanekud võetakse vaatluse alla märtis Barcelonas toimuval tippkohtumisel. (Stephen Castle, The Independent, 26.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa konvendis Prantsusmaad esindav Euroopa asjade minister Pierre Moscovic ütleb, et Euroopa tulevik ei saa olla ainult "valitsustevahelises" tegevuses vaid otse vastupidiselt tuleb põhjalikult ümber kujundada institutsioonide kolmik - EK, Nõukogu, Parlament - säilitades need, ent samas neid põhjalikult uuendades, kohandades neid uueks sajandiks ja liikumiseks Euroopa Ühendriikide poole. (Henri de Bresson, Le Monde, 28.02)

Jean-Luc Dehaene, kes on Euroopa Tuleviku Konvendi asepresidendiks, ei ole vastu konvendi võrdlemisele Philadelphia konvendiga, kuna see rõhutab käimasoleva konvendi olulisust, kuid selle eesmärgiks ei ole Euroopa Ühendriikide või superriigi loomine. (Pierre Bocev, Le Figaro, 28.02)

Konvendi peamiseks ülesandeks on liidu reformimine, kuna EL töötab praegu “väga halvasti”. Ühenduse institutsioone reformimata mõjuks 10-12 liikmesriigi lisandumine ELile halvavalt ning seega närbuks üks II MSi järgsete aastate edukamaid poliitilisi ja majanduslikke ilminguid. Konvendi lõplik konstitutsiooniline tekst peaks olema “lihtne, ambitsioonikas ning eelkõige paindlik”. (Arnaud Leparmentier et Laurent Zecchini, Le Monde, 1.03)

Mis on lõpuks konvendi missioon? Kõlas arvamus, et kui Laekenis püstitati tervelt kuuskümmend küsimust, näitab see, et tegelikult ei teata mida tahetakse. Vaatamata kollektiivsele soovile ehitada üles homne ELi tulevik, kerkisid esiplaanile konvendi liikmete isiklikud mured. Kandidaatriikide mureks oli, et ei järgita võrdsuse põhimõtet. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 2.03)
Konvendis ei puudu ka skeptikud. Lennart Meri sõnul on konvent sarnane ”Luikede järvega”. “Väga kena ballett aga kõik teavad selle lõppu juba ette." (Pierre Bocev, Le Figaro, 1.03)

Rootsi ajakirjandus

Rootslasest EK liige Margot Wallström ei jaga Rootsi valitsuse seisukohta, et EL peaks esmajärjekorras olema riikidevaheline projekt. Sel juhul on väiksematel riikidel, nagu Rootsi, oht jääda võimust kõrvale. "Ma usun, et paljud kardavad Euroopa superriigi loomist. Kes seda tegelikult ikka tahaks? Rootsi hirm kaotada oma rahvuslik ja kultuuriline identiteet ei ole ainulaadne. Nimetatud hirmust ei peaks aga tekkima konflikti selle üle, et paljude teemade joaks on rahvusriik tänapäeval liiga väike. Kõiki probleeme ei saa lahendada rahvusriigi piires, need tuleb sageli tõsta Euroopa või teatud juhtudel isegi globaalsele tasandile," ütleb Wallström. Ebameeldivaks peab Wallström situatsiooni, kus tuleb valida föderalismi ja riikidevahelise koostöö vahel. Ühtlasi rõhutab ta EK tasakaalustavat ülesannet ELis: "Kõige parem viis kaitsta väikeste riikide huve on EK kaitsmine ja viimasele tugeva positsiooni andmine. Selliste järeldusteni on jõudnud ka enamik väikeseid ELi liikmesriike.” (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 27.02)

Rahvuslike parlamentide rolli on vaja suurendada. Selline oli Birgitta Dahli juhitud Rootsi parlamendi delegatsiooni sõnum Brüsselis, kus ELi esindajatega arutati tulevikku puudutavaid küsimusi. "Praegu valitsev suur demokraatiakuristik tulebki sellest, et paljud rahvuslikud parlamendid tunnevad, et neil ei ole piisavalt sõnaõigust. Konvendi ülesandeks peaks seega olema nende parlamentide tulevikurolli määratlemine," ütles Rootsi ELi ekspert Peter Ludlow. Kõige olulisemaks ülesandeks jääb tema sõnul siiski ELi eesmärkide ja ELi liikmesriikide kodanike ootuste ELi suhtes formuleerimine. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 26.02)

Euroopa Tuleviku Konvendi presidendi Valéry Giscard d´Estaingi sõnul peab konvent suutma aasta pärast esitleda ettepanekuid ELi konstitutsioonilise põhiseaduse kohta. Põhiseadus peaks lihtsalt ja selgelt vastama küsimustele ELi sisesest võimu jagamisest, kodanike õigustest, demokraatia kontrollist nagu ka ELi rollist maailmapoliitikas. Giscard d´Estaingi arvates võiksid nimetatud ettepanekud põhiseaduse kohta minna ELi liikmesriikides rahvahääletusele. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 1.03; 28.02)

Konvent, mis koosneb poliitikutest ja parlamentide liikmetest, töötab ühe aasta jooksul ELi tuleviku organisatsioonidega. Autori sõnul on konvendi idee näol tegemist ELi liidrite musta südametunnistusega, et ELi liikmesriikide kodanikel on olnud liiga vähe toimuva üle kontrolli. Kõigest hoolimata leiab autor, et pigem püütakse kogu konvendi looga ELi liikmesriikide kodanikele lihtsalt puru silma ajada. Eelnenust lähtuvalt võib aga idee autoreid tabada oodatust vastupidine efekt. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 26.02)

Ühtne asüüli- ja migratsioonipoliitika, mis on vastu võetud enamuse heakskiidul. Nimetatu on üks neljast punktist, millele Rootsi valitsus kavatseb rõhuda ELi Tuleviku Konvendis. Järgmiste punktidena on nimekirjas põllumajanduspoliitika reformimine, selgepiirilisem kriminaalõiguse alane koostöö ning suurem avatus ja osalusvabadus kõikide ELi organite vahel. Lisaks loetletule leiavad Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén ja Rootsi valitsuse esindaja konvendis Lena Hallengren, et efektiivsemalt võiks toimida ka riikidevaheline koostöö. (Lena Hjelm-Wallén, Lena Hallengren, Dagens Nyheter, 28.02)

Norra ajakirjandus

Põhjamaade esindajad lähevad ELi Tuleviku Konventi sõnumiga saavutada suurem demokraatia ja avatus ning võidelda väikeste riikide õiguste eest. Artiklis antakse ülevaade Põhjamaade esindajatest Tuleviku Konvendis. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, 28.02)

Soome ajakirjandus

Saksamaa ja Suurbritannia tahavad saada ELi uuteks liidriteks. Warwicki Ülikooli doktor Philippa Sherringtoni sõnul mängivad Saksamaa ja Suurbritannia kavalat mängu, millest saavad kasu mõlemad. Riigid peavad debatti, mis tugevdab vastastikuseid positsioone. Mis juhtub ELi väikeriikidega kui Saksamaa ja Suurbritannia leiavad üksteist ELis? Väikestele jääb abistav roll. Analüütikud ja ELi ametnikud usuvad, et tuleviku suundumused määratakse suurte poolt. Otsuste tegemise protsessi ollakse muutmas paindlikumaks, mis tähendab väikeriikide sõnaõiguse vähendamist. Väikeriikidele jääb võimalus otsida endale liitlasi tähtsates küsimustes. Sama võimalus on loomulikult ka suurtel ELi riikidel. "Saksa ja Inglise liit ei ole mingil juhul püsiv. Pärast laienemist muutub liitlaste vahetamine senisest üldisemaks ja olukorrapärasemaks," arvab Sherrington. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 26.02)

Soome peaminister Paavo Lipponen soovib lõhkuda suurte riikide eesõiguseid ELis. Tema arvates ei peaks suurtel riikidel olema võimu, mis ei rajane kas elanike arvul või erilistel panustel nagu raha, või valmisolekul anda oma sõjalised jõud uniooni kasutada. Praktiliselt lammutaks Lipponen Nizza lepinguga määratud võimujaotuse, mille kohaselt mõned suured ELi asutajad riigid said hääleõiguse ajaloolistel põhjustel. (Atte Jääskeläinen, Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; Etelä-Suomen Sanomat, 25.02)

Soome peaminister Paavo Lipponeni hirm väikeseid liikmesriike ja EKd kõrvale jätvast kohtlemisest ELi reformimisel ei ole asjatu. Sama koges Lipponen juba Nizzas kokku lepitud, kuid pooleli jäänud reforme ette valmistades. Vanad hirmud saavad veelgi kinnitust Gerhard Schröderi ja Tony Blairi ühisest kirjast. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 27.02)

Kes ütleb, et Soome poliitiline juhtkond ei tule oma ülesannetega toime? Vähemalt sel korral löödi küll naelapea pihta, kui peaminister Paavo Lipponen hakkas hoolt kandma väikeste ELi riikide positsiooni eest. Väikeriikide mõjuvõimu kaitsmine on kaua olnud Lipponeni “lemmiklapseks”. Nüüd oli teema esiletõstmine lausa sotsiaalne tellimus, kui ülesandeks on määrata suunad ELi tulevasele arengule ja avastada uusi organisatoorseid mudeleid, mis vastaksid ka laienemisega kaasnevatele väljakutsetele. (Markku Hurmeranta, Taloussanomat, 27.02)

Unioon on endiselt tugev valitsustevaheline süsteem. Esindatus uniooni ametites peaks olema seotud riikide hulga, mitte suurusega. Praeguses unioonis on väikeseid riike kümme ja suuri viis. Kõrgema taseme ametnikest moodustavad enamuse (60%) siiski suurte liikmesriikide kodanikud. EKsse värbamisel pürgitakse liikmesriikide võrdväärse kohtlemiseni läbi võrdse esindatuse EKs. (Milla Lehtimäki, Helsingin Sanomat, 25.02)

Algas töö ELi põhiseaduse koostamiseks. Giscard alustas auahne plaaniga kirjutada ELile oma põhiseadus, siiski ei hakka ta seda tegema üksi. Giscardi poolt juhitud konvendis on 105 liiget. Avakohtumise st võttis teiste hulgas osa ka Eesti ekspresident Lennart Meri, kes esindab Eesti valitsust. Kandidaatriikides on kurdetud, et nende esindajaid ei ole konvendi esimeeste seas ning nende rahvasaadikuid ei kutsutud konvendi parlamendi esindajate esimesele kohtumisele. Siiski ei kavatse Meri nukrutseda, vastupidi – ta on rahul sellega, et lõpuks ometi on seatud eesmärgiks kirjutada liidule selge põhikiri. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 1.03)

Tuleviku Konvendil on kaks peamist ülesannet: suurendada ELi efektiivsust ja samas vähendada demokraatia puudujääki. Ülesanne on vägagi raske. Konvent on esimene omalaadne ELi ajaloos ja teeb oma tööd rohkemal või vähemal määral avalikult. Kui hakatakse rääkima uniooni arendamisest, jäävad ette kaks hirmuäratavat sõna: “põhiseadus” ja “föderalism”. (Pentti Sadenniemi, Helsingin Sanomat, 3.03)

Soome majanduselu komisjoni EVA uurimusest "Soome, EL ja maailm". Soomlaste kriitilisus ELi liikmelisuse suhtes on tugevnenud. Uurimus näitab, et negatiivselt suhtub ELi liikmelisusesse 31% kodanikest. Paar aastat tagasi oli vastav arv 26%. Samuti on langenud ELi pooldajate arv 44%-lt 37%-le. Uurimuse kohaselt on soomlaste arvates viieks tähtsamaks teemaks ELis: rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamine, väikeste riikide mõjuvõimu suurendamine, rahvuslike kultuuride kaitsmine, Soome maamajanduse elujõulisuse kaitsmine ja võimu ning bürokraatia vähendamine ELis. Sama küsitluse kohaselt ei paku soomlastele huvi ka NATO-liikmelisus. Praeguses olukorras pooldab NATOga liitumist vaid 11% elanikest. Juhul, kui Balti riigid ja Rootsi liituksid NATOga, pooldaks Soome liitumist 30% elanikkonnast. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 25.02; Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; Kirsti Pohjoinen, Turun Sanomat, 26.02)

EMU ja Majanduspoliitika

Soome ajakirjandus

EL tahab ühtlustada alkoholiaktsiisi. Alkoholiaktsiisi erinevused ELi liikmesriikides väheneksid vähesel määral, kui EK poolt valmistatav ettepanek saab liikmesriikide heakskiidu. Avalikkuse ette jõudnud info kohaselt kavatseb EK tõsta praegust alkoholi miinimumaktsiisi. Samuti kavatseb EK seada aktsiisile ülempiiri, mis ei oleks madalam ühegi liikmesriigi praegusest tasemest. Siis saaks ka Soome jääda oma kõrgete aktsiiside juurde, kuid seda ei saaks tõsta isegi inflatsiooni võrra. Ajaleht Finacial Times arvestas, et ELi liikmesriikide kõige kõrgemat õlleaktsiisi küsiv Soome jõuaks ülejäänud ELi tasemele alles aastal 2058. Siiski ei ole vaja nii kaua oodata, kuna juba praegu on tarvitusele võetud meetmeid maksude alandamiseks. Näiteks lõpeb 2004.a. üksikisikute alkoholi sisseveo piirang, pärast mida saab teistest ELi riikidest Soome tuua 10 l kanget alkoholi, 90 l veini ja 110 l õlut. On üsna tõenäoline, et samal aastal saab ka Eestist ELi liige. "Eesti ei ole taotlenud alkoholile mingeid üleminekuperioode, seega alkoholi toomine Eestist vabaneb kohe pärast liitumist ELiga," ütleb valitsuse nõunik Irmeli Virtaranta Soome rahandusministeeriumist. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 25.02; STT, Aamulehti, Helsingin Sanomat, 23.02)

JULGEOLEK

The Baltic States welcomed new proposals to improve cooperation between NATO and Russia, confident that Moscow will not be able to block their entry into defence alliance. "The new proposals could in fact enhance our chances as the new format would take off the table at least some of the worries Russia could have in relation to NATO enlargement," said Harri Tiido, Estonia's top diplomat for NATO relations. Afp, 27.02

Uudisteagentuurid

The Baltic States welcomed new proposals to improve cooperation between NATO and Russia, confident that Moscow will not be able to block their entry into defence alliance. "Only members of the alliance will make the decision as to which countries come in at the Prague summit," US NATO envoy Nicholas Burns said. "No countries aside of NATO can have a veto over this enlargement decision," he said. But the Baltics, which have had chilly relations with Russia since regaining independence from Moscow in 1991, see a rapprochement between NATO and Russia as improving security in the region and boosting their chances of getting into the alliance. The new proposals "could in fact enhance our chances as the new format would take off the table at least some of the worries Russia could have in relation to NATO enlargement," said Harri Tiido, Estonia's top diplomat for NATO relations. (Afp, 27.02)

Russia would not get a seat on NATO's top decision-making body but a new NATO-Russia council would be created under proposals put to Moscow, Nicholas Burns said during a visit to Lithuania. The US envoy also dismissed as "fundamentally inaccurate" some recent articles in the media saying that after reform and enlargement NATO will cease being a collective defence organisation and become a political organisation. At the Prague summit "NATO will reconfirm as far into the future as one can possibly see that we will be a collective defence organisation. We are a military organisation and our principal purpose is to defend the members of the alliance in Europe and North America," said Burns. (Afp, 27.02)

"Britain remains a supporter of NATO enlargement. We believe that this will contribute to the greater security of Europe," British Defence Secretary Geoff Hoon told during a visit to Latvia. "All candidates must maintain momentum in defence reform," he said. (Reuters, 26.02)

Russia and NATO have exchanged proposals for a new joint council, the opening moves in a drive to cement Moscow's newfound friendship with the West and secure its goodwill as the alliance prepares to expand eastwards. Diplomats said a deal on the forum, under which Russia would sit as an equal with the defence alliance's 19 nations and have a say in decision-making, will almost certainly be ready for a NATO foreign ministers' meeting in Reykjavik, Iceland, this May. (Reuters, 26.02)

“NATO-Venemaa suhted on üsna tihedad ja tugevad, aga vetoõigust alliansis Moskva ei saa”, teatas NATO esindaja Yves Brodeur. NATO on tänulik Venemaa president Vladimir Putinile koostöö eest pärast 11. septembrit, aga NATO ei kavatse anda Venemaale alliansi liikmetega võrdset staatust Põhja-Atlandi Nõukogus (Interfax, 26.02)

Venemaa ja NATO esindajad planeerivad läbi viia konsultatsioone “20” liidu moodustamiseks. Konsultatsioonide käigus arutatakse Venemaa ja NATO koostöö uue organi loomise perspektiive “20” formaadis. (Interfax, 27.02)

NATO peasekretär George Robertson arvab, et uus NATO-Venemaa suhete formaat ei eelda Venemaa sekkumist alliansi otsuste vastuvõtmise protsessi. Robertson väidab, et Venemaa ei saa faktiliselt NATO liikmeks ja Põhja-Atlandi Nõukogu ei kaota oma autonoomiat otsuste vastuvõtmisel. (RIA Novosti, 28.02)

Historically neutral Finland should join NATO and a decision on whether to do so will be taken by the government and the parliament that emerge from elections next year, Finnish Defence Minister Jan-Erik Enestam said. (Afp, 28.02)

The survey for the Centre for Finnish Business and Policy Studies found 65% of Finns want their country to remain militarily non-aligned. Finns were lukewarm to the EU's planned expansion into Eastern Europe. (Reuters, 25.02)

USA ajakirjandus

Lääne diplomaatide sõnul kajastavad eelolevad muutused NATOs (uus suhe Venemaaga, suur idalaienemine) alliansi radikaalset ümberhindamist USA poolt. Bushi administratsiooni ametnikud on avalikult välja öelnud, et NATO peab võimaluse korral olema avatud ka Venemaa jaoks. See märgib USA soovi muuta allianss poliitiliseks organisatsiooniks, milles sõjalised küsimused oleksid teisejärgulise tähtsusega. (Joseph Fitchett, International Herald Tribunel, 26.02)

"NATO 20" (19 liikmesriiki + Venemaa) hakkab olema paralleelne organ Põhja-Atlandi Nõukogu kõrval, kuid ei asenda nõukogu. Ühe Lääne diplomaadi sõnul on eesmärgiks tuua Venemaa NATOle lähemale, säilitades allianss sõjalise organisatsioonina: "On palju asju, mida me võime teha koos Venemaaga, kes ei ole enam vaenlane ning on muutumas sõbraks." NATO ei soovi muutuda poliitiliseks organisatsiooniks ning loobuda alliansi ühise kaitse põhimõttest, isegi nüüd, mil Venemaas ei nähta enam ohtu. (Steven Erlanger, The New York Times, 26.02)

Nüüd, mil NATO on pakkunud Venemaale uut suhet, peab allianss tegema endale selgeks, millised ettevaatusabinõud on võetud tarvitusele kindlustamaks, et Venemaa ei püüaks tekitada lõhet Euroopa ja USA vahele. (The Washington Times, 27.02)

Suurbritannia ajakirjandus

USAd süüdistatakse Balti riikide eelistamises NATO uute liikmesriikidena. Selles nähakse USA president George W. Bushi soovi saata Moskvasse kindel signaal selle kohta, et Venemaal ei ole enam mingisuguseid imperialistlikke õigusi Balti riikide üle. (Micahel Evans, The Times, 25.02)

NATO suursaadikute kohtumisel lepiti kokku alliansi koostöö osas Venemaaga. Juhul, kui Venemaa nõustub NATO ettepanekutega, muutuks allianss sõjalisest kaitseliidust julgeoleku- ja poliitiliseks organisatsiooniks, mis kaasaks kõik endise Varssavi pakti riigid. Uus NATO ja Venemaa vaheline suhe loodetakse ametlikult kinnitada mais Reykjavikis toimuval alliansi välisministrite kohtumisel. Vastavalt lepingu tingimustele saaks Venemaa võrdse staatuse alliansi 19 liikmesriigiga. Siiski ei saaks Venemaa vetoõigust ühegi NATO liikmesriigi elulisi huve puudutavates otsustes, ühtlasi küsimustes, mis on seotud sõjaliste otsustega. Samuti ei laieneks Venemaale NATO viies artikkel. Venemaa ja NATO partnerluse põhiteemadeks saaksid rahuoperatsioonid, massihävitusrelvastust puudutava info vahetamine ning mere- ja õhupäästeoperatsioonid. (Judy Dempsey, Financial Times, 25.02)

NATO pressisekretär Yves Brodeur kinnitas, et Venemaaga senisest tihedama suhte loomine ei tähenda alliansis Venemaale vetoõiguse andmist. Samuti ei muutu NATO peamine roll, allianss jääb sõjaliseks kaitseliiduks. NATOs pelgab nii mõnigi alliansi poliitilistes küsimustes Venemaale liiga suure mõju andmist. Ka Moskvas on palju neid, kes on uue suhte osas kahtleval seisukohal, eriti nüüd, mil NATO plaanib idalaienemist. (Paul Ames, The Independent, 25.02)

NATO teeb tõenäoliselt Venemaale ettepaneku hakata osalema alliansi uues otsuste tegemise nõukogus. NATO jääb võimsaks sõjaliseks organisatsiooniks. Ometi nüüd, mil alliansi põhivaenlane NL on kokku varisenud, püüab NATO endale leida uut ülesannet. Koheselt pärast 11. septembri sündmusi rakendas NATO viienda artikli, kuid sellest hoolimata jäeti allianss sõjas Afganistaniga kõrvale. Viimane oli märgiks sellest, et USA ja Euroopa sõjalised jõud ei ole tasakaalus. Kuid oleks vale arvata, et NATO oleks kasutu, allianss võib mängida olulist rolli globaalses julgeolekus ja ka Venemaa võib selles anda oma panuse. Venemaa alaline koht alliansis võimaldaks tugevdada NATO ja Venemaa vahelist senist kohati habrast suhet. Samuti võidakse selle suhte kaudu rahustada maha Venemaad NATO idalaienemise osas, mis kaasab tõenäoliselt Balti riigid. Uus suhe Venemaaga ei tohiks aga domineerida NATO üle. (Financial Times, 25.02)

USA vabariiklastest senaatorid on vastu NATO laienemisele endistesse ida-bloki riikidesse, põhjendades seda sellega, et laienemine muutuks alliansi jaoks koormavaks ning laiendaks USA sõjalisi kohustusi riikidesse, keda ei toetata eriti Washingtonis. Nähakse ohtu, et laienemise tulemusena muutuks NATO ÜRO minivariandiks Euroopas. USA presidendi George W. Bushi administratsioon aga on avaldanud tugevat toetust alliansi laienemisele, mis peaks kaasama Eesti, Läti ja Leedu. (Richard Wolffe, Financial Times, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

NATO ja Venemaa on pidamas läbirääkimisi lepingu üle, mis annaks Venemaale uue ja senisest kõrgema staatuse koostöös NATOga. Idee on luua ühine organ NATO 19 liikmesriigi ja Venemaa vahel nimega "NATO 20-formaadis". Seega istuks Venemaa võrdväärsena tähestiku järgi Portugali ja Hispaania vahel ning saaks täieõiguslikuna kaasa rääkida otsustes, mis puudutavad tuhandeid ühiseid teemasid. Venemaal puuduks aga vetoõigus. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 28.02; 26.02)

Rootsi ja Soome valmistavad ühisel initsiatiivil ette PfP koostöö süvendamist ja Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) arendamist. Plaanide kohaselt peaks ettepanekud esitatama NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisel Reykjavikis käesoleva aasta maikuus. Soome välisminister Erkki Tuomioja sõnul pärineb initsiatiiv soovist kindlustada alliansivabadele riikidele, isegi pärast eesseisvat NATO laienemist, olulise ja huvitava informatsiooni saamine NATOst ning head võimalused kujundamaks oma nägemust aktuaalsetes küsimustes. (Jan-Anders Ekström, Svenska Dagbladet, 1.03)

Soome ajakirjandus

Soome ja Rootsi valmistavad ette ühist ettepanekut PfP arendamiseks. Neutraalsed riigid valmistuvad kohanema NATO suurte muudatustega ja püüavad säilitada oma mõjuvõimu praegustes koostööraamides. Soome peaminister Paavo Lipponen kinnitas ettepaneku valmistamist. Ta rõhutas, et alustatud on neutraalsuse põhjalt. Arenguprojektid ei tähenda seega uusi samme või praegusest kaugemale ulatuvaid suhteid NATOga. "Vajaduse korral teeme järeldusi 2004. aastal.” Koostöös NATOga eristab Lipponen kahte suunda: praktiline rahupartnerlustegevus ja selle raames näiteks kriisireguleerimine ning osalemine poliitilisel foorumil, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus (EAPC). "Nende kahe arendamises on küsimus," ütles Lipponen. Soome ja Rootsi algatuse taustaks on NATO laienemine. Peaministri sõnul olukord muutub, kui paljud praegused partnerid lähevad teisele poole lauda. Soome ja Rootsi tahavad ka uues olukorras säilitada oma mõjuvõimu ja pürgivad selles suunas Lipponeni sõnul "ühel sammul". (Kirsti Pohjonen, Turun Sanomat, 27.02)

Soome ja Rootsi ettevalmistatav ühine ettepanek neutraalsuse arendamiseks liituks ka rahupartnerluse ja EAPC-ga. Algatus näitab tahet reageerida muutustele, kuid reaktsioon on tagasihoidlik võrreldes muudatuste kiirusega. Kui Balti riigid saavad NATO liikmeteks ja Venemaa on NATOga tihedamalt seotud, siis muutub Soome julgeolekupoliitiline keskkond põhjalikult. See tähendab samas ka seda, et Soome suhted NATOga tuleb läbi vaadata täiesti uutel alustel. 2004. a. Soome julgeolekupoliitilisest kontseptsioonist on saamas väga oluline suunavalik Soome julgeolekupoliitikas. (Juhtkiri, Kaleva, 27.02)

Visiidil Moskvasse kinnitas Soome peaminister Paavo Lipponen Venemaa president Vladimir Putinile, et Soome peab neutraalsusest kinni veel vähemalt kaks aastat. Samuti selgitas Lipponen Putinile Soome-Rootsi ühiseid plaane nende NATO-suhte arendamisel. Putin tõdes omakorda, et neutraalsus on tema arvates Soomele hea positsioon. (Pekka Hakala, Helsingin Sanomat, 1.03)

Venemaa ajakirjandus

NATO kinnitas, et plaanid tihedamast koostööst Venemaaga on jõudmas lõppfaasi, kuid eitas teateid nagu pakutaks Moskvale kohta NATO poliitilisi otsuseid tegevas organis. Nii NATOs kui Venemaa sõjalises ladvikus on jõude, mis on vastaspoole suhtes endiselt kahlustavad, Moskva on seda eriti NATO laienemise suhtes. Brüsselis baseeruva Euroopa julgeoleku ja desarmeerimise keskuse direktor Sharon Riggle'i sõnul on Venemaa leppinud NATO laienemisega ida suunas. "Baltlased ühinevad NATOga sümboolsetel poliitilistel põhjustel. Moskva teab, et see pole strateegiliselt tähtis samm." (The Moscow Times, 26.02)

Financial Timesi ja AP teineteisele vasturääkiv informatsioon Londonis toimunud NATO saadikute nõupidamise kohta lubab teha järelduse, et NATO kõrgemates sfäärides pole veel ühist seisukohta, mida teha Venemaaga. Pärast 11. septembrit sai küll selgeks, et ilma Venemaata ei saada terrorismist jagu, samal ajal ei taha aga USA kaotada bloki sõjalist iseloomu ega laiendada Venemaale põhikirja 5. punkti. (V. Skossõrev, Vremja MN, 26.02)

Autor usub, et NATO ettepanekud tihedamaks koostööks Venemaaga on siirad ja pole sugugi mõeldud venelaste järjekordseks petmiseks või vahetuskaubaks Iraagi eest, nagu Moskvas arvatakse. Toimuv on 11.09 protsesside jätk; USA on huvitatud Vene osaluse formaliseerimisest ja kõikehaarava julgeolekusüsteemi loomisest. (Vitali Portnikov, Vedomosti, 27.02)

Lääne pressist saadud infost NATO plaani kohta koostööst Venemaaga järeldub, et eraldi saavad olema NATO ja NATO 20. Venemaad võetakse kui vaest sugulast või “halli hunti”: mingite sõjasaladuste juurde teda muidugi ei lasta, kampa kutsutakse teda ainult sellepärast, et ta ei läheks hüsteeriasse kui sügisel võetakse NATOsse Balti riigid. Lepingut pakutakse Venemaale üheks aastaks, hiljem pole seda enam ju vaja. (Andrei Levkin, Smi.ru, 27.02)

Varem NGs Balti riikidest kirjutanud Viktor Sokolov NATO show’st, mis mõeldud Venemaa lepitamiseks NATO laienemisega Venemaa piirideni: 1. NATO kontrollreisid kandidaatriikidesse (võimalik, et autsaidereiks jäävad Albaania, Rumeenia ja Eesti, viimases vahetuvat valitsused liig sagedasti); 2. NATO 20; 3. USA suhted NATO teiste liikmesriikidega pärast 11.09. (Viktor Sokolov, Strana.ru, 27.02)

Balti riikidest NATO suunal enam edusamme teinud Leedu armastab toetuda Poola näitele, unustades, et Poola NATOsse astumisele järgnes pikk suhete jahenemise periood Venemaaga. Leedu ja Läti elanike toetus NATOga ühinemisele pole valdav. (Vjatsheslav Jelagin, Nezavisimaja Gazeta, 28.02)

NATO Parlamentaarsel Assambleel on venelastel eesotsas Duuma kaitsekomitee esimees Andrei Nikolajeviga kavas veelkord kinnitada oma negatiivset suhtumist NATO laienemisesse. "Tagalast" toetab venelaste häält vene armee, viies Venemaa lääneosas märtsi alguses läbi õppused, kus osalevad nii lennu, maa-kui merevägi. Kuna NATO laienemist ei õnnestunud ära hoida, püüab Vene armee minimaliseerida laienemise tagajärgi Venemaa julgeolekule. (Juri Golotjuk, Vremja Novostei, 1.03)
NATO ees on praegu 3 arenguvarianti: 1. muutuda OSCE sarnaseks poliitiliseks struktuuriks, tegutsedes vaid Euroopas ja laieneda Kesk- ja Ida-Euroopasse - Riigidepartemangu eelistus; 2. ei mingeid erilisi muutusi – Pentagon; 3. NATO tuleb ümber formeerida võitlemaks rahvusvahelise terrorismi ja massihävitusrelva levikuga - senaator R. Lugar jt. (Viktor Samohhin, Grani.ru, 28.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

“Eesti poliitika võib baseeruda ainult rahvusvahelisel koostööl,” arvab peaminister Siim Kallas, kes kohtus NATO delegatsiooniga. Kallas kinnitas uue valitsuse valmisolekut jätkata eelmise valitsuse välispoliitilist kurssi ja viia kaitsekulutused 2%-ni SKPst. (Interfax, 25.02)

Eestit külastas Suurbritannia kaitseminister Geoffrey Hoon. Visiidi käigus arutasid pooled küsimusi, mis puudutavad NATO laienemist, Eesti ettevalmistamist allianssi astumiseks ning uusi suhteid Venemaa ja NATO vahel. (RIA Novosti, 25.02)

Eestis viibis visiidil Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus Eesti president Arnold Rüütli ja peaminister Siim Kallasega. 2002. a. teisel poolel on Taani ELi eesistuja ja sellega seoses arutati eelkõige ELi laienemisega seonduvat. Pooled arutasid ka NATO laienemise, Euroopa julgeoleku ning regionaal- ja kahepoolse koostöö probleeme. (Interfax, 28.02)

Leedus algas Balti Ministrite Nõukogu istung. Leedu, Läti ja Eesti peaministrid leppisid kokku Baltimaade eurointegratsiooni ühistes eesmärkides. Peaministrid arutasid ELi ja NATOsse astumise küsimusi. (Interfax, 1.03)

Eesti Parlament otsustas saata oma sõdurid Kõrgõzstani. 15 Eesti sõjaväelast sõidab Kõrgõzstani USA poolt loodud rahvusvahelise koalitsiooni jõudude koosseisus terrorismivastases operatsioonis osalemiseks. Eesti sõjaväelased ja nende Läti ning Leedu kolleegid osalevad operatsioonis Taani vägede koosseisus. Missiooni tähtaeg on üks aasta. (Interfax, 27.02)

Reformierakonna liige Toomas Savi valiti taas Riigikogu esimeheks. Savi poolt hääletas 67 ja vastu 17 riigikogu liiget. (Interfax, 28.02)

EP valimisteks 2004. aastal võib Eestis tekkida uus partei - Eestimaa Ühendatud Vene Rahvapartei, otsustas EÜRP kongress. EÜRP peasekretär Anatoli Jegorov meenutas, et esimene lähenemissamm tehti siis, kui mullu loodi vene parteide ümarlaud, milles osalevad Eestimaa Vene Partei, Eestimaa Vene-Balti Partei, Vene Ühtsuse Partei, partei Eestimaa Ühtsus ning hiljuti ühines nendega ka EÜRP. Jegorov lisas, et EÜRP nimetas pärast vene poliitiliste jõudude ühendamise oma ideoloogilisteks prioriteetideks ka konkreetsete sammude astumist sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ning võitlust natsionalismi ja keelelise diskrimineerimisega. (Interfax, 2.03)

Keskerakonna volikogu kiitis heaks koostööleppe Eestimaa Ühendatud Rahvaparteiga ja kinnitas koalitsioonileppe Reformierakonnaga. Keskerakonna ja EÜRP kokkulepe näeb ette koostööd riigikogus seaduseelnõude menetlemisel ja umbusalduse avaldamisel. Olulise punktina seisab parteidevahelises koostööleppes, et mõlemad lepingupartnerid rakendavad jõupingutusi konflikti lahendamiseks Eesti õigeusu kiriku kahe kanoonilise alluvusega haru vahel. Ühiselt lubavad parteid töötada välja eelnõud, et tagada perekondade taasühinemine ELis ja Euroopa Nõukogus toimivatel põhimõtetel. (Interfax, 2.03)

Rootsi ajakirjandus

Venemaa välisminister Igor Ivanov külastab 7. märtsil Leedut. Alates 1998. aastast on see esimene kord kui Venemaa välisminister külastab mõnd Balti riiki. Venemaa on teatud määral häiritud Balti riikide püüdlustest saada NATO liikmeks. Balti riikidest on Leedul olnud pärast iseseisvumist kõige vähem probleeme Venemaaga. Antud asjaolu põhjuseks on, et vene vähemus Leedus on tunduvalt väiksem kui vene elanikkonnad Lätis ja Eestis. (TT-Afp, Svenska Dagbladet, 28.02)

Soome ajakirjandus

Jätkub Eesti Riigikogu võimetus otsustada parlamendi esindajate üle Euroopa Tuleviku Konvendis. Varem tehti poliitiline härrasmehelik otsus, et ühe kolmest esindajast nimetab valitsus, ühe valitsusparteid ja ühe opositsiooni esindajad. Siiski tundub, et see lepe ei ole siduv ühele valitsusparteile - Keskerakonnale. Keskerakond on sekkunud igasse opositsiooni poolt pakutud esindaja valimisse. (Etelä-Suomen Sanomat; Uutispäivä Demari, 28.02)

President Arnold Rüütli EV 84. aastapäeva kõnest. Rüütli sõnul on Eesti edu hind olnud ülekohtuselt kõrge. Rüütli arvates on Eesti ühiskond lõhestatud, riigi institutsioone usaldatakse vähe ja poliitikud on rahvast võõrandunud. Poliitikute ja rahva vahelisest lõhest rääkis sageli ka Eesti endine president Lennart Meri, kuid tema poolt pakutud võimalused lõhe vähendamiseks olid teistsugused kui Rüütlil. Omapärase intelligendina tuntud Meri pakkus lahenduseks poliitikute enesedistsipliini ja moraali ning harituse väärtustamist. Nõrgemate poolt seisev Rüütel rääkis teistest asjadest. Tema sõnul vajab Eesti sihikindlat ja tugevat sotsiaalpoliitikat, tasakaalustatud regionaalpoliitikat ning maaelanike ümberõpet soodustavat hariduspoliitikat. Arvestades sellega, et Rüütel rõhutas ka väärtuste teatud ümberjagamise vajadust, on selge, et Eesti presidendilossis puhuvad uued tuuled. Meri isamaaline liin on asendunud Rüütli nn sinimustvalge-punase ookri mõtteviisiga. (Juhtkiri, Kymen Sanomat, 26.02)

Eesti tõeline iseseisvus on veel suhteliselt pooleli olev ehitis, kus on endiselt palju vastuolulisi ja lagunemisele alteid materjale. Rahvusvaheliselt ja välispidiselt on Eesti saanud palju paremini hakkama kui oma kodanike suhtes. Antud tendents johtub sellest, et eestlase loomuses on jätta väljapoole endast alati parem mulje. Rahvusvahelisi lepinguid tuleb järgida - kasvõi nina verel. ELi direktiive tuleb täita punktipealt, kuigi see võib viia mõne kohaliku ettevõtte või elatusviisi hukuni. Väljapoole ei tohi kunagi näidata enda võimetust, kurbust või tekitada enesehaletsust. Siiski on viimased aastad näidanud, et suure osa elanikkonna probleemide eest ei saa lõpmatuseni pageda. Kiiresti rikastunud vähemus kardab juba praegu muu rahva kättemaksu. Just maarahvas on lõpuks märganud, et ELis koheldakse ka neid võrdsete inimestena, mitte rumalate maameestena ja kommunismi igatsevate kolhoosnikena. Eestlaste ELi pooldamine on siiski suures osas usaldatamatuse näitamine oma riigile ja selle võimetusele lahendada tavalise inimese probleeme. See on ehk kurb tõdemus, kuid teisalt ka soove tekitav nägemus. (Mart Ummelas, Kaleva, 25.02)

Vaeste ja rikaste vaheline lõhe on nii sügav ja rahva sotsiaalkaitse tagasihoidlik, et Eesti kaheks jagunemise tasandamine on ilma kiirete ja radikaalsete muudatusteta võimatu. Tänapäevase Eesti pilt on vastuoluline, osalt meenutab see rohkem arengumaad kui Euroopa tsiviilühiskonda. Rahva rikkaim viiendik teenib 7 korda rohkem kui vaesem viiendik. Elanike arv väheneb aasta-aastalt, kuid sünnitusi ja aborte on ühe aasta jooksul ühepalju. Seejärel katastroofiliselt kasvanud HIVi nakatumised, narkoäri, prostitutsioon, kuid ka töötus - kõik Eestis laialt levinud pahed, mille vastu ei ole riigi tasemel leitud tõhusaid meetmeid ega raha. Siiski avatakse rahakraanid koheselt, kui küsijaks on kaitseministeerium. Hiljuti kirjutati, et Eesti kaitseministeerium on juba suurem, kui Soome oma. (Martti Soosaar, Kymen Sanomat, 27.02)

Eesti uute väljakutsete ees. Miks oli eestlastele tähtis Veerpalu kullavõit Salt Lake Citys? Miks läks rahvas ekstaasi, kui Eurovisiooni võit tuli Eestisse? Miks tahetakse hoida pöialt nüüd Eestit Eurovisioonil esindavale rootslannale? Autori arvates leiduvad põhjused eestlaste muutunud mõttelaadis. Eestlastele ei ole tähtis mitte protsess vaid tulemuslikkus. Olümpiasangarid, maailmameistrid, kuulsad heliloojad ja dirigendid sümboliseerivad seda, mida rõhutas 120. a. tagasi Jakob Hurt: saada suureks vaimult. Iga võit, iga saavutus tähendab eestlasele, mitte ainult enda maailmas tuntuks tegemist, vaid ka võitu iseenda üle. Eestlased tundub olevat rahvas, kes lausa tunneb puudust väljakutsetest. Nüüd, Eesti 84. aastapäeval on siiski mõistetud, et uued väljakutsed peavad olema suunatud Eesti enda ühiskonda. Eesti probleemideks on kõrge kuritegevus, kasvav AIDSi epideemia, narkootikumid, viiendik lastest ei käi koolis, kümnendik tööealisest elanikkonnast on töötud, madal sündivus. (Rein Veidemann, Kaleva, 24.02)

Eestlased ja eriti tallinlased on hakanud imestama Keskerakonna personalipoliitika üle. Kohe pärast Edgar Savisaare linnapeaks saamist loodi ühte linnaosasse aselinnapea hästitasustatud amet. Ja ennäe imet, ametisse leiti avalikku konkurssi kuulutamata linnapea abikaasa Vilja Savisaar. Õige pea leiti hea koht ka partei peasekretäri Küllo Arjakase abikaasale. Ametikohtade andmine tuttavatele ja parteikaaslastele ei ole Eesti poliitilises kultuuris võõras, kuid Keskerakonna perekeskne tööhõivepoliitika on isegi Eestis midagi uut ja ennenägematut. Nii avalikult jultunult ei ole siiski varem tegutsetud. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 24.02)

Soome kaitseministeeriumi nõuniku artikkel Tartus asuvast Balti Kaitsekolledzhist (Baltdefcol). Autori arvates on kolledzh üks maailma rahvusvahelisemaid koole, mille õpetajad ja õpilased on pärit ligi 20 riigist. Baltdefcol on üks paremini silmapaistvaid saavutusi laiaulatuslikust rahvusvahelisest koostööst iseseisvuse taastanud Eesti, Läti ja Leedu riigikaitse rajamisel. (Jukka Knuuti, Kaleva; Turun Sanomat, 25.02)

Soomes tekkinud ingerlaste probleemi lahates viitab autor 1990. a. Soome presidendi Mauno Koivisto ja Eesti presidendi Arnold Rüütli sõnumitooja Erkki Ranniki vestlusele. Augustis 1990 rääkis Koivisto Rüütli ettepanekust moodustada Eesti ja Leningradi vahel olevale Ingerimaale autonoomne ala, kus ingerlased saaksid teatud isevalitsemise positsiooni. Sõnumist võis aru saada, et eesmärgiks oli luua puhvertsoon. (Antti Lehtinen, Turun Sanomat, 24.02)

Venemaa ajakirjandus

Eesti suursaadiku Moskvas Karin Jaani artikkel Iseseisvuspäeva puhul. Ülevaade Eesti lähiajaloost ja Eesti välispoliitilisest kursist, mis on selge ja järjekindel: integratsioon euroatlantiliste struktuuridega. Samas püüdleb Eesti heade suhete poole kõigi oma naabritega, sh. ka Venemaaga: Eesti on avatud koostööks Venemaaga, kahe riigi suhteid käsitletakse juba praegu kui Venemaa ja EL-i suhteid. (Karin Jaani, Kommersant, 27.02)

Eesti Moskva Patriarhaadi õigeusu kirik võidakse registreerida lähiajal. Sellist optimismi ei jaga küll metropoliit Kirilli pressiesindaja Leonti Morozkin ja kordab väidet riigi sekkumisest kiriku siseasjadesse. Artikli lõpus lisatud Arnold Rüütli (vastas ajalooliselt), Eldar Efendijevi (vastas bürokraatlikult) ja Siim Kallase (vastas inglaslikult) kommentaarid. (Jelena Shesternina, Izvestija, 1.03)

Eesti Ajalehtede Liidu organiseeritud pressivisiidil osalenud Moskovskije Novosti ajakirjanik Gennadi Petrov kirjutab Eestist peamiselt rahvusküsimusega seoses (eestlased ja venelased on leppinud sellega, et elavad kahes paralleelses maailmas, nad on harjunud olema teineteisega korrektsed ja viisakad). Esineb faktivigu: nt. isamaaliitlased olevat kadunud valitsusest pärast kaotusi valimistel. (Gennadi Petrov, Moskovskije Novosti, 27.02)

Majandus

Norra ajakirjandus

Hiljuti alustas Helsingi börs nii tihedat koostööd Tallinna börsiga, et nad praktiliselt ühinesid. Tallinna börs on esimene börs endistest nõukogude vabariikidest, kes ühineb Lääne börsiga. Helsingi börs ostis eelmisel aastal 62% Tallina börsist, kuna aga Eesti pool pidi esmalt muutma mõningaid reegleid, siis võttis praktikas ühinemine aega. Soome on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja seega usuvad Eesti ametivõimud, et börside ühinemisel on suur tähtsus riigi majanduselule. Tallinna börs on üks väiksematest Euroopas. (NRK, 26.02)

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) esindajad külastasid Norra Majanduselu Keskliitu (Næringslivets Hovedorganisasjon - NHO). Külaskäigu eesmärgiks oli suurendada kontakte Norra ja Baltimaade kui tulevaste ELi riikide vahel. Artiklis antakse ülevaade sellest, miks Norrale on nimetatud koostöö kasulik silmas pidades ELi idalaienemist. (NHO kodulehekülg, 27.02)

Soome ajakirjandus

Soome on saanud märkuse EKlt seoses 1998. a. toimunud Eesti laevade boikotiga Helsingi Lääne sadamas. Soome Meremeeste Ühing (Suomen Merimies Unioni) takistas siis kahe ESCO laeva lossimist. EK kohaselt ei ole Soome suutnud tagada meretranspordi vaba konkurentsi oma territooriumil. Sel moel on Soome rikkunud ELi ja Eesti vahel 1995. a. allkirjastatud assotsiatsioonilepingut. EK viitab selgitusele, mis sätestab, et “mõlemad osapooled peavad tagama samasuguse suhtumise teise osapoole ettevõtetele teenuste osutamisel, tagades juurdepääsu sadamatele ja sadama infrastruktuurile”. Soome kohtuistungeid peab EK provintslikeks. Soome Meremeeste Ühingu esimees Simo Zitting peab EK märkust põhjendamatuks. "Küsimus ei ole konkurentsi-, vaid töövaidlusõiguses, mis isegi ei kuulu EK kompetentsi, vaid käib rahvusliku seadusandluse alla." Märtsi alguses läheb Meremeeste Ühing Soome välisministeeriumisse oma seisukohti selgitama. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 27.02)

Tallinna Börs läks üle Helsingi börsi (HEX) kauplemissüsteemile. Süsteemide ühendamine on jätkuks möödunud kevadele, kui HEX omandas 62% Tallinna Börsist. HEXi nimi on nüüd väljas ka Tallinna tänavapildis. Endise Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi poolt moodustatud kontserni hoonesse ilmusid uued sildid - HEX Tallinn. Süsteemi muutusega kaasnes ka eesti aktsiatega tehtavate tehingute üleminek eurodele. (Mia Jouslehto, Kauppalehti; STT, Etelä-Suomen Sanomat, 26.02)

Tallinna Börsi juhataja Gert Tiivase sõnul ei päästa HEX Tallinna Börsi surmast. "Tallinna Börsi tulevik on uutes ettevõtetes ja investeerijate börsile naasmises." HEXi poolelt toimus börside ühinemine väga soodsal ajal, kuna suvel rakendub Eestis sundpensionikindlustus, mille käigus tööandja investeerib töötajate pensioniraha loodavatesse pensionifondidesse. HEX Grupi president Jukka Ruuska oli rahul kauplemissüsteemide ühendamise õnnestumisega. Ruuska sõnul on ka Riia ja Vilniuse börsidele tehtud ettepanek minna üle ühisele kauplemissüsteemile. Eesti peaminister Siim Kallas kiitis börside ühinemist kui vältimatut sammu globaliseerumise teel. "See toob Eesti lähemale aktsiaturgudele," ütles Kallas. Tallinna börs on esimene Ida-Euroopa börsidest, mille Lääne börs on “alla neelanud”. Vastavat arengut usutakse jätkuvat ka mujal Ida-Euroopas. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, STT, Taloussanomat, Etelä-Suomen Sanomat, Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, Carl-Gustav Lindén, Hufvudstadsbladet, 26.02)

Hansapanga juhatuse liikme Olli Heinoneni sõnul on Eestis palju Lääne-Euroopaga suhtlevaid edukaid ettevõtteid, kuid nad on jäänud Tallinna Börsi suuremate ettevõtete varju. Üks põhjusi võib olla selles, et eestlased on isegi soomlastest halvemad enesereklaamijad. (STT, Kaleva, 26.02)

Tallinnal on auahne plaan luua üle 200 innuka tehnoloogia-alase ettevõtte ja ligi 40 000 m2 tippvarustusega ruumi, kus töötaks tuhandeid uurijaid ja konsultante. Tallinnasse on üritatud luua tehnoloogiaparki viimase kümne aasta jooksul kaks korda, kuid mõlemal korral on idee leidnud rohkem indu kui raha. “Nüüd kolmandal korral üritades ehitatakse park kindlasti valmis, kuna sellega on end sidunud nii riik, Tallinna linn kui ka Tallinna Tehnikaülikool,” ütleb tehnoloogiapargi projektijuht Peeter Võrk. Pargi jaoks vajab Eesti 100-300 mln krooni. Investeerijatest on veel puudus ja seega on pilgud pööratud välismaale. (Sami Lotila, Tekniikka&Talous, 28.02)

Balti leivaturul on alanud kahe Soome ettevõtte, Vaasan&Vaasan ja Fazeri võidujooks turu jaotamise üle. Seni on veel Vaasan&Vaasan võimul, mis on tegutsenud aktiivselt Eestis ja Lätis 8-9 aastat. Leedus osteti turuliider Vilniaus Duona Pliusi leivatehas. Ka Fazer alustab Lätis ja Leedus leivavalmistamist ettevõtete ostmisega. Intervjuu Vaasan&Vaasan Balti juhi Ants Promanniga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 25.02)

Olvi Tartus asuv tütarettevõte Tartu Õlletehas kasvatas läbimüüki 17,3%. (Alberto Claramunt, Kauppalehti, 1.03)

HK Ruokatalol on hästi läinud seal, kus tema konkurentidelgi: välismaal. Balti ettevõtete käive oli möödunud aastal 79 mln ja kasum 6,1 mln eurot. Klientide arvuks peab HK Ruokatalo 12,8 miljonit, ehk Soome, Eesti, Läti ja Leedu elanikearvud kokku liidetuna. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat; Kari Klemm, Turun Sanomat, Aamulehti, 1.03)

Läti ajakirjandus

Kuigi Eesti majanduse ametlikud näitajad on stabiilsed, hakkavad ettevõtjad tajuma uut majanduse langust. Esimesena aimas seda reklaamiturg. Mitteametlike andmete koheselt on paljudel väljaannetel, raadio- ja telekanalitel tekkinud finantsprobleeme, mille põhjuseks on reklaamitulude vähenemine. Kohalikud ärimehed kardavad kiiret majanduse langust ja hakkavad reklaamilt kokku hoidma. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 28.02)

Ametliku statistika andmetel on Eesti alates 1991. aastast kaotanud 91% üldekspordimahust Venemaale ja SRÜ riikidesse. Tegelikult on aga suhted endiselt tugevad, ametlik statistika ei peegelda tegelikke majandussuhteid Eesti ja Venemaa vahel. Paljud ettevõtted eelistavad varju jääda ja mitte reklaamida oma sidemeid Venemaaga. (Tatjana Merkulova, Biznes&Baltija, 22.02)

Kondiitritööstus Kalev kolib tõenäoliselt kogu oma tootmise Tallinnast ümber provintsi. 2003. aasta jaanuariks peab tootmine olema euronormidele vastav muuhulgas ka ehitusliku hügieeni poolest - Kalevis arvatakse, et vana kompleksi Tallinnas Pärnu maanteel ei ole mõtet renoveerida, kergem on kolida Rae valda. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 1.03)

Tallinna volikogu esimees Maret Maripuu tegi linnajuhtide ja peaministri kohtumisel ettepaneku eraldada osa Tallinna Sadama kasumist linna teede ehituseks ja korrashoiuks. Maripuu sõnul laekub Tallinna Sadama kasum riigieelarvesse, aga sadamat läbiv transport lõhub Tallinna tänavaid. Tallinna Sadama juhtkond on nördinud sellise otsuse pärast. Arvatakse, et ettevõte annab niigi piisavalt suure panuse teede remonditöödesse, sest maksab riigieelarvesse oma kasumilt enim dividende. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 1.03)

Venemaa ajakirjandus

Läti ja Eesti hiljuti kinnitatud huvi koostöö vastu Venemaaga pole seotud mitte üksnes vene naftatransiidi kadumisega Balti arterist, vaid ka põllumajandustoodangu ELi regiooni eksportimise üha suurenevate probleemidega. (Ilmar Kastrins, Aleksei Tshitshkin, Rossijskaja Gazeta, 27.02)

IA Rosbalti materjalide põhjal koostatud uudis. Kommunaalreformist Eestis Tallinna näite varal: hinnad on kallid, kuid eestlased on loonud korteriühistud, ostnud endale igasugused mõõtjad ja hakanud sõlmima otselepinguid kommunaalteenuste pakkujatega. (Izvestija, 2.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Kristina Šmigun of Estonia won 10 km women's freestyle World Cup nordic event here, timing 26 min 32.3 sec to see off Italian Stefania Belmondo by just 0.6 sec. Šmigun posted her second win of the season and the seventh of her career in the World Cup. (Afp, 2.03)

Estonian police have brought criminal charges against a former Soviet KGB officer for the deportation of 41 people to Siberia in 1949 when Estonia was under Soviet occupation, police said. "We charged Yuri Karpov with crimes against humanity, which carry a sentence of eight to 15 years, or life imprisonment," security police spokesman Henno Kuurmann told. (Afp, 1.03)

Rahuoperatsioonide keskuses Paldiskis algas Eesti rahuvalvajate koolitus. Koolitusprogramm vastab täielikult NATO standartidele. Pärast koolituse läbimist saadetakse Eesti rahuvalvajad Balkanile. (Interfax, 25.02)

Eesti ja Vene eksperdid arutasid Peterburis kalapüügi probleeme Peipsi järvel. Kohtumisel osales Eesti Keskkonnaministeeriumi delegatsioon, kes olid volitatud läbi vaatama kalapüügi reegleid Peipsi järvel (RIA Novosti, 26.02)

Rootsi ajakirjandus

Vasaloppeti üheks favoriidiks peetakse Andrus Veerpalut. Viimast häirivad spekulatsioonid selle ümber, et ta tarvitas OMi ajal dopingut. "Mind testiti ju mitmeid kordi Soldier Hollows - nii enne kui ka pärast võistlusi. Proovid näitasid ometi, et ma olen puhas. On kahju, et nii suur hulk energiat ja huvi läheb just dopingu küsimustega tegelemiseks," ütles Vasaloppeti võitjaks pakutud Veerpalu. Olümpiavõitja näeb välja väsinud ja häiritud, kui ta taas saab küsimusi dopingu kohta. "Suusaspordi jaoks on oluline teha kõik, et jälile jõuda dopingu kasutajatele. See on kurb ja traagiline, et suusatajad petavad. Dopinguskandaalid Salt Lake Citys ja eelmisel aastal Lahtis jätavad nende võistluste ümber suure leinaraami," ütles Veerpalu. (TT, Svenska Dagbladet, 3.03)

Norra ajakirjandus

Eestlane Andrus Veerpalu on Salt Lake City olümpiakullaga oma tuleviku majanduslikult kindlustanud. Eesti ajalehe Postimees andmetel oli ta enne kulla võitmist kaugel majanduslikust heaolust ja pidi oma karjääri alguses treenerilt raha laenama laste ülalpidamiseks. Viimast ei ole tal enam tarvis teha. Ajalehe arvestuste kohaselt peaks OM kuld Veerpalule kokkuarvestatuna sisse tooma ligi 2 miljonit NOKi. (Aftenposten, 27.02)

19-aastane Glenn Atle Larsen Norrast elab profijalgpallurina Tallinna Floras rikast elu. Seda nii majanduslikus, sportlikus kui ka sotsiaalses mõttes. Intervjuu Larseniga, milles ta ütleb, et ei kahetse oma otsust Eestisse kolida. Probleemina mainib vaid seda, et keeleõpingud ei ole seni kahjuks erilisi tulemusi andnud. (Sindre Øgar, Haugesunds Avis, 27.02)

Soome ajakirjandus

Rezhissöör Elmo Nüganeni poolt tehtavast Eesti Vabadussõjast rääkivast filmist “Nimed marmortahvlil.” (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 3.03)

Eurovisiooni lõppkontserdi välismaal müüdavatest piletitest on ostetud vaid viiendik. Nimelt on Saku Suurhallis peetava kontserdi piletihinnad väga kõrged. SLÕhtulehe andmetel maksavad kallimad kohad 450 eurot, keskmine piletihind on 270 eurot. (Matti Pitko, Aamulehti, 25.02)

Eesti kuldmedalimehe Andrus Veerpalu rahamured on möödas. Karjääri alguses pidi peret toitev abikaasa treenerilt laenama paarsada krooni leivaraha, et saaks lastele süüa osta, kuid need ajad on nüüd möödas. Postimees liitis kokku, et Veerpalule makstavad autasud ja sai lõppsummaks 4,25 mln krooni ehk 270 000 eurot. Loomulikult ei unustatud ka pronksmedalile suusatanud Jaak Maed, kuid teda küll väiksemate summadega. Oma osa sai ka meeste treener Mati Alaver. (STT, Kaleva, Antti Sarasmo, Kansan Uutiset; Helsingin Sanomat, 27.02)
Kümnevõistleja Erki Nool on imestunud Eestis suusatajate kummardamise üle. Salt Lake Citys kullale suusatanud Andrus Veerpalu sai Eesti Olümpiakomiteelt miljoni kroonise autasu ja Eesti riigilt 1,75 mln kroonise stipendiumi. 2000. aastal Sydneys kuldmedali võitnud Nool ei mõista, miks tema olümpiakulda hinnati vähem kui Veerpalu kulda. Samuti meenutab Nool, et Edmontoni MM võistluste hõbemedali eest lubatud 150 000 krooni on tal endiselt saamata. (Ilta-Sanomat, 1.03)

Nii nagu teistes talispordimaades räägitakse ka Eestis lõppenud olümpiast ja ilmselt kauem kui mujal. Kära dopingu ümber jätkub, kuigi suusataja Kristina Šmiguni nimi sai puhtaks pestud. Hilisem asja käsitlus on päevavalgele toonud seiku, millest varem ei teatud midagi. Šmigunide suusapere on Eestis olnud püha, mille kritiseerimine oleks tähendanud riigi reetmist. Kuid nüüd on tabu kaotatud ja avalikkuse ette on tõusnud igasuguseid kummalisi jutte. Näiteks on selgunud, et Šmigunide tiim on üritanud saada treenimiseks kõik rahad endale. Suhted Eesti meessuusatajatega on lausa nii kehvad, et rajalt naasnud õed ei ole isegi vastanud meeste küsimusele raja olude kohta. Samuti keeldus Kristina Šmigun kommenteerimast meeste võite. Ühtlasi on ähvardatud Eesti Suusaliitu, et kui raha ei anta, siis loobutakse Eesti kodakondsusest! (Jorma Rotko, Iltalehti, 27.02)

Eesti rahvas soovis, et Kristina Šmigun tooks iseseisvuspäeva auks 30km kulla. Isegi ETV-s ülekantav presidendi vastuvõtt jäi peopäeval nn hõbedale. Šimguni suusatamist näidati otse, presidendi vastuvõttu aga hiljem lindilt. Soome YLE peadirektor oleks sellise jultumuse ees lahti lastud. (Matti Pitko, Aamulehti, 25.02)

Kohalikust kirikuelust räägivad EELK Lääne-Nigula (Taebla) koguduse õpetaja Leevi Reinaru ja juhatuse esimees Tiina Võsu. Reinaru sõnul vajatakse vähemalt kümme aastat veel Soome koguduste abi. (Maija Rancken, Kaleva, 24.02)

Ühiskonna heidikutest alkohoolikud ja haiglate poolt kõrvale jäetud “lootusetud juhtumid” kogunevad igal õhtul Tallinna Linnamisjoni Öömaja uksele. See on mõnele ainukeseks viisiks ellu jääda, eriti külmade ilmadega. Kuskil mujal nende eest ei hoolitseta. Helsingi linnamisjoni tegevjuht Olli Valtonen kritiseerib teravalt Tallinna sotsiaalametnike suhtumist linna heidikutesse ja vähese sissetulekuga inimestesse. "Tundub, et seal on teatud inimeste grupp otseselt ühiskonnast eraldatud," ütleb Valtonen. (Risto Kunnas, Iltalehti, 26.02)
Eestlased ja venelased ehitavad Kotka Hirssaares kodumessi majasid. Ehitusfirma Rapsu Oy ehitab eestlaste jõududega kahte paarismaja, Asunto Oy Kotka Messimaja. Eestlaste peamees Kalvi Arumägi sõnul on tööolukord hea. Mehed elavad korrusmajas ja söök tuuakse neile tööle kohale. Nüüd oleks vaja mehi veelgi juurde. Arumägi sõnul tuleb teha pikki tööpäevi, enne kui maja on esitlusvalmis. (Jaakko Pihlaja, Helsingin Sanomat, 28.02)

Paar nädalat tagasi tõi Järvamaa Lehtse elanik Tiit Lilienbach oma krundile sadakond prügikoti täit haiglajäätmeid. Kottides oli mh kaks amputeeritud jalga, haigla dokumente. Lilienbach tegutseb matusekontori pidajana ja haiglate jäätmete vedajana. Sel korral oli ta vedanud Rapla ja Narva maakonna haiglate jäätmeid. Lilienbach oleks pidanud jäätmed viima eriprügilasse või ahjus põletama, kuid jättis juba mitmendat korda oma ülesanded täitmata. Sellised juhtumid ei ole Eestis üksikud. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 24.02)

Eesti prügimägedest. Aastaks 2009 peavad kõik Eesti prügimäed vastama euronormidele. Selle aasta alguses vähendati ametlike prügimägede arvu 40-ni. Seega on paljudes maakondades vaid üks valvatud prügila. Seda rohkem on ebaseaduslikke. Suurimad probleemid on Tallinna ümbruse ja Ida-Virumaa jäätmetega. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 24.02)

Umbes 2000 naist Balti riikidest satub aastas inimkaubanduse ohvriks, selgub Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Tallinnas avaldatavast uurimusest. IOMi andmetel on probleemiks inimkaubanduse lisandumine Balti riikidest Põhjamaadesse, eriti Soome ja Rootsi. Ligi pooled ohvritest elavad Leedus, ülejäänud Lätis ja Eestis. Suurem osa on 21-30 aastaseid naisi, kuid ohvrite seas on ka alaealisi. Naiskaubanduse ohvrid müüakse tavaliselt prostituutideks. Eestis puudutab inimkaubandus peamiselt venekeelset elanikkonda Ida-Eestis. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 26.02)

Eesti laevadega Soome saabuvate põgenike arv on kasvamas. Eesti kaubalaeval Lembitu saabusid salaja Saksamaalt Rostockist Soome Helsingi Läänesadamasse neli kurdi. Läänesadama piirivalve ülema kapten Jyrkki Anttila sõnul on see juba kolmas kord nelja viimase kuu jooksul, kui kurdid saabuvad Soome Estonian Shipping Company kaubalaevadel. (STT, Helsingin Sanomat, 26.02)

Nelja kuu jooksul juba kolmandat korda saabus Eesti laevaga Soome kurdi põgenikke. Soome politsei komissari Arvo Mäntykenttä sõnul on tegemist organiseeritud inimsmuugeldamisega. Kõigil kolmel korral on põgenikud tulnud ESCO laevadega Kunda, Lehola, Lembitu. ESCO esindaja Tommi Sihvo ei usu, et ühegi laeva meeskond oleks smuugeldamisega seotud. Ajalehe andmetel on kurdid Soome saabunud ühe ja sama firma treileritega, seega peab olema põgenikel Itaalias abistaja, kuna konteinerid tulevad Itaaliast. (Susanna Yliluoma, Iltalehti, 26.02)

Hispaania politsei arreteeris poolsada, peamiselt eestlaste juhitud autovarastegrupeeringu liiget. Hispaania siseministeeriumi andmetel on mitmete rahvusvaheliste, ka Hispaaniasse ulatuvate politseioperatsioonide käigus arreteeritud kokku 75 kahtlusalust. Maffia varastas luksusautosid mitmetest Euroopa riikidest, nende hulgas ka Soomest. Autod müüdi maha Hispaanias ja Aafrikas. Grupeeringu liikmeid kahtlustatakse ka kokaiiniga kaubitsemises. Kaks grupeeringu juhti on Hispaania Eestile välja juba andnud. (STT, Reuters, DPA, Kaleva, 23.02)

Venemaa ajakirjandus

Tartus avati rahvusvaheline Juri Lotmani 80. sünniaastapäevale pühendatud semiootikakongress, külaliste seas olid maailmakuulsad nimed, nende hulgas semiootik Aleksandr Pjatigorski. Kongress kestab Tartus kuni 2. märtsini ning jätkub siis Tallinnas, kus kongressi tervitab Eesti president Arnold Rüütel. (Kommersant, 27.02)

Pikemalt on kirjutanud Juri Lotmanist Tartu semiootik Andrei Nemzer ja arhitektuurikriitik Grigori Revzin, kelle arvates oli Lotman geenius, kes elas füüsiliselt Tartus, kuid oli distantseerunud kogu ülejäänud maailmast, tänu millele suutis ta nii palju saavutada. Pärast geeniuse surma on vene kultuuriteadus langenud madalseisu. (Andrei Nemzer, Vremja Novostei, 28.02; Grigori Revzin, Kommersant, 1.03)